Kategooria postitused

Päeva Sõnum. nr. 99. 19. – 25. august 2018

Päeva Sõnumi logo

JEESUS – MEIE AITAJA

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

13. pühapäev pärast nelipüha

Iga inimene vajab enda ümber lähedasi, kes oleksid talle raskel hetkel abiks. Hea perekond, sõbrad, kolleegid on inimesele sageli rasketel hetkedel suureks toeks. Eluteel on aga piisavalt palju selliseid olukordi, kus lähedased ei suuda meid aidata. Sageli on sellised probleemid seotud õige tee valikuga, haigusega või surmaga. Nendes eksistentsiaalsetes küsimustes peab inimene leidma endale õige tee, mida mööda edasi minna. Taolistel hetkedel küsib inimene, kust ta leiab abi. Piibli laulude raamatus on hea ja selge vastus: “Abi tuleb mulle Issanda käest, kes on teinud taeva ja maa” (Ps 121:2). Jumal on inimese loonud ja ta tahab, et inimesel läheks kõik hästi. Selleks saatis Jumal siia maailma oma Poja, et meid päästa ja aidata.

Kui vaadata Jeesuse elu siin maailmas, siis selles oli kaks olulist ülesannet: õpetamine ja inimeste aitamine. Jeesus õpetas inimestele teed Jumala riiki ja andis nii tuge. Teisalt ei olnud ta filo-soof, kes oleks elanud oma maailmas, vaid astus abivajaja juurde ja ulatas talle oma abikäe. Inimesed hakkasid Kristusesse uskuma, sest tema sõnad ja teod läksid kokku.

Kui meil on eluteel raskusi ja küsimusi, siis võime palves pöörduda Jumala poole ja küsida Temalt, millist teed minna edasi. Jeesus aitas haigeid ja surijaid ning andis neile uue tee. Kui Jeesusesse usume, siis pole meil põhjust muretseda, sest tema aitab meid kõiges.

Meelespeetav kirjakoht: Rudjutud pilliroogu ei murra Ta katki ja hõõguvat tahti ei kustuta Ta ära. Js 42:3

Mõnigi kord tunneb inimene ennast rõhutuna. Kes teab, mis on selle põhjuseks. Enamasti peitub aga vastus selles, et me ei usalda küllalt Issanda juhtivat kätt, et me mõnda mineviku eksitust või meie vastu tehtud ülekohtut liiga klammerdunult oma silmade ees hoiame, et meie unustame ära, et meil on andeksandev Issand, ja et see Issand on käskinud seda eksitust andestada, mis teised meie vastu on korda saatnud. Võibolla on meile liiga tihti öeldud või näidatud, kui tähtsuseta me oleme. Issand ütleb aga, et meie oleme Tema sees suured, viinapuu oks viinapuu endaga ühenduses on ikka viljakas.

Mõni arvab, et temast ei saa midagi, et ta on liiga kaugele läinud oma pahedes. Aga kui tal on Issandasse usku, siis pidagu ta meeles, et Issandal on ka tema sisse usku.

Nii kaua, kui sul on igatsust, nii kaua, kui taht veel hõõgub, on sul kõigile pettumustele vaata-mata ka iseenese osas lootust, lootust uuele päevale, uuele tõusule.

Seejärel ta ütles Toomale: “Pane oma sõrm siia ja vaata minu käsi ning pane oma käsi ja pis-ta mu külje sisse ning ära ole uskmatu, vaid usklik!” (Jh 20:27) Kes tõi välja vankrid ja hobused, väe ja vägevad mehed; need lamavad üheskoos ega tõuse enam, nad on vaibunud, kustunud otsekui taht. (Js 43:17)

Palvetagem: Kõige halastuse Jumal, Sina rõõmustad meid oma lihaks saanud Sõna Jeesuse Kristusega, kes lepitas meid Sinuga. Puhasta meid oma tervendava ja andestava väega kõigest patust ning anna meile jõudu Sind teenida. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

NÄGIJAD, KES EI NÄE

Pühapäev – 19. august

Jeesus ütles: “Mina olen tulnud maailma kohtumõistmiseks, et need, kes ei näe, hakkaksid nägema, ning nägijad jääksid pimedaks.” Jh 9:39

Üheksanda peatüki kolm viimast salmi teevad selgeks, et juhtum pimedaga on kirja pandud eeskätt sellepärast, et selles sündmuses sai tegelikkuseks tähendamissõna usust ja uskmatusest ning seepärast ka kohtust, millest Johannese evangeeliumis alatasa juttu tehakse.

Kui Jeesus kõneleb, on Tema sõnad tõde ja kohus. Ehkki Ta ei võtta endale meelevaldselt kohtumõistja ülesandeid, on Tema maailmas viibimise vältimatu tagajärg inimeste polariseerumine: kuna Ta on tõeline valgus (Jh 1:9), mis teeb avalikuks inimeste varjatud motiivid ja sügavaimad saladused, lahutatakse inimesed, kes väidavad end omavat vaimulikku nägemist, on aga pimedad, neist, kes, ehkki teades, et on patust pimestatud, paluvad nägemist, mida nende olemuses peituv patt on neilt röövinud. Äratada inimestes tunnetus nende vaimulikust pimestatusest ongi Jeesuse kui Jumala saadiku esmane ülesanne. Selle teostamine sunnib kõiki, kes pole oma suurimast vajadusest teadlikud, end kaitsma. Siint ka variseride pahane ja solvunud küsimus 40. salmis: “Kas meiegi oleme pimedad?” Nagu Jeesus neile aga osutab, on inimesel patusüü seetõttu, et nad väidavad end nägevat. Ehkki nad pole oma süüst teadlikud, jäävad nad ometi süüdi.

Jeesus ütles: “Ma tänan sind, Isa, taeva ja maa Issand, et sa selle oled peitnud tarkade ja mõistlike eest ja oled selle ilmutanud väetitele!” (Mt 11:25) Kuid nende mõtteviis on paadunud. Veel tänapäevani jääb Vana Testamendi lugemise peale seesama kate, seda ei kergitata, sest see eemaldatakse alles Kristuses. (2Kr 3:14)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas oled nõus et just üleolekutunne on see mis võib viia eristumisvõime kaotamisele? Palveta, et koguduste juhid oleksid jätkuvalt nii alandlikud kui ka omamas vaimulikku nägemisvõimet.

Palvetagem: Asetagu Issand Jeesus oma käed meie silmadele, et me hakkaksime nähtavast enam nägema asju, mis pole nähtavad. Avagu Ta meie silmad, et need vaataksid praegusest ajastust enam tulevastele asjadele. Origenes

* * *

  

ÜLESKUTSE JUMALA HEADUSE ÜLISTAMISEKS

Esmaspäev – 20. august

Taasiseseisvumispäev

Kes jõuab ära rääkida Issanda vägevaid tegusid ja kuulutada kõike Tema kiitust? Ps 106:2

Midagi ei aita kahetsejat nii kui Jumala headuse nägemine. Jumala headuse kõrval ilmneb me patu tõeline olemus. Alles siis, kui asetame oma vead Jumala heatahtlikkuse kõrvale, näeme oma süüd selle tõelises inetuses. Uue seaduse ajal näeme oma süüd kõige paremini Jumala armastuse ülimas valguses Kolgatal.

Oleks hea, kui meie ühised kahetsuspalved algavad ka ühise tänuga. “Tänage Issandat!” Ühe inimese tänamisest on vähe. Ära jää vaikseks pealtvaatajaks, kui teised teda ülistavad oma tänupalvetes ja lauludes. Nii valmistame oma südamed tõeliseks kahetsuspalveks.

Kes on teda näinud, et saaks teda kirjeldada? Ja kes suudaks teda ülistada, nõnda nagu ta väärib? (Srk 43:31)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle Jumala armutegudele enda elus viimasel nädalal. Too talle kiitust ja tänu!

Palvetagem: Kord rahvahulgad tervitasid Sind, Jeesus, suure vaimustusega. Nad Sulle hoosi-anna hüüdsid ja ehtisid teed palmiokstega. Kuid Sina tahtsid, et Su Vaimule nad avaksid kõik oma südame. Georg Kiviste

* * *

 

RÕÕMUTANTS PÄRAST TERVENEMIST

Teisipäev – 21. august

Issand, mu Jumal, ma kisendasin Su poole ja Sa tegid mu terveks. Ps 30:3

Selle psalmi ilmne taust on kellegi kogemus, kes on olnud haige või haavatud, ja tundnud, et vajub alla, surmale lähemale.

Piiblis on palju näiteid selle kohta, kuidas keegi kaupleb oma elu pärast (Js 38:3,18). See ei tähenda seda, et Jumal oleks manipuleeritav, vaid need juhtumid näitavad, et Jumala ette võib tuua ka oma lapsikud tunded. Taavet pakub, et kui ta jääb ellu, on ta valmis Jumalat ülistama ja viima inimesteni sõnumi Jumala vägevusest. Taastununa täidab ta oma lubadust energiliselt. Ta tantsib ja laulab jälle ning tumedad päevad näivad lühikese hetkena võrreldes terve elu kestva Jumala armulikkusega. See katsumus on talle mõndagi õpetanud. Tal pole enam ebarealistlikku ettekujutust, et miski ei saa teda kõigutada, ning ta usk Jumala abisse on suurenenud.

Võib tunduda, et see psalm on templiteenistuse jaoks liiga isiklik. Aga tervenemine, eriti surmahaigusest, on üks kõige veenvamaid võrdumeid Jumala pääste kohta.

Nähke nüüd, et see olen mina, ainult mina, ega ole ühtki jumalat minu kõrval! Mina surman ja teen elavaks, mina purustan ja mina parandan ega ole kedagi, kes päästaks minu käest. (5Ms 32 :39)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Luba, et Jumal võiks uurida täna su südant, ega seal ei ole jälgi uhkusest mis võiks su kindluse asetada kõikuvale alusele, ning palu, et Tema ise täidaks su suu hõiskamisega Talle.

Palvetagem: Kiida nüüd Issandat, kes sind on kaunisti loonud, kes sulle tervist on andnud ja rahu sul toonud; häda sees ka on oma tiivaga Ta hoolsalt ja heldelt sind katnud. Joachim Neander

* * *

TÕUSE ÜLES JA KÕNNI!

Kolmapäev – 22. august

Peetrus ütles jalutule: “Hõbedat ega kulda mul ei ole, aga mis mul on, seda ma annan sulle: Jeesuse Kristuse, Naatsaretlase nimel – tõuse ja kõnni!” Ap 3:6

Kui palju tuhandeid inimesi maailmas on võrreldavad selle jalutuga! Mitte üksnes väline häda pole halvamas inimeste eluõnne, tööd ja tahet, vaid veel enam on vaimseid takistusi teel. Kes jõuaks üles lugeda kõiki neid, kes jalutu kombel ainult halastusele ja andidele loota suudavad, kelle saatus on seega kerjuse oma! Veel raskem oleks loendada neid lõpmatuid põhjusi, mis halvavad inimeste elu ja neid jalutuks teevad. Ei aita siin kuld ega hõbe ega muud poolikud vahendid, millest pääst-mist loodetakse.

Jalutu on tarvis üles aidata, kuid siin võivad aidata ainult põhjalikud abinõud. Vähe on sellest, kui visatakse talle ainult mõni halastuse veering ja minnakse jälle edasi. Haige võib paraneda ja tõusta, kui talle antakse kogu südame armastus ja terve hinge halastus, nõnda nagu apostlid sellele jalutule Naatsareti Jeesuse nimel andsid.

Ei ole tõusnud paremat ja osavamat arsti kui See, kelle nimel tõusis jalule kerjus templiläve ees.

Maailm peab tõsiselt ja täielikult tundma ja tunnistama seda. Armastusele, õigusele ja tõele tuleb rajada elu, ehitada Naatsaretlase maailmavaatele, siis hakkavad jälle kinni kasvama veritsevadki haavad ja tulevad tervis ning elu oma süü läbi nii palju kannatanud rahvale ja kogu inimsoole.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Olen elu jooksul mitmeid kordi Jumalat tänanud, et Ta ei ole kõikidele mu palvetele vastanud” (Jean Ingelow) Mõtiskle sellel lause üle, tänades Jumalat, kes teab paremini ning valitseb igas olukorras!

Palvetagem: Kannatustes meid kinnitada võid. Sinu tahtmist tahan täita, kiusatusi ära võita. Viimaks ristitee viib ju Sinule. Nicolaus Ludwig von Zinzendorf

* * *

  

ON SUL KEEGI, KES VIIKS SIND JEESUSE JUURDE?

Neljapäev – 23. august

Kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev

Kõik on Ta teinud hästi, Ta paneb ju kurdid kuulma ja keeletud rääkima! Mk 7:37

Seal, kus märkide keel jääb puudulikuks ja sõnade keelt võidakse mitmeti tõlgendada, on abis-tamise keel kõige selgem. Kõigil aegadel on kõik inimesed kõige paremini mõistnud heategude keelt. Jeesus ise ütles neile, kes ta sõnu ei uskunud: “Teod, mida ma teen oma Isa nimel, needsamad tunnistavad minust … uskuge neid tegusid” (Jh 10:25,38).

Kui arst parandab kurdi kõrva või pimeda silma, siis on ta oma ülesande täitnud. Arst ei arutle enam küsimust, kuidas keegi oma silma või kõrva kasutab. Kuid Jeesusel on suuremad huvid. Ta tahab, et inimese rääkimisvõime alluks Jumala tahtele. Rääkimisvõime saamine on lihtsam kui selle õige kasutamine.

Kõik Jumala tööd loomises olid täiuslikud ja sama võib öelda tema Poja väeavalduste kohta. Tookord nägi Jumal, et tema töö on hea (1Ms 1:4), ja sel korral (Mk 7:31-37) nägid seda ka inimesed. Nad nägid, kus oli tõeline Jumal. Juudid nägid imeteos prohvet Jesaja ennustuse täitumist. “Siis avanevad pimedate silmad ja kurtide kõrvad lähevad lahti.” (Js 35:5)

Jumal on meie juures kasutanud märkide, sõnade ja heategude keelt. Kui paganad ja juudid andsid Jumalale au, ärgu siis ka meie suu vaikigu!

Siis hüppab jalutu otsekui hirv ja keeletu keel hõiskab, sest veed keevad üles kõrbes ja ojad nõmmemaal. (Js 35:6)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle neile oma tuttavate hulgast, kes vajavad Jeesuse armastust ning oma ellu terviklikkust, mis tuleb Temalt. Palu, et Jumal näitaks sulle kuidas võiksid seda nendega jagada.

Palvetagem: Kui ma satun viletsusse, ehk on mul häda küll, ei saa hukatusse. Kes mind paneb risti kandma, teab ka, kuidas ta peab abi andma. Paul Gerhardt

* * *

 

KRISTLANE PÄÄSTETAKSE SURMAOHUST

Reede – 24. august

Apostel Bartolomeuse päev ehk pärtlipäev

Sina muutsid mu kaebuse mulle ringtantsuks; Sa vallandasid kotiriide mu seljast ja panid rõõmu mulle vööks. Ps 30:12

Psalm 30 räägib kristlasele Jumala suurest armust, mis kannab teda viimse tunni õuduses. Surres on võimalik kogeda, et Jumal ei olegi ligi, vaid hülgab enda omad. Sellepärast paneb Jumal kristlase eluajal proovile, et Ta õpiks nägema Jumala abi ka siis, kui seda ei kogeta.

Jumal tahab kristlase eest ennast varjata, et see õpiks Teda usaldama. Surmatunnil näib kõik hävivat, aga just siis ongi Jumal lähedal, viies kristlase pimedusest valgusesse. Pimeduses Jumalat küll ei nähta, kuid Tema tõotused on evangeeliumi sõnas. Nagu tõotatud, saab Jumal kristlase aitajaks ning kuuleb tema palvet.

Psalmis saab nähtavaks kristlase usalduslik palve Jumala poole. Ta saab paluda uskudes, vabana kahtlustest, sest Jumal täidab oma tõotuse ja tuleb appi. Nõnda muutub psalmi ahistus viimaks rõõmsaks usalduseks. Kristlane saab kinnitust usus, et Jumal päästab ta surmavallast.

Kristlane võib keset surma õudust meelde tuletada, et Jeesus on tema eest surnud. Jumala armutegu on kindel ega sõltu kristlase enda tunnetest. Võib juhtuda, et kristlane peab elama surma-hirmuga kuni lõpuni, sest surm on patu palk, tehes igaühele nähtavaks Jumala viha. Ka ahistuses olles võib kristlane uinuda surmaunele, lootes Jeesusele. Hommikul ärkab ta taevas (Ps 30:6): “Sest tema viha kestab silmapilgu, aga ta lahkus kogu eluaja; õhtul jääb nutt varaks, kuid hommikul on hõiskamine.”

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui su elu satuks ohtu, kas oleks siis tänu ja Kristusest kuu-lutamine see, mida pakuksid pääsemise eest Jumalale?

Palvetagem: Eks see ole arm ja heldus Jumalaga kõnelda, et meil patustel on julgus Tema ette astuda? Eks Ta meid ju armasta: patud andeks annab Ta! Küll siis võime julged olla, palvele nüüd rõõmsalt tulla! Johann Rist

* * *

INIMENE PANGU OMA LOOTUS JUMALALE

Laupäev – 25. august

Issand päästab lahti, kes on kinni seotud. Issand avab pimedate silmad; Issand seab püsti need, kes on küüru vajutatud. Ps 146:7,8

Meie lootus Jumalale on õigustatud, sest tema mõistab õiglast kohut. Inimene, kelle õigus on jalge alla tallatud, õigused riisutud ja kes kannatab ülekohtu all, leiab Jumalas oma õige kohtuniku. Ülekohtutegija ei jää oma palgast ilma.

Meie lootus Jumalale on õigustatud, sest tema on heatahtlik. Jumal on võimas, tema on tõe allikas ja õige kohtunik. Seni ei ole kuningas Taavet midagi öelnud ta armastusest. Nüüd on Taavetil varuks neli hea tahte avaldust, mida ta on märganud Jumala tegevuses.

Jumal toidab näljaseid. Tema annab leiba näljastele. Jumal pole loonud ainsatki suud, mille jaoks tal ei oleks maailmas toitu. Tema jagab toiduinimese ihule ja hingele. Tema hoolitseb me maise ja vaimuliku leiva eest. Lootkem temale!

Jumal päästab. Issand päästab lahti, kes on kinni seotud. Jeesus on suur Päästja, kelle kaudu Jumal vabastab inimesed patust ja ajalikust kitsendusest. Tema vabastab meid moraalsetest, intellektuaalsetest, vaimulikest ja füüsilistest ahelastest. Lootkem temale!

Jumal tervendab. Issand avab pimedate silmad. Piiblis on kasutatud niisugust väljendust vai-mulikus tähenduses (5Ms 28:29; Js 59:10; Ii 12:25) ja ka füüsilises. Lootkem temale!

Issand aitab koormatuid. Tema seab püsti need, kes on küüru vajutatud. Kuigi Jeesus parandab neidki, kes ei saanud ennast päris sirgeks ajada. (Lk 13:11), on siin siiski mõeldud nende abistamist, kes vaevlevad mitmesuguste eluraskuste all. Jumal lohutab kurbi, trööstib leinajaid ja annab tagasi elujulguse neile, kes on sattunud meeleheite olukorda. Lootkem temale!

“Viletsate rõhumise, vaeste ägamise pärast tõusen ma nüüd üles,” ütleb Issand, “ma toon pääste sellele, kes hingeldab.” (Ps 12:6) Kõik nad ootavad sind, et sa neile annaksid nende toidu omal ajal. (Ps 104:27) Aga see sündis, kui Jeesus Jeeriko lähedale jõudis, et üks pime istus kerjates tee ääres. Kui too kuulis rahvahulka mööda minevat, päris ta, mis see võiks olla. Nemad teatasid talle, et Jeesus Naatsaretlane läheb mööda. Ja ta hüüdis: “Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!” (Lk 18:35-38)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On sul olnud pettumuse kogemusi usaldades kedagi, kes sind alt on vedanud?

Palvetagem: Meie Issand ja Jumal, saada meile oma valgust ja õiglust, anna meile puhas süda ja valgusta meie mõistust, pea meid vääriliseks Sinu evangeeliumi kuulamisele kindlaks jääda. Kuid nõnda, et me ei oleks mitte ainult kuulajad, vaid ka Sinu sõna täitjad

* * *

 

Kasutatud allikad
  • Fieldsend, John. Rõõmutants pärast tervenemist (Psalm 30). – Piiblivõti. Avatud Piibli Ühing (06.02.2011): http://www.avatudpiibel.ee/piiblivoti/2011/02/06
  • Järve, Jaan (1936) Tõotatud maa. Jutlusi ja kõnesid iseseisvuse kevadpäevilt. Tartu: Loodus, lk 144,145
  • Laato, Antti (2015) Kristus psalmides. Märjamaa, lk lk 92,93
  • Pello, Otmar (1972). Ja ööd ei ole seal … Toronto: Oma Press, lk 63,64
  • Soom, Kaido. Jeesus – meie aitaja. – Eesti Kirik (10.08.2016): http://www.eestikirik.ee/jeesus-meie-aitaja-8/
  • Tasker, R.V.G. (2002) Johannese evangeelium. Tallinn: Logos, lk 136,137
  • Tärk, Osvald (1993) Markuse evangeeliumi seletus. Tallinn: Logos, lk 237,238
  • Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 477,704

 

Koostas Indrek Lundava.
August 2018

Päeva Sõnum. Nr 97. 5.-11. august 2018

Päeva Sõnumi logo

SOOSINGUAJAD

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

11. pühapäev pärast nelipüha

Iga hetk, mil elame siin maailmas, on Jumala kingitus meile. Iga päev, mil elame, on võimalik muuta asju paremaks ja teha elus korrektiive. Kahjuks tihti me ei oska headel päevadel kasutada oma võimalusi ning siis, kui need on mööda läinud, kahetseme ja tõdeme, et meie elu valikud on olnud ebaõiged ja nende tagajärjed on valusad. See sõnum kutsub meid mõtlema sellele, mida oma elus muuta ja parandada, sest nüüd on meie jaoks soosinguaeg ja võimalus elus muudatusi teha.

Jumal annab aeg-ajalt nii inimestele kui rahvastele võimalusi pöörduda tema poole. Jeesus oli oma kaasaegsete jaoks selline võimalus. Tema teed valmistas ette Ristija Johannes. Rahvas tundis, et midagi erilist on toimumas. Samas hülgasid rahvajuhid Jeesuse ja lasid ta risti lüüa, lükates nii kõrvale Jumala pakutud pääste. Jeesus nägi selle valiku tagajärgi ette ja nuttis Jeruusalemma pärast. Mõnikümmend aastat pärast Jeesuse surma hävis püha linn. Toimunu näitab, et inimeste valikutel on oma tagajärjed.

Nüüd on meil vabadus kuulutada Jumala sõna ja kuulda sõnumit päästest. Selle vabaduse eest tasub olla tänulik ja seda tuleks kasutada arukalt selleks, et pöörduda Jumala poole, sest me ei tea kunagi, mida toob homne päev ning siis võib olla juba hilja. Seepärast kasutagem aega õigete valikute tegemiseks.

Meelespeetav kirjakoht: Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand, rahvas, kelle Tema on valinud enesele pärisosaks! Ps 33:12

On arvatud, et postkommunistliku ühiskonna tüüpiliseks omaduseks on selle unustamine, mis on unustanud. Nooremal põlvkonnal ei ole enam aimu pärandist, mille on nende vanemad ning vanavanemad unustanud. Ajaloo keerdkäikude tõttu on praegused vanavanemad ateistliku kasvatuse saanud põlvkond. Seetõttu pole sugugi iseenesest mõistetav, et tänased lapsed ja noored oskaksid oma riigi vabaduse ning iseseisvuse eest Jumalat tänada. Seetõttu julgustan iga kiriku liiget ja töötegijat tänumeeles möödunut mäletama.

Uskugem Jumalasse, kes meid nii üksikisikute kui ka kogu rahvana kannab. Olgu meile selles osas kinnitavateks Moosese sõnad, millega ta manitseb Iisraeli lapsi sõnakuulelikkusele: ole valvel ja hoia väga oma hinge, et sa ei unustaks neid asju, mida su silmad on näinud, ja et need ei lahkuks su südamest kogu su eluaja, ja kuuluta oma lastele ja lastelastele (5Ms 4:9).

Pangem siis oma lootus Jumala peale ning ärge unustage Tema suuri tegusid, mida meie sil-mad on näinud ja mida kõrvad on kuulnud. Tänagem Jumalat, usu alustajat ja täideviijat, oma riigi ja vabaduse eest. Palvetagem meie rahva ja isamaa eest, et Tema õnnistaks ja juhiks meid oma Vai-muga, et võiksime käia õiguses ja rahus. Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand, rahvas, kelle Tema on valinud enesele pärisosaks!

Õnnis on see, kelle sina valid ja lased tulla enese ligi elama sinu õuedes; küll meid täidetakse su koja, su püha templi hüvedest (Ps 65:5). Õnnis on rahvas, kelle käsi nõnda käib. Õnnis on rah-vas, kelle Jumal on Issand (Ps 144:15).

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sina oled oma Poja kaudu avanud meile ukse oma riiki. Sina kutsud meid ikka enda juurde ja andestad me patud. Ära lase meil meeleparandusega viivitada, vaid ärata meis oma Vaimu läbi valvsust ja tarkust, et oskaksime oma soosinguaega õigesti kasutada. Võta meid siis koos kõigi Sinu lunastatutega oma pühasse linna taevas, kus me Sind võime kiita ja austada igavesti.

* * *

  

PIIBLI KUULUTUS ON ASENDAMATU SÕNUM INIMESTE JAOKS

Pühapäev – 5. august

On kirjutatud: Täna, kui teie Tema häält kuulete, ärge tehke oma südant kõvaks nagu nurina ajal? Hb 3:15

See kutse ei jõua pärale ühiskonnas, mis igatseb tagasi minevikku või jumaldab rikkust. Egip-tuse lihapottide taganutmine ja tants kuldvasika ümber on kehvad orientiirid, kehvad suunaviidad teel tulevikku, mida Jumal meie jaoks valmis hoiab.

Tarbimisühiskonna tants kuldvasika ümber on täies hoos. Seejuures kasvab keset tohutuid muudatusi, mille käes me oleme, igatsus suuna järele. Kuid isegi ikka ja jälle kostuv kutse kaotsiläinud väärtuste järele kõlab pigem igatseva kutsena kadumaläinud näiliselt terve maailma järele. Tulevikukutset, Jumala häält ei ole selles kuulda. Võib-olla ei sõltugi see nii väga kõvadest südametest, vaid palju enam sellest, et puuduvad need, kes sellele kuuldavalt oma hääle annavad.

Ma otsin – ka kiriku töötajate hulgas – selliseid inimesi, kes tõesti on selles veendunud, et piibli kuulutusega on neil asendamatu sõnum inimeste jaoks. Kus on need, kes tõeliselt selle all kannatavad, et sõnum ei jõua pärale? Kas ei ole liiga paljud kaotanud juba usu sellesse, et see sõnum on maailma jaoks tõeliselt tähtis? … Kas asi on tõesti teiste kõvades südametes või hoopis käskjalgade, sõnumiviijate ebaselges, ammugi sügavalt ebakindlaks muutunud hääles?

Siis ta määrab jälle ühe päeva tänaseks päevaks, kui ta nii pika aja pärast Taaveti kaudu ütles, nõnda nagu varem on öeldud: “Täna, kui te kuulete tema häält, ärge tehke oma südant kõvaks!” (Hb 4:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millal sa viimati julgustasid kedagi tema usus? Palveta, et saaksid seda teha, ja palu Jumalal näidata sulle, kuidas.

Palvetagem: Püha, halastaja ja armuline Isa. Sina oled loonud maailma ja hoiad seda alal – me imetleme Su suurust ja võimu. Sina saatsid Jeesuse Kristuse – oh, et me jääksime Tema halas-tusse! Sina oled kinkinud Lohutaja – me kogeme jätkuvalt Tema juhtimist ja abi. Issand, Sa ootad ka meie vastust oma armuimedele usus ja kuulekuses, et tunneksime oma armukatsumisaja. Ove Sander

* * *

   

SU ÜLE JUMAL VALVAKU, MU ARMAS ISAMAA.

TA OLGU SINU KAITSEJA JA VÕTKU ROHKEST ÕNNISTADA!

Esmaspäev – 6. august

Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand, rahvas, kelle Tema on valinud enesele pärisosaks. Ps 33:12

Vana Testamendi laulik on hädas, kuid ta ei süüdista oma hädas kedagi teist. Ta tunneb oma süüd. Ta taipab, et on oma Jumalast kaugenemisega andnud vaenlastele võimaluse teda vaenata. Kuid ta ei kaota lootust. Ta teab, et Jumal ei jäta oma lapsi ka siis, kui need oma süüd tunnistades Tema poole palvetavad. Mäletate, mida öeldi Jeesuse kohta, kui Ta kinni võeti, Teda süüdistati ja ristisurma mõisteti? “Kõik jätsid ta maha”. Meil on Jumal, kes teab, mida tähendab hülgamine, ma-hajätmine, rasketes aegades üksijäämine. Tema mõistab, saab aru, ruttab appi, halastab, tõstab lan-genu üles.

Laulik valab oma valu, süütunde ja üksilduse Jumala ette. Ta teab, et Jumal on ustav. Jumal on ustav ja armuline ka meie maa ja rahva vastu. Kui vaid oleks neid, kes Ta poole palvetavad, Tema halastust anuvad. Tema käes on kõik meie ajad. Nii paremad kui halvemad, nii kergemad kui raskemad ajad. Kõik meie ajad on Tema käes. Jumal tänatud, et see on nii! Meie ajad ei ole ajalike, ekslike inimeste, teiste riikide ja isegi mitte meie enese kätes, vaid kõigeväelise ja armulise Jumala kä-tes. Jumalal on headuse küllus – see on lõppematu varaait. Jumalal on alati rohkem anda, kui me oskame paluda ja suudame vastu võtta. Oleks meil ja meie rahval vaid tarkust Tema teedel käia, Tema tahtes elada! Aidaku meid Tema, et me ei lööks meile kingitud iseseisvust kakeldes, ahnitsedes, üksteist süüdistades ja Jumalast ja Tema tahtest eemaldudes kildudeks, ei mängiks oma vabadust maha, loobudes ühendusest Temaga, kelles on meie jõud ja õnnistus, vabadus ja tõde.

Me ei võida niikuinii. Me võidame vaid koos Jumalaga. Lahus temast me kaotame niikuinii. Kui Eestimaa on meie kätel – palvekätel –, siis on sellel maal ja rahval tulevikku.

Õnnis on see, kelle sina valid ja lased tulla enese ligi elama sinu õuedes; küll meid täidetakse su koja, su püha templi hüvedest (Ps 65:5). Õnnis on rahvas, kelle käsi nõnda käib. Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand (Ps 144:15).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Soosinguaegade eest on mõistlik olla tänulik ja loomulikult paluda, et soosija soosing ei mööduks, et me meile kingitud imelist kingitust kildudeks ei lööks.

Palvetagem: Halastaja Jumal ja Isa, me oleme võinud rahvana kogeda Sinu imelist armu ja Sinu vägevat juhtimist. Sa oled meid kandnud läbi raskuste ja olnud meie ligi igal ajal. Issand, Sulle olgu kiitus ja tänu! Anna meile andeks, kui me pole alati käinud Sinu tahtes, kui oleme unustanud selle, kuidas Sina meid oled läbi ajaloo keeruliste aegade kandnud, ja kui oleme ekselnud oma teedel. Sinus on meie jõud ja tugevus, aita meil käia Sinu teedel ja teha oma elus õigeid valikuid. Õnnista meie rahva elu ja tööd! Hoia meist eemal hädaohud ja õnnetused. Aita meil teha hoolsalt iga-päevast tööd ja täita oma ülesandeid. Toeta kõiki, kelle elus on raskusi ja probleeme, kes on eluhammasrataste vahele jäänud. Lase meil märgata oma ligimest tema muredes ja teda aidata. Aita meid elada nii, et meie maal võiks olla alati rahu ja vabadus. Õnnista neid, kes on meie maa ja rahva ja riigi iseseisvuse eest võideldes kaotanud tervise või isegi elu. Seda kõike me palume Jeesuse nimel.

* * *

  

KUULA JUMALAT!

Teisipäev – 7. august

Kuule, mu rahvas, ma hoiatan sind! Iisrael, kui sa ometi kuulaksid mind! Ärgu olgu su seas võõrast jumalat ja ära kummarda võõramaa jumala ette! Ps 81:9,10

Näib, nagu rahvas ei hooliks Jumala häälest ja sellepärast peab ta kordama “… kui sa ometi kuulaksid mind!” Inimene võib Jumala sõna juures tukkuda, aga kui keegi räägib talle naabrist tühja juttu, on kogu ta olemus muutunud kõrvaks. Jumala sõna ei olegi nii kerge kuulata, aga meil tuleb seda teha.

Kas Jumala rahvas võib jääda nii hoolimatuks, et ta ei taha enam kuulda Jumala häält? Nii see on. Inimene võib Jumala Sõna juures tukkuda, aga kui keegi räägib talle naabrist tühja juttu, on kogu ta olemus muutunud kõrvaks. Jumala Sõna ei olegi nii kerge kuulata, palju kergem on kuulda päevauudiseid ja juttu kaasinimestest.

Antud momendil oli rahvas pidulikul päeval Jumala kojas. Meil võib olla rohkem peopäeva vastu huvi kui Jumala vastu. Peopäeva laulud, muusika ega hõiskeid ei tohi takistada Jumala hääle kuulamist. Jumala rahva peopäevad on omal kohal. Need peavad soodustama Jumala hääle kuulamise, peavad äratama tänutunde.

Ja Jumal kõneles kõik need sõnad, öeldes: Mina olen Issand, sinu Jumal, kes sind tõi välja Egiptusemaalt, orjusekojast (2Ms 20:1,2). Kuule, mu rahvas, ja ma räägin! Kuule, Iisrael, ma tunnistan su vastu: Jumal, sinu Jumal, olen mina! (Ps 50:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuidas saame panna Jumala oma elus esikohale? Jumalasse uskudes, palvetades, Piiblit lugedes ja tehes Jumala tahtmist. Kiitkem Jumalat oma eluga.

Palvetagem: Tahan olla vaikselt, et paljude häälte hulgast tuneksin ära Sinu hääle. Tee mind võimeliseks olema vaikselt ja imetlema seda, et Sina tahad mulle kõneleda. Jörg Zink

* * *

 

JUMAL LOOB MEID PIDEVALT UUEKS

Kolmapäev – 8. august

Aga kellele Jumal siis vandus, et nemad ei saa Tema hingamisse, kui mitte neile, kes olid sõ-nakuulmatud? Nii me näeme, et nad ei võinud sisse pääseda oma uskmatuse pärast. Hb 3:18,19

Võib-olla prohvet Jeremija raamatust tõusev võrdpilt aitab meil mõista, kuidas Jumal meid vaatleb. Ta ju juhtis prohveti pottsepa juurde ja käskis tal vaadata tema tööd. Inimene on kui savi pottsepa käes. Ühest ja samast savist teeb pottsepp erinevaid kausse ning kui miski läheb katki, võib ta ikkagi luua sellest katkisest nõust midagi uut. Parima savipoti tegemiseks kasutasid pottsepad ka kilde purunenud savinõudest. Jumal võib ja tahab vormida meist kõigist midagi uut.

Ta teab, et inimesed on ebatäiuslikud ning kõik me oleme lihtsad, kergesti purunevad nõud oma plekkide ja pragudega. Meis kõigis on isekust ja omakasupüüdu ning me teeme vigu. Paraneda võib üksnes siis, kui inimene julgeb tunnistada, et on katkine ning läbi selle justkui avastab Jumala armu.

Arm on aga see, et sina ja mina teame oma nõrkusi ja puudujääke ning ei häbene iseennast. Me ei saa niikuinii varjata end Jumala eest. Alles julgedes olla nõrk ja haavatav, saame kogeda Ju-mala tervendavat armu. Nõnda Jumal loob pidevalt meid uueks ja hoiab meid ning meie õpime teda usaldama. Soosinguajad saavad meie kõigi jaoks siin maa peal kord mööda, aga Jumala armuaeg on tema kuningriik, millel pole otsa.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On oluline võtta aega, et olla armastatud Jumala poolt. Mõ-nikord oleme nii hõivatud, et unustame, kui palju Ta meist hoolib. Peatu hetkeks, meenuta sõnu “Jumal on nõnda maailma armastanud …” (Jh 3:16), ja luba ennast taas süüdata Tema armastusel.

Palvetagem: Me palume Sind, ärgu olgu lõppenud meie soosingu aeg. Ärgu tabagu meid, meie kirikut, maad ja rahvast Jeruusalemma häving. Pigem pikenda meie armuaega ja anna tunda, et aeg ja võimalused meie käes on piiratud ja ootavad kasutamist. Just praegu on õige aeg Sinu poole pöörduda ning Sind oma elu Issandana ja Lunastajana vastu võtta. Ove Sander

* * *

 

MILLINE KUTSE!

Neljapäev – 9. august

Otsige Issandat, kui Ta on leitav, hüüdke Teda, kui Ta on ligidal! Js 55:6

Üldiste abstraktsete tõdede juurde võib alati jõuda, Jumala juurde mitte. Uksed võivad lihtsalt suletud olla ja jääda tulevikuski suletuks. Jeesus hoiatab oma jüngreid sajandeid hiljem liigse enesekindluse eest: “Hiljem tulid ka need teised neitsid ja ütlesid: “Isand, isand, ava meile!” Aga tema vastas neile: “Tõesti, ma ütlen teile, ma ei tunne teid.”” (Mt 25:11,12)

See, et me Jumalaga kohtume, ei ole endastmõistetav. Jumal võib katta ennast pilvega, mis on nii tihe, et ükski palve ei tungi sellest läbi. “Sa oled peitunud pilvesse, et palved ei pääseks läbi.” (Nl 3:44)

Nüüd on see aeg möödunud. Nüüd on asjad teisiti. Nüüd on Issandale meelepärane aasta (Lk 4:19). Nüüd on aeg, mil oleme Jumala juures teretulnud, seega vastuvõetud. “Ma olen sind kuulnud soodsal ajal ja aidanud sind päästepäeval.” Ennäe, nüüd on ülisoodus aeg! Ennäe, nüüd on pääste-päev! ” (2Kr 6:2)

Mitte meie otsingud ei anna lootust Jumalat leida. Isegi meie hüüdmise peale ei tule Ta meie juurde. Jumal ise on loonud eeldused, et me võime Teda otsida. See, mis Jumala ja inimese vahel juhtub, ei ole meie jõupingutuste, vaid üksnes Jumala vastutulelikkuse vili. Otsigem Jumalat seal, kus on lootust Teda leida, ja nii, kuidas on lootust Teda leida. Teda tuleb otsida seal, kus Ta on meile vastu tulnud. Tema käest tuleb kinni haarata siis, kui see on välja sirutatud.

Jumala leiame Tema Pojas Jeesuses Kristuses. Temas on Ta oma käed välja sirutanud, et meid päästa!

Ei ole ma rääkinud salajas, maa pimedas paigas, ega ole ma öelnud Jaakobi soole: Otsige mind ilmaaegu. Mina, Issand, kõnelen õigust, kuulutan, mis on tõsi (Js 45:19). Ja te otsite mind ja leiate minu, kui te nõuate mind kõigest oma südamest (Jr 29:13). Külvake enestele õiguseks, lõigake vastavalt vagadusele; rajage enestele uudismaad, sest aeg on otsida Issandat, kuni ta tuleb ja õpetab teile õigust! (Ho 10:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Toredad kutsed tekitavad meis erilise tunde, andes kuulu-mise kogemuse. Milline on kõige põnevam kutse, mille saanud oled?

Palvetagem: Teda hoolsast otsige, kõik vaesed armunõudjad, ja Jeesu juurde tõtake, muud pole armuandjat! Jah igal ajal otsige! Küll temast rahu leiate, kui teda igatsete. Georg Weissel

* * *

 

ÄRA KURVASTA VAIMU!

Reede – 10. august

Laurentius, diakon, märter Roomas († 258), lauritsapäev

Mu rahvas ei võtnud kuulda mu häält, Iisrael ei tahtnud teha mu meelt mööda. Siis ma andsin nad nende südame paadumusse ja nad käisid oma arvamiste järgi. Ps 81:12,13

See oli raske lugu. Jumal andis käsu, aga rahvas oli hoolimatu, unustas ja jättis selle täitmata. Nad tegid seda oma õnneliku elu arvelt. Ja ometi oli just käsk mõeldud nende endi ja kogu maailma kasuks. Kui jätame käsud täitmata, kes saab sellest kahju? Ikka meie ise.

Jumala karistus meile – jäetakse oma südame kangusesse (paadumusse). Jumal kutsub meid, koputab, püüab meid muuta. Ta käib meie järel nagu karjane kadunud lamba järel. Meie ei pane seda tähele, aga siis on kusagil piir. Jumal jätab meid siis oma südame kangusesse ja meid lastakse edasi minna patu teed. Edaspidine elu toimub siis oma arvamiste järgi. Tõenäoliselt on see patu kõige hirmsam karistus, kui meid jäetakse meie oma mõtete hooleks, ilma et Jumala Vaim meid enam õpetaks või juhiks. Patu mõju suureneb pidevalt ja inimene an aina enam veendunud oma arvamiste õiguses.

See on raske, kui meid lastakse nii minna, seepärast ära jää oma arvamiste piiridesse, vaid võta vastu, mida Issand Jumal sulle pakub. Ärge kurvastage Vaimu! Ärge kustutage Vaimu!

Kes läinud sugupõlvede ajal on lubanud kõigil paganail käia nende oma teedel (Ap 14:16).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie elu on selleks liiga kallis, liiga väärtuslik ja asendamatu, et me tohiksime seda valesti elada. Rudolf Kiviranna

Palvetagem: Armuline Jumal, Sinu sulane ja tunnistaja püha Laurentius jagas kiriku aarded vaestele ja kinnitas, et kannatajad on Sinule eriliselt tähtsad. Ärata meidki elama tõelises vennaar-mastuses, et me teeme head ja jagame oma võimalusi ligimesega. Seda palume Kristuse, meie Issanda läbi.

* * *

  

UUS ÜLESKUTSE

Laupäev – 11. august

Oh et mu rahvas mind kuulaks ja Iisrael käiks minu teedel! Ps 81:14

Igavene Armastus pöördub veel kord eksijate poole. See meenutab Jeesuse pöördumist Jeruusalemma poole: “… kui mitu korda …” Õnneks on Jumal ka meid endid korduvalt kutsunud, noomi-nud ja aidanud. Jumal lubab meil pilku heita tulevikule. Ta annab uusi tõotusi ja vana seaduse koha-selt on tõotused ajaliku elu õnnistused.

Jumal ainult ei hoolitse, vaid teeb seda ülimal määral. See meenutab meile Rooma 8:32 öeldut: … kuis ei peaks Ta meile kõike armust andma. Jumal annab seda, mida hing vajab. Ta annab kaitse ja toidu ja teeb seda rikkalikult. Issand annab meile rõõmu, aga see on püha rõõm. Täitku meid Jumal sellise rõõmuga!

Kui te käite mu seaduste järgi ning peate mu käske ja teete nende järgi (3Ms 26:3).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Olen kuulnud inimesest, kelle pettumine Jumalas oli nii suur, et ta ütles: “Mul ei ole enam Jumalat ja ma ei usu midagi!” Mis võiks olla selle põhjuseks? Mis oleks sinu pettumiste põhjuseks, kas oma tahtmise pealesurumine Jumalale või see, et palve-tasid kaheldes? Eenok Haamer

Palvetagem: Täiesti ma tahan armastada Sind. Sulle ennast annan, Issand, võta mind! Sind ma tahan kiita, Issand, alati, hingesid ka võita Sulle rohkesti. Andres Tetermann

* * *

 

Kasutatud allikad
  • Kiivit, Jaan. Evangeelium antievangeelses maailmas. Ettekanne Esimesel Alliansskonverentsil 21. sajandil Balti Misjonikeskuses 10.03.2001: http://www.allianss.ee/2006/06/19/evangeelium-antievangeelses-maailmas/
  • Kirikal, Kaisa. Eesti iseseisvuspäevaks 2014. EELK Tallinna Toompea Kaarli kogudus (24.02.2014):
  • https://www.kaarlikogudus.ee/vana/jutlus.php?id=105&lehe_id=22&alamlehe_id=56&alamlehe2_id=18
  • Sander, Ove (1998) Ja meie palume … Tartu: Eesti Kirik, lk 36-37
  • Soom, Kaido. Soosinguajad. – Eesti Kirik (16.08.2017): http://www.eestikirik.ee/soosinguajad-5/
  • Tammo, Joosep (2000) Päeva eriline sära [postil]. Tallinn: Logos, lk 92
  • Tammsalu, Jaan. Nädala mõte 21.08.2017. EELK Tallinna Jaani kogudus: http://www.tallinnajaani.ee/vaimuelu/n%C3%A4dala-m%C3%B5te/215-n%C3%A4dala-m%C3%B5te-21-08-2017.html
  • Toivanen, Joona Matias. Jumal loob meid pidevalt uueks. – Eesti Kirik (01.08.2018)
  • Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 294-297

Koostas Indrek Lundava.
August 2018

Päeva Sõnum. Nr 96. 29. juuli – 4. august 2018

Päeva Sõnumi logo

USTAVUS JUMALA ANDIDE KASUTAMISEL

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

10. pühapäev pärast nelipüha

Jumal on andnud igale inimesele mingi ande. Mõni inimene on tark ja oskab mõista maailmas toimuvat. Teine jälle on hea südamega ja märkab abivajajat. Kolmas on kunstiandega ja oskab luua kauneid asju. Mõnel on lauluanne. Osa inimesi on füüsiliselt tugevad ja suudavad palju jõuga ära teha. Nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid andeid.

Inimesest teeb looduse krooni see, et ta kasutab endale Jumala poolt antut teiste hüvanguks. Just tänu sellele toimib ühiskond, et igaüks annab omalt poolt teiste heaks midagi sellist, milleks tal on annet. Seega on väga oluline, kuidas me kasutame endile antud andeid.

Kõige halvem, mis võib juhtuda, on see, kui me lööme käega ja jätame oma ande kasutamata. See pole ka Jumala suhtes õiglane, sest inimene, kes oma annet ei väärtusta, näitab üles tänamatust Looja suhtes, kes on selle ande talle kinkinud. Meie ülesanne on oma annet edasi arendada ning seeläbi tuua kasu nii teistele inimestele enda ümber kui ühiskonnale tervikuna. Ka kogudus ootab, et inimene saaks oma annetega kogudusetöös kaasa aidata. Koguduse heaks oma ande rakendamine on inimese otsene tänu Jumalale selle eest, mida Jumal on talle andnud. Kirik vajab nii neid, kes teenivad Jumalat sõna ja lauluga, kui ka neid, kes seda teevad ligimesi aidates ja maailma paremaks muutes.

Meelespeetav kirjakoht: Igaühelt, kellele on antud palju, nõutakse palju, ja kelle hoolde on jäetud palju, sellelt küsitakse veel rohkem. Lk 12:48

On igipõline küsimus, kas oleme rikkad või vaesed. See paneb edasi küsima, mis on rikkus või mis vaesus. Kust maalt on keegi liiga rikas ja kust maalt liiga vaene? Kas vaene võib olla rikas ja rikas vaene?

Meie kiriku iidse patukahetsuspalve kohaselt on ka rikkaimad ja võimsamad pidanud tunnistama: “Mina vaene patune inimene….” Kas pole hingehoiakuid ja ellusuhtumisi, mis oma moraalitu-sega, oma jumalatusega otsekui röövivad meilt meie rikkused, teevad need tühiseks ja hukutavad inimese? Just sellest on Jeesus kõnelnud loos rikkast mehest ja vaesest Laatsarusest, kus üks pärib põrgu ja teine taeva. Jumala palge ees võivad meie ajalikud rollid ja hinnangud vahetuda. Vajame ususilmi ja jumalikku tarkust, et eristada kaduvaid ja kadumatuid väärtusi.

Kuuldud kirjasõnas küsib Jeesus, kuidas talitame sellega, mis meile on antud. Kas märkame selle mõtet, otstarvet ja sihti? Me pole siin maailmas ju tühje käsi. Ei saa ju olla vaene keegi, kellele on kingitud elu, surematu hing. Kes võib imetleda loodu ilu ja keda Looja ise armastab. “Olgu elu, olgu surm, olgu käesolev, olgu tulev – kõik on teie päralt, teie aga olete Kristuse päralt ja Kristuse Jumala päralt”, kirjutab apostel Paulus korintlastele. Mida rohkemat võidaks meile veel anda?

Palvetagem: Jumal, meie Isa, Sina oled meile kinkinud oma head annid. Tee meid ustavateks majapidajateks Sinu riigis ja anna meile püsivust teenida Sind ja üksteist usus ja armastuses. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

ÕNDSAM ON ANDA KUI VÕTTA

Pühapäev – 29. juuli

Jeesus ütleb: “Igaühelt, kellele on antud palju, nõutakse palju, ja kelle hoolde on jäetud palju, sellelt küsitakse veel rohkem.” Lk 12:48

Kristus õpetab meid hoiduma uhkuse ja enesekesksuse eest nii Jumala kui ka ligimese suhtes. Kui meile on midagi antud – anded ja oskused, aeg, ka materiaalsed võimalused -, ei ole need me hoolde usaldatud pelgalt enda paremaks äraolemiseks ja enda elujärje parandamiseks, vaid jagami-seks. Mitte vastutasule lootes ja palgaga arvestades, vaid armastusega andes. Lihtsalt sellepärast, et õndsam on anda kui võtta.

Juudi rabid õpetavad: laps sünnib maailma, käed rusikas: kogu maailm kuulub minule, mina valitsen! Inimene lahkub maailmast avatud pihkudega: vaata, ma ei võta midagi kaasa!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Pane paberile need annid mida Jumal sulle jaganud on. Kuidas ja mil määral oled neid kasutanud minevikus ja praegu? Kas oled valmis Issandale sellekohta vastust andma?

Palvetagem: Tänu Sulle, Jumal, et oled meile andnud kõik, mis meil on. Anna meie südamele avarust näha, kellega seda jagada. Ning kogeda jagamises rõõmu ja Sinu õnnistust.

* * *

  

SÕNA ELAB

Esmaspäev – 30. juuli

Issand, anna mulle arusaamist oma sõna mööda! Ps 119:169

Meid ei ole kutstutud kummardama Pühakirja kirjutatud sõna viisil, mis veidigi vähendaks meie austust Jumala vastu. Ka selles salmis on viide sellele, et Jumala Sõna on see mis ühendab meid elava Jumala ligiolu ning toimimisega.

Viis kuidas juutide Pühakiri tunnustab, ilma Jumalat ennast kuidagi pisendamata, Jumala Sõna tähistamist, aitas varakristlastel kasvada arusaamises et Jeesus oli jumalik, Jumala Poeg. “Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal” kirjutas Johannes (Jh 1:1). Selles väljaütlemises ei olnud midagi liiga julget, enne kui ta lisas: “Ja sõna sai lihaks ja elas meie keskel” (Jh 1:14).

See teadmine juhib meid meenutama kui sõltuvad oleme Jumalast, kes meie päevil on kõnelenud läbi oma Poja (Hb 1:1,2). Me vajame jätkuvalt, igal päeval “päästet”, selle eri vormides – olevikus ja tulevikus samamoodi kui vajasime minevikus, ning siit tuleb ka salmi realism: me jääme nen-deks, kes lähevad eksiteele, nagu lambad ja vajame jätkuvalt karjast, kes meid tagasi tooks.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui oled täna minemas kogudusse Jumalat kummardama, millise tänuohvri võtad kaasa Jumalale?

Palvetagem: Me ei ole midagi ilma Sinuta. Oleme kõik, kui oleme Sinus. Sinule, püha Jumal, kuulub meie usk, meie tänu, meie keha ja meie hing. Võta vastu meie vaene palve, kuni näeme Sind palgest palgesse. Jörg Zink

* * *

 

ÕIGLUS

Teisipäev – 31. juuli

Ära keela head neile, kes seda vajavad, kui su käel on jõudu seda teha! Õp 3:27

Elus me kohtume iga päev võimalustega kaasinimesi aidata. Vahel on vaja suuremat, vahel väiksemat teenet. Jumala tahe on, et me neid võimalusi kasutult mööda ei laseks. Kui seda juhtnööri tõsiselt võtta, siis ei jää aega hädaldamiseks, et pole midagi teha.

Näljast hinge ära kurvasta ja ära ärrita abitut inimest tema hädas! (Srk 4:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kes meie abi vajavad? Need võivad olla meie ligimesed ehk lähedased inimesed, aga ka võõras ja inimene, kel on teised eluvaated või usk. Tasub otsida võimalusi aidata tõelisi abivajajaid. Loe selle kohta 5Ms 15:7-11; Jk 2:15,16.

Palvetagem: Rändan vaid kord läbi elu. Kõike head, mida teha võin, kõike sõbralikkust, mida kellegi vastu võin osutada, lase mind kohe teha. Ära lase mind midagi edasi lükata või hooletusse jätta, sest lähen seda teed üksainus kord. Jaan Keller

* * *

 

PÕRGU ÜKS PRINTSIIPE ON: MINA OLEN ISEENESE OMA

Kolmapäev – 1. august

Mõtelgem üksteisele, kuidas üksteist virgutada armastusele ja headele tegudele. Hb 10:24

Selles üleskutses on kristliku kiriku ülesanne. Paljud asjad on muidugi ka üksi tehtavad, aga koos on tulemus teine. Laulda võib ka kodus, ja kodus peabki laulma ja lauldaksegi, aga see ei kahanda laulupidude tähtsust ja tähendust, kus kümned tuhanded laulavad koos. Palvetada võib ka oma kambris, ja kodus peabki palvetama, hommikul ja õhtul, mures ja rõõmus, aga see ei vähenda ühise palve ja eestpalve tähendust, kus paljud ühendavad oma vaimujõu samas suunas.

Kui me palvetame Meie-Isa palvet, ei ütle me “mina”, vaid “meie”. Mitmus näitab, et Isa ees ei saa üksi seista. Palves võtame ikka kedagi kaasa. Ikka on kedagi kaitsta, kellegi eest kosta, ka siis , kui me ise sellest teadlikudki ei ole. Võib-olla haarab meist siis mõni tundmatu kinni, keegi, kelle eest kunagi ei palvetata, mõni mahajäetud hing eluvintsutustes?

Kristlased, kes ei tunne mingit vajadust tulla jumalakotta, osa võtta jumalateenistusest, osa saada pühast õhtusöömaajast, võivad kujutleda, et nad on tugevamad ja iseseisvamad kui teised. Tavaliselt on see iseenesega piirdumine aga seesmise kuivamise algus. Kõik elav vajab toitu ja vett ja valgust. Need inimesed, kes väidavad, et neil pole teisi tarvis, on tegelikult sisimas pettunud ja õnnetud. Nad püüavad ennast kaitsta edasiste ebameeldivate kogemuste eest sellega, et väldivad kokkupuuteid teiste inimestega. Paraku, ükskord nad pettuvad iseeneses. Aga iseenese eest ei ole enam kuhugi varjuda.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas sa tead kedagi, kellel on keerulised suhted kirikuga? Palveta selle inimese ja ka kiriku eest.

Palvetagem: Oh Jeesus, oma püha nime mu südamesse kirjuta, et Sinu suure armu ime võiks hinge sisse vajuda, et sõna, töö ja terve elu siis kuulutaks Su nime ilu! Gerhard Tersteegen

* * *

 

JUMALA SÕNA ÜLISTUS

Neljapäev – 2. august

Sina oled õige, Issand, ja Su seadused on õiglased. Ps 119:137

Martin Luther on seda Vana Testamendi psalmi nimetanud õigusega väikeseks Piibliks ja õigeks kooliks, mille varal õpitakse ja tugevdatakse usku ja puhast südametunnistust Jumala ees. Siin mõned mõtted Martin Lutherilt, mida usuisa on öelnud Jumala Sõna kohta.

Sõna võib olla ka ilma kirikuta, kuid kirik ei saa olla ilma Sõnata.

Jumala Sõnaga ei naljatata, kui sa sellest ka aru ei saa, võta selle ees müts maha.

Ma ei taha kasvõi paradiisis ilma Sõnata elada, kuid Sõnaga on isegi põrgus kerge elada, sest eks elame selles maailmas nagu põrgus.

Ärge rääkige mulle armastusest või sõprusest, kus tuleb murda usku või Sõna, sest mitte armastus, vaid Sõna toob igavese elu, Jumala armu ja kõik taevased anded.

Kus Jumala Sõna kuulutatakse, vastu võetakse või usutakse ning ta vilja kannab, seal on ka rist.

Mis võiks kurjadele vaimudele veel kohutavam olla, kui Jumala rahva kogu südamest tulev hüüd.

Jumala Sõna ei saa olla ilma Jumala rahvata.

Jumala kotta pole vaja muud kui Jumalat Tema Sõnaga.

Kui poleks Sõna, valitseks maailmas pimedus ja keegi ei teaks, kus on tema kodu.

Siis vaarao läkitas järele ja kutsus Moosese ja Aaroni ning ütles neile: “Ma olen seekord pattu teinud. Issand on õiglane, aga mina ja mu rahvas oleme õelad.” (2Ms 9:27)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: See psalm esitab pika traktaadi Issanda Toorast kui rõõmust ja räägib armastusest Toora vastu ja kestvast mõlgutamisest Jumala korralduste ning määruste, imeasjade ja tõotuste üle.

Palvetagem: Su sõna, Issand, kindlaks jääb, kui maa ja taevas hukka läeb; see minu hinge ülendab ja südant ikka kosutab. Kui keegi mind ei rahusta ja hädas ei või trööstida, siis Sinu sõnast rõõmu saan ja selgelt Isa armu näen. Jakob Jalajas

* * *

  

MU SUUD JA SÜDANT PÜHITSE SA OMA PÜHA SÕNAGA

Reede – 3. august

Kinnita mu samme oma ütlusega ja ära lase ühtki nurjatust saada meelevalda minu üle! Ps 119:133

Nurjatused ehk pahad teod tulevad südamest, mida Jumala Sõna ja usk Jeesusesse Kristusesse ei ole korralikult puhastanud ja pühitsenud. Ristikoguduses on veel piisavalt inimesi, kes ainult välispidiselt au ja häbi pärast suurtest ja avalikkest pattudest hoiduvad, aga kellele elav usk, mis südant patust puhastab, veel tundmatu on. Sellised inimesed ei karda ka Jumala Sõnaga lõõpida ja pil-gata. Nad arvavad, et nalja pärast mõndagi on lubatud rääkida ja teha, mis puhtuse ja kasinusega kokku ei käi. Vanematena olles lubavad nad oma majas pidude ajal kõiksugu nurjatuid kõnesid ja tegusid. Nad unustavad, et Pühakiri kõik pahad kõned ja pilked ära keelab, sest see ei ole püha. Ja paraku eksivad ka usklikud inimesed selle vastu, kui nad ei valva ja alati oma sõnu Jumala Sõnaga ei kinnita. Mõtelgu igaüks selle peale, et nurjatud sõnad ja teod võivad paljudele pahandust tekitada.

Pöördu, Issand, minu poole, vabasta mu hing, päästa mind oma helduse pärast! (Ps 6:5)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas sind on kunagi reedetud lähedase või sõbra poolt? Võta aega, et kõik see mis sind rõhub ja koormad – anda ära Jumala ette ja kätte.

Palvetagem: Issand, Sa soovid rõõmuga iga inimese südames elada, mis on puhas ja pühitsetud. Sellepärast aita kõik patud meist välja pesta, sest Sinu Poja veri teeb meid puhtaks kõigest patust. Sa ei ole poole südamega, ega poole usuga rahul, vaid küsid igalt ühelt tervet südant.

* * *

 

KÜLMKAPPIDE KOOSOLEK

Laupäev – 4. august

Ärgem jätkem unarusse oma koguduse kooskäimist, nõnda nagu mõnel on kombeks, vaid julgustagem selleks üksteist – ja seda enam, mida rohkem te näete seda päeva lähenevat. Hb 10:25

Praegu peaks selle kirjakoha ümber sõnastama: “… nõnda nagu enamikul on kombeks …”. Selliseks tülpimuseks jumalateenistustest võivad olla objektiivsedki põhjused, olgu süüks siis kaaskristlaste tuimus või vaimuliku loidus. Õige võib olla seegi, et mitte alati ei ole meie jumalateenistused otsekui kallid ja suured pühad, et nad ei sütita ega anna jõudu. Aga kas pole süü suuresti selles, et me ise ei võta pühapäevast kokkutulemist kui Jumala erilist kinki, kus meie tohime astuda Tema ette – “et ma tuleksin Jumala altari äärde” (Ps 43:3) -, ja kus Tema tuleb meie juurde – “sest kus kaks või kolm on minu nimel koos, seal olen mina nende keskel.” (Mt 18:20), vaid võtame kui tüütut kohustust?

Martin Luther seletab kolmandat käsku: “Meie peame Jumalat kartma ja armastama, et me jutlust ja Jumala Sõna ei põlga, vaid et me seda peame pühaks ning kuulame ja õpime heal meelel.” Nii jumalateenistuste kui ka koguduse kooskäimiste kvaliteet tervikuna sõltub otseselt iga asjaosa-lise enda meelsusest. Oluline on, et me läheksime Jumala ette siira meelega usukülluses. Sinna, kuhu on tulnud kokku hulk igatsevaid inimesi, tuleb ka Issand ise.

Kui meid kutsutakse: “Tulge, sest kõik on juba valmis!”, siis ei tohi hakata ennast vabandama oma tähtsate tegemistega ega sellega, et teised kutsutud ei ole meie maitse. Jumala arm ei ole ju pangatšekk, mille me lunastame välja pärast oma surma, seni aga peame virelema omal jõul, vaid vägi, mis kannab päevast päeva.

Aga selle juures, mu armsad, ärgu jäägu teie eest varjule, et Issanda juures on üks päev nagu tuhat aastat ja tuhat aastat nagu üks päev (2Pt 3:8)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millist vastuvõttu sa eelistad, kui lähed kellegi teise koju külla? Loo Jumalale samasugune vastuvõtt just nüüd, olles sisenemas Tema ligiollu – ja ole julge, et Tema võtab sind vastu samuti.

Palvetagem: Luba meil jääda ühte. Sina oled oma koguduse Issand. Sa tahad ühteaegu nii edasitormajaid kui ka kõhklejaid, nii võitlejaid kui ka neid, kes teisi tagasi hoiavad. Hoolitse selle eest, et ükski teist maha ei jäta. Sest ainult üheskoos on meil tõde – Sina. Sa pole kellegi päralt üksinda. Heinrich Giesenon

* * *

Kasutatud allikad
  • Konks, Anu. Psalm 119:137-144. – Piiblivõti. Avatud Piibli Ühing (28.08.2005): http://www.avatudpiibel.ee/en/piiblivoti/2005/08/28
  • Lampson, Peeter (1903) Hommiku- ja õhtu- “roaohver” : Esimene jagu. Tartu, lk 182
  • Palgi, Mare (2017). Avades südame silmad. Hommikupalvused. EELK Kose Kogudus, lk 192-193
  • Paul, Toomas (1995). Kusagilt kumab valgust [Postill]. Tallinn: Logos, lk 12-14
  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Abivajaja ei tunne homset (Õp 3:27-4:19). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Põder, Andres. Jutlus Järvakandi kiriku 15. aastapäeval. 21.08.2011, Järvakandi kirik. – EELK koduleht: http://www.eelk.ee/inc.poder_jutlus.php?id=225
  • Sander, Ove (1998) Ja meie palume … Tartu: Eesti Kirik, lk
  • Sinton, Vera. Sõna elab (Psalm 119:161-176). – Piiblivõti. Avatud Piibli Ühing (12.10.2014):
  • http://www.avatudpiibel.ee/en/node/4986
  • Soom, Kaido. Ustavus Jumala andide kasutamisel. – Eesti Kirik (09.08.2017): http://www.eestikirik.ee/ustavus-jumala-andide-kasutamisel-4/

Koostas Indrek Lundava.
Juuli 2018

Päeva Sõnum nr. 95. 22. – 28. juuli 2018

Päeva Sõnumi logo

TÕDE JA EKSITUS

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

9. pühapäev pärast nelipüha

Lihtne oleks elada, kui teaksime täpselt, milline tee on kõige õigem edasi minemiseks. Paraku on elu tunduvalt keerulisem. Me ei saa vaadata elu mustvalgelt. Elus on palju värve ja varjundeid. Küllalt raske on öelda, mis on tõde ja mis eksitus ning kus kulgevad piirid nende vahel. Nii mõnigi asi, mis võib esmapilgul tunduda meile ebaõiglane ja vale, võib aja jooksul tuua elus esile midagi head ja positiivset.

Näiteks sageli on raske mõista elu kannatusi ja raskusi. Vahel tulevad raskused ellu meie enda valede valikute tagajärjel ja sellepärast, et oleme läinud eksituse teele. Aga ka tõe teel käies võib olla probleeme: Iiobi raamat on hea näide sellest, kuidas raskused tabavad inimest ka tõe teel.

Piibel annab meile palju nõu, kuidas kulgeda oma teed. Need reeglid pole vajalikud mitte Jumalale, vaid inimestele ning need on Jumala kingituseks meile, et meie elu oleks õnnelik. See, kui-das mõistame neid Jumala sõnas antud tõdesid, sõltub aga paljus tõlgendamisest ja siin on jällegi keeruline mõista, mis on õige ja mis väär.

Pühakiri hoiatab meid valeprohvetite eest, kes ahvatlevad inimesi kõrvale tõe teelt. Need vale-prohvetid võivad usu tee kuulutada nii liialt avaraks kui liialt kitsaks. Jumala Püha Vaim on see, kes toob selguse tõe kohta meie ellu. Palves võime kõnelda Jumalaga ja tema näitab meile, mis on tõde ja mis eksitus.

Meelespeetav kirjakoht: Käige nagu valguse lapsed – sest valguse vili on ju igasuguses hea-duses ja õiguses ja tões. Ef 5:8b,9

Inimene, kes aastaid on elanud oma unenägude maailmas, võib ärgata tõetunnetusele. “Tõuse üles surnuist!” Needki, kes on surnud olnud tavainimese kõlblusnormidele, võivad ellu ärgata. “Tõuse üles!” Hakka end liigutama! Hakka parandama oma endise elu vigu! Palu andeks neilt, kelle vastu oled eksinud. “Siis Kristus valgustab sind.” Ta näitab meile kätte uue elu. Ta teeb veel roh-kemgi. Tema muudab su valguskiireks. “Te olete valgus Issandas!” Niisugune võimalus on avatud igale inimesele.

Jeesus on tulnud meid valgustama. Tema valguses näeb inimene esmakordselt oma tõelist vaimulikku olukorda. Pöördunud inimene vaatab kurvastuse ja põlgusega vanale pattudele, mida ta kord armastas. Kui oled ärganud Kristuse valguses, siis ei näe sa ainult ennast, vaid sulle muutub arusaadavaks ka Kristuse surm meie pattude eest. Selles valguses näed sa oma uue elu olemust ja ülesandeid. Sa tead, et oled saanud elu, mis viib sind läbi surma igavesse ellu.

Siis Jeesus rääkis neile taas: “Mina olen maailma valgus. Kes järgneb mulle, ei käi pimedu-ses, vaid tal on elu valgus. (Jh 8:12) Uskuge valgusesse, kuni teil valgus on, et te sünniksite valguse lasteks.” (Jh 12:36) Aga Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus. (Gl 5:22)

Palvetagem: Issand Jumal, meie Päästja, Sina oled seadnud aluse, millele me võime rajada oma elu. Aita meil mõista, mis on elus oluline ja väärtuslik ning anna jõudu, et selle poole püüelda. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

ELU EHITUSE PÕHIMÕTTE

Pühapäev – 22. juuli

Maarja Magdaleena, Issanda õpilane, madlipäev

Jeesus ütleb: “Igaüks nüüd, kes neid mu sõnu kuuleb ja nende järgi teeb, sarnaneb aruka mehega, kes ehitas oma maja kaljule.” Mt 7:24

Kõlab küll lihtsalt: kes neid mu sõnu kuuleb ja nende järgi teeb. See kõlab niisama lihtsalt na-gu kogu mäejutlus ja ometi nõnda, et see, kes seda loeb või kuuleb, peab kohkuma. Ei ole kuulaminegi nii lihtne, nagu tunduda võib: kuulda ja kuuletuda, ilma midagi väänamata, ennast peitmata. Aga siin seisab: Kes kuuleb ja teeb st. inimene, kes saab rahulikult öelda, et ta on teinud oma elus tõeks selle, mida Kristus siin nõuab.

Mäejutlust seletades kõneleb Ta mäekõrgusest kaljuseinast, mis näib ületamatu. Ei ole teed, mis viiks üles; ei ole üldse midagi, kuhu saaks käe või jala toetada. Nii käivad meie mõtted oma rada ja need ei julgusta kedagi. Ometi on see tähendamissõna (Mt 7:24-29) antud meile just julgustuseks ja kinnituseks, kuulamiseks ja järgimiseks.

Mõistlik mees ja rumal mees ehitavad kumbki oma maja. Kui vaadata neid valmissaanud ma-ju, siis võib-olla ei ole neis mingit erinevust märgata. Mõlemad on kaalunud ja arvestanud, andnud endast parima, et maja kõlbaks elamiseks ja tuleks igakülgselt hea. Eraldi vaadatuna võivad mõle-mad majad olla ühesuguse headuse ja püsivusega. Aga erinevus on vundamendis – selles, mis hoo-net kannab. Tähendab, et ehituses endas ei olene, kas ta jääb püsima või peab kokku varisema. Ehk teisiti öeldes: kas me oleme suutnud midagi saavutada või teoks teha, kas meil on seda või teist kord ette näidata, see kõik polegi nii oluline. Tähtis on ehituse alus – see, millele me ehitame. Jeesuse sõ-na kuulda ja teha tähendab rajada oma elu kaljusele aluspõhjale ning ehitada kindlalt ja mõistlikult.

Igaüks, kes tuleb minu juurde ja kuuleb mu sõnu ning teeb nende järgi – ma näitan teile, kelle sarnane ta on. Ta on inimese sarnane, kes maja ehitades kaevas ja süvendas ja rajas selle aluse kal-jule. Kui siis tuli suurvesi, paiskus vool vastu seda maja, aga ei suutnud seda kõigutada, sest see oli ehitatud hästi. (Lk 6.47,48)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtiskle veidi enda kristlike uskumuste ning praktikate üle. On need rajatud aktiivsele armastuse-suhtele, ning sügavale igapäevasele pühendumisele?

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sinu Poeg Jeesus Kristus tervendas Maarja Magdaleena vaimu, hinge ja ihu ning tegi temast oma ülestõusmise tunnistaja. Puhasta meid pattudest ja uuenda meid oma Vaimuga, et me võiksime Sind teenida Jeesuse Kristuse ülestõusmise väes, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

 

KAHETSEJA PALVE

Esmaspäev – 23. juuli

Sul on hea meel tõest, mis asub südame põhjas, ja salajas annad Sa mulle tarkust teada. Ps 51:8

Siin on jutt sisemisest ja sügavast tõe tunnetusest. Selle vastandiks on välised, üksnes teoreetilised teadmised ja rituaalid. Kui inimese suhe Jumalaga on üksnes pinnapealse jumalateenistuseelu tasemel, siis tal tõepõhi puudub. Siis isegi väliselt õigesti teostatud rituaalid, üksnes varjavad inimese sisemuses peituvaid pattu. Seda on kogudusteski väga palju. Inimene täidab ettenähtud kohustused ja arvab siis, et nüüd on ta Jumala ees õige.

Jumal tahab, et me õpiksime tundma ka oma sisemist olemust. Ja seda saab Ta meile õpetada salajas, nagu Taavet siin ütleb st. Jumalaga ausalt kahekesi olles. Kui inimene Jumala Sõna valgel julgeb oma patule ausalt silma vaadata ja nimetada seda õige nimega, siis on ta juba tõe pinnal oma südame põhjas.

Taavet ei otsi ise enda juurest mingeid häid külgi, mille alusel Jumal peaks teda aksepteerima. Selle asemel tõdeb ta, et Jumal ise annab talle teada tarkust, mis toob elu. Ta pöörab pilgu endalt Jumala tööle ja võimalustele ning see ongi parim mida patune inimene saab teha.

Vaid me kõneleme Jumala saladusse peidetud tarkusest, mille Jumal on ette määranud meie kirkuseks enne ajastuid. (1Kr 2:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui oled kellegi vastu eksinud, palu täna temalt andeks. Ja kui sul pole enam võimalik selle inimesega kohtuda, siis toetu Taaveti laulule ja loole teades, et või-me Jumalalt vastu võtta andestuse hoolimata kõigest.

Palvetagem: Issand, lase meil taibata, mis on tõeliseks maailma valguseks olemine. Valguses näeme asju õieti – kristlased kutsuvad meeleparandusele ja osadusele Jumalaga. Me palume, ära luba meil leppida maailmas valitseva ülekohtuga ja jätta aitamata lesknaine. Anna, et omaksime julgust öelda, kuhu läheb see maailm ilma Sinuta ja kuhu see jõuaks Sinu armu läbi Jeesuses Kristuses. Ove Sander

* * *

 

JUMALAGA ÜLBITSEDES

Teisipäev – 24. juuli

Issand ütles: “Kui te tõesti parandate oma eluviise ja tegusid, kui te tõesti teete õigust niihästi ühele kui teisele, siis ma jätan teid elama siia paika, maale, mille ma andsin teie vanemaile muist-sest ajast igavesti.” Jr 7:5,7

Juuda rahvas oli tõsises pimeduses, eitades ja ignoreerides Jumalalt tulevaid sõnumeid. Tundus nagu mõtleksid nad, et millised nende vead ka poleks, Jeruusalemma tempel on nende kaitse, sest Jumal ei lase ju oma hoonet hävitada. Ometi oli nende jumalateenistus muutunud tühjaks kordamiseks, ning nende teod irvitasid kõige selle üle, mida Jumal neilt ootas. Nad ei hoolinud õiglusest, rõhusid kõige nõrgemaid ning olid üleni pühendunud ebajumalate teenimisele. Ja sellest kõigest hoolimata pidasid nad endiselt oma turvakilbiks templi pühadust ning arvasid, et on väljapool hädaohtu.

Jumal vastas sellega, et meenutas neile varasemaid aegu Siilos, kus kurjus sai karistatud ning kõik kummardamise paigad hävitati koos linnaga. Samamodi kui tookord Iisrael vangi viidi, pidi nüüd sündima Juudaga. Sest ebajumalate teenimine oli läinud liiga kaugele ning Jumal ei kuulnud endam palveid oma rahva pärast. Rahvas ei mõistnud, et iga ebajumalakummardamise akt rikkus ja rüvetas neid endid ning kutsus vältimatult esile Jumala karistuse kogu kultuuri üle.

Jeremija peamine prohvetlik kutsumine ja ülesanne oli tuua Jumala sõnum inimesteni ning teatud kordadel ka palvetada rahva eest (vt Jr 18:20), kuid antud juhul oli rahva ebajumalateenimine rikkunud nende lepingusuhet Jumalaga nii põhjalikult, et Jeremijal kästakse mitte enam rahva eest palvetada (vt Jr 7:16). Rahva enesepettuse ja jumalasalgamise määr oli nii ulatuslik, et enam mingit lootust ei näi üle jäävat; nad on end Jumalast lõplikult ära lõiganud.

Kõik see õpetab meid mõistma, kui otsustavalt kõikemuutev on evangeeliumi sõnum. Kristus jätkab eestpalvete tegemist ka nende eest, kes Tema vastu on tõusnud (Lk 23:34; Js 53:12), ja seda isegi siis kui Teda on piinatud ja risti löödud, ning mitte ainult nende eest vaid, ka kõikide teiste eest, kes tõukavad ära tõe ning jumalakummardamise. Selleks on vaja Jumala Poega ennast, Päästjat – prohvetist ei piisa – et lepitada inimese patu ulatus ning taastada rahu Jumalaga.

Nad astuvad üle iga piiri, ka kurjades tegudes: nad ei aja kohtuasju, vaeslapse kohtuasja, et seda lahendada, ja nad ei mõista õigust vaestele. (Jr 5:28)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas nad teotavad mind? küsib Issand. Eks nad teota iseendid oma häbiks? (Jr 7:19). Millised võiksid olla need asjad, mille läbi mina ja mu perekond, kogudus ja rahvas teeb enesele kahju, järgides pigem rahvahulki kui Jumala teed?

Palvetagem: Issand, nii lihtne on kõike iseenesestmõistetavalt võtta, hetkekski peatumata ja küsimata, mida Sina minu elustiilist arvad. Palun kõneta mind tänase teksti läbi ja kutsu korrale, kui seda vajan. Elaine Storkey

* * *

 

NÄHA JUMALAT SELLISENA, NAGU TA OMA PÜHADUSE TÄIES KIRKUSES ON

Kolmapäev – 25. juuli

Apostel Jaakobus Vanema päev ehk jaagupipäev

Taotlege rahu kõikidega ja pühitsust, milleta keegi ei saa näha Issandat. Hb 12:14

Selles kirjakohas antakse pisut aimu, mida Heebria kirja autor “õgvendage teeraja” (Hb 12:13) all mõtleb. Esiteks peavad kristlased püüdlema rahu kõigi inimestega. Sama soovitab Rooma 12:18. Aga et see ei tähenda rahu iga hinna eest, selgub kõrvutusest pühitsuse taotlusega. Rahu inimestega on võimalik ainult selle piires, mis on õige. On aegu, mil õige asja eest seismine kutsub esile vaenu-likkuse ning rahu puruneb paratamatult. Siin aga tahetakse öelda, et kui rahu vähegi on võimalik säilitada, ei tohi selleks pingutusi säästa. Rahu tagaajamise mõte pärineb Psalmist 34:15, kus see on kõrvutatud teadliku hoidumisega kurjast.

Teine taotluse eesmärk, pühitsus, haakub Hb 12:10 salmis näidatud “pühadusest osasaamise-ga”, kuid piiritlev lauseosa – milleta keegi ei saa näha Issandat – selgitab, miks on see taotlus möö-dapääsmatu. Sellega öeldakse tegelikult, et Jumal tahab meid endaga samale tasemele. Absoluutne puhtus välistab paratamatult igasuguse ebapuhtuse. Jumala “nägemist” võib mõista vaimulikus tä-henduses Temaga suhtlemisena, aga ka Tema tunnetamisena, kui see praeguses elus võimalik on (vrd 1Jh 3:2, kus viidatakse Kristuse tagasitulekule). Tulevikuaeg näha osutab seni veel toimumata sündmusele.

Kui võimalik, niipalju kui oleneb teist, pidage rahu kõigi inimestega! (Rm 12:18) Armsad, et meil nüüd on niisugused tõotused, siis puhastagem endid ihu ja vaimu kogu rüvedusest, täiustades oma pühadust Jumala kartuses. (2Kr 7:1) Jah, see on Jumala tahtmine: teie pühitsus, et te hoiduk-site hooruse eest. (1Ts 4:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mida tuleb meil endal teha, et Jumala arm meie vastu ei osutuks kuidagi tühiseks?

Palvetagem: Armuline Jumal, me meenutame täna Sinu ees Sinu sulast ja apostlit Jaakobust, esimest jüngrite seas, kes suri märtrina Jeesuse nime pärast. Vala oma Kiriku juhtide peale ennastsalgava teenimise vaimu, mis Sinu väge ja au tunnistab. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

* * *

  

LOOTUS JUMALALE

Neljapäev – 26. juuli

Ma tulen Issanda Jumala vägitegudega, ma tunnistan üksnes Sinu õiglust. Ps 71:16

Kuningas Taavet oli oma suures vaevas ja kõigis rasketes tagakiusamistes rohkelt Jumala ar-mu tunda saanud. Ta oli mõistnud, et inimesel enesel ei ole ühtegi õigust Jumala ees seista ja enda eest kosta, vaid kõik õigus kingitakse talle. Sellepärast ta ütleski: Ma tunnistan üksnes Sinu õiglust.

Lihameelsed inimesed ei tea sellest õigusest midagi, mis Jumala ees maksab. Aga usklikud on ära tundnud, kui imelisel viisil Jumal on meile õiguse valmistanud oma püha Poja läbi. Tema, kes püha ja õige, on meie ülekohtud ärakandnud, meie patu võlad ära maksnud ja nüüd võib Tema kõik, kes Temasse usuvad, oma püha vere väes kõigist patu roojasusest puhtaks pesta. Meie hinge alastuse oma õigusega kui kuuega katta ja seda meile igaveseks katteks ja ehteks jätta. Seda suurt armu ja kallist õigust õpetab Püha Vaim meid tundma ja usu läbi omaks võtma ning karistab meid mõne tühise lootuse ja eneste tehtud õiguse pärast, mida viimse kui hilbuni peame enese ümbert ära heitma, et siis Jumala Pojast kingitud õigus meile ainsaks katteks oleks. Ei surma vaev, ei kohtu päev või seda õiguse kuube meie käest enam ära võtta.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui mõtleme oma elu peale, meenutame hetki, kus Jumal on tulnud meile appi. Täname siis teda selle eest ja palvetame, et Jumal aitaks meil teda usaldada.

Palvetagem: Ma kiitlen oma jõuetusest, rõõmustan oma võimetuse, oskamatuse ja vaesuse üle ühes või teises valdkonnas. Olen rõõmus, et mul puuduvad oma õigus ja jõud, ilu, loomulikud anded ja veetlus. Täna Jumalat selle eest, et võid kogeda Tema auhiilgust, mida Ta laseb voolata sinu vaesuse ja oskamatuse keskele. Ema Basilea Schlink

* * *

 

JUMALA AU ILMNEB KA ÕELATE SAATUSES

Reede – 27. juuli

Kui õelad lokkavad nagu rohi ja kõik ülekohtutegijad õitsevad, siis on see neile hävituseks igavesti. Ps 92:8

Ilmselt mõtleb Taavet mõnele sündmusele, kus õelate õitsemine lõppes kiire närbumisega. Õelate õnn ei ole ainult lühiajaline, vaid nende jõukus ja nende plaanide kordaminek ise peidab endas hävitavat jõudu. Aga sina, Issand, oled kõrge igavesti! (Ps 92:9) Jumala vaenlased pillutakse laiali. See, kes suudab vaadata küllalt kaugele tulevikku, näeb ülekohtuste hukatust. Sest vaata, su vaenlased, Issand, sest vaata, su vaenlased saavad hukka, kõik ülekohtutegijad pillutakse laiali. (Ps 92:10)

Sest need niidetakse peagi nagu hein ja nad närtsivad nagu haljas rohi! (Ps 37:2) Nad olgu nagu rohi katustel, mis kuivab, enne kui see kitkutakse. (Ps 129:6)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui uurid oma senist elu, kuidas saad säilitada oma viljakat elu tulevikuks?

Palvetagem: Armuline Jumal, me täname Sind, et Sa oled meile kinkinud andeksandmise ja igavese elu lootuse. Selle juures ootad Sa meilt, et suunaksime oma mõtted ja teod mitte enesele, vaid kaasinimesele. Sinu tahe on, et teeniksime maailma – see ei tee meid õigeks Sinu ees, küll aga tunnistab armutööst meie südames. Muuda meid tuimumatuks soolaks ja kustumatuks valguseks. Ove Sander

* * *

 

MORAALSEST EBAJÄRJEKINDLUSEST HOIDUMINE

Laupäev – 28. juuli

Valvake, et keegi ei oleks hooraja ega ka kõlvatu nagu Eesav, kes üheainsa kõhutäie eest an-dis käest oma esmasünniõiguse. Hb 12:16

Nüüd räägib Heebria kirja autor täpsemalt, millised on need kibeduse (või ka viha juure) hal-vad tagajärjed, mida ta silmas peab (Hb 12:15): inimesest saab hooraja ja kõlvatu (roojane).

Vana Testamendis ei räägita, et Eesav oleks käitunud hoorajana (vt 1Ms 25:29-34), küll aga võiks teda kirjeldada kõlvatu ehk jumalakartmatuna. Esmasünniõiguse mahamüümisega hülgas ta oma usulise pärandi, aga selle pärast ei saa teda nimetada hoorajaks. Ometi räägitakse Eesavist kui pahelisest inimesest. Tema rumalus vanima poja eesõiguse äraandmisel üheainsa kõhutäie eest on nii silmatorkav, et ta on saanud kõigi nende kehastuseks, kes asetavad ainelised või meelelised kasud kõrgemale vaimulikust pärandist.

Siis ütles Jaakob: “Vannu mulle enne!” Ja ta vandus temale ning müüs oma esmasünniõiguse Jaakobile. (1Ms 25:33) Kas te ei tea, et teie ihud on Kristuse ihu liikmed? Kas ma võiksin siis võtta Kristuse liikmed ning teha nad hoora liikmeteks? Ei mingil juhul! (1Kr 6:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Võta aega, et Jumalale üles tunnistada oma eksimused. Ja siis jää vaikseks, küsides Temalt, mida Ta tahab sulle õpetada saadud kogemuste läbi.

Palvetagem: Mis tunneb hing, kui silmad saavad näha, mis ükski silm siin pole näinud veel, kui elukroonid pannakse meil pähe, kui maitseme, mis siin ei mõelnud meel! Küll maksab vaeva näha, kannatada, küll maksab püüda ihu, hinge väest, küll maksab kindlalt käia kitsast rada ja võidelda, et kroon ei kaoks me käest! Karl Johann Philipp Spitta

* * *

 

Kasutatud allikad
  • Cuthrie, Donald (2006). Kiri heebrealastele. Tallinn: Logos, lk 253, 254
  • Kiivit, Jaan (1999) Tõde teeb vabaks [postill]. Tallinn: Logos, lk 249-250
  • Lampson, Peeter (1903) Hommiku- ja õhtu- “roaohver” : Esimene jagu. Tartu, lk 374
  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Iisopi sõnum patusele (Ps 51:1-9) . Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Sander, Ove (1998) Ja meie palume … Tartu: Eesti Kirik, lk 32-33
  • Soom, Kaido. Tõde ja eksitus. – Eesti Kirik (02.08.2017): http://www.eestikirik.ee/tode-ja-eksitus-3/
  • Storkey, Elaine. Jumalaga ülbitsedes (Jr 7:1-20) – Piiblivõti. Avatud Piibli Ühing (30.06.2017): http://www.avatudpiibel.ee/piiblivoti/2017/06/30
  • Tärk, Osvald (2004) Julgus elada ja surra. [postill] Tallinn: Allika, lk 261
  • Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 383

Koostas Indrek Lundava.
Juuli 2018

Päeva Sõnum. Nr 94. 15. – 21. juuli 2018

Päeva Sõnumi logo

KIRGASTATUD KRISTUS

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

8. pühapäev pärast nelipüha

Issanda muutmise püha ehk kirgastamispüha

Jeesus oli oma lähemate jüngritega mäel ning Jumala kirkus laskus Kristuse peale. Sellest sündmusest tuleb kirgastamispüha nimetus. Kristuse muutmine oli tema elu pöördehetk. Jeesuse kõige lähemad jüngrid olid need, kes said olla ühes temaga, kui Jumal kõneles Jeesusega kõrgel mäel ja kui Issand ise neile ütles: “See on minu äravalitud Poeg, teda kuulake!” Neil meestel polnud enam vaja uskuda, sest nad olid näinud Jeesuse jumalikkust oma ihusilmaga.

Selline Jumala pühaduse kogemine muutis hetkega inimeste elu. Pühakirjast näeme, kuidas lihtsast kalurist võis nii saada hetkega Jeesuse õpilane: üks kaheteistkümnest apostlist, kelle kujud kaunistavad tänapäeva kirikute kantsleid. Jeesuse kirkuse nägemine kirgastamismäel muutis jüngrite ellusuhtumise täiesti teiseks. Meie võime seda Jumala kirkust kas uskuda või mitte. Vaadates jüngritele ja sellele, kuidas muutus nende elu, võib meiski tekkida usk.

Mäel ilmusid apostlitele kirgastatud Kristuse kõrval ka Mooses ja Eelija, Vana Testamendi Seaduse ja prohvetite esindajad. Ristiusu kirik nägi algusest peale Kristuse eluetappe, surma ja ülestõusmist Vana Testamendi tõotuste täitumisena.

Meelespeetav kirjakoht: Sinu kohal koidab Issand ja sinu kohal nähakse Tema auhiilgust! Js 60:2

Kui pilkane pimedus katab rahvaid, ja uni hoiab nende laud tinaraskeina maadligi, kutsub prohvet jumalarahvast tõstma oma silmi ja vaatama üles. Rusudes Jeruusalemma kohal on päikesetõus ja koidupuna. See võib olla praegu kahvatu triip, lausa hale aimdus saabuvast päevast, kuid nii nagu keegi ei suuda kinni hoida hommikut, ei suuda ükski vägi ka tagasi hoida Jumala päästet.

Igaühele, kes usub Jumala eneseilmutusse Kristuses, on Vaim andnud pisut prohvetiannet, mis annab võime näha maailma samaaegselt kahelt tasandilt. Ühel tasandil näed sa maailma ebatäiuslikkust: suurt vaimulikku pimedust, mis kaena varjab inimeste nägemisvõimet ja sellest tulenevaid ini-mestevahelisi kokkupõrkeid, ebaõiglust, koledusi, lootusetust, tühisuste tühisust. Teisel tasandil näed või pigem aimad Jumala auhiilgust, Tema täiuslikkust, mis peegeldub ka Ta loodud maailma ilus, paneb sind ennastki sellest veel rohkem hoolima. Kõige kohal näed Jumala tingimusteta armastust ja lahendust igale olukorrale.

Me elame siin, põgusas hetkes enne koidikut, piiri peal, kus on nii valgust kui pimedust, meeleheidet ja lootust. Veel valitseb pimedus, kuid mitte kauaks. Praegu kurvastavad meid mitte niivõrd elu olukorrad, kuivõrd meie ootused, milline elu peaks olema. Ent me ei saa ajast ette rutata. Aeg on igal tegevusel taeva all. Ka igal raskusel ja katsumusel.

Prohvet Jesaja külvab lootust, aitab minna läbi maailma pimeduse ja ei lase väsida ega käega lüüa. Ta näeb seda, mida teised veel ei näe. Laotades tulevikunägemuse rusude kohale, innustab ta igaühte andma oma panust püha linna taastamisse. Taevane Jeruusalemm on tõelisem kui laastatud Jeruusalemm, sest praegune olukord on inimeste eksimuste tagajärg, esimene ja viimne on aga Ju-mala igavese armastuse ja Tema auhiilguse asupaik.

Olles oma mõtlemisega sattunud pimedusse ning võõrdunud Jumala elust neis oleva teadma-tuse ja südame paadumuse tõttu. (Ef 4:18)

Palvetagem: Taevane Isa, Sina oled käskinud meil kuulata Sinu armast Poega. Toida meie vaimu oma sõna läbi ja puhasta meie silmad, et me alati rõõmustaksime Sinu kirkuse nägemisest. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

JUMAL TEGELEB MEIEGA

Pühapäev – 15. juuli

Meid kõiki, kes me katmata palgega vaatleme Issanda kirkust peegeldumas, muudetakse samasuguseks kujuks kirkusest kirkusesse. Seda teeb Issand, kes on Vaim. 2Kr 3:18

Kui küsiksime Pauluselt, mil viisil usklikud näevad Jumala kirkust. Siis oleks tema vastus, et nad näevad seda siis, kui nende arusaamiselt eemaldakse “kate”, nii et evangeeliumi tõde ei ole enam nende eest varjul. Nii vaatavad nad “evangeeliumi valguses” “Kristuse, Jumala kuju kirkust” ja näevad “Jumala kirkuse tunnetuse valgust Jeesuse Kristuse isikus” (2Kr 4:3-6).

Oluline on tähele panna, et Issanda sarnaseks muutumine ei toimu ühe hetkega, vaid pikema protsessina. Ärge muganduge praeguse ajaga, vaid muutuge meele uuendamise teel, et te katsuksite läbi, mis on Jumala tahtmine, mis on hea ja meelepärane ja täiuslik (Rm 12:2). Pidev ja progresseeruv teisenemine, milles usklikke muudetakse järjest suurema kirkuse varal, on kõlbeline teisenemine, mis toimub meie elus. Seda teeb Issand, kes on Vaim. Vaimu tegutsemine on uue lepingu täht-sam tunnus ning usklike muutumine on täielikult omistatav Vaimu tööle meie elus.

Nii me muutume üha sarnasemaks Jumalaga, kes on väljendunud nii täiuslikult Jeesuse Kris-tuse elus.

Ja nii nagu me kandsime muldset kuju, nii kanname kord ka taevast kuju. (1Kr 15:49) Sest see, kes ütles: “Pimedusest paistku valgus!”” on Jumal, kes on hakanud särama meie südames, et tekiks tunnetuse valgus Jeesuse Kristuse isikus olevast Jumala kirkusest. (2Kr 4:6)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Usu, et Jumal varustab Sind kõigega, mis tarvis, et saaksid teha tööd, milleks Tema Sind kutsunud on. Jah, Sul tuleb teha oma osa, kuid ära püüa teha Jumala oma.

Palvetagem: Saada mind minu teedel, oh Issand, selle maailma segaduses ja näita mulle sel-gelt Sinu meelepärast rada. Seda, mida ma teen täna, luba mul teha, arvestades igavikuga. Michael Weisse

* * *

 

PÄÄSTE JUMAL

Esmaspäev – 16. juuli

Tema all on nagu valguse sära, Tema kõrval on kiired, seal on Ta võimsuse loor. Ha 3:4

Habakuki palve peale, et Jumal ilmutaks oma au, täidab Jumal ta hämmastuse ning lootusega ilmudes, prohvetile majesteetlikus hiilguses, ja ilmutades oma aulist võitu Jumala rahva vaenlaste üle. Jumala ligiolu hingematvast mõjust toibudes, jääb Habakuk kannatlikult ootama kohtumõistmise tulekut sissetungijate üle. Just siin näeme prohveti algses hämmingus selget (suuna)muutust.

Korduvad kohtumised Jumalaga on võtmeteguriks kristlase usus kasvamisel. See ei tähenda tingimata, et iga kohtumine peaks olema sedavõrd hingemattev nagu Habakuki oma. Jumal võib ilmuda meile ka läbi igapäevaste askelduste, umbes samamoodi kui ta ilmus Eelijale vaikses sosinas (1Kn 19:12).

On imeline, et tänu Pühale Vaimule, kes elab meie sees, võivad kohtumised Jumalaga olla nii reaalsed ja sügavad kui on seda hingamine. Ükskõik mil viisil Jumal valib end ilmutada, Temaga kohtumise mõju on alati elumuutev. Selle jumaliku kohtumise läbi meisse sisendatud uue usu sügavus põleb nagu küünal keset pimedat ööd. See ei lõpeta pimedust täielikult, aga juhib meid kind-lalt läbi pimedusest ning pikast ja üksildasest ööst!

Ja Issanda auhiilguse ilmutus oli Iisraeli laste silmis otsekui hävitav tuli mäetipus. (2Ms 24:17)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Habakuk vaatab tagasi Jumala tegudele minevikus. Kuhu me vaatame ja mil viisil see tugevdab meid?

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus, Jumala Poeg, heida armu meie peale! Päästa meid meie tühisest elust ja tee meid kõlbavaks kadumatusest osa saama! Anna julgust järgneda Sulle, käi meie kõrval ja ela meie sees ning võta teekonna lõpul oma hingamisse vastu! Toomas Paul

* * *

 

MÄELT ALLA

Teisipäev – 17. juuli

Kui Mooses astus alla Siinai mäelt ja Moosesel oli tulles käes kaks tunnistuslauda, siis Moo-ses ise ei teadnudki, et ta palge nahk hiilgas kõneluse tõttu Issandaga. 2Ms 34:29

Moosese seekordne mäelt allatulek oli erinev kõigist eelmistest kordadest, kaasa arvatud tulek eelmiste käsulaudadega. Ta oli nüüd võidelnud Jumalaga nagu Jaakob (1Ms 32:25-31), seistes eest-kostjana oma rahva eest ja igatsedes ka ise kohata Jumala palet. Nüüd oli ta võitnud, kui nii võiks öelda. Moosese nägu hiilgas kokkusaamisest Jumala auga, ta oli olnud Talle lähemal kui kunagi varem. Võiksime seda võrrelda Jeesuse muutumisega mäel (Mt 17:2), kus jüngrid said näha Teda taevases auhiilguses. Võiks meenutada ka Stefanost kohtu ees (Ap 6:15), kus temaski nähti taeva ligiolu.

Seda auhiilguse väljasäramist aitavad mõista Pauluse sõnad 2Kr 3:15-18. Siit näeme, et Moosese süda oli pööratud Issanda poole, ta südamelt oli kõrvaldatud kate, mis takistas nägemast Jumalat. Katmata südamega võis ta vaadata Ülimasse Ausse, see nägemus süütas ta südame. Rahvas ei suutnud seda mõista ega taluda, nende südamed olid veel katte all. Seepärast oli ka sümboolne, et Mooses pidi rahvaga suheldes kasutama katet näo ees. Jumala ette minnes kõrvaldas ta selle.

Käsulaudu nimetati siin tunnistuslaudadeks. Need olid nähtavaks, materiaalseks tunnistuseks selle kohta, et Jumal on teinud rahvaga lepingu. Kümne käsu tekst oli tunnistuseks Jumala seadustest. Ka seaduselaegast nimetati tunnistuslaekaks (2Ms 25:22), Jumala kavandi järgi ehitatud telki nimetati tunnistuselamuks (2Ms 38:21). Need olid nähtavaks tunnistuseks, et Jumal on tõesti oma rahva keskel.

Pöörame veel tähelepanu sellele, et Mooses algul ei märganudki seda aupaistust. Seda nägid teised.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Olgu meiegi elus nii, et endal poleks vaja oma õnnistustest kiidelda – las teised näevad Jumala kirkust meis säramas.

Palvetagem: Elu Isa lapsena, vabana Seadusest, seotuna armastusega Jeesuse teesse, teeb meid rõõmsaks ja avab paljudele eemalolijatele ukse Isa koju. Ema Basilea Schlink

* * *

 

ELAVAD KIRJAD

Kolmapäev – 18. juuli

Jah, kui kõrvalejäetav juba oli täis kirkust, kui palju enam on kirkuses see, mis jääb! 2Kr 3:11

Vana lepingut kirjeldakse siin kõrvalejäetavana. Paulus ei taha öelda, et Seadus ise jäetakse kõrvale, vaid Seaduse teenistus on kaduv. Seadus kui Jumala tahte väljendus inimkäitumise suhtes on endiselt kehtiv. Õieti ütleb Paulus, et Jumala eesmärk uue Vaimulepingu kasutusele võtmisel oli just selles, et need, kes käivad Vaimus, võiksid täita Seaduse õiglasi nõudeid (Rm 8:4). Ometi on Seaduse teenimise aeg lõpule jõudnud (vrd Rm 10:4; Gl 3:19-25).

Uut lepingut kirjeldakse jäävana ning selles mõttes on see parem kui kaduv. Uut Vaimulepingut ei asendata, nagu asendati Seaduse leping. Oma jäädavuse tõttu on see palju suurema hiilgusega kui see, mis osutus ajutiseks.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On ilmne, et teie olete Kristuse kiri, meie teenimistöö läbi valminud kiri, mis ei ole kirjutatud tindiga, vaid elava Jumala Vaimuga, ka mitte kivilaudadele, vaid lihastele südamelaudadele. (2Kr 3:3) Mõtle järele, kui palju käib see sinu kohta.

Palvetagem: Kummardage Kuningat, Teda kiites kõigest hingest, et ta oma alamad päästnud ära vangipõlvest! Kõik maailm nüüd Teda kiitku, hoosianna rõõmsalt hüüdku! Christian Keimann

* * *

 

ÕIGED RÕÕMUSTAGU

Neljapäev – 19. juuli

Rõõmustage Issandas, te õiged, ja tänage Tema püha nime! Ps 97:12

Psalm lõpeb kirjeldusega Jumala päeva koitmisest Tema omadele. Ebajumalate kummarda-mine kõrvaldatakse ning Jumala armu päike paistab õigete peale. Inimene tuleb tagasi eksiteelt ja ütleb: “Ma ei uskunud, kui teised mind hoiatasid.”

Jeesuse saabumine kohut mõistma paljastab ebajumalate tühisuse. Seda päeva oodates kristlane näeb vaeva, tehes head oma ligimesele. Kristlane peab hülgama pimeduse maailma ebajumala-teenistuse ja jumalatu eluviisi. “Ja tehke seda, teades aega: käes on tund unest virguda, sest nüüd on meie pääste lähemal kui siis, kui me usklikuks saime. Öö on lõpule jõudmas ja päev on lähedal. Pangem siis maha pimeduse teod, rõivastugem valguse relvadega! Elagem kombekalt nagu päeva ajal, mitte prassimises ega purjutamises, mitte kiimaluses ega kõlvatuses, mitte riius ega kadeduses, vaid rõivastuge Issanda Jeesuse Kristusega ja ärge tehke ihu eest hoolitsemisest himude rahulda-mist!” (Rm 13:11–14)

Õigel ei ole vaja olla sünge ning endasse tõmbunud. Ta normaalne hoiak olgu rõõmus. Siis, kui Jumal tuleb meie ellu kui kuningas; siis kui Jeesus muutub meile Issandaks, on meie südames armastus, eluviisides vagadus, käitumises õiglus ja hinges rõõm.

Rõõmutsege Issandas ja ilutsege, te õiged! Ja hõisake kõik, kes olete õiglased südamelt! (Ps 32:11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Õige, s.t Jumalat armastav inimene leiab lahenduse (valguse) oma probleemidele: Issanda Vaim juhib ja valgustab meid ning teeb meid võimeliseks võitlema patuga oma südames ja seda võitma. Kuidas see on väljendunud sinu elus?

Palvetagem: Jeesuse pärast, aita meid, et rõõm meie südames iial ei kustuks sellest teadmisest, et meie nimed on taevasse kirja pandud. Sina, kes Sa meie rõõmu ülendad, kes Sa meie valu vaigistad; Sina, kes Sa meile leiba murrad ja meie väikest elu õnnistada; Sina, kes Sa meile head teed ja meile rahu annad; sina, kes Sa keset lootusetut aega meid lootusega täidad, mis meid häbisse ei jäta; Sina, kes Sa meie vaimu valgustad siis, kui vaimne pimedus on maad võtnud ja saatana vägi on väga tugevaks saanud; Sina, meie rõõmu ja jõu allikas! Harri Haamer

* * *

JUMALA KUNINGLIKKUS

Reede – 20. juuli

Issand on kuningas, maa ilutsegu! Rõõmustagu saarte hulk! Pilved ja pimedus on Tema ümber, õigus ja õiglus on Ta aujärje alus. Ps 97:1,2

Rääkides Jeesuse meelevallast taevas ja maa peal, kuulutame sama tõde, mida avaldab 97. psalm. Siis, kui Paulus nimetas Jeesust Issandaks Püha Vaimu kaudu, jätkab ta sedasama mõtet. Iga usklik peab varem või hiljem jõudma selle tõe juurde: Jumalal on õigus meid käskida ja meil on kohustus olla kuulekas talle.

See on kõigepealt rõõmusõnum. Maa ilutsegu! Rõõmustagu saarte hulk! Patu võim toob alati ahastust, pisaraid ja valu, aga Jumala mõju toob rahu ja rõõmu. Jumala ilmumine on ühtlasi salapärane. Pilved ja pimedus on Tema ümber. Iisraelile jättis Siinai sündmus sügava elamuse. Paljudes hilisemates Jumala ilmumised inimestele räägitakse aga ikka jälle pimedusest, tormist ja tulest. Inimesele jääb Jumal alati salapäraseks ja seletamatuks.

Oma isiklikus elus oleme elanud üle sündmusi, mida oleme pidanud raskeks mureks ning pimeduse varjuks. Alles hiljem nägime, et nende pilvede südamikus oli Jumal. Koguduse elus ei ole see olnud teisiti. Tormisel öödel on Jeesus sageli lähenenud jüngrite laevale, kuigi ta tulek oli neile hirmutavalt salapärane. Meile võib olla paljugi arusaamatud ja salapärane, aga ühes võime olla täiesti kindel: Jumal on alati õiglane. Õigus ja õiglus on Ta aujärje alus. Usk asub julgesti pilvedes.

Issand on kuningas! Ülevusega on ta riietunud. Issand on riietunud, ta on vöötunud võimusega; ka on ta kinnitanud maailma, et see ei kõiguks. (Ps 93:1) Issand on kuningas! Värisegu rahvad! Ta istub keerubite peal. Vabisegu maa! (Ps 99:1) Mina hävitan Efraimist sõjavankrid ja sõjaratsud Jeruusalemmast, sõjaammudki hävitatakse. Ja tema kuulutab rahvaile rahu ning valitseb merest mereni, Frati jõest ilmamaa ääreni. (Sk 9:10)

Ma nägin teist võimsat inglit maha tulevat taevast, riietatud pilve, ning tema pea kohal oli vikerkaar ning ta palged olid nagu päike ning ta jalad nagu tulesambad. (Ilm 10:1) Õigus ja õiglus on su aujärje alus; heldus ja ustavus käivad su palge ees. (Ps 89:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie elu on täiuslik, kui me Talle kuuletume. Patu võim toob valu ja ahastust, aga Jumala Vaim rahu ja rõõmu.

Palvetagem: Ma palun Sinu käest natukene rõõmsamat meelt, soovin, et ma ei laseks end heidutada tühistel asjadel, et suudaksin vaadata endast kaugemale ja kõrgemale. Toomas Paul

* * *

TÕELINE VABADUS

Laupäev – 21. juuli

Issand on Vaim, ja seal, kus on Issanda Vaim, on vabadus. 2Kr 3:17

Pauluse peamine huvi 3. peatükis on tõsta esile uue Vaimulepingu suuremat hiilgust (vrd 2Kr 3:3,6,8,16), mida ta võrdleb Seaduselepingu väiksema hiilgusega. Pauluse kaasaegsed juudid suhtlesid Jumala Seaduse kaudu, aga kristlased suhtlevad Jumala Vaimu kaudu. Selle salmi peamine tähendus on, et kui inimesed pöörduvad Jumala poole, eemaldakse kate nende mõistuselt ning nad taipavad, et vana Seaduse-lepingu aeg on jõudnud lõpule ja uus Vaimulepingu aeg on alanud. Kui nad siis uue lepingu all Issanda poole pöörduvad, kogevad nad Teda Vaimuna.

Väljend Issand on Vaim ei ole üks-ühele samastamine, vaid pigem öeldakse sellega, et uue lepingu tingimustes on Issand meie jaoks Vaim. Üks suurtest oikumeenilistest usutunnistusest, nn Athanasiuse usutunnistus annab seda suhet selgesti edasi: “Samuti on Isa Issand, Poeg Issand ja Püha Vaim Issand. Ja mitte siiski kolm Issandat, vaid üks Issand”.

Kui inimesed elavad vana lepingu tingimustes nii, nagu seda tegid Pauluse kaasaegsed (taot-ledes õigekssaamist seadusetegudega), siis ei ole vabadust. Seaduse nõudeid ei suuda inimene kunagi täielikult täita ja seepärast mõistab Seadus nad süüdi.

Kuid Vaimu-lepingus on vabadus. Andestatud patte ei peeta enam meeles (Rm 4:6-8) ja õigeks kuulutatud patused ei mõisteta süüdi (Rm 8:1). Vaim ise tunnistab koos meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed (Rm 8:15,16) ja Vaimu järgi käies suudame täita Seaduse õiglasi nõudeid (Rm 8:3,4). Selline vabadus tekitab julguse ja nii võib Paulus öelda, et meil nüüd on niisugune lootus, siis võime toimida täie julgusega ega pane Moosese kombel katet oma palgele, et Iisraeli lapsed ei saaks vaadata selle lõppu, mis on kaduv (2Kr 3:12,13).

Jumal on Vaim ja kes teda kummardavad, peavad teda vaimus ja tões kummardama. (Jh 4:24)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Vabadus on võit kurjuse väe üle, on kartmatu läbisammumine aja hädadest, läbi kõikidest ajaloo vaheldumistest, läbi kallaletungidest paremalt ja vasemalt poolt.

Palvetagem: See jõud on Vaim, – sa oma süda, oh inimene, ava Temale! Siis lõpeb sinu hingehäda, Vaim mustad varjud kannab eemale; talv mööda läheb, tuleb kevade, kui uinuv elu ärkab õitsele. Georg Kiviste

* * *

 

Kasutatud allikad
  • Kruse, Colin G. (2008) Pauluse kiri kiri korintlastele. Tallinn: Logos, lk 91-92,94-96
  • Laato, Antti (2015) Kristus psalmides. Märjamaa, lk 269-270
  • Lo, Alison. Pääste Jumal (Ha 3:1-19) – Piiblivõti. Avatud Piibli Ühing (14. 12 2016): http://www.avatudpiibel.ee/piiblivoti/2016/12/14
  • Palgi, Mare. Hetk enne päikesetõusu (Js 60:1–6). – Kirik ja Teoloogia (04.01.2013): http://kjt.ee/2013/01/hetk-enne-paikesetousu-js-601-6
  • Soom, Kaido. Kristuse kirgastamispüha – kirgastatud Kristus. – Eesti Kirik (03.08.2011): http://www.eestikirik.ee/kristuse-kirgastamispuha-kirgastatud-kristus/
  • Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 400,402
  • Veevo, Uudo. Mäelt alla (2Ms 34:29-35). – Piiblivõti. Avatud Piibli Ühing (30.06.2018): http://www.avatudpiibel.ee/piiblivoti/2018/06/30

 

Koostas Indrek Lundava.
Juuli 2018

 

Päeva Sõnum. Nr 92. 1. – 7. juuli 2018

Päeva Sõnumi logo

ISSANDA TEENISTUSES!

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

6. pühapäev pärast nelipüha

Me ei tea, miks just Peetrus sai selle ülesande (Mt 16:18) endale. Eks kandidaate oleks olnud rohkemgi. Ja me ei peagi teadma, sest Jumal kasutab, keda ta tahab. Me võime inimlikult hinnata küll, kes kõige paremini sobiks ja kõige õppinum ja võimekam oleks, kuid Jumala mõõdupuud on vähe teised. Ta ei läkita valmis töötegijaid, vaid varustab ja valmistab neid, keda Ta kutsub. Ja Ta võib kasutada igaühte. Tähtis ei ole meie tarkus ja edukus või meie usu tugevus, vaid tähtis on Te-ma, kellesse me usume, ja Tema vägevus. Kõige olulisem asi Jumala teenistusse astudes on see, et me saame aru sellest, et Jeesus on meie Issand ja meie Lunastaja, elava Jumala Poeg. Ja nagu Jee-suse sõnadest Peetrusele näeme, ka see arusaamine ei tule meie endi tarkusest. Aga sellest algab kõik. Kui me ei tunne Jeesust, ei saa me aru ka millestki muust Jumalariigis. Me saame paluda, et Püha Vaim aitaks meil iga päev aina paremini Jeesust tundma õppida ja talle järgneda.

Meelespeetav kirjakoht: Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed. Ef 2:19

Piiblisalm räägib, et me ei ole enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Juma-la kodakondsed. Kristuses ei ole enam kaugelolijaid ja lähedalseisjaid, vaid Kristuses on kõik võrd-sed Jumala kodakondsed. Selles salmis kõlab meeldiv kutse olla Jumala kodakondne. Kõrgemale ei saakski enam ühtegi inimest asetada, kui seda on elada Jumala kodakondsena. Siin on juttu kodust kõige paremas mõttes, sest rohkem ei saa inimene kuskil enam kodus olla kui oma usus. Selle kodu-ga võib inimene kõikjal ringi rännata. Mida tähendab uskliku jaoks elada Jumala kodakondsena sel-les maailmas? Kodakondsusega inimesel on kõik õigused, ja kohustused.

Jumala kodakondsena elamine tähendab meie jaoks usaldada Jumalat ja valmisolekut Teda teenida igal ajahetkel ja igas paigas ja olukorras, kus me just viibime. Tihti ei ole me seda paika en-dale ise välja valinud, Jumal on meid sinna asetanud ja seal ootab Ta meilt usku ja kuulekust. Ini-mestena tahame küll pea alati paremat aega ja maailma, kus elada ja unistame teistsugustest oludest kui need, milles meil tuleb seista.

Kuid meie ülesanne ei ole siin maailmas, erinevates olukordades lihtsalt vastu pidada, vaid midagi enamat. Peame enestelt küsima, mida tohime usus teha, mida tuleks teha, et usku hoida ja lasta sellel nähtavale tulla. See on Jumala kodakondse vastutus selles maailmas. Jumala tahe on, et leiaksime julgust ja tahet elada ka meile võõrastes oludes. Julgust elada käesolevas hetkes, isegi kui see on risti vastu meie soovile ja igatsusele.

Me ei ela usklikena ainult iseendale, vaid ka maailmale meie ümber. See ei tähenda mugandu-mist maailmaga, vaid Jumala otsimist käesolevas hetkes. Meie eesõigus on ammutada lõpmatust al-likast, oma turvalisest ja igavesest kodust jõudu, julgust ja usku eluks, et mitte lasta endast võitu saada selle maailma hädadel ja kannatustel, ükskõiksusel ja hirmul, valel ja ülekohtul.

Palvetagem: Issand Kristus, meie taevane Kuningas, tänus ja rõõmus pühitseme Sinu apostli-te mälestust ning palume Sind: anna oma Kirikule seda armu, et ta armastaks ja elaks selles, mida Sinu apostlid on uskunud, kuulutanud ja õpetanud. Kuule meid, kes Sa koos Isaga Püha Vaimu üht-suses elad ja valitsed igavesest ajast igavesti.

* * *

 

TA KUTSUB ENDA JUURDE, KEDA TA ISE TAHAB

Apostlite pühapäev – 1. juuli

Seda pühapäeva kutsutakse apostlite pühapäevaks ja sel päeval meenutatakse kõiki apostleid. Apostel on kristlikus tähenduses Jumala saadik maailmas. Apostlid olid Jeesuse jüngrid, kes said te-ma ülestõusmise tunnistajateks selles maailmas.

Kui vaadata apostlite tegevust, siis nad pühendusid jumalasõna kuulutamisele maailmas. See polnud sugugi kerge töö, sest nii variserid ja kirjatundjad kui ka Rooma riigi võimud tegid kõik või-maliku selleks, et nende tööd nurjata.

Nii pidid mitmed apostlitest oma usu kuulutamise ja tunnistamise pärast surema märtrisurma. Nende kogemus Jumalast oli sedavõrd tugev, et nad ei salanud oma usku ka siis, kui pidid elust loo-buma. Tagakiusust hoolimata ei jätnud nad oma tööd, vaid tegid kõik võimaliku selleks, et sõnum Jumala päästest leviks kõigi inimesteni. Nii sai ristiusust maailma suurim religioon.

Nüüd oleme meie tänapäeva maailmas apostlite töö jätkajad. Kristus on andnud meilegi mis-jonikäsu ja sellega kaasneva tõotuse: “Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaa-ta, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.” (Mt 28:18-20)

Jumal on andnud meile kõik eluks vajaliku, kuidas täidame meile antud ülesannet? Kas suuda-me olla apostlite töö väärikad jätkajad selles maailmas?

Jeesus läks üles mägedesse ja kutsus enese juurde, keda Ta ise tahtis, ja need tulid Tema juur-de. Mk 3:13

Sünagoogimisjoni lõpp ei tähendanud Jeesusele ainult Ta töö avardumist, vaid ka selle süve-nemist. Viimast märgib ära kaheteistkümne valimine. Kapernauma usulised juhid olid Jeesuse hül-janud, kuid rahva poolehoid kasvas. Nüüd viis Jeesus oma töö uuele alusele. Iisraeli usu reformee-rimine oli võimatu. Keegi ei paika vanutamata riidetükiga vana kuube, muidu paik rebeneb selle küljest, uus vanast, ja auk läheb veel suuremaks. Ja keegi ei kalla värsket veini vanadesse nahk-lähkritesse, muidu vein rebestab lähkrid ning vein ja lähkrid muutuvad kõlbmatuks, vaid värske vein kallatakse uutesse lähkritesse (Mk 2:21,22).

Endised usuõpetajad ei võtnud vastu Jumala pakkumist. Uus töö vajas uusi inimesi. Jumala valitud rahvale oli vaja panna uus alus. See toimus kaheteistkümne jüngri valimisel. Meil on vaevalt võimalik selle sündmuse tähtsust üle hinnata. Kõik kolm sünoptilist evangeeliumi asetavad selle tähtsale kohale. Ilmutuse raamatus näeb Johannes, kuidas vana Jeruusalemma asemele tuleb uus ja uue müüridel on kaksteist aluskivi ning nende peal Talle kaheteistkümne apostli nimed (Ilm 21:14).

See tähendab, et kogu ristiusu strktuur kannab igavesti nende meeste märki ja ilmet, keda Jee-sus valis oma apostleiks. Imestama paneb selle valimiskäigu lihtsus. Vana seaduse koguduse pree-striameti asutamisega võrreldes oli uus alandlik, lihtne ja sügavalt vaimulik sündmus. Uue seaduse ajal toimuvad sündmused välise särata, kuid seesmise jõuga.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Igale jüngrile on oluline Jeesuse isiklik kutse. Kellelgi pole luba omavoliliselt teiste hulka minna, kuigi kutsutule jääb keeldumise õigus (Mk 10:22).

Palvetagem: Ma tulen ebapuhtana, puhasta mind! Ma tulen sõgedana, anna mulle nägemine! Ma tulen vaesena, tee mu hing rikkaks! Ma tulen kui kadunud patune, võta mind vastu! Ma tulen kui see, kes on väärt hukkamõistu, tee mind õndsaks! Johann Arndt

* * *

  

RÕÕMUSÕNUM TOOB RÕÕMU

Esmaspäev – 2. juuli

Kui armsad on mägede peal sõnumitooja sammud. Ta kuulutab rahu, toob häid sõnumeid. Js 52:7

Pärast seda, kui saatan oli inimese patulangemise läbi Jumalast eemaldanud, ehitas see vaen-lane Jumala ja inimese vahele kõrged lahutuse mäed ja kantsid. Peites inimese nende taha selle loo-tusega, et teda sealt keegi tema käest enam kätte ei saa. Ei leitud inimeste ega inglite seas ühtegi, kes seda sõda oleks võinud ette võtta. Ometi see, kelle nimi on Jeesus Kristus, kes on Jumal ja ini-mene, sõdis põrgu vürstiga ja võitis teda ära.

Prohvet näeb seda Äravõitjat nende lahutuse mägede peal seismas ja kuuleb Tema rõõmu sõ-numit kuulutamas: “Ma olen surmale mürk ja põrgule katkuks saanud!” Tema suust hoovab välja terve evangeeliumi sõnum. Nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu. (Jh 3:16) Keda see sõ-num ei rõõmusta, see magab veel patuunes. Ärka üles, kes sa magad, ja tõuse üles surnuist, siis sä-rab sulle Kristus (Ef 5:14).

Issand annab sõnumi; heade sõnumite kuulutajaid on suur vägi (Ps 68:12). Vaata, juba on mägede peal sõnumitooja jalad, tema kuulutab rahu. Pühitse, Juuda, oma pühi! Tasu oma tõotused! Sest iialgi enam ei tule su kallale nurjatu – ta hävitatakse sootuks (Na 2:1). Kuidas aga saadaks kuulutada, kui ei olda läkitatud? Just nagu on kirjutatud: “Kui kaunid on nende jalad, kes kuulu-tavad head rõõmusõnumit.” (Rm 10:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas su mittekristlastest naabrid, sõbrad ja sugulased teavad, et Jumal sirutab oma käed nende poole, oodates nende vastust? Kuidas nad saaksid seda teada?

Palvetagem: Püha Lunastaja! Õnnista meid, hoia ja kaitse meid kõige kurja ja kahju eest, ning õpeta meid Sinu Sõna kuulma.

* * *

 

OOTUSTE TÄITUMINE

Teisipäev – 3. juuli

Ma läkitan nende hulgast pääsenuid rahvaste juurde, kes ei ole kuulnud minust räägitavat ega ole neil aimu minu auhiilgusest; ja need kuulutavad rahvaste keskel minu auhiilgust. Js 66:19

Jesaja raamatu lõpulõiku võib käsitleda mitmeti. On neid, kelle jaoks need salmid seovad Kristuse esimese ning teise tuleku siia maa peale. Teiste jaoks on see kinnitus kogu maailma evan-geliseerimisest, globaalsest palverännakust mille sihtpunktiks on Jeruusalemm, millest on saanud kogu maailma pealinn. Kindel on see, et prohvet jätkab lõpuajastu sündmuste ettekuulutusega ning taas võime leida otseseid paralleele Ilmutusraamatuga.

Jumala eriline plaan on ilmutada oma suurust ja auhiilgust kõigile rahvastele ning seda ees-märki korratakse salmis 18: Mina tunnen nende tegusid ja mõtteid, aga ma tulen koguma kõiki rah-vaid ning keeli; ja need tulevad ning näevad minu auhiilgust. Järgnevates salmides 19-21 aga kir-jeldatakse, kuidas Ta oma plaani täide viib.

Viimase kahe tuhande aasta jooksul oleme meie olnud tunnistajaks selle Jumalast antud tun-nustähe täideviimisele (s 19): Jumal saadab oma päästetuid kõigi rahvaste juurde, et nad kuulutaksid Tema pühadust. Need rahvad omakorda aitavad juutidel pöörduda tagasi oma kodumaale kõikjalt, kuhu nad on pillutatud. On tähelepanuväärne, et see viimane on toimunud juba viimase mitmeküm-ne aasta jooksul ja kestab üha.

Ja kui te nüüd tõesti kuulate minu häält ja peate minu lepingut, siis te olete minu omand kõigi rahvaste hulgast, sest minu päralt on kogu maailm. (2Ms 19:5) Ma olen olnud kättesaadav neile, kes mind ei ole nõudnud; ma olen olnud leitav neile, kes mind ei ole otsinud; ma olen öelnud rahva-le, kes mu nime ei ole appi hüüdnud: “Vaata, siin ma olen! Vaata, siin ma olen!” (Js 65:1)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuidas kujutad ette jumalariigi realiseerumist siin maa peal? On see midagi, mis paneb sind veel rohkem igatsema ja tänama Jumalat?

Palvetagem: Kiitke, oh rahvad, Ta kõrget nime ja laulge tänu Temale! Sest Tema tegu on sel-ge ime, Ta au ei lõpe iialgi. Jumala lapsed, ühest suust laulgem Kolmainul austust! Halleluuja, hal-leluuja! Johann Daniel Herrnschmidt

* * *

 

KRISTLIKU USU VUNDAMENT

Kolmapäev – 4. juuli

Kogu Pühakiri on Jumala sisendatud ja kasulik õpetamiseks, noomimiseks, parandamiseks, kasvatamiseks õiguses. 2Tm 3:16

Kristliku usu vundament on Piibel. Jumal andis inimesele Piibli, et ta sellesse usuks ja kogu oma elu Piiblile rajaks. Piiblile rajatud usu puhul vastutab Jumal inimese käekäigu eest.

Piibel ei ole käsiraamat või teaduslik teos. Piibli keskne tõde on Jeesus Kristus, kes ise ütles: “Te uurite pühi kirju, sest te arvate nendest saavat igavese elu – ja just need on, mis tunnistavad mi-nust” (Jh 5:39). Piibli lugemisel, uurimisel ja tundmisel ei ole erilist väärtust, kui inimene sealt ei leia isiklikku päästjat, kes Talle avab tee Isa juurde taevasse.

“Taevas ja maa hävivad, aga minu sõnad ei hävi,” (Mt 24:35) ütles Jeesus. Piibli näol on Ju-mal inimesele andnud väärtuse, mis on tugevam kui taevas ja maa. Kõik kaob, kõik sureb, kõik, mi-da teaduslikud tõlgendajad on Piibli kohta arvanud või öelnud, hajub nagu udu, aga Jumala Sõna, mis sulle ja mulle on antud elu aluseks ei hävi. Nii kindel on meie hingeõnnistus, nii kindlale alu-sele on meil võimalik rajada oma tulevik.

Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal (Ps 119:105), kinnitab Taavet. Juma-la Sõna on vaimulikuks valguseks me eluteel. Toetuge kindlamalt Piiblile, uskuge Piiblit, seiske Pii-bli ees põlvedel ja palvetage, et Jumal enam ja enam seda avaks. Kui Piibel meie ellu astub ja meid juhib, võib tõdeda, et Piibli sõna taga on Jumal. Piibel on Isa kiri, mis lapse sellest maailmast Isa juurde tagasi viib.

Iialgi pole ühtegi prohvetiennustust esile toodud inimese tahtel, vaid Pühast Vaimust kantuina on inimesed rääkinud, saades sõnumi Jumala käest. (2Pt 1:21)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle järele: kas loed Piiblit kohusetundest, meelelahutu-seks, oma teadmiste täiendamiseks või selleks et Jumal saaks muuta sind enam Jeesuse sarnaseks?

Palvetagem: Tänu olgu Jumalal kõigis paigus taeva all! Nüüd on tõotus täidetud, meile Pääst-ja kingitud! Keda ammu usklikud igatsedes oodanud, mis kord neile lubatud, täiesti nüüd täidetud. Heinrich Held

* * *

  

JUMAL EI OLE SÜÜDI

Neljapäev – 5. juuli

Kogu maale on kostnud nende hääl ja ilmamaa äärteni nende sõnad. Rm 10:18

Paulus peab kurbusega tunnistama, et enamik juute on jäänud uskmatuks. Miks oli see nii? Miks on see nii? Miks oli Pauluse ajal nii palju uskmatust ja miks on seda nii palju meie ajal? Kes selle eest vastust kannab?

Ja Paulus väidab, et Jumalat ei saa teha vastutavaks tegeliku olukorra eest. Usk tuleneb evan-geeliumi kuulutamisest ja kuulutamise võimaluse eest on Jumal hoolitsenud. Sest üle kogu ilmamaa käib nende hääl ja maailma otsteni nende sõna!

Paulus mõtleb siin kahtlemata lunastustöö avalikku laadi. Ei ole see ju kuskil kolkas toimunud (Ap 26:26). Suure reede sündmused pühadeks kokku tulnud rahvahulkade silme all. Jeesuse ohvri-surm ei näinud ainult Jeruusalemma ja Palestiina elanikud, vaid ka kaugetest maadest tulnud juudid ja usklikud paganad. Sama võis öelda ka nelipüha kohta, mil Jeruusalemma oli tulnud jumalakart-likke mehi kõigist rahvaist (Ap 2:5).

Kas nad ei ole siis kuulnud? Muidugi on (Rm 10:18a) Taevased väed ise hoolitsesid selle eest, et Jeesuse ristisurm, ülestõusmine ja Püha Vaimu väljavalamine kujuneksid kiiresti inimkonna usu-liste teadmiste raudvaraks. Eks laulnud Taavet oma laulus: “Taevad jutustavad Jumala au ja taeva-laotus kuulutab tema kätetööd …” (Ps 19:2) Keegi ei ole inimesele nii tuttav kui Jumal, kui Teda tahetakse tunda.

Üle kogu ilmamaa käib nende kõla, maailma otsani nende sõna; neisse on ta püstitanud telgi päikesele (Ps 19:5). Ja seda Kuningriigi evangeeliumi kuulutatakse kogu ilmamaale, tunnistuseks kõigile rahvastele, ja siis tuleb lõpp (Mt 24:14). Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse (Mt 28:19).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta kellegi eest, kes on Jumalast kaugenenud!

Palvetagem: Nõnda kiida, süda sa, kui sind püüab petta saatan kavalusega, usku ära võtta. Lenda üles kurbusest rõõmu mägedele, astu välja mure ööst armu valgusele! Paul Gerhardt

* * *

MEIE ISA

Reede – 6. juuli

Rahvapõlv ülistab rahvapõlvele Sinu tegusid, ja nad kuulutavad Sinu suurt vägevust. Sinu võimsuse toredat hiilgust ja Su imeasju tahan ma meeles mõlgutada. Ps 145:4,5

Jumala suurte tegude eesmärk on näidata, et Jumal on endiselt vägev ning viib ellu oma tahte. Sinu tahtmine sündigunagu taevas, nõnda ka maa peal! (Mt 6:10)

Jumala hea ja armuline tahtmine sünnib küll ilma meie palveta, aga me palume selles palves, et see sünniks ka meie juures. Kuidas see sünnib? Kui Jumal rikub ja takistab kõike kurja nõu ja tahtmist, mis ei taha lasta meid Tema nime pühitseda ja Tema riiki tulla, nii nagu on kuradi, maa-ilma ja meie liha tahtmine, vaid kui Ta meid kinnitab ja hoiab kindalt oma Sõnas ja usus meie elu-otsani; see on Tema armuline ja hea tahtmine.

Mis sündis päeval, mil sa seisid Issanda, oma Jumala ees Hoorebil, kui Issand mulle ütles: “Kogu mulle rahvas kokku ja ma annan neile kuulda oma sõnu, et nad õpiksid mind kartma, niikaua kui nad elavad maa peal, ja õpetaksid seda oma lastelegi.” (5Ms 4:10) Kinnita neid oma lastele kõ-vasti ja kõnele neist kojas istudes ja teed käies, magama heites ja üles tõustes! (5Ms 6:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millal oli viimane kord, kui sa rääkisid kellelegi, kui tänu-lik oled millegi eest, mida Jumal on sulle teinud?

Palvetagem: Issand, anna meile jõudu tunnistada Sind oma Päästjaks ja ülistada Sind oma eluga. Julgelt võime end usaldada Sinu ustava varju alla! Johann Albrecht Benge

* * *

 

ABI JUMALALT

Laupäev – 7. juuli

Paulus kostis: “Et ma olen aga Jumalalt abi saanud tänase päevani, siis ma seisan, tunnis-tades nii pisikestele kui suurtele.” Ap 26:22

Iga inimene peab valima, kas kuuleb sõnumit Jumalast või lükkab tagasi. Ei ole muud võima-lust. Kui lükata sõnum edasi mugavama aja jaoks, on see lõppkokkuvõttes mittevastuvõtmine. Nii tegi Agrippa: kuitahes lähedal ta ka usule oli, tema lahkumine kohtust annab märku tagasilükkami-sest. See oli ka põhjus, miks jutlustades päästest kutsus Paulus meeleparandusele ja täielikule muu-tusele inimeste mõtetes ja tegudes. Me ei saa kunagi veenda kedagi Jumala riiki sisenema, ükskõik kui võimsad on meie argumendid. See nõuab ususammu, pöördumist Kristuse poole meeleparandu-ses ja eluviiside muutmist, taevasele nägemusele vastavat käitumist. Jumal aitab meid iga päev, na-gu Ta aitas ka Paulust, olgu edasine tee kerge või raske.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Hea sõnumi viimine teisteni on Kristuse käsk meile ja Kris-tuse töö meie sees. Kui see on nii, siis kuidas see avaldub sinu elus?

Palvetagem: Tema mulle ise tahab anda igal hetkel uue armu ka. Tahab kõik mu päevakoor-mad kanda, aidata ja kõiges juhtida. Mind kui varandust Ta valvab, hoiab, omandust, mis kallilt ostnud Ta. Nii kui päevi Tema armust kingib, nii Ta jõudu nendeks jagab ka. Lina Sandell-Berg

* * *

Kasutatud allikad
  • APÜ (2016) Ootuse täitumine (Js 66:18-24). Piiblivõti. Avatud Piibli Ühing http://www.avatudpiibel.ee/piiblivoti/2016/07/22
  • Collinson, Sylvia (2016) Eluviis (Ap 26:19-32). Piiblivõti. Avatud Piibli Ühing http://www.avatudpiibel.ee/piiblivoti/2016/09/24
  • Himma, Paul (2007) Suuremeelne Jumal. Jutlused 1980ndatest [postil]. Tallinn: Allikas, lk 12,18
  • Hämäläinen, Titta. Issanda teenistuses. Jutlus apostlite pühapäevaks (Mt 16:13–16). – Kirik ja Teoloogia (18.07.2014): http://kjt.ee/2014/07/issanda-teenistuses-jutlus-apostlite-puhapaevaks-mt-1613-16/
  • Lampson, Peeter (1903) Hommiku- ja õhtu- “roaohver” : Esimene jagu. Tartu, lk 24
  • Melder, Katrin-Helena. Ehitada eneses kodu. – Eesti Kirik (30.07.2003): http://www.eestikirik.ee/ehitada-eneses-kodu/
  • Soom, Kaido. Issanda teenistuses. – Eesti Kirik (26.06.2013): http://www.eestikirik.ee/issanda-teenistuses/
  • Tärk, Osvald (1993) Markuse evangeeliumi seletus. Tallinn: Logos, lk 113-114
  • Tärk, Osvald (2002) Rooma kirja seletus. Tallinn: Logos, lk 409
  • Vaimulikud loosungid 2016 : valitud piiblisalmid igaks päevaks. Tallinn: Eesti Evangeelne Vennastekogudus, lk 144-145

01

Koostas Indrek Lundava.

Juuni 2018

Päeva Sõnum. 26. nädal: 24. – 30. juuni 2018

Päeva Sõnumi logo

HALASTAGE!

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

5. pühapäev pärast nelipüha

Vahel olen märganud, et oleme inimestena ülekohtuselt kriitilised teiste suhtes ja liialt vähe nõudlikud iseenda vastu. Ilmselt on põhjus selles, et lihtne on osutada teise inimese vigadele ja nõuda, et tema muutuks. Nii tehes tunneb inimene ennast parema ja õigemana ning ei pea tegelema oma patuga. Kui aga pöörata tähelepanu oma vigadele, siis tuleb tegelda nende parandamisega ja see on juba keerulisem kui näpuga teise inimese probleemidele osutamine.

Jumala ees seistes ja ausalt elule vaadates märkame oma pattu ja enda vajakajäämisi. Siin maailmas pole ühtegi inimest, kes oleks Jumala ees õige. Oleme kõik ühtviisi patused. Samas on võimalus usu kaudu oma patud andeks saada ja Püha Vaimu läbi suudame elada uut elu. See on Jumala arm.

Kui nüüd tahame Jumala käest andeks saada ja loodame tema halastusele, siis on meie ülesan-ne olla samal viisil andestav neile inimestele, kes on meie ümber. See ei tähenda väärate tegude aktsepteerimist, kuid tähendab inimese armastamist tema tegudest hoolimata. Nii on meie ülesanne olla Jumala kombel pattu vihkavad, kuid patust armastavad ja eksija peale halastajad. Jumal saatis oma Poja siia maailma patuste eest surema. See on armastuse ja halastuse tipp. Nüüd on meie kui kristlaste ülesanne kanda edasi sõnumit Jumala halastusest nendeni, kes seda enim vajavad.

Meelespeetav kirjakoht: Kandke üksteise koormaid, nõnda te täidate Kristuse seadust. Gl 6:2

Kristus on kandnud meie patukoorma ja õpetanud meidki jagama üksteisega koormate raskust. Jumalast lähtunud armastus inimese vastu ei saa jääda üksnes meie endi hingeliseks elamuseks, vaid see peab vastu ja edasi peegelduma. Jumala armastus kutsub esile meiepoolse jumalaarmastuse ja ligimesearmastuse. Nõnda toimib Kristuse seadus.

Mis koormaid peaksime üksteisel aitama kanda? Koorem võib olla haigus, vaesus, kellegi-millegi kaotus, läbielatud õnnetus või mure. Meil igaühel on neid koormaid juba omajagu. Nii mõnigi on koorma all väsinult kokku varisenud, mõni muserdatult käega löönud, mõni üksi jäädes pettununa endasse tõmbunud. Kristus kutsub meid jagama üksteise häda, probleeme, raskusi ja tagasilööke.

Paljudel meie tänastel koormatel on oma põhjus. See võib tunduda esmapilgul märkamatu ja kerge. Aga ka see põhjus osutub koormaks, mis tekitab uusi ja palju raskemaid koormaid. Kui Paulus kutsub kristlasi üksteise koormaid kandma, on ta just äsja rääkinud auahnusest, üksteise ärrita-misest ja kadestamisest. Need on kiusatused, mis sünnitavad sageli kannatust kaasinimestele ja probleeme iseendale. Paulus õpetab, et kui keegi peaks neisse kiusatustesse langema, on vaja teda parandada tasase vaimuga. Ka nõnda ja just nõnda kantakse üksteise koormaid.

Kristlik ligimesearmastus peaks olema alati ettepoole vaatav. Kiriku ja iga üksiku kristlase suur ülesanne on kanda ja jagada neid koormaks saavaid ja saada võivaid koormakesi. Õpetades, kasvatades, head eeskuju andes, ka manitsedes ja hoiatades saame vähendada juba täna lasti, mis järgmisel sammul võib kukkuda rängalt kellegi inimese, inimrühma või koguni terve ühiskonna turjale.

Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist! Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armas-tage teiegi üksteist! (Jh 13:34) Meie aga manitseme teid, vennad: noomige korratuid, julgustage pelglikke, aidake nõrku, olge pika meelega kõikide vastu! (1Ts 5:14)

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, halastaja Isa, anna meile õiget ja tõelist usku ning täida meid armastuse ja halastusega, et me Sind kogu südamest austaksime ja oma ligimest teeniksime, nagu Sina meid oled õpetanud. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

TEEVALMISTAJA

Pühapäev – 24. juuni

Ristija Johannese sündimise püha ehk jaanipäev

Jaanipäev on Ristija Johannese sünnipüha, mida on erilise tähtpäevana märgitud 5. sajandi algusest. Mitme Johannesele pühendatud püha hulgast tähistatakse meie kirikus tänapäeval üksnes jaanipäeva. Selle püha pühitsemise aja aluseks on evangeeliumis toodud märkus, et Johannes sündis kuus kuud enne Jeesust (Lk 1:26,36). Lunastuslooliselt viitab jaanipäev ees olevatele jõuludele.

Talle antud nime (Johannes – “Jumal on armuline”) kohaselt kuulutas Johannes Jumala headust, päästet ja pattude andeksandmist. Johannes ei rõhutanud oma isikut, vaid soovis, et kogu au läheks Päästjale, kelle teevalmistajaks Ristija Johannes oli.

Johannesel oli suur järgijaskond, kellest osa sai ka Jeesuse jüngriteks. Ilmselt tõmbas inimesi enda poole Johannese sõnumi selgus ja kirkus, mis puudutas otsivaid südameid. Ta kuulutas inimestele vajadust parandada meelt, sest taevariik on lähedal. Jeesuses täitus see ennustus ja jumalariik tuli inimeste juurde.

Johannese kuulutusest võime meiegi õppida vajadust parandada meelt ja otsida Jumala saadetud Päästjat. Meil on lihtsam olukord kui Johannesel, sest meil on pühakiri ja sakramendid. Jumala Vaim kutsub meid õigele teele ja meeleparandusele. Kogedes seda, mida usk meile annab, saame aga ka ise olla Johannese kombel ennastsalgavateks tunnistajateks siin maailmas.

Ristija Johannese tunnistus: Tema peab kasvama, aga mina pean kahanema Jh 3:30

Oluline on märkida, et Johannese viimane tunnistus Jeesusest on paigutatud konteksti vaidlusest Johannese jüngrite ja ühe juudi vahel puhastamise üle (Jh 3:22-36). Ristija Johannese suutmatus tagada tõelist puhastamist on üks põhjus, miks ta ei saanud olla Kristus. Tema ülesanne oli, nagu ta ise varmalt möönis, käia Kristuse eel, nagu isamees saadetakse peigmehe poolt tegema viimaseid ettevalmistusi pulmadeks: ta võib rõõmu tunda oma tagasihoidlikust rollist pulmas ning kui ülesanne on täidetud, taandub tagaplaanile. Nende ülesannete täitmisel on tema rõõm täielik.

Kuigi Johannes on Jumalast määratud Kristuse eelkäijaks, on ta – nagu kõik teisedki inimlikud õpetajad – maise päritoluga ja sunnitud kasutama inimlikku keelt. Seepärast ei suuda ta kõneleda taevastest asjadest selle tunnetusega, mis kuulub ainult Temale, kes on saadetud otse taevast ja on seega kaugelt üle kõigist teistest. Selline taevast saadetud Saadik kõneleb Jumala enda sõnu; kuna Ta on Poeg, kes on oma taevase Isa armastuse alaline objekt, on Talle usaldanud kõik, mida Jumala kohta ilmutatakse. Tema õpetuse vastu võtta tähendab seepärast tunnistada, et Jumal on tõeline (Jh 3:33); teiselt poolt – seda hüljata tähendab teha Jumal valelikuks (vt 1Jh 1:10;5:10).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas sa tead inimesi, kes on liiga keskendunud “maistele” küsimustele? Millest teil on võimalik oma vahel rääkida ja millest sooviksite?

Palvetagem: Issand Jumal, taevane Isa, Sa läkitasid Ristija Johannese oma Poja eele ja ta tunnistas Kristusest kui Jumala Tallest, kes maailma patu kannab. Me täname Sind tema kuulutuse eest ja palume: valgusta meie südameid Püha Vaimuga, et Johannese tunnistus meid igal ajal kinnitaks ja rõõmustaks, tugevda meid lootuses Jeesusele Kristusele ja aita meil kogu oma elu teenida Teda, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

  

LOOTUSETA JA LOOTUSEGA

Esmaspäev – 25. juuni

Kuid mina loodan Sinu helduse peale, mu süda ilutseb Sinu päästest. Ma tahan laulda Issandale, et Ta mulle on head teinud. Ps 13:6

Evangeelium räägib meile kahest mehest (Lk 16:19–31): vaesest Laatsarusest, kelle nimi on meie keeles “Jumal on aidanud”, kes oli küll vaene siin maailmas, aga rikas taevas. Ja ühest rikkast mehest, kes rikkas siin maailmas, aga tulevas ilmas vaene.

Selle looga tuletatakse meile meelde, et ka meie ainus peaküsimus siin maailmas peab olema: kuhu viib meid meie elutee, kas taevasse või põrgusse? Mitte ihu vaesus ei saatnud Laatsarust taeva, vaid usk Jumalasse, kes teda patust puhastab ja kõlblikuks tegi, et taeva riiki sisse minna. Niisama ka rikka mehe rikkus ei saatnud teda põrgu, vaid uskmatu süda ja patust pöördumatu elu oli tema hukkasaatjad. Need samad saadavad veel iga inimest, kes neist ei lahku, olgu ta rikkas või vaene, alla sügavusse. Maailm arvab, et need peavad alati kurvad olema ja nutma, kes õndsaks tahavad saada. Kahjuks nad eksivad.

Taavet näitab meile tänases tunnistuses, kuidas viletsuses võib rõõmus olla. Ta kannatas, aga ometi ütles ta: “Kuid mina loodan Sinu helduse peale!” See lootus peletas murepilved ära, et ta võis tunnistada: “Mu süda ilutseb Sinu päästest” Taaveti rõõm kasvas iga silmapilguga ja ta tõotab: “Ma tahan laulda Issandale, et Ta mulle on head teinud .”

Teie näete seda ja teie süda rõõmustab, teie luud-liikmed kasvavad nagu värske rohi. On tuntav, et Issanda käsi on tema sulastega, aga ta needus tema vaenlastega. (Js 66:14) Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki tema heategu! (Ps 103:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Vaimulikus ahistuses paneb kristlane oma lootuse Jumala peale.

Palvetagem: Helde Issand! Sina aitad, et Su omad võivad rõõmsad olla lootuses ja kannatlikud ahastuses. Sest need ei tunne enam risti vaeva, ega ka südame ahastust, kes Sinu sees ju lootuses võivad rõõmsad olla. Hoia meid põrguliku jõleduste eest, mis meid ajab üürikese patu rõõmu pärast ennast igaveseks ajaks põrgule ja saatanale äramüüma. Issand, lase meil hirmu tunda selle eest enne kui surm ja põrgu hirm meid igaveseks ajaks kinni võtab.

* * *

KES ON LOONUD SILMA JA KÕRVA, SEE KA NÄEB JA KUULEB

Teisipäev – 26. juuni

Kui kaua Sa, Issand, unustad mind hoopis, kui kaua Sa peidad oma palet mu eest? Ps 13:2

Kui väike laps suures rahva hulgas ära eksib, oma vanemad hetkeks silmist kaotab, siis tõstab ta hädakisa. Eraldumine tekkitab hirmu, kartes et ta oma vanemaid enam iialgi ei näe. Sama lugu on ka Jumala lastega. Me on harjunud taeva Isa käe kõrval käima. Tundes sellest rõõmu, kui me Jee-suse armu palesse võime vaadata. Sellepärast tuleb ka suur hirm meie peale, kui Issand meie ligi ei näi enam olevat.

Kuningas Taaveti sõnad näitavad, et ka temalgi olid sellised ajad kus ta tundis, et Issand on ta täielikult unustanud. Kuid meie ei tohiks ära unustada, et see, kes armastus ise, ei või ühtegi oma last iial unustada. See kes on loonud silma ja kõrva, see ka näeb ja kuuleb.

Kuid seda ahastust on meile vaja. Nagu põuane suvi kuivatab ka kõige veerohkema allika til-gatumaks, nii on ka lood meie hinge eluga, mis peab selliseid ahastuse põuaaegu üle elama. Sest vaimu ahastuse palavus kuivatab patuveed meie sees. Nii tulebki meil vastu võtta rõõmsasti seda, mida Jumala seab targasti.

Kas Issand heidab meid ära igaveseks ega ole tal enam head meelt? (Ps 77:8) Kui kaua, Is-sand, pean ma appi hüüdma, ilma et sa kuuleksid? Või sulle kisendama vägivalla pärast, ilma et sa aitaksid? (Ha 1:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui Jumal peidab oma palge, siis ehmub kogu loodu (vt Ps 104:29) – “pale” on Piiblis Jumala armu väljendus. Kui Jumala arm meid ei kanna, oleme kerge saak oma vaenlastele – olgu need inimesed, olukorrad või hingevaenlase kiusatused.

Palvetagem: Armuline, halastaja Issand! Kingi meile armust usku, et me iialgi oma hädas ja vaevas Sinu isaliku ja jumaliku armastuse üle ei kahtleks. Anna meile, kui ahastust tunneme, tarkust ja valgust, ennast õieti läbi katsuda. Kas ehk vahest mõni salapatt meie silmade eest veel peidus ei ole, mida Sa tahaksid kaotada meie seest.

* * *

USUELU OLGU ARMASTUSE PÕHIMÕTTEL

Kolmapäev – 27. juuni

Ärgem siis enam mõistkem kohut üksteise üle, vaid pigem võtkem kohustuseks mitte saada vennale komistuseks või kiusatuseks! Rm 14:13

Paulus tahab öelda, et Jumala riigil on oma kohtusüsteem. Jumal ise otsustab vastaval ajal vastavate küsimuste üle. Meie ei tohi rikkuda Jumala süsteemi oma kohtumõistja meelega.

Ärgem, siis mõiskem kohut üksteise peale, vaid vaadakem ennemini, et keegi ei saa oma vennale pahanduseks ega komistuseks. “Komistuseks” ja “pahanduseks” on tarvitatud korduvalt samas tähenduses. Kui keegi satub teel takistuse tõttu kukkumise ohtu, siis nimetatakse seda komistuseks. Ühe uskliku käitumine võib viia teise langemisohtu. Ükski patt ei ole liiga väike. Iga patt võib saada teisele komistuskiviks. Sellepärast on Pauluse hoiatus hingeõnnistuse tähtsusega.

Häda maailmale ahvatluste pärast! On küll paratamatu, et kiusatused tulevad. Kuid häda sellele inimesele, kelle kaudu kiusatus tuleb! (Mt 18:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Püüa mõelda millised vennad või õed sinu ümber võiksid olla “nõrgemad” usuküsimustes. Kuidas peaksid palevtama nende eest, ning kuidas võiksid neid edaspidi paremini teenida?

Palvetagem: Issand, inimeste lootused on tühised, aga kes Sinusse usuvad, neil on kõik või-malik. Seepärast riku meie eneseusaldus, võitle meiega ja alanda meid niipalju, et Sa võiksid meid õnnistada niipalju kui tahad. Gottfried Billing

* * *

 

ELAMINE ISSANDALE

Neljapäev – 28. juuni

Minu ees nõtkub iga põlv, ütleb Issand, ja iga keel annab tunnustust Jumalale. Rm 14:11

Iga põlv peab ennast nõtkutama Jumale ette ja iga keel Teda tunnistama. Põlve nõtkutamine on välise alluvuse tunnus, keel – arusaamise allumise tunnus. Suur päev, kui inimeste tahe ja aru-saamine alluvad paratamatusele. Teist teed enam ei jää.

Paulus tahab, et iga usklik peaks meeles oma alluvust Issandale, sest siis ei tarvitse tal saada inimeste orjaks. Me anname au, kellele au tuleb anda, aga anname inimlikku au. Jumaliku au ja kummardus kuuluvad Kristusele. See, mida siin on öeldud Jumala kohta, on Fl 2:10 öeldud Kristuse kohta ja näitab Kristuse jumalikkust . Meie juured olgu niivõrd Kristuses, et Temalt saame oma jõu.

Ma olen iseeneses vandunud, mu suust on välja tulnud tõde, tagasivõetamatu sõna: Minu ees peab nõtkuma iga põlv, kõik keeled peavad andma mulle vande. (Js 45:23) Jeesus vastas talle: “Need on sinu sõnad. Ometi ütlen mina teile: Siitpeale te näete Inimese Poja istuvat Väe paremal käel ja tulevat taeva pilvedel.” (Mt 26:64) Jeesuse nimes nõtkuks iga põlv nii taevas kui maa peal kui maa all. (Fl 2:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal näitaks sulle mõnda kitsaskohta, mis sul võib olla suhetes teistega, keda Jumal aktsepteerib. Palu, et Jumal aitaks sul neid omaks võtta, neisse südamlikult suhtuda ja nende eest hoolt kanda.

Palvetagem: Aukuningas, mu Jeesuke, Sa Isa Poeg, Ta sarnane; maailma peale halasta ja oma rahvast õnnista! Nikolaus Ludwig von Ziznendorf

* * *

 

TEE SELGEKS MU SÜDAME SILMAD

Reede – 29. juuni

Apostlite Peetruse ja Pauluse päev ehk peeterpaulipäev

Kui kaua ma pean muret tundma oma hinges ja kandma kurbust päevast päeva oma südames? Kui kaua saab mu vaenlane suurustada mu vastu? Vaata ometi! Vasta mulle, Issand, mu Jumal! Ps 13:3,4

Taaveti mure põhjuseks on tema sisemised tundmused. Ta oli muredega koormatud. Oleme isegi märganud, kuidas sisemusest tõusvad ahistavate tunnete mõjul paistab elu veel palju hullem, kui ta tegelikult ongi. Taavet tõi ka sellised tunded Jumala ette.

Teiseks ahistas Taavetit vaenlaste jõud. Vaenlased ei tähendanud ohtu mitte ainult temale isi-klikult vaid ka Jumala tõotustele, sest Taavet oli võitud Iisraeli kuningaks. Seega on Taaveti võitlus ühtlasi ka võitlus Jumala riigi vaenlaste vastu. Kui Taavet saaks surma, siis jääksid ka Jumala tõotu-sed täitumata. Nii võib selles ahistuses näha ka pimeduse jõudude rünnakut Jumala võitu vastu. Sel-les suhtes on Taaveti elu Kristuse ja tema võitluste eelkujundiks. Aga see kujutab sammuti kristliku koguduse ja üksik kristlase elu. Selles maailmas ei põhjusta ahistust mitte ainult välised asjaolud ja rahutu meel, vaid ka kurjuse jõud, kes püüavad ajada kristlase lootusetusse ja seega lahutada teda Päästjast.

Nüüd on küll üürikeseks silmapilguks Issandalt, meie Jumalalt, meile arm osaks saanud, et ta meile on jätnud pääsenuid ja on meile andnud vaia oma pühas paigas, et meie Jumal saaks valgustada meie silmi ja anda meile pisut elu meie orjuses. (Esr 9:8) Kui nad on elevil, siis ma teen neile joomingu ja lasen nad purju jääda, et nad hõiskaksid ja uinuksid igavesse unne ega ärkaks, ütleb Issand. (Jr 51:39)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kiusatuses ei pea jääma üksi, saab tulla teiste kristlaste juurde ja koos nendega uurida Jumala sõna. Sõna tunnistab Jumala ustavusest ja armastusest. Jumal ei jäta maha.

Palvetagem: Sa, Jeesus, armust avita, mind võta omaks teha. Mu süda täida usuga, et Jumalat saan näha Su sõna ja Su vaimu väest. Kes seda püüab südamest, see laulgu rõõmsalt: Aamen! Andreas Knopken

* * *

RAHU PEAB MÄÄRAMA ME TEGELIKU KÄITUMISE

Laupäev – 30. juuni

Taotlegem seda, mida on vaja rahuks ja üksteise ülesehitamiseks! Rm 14:19

Kui koguduse elus tõuseb probleem mõne küsimuse ümber, millel ei ole iseenesest usulist väärtust, siis on usklikud kohustatud seda silmas pidama, mida on vaja rahuks ja üksteise ülesehitamiseks.

Ei kohtumõistmist ega tüli, vaid rahu! Ei ühtegi vastupunnimist ega kiusatuse põhjustamist, vaid vastastikune ülesehitamine suureks Jumala templiks, mille nurgakiviks on Kristus ja tema jüngrid elavateks ehituskivideks.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Täna kedagi täna, kes sind on usus üles ehitanud. Ning palveta kellegi eest, kelle usku tahaksid aidata üles ehitada.

Palvetagem: Armuline Õnnistegija, kes Sa veel surreski suutsid andestust paluda oma vaen-lastele, ole meile armuline, kui külmus ja hoolimatus meie südametes püüab võimule tõusta. Soo-jenda, valgusta ja liiguta oma armu ja halastusega meie südameid, et suudaksime olla õiglased, suu-remeelsed ja armulised oma ligimestele igal ajal. Friedrich Viljari

 

* * *

Kasutatud allikad

  • Lampson, Peeter (1897) Hommiku- ja õhtu- “roaohver” : Teine jagu. Tartu, lk 4
  • Lampson, Peeter (1903) Hommiku- ja õhtu- “roaohver” : Esimene jagu. Tartu, lk 241
  • Paenurm, Peeter. Koormaks saavate koormate kandmisest.- Eesti Kirik (19.06.2002): http://www.eestikirik.ee/koormaks-saavate-koormate-kandmisest/
  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Tee selgeks mu silmad (Ps 13:1-15:5). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Soom, Kaido. Teevalmistaja. – Eesti Kirik (20.06.2012): http://www.eestikirik.ee/teevalmistaja-1/
  • Soom, Kaido. Halastage! – Eesti Kirik (25.06.2015): http://www.eestikirik.ee/halastage-2/
  • Tasker, R.V.G. (2002) Johannese evangeelium. Tallinn: Logos, lk 70
    Tärk, Osvald (2002) Rooma kirja seletus. Tallinn: Logos, lk 69,70,533-534,536,540

  

Koostas Indrek Lundava.

Juuni 2018

Päeva Sõnum. 24. nädal: 10. – 16. juuni 2018

Päeva Sõnumi logo

KUTSE JUMALA RIIKI

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

3. pühapäev pärast nelipüha

Meid kutsutakse sageli mitmetele üritustele: näiteks ristsetele, laulatusele, matustele, sünnipäevale ja koolilõppu või uut töökohta tähistama. Sageli on kõiki kutseid võimatu vastu võtta, sest aega on paraku piiratult. Siis seisab inimene valiku ees, kuhu minna ja kuhu mitte. Otsustades valime välja kõige olulisema nendest üritustest ja läheme sinna.

Sageli haaravad meid need maised kutsed niivõrd, et unustame Kristuse kutse, kes lausub: “Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise” (Mt 11:28). Nii kõlab kutse Jumala riiki, kuhu pääsu avab meile Jumal.

Sellest suuremat kutset ei ole olemas, sest sellest kutsest sõltub inimese saatus igaveses elus. Kes Jumala kutse vastu võtavad, need pääsevad igavesse ellu, ja kes kutse hülgavad, need jäävad sellest ilma. Jumala kutsega liitub tõotus, et selle vastuvõtja saab hingamise, see tähendab, et inimene leiab oma elutee ja saab rahu südamesse.

Kutse Jumala riiki tähendab ristimata inimese jaoks kutset ristimisele, sest just selle sakramendi kaudu algab tee jumalalapsena siin maailmas. Alates ristimisest tähendab see eluteel koos Jumalaga käimist ja tema usaldamist ning see teeb ristiinimese elu palju lihtsamaks. Jumala kutset ei tasu unustada argiste kutsete rohkuses, sest sellest sõltub meie õnn ja tulevik.

Meelespeetav kirjakoht: Kristus ütleb: Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise! Mt 11:28

Seda salmi nimetakse Jeesuse õndsuskutseks. Ta pöördub siin otseselt kuulajate poole, kes pole veel Tema järelkäiad. Kuid on vaimselt ja kõlbeliselt siirad püüdlejad, kes oma elukogemuste kaudu on jõudnud oma küündimatuse äratundmisele Jumala ees ning kes seetõttu kannatavad käsu-nõuete raskuse all. Jeesus tõotab neile puhkust anda, kusjuures rõhutatult on esile tõstetud, et üksnes Tema seda teha suudab ja ka teeb.

Jeesus ei nõua inimestepoolseid pingutusi, vaid annab rahu ja kosutust, kuulutades pattude andeksandmist. Selle rahu konkreetset kosutust tohib kogeda ainult andekssaamise rõõmus. Kuid Jeesus ei mõtle Tema poolt pakutava rahu all mingit pasiivselt nautitavat rahulolemist. Sest Jeesusele järelkäimine, Tema juures olemine, ei vabasta inimest ülesannetest ega kohustustest. Ei lülita Teda ükskõikse pealtvaatajana elust eemale. Sunnitud kuulekuse asendab siin vaba, rõõmus andumine ja teenimine, enesearmastuse asendab ligimesearmastus. Sellises rõõmsas kuulekuses Jumalale ning armastuses inimeste vastu leiab otsiv ja janunev hing viimaks rahu.

Tuleb aga meeles pidada, et väljaspool Jumala abistavat armu osutuvad Jeesuse nõuded raskeks ikkeks, Tema juhised teostamatuks käsukoormaks. Jumala abistava armu valdkond on aga ainult Jeesuse juures, avaneb inimesele ainult Tema kaudu, Temale järelkäimises. Seda kutset ei kuule kahjuks kõiketeadvad moraliseerijad, need “vooruse verstapostid”, kes kunagi ei suvatse märgata oma küündimatust Jumala ees. Nad oskavad pahandada, et teised inimesed pole niisugused, nagu nemad ise on. Neil puudub rahu Jumalaga. See sama rahu, mille kohta öeldakse, et see on “ülem kõigest mõistusest” ning et selle omamine hoiab “südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses” (Fl 4:7).

Palvetagem: Issand Jumal, taevane Isa, Sina tahad, et kõik inimesed saaksid õndsaks ja jõuaksid tõe tundmisele. Sina kutsud meid püha sõna kaudu oma riiki. Hoia meid ükskõiksuse ja hoolimatuse eest ning aita meid, et võtaksime ilma kahtlemata ja tõrkumata Sinu kutse vastu, elaksime Sinu sõna järgi ning pääseksime taevasesse pidulauda. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

KUI TAHAD PÜSIDA ELU TEEL, TULEB PÖÖRDUDA NÄOGA JUMALA POOLE

Pühapäev – 10. juuni

Keegi ütles: “Issand, ma tahan sulle järgneda, kuid luba mul enne jätta hüvasti nendega, kes mul kodus on!” Aga Jeesus ütles: “Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile!” Lk 9:61,62

Ka kolmas tuli ennast ja oma elu Jeesusele üle andma: “Issand, ma tahan sulle järgneda!” Temalgi oli tingimus. Mitte et ta oleks oma tuleku pikemaks ajaks edasi lükanud. Ka ei olnud tal mingit konkreetset ülesannet või kohustust, mida ta oleks Jeesusele järgnemisest tähtsamaks pidanud. Aga ta esitas ometi tingimuse: Issand, luba et ma vaatan korraks tagasi. Tagasi ei saa aga teisiti vaadata, kui eesseisvalt eesmärgilt pilk ära pöörata. Mida see tähendab? Peetrus võis Jeesuse sõna peale üle paadi serva astuda, ja vesi kandis teda. Kui ta pilgu Jeesuselt ära pööras, hakkas ta vajuma. Kui Peetruse pilk oli suunatud elavale Jumalale, ilmutati temale, kes Jeesus on, ja ta võis tunnistada: sa oled Kristus, elava Jumala Poeg! Aga kui ta Jeesuse vangistamist ja surmamõistmist vaatas inimese pilguga, kinnitas ta vandega, et ta ei tunne Jeesust üldse!

Sõna ütleb sulle, kuhu peavad su silmad vaatama, kuhu peavad olema pööratud su mõtted ja su süda, kellele pühitsetud su teod: ikka ja ainult Jeesusele! Ilma ühegi kõrvalepõiketa, ühegi tagasi-vaatamiseta. Kes paneb käe adra külge ja vaatab tagasi, see ei kõlba Jumala riiki.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kristuse juurde võivad meid tõmmata mitmed asjaolud. Aga Jeesus meenutab, et nii teekonna vältel kui ka teekonna lõpus võime kohata vägagi karmi reaalsust, nii nagu Tema seda koges – sest oli sõnakuulelik oma Isa tahtele. Kuivõrd oleme valmis sellisteks kohtumisteks ning nõudmisteks ning kuivõrd oleme osanud palvetada nende pärast?

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sinul on meelevald kurja üle. Hoia meid, et me ei langeks kurja küüsi ja lase oma armastusel juhtida meie elu. Kuule meid Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

KANNATLIK AHASTUSES

Esmaspäev – 11. juuni

Issand tõi mu välja lagedale, ta päästis minu, sest tal oli minust hea meel. Ps 18:20

Samad sõnad “Minu armas Poeg, kellest on mul hea meel!”, öeldi ka Jeesuse kohta otse tae-vast, lausa kahel korral. Pärast ristimist (Mt 3:17) ja Muutmise mäel (Mt 17:5).

Selle kuulmine õpetab meile, et kui Isal on oma Pojast hea meel, siis on Temal ka kõigist neist hea meel, kes Pojasse usuvad. Siin saab tõeks, see mida inglid Jõulu ööl laulsid, et inimesest saab hea meel olema! (Lk 2:14) Eks meie Issand Jeesus ju ütelnud: “Ära karda, sa pisike karjake, sest teie Isal on hea meel anda teile kuningriik!” (Lk 12:32)

Peame siis meeles: Jeesus Kristus, tõsine Jumal ja tõsine inimene, on meie Lepitaja, et armu leiame Isa ees ja õndsust pärime.

Issand, sinu poole ma hüüdsin ja oma Issandat ma anusin (Ps 31:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala ajastus on ülitäpne. Kas ootad teatud asju, mis võikisd sündida sinu elus? Töö leidmist? Suhte algamist? Kodu saamist? Loe uuesti neid salme ning meenuta enesele, et Jumal omab kontrolli kõikides protsessides, olgu need suured või väikesed.

Palvetagem: Halastaja Isa! Nüüd teame, et meil eestkostja on üleval, kes meie nõdrust tunneb ja meid võib õndsaks teha. Tema pärast heida meie peale armu, kannata meie nõtrusega ja ehi meid oma Vaimuga, et oma hinge õndsust nõuame kartuse ja värinaga.

* * *

 

SEE, MIS SÜNNIB MEIE SEES, SAAB

VAREM VÕI HILJEM NÄHTAVAKS KA VÄLISPIDISELT

Teisipäev – 12. juuni

Nad kuulevad küll Su sõnu, aga nad ei tee nende järgi. Aga kui see täide läheb, vaata, see läheb täide, siis saavad nad teada, et nende keskel on olnud prohvet. Hs 33:32,33

Ka populaarne olles oli Hesekeli ülesandeks endiselt rahvast hoiatada. Nüüd aga oli olukord selles suhtes teine, et küüditatude hulk kasvas kõvasti. Lootusetud inimesed igatsesid lootuse järele. Aga me nägime, milline on prohvetlik lohutus. See ei ole kussutamine, vaid selge üleskutse – võtta oma elu eest isiklikult vastutus. See on sirgjooneline kutse pöörduda ära oma kurjadelt teedelt. Ta ei pakkunud haletsust, vaid andis oma kuulajatele võimaluse leida uus elu osaduses Jumalaga.

Populaarsus on Jumala sulasele tõsine katsumus. Issand Jeesus kogeski suuremaid kiusatusi, siis kui rahvas Teda imetles ja tahtis kuningaks tõsta. Aga nagu Jeesus ütles, olid nad huvitatud ainult tasuta kõhutäiest, mitte sellest mida Ta kuulutas. Ta ütles: “Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, te ei otsi mind mitte sellepärast, et te nägite tunnustähti, vaid et te sõite leiba ja teie kõhud said täis. Ärge nõutage rooga, mis hävib, vaid rooga, mis püsib igaveseks eluks. Seda annab teile Inimese Poeg, sest teda on Jumal Isa pitseriga kinnitanud.” (Jh 6:26,27)

Siin on meile tõsine mõtteaine. Milliste soovide ja ootustega kuulan mina Jumala Sõna.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Südamest voolama hakanud muutunud elu väljendub isetu-tes tegudes ning ligimese eest hoolitsemises.

Palvetagem: Ma tahaksin meelsasti olla tugev, Issand, ja ometi olen ma tihti nii nõrk. Mul on suured eesmärgid, aga ma ei suuda neid ikka ja jälle ellu viia. Ma tahaksin oma kaasinimesi abivalmilt kohelda, aga mõtlen siiski ainult enda peale. Issand, halasta! Karl-Heinz Ronecker

* * *

 

TUNNISTAJATEL ON PÜHA MÕJU MEIE USUELULE

Kolmapäev – 13. juuni

Meie, kelle ümber on nii suur pilv tunnistajaid, pangem maha kõik koormav ja patt, mis hõlp-sasti takerdab meid, ja jookskem püsivusega meile määratud võidujooksu! Hb 12:1

Heebrea kirja 12. peatükk on täis praktilisi nõuandeid neile, kes tahavad usuelus edasi jõuda. Selles räägitakse mitmesugustest abinõudest pühitsuse teel. Esimene neist on tunnistajate hulk, kelle olemasolu virgutab meid maha panema koorma ja patu.

Tunnistajate hulka kuuluvad kahtlemata need pühad mehed ja naised, kellest räägitakse Heebrea kirja 11. peatükis. See nimekiri on lõpetamata ja iga uskliku kohus on hoolt kanda selle eest, et ta võiks ka ise olla kord pühade inimeste nimekirjas.

On koormaid, mida ei saa nimetada patuks, kuid mis siiski takistavad meil edasi liikumist. Meie elus võib olla nii mõndagi, mis iseenesest pole halb, kuid mis võib siiski osutada takistuseks pühaduse teel. On harjumusi, huvisid ja asju, mille kohta üks ütleb, et see on lubatud, teine aga, et keelatud. Mõnele võib sama asi või olukord, mis teisele ei valmista mingit raskust, tõepoolest kiusatuseks olla. Heebria kiri käsib meil edasi pürgida. Kõik, mis takistab meil pühadust saavutada, tuleb ära anda.

Usklikul on kaks loomust. Vana loomus võib muutuda liiga esiletükkivaks. Paulus nimetab niisuguseid usklikke lihalikeks. Vana loomuse kaal tuleb vähendada palve ja vaimuliku tööga. See nõuab tahtekindlat pingutust, aga on siiski võimalik. Nii on pühadusel ka oma negatiivne külg. Vaja on maha panna koorem ja patt. Seda tuleb teha otsustavalt ja järjekindlalt.

Heebrea kirja 12. peatükk avab meile praktilise pühitsuse tee. Autor asetab meid võidujooksu areenile, mida ümbritseb tunnistajate hulk. Need pühad mehed ja naised, kes on enne meid patu võitnud, huvituvad nüüd meie võitluskäigust. Nende taevane pilk virgutab. Nende võit kinnitab meie usku ja suurendab meie võidutahet. Nende eeskuju õpetab meid. Nad saavutasid pühitsuse, aga enne pidid nad minema loobumise teed. Nad ei loobunud mitte ainult patust, vaid ka oma õigusest ja isegi oma elust. Aga just seetõttu saavutasid nad võidu, mille mõju ulatub ka meie aega. Astugem siis julgelt pühaduse teele!

Pange siis maha kogu kurjus ja kogu kavalus ja silmakirjatsemine, kadetsemine ja mis tahes keelepeks! (1Pt 2:1) Ärgu siis valitsegu patt kuningana teie surelikus ihus, nii et te tema himudele oleksite kuulekad. (Rm 6:12) Teil tuleb jätta oma endise eluviisi poolest vana loomus, kes laostub petlike himude käes. (Ef 4:22) Nüüd aga jätke teiegi maha see kõik: viha, raev, kurjus, teotamine, siivutud sõnad oma suust. (Kl 3:8)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tee nimekiri neist, keda paneksid oma elu usuplakatile. Täna Jumalat igaühe eest ning selle mõju eest, mis neil on olnud sinu elus.

Palvetagem: Issand, meie pärast on Sind löödud. Sinu häbistatud keha kuju näitab, milline on meie oma hinge olukord, mis oli algselt loodud Jumala järgi. Jörg Zink

* * *

  

MANITSUS PALVETAJALE

Neljapäev – 14. juuni

Leinapäev

Täna, kui te kuulete Ta häält, ärge tehke kõvaks oma südant. Ps 95:7,8

Tänane päev on Jumala armu päev. Tema ootab meilt tähelepanu selle kohta, mida Tema pakub täna. See mõte läbib Piiblit. Siis kui Jumal ütleb “täna”, ei tohi me Talle vastu vaieldes öelda – “homme”. Tema teab meist paremini, millal õige aeg on. See kehtib eriti pöördumise kohta.

Inimene saab vaevalt midagi teha oma südame tundlikkuse suurendamiseks. Küll võib ta aga oma südame kõvaks teha. Selle ohu ees seisab igaüks, kes kuuleb Jumala tahtmist. Võime oma hinge sulgeda, Jumala tahtmise oma mõtetest välja heita ja järele jääb kõva süda.

Uskmatul südamel ei ole hingamist. Ei manna taevast ega vesi kaljust suutnud Iisraeli rahuldada. Need, kes elasid uskmatu meelega tõotatud maal, neid ei suutnud rahuldada seegi koht, mis andis piima ja mett. Niikaua, kui me südamesse jääb vastupanu Jumalale, ei suuda meid rahuldada ükski õnnistus ega ime.

Seepärast on nõnda, nagu Püha Vaim ütleb: “Täna, kui teie tema häält kuulete, (Hb 3:7) siis ta määrab jälle ühe päeva tänaseks päevaks, kui ta nii pika aja pärast Taaveti kaudu ütles, nõnda nagu varem on öeldud: “Täna, kui te kuulete tema häält, ärge tehke oma südant kõvaks!”” (Hb 4:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kiida täna Jumalat kõige selle eest, mis jääb sulle mõistetamatuks, saladuslikuks ning isegi selle eest, mida sa ei oska hoomata. Ta on nii palju suurem ja väärt kogu meie kiitust!

Palvetagem: Helde Õnnistegija! Ärata meid ülesse, et me oma hinge õnnistust taga nõuaksi-me ja oma meeleparandust ei jätaks homse peale. Aita liha suretada ja himud ristilüüa, mis hinge vastu võitlevad. Kaota meis kõik kõrkus, mis meie südant Su püha Sõna vastu kõvaks teeb ja anna meile alandliku meelt. Tänu Sulle, et Sa oma Sõna läbi meid ikka veel kutsud.

* * *

 

NII SUUR PÄÄSTE

Reede – 15. juuni

Issand, heldele Sa osutad heldust, laitmatu mehe vastu Sa oled laitmatu. Puhta vastu Sa oled puhas ja kõvera vastu Sa osutud keeruliseks. Ps 18:26,27

Siin rõõmustab Taavet, et Issand päästis ta vaenlaste käest. Psalm 18. kajastub Taaveti elu, kui ta oli tagaaetav, ülekohtuselt süüdistatav. Ta oli tõesti mees Jumala südame järgi. Oma sõna pärast ja oma südame järgi oled sa talitanud, kõiki neid suuri asju oma sulasele teatavaks tehes. (2Sm 7:21)

Siin on ka midagi neile, kelle jaoks Jumala tundub väga keeruline ja mõistatuslik. Neil tasub vaadata peeglisse ja mõelda, kas ei vaata sealt vastu ebasiirus ja ebapuhtus, mida kantakse üle ka oma arusaamadele Jumalast.

Me ei tohi kahelda Jumala armastuses ja armus. Kui Jumal on midagi ette võtnud, viib Ta selle ka lõpule. Meid tahab Ta Kristuses teha laitmatuks ja puhtaks, ja siis võime rõõmuga ühineda ka Taaveti tänase tõdemusega.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sageli küsitakse, miks Jumala juurde tulekuks on esmalt vaja uskuda, nagu Hb 11:6 nõuab. Vastus on lihtne: uskmatuse tõttu eemaldus inimene Jumalast, tagasitulekuks on vaja esmalt uskuda.

Palvetagem: Nüüd Sulle, Sina Isa taevas, toon mina tänu südamest, et ihu, hinge siin maailmas Sa oled kaitsnud kurja eest. Kõik, mis mul tarvis, toimetad, ja mis mul vaja, valmistad. Johann Wenzer

* * *

   

DISTSIPLINEERIMISE VAJADUS

Laupäev – 16. juuni

Võtke siis eeskujuks Teda, kes on kannatanud niisugust patuste vaenu enese vastu, et te ei väsiks ega teie hing ei nõrkeks. Hb 12:3

Lugejaid õhutatakse hoolega vaagima Kristuse kannatlikkust, kui nad oma raskuste üle järele mõtlevad. Meil tuleb arvesse võtta kõiki vaenulikkuse aspekte, mida Kristus pidi enda vastu taluma, enne kui saame Temast tervikliku pildi. Nii nagu ka eelnevas salmis, kus juhitakse lugejate pilk enestelt Kristusele. Vaadakem üles Jeesusele, usu alustajale ja täidesaatjale, kes häbist hoolimata kannatas risti temale seatud rõõmu asemel ja on nüüd istunud Jumala trooni paremale käele. (Hb 12:2) Kristuse poolt tehtu omab jäävat väärtust.

Tähelepanu koondamisel Jeesusele oli kindel eesmärk: et te ei väsiks ega teie hing ei nõrkeks. Autor teadis, et inimestel on oht julgust kaotada – mitte ühe hetkega, vaid pikema perioodi jooksul, koos järkjärgulise otsusekindluse kahanemisega. Seda kalduvust peab tasakaalustama üha süvenev tähelepanu Jeesusele endale.

Ja Siimeon õnnistas neid ja ütles Maarjale, tema emale: Vaata, see laps on seatud languseks ja tõusuks paljudele Iisraelis ja tähiseks, mille vastu räägitakse. (Lk 2:34) Aga me peame õigeks sinu enda käest kuulda, mida sa mõtled, sest sellest lahkusust on meil teada, et selle vastu räägitakse kõikjal. (Ap 28:22) Ärgem tüdigem head tehes, küll me omal ajal ka lõikame, kui me enne ära ei nõrke! (Gl 6:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Seisata Jumala ees ning küsi: kas on kedagi kes praegu võitleb raskustega, keda sina võiksid külastada või julgustada täna vastu pidama?

Palvetagem: Armas Jumal, aita mul palun seista täna kindlana Sinu jõus, ükskõik mida see päev ka toob.

* * *

 

Kasutatud allikad
  • Cuthrie, Donald (2006) Kiri heebrealastele. Tallinn: Logos, lk 248
  • Lampson, Peeter (1903) Hommiku- ja õhtu- “roaohver” : Esimene jagu. Tartu, lk 77
  • Oras, Urmas. Armastus ja südamevalu. – Eesti Kirik (01.06.2016): http://www.eestikirik.ee/armastus-ja-sudamevalu/
  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Välja sügavast veest (Ps 18:1-51); Populaarsuse kiusatused (Hs 33). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Salumaa, Elmar. (2001) Matteuse rõõmusõnum. Tallinn: Logos, lk 343-345
  • Soom, Kaido. Kutse Jumala riiki. – Eesti Kirik (10.06.2015): http://www.eestikirik.ee/kutse-jumala-riiki-5/
  • Soosaar, Albert (1996) Usk – lootus – armastus. [postill] Tallinn: Logos, lk 108-109
  • Tärk, Osvald (1997) Julgus elada ja surra. [postill] Tallinn: Logos, lk 134,138-139
  • Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 392-393

 

Koostas Indrek Lundava.
Juuni 2018 

Päeva Sõnum. Nr 88. 3. – 9. juuni 2018

Päeva Sõnumi logo

KADUVAD JA KADUMATUD AARDED

2. pühapäev pärast nelipüha

Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

Aare tähendab suurt varandust, mille väärtus ajaga mitte ei kahane, vaid kasvab. Kui inimeste-ga rääkida, siis sõnades teavad nad enamasti, mis on elu tõelised väärtused. Tihti räägitakse, et oluline on olla lähedastega, jätta jälg endast maailma ja uskuda Jumalasse. Kui aga asi jõuab tegudeni, siis kipuvad need püsiväärtused asenduma palju argisemate ja kaduvamatega nagu raha ja asjad.

Tänapäeva maailmas tajume selgelt, kui vähe on neid asju, mida võib pidada tõeliseks aardeks. Tehnika vananeb kiiresti ja kõikvõimalikud tehnilised vidinad, mis täna maksavad palju, on mõne aasta pärast juba olematu väärtusega. Inflatsioon sööb raha väärtust ning keegi ei tea, kas meie säästudest on veel mõnekümne aasta pärast midagi alles.

Seepärast ongi arukas pöörduda nende püsiväärtuste poole, mis meil on. Usk Jumalasse on üks olulisimaid, sest usu roll kasvab siis, kui kõik muu on halvasti. Usu läbi saab inimene igavese elu, mis on tõeline varandus võrreldes kõige muuga siin maailmas. Igaüks peab kord siit maailmast lahkuma ja kõik maised varandused ning armsad inimesed peavad siis maha jääma. Usk aga viib inimese igavesse ellu. Seal võime kohtuda nende lähedastega, kes on meie eel siit maailmast lahkunud. Usk on kadumatu aare, mida tasub hinnata.

Meelespeetav kirjakoht: Kristus ütleb: Kes teid kuulda võtab, see võtab kuulda mind, ja kes teid kõrvale lükkab, see lükkab kõrvale minu. Lk 10:16

Nende sõnadega rõhutatakse Jeesuse poolt läkitatud sõnumiviijate tähtsust. Kui Jeesus varustab kellegi meelevallaga kõnelda, siis see isik ka kõneleb meelevallaga. Igaüks, kes võtab kuulda teda, võtab tegelikult kuulda Jeesust, ja igaüks, kes hülgab tema, hülgab tegelikult Issanda. Printsiip asetab suure vastutuse kõigile, kes sõnumit kuulevad. Kuid see ulatub veelgi kaugemale. Igaüks, kes lükkab kõrvale Jeesuse, lükkab tegelikult kõrvale ka tema Läkitaja. Jeesuse sõnumiviijad lähevad seega välja täieliku volitustega ja nende sõnumit tuleb võtta täie tõsidusega.

Sellepärast olete sina ja kogu su jõuk kogunenud Issanda vastu, sest kes on Aaron, et te nurisete tema vastu? (4Ms 16:11) Kes teid vastu võtab, võtab vastu minu, ja kes minu vastu võtab, võtab vastu minu Läkitaja. (Mt 10:40) Ja ütles neile: “Kes iganes selle lapse võtab vastu minu nimel, võtab vastu minu, ja kes iganes võtab vastu minu, võtab vastu minu Läkitaja. Sest kes on väikseim teie kõikide seas, see on suur.” (Lk 9:48) Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes võtab vastu selle, kelle mina saadan, see võtab vastu minu, aga kes võtab vastu minu, see võtab vastu tema, kes on minu saatnud. (Jh 13:20)

Palvetagem: Armuline ja helde Jumal, kes Sa kingid meile taevaseid aardeid: rohkenda meie keskel oma armu. Juhi meid ajalike asjade kaudu Sinu taevaste andide maitsmisele. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

VÕITLUS, MILLES TULEB VALMIS OLLA ISEGI MÄRTRISURMAKS

Pühapäev – 3. juuni

Jeesus ütles: “Kes iganes tahab päästa oma elu, kaotab selle, aga kes iganes kaotab oma elu minu pärast, leiab selle.” Mt 16:25

Tõelist risti tõeliselt kanda suudetakse aga üksnes täielikus kuulekuses – ja Jumal ei anna kellelegi rängemat ristikoormat, kui ta kanda suudab. Kui nende kahe põhinõude täitmises teostub tõeline järelkäimine, siis ei tule viimast mõista kaugeltgi Jeesuse välispidise eluvormi matkimisena või “järeleaimamisena”, vaid Temaga koos käimisena, Tema juures olemisena, nii nagu vanal ajal õpila-sed rändasid koos õpetajaga, allusid tema juhtimisele ja talusid kõike temaga koos. Nii peavad nüüd ka jüngrid õppima minema koos Jeesusega Jeruusalemma – vastu kõigele, mis neid seal ootab.

Kui Jeesus kõneleb siin elu (ehk hinge) päästmisest, siis kajastub selles üsna selgesti tagasivii-de Peetruse katsele “säästa” Jeesust Tema eesseisvatest raskustest. Kes Jumala teelt oma elu pärast kartes kõrvale põikab, see võtab ohjad oma kätte, saab ise oma elu peremeheks ja mängib selle tegelikult käest ära. On ainult üks võimalus elu tõeliseks säästmiseks – kui see jäägitult usaldatakse Jumala kätte nii elus kui surmas.

Teisisõnu: kui keegi kogu oma olemasolu usaldab täielikult Temale, on valmis Temaga ka märtrisurma minema – siis selle elu on kindlasti Jumala kätes ega lähe ka surmas enam kaduma. Nimelt seda selgitabki Jeesus siin jüngritele, kusjuures Ta elu näeb selle igavikulises kvalifikatsioonis, loodupärase andena, mis ei saa ega tohi kaduma minna ning mille kadumamineku eest inimene ise vastutav on.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui lugeda salmi Mt 16:21, võime küsida endalt, kas jüngrid peavad jagama oma õpetaja saatust ka selleski suhtes?

Palvetagem: Aita meid, armas Issand igapäev vana Aadamat kõige tema kurja himudega suretada, et uue inimese poolest ikka vägevamaks saame ja igavest elu võime pärida.

* * *

 

PROBLEEMI LÕPLIK LAHENDUS

Esmaspäev – 4. juuni

Eesti lipu päev

Jumal lunastab mu hinge surmavalla käest, sest Ta võtab mu vastu. Ps 49:16

   Kui kõrvutada selle psalmi 8. ja 16. salme, siis näeme, et “ükski ei või … maksta Jumalale lunastushinda”, aga “Jumal lunastab mu hinge vaenlase käest”. Jumal suudab seda teha, ja teeb seda. Vana seaduse ajal andis Jumal seoses paasatalle tapmisega teatud korraldused. Kui see ettenähtud tingimus oli täidetud, möödus surmaingel (2Ms 12:13). Uue seaduse ajal teame, kuidas inimene tõepoolest lunastakse surmakartusest.
   Keegi sureb meie eest ja meie saame selle kaudu elu. Kristus, meie paasatall, on meie eest tapetud – see on jumalik lunastus. Selle ohvri kaudu on Jumal hakanud lunastama inimesi. “Ükski, kes tema sisse usub, ei pea hukka saama …” Midagi toimub inimeses, kes usub Jeesusesse Kristusesse. Uue elu esimeseks tunnuseks on surmahirmu kadumine. Usu kaudu Kristusesse pole surmal meelevalda sinu üle. Su hinges domineerib surma võitev jõud. Saame täidetud ülestõusmise väega.
   Meie vanem vend Kristus on tasunud lunahinna ja meie elame. Ta võtab mu vastu. Sama, mis öeldi Eenoki kohta.
   Ihu läheb hauda, aga meie hing päästetakse. Ja selle hommiku saabudes, millest psalmi autor rääkis, päästetakse ka ihu. Nii võidab ülestõusmine sellegi.

Sest sina ei jäta mu hinge surmavalla kätte ega lase oma vagal näha kõdunemist. (Ps 16:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Need, kes usuvad Jeesusesse ei pea oma surma enam vaa-tama kui midagi mis on nende tee peal ees. Vastupidi – see on nende jaoks otsekui juba läbitud etapp Jeesuse töö tõttu. See on juba lahendatud. Kas usume seda ja kui palju jagame oma veendu-must teistega meie ümber?

Palvetagem: Jeesus, Päästja, elab veel, sest ma saan ka elu näha, elan pärast taevas seal, surm ei või mul kahju teha. Jeesus liige olen ma, mind ei jäta maha Ta. Luise Henriette

* * *

 

TAGASIHOIDLIK TARKUS

Teisipäev – 5. juuni

Kaht asja ma palun Sinult, ära neid mulle keela, enne kui ma suren: pettus ja valekõne hoia minust eemal, vaesust ega rikkust ära mulle anna, toida mind aga vajaliku leivaga. Õp 30:7,8

Õpetussõnades ning ka teistes Vana Testamendi raamatutes on rohkesti juttu ebaõiglusest, varanduslikust ebavõrdsusest, võimust, positsioonist ja ühiskondlikust turvalisusest. Olgu me rikkad või vaesed, kõige tähtsam on meie suhtumine. Kui me oleme ihned, pole tähtis kas oleme rikkad või vaesed, ihned oleme ikka. Kui me alustame vaesuses ja oleme ihned ning saame ajapikku rikkaks, kas pole me siis rikkad ja ihned? Keegi on ju alati meist rikkam. Alati on kellelgi midagi sellist, mida meil pole. Võib-olla taipame, et meie probleemiks on kadedus ning otsustame kõik ära anda, kuid kui me samal ajal kiikame üle aia, mis naabril on (olgu ta rikkas või vaene), siis pole me tegelikult oma probleemist vabanenud.

Sama kehtib ka meie kõige olulisema suhte puhul – meie suhte puhul Jumalaga. Kui oleme heal järjel, tekib meil kiusatus öelda: “Mul pole midagi rohkem tarvis, isegi mitte Jumalat.” Kui meil pole piisavalt, et oma peret toita, võime leida põhjenduse kuriteole ja mõelda, et “kui Jumal mind ei aita, siis aitan ma ennast ise.” Raske on hukka mõista inimest, kes varastab leiba, et oma peret toita, kuid oluline on tunda ära punkt, millest enam edasi minna ei saa. Meil tuleb vältida lõkse ning säilitada õige suhe Jumalaga. Kristlased usuvad, et suhe Jumalaga on nagu vanema ja lapse suhe, mis ei piirdu ainult materiaalse aspektiga, vaid sinna lisanduvad ka armastus ja voorused.

Ükskõik, kas oleme rikkad või vaesed, peame otsustama, kas tahame langeda kadeduse ja ih-nuse lõksu. Samuti peame otsustama, kui oluline on meile suhe Jumalaga. Samas ei tohi me unustada, et mõtlemisaega pole piiramatult. Enne kui ma suren tähendab tegelikult “enne kui on liiga hilja”. Nii peaksime tegema need salmid enda soovideks ning palvetama, et Jumal annaks meile kõik eluks vajaliku ja õpetaks meid sellega rahul olema.

Teie eluviis olgu rahaahnuseta; jääge rahule sellega, mis teil on, sest tema on öelnud: “Ma ei hülga sind ega jäta sind maha!” (Hb 13:5) Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev! (Mt 6:11) Kui meil on aga elatist ja ihukatet, siis olgu neist meile küll. (1Tm 6:8)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Mu sees on üks teine, kes on minu peale pahane” (Thomas Browne, arst ja kirjanik 1605-82) Kas ka sinul on olukordi, kus kurja ja hea segu osutub eriliselt segadusseajavaks? Palu siis Jumalalt tarkust tema Pojas kui üritad leida selgust oma olukorras.

Palvetagem: Issand, aita mul aru saada, millal mul on küllalt, et toime tulla. Ära lase mul kunagi kahelda oma elu materiaalses õnnistuses, et ma ei peaks Sind eirama. Ära lase mul kasutada oma eesmärkide saavutamiseks valesid vahendeid, et ma ei solvaks Sind. Kaitse mind kurja eest ja aita mul seista vastu ahnusele ja kadedusele.

* * *

 

JÕUKUSE OHTUDEST

Kolmapäev – 6. juuni

Ent jumalakartus on suur tuluallikas, kui inimesele piisab sellest, mis tal on. Ei ole me ju midagi toonud maailma, nii ei suuda me ka midagi maailmast ära viia. Kui meil on aga elatist ja ihukatet, siis olgu neist meile küll. 1Tm 6:6-8

Kuna raha on valeõpetajate peamine mure, käsitleb apostel mõningaid sellega kaasnevaid ohte ning sätestab üldise kehtivusega põhimõtted.

Jumalakartus annab tõelist kasu vaid siis, kui see ei sõltu asjaoludest. Jumal on vägev andma teile kogu armu rikkalikult, et teil ikka oleks kõike küllaldaselt ning et te oleksite rikkad iga teo tarvis (2Kr 9:8), ning apostel ise on selle suurepärane näide. Ma ei ütle seda puuduse pärast, kuna ma olen õppinud olema rahul sellega, mis mul on. (Fl 4:11)

Teiseks tahab apostel osutada, et aineline vara on ühtviisi ebaoluline nii meie tulekul maailma kui ka siint minekul. Nagu ta oli tulnud, nõnda ta läheb, ja mis kasu on temal, et ta vaev on tuulde läinud? (Kg 5:15)

Ja kolmandaks määratleb apostel ära kristliku rahulolu mõõdu. Kui meil pole ka rahuldatud rohkem kui esmavajadused, nagu toit ja ihukate (mis võib tähistada nii riideid kui ka peavarju), siis peaks sellest piisama rahuloluks.

Need salmid on otsekui vastandid tänapäeva tarbijaliku ühiskonna mõttemallidele. Igal sammul kohtame reklaame ja tohutuid pakkumisi uutele ja parematele kaupadele. Maailm püüab meeleheitlikult täita inimese südame igasuguste asjadega, mille kõrval ei jää aega ja ruumi igavikuliste teemade jaoks. Eemalda mu silmad tühja vaatamast, elusta mind oma teedel! (Ps 119:37)

Parem taimetoit armastusega kui nuumhärg, mille juures on vihkamine. (Õp 15:17) Alasti olen ma emaihust tulnud ja alasti pöördun ma tagasi. Issand on andnud ja Issand on võtnud; Issanda nimi olgu kiidetud! (Ii 1:21) Sest oma surma ei võta ta midagi kaasa, tema au ei järgne talle. (Ps 49:18) Ja Jaakob andis tõotuse, öeldes: Kui Jumal on minuga ja hoiab mind teel, mida käin, ja annab mulle leiba süüa ja riided selga. (1Ms 28:20)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Vaata kriitiliselt üle omaenese elu ja suhtumised ning palu, et Püha Vaim võiks läbi valgustada kõik alad tuues esile iga uhkusega täidetud nurga.

Palvetagem: Mu Jumal! Mis küll on mu lootus ja mu kindlus, millele ma siin elus toetuda võin? Ja mis on mu suurim rõõm ja trööst kõigist neist asjust, mis siin päikese all paistavad? Sina oled see, Issand, mu Jumal, kelle halastus on piirita. Kas on mul kunagi hea olnud Sinuta? Või millal oleks mul võinud olla halb, kui Sina minu juures olid? Parema meelega sooviksin Sinuga vaene olla, kui rikas Sinuta. Meelsamini soovin Sinuga maa peal rännates kerjata, kui Sinuta taevas olla. Kus Sina oled, seal on taevas! Thomas Kempisest

* * *

 

JUMAL KAITSEB JEESUST JA TEMA OMI

Neljapäev – 7. juuni

Mina saan näha Su palet õiguses, saan täis Su palge paistusest, kui ma ärkan. Ps 17:15

Psalmis tõotatakse, et katsumustes tuleb Jumal kristlastele appi: “Ma hüüan sinu poole, sest sina, Jumal, vastad mulle; pööra oma kõrv mu poole, kuule mu kõnet! Osuta imeliselt oma heldust, sa nende päästja, kes otsivad su juures pelgupaika su paremale käele vastupanijate eest!” (Ps 17:6–7) Vastupanijateks nimetatakse siin kristlase vaenlasi: oma liha, ahvatlev ja tagakiusav maailm või pimeduse meelevald. Jumal tõotab, et ahistus on viimselt otsekui halb uni, millest kristlane ärkab, leides end Jumala juures kaitstuna: “Mina saan näha su palet õiguses, saan täis su palge paistusest, kui ma ärkan.” Jumala ligiolu üllatab kristlast alati oma headusega ning ümbritseb teda armastusega. Paulus väljendab seda sõnadega: “Mida silm ei ole näinud ega kõrv kuulnud ja mis inimsüda-messe ei ole tõusnud – selle on Jumal valmistanud neile, kes teda armastavad.” (1Kr 2:9)

Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad näevad Jumalat. (Mt 5:8) Et olgu mis tahes, milles meie süda meid süüdistab, Jumal on siiski meie südamest suurem ja tema teab kõik. (1Jh 3:20) Aga kui tuleb täielik, siis kõrvaldatakse poolik. (1Kr 13:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta kõikide nende kristlaste pärast kes tänasel päeval peavad kannatama tagakiusu ning rõhumist ustavuse tõttu Jumalale. Palu et Jumal võiks anda neile suure sisemise kindluse tema armastusse, hoolekandesse ja abisse.

Palvetagem: Sinu poole, Issand, ma pöördun oma palvega: südamest Sa välja pühi kõik, mis kõlvatu ja tühi. Armu uks mul lahti tee, kui ma tulen palvele; aita, et kõik jätan maha, mis Su meelest halb ja paha. Adalbert Hugo Willigerode

* * *

 

TÕSTA KÕRGEKS JUMAL, MITTE RIKKUS

Reede – 8. juuni

Ükski ei või venna eest anda luna ega tema eest maksta Jumalale lunastushinda, sest nende hinge luna on liiga kallis ja peab jääma igavesti tasumata. Ps 49:8,9

Käsu järgi pidi rikas oma vaese lunastama enne 50 aasta möödumist. Niisugusel juubeliaastal peab igaüks saama tagasi oma pärisosale! (3Ms 25:13) Aga see oli väga piiratud võimalus. Ükski rikas ei võinud lunastada teist inimest surmast.

Juba siin maailmas on rikkusel küllalt ohtusid. Vargad, tuli, vesi ja palju muudki võib rikkalt võtta ta rikkuse. Aga hoopis vältimatu on tõsiasi, et rikas võetakse ära tema varanduselt. Surm tuleb ja ütleb: “Sel ööl nõutakse sinult sinu hing.” Nii toimub lahutamine. Surma ees on rikas võimetu. Kui panna kuld surma kaalule, näeme, kui kerge on kuld. Siis selgub, et elus on momente, millal kuld ei maksa midagi. Rikas ei saa kulla eest osta ainsatki päeva elu pikendamiseks. Kuningate vara, kalliskivide kogud, kullakaevandused on siis väärtusetud.

Needsamad abitud inimesed tulevad meid surematuid hingi hirmutama oma kullaga. Tühi töö! Miks ma peaksin kartma kurjal ajal … (Ps 49:6)

Armastuse me oleme ära tundnud sellest, et Kristus on jätnud oma elu meie eest; ning meie oleme kohustatud jätma oma elu vendade eest. (1Jh 3:16) Sest mis kasu on inimesel, kui ta võidaks terve maailma, oma hingele teeks aga kahju? Või mis oleks inimesel anda ära oma hinge lunahinnaks? (Mt 16:26) Vaid Kristuse kui laitmatu ja puhta Talle kalli verega. (1Pt 1:19)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Vaeseid on alati teie juures”, ütleb Jeesus (vt Mt 26:11). Kus on vaeseid, seal on ka rikkaid. Viimastel on midagi, mida vaestel ei ole: varandust, raha ja võimu. Raha eest saab siin maailmas palju asju – nii palju, et näib, nagu saaks selle eest kõike. On siiski midagi, mida raha eest ei saa?

Palvetagem: Arm, kes Sa mind oled võitnud armastuse väega ja mind enda külge köitnud heldusega, tõega: Arm, Su päralt olen ma elades ja surres ka. Johann Scheffler

* * *

 

OMA ELU EHK HINGE KADUMAMINEKU EEST ON INIMENE ISE VASTUTAV

Laupäev – 9. juuni

Jeesus ütles: “Mis kasu on inimesel, kui ta võidaks terve maailma, oma hingele teeks aga kahju? Või mis oleks inimesel anda ära oma hinge lunahinnaks?” Mt 16:26

Kui inimene suudaks mobiliseerida ka kogu maailma jõud ja võimalused iseenda kasuks, st oma elu “päästmiseks” ja “säästmiseks” – siis teeks ta endale sellega ikkagi kahju, kaotades elule loodupäraselt määratud igavikulise kvalifikatsiooni. Tema ainsaks “tasuks” on ikkagi vaid surm, mitte aga igavene elu Jumala juures.

Iga inimene on oma elu saanud Jumala käest. Kui ta selle kaotab, siis pole tal mingit vahendit selle taasleidmiseks, pakkugu ta selle eest mida tahes. Jumalaga ei saa elada mingis kaubanduslikus vahekorras. Jumalalt saadud anni kaotus ei saa inimene millegagi tasuda.

Jeesus manitseb meid siin, et me oma elu õigesti hoiaksime, sest kui me selle kord kaotame, siis oleme sellega koos kõik kaotanud. Elu hoida ei tule mitte iseka himutsemisega, mis selle meie käes rikub, vaid nii, et me oma elu Jeesuse teelt otsiksime ning seda tehes selle Jumala kätesse annaksime: nii võtame selle kord taas vastu Tema igavikulisel kujul.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal võiks avardada su arusaamist, lisades valmisolekut ja igatsust teenida mistahes rollis Tema seda kõige paremaks peab.

Palvetagem: Tänan Sind, Issand, et oled loonud igavese eluseemne minu südamesse ja et miski maine ei suuda mind täielikult rahuldada. Tänan Sind, et igas selle maailma rõõmus on ka nõnda palju kurbust ja rahutust, et see juhib minu meele mõtisklema täielikuma õndsuse üle. John Baillie

* * *

 

Kasutatud allikad

  • Cuthrie, Donald (2013) Pauluse esimene ja teine kiri Timoteosele. Pauluse kiri Tiitusele. Tallinn: Logos, lk 114-115
  • Laato, Antti (2015) Kristus psalmides. Märjamaa, lk 62
  • Morris, Leon (2008) Luuka evangeelium. Tallinn: Logos, lk 231
  • Pappel, Tiia (2003) Kas Kristus või maailm? 1. Timoteosele 6:1-10. Piiblivõti : piiblitekstid koos kommentaari-dega, sügis-talv. Tallinn : Avatud Piibli Ühing, lk 48
  • Rew, Eric (2002) Tarkuse kaevul. Suvelugemisi Õpetussõnadest. Tallinn: Logos, lk 174-177
  • Salumaa, Elmar. (2001) Matteuse rõõmusõnum. Tallinn: Logos, lk 483-485
  • Soom, Kaido. Kaduvad ja kadumatud aarded. – Eesti Kirik (14.06.2017): http://www.eestikirik.ee/kaduvad-ja-kadumatud-aarded-8/
  • Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 130-132,

 

Koostas Indrek Lundava.
Mai 2018

Päeva Sõnum. Nr. 87. 27. mai – 2. juuni 2018

Päeva Sõnumi logo

VARJATUD JUMAL

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

1. pühapäev pärast nelipüha

Maailmas on väga palju asju, millest me aru ei suuda saada, sest meie mõistmine on piiratud. Jumala kolmainsus, millest kõneleb kolmainupüha, on üks selliseid. Jumal on inimesest nii palju erilisem, et meie meeled ei suuda temast aru saada. Jumal on niivõrd püha, et ükski patune inimene ei suuda teda tõlgendada ega ära seletada. Jumalat saab inimene kogeda vaid nii palju, kuivõrd Ju-mal end talle ilmutab.

Jumal on üks, aga ta ilmutab end meile Isana ja Pojana ja Püha Vaimuna. Ta tegutseb loojana, lunastajana ja pühitsejana. See, et Jumal on Isa, tähendab maailma loomist ja kõigele elu andmist. Ilma Jumalata pole selles maailmas midagi tekkinud. Iga inimhing on Jumala loodu ja kannab Isa ees vastutust.

Jeesus suri ristil inimeste pattude eest, et meie võiksime vabaks saada, see tähendab lunasta-mist, vabaks ostmist. Lunastus on märk Jumala armastusest ja hoolimisest.

Pühitsemine tähendab Püha Vaimu tööd meie juures, see tähendab inimese elu muutumist Ju-mala tahte kohaseks ja usus kasvamist. Jumal loob elu, päästab inimesi ja äratab inimsüdameis us-ku. Jumala tegevuse kaudu võime meie teda oma eluteel kogeda ja järgida.

Kui Jumal tahab, siis ta ilmutab ennast meile. Meil on vaja avatust, et kohtuda varjatud Juma-laga. Imeline on see tunne, kui Jumal meid elus puudutab ja varjatu saab lähedaseks.

Meelespeetav kirjakoht: Püha, püha, püha on vägede Issand! Kõik maailm on täis Tema au! Js 6:3

Meil on looduses ilus ja rõõmus aeg, mil kevad ja suvi teine teisele vastu tulevad. Kuid veel tähtsam ja rõõmsam aeg on ristikogudusel omas kiriku aastas pühitseda: ka siin ulatavad kaks aega teine teisele vastu tulles kätt. Meie astume nüüd välja kiriku aasta esimesest poolest, mis meile oma suurte pühadega Jumala armu ja õnnistust rohkelt on pakkunud, ja alustame teist aasta poolt, kus meie oma eluga tõeks peame tegema, et meie mitte unustajad kuuljad ei ole olnud. Need kolm suurt püha, mis meil nüüd selja taga, on meile Jumala suurest armust tunnistust annud. Jõuluks kinkis meile taeva Isa oma armsa ja ainsa Poja. Jeesus Kristus, kes Suurel Reedel armastusest aetud kui Jumala Tall meie eest suri, andis meile Ülestõusmise pühal tunnistust, et Tema elu ja hukkamine-mata põlve surma ja hukatuse asemele meile on toonud. Nelipühal anti meile Püha Vaimu taevast, kes meid Isale ja Pojale eluasemeks valmistab; seesama Vaim jääb ka ise meie juurde igavesti. Oh seda Jumala armu ja õnnistust!

Täna pühitseme meie Kolmainu Jumala püha, mil meie kõiki neid heategemisi meeletuletame, mida Jumal Isa, Poeg ja Püha Vaim meile on jaganud ja ikka veel annab. Üks neist suurematest ar-mutegudest on meie Jumala lapseks saamine püha ristmise läbi. Eks see ole küll rõõmustav, et mitte üksnes Seeravid taevas Kolmainule püha, püha, püha! ei laula, vaid ka paljud siin maa peal, kelle südamed Jumala au tundmisega on täidetud. Võtame seda laulu siin hoolega ristikoguduses õppida ja oma jumalateenistusel laulda, et seda ükskord ka kõrgemas kooris võiksime ühes laulda Kolmai-nule igaveseks kiituseks.

Nõnda ütleb Püha, Tõeline, kelle käes on Taaveti võti, kes avab, ja ükski ei lukusta, ning lu-kustab, ja ükski ei ava. (Ilm 3:7) Ning neil neljal olevusel oli igaühel kuus tiiba, ümberringi ja seest silmi täis, ning nad ei lakanud ööl ega päeval hüüdmast: “Püha, püha, püha on Issand Jumal, Kõi-geväeline, kes oli ja kes on ja kes tuleb!” (Ilm 4:8) Sest mulle on suuri asju teinud Vägev, ja püha on tema nimi (Lk 1:49)

Palvetagem: Püha Kolmainu Jumal, Isa ja Poeg ja Püha Vaim, igavene Issand, Sind me kii-dame, austame ja täname, Sind me palume. Jaga meile oma jumalikku armu, nii et me Sinu olemuse müsteeriumi õigesti tunnistame, kristlikult elame, õndsalt lahkume ja pärast maist elu koos pühade inglite ja lunastatutega Sind taeva kirkuses teenime. Seal saame Sind palgest palgesse näha ja ülista-da Sind igavesti.

* * *

SÜÜDAKEM KÜÜNAL!

Pühapäev – 27. mai

Kolmainupüha

Jeesus ütleb: “Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vai-mu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud!” Mt 28:19,20

Taevaminemise loos andis Jeesus jüngritele suure ülesande: minge ja pöörake usule kogu maailm! See näis olevat rumalaim ülesanne, mida jüngrid iial Temalt said. Kuid nende silmad po-leks mitte olnud pööratud Jeesuse poole, nad oleksid selle käsu ning ülesande kõrvale heitnud. Maa-ilm on täis vaenu nende vastu. Neid oli ju nii vähe ja näis, et nad tõesti ei suuda midagi korda saata. Kuid nad läksid siiski ja tegid parima.

Meie mõtleme sageli, et meie töö ja tegevus usulisel põllul pole tähtis. Minu osa on kirikus tähtsusetu. Kuid meie selline arvamine on vale. Igaüks võib olla ja on väga tähtis. Kes on end pü-hendanud tõele, võib muuta kogu maailma kursi valguse ja tõe suunas.

Jeesus löödi risti umbes aastal 30. Tema väheseid järelkäijaid võis siis üles lugeda sõrmede peal. Aastal 313 oli kristlus Rooma maailmariigi poolt tunnustatud kehtivaks usuks, kuigi ta oli seda püüdnud asjatult välja juurida. Täna on miljoneid kristlasi. Ka täna ütleb Kristus meile isiklikult: “Minge!”, sest uus pime paganlik ajastu võib jälle tulla meie üle. Kuid see aeg ei saa tulla, kui krist-lased lähevad ja süütavad küünla.

Elage Kristusele, töötage Temale kui elu Issandale! Meie ei suuda küll võita kogu maailma kristlusele ega valgustada kogu maailma teid, kuid me saame süüdata kristluseküünla seal, kuhu elu meid paigutab. Uskuge, lootke ja armastage, need on sädemed, mis valgustavad meie eneste elu ja ka meie ligimeste omi.

Ärge väsige, ärge heitke kristlusele käega kui lootusetule ja mõttetule ideele! Ärge kartke maailma pimedust. Mida pimedam see on, seda enam paistab meie usutuluke. Jääge ustavaks Kris-tusele, kellele me truudust ja Tema järelkäimist tõotasime! Tõotust, mille Kristus andis oma jüngri-tele, on kõigiga, kes teostavad oma eluga usku ja armastust ja kes Tema järel käimises paistavad kui küünlad. “Ja vaata, ütleb Issand, mina olen iga päev teie juures maailma-ajastu otsani!”

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Nähes, kui vähe koguduse liikmed ja juhtkond oma eluga realiseerivad usku, on paljud inimesed kaotanud usu kirikusse. Mida oleme teinud, et neid tuua Kristuse juurde, seega ka kirikusse?

Palvetagem: Hea taevane Isa, täname Sind, et armastad meid, patuseid inimesi, ja tahad meile elus parimat. Täname, et oled ilmutanud meile oma armastust Isana, andes meile elu, Pojana päästes meid ja Püha Vaimuna andes meile selguse usu kohta. Tule meie südamesse ja muuda meie elu, et võiksime kogeda Sinu pühaduse suurust. Aamen.

* * *

TAEVASED ÕNNISTUSED

Esmaspäev – 28. mai

Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes meid on taevast õnnistanud kõige vaimuliku õnnistusega Kristuses. Ef 1:3

Apostel Paulus alustab oma kirja efeslastele majesteetliku ülistuslauluga (Ef 1:3-14). Ta mai-nib kristlaste valimist Jumala poolt; lapseõiguse saamist; lunastust, mis tähendab andestust; Jumala kõikehõlmava plaani mõistmist; eesõigust (nii juutide kui rahvaste jaoks) saada tema rahvaks ja lõ-puks Vaimuga pitseerimist, mis on tagatis lõplikust pärandist.

Ülistuslaulu läbib kolm konkreetset mõtet. Esiteks – Jumal teostab igavikust igavikku kõik oma täiusliku plaani kohaselt. Kogu ajalugu, kõik inimesed, kõik, mis eksisteerib nii taevas kui ka maa peal, on hõlmatud tema plaanis. Ülistuslaul võtab kokku kõik – mineviku, oleviku ja tuleviku, samuti Isa, Poja ja Püha Vaimu töö.

Teiseks osutab apostel, et Jumala plaan viiakse täide Kristuses; seega leiduvad temas ka kõik õnnistused, mida inimesel üldse on võimalik leida. Meie tõeline hinnang nähtavatele asjadele sõltub sellest, kas tunneme rõõmu Vaimu asjadest.

Kolmandaks osutatakse vägagi praktilisele eesmärgile – et Jumala rahvas elaks “tema armu kirkuse kiituseks, mille ta meile on kinkinud selles Armastatus” (Ef 1:6). Kui me elame Kristuses, elame juba praegu “taevases olukorras”.

Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes oma suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist. (1Pt 1:3) Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, halastuse Isa ja kõige julgustuse Jumal! (2Kr 1:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal on mei õnnistanud kõige vaimuliku õnnistusega Kristuses. Pane kirja mõned asjad milles või kuidas Ta on sind õnnistanud sel nädalal ning täna Teda selle eest!

Palvetagem: Õnnista mu elu, õnnista mu tööd! Vaigista mu valu, valgusta mu teed! Käest mul kinni võta ja mind taluta, ära iial jäta Sa mind üksinda! Georg Kiviste

* * *

KÕIGEKÕRGEM EI ELA INIMESTE TEHTUD HOONETES

Teisipäev – 29. mai

Nõnda ütleb Issand: Taevas on minu aujärg ja maa on minu jalajärg. Kus saaks siis olla koda, mida te tahate mulle ehitada, ja kus saaks siis olla mu hingamispaik? Js 66:1

Siin tuletatakse meile meelde, et Jumala ja inimeste vahel valitsevate tohutud erinevust. Sel-lest andis endale omal ajal aru kuningas Saalomon, kui ta ehitatud templit sisse õnnistades ütles: “Aga kas Jumal tõesti peaks elama maa peal? Vaata, taevas ja taevaste taevas ei mahuta sind, veel vähem siis see koda, mille ma olen ehitanud.” (1Kn 8:27) Ometi ei ole pühakodade ehitamine mõt-tetu. Seal saab Jumalaga kohtuda sellest hoolimata, et ükski mõeldav ruum ei ole Tema jaoks küllal-daselt suur.

Ka Jesaja tuletab meelde, et Jumal ei vaja inimeselt midagi. Inimesed ei saa teha midagi niisu-gust, mida Jumal ise poleks neile enne andnud.

“Taevas on mu troon ja maa minu jalajäri. Millise koja teie tahate mulle ehitada?” ütleb Issand. (Ap 7:49)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui kirik muutub peamiselt usuliste “kaupade” ja teenus-tega varustajaks, saab temast uskliku tarbimisharjumuste tugevdaja….ehk mitteteadlikult, kuid sellele vaatamata, peab selline lähenemine isiklikku vabadust ning vaieldamatut “õigust” valida, elu kõrgeimaks normiks. (Daniel Williams).

Palvetagem: Kogu universum ei mahuta Sind, ometigi mahud Sa minu väikesesse ellu ja kõnetad mind. Sellega muudad mind pühakojaks – ja kogu mu elu jumalateenistuseks. Marcus Hermen

* * *

ESMALT VAJAME LUNASTAVAT, TAASTAVAT ARMU

Kolmapäev – 30. mai

Kristuses on meil lunastus Tema vere läbi, üleastumiste andekssaamine Tema armu rikkust mööda, millega Ta meid on ülirikkalikuks teinud kõiges tarkuses ja arukuses. Ef 1:7,8

Kristuses on meil lunastus mitte ainult Tema kaudu, vaid elades Temas. Ning mõistetakse õi-geks tema armust päris muidu, lunastuse kaudu, mis on Kristuses Jeesuses (Rm 3:24) kelles meil on lunastus, pattude andeksandmine. (Kl 1:14)

Vana Testamendi aegadel anti isikutele, kelle maa oli saanud teise omandiks, võimaluse maad välja osta ehk lunastada (3Ms 25:25-27,47-49; 4Ms 18:15). Veel enam – Iisrael ise oli tegelikult lu-nastatud rahvas. Iisraellased olid olnud orjad Egiptuses, hiljem aga oma patususe tõttu ka Babüloo-nias. Siiski oli Jumal nad lunastanud ning lunastuse kaudu oma rahvaks teinud. Lunastus seisneb põhiliselt kellegi teise omandiks saanud asja või isikut tagasiandmises või vabastamises.

Paulus mainib tänases kirjakohas, et lunastus teostati Tema [Kristuse] vere läbi ehk vabasta-mise vahend on ühtaegu ka vabaduse hind. Paasapühal seostati ohvrit rahva lunastamisega. Ent ena-miku vanaaja ohvrite peaeesmärk oli patu kõrvaldamine. Rahva mõttesse oli sügavalt jäädvustatud tõsiasi, et pattu ei saa kõvaldada kergesti. Patt nõuab ohvrit: Ilma vere valamiseta ei ole andeks-andmist” (Hb 9:22). Kristus rahuldas Vana Testamendi ohvrisüsteemi kaudu osutatud vajaduse alati-seks. Tema surm tähendab, et veri on valatud patuohvriks; Tema surma võib nimetada ka patu kao-tuseks ning seega inimeste vabastamiseks patuorjusest. Seega annab ohver lunastusvahendi, milleks on üleastumiste andekssaamine. Patt orjastab inimese mõistuse, tahte ja kõik tema ihuliikmed, an-destus on aga vabadus.

Paulus väidab, et see andestus antakse Tema armu rikkust mööda. See arm ületab inimliku arusaamisvõime ning on lõpmatult kõrgem kõigist maistest varandustest. Jumal mitte ainult ei anneta oma rikkusest, vaid Tema rikkus on ka annetamise mõõduks. Küll mu Jumal täidab kõik teie vajadused oma rikkust mööda kirkusega Kristuses Jeesuses. (Fl 4:19) Jumal on oma armu meile ülirikkalikuks teinud, otsekui ülevoolal allikas, mille varud on sügavad ja ammendamatud. Kuid samas vihjatakse tõsiasjale, et Jumala armu läbi oodatakse kristlase elus uut kvaliteeti. Issand kasvatagu teie armastust ja tehku see rohkeks üksteise ja kõikide vastu. (1Ts 3:12)

Kristus annab inimesele võime näha suuri, igavesi tõdesid ja samal ajal lahendad oma prob-leemid hetk-hetkelt.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle oma suhetele lähedaste inimestega. Kuidas neid hoida?

Palvetagem: Et Jeesus üles tõusnud on suures aus ja väes, mind surma paeltest päästnud, siis mul on elu käes! Ei keegi süüdistada saa mind ja hukka mõista – mu Jeesus maksis kõik. Friedrich Adolf Lampe

* * *

KRISTLIKU ELU IDEAAL JA EESMÄRK ON TÄIELIK PÜHADUS

Neljapäev – 31. mai

Maarja külaskäigu päev

Tema on meid Kristuses valinud enne maailma rajamist olema pühad ja laitmatud Tema palge ees armastuses. Ef 1:4

Et Jumala plaan ei pärine siit maa pealt, vaid taevast, ilmneb tõsiasjast, et see oli olemas enne maailma rajamist. Jumala valik on kõigi õnnistuste alus ja esmapõhjus. Õpetus jumalikust valikust läbib kogu Piiblit. Iisraeli ei valitud mingi teene pärast, vaid selleks, et olla vahendajaks Jumala iga-vese plaani täitumisel. Uues Testamendis kinnitatakse valikuprintsiipi, kui see ei piirdu enam ühe rahvusega; Efesose kirjas selgitatakse seda tõde hiljem üksikasjalikumalt. Õpetus valikust ehk ju-malikust ettemäärangust ei tõstatata kirjas vaieldava teemana. Seda ei vastandata inimliku tahteva-baduse enesestmõistetavale faktile. Jumala valik on paradoks, mida Uus Testamendis ei püütagi la-hendada; meie surelik mõistus ei suuda seda hoomata.

Paulus rõhutab nii Jumala majesteetlikku plaani kui ka meie vaba valikut. Jumal on võtnud ar-muevangeeliumi ja pakkunud seda kõigile. Kristlastel tuleb mõista, et nende usk rajaneb täielikult Jumala tööle; neil ei tule toetuda mingile ebakindlale alusele, mis peituks neis eneses. Kõik on Is-sanda töö ning see teostatakse kooskõlas Tema plaaniga, mis oli valmis enne maailma rajamist. Seepärast ei ole põhjust inimlikuks kiitlemiseks.

Jumal on meid valinud selleks, et oleksime pühad ja laitmatud Tema palge ees. Valik ei toimu lihtsalt päästeks, vaid pühaks eluks. “Sest meie oleme tema teos, Kristuses Jeesuses loodud heade tegude tegemiseks, nii nagu Jumal on juba enne meile seadnud, et me teeksime seda.” (Ef 2:10) Ju-mal on meid “määranud saama tema Poja näo sarnaseks” (Rm 8:29). Kristliku elu ideaal ja ees-märk on seepärast täielik pühadus, mida jaatuslikust aspektist väljendab pühendunud elu, eituslikust aga vabanemine kõigist puudustest. Kristlase elu peab olema laitmatu, mitte lihtsalt inimlike normi-de järgi, vaid Tema palge ees, kes on tunnistajaks kõigest, mida keegi teeb, mõtleb või ütleb.

Sest need, keda ta on ette ära tundnud, need ta on ka ette määranud saama tema Poja näo sarnaseks, et tema oleks esmasündinu paljude vendade seas. (Rm 8:29) Kes on meid päästnud ja kutsunud püha kutsega, mitte meie tegude järgi, vaid omaenese kavatsuse ja armu järgi, mis meile on antud Kristuses Jeesuses enne igavesi aegu. (2Tm 1:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Nagu astronoom, kes uurib mõõtmatut öist taevalaotust, on Paulus hämmastanud Jumala armastuse suurusest ja laiusest. Ja nagu mikrobioloog, kes uurib elu mustreid väikseimas rakus, rõõmustab ta, kui intiimne ja isiklik see armastus võib olla. Nii mõõtma-tutes avarustes kui igas inimlapses: Jumal on armastus.

Palvetagem: Halastaja Jumal, Sinu armu pärast rõõmustas Eliisabet koos Maarjaga ja tervitas teda kui Issanda ema. Vaata armuga meie peale, et meiegi ülistaksime üheskoos Maarjaga Sinu püha nime ja rõõmuga võtaksime vastu tema Poega, meie Päästjat, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

KUTSE PALVELE

Reede – 1. juuni

Tulge, hõisakem Issandale, hüüdkem rõõmuga oma päästekalju poole! Tulgem Tema palge ette tänamisega, hõisakem Temale kiituslauludega! Ps 95:1,2

Näib, nagu oleks käesolev kutse adresseeritud palverändurite rongkäigule, mis lähenes temp-lile. Rändurite read olid alles puudulikult korrastatud. Ühed vestlesid oma kõrval kõndijatega, teised laulsid, kolmandad hõiskasid ja neljandad astusid argliku sammuga. Nüüd, kui läheneti templi vära-vatele, oli vaja korda luua. Mõni leviit hüüdis: Tulge sisse ta väravaist tänuga, tema õuedesse kiitu-sega; ülistage teda ja andke tänu ta nimele! (Ps 100:4) Uue seaduse usklikele ei ole see võõras. Apostel kutsub meid pidama oma jumalateenistusi “viisakalt ja korra järgi”, “sest Jumal ei ole mitte korratuse, vaid rahu Jumal” (1Kr 14:33,40).

Tulgem Tema palge ette. Me vajame seda üleskutset, sest mõnigi palvetaja kardab Jumala ette ilmuda. Teekonnal kirikusse võib juhtuda mõndagi. Mõni tühine sõna või pahandav vahejuhtum võib rikkuda meie vaimuliku valmisoleku sel määral, et kirikusse saabudes tunneme hirmu Jumala ees. Sellepärast vajavad palvetajad juba kirikuteel õiget ettevalmistust. Me saame vaikselt julgusta-da oma kõrval kõndijat: “Tulgem Tema palge ette tänamisega!” Sest Ta on seda väärt. Ärgem unus-tagem Tema heategemist!

Toome Temale ka oma kiituslaulu. Apostel ütleb: “Laulge Issandale!” (Kl 3:16) Kardan, et meie laul on üsna sageli adresseeritud Issanda asemel inimeste kõrvadele. Sellepärast on vaja aeg-ajalt meenutada, et me laul on tõeliselt mõeldud Jumalale.

Sest ma kuulutan Issanda nime, andke au meie Jumalale! (5Ms 32:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Me ei saa jätta homseni lahendamatuid kahtlusi ja tunnis-tamata patte. Täna ootab Jumal meid oma armulikkuses, et me vastaksime Tema häälele. Püüa ava-da oma süda ja meel Temale just praegu, nii ausalt, kui sa oled suuteline.

Palvetagem: Ma tahan Sinu armust laulda, nii kaua kui veel liigub keel, ja tänuohvreid Sulle tuua, kui minu süda tuksub veel! Kui vaikib viimaks minu keel, siis kiidan õhates Sind veel. Johann Mentzer

* * *

OLLES USKUNUD, MEID PITSEERITI

Laupäev – 2. juuni

Kristuses olete ka teie sellest ajast peale, mil te saite kuulda tõe sõna, oma pääste evangee-liumi; ja kelles teiegi, saanud usklikuks, olete kinnitatud tõotatud Püha Vaimu pitseriga. Ef 1:13

Rahvad olid võetud Jumala plaani, kuna nad olid ära tundnud Jeesuse Kristusena. Seda üm-bermuutvat tunnetust kirjeldakse kahel viisil. Esiteks said nad kuulda tõe sõna, st Sõna, mis tõi neile tunnetuse ülimast reaalsusest, ilmutuse Jumalast Tema Pojas. Teiseks oli see tõde rõõmusõnum, evangeelum. Kuna tegu ei olnud ainult ilmutusega, vaid ka sõnumiga Jumala armastusest, halastu-sest patuse inimkonna vastu, Tema päästest. Ma ei häbene evangeeliumi, see on ju Jumala vägi päästeks igaühele, kes usub.” (Rm 1:16)

Sõna kuulmine on oluline, kuna üksnes kuuldes saadakse tunnetus evangeeliumi tõest. “Kui-das nad saaksid uskuda sellesse, kellest nad ei ole kuulnud? Kuidas nad saaksid kuulda ilma kuu-lutajata?” (Rm 10:14) Kuulmine on aga kasutu, kui see ei tekita usku; üksnes usk on vahend, mille varal saab Jumala õnnistusi vastu võtta. Seega nii mittejuudid kui ka juudid, olles kuulnud ja saa-nud usklikuks, on kinnitatud tõotatud Püha Vaimu pitseriga.

Antiikmaailmas oli pitser omaniku või millegi tähtsa asja saaja isiklik märk. Seega – nagu näiteks kirjas – eristas pitser tõelist võltsist. Pitser oli ühtlasi garantii, et pitseeritud asi oli puutuma-ta. Juudid pidasid pitseerimiseks ümberlõikamist (Rm 4:11). Kristlase pitser on Püha Vaim. Mille kogemine oma elus on kristlaste jaoks absoluutne tõend ning tõestab ka teistele nende usu tõelisust, andes seesmise veendumuse, et nad on Jumala lapsed. Usklike elus ilmnev Vaim on vaieldamatu märk Jumala tööst nende sees ja nende jaoks. Vaim on ka vahend, kelle kaudu kristlasi hoitakse “rikkumatuna” Issanda päevani.

Ja ärge kurvastage Jumala Püha Vaimu, kes on kinnitanud teid oma pitseriga lunastuspäe-vani! (Ef 4:30)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Püha Vaim kindlustab sinu saatuse ja näitab sulle, milline see on. Tema on sinu tuleviku lõhn. Ava ennast Talle.

Palvetagem: Mu Halastaja, muret kanna, et halastuse sisse jään, ja Poja surma läbi anna, et surres Sinu juurde läen! Seal igavese rõõmuga Su halastusest kuulutan. Philipp Friedrich Hiller

* * *

Kasutatud allikad

  • Foulkes, Francis (2003) Pauluse kiri efeslastele. Tallinn: Logos, lk 42-43,44-45,47-48,53-54

  • Lampson, Peeter (1903) Hommiku- ja õhtu- “roaohver” : Esimene jagu. Tartu, lk 424

  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Uus maa ja taevas (Js 65:17-66). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio

  • Plank, Uno. (1960) Jumala otsijad. Valimik pagulaspõlve jutlusi. [postil]. Uppsala: Eesti Vaimulik Raamat, lk77-79

  • Soom, Kaido. Varjatud Jumal. – Eesti Kirik (18.05.2016): http://www.eestikirik.ee/varjatud-jumal-5/

  • Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 390-391

Koostas Indrek Lundava.

Mai 2018

1 2 3 9