Kategooria postitused

Päeva Sõnum. Nr 69. 21. – 27. jaanuar 2018

JEESUS ÄRATAB USULE

4 nädal: 21. – 27. jaanuar 2018

3. pühapäev pärast ilmumispüha

Jeesuse avalik tegevus on alanud. Inimesi õpetades ja haigeid parandades ilmutab Ta oma jumalikkust. Jeesuse imeteod ja nende tunnistused, kes on kogenud Tema väge, äratavad inimestes, sõltumata nende rahvusest, usku Temasse – meie aitajasse ja päästjasse.

Meelespeetav kirjakoht: Tuleb inimesi idast ja läänest, põhjast ja lõunast, ja nad istuvad lauas Jumala riigis. Lk 13:29

Jumala riigi kodanikkonna lõplik koosseis pakub palju üllatusi. Sinna koguneb inimesi maail-ma neljast nurgast; see tähendab, et ka paganrahvad on esindatud rohkearvuliselt (vrd Js 45:6;49:12) . Niisugune asjade seis üllatab juute, kes on arvanud, et neil on Jumala riigile eelisõigus.

Fraas istuvad lauas kujutab Messia pidusööma; seda sümbolit lõpuaja rõõmust armastasid juu-did väga. Neile oli kindlasti äärmiselt ehmatav kuulda, et sellest söömast võtavad äkki osa hoopis paganad, ja nemad on välja jäetud.

Tegu on kahekordse vapustusega: nemad on välja jäetud, aga põlatud paganad on sees. Juutide hülgamine võib olla täielik, nagu osutab juba järgmine salm. Jumala teed ei ole meie teed.

Ja sinu sugu saab maapõrmu sarnaseks ja sa levid õhtu ja hommiku, põhja ja lõuna poole, ja sinu ja su soo nimel õnnistavad endid kõik maailma suguvõsad. (1Ms 28:14) Ja paljud rahvad lähe-vad ning ütlevad: “Tulge, mingem üles Issanda mäele, Jaakobi Jumala kotta, et ta meile õpetaks oma teid ja et võiksime käia tema radu: sest Siionist lähtub Seadus ja Jeruusalemmast Issanda sõ-na!” (Js 2:3) “Sellest on vähe, et sa mu sulasena taastad Jaakobi suguharud ja tood tagasi Iisraeli jäägi: ma panen sind paganaile valguseks, et mu pääste ulatuks ilmamaa ääreni. (Js 49:6) Ja rah-vad tulevad su valguse juurde ning kuningad paistuse juurde, mis sinust kumab. (Js 60:3) Sest päi-kesetõusu poolt päikeseloojaku poole on mu nimi paganate seas suur, ja igas paigas suitsutatakse ning tuuakse mu nimele puhas roaohver. Sest mu nimi on paganate seas suur”, ütleb vägede Issand. (Ml 1:11)

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, rahvaste Issand, Sa oled ilmutanud oma tahet kõigile rah-vastele ja tõotanud oma abi meile kõigile. Aita meil kuulda ja teha, mida Sina tahad, et pimedus saaks võidetud Sinu valguse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja va-litseb igavesest ajast igavesti.

* * *

 

ELU MÕTE ON TERVENDADA SÜDAME SILMAD, ET NÄEKSIME JUMALAT.

Pühapäev – 21. jaanuar

Õhtu jõudes, kui päike oli loojunud, toodi Jeesuse juurde kõik haiged ja kurjast vaimust vae-vatud. Ja ta tervendas paljusid, kes põdesid mitmesuguseid haigusi, ning ajas välja palju kurje vaime. Mk 1:32,34

Niipea kui päike oli loojunud ja sellega hingamispäev lõppenud, algas linnas vilgas liikumine Peetruse kodu poole, kus oli Jeesus. Vigased tulid oma karkude ja keppidega, pimedaid talutati, ras-kemaid haigeid kanti Jeesuse juurde. Varsti ei olnud tubades enam ruumi ja Jeesus võttis neid vastu väljas ukse ees. Nüüd esines esmakordselt Jeesuse töös massiline tervendamine.

Jeesuse võimed ületasid meie võimeid. Piiblist leiame, et loomisel anti inimesele võim kogu looduse üle. Inimene pandi maailma hoidma ja harima, s.o. loodus pidi saavutama Jumalast seatud eesmärgi inimese töö kaudu. Inimene ise pidi aga elama Jumala tahte järgi. Ta pidi olema igas asjas Jumalale kuulekas. Kuid inimene kaotas kuulekuse ja sellega ühtlasi suurel määral ka võimu loodu-se üle. Sõnakuulmatus tõi inimesesse vastukäivad soovid. Inimene sattus hingelistesse konfliktides-se ja füüsilistesse haigustesse. Ta ei kaotanud ainult oma võimu looduse üle, vaid suurel määral ka enese üle. Ühelt poolt käsib südametunnistuse hääl arvestada Jumala tahtega, aga oma rikutud tahe astub vahele ja takistab teda. Nii ongi tekkinud olukord, et inimene ei allu Jumalale, vaid patule.

Kuid Jeesus elas ja oli Jumalale täielikult kuulekas. Poeg tegi ainult seda, mida Isa tahtis (Jh 5:19). Selle tõttu oli Tal maailmas olles meelevald kogu looduse üle. Ta oli Inimese Poeg ja Temas teostus Jumala esialgne plaan inimese kohta. Seda võimu kasutas Ta ka haigete tervendamiseks. Mis aga andis oma korda julge veendumuse sellest, et Jeesuse kaudu saabub kord kõigi surnute ülestõus-mine ja lõplik võit haiguste üle. Tema pühib ära iga pisara nende silmist ning surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist, ning valu ei ole enam, sest endine on möödunud. (Ilm 21:4)

Kristlase ülesanne on Jeesuse eeskuju järgimine. Meie kohus on armastuses aidata iga inimest, kaasa arvatud ka tema ihu. Ärgem pidagem inimese ihu abistamist tühiseks teoks! Hoia inimese ter-vist ja ravi seda oma võimete ulatuses. Kui meie ei suuda haigeid tervendada, siis on meil võimalus vähemalt neid vaatama minna. Just “vaatamist” hindas Jeesus viimses kohtus (Mt 25:36). Kogudus kuulutagu täit evangeeliumi, ja selle hulka kuulub ka inimese ihu abistamine ja tervendamine.

Inimesed, kes päikeseloojangu ajal olid lahkunud oma kodudest vigastena ja haigetena, tulid tagasi tervetena. Rõõm kõnnib Jeesuse jälgedes.

Aga kurjad vaimudki läksid välja paljudest, ise kisendades: “Sina oled Jumala Poeg!” Ja te-ma sõitles kurje vaime ega lasknud neil rääkida, sest nad teadsid, et tema on Messias. (Lk 4:41) Tema käis Pauluse ja meie kannul ning hüüdis: “Need inimesed on kõigekõrgema Jumala sulased, kes kuulutavad teile päästmise teed.” (Ap 16:17) Ent kuri vaim kostis neile: “Jeesust ma tunnen ja Paulust ma tean, aga kes teie olete?” (Ap 19:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On sul kiire? Aega napib ja liiga palju teha? Pühenda järgmised paar minutit ainult Jumalale – see on kindlalt rohkem väärt kui arvad.

* * *

 

JUMALA TULEK

Esmaspäev – 22. jaanuar

Taevad kuulutavad Tema õigust ja kõik rahvad näevad Tema au. Ps 97:6

Vana seaduse rahvas ootas Issanda päeva. Prohvetid rõhutasid korduvalt selle kardetavust. Siis, kui tuli Jeesus, nägid ta kõige lähedasemad Temas Jumala armu ja tõde. See tuli võitva jõuna.

Nelipühal ilmusid torm, tulekeeled ja kohkunud inimeste kahetsuspisarad. Küsiti ahastuses: “Mis me peame tegema?” Evangeelium tuli ja võitis. Oma taastulekut aga võrdleb Jeesus välgu sähvatusega. See tuleb ootamatult ja selle sähvatuse valgel näeb maailm ainsa momendiga elu uues valguses.

Iga kord, kui Jumal ilmub inimestele, kuulutab ta tulek õigust. Kuid lõpliku kuju võtab see Kristuse taastulekul.

Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab tema kätetööd. (Ps 19:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Uskliku tunnuseks peaks olema patu vihkamine. Kuidas Jumal aitab meid meie võitlustes?

* * *

SÕNA ON ELU

Teisipäev – 23. jaanuar

Issand tahab mõista õigust oma rahvale ja halastada oma sulaste peale, kui Ta näeb, et nende jõud on kadunud ja pole jäänud orja ega vaba. 5Ms 32:36

Jumala rahva vaenlastest rääkides kasutatakse kõnekaid, piltlike kujundeid Soodomast, Go-morrast ja rästikute mürgist (5Ms 32:32,33). Need kujutavad pattu ja kõlvatust, kurjust ja Jumala vastaseid jõude. Sellepärast kuuluvad nad ka kohtu alla. Omal ajal hävivad nad sama moodi, nagu Soodoma ja Gomorra.

Tähelepanu väärne on seegi, mida öeldakse iisraeli rahva kohta. Jumal annab talle oma abi alles siis kui ta on kulutanud ära oma jõu ja nõrkenud. Selle põhimõtte kohaselt toimib Jumal enda omadega läbi aegade. Ta laseb inimesel üritada, ponnistada ja pürgida. Ta laseb meil joosta peaga vastu seina nii kaua kui me üks kord mõistame, et see ei aita. Sest alles pärast seda hakkab meile kõlbama võtta vastu tema abi. Ka Paulus ütles, et mul ongi hea meel nõtruses, vägivalla all, häda-des, tagakiusamistes ja ahistustes Kristuse pärast, sest kui ma olen nõder, siis ma olen vägev. (2Kr 12:10)

Seni kui inimene pole oma nõrkust tõeliselt mõistnud, arvab ta tavaliselt: “Mina teen ja Jumal aitab!” Ka arvab inimene, et tema ise peab olema võimalikult tugev selleks et Jumal võiks teda aida-ta. Tegelikult on vastupidi. Seni kui inimene arvab, et oma jõududega suudab Jumalale olla meele-pärane ja edasi viia Jumalariigi tööd. Ei ole ta muutunud selliseks nõrgaks ja väsinuks, kes vajaks tõeliselt Jumala abi. See nõrkuse õppetunni selgeks õppimine ja ellu rakendamine on meie jaoks vist üks raskemaid usuelu õppetunde üldse.

Sest Issand mõistab kohut oma rahvale ja halastab oma sulaste peale. (Ps 135:14)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal igatseb oma rahva peale halastada ja teda taastada. Ehk tunned sa pärast seda lõiku, et peaksid suhtuma oma jumalasuhtesse ja Tema sõnadesse tõsise-malt. Sest see ei ole tühine sõna, mis teile korda ei lähe, vaid see on teie elu, ja selle sõna läbi te pikendate oma päevi sellel maal. (5Ms 32:47)

* * *

KÕIGE TRÖÖSTI JUMAL

Kolmapäev – 24. jaanuar

Issand julgustab meid igas meie ahistuses, et me suudaksime julgustada neid, kes on mis tahes ahistuses, julgustusega, millega Jumal meid endid julgustab. 2Kr 1:4

Kui mõelda millal inimene vajab julgustust või lohutust, siis esmalt meenuvad meie rasked olukorrad elus ehk ahistused. Sellistel puhkudel vajab inimene kedagi, kes tuleb ta juurde ja kes on valmis kõndima tema kõrval kõigis tema raskustes. Just seda Jeesus oma järgijatele tõotaski kui meenutame Johanesse evangeeliumi. Ja ma palun Isa ja ta annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega igavesti: Tõe Vaimu, keda maailm ei saa võtta vastu, sest ta ei näe teda ega tunne teda ära. Teie tunnete tema ära, sest ta jääb teie juurde ja on teie sees. Ma ei jäta teid orbudeks, ma tulen teie juurde. (Jh 14:16-18)

See Lohutaja on meile ka Nõuandja, Toetaja, Jõustaja, Asjaajaja ehk tänapäevases keeles Tugiisik. Ta on keegi kes tuleb meie juurde ja oskab mitte ainult lohutada vaid ka tõeliselt aidata. Kes on selleks piisavalt pädev. Jeesus räägib siin Pühast Vaimust. Pealegi ütleb Jeesus, et Ta ei jätta enda omasid orbudeks, kes on oma vanematest ilma jäänud ja peavad ise vaatama kuidas neil õn-nestub ilmas ära elada. Püha Vaim aga ei ole keegi muu, kui kõikvõimsa Jumala kolmas isik.

Pauluse sõnade kohaselt on õieti Jumal ise kõige julgustuse Jumal. Pole raske mõista, et kui Jumala lapse kõrval on Tugiisikuks Jumal ise oma nähtamatu Püha Vaimu läbi, siis on see hoopis rohkem kui lihtsalt lohutav asjaolu. Tõsi küll lohutus ja julgustus ei seisne selles, et raskused võeta-kse ära aga koos Jumalaga on neist läbipääsemine kindel.

Õiget tabab palju õnnetusi, aga Issand tõmbab tema neist kõigist välja. (Ps 34:20)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Püüa endale ette kujutada elu ilma Jumalata … ja siis voo-laku sinusse tänulikkus, sest sa ei pea nii elama! Teadmine imest ja privileegist olla armastatud Loo-ja poolt täitku sind ja küllastagu su päeva.

* * *

JUMALA TULEKU MÕJU SIIONILE

Neljapäev – 25. jaanuar

Apostel Pauluse pöördumispäev ehk Paavlipäev

Sina, Issand, oled Kõigekõrgem üle kogu ilmamaa, Sa oled väga ülendatud üle kõigi jumalate. Ps 97:9

Jumala rahvas rõõmustab väärvaadete kadumisest. Kes ei rõõmustuks selle üle, et suured hul-gad maailmas on vabanenud väärjumalate kummardamisest.

Jumala rahvas rõõmustab veel enam Jumala au võidust. Me rõõmustume, et suured hulgad on vabanenud kujude kummardamisest, aga veel enam rõõmustame me neist, kes kummardavad elavat Jumalat tões ja vaimus. Jumala tõeline kummardamine võib esineda nii kaugetes maades, et Siion ei näe, vaid ainult “kuuleb” sellest.

Sest mina tean, et Issand on suur ja meie Issand on suurem kui kõik jumalad. (Ps 135:5)

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sina andsid apostel Paulusele ülesande viia evangeeliumi valgust laiali kõikjale maailma. Me meenutame täna tema imelist pöördumist ja palume: aita meil püsida tema kuulutatud elu sõnas. Luba meil kõigil üheskoos rõõmustada Kristuse taastulemise päe-val. Kuule meid oma Poja Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie elu on täiuslik, kui me Talle kuuletume. Patu võim toob valu ja ahastust, aga Jumala Vaim rahu ja rõõmu. Millised peaksid olema Jumala kummarda-jad?

* * *

JUMALA ABI KOHUSTAB MEID TULEVIKU EES.

Reede – 26. detsember

Ta on vaadanud oma pühast kõrgusest, Issand on taevast vaadanud ilmamaad, et kuulda van-gide ägamist ja vabastada surmalapsed. Ps 102:20,21

Jumal vaatab taevast ja kuuleb vangide ägamist ja vabastab surma lapsed. Vangide ägamine pole mingi muusika, mida inimesed tahaksid kuulda. Inimesed tavaliselt eemalduvad viletsuse pai-kadest. Jumal aga ei põgene selle muusika eest. Tema kuuleb neid nii, nagu arst kuuleb haigete oi-geid. Ta kuuleb neid selleks, et aidata.

Jumala rahva abi on alati tulnud Jumalalt endalt. Tema elab ja valitseb igavesti. Usklike ar-mastus püsigu ka siis, kui Siion on varemetes.

Lase tulla oma palge ette vangide ägamine; oma käsivarre suurusega jäta ellu surmalapsed (Ps 79:11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Psalm 102 on suures ahastuses oleva inimese palve. Suur ahastus võib kaasa tuua suure aususe. Mida tahaksid sina oma südame põhjast täna Jumalale öelda?

* * *

RASKUSED MUUTUVAD KAASTUNDLIKUKS

Laupäev – 27. jaanuar

Otsekui meil on küllaga Kristuse kannatusi, nõnda on meil küllaga ka julgustust Kristuse kaudu. 2Kr 1:5

Paulus peab siin silmas, et tema kogemustest on kasu ka teistele kristlastele kellel on samu raskusi. Kasuks tulevad seejuures need raskused ise, kui ka julgustus mida Jumal meile jagab. Mida ise oled Jumalalt saanud, sellega on hea ka teisi julgustada.

Jutt Kristuse kannatustest, mis on saanud osaks ka Paulusele ja Timoteusele ei ole päris liht-salt mõistetavad. Neid sõnu on tõlgendatud väga erinevalt. Näiteks ühed arvavad, et Paulus tahab öelda et sammuti nagu Jeesus kohtas vastuseisu, kohtab seda ka Tema saadik ehk apostel. Teised arvavad, et Paulus viitab juutlikule õpetusele, mille kohaselt messiaanliku aja tulekule eelnevad mitmesugused ahistused mida nimetatakse ka sünnitusvaludeks. Kolmas tõlgendus – Kristus, kes kannatas ristil jätkab kannatamist nendes kes usuvad Temasse nii kaua kui praegune maailma aeg kehtib. Ükski neist seletustest ei tundu sugugi võimatu. Lisaks kõigele on Paulus võinud meelega väljavalida väljendi mida saab mõista laialt ja mitmekülgselt. Kõigis neis seletustes on ühiseks mõtteks, et nimetatud ahistused on selle tagajärg et inimene kuulub Kristusele.

Kui Martin Luther omal ajal määratles ehtsa kristliku kiriku seitse tundemärki, siis pani ta seitsmendaks püharisti. “Püha kristlikku rahvast tuntakse väliselt püha risti pühakspidamisest. Ta peab kuradi, maailma ja omaenda liha poolt kannatama õnnetust ja tagakiusamist, kiusatust ning kurja, nagu me palume Meie Isa palves – olema seesmiselt kurb ja hirmutatud, väliselt vaene, teota-tud ja nõder, et ta saaks oma pea, Jeesuse Kristuse, sarnaseks. Selle kannatuse põhjuseks on, et ta püsib Kristuse ning Jumala sõna juures ja kannatab nõnda Kristuse pärast.

Kristlased olgu ustavad, tasased, kuulekad, teenigu ihu ja varaga ülemust ja igaüht ning ärgu tehku kellelegi ülekohut. Aga ometi ei tule ühelgi rahval maailmas säärast kibedat vaenu taluda kui nendel. Neid neetakse ja peetakse kõige kahjulikumateks inimesteks kogu maailmas. Jah, need ar-vavad end koguni teenivat Jumalat, kes neid poovad, uputavad, mõrvavad, piinavad, jälitavad, vae-vavad. Keegi ei halasta nende peale, vaid neid joodetakse ka mürriga ja sapiga, kui neil on janu. See kõik ei juhtu mitte seepärast, et nad oleksid abielurikkujad, mõrvarid, vargad või petjad, vaid et nad hoiavad end ainult Kristuse poole ega taha omada ühtki teist jumalat. Kus sa nüüd taolist näed või kuuled, seal tea, et siin on püha kristlik kirik – Kristuse sõna järele: “Õndsad olete teie, kui ini-mesed teid minu pärast laimavad ja taga kiusavad ja valetades räägivad teist kõiksugust kurja. Ol-ge rõõmsad ja ilutsege, sest teie palk on suur taevas” (Mt 5,11j).”

Ehkki Paulusele ja tema kaastöölistele saab küllaga Kristuse kannatusi, sest vana ajastu veel kestab, saavad nad Kristuse läbi küllaga ka julgustust, sest messiaanlik ajastu on juba alanud. Nagu oleme näinud, võib see julgustus esineda nii viletsusest pääsemisena kui ka viletsustes saadava julgustusena, mis aitab neid taluda.

Nüüd ma rõõmustan oma kannatustes teie pärast, ja oma ihus ma täidan puuduvat osa Kris-tuse kannatustest tema ihu, see tähendab koguduse heaks. (Kl 1:24)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Alusta sellest, et täna Jumalat selle eest et Ta on kaastunde Isa, halastuse Issand. Too oma või mõne teise inimese raskused Jumala ette ja palu Temalt tröösti.

KÜSIMUSI ENDA LÄBIKATSUMISEKS.

Kas sa tänad Jumalat, et sa oled ristitud?

Kas sa uuendad igapäev oma ristimise lepingut?

Kas sa ütled end lahti saatanast, ta tööst ja kõigest sellest, mis temaga ühenduses?

Kas sa heidad igapäev endast ära vana inimese?

Kas sa ehid end igapäev uue inimesega?

Kas annad sa igapäev end Kolmainu Jumala hoolde?

Eesti Kirik nr. 1, 4 jaanuar 1940; lk 2

Päeva Sõnum. Nr 68. 14. – 20. jaanuar 2018

JEESUS ILMUTAB OMA JUMALIKKU VÄGE

3 nädal: 14. – 20. jaanuar 2018

2. pühapäev pärast ilmumispüha

Sel pühapäeval käsitletakse Jeesuse avaliku tegevuse algust. Jeesus kutsub inimesi nägema Jumala suuri tegusid.

Meelespeetav kirjakoht: Seadus on ju antud Moosese kaudu, arm ja tõde aga tulnud Jee-suse Kristuse kaudu. Jh 1:17

Mooses oli vaieldamatult Vana Testamendi suurim ja tähtsaim isik. Tema kaudu päästis Jumal oma rahva Egiptusest ja andis talle jumalateenistuse ning kõik vajalikud seadused. Siin tõdetakse, et seadus on antud Moosese kaudu. Aga peamine mida Jumal on tahtnud inimesele anda, arm ja tõde on tulnud Jeesuse Kristuse kaudu.

Uus Testament mõistab Jumala armu all alati Tema vahenditut vaheleastumist, abi ja andeid. See on, mis rõõmustab. Arm on andeksandmine, aga ka enese andmine Jumalale.

Ilmselt arm ei oleks arm, kui sellega ei kaasneks ka tõde. Mis on vastand teesklemisele ja pal-jale vormile. “Lapsed, ärgem armastagem sõnaga ja keelega, vaid teoga ja tõega!” (1Jh 3:18) Mida Jumal tõeliselt tahab, seda võib tunnetada ainult see, kes kohtab Jumalat ennast. Sellepärast ütleb Jeesus: “Mina olen tõde” (Jh 14:6) ehk kus Ta on isiklikult ligi, seal puudutab Jumal tõeliselt inime-si, nad saavad jumalikult valgustatud.

Alles siis kui tõde on paljastanud meie tegeliku olukorra, hakkame ka armu väärtust õieti mõistma. Enne seda ei tunne me armu järgi suuremat vajadustki või siis arvame, et see saab meile osaks enam vähem automaatselt. Sellisel juhul elame alles vaimulikuses pimeduses.

Tõeline valgus, mis valgustab iga inimest, oli maailma tulemas.(Jh 1:9) Praeguseks on Ta am-mu tulnud. Kas soovime, et Ta meid ka valgustaks? Et saaksime osa Tema armust ja tõest. Näha kui väikesed, kui kitsad, kui vaevalised ja kui valed olid meie senised kujutlused Temast. Võtame Ta vastu, sest sellest otsusest oleneb meie igavikuline saatus.

Ja Jumal kõneles kõik need sõnad (2Ms 20:1) ning mõistetakse õigeks tema armust päris mui-du, lunastuse kaudu, mis on Kristuses Jeesuses (Rm 3:24)

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sina saatsid oma Poja õpetama ja kuulutama Sinu riiki. Saada oma Vaim ka meie peale, et võiksime kuulutada evangeeliumi vaestele, vabakssaamist seo-tuile ja vabadust rõhutuile. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

EVANGEELIUMI KUULUTUSE SISU JA VASTUVÕTMISE TINGIMUSED

Pühapäev – 14. jaanuar

Pärast Johannese vangistamist tuli Jeesus Galileasse ja kuulutas Jumala evangeeliumi: “Aeg on täis saanud ja Jumala riik on lähedal. Parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse!” Mk 1:14,15

Jumalariigi tulekut oli ennustatud mitmes kohas Vanas Testamendis ja seda olid inimesed ka oodanud. Nüüd ütles Jeesus, et aeg on täis ja see on siin. Jumalariigi tulekust võime rääkida kolmest seisukohast lähtudes. Jumalariik ja Jeesus on omavahel seotud. See riik on alati seal kus on Jeesus. Aga peale selle on Jumalariik otseselt seotud ka sellega, kuidas inimesed võtavad vastu evangeeli-umit Jeesusest. Seal kus Jeesusesse usutakse ja Ta nõnda vastu võetakse on ka Jumalariik.

Tegelikult võib öelda, et Jumalariiki astumiseks tuleb teha kaks sammu. Esimene on ärapöör-dumine oma kurjusest ehk välja negatiivsest. Kõigest sellest mis inimesi Jumalast lahutab. Ja teine samm on uskuda evangeeliumi ehk head sõnumit Jeesusest. Just selle teise sammu tahaksid inime-sed sageli astumata jätta, arvates et piisab kui nad on head inimesed.

Ja kolmandaks tähendab Jumalariigi tulekut selle riigi teostumist avalikult ja kõigele nähta-valt, kui Jeesus tuleb maa peale teist korda. Selles aja perioodil milles me praegu elame on Jumala riigi tulek siiski rohkem või vähem varjatud. Ainult Jumal teab selle riigi täpseid piire.

Selles kirjakohas räägib Jeesus kahest asjast – meeleparandusest ehk pöördumisest ja uskumi-sest. Need on tegelikult erinevad asjad, aga praktikas aetakse neid kergesti segamini. Meeleparan-dus tähendab ainult kahetsust ja soovi hakkata elama uuel viisil. Inimene pöördub siis, kui ta piisa-valt selgelt mõistab et tema senine elu pole olnud selline nagu ta oleks pidanud olema. Selline mõistmine ei tarvitse üldsegi olla seotud Kristusega. Seda tuleb ette ka mujal. Oma senise halva elu kahetsemine ja sellest pöördumine ei tarvitse iseendast olla veel kuigivõrd kristlikud tegevused. Aga muidugi on Kristuse poole pöördumine kindlasti seotud ka vanast patusest elust ära pöördumisega. Sellepärast ütleb ka Jeesus esimese asjana, parandage meelt. Kuna oma senise elu kahetsemine ja Jeesusesse uskumine on praktikas üksteisega seotud, võib tekkida mulje et kahetsemine või pöördu-mine on see mis inimesi päästab. Tegelikult päästab inimese siiski Jeesus Kristus ja see pääste võe-takse vastu usu läbi Temasse. Pöördumise teeb kristlikuks see kui pöördutakse Jeesuse Kristuse poole. Kahetsuses ja süütundes iseenesest ei ole veel midagi kristliku. Kõikides religioonides kahe-tsetakse ja tuntakse oma süüd. Tegelikult on hoopis nii, et kus patt süüdistab inimest seal on ka süda kõva. See tõttu suur süütunne annab vähe, kui üldse tunnistust kristlusest.

Kahetsus ja sellele järgnev pöördumine omandavad tõelise väärtuse alles sel juhul kui nad juhivad inimese uskuma evangeeliumisse ehk heasse sõnumisse Jeesusest. Seepärast ka Jeesus ei piirdunud ainult üleskutsega, “Parandage meelt” vaid lisas sellele ka “Uskuge evangeeliumisse!”

“Parandage meelt, sest taevariik on lähedal!” (Mt 4:17)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Täna Jumalat, et oled selline isiksus nagu oled ning mõtis-kle mil viisil on Jeesus sind muutnud. Usu et Tema saab ja toob esile muutuse ka teistes kasutades selleks sind.

* * *

 

JUMALA SUURUS

Esmaspäev – 15. jaanuar

Tänage Issandat, kuulutage Tema nime, tehke teatavaks rahvaste seas Tema teod! Ps 105:1

Pühakirjast on näha, et Jumal lausa ootab tänu ja andi. Seejuures ei ole meil õigust öelda, et see on pealesunnitud tänu, mis polegi õige tänu. Jumalal on meie ühiskonnaga head plaanid ja neid tahab ta meie abiga ellu viia.

Tema kingitus meile on elu, meie suured ja väikesed võimalused. Meil on küllalt põhjust Ju-malat südamest tänada. Teda tänada nii sõnades, lauludes ja palvetes. Nii teenivates tegudes kui ka andmises. Jumal soovib oma sulastele meie abil palka maksta. See on Jumalale häbiks, kui Tema sulased on viledate pükstega ja näljased. Kui Tema hooned on räämas ja ühistöö lonkab.

Meie ühine võimalus on olla Jumala teenistuses, et Tema head ja suurejoonelised plaanid või-ksid teostuda, et paljude suust ja südamest tõuseks kiitus.

Tänage Issandat, kuulutage tema nime, tehke teatavaks rahvaste seas tema teod, tunnistage, et Tema nimi on kõrge! (Js 12:4)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Milline oli Sinu viimane palve Jumalale? Kas tulid Tema ette mingi murega või hoopis tänuga?

* * *

 

TEMA PALE

Teisipäev – 16. jaanuar

Rõõmutsegu nende süda, kes otsivad Issandat! Nõudke Issandat ja Tema võimsust, otsige alati Tema palet! Ps 105:3,4

Jumala rahvas arvaku tõelise Jumal tundmist oma õnnistuseks! Iisraelil ärgu olgu häbi tunnis-tada oma Jumalat sel ajal, kui teised rahvad tema ümber austavad Baali, Ra´d, Zeusi või Jupiteri. Nüüd on kõik teised tolleaegsed nimed kadunud, aga elava Jumala nimi püsib ja jääb igavesti. Selle-pärast võib iga usklik öelda: “Mina ei häbene evangeeliumi” (Rm 1:16). Needki võivad rõõmustada, kes Jumalat alles “otsivad”. Need liiguvad oma usuelus õiges suunas.

Jumala rahva usk polnud veel täiuslik, aga see liikus edasi täiuse suunas. Usklikud inimesed on iga päev otsijad ja leidjad. Alati me vajame midagi ja saame ka midagi. Palumine, otsimine ja koputamine on kõik sama briljandi üksikud säravad kandid, mis annavad pidevalt uut valguse sära.

Ülistage Issandat koos minuga ja tõstkem üheskoos kõrgeks tema nimi! Ps 34:4

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui sageli palud Issandat enda või teiste pärast?

* * *

TEMA TÕOTUSED, MEIE PALVED

Kolmapäev – 17. jaanuar

Antonius (hüüdnimega Erak), abt, munkluse isa Egiptuses († u. 356) ehk tõnisepäev

Siioni pärast ma ei vaiki ega jää rahule Jeruusalemma pärast, enne kui tema õigus hakkab paistma ja tema pääste põleb otsekui tõrvik. Js 62:1

Jesaja sai sõnumi imelisest tulevikusündmusest ja sellega algavast ajajärgust. Prohvetlik po-eesia on kaunis ja võimas. Prohvet kirjeldab tulevase aja imelisust, kuid kõik sõnad liituvad tugevalt nähtava Jeruusalemmaga.

Nende prohveti kirjelduste (Js 62:1-12) käegakatsutavuse tõttu on mitmed kristlikud kommen-teerijad uskunud, et Jumala riik tuleb maa peale sõna otseses mõttes. See teostub kui Kristus tuleb maa peale ning rajab siin Messia kuningriigi. Ning siis valitseb Kuningana kogu inimkonda. Tema maailmavalitsemise pealinnaks on tõeline Jeruusalemm ja Jesaja prohveteering täitub täht-tähelt.

Teised aga on aru saanud, et Jumala riigi saabumine täitub alles siis kui see vana maailm on hävinud tules, ning Jumal loob uue taeva ja uue maa. Ja seal saab olema taevane Jeruusalemm ning kogu prohveteering on vaid võrdpilt taevasest “kuldsest linnast”.

Elame – näeme. Kuidas Jumal viimselt oma kuningriigi tulemise täide viib ning milline neist tõlgendustest õigeks osutub – ehk koguni täituvad mõlemad üksteise järel?

Prohvet kutsub meid üles lakkamatule palvele – me ei tohi anda Issandale “puhkust”, vaid meil tuleb anuda ja paluda nii kaua kui ta tuleb ning rajab oma riigi nii, et kõik inimesed saavad seda näha.

Ma olen kaua vaikinud, olnud tegevuseta, hoidnud ennast tagasi. Aga nüüd ma oigan otsekui sünnitaja, hingeldan ja ahmin õhku ühtaegu. (Js 42:14) Sest nagu maa toob esile oma kasvud ja aed laseb võrsuda oma külvi, nõnda laseb ka Issand Jumal võrsuda õigust ja kiitust kõigi rahvaste ees.(Js 61:11) Kas sa selle juures, Issand, tahad ennast veel tagasi hoida, vaikida ja meid üliväga alan-dada? (Js 64:11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui tõsiselt suhtud sina oma kohustusse teha eestpalveid? Kas oleks abi regulaarsetest kohtumistest oma usukaaslastega?

* * *

JUMAL SAAB ILMSIKS

Neljapäev – 18. jaanuar

Me nägime Tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde. Jh 1:14

Sündides Maarjast, ei kaotanud Jumal-Poeg midagi oma jumalikkusest, aga Ta võttis omaks kõik, millest inimene koosneb. “… kes on olnud kõigiti kiusatud nii nagu meie, ja siiski ilma patu-ta.” kirjutab Paulus heebrealastele (4:15).

Inimesekssaamisega näitas Jumal inimese väärikust. Oma jumalikku auhiilgust avaldab Ta kirgastumises (Lk 9:28-35) ja hiljem ülestõusmises, mida Johannes isiklikult võis tunnistada.

Huvitav on see, et kui teised evangelistid kõnelevad Jeesuse ajalisest sünnist, siis Johannes seab sellele vastu igavese sündimise Jumal-Isast. Need kõik püüavad selgitada meie mõistusele raskesti arusaadavat tõde, et Jeesus Kristus on tõeline inimene ja tõeline Jumal.

“Arm” ja “tõde” on Jumala atribuudid, mille asemel Vana Testamendis kasutakse termineid “headus” ja “truudus”. “Arm” tähendab muidugi ka armastust, halastust ja kaastunnet. “Tõe” juurde kuuluvad püsivus, lojaalsus, meelekindlus, truudus. Neid väärtusi peab ka kristlane silmas pidama.

Iisaile sündis kuningas Taavet. Taavetile sündis Uurija naisega Saalomon. (Mt 1:6) Ja ta muudeti nende ees; ta pale säras otsekui päike, ta rõivad said valgeks otsekui valgus. (Mt 17:2) Isa, ma tahan, et ka need, keda sa mulle oled andnud, oleksid minuga seal, kus mina olen, et nad näe-ksid mu kirkust, mille sa oled andnud mulle, sest sa oled mind armastanud enne maailma rajamist. (Jh 17:24) Kui juba hukkamõistuteenistusel oli kirkus, siis on õigeksmõistuteenistus veel palju suu-rem kirkuselt. (2Kr 3:9) Jah, niihästi Pühitseja kui pühitsetavad on kõik ühe Isa lapsed. Sel põhjusel Jeesus ei häbenegi neid hüüda vendadeks. (Hb 2:11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtiskle, mida tähendab sulle olla Jumala laps. Suuna oma mõtted tänule, palu Jumala abi, et suudaksid oma päeva veeta täielikus usalduses Isa suhtes.

* * *

RÕÕMU VÄLJENDUSVIIS

Reede – 19. detsember

Laulge Issandale, mängige Temale, kõnelge kõigist Tema imedest! Ps 105:2

Inimkonna rõõmuväljendused on tuhandete aastate kestel jäänud põhiliselt samaks. Need, kes on järginud kaasajal kogunenud vaimustatud rahvamasse, teavad, et inimesed väljendavad ikka alles oma rõõmu ja austustunnet häälega. Seda tehakse mõnes ammu kätteõpitud hüüdsõnaga, spontaan-selt tekkinud mõttevälgatusega või ka lauluga.

Teine moodus on avaldatud sõnaga “mängige”. Inimesed kasutavad mitmesuguseid häält teki-tavaid abinõusid, mis peavad täiendama inimese võimeid. Jumala rahvas on kasutanud neidsamu vahendeid.

Hõisake Issandale, kogu ilmamaa, tõstke hõisates häält ja mängige temale! Mängige Issan-dale kandle, kandle ja laulude häälega! Trompetite ja pasunate häälega hõisake kuningas Issanda ees! (Ps 98:4-6)

Jumala ülistamiseks ei ole meil vaja välja mõelda uusi abinõusid, vaid meil on vaja anda oma võimed tema käsutusse. Kasuta oma võimeid pühasti! Seda tehes austad sa Jumalat. Jumala sõna kutsub meid üles laulma, ilusasti ja südamest laulma.

Jumal, sa oled mind õpetanud mu noorest east, ja sestsaadik ma kuulutan sinu imesid. (Ps 71:17)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas tulid Tema ette mingi murega või hoopis tänuga? Või kui sageli palvetad mingi mure või rõõmu pärast?

* * *

JEESUSE TEGEVUSPROGRAMM

Laupäev – 20. jaanuar

Ta on mind läkitanud kuulutama vaestele rõõmusõnumit, kuulutama vangidele vabakslaskmist ja pimedatele nägemist, laskma vabadusse rõhutuid, kuulutama Issanda meelepärast aastat. Lk 4:18,19

See sõnum kirjakohast on pärit prohvet Jesaja raamatu 61. peatükki algusest, kust tema sõnad kuulutavad prohvetlikult ette Messia teenistust raskustes olevate inimeste heaks – vaestele, vangide-le, pimedatele, rõhututele. Asjaolu, et Jeesus kasutas neid sõnu enda kohta, osutab et taevase hääle kaudu ristimisel saadud teadmine kutsumusest oli jäänud püsima (Vaimust võidmise kohta vt Ap 10:38). Jeesus mõistis, et Ta ise on tulnud vaevatud inimeste juurde heade sõnumitega.

Ta on mind läkitanud kuulutama vaestele rõõmusõnumit ehk evangeeliumit. Messias tuleb rõõmusõnumiga nende juurde, kes on majanduslikult raskes olukorras. Matteuse evangeeliumist mäletame, et Jeesus kiitis õndsaks neid kes on vaimust vaesed (Mt 5:3) st. kes ilma Jumalata kui-dagi hakkama ei saa. Näeme et Jumal hoolib inimestest, kes on rasketes olukordades olgu siis ma-teriaalsetes või vaimses mõttes.

Teiseks on Jesaja raamatu tsitaadis jutt nende parandamisest, kellel on murtud süda. Messias tuleb nende juurde, kes on kõlbeliselt ja vaimulikult läbikukkunud. Tõsi Talle pandi seda pahaks, aga see peale ütles Jeesus: “Ei vaja arsti terved, vaid haiged.” (Mt 9:12) Sisemiselt haiged ja mur-tud südamega on inimesed, kes ei ole elu võitlustes vastupidanud vaid on langenud pattudesse ja on selle pärast õnnetud. Nad elavad raske süükoormaga, mis on purustanud nende südame. Selliste inimeste südamed ehk sisemist elu on Messias tulnud parandama. Jeesus ütles mõnelegi inimesele, et sinu patud on sinule andeks antud (Lk 5:20;7:48).

Kolmandaks on Messias tulnud kuulutama vangidele vabakslaskmist. Küllap on jutt enne kõi-ke inimestest, keda patt sisemiselt orjastab. Aga siin võib olla mõeldud vabanemist laiemalt. “Kui nüüd Poeg teid vabastab, siis olete tõepoolest vabad.” (Jh 8:36)

Neljandaks on Messias tulnud tooma pimedatele nägemist. Nagu teame teostus see Jeesuse töös nii otseses kui ka ülekantud mõttes.

Ja viiendaks on Ta tulnud laskma vabadusse rõhutuid. Üks kõik millised koormad või rõhumi-sed inimesi vaevavad, siin on rõhututele vabaduse tõotused.

Jeesus lõpetab oma tegevusprogrammi kokkuvõtva lausega, et Messias on tulnud kuulutama Issanda meelepärast aastat. Jutt on juubeliaastast, mida käsitleb kolmas Moosese raamat 25. pea-tükkis salmides 10-17. Juubeliaasta oli iga viie kümnes aasta, mis tähendas uut algust ja uusi või-malusi kõigile neile kes olid sattunud majanduslikesse raskustesse või koguni orjusesse. Neid tuli sel aastal vabastada kõigest koormatest ja kaotatud maa tuli algsele omanikule tagastada.

Issanda Jumala Vaim on minu peal, sest Issand on mind võidnud; ta on mind läkitanud viima rõõmusõnumit alandlikele, parandama neid, kel murtud süda, kuulutama vabastust vangidele ja a-vama pimedate silmi, kuulutama Issanda meelepärast aastat ja meie Jumala kättemaksu päeva,
trööstima kõiki leinajaid. (Js 61:1,2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Usk võib kahaneda skeptitsismi ning seejärel küünilisusse mis hävitab hinge. Kas sinu usk on elus ja terve?

KÜSIMUSI ENDA LÄBIKATSUMISEKS.

Palud sa meie Isa palvet hardumuse ja otsekohesusega?

Kas sa palud ka teiste eest?

Kas sa palud, et Jumala nimi saaks pühitsetud puhta õpetuse ja vaga elu läbi?

Kas sa palud, et Jumala riik leviks igal pool, ka juutide ja paganate hulgas?

Kas sa palud, et sa õndsaks saaksid, et Jumala armutahtmine teostuks ka sinu suhtes?

Kas sa palud oma igapäevase leiva, tervise, hea ilma ja töö edu pärast, või arvad, et niisugusest palvest ei ole kasu?

Kas sa annad neile ausalt andeks, kes on sinuga võlgu?

Kas sa tuled neile sõbralikult vastu?

Kas sa palud, et Jumal kaitseks sind kiusatuste eest?

Kas sa ise ei saada end kiusatusse? Kas sa palud, et sa võiksid õndsast lahkuda?

Kas sa ütled Aamen täielise usukindlusega?

Eesti Kirik nr. 1, 4 jaanuar 1940; lk 2

Päeva Sõnum. Nr 66. 31. detsember 2017 – 6. jaanuar 2018

PÜHA PEREKOND

1 nädal: 31. detsember 2017 – 6. jaanuar 2018

Jõuluaja 1. pühapäev

Sel pühapäeval meenutame Püha Perekonda Naatsaretist, kes on meile usu ja jumalakartuse eeskujuks. Evangeeliumi loetakse Siimeonist ja Hannast, kes ootasid templis Jumala tõotuste täitu-mist. Kuigi Jeesus-laps ei erinenud teistest lastest, nägid nad siiski Temas maailma aja pöördepun-kti. Jeesus elas samades tingimustes nagu meiegi, et meid lunastada ning anda meile õigus elada Jumala lastena.

Meelespeetav kirjakoht: Suured on Issanda teod, uuritavad kõigile, kellel neist on hea meel. Ps 111:2

Sõna “suur” on mitmetahulise tähendusega. See tähendab “palju”. Kuhu me iial vaatame, seal näeme ta tegude hulka. Vaata ringi maailmas, või tõsta oma pilgud taeva poole, iga ruutmeeter on täis tema tegusid. Kes oskab meist öelda, kui suur on tema vaimuliku tegude väärtus. Üks töö, ini-mese lunastamine, on vist küll kõige kaunim. See võtab keskse koha Piiblis ja ajaloos.

Jumala tööd on suured oma auväärsuses ja mitmekülgsuse poolest. Milline värvide ja vormide rikkus esineb looduses. Aga vaimulikul alal ei ole see väiksem. Ärgu pangu ükski Jumala au enda arvele!

Jumala teod on suured ja aulised, aga neid näevad ainult uurijad, kellel on Jumala tegudest hea meel. Uurimine tähendab seda, et Jumala teod sisaldavad rohkem kui esimesel pilgul suudetaksime haarata. Neid on vaja uurida.

Usklik piibliuurija tungib Jumala sõna sügavustesse, avastades seal tõdesid ja Jumala tegusid, mida tavaline lugeja ei leia.

Kuule seda, Iiob, peatu ja pane tähele Jumala imetegusid! (Ii 37:14)

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sa oled Püha Perekonna näol kinkinud meile eeskuju. Aita ka meie peredel elada üksmeeles ja vagaduses ning liida neid vastastikuses austuses ja armastuses. Viimaks too meid kõiki Sinu igavese isamaja rõõmu ja rahusse. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

* * *

  

MEIE AEG ON ISSANDA KÄTES

Pühapäev – 31. detsember

Sinu käes, Issand, on kõik mu ajad. Ps 31:16

See kurb psalm räägib surmast ja haigusest. Ent mitte ainult. See räägib ka usust ja lootusest. Surm võib tulla nii haiguse kui vaenlase käe läbi. Kui inimene teab oma surma ette, siis on see õn-nis surm, sest inimene saab oma suhted Jumalaga korraldada. Öeldakse, et kriitilisel hetkel käib kogu elu inimese silme eest läbi. On parem kui oma elule saab tagasi vaadata pikema aja jooksul kui üks hetk. Et me aga ei saa oma surmahetke valida, tuleb selleks juba aegsasti valmistuda.

Keegi on öelnud: “Ela iga päev nii, nagu peaksid surema homme.” See on lihtne tõde, kuid raske täita. Sellepärast on paljud inimesed oma eluõhtul olukorra eest, kus nad peavad tunnistama kahetsust ja piina oma möödunud elus tehtud halva pärast. Seda tõdedes ei ole veel hilja, Jumal on ikka ootamas. Jumal ootab, et inimene temaga rahu teeks, Ta on ikka valmis andestama, kui inimene mõistab oma süüd ja tunnistab seda.

Seda tehes võime minna lootuses vastu teispoolsusele. Nüüd on võimalik kõik oma eluhetked julgelt Jumala kätte anda. Jumala lähedus muudab rõõmsaks ja julgeks.

Issand, anna mulle teada mu elu ots ja mu päevade mõõt, et ma tunneksin, kui kaduv ma olen. (Ps 39:5) Su silmad nägid mind juba mu eos ja su raamatusse kirjutati kõik päevad, mis olid mää-ratud, ehk küll ühtainustki neist ei olnud olemas. (Ps 139:16)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ära rutta koguduses hädasolijaid kohe oma lohutusega üle puistama. Mõnel on palju enam vaja lihtsalt olla koos kellegagi, kes usub Jumala lohtust, aga samas on sel inimesel vaja ka välja öelda kui lootusetu või ahastuses olevana ta tegelikult end tunneb.

Palvetagem: Igavene Jumal, me täname Sind kõige eest, mida Sa möödunud aastal oled meile jaganud. Anna andeks meie teadmatult ja teadlikult tehtud eksimused. Luba meid uuesti algusest alata. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 * * *

 

JEESUSE NIMEL

Esmaspäev – 1. jaanuar

Jeesuse nimepäev ehk uusaasta (nääripäev)

Kõik, mida te iial teete sõnaga või teoga, seda tehke Issanda Jeesuse nimel, Tema läbi Juma-lat Isa tänades! Kl 3:17

Tegutsemine “kellegi nimel” tähendab ühtaegu tema esindamist ning volitusi selleks. Pauluse manitsus on seepärast teretulnud kontrollvahendiks käitumises (“Kas ma tõesti võin seda teha, kui esindan Issandat Jeesust?”) ning julgustuseks tema nimel jätkama ettevõetud raskete ülesannete täit-mist, teades, et selleks antakse ka vajalik jõud. Ja taas lisab Paulus endale iseloomuliku rõhu: Tema läbi Jumalat Isa tänades!

Kristliku elu keskpunkt on Jumala tänumeelne teenimine, mis mõjutab “kõike, mida me iga-nes teeme”. Kuna “kõik” on loodud Kristuse läbi ja põhimõtteliselt tema läbi ka lunastatud, võivad kristlased kõike, olgu see käsitöö, perekonna loomine, kirja kirjutamine või mis iganes, teha tema nimel ja tänumeeles. Jeesus, Jumala tõeline jumalik/inimlik kuju, tema, kelle rist tagab meie lepitu-se, on meie tänumeele põhjus, “kelle läbi” me võime nüüd tänada Isa ennast.

Viigem siis tema kaudu alati Jumalale kiitusohvrit, see tähendab tema nime tunnistajate huul-te vilja. (Hb 13:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuidas tunnistada? Vasta siis, kui sinult küsitakse, aga ela nii, et oleks küsijaid.

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus, Sa tulid kaduvasse maailma, et anda meile igavene elu. Me alustame Sinu nimel uut aastat ja palume: kinnita meid, et võiksime usus ja lootuses vastu selle aasta rõõmud ja raskused. Sinule olgu ülistus ja au nüüd ja igavesti.

* * *

  

PÄÄSTETUTE HÄMMASTAV RÕÕM

Teisipäev – 2. jaanuar

Issand, sina oled mu Jumal, ma tahan sind ülistada, su nime kiita, sest sa oled teinud imet, su otsused muistsest ajast on õiged ja kindlad. Js 25:1

See laul on päästetu rõõm Jumala üle. See on ülistus selle eest, et Jumal on lõpuks viinud täi-de oma plaani millest Ta rääkis esimest korda Paradiisis esimestele inimestele, kui need olid end mao ahvatlusest petta lasknud. Nad kuulsid tõotuse Sõna mis öeldi maole: “Naise seeme purustab ta pea!” (1Ms 3:15) Edasi sai seda tõotust kuulata lastetu mees, kes elas Kaldea Uuris.

Moosese esimese raamatu 12. peatükki esimeses kolmes salmis on kirjas – Ja Issand ütles Aabramile: “Mine omalt maalt, omast sugukonnast ja isakojast maale, mille ma sulle näitan! Ma teen sind suureks rahvaks ja õnnistan sind, ma teen su nime suureks, et sa oleksid õnnistuseks! Siis ma õnnistan neid, kes sind õnnistavad, panen vande alla selle, kes sind neab, ja sinu nimel õnnis-tavad endid kõik suguvõsad maa peal!”

Jesaja laul on selle Aabramile antud õnnistuse tõotuse ülistus. Tema soost sündis omal ajal ka Jeesus Kristus, kes on tõesti saanud õnnistuseks kõikidele maailma rahvastele. See oli tõesti kaua kavandatud plaan inimeste päästmiseks ja prohvet nägi seda kõike juba teostatuna. Sellepärast puh-kes ta rõõmsalt laulma ja sellega tohime ühineda ka meiegi. Sest juba praegugi tohime pääste lootu-se üle rõõmustada.

Pauluse sõnade kohaselt tohime ka meie selle üle kiidelda. “Et me nüüd oleme saanud õigeks usust, siis on meil rahu Jumalaga meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi, kelle läbi me oleme usus saa-nud ligipääsu ka sellele armule, milles me seisame, ja me kiitleme oma lootusest Jumalalt saadava-le kirkusele.” (Rm 5:1,2)

Mu tugevus ja mu kiituslaul on Issand, tema oli mulle päästeks. Tema on mu Jumal ja ma ülis-tan teda, tema on mu isa Jumal ja ma kiidan teda kõrgeks. (2Ms 15:2) Ka see on tulnud vägede Is-sandalt; tema nõu on imeline ja tema tarkus suur. (Js 28:29)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle ühele võimalusele, kuidas sina võiksid laulda Issanda võidulaulu – nii oma isiklikes suhetes, kui ühiskonnas laiemalt. Millseid praktilisi tegevusi võiks see hõlmata?

* * *

 

TAGASI JUURTE JUURDE

Kolmapäev – 3. jaanuar

Aga kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis naisest, sündis Seaduse alla, lahti ostma seadusealuseid, et me saaksime pojaseisuse. Gl 4:4,5

Kui tuli õige aeg saatis Jumal maailma oma Poja Jeesuse, et teha ka meidki Jumala poega-deks. See on endise olukorrast hoopis uuem ja kõrgem positsioon. On tähelepanu väärne, et uskliku inimese kohta kasutab Paulus siin sama sõna nagu Jeesuse Kristuse kohta. See sõna tähendab mitte enam väikest alaealist last, vaid see rõhutab suhet. Seda, et tegu on poja õigustega isikuga. See on laia tähendusega sõna, mis loomulikult hõlmab nii mehi kui naisi. Nii suuri kui väikeseid. Sõltumata rahvusest, rassist või seisusest.

Usklikel inimestel ja Jeesusel Kristusel on samasugune positsioon. Kristlane on isegi pärija koos Jeesusega. Ilmselt käib see meile üsna üle mõistuse, et Jumal võib tõsta meie sugused inime-sed nii kõrgele. On isegi oht et see ajab meid uhkeks ja paneb pea ringi käima, aga tegelikult ongi nii. Jeesus ei häbene meid nimetamast vendadeks kuna nii Pühitseja ja pühitsetavad on kõik ühe Isa lapsed, nagu on öeldud kirjas heebrealastele (Hb 2:11).

Sellepärast annab Issand ise teile tunnustähe: ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob poja il-male ning paneb temale nimeks Immaanuel. (Js 7:14) Ja vaata, sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja ja paned talle nimeks Jeesus. (Lk 1:31) Sest te ei ole saanud orjuse vaimu, et peaksite jälle kartma, vaid te olete saanud lapseõiguse Vaimu, kelles me hüüame: “Abba! Isa!” (Rm 8:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On hämmastav, et saame tulla Jumala kui oma Isa juurde – ning imeline, et Ta meist, kui oma lastest nii suurt rõõmu tunneb. “Isa, ava palun mu kõrvad oma Sõnale täna ning häälesta mu süda oma armastuses.”

* * *

 

JUMAL SEKKUB

Neljapäev – 4. jaanuar

Ma meenutan Issanda heldust, Issanda kiiduväärsust. Js 63:7

Rooma kirja 3. peatükkis räägitakse meile Jumala õigusest, mis on Jeesuses ilmunud ilma Seaduseta, ja päästmisest Jeesusesse uskumise kaudu. Jeesuses viidi Jesaja kuulutus täide: Temas mõistis Jumal kohut patu üle ja ühtlasi kinkis läbi aegade päästmise kõigile, kes oma pattu kahetse-vad ja Jumala pääste vastu võtavad. “Kes lükkab minu kõrvale ega võta vastu mu kõnet, sellel on juba kohtumõistja. Sõna, mis ma olen rääkinud, see mõistab tema üle kohut viimsel päeval” (Jh 12:48).

Sellele mõeldes on sobiv küsida: ega mina ole ometi muutunud Tema vaenlaseks? Kas on mi-nu südames ehk protestimeelsust või vimma kellegi vastu?

Eelnevate kogemuste najal julgustatakse, meid Issanda rahvast oma minevikust hoolimata taas kord Jumala poole pöörduma. Ja seda eelkõige sellepärast, milline meie Jumal on: helde, kiiduväärt, hea, halastaja, isa, päästja, armastav, kaastundlik ja hooliv. Küsime endalt, millised õnnistused ja tõotused on Piiblis seotud sõnaga jumalakartus!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Räägi täna Jumalale oma hirmudest. Pane need kõik tema ette ning palu kaitset ja varju, aga ka et Tema annaks sulle teise nägemise – sellise, mis toob su ellu tasakaalukuse ja kindluse.

* * *

LOOTUS JUMALALE

Reede – 5. detsember

Mina ootan alati ja suurendan kogu kiidetavust. Ps 71:14

Psalmis 71 tervikuna kaalub üles kõik võitlused ja vaevad – nii tõelised ja rasked kui need ka pole – Taaveti tugev usaldus Jumala vastu (s 14,20,21), ja soov Teda kiita (s 17,22-24). See ei ole faktide eest põgenemine, vaid pigem on see aus äratundmine, selle kohta, et isegi kui Jumal on luba-nud tal läbi minna valutoovaist olukordadest, ei jäta Ta teda ahastusse, vaid taastab ja ehitab teda taas üles. Elukestev kogemus Jumala tööst Taaveti isiklikus elus annab talle veendumuse, et ka nüüd ei saa olema teisiti – Jumal ei jäta teda maha.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui mõtled oma elu peale, meenuta hetki, kus Jumal on tulnud sulle appi. Ja siis täna Teda selle eest.

* * *

JEESUS, MAAILMA VALGUS

Laupäev – 6. jaanuar

Kristuse ilmumise püha ehk kolmekuningapäev Epiphanias

Kristuse ilmumise püha (ld dies epiphaniae Domini – “Issanda ilmumine”) on ristikoguduse üks vanemaid pühasid, mille ajalugu ulatub jõuludest kaugemale. Lääne kiriklikus traditsioonis on ilmumispüha evangeeliumiks ja seega ka päeva teemaks Idamaa tähetarkade külaskäik Petlemma, et avaldada austust juutide vastsündinud kuningale.

Targad tulid paganarahvaste keskelt ja nende külaskäik Jeesus-lapse juurde väljendab Jumala plaani, et Kristus on valgus kõigile maailma rahvastele. Sellega tuletab ilmumispüha kogudusele meelde Kiriku misjoniülesannet. Jõulude sõnum puudutab kõiki inimesi.

Pimedus möödub ja tõeline valgus paistab juba. 1Jh 2:8

Kõikidele tolle aja juutidele oli tuttav ajaloo jaotamine “käesolevaks ajastuks” ja “tulevaseks ajastuks” (vrd nt Mt 12:32). Uues Testament õpetab aga, et “tulevane ajastu” saabus juba Jeesuse tu-lekuga. Tema juhatas selle sisse, nii et nüüd mõlemad ajastud otsekui katavad teineteist. Kristlased on päästetud sellest käesolevast ajastust (Gl 1:4) ning nad on juba hakanud maitsma tulevase ajastu väge (Hb 6:5). Ka antud tekstis nimetatud pimeduse kohta on öeldud, et see on mööduv. Tõeline valgus, mis juba paistab, on Jeesus Kristus, kelle tulekuga valgus tuli “maailma” (Jh 3:19). Jeesus Kristus on tõeline mitte lihtsalt vastandatuna valele, vaid eristades reaalset ebareaalsest, tõelist eset pelgalt varjust, võrdkuju tõelisest, millele võrdkujuga osutatakse.

Omadussõna tõeline on üks Johannese lemmiksõnu. Kristus on tõeline ehk reaalne valgus, millest füüsiline valgus on vaid peegeldus, nii nagu ta on ka tõeline leib ja tõeline viigipuu (Jh 1:9; 6:32;15:1). Tõeline mõiste valgusest, viinapuust, leivast jne on taevane reaalsus; maised, materiaal-sed asjad, mida meie nimetame “valguseks”, “viinapuuks”, “leivaks”, on vaid tõelise koopiad (“taevase kuju ja vari”; Hb 8:5).

Tõeline valgus, mis valgustab iga inimest, oli maailma tulemas. (Jh 1:9) Öö on lõpule jõud-mas ja päev on lähedal. Pangem siis maha pimeduse teod, rõivastugem valguse relvadega! (Rm 13:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle mõnele inimesele oma koguduses kellega sul on ras-ke läbi saada. Pane kirja vähemalt kolm nende head omadust ning täna Jumalat nende eest järgneva-tel päevadel kuni tunned, et su suhtumine neisse on muutunud. Kui võimalik räägi neile, et tänad Jumalat nende eest.

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

IV. PALVE.

Palve takistused.

Pahasti palumine, Jk 4:3 Te palute, aga ei saa, sest te palute halva jaoks, tahtes seda kulutada oma lõbudeks.

Patt, Js 1:15 Kui te käsi sirutate, peidan ma oma silmad teie eest, kui te ka palju palvetate,
ei kuule ma mitte, sest teie käed on täis verd! Js 59:1:2 Vaata, Issanda käsi ei ole päästmi-seks lühike ega ole ta kõrv kuulmiseks kurt. Hs14:3 Inimesepoeg, need mehed on võtnud oma ebajumalad südamesse ja on pannud oma süü komistuskivi oma palge ette. Kas ma tõesti pean laskma ennast nende poolt küsitleda?

Uskmatus, Jk 1:5-7 Kui kellelgi teist jääb vajaka tarkust, siis ta palugu Jumalalt, kes kõigi-le annab heldelt ega tee etteheiteid, ja talle antakse. Aga ta palugu usus, ilma kahtlemata, sest kahtleja sarnaneb tuule tõstetud ja sinna-tänna paisatud merelainega. Selline inimene ärgu ometi arvaku, et ta midagi saab Issandalt.

Andeksandmatu süda, Mk 11:25 Ja kui te olete palvetamas, siis andke andeks, kui teil
on midagi kellegi vastu, et ka teie Isa taevas annaks teile andeks teie eksimused.

Päeva Sõnum. Nr 65. 24. – 30. detsember 2017

ISSAND ON LÄHEDAL

24. – 30. detsember 2017

Advendiaja 4. pühapäev

See advendipühapäev on pühendatud Jeesus-last ootavale Maarjale, Issanda emale. Meie Lunastaja ema ootus ja Jumala rahva jõuluootus kuuluvad kokku. Algab jõuludeks valmistumise viimane ajajärk. Suure sõnumi vastuvõtmiseks tuleb inimesel oma sisemine hoiak ette valmistada.

Meelespeetav kirjakoht: Olge ikka rõõmsad Issandas! Taas ma ütlen: Olge rõõmsad! Issand on ligidal! Fl 4:4,5b

Tuleta meelde, kui palju kordi elus sul oleks olnud põhjust rõõmustada selle üle, et Issand on väga ligi, hoolimata sellest et see maailm mis sind ümbritses jätkas oma jumalatut, toorest ja kõlva-tut eluviisi. Pealegi on sulle antud võimalus igal ajal ja igas olukorras elada läbi ikka uuesti ja uuesti Issanda ligiolu.

Mitte üksi võimalus, vaid pigemini kohustus, sest ristiinimesena pead andma tunnistust sellest, et Issand elab. Kuidas saad seda teisiti teha kui rõõmu kaudu, mis tuleb pühitsetud südamest ja na-katab.

Selles nukras maailmas peavad otsijad ja nõutud, arad ning kahtlejad veenduma sinu õnnelik-ku palet nähes, et oled kohanud oma Issandat. Sa mõistad, kui vajalik on usukäega hoida iga päev kinni oma Õnnistegijast, kes meile alati väga ligidale astub.

Kui ligidal on Ta muretsevale südamele, kes Talle oma mured usaldab. Kui ligi on Ta väsitatud vaimule, kes Temalt tuge otsib. Kui ligidal on Ta kahetsevale patusele, kes Tema eestkostmist igatseb. Kui ligidal on Ta palvetavale otsijale, kes Tema poole oma käed üles tõstab. Kui ligidal on Ta võitlevale noorele, kes Tema nimel saatana rünnakule vastu astub. Kui ligidal on Ta vaevatud vanale, kes Temaga koos on otsustanud minna oma viimasel vaevateed. Kui ligidal on Ta haigele, kes oma tõvevoodil ootab Tema toetavat kätt. Kui ligidal on Ta surijale, kes Temaga koos on valmis surmavarju pimedast orust läbi minema.

Kui ligidal on sinule Issand Jeesus, kui sa täna Tema poole pöördud palveigatsusega – kohata Teda.

Kui palju ligemal veel, kui täna oma südame tõotad Temale tervelt ja jäägitult. Oled sa seda teinud, siis ei tule enam keegi  sulle meelde tuletama, et sa rõõmutseksid. Tal pole seda vaja teha.

Terve sinu õnnelik elu on siis ju ainsam tunnistus ristiinimese säravast rõõmust.

Vennad, ärge nurisege üksteise vastu, et teie üle ei mõistetaks kohut! Vaata, kohtunik seisab ukse ees! (Jk 5:9) Aga kõigi asjade lõpp on lähedal. Olge siis arukad ja kained palveteks. (1Pt 4:7)

Süüdake neljas küünal – ARMASTUSE KÜÜNAL.

Palvetagem: Issand, meie Jumal, me rõõmustame koos Neitsi Maarjaga Sinu suurte tegude üle. Valmista meie südamed vastu võtma rõõmusõnumit Päästja sündimisest ja lase sellel uuendada meie elu ning teha meist rahu ja armastuse saadikud. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

VAATA, MA KUULUTAN TEILE SUURT RÕÕMU!

Pühapäev – 24. detsember

Jõuluõhtu ehk jõululaupäev

Ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob ilmale poja, ja Teda hüütakse nimega Immaanuel, see on tõlkes: Jumal on meiega. Mt 1:23 

Nii haaravalt lihtne ning selge kui Matteuse jutustatud Jeesuse sünnilugu ka ei tundu, on see siiski koormatud paljuvaieldud sisulise problemaatikaga. Õieti ei kirjeldagi see pärimus otseselt Jee-suse ilmaletulekut, vaid pigem tema imelist saamist Püha Vaimu läbi. Matteus nimetab Maarjat ka Joosepi “kihlatuks”, tema “naiseks” ja jutustuse algul koguni Jeesuse “emaks”.

Uurijaid hämmastanud või pahandanud neitsistsünni motiiv asetub Matteuse evangeeliumi pä-rimuse taustal üsna loomulikku valgusse: Jumal kasutab oma päästetahte läbiviimiseks alles puutu-tamatut, “neitsilikku” naist ning laseb tema kaudu oma Poja ilmale tulla esisündinuna. Lõputuid vaidlusi põhjustanud neitsistsünni mõte seisabki ju selles, et Jeesus on algusest peale puhtakujuline Jumala tahte kehastus. Tema saamise olemasolu ime saab teoks ilma ühegi inimesepoolse algatuse-ta, ilma “mehe tahteta”.

Jeesuse isiku tõeline mõistmine algas alles tema kui Ülestõusnu mõjupiirkonnas. Siis selgus lõplikult, et Jeesus mitte ei saanud eluea kestel selleks, kes ta oli, vaid et ta oli seda algusest peale. Sündmus, mille kaudu Jumal oma päästetahete teostas, jääb ümbritsetuks lahendamatu saladusega, mida uskudes meie inimlik uudishimu peab rahulduma vaid ühe teadmisega: “Jumalal ei ole ükski asi võimatu” (Lk 1:37). Kõigi Jeesuse sünnipärimuste sisulise mõtte võtab kokku Johannes oma evangeeliumi alguses: “Sõna sai lihaks”.

Sellepärast annab Issand ise teile tunnustähe: ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob poja il-male ning paneb temale nimeks Immaanuel. (Js 7:14)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kes ma olen? Kust ma tulen? Kuhu ma lähen? Kui sul on vaja vastuseid sellistele küsimustele, alusta sellega, et küsid Tema käest, kellel on vastused: palveta.

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, valguse Isa, me täname Sind Sinu suure armastuse eest, et Sa oled keset inimkonna pimedat patuööd oma ainusündinud Poja meile valguseks andnud. Paistku Tema valgus jõulusõnumis meiegi südametesse, täitku meid tõelise rõõmuga ning avagu meie huuled Sind kiitma ja ülistama Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsu-ses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

 

SÕNA SAI LIHAKS

Esmaspäev – 25. detsember

Kristuse sündimise püha ehk 1. jõulupüha

Selles on armastus – ei, mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid et Tema on armastanud meid ja on läkitanud oma Poja lepitusohvriks meie pattude eest. 1Jh 4:10

Jumala armastus avaldub ja on avaldunud paljudel eri viisidel. Kahtlemata avaldub see alali-selt taevas (kuigi mitte inimsilmade jaoks) salapärastes suhetes Kolmainsuse liikmete vahel. Meie, inimeste seas aga on Jumala armastus avaldunud ülimalt Tema Poja annis, kuigi ilmnes juba varem Iisraeli valimises, lunastamises ja kaitsmises.

Jumala Poja saatmine oli ühtaegu nii Tema armastuse ilmutus kui ka armastuse olemuse väl-jendus. Esimene pole mitte meie armastus, vaid Jumala armastus – sundimatu, põhjuseta ja spon-taanne; meie armastus on vaid Tema armastuse peegeldus ja vastus sellele.

Kristuse tulek on seepärast Jumala armastuse konkreetne avaldumine ajaloos, sest armastus on eneseohverdus, teisele hüve otsimine enda kulul; suuremat enese andmist kui Jumala and oma Pojas pole kunagi olnud ega saagi olla.

Tema on lepitusohver meie pattude eest, kuid mitte üksnes meie, vaid ka terve maailma pat-tude eest. (1Jh 2:2) Ent Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. (Rm 5:8)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtiskle palves oma perekonna, koguduse või töösuhete üle. Kuidas võiksid kasvatada armastust ning pagendada hirmu?

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sinu igavene Sõna on saanud lihaks ja Temas on meile paistnud Sinu kirkus. Ava meie südamed, et me mõistaksime seda imet ning ülistaksime ja kuulu-taksime Sinu päästet, mille Sa oled meile valmistanud Jeesuses Kristuses, Sinu Pojas, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

 

KRISTUSE TUNNISTAJAD

Teisipäev – 26. detsember

2. jõulupüha

Esimärter Stefanose päev ehk tehvanipäev

Kallis on Issanda meelest Tema vagade surm. Sinule ma ohverdan tänuohvreid ja hüüan appi Issanda nime. Ps 116:15,17

Oleme harjunud selle mõttega, et uskliku inimese lahkumine maa pealt on Jumalale kallis sil-mapilk. Meie ei kahtle, et see on tõesti nii.

Jumala seisukohalt vaadates on see kallis, sest uskliku surm on isakotta saabumine. Maiselt seisukohalt vaadates näeme meie ainult surma üht poolt, nimelt lahkumist. Surm viib meid välja senisest elust, lahutab omastest ja kõigest sellest, mis maailmas on meile kallis. Jumal näeb ka sur-ma teist külge ja see on uskliku saabumine tagasi Jumala juurde. Temale on vagade surm selletõttu kallis. Uskliku enda seisukohalt vaadates tähendab surm talle lahkumist ohtude, kiusatuste ja pattu-de maailmast. Meie ei lahku ainult sellest, mis on meile kallis, vaid ka sellest, mis on meile raske ja valus. Vagad igatsevad Kristusega olla.

Meie Lunastaja Jeesuse Kristuse seisukohalt vaadates on uskliku surm kallis. Oleme kalli hin-naga ostetud. Surma kaudu läheme Issanda juurde, kes meie eest on hinna maksnud ja kellele me kuulume. Uskliku surm võib olla kallis ka veel Jumala riigi töö seisukohalt vaadates. Paljude lahku-misel on olnud väärtuslik mõju teistele. Pauluse vaimulik hoiak surma eel on olnud loendamatutele hulkadele suure vaimuliku väärtusega (2Tm 4:6-8).

Jumal ise määrab ka need põhjused, mis toovad tema vagadele surma. Uskliku inimese surma põhjus võib inimeste arvates olla õnnetu juhus, kuid Jumala meelest on tema vagade surm nii oluli-ne, et see saabub alati õigel ajal ja kohal. See tähendab, et uskliku surm on Jumala kaitse all. Kui meie surm peaks saabuma seal, kus ükski sõbralik süda ei ole meie lähedal ega keegi kergenda me viimast vaeva, siis on ometi Jumal seal. Viimne vaenlane surm ei ole meile hirmutav, sest Jumal tuleb meiega surmavarju orgu. Jeesus ütleb: “Ole ustav surmani!” (Ilm 2:10)

Too Jumalale ohvriks tänu ja tasu Kõigekõrgemale oma tõotused! (Ps 50:14) Viigem siis tema kaudu alati Jumalale kiitusohvrit, see tähendab tema nime tunnistajate huulte vilja. (Hb 13:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palugem, et meie usk Jumalasse, meie Isasse ja Jeesusesse, saaks avalikuks meie elu kaudu!

Palvetagem: Halastuse ja armastuse Jumal, Sina oled meile saatnud oma Poja, et meid, kes me sageli Sinu vastu tegutseme, enesega lepitada. Aita meilgi oma vaenlasi armastada ja järgida Püha Stefanose eeskuju, kes oma hukkajate eest palvetas. Luba meil koos temaga näha Sinu kirkust. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

JUMAL ON ARMASTUS

Kolmapäev – 27. detsember

3. jõulupüha

Apostel ja evangelist Johannese päev ehk johannesepäev

Vaadake, kui suure armastuse Isa on meile andnud: meid hüütakse Jumala lasteks ja need me olemegi. 1Jh 3:1

Need on inimolemise põhisõnad, millega siin räägitakse. Eelkõige on selleks sõna “laps”, mis seisab nende salmide keskkohas ja mis kannab endas kõike, mis siin öeldakse. See ei ole inimolemi-se põhisõna ainult sellepärast, et me kõik oleme kunagi lapsed olnud, vaid sellepärast, et sellega on väljendatud inimelu põhikord: kord, mis on meie elu aluseks, ja mitte ainult niikaua, kuni me oma vanuse järgi oleme lapsed, vaid niikaua, kui me oleme üldse inimesed.

See kord on, et laps ei ela iseendale. Ta ei ole midagi üksinda enda jaoks. Ta ei ole midagi il-ma isa ja emata. Ta on alati varjavas ja kogu tema olemist vormivas ühenduses nendega, kellele ta kuulub. Tal on küll oma lapsemaailm, milles ta elab, aga see on ühtlasi osa tema vanemate maail-mast. Ta on täiesti hoitud ühtsusest ja kokkukuuluvusest nendega, kelle laps ta on ja kes temale on isaks ja emaks. Lahus nendest ei ole ta midagi.

See sõna “laps” aga, nagu teda siin on meie elu põhisõnana kasutatud, ei räägi ainult meie ühest mööduvast elueast, vaid ta räägib kogu meie olemasolust. Ta räägib Jumalast, taevasest Isast, kelle ees meie ka iseseisvate ja täiskasvanud inimestena oleme lapsed. Tema ees me ei ole üksi mi-dagi, ei ole midagi lahus Temast enda jaoks. Aga ühtlasi tähendab see ka sedasama varjatust ja kok-kukuuluvust, mida igaüks on tundma õppinud oma maise isa lapsena.

Nii kõneleb see tänane kirjakoht meile inimolemise põhikorrast, sellest alusest, millel meie elu peab seisma, et see oleks õige Jumala ees. Seal ei ole paigalpüsimist, vaid on kasvamine, mis jätkub niikaua, kuni meile päevi on antud. Kasvama Tema ees, Tema lapsena, kokkukuuluvuses ja ühtsuses taevase Isaga, nagu me kunagi kasvasime oma maiste vanemate lastena.

Aga kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usu-vad tema nimesse (Jh 1:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ärgem otsigem maailmas rikkust ja au, vaid seda, mis Jumal on meile valmis pannud. Seal on ikka Tema armastav süle, Tema kaisvad käed. Ta ei ole muud kui armastus.

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sa avasid apostel ja evangelist Johannese kaudu meile ligi-pääsu Sinu igavese Sõna saladustele. Valgusta meie mõistust oma Püha Vaimuga ja lase meil armas-tava südamega taibata, mida Püha Johannes meile Kristusest on kuulutanud. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

 

JEESUS PÕGENIKUNA

Neljapäev – 28. detsember

Süütalastepäev

Vala oma süda välja kui vesi Issanda palge ette! Tõsta oma käed Tema poole oma laste elu pärast! Nl 2:19

See kirjakoht on täis müristavat viha, Jumala viha. Need, kes on püüdnud või soovinud Püha-kirja ära nudida, välja visates sellest kõik viited Jumala vihale, ei oma selget arusaamist sellest, mi-da teevad. Nad pole läbi mõtelnud mis on taolise “parandamise” tagajärjed.

Just seda aga tegid prohvetid, kelle kohuseks oli tegelikult avardada Jumala rahva arusaamist ning kujutlusvõimet, innustades neid muutma oma eluviisi, et rahvas hakkaks mõistma mis nendega / nende keskel toimub ning kuhu see viib. Selle asemel aga levitasid toonased prohvetid rahva seas mugavaid, mitte midagi nõudvaid nägemusi, vältides iga viidetki Jumala viha, meeleparanduse või muutuse suunas, rahustades inimesi meelitustega. Vastukaaluks võimaldab Nutulaulude autor meil kuulda Jumalale ustava prohveti häält (Nl 2:1-22), kes mõistab sügava valuga tõde, et ilma võimalu-seta kogeda Jumala majesteetlikku, isiklikku ja hoolivat viha, ei saa olla ka mingit tõelist kogemust Tema armastusest.

See, mis oli toimunud Siioni kogukonnas, omas väga sügavat tähendust. Jumal oli neid armas-tanud ning valinud saama päästeks kõikidele inimestele – nemad aga olid muutunud korrumpeeru-nuks, ebausklikuks, pealiskaudseiks ning täielikult hoolimatuks oma tõelise kutsumuse osas. Siioni segipaiskamine ning vangiviimine oli Jumala valus strateegia, mis pidi rahva tagasi tooma tõe tun-netamisele.

Ja nüüd on hing mu sees valatud tühjaks, viletsuspäevad on mind kätte saanud. (Ii 30:16)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtleme korraks selle, kuidas me isiklikult ja tegelikult reageeriksime taolisele Jumala juhtimisele?

Palvetagem: Taevane Isa, võta oma armastavatesse kätesse koos Petlemma lastega kõik, kes süütult on surma saadetud. Aita meil seista kurjuse vastu ja too meie keskele oma õigluse ja armas-tuse riik. Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

 

RÕÕMU PÕHJUS

Reede – 29. detsember

Kõik ilmamaa otsad on näinud meie Jumala päästet. Ps 98:3

Jumala päästmine ja õigus on ta avaldatud teod. Neid näevad isegi paganad. Jumala mõtted on kõrgemad meie omadest. Ta tegudes on paljugi, mis ei allu meie seletustele. Aga oma päästmistöö ja õige kohtumõistmise on ta teatavaks teinud kogu maailmale. See on Kristuse evangeeliumi kuulutu-se sisu. Iga inimene võtku teatavaks, et temal on pattudest pääsemise võimalus ja see on Jumala ko-hus, mis on õige. Sellest suudavad kõik aru saada.

Selles kirjakohas tuletatakse eriti meelde Jumala abi oma rahvale. Jumal oli tõotanud rahva kaudu saata Messia. See on teostunud. Meie ei kahtle selles, et ka ülejäänud tõotused täituvad, kaasa arvatud ka Messia taastulek.

Mu silmad on näinud sinu päästet, (Lk 2:30) siis saavad kõik inimesed näha Jumala päästet! (Lk 3:6)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas me tunneme rõõmu Jumala valitsemisest?

* * *

 

POEG ESINDAB ISA

Laupäev – 30. detsember

Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime Tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kir-kust, täis armu ja tõde. Jh 1:14

Et saada inimeseks, tuli Sõnal siseneda inimellu konkreetsel ajaloohetkel, konkreetse rassi ja konkreetse rahva liikmena. Mis puutub Tema tuleku aega ja viisi, olid ettevalmistused selleks teh-tud. Jumal oli valinud konkreetse rahva, kellele Ta ilmutas end sagedamini ja täielikumalt kui ühele-gi teisele rahvale. Seepärast, kui Sõna sündis viimaks inimesena selle rahva keskel, täites sellele rahvale antud tõotused, oleks Teda eelduste kohaselt tulnud vastu võtta kui kedagi, kes tuli koju. Kui Ta aga tuli Iisraeli rahva juurde, siis rahva enamik hülgas Ta.

See ei tähendanud siiski, et Jumala lunastav eesmärk jäänuks täitmata. Tuli ilmutada Jumala tõde. Tuli väljendada Tema halastusrikast armastust patuste vastu – ning seda viisil, kuidas suutis ainult Tema, kes taevase Isa ainsa Pojana oli elanud kõige lähemas ühenduses Temaga kogu igaviku.

Jeesuses Kristuses inimeseks saanud Sõna oli tõepoolest täis armu. Mitte kellelegi, kes loeb Jeesuse vestlusest samaaria naisega, sündinud pimedale nägemise tagasiandmisest, näljase rahva-hulga toitmisest, Laatsaruse ülesäratamisest, jüngrite jalgade pesemisest ja muudest kannatusnädala sündmustest, ei jää märkamata, kui armuliselt alandus Jeesus inimeste madala seisundini. Ta oli täi-es tões; Johannese evangeeliumis on kõige täielikum aruanne Tema õpetusest enda kohta, Tema missiooni olemusest ja eesmärgist; siin on ka kõige selgem pilt kõikide nende teadmatusest ja ruma-lusest, kes lasevad selle maailma pimedusel end pimestada.

Jaakobile sündis Joosep, selle Maarja mees, kellest sündis Jeesus, keda nimetatakse Kristu-seks. (Mt 1:16) Ja ta muudeti nende ees; ta pale säras otsekui päike, ta rõivad said valgeks otsekui valgus. (Mt 17:2) Isa, ma tahan, et ka need, keda sa mulle oled andnud, oleksid minuga seal, kus mina olen, et nad näeksid mu kirkust, mille sa oled andnud mulle, sest sa oled mind armastanud enne maailma rajamist. (Jh 17:24) Kui juba hukkamõistuteenistusel oli kirkus, siis on õigeksmõistu-teenistus veel palju suurem kirkuselt. (2Kr 3:9) Jah, niihästi Pühitseja kui pühitsetavad on kõik ühe Isa lapsed. Sel põhjusel Jeesus ei häbenegi neid hüüda vendadeks. (Hb 2:11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtiskle, mida tähendab sulle olla Jumala laps. Suuna oma mõtted tänule, palu Jumala abi, et suudaksid oma päeva veeta täielikus usalduses Isa suhtes.

 * * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

IV. PALVE.

Mida meil tuleb paluda.

1Jh 5:14,15 Ja see ongi see julgus, mis meil on tema ees, et kui me midagi tema tahtmist möö-da palume, siis tema kuuleb meid. Kuna me teame, et ta meid kuuleb, mida tahes me paluksime, siis teame ka, et meil on käes need palved, mis me oleme temalt palunud.

Meil tuleb paluda kõike seda, mis on Tema tahtmine. Me teame mis on Tema tahtmine, kui me uurime Jumala Sõna ja Püha Vaim valgustab, õpetab ja istutab meie südamesse Jumala Sõna. Kui me loeme Jumala Sõna, siis võtame ka ta enese südamesse ja hoiame teda seal ning talitame tema õpetuse järgi. Aga kui me anname endid Jumala käsu alla ja kõnnime Temaga, siis õpime paluma, nõnda kui Jumal tahab.

Fl 4:6 Ärge muretsege ühtigi, vaid teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks tänuütle-misega palumises ja anumises.

Palume Jumalat tänuga kõigi asjade pärast.

Päeva Sõnum. nr 64. 17. – 23. detsember 2017

VALMISTAGE ISSANDALE TEED

17. – 23. detsember 2017

Advendiaja 3. pühapäev

Pühapäeva keskmes on Ristija Johannes. Tema kutse patukahetsusele ja meeleparandusele puudutab meidki. Johannes osutab Jeesusele kui Jumala Tallele, kes kannab ära maailma patu. Sel-lele Kristuse toodud lunastusele lootes saab inimene tunnistada oma pattu. See on peamine jõulude-ks valmistumises – jõulupaastus.

Johannes oli märgiks, et prohvetite ennustused olid täitumas: Päästja pidi peagi saabuma. Kristuse tegevuses täitusid lunastuse aja märgid. Samal kombel tuleb Ta alati oma koguduse keskele sõnas ja sakramentides, lunastuse annid kaasas. Sellele Kristuse “vaimulikule tulemisele” viitab ka pühapäeva ladinakeelne nimi adventus spiritualis et sanctificationis.

Meelespeetav kirjakoht: Valmistage Issanda teed; vaata, Issand Jumal tuleb jõuliselt! Js 40:3a,10a

Ei ole olemas teed Jumala juurde, küll on aga olemas Jumala tee meie juurde. See tee on raja-tud selleks, et meie pääseksime patu vangipõlvest. Jumala tee inimlaste juurde manifesteerub keset ajaloo tõuse ja mõõnu.

Jumala plaanidel on universaalsem iseloom. Ta ilmutab end ikka ja jälle rõhututele. Meie oo-tuste keskmes on laps sõimes, kelle ilmumise saladuse lävel me seisame. Nagu apostel Paulus ütles: “Mõtelge iseenestes sedasama, mida Kristuses Jeesuses: kes, olles Jumala kuju, ei arvanud osaks olla Jumalaga võrdne, vaid loobus iseenese olust, võttes orja kuju, saades inimese sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena. Ta alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani.” (Fl 2.5-8)

Ta tuleb inimesena, saades inimese sarnaseks. Mitte inimest ei ülendata Jumalaks, vaid Jumal saab inimeseks. Ta tuleb maises kuues. See advendisõnum on meile lapsepõlvest tuttav.

Ja siiski osutab selle sõnumi vastuvõtmine aeg-ajalt raskeks. Kas see trööstib meid surma üksinduses ja valus? Kas see kannab meid kahtlustes ja Jumalast kauges eluvoolus? On vaja suurt usku, et sellest trööstist osa saada. Isegi kui meie ei näe endi ees mingit teed, jääb Jumala tee meie juurde ikkagi avatuks.

Elava Jumala eesmärk on jõuda minu ja sinuni.

Süüdake kolmas küünal – RÕÕMU KÜÜNAL.

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sina kutsusid kord Ristija Johannese tunnistama Sinu Poja tulemist ja valmistama Talle teed. Pööra meie kangekaelsed südamed järgima Sinu tahet, et me Kristuse tulemisest maailmale tunnistaksime ja Talle teed valmistaksime. Kuule meid Jeesuse Kris-tuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

RISTIJA JOHANNES VALMISTAS TULIJALE TEED INIMESTE SÜDAMES

Pühapäev – 17. detsember

Ristija Johannes lausus: “Mina olen hüüdja hääl kõrbes: Tehke tasaseks Issanda tee, nõnda nagu prohvet Jesaja on ütelnud.” Jh 1:23

Ristija Johannes ei väitnud ega võinudki väita, et ta on Messias või keegi suurtest Vana Tes-tamendi kujudest, kes juutide uskumumuste kohaselt enne Messia tulekut pidid surnuist üles tõus-ma. Vastupidi, kui juudid saatsid preestrid ja leviidid selle mälestusväärse nädala esimesel päeval Johannest küsitlema, kinnitas Johannes igasuguste reservatsioonideta ja sügavas alanduses, et ta pole ei Kristus, ei Eelija ega ka prohvet, kelle Jumal tõotas äratada teise Moosesena (vt 5Ms 17:15). Johannes pidas ennast tagasihoidlikult hääleks, kuigi mitte vähemaks kui hääl, mis kuulutas Iisraeli vabastamist Paabeli vangipõlvest (vt Js 40:3).

See oli ühtaegu karm ja trööstiv hääl. See kuulutas kõrbes valjult maailma vajadustest ja osutas Temale, kes üksi võib neid rahuldada. Kuid see hääl kutsub ka üles valmistama teed Tema tulekuks, kõrvaldades kõik, mis käitumises kõverad ja maailmavaates kitsast – nii nagu pöörduvad inimesed kõveralt kitsalt kõrbeteelt kuninglikule, laiale ja sirgele maanteele.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Sina, Issand, tunned mind, näed mind ja katsud läbi mu südame.” (Jr 12:3) Jeesus annab Johannesele tema tõelise tähenduse. Ükski inimene pole see, mida ta iseendast arvab. Ta on ainult see, kelleks Jeesus teda peab.

* * *

 

JUMAL TULEB!

Esmaspäev – 18. detsember

Valmistage kõrbes Issanda teed, tehke lagendikul maantee tasaseks meie Jumalale! Js 40:3 

Babüloni orjadele oleks palju lootust andnud teadmine, et ühel päeval saavad nad vabaks ja Jumal ise saabub võidukalt Jeruusalemma. Kuid mida tähendab “Issandale tee valmistamine” meile ja kuidas me seda teeme?

Kui süveneme sellesse kirjakohta, hakkame rohkem aru saama vanast tavast, kui enne kuninga külastust saabusid tema esindajad. Võib kujutleda, mida need esindajad tegid, kuid arvatavasti oli neil palju tegemist. Oli vaja linn ära koristada – et kuninga tulekul oleks kõik hiilgavalt puhas.

Märkimisväärne on, et Ristija Johannese üleskutset valmistada Issandale teed mainitakse kõi-kides evangeeliumides (vt Mt 3:3; Mk 1:2,3; Lk 3:4; Jh 1:23). See pole materiaalne tee, see on vai-mne valmistumine, et lasta Jumalal tulla meie südamesse.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Veeda aega Jumalaga ja luba Tema vaimul valgustada asju, millega koos oled elanud ja mis on võib-olla takistanud Tema hiilgusel läbi sinu välja paistmast. Võib-olla soovid kellegagi rääkida ja palvetada sellest, kuidas asjad on.

* * *

 

ÜKSILDASE PALVE

Teisipäev – 19. detsember

Issand kuulutab rahu oma rahvale ja ütleb oma vagadele, et nad ei pöörduks alpuse poole. Ps 85:9  

Lugedes prohvet Habakuki 2:1 leiame, et kui ta oma kaebuse oli välja valanud, siis otsustas ta oodata Jumala vastust. Ka meie, olles oma soovi Jumalale avaldanud, peaksime jääma ootama. Aga ega me ei taha nii kergesti rahuneda. Ootamine eeldab meie otsust. See tähendab kogu tähelepanu suunamist Jumalale. Pärast palvet ei tohi me tähelepanu suunata endale. Vaidlust ja arutelu endaga takistab Jumala hääle kuulamist.

Õppigem oma palvetele ootama vastuseid Jumalalt. Usklikel võib tekkida palve vastuste osas halbu harjumusi. Palume, kuid ei ootagi, et see midagi annaks. Nii õpime paluma usuta palveid. Küll aga peaksime ootama, et Jumal teeks midagi meie palve peale!

Teine viga, mis teeme, seisneb selles, et palume küll Jumalat, aga siis võtame asjaajamise enda kätte. Issand on pidanud korduvalt näitama, et koorem tuleb veeretada temale. Kui sinul on see sel-gus, et Jumal korraldab sinu asju, siis oota, sest tema toimetab kõik hästi. Kõige selgemad vastused on need, mis tulevad Sõna kaudu.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tuletame meelde, mida ütleb Piibel meie probleemi kohta. Palume, et Püha Vaim ise seda meenutaks.

* * *

 

VIIMASED SÕNAD OLGU JUMALA ÜLISTUSEKS

Kolmapäev – 20. detsember

Ainsale, targale Jumalale – Temale olgu kirkus igavesti Jeesuse Kristuse läbi! Aamen. Rm 16:27

Jumala tarkus on ainulaadne ja ületamatu, seepärast ütleb Paulus: “Ainsale targale Jumalale olgu au.” Ainus au, mis on Jumalale vastuvõetav, on “Jeesuse Kristuse läbi”. Austamise kestvus ol-gu “ajastute ajastuteni.” Viimane kinnitus on “aamen”. Nii lõpeb Rooma kiri.

See jätab meid vaatama tulevaid ajastuid, mida need iial tooksid. Kui palju ajastuid üksteisele järgneb, me ei tea, aga seda teame, et läbi kõikide ajastute kõlab Jumala ülistuslaul. Siis alles näe-me, mida tähendas õigeksmõistmine Kristuses Jeesuses. Siis need, kes on õigeksmõistetud armust usu läbi, ainult ei näe ega kuule Jumala ülistust, vaid laulavad ise selles kooris kaasa.

Jumala au jäägu helisema meie südamesse!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Kui kellelgi teist jääb vajaka tarkust, siis ta palugu Jumalalt, kes kõigile annab heldelt ega tee etteheiteid, ja talle antakse.” (Jk 1:5)

* * *

 

JEESUS ON HEA KARJANE JA TÕELINE VIINAPUU

Neljapäev – 21. detsember

Apostel Tooma päev ehk toomapäev

Jumal, uuenda meie olukord ja lase paista oma pale, siis oleme päästetud! Ps 80:4 

Jumala palge valgus oli see, mida Iisrael vajas. Valguskiir Jumala palge valgusest muudab Iis-raeli öö valgeks. Vaenlased põgenevad nagu putukad, mis olid varjul kivi all, kuni päikese valgus neile paistis. “Siis oleme päästetud”. Üksainus kiir Jumala palge valgusest toob pääsemise.

Jumal saab meiega kokku “armu aujärjel”. Läki siis julgusega armuaujärje ette … (Hb 4:6). Armu aujärge nimetab Uus Testament Jeesuse Kristuseks. Kui keegi tunneb, et tal on armu vaja, siis mingu ta Jeesuse Kristuse kaudu Jumala ette. Need, kes Kristuse kaudu paluvad “uuendust” ja “päästmist”, leiavad abi. Ülendame need sõnad uue seaduse tasemele, ja me leiame uue seaduse õnnistuse.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas oskame hinnata Jumala abi? Kas oskame sõltuda Te-mast? Kas meie vaimulik osa on nii suur, et see kaalub üles teised huvid?

* * *

 

UUS LOOTUS JUMALA TÕOTATUD ABILE

Reede – 22. detsember

Õigus käib Tema eel ja järgib Tema samme. Ps 85:14

See kirjakoht võib esmalt tunduda ebaselge. Õigus käib Jumala eel nagu teevalmistaja, aga sa-mal ajal ka Jumala järel. Kui õigus käib Jumala eel, kuidas saab Ta siis järel käia? Kuid ainult nii on see tõepoolest mõeldav. Jumalat ümbritseb õigus. See on Tema ees ja taga. Õigus valmistab Jumala-le teed, aga samal ajal esitab nõudmisi ka neile, kes on Jumala vastu võtnud. Õigus jätab oma jäljed teele nende heaks, kes tahavad kõndida Jumala järel. Jumal ootab igalt oma järgijalt, et see peaks õigust tegema ja õiglusele elama.

Arm ja tõde on Jeesuses Kristuses tulnud ja nüüd on maailmas uued võimalused. Õigeksmõis-tetud inimese hinge tuleb esmalt rahu, siis tõuseb tõde, heldus ja headus esile. Maa võib olla uskli-kule nagu taeva alumine korrus. Kui Kristuse esimene tulek on toonud nii suuri õnnistusi, mida siis võiksime oodata Tema teisest tulekust?

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle probleemidele, millega praegu oled vastakuti ja asjadele mille eest saad Jumalat tänada.

* * *

 

ISAMEHE KOHUSTUSED

Laupäev – 23. detsember

“Tema peab kasvama, aga mina pean kahanema.” Jh 3:30

Oluline on märkida, et Johannese viimane tunnistus Jeesusest on paigutatud konteksti vaid-lusest Johannese jüngrite ja ühe juudi vahel puhastamise üle (Jh 3:22-36). Ristija Johannese suut-matus tagada tõelist puhastamist on üks põhjus, miks ta ei saanud olla Kristus. Tema ülesanne oli, nagu ta ise varmalt möönis, käia Kristuse eel, nagu isamees saadetakse peigmehe poolt tegema vii-maseid ettevalmistusi pulmadeks: ta võib rõõmu tunda oma tagasihoidlikust rollist pulmas ning kui ülesanne on täidetud, taandub tagaplaanile. Nende ülesannete täitmisel on tema rõõm täielik.

Kuigi Johannes on Jumalast määratud Kristuse eelkäijaks, on ta – nagu kõik teisedki inimli-kud õpetajad – maise päritoluga ja sunnitud kasutama inimlikku keelt. Seepärast ei suuda ta kõnele-da taevastest asjadest selle tunnetusega, mis kuulub ainult Temale, kes on saadetud otse taevast ja on seega kaugelt üle kõigist teistest. Selline taevast saadetud Saadik kõneleb Jumala enda sõnu; kuna Ta on Poeg, kes on oma taevase Isa armastuse alaline objekt, on Talle usaldanud kõik, mida Jumala kohta ilmutatakse. Tema õpetuse vastu võtta tähendab seepärast tunnistada, et Jumal on tõeline (Jh 3:33); teiselt poolt – seda hüljata tähendab teha Jumal valelikuks (vt 1Jh 1:10;5:10).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas sa tead inimesi, kes on liiga keskendunud “maistele” küsimustele? Millest teil on võimalik oma vahel rääkida ja millest sooviksite?

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

IV. PALVE.

Kelle eest tuleb paluda?

  • Kõikide inimeste eest: 1Tm 2:1-4
  • Kõikide usklike eest: Ef 6:18
  • Usklike ühenduste eest: Ef 1:15-20; Fl 1:4; Kl 1:9-12
  • Haigete eest: Jk 5:14-16
  • Jumala Sõna kuulutajate eest: Ef 6:19,20, Kl 4:3; 2Ts 3.1,2
  • Nende eest, kes on pöördunud Jumala poole meie kaudu: 1Ts 3:9-13
  • Iisraeli eest: Rm 10:1; Js 62:6,7
  • Nende eest, kes on meie suhtes ebaõiglased: Mt 5:44; Ap 7:60; Lk 23:34
  • Kõikide valitsejate eest: 1Tm 2:2

Päeva Sõnum nr. 63, 10. – 16. detsember 2017

SINU KUNINGAS TULEB KIRKUSES

10. – 16. detsember 2017

Advendiaja 2. pühapäev

Pühapäeva teemaks on Kristuse kirkuses tulemine aegade lõpul. Seda väljendab ka päeva vana ladinakeelne nimi adventus glorificationis, mis räägib Kristuse kirkuses tulemisest. Jumala rahva ülesanne on kannatlikult võideldes oodata Kristuse taastulekut. Häda ja patususe keskel on kogudus saanud tõotuse pääste ajast. See tõotus täidab kristlased lootuse ja rõõmuga

Meelespeetav kirjakoht: Tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb! Lk 21:28

Inimestena võime küsida: Millal tuled Sina, Issand, ja tood lõpliku lahenduse? Kirjatunnistu-ses öeldakse: pange tähele tunnusmärke!

Pungade pakatamine kuulutab suve lähenemist. See ei ole märk suve saabumise päeva ega tundi kohta, vaid seda, et suvi paratamatult läheneb ja tema tulemist ei ole võimalik kuidagi takis-tada ega tagasi hoida. Nõnda ei ole ka võimalik Kristuse tulemist – Inimese Poja ilmumist suure väe ja auhiilgusega – tagasi hoida. Ta tuleb ja rahva pääsemise tund läheneb. Ka siis, kui me ei tea päeva ega tundi, millal see toimub. Ta tuleb ootamatult kõigile, kes maailmas elavad. Seepärast valvake siis igal ajal, paludes, et te oleksite väärilised põgenema kõige selle eest, mis tuleb, ja seisma Ini-mese Poja ees! (Lk 21:36)

Meie vajame just niisugust Jeesust. On meie õnn, et ta ei tule veel kogu aus ja hiilguses, et ta ei tule veel kohtumõistjana. Seega on meile kingitud armuaeg, antud võimalus kasutada seda patuste Õnnistegija vastuvõtmiseks ja endale igaveseks õnnistuseks.

Ent mitte üksnes loodu, vaid needki, kellel on Vaimu esmaand, ka meie ise ägame iseenestes, oodates lapseõigust, oma ihu lunastust. (Rm 8:23)

Süüdake teine küünal – RAHU KÜÜNAL.

Palvetagem: Jumal, meie kohtumõistja ja lunastaja, Sina oled oma Poja läbi meile teada and-nud, et taevas ja maa hävivad ja meid kõiki ootab Sinu kohus. Hoia meid kindlalt oma sõna juures, nii et me valvame ja palvetame ning Sinu Poja tulles pääseme Sinu kirkuse kuningriiki. Seda palu-me Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

* * *

MEENUTA NOA AEGA JA LOTI PÄEVI

Pühapäev – 10. detsember

Jeesus ütleb: “Otsekui välk, mis taeva all välgatades sähvib ühest kohast teise, nõnda on Ini-mese Poeg oma päeval.” Lk 17:24

Jumala riik tuleb, nagu välgusähvatus – see on kõigile inimestele korraga nähtav. See on oota-matu ja tähendab ühtlasi Jumala kohut suurele osale inimestest – neile, kes elavad Noa ajal ja Loti päevil.

Meie aja inimesed kasutavad mõnikord väljedit Noa aeg, Noe-aegne. Selle väljendiga märgi-takse tänapäeval lootusetult vananenud asja ja mõtteid. Mõtteid, mis tänapäeva ei sobi, ja asju, mida tänapäeval ei kasutata.

Piibli järgi see nõnda ei ole. Noa-aegne mõtteviis on kaasaegne ellusuhtumine ja see kestab maailma aja lõpuni, Kristuse taastulemiseni. See kinnitab, et inimesed on jäänud, hoolimata toimu-nud muudatustest, põhiliselt samaks. Nad söövad ja joovad, võtavad naisi ja lähevad mehele, osta-vad ja müüvad, istutavad ja ehitavad. Nad teevad seda Jumalata ja Jumalale mõtlemata nagu Noa päevil. Päevakorral on ainult maised huvid. Neil pole aega Piibli lugemiseks ega kirikus käimiseks. Neil pole aega igavikule mõtlemiseks ega palvetamiseks.

Noa aeg ja Loti päevad tuletavad meile meelde ka Jumala tegu. Tolleaegsed inimesed olid kaotanud õiguse edasi elada. Seepärast tuli nende peale Jumala hävitav nuhtlus. Maailm naerab selle tõsiasja üle nagu inimesed Noa ajal ja Soodoma elanikud Loti päevil, aga ega uskmatus ja pilge Ju-mala tegu tühista, ei Jumala armu ega Jumala kohut. Üht Ta teeb küll: jätab uskmatu inimese Jumala armust ilma.

Usklik aga mõistab: auline on see, kuhu Issand oma rahva viib. Ka siis, kui taevavägesid kõi-gutatakse, kui maa ja taevas hukkuvad. Kui Issand tuleb, viib Ta endale lõpuni ustavad aulisele või-dule.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millist osa mängib tulevik sinu mõtetes ja ambitsioonides? Issand, aita mul elada olevikku tuleviku valguses, nii et ma poleks häbistatud sinu tulemisel.

* * *

 

MÄLESTUSI MÖÖDUNUD AEGADEST

Esmaspäev – 11. detsember

Sina, Iisraeli karjane, võta kuulda! Ärata oma vägevus ning tule meid päästma! Ps 80:2,3

Siis, kui Jaakob oma surma eel õnnistas Joosepi poegi, nimetas ta Jumalat oma karjaseks (1Ms 49:24). Jaakob, kes ise oli ööl ja päeval hoolitsenud oma karja eest, ütles Laabanile: Päeval piinas mind palavus ja öösel külm, ja uni põgenes mu silmist (1Ms 31:40). Oma surma eel leidis ta Juma-las niisuguse Karjase. Issand oli teda kaitsnud, toitnud, sidunud ta haavad ja äratanud temas uut us-ku. Sellepärast võis ka Jeesus nimetada ennast Heaks Karjaseks. Aga kas meie oskame hinnata Ju-mala abi?

Kui keegi tunneb, et tal on armu vaja, siis mingu ta Jeesuse Kristuse kaudu Jumala ette. Need, kes Kristuse kaudu paluvad “uuendust” ja “päästmist”, leiavad abi ja õnnistuse.

Sa juhtisid nagu lammaste karja oma rahvast Moosese ja Aaroni käega. (Ps 77:21) Kui Taa-veti kojale anti teada ja öeldi, et Süüria on liidus Efraimiga, siis vabises ta enese ja ta rahva süda, otsekui vabiseksid metsapuud tuule käes. (Js 7:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtleme, kas oskame sõltuda Jumalast? Kas meie vaimulik osa on nii suur, et see kaalub üles teised huvid?

* * *

 

SEISTES ISSANDA EES

Teisipäev – 12. detsember

Nõnda ütleb Issand, Iisraeli kuningas, ja tema lunastaja, vägede Issand: Mina olen esimene ja viimane, ja ei ole muud Jumalat kui mina. Js 44:6

Elame ajal, mil Jumala Vaim tegutseb ja meie oleme vaimulik järelkasv. Kas me oleme aga valmis tõusma püsti ja saama loetud kui Issanda omad? Iisrael oli rahvas, kes oli teiste rahvaste ja kogukondade poolt kergesti äratuntav. Nüüd on Vaim see, kes ühendab kõiki usklikke ja elab ka meis.

Teistest uskudest ja kogukondadest eristab meid see, et oleme Vaimuga täidetud inimesed. Kuid sageli tekib kiusatus pugeda peitu ja vältida oma kuuluvuse avalikuks saamist. Arvestades seda, et me teenime ainukest tõelist Jumalat, on see tegelikult mõistusevastane kiusatus!

Kui meeletult me käitume, kui teeme materiaalsed asjad või inimeste arvamused tähtsamaks sellest, et näidata end Kuninga järeltulijatena. Meil on ju osadus elava Jumalaga! Kui meil on soov laulda ja hüüda, sest meile on andestatud, siis salmid Js 44:21-23 näitavad seda, kuidas ka Jumal meie üle rõõmustab.

“Tuleta seda meelde, Jaakob, ja sina, Iisrael, sest sa oled mu sulane: mina olen su valmista-nud, sa oled mu sulane: Iisrael, ma ei unusta sind! Ma kaotan su üleastumised nagu pilved ja su patud nagu pilvituse. Pöördu minu poole, sest ma lunastan sinu! Hõisake, taevad, et Issand seda teeb, hüüdke, maa sügavused, rõkatage rõõmust, mäed, metsad ja kõik metsapuud, et Issand lunas-tab Jaakobi ja ilmutab Iisraelis oma au!”

Need salmid väljendavad kaunilt külluslikult rõõmu meie lunastusest. Need kajavad ka Uues Testamendis, mis kinnitab, et Jeesus pidas ristil vastu “… tema ette seatud rõõmu …” tõttu (Hb 12:2)

Kes on seda teinud ja teostanud? See, kes algusest peale on kutsunud rahvapõlvi: Mina, Is-sand, olen esimene ja olen viimastegi juures seesama. (Js 41:4) Kuule mind, Jaakob, ja Iisrael, mu kutsutu! See olen mina! Mina olen esimene, mina olen ka viimne. (Js 48:12) Kui ma teda nägin, lan-gesin ma tema jalge ette nagu surnu. Ning tema pani oma parema käe mu peale ja ütles: Ära
karda! Mina olen Esimene ja Viimne. (Ilm 1:17)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Täna Jumalat kõige eest, mida Ta sulle viimastel päevadel rääkinud on. Palu, et ta kõnetaks sind ka täna.

* * *

 

KANNATLIKKUS

Kolmapäev – 13. detsember. Luutsinapäev

Olge nüüd pika meelega, vennad, Issanda tulemiseni! Vaata, põllumees ootab kallist põlluvil-ja pika meelega, kuni ta saab varase ja hilise vihma. Jk 5:7

Siin räägitakse kannatlikust põllumehest, kes ootab pikameelselt vilja küpsemist. Seoses vilja küpsemisega ootab aga põllumees ka hilist vihma. Tuleb meeles pidada, et tegemist on idamaa, mit-te Eestimaa põllumehega. Meil siinmail vähemalt tundub nii, et vihmad tulevad ja lähevad ilma suu-rema reeglipärasuseta, siis kui ise tahavad. Kuid idamaas saabuvad suurem osa vihmadest kindlatel aegadel. Hiline vihm annab vilja lõplikuks küpsemiseks vajamineva kasvujõu ja selle saabumine on ajamärk. Põllumees teab seda ning ootab vihma kannatlikult; ta ootab nii varast kui ka hilist vihma kannatlikult, sest teab, et see peab tulema. Tegemist on teatud võrdumiga usukindlusest Jumala tõo-tustesse. Jumala oma Sõna taga samamoodi nagu loodusseadused loodusnähtuste taga.

Olge nüüd pika meelega, vennad, Issanda tulemiseni! Nii nagu taevane Põllumees ootab pika meelega lõikust, nii oodakem ka meie seda pika meelega teadmises, et see on lähedal, “ukse ees” (Jk 5:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtiskle täna meie Issanda tagasitulemisest ning pane Tema ette kõik oma tulevikuplaanid.

* * *

 

KÜLVILE JÄRGNEB LÕIKUS

Neljapäev – 14. detsember

Issand on meile suuri asju teinud, me oleme rõõmsad. Ps 126:3

Tagasitulnud juudid võtsid uue heateo Jumalalt tänuga vastu. Head sündmused ei ole endast mõistetavad. Usklikel on kalduvus seda unustada. Leidub lapsi, kes võtavad oma vanemate head teod vastu nii, nagu võlgneksid vanemad neile seda. Nad ei vaevu tänamagi. Tõeliselt on vanemad meile Jumalast antud ja meie võlgneme tänu neile ja Jumalale.

Iisrael sai usuliselt vabaks ja oli tänulik Kooresele (Js 44:28;45:1) ja Jumalale. Usuvabadus ei ole inimkonna ajaloos olnud endastmõistetav hüve. Hinnakem seda! Ärgem võtkem seda nii, et maailm võlgneb seda meile! Olgem selle eest tänulikud Jumalale ja inimestele, kelle kaudu seda saame!

Usklikud, kes on kogenud Jumala heategu, ärgu häbenegu oma rõõmu. Maailmas on rõõmu nii vähe, et selle suurendamine usulise rõõmuga on heategu kogu inimkonnale.

Sest mulle on suuri asju teinud Vägev, ja püha on tema nimi.  (Lk 1:49)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tulles täna Jumala ette mõtle sellele, et sa ei ole “enam hirmu vang vaid Jumala laps” (Rm 8:15)

* * *

 

MAHAJÄETU AINUS ABI ON PALVE

Reede – 15. detsember

Me ei tagane Sinust! Elusta meid, siis me kuulutame Sinu nime! Issand, vägede Jumal, uuen-da meie olukord, lase paista oma pale, siis oleme päästetud! Ps 80:19,20

Oleme niisuguses olukorras, kus peame tunnistama, et ise ei suuda ennast päästa, vaid Jumal võib seda teha. Oleme kord juba niisugused nõdrad inimesed, et ise suudame pattu teha, aga oma patu tagajärgi me likvideerida ei suuda. Me võime teistelt elu võtta, aga elu tagasi anda enam ei saa. Me võime ennast ise rikkuda, aga seda rikutud olekut me enam parandada ei suuda. Me satume ko-hutavate jõudude kätte, mis hakkavad meid allapoole kiskuma ja meie ainsaks lootuseks jääb, et tu-leks appi see jõud, mis on temast tugevam. Ainult Jumala arm võib seda teha.

Praegu annab Jumal oma rahvale elu Jeesuse Kristuse kaudu. Need, kes on Kristuse osaduses, on saanud ka selle uue elu. Temas olev elu on surma ära võitnud. Usklik, kelles elab Kristus, on osa saanud ta ülestõusmisest. See on vägi, mis on surmast suurem. Püha Vaimu läbi muutub see uus elu ka meie kogemuseks. Inimene, kes on saanud uut elu, kuulutab Jumala nime.

Kui Jumal on saanud meid selle taevase väega elustada, siis selle tunnuseks on uus elu – ja töötahe.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palvetame, et Issand elustaks meid. Siis antakse meile uus elu- ja töötahe.

* * *

 

JUMALA RIIK ON MEIE KESKEL

Laupäev – 16. detsember

Jeesus ütles: “Jumala riik ei tule ettearvatavalt ega öelda: “Ennäe, siin!” või “Seal!”, sest ennäe, Jumala riik on teie seas!” Lk 17:20,21

Jumala riik maa peal ei ole silmaga nähtav. Ei öelda ka : vaata, ta on siin või ta on seal! Tä-hendab, Jumala riigisaabumist ei ole võimalik vaadelda nagu päiksetõusu või mõnd näitemängu. Õpetlased ei suuda tema saabumist välja arvutada nagu päikese- või kuuvarjutust.

Jumala riik tuleb inimestele märkamata. Meil ei ole silmi ta nägemiseks ega südant selle vas-tuvõtmiseks. Ta tuleb äkki nagu varas öösel. Samuti ei näe me tema saabumist ennustavaid märke. Ja seepärast ärgem muretsegem tuleviku, vaid oleviku pärast. Ärgem küsige, millal ta ükskord tuleb, küsigem, kuidas ta võiks just praegu meie juures alata, sest Jumala riik on juba meie keskel. Jeesus on meie juures. Temaga on Jumala riik alanud. Nüüd on vaja, et me pöörduksime ja ta vastu võta-ksime. Kui see on sündinud, siis on ka kõik muu meile arusaadav. Kui see algus on käes, saabub ka auline lõpp.

See on vastus ka neile, kes tänapäeval kannatamatult ootavad: millal saab see kord avalikuks, mis toob maa peale evangeeliumi õnnistuse? Pöörakem end kõigepealt Kristuse poole. Otsigem pat-tude andeksandmist ja võtkem see Issandalt vastu. Enne seda on kõnelemine Jumala riigist ja selle lõplikult tulemisest asjatu. Esmalt võtkem Jeesus vastu. Kui Jeesusega ja Tema läbi on uus algus meie juures aset leidnud, alles siis on võimalik Jumala riigi lõplikust saabumisest aru saada.

Kui ei ole algust, siis ei ole ka lõppu.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas oskad näha Jumala toimimist praeguses ajas? Issand Jeesus, aita mul hoida oma silmad sinul, ka keset elukriise ning ebakindlust. Sina oled minu Päästja, Issand ja Kuningas.

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

IV. PALVE.

Tänuga.

Palvetage püsivalt, valvake tänupalves! (Kl 4:2) Tänades alati Jumalat ja Isa meie Issanda Jeesuse Kristuse nimel. (Ef 5:20)

Paastudes: Kui need siis Issandat teenisid ja paastusid, ütles Püha Vaim: “Eraldage mulle Barnabas ja Saulus tööle, milleks ma olen nad kutsunud!” Siis nad paastusid ja palvetasid, panid oma käed nende peale ning saatsid nad teele. (Ap 13:2,3) Ja Jeesus ütles neile: “See tõug ei lähe välja millegi muu kui palvega.” (Mk 9:29)

Teistega ühes: Tõesti, taas ma ütlen teile, kui iganes maa peal kaks teie seast on ühel meelel mingi asja suhtes, mida nad iganes paluvad, siis nad saavad selle minu Isa käest, kes on taevas. Sest kus kaks või kolm on minu nimel koos, seal olen mina nende keskel. (Mt 18:19,20)

PÄEVA  SÕNA nr. 62. 49 nädal: 3. – 9. detsember 2017

SINU KUNINGAS TULEB ALANDLIKKUSES

Advendiaja 1. pühapäev

Kirikuaasta algus

Advendiaja esimese pühapäeva peamiseks lugemiseks on keskajast pärit traditsiooni kohaselt lugu Jeesuse ratsutamisest Jeruusalemma. Jeesus ei saabunud Jeruusalemma maiste valitsejate kom-bel, vaid alandlikuna, ratsutades eesli seljas. Nõnda said elavaks prohvet Sakarja ennustused rahu-kuninga tulekust. Sellest mõttest lähtub ka pühapäeva vana ladinakeelne nimi adventus humiliatio-nis, alandumise advent.

Kirikuaasta esimese pühapäeva piiblitekstid kuulutavad, et Jumal ei ole meist kellestki kaugel. Ta tuleb oma rahva keskele, et kinkida talle uus aeg – pääste aeg. Kogudus tervitab oma saabuvat Kuningat, lauldes hoosiannat ja rõõmustades, et Jeesus on päästnud meid osaduseks Jumala ja üks-teisega.

Päeva evangeeliumid liidavad advendiaja ja jõulud palmipuudepüha ja ülestõusmispühade sündmustega. Kirikuaasta ülestõusmispühakesksus tõuseb sel viisil esile juba kirikuaasta alguses. Jõulud saavad oma tähenduse vaid koos Kristuse kannatuse, surma ja ülestõusmisega.

Meelespeetav kirjakoht: Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja! Sk 9:9

Jeesuse tulemise viis on imelik. Tema käes on ju meelevald taevas ja maa peal. Tõllad ja ho-bused on Tema päralt. Ta saatjaskonnaks on taevavägede hulgad ning Ta võib inglite väge käsutada. Ja ometi ei kasuta Ta seda. Mispärast?

Kui Jesaja Jeruusalemma templis Issandat seeravitest ümbritsetuna aujärjel istumas nägi, lan-ges ta silmili maha ja ütles: “Häda mulle, sest ma olen roojaste huultega mees.” (Js 6:5) Huuled olid roojased, need vajasid puhastamist, Jesaja ei julgenud oma silmigi üles tõsta.

Jeesus, taevane Kuningas, ei tulnud külaliseks, auvõõraks Rooma keiser Augustusele ega maavalitseja Pontius Pilaatusele, samuti mitte Juudamaa kuningas Heroodesele. Oleks Ta nende külaline olnud, vajanuks ta uhket saatjaskonda ja oma vägevuse väliseid tõendeid. Siis oleks Ta pidanud kadunud pojast, minust ja sinust mööda minema. Siis ei oleks sa Jesaja kombel julgenud üles vaadata. Kui kadunud poeg isamajja naasmisest mõtles, et julgenud ta unistadagi, et võiks veel isaga endist viisi kõneleda. Isa oli ta mõttes muutunud peremeheks, isandaks, keda ta aupaklikult kohtleb ja kelle katuse all ta ainult sulasena võib viibida.

Kui Issand inimeseks saades ennast sedavõrd alandas, et oma jumaliku au ja teavase saatjas-konna maha jättis, sündis see meie pärast. Oma alanduses sai Ta meile väga lähedaseks. Jeesus tuli kadunud otsima. Et nende juurde jääda, pidi Ta ennast alandama. Taeva ja maa Issand, kuningate Kuningas tuleb inimese juurde kui tasane ja male, kuid õiglane ja aitaja kuningas. Ta ei sõida tõllas, vaid vaese eesli seljas.

Vaata, su pääste tuleb! Näe, temaga koos on ta palk ja tema ees on ta töötasu. (Js 62:11) Hõiska, Siioni tütar, hüüa, Iisrael! Rõõmusta ja rõkata kogu südamest, Jeruusalemma tütar! (Sf 3:14) Ennäe, su kuningas tuleb sulle tasane, istudes emaeesli seljas ja sälu seljas, kes on koorma-kandja looma varss. (Mt 21.5) Ära karda, Siioni tütar! Ennäe, su kuningas tuleb eeslisälu seljas istudes. (Jh 12:15)

Süüdake esimene küünal – LOOTUS KÜÜNAL.

Palvetagem: Issand, meie Päästja ja Kuningas, me ootame Sinu tulemist ja palume, valgusta ja juhata meid oma Püha Vaimuga ning aita meil ennast ette valmistada Sinu vastuvõtmiseks. Lase selleks oma sõnal juurduda meie südametes ja tee meid oma valguse lasteks. Sinule olgu ülistus ja au nüüd ja igavesti.

* * *

KUNINGLIK PROTSESSIOON

Pühapäev – 3. detsember

Õnnistatud olgu, kes tuleb, kuningas Issanda nimel! Rahu taevas ja kirkus kõrgustes! Lk 19:38

Jeesus koos oma jüngritega jõuab paasapühaks linna keset suurelt jaolt Galilea piirkonnast pä-rit rahvahulka. Vabatahtlikult tõmbab Jeesus enesele tähelepanu, ratsutades linna emaeesli seljas – ja see on ainuke kord kus kuuleme teda üldse ratsutavat, vastupidi juutide kombele siseneda paasapü-hade ajal linna jalgsi. See oli dramaatiline sisenemine ja prohvet Sakarja kuulutuse täitumine. “Vaa-ta, sulle tuleb sinu kuningas … Tema on alandlik ja sõidab eesli seljas, emaeesli sälu seljas.” (Sk 9:9) Jeesuse järgijad ning jüngrid mõistsid sel kombel saadetud sõnumit, mis vallandas ka nende ter-vitushüüded ja hõiskamise kuningale. Nende lootus oli, et nii algas Jumala riigi saabumine – mille vastu pikki aastaid oli valmistatud.

Aga kõik ei ole õnnelikud. Rahva seas viibinud variserid – kes samuti võisid olla Galileast pä-rit, ei olnud rõõmsad ja Jeesus teadis, et Jeruusalemmas jagatakse nende suhtumist. Nii nutab ta pi-meduse pärast inimestes mis viib linna oma Päästja äratõukamiseni ja ristilöömiseni. Aga ta nutab ka laastamise pärast, mis saabub linnale ühe sugupõlve möödudes, roomlaste vallutuse käigus. Tal on selle kohta enam ütelda 21. peatükis. See kõik ei peaks nii sündima, kui nad vaid oleksid vastu võtnud saabuva Rahuvürsti.

Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel! Meie õnnistame teid Issanda kojast. (Ps 118:26) Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu, inimestest hea meel! (Lk 2:14) Sest tema on meie rahu, kes on mõlemad liitnud üheks ja lõhkunud maha vaheseina – see tähendab vaenu – oma ihu kaudu. (Ef 2:14)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Miks reageerivad inimesed Jeesusele nii erinevalt? Kas tunned tänapäeval neid, kes on nagu hõiskavad palverändurid Jeesuse ümber või nagu skeptiline linnarahvas?

* * *

 

PALVE KATSUMUSES

Esmaspäev – 4. detsember

Issand, anna mulle teada oma teed, õpeta mulle oma teeradu! Juhi mind oma tõeteel ja õpeta mind; sest Sina oled mu pääste Jumal, Sind ma ootan kogu päeva! Ps 25:4,5

Jumalal on inimese jaoks tee. Tal on oma kindel plaan inimese jaoks. Jumal ei ole jätnud ini-mest saatuse hooleks, vaid on tema tee juba määranud. Selleks, et leiaksime õige tee ja seda kasuta-ksime, on vaja paluda ja alluda Jumala õpetusele. Jeesus ütleb: “Mina olen tee, tõde ja elu.” Tema kaudu on Jumal meile näidanud, kuidas inimene peab elama. Ainult see inimene, kes usub Jeesu-sesse, palub temalt õiget elu ja võtab selle vastu, on õiguse jälgedel.

Õpeta mind, Issand, oma teele ja juhata mind tasasele teerajale mu vaenlaste pärast! (Ps 27:11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kristlane laulab Moosese ja Talle laulu, mida Jumala omad laulavad, tänades pääsemise eest. “Suured ja imelised on sinu teod, Issand Jumal, Kõigeväeline! Õi-ged ja tõelised on sinu teed, sa paganate kuningas! Kes ei peaks kartma sind, Issand, ning ülistama sinu nime? Sina üksi oled püha, kõik paganad tulevad ning kummardavad sinu ette, sest su õiged seadmised on saanud avalikuks.” (Ilm 15:3–4)

* * *

 

TÕE JANU JA ÕIGED VÄÄRTUSED

Teisipäev – 5. detsember

Nende ees käib teeavaja: nad avavad tee, läbivad värava ja lähevad sealtkaudu välja. Nende ees käib nende kuningas ja nende eesotsas on Issand. Mi 2:13

Iisraelil ja Juudal oli probleem. Nad olid oma tähendusrikka suhte Jumalaga hüljanud näiliselt enam meelitavama alternatiivi kasuks. Samaaria oli juba omaks võtnud erinevate jumalate paljususe teenimisel, Juuda aga polnud sinna veel jõudnud. Juuda pidas end oma religioosses õigsuses uhku-sega parimaks, olles samas esirinnas hoopis ühiskondliku korruptsiooni ja lõhenemiste poolest. Ju-mala karistus oli mõlema peale tulemas aga kumbki ei soovinud sellest midagi teada. Tundub isegi, et oli ka teisi, kes kuulutasid hoopis vastupidist, rahu ja julgeoleku sõnumit.

Prohvet Miika pilkab neid ja jääb kindlaks oma ärevakstegevale sõnumile. Ta teab, et enne ei saa tervenemine alata, kui haav on puhastatud ning Jumala arm muutub toimivaks siis kui patt on ülestunnistatud ja inimene asetanud end alanduses Tema ette. Ja Jumala juures on alati lootust.

Siis on sõna, mis Issand tema kohta kõneleb, niisugune: Neitsi, Siioni tütar, põlastab sind, pilkab sind; Jeruusalemma tütar vangutab su taga pead. (Js 37:22) Eks Messias pidanud seda kan-natama ja oma kirkusesse minema. (Lk 24:26) Sest Jumalale, kelle päralt on kõik ja kelle läbi on kõik, oli kohane, et ta teeks kannatuste kaudu täiuslikuks nende pääste Rajaja, selle, kes viib kir-kusse palju lapsi. (Hb 2:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Oma nõrkuste ning vigade tunnistamine tekitab ebamugava tunde, teeb meid haavatavaiks ja sunnib tõmbuma enesekaitsesse. Millised on sinu nõrgad küljed? Võta aega Isa ees, nimeta Talle oma häbi ja võta vastu Tema arm ja andestus.

* * *

 

KOHTUMIST OODATES

Kolmapäev – 6. detsember. Nigulapäev

Kristus ütleb: Ennäe, ma seisan ukse taga ja koputan. Kui keegi kuuleb mu häält ja avab uk-se, siis ma tulen tema juurde sisse ning söön õhtust temaga ja tema minuga. Ilm 3:20

Jumal on õigupoolest selle maailma omanik, inimene vaid “üürnik”, kes võib küll maailma va-litseda ja kasutada, kuid Jumal määrab selle kestvuse ja lõpliku saatuse. Inimene ei ole isegi enese üle peremees, ei elu ega surma üle, vaid peab maa peal tegema temale antud tööd.

Jumalale ligineja peab olema ise püha. Kust aga tuleb see pühadus? Ei aita rituaalid ega väline vagatsemine, süütust ja südamepuhtust ei ole kellelgi iseenese käest võtta. Vastuse annab meile nimi Jaakob. See on sugupõlv, kes teda nõuab, kes otsib su palet – see on Jaakob. (Ps 24:6).

Jaakob oli patune mees, kuid Jumal halastas tema peale, sest ta oli Jumala otsija. Niisiis, Ju-mal teeb pühaks selle patuse, kes lunastuse järele igatseb. Jumal ise ligineb selle inimese juurde, kes avab talle oma elu ja südame samal viisil, nagu ütleb Taavet: “Teie, väravad, tõstke oma pead, ja te-ie, igavesed uksed, saage kõrgeks, et aukuningas saaks sisse tulla!” (Ps 24:7) .

Jeesus, taeva ja maa aukuningas, on täna sinu südameukse taga.

Ma uinusin, aga mu süda oli ärkvel. Kuule! Mu kallim koputab: “Ava mulle, mu õeke, mu kul-lake, mu tuvike, mu süütuke! Sest mu pea on täis kastet, täis ööpiisku mu kiharad.” (Ül 5:2) Jeesus vastas talle: “Kui keegi armastab mind, küll ta peab minu sõna, ja minu Isa armastab teda ja me tuleme ja teeme eluaseme tema juurde.” (Jh 14:23)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Täna Jumalat, sest Ta arm on uus igal hommikul! Palu, et ta aitaks sul olla avatud kõigele uuele, mida Tema täna su ellu tahab tuua.

* * *

 

SUHE PATUGA

Neljapäev – 7. detsember

Tuleta meelde, Issand, oma halastust ja heldust, sest need on maailma ajastu algusest! Ära tuleta meelde mu nooruse patte ega mu üleastumisi; mõtle minule oma heldust mööda, oma hea-duse pärast, oh Issand! Ps 25:6,7

Charles Spurgeon on öelnud:”Paljudel on vanas eas kont kurgus, mille nad said noores eas saatana peolauas.”  See on eriline traagika. Kui pikk on nende inimeste kahetsus, kes noores eas ei ole arvestanud Jumala tahtmist. Nad ei saa iial endale andeks anda. Usun, et paljud noored hoiaksid end patu eest, kui nad näeksid neid silmapisaraid, mida nad saavad hiljem valada; kui nad tunneks ette seda hingeahastust, mis neil tuleb hiljem üle elada. Õnnetus on veel selles, et maailm vabandab kergesti noorte üleastumisi. Mõnikord räägitakse sellest nii, nagu kuulukski patt nooruse juurde. Ometi mürgitab see kogu ülejäänud elu. Nooruses pannakse alus paljudele harjumustele, mis vaeva-vad inimest hiljem kogu elu. Need kiusatused on eriti rasked, mis on alguse saanud noorusest.

Kui Iisebel kuulis, et Naabot oli kividega surnuks visatud, siis ütles Iisebel Ahabile: “Tõuse üles, võta enesele jisreellase Naaboti viinamägi, mida ta ei tahtnud sulle anda raha eest, sest Naa-bot ei ole enam elus, vaid on surnud!” (1Kn 21:15) Sa võtsid oma vendadelt panti ilmaaegu ja rii-susid alastiolijailt riided. (Ii 22:6)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Julgustagu ja õpetagu see Taaveti palve meid, kui me seisa-me isiklikult oma Jumala ees. Meil igaühel on ikka ja jälle raskusi ja võitlusi. Meil on võitlusi kiu-satuste ja ka patuga, aga Jeesuse Kristuse läbi on meil ligipääs armu trooni ette, Isa ette. Nii, nagu Taavet palvetas oma Issanda poole, nii võime teha seda täna meiegi ja Kristuse kaudu on meil ava-tud ligipääs sinna, armutrooni ette. Viime sinna kiitust ja ülistust, viime sinna tänu ja austust ning palugem abi õigeks ajaks ja kõiges, kus me seda vajame.

* * *

 

PATT JA PÄÄSEMINE

Reede – 8. detsember

Issand, Sinu poole ma tõstan oma hinge. Mu Jumal, Sinu peale ma loodan, ärgu ma jäägu häbisse; ära lase mu vaenlasi rõõmust hõisata minu pärast! Ps 25:1,2

Psalm 25 on täis kontraste. Ühel pool näeme usaldust ja kindlust (s 2,15,21), teisel pool aga Taaveti hirmu, et ta võib saada välja heidetud (s 7,11,16). Ühelt poolt teab Taavet et Jumal on ar-mastav ja ustav (s 10); teisalt tunneb ta end ükiskuna ja rõhutuna (s16). Taaveti usalduse ja kindluse allikas on Jumala ja Temaga sõlmitud lepingu iseloomus – loe salme 5-10, ning vaata milliseid oma-dusi Taavet nimetab.

Tema hirmude põhjas on kaks asja: vaenlased – oletatavalt vägagi reaalsed väljastpoolt tulevad hävitajad, teiseks, tema enese patu ja läbikukkumise kogemine. Enamik meist ei pea iial oma elus vastu seisma sellist laadi välisvaenlasega nagu Taavetil vaja oli; meil võib olla ka väiksem oma isik-liku patususe kogemine kui temal. Meie maailmas defineeritakse läbikukkumist teiste näitajate alu-sel; see pole niivõrd Jumala standarditele alla jäämine, kuivõrd ühiskonna ootustele mittevastami-ne.

Ära nihuta paigast oma ligimese esivanemate poolt pandud piirimärki su pärisosas, mille sa pärid maal, mille Issand, su Jumal, annab sulle pärida! (5Ms 19:14) Ära nihuta igivana piirimärki, mille su esiisad on seadnud! (Õp 22:28)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui täna miski sind rõhub, on see siis väline või sismemine asi – mine sellega Jumala ette, anna see talle. Pane oma lootus Jumala peale, ole kindel tema muutu-matus loomuses just nii nagu Taavet kirjeldab siin psalmis.

* * *

 

PALVE JUHATUSEKS, ANDESTUSEKS JA KAITSEKS

Laupäev – 9. detsember

Hea ja õiglane on Issand; sellepärast Ta õpetab patustele õiget teed. Ta juhib alandlikud käi-ma õiguses ja õpetab alandlikke oma teele. Ps 25:8,9

Johannese evangeeliumi järgi on Jeesus ainuke tee Isa juurde. Ta on tõde ja elu (Jh 14:6). See-ga on Jeesus tee, millel Jumal tahab meid juhatada ning Ta on tõde, mille juurde Jumal tahab meid juhatada. Küsides Jeesuselt: “Mis on tõde?” (Jh 18:38), esitas Pilaatus filosoofilise küsimuse. Jeesus on aga pisut varem rääkinud tõest, kes on isik: “Mina olen selleks sündinud ja selleks tulnud maail-ma, et ma annaksin tunnistust tõe kohta. Igaüks, kes on tõe seest, kuuleb minu häält.” (Jh 18:37)

Johannese evangeeliumis tunnistab Jeesus juutidele, et Ta on tulnud Isa juurest. Tema ise on tõde ning iga tõest sündinu on uuekssündinud inimene ja kuuleb Jeesuse häält. Sellepärast palveta-takse psalmis, et Jumal juhataks patuse õigele teele tundma tõde.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On vastutus, aga ka privileegid olla Jumala laps. Seal on piisavalt ruumi, tööd ja tugevust kõigile, kes seda vajavad. Räägi oma Isaga sellest.

* * *

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

IV. PALVE.

Ühtepuhku

Me peame paluma niikaua, kuni saame vastuse. “Jääge kindlasti palvesse ja valvake palves tänuga.” (1968, Kl 4:2)

•       Olge rõõmsad lootuses, vastupidavad viletsuses, püsivad palves! Rm 12:12

•       Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus ning selleks valvake kogu püsivusega ja eestpalvetega kõigi pühade eest. Ef 6:18

•       Palvetage lakkamatult! 1Ts 5:17

•       Jeesus rääkis neile tähendamissõna selle kohta, et nad peavad ikka palvetama ega tohi tüdida. Lk 18:1

Vaata ka Kl 1:9; Rm 1:9; Ef 1:16.

Päeva Sõnum. Nr 61. 26. nov – 2. dets 2017

KRISTUS – TAEVA JA MAA ISSAND

48 nädal: 26. november – 2. detsember 2017

25. pühapäev pärast nelipüha. Kirikuaasta viimane pühapäev

Kirikuaasta viimasel pühapäeval moodustavad viimse kohtupäeva ja Kuningas Kristuse teema ühe terviku. Kristus viimsepäevakohtu läbiviijana on seesama maailma Issand (Kristos Pantokrator).

Pühapäeva evangeeliumis öeldakse, et kui Kristus tuleb aegade lõpul oma kirkuses ja kõik inglid temaga, siis ta istub oma kirkuse troonile (Mt 25:31). Nõnda liitub kirikuaasta viimane pühapäev järgmise pühapäevaga, advendiaja algusega.

Kirikuaasta alguses ja lõpus – või lõpus ja alguses – kõlab sama sõnum: Jumal läheneb meile Kristuses ja asetab meid oma palge ette. Inimene vastutab oma tegude ja tegematajätmiste eest. Viimses kohtus teostub Jumala õiglus lõplikult.

Meelespeetav kirjakoht: Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. 2Kr 5:10

Kristuse kohtujärje ees ei küsita, millist toitu sa sõid või millist päeva pühitsesid, kuid selle eest tuleb aru anda, kas oled teiste üle kohut mõistnud või neid halvaks pannud? Sellega äratas Paul-us individuaalset vastutustunnet. Paulus soovis, et usklikud ei mõistaks enneaega üksteise peale ko-hut. Kes kohut mõistab, asub enda algatusel Kristuse kohale. Tema käes on kohus. Tema ette läheme kõik. Õnnis on see, kellel on julgus minna vastu suurele kohtupäevale.

Sest inimese tegu mööda tasub ta temale, ja nagu on kellegi tee, nõnda temale antakse. (Ii 34:11) Inimese Poeg tuleb oma Isa kirkuses koos oma inglitega ja siis tema tasub igaühele selle tegusid mööda. (Mt 16:27) Ja ta ette kogutakse kõik rahvad ja ta eraldab nad üksteisest, otsekui karjane eraldab lambad sikkudest. (Mt 25:32) Sina aga, miks sa mõistad kohut oma venna üle? Või sina, miks sa paned oma venda halvaks? Kõik me ju astume Jumala kohtujärje ette. (Rm 14:10)

Palvetagem: Issand, meie Lunastaja, Sina oled kõikide aegade valitseja, taevane Kuningas, kellele alluvad kõik väed ja võimud. Sinu riigi saabumist ei saa keegi takistada. Rõõmusta meid selles veendumuses ja kingi meile usk Sinu tõotuste täitumisse. Jõudku pea Sinu taastuleku päev, mil Sa teed oma kuningriigi kõigile avalikuks ja me võime Sinu lunastatud kogudusena Sulle vastu minna, kes Sa koos Isaga Püha Vaimu ühtsuses elad ja valitsed igavesest ajast igavesti.

* * *

 

  PALJASTAV KOHTUOTSUS

Igavikupühapäev – 26. november

Kuningas Kristuse püha.

Tema ette kogutakse kõik rahvad ja Ta eraldab nad üksteisest, otsekui karjane eraldab lambad sikkudest. Ja Ta seab lambad oma paremale käele, sikud aga vasakule käele. Mt 25:32,33

Pilt karjasest pärineb ilmselt vanatestamentlikust kujutlusmaailmast (Hs 34), kus karjane tä-hendab ühtlasi kuningat. Tõeline karjane, kes uuetestamentlikus pärimuses oli ise ühtlasi karja oma-nik, mitte ainult ei hoia karja, vaid valvab ka selle kvaliteedi järele, kõrvaldades ebaproduktiivsed loomad. Kõigepealt praagib karjapidaja oma karjast välja ülearused isasloomad, et säästa rohkem söödamaad produktiivsematele emasloomadele.

Karjamaal jooksevad nad kõik läbisegi. Kuid karjane ei aja neid kunagi segamini. Jeesus tun-nistab siin tulevase kohtu täielikku õiglust. Jumala pilguga seisab ta rahvaste ees kui teadja, kes avastab igaühe, kellele ta armu heidab, kuid tunneb ära ka igaühe, kelle kohta ta peab langetama Jumala needuse.

Selles kohtus ei ole mingit kolmandat võimalust – nii nagu on olemas vaid kaks kätt, parem ja vasak. Piibellikus keelepruugis on õigeks mõistetud äravalitud kuninga “paremal käel”, teised aga “vasemal käel”, kus nad langevad igavese karistuse alla.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tähendamissõna viimsest kohtust näib kõnelevat ainult tegudest. Millises kohas tuleb sellegipoolest usk mängu? Mille järgi on inimesed algul jaotatud lam-masteks ja kitsedeks?

* * *

  

ÜLEKOHTUSE TROTS

Esmaspäev – 27. november

Issand jääb igavesti; Ta on oma aujärje seadnud kohtumõistmiseks. Ja Ta ise mõistab kohut maailmale õigluses; Ta peab rahvastele kohut õiglasel viisil. Ps 9:8,9

Rahvad on kannatanud rahutuste all, mida on esile kutsunud välised vaenlased ja seesmised rahutused. See kõik lõpeb, kui Jumala tahe toimub maa peal nagu taevas. Maailm leiab siis oma õige aluse.

Taevas elatakse kaasa maailma probleemide õige lahendamise puhul. Seda näeme Jeesuse sündimisel. Taevas austas Jumalat sellepärast, et rahu võimalus oli tulnud maailmale. Seda näeme ka siis, kui keegi isiklikult parandab meelt uue elu saamiseks. Milline rõõm võiks taevas olla siis, kui kogu inimkond parandaks meelt.

Jumala õige kohus saabub ja siis saab igaüks selle järgi, mis tema on teinud.

Issanda palge ees, sest tema tuleb! Sest ta tuleb kohut mõistma maailmale. Ta mõistab kohut maailmale õiguses ja rahvaile oma ustavuses. (Ps 96:13) Sest ta on seadnud ühe päeva, mil ta mõistab õiglaselt kohut kogu ilmamaa üle mehe läbi, kelle ta on määranud, ja ta on pakkunud kõigile tõestuse sellega, et on tema üles äratanud surnuist. (Ap 17:31)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Uskliku inimese abiks on Jumala Poeg, kes viimses kohtus tunneb ära enda omad ning päästab nad igavesse ellu. Kõiki kristlasi kutsutakse palvetama tagakiusatud õdede ja vendade pärast.

* * *

 

LÕPLIK ÕIGLUS

Teisipäev – 28. november

Vaata, päev tuleb, põlev nagu ahi, ja kõik ülbed ja kõik, kes pattu teevad, on nagu kõrred. Ml 3:19

Jõudes Malakia raamatu viimase lõigu juurde võib tunduda et küsimus: “Miks pääsevad kur-jad inimesed oma tegudest puhtalt?” (vt Ml 2:17 ja 3:15), jääbki vastamata. Aga prohvet tegeleb sel-le küsimusega nüüd siin (Ml 3:16-24): elu ebaõiglust puudutavad küsimused leiavad viimse ja lõpli-ku lahenduse suurel kohtupäeval (s 16). Siis mõned hävitatakse igaveses tules (ning siis on juba lii-ga hilja puhastavaks tuleks s 3:3), teised aga saavad kätte oma tasu. Otsustavaks saab see kas inime-ne on Jumalat kartnud või mitte (s 3:5,16,18). On tähelepanuväärne, et Malakia viitab õigetele kui “teile”, ning kurjadele, kelle ei ole Jumalaga osadust kui “neile”.

Õiged mitte ainult ei tunne Jumalat vaid nad omavad ka isekeskis armastust ning on vastastiku heldekäelised. Jumal kirjutab nende nimed oma raamatusse (2Ms 32:32; Tn 12:1) – ja mitte ükski neist ei saa iial Jumala poolt unustatud. Need kes Jumalat kardavad on Tema hinnaline eraomand (s 3:17). Pühakiri on täis viiteid sellele kui kõrgelt Jumal väärtustab oma rahvast (5Ms 7:6-8;14:2; Ps 135:4; 1Pt 2:9).

Jumala kohtumõistmine kurjade üle on ühtlasi õigete õiguse jaluleseadmine – nende, kes hoo-limata raskustest on jäänud Jumalale ustavaiks ning psalmi autori sõnu kasutades saavad osa Jumala enese ustavusest (Ps 54:5).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Andku Jumal meile tarkust, et me teeksime neid asju, millel on Tema silmis väärtus.

* * *

 

KUIDAS ME SIIS PEAKSIME ELAMA?

Kolmapäev – 29. november

Nõnda nagu kõik inimesed surevad Aadamas, nõnda tehakse ka kõik elavaks Kristuses. Aga igaüks oma järjekorras: uudseviljana Kristus, pärast seda Kristuse omad tema taastulekul. 1Kr 15:22,23

Fraas kõik inimesed surevad Aadamas juhib meie tähelepanu inimsoo surelikkusele meie kõigi suguluse tõttu oma esimeste esivanematega. Kuid see viitab veel enamale, vaimulikule kurjale, mil-le sümbol ja karistus füüsiline surm ühteaegu on. Me oleme seotud Aadamaga süü solidaarsuse kau-du. Teatud tähenduses on inimsugu üks. Aga nii nagu Aadama patt tõi kaasa lugematuid kurjuse tagajärgi, tõi Kristuse töö kaasa lugematuid headuse tagajärgi. Kõik, kes on Aadamas, ei ole enam samased kõigiga, kes on Kristuses.

Kumbki Aadam toimib ühe inimkonna peana – üks vana, teine uue ja mõistagi ei kuulu mitte kõik inimesed uude inimkonda. See salm ei anna maad universalismile. Paulus ütleb, et Aadamas surevad kõik, kes peavad surema, Kristuses aga elavad kõik, kes peavad elama. Elavaks tegemine viitab enamale kui vaid ülestõusmisele. See hõlmab mõtet külluslikust, “ülirohkest” elust, mida Kristus toob neile, kes on temas.

Jah, seda me ütleme teile Issanda sõnana, et meie, kes me üle jääme elama Issanda tulekuni, ei jõua ette magamaläinutest, sest Issand ise tuleb sõjahüüu, peaingli hääle ja Jumala pasuna
saatel alla taevast ning esmalt tõusevad üles surnud, kes on läinud magama Kristuses. (1Ts 4:15,16)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Püüa kirja panna lühike tunnistus kus selgitad enda sõnadega, miks on ülestõusmine sinu jaoks tähtis.

* * *

 

JUMAL ON USTAV

Neljapäev – 30. november

Apostel Andrease päev ehk Andresepäev

Siion kuuleb seda ja rõõmustab, ja Juuda tütred ilutsevad Sinu õiglastest kohtuotsustest, Issand. Sest Sina, Issand, oled Kõigekõrgem üle kogu ilmamaa. Ps 97:8,9

Jumala rahvas rõõmustab väärvaadete kadumisest. Kes ei rõõmustaks selle üle, et suured hul-gad maailmas on vabanenud väärjumalate kummardamisest.

Jumala rahvas rõõmustab veel enam Jumala au võidust. Me rõõmustume, et suured hulgad on vabanenud kujude kummardamisest, aga veel enam rõõmustame me neist, kes kummardavad elavat Jumalat tões ja vaimus. Jumala tõeline kummardamine võib esineda nii kaugetes maades, et Siion ei näe, vaid ainult “kuuleb” sellest.

Kui Jumal sai Jeesuses inimeseks, siis sai Ta kõikidele nähtavaks. Jumal sünnib inimesena ja saadab häbisse kõik ebajumalakujude kummardajad. Inglid taevas näevad, kuidas Jumala Poeg võ-tab inimkuju ning annavad Talle au. Ka maa peal rõõmustatakse, kui Jumala Poeg sünnib inimese-na.

Sest mina tean, et Issand on suur ja meie Issand on suurem kui kõik jumalad. (Ps 135:5)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Võibolla sa tead kedagi kes on praegu võitlustes või kes on oma peres või töökohal ainuke kristlane. Kui keegi sulle meelde tuletatakse, siis palveta tema/nende pärast. Ja kui tunned, et pead – siis kirjuta kiri, saada sõnum või helista, et anda neile teada Jumala hoolimisest ja armastusest.

* * *

KAEBUS

Reede – 1. detsember

Issand, ära mine kohtusse oma sulasega, sest ükski elav inimene ei ole õige Sinu palge ees! Ps 143:2

Mida lähemale Jumalale, seda suurem on inimese süütunne. Jumalast kaugel olles võime pida-da end heaks inimeseks. Emamik inimesi usubki, et nad on head inimesed. Aga niipea kui Püha Vaim on neile nende tõelist olukorda valgustanud, tunnevad nad oma süü suurust.

Puudujäägi tunne esineb iga tõelise uskliku elus. Taavet oli usklik mees ja palvetaja inimene. Ta ise nimetab end Jumala sulaseks ja Jumal kasutas teda kirjutatud psalmi kaudu kogu maailma usklikkonna õnnistuseks. Sealjuures oli ta veendunud, et ta ei olnud “õige”. Taavet teadis, et ta oli patuse inimkonna liige. Ükski elav inimene ei ole õige Sinu palge ees!

Oleme nagu õpilased, kes on uurinud oma ala ja on häid tulemusi saavutanud, kuid ise teavad väga selgesti, et nende tulemused on väga piiratud. Nad teavad isegi tõsiasja, et kogu inimkonna teadmised on väga väikesed võrreldes sellega, mida me veel ei ole saavutanud. Paulus võis veendu-nult öelda, et ta ei ole täiust saavutanud, aga ta püüdis sinnapoole (Fl 3:13). Ainult kergemeelne ja pealiskaudne usklik võib end täiuslikuks pidada.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sel päeval, mil ma appi hüüdsin, vastasid sa mulle; sa tegid mind julgeks, mu hinges on tugevus. (Ps 138:3)

* * *

 

SUUR PILT

Laupäev – 2. detsember

Viimse vaenlasena kõrvaldatakse surm. 1Kr 15:26

Kui meie loomus jumalikustub Õnnistegija ihus, kaob samal moel sein Jumala ja inimsoo va-helt, nii et miski peale patu ei takista meil saamast osa Tema armuannetest. Tegelikult oli kaks vahe-seina: loomuse ja kurjast rikutud tahte oma.

Esimese lõhkus Õnnistegija lihaks saades, teise ristil. Rist vabastas meid ju patust. Kuna nüüd ristimine tähendab Tema risti ja surma, astume järgmiseks salvi, Vaimu osaduse juurde. Kui vahe-sein on langenud, pole enam midagi, mis keelaks Püha Vaimul valada end välja kõige liha peale (vrd Joel 2:28, Ap 2:17), niipalju muidugi, kui see siin elus võimalik. Sest Jumalaga koosolemise ees on veel kolmaski vahesein, surm, mis ei lase neil, kes veel surelikku ihu kannavad, ületada seda aimamisi, nagu peeglist, tunnetamist (1Kr 13:12). Aga kuigi inimene oli Jumalast kolmekordselt eraldatud – loomuse, patu ja surmaga –, lasi Õnnistegija tal enesest täielikult osa saada ja enesega vahetult ühineda, kõrvaldades need takistused järgemööda: esimese inimeseks saades, teise ristil surres. Aga viimase vaheseina, surma hirmuvalitsuse, kaotas Ta üleni meie loomusest, kui Ta sur-nust üles tõusis. Seepärast ütlebki Paulus: “Viimse vaenlasena kõrvaldatakse surm”.

Ta poleks kutsunud seda vaenlaseks, kui see poleks meie takistuseks meie tõelisele õnnele. Surematu Jumala pärijad peavad olema vabad kaduvusest, nagu ta edaspidi ütleb “kaduvus ei või pärida kadumatust” (1Kr 15:50). Inimeste üldise ülestõusmise järel, mis sünnib tänu Õnnistegija ülestõusmisele, kaob aimamisi peeglis nägemine ning puhtad südamelt näevad Jumalat palgest palgesse (Mt 5:8; 1Kr 13:23).

Ja surm ja surmavald visati tulejärve. See on teine surm – tulejärv. (Ilm 20:14)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kõige elu Issand, tänan Sind, et oma Poja ülesäratamise võimsa teo kaudu purustasid Sa patu valitsemise vana korra ja avasid tee uuele loodule! Aamen.

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

IV. PALVE.

Usus

Seepärast ma ütlen teile: Kõike, mida te iganes palves endale palute – uskuge, et te olete saanud, ja see saabki teile! (Mk 11:24)

Jumala vastus usupalvele seisab selles, et Ta annab seda, mida palutakse. Ja see ongi see jul-gus, mis meil on tema ees, et kui me midagi tema tahtmist mööda palume, siis tema kuuleb meid. Kuna me teame, et ta meid kuuleb, mida tahes me paluksime, siis teame ka, et meil on käes need palved, mis me oleme temalt palunud (1Jh 5:14,15). võib ka olla, et meie palve täidetakse hiljem, et meid läbi katsuda, aga enne kui meie palve täidetakse, peame uskuma, et me juba selle saime.

Päeva Sõnum. Nr 60. 19.-25. november 2017

VALVAKE!

47 nädal: 19. – 25. november 2017

24. pühapäev pärast nelipüha. Kirikuaasta eelviimane pühapäev

Valvamise teema rõhutab kirikuaasta lõpul vaimulikku valvamist ja Kristuse tagasituleku oo-tust. Väsimise ja hooletuse oht on suur. Inimene koduneb kergesti selle maailmaga ja unustab, et ta ei ela siin jäädavalt. Kristlane peaks olema igal hetkel valmis seda elu maha jätma. Valvamine ei ole siiski jõudu põletav ärevus, vaid turvaline lootmine sellele, et Jumal viib oma alustatud hea töö meis lõpule. Jumala tõotuse kohaselt kristlased ootavad uusi taevaid ja uut maad, kus elab õigus (2Pt 3:13).

Meelespeetav kirjakoht: Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! Lk 12:35

Issanda sõnad ütlevad selgelt: olge valmis ja valvake! Olge inimeste sarnased, kes ootavad oma isanda tulekut!

Aga kas meie oleme need inimesed, kes me kuulume Kristuse maapealsesse kogudusse ja ole-me ustavad oma Issandale? Inimesed, kes ootavad oma isandat, ei seisa ainult leinas ja kurbuses, mõeldes neile, kelle surm on meie keskelt viinud; nad ei kohku tõsiasjast, et surm on iga tund kan-nul ja et kunagi tuleb viimselt lahkuda kõigest, mis on meile armas olnud. Nad võivad kõigest sel-lest kartusest ja leinast vabanenult vaadata rõõmuga vastu oma Issanda tulekule. Ja mitte ainult siis, kui Pühakiri seda meelde tuletab, vaid alati – oma maise elutee igal sammul, toogu see rõõmustavat või rõhuvat.

Jeesus Kristus kirjutab meile südamesse, et ta elab ja tuleb. Tema, kes risti löödi ja ära suri, on üles äratatud ja elab igavesti. Ta tuleb, küll mitte selles alanduses, nagu ta inimesena inimeste saatu-st jagas, vaid jumaliku väe ja auga. Ent siiski on ta seesama, kes tunneb omasid ja nende ustavuse järele küsib. Kas Ta leiab meid siis magamas? Või leiab ta meid valvamas?

Seepärast, vöötanud oma mõistuse niuded ja olles täiesti kained, lootke armule, mida teile pakutakse Jeesuse Kristuse ilmumises. (1Pt 1:13) Et ta teile oma kirkuse rikkust mööda annaks väge saada tema Vaimu läbi tugevaks seesmise inimese pooles. (Ef 3:16)

Palvetagem: Jumal, aja ja maailma Issand, manitse meie südant ja mõtteid, et me mõtleksime oma lahkumisele ja Sinu taastulemisele ning korraldaksime oma elu valvates ja paludes ning jääksi-me alati Sinu juurde. Seda palume Kristuse, meie Issanda läbi.

* * *

  

MA OLEN HÕIVATUD, … KUID MILLEGA?

Valvamispühapäev – 19. november

Jeesus ütleb: “Nõnda valvake nüüd, sest te ei tea, millal majaisand tuleb, kas õhtul või kesk-ööl või kukelaulu ajal või varahommikul.” Mk 13:35

Lühikeses tähendamissõnas (Mk 13:33-37) võrdleb Jeesus kogudust suure majapidamisega, kus on mitmesugused ametid, suur teenijaskond ja kindel sisekord. Seal peetakse õigeks, et pere-meest ei teenita hirmu, vaid armastuse pärast. Tema pikemal eemalolekul käitugu iga majapidamisse kuuluv isik usaldust väärivalt, nagu see on omane neile, kes teevad oma tööd südamega. Ükski ärgu jätku vajalikku tööd tegemata sel põhjusel, et see ei kuulu tema otseste ülesannete hulka.

Kuid üks ülesanne on antud kõigile, nimelt valvsuse kohustus. Uksehoidja peab oma ülesande täitma erilise hoolega, et võõrad sisse ei tungiks, kuid ka selleks, et peremees ise sisse pääseks. Pea-le uksehoidja olgu ka kõik teised valvel peremehe tuleku jaoks. Iga kristlane olgu Issanda ootaja! Tema võib tulla õhtul või keskööl või kukelaulu ajal või varahommikul. Kõik nimetatud tunnid olid öised tunnid. Õige informatsioon tuleviku kohta tõstab meie oleviku usuelu taseme. Kristuse taastu-leku ootus ei tohi vähendada me töötahet ega nõrgendada me valvsust. Issanda korraldus kuulub igale põlvkonnale. Aga mida ma ütlen teile, ütlen kõigile: Valvake! (Mk 13:37)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mida tähendab sinu jaoks “valvamine”? Võib-olla on aeg mõelda selle üle, kuidas su elu on korrladatud: kas on vaja olla rohkem või vähem tegus? Palveta meie ühiskonnas tegutsevate jõudude pärast, mis loovad pideva kiirustamise vajalikkust, janu jõude-aja ja luksuse järele ning apaatiat. Issand, taasta meie ellu distsipliin ja tasakaal!

* * *

 

HEAD UUDISED MAAILMA LÕPUST

Esmaspäev – 20. november

Meie ootame uusi taevaid ja uut maad, kus elab õigus. 2Pt 3:13

Patule, mis on Jumala maailma rikkunud, ei jäeta viimast sõna. Uuendatud universumis paran-datakse pattulanguse laastavad tagajärjed uuenduse auhiilgusega. Kaotatud paradiis muutub taaslei-tud paradiisiks ning Jumala tahtmine sünnib viimaks nii taevas kui ka maa peal. Sellest päevast rää-gitakse pikemalt Johannese ilmutusraamatu 21. peatükis.

Kas peaksime käed rüpes istuma, kuni selle päeva tulekuni? Kindlasti mitte! Meil tuleb end treenida, et oleksime valmis elama selles uues keskkonnas. Et see saab olema õiguse, pühaduse, jumalikkuse ning patuta elu asupaik, peaksime juba praegu neid kvaliteete endas arendama. Juudid uskusid, et meeleparandus on see, mis kiirendab Messia tagasitulekut.

Meiegi peame kiirendama Kristuse tagasitulekut oma uuenenud eluviisidega

Sest vaata, ma loon uue taeva ja uue maa. Enam ei mõelda endiste asjade peale ja need ei tule meeldegi (Js 65:17) Sest otsekui uus taevas ja uus maa, mis ma teen, püsivad minu palge ees, ütleb Issand, nõnda püsib ka teie sugu ja teie nimi. (Js 66:22) Sest loodu ootab pikisilmi Jumala laste ilmsikssaamist. (Rm 8:19) Ma nägin uut taevast ja uut maad; sest esimene taevas ja esimene maa olid kadunud ning merd ei olnud enam. (Ilm 21:1)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle oma vaimuliku “treeningplaani” peale. Milliseid tegevusalasid oma sinu usuelus. Kuidas peaksid treenima, et olla valmis uue taeva ja uue maa ilmumiseks?

* * *

 

KADUV INIMENE

Teisipäev – 21. november

Tuhat aastat on Sinu silmis nagu eilne päev, kui see on möödunud, ja nagu vahikord öösel. Sa uhud nad ära, nad on nagu uni. Ps 90:4,5

Taavet tahab öelda, et Jumal on “aegade lainetest üle”. Tema võib lühikese ajaga teha seda milleks meie arvates on vaja tuhandeid aastaid. Ja tema võib võtta selleks tuhanded aastad, mis meie arvates tuleks ära teha kohe. Inimene ärgu püüdku mõõta Jumala aega oma piiratud arusaamadega. Inimese eluiga ja tema ajalugu ilmneb oma tõelises lühiduses alles siis, kui asetame selle Jumala igaveste aegade taustale.

Elu möödub kiiresti nagu uni. Enne kui me õigesti märkame, mida tähendab elada, peame ju-ba elust lahkuma. Elu on nagu uni veel selles mõttes, et see allub illusioonidele. Unenägudes saavad inimesed kerge vaevaga täita oma soovid. Kartused ja muredki võivad tunduda reaalsed. Siis tuleb ärkamine ja illusioonidel on lõpp. Niisuguseks ärkamiseks on paljudele surm. Jumal on andnud või-maluse, et ärkame reaalsusele Jeesuse Kristuse evangeeliumi kaudu õiglaselt. Sellepärast ütleb apostel: Ärka üles, kes sa magad! (Ef 5:14)

Otsekui haljad lehed kaharal puul: ühed varisevad, teised puhkevad – nõnda on ka liha ja vere sooga: üks sureb, teine sünnib. (Srk 14:18)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand, õpeta meid meie päevi arvestama!

* * *

 

HOIA OMA SÜDANT, SEST SELLEST LÄHTUB ELU

Kolmapäev – 22. november

Vaadake, vennad, kas ehk kellelgi teie seast ei ole kuri süda, mis uskmatuses ära taganeb elavast Jumalast! Hb 3:12

Iisraeli probleemiks oli südamekangus (Hb 3:8,15), mida heebrealaste kirja autor kirjeldab kui patust, uskmatut südamehoiakut, mis pöörab ära elavast Jumalast “. Jah, on võimalik, et ka kristlase süda muutub selliseks. Ja kirja autor kardab, et ka tema lugejatel on oht muutuda taoliseks, ning et siis sünnib nendega samamoodi kui Iisraeli rahvaga, kui nad langesid uskmatusse kõrbes, Egiptuse ja uue kodu vahel.

Me ei saa sinna parata, et uskmatus on üks meie kiusatustest – et aegajalt kogeme kahtluste koormat ning suurt raskust nii uskumisel kui ka sellest lähtuva elu elamisel. Kiusatus on osa meie elust: ka Jeesus talus kiusatusi ja ta on meie juures selleks, et aidata.

Probleem tekib aga siis kui kahtlus muutub skeptilisuseks, ning skeptilisus küünilisuseks ning küünilisus omakorda naeruvääristamiseks. See on pikk teekond – kus aga mingil hetkel vahetub usk uskmatusega.

Kõige kurvem on jõuda sinna, kus me ei koge Jumala poolt enam seda erutavat, müstilist, hirmuga segatud nõudeõigust, vaid hakkame esmalt tundma hoopis, et ta ei ole oluline, ning seejärel muutub ärritavaks , siis ohuks ning viimaks enesepettuseks.

Mis saab hoida meie usu kõikumatuna? Otsustavaks on siin Jumala teede tundmine (Hb 3:10) – see tähendab, tunda Jumalat nii hästi, et meid ei üllata enam, kui tema toimimine on teistsugune, kui see mida teised suures kindluses ootavad. See oli Jumala “teistsugusus”, mis tekitas probleemid kõrbeteekonnal, ning sama võib olla ka meie probleem.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millal sa viimati julgustasid kedagi tema usus? Palveta, et saaksid seda teha, ja palu Jumalal näidata sulle, kuidas.

* * *

 

OOTUS

Neljapäev – 23. november

Mu hing ootab Issandat enam kui valvurid hommikut, kui valvurid hommikut. Ps 130:6

Jumala sõna on palvetaja toit, millest ta ammutab uut jõudu. Kuid leidub neidki, kes loodavad oma meeleoludele, oletustele ja teiste inimeste arvamisele. Kuid need väsivad. Aga kes Jumala sõ-nale loodavad ei väsi ega tüdi.

Jeesus võrdleb oma kannatusteed Joona ahistusega: “Nii nagu Joona oli merekoletise kõhus kolm päeva ja kolm ööd, nõnda peab ka Inimese Poeg olema maapõues kolm päeva ja kolm ööd” (Mt 12:40).

Jeesus on käinud kõigis neis sügavikes, kuhu patune on sattunud. Joona palve suure kala kõ-hus ütleb kristlasele, kuidas iga inimene võib sügavaimast surmavalla kuristikust pöörduda Jumala poole: “Vesi ümbritses mind kõrist saadik, süvavesi piiras mind, mererohi mähkis mu pead. Ma va-jusin alla mägede alusteni, maa riivid sulgusid mu kohal igaveseks. Aga sina tõid mu elu hauast üles, Issand, mu Jumal! Kui mu hing nõrkes mu sees, mõtlesin ma Issandale ja mu palve tuli sinu juurde su pühasse templisse” (Jn 2:6–8).

Kõik me ootame koidukiirt, sest mitte keegi ei ole nii sügaval, et Jeesus ei saaks aidata.

Sest nägemus ootab küll oma aega, aga ta ruttab lõpu poole ega peta. Kui ta viibib, siis oota teda, sest ta tuleb kindlasti ega kõhkle. (Ha 2:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jää vaikseks Jumala ette ning palu, et võiksid näha uusi võimalusi olukordades kust seni ei ole leidnud väljapääsu.

* * *

 

KADUVUSEST JA SURMAST VÕIME MIDAGI ÕPPIDA

Reede – 24. november

Õpeta meid meie päevi arvestama, et me saaksime targa südame! Ps 90:12

Me tõepoolest ei tea, kui palju päevi on jäänud veel elada. Sellepärast on vaja paluda, et Jumal ise õpetaks meile õiget arvestust. Veel enam aga peame paluma endale arusaamist, et me üldse taha-ksime oma päevi arvestada. Need arvestavad päevi, kes ootavad ees midagi head, need, kes ootavad kohtumist oma Issandaga, sooviksid vähemalt aimata, kui lähedal on võimalus.

Päevade arvestamise tulemuseks on tark süda. Tark süda on rohkem kui tark pea. Tark süda ar-vestab sedagi, mis on “ülem kui kõik mõistus”. Tark süda näeb, kui ligidal on igavik, ning valmis-tab ennast selle vastu. Tark süda on alandlik, sest ta teab, et varsti puhkame mulla põrmus. Tark sü-da näeb, kui mõttetu on maailma varande ahnitsemine. Tark süda teab, kui mõttetu on tülitsemine maiste põhjuste pärast. Tark süda peab aega kalliks, sest varsti saabub viimane minut.

Issand, anna mulle teada mu elu ots ja mu päevade mõõt, et ma tunneksin, kui kaduv ma olen. (Ps 39:5)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Pea targaks seda inimest, kes tunneb Jumala kohtu tõsidust ja arvestab oma päevade lühidust.

* * *

 

USALDA ESITADA ARMUANDMISPALVE JUMALALE

Laupäev – 25. november. 

Kadripäev

Täida meid hommikul oma heldusega, siis me hõiskame ja oleme rõõmsad kogu oma eluaja! Ps 90:14

Jumala heldus toob meile rõõmu. Psalmi autor uskus, et eksinu võib saada uut armu. Aga ta us-kus ka seda, et Jumalal on anda nii suurt armusaamise rõõmu, et see kestab kogu elu.

Sellel rõõmul on kolm omadust: (1) Rõõm, mis tuleb Jumala armust. See on inimese kõige puhtam rõõm, vaba inimlikust uhkusest. (2) Rõõm, mis püsib kogu eluaja. Patu rõõm on ürike, armu rõõm püsiv. (3) Rõõm, mis teeb tasa kannatuste vaevad. Rõõmusta meid nii palju päevi, kui sa meid vaevasid, nii palju aastaid, kui me nägime õnnetust.

Issand, ole meile armuline, me ootame sind! Ole meie käsivars igal hommikul, ole meie abi kitsikuse ajal. (Js 33:2) Issand viib mu asja lõpule. Issand, sinu heldus kestab igavesti! Ära jäta maha oma kätetööd! (Ps 138:8)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Iga inimese elus, kes elab Jumala armu all, tuleb kord päev, millal ta saab nii suure õnne osaliseks, mis tasub kõik tema vaevad.

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

IV. PALVE.

Pühas Vaimus

Juuda kirja 20 salm ütleb: “Teie aga, armsad, olles rajanud endid oma kõige pühamale usule ja palvetades Pühas Vaimus.” (Vt ka Ef 6:18;2:18; Rm 8:26,27)

Kogu lähenemine Jumalale peab olema Püha Vaimu väes. Kui me heidame täielikult Jumala alla ja laseme Püha Vaimul teha meiega kõik, mis Tema ülesanne, siis me käime Pühas Vaimus (Kl 5:16) ja palume Vaimus. Kui Püha Vaim valvab meie üle mitte ainult palve tundidel, vaid ka kõiges meie elus, siis me palume Vaimus.

Päeva Sõnum. Nr. 59. 12.-18. november

ANDKE ÜKSTEISELE ANDEKS

46 nädal: 12. – 18. november 2017

23. pühapäev pärast nelipüha

Pühapäeva piiblitekstid räägivad andeksandmisest ja sellest avanevast inimestevahelisest ar-mastusest. Kogu meie elu aluseks on andeksandmine, mille saame Kristuse lunastustöö kaudu. See kohustab meid suhtuma ka oma ligimesse sõbralikult, lahkelt ja andeksandvalt. Niisugune hoiak teeb võimalikuks selle, et Jumala mitmesugused annid saavad meie keskel reaalsuseks kogu oma rikkuses

Meelespeetav kirjakoht: Kuid sinu käes on andeksand, et Sind kardetaks. Ps 130:4

Psalmis 130. räägitakse muserdatud ja rõhutud hinge karjest Jumala poole. Ta anub vabane-mist oma piinadest ja ahastusest, et tõusta Jumalani. Võideldes iseenda patuse loomuse, kiusatuse ja ahvatlustega. Inimest võib viia nendesse põhjatutesse sügavustesse mitte ainult süütunne tehtud vigade pärast, vaid ka igapäevased elumured ja nendega toimetulematus ning elu mõtte puudumine.

Ära peida siis oma süüd enda ega Jumala eest. Tunnista Temale oma pahateod, sest Jumal ja andeksandmine kuuluvad teineteise juurde. Kui tahame tõusta Jumala väärilisele tasemele, siis võt-tes vastu andestuse, peame ise ka andestama neile, kes meiega on võlgu.

Kes on oma patud andeks saanud, peab seda oma usu oluliseks osaks. Andestus tõstab me usu-elu uuele ja kõrgemale tasemele. Sellest ajast alates saame uuel viisil aru Jumalast ja tema tööst meie juures.

Issandal, meie Jumalal, on halastus ja andeksand, kuigi me oleme hakanud temale vastu. (Tn 9:9)

Palvetagem: Armastuse ja rahu Jumal, lõpeta meie juures kõik vaen ja kõik riid ning aita, et me igaühega rahus elaksime eeskuju järgi, mille andis Jeesus Kristus, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

 

PURUNENUD SUHETE TAASTAMINE

Pühapäev – 12. november

Isadepäev

Jeesus ütles jüngritele: “Tõesti, ma ütlen teile, mis te iganes kinni seote maa peal, on seotud ka taevas, ja mis te iganes lahti päästate maa peal, on lahti päästetud ka taevas.” Mt 18:18

Selle kirjakoha mõistmiseks tuleb silmas pidada kahte väga olulist seisukohta. Esiteks ei tä-henda “sidumise” ja “lahtipäästmine” meelevalla andmine jüngritele mingeid kohtumõistmise õigu-si, vaid sel on üksnes hingehoidlik funktsioon. Keskne on selles kahetsejale pattude andeksandmise meelevald, mis tegelikult kõige rohkem õigeusklikule juudile ärritas. Negatiivses osas piirdub see õigus ainult vendade osadusest väljalülitamisega: Jeesus on jätnud lõpliku otsustuse täiel määral enda kätte. Kohtumõistja on ainuüksi tema.

Teiseks – Jeesus annab selle meelevalla “jüngritele”, mis teisiti öeldes tähendab: kõigile oma tõelistele järgijatele. Sellele rajaneb funksioon, mida hakatakse nimetama “üldiseks preestriame-tiks”, ning mis on omane igale tõelisele kristlasele, mitte ainult valitud isikutele või koguduse “juht-konnale” – selles suhtes on kristlik kirik hiljem rängalt eksinud Jeesuse enese korralduse vastu. Jü-ngritele antakse meelevalla teostamine ei tohi kunagi muutuda meelevallatsemiseks või administ-reerimiseks, vaid peab alati toimuma kooskõlas Jumala tahtega. Ainult sel juhul on köitval ning lahtipäästval sõnal temale omane mõjujõud.

Ma annan sulle taevariigi võtmed, ja mis sa iganes kinni seod maa peal, see on seotud ka tae-vas, ja mis sa iganes lahti päästad maa peal, see on lahti päästetud ka taevas. (Mt 16:19) Kellele te iganes patud andeks annate, neile on need andeks antud, kellele te patud kinnitate, neile on need kinnitatud. (Jh 20:23)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas sul on olnud kunagi lahkarvamusi kaaskristlastega? Kuidas oled need lahendanud?

* * *

 

ÕIGE JA ÕEL VASTAKUTI

Esmaspäev – 13. november

Vihkamine õhutab riidu, aga armastus katab kinni kõik üleastumised. Õp 10:12

Me kõik kogeme oma elus aegajalt vaimulikke kõrghetki. Ent enamasti kulgeb argielu oma tavalist, rutiinset rada, ning väga sageli võitleme, et suuta teha seda mis on õige. Nii otsime ka prak-tilist abi, nõuandeid selle kohta kuidas selle võitlusega toime tulla, või tegelikult rohkem – kuidas jõudsalt õiges suunas edeneda.

Õpetussõnad on kogumik praktilisi tähelepanekuid elust enesest, mis osutavad milline käitu-mine toob hea tulemuse. Mõnes mõttes on need otsekui kaasaegse sotsiaalteaduse eelkäijad, süs-tematiseerides inimkäitumise erinevaid mustreid ning nende tagajärgi “Issanda kartuse” raamistikus. Õigesti ja õiglaselt toimimine, ja kohane kõne toob kasu nii tegijale/rääkijale kui ka teistele; vastu-pidine toimimine aga toob kaasa hävituse ning vaesuse.

Kõnel on inimese elus mõjuvõimas osa. Täna me elame ajas, kus sõnadetegemine lausa vohab. Olgu kirjutatuna või kõnelduna, liiguvad sõnad tohutus ajaruumis edasi silmapilgu jooksul.

Nii globaalselt kui ka lokaalselt on just sõnad need, mis kütavad üles vägivalda ja erimeelsusi. Külvavad valet ja laimu. Või siis vastupidi saava elustavaks allikaks. Õiged sõnad voolavad välja “jumalakartusesse juurdunud” südamest. Issanda kartus jätkab elupäevi, aga õelate aastaid lühendatakse. (Õp 10:27).

Kõlvatu inimene, nurjatu mees, käib, vale suus, pilgutab silmi, annab jalaga märku, viitab sõrmedega, tal on kavalus südames, ta kavatseb kurja, ta külvab alati riidu. (Õp 6:12-14) On palju, mida ma vihkan, aga ei midagi nõnda nagu sellist – ka Issand vihkab teda! (Srk 27:24)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Paulus ütles Timoteosele: ” …saa usklikele eeskujuks kõnes, käitumises, armastuses, usus, puhtuses!” (1Tm 4:12) Millist eeskuju näitad sina teistele inimestele?

* * *

 

SELGED PÕHIMÕTTED

Teisipäev – 14. november

Ma vihkan valet ja see on mu meelest jäle, ent Sinu Seadust ma armastan. Ps 119:163

Keegi vanaaegne pühak on öelnud: “Kui inimene räägib ligimesest kurja, laidab, mõistab hukka ja pilkab, siis taandub tema juurest Jumala abi.”

Vaevalt võiksime leida inimest, kes ei ole valetanud. Rooma kirja 3:4 järgi on iga inimene valelik. Seda pattu on ka meie juures. Johannes ütleb: Kui me ütleme: „Meil ei ole pattu”, siis me petame iseendid ja tõde ei ole meis. (1Jh 1:8) Siiski erinevad inimesed oma suhtumises valesse. Ühed tunnistavad oma vale patuks, teised aga peavad seda oma elu paratamatuks osaks. Olgu meil julgust olla tõe teenrid ja tunnistada pattu patuks.

Valelikud ei tohtinud kuuluda Taaveti õukonda. Neil ei ole kohta ka Taaveti Poja õukonnas.

Ei tohi mu koja keskele astuda see, kes teeb pettust; kes räägib valet, ei jää püsima mu silma ette (Ps 101:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millised on minu usuelu põhimõtted?

* * *

 

LOOTUSE SEEME

Kolmapäev – 15. november

Ärge tasuge kurja kurjaga ega sõimu sõimuga, vaid hoopis õnnistage – sest õnnistamiseks te olete kutsutud -, et ka teie võiksite pärida õnnistuse. 1Pt 3:9

Tänane lõik ja ka eelnev 8 salm algab omadusest koosneva nimekirjaga mis iseloomustavad kristlikku elu. See kuidas käitume ümbritsevate inimestega on meie usu oluliseks proovikiviks. Psalmist 34 võetud salmid, mida Peetrus siin tsiteerib, võtavad endas kokku kirjeldatud eluviisi.

Peetrus innustab igati oma suhteid parandama. Ta rõhutab mitmeid omavaheliseks osaduseks vajalikke omadusi – nt meeldivus, kaastunne, alandlikkus, rahulikkus ning tähelepanelik sõnakasu-tus – need on omadused mida rõhutavad ka mitmed kaasaegsed nõustamisõpikud! Peetrus on suhtle-misküpsuse pooldaja; ta tõstab esile valmisolekut kuulata teist inimest, mitte manipuleerida kuulu-juttudega, ega poolda hoopiski vihast, eneskaitsest tulvi reaktsioone isegi kriitika või solvangute puhul. Leebe vastus maandab enamasti olukorra pinge (Õp 15:1-4). Inimesed, kes on võimelised teiste tundepursked kannatlikult ära taluma, ning nad tagasi tasakaalu aitama, on kogukonnas äär-miselt olulised. Kuid neid pole ka palju.

Tavaliselt toob selline eluviis kaasa tunnustuse ja mitte kriitika, kuigi olles sunnitud kannata-ma õigust tehes, võime teada et järgime ka siin Jeesuse teed. Peetrus kirjutas oma kirja keset kasva-vat tagakiusu ning ka meil tuleb arvestada et ei siis ega nüüd ole kristlastele lubatud kerget usutee-konda (Mt 5:10).

Kes head kurjaga tasub, selle kojast ei lahku õnnetus. (Õp 17:13) Ära ütle: “Ma tasun kätte kurja eest!” Oota Issandat, küll tema aitab sind! (Õp 20:22) Aga mina ütlen teile: Ärge pange vastu inimesele, kes teile kurja teeb, vaid kui keegi lööb sulle vastu paremat põske, keera talle ka teine ette! (Mt 5:39) Õnnistage oma tagakiusajaid, õnnistage ja ärge needke! Ärge tasuge kellelegi kurja kurjaga, hoolitsege selle eest, mis on hea kõigi inimeste silmis! (Rm 12:14,17)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et oleksid valmis vastama igaühele, kes täna sinult su usu kohta küsib, ning neile, kes vajavad täna Kristuse armastusest kantud tegu.

* * *

 

ÜKSMEELE ILU

Neljapäev – 16. november

Vaata, kui hea ja armas on see, et vennad üheskoos elavad! Ps 133:1

See psalm kuulub rõõmsate ja võidukate psalmide hulka. Igaühes neist on oluline võti, kuidas võtta vastu õnnistusi, mida Jumal on meile kavandanud.

Psalm 133 räägib koosolemisest. Kaks kujundit selles näitavad, milline ilu ja imelisus peitub ühises elus. Esimene – see on nagu preesterlik võidmine: püha, eriline, küllastunud. Teine – see on nagu taevalik kaste: värskendav ja eluandev. Paulus õpetab ühtsusest ka Ef 4:1-16. See kuulub meie, kui elame Vaimus, kuid puudub täielikult, kui elame oma elu lihas. Selle hoidmine nõuab pingutust.

Koosolemine ja tänulikus on omavahel seotud, need on koguduse olulised tahud. Osadus või-mendab tänulikust ja tänulikus rikastab osadust. Kuid see osadus ei tohiks olla piiratud tänulikusega ainult kord nädalas. Kujutle, milline on elu üheskoos. See on tohutu väljakutse kultuuris, kus indi-viid on kõige tähtsam. Autoga võime üksi reisida, isiklikud muusikaseadmed võimaldavad meil ava-likes kohtades inimestega mitte rääkida ja telefongi võimaldab suhelda sõltumatult. Aga Piibel üt-leb: “kui hea ja armas on see, et vennad üheskoos elavad!”.

Aga kolme vihkab mu hing, ja nende eluviisi pärast ma vihastan väga: ülbe vaene, valelik rikas ja abielurikkuja rauk, kellel puudub aru. (Srk 25:2) Peetrus vastas ning ütles: “Rabi, siin on meil hea olla, teeme kolm lehtmaja: sinule ühe ja Moosesele ühe ja Eelijale ühe.” (Mk 9:5)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kiida Jumalat, kes tõi su välja pimedusest oma imelisse valgusesse ja kellelt tulevad kõik õnnistused.

* * *

 

JUMALA TOETAV KÄSI

Reede – 17. november

Sinu Seaduse armastajail on suur rahu ja nad ei komista. Ps 119:165

Kui mõtled kõigile neile, kes on aja jooksul sinu usukaaslased olnud, siis näed, et mõned neist on kogudusest eemaldunud ning valinud teistsuguse eluviisi. On neid keda süüdistaja on suutnud neelata – olgu põhjuseks siis sõbrad, kiusatustele järele andmine, liigne orienteeritus materiaalsele või karjäärile või ka erinevad sõltuvused. Igaühe jaoks on oma püüdepael.

Ometi on meile antud Püha Vaim, kes ise valvab, tuletab meelde, annab märku ning avab sil-mad – kui kaldume õigest teest kõrvale. Needsamad katsumused ei olnud võõrad Kristusele enesele ega ühelegi usukaaslasele, kes on võidujooksu võitjana lõpetanud ning igaviku teele asunud. Meie igapäevane ülesanne on jätkuvalt teha Jumala abiga õigeid valikuid, suuta püsida kaine ning valv-sana. Neis võitlustes pole me ühelgi päeval üksi, vaid Jeesus on igal päeval meie juures, täpselt nii nagu Ta tõotas – maailma ajastu lõpuni. Ta on meie kõrval, et toetada ja julgustada, märku anda tõest siis kui jääme liialt kuulama süüdistajat.

Ja kõigile, kes seda juhtnööri mööda käivad, neile olgu rahu ja halastus, ja ka Jumala Iisraelile! (Gl 6:16) Kes armastab oma venda, see püsib valguses ja ta ei ole pahanduseks. (1Jh 2:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ära anna alla, ära kaota valvsust – kuni oled oma elu võidujooksu lõpetanud ning võid vastu võtta võidupärja!

* * *

 

KARISTUSE ASEMEL TAASTAMINE

Laupäev – 18. november

Jeesus ütles jüngritele: “Tõesti, taas ma ütlen teile, kui iganes maa peal kaks teie seast on ühel meelel mingi asja suhtes, mida nad iganes paluvad, siis nad saavad selle minu Isa käest, kes on taevas.” Mt 18:19

Oleks raske üle rõhutada kui oluline oli Jeesuse jaoks tema jüngrite omavahelise läbisaamise kvaliteet. Jeesuse igatsus ja palve olid, et armastus ning ühtsus mida tema oma Isaga koges võiks saada ka jüngritevahelise suhtlemise määrajaks (Jh 13:34,35;17:20-22).

Jeesus realistina teadis, et sellise osaduse saavutamine saab olema vägagi keeruline ning see-pärast andis selged ja praktilised sammud selle kohta kuidas tuleks toimida hõõrdumiste ja tülide puhul kristlikus kogukonnas. See, et meil neid juhiseid pole tavaelus kerge rakendada, näitab meile palju meie eneste sisemise ebakindluse ning kadeduse kohta.

Jeesuse juhiseid tänases salmis tuleks lugeda koos Peetruse vastusega salmis 21. Peame sil-mas pidama ka tema tõsist hoiatust teiste pattude ning nõrkuste üle kohtumõistmise kohta (Mt 7:1-5). Kergemeelne suhtumine sellesse hoiatusse võib meid märkamatult viia enesõigusesse ning ko-hutmõistvasse silmakirjalikkusesse, mis Jeesusele oli täiesti vastuvõetamatu ning mis koguduses on hävitava mõjuga. Kahjuks on kiriku ajalugu täis taolisi juhtumeid. Just seetõttu on nii oluline uurida oma südame motiive igal sammul, eriti kui on tegemist kellegi karistamisega – et kindel olla valitud praktika taastavas toimes ning ühtivuses Jumala ülesehitavate põhimõtetega.

Samas kui oleme omalt poolt tarvitusele võtnud kõik need vaimulikud ettevaatusabinõud ning uurinud oma motiive palves, siis tuleb ka tegutseda. Mõnikord ei ole see mitte alandlikkus mis ta-kistab meid toimimast kellegi õigele teele tagasitoomisel, vaid paljas hirm vastandumise ees. Nii kaotame võimaluse meeleparanduse ja andeksandmise kaudu tuua tervenemist kogukonna keskele.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On aegu kus peame kuulma Jumala häält teiste kriitikas, ning aegu, mil meil enestel tuleb “tõtt rääkida armastuses”. Palu, et sul oleks armu neil kahel vahet teha.

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

IV. PALVE.

Kuidas peab palvetama?

Jeesuse Kristuse nimel.

Jh 14:13,14. “Ja mida te iganes palute minu nimel, seda ma teen, et Isa saaks kirgastatud Po-jas. Kui te midagi minult palute minu nimel, siis ma teen seda.”

Teie ei ole valinud mind, vaid mina olen valinud teid ja olen seadnud teid, et te läheksite ja kannaksite vilja ja et teie vili jääks. Mida te iganes Isalt palute, seda ta annab teile minu nimel. (Jh 15:16)

Ja sel päeval ei küsi te minult enam midagi. Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes palute Isalt, seda ta annab teile minu nimel. (Jh 16:23)

On veel palju muudki, mida Jeesus tegi. Kui need kõik ükshaaval üles kirjutataks, siis, ma arvan, ei suudaks kogu maailmgi mahutada raamatuid, mis tuleks kirjutada. (Jh 21:25)

Jeesuse Kristuse nimi väljendab kõike seda, kes Ta on ja mis Ta tegi.

Ja tema nimel peab kuulutatama meeleparandust pattude andeksandmiseks kõigi rahvaste seas, alates Jeruusalemmast. (Lk 24:47)

Aga Peetrus ütles: “Hõbedat ega kulda mul ei ole, aga mis mul on, seda ma annan sulle: Jeesuse Kristuse, Naatsaretlase nimel – tõuse ja kõnni!” (Ap 3:6)

Ja sellised olid mõned teiegi seast. Kuid teie olete puhtaks pestud, te olete pühitsetud, te olete õigeks tehtud Issanda Jeesuse Kristuse nimes ja meie Jumala Vaimus. (1Kr 6:11)

Ja kõik, mida te iial teete sõnaga või teoga, seda tehke Issanda Jeesuse nimel, tema läbi Jumalat Isa tänades! (Kl 3:17)

Kui keegi teie seast on haige, siis ta kutsugu kogudusevanemad enese juurde ja need palvetagu tema kohal teda õliga võides Issanda nimel. (Jk 5:14)

Paluda Tema nimel, tähendab paluda ja loota Tema väe ja tegude peale. Usklikud on Kristusega üks – neil on ühine elu Temaga ja paluda Tema nimel, tähendab: paluda Tema asemel, täielikus kooskõlas Kristuse elu ja meelega.

 

1 2 3 6