Kategooria postitused

Päeva Sõnum. Nr 60. 19.-25. november 2017

VALVAKE!

47 nädal: 19. – 25. november 2017

24. pühapäev pärast nelipüha. Kirikuaasta eelviimane pühapäev

Valvamise teema rõhutab kirikuaasta lõpul vaimulikku valvamist ja Kristuse tagasituleku oo-tust. Väsimise ja hooletuse oht on suur. Inimene koduneb kergesti selle maailmaga ja unustab, et ta ei ela siin jäädavalt. Kristlane peaks olema igal hetkel valmis seda elu maha jätma. Valvamine ei ole siiski jõudu põletav ärevus, vaid turvaline lootmine sellele, et Jumal viib oma alustatud hea töö meis lõpule. Jumala tõotuse kohaselt kristlased ootavad uusi taevaid ja uut maad, kus elab õigus (2Pt 3:13).

Meelespeetav kirjakoht: Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! Lk 12:35

Issanda sõnad ütlevad selgelt: olge valmis ja valvake! Olge inimeste sarnased, kes ootavad oma isanda tulekut!

Aga kas meie oleme need inimesed, kes me kuulume Kristuse maapealsesse kogudusse ja ole-me ustavad oma Issandale? Inimesed, kes ootavad oma isandat, ei seisa ainult leinas ja kurbuses, mõeldes neile, kelle surm on meie keskelt viinud; nad ei kohku tõsiasjast, et surm on iga tund kan-nul ja et kunagi tuleb viimselt lahkuda kõigest, mis on meile armas olnud. Nad võivad kõigest sel-lest kartusest ja leinast vabanenult vaadata rõõmuga vastu oma Issanda tulekule. Ja mitte ainult siis, kui Pühakiri seda meelde tuletab, vaid alati – oma maise elutee igal sammul, toogu see rõõmustavat või rõhuvat.

Jeesus Kristus kirjutab meile südamesse, et ta elab ja tuleb. Tema, kes risti löödi ja ära suri, on üles äratatud ja elab igavesti. Ta tuleb, küll mitte selles alanduses, nagu ta inimesena inimeste saatu-st jagas, vaid jumaliku väe ja auga. Ent siiski on ta seesama, kes tunneb omasid ja nende ustavuse järele küsib. Kas Ta leiab meid siis magamas? Või leiab ta meid valvamas?

Seepärast, vöötanud oma mõistuse niuded ja olles täiesti kained, lootke armule, mida teile pakutakse Jeesuse Kristuse ilmumises. (1Pt 1:13) Et ta teile oma kirkuse rikkust mööda annaks väge saada tema Vaimu läbi tugevaks seesmise inimese pooles. (Ef 3:16)

Palvetagem: Jumal, aja ja maailma Issand, manitse meie südant ja mõtteid, et me mõtleksime oma lahkumisele ja Sinu taastulemisele ning korraldaksime oma elu valvates ja paludes ning jääksi-me alati Sinu juurde. Seda palume Kristuse, meie Issanda läbi.

* * *

  

MA OLEN HÕIVATUD, … KUID MILLEGA?

Valvamispühapäev – 19. november

Jeesus ütleb: “Nõnda valvake nüüd, sest te ei tea, millal majaisand tuleb, kas õhtul või kesk-ööl või kukelaulu ajal või varahommikul.” Mk 13:35

Lühikeses tähendamissõnas (Mk 13:33-37) võrdleb Jeesus kogudust suure majapidamisega, kus on mitmesugused ametid, suur teenijaskond ja kindel sisekord. Seal peetakse õigeks, et pere-meest ei teenita hirmu, vaid armastuse pärast. Tema pikemal eemalolekul käitugu iga majapidamisse kuuluv isik usaldust väärivalt, nagu see on omane neile, kes teevad oma tööd südamega. Ükski ärgu jätku vajalikku tööd tegemata sel põhjusel, et see ei kuulu tema otseste ülesannete hulka.

Kuid üks ülesanne on antud kõigile, nimelt valvsuse kohustus. Uksehoidja peab oma ülesande täitma erilise hoolega, et võõrad sisse ei tungiks, kuid ka selleks, et peremees ise sisse pääseks. Pea-le uksehoidja olgu ka kõik teised valvel peremehe tuleku jaoks. Iga kristlane olgu Issanda ootaja! Tema võib tulla õhtul või keskööl või kukelaulu ajal või varahommikul. Kõik nimetatud tunnid olid öised tunnid. Õige informatsioon tuleviku kohta tõstab meie oleviku usuelu taseme. Kristuse taastu-leku ootus ei tohi vähendada me töötahet ega nõrgendada me valvsust. Issanda korraldus kuulub igale põlvkonnale. Aga mida ma ütlen teile, ütlen kõigile: Valvake! (Mk 13:37)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mida tähendab sinu jaoks “valvamine”? Võib-olla on aeg mõelda selle üle, kuidas su elu on korrladatud: kas on vaja olla rohkem või vähem tegus? Palveta meie ühiskonnas tegutsevate jõudude pärast, mis loovad pideva kiirustamise vajalikkust, janu jõude-aja ja luksuse järele ning apaatiat. Issand, taasta meie ellu distsipliin ja tasakaal!

* * *

 

HEAD UUDISED MAAILMA LÕPUST

Esmaspäev – 20. november

Meie ootame uusi taevaid ja uut maad, kus elab õigus. 2Pt 3:13

Patule, mis on Jumala maailma rikkunud, ei jäeta viimast sõna. Uuendatud universumis paran-datakse pattulanguse laastavad tagajärjed uuenduse auhiilgusega. Kaotatud paradiis muutub taaslei-tud paradiisiks ning Jumala tahtmine sünnib viimaks nii taevas kui ka maa peal. Sellest päevast rää-gitakse pikemalt Johannese ilmutusraamatu 21. peatükis.

Kas peaksime käed rüpes istuma, kuni selle päeva tulekuni? Kindlasti mitte! Meil tuleb end treenida, et oleksime valmis elama selles uues keskkonnas. Et see saab olema õiguse, pühaduse, jumalikkuse ning patuta elu asupaik, peaksime juba praegu neid kvaliteete endas arendama. Juudid uskusid, et meeleparandus on see, mis kiirendab Messia tagasitulekut.

Meiegi peame kiirendama Kristuse tagasitulekut oma uuenenud eluviisidega

Sest vaata, ma loon uue taeva ja uue maa. Enam ei mõelda endiste asjade peale ja need ei tule meeldegi (Js 65:17) Sest otsekui uus taevas ja uus maa, mis ma teen, püsivad minu palge ees, ütleb Issand, nõnda püsib ka teie sugu ja teie nimi. (Js 66:22) Sest loodu ootab pikisilmi Jumala laste ilmsikssaamist. (Rm 8:19) Ma nägin uut taevast ja uut maad; sest esimene taevas ja esimene maa olid kadunud ning merd ei olnud enam. (Ilm 21:1)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle oma vaimuliku “treeningplaani” peale. Milliseid tegevusalasid oma sinu usuelus. Kuidas peaksid treenima, et olla valmis uue taeva ja uue maa ilmumiseks?

* * *

 

KADUV INIMENE

Teisipäev – 21. november

Tuhat aastat on Sinu silmis nagu eilne päev, kui see on möödunud, ja nagu vahikord öösel. Sa uhud nad ära, nad on nagu uni. Ps 90:4,5

Taavet tahab öelda, et Jumal on “aegade lainetest üle”. Tema võib lühikese ajaga teha seda milleks meie arvates on vaja tuhandeid aastaid. Ja tema võib võtta selleks tuhanded aastad, mis meie arvates tuleks ära teha kohe. Inimene ärgu püüdku mõõta Jumala aega oma piiratud arusaamadega. Inimese eluiga ja tema ajalugu ilmneb oma tõelises lühiduses alles siis, kui asetame selle Jumala igaveste aegade taustale.

Elu möödub kiiresti nagu uni. Enne kui me õigesti märkame, mida tähendab elada, peame ju-ba elust lahkuma. Elu on nagu uni veel selles mõttes, et see allub illusioonidele. Unenägudes saavad inimesed kerge vaevaga täita oma soovid. Kartused ja muredki võivad tunduda reaalsed. Siis tuleb ärkamine ja illusioonidel on lõpp. Niisuguseks ärkamiseks on paljudele surm. Jumal on andnud või-maluse, et ärkame reaalsusele Jeesuse Kristuse evangeeliumi kaudu õiglaselt. Sellepärast ütleb apostel: Ärka üles, kes sa magad! (Ef 5:14)

Otsekui haljad lehed kaharal puul: ühed varisevad, teised puhkevad – nõnda on ka liha ja vere sooga: üks sureb, teine sünnib. (Srk 14:18)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand, õpeta meid meie päevi arvestama!

* * *

 

HOIA OMA SÜDANT, SEST SELLEST LÄHTUB ELU

Kolmapäev – 22. november

Vaadake, vennad, kas ehk kellelgi teie seast ei ole kuri süda, mis uskmatuses ära taganeb elavast Jumalast! Hb 3:12

Iisraeli probleemiks oli südamekangus (Hb 3:8,15), mida heebrealaste kirja autor kirjeldab kui patust, uskmatut südamehoiakut, mis pöörab ära elavast Jumalast “. Jah, on võimalik, et ka kristlase süda muutub selliseks. Ja kirja autor kardab, et ka tema lugejatel on oht muutuda taoliseks, ning et siis sünnib nendega samamoodi kui Iisraeli rahvaga, kui nad langesid uskmatusse kõrbes, Egiptuse ja uue kodu vahel.

Me ei saa sinna parata, et uskmatus on üks meie kiusatustest – et aegajalt kogeme kahtluste koormat ning suurt raskust nii uskumisel kui ka sellest lähtuva elu elamisel. Kiusatus on osa meie elust: ka Jeesus talus kiusatusi ja ta on meie juures selleks, et aidata.

Probleem tekib aga siis kui kahtlus muutub skeptilisuseks, ning skeptilisus küünilisuseks ning küünilisus omakorda naeruvääristamiseks. See on pikk teekond – kus aga mingil hetkel vahetub usk uskmatusega.

Kõige kurvem on jõuda sinna, kus me ei koge Jumala poolt enam seda erutavat, müstilist, hirmuga segatud nõudeõigust, vaid hakkame esmalt tundma hoopis, et ta ei ole oluline, ning seejärel muutub ärritavaks , siis ohuks ning viimaks enesepettuseks.

Mis saab hoida meie usu kõikumatuna? Otsustavaks on siin Jumala teede tundmine (Hb 3:10) – see tähendab, tunda Jumalat nii hästi, et meid ei üllata enam, kui tema toimimine on teistsugune, kui see mida teised suures kindluses ootavad. See oli Jumala “teistsugusus”, mis tekitas probleemid kõrbeteekonnal, ning sama võib olla ka meie probleem.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millal sa viimati julgustasid kedagi tema usus? Palveta, et saaksid seda teha, ja palu Jumalal näidata sulle, kuidas.

* * *

 

OOTUS

Neljapäev – 23. november

Mu hing ootab Issandat enam kui valvurid hommikut, kui valvurid hommikut. Ps 130:6

Jumala sõna on palvetaja toit, millest ta ammutab uut jõudu. Kuid leidub neidki, kes loodavad oma meeleoludele, oletustele ja teiste inimeste arvamisele. Kuid need väsivad. Aga kes Jumala sõ-nale loodavad ei väsi ega tüdi.

Jeesus võrdleb oma kannatusteed Joona ahistusega: “Nii nagu Joona oli merekoletise kõhus kolm päeva ja kolm ööd, nõnda peab ka Inimese Poeg olema maapõues kolm päeva ja kolm ööd” (Mt 12:40).

Jeesus on käinud kõigis neis sügavikes, kuhu patune on sattunud. Joona palve suure kala kõ-hus ütleb kristlasele, kuidas iga inimene võib sügavaimast surmavalla kuristikust pöörduda Jumala poole: “Vesi ümbritses mind kõrist saadik, süvavesi piiras mind, mererohi mähkis mu pead. Ma va-jusin alla mägede alusteni, maa riivid sulgusid mu kohal igaveseks. Aga sina tõid mu elu hauast üles, Issand, mu Jumal! Kui mu hing nõrkes mu sees, mõtlesin ma Issandale ja mu palve tuli sinu juurde su pühasse templisse” (Jn 2:6–8).

Kõik me ootame koidukiirt, sest mitte keegi ei ole nii sügaval, et Jeesus ei saaks aidata.

Sest nägemus ootab küll oma aega, aga ta ruttab lõpu poole ega peta. Kui ta viibib, siis oota teda, sest ta tuleb kindlasti ega kõhkle. (Ha 2:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jää vaikseks Jumala ette ning palu, et võiksid näha uusi võimalusi olukordades kust seni ei ole leidnud väljapääsu.

* * *

 

KADUVUSEST JA SURMAST VÕIME MIDAGI ÕPPIDA

Reede – 24. november

Õpeta meid meie päevi arvestama, et me saaksime targa südame! Ps 90:12

Me tõepoolest ei tea, kui palju päevi on jäänud veel elada. Sellepärast on vaja paluda, et Jumal ise õpetaks meile õiget arvestust. Veel enam aga peame paluma endale arusaamist, et me üldse taha-ksime oma päevi arvestada. Need arvestavad päevi, kes ootavad ees midagi head, need, kes ootavad kohtumist oma Issandaga, sooviksid vähemalt aimata, kui lähedal on võimalus.

Päevade arvestamise tulemuseks on tark süda. Tark süda on rohkem kui tark pea. Tark süda ar-vestab sedagi, mis on “ülem kui kõik mõistus”. Tark süda näeb, kui ligidal on igavik, ning valmis-tab ennast selle vastu. Tark süda on alandlik, sest ta teab, et varsti puhkame mulla põrmus. Tark sü-da näeb, kui mõttetu on maailma varande ahnitsemine. Tark süda teab, kui mõttetu on tülitsemine maiste põhjuste pärast. Tark süda peab aega kalliks, sest varsti saabub viimane minut.

Issand, anna mulle teada mu elu ots ja mu päevade mõõt, et ma tunneksin, kui kaduv ma olen. (Ps 39:5)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Pea targaks seda inimest, kes tunneb Jumala kohtu tõsidust ja arvestab oma päevade lühidust.

* * *

 

USALDA ESITADA ARMUANDMISPALVE JUMALALE

Laupäev – 25. november. 

Kadripäev

Täida meid hommikul oma heldusega, siis me hõiskame ja oleme rõõmsad kogu oma eluaja! Ps 90:14

Jumala heldus toob meile rõõmu. Psalmi autor uskus, et eksinu võib saada uut armu. Aga ta us-kus ka seda, et Jumalal on anda nii suurt armusaamise rõõmu, et see kestab kogu elu.

Sellel rõõmul on kolm omadust: (1) Rõõm, mis tuleb Jumala armust. See on inimese kõige puhtam rõõm, vaba inimlikust uhkusest. (2) Rõõm, mis püsib kogu eluaja. Patu rõõm on ürike, armu rõõm püsiv. (3) Rõõm, mis teeb tasa kannatuste vaevad. Rõõmusta meid nii palju päevi, kui sa meid vaevasid, nii palju aastaid, kui me nägime õnnetust.

Issand, ole meile armuline, me ootame sind! Ole meie käsivars igal hommikul, ole meie abi kitsikuse ajal. (Js 33:2) Issand viib mu asja lõpule. Issand, sinu heldus kestab igavesti! Ära jäta maha oma kätetööd! (Ps 138:8)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Iga inimese elus, kes elab Jumala armu all, tuleb kord päev, millal ta saab nii suure õnne osaliseks, mis tasub kõik tema vaevad.

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

IV. PALVE.

Pühas Vaimus

Juuda kirja 20 salm ütleb: “Teie aga, armsad, olles rajanud endid oma kõige pühamale usule ja palvetades Pühas Vaimus.” (Vt ka Ef 6:18;2:18; Rm 8:26,27)

Kogu lähenemine Jumalale peab olema Püha Vaimu väes. Kui me heidame täielikult Jumala alla ja laseme Püha Vaimul teha meiega kõik, mis Tema ülesanne, siis me käime Pühas Vaimus (Kl 5:16) ja palume Vaimus. Kui Püha Vaim valvab meie üle mitte ainult palve tundidel, vaid ka kõiges meie elus, siis me palume Vaimus.

Päeva Sõnum. Nr. 59. 12.-18. november

ANDKE ÜKSTEISELE ANDEKS

46 nädal: 12. – 18. november 2017

23. pühapäev pärast nelipüha

Pühapäeva piiblitekstid räägivad andeksandmisest ja sellest avanevast inimestevahelisest ar-mastusest. Kogu meie elu aluseks on andeksandmine, mille saame Kristuse lunastustöö kaudu. See kohustab meid suhtuma ka oma ligimesse sõbralikult, lahkelt ja andeksandvalt. Niisugune hoiak teeb võimalikuks selle, et Jumala mitmesugused annid saavad meie keskel reaalsuseks kogu oma rikkuses

Meelespeetav kirjakoht: Kuid sinu käes on andeksand, et Sind kardetaks. Ps 130:4

Psalmis 130. räägitakse muserdatud ja rõhutud hinge karjest Jumala poole. Ta anub vabane-mist oma piinadest ja ahastusest, et tõusta Jumalani. Võideldes iseenda patuse loomuse, kiusatuse ja ahvatlustega. Inimest võib viia nendesse põhjatutesse sügavustesse mitte ainult süütunne tehtud vigade pärast, vaid ka igapäevased elumured ja nendega toimetulematus ning elu mõtte puudumine.

Ära peida siis oma süüd enda ega Jumala eest. Tunnista Temale oma pahateod, sest Jumal ja andeksandmine kuuluvad teineteise juurde. Kui tahame tõusta Jumala väärilisele tasemele, siis võt-tes vastu andestuse, peame ise ka andestama neile, kes meiega on võlgu.

Kes on oma patud andeks saanud, peab seda oma usu oluliseks osaks. Andestus tõstab me usu-elu uuele ja kõrgemale tasemele. Sellest ajast alates saame uuel viisil aru Jumalast ja tema tööst meie juures.

Issandal, meie Jumalal, on halastus ja andeksand, kuigi me oleme hakanud temale vastu. (Tn 9:9)

Palvetagem: Armastuse ja rahu Jumal, lõpeta meie juures kõik vaen ja kõik riid ning aita, et me igaühega rahus elaksime eeskuju järgi, mille andis Jeesus Kristus, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

 

PURUNENUD SUHETE TAASTAMINE

Pühapäev – 12. november

Isadepäev

Jeesus ütles jüngritele: “Tõesti, ma ütlen teile, mis te iganes kinni seote maa peal, on seotud ka taevas, ja mis te iganes lahti päästate maa peal, on lahti päästetud ka taevas.” Mt 18:18

Selle kirjakoha mõistmiseks tuleb silmas pidada kahte väga olulist seisukohta. Esiteks ei tä-henda “sidumise” ja “lahtipäästmine” meelevalla andmine jüngritele mingeid kohtumõistmise õigu-si, vaid sel on üksnes hingehoidlik funktsioon. Keskne on selles kahetsejale pattude andeksandmise meelevald, mis tegelikult kõige rohkem õigeusklikule juudile ärritas. Negatiivses osas piirdub see õigus ainult vendade osadusest väljalülitamisega: Jeesus on jätnud lõpliku otsustuse täiel määral enda kätte. Kohtumõistja on ainuüksi tema.

Teiseks – Jeesus annab selle meelevalla “jüngritele”, mis teisiti öeldes tähendab: kõigile oma tõelistele järgijatele. Sellele rajaneb funksioon, mida hakatakse nimetama “üldiseks preestriame-tiks”, ning mis on omane igale tõelisele kristlasele, mitte ainult valitud isikutele või koguduse “juht-konnale” – selles suhtes on kristlik kirik hiljem rängalt eksinud Jeesuse enese korralduse vastu. Jü-ngritele antakse meelevalla teostamine ei tohi kunagi muutuda meelevallatsemiseks või administ-reerimiseks, vaid peab alati toimuma kooskõlas Jumala tahtega. Ainult sel juhul on köitval ning lahtipäästval sõnal temale omane mõjujõud.

Ma annan sulle taevariigi võtmed, ja mis sa iganes kinni seod maa peal, see on seotud ka tae-vas, ja mis sa iganes lahti päästad maa peal, see on lahti päästetud ka taevas. (Mt 16:19) Kellele te iganes patud andeks annate, neile on need andeks antud, kellele te patud kinnitate, neile on need kinnitatud. (Jh 20:23)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas sul on olnud kunagi lahkarvamusi kaaskristlastega? Kuidas oled need lahendanud?

* * *

 

ÕIGE JA ÕEL VASTAKUTI

Esmaspäev – 13. november

Vihkamine õhutab riidu, aga armastus katab kinni kõik üleastumised. Õp 10:12

Me kõik kogeme oma elus aegajalt vaimulikke kõrghetki. Ent enamasti kulgeb argielu oma tavalist, rutiinset rada, ning väga sageli võitleme, et suuta teha seda mis on õige. Nii otsime ka prak-tilist abi, nõuandeid selle kohta kuidas selle võitlusega toime tulla, või tegelikult rohkem – kuidas jõudsalt õiges suunas edeneda.

Õpetussõnad on kogumik praktilisi tähelepanekuid elust enesest, mis osutavad milline käitu-mine toob hea tulemuse. Mõnes mõttes on need otsekui kaasaegse sotsiaalteaduse eelkäijad, süs-tematiseerides inimkäitumise erinevaid mustreid ning nende tagajärgi “Issanda kartuse” raamistikus. Õigesti ja õiglaselt toimimine, ja kohane kõne toob kasu nii tegijale/rääkijale kui ka teistele; vastu-pidine toimimine aga toob kaasa hävituse ning vaesuse.

Kõnel on inimese elus mõjuvõimas osa. Täna me elame ajas, kus sõnadetegemine lausa vohab. Olgu kirjutatuna või kõnelduna, liiguvad sõnad tohutus ajaruumis edasi silmapilgu jooksul.

Nii globaalselt kui ka lokaalselt on just sõnad need, mis kütavad üles vägivalda ja erimeelsusi. Külvavad valet ja laimu. Või siis vastupidi saava elustavaks allikaks. Õiged sõnad voolavad välja “jumalakartusesse juurdunud” südamest. Issanda kartus jätkab elupäevi, aga õelate aastaid lühendatakse. (Õp 10:27).

Kõlvatu inimene, nurjatu mees, käib, vale suus, pilgutab silmi, annab jalaga märku, viitab sõrmedega, tal on kavalus südames, ta kavatseb kurja, ta külvab alati riidu. (Õp 6:12-14) On palju, mida ma vihkan, aga ei midagi nõnda nagu sellist – ka Issand vihkab teda! (Srk 27:24)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Paulus ütles Timoteosele: ” …saa usklikele eeskujuks kõnes, käitumises, armastuses, usus, puhtuses!” (1Tm 4:12) Millist eeskuju näitad sina teistele inimestele?

* * *

 

SELGED PÕHIMÕTTED

Teisipäev – 14. november

Ma vihkan valet ja see on mu meelest jäle, ent Sinu Seadust ma armastan. Ps 119:163

Keegi vanaaegne pühak on öelnud: “Kui inimene räägib ligimesest kurja, laidab, mõistab hukka ja pilkab, siis taandub tema juurest Jumala abi.”

Vaevalt võiksime leida inimest, kes ei ole valetanud. Rooma kirja 3:4 järgi on iga inimene valelik. Seda pattu on ka meie juures. Johannes ütleb: Kui me ütleme: „Meil ei ole pattu”, siis me petame iseendid ja tõde ei ole meis. (1Jh 1:8) Siiski erinevad inimesed oma suhtumises valesse. Ühed tunnistavad oma vale patuks, teised aga peavad seda oma elu paratamatuks osaks. Olgu meil julgust olla tõe teenrid ja tunnistada pattu patuks.

Valelikud ei tohtinud kuuluda Taaveti õukonda. Neil ei ole kohta ka Taaveti Poja õukonnas.

Ei tohi mu koja keskele astuda see, kes teeb pettust; kes räägib valet, ei jää püsima mu silma ette (Ps 101:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millised on minu usuelu põhimõtted?

* * *

 

LOOTUSE SEEME

Kolmapäev – 15. november

Ärge tasuge kurja kurjaga ega sõimu sõimuga, vaid hoopis õnnistage – sest õnnistamiseks te olete kutsutud -, et ka teie võiksite pärida õnnistuse. 1Pt 3:9

Tänane lõik ja ka eelnev 8 salm algab omadusest koosneva nimekirjaga mis iseloomustavad kristlikku elu. See kuidas käitume ümbritsevate inimestega on meie usu oluliseks proovikiviks. Psalmist 34 võetud salmid, mida Peetrus siin tsiteerib, võtavad endas kokku kirjeldatud eluviisi.

Peetrus innustab igati oma suhteid parandama. Ta rõhutab mitmeid omavaheliseks osaduseks vajalikke omadusi – nt meeldivus, kaastunne, alandlikkus, rahulikkus ning tähelepanelik sõnakasu-tus – need on omadused mida rõhutavad ka mitmed kaasaegsed nõustamisõpikud! Peetrus on suhtle-misküpsuse pooldaja; ta tõstab esile valmisolekut kuulata teist inimest, mitte manipuleerida kuulu-juttudega, ega poolda hoopiski vihast, eneskaitsest tulvi reaktsioone isegi kriitika või solvangute puhul. Leebe vastus maandab enamasti olukorra pinge (Õp 15:1-4). Inimesed, kes on võimelised teiste tundepursked kannatlikult ära taluma, ning nad tagasi tasakaalu aitama, on kogukonnas äär-miselt olulised. Kuid neid pole ka palju.

Tavaliselt toob selline eluviis kaasa tunnustuse ja mitte kriitika, kuigi olles sunnitud kannata-ma õigust tehes, võime teada et järgime ka siin Jeesuse teed. Peetrus kirjutas oma kirja keset kasva-vat tagakiusu ning ka meil tuleb arvestada et ei siis ega nüüd ole kristlastele lubatud kerget usutee-konda (Mt 5:10).

Kes head kurjaga tasub, selle kojast ei lahku õnnetus. (Õp 17:13) Ära ütle: “Ma tasun kätte kurja eest!” Oota Issandat, küll tema aitab sind! (Õp 20:22) Aga mina ütlen teile: Ärge pange vastu inimesele, kes teile kurja teeb, vaid kui keegi lööb sulle vastu paremat põske, keera talle ka teine ette! (Mt 5:39) Õnnistage oma tagakiusajaid, õnnistage ja ärge needke! Ärge tasuge kellelegi kurja kurjaga, hoolitsege selle eest, mis on hea kõigi inimeste silmis! (Rm 12:14,17)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et oleksid valmis vastama igaühele, kes täna sinult su usu kohta küsib, ning neile, kes vajavad täna Kristuse armastusest kantud tegu.

* * *

 

ÜKSMEELE ILU

Neljapäev – 16. november

Vaata, kui hea ja armas on see, et vennad üheskoos elavad! Ps 133:1

See psalm kuulub rõõmsate ja võidukate psalmide hulka. Igaühes neist on oluline võti, kuidas võtta vastu õnnistusi, mida Jumal on meile kavandanud.

Psalm 133 räägib koosolemisest. Kaks kujundit selles näitavad, milline ilu ja imelisus peitub ühises elus. Esimene – see on nagu preesterlik võidmine: püha, eriline, küllastunud. Teine – see on nagu taevalik kaste: värskendav ja eluandev. Paulus õpetab ühtsusest ka Ef 4:1-16. See kuulub meie, kui elame Vaimus, kuid puudub täielikult, kui elame oma elu lihas. Selle hoidmine nõuab pingutust.

Koosolemine ja tänulikus on omavahel seotud, need on koguduse olulised tahud. Osadus või-mendab tänulikust ja tänulikus rikastab osadust. Kuid see osadus ei tohiks olla piiratud tänulikusega ainult kord nädalas. Kujutle, milline on elu üheskoos. See on tohutu väljakutse kultuuris, kus indi-viid on kõige tähtsam. Autoga võime üksi reisida, isiklikud muusikaseadmed võimaldavad meil ava-likes kohtades inimestega mitte rääkida ja telefongi võimaldab suhelda sõltumatult. Aga Piibel üt-leb: “kui hea ja armas on see, et vennad üheskoos elavad!”.

Aga kolme vihkab mu hing, ja nende eluviisi pärast ma vihastan väga: ülbe vaene, valelik rikas ja abielurikkuja rauk, kellel puudub aru. (Srk 25:2) Peetrus vastas ning ütles: “Rabi, siin on meil hea olla, teeme kolm lehtmaja: sinule ühe ja Moosesele ühe ja Eelijale ühe.” (Mk 9:5)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kiida Jumalat, kes tõi su välja pimedusest oma imelisse valgusesse ja kellelt tulevad kõik õnnistused.

* * *

 

JUMALA TOETAV KÄSI

Reede – 17. november

Sinu Seaduse armastajail on suur rahu ja nad ei komista. Ps 119:165

Kui mõtled kõigile neile, kes on aja jooksul sinu usukaaslased olnud, siis näed, et mõned neist on kogudusest eemaldunud ning valinud teistsuguse eluviisi. On neid keda süüdistaja on suutnud neelata – olgu põhjuseks siis sõbrad, kiusatustele järele andmine, liigne orienteeritus materiaalsele või karjäärile või ka erinevad sõltuvused. Igaühe jaoks on oma püüdepael.

Ometi on meile antud Püha Vaim, kes ise valvab, tuletab meelde, annab märku ning avab sil-mad – kui kaldume õigest teest kõrvale. Needsamad katsumused ei olnud võõrad Kristusele enesele ega ühelegi usukaaslasele, kes on võidujooksu võitjana lõpetanud ning igaviku teele asunud. Meie igapäevane ülesanne on jätkuvalt teha Jumala abiga õigeid valikuid, suuta püsida kaine ning valv-sana. Neis võitlustes pole me ühelgi päeval üksi, vaid Jeesus on igal päeval meie juures, täpselt nii nagu Ta tõotas – maailma ajastu lõpuni. Ta on meie kõrval, et toetada ja julgustada, märku anda tõest siis kui jääme liialt kuulama süüdistajat.

Ja kõigile, kes seda juhtnööri mööda käivad, neile olgu rahu ja halastus, ja ka Jumala Iisraelile! (Gl 6:16) Kes armastab oma venda, see püsib valguses ja ta ei ole pahanduseks. (1Jh 2:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ära anna alla, ära kaota valvsust – kuni oled oma elu võidujooksu lõpetanud ning võid vastu võtta võidupärja!

* * *

 

KARISTUSE ASEMEL TAASTAMINE

Laupäev – 18. november

Jeesus ütles jüngritele: “Tõesti, taas ma ütlen teile, kui iganes maa peal kaks teie seast on ühel meelel mingi asja suhtes, mida nad iganes paluvad, siis nad saavad selle minu Isa käest, kes on taevas.” Mt 18:19

Oleks raske üle rõhutada kui oluline oli Jeesuse jaoks tema jüngrite omavahelise läbisaamise kvaliteet. Jeesuse igatsus ja palve olid, et armastus ning ühtsus mida tema oma Isaga koges võiks saada ka jüngritevahelise suhtlemise määrajaks (Jh 13:34,35;17:20-22).

Jeesus realistina teadis, et sellise osaduse saavutamine saab olema vägagi keeruline ning see-pärast andis selged ja praktilised sammud selle kohta kuidas tuleks toimida hõõrdumiste ja tülide puhul kristlikus kogukonnas. See, et meil neid juhiseid pole tavaelus kerge rakendada, näitab meile palju meie eneste sisemise ebakindluse ning kadeduse kohta.

Jeesuse juhiseid tänases salmis tuleks lugeda koos Peetruse vastusega salmis 21. Peame sil-mas pidama ka tema tõsist hoiatust teiste pattude ning nõrkuste üle kohtumõistmise kohta (Mt 7:1-5). Kergemeelne suhtumine sellesse hoiatusse võib meid märkamatult viia enesõigusesse ning ko-hutmõistvasse silmakirjalikkusesse, mis Jeesusele oli täiesti vastuvõetamatu ning mis koguduses on hävitava mõjuga. Kahjuks on kiriku ajalugu täis taolisi juhtumeid. Just seetõttu on nii oluline uurida oma südame motiive igal sammul, eriti kui on tegemist kellegi karistamisega – et kindel olla valitud praktika taastavas toimes ning ühtivuses Jumala ülesehitavate põhimõtetega.

Samas kui oleme omalt poolt tarvitusele võtnud kõik need vaimulikud ettevaatusabinõud ning uurinud oma motiive palves, siis tuleb ka tegutseda. Mõnikord ei ole see mitte alandlikkus mis ta-kistab meid toimimast kellegi õigele teele tagasitoomisel, vaid paljas hirm vastandumise ees. Nii kaotame võimaluse meeleparanduse ja andeksandmise kaudu tuua tervenemist kogukonna keskele.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On aegu kus peame kuulma Jumala häält teiste kriitikas, ning aegu, mil meil enestel tuleb “tõtt rääkida armastuses”. Palu, et sul oleks armu neil kahel vahet teha.

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

IV. PALVE.

Kuidas peab palvetama?

Jeesuse Kristuse nimel.

Jh 14:13,14. “Ja mida te iganes palute minu nimel, seda ma teen, et Isa saaks kirgastatud Po-jas. Kui te midagi minult palute minu nimel, siis ma teen seda.”

Teie ei ole valinud mind, vaid mina olen valinud teid ja olen seadnud teid, et te läheksite ja kannaksite vilja ja et teie vili jääks. Mida te iganes Isalt palute, seda ta annab teile minu nimel. (Jh 15:16)

Ja sel päeval ei küsi te minult enam midagi. Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes palute Isalt, seda ta annab teile minu nimel. (Jh 16:23)

On veel palju muudki, mida Jeesus tegi. Kui need kõik ükshaaval üles kirjutataks, siis, ma arvan, ei suudaks kogu maailmgi mahutada raamatuid, mis tuleks kirjutada. (Jh 21:25)

Jeesuse Kristuse nimi väljendab kõike seda, kes Ta on ja mis Ta tegi.

Ja tema nimel peab kuulutatama meeleparandust pattude andeksandmiseks kõigi rahvaste seas, alates Jeruusalemmast. (Lk 24:47)

Aga Peetrus ütles: “Hõbedat ega kulda mul ei ole, aga mis mul on, seda ma annan sulle: Jeesuse Kristuse, Naatsaretlase nimel – tõuse ja kõnni!” (Ap 3:6)

Ja sellised olid mõned teiegi seast. Kuid teie olete puhtaks pestud, te olete pühitsetud, te olete õigeks tehtud Issanda Jeesuse Kristuse nimes ja meie Jumala Vaimus. (1Kr 6:11)

Ja kõik, mida te iial teete sõnaga või teoga, seda tehke Issanda Jeesuse nimel, tema läbi Jumalat Isa tänades! (Kl 3:17)

Kui keegi teie seast on haige, siis ta kutsugu kogudusevanemad enese juurde ja need palvetagu tema kohal teda õliga võides Issanda nimel. (Jk 5:14)

Paluda Tema nimel, tähendab paluda ja loota Tema väe ja tegude peale. Usklikud on Kristusega üks – neil on ühine elu Temaga ja paluda Tema nimel, tähendab: paluda Tema asemel, täielikus kooskõlas Kristuse elu ja meelega.

 

Päeva Sõnum. Nr 58. 5. – 11. nov 2017

USUVÕITLUS

45 nädal: 5. – 11. november 2017

22. pühapäev pärast nelipüha

Kristlase elu juurde kuulub usuvõitlus – sisemine võitlus Jumala usaldamise eest. Jeesuse õpe-tuses ja Tema lunastustöös on meile ilmutatud kõik õndsuseks vajalik. Selle läbi kinnitab Jumal oma ustavust ja armastust inimese vastu. Enam suuremat tunnustähte kui Jeesus Kristus meile ei anta. Jumalat usaldades ja Kristuse eeskuju järgi elades saavad kristlased maa soolaks ja valguseks – tõsiselt võetavaks tunnustäheks otsijatele ja kahtlejatele.

Meelespeetav kirjakoht: Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga! Rm 12:21

Usklik peab arvestama maailmas seda, et tal tuleb puutuda kokku kurjusega. Usklikud ei saa endid peita kuhugi kloostrimüüride taha. See on Jumalal teada. Selliseid müüre ei olegi siin maail-mas, mis suudaksid inimest varjata kiusatuse ja patu eest. See tähendab, et peame arvestama kurjuse pealetungiga. Sa võid olla rahuliku iseloomuga inimene. Oled nõus teistest vaikselt mööduma, aga seda võime ette öelda, et kurjus ei jäta ka sind rahule. Kurjuse olemuses on pealetungi vajadus. Ta tungib kõikjale, kus on rahu ja vaikus, et tuua hävingut. See tähendab, et usklik peab oma usuelu kaitsma.

Kristlik headus ei ole ainult passiivne, vaid ka aktiivne. “Võida … heaga”. Selles on ristiusu raskus ja suurus. Kristus võitis headusega ja tema kogudusel ei ole teist teed. Seda ootab meilt ka Kristus. Tema teeb inimestest kangelased, kes julgevad loota headuse ja armastuse võidule.

Tasuda kurja kurjaga on lihalik; Tasuda head heaga on inimlik;

Tasuda head kurjaga on saatanlik; Tasuda kurja heaga on jumalik.

Palvetagem: Halastaja Jumal ja Isa, usu jõul saadad Sa ka meie elus korda imelisi tegusid. Aita meil uskuda Sinu sõnasse, panna sellele oma lootus ning rajada Sinu armastusele oma elu. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

OLE VALVEL!

Pühapäev – 5. november

Jeesus ütles: “Taeva palge üle otsustada te oskate, aegade tunnustähtede üle aga ei suuda. See kuri ja abielurikkuja sugupõlv nõuab tunnustähte, aga talle ei anta muud kui prohvet Joona tunnustäht.” Mt 16:3,4

Hoolimata kibedast teoloogilisest vastasseisust, olid variserid ja saduserid ühendatud ebapü-has ja kirglikus vaenus Jeesuse vastu. Nad tajusid Jeesuse poolt nii suurt ohtu ja olid nii vastu Jeesu-se loomusele ning sõnumile, et keeldusid tunnustamast ka tõendeid Jeesuse läbi toimivast Jumala väest. Nad ei olnud tegelikult üldse huvitatud “taevasest märgist” (Mt 16:1) – vaid püüdsid Jeesust lihtsalt lõksu püüda.

Jeesus manitses oma jüngreid ettevaatusele, et nad ei muutuks variseride ja saduseride sarna-seks. Taoline suhtumine on hirmuäratavalt hävitav just nende väärtuste osas mida Jeesus igatseb näha igas oma järgijate kogukonnas. Veelgi enam, taoline suhtumine võib täiesti märkamatult saada ka meie omaks kui me ei ole selle suhtes valvel. Selle nakkava viiruse traagilised tagajärjed on selgelt nähtavad ka kaasaja kogudustes.

Variserid demonstreerisid, et neile oli peamine nende eneste tähtsuse esiletõus mis väljendus hoolikas regligioosse kvalifikatsiooni ning ülimuslikkuse väljanäitamises. Rikas preestrite eliit saduseride näol, jagasid variseride armastust rikkuse ja staatuse vastu; variserid aga olid lisaks äärmuseni kiindunud religioossetesse riutaalidesse ning käsuseaduse pisidetailidesse. Neil meestel oli hämmastav sarnasus juhtidega kellele vastandusid prohvetid. Jeesus kasutas isegi Jesaja ja Hoosea sõnu oma ehmatavas hukkamõistus variseride üle (Js 29:13 = Mt 15:8,9; Ho 6:6 = Mt 9:13 jne.). Just seetõttu on nii oluline, et meil oleks jätkuvalt meeles ületamatu lõhe variseride poolt esindatud suhtumise ning Jumala suhtumise/nõudmiste vahel, milleks on õiglus, halastus ning alandlikkus.

Viimaks tuleb tähele panna ka jüngrite aeglust mõistmaks Jeesuse väe reaalsust. Sellised sündmused täitsid nad igatsusega “tunda Kristust ning tema ülestõusmise väge” (Fl 3:10), need sõnad kirjutas Paulus mõeldes oma variseri kvalifikatsiooni tühisuse peale.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand hoia mind palun rumala ambitsiooni ja uhkuse eest, ning tuleta mulle meelde mis Sulle on oluline.

* * *

KUTSE JUMALA TUGEVUSE VAATLEMISEKS

Esmaspäev – 6. november

Vägede Issand on meiega, Jaakobi Jumal on meile kindlaks varjupaigaks. Ps 46:12

Jumala kohtud on õiged ja tõelised. Seda nägi Noa pärast veeuputust, seda nägi rahvas Punase mere ääres, seda nägi Jesaja assüürlaste laagriplatsil ja sedasama näeb inimkond siis, kui Jumala vii-mane kohus teeb oma otsuse. Sellele mõtelgu kõik need, kes tahavad sõdida Jumalaga.

Täna on meil veel võimalus saada Jumala sõbraks Jeesuse Kristuse kaudu! Kasutagem Jumala lootmise julguse ja rõõmu varusid!

Mis me siis ütleme selle kohta? Kui Jumal on meie poolt, kes võib olla meie vastu? (Rm 8:31)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas pole hea lugeda midagi nii kinnitavat? Milline on sinu usk ja milline on sinu usaldus?

* * *

 

JUMALA SALLIVUSE PIIR

Teisipäev – 7. november

Issand ütles Jeremijale: “Kui sa pöördud, siis ma lasen sind jälle seista mu palge ees. Ja kui sa lahutad väärtusliku tühisest, siis sa oled otsekui minu suu.” Jr 15:19

Sõnades Jeremijale väljendab Kõigekõrgem oma varjamatut meelepaha Tema oma valitud rahva suhtes kirjakohas Jr 15:1-9. Veel enam, Issand kuulutab välja karmi kohtuotsuse. Karistuse karmus ja möödapääsmatus on ilustamata välja öeldud salmides 2-9. Milles siis küsimus? Kas Jumala väheses sallivuses?

Siinjuures tasub meelde tuletada, et Jumal on Looja ja Valitseja. Ta on Kõigekõrgem. Kui kellegi sõna meie planeedil maksab, siis just Tema oma. Jumal on see, kes paneb paika normi ja kõrvalekalde piirid (seda tolerants tegelikult ju tähendab). Nii Uues kui Vanas Testamendis on olulisel kohal Jumala arm. Armulikkus näitab, et Jumal on järeleandlik, salliv. Kuid ka Tema sallivusel on piirid. Salmis 6 ütleb Ta: “Ma olen tüdinud järele andmast.” Nii tuli rahval lihtsalt kogeda, mis juhtub Jumala sallivuspiiri ületamisel.

Parem on hoiduda Jumala tahte keskmesse, kui testida Tema sallivuspiiri.

Selles traagilises olukorras seisab prohvet Jeremija patustanud rahva ja püha Jumala vahel. Ehk oled sinagi Jeremija kombel tundnud vastutust ja valu oma rahva eest? Ta kuulub ise sellesama rahva hulka ning palub Jumalalt armu, kuid samas on ta Kõigepühama poolt rahva sekka läkitatud just nimelt Tema tahet välja ütlema. Jumala vastuses Jeremija kaebele (Jr 15:19-21) tuleb esile Issanda arm, kuid ainult küsijale.

Jäägu häbisse mu jälitajad, aga mind ära lase jääda häbisse; tundku nad hirmu, aga mind ära lase hirmu tunda; too nende peale õnnetusepäev ja purusta nad kahekordselt! (Jr 17:18)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tänapäeval kutsutakse inimesi üles suuremale sallivusele, olema tolerantsemad teistsuguste suhtes. Kuidas peaksime sellisesse üleskutsesse suhtuma? Huvitav , kui suur on Jumala tolerants?

* * *

 

HINDAMATU KINK

Kolmapäev – 8. november

Me kiitleme ka viletsusest, teades, et viletsus toob kannatlikkuse, kannatlikkus läbikatsutuse, läbikatsutus lootuse. Rm 5:3,4

Kellel nüüd õiguse teed, oma tarkus ja jõud on murdunud, kes enesekiitlemisega on häbisse jäänud ja pöördub tagasi usu seisundisse, see mõistetakse õigeks, selle tunnistab Jumala kohtuotsus õigusnormile vastavaks. Seega on ka rahusuhe Jumalaga taastatud. Aga õnnistuse kindlus ei sisalda endas ainult armuseisuse kindlust, vaid ka tulevasest kohtust pääsemise ja auriigist osasaamise kind-lust. Ja see on tähtis samm edasi.

Kas ei ole viletsus mitte Jumala karistuskohtu tundemärgiks? Ei, see on Jumala isaliku armas-tuse tunnus. Tee ausse läheb läbi viletsuse. Au ei ole mingi õhuloss, seepärast jääme viletsusest hoo-limata ikka kindlaks lootusele aulisse eesmärki. Viletsuse läbi õpitakse kannatlikkust, kannatlikuse läbi saadakse aga kindlaks. See omakorda elustab lootust ja selle lootusega ei jääda mitte häbisse, kuna Jumala armastus meie südametes elab.

Pidage seda lausa rõõmuks, mu vennad, kui te satute mitmesugustesse kiusatustesse. (Jk 1:2) Seepärast mul ongi hea meel nõtruses, vägivalla all, hädades, tagakiusamistes ja ahistustes Kristu-se pärast, sest kui ma olen nõder, siis ma olen vägev. (2Kr 12:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie usk ei toetu meile endile. Meie usule annab aluse Jumala armastuses teostunud Jeesuse lunastus.

* * *

JUMALA KALLIHINNALINE HOONE

Neljapäev – 9. november

Teist alust ei saa keegi rajada selle kõrvale, mis on juba olemas – see on Jeesus Kristus. 1Kr 3:11

Areng on tänapäeval oluline. Iga eluala, alates ärist kuni hariduseni, hinnatakse selle efektiiv-suse järgi. Kuidas võiksime hinnata kiriku töö tulemuslikkust?

Vahel vaatame sarnaselt korintlastele vaimulike juhtide kuulsust (1Kr 3:4), vahel hoonete suu-rust, inimeste hulka või programmide ulatust. Kõiki neid näitajaid saab mõõta. Paulus mõistis, et oli midagi tähtsamat kui loetletud aspektid. Ta suunab tähelepanu põllunduselt ehitusele ja täpsemalt vundamendi kvaliteedile. Igaüks, kel on olnud probleeme vundamendiga, mõistab olukorra tõsidust. Muidugi, iga ehituse puhul on oluline see, mis asub vundamendi peal. Nii on see ka kirikus: osadus, jutlustamine, õpetamine, jumalateenistus, misjon jm on tähtsad, kuid kui Jeesus pole selle kõige alus, on tegemist üksnes aja raiskamisega.

Nagu korintlastele, tuleb ka meile kord aeg aru anda. Kuna see on Jumala kirik, siis ei saa seda kergelt võtta. Kui me eksime ja selle hävitame, siis tuleb meil Jumalale aru anda.

Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Vaata, see olen mina, kes paneb Siionis aluskivi, valitud kivi, kalli nurgakivi, kindla aluse: kes usub, see ei tunne rahutust (Js 28:16) ja kelles teidki üheskoos ehitatakse Jumala eluasemeks Vaimus. (Ef 2:22)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui tugevad on sinu usu alused? Ja kuidas edeneb sinul Jumala hoone ehitustöö?

* * *

 

RAHU KESET TORMI

Reede – 10. november

Mardipäev

Jumal on meie varjupaik ja tugevus, meie abimees kitsikuses ja kergesti leitav. Ps 46:2

Tänane psalm on selgelt komponeeritud mingi suure rahvusliku ohuolukorra reaktsioonina (võib olla nt Hiskija ajal Jeruusalemma ründamise ohus? Vt 2Kn 18:13-16), see on inspireeritud usust ja usaldusest mis ei rajane mitte rahva enese või tema kodu vastupidavusele, vaid Jumala viibimi-sele nende keskel. Ja kuigi seda nimetatakse “Siioni lauluks” – ehk lauluks mis toob esile Jeruusa-lemma rolli Iisraeli suhtes Issandaga, sõltub psalmi tähenduslikkus eelkõige Jumala kohal-olust selles linnas – ja sealgi mitte ainult templis, vaid ka seda linna keskseks pidavate inimeste eludes.

Psalmi autor tõdeb, et Jumal on meie (minu) varjupaik, abimees ja – oh mis imearm – kergesti leitav. Jumal on kindel kalju, muutmatu aegade ja olukordade muutudes. Möllaku meri, värisegu maa – Sina, Jumal, valitsed kõige loodu üle (Ps 89:10). Julgustav on teada, et Ta valitseb ka kõigi rahvaste ja kuningriikide üle kogu maailmas. Ei ole muret, kui me lootus on rajatud Jumala peale, Ta on meile kindlaks kaitseks. Tänu Issandale!

Kui sa katsud läbi mu südame, tuled öösel mind vaatama ja uurid mind – siis sa ei leia mida-gi. Kui ma mõtlesin kurja, siis ei pääsenud see üle mu huulte. (Ps 17:3) Rikka varandus on tema tugev linn ja ta enese kujutluses kõrge müüri sarnane. (Õp 18:11) Issand Jumal on minu jõud. Tema teeb mu jalad emahirve jalgade sarnaseks ja paneb mind käima mu kõrgustikel. (Ha 3:19)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meil ei ole võimalik seda välja mõtelda, või kuidagi valmis teha; ainuke võimalus on oodata kuni Jumal selles ootuses ilmutab meile seda, mis juba on olemas, aga mida me veel ei näe.

* * *

 

ÕIGEKSMÕISTMISE ÕNNISTUS

Laupäev – 11. november

Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. Rm 5:8

Jumal annab meile tunda, kui suur tema armastus meie vastu on. Ja siis peaksime meie veel kahtlema, et me aust osa saame? Või et me veel karistuskohtu alla langeme? Mõtle, mida Jumal teeb. Meie olime ülekohtuselt kõiki jumala korraldusi eiranud, tema vastu sõnakuulmatud olnud, kuid siis tõi Jumala korraldusi eiranud, tema vastu sõnakuulmatud olnud, kuid siis tõi Jumal ise lepitusohvri meie surmaväärt kuriteo eest, kuna ta oma Poja meie eest ära andis. Kui palju kindla-mini päästetakse meid karistuskohtust nüüd, kuna oleme osaduses elava Jumalaga.

Ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest. (Jh 15:13) Armastuse me oleme ära tundnud sellest, et Kristus on jätnud oma elu meie eest; ning meie oleme kohustatud jätma oma elu vendade eest. (1Jh 3:16)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Issand, Sa oled meid iseenda jaoks loonud, ja meie süda-med ei leia rahu kusagil mujal kui Sinus.” Augustinus Hippost

* * *

  

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

IV. PALVE.

Kus tuleb palvetada?

Üksikus kohas – Aga sina, kui sa palvetad, siis mine oma kambrisse ja lukusta uks, palveta oma Isa poole, kes on varjatud, ja su Isa, kes näeb varjatutki, tasub sulle! (Mt 6:6) Kui ta siis rah-vahulgad oli minema lasknud, läks ta üles mäele üksinda palvetama. Ja õhtu jõudes oli ta seal ük-sinda. (Mt 14:23) Ja vara hommikul enne valget tõusis Jeesus üles, väljus ning läks tühja paika ja palvetas seal. (Mk 1:35) Üksinda Jumalaga vaikses osaduses Temaga.

Koos usukaaslastega – Pärast vabanemist tulid Peetrus ja Johannes omade juurde ja jutus-tasid, mida ülempreestrid ja vanemad neile olid öelnud. Aga seda kuuldes tõstsid need ühel meelel häält Jumala poole, öeldes: „Issand, sina, kes sa oled teinud taeva ja maa ja mere ja kõik, mis on nende sees, kes sa oled meie isa Taaveti, oma sulase suu kaudu Püha Vaimu läbi öelnud: „Miks paganad möllavad ja rahvad taotlevad tühja? Ilmamaa kuningad on astunud siia ja vürstid on ko-gunenud ühte paika Issanda vastu ja tema Messia vastu.” Sest tõepoolest, selles linnas on Heroo-des ja Pontius Pilaatus kogunenud ühte paganatega ja Iisraeli rahvaga sinu püha sulase Jeesuse vastu, keda sa oled võidnud, et teha seda, mis sinu käsi ja nõu olid ette määranud sündima. Ja nüüd, Issand, vaata nende ähvarduste peale ja lase oma sulastel täie julgusega kõnelda sinu sõna, sirutades oma käe haigete parandamiseks ning tunnustähtede ja imetegude sündimiseks sinu püha sulase Jeesuse nime läbi.” Ja nende palve järel kõikus paik, kus nad olid koos, ja nad kõik täideti Püha Vaimuga ja nad kõnelesid Jumala sõna julgesti. (Ap 4:23-31) Nii peeti siis Peetrust vangis, aga kogudus palvetas lakkamatult Jumala poole tema pärast. Ja märgates, kus ta on, tuli ta selle Maarja koja juurde, kes on Markuseks hüütava Johannese ema. Sinna oli suur hulk rahvast kokku tulnud palvetama. (Ap 12:5,12)

Nende kuuldes, kes päästmata – Kesköö paiku Paulus ja Siilas palvetasid ja laulsid Jumalat kiites, ning vangid kuulasid neid. (Ap 16:25) Nende sõnade järel võttis Paulus leiva, tänas Jumalat kõigi ees, murdis ja hakkas sööma. (Ap 27:35)

Igalpool – Ma tahan siis, et mehed igal pool palvetaksid, tõstes üles pühad käed ilma viha ja kahtlemiseta. (1Tm 2:8)

Päeva Sõnum. Nr 57. 29. okt – 4. nov 2017

JEESUSE SAADIKUD

44 nädal: 29. oktoober – 4. november 2017

21. pühapäev pärast nelipüha

Meie kui Jeesuse saadikute sõnum maailmale on: “Jumala riik on teile kingitus. Jumal annab patud andeks ka kõige patusemale!” Jeesus läkitab meid maailma tunnistust andma sellest armust ja teenima inimesi Jeesuse nimel. Kristlane on Päästja saadik, ta on kui “Kristus ligimesele”. Saatan sellele maailmale ligi ei saa, sest Jumalariik on avatud kõigile neile, kes oskavad seda taga nõuda.

Meelespeetav kirjakoht: Tema on andnud sulle teada, inimene, mis on hea. Ja mida nõuab Issand sinult muud, kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid headust ja käiksid alandlikult koos oma Jumalaga? Mi 6:8

Jeesuse tegevust vaadates võib märgata, et ta ei hoidnud päästvat sõnumit endale, vaid tegi kõik selleks, et evangeelium jõuaks teiste inimesteni. Kristus andis patud andeks ka kõige suure-male patusele. Inimesed said uue võimaluse elada elu koos Jumalaga.

Kuid see uus elu ei seisnenud sugugi hedonistlikus usu ja õndsuse nautimises koguduse kes-kel, vaid selles uues elus oli oluline maailma minemine ja Jumala sõna kuulutamine teistele. See polnud kerge ülesanne. Kuid need, kes olid saanud kuulda head sõnumit, läksid ka seda teistele edasi andma. Vahel kristlasi kiusati taga, vahel löödi risti, kuid kõigest hoolimata ei taganenud nad hea sõnumi kuulutamise ülesande täitmisest. Tänu sellele, et esimesed jüngrid olid valmis kõik usu kuulutamise nimel ohvriks tooma, oleme meie kristlased.

Nüüd on antud meile käsk teha jüngriteks kõik maailma rahvad. Nüüd oleme meie Jeesuse saadikud tänapäeva maailmas. Kuidas suhtume meie sellesse ülesandesse? Kas oleme valmis mine-ma koguduse turvaliste seinte vahelt välja, andmaks maailmale sõnumit Jumala päästest? Kas oleme valmis suhtlema nendega, kel pole meiega sarnast kristlikku maailmapilti? Vastusest neile küsimus-tele sõltub meie kiriku ja meie endi tulevik. Olla Jeesuse saadik ilmlikustunud maailmas pole kerge, kuid see on kristlase jaoks ainus õige tee.

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, halastaja Isa, üksnes Sinu käest tuleb armastus ja rahu. Saada meid rahunõudjatena ja Sinu riigi tunnistajatena maailma ning täida meie südamed rõõmuga Sinu päästest. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

MISSIOON JA SÕNUM

Pühapäev – 29. oktoober

Jeesus ütles läkitatutele: “Minge! Vaata, ma läkitan teid kui lambaid huntide sekka. Aga kui te astute kuhugi majja, ütelge esmalt: “Rahu olgu sellele kojale!”” Lk 10:3,5

Jüngrite ülesanne ei pidanud olema kerge. Lambaid huntide sekka ei ole kadestusväärne olu-kord. Võrdlus osutab nii ohule kui ka abitusele. Jumala sulased on alati teatud mõttes maailma võimuses ning omast jõust ei suuda nad toime tulla. Nad peavad vaatama Jumalale. Seepärast ütlebki Jeesus, et nad ei peaks kaasa võtma varustust. „Ärge võtke midagi teele kaasa, ei saua ega pauna, ei leiba ega raha ja ärgu olgu kellelgi kahte särki!” (Lk 9:3) Tuli minna nii, nagu parajasti oldi.

Jüngrite töö nõuab täielikku keskendumist ja nad ei peaks laskma juhuslikel kontaktidel oma seesmist kontsentratsiooni hajutada ja mõtteid mujale viia. Ning neil ei tuleks üritada tuua õnnistusi kellelegi, kes neid ei soovi. Jumala häid ande ei saa anda edasi maagiliste vormelite abil.

Vaata, ma läkitan teid nagu lambaid huntide keskele. Olge siis arukad nagu maod ja tasased nagu tuvid! (Mt 10:16) Majja astudes aga tervitage seda! (Mt 10:12) Ja ta ütles neile: “Kuhu majja te iganes astute, sinna jääge, kuni te sealt paigast lahkute.” (Mk 6:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ükskõik, kus sa oled, palu, et sa oleksid valmis töötama Jumalale, et tuua Tema kohalolu oma maailma

* * *

 

AJALIK ÕNNISTUS NÄIDAKU TEED VAIMULIKU ÕNNISTUSE JUURDE

Esmaspäev – 30. oktoober

Jumal õnnistagu meid ja kõik ilmamaa otsad kartku Teda! Ps 67:8

Kõik inimesed on pattu teinud ja õnnistusest ilma. Aga Jumal pakub vaimuliku osa, nagu leiba maal, mis on needuse all. Jumala õnnistus seisneb selles, et ta laseb kuulutada evangeeliumi, annab Jeesuse Kristuse, Püha Vaimu ja päästab inimese. Kui tunneme Jumala õnnistust oma südames, siis teame, et Kristus võttis needuse endale, kui ta sai needuse meie eest (Gl 3:13).

Nii sünnib “kartuses” Jumala ülistus. Maailm kartku Jumalat, et ta võiks pääseda Jumala armastuse juurde.

Ja see on meile õiguseks, kui me täidame hoolsasti kõiki neid käske Issanda, meie Jumala ees, nagu ta meid on käskinud. (5Ms 6:25)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Milliseid Jumala õnnistusi sooviksid oma perekonna liik-metele täna? Palu Jumalalt neile neid õnnistusi.

* * *

 

USU ALUSED

Teisipäev – 31. oktoober
Usupuhastuspüha. Reformatsiooni 500. aastapäev

Ma tahan rääkida su tunnistustest kuningate ees ja mitte häbeneda. Ps 119:46

Õige suhe on Jumala and, mille inimene omandab meeleparanduse ja usu kaudu. See hakkab kehtima pöördumisel. Pöördumishetkel ei ole inimene veel sugugi eksimatu, aga tema suhe Jumala-ga on õige ja Jumal kohtleb teda nii elus kui surmas samuti vastavalt.

Kas sellega on saavutatud kõik, mis inimesele vaja? Sellega on saavutatud kõik, mida inimene vajab õige suhte alustamiseks, aga edasi tuleb minna “usust usku”. See tähendab, et usk on esimene samm ja viimane samm. Kogu tee on vaid usutee. Meil jääb terveks eluks ainult üks õnnistuste omandamise meetod – usk.

Sest ma ei häbene evangeeliumi, see on ju Jumala vägi päästeks igaühele, kes usub, juudile esmalt ja siis kreeklasele. (Rm 1:16)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millisel moel olen mina kaasatud evangeeliumisõnumi jagamisse? Mida on Jumal kutsunud mind tegema? Küsi seda täna Jumalalt uuesti.

* * *

 

PÜHADE OSADUS

Kolmapäev – 1. november
Kõikide pühakute päev ehk pühakutepäev

Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed. Ef 2:19

Üks meie aja omapära on see, et paljudel inimestel pole soovi kuhugi kuuluda, olgu see kas mõni liikumine, rahvus või kristlik kogudus. Kui see on veel ühendatud “evangeelse” survega isik-likule usule, siis on tulemuseks tarbimismentaliteet isegi kristlaste hulgas. Koguduse tööga liituta-kse vaid siis, kui on niisugune tunne. Ja kui vastutus läheb ebamugavaks, jäädakse kõrvale. Paulus teab targa hingekarjasena sellist suhtumist ja et see tuleneb mälu puudulikkusest. Raviks on inimes-tele meenutada, kes nad on, ja rääkida sellest, kust nad tulid.

Meenutame, kes me olime. Lindpriid ja lootusetud. Välja arvatud Jumala rahva hulgast, meie eneste süül. Kultuuriliste ja vaimsete jõudude läbi, mille üle polnud meil kontrolli.

Ja tuletame meelde, mida Jumal on teinud. Jeesus oli risti läbi murdnud mitte ainult patu bar-jääri, mis eraldab meid Jumalast, vaid ka kõikide religioossete süsteemide barjäärid, mis eraldavad meid üksteisest. Religioossed traditsioonid teenivad head eesmärki, kui nad kasvatavad usku ja identiteeti. Moodustades meie, usklike ümber kaitsva tõkke. Kuid sellest tõkkest võib ka saab ker-gesti Berliini müür, mis eraldab inimesed üksteisest ning toidab uhkust ja eelarvamusi.

Ning meenutame, kes me nüüd oleme. Tema perekonna liikmed, kivid uues templis. Esimene räägib meie kuulumisest temale ja üksteisele. Teine teeb selgeks, et kui me töötame koos vastastiku-ses tunnustamises ja praktilises jagamises, siis võivad ülejäänud inimesed näha, kust võib Jumalat tänapäeval leida.

Jumal on ehitamas hoonet, kus elada – ei kellegi muu kui Püha Vaimu abil. Aga Vaim on tund-lik nagu tuvi (Mt 10:16). Ta igatseb, et me võtaksime üksteist innukalt vastu – isegi kui need inime-sed, keda kohtame, on meist väga erinevad.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millised on need barjäärid, mis lauhtavad min teistest uskli-kest, võibolla isegi mu enda koguduse liikmetest? Palu Jumalalt armu purustada kõik lahutavad vaheseinad.

* * *

 

PUHKUSE, MILLE JUMAL ANNAB

Neljapäev – 2. november
Kõikide surnute mälestuspäev ehk hingedepäev

Nii on siis Jumala rahva hingamisaeg alles ees. Hb 4:9

Tänase kirjakoha mõtet jätkab Hb 4:11 salm: “Olgem siis agarad sisse minema sellesse hinga-misse …”

Mõistmaks selliseid järeldusi, tuleb minna tagasi ja vaadata kolme, neile eelnenud loogilist astet:

1.      Kogu tõotatud maale sisenemise eesmärk oli rõõmu tunda “hingamisest”, mille Jumal oli Iisraelile seal tõotanud (5Ms 12:9,10).

2.      Kuid see hingamine ei olnud pelgalt poliitiline turvalisus; see oli pigem kutse, jagada Jumala enese elu, seda “hingamist” mida Tema nautis loomistöö järel, 7.päeval. See on Tema hingamine.

3.      Ja psalm 95 jutustab, et Iisrael ei sisenenud iial sellesse Jumala hingamisse – kutse Tema elu jagada on jäänud kehtivaks, sest Iisrael ei võtnud seda vastu usus ning usalduses.

Niisiis; ütleb kirja autor, ärgem tehkem sedasama viga! Hingakem omaenese tööst, nii nagu ka Jumal seda teeb ning tõstkem oma “jalad üles” koos Temaga, kutsutuina sellesse perekondlikku rin-gi koos Tema Pojaga. Pidage aga meeles – Ta ei ole taltsas. Ta näeb absoluutselt kõike, meis ja meie kohta – otsekui oleksime alasti seal, selles perekondlikus ringis koos temaga kaminatule ümber. Te-ma ligiolus ei ole võimalik midagi peita. On auline ja meeletult suur eesõigus jagada Tema elu. Iga mõte, iga kavatsus – kõik on paljastatud. See võib tunduda kui surmaminemine, nagu üliterav mõõk, mis ühe löögiga su sisemuse nähtavalt toob.

Ja ometi …Jumal on hea. See kutse on väärt iga pingutust, et siseneda taolisesse lähedasse suhtesse Temaga ja õppida tegelikult hingama – puhkama sellises Tema ligiolus – on ülim täitumine.

Ja üks vanematest kõneles ja ütles mulle: “Need seal valgetes rüüdes – kes nad on ja kust nad tulid?” Ma vastasin talle: “Mu isand, sina tead.” Ning tema ütles mulle: “Need on need, kes tulevad suurest viletsusest ning on pesnud oma rüüd ja teinud need valgeks Talle veres. (Ilm 7:13,14) Õnd-sad on surnud, kes nüüdsest peale surevad Issandas! Jah, Vaim ütleb, et nad võivad hingata oma vaevadest, sest nende teod lähevad nendega kaasa.” (Ilm 14:13)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Pühapäeva võib mööda saata nagu iga teisegi päeva, aga ometi oli see päev, millal Jumal puhkas, järele mõtles ja tundis rõõmu oma loomingust. Ta lõi sinu oma kujutlustes. Võta hetk, et tänada Teda selle eest, millega Ta meid iga päev rõõmustab.

* * *

 

MA TÕSTAN SIND KÕRGEKS

Reede – 3. november

Sind ülistavad, Issand, kõik Sinu teod, ja Su vagad tänavad Sind. Nemad kõnelevad Sinu riigi auhiilgusest ja nad räägivad Su vägevusest. Ps 145:10,11

Vaadates seda maailma, ei saa Taavet teisiti kui iga päev aina tänada ja ülistada, imetledes Ju-mala suurust ja Tema tegusid. Ta on ka veendunud, et nii toimib kogu Jumala rahvas, rääkides Ju-malast ja Tema tegudest.

Jumala austamine tõuseb uuele tasemele, kui mõtleme tema suhtumisest inimesse. Ta ei ole unustanud inimese abitust ega ekslikkust. Seda silmas pidades astubki tegevusse ta halastus. Jumala halastust ülistavad tema teod, aga vagad oskavad seda tänuga vastu võtta. Sest loodus jutustab Jumala võimsusest, aga Piibel kuulutab tema halastust.

Jumal on kuningas rahvaste üle, Jumal istub oma pühal aujärjel. (Ps 47:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meid on ka kutsutud tänama ja ülistama Jumalat. Ent kas me teeme seda ning millise veendumuse ja innuga?

* * *

 

PALVE JUMALA TUNNETAMISEKS

Laupäev – 4. november

Me palume Jumalat, et te saaksite vägevaks kogu väega Tema kirkuse tugevust mööda kõigeks püsivuseks ja pikaks meeleks. Kl 1:11

Produktiivse ja alaliselt kasvava kristliku iseloomu kujundab oma rahvas Jumal. Tema auline vägi teeb neid igati tugevaks. Jumalat vaadeldakse Vanas Testamendis järjekindlalt vägeva Jumala-na, suveräänse Loojana, kes päästis Iisraeli Egiptusest. See vägi, evangeeliumi poolt valla päästetud (vt Rm 1:16,17, 1Kr 1:24), toimib nüüd alaliselt Jumala inimestes, et anda neile püsivust ja pikka meelt (Js 40:28-31). Paulus kujutab neid omadusi otsekui relvadena, mida läheb vaja, et elada maa-ilmas puutumatuna selle kriisidest ja hirmudest. Kannatlik, pikameelne vaim, usu, lootuse ja armas-tusega kaasnev vaikne lisand, tuleneb kindlast veendumusest, et Jeesuse Kristuse Isa on maailma suveräänne Issand, kes suudab oma kavad ellu viia enda poolt määratud ajal ja viisil. Mõiste “püsi-vus” ja “pikk meel” on väike erinevus. Esimene on see, mille usk, lootus ja armastus esile toovad ka ilmselt võimatus olukorras, teine on see, mida usk, lootus ja armastus osutavad ka ilmselt “võimatu-ma” inimese suhtes.

Tänases kirjakohas lisatakse kõikehõlmavale palvele kaks tõsiasja: a) et kasvamine Jumala tunnetuses ja pühaduses on raske võitlus; b) et jõud selle võitluse võitmiseks võib tulla ainult – ja tegelikult tulebki – Jumala enda väest.

Aga nemad läksid Suurkohtu palge eest minema, rõõmustades, et neid on väärt arvatud kan-natama teotust selle nime pärast. (Ap 5:41)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas pole vahel nii, et kui teisel läheb hästi, siis selle asemel, et rõõmustada ühes rõõmsatega ja tema hea käekäigu eest Jumalat tänada, hakkab sees närima kadeduseuss? Milline olen, kas kade või rõõmus?

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

IV. PALVE.

Millal tuleb palvetada?

1.      Määratud ajal – Ja kuningas Daarjaves kirjutas kirja ja keelu. Aga kui Taaniel sai teada, et kiri oli kirjutatud, siis läks ta oma kotta, mille ülakambri aknad olid avatud Jeruusalem-ma poole. Ja kolm korda päevas heitis ta põlvili, palvetas ja kiitis oma Jumalat, nagu ta seda ennegi oli teinud. Siis need mehed tormasid sisse ja leidsid Taanieli palvetamast ja anumast oma Jumala ees. (Tn 6:10-12) Aga mina hüüan Jumala poole ja Issand aitab mind. Õhtul ja hommikul ja lõunaajal ma kurdan ja ägan, ja ta kuuleb mu häält. (Ps 55:17,18)

2.      Vara hommikul – Ja vara hommikul enne valget tõusis Jeesus üles, väljus ning läks tühja paika ja palvetas seal. (Mk 1:35)

3.      Öö läbi – Aga neil päevil sündis, et Jeesus läks mäele palvetama ja veetis kogu öö Jumalat paludes. Ja kui valgeks läks, kutsus ta oma jüngrid enese juurde ja valis nende seast kaks-teist, keda ta nimetas ka apostliteks (Lk 6:12,13). Enne ja pärast oma elu suuri sündmusi viibis Kristus kaua palves.

4.      Päeval ja öösel – Me anume ööd ja päevad üliväga, et saada näha teie palet ja parandada seda, mis on veel puudulik teie usus (1Ts 3:10). Ma olen tänulik Jumalale, keda ma oma esivanemate viisil puhta südametunnistusega teenin, alatasa meenutades sind oma eestpal-vetes ööl ja päeval (2Tm 1:3).

5.      Ahastuse ajal – Siin see armetu hüüdis, ja Issand kuulis ning päästis tema kõigist ta kitsi-kustest. (Ps 34:7) Koguge mulle kokku mu vagad, kes minuga on teinud lepingu ohvri juu-res! (Ps 50:5) Oma ahastuse päeval hüüan ma sind appi, sest sa vastad mulle. (Ps 86:7) Ma vajusin alla mägede alusteni, maa riivid sulgusid mu kohal igaveseks. Aga sina tõid mu elu hauast üles, Issand, mu Jumal! (Jn 2:7) Nad said nende vastu abi, nõnda et hagrilased ja kõik, kes koos nendega olid, anti nende kätte, sest tapluses nad hüüdsid Jumala poole; tema võttis neid kuulda, sellepärast et nad tema peale lootsid (1Aj 5:20). Kui meil kaob kõik lootus inimeste suhtes, siis võime veel Jumalat appi hüüda.

6.      Enne söömist – Sest kõik, mis Jumal on loonud, on hea ja miski pole taunitav, mida võeta-kse vastu tänuga, sest seda pühitsetakse Jumala sõna ja palve läbi. (1Tm 4:4,5)

7.      Alati – Palvetage lakkamatult! (1Ts 5:17) Jeesus rääkis neile tähendamissõna selle kohta, et nad peavad ikka palvetama ega tohi tüdida. (Lk 18:1) Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus ning selleks valvake kogu püsivusega ja eestpalvetega kõigi pühade eest. (Ef 6:18)

Päeva Sõnum. Nr 56. 22.-28. oktoober 2017.

USK JA USKMATUS

43 nädal: 22. – 28. oktoober 2017

20. pühapäev pärast nelipüha

Usk tunneb Jeesuses ära Jumala Poja, kellel on vägi teha Jumala tegusid. Jeesuse eluajal kahtlesid paljud Temas või panid teda pahaks, eitades Tema jumalikkust ja pidasid Teda rahva ülesässitajaks. Usk ja uskmatus võitlevad teineteisega ka iga kristlase südames. Seepärast tuleb Jeesuse järgijal uurida oma usu aluseid.

Meelespeetav kirjakoht: Tee mind terveks, Issand, siis ma saan terveks; aita mind, siis ma saan abi, sest sina oled mu kiitus. Jr 17:14

Jumal on kutsunud Jeremija raskeks tööks – kuulutama suurt rahvuslikku õnnetust, mis on juba lähedal. Kuulutuse mõte on pakkuda võimalust pääsemiseks, kuid seda ei mõista keegi, prohvetit peetakse oma rahva vaenlaseks, kes niigi raskes poliitilises olukorras hävitab rahva moraalset vastupanujõudu. Selline vastutus ja surve teeb Jeremija lausa haigeks, sest Jumala tahte täitmine ei muuda prohvetit üliinimeseks. Jeremija räägib Jumalale väga siiralt kõigist oma tunnetest ja mõtetest.

Kõikide inimeste elus on nii häid kui halbu päevi. Salmidest Jr 17:5-8 näeme selgelt suurt kontrasti nende vahel, kes usaldavad inimesi, ning nende vahel, kes usaldavad Jumalat. Jumalat usaldav inimene saab ka rasketel aegadel Jumala ligi olles uut elujõudud ja julgust.

Jumal “katsub läbi” meie südame ja neerud – Ta näeb, millest on juhitud meie mõtted ja tunded. Ta ei tee seda soovist hukka mõista, vaid et näeksime enda tegelikku olukorda ning võtaksime vastu Tema abi. Sest Ta igatseb ja on valmis muutma meie südant, kui selle Tema kätte usaldame. Ainult Tema saabki tuua meile tõelise rahulduse, anda lootuse ning näidata teed läbi katsumuste siin elus. Selleks on Ta juba teinud kõik: Jeesuse ristisurm ja ülestõusmise vägi, ning Kristuse taastulemise ootus, on iga uskliku usu ja lootuse kindel alus.

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, halastaja Isa, Sa oled oma Pojas Jeesuses Kristuses meie peale halastanud ja avanud meie silmad, et võiksime näha, mis on õige ning järgimist väärt. Aita meil püsida usus ja tunnistada kõigile inimestele Sinu armastust. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

NÄGIJAD, KES EI NÄE

Pühapäev – 22. oktoober. Kristlik misjonipüha

Jeesus küsis mehelt, kelle ta oli tervendanud: “Kas sa usud Inimese Pojasse?” Too kostis: “Kes see on, isand? Ütle mulle seda, et ma saaksin temasse uskuda.” Jeesus ütles talle: “Sa näed ju teda, see, kes sinuga räägib, ongi tema.” Jh 9:35-37

Need salmid teevad meile selgeks, et selles sündmuses sai tegelikkuseks tähendamissõna usust ja uskmatusest ning seepärast ka kohtust, millest Johannese evangeeliumis alatasa juttu tehakse. Kui Jeesus kõneleb, on tema sõnad tõde ja kohus. Ehkki ta ei võta endale meelevaldselt kohtumõistja ülesandeid on tema maailmas viibimise vältimatu tagajärg inimeste polariseerumine: kuna ta on tõeline valgus, mis teeb avalikuks inimeste varjatud motiivid ja sügavaimad saladused, lahutatakse inimesed, kes väidavad end omavat vaimulikku nägemist, on aga pimedad, neist, kes ehkki teades, et on patust pimestatud, paluvad nägemist, mida nende olemuses peituv patt on neilt röövinud. Äratada inimestes tunnetus nende vaimulikust pimestatusest ongi Jeesuse kui Jumala saadiku esimene ülesanne. Selle teostamine sunnib kõiki, kes pole oma suurimast vajadusest teadlikud, end kaitsma. Siit ka variseride pahane ja solvunud küsimus 40. salmis: “Kas meiegi oleme pimedad?” Nagu Jeesus neile aga osutab, on inimestel patusüü seetõttu, et nad väidavad end nägevat. Ehkki nad pole oma süüst teadlikud, jäävad nad ometi süüdi.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas oled mõelnud et just üleolekutunne on see mis võib viia eristumisvõime kaotamisele? Palveta, et koguduse liikmed oleksid jätkuvalt nii alandlikud kui ka omamas vaimulikku nägemisvõimet.

* * *

 

ABI TAGATIS ON JUMALA MUUTUMATUS

Esmaspäev – 23. oktoober

Sina, Issand, istud aujärjel igavesti ja Sinu mälestus kestab põlvest põlve. Ps 102:13

Meil ei ole vaja oma tähtsust üle hinnata. Mitte meie ei ole maailmavalitsejad. Inimesed sünnivad ja surevad, aga päike tõuseb ja loojub täpselt omal ajal. Looduse käigus on midagi, mis ei sõltu meist. Jumal on hoolitsenud maailma eest ja teeb seda ka siis, kui mõni usklik on sattunud hätta. Tema hoolitseb selle eest, et usk meis püsiks. Selline usk on tõeline jõuallikas.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Me elame õhkkonnas, kus võib kiiresti unustada oma elava usu. Mis saab siis, kui tõuseb uus põlvkond, kes ei tunne Jumalat nii, nagu meie seda tundsime?

* * *

 

USKMATU ENAMUS

Teisipäev – 24. oktoober

Pidage pühaks vägede Issandat, Tema olgu teie kartus ja Tema olgu teie hirm! Js 8:13

Kuningas Aahase skeptitsism, Jesaja seitsmendas peatükis muutus epideemiaks tema rahva keskel. Hirm on nakkav! Kirjutatuna käsikirja ja kehastatuna lihas oli Jumala sõna sellele sugupõl-vele. Enamik ei uskunud seda. Hiljem saabuski siiski häda. Asüüria tungis sisse Iisraeli põhjapiirist.

Jumal valitseb, Tema käes on kogu ajalugu. Nii on ka täna – kui mingi rahva keeldub Jumala sõnast, on sageli tagajärjeks sõjaline sissetung ja totaalne hävitustöö.

Jumal päästab usu abil, seda ei tee arstid ega kindralid. Sa võid usaldada Jumalat või inimesi, kuid teada, et ainult siis, kui Jumal on meiega, saame me edukalt vastu astuda türannidele ja sõjavä-gedele. Sellepärast annab Issand ise teile tunnustähe: ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob poja ilmale ning paneb temale nimeks Immaanuel. (Js 7:14) Jumal võib segi paisata ja kildudeks lüüa ka kõige kindlamad ja võimsamad vaenlased. Tema käes on võim.

Vaid pühitsege Issandat Kristust oma südameis, olles alati valmis andma vastust igaühele, kes teilt nõuab seletust lootuse kohta, mis teis on. (1Pt 3:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle, millised on suurimad vaimulikud, intellektuaalsed ja moraalsed ähvardused meie heaolule täna. Palu, et Jumal aitaks.

* * *

  

AUS NIMI

Kolmapäev – 25. oktoober

See, kes meid koos teiega on kinnitanud Kristusesse ja kes meid on võidnud, on Jumal, kes on meid ka pitseriga kinnitanud ning meile andnud käsirahaks Vaimu südamesse. 2Kr 1:21,22

Jumal on meid tugevdanud ja kinnitanud, et me oleksime usaldusväärsed ning andnud meile oma Püha Vaimu (kelle lähedus on iga tõelise uskliku tunnus, Rm 8:9) tagatisena, et me saaksime täielikult osa tulevase ajastu õnnistustest (vrd 1Kr 5:5; Ef 1:14).

Salmide peamine mõte on seega, et Jumal on seadnud Pauluse ja tema kaastöölised ustavateks sõnumikandjateks ja et nad on võitud tema Vaimuga. Apostlite seltskonna ausus ja evangeeliumi tõesus ei toetu millelegi vähemale kui Jumala tööle. Jumala Vaim on see, kes neid seab ja võidab ning kelle lähedus on nende misjoni ja sõnumi ehtsuse kinnitus. Paulus annab mõista, et kui Jumala töö nende elus tagab nende usaldusväärsuse kogu evangeeliumikuulutamise töös, siis kindlasti teeb see nad usaldusväärseks ka nende reisiplaanide asjus.

Teil on ju võidmine sellelt, kes on Püha, ja teil kõigil on teadmine! (1Jh 2:20) Sest te ei ole saanud orjuse vaimu, et peaksite jälle kartma, vaid te olete saanud lapseõiguse Vaimu, kelles me hüüame: “Abba! Isa!” (Rm 8:15) See, kes meid selleks valmistab, on Jumal, kes on andnud meile käsirahaks Vaimu. (2Kr 5:5) Kellel kõrv on, see kuulgu, mida Vaim ütleb kogudustele: Võitjale ma annan süüa peidetud mannat ning annan talle valge kivikese ning kivikesele kirjutatud uue nime, mida ükski peale saaja ei tea (Ilm 2:17)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Toeta oma jalad tugevasti maha ja palu, et Jumal aitaks sind kindlalt seista oma usus.

* * *

 

RÕÕMUS TÄNU JUMALALE

Neljapäev – 26. oktoober

Issanda parem käsi on tõusnud kõrgele, Issanda parem käsi teeb vägevaid tegusid! Ps 118:16

Uskliku elamused ei piirdu kitsikuses appihüüdmisega, vaid appihüüdmine toob kogemuse Jumala abist ja selletõttu ka rõõmust. Issanda käsi on Vanas Testamendis väljend, mida kasutatakse Jumala suurte päästetegude kirjeldamisel. Jumal päästis Iisraeli Egiptuse orjusest “tõstetud käsivar-rega” (2Ms 6:6–7): “Seepärast ütle Iisraeli lastele: Mina olen Issand ja mina viin teid ära egiptlas-te teoorjuse alt; ma päästan teid nende orjatööst ja lunastan teid oma väljasirutatud käsivarrega ning suurte kohtupidamistega. Mina võtan teid enesele rahvaks ja olen teile Jumalaks, ja teie peate tundma, et mina olen Issand, teie Jumal, kes teid viib välja egiptlaste teoorjusest.”

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Miks on meid vaja enne nuhelda, kui saame tõeliselt Jumalale kiitust laulda? Too Jumala ette oma mured ja pettumused.

* * *

 

 JUMALA KORRALDUS USULISE INFORMATSIOONI ANDMISEKS

Reede – 27. oktoober

Issand seadis Iisraelisse Seaduse, mida Ta käskis meie esivanemail teatada oma lastele, et tulevane põlv seda tunneks, lapsed, kes sünnivad, et nemadki tõuseksid seda jutustama oma lastele. Ps 78:5,6

Jumalarahva ajalugu erineb tavalisesest ajaloost. Rahva tavaline ajalugu on tutvustus üksiku-test kangelastest ja kogu rahva suurtest tegudest. Jumala rahva ajalool on vaid üks kangelane – Jumal. Tema sõna paneb usulise kasvatamise ülesande vanematele, kelle kohus on seda edasi anda oma lastele. Me üritame selle ülesande delegeerida koolile. Kuid tulemus on puudulik, sest õpetajad annavad edasi ainult informatsiooni. Lastel on küll teadmised, aga puudub vaimulik mõju.

Ole ainult valvel ja hoia väga oma hinge, et sa ei unustaks neid asju, mida su silmad on näinud, ja et need ei lahkuks su südamest kogu su eluaja, ja kuuluta oma lastele ja lastelastele (5Ms 4:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle oma usuteekonna “ajaloo” peale. Millised on olnud selle tõusud ja mõõnad?

* * *

 

JAH, NII SEE ON

Laupäev – 28. oktoober

Apostlite Siimona ja Juuda päev. Simunapäev

Jumala tõotused, millised iganes need olid, on Kristuses «jah». Seepärast tulgu ka meie suust Tema läbi “aamen” Jumalale kiituseks. 2Kr 1:20

Vanas Testamendis on palju Jumala tõotusi messiaanliku ajastu kohta. Mitte ükski neist ei jää Kristuses täitumata. Mis puudutab Jumala tõotuste täitumist Kristuses, siis ei ole selles midagi kaheldavat. Seesama Kristus, kelles leidub “jah” Jumala tõotustele, on ka see, “kelle läbi on Aamen Jumalale”. “Aameni” toob kuuldavale Kristus ja toome ka meie, Jumala kirkuseks.

Võime panna tähele, et vaid siis, kui lisame “aamen” Jumala tõotustele, mis leiavad oma “jah” Kristuses, saavad need tõotused toimivaks ka meile, ja seetõttu võime tõeliselt ülistada Jumalat tema armu eest meie vastu.

Jumal ei ole inimene, et ta valetaks, inimlaps, et ta kahetseks. Kas tema ütleb, aga ei tee, või räägib, aga ei vii täide? (4Ms 23:19)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Issand, luba, et ma võiksin elada Sulle meelepäraselt, elada Sinu ligiolus, sest ma tahan teenida vaid Sind, Sinu armu läbi, Sinu auks. Aamen.”

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

IV. PALVE.

Keda me peame paluma?

Nii peeti siis Peetrust vangis, aga kogudus palvetas lakkamatult Jumala poole tema pärast. (Ap 12:5).

Kui meie palume, siis peame teadma, meie satume otsekohe Jumala lähedusse, et osa saada meie püha, kõikvõimsa ja armastaja Jumalaga. Kuid on ka palju palveid, millel puudub osadus Jumalaga.

Aga sina, kui sa palvetad, siis mine oma kambrisse ja lukusta uks, palveta oma Isa poole, kes on varjatud, ja su Isa, kes näeb varjatutki, tasub sulle! (Mt 6:6; vrd Jh 16:23). Me peame paluma oma Taevast Isa.

Korintoses olevale Jumala kogudusele, Kristuses Jeesuses pühitsetuile, kutsutud pühadele ning kõigile neile, kes kõigis paigus appi hüüavad meie Issanda Jeesuse Kristuse nime, kes on nende ja meie Issand (1Kr 1:2; vrd Ap 7:20; 2Kr 12:8,9). Meil tuleb paluda Issandat Jeesus Kristust.

Pühakirjas pole palveid Pühale Vaimule, kuid me peame ka temale lootma. Sest ka lootus ise on jõuline palve.

Päeva Sõnum Nr. 55. 15. – 21. oktoober 2017

SUURIM KÄSK

42 nädal: 15. – 21. oktoober 2017

19. pühapäev pärast nelipüha

Armastuse kaksikkäsk võtab kokku käsuõpetuse sisu. See, kes armastab Jumalat üle kõige ja ligimest nagu iseennast, täidab Seaduse korraldused. Jumala armastus sünnitab ka meis armastust. Armastus on 15kõigi Jumala käskude täitmise võti.

Meelespeetav kirjakoht: See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armas-tagu ka oma venda. 1Jh 4:21.

Salmis 1Jh 4:12 kinnitab Johannes, et kui me üksteist armastame, elab Jumal meis ning tema armastus saab meis täielikuks. Salmides 1Jh 4:17-21 pöördub ta tagasi täieliku armastuse teema juurde, kuigi ei puuduta seekord Jumala armastust meie vastu, vaid meie armastust Jumala vastu. Johannes ei osuta, et ühegi kristlase armastus võiks selles elus olla täielik ja veatu, pigem arenenud ja küps, suunatud alaliselt Jumalale.

Igasugune väide Jumala armastamisest on pettus, kui sellega ei kaasne omakasupüüdmatu, praktiline armastus vendade ja õdede vastu. Valetaja seisukoha rumalus ei ilmne ainuüksi selle ebaloogilisuses, vaid ka tõsiasjas, et armastus Jumala ja armastus oma venna vastu moodustavad tegelikult ühe käsu. Ja see on tema käsk, et me usuksime tema Poja Jeesuse Kristuse nimesse ja armastaksime üksteist, nii nagu tema meile on käsu andnud (1Jh 3:23). Seda õpetas Jeesus ise.

See oli tema, kes ühendas teksid Kuule, Iisrael! Issand, meie Jumal Issand, on ainus (5Ms 6:4) ja Ära tasu kätte ja ära pea viha oma rahva laste vastu, vaid armasta oma ligimest nagu iseennast! Mina olen Issand! (3Ms 19:18), kuulutades seejärel, et neis on koos kogu Seadus ja Prohvetid (Mt 22:37-40). Me ei või lahutada seda, mida Jeesus ühendas. Peale selle, kui armastame Jumalat, peame ka tema käske (1Jh 2:5; 5:3), tema käsk on aga armastada ligimest nagu iseennast.

Jeesus vastas talle: “Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega! Armasta oma ligimest nagu iseennast! (Mt 22:37,39) Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist!” (Jh 13:34) Jah, see ongi sõnum, mida te olete kuulnud algusest peale, et me peame üksteist armastama. (1Jh 3:11)

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus, Sa oled meil käskinud Sind ja oma ligimest armastada ning nii kogu käsuseadust täita. Aita meil Sinu käskude järgi elada ja Sinu armastusel end juhtida lasta, kes Sa koos Isaga Püha Vaimu ühtsuses elad ja valitsed igavesest ajast igavesti. Aamen

* * *

 

KEDA SA TEGELIKULT OTSID? KAS SA OTSID TEDA KÕIGEST SÜDAMEST?

Pühapäev – 15. oktoober

Issand, meie Jumal, on ainus Issand, ja armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega ja kogu oma jõuga! Armasta oma ligimest nagu iseennast! Mk 12:29-31

Markus püüab näidata Jeesuse vastastele, et igaüks võib kasu saada Jeesuse õpetusest. Üks kirjatundja oli Jeesuse vastuseid kuulanud ja vaaginud. Ta nõustub entusiastlikult vastusega, mille ta saab, ja kordab oma õppetundi viisil, mis näitab, et ta on mõttest aru sanud, ja saab vastutasuks tunnustuse Jeesuselt targa vastuse eest. Millest tal siis ikka veel puudu on? Vastus peitub võib-olla kirjakohtades Mk 10:15 ja 10:51,52, mis kutsuvad üles lapselikult, usaldavale usule.

See vestlus leiab aset kohe pärast Jeesuse tegevust templis, milles võib näha sümboolset tem-pli hävitamist. Jumala sõna teab, et kõigil põletusohvritel saab olema lõpp. Kuidas siis Jumalat vastuvõetavalt teenida? Jeesuse vastus pole uus. Iisraeli prohvetid olid sageli öelnud, et sõna kuulata on parem kui ohverdada (1Sm 15:22) ja et Jumal ootab andestamist, mitte ohvreid, Temale allumist, mitte põletusohvreid (Hs 6:6). Uues templis, mille Jeesus ehitab, on meie ihud elavad ohvrid. Me ei ela enam selle maailma normide kohaselt, vaid meie vaim on Jeesuses uueks saanud (Rm 12:1,2).

Meil kästakse Jumalat armastada ja ka Teda otsida, sõna “otsima” on meie jaoks olulisemgi kui armastus (Am 5:4; Mt 6:33). Jumala armastuse keel võidakse kergesti segi ajada sooja tundega, mis tekib Jumala pool olemisest, mis kahjuks ei too meie käitumises esile muudatust, ei mingeid ohvreid ega tõotusi teenida Teda kuni lõpuni, ei mingit kohta õiglusele ega õigele kohtlemisele. Otsimine tähendab pingutust, raskeid valikuid ja distsiplineeritud tööd eesmärgi saavutamiseks. See näitab ka, et me pole kohale jõudnud. See, kes otsib, pole veel leidnud, aga ta vaatab õiges suunas ning astub samme eesmärgi poole. Nagu see kirjatundja?

Sest käsk: “Sa ei tohi rikkuda abielu, sa ei tohi tappa, sa ei tohi varastada, sa ei tohi himustada”, ja mis tahes muu käsk on kokku võetud selles sõnas: “Armasta oma ligimest nagu iseennast!” (Rm 13:9) Te teete hästi, kui te tõepoolest täidate kuninglikku seadust kirjasõna järgi: “Armasta oma ligimest nagu iseennast!” (Jk 2:8)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: See kirjakoht võib meid ajendada läbi viima enesevaatlust: Mis on meie suurimad ambitsioonid? Milliseid samme me astume nende realiseerimiseks? Lühidalt: millises suunas me läheme?

* * *

 

MIDA AJALUGU ÕPETAB?

Esmaspäev – 16. oktoober

Anna mulle arusaamist panna tähele Su Seadust ja seda pidada kõigest südamest! Ps 119:34

On leitud, et ilma ajaloota puudub inimkonnal teadmine, kes me oleme või kuidas oleme tekkinud – sellisel juhul oleks inimkond nagu kollektiivse amneesia ohver, kes pimeduses kobades püüab leida oma identieeti. Identiteedi omamine on loomuse kujundamise üks põhilisi alustalasid ning selles vajab inimene teadmist oma juurte kohta.
Nehemja ja tema rahvas aga tundis oma minevikulugu sedavõrd hästi, et nad suutsid ilma igasuguse pingutustea seda palves tsiteerida (Ne 9:16-31). Ning kuna nad tundsid oma minevikku, suutsid nad mõista ka olevikku (Ne 9:33,37); kogedes õiglast rahulolematust neid ümbritseva olukorra suhtes. Nende lootus, et Jumal hakkab toimia lähtus Jumala pootl minevikus antud tõotuste teadmisest.

Ka meie usk lähtub sellestsamast loost, mida iisraellased oma palves tsiteerisid. Kristus ei tulnud käsuseadust ja prohveteid tühjaks tegema, vaid seda täitma (Mt 5:17). Ning sel viisil on ta ühendatud sama Nehemja ja tema rahva toimimise liiniga. Iisraeli usu “viinamarjad” on need, milles pressitakse uut jumalariigi veini. Ja mida rohkem suudame seda, oma vaimulikku pärandit, hinnata, – seda tugevamaks muutub ka meie identieet ning kristlik loomus. Ning sellessamas on ka vastu-mürk religiooni tarbimisele, mis kosub mineviku hülgamisest sündinud juurtetusest.

Sina andsid neile oma hea Vaimu, et neid targaks teha, oma mannat sa ei keelanud nende suudele ja andsid neile vett, kui neil oli janu. (Ne 9:20).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle Jumala ees mõni hetk neile inimestele ja sündmus-tele, mis on sinus kristlikku loomust kujundanud. Siis palveta, et Jumal võks tervendada sinus iga loomuse külje, mis on saanud mineviku tõttu kuidagi väänatud.

* * *

 

USKU EDASI ANDES

Teisipäev – 17. oktoober

Kuule, Iisrael! Issand, meie Jumal Issand, on ainus. Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma väest! 5Ms 6:4,5

Sõnum Jumala ainukordsusest ning ühtsusest kõlab maailmas mis on täis ebajumalakummar-damist. See tunnistus, mida tuntakse ka “Shema” (hbr. k tekstis 4. salmi esimesest sõnast, mis tähen-dab “kuule!”) nime all, on kogu piibelliku usu alustalaks.

Viies meid otse inimesepoolse kohase vastuseni – selleni, kuidas meil tuleks vastata ainsale tõelisele Jumalale, kes on oma rahvaga astunud lepinguosadusse. Nii peaks väljenduma meie vas-tus: armastuses Tema vastu – kogu meie südamest, hingest ja jõust ning selles, et teeme tema teed ja tahtmise peamiseks juhtnööriks oma igapäevases suhtluses ja valikuis.

See kutse peaks meid kohustama Pühakirja õpetust jagama oma laste ning lastelastega – et ka nemad õpiksid käima Tema teedel . Seda vastutust ei saa me jätta kohaliku kiriku või koguduse, või kellegi kolmanda kanda. Sest nii meie koguduse, aga ka kogu ühiskonna heaolu sõltub sellest kui-das meie seda ülesannet täidame. Kui sul on lapsi või lapselapsi – siis kui sageli räägid sa nendega Jumalast? Ja kuidas võiksid need jagamise ja osaduse hetked muuta igapäevase elu vältimatuks ja loomulikuks osaks? See pole väljakutse mitte ainult kristlastest lapsevanematele, vaid kristlaskon-nale üldiselt – anda oma osa, et Jumala hea sõnum saaks edastatud järgmistele sugupõlvedele.
Jeesus vastas: „Kuule, Iisrael, Issand, meie Jumal, on ainus Issand, ja armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega ja kogu oma jõuga!” (Mk 12:29,30)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Armastav Jumal hõlmab kõike seda, mida me teeme ja kes me oleme. Kõige selle pühendamine Jumalale on õige vastus Tema armastusele.

* * *

 

JUMALAT TUNDES

Kolmapäev – 18. oktoober

Evangelist Luuka päev. Luukapäev

Ärge armastage maailma ega seda, mis on maailmas! Kui keegi armastab maailma, siis ei ole temas Isa armastust. 1Jh 2:15

Võib tekkida küsimus: kuidas saab maailma armastamise keeldu kooskõlastada väitega Juma-la armastusest maailma vastu (Jh 3:16). On kaks võimalikku seletust.

Esiteks on sõna maailm mõlemas lauseosas erisugune tähendus. Kui maailma all mõelda inimesi, tuleb maailma armastada. Pidades aga silmas kurjuse süsteemi, mis on organiseerunud saatana, mitte Jumala valitsuse all, ei tohi seda armastada. Teise võimaliku seletuse kohaselt on erinev tähendusvarjund mitte sõnal “maailm”, vaid verbil “armastama”. Ühes tekstis on tegu lunastuse püha armastusega, teises iseka osalemisarmastusega. Esimese eesmärk on patuse isikut päästa, teise eesmärk osaleda tema patus.

Antud korraldus on kompromissitu. Kristlane peab armastama Jumalat ning oma õde ja venda, mitte aga maailma. Kuna armastus ei ole kontrollimatu emotsioon, vaid tahte alaline pühendamine millelegi või kellelegi, võib seda tõepoolest ka keelata või käskida. Põhjus, miks on keelatud maail-ma armastada, on et armastus Isa vastu ja maailma armastus välistavad teineteist. Kui meid kütkes-tavad Kristust hülgava maailma seisukohad ja eesmärgid, on ilmne, et me ei armasta Isa. “Sõprus maailmaga on vaen Jumalaga” (Jk 4:4). “Keegi ei saa teenida kahte isandat” (Mt 6:24; Lk 16:13). Kui me ei saa teenida ühtaegu Jumalat ja mammonat, ei saa me ka armastada Isa ning samal ajal maailma.

Keegi ei saa teenida kahte isandat, ikka on nii, et ta vihkab üht ja armastab teist või et ta pooldab üht ja põlgab teist. Teie ei saa teenida nii Jumalat kui mammonat. (Mt 6:24)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millisena koged end kristlasena – lapsena, noorena või elukogenuna? Millisena Jumal sind võiks näha – või soovida, et kogeksid? Küsi seda palves…

* * *

 

ARMU LÄBI ON MEIE VEAD PIGEM JALATOED KUI KOMISTUSKIVID

Neljapäev – 19. oktoober

Imelised on Sinu tunnistused, sellepärast hoiab neid minu hing. Ps 119:129

Piibel ei too esile inimeste vigu ainult selleks, et meid hoiatada, vaid ka selleks, et ilmutada, kuidas me võime oma vead andeks saada ja neist kõrgemale tõusta. Piibel paljastab tõe, et Jumal ei pigista me patu ees silmi kinni. Kristuse rist on tunnistajaks hinnale, mille Jumal maksis, et meile andeks anda enne ja pärast seda, kui meist said usklikud.

Jumala Sõna järgi elamisel on ka vägi – vägi kaitsta meid vigade tegemise eest, mis haavavad Jumalat ning teevad haiget meile endile ja teistele. Psalm 119 on pühendatud Jumalale tänuks Seaduse eest ja Taavet on selle üle tänulik.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui palju tänulikumad peaksime olema meie, kes teame ülejäänud lugu, Kristuse lugu?

* * *

 

KAKS TEED, KAKS SAATUST JA ÜKS VALIK

Reede – 20. oktoober

Õndsad on need, kes peavad Tema tunnistusi ja nõuavad Teda kõigest südamest, kes ei tee ka ülekohut, vaid käivad Tema teedel! Ps 119:2,3

Selles psalmist peegelduv Jumala Sõna valgus on rahulik ja selge, kahtlusi ja peenutsemist pole; kõik on must-valge. Jumalale pühendatud elu keskseks väljenduseks on Jumala Seaduse armastamine. See on, mis teeb ühe inimese tõeliselt õnnistatuks ja õnnelikuks.

Võimalik, et psalmi kasutati selleks, et noori õigele teele juhtida. Psalmide toimetaja teab, et selles raamatus on palju kurbi laule – kui õiglased kannatavad ja õelate käsi käib hästi ning lahen-dust ei paista. Kuid selle vastandlikkusega me alustame – ja ka lõpetame (Jh 3:15). Loti käekäik (1Ms 13-19) kirjeldab valikut, mille tagajärjed on kohutavad. Kuid Taavet julgustab meid tähele-panelikult, tahtlikult ja jätkuvalt mõtlema Jumalale, meie Loojale ja Tema järgimisele.

Ka sinu sulasele on need hoiatuseks, nende pidamine toob suure palga. (Ps 19:12) Siis otsisid juudid veel enam võimalust teda tappa, sellepärast et ta oli lisaks hingamispäeva rikkumisele nime-tanud Jumala oma Isa olevat, tehes ennast Jumalaga võrdseks. (Jh 5:18)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas sinu raha, abielu, karjäärivalikud ja ambitsioonid peegeldavad seda, kus su rõõm tõeliselt peitub? On su igapäevane usuelu täidetud rõõmuga?

* * *

  

“KURJUSE KOLMAINSUS” – MADALAD IHAD, PSEUDOVÄÄRTUSED JA EGOISM

Laupäev – 21. oktoober

Kõik, mis on maailmas – lihahimu ja silmahimu ja elukõrkus -, ei ole Isast, vaid maailmast. Ja maailm kaob ja tema himu, aga kes teeb Jumala tahtmist, püsib igavesti. 1Jh 2:16,17

Esimene omadus – lihahimu – kirjeldab langenud, patuse olemuse ihasid. Nende kohta võib öelda, et need on maailmas, kuna kuradi valitsetud maailmas on ihadel vaba voli. On tähelepanu-väärne, et Johannes mainib kolmes salmis (1Jh 2:14-16) maailma, ihasid (himu) ja kuradit.

Näib, et silmahimu ei osutata seesmistele kiusatustele, vaid kiusatustele, mis ründavad meid väljastpoolt, silmade kaudu. Tegu on kaduvusega olla kütkestatud asjade välisest hiilgusest, uurima-ta samal ajal nende tõelist väärtust. Ilmsed näited on keelatud vili, mis tegi Eeva “silmale himu” (1Ms 3:6), Aakani himukas pilk “kaunile Sineari kuuele” saagi hulgas (Jos 7:21) ning Taaveti ihaldav pilk end pesevale Betsebale (2Sm 11:2). Siia kuulub ka iluarmastus, mis on lahutatud headusearmastusest.

Sõnaga elukõrkus osutakse kiitlejale (Rm 1:30; 2Tm 3:2; Jk 4:16), enesega rahulolevale, pretensioonikale uhkeldajale, kes püüab oma olematu tähtsusega avaldada muljet igaühele, keda ta kohtab. Ta kiitleb sellest, mis tal on ja mida ta teeb. Tema kõrkus on seotud välisega, olgu see rikkus, seisukoht või riietus; tegu on pretensioonika uhkeldamisega, sooviga silma paista või teised varju jätta luksusliku eluviisiga.
Need kolm omadust võib kokkuvõtta, kui kaks himu pluss kiitlemine – kaks rikutuse vormi, mis pärinevad meie vajadustest ja üks, mis pärineb meie omandist: ebapüha iha asjade järele, mida meil pole, ning ebapüha uhkus asjade üle, mis meil on.

Kristlaste ees seisab täna valik Jumala ja maailma vahel, konkreetsemalt maailma ihaldamise ja Jumala tahte täitmise vahel. Kuuletuksime meelsamini korraldusele “ärge armastage maailma”, kui peaksime meeles, et samal ajal kui maailm koos oma himudega on ajutised, on Jumala tahe ning selle täitjad igavesed (vrd 2Kr 4:18).
Hääl ütleb: “Kuuluta!” Ja teine kostab: “Mida ma pean kuulutama?” “Kõik liha on nagu rohi ja kõik tema hiilgus nagu õieke väljal. Rohi kuivab ära, õieke närtsib, aga meie Jumala sõna püsib igavesti.” (Js 40:6,8) Sest praeguse maailma pale on möödumas. (1Kr 7:31)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal võiks avardada su arusaamist, lisades valmisolekut ja igatsust teenida mistahes rollis Tema seda kõige paremaks peab.

* * *

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

IV. PALVE.
Palve tähtsus?

Kogu Pühakiri tunnistab palve tähtsust. Esimese Moosese raamatust kuni Ilmutus raamatuni juhitakse meie tähelepanu sellele, et inimesed hüüdsid Jumala poole ja Jumal tegi nende palve peale imet – päästis nad vaenlaste käest, andis võidu sõjas, äratas surnud üles ja tegi võimatud asjad võimalikuks.
1. Meid on kästud alati palvetada. Kl 4:2; 1Ts 5:17
2. Palvet järele jätta on patt. 1Sm 12:23
3. Apostlitele oli palvetamine tähtsamaks asjaks. Ap 6:4
4. Palumine on Jumalast määratud abinõu, mille kaudu me saame õnnistust, mis Jumalal on meie jaoks. 1Jh 5:14,15; Mt 7:7-11
5. Meil on sellepärast puudus, et me ei palu. Jk 4:2
6. Vaimne ja ajaline õnnistus antakse meile palve vastusena. Ef 3:14-19; 1Aj 4:10

 

 

“Päeva Sõnum. NR 54. 8. – 14. oktoober 2017

IGAPÄEVANE LEIB

41 nädal: 8. – 14. oktoober 2017

18. pühapäev pärast nelipüha. Lõikustänupüha

Paljudes maades peetakse lõikuse püha mihklipäevale järgneval pühapäeval. Eestis nihutati 20. sajandi alguses lõikustänupüha oktoobrikuu teisele pühapäevale. Põllumehed tänavad Jumalat lõikuse eest, kuid meie kõigi kohus on tänada igapäevase leiva, toidu ja joogi, ka oma töö ja selle viljade eest. Kogudus palvetab, et meiegi elus küpseksid head viljad – õiglus ja armastus.

Meelespeetav kirjakoht: Kõikide silmad ootavad Sind ja Sina annad neile nende roa omal ajal. Ps 145:15

Jumala head teod avalduvad elusa looduse toitmises. Tavaliselt mõtleme selle salmi lugemise juures inimese toitmisele. Kuid Taavet mõtles siin kogu elusale loodusele. Jumala ülalpidamisel on kõik kodu- ja metsloomad, linnud, kalad, putukad ja taimed. Jumala “leivatehasest” saavad nad kõik oma roa ja seda juba väga paljud millenniumid. Inimkonna ülalpidamiseks ei kuluta Jumal milli-protsentigi sellest, mida ta kulutab kogu loodusele.

Elus loodus “ootab” oma ülalpidamist. Nad ei saa Jumalalt oma leiba paluda, aga oma igatse-vate silmadega saavad nad oodata. Kuid Jumal annab roa omal ajal. Iga elusolend peab toitu hanki-miseks kasutama temale määratud aega, olgu ta siis sipelgas või mesilane, rändlind või inimene. Vastasel korral sureb ta nälga. Seesama seadus kehtib ka eluleiva kohta. Prohvet Jesaja ütles: “Otsi-ge Issandat, kui ta on leitav, hüüdke teda, kui ta on ligidal! ” (Js 55:6). Pärast õige aja möödumist võivad inimesed oma vaimulikkude vajaduste rahuldamiseks rännata ühest mere äärest teiseni, aga nad ei leia seda, mis nende hinge rahuldaks (Am 8:11-14).

Kõik nad ootavad sind, et sa neile annaksid nende toidu omal ajal. (Ps 104:27)

Palvetagem: Helde Jumal, halastaja Isa, me täname Sind, et Sa oled meie selle aasta tööd õnnistanud. Me palume Sind: anna, et me terve oma eluga kannaksime vilja, mida Sina meilt ootad. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti. Aamen.

* * *

 

VARANDUS MAA PEAL JA TAEVAS

Pühapäev – 8. oktoober

Jeesus ütleb: “Koguge endile aardeid taevasse, kus koi ega rooste neid ei riku ja kuhu vargad sisse ei murra ega varasta! Sest kus su aare on, seal on ka su süda.” Mt 6:20,21

Meile on avatud kaks võimalust. Me kas usaldame Jumalat või loodame mammonale. Need, kes usaldavad Jumalat, naudivad “rahu, mis on ülem kogu mõistmisest”, rahu, mis kestab keset tormi ja selle maailma rünnakutes (Mt 8:23-27). Need, kes tegelikkuses kummardavad rikkust või mammonat, jäävad vaevlema muredesse. See on ootuspärane, sest mammon on truudusetuse ja ebastabiilsuse jumal. Ta võib meile anda ainult oma rikkust.

Jeesuse järgi on vagal elul kaks tunnust. Esiteks on see vaba muredest. Jumala lakkamatu ustavus, millest kogu loodu annab tunnistust, teeb muretsemise täiesti ebavajalikuks. Küsige taeva lindudelt, kui te ei usu. Küsige lilledelt väljal, kui teil on vaja olla kindlad. Jumala armastus maa-ilma vastu on piiritu, see ei lakka kunagi (Jh 3:16). Ta on tundlik meie olukordade suhtes.

See kirjakoht on näide, kus Sõna tarkus on piisavalt illustreeritud maailma kogemustega. Ärevuse hiidlaine on materialismi kiiluvees pühkinud üle maailma. Materiaalne rikkus aga ei muundu millegipärast rahuks või üldiseks heaoluks. Elutäius on saavutatav ainult Jumala kuning-riigis. Mammonateenimine aga peletab inimlikud väärtused ja heaolu eemale.

Nõnda on lugu sellega, kes kogub tagavara iseenese jaoks, kuid ei ole rikas Jumalas. (Lk 12:21) Müüge ära, mis teil on, ja andke see almusteks! Tehke enesele kulumatud kukrud ja mure-tsege enesele kahanematu aare taevas, kuhu varas ei saa ligi ja kus koi pole rikkumas. (Lk 12:33) Talletades enesele vara heaks aluskiviks tuleviku tarvis, et haarata kinni tõelisest elust. (1Tm 6:19)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Materiaalsete ressursside Jumalast suurem usaldamine on sisuliselt mammonateenimine. Need, kes seda teevad, hukkuvad elumuredes.

* * *

SAMM SAMMU HAAVAL

Esmaspäev – 9. oktoober

Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal. Ps 119:105

Tolleaegne õlilamp kandis väikest tulukest, mis võbeles tuules ja mille leek valgustas pimedu-ses ainult ühte sammu. Kui rändur astus sammu edasi, liikus valgus temaga koos.

Taavet räägib siin Jumala sõnast kui lambist ja valguse andjast. Kuid see valgus ei kaota lõpli-kult selle maailma pimedust meie ümber. Nii nagu tol ajal oli “õelaid”, kes varitsesid Taavetit, sea-des talle püüdepaelu eksitamiseks, nii on neid “õelaid” mõjusid ka meie elus, et meid Jumala korraldustest eemale juhtida.

Taavet on otsustanud ja andnud tõotuse, et järgib Jumala seadusi. Ta on mõistnud, et sõnast, mis annab elu ja valgust, tasub iga hinna eest kinni hoida. Seda mõistes võib ta Jumala korraldustest rõõmu tunda. Salmis 107 hüüab ta Jumala poole, paludes kõige põhilisemat andi – elu, mis tuleb seadusest enesest.

Kui kerge on kaotada elurõõmu, lootust ja elu ennast usu puudumise tõttu, kuid Jumala tõde-sid meeles pidades on meil võimalik usust, elust kinni hoida.

Ja nii on meil midagi kindlamat prohvetisõnast ja te teete hästi, kui panete tähele seda nagu lampi, mis paistab hämaras paigas, kuni päev hakkab haheta08ma ning koidutäht tõuseb teie südameis. (2Pt 1:19)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Vaata Jumala Sõna, mis sul käes/silme ees on. Palu et Püha Vaim võiks avada sulle veel enam Sõna rikkust ja sügavust, selle elavakstegevat hingust. Täna Jumalat tema imelise kingi eest inimesele!

* * *

 

ÕIGLUS VÕIDUTSEGU!

Teisipäev – 10. oktoober

Saada ära mu eest oma laulude kära, ma ei taha kuulda su naablite mängu! Aga õigus voola-ku nagu vesi ja õiglus nagu kuivamatu jõgi! Am 5:23,24

Siin on Jumala kummardajad, kes pööravad suurt tähelepanu teenistuse üksikasjadele, ning samas ei väljenda nende elu mingil viisil seda, mida Jumala teenimine tegelikult nõuab.

Aamose sõnum kõlab üsna peatselt peale tema päevi vastu ka prohvet Hoosea, Jesaja ja Miika poolt edastatud sõnumitest, ning sama ütleb hiljem ka Kristus ise (Js 1:10-17; Ho 6:6; Mi 6:6-8; Mt 9:13). Samas ei ole selle kirjakoha mõte esile tuua asju, mis on jumalateenimises valesti, vaid mis on jumalateenistuse sooritajate juures valesti. Aamose eesmärgiks ei ole asendada rituaale sotsiaalse toimetamisega, vaid tema sooviks on pigem see, et kõik mis toimub ühiskonnas võiks olla kooskõ-las ja otseühenduses sellega, mida öeldakse ning tehakse jumalateenistusel.

Paljudes kaasaja kirikutes kõlab erakordselt kõrgetasemeline muusika, jumalateenistuse iga detail on hoolikalt ettevalmistatud ning läbi harjutatud, teenistuses on omavahel loovalt põimitud laulud ning liturgia, ja kõige sellega liitub koguduse entusiasm – ja see kõik on tore. Kas siiski on võimalik, et enam tähelepanu pühendatakse ettevalmistustele ning teenistustest osavõtmisele kui õigluse ja õige esiletoomisele kaasaja maailma komplitseeritud argipäevas? Esimest on lihtsam teha, kuid see võib saada ettekäändeks, mitte teha viimast. Veelgi hullem on see, kui aeg ning energia läheb teenistuse üksikasjade üle vaidlemiseks ning konfliktide lahendamiseks. Kui õiglus ning õigus muutuvad juhuslikuks, olles nagu veeojad, mis hakkavad voolama vaid siis kui olnud suur torm, ega ole kui sügavad jõed, mille vool ei lakka.

Tänane tekst viitab, et võtmekriteeriumiks jumalateenimise kvaliteedi kohta on see, kui hästi kõik see mida teeme jumalateenistusel, aitab inimestel selgemalt kogeda õigluse Jumalat ning tajuda Tema igatsust, et õiglust ning õigsust teostataks läbi ühiskonna kõikide kihtide ning julgustaks meid kõiki selle edendamisel (Hb 13:15,16).

See rahvas austab mind huultega, nende süda on aga minust kaugel. (Mt 15:8) Ei tehta paha ega kahju kogu mu pühal mäel, sest maa on täis Issanda tundmist – otsekui veed katavad merepõh-ja. (Js 11:9) Nõnda ütleb Issand: Pange tähele õigust ja olge õiglased, sest mu pääste on ligidal ja mu õiglus ilmumas! (Js 56:1)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand, aita meil kummardada sind nii, et võiksime näha Sind veel selgemini, muutudes enam Sinu sarnaseks oma argielus.

* * *

MIS ON TÕDE?

Kolmapäev – 11. oktoober

Ärgu siis keegi mõistku teie üle kohut sööma või jooma ega mingi püha või noorkuu või hingamispäevade pärast, mis on tulevaste asjade vari, aga Kristuse ihu on tõelisus. Kl 2:16,17

Tundub, et koloslased olid tihedas kokkupuutes nii juutide käsuvagaduse kui ka nägemusi nägevate suundadega. Pauluse eesmärk on vabastada koguduseliikmed kõikidest sellistest komme-test ning uskumustest, millel puudub side usuga Kristusesse, sest need röövivad Jumalala lapselt vabaduse, elamise jõu ning aheldavad ta.

Kui palju meie elus võib olla asju, millel tegelikult pole midagi ühist argikristlusega? Ja kui paljud neist on meie ellu toodud väljastpoolt, teiste määratletuina?

Jah, kindlasti peavad igas ühiskonnas olema reeglid, kuid ükski neist ei tohiks tõusta Kristu-sest kõrgemale. Tõene on vaid Kristuse ihu, tema kogudus.

Kristus ei saa olla koguduse – ihu – pea, kui selle liikmed on üksilduse ning oma jäikade raa-mide poolt halvatud.

Täieliku teovõime Kristuse ihu liikmena saame alal hoida vaid Kristuse poolt toodud täielise andeksandmise jätkuvas vastuvõtmises.

Kes arvestab teatavat päeva, arvestab seda Issandale; kes sööb, sööb Issandale, sest ta tänab Jumalat, ja kes ei söö, jätab söömata Issandale ja tänab Jumalat. (Rm 14:6) Et Moosese Seadus on vaid tulevaste hüvede vari, mitte nende hüvede täiskuju, siis see ei või mitte kunagi teha täiuslikuks neid, kes tulevad Jumala ette igal aastal nendesamade ohvritega, mida nad alatasa ohverdavad. (Hb 10:1)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuidas elab õige kristlane? Milliseid reegleid peaksin ma järgima? Või piisab lihtsalt uskumisest, et Jumal on kõik juba teinud?

* * *

JUMALA SUURUS

Neljapäev – 12. oktoober

Tänage Issandat, sest Tema on hea, sest Tema heldus kestab igavesti! Ps 136:1

Jumal on suur oma headuselt. Tema ise ongi headus. Kõik see, mida ta tahab või teeb, on hea. Variser tänas Jumalat selle eest, et tema, s.o. variser, oli hea, aga Taavet tänab selle eest, et Jumal on hea. Jumala headus on suur. Tema suurus on ka selles, et ta on “jumalate Jumal”. Maailmas on jumaldatud puid ja kive, päikest, kuud ja tähti. Aga Jumal on enne neid asju ja tema on nende looja. Tema on jumalate Jumal.

Pasunad ja lauljad pidid ühekorraga ja kooskõlas kuuldavale tooma kiitust ja tänu Issandale -, ja kui nad häält tõstsid pasunate, simblite ja muude mänguriistadega ning Issanda kiituslauluga:
“Sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!”, siis täitis pilv koja, Issanda koja. (2Aj 5:13)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kindlasti tunned inimesi, kelle elule annab värvi tänulik-kus. Heaolu paistab neist välja ka muul viisil. Tänage Jumalat selle eest, kes Ta on, mida Ta on teinud ja mida Ta teeb.

* * *

 

JUMALA KARTUS ON TARKUSE ALGUS

Reede – 13. oktoober

Su korraldustest ma olen saanud arukaks, sellepärast ma vihkan kõiki vale teeradu. Ps 119:104

Oleme ehk harjunud mõttega, et käsuseadus tähendab vaid külma nõudlikkust. Kuid ilmselt võisid Vana Testamendi usklikud tunda pigem vaimustust käsuõpetuse vastu – eriti siis kui neil olid käes usuliselt rasked ajad.

Jumala sõna armastamine paneb Taavetit jälestama kõike seda, mis on vale. Sama sünnib ka meiega – kui õpime armastama Jumala Sõna, Tema seadmisi; kui mõistame ja kogeme nende elutoo-vat sügavust ja tarkust – siis me ei saa enam rõõmu tunda sellest, mis Jumala seadmistele on vastu-käiv või mis seda halvaks paneb.

Seepärast ma pean kõiki su korraldusi täiesti õigeks, ma vihkan iga valeteed. (Ps 119:128)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas usud, et piiblitundmine võib sind ka tegelikult aidata igapäevases elus? Palu, et Jumal võiks sulle meelde tuletada mõne konkreetse näite.

* * *

 

JUMALA SÕNA IGATSUS

Laupäev – 14. oktoober

Kuidas ma armastan Sinu Seadust! Iga päev mõlgutan ma mõttes seda. Sinu käsud teevad mind targemaks mu vaenlastest, sest nad on minu päralt igavesti. Ps 119:97,98

Millise kadestamisväärse vaimustusega ülistab Taavet Jumala seadusi! Ta räägib sellest kui kõige väärtuslikumast ja meeldivamast asjast, mille üle ta armastab mõtteid mõlgutada.

On ilmne, et Jumala ja Tema seaduste sügavam tundmine paneb inimesi elu ja asju ümber hindama. Just sellepärast võib Taavet öelda, et see tarkus, mis tuleb ülalt, ületab inimliku kavaluse ning teadmised, mida võime saada koolis õppides või hankida elukogemuste kaudu.

See olgu tema juures ja ta lugegu seda kõik oma elupäevad, et ta õpiks kartma Issandat, oma Jumalat, pidades kõiki selle Seaduse sõnu ja määrusi, tehes nende järgi. (5Ms 17:19)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Täna Jumalat Tema sõna eest. Kiida Teda Tema seadmiste, käskude ja elu eest mis on peidetud sõnasse inimese õnnistuseks. Palu et Jumal veel rohkem avaks oma Sõna su südames.

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. KOHUS.

Kohus patuste üle.

Valge trooni kohus järgneb Kristuse tuhande-aastasele valitsusele. See on viimane kohus, kus ainult pattudes surnute üle mõistetakse kohut. Johannese ilmutus raamatu 20:5 põhjal usklikud äratatakse üles tuhat aastat enne seda kohut ja nende teod tasutakse “Kristuse kohtujärje” ees (2Kr 5:10).

1.      Selles kohtus pattudes surnud otsivad varjupaika Issanda Jeesuse Kristuse, kohtuniku palge ees. Kuid midagi sellist nad ei leia.

2.      Selles kohtus “surnud, suured ja pisukesed” seisavad Jumala ees. Kuid suure suurusest ei ole kasu. “Ei ole, kes teeb head, ei ühtainsatki” (Rm 3:12).

3.      Selles kohtus avatakse “eluraamat”. Miks eluraamat, kui selles kohtus ei ole ühtki päästetud? Patustele näidatakse, et Jumal oma armus varus neilegi ruumi eluraamatus, et nad ei saaks vabandada end (Rm 1:18-20).

4.      Selles kohtus surnute üle mõistetakse kohut nende tegude järgi. Jumal on õiglane Jumal. Kuna põrgus on karistuse erinevad astmed, siis ühed saavad suurema karistuse, kui teised (Lk 12:48).

5.      Selles kohtus ei ole otsuse tühistamist ega kõrgemat kohtuinstantsi edasikaebamiseks. Hukkamõistetud on kadunud igaveseks, neetud kogu igavikuks ilma lootuseta. Nende jaoks on surmavald (Lk 16:19-31) ja seal ei ole lootust, kaastunnet ega armastust. Isegi Jumala armastus ei ulatu üle surmavalla väravate.

 

ÄRA HÄDALDA EGA MURETSE

LOE: Matteuse 6:25–34

TAUSTAST: “Jumala riigi õiguse” otsimine tähendab täieliku puhtuse taotlemist mõtetes, sõnades ja tegudes. Ainult selline inimene kõlbab Jumalale ja pääseb taevasse.

1. Loetle oma sõnadega need asjad, mille pärast muretsemise Jeesus siin tekstis ära keelab. Mis Jeesuse poolt mainitud asjadest teeb sulle praegusel hetkel kõige rohkem muret? Kuidas muutuks sinu elu, kui lakkaksid muretsemast selles tekstis mainitud asjade pärast?

2. Mis juhtub perega, mille üks liige kogu aeg muretseb raha, tervise, tuleviku jms pärast? Kuidas mõjutab muretsemine meie ihulikku tervist?

3. Mis on muretsemisel ühist uskmatusega? Kuidas võiksime vähendada hädaldamist ja sellest põhjustatud uskmatust oma elus?

4. Otsi üles kõik tõotused, mis Jeesus selles tekstis oma jüngritele annab. Millist neist tõotustest on sul kõige kergem uskuda? Aga kõige raskem?

5. Loe salmid 31-32. Mis on see asi, mida tunned vajavat praegusel hetkel kõige rohkem? Kas sa usud, et sinu Taevane Isa tõepoolest teab, et sa eelpool mainitud asja vajad? Põhjenda oma vastust.

6. Mida tähendab “esmalt Jumala riigi otsimine” praktikas (33)? Mida otsid sina oma elus esmalt, enne muid asju?

7. Mida tähendab praktikas, et otsime Jumala õigust, mitte iseenda oma (33b)? Kui oled kogenud, mis tunne on lõpetada oma õiguse taotlemine ja hakata otsima Jumala õigust, siis räägi sellest kogemusest teistele.

8. Mida tähendab 34. salm? Meenuta sellist aega oma elus, mil muretsesid eriti palju tuleviku pärast. Mida sa oleksid pidanud selles olukorras hädaldamise asemel tegema?Tundes väga hästi sinu praegust olukorda, ütleb Jeesus sulle ometi salmide 33-34 sõnad. Mida sa talle vastad?
RÕÕMUSÕNUM: Jeesus otsis alati esmalt Jumala riiki, kuid ometi anti talle tänases tekstis lubatu asemel hoopis ristipuu. Sellel puul rippudes kandis ta karistuse, mis oleks pidanud osaks saama meile meie alalise muretsemise ja uskmatuse pärast. Just sellepärast võtab ta täna vastu ka need inimesed, kes ei ole suutnud lõpetada homse pärast muretsemist.

Päeva Sõnum. NR 53. 1. – 7. oktoober

JEESUS ANNAB ELU

40 nädal: 1. – 7. oktoober 2017

17. pühapäev pärast nelipüha

Pühapäeva piiblitekstides tuleb uuesti esile surma ja ülestõusmise teema. Jeesus on võitnud inimest ja kogu loodut rõhuva surma võimu. Seepärast on Jeesusesse uskujail lootus, mis kannab üle surma läve. Kord vabastatakse kogu loodu kaduvuse orjusest.

Meelespeetav kirjakoht: Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. 2Tm 1:10

Kuidas aidata arglikel kristlastel oma usus kindlamaks muutuda? Mis aitaks meil olla julge-mad oma tunnistamises – sõnas ja tegudes?

Timoteosel oli kiusatus vaikida oma usust, et mitte saada häbistatud oma sidemete pärast vangistatud Paulusega. Me võime ennast temaga võrrelda. Vähestele meist meeldib öelda ebapopu-laarseid asju või olla seotud ebaõnnestumistega. Mõned Pauluse sõbrad jätsid ta isegi selle pärast maha. Konfliktivältijana oli Timoteos ilmselt valmis alla andma.

Paulus julgustab Timoteost oma hirmule vastu astuma ja kindlaks jääma, meenutades talle evangeeliumi suurust ja oma vangistuse põhjust. See evangeelium on nii ulatuslik, et muudab inimajalugu, ja selle viis lõpule Jeesus, kes murdis surma väe ja näitas teed ellu. Mis saab olla võrdne sellise sõnumiga?

Miks aga häbeneda armusõnumit, mis muudab meie olukorda ja eluviisi? Pauluse jaoks on häbistav vangistus osa tema kutsumusest. Mõnele võiks see tähendada ebaõnnestumist, kuid Paulus teab, et ta võib usaldada Jumalat, olenemata oma olukorrast. Tema saatus on seotud kannatava Päästja külge, kelle kannatused kulmineerusid ristisurmaga (Fl 2:8). Timoteos peab valvama seda tõde oma eluga, mille jaoks annab talle võimekuse Püha Vaim.

Tema oli selleks ette määratud küll enne maailma rajamist, aga aegade lõpul on saanud avalikuks teie pärast (1Pt 1:20). Ja valge ette tuua kõigile, mis on selle saladuse korraldus, mis on kätketud aegade algusest peale Jumalas, kes kõik on loonud (Ef 3:9). Seda saladust, mis oli varjatud endiste aegade ja sugupõlvede eest, nüüd on aga avaldatud tema pühadele (Kl 1:26) Igavese elu lootuse põhjal, mille Jumal, kes ei valeta, on tõotanud enne igavesi aegu (Tt 1:2).

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sinu Poeg äratas Laatsaruse surnuist üles ja ilmutas oma jumalikku väge, et Tema on ülestõusmine ja elu. Elusta meidki usus Temasse, et me võiksime siin julgelt elada, rahus surra ja Tema väe läbi kord üles tõusta igaveseks eluks. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

  

KASVAV KRISTLANE

Pühapäev – 1. oktoober

Jeesus ütleb: „Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb. Ükski, kes elab ja usub minusse, ei sure alatiseks.” Jh 11:25,26

Jeesus püüab Martat lohutada, kinnitades, et Laatsarus tõuseb üles. Marta saab nii aru, et Jee-sus viitab lihtsalt variseride üldisele usule ülestõusmisse viimsel päeval. Näib, et ka Marta on selles usulauses veendunud, kuigi tema sõnad ei peegelda erilist entusiasmi. Leinaaegadel tuhmistab käesoleva hetke kurbus tulevase õnne ootuse; kujutlusvõimele näitab, et lõplik reaalsus ei ole elu, vaid surm.

Nüüd püüab Jeesus Marta usule täiesti uut suunda anda, väites, et tema ise ongi ülestõusmine. Martal tarvitseb vaid usaldavalt temale vaadata – uskuda Jeesusesse ei tähenda olla vaid veendunud ülestõusmises viimsel päeval, vaid kogeda juba praegu seda igavest elu, mille eelmänguks ülestõus-mine tegelikult on. Selline usklik, kuigi läheb läbi füüsilise surma nagu Laatsarus, jätkab tegelikult elamist; keegi, kes Jeesusesse usub, ei hukku igavesti. Marta ei saa selle ühe hetkega antud ilmutuse kõigist üksikasjadest kohe aru, kuid kinnitab siiski oma usku, et Jeesus on Messias, Jumala Poeg, kelle tulemist Jumala rahvas on oodanud.

Kes minu liha sööb ning minu verd joob, sellel on igavene elu ja mina äratan ta üles viimsel päeval. (Jh 6:54)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtiskle hetke asjade üle mis on kuhjunud su meeltesse ja südamesse praegusel hetkel. Kujutle et asetad need ükshaaval kõrvale selleks, et olla vaid Jeesusega.

* * *

 

JUMAL ON MINU POOLT

Esmaspäev – 2. oktoober

Sa kiskusid välja mu hinge surmast, mu jalad libisemisest, et ma kõnniksin Jumala ees eluvalguses. Ps 56:14

Taavet kirjutas selle psalmi ajal, mil ta oli põgenenud Sauli ja tema meeste eest Gati linna (1Sm 21:11) , mis kuulus vilistitele. Oli neid, kes ta seal ära tundsid, ja nii on Taavetil taas põhjust oma elu pärast karta, aga ta loodab Jumala peale.

Saamuel oli võidnud ta Iisraeli kuningaks, ta oli maha löönud Koljati, päästes sellega oma rahva vilistite käest. Siis pani Saul ta tuhandepealikuks ning sealgi oli Taavet edukas. Selle asemel et nüüd rahulikult kuningana valitseda, pidi ta hoopis põgenikuna elama.

Oled sa ennast leidnud samataolisest olukorrast? Oled enda arvates kõik õigesti teinud, kuid vaatamata sellele lähevad olukorrad hoopis raskemaks.

Taavet annab meile siin hea eeskuju. Ta usub, et Jumalal on öelda viimane sõna, et tema Looja pole ükskõikne ja passiivne pealtvaataja. Jumalale ei ole teadmata meie raskused, meie pisarad. Usk Jumala ustavusse annab Taavetile jõu edasi minna, või õigem oleks öelda, et Jumal oli see, kes Taavetit kandis.

Ta ütleb kahel korral: “Mida võibki inimene mulle teha?” Aga mida võivad siis inimesed meile teha? Nad võivad valetada, sepitseda kurje plaane, võib-olla isegi füüsilist kahju tekitada, kuid midagi ei saa juhtuda Jumala teadmata. Ükskord saabub palvevastus ja ükskord peavad olukorrad muutuma.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta kristlaste eest, keda taga kiustakse. Palu, et Jumal võtaks neilt hirmu ja täidaks nende südamed rahuga.

* * *

 

VALUSALT AUS

Teisipäev – 3. oktoober

Kuigi mu nahka on nõnda nülitud, saan ma ilma ihutagi näha Jumalat, Teda, keda ma ise näen, keda näevad mu oma silmad. Ii 19:26,27

Miks on nii, et kuigi Iiob süüdistab Jumalat selles, et too kohtleb teda nagu võrdset, igatseb ta ka olla Tema poolt päästetud? Kui Iiob ei näe õigust, kuidas ta siis teab, et Lunastaja elab ja saab alati olema?

Alles siis, kui Iiob heidab ära oma sõprade silmakirjalikud arutlused, võime näha tema tõelise suhte algust Jumalaga. Peatüki kulgedes vastandub Iiob nende ilukõnele oma kannatuste karmi tõega. Aeglaselt, hoolimata Iiobi väitest, et Jumal on selle kõige põhjustaja, hakkame aimama et see, mida Iiob kõige rohkem ihaldab, on endise olukorra taastumine. Oma perekonna ja oma tervise loomulikult. Kuid kõige enam soovib ta oma suhte taastumist Jumalaga, keda ta kutsub Lunastajaks, Päästjaks.

Selle punktini jõudmiseks peab aga Iiob kõigepealt konfronteeruma oma enda vihaga. Ta teab oma piina allikat. Jumal on seda teinud ja Iiob ei lakka seda ütlemast. Kui ta seda teeks, oleks religioossus talle olulisem kui ausus. Selle teadmisega tuleb suurem tõde, Iiobi päästja ka kaitseb teda. Oma haavatud kehast näeb siiski Jumalat.

Teie isa Aabraham tundis suurt rõõmu sellest, et ta saab näha minu päeva, ja ta nägi seda ja rõõmustas (Jh 8:56). Vaata, kes on isemeelne, selle hing ei ole siiras ta sees; aga õige elab oma usust (Ha 2:4).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Iiobi aus vastasseis Jumalaga on šokeeriv, kuid see on vältimatu esimene samm. Ära lase võltsvagadusel tulla oma teele.

 * * *

JUMALA VÄGI

Kolmapäev – 4. oktoober

Me kanname alati oma ihus Jeesuse surma, et ka Jeesuse elu avalduks meie ihus. 2Kr 4:10

Paulus jätkab selgitamist, miks ta ei koge end heitununa ning viitab nüüd otse oma jõuallikale. See ei ole mitte temas, ega ka meis – vaid Jumalas. Ja tõesti, oma hilisemas mõttearenduses väidab Pauluse, et meie nõtrus ei ole sugugi takistus vaid pigem võimalus. Sest see toob esile Jumala väe, mis meid hoiab ning võimaldab teistel näha kuidas Jumal toimib meis ja meie läbi.

Ka pole meie nõtrus lihtsalt märk meie inimlikkusest; vaid see on tulemus sellest et oleme leidnud oma identiteedi ristilöödud Kristuses. Ristilööduga samastuda ning teda järgida tähendas tolleaegses ühiskonnas muutuda naeru – ja häbistamisealuseks. Roomas on üks hästituntud seinajoo-nistus, mis kujutab ristilöödud meest, kellel on eesli pea ning pealkiri “Alexamenos kummardab Jumalat”. Paulus väidab, et see ei ole häbistamine, sest see mis loeb, on Jumala reputatsioon; ning tema võtab just nimelt selle maailma nõrgad ja mittetähtsad oma toimimise demonstreerimiseks.

Paulus päevil tähendas taoline käitumine minemist valitseva kultuuri vastu; aga sama on tege-likult meie päevil, kus inimesi hinnatakse nende varandusliku seisundi, positsiooni või intellektu-aalse võimekuse kohaselt. Paulus ütleks meile ka täna, et taolise hindamissüsteemiga ei tohiks meil mingit pistmist olla. Mitte, et need asjad ei oleks olulised, vaid et kristliku elu kontekstis, eriti aga tehes kristlikku teenimistööd, võivad just need asjad muutuda takistusteks, mis ei lase meil näha Jumala väge toimimas. Seal oleme silmitsi kiusatusega hakata Jumala väe asemel usaldama oma isiklikku võimekust.

See, mis tulemust toob on meie veendumus, et Jumala vägi tõesti suudab seda kõike korda saata, mida on tõotanud – ning meie valmisolek usaldada teda; ja mis peale kõiki jõude, mis Jeesuse vastu üles astusid, on endiselt toimimas inimeste sees. Võime kanda enesel surma märke, kuid ainult viisil, mis teeb nähtavaks ülestõusmise väe; võib tunduda et oleme kaotanud kõik – kuid siin on palju kaugem perspektiiv mida silmas pidada – ning auhind mille poole pürgida.

Viimaks veel, ärgu tehku keegi mulle vaeva, sest ma kannan Jeesuse vermeid oma ihu küljes. (Gl 6:17)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meenuta viimaseid kogemusi kus Jumala vägi kandis su läbi ja täna Jumalat veelkord selle eest!

* * *

 

PÕGENEMISTEEKONNA LÕPP

Neljapäev – 5. oktoober

Ma hüüdsin oma kitsikuses Issanda poole ja Tema vastas mulle. Haua sisemuses hüüdsin ma appi ja Sina, Issand, kuulsid mu häält. Jn 2:3

Joona palve on mähitud faktidesse suurest kalast kes ta alla neelas ja siis välja, kuivale maale oksendas. See polnud prohvetile mingi eriliselt austustvääriv tagasitulek. Ehk oli isegi nii, et kalal oli sama paha Joonast oma kõhus, kui Jumalal Joona jätkuvast enesekesksest hoolimatusest ebaju-malaid kummardavate paganate vastu – nii nende vastu, kes elasid Niineves, kui laevameeste vastu, kellede elud ta oma käitumisega ohtu seadis?

Kas nii või teisiti, Joona suust tõusev palve taolises keskkonnas on võimas väljendus võitlu-sest, millesse tema sõnakuulamtus sattus – see oli võitlus elu ja surma peale, ülestõusmie ja alla-käigu vahel. “Suur kala” oli samaaegselt surmapaik ning Jumala armuvahend. See oli viimane aste sellel allakäigul, mis algas Joona esimese sõnakuulmatuse impulsiga minna hoopiski Jaafosse (Jn 1:3), jätkus paanilise hirmuga uppumise ees, ning jõudis sinna kus “maa riivid tema kohal igaveseks sulgusid” (Jn 2:6).

Kala kõhust oli saamas haud. Ometi, hoolimata Joona läbikukkumistest, saab mingil kumma-lisel viisil, see koht tema jaoks ka “üsaks”, kust algab tema tee uude ellu ning uute võimaluste juur-de.

Keegi veel nägi oma elu Joona “tähe” kaudu – ka Tema magas tormis, ning laskus põrgusse sel päeval kui rist Kolgatal avas inimkonnale tee uude ellu tõusmise juurde. Ja üksnes Jeesuse saab sündida see, et asjad, millest valmistatakse meile hauda, võivad saada meie päästmise vahenditeks. Just sel kombel saab Joonast (vaatamata ta isikule) see, kes osutab Jeesuse päästele, päästmise teele meie jaoks, kui oleme silmitsi oma enese õuduse- ja meeleheitehetkedega, kaugenemisega Jumalast ja võibolla isegi surmaga.

Meie Jumal tuleb ega vaiki, tuli põletab tema eel ja tema ümber möllab maru väga. (Ps 50:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millised asjad, harjumused või inimesed hoiavad sind vangis? Palu Jumala poole – et Tema võiks tuua muutuse ja avada tee uude ellu.

* * *

 

USUTÄNU ENNE ABI SAABUMIST

Reede – 6. oktoober

Ma ülistan Sind kõigest südamest, Issand, mu Jumal, ja austan Su nime igavesti. Sest Su heldus on suur minu vastu, ja Sa oled mu hinge üles tõmmanud surmavalla sügavusest. Ps 86:12,13

Paljudes psalmides tänatakse Jumalat enne palve täitumist. See näitab meile tolleaegsete usklikkude usujulgust. Ainult Jumalaga ühendatud süda suudab seda. Meie ei tunne ainult usupal-vet, vaid ka usutänu. Usk suudab tänada Jumalat hoolimata sellest, kas silmad palvevastust näevad või ei. Teame aga seda, et asi on Jumala kätte antud ja tema tahe toimub. Vaja on vaid olla teatud vaimulikul tasemel.

Milline on vaimulik tänu? See on kõigest südamest. Siin ilmnebki me usu terviklikkus. Palve on nüüd vastatud ja kogu süda ülistab ja tänab Jumalat. Palves ja tänus muutub Jumal me isiklikuks Jumalaks ja õnnistused me isiklikeks õnnistusteks. Tänu on igavene väärtus. Siis kui kord palved lõpevad, jääb tänu püsima. Palves oleme inimeste tasemel, tänades aga inglite ja taevaste olendite tasemel.

Mille eest täname? Mõni meist on üle elanud momente, millal oht möödunud, siis on tunne, nagu algaks elu uuesti. Pärast seda oli tänul uus sügavus. Surnuteriigist ei ole tagasitulekut. Ainult Jeesus Kristus on tagasi tulnud, et mitte enamsurra. Usun, et Taavet sai ära põgeneda Sauli eest, siis tundis ta ennast ka nagu surmast päästetuna …Teame, et Jumal ei päästa palujaid ainult maise elu jaoks, vaid ka igavesest surmast igavese elu jaoks.

Nii lõpeb palve põhiline osa tänuga. Tänu olgu palve loomulik lõpp.

Issand, sina tõid mu hinge välja surmavallast, sa elustasid mind nende hulgast, kes lähevad alla hauda. (Ps 30:4)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Usaldagem meiegi täna Jumalat ja andkem Taaveti eeskujul Talle austust ja tänu!

* * *

 

PALVE KÕIGE VAIMULIKUM OSA

Laupäev – 7. oktoober

Õpeta mulle, Issand, oma teed; ma tahan käia Su tões! Kinnita mu süda kartma Sinu nime! Ps 86:11

Jumalal on inimese jaoks tee ja oma kindel plaan. Jumal ei jätnud inimest saatuse hooleks, vaid on tema tee juba määranud. Kuid meie ümber on jõud, mis kisuvad teda teelt kõrvale. Selleks, et leiaksime õige tee ja seda kasutaksime, on vaja paluda ja alluda Jumala õpetusele. Jeesus ütles: “Mina olen tee, tõde ja elu”. Tema kaudu on Jumal meile näidanud, kuidas inimene peab elama. Ai-nult see inimene, kes usub Jeesusesse, palub temalt õiget elu ja võtab selle vastu, on õiguse jälgedel.

Hoiame oma armastust killunemise eest (5Ms 6:5) ja elame osaduses teistega (Ef 3:18). Lõpli-kuks väärtuseks jääb ikkagi osadus Jumalaga. Meie saame vaid palves pöörduda Jumala poole, aga ühendamist teostab Jumal ise.

Issand, anna mulle teada oma teed, õpeta mulle oma teeradu! (Ps 25:4) Õpeta mind, Issand, oma teele ja juhata mind tasasele teerajale mu vaenlaste pärast! (Ps 27:11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta kõikide eest, kes kogevad täna ahastust või on sat-tunud mingisse tragöödiasse. Palu, et Jumala valgus võiks hakta särama neid ümbritsevas pimeduses.

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

 

III. KOHUS.

Kohus rahvaste üle.

 

See ei ole valge trooni kohus (Ilm 20:11-15). Faktide hoolikas kõrvutamine kinnitab järgmist:

1.      Kohus rahvaste üle leiab aset siis, “kui Inimese Poeg tuleb oma auhiilguses, … siis ta istub oma aujärjele.” Suurt valget trooni pole kunagi kutsutud tema aujärjeks (Ilm 20:11-15).

2.      Selles kohtus ta mõistab kohut elavate rahvaste üle (Jl 3:11-16). Valge trooni kohtus ta mõistab kohut pattudes surnud hingede üle.

3.      Selles kohtus ei ole surnute ülestõusmist. Suur valge trooni kohtu ajaks kõik pattudes surnud äratakse üles: “Ja meri andis tagasi oma surnud ning surm ja surmavald andsid tagasi oma surnud …” (Ilm 20:13).

4.      Selles kohtus on kohtunik Jumal Kuningas, mõistes kohut oma maises kuningriigis elavate rahvaste üle. Suure valge trooni kohtus mõistab Jumal kohut ainult pattudes surnute üle.

5.      Selles kohtus ei avata raamatuid. Valge trooni kohtus raamatud avatakse.

6.      Selles kohtus mõistetakse kohut kolmes kategoorias: lambad – päästetud (Ilm 7:9-17); sikud – päästmatud (2Ts 1:7-10); suguharud – Iisraeli valitud (Ilm 7:1-8; Rm 11:25-28). Suure valge trooni kohtus on vaid üks klass: surnud.

7.      Selles kohtus annab Kuningas kuningriigi neile, kellel on igavene elu. Suure valge trooni kohtus ei ole päästetuid ega kuningriike; nad heidetakse tulejärve.

 

ÜLESTÕUSMINE JA ELU

LOE: Johannese 11:21-46

TAUST: Jeesus oli ühe päevateekonna kaugusel Betaaniast, kui ta sai sõnumi Laatsaruse õdedelt.

1. Mida salmid 25-26 tähendavad? Miks Jeesusesse uskujal ei ole vaja karta isegi surma?
2. Milliste tunnetega lausus Maarja 32. salmi sõnad?
3. Miks oli Jeesus sügavalt liigutatud (s 33)?
4. Mida võis Maarjale tähendada see, et Jeesus nuttis koos temaga (s 35)? Mida tähendab sinule see tõsiasi, et Jeesus on – võibolla sinu teadmata – nutnud koos sinuga lahusoleku tõttu armsast inimesest või mingi muu suure mure puhul?
5. Miks Jeesus Marta arvates tahtis lasta haua avada (s 38-39)? Kas Marta uskus, et Jeesus äratab tema venna surnust üles või mitte? Põhjenda oma vastust. Mida tahtis Jeesus öelda 40. salmi sõnadega?
6. Mis asja täpselt palus Jeesus oma palves salmides 41-42? Mida võisid kohalolijad tunda, kui nägid Laatsarust hauast välja tulevat (s 43-44)?
7. Kuidas muutus Marta ja Maarja usk Laatsaruse haual? Milline mõju oli Jeesuse imel kohalolnud juutidele (s 45-46)? Mis põhjusel võivad mõned jääda uskmatuks, kuigi näevad sellist imet?
RÕÕMUSÕNUM: Jeesus äratas üles surnu, kes õigupoolest oli saanud lihtsalt kätte palga oma tegude eest (sest patu palk on surm). Seejärel maksis Jeesus ise tema pattude eest oma surmaga. Seepärast võib Jeesus olla nüüd ülestõusmine ja elu sinule, minule ja meie lähedastele.

Päeva Sõnum. Nr 52. 24. – 30. september 2017

JUMALA HOOLITSUS

16. pühapäev pärast nelipüha

Jeesus õpetab, et Jumalasse uskuv inimene ei pea tundma muret iga asja pärast. Taevane Isa kannab tema eest hoolt ja aitab otsida seda, mis on tähtsaim – Jumala riiki ja Tema õigust. Nõnda vabastab Jumal inimese tegema head oma ligimesele. Kristlane peab meeles Jeesuse sõnu: “Õndsam on anda kui võtta!”

Meelespeetav kirjakoht: Heitke kõik oma mure Tema peale, sest Tema peab hoolt teie eest. 1Pt 5:7

Suur tõke, mis takistab asetada teisi esimesele kohale ja neid tähtsaks pidada, on meie muretsemine: “Aga kes siis kannab hoolt minu eest?” Vastus on, et Jumal ise hoolitseb meie vajaduste eest. Ta suudab seda teha paremini kui me ise (tema käsi on “võimas”; vt 1Pt 5:6), ning ta soovib seda teha, sest ta peab alaliselt hoolt oma laste eest. Seepärast on kogu oma murekoorma heitmine tema peale alanduse tee, mis vabastab inimese alalisest murest iseenda pärast ning võimaldab tal tõeliselt hoolitseda teiste vajaduste eest.

Saavutage alandlikkus oma mured Jumalale usaldades.

Heida Issanda peale oma koorem, ja tema hoolitseb sinu eest; ta ei lase iialgi kõikuda õiget! (Ps 54:23) Sest ei ole muud Jumalat kui sina, kes hoolitseb kõige eest, et peaksid veel tõestama, et sa ei ole ülekohtuselt kohut mõistnud. (Trk 12:13) Sest kõike seda taotlevad paganad. Teie taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate. (Mt 6:32)

* * *

 

SUHTUMINE ÜLE TEGUTSEMISE

Pühapäev – 24. september

Issand ütles: “Marta, Marta, sa muretsed ja vaevad ennast paljude asjadega, aga tarvis on vaid üht. Maarja on ju valinud hea osa, mida ei võeta temalt ära.” Lk 10:41,42

Jeesus vastandab Marta muretsemise ja endale paljude asjadega vaevamise ainsale tõeliselt vajalikule asjale. Tarvis on vähe, õigupoolest üht. Jeesus ütleb selgesti, et Marta muretseb liiga paljude asjade pärast. Elus on vähe tegelikke vajadusi, ja paljuta, millele harilikult rohkesti aega kulutatakse, on võimalik hakkama saada. Jeesus ei määratle täpsemalt, mis on see üks asi; on aga kindel, et ta vihjab oma jalgade ees istuvale ja tema õpetusi kuulavale Maarjale. Tähtis on vaid sõltumine Jeesusest. Ta kinnitab, et Maarja on valinud hea osa, mida ei võeta temalt ära.

Meile, kes loeme seda lugu täna on siin samuti mitmeid väljakutseid. Mõned meie hulgast oleksid meelsamini aktiivsed toimetajad, kui vaikselt koha peal istujad ning õppijad. Teised sooviksid, et tähele pandaks, kuidas nemad teevad ära põhilise osa tööst ning et nägijad end süüdi tunneksid. Jeesuse vastus Martale on eeskuju andev. Ta soovitab Martale vaid ühte – ühineda Maarjaga tema jalge ees.

Õige vaimulik hoiak on omand, mida keegi ei saa ära võtta.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta, et Jumal annaks sulle südamevaikust milles Tema saab sind enese ligi tõmmata, ning, et suudaksid selle osa valida üle päevakiire ning segamiste.

* * *

SÕBRA POOLT REEDETUD

Esmaspäev – 25. september

Heida Issanda peale oma koorem, ja Tema hoolitseb sinu eest! Ps 55:23

Psalm 55. kannab endas prohvetlikult Jeesuse surmaeelse õhtu traagikat – tema vaenajaks on ta oma sõber.

Tihti on kõige hirmsamad hetked meie elus need, kui armsad sõbrad ilma nähtava põhjuseta meile selja pööravad. Ja lõppkokkuvõttes ei ole suurt vahet, kas tegu on sõna otseses mõttes lepingu murdmise või selja taga levitatavate kuulujuttudega, põhjuseta ja teravate näkkuütlemistega, mis tänapäeval kahjuks kellelegi võõrad ei ole…

Nagu Taavet siirast südamest oma Issanda poole hüüab: “Aga mina hüüan Jumala poole ja Issand aitab mind ” (Ps 55:17), võime ka meie, kellele on tehtud haiget, keda on reedetud, tulla oma hingeahastuses Jumala ette, heita kandami Issanda peale ja lasta Temal enda eest hoolitseda. Sedasama tegi ju tol õhtul ka Jeesus.

Kui tihti aga sooviksime ka ise Taaveti kombel paluda, et Issand reetjaid karistaks. Aga kas see oleks õigeim lahendus asjale? Elame ju Jeesuse Kristuse eeskujul ja Tema armastuse seaduses, mis ütleb: “Ärge pange vastu inimesele, kes teile kurja teeb!” (vt Mt 5:39) ja isegi: “Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad!” (Mt 5:43-45). Veelgi enam: meile on ka öeldud, et me ei saa tuua Issanda altarile ohvriandi enne, kui vennaga on otsitud lepitust (Mt 5:23-24)!

Kas Jeesuse sõnad on meil aga alati meeles?

Seepärast ma ütlen teile: Ärge muretsege oma hinge pärast, mida süüa, ega oma ihu pärast, millega riietuda! Eks hing ole enam kui toidus ja ihu enam kui rõivas? (Mt 6:25) Heitke kõik oma mure Tema peale, sest Tema peab hoolt teie eest. (1Pt 5:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas on õudsemaid asju, kui lähedane sõber, keda oled kõiges usaldanud, su raskel hetkel maha jätab? Võib juhtuda, et sellest kasvab välja usaldamatus inimeste vastu üldse. Hetkeks võib kibestus kanduda ka Jumala peale – miks Ta lubas seda juhtuda? Või jääb siiski Jumal pettunud inimesele veel ainukeseks ja viimaseks toeks?

* * *

 

SOOVIDE RIDA

Teisipäev – 26. september

Issand, pööra oma kõrv ja kuule mind, sest ma olen vilets ja vaene! Ps 86:1

Taavet palub Jumala audientsi. “Issand, pööra oma kõrv ja kuule mind”. Palve algab sooviga, et Jumal paneks teda tähele. Ta soovis pääseda Jumala jutule. Sinna pääseme alati ilma järjekorrata. Meil ei ole vaja ennast selleks järjekorda kirjutada. Aga Jumala poole tuleb pöörduda viisakalt. Head kombed on ka palves head. Sügavale palvele on omane, et tullakse väga suure pühadus-tundega Jumala ette. “Sest ma olen vilets ja vaene.”

“Vilets” näitab ta isiku väärtusetust ja “vaene” näitab ta teenete olukorda Jumala ees. Taavet on läbinisti alandlik. Uhke inimene ei palu nii. Variseri palvest näeme seda. Ta julges oma heade omadustega isegi Jumala ees kiidelda. Aga siin on vilets inimene. Siis kui oled nii abitu, et su palve ei tõuse kuhugi, palu, et tema tuleks alla ja kuuleks. Mõnes tõlkes ongi öeldud: “Pööra oma kõrv alla mu poole!” Meie tõeline vajadus on me palve parim põhjendus. Vajadusteta palve on ainult sõnade tegemine.

Väike laps, kes tahab isale ütelda, ei ulatu isa kõrva juurde. Isa, nähes seda, kummardub ise alla lapse suu juurde.

Tulgu mu palve sinu ette, pööra oma kõrv mu halisemise poole! (Ps 88:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta kõikide eest, kes kogevad täna ahastust või on sattunud mingisse tragöödiasse. Palu, et Jumala valgus võiks hakta särama neid ümbritsevas pimeduses.

* * *

  

TÕELINE RAHULOLEMINE

Kolmapäev – 27. september

Oskan elada kehvalt ja oskan elada ka jõukalt, olen kõigega ja kõigi oludega tuttav: nii kõhtu täis sööma kui nälgima, elama nii jõukuses kui puuduses. Fl 4:12

Mis toob meile rahulolu? On tähelepanuväärne, et Paulus ütleb end leidnud olevat rahulole-mise saladuse igas olukorras. Huvitav, kuidas ta selleni jõudis? Võibolla aitavad sellele vastata tema kirja varasemas osas esile toodud asjad: palve, usaldus, pidev tänumeel ja rõõmustamine, edasi pürgimine?

On inimesi, kes tahaksid rahulolemise saladust õppida raamatust või omada seda kui kingitust mis tuleb ilma raske tööta. Ometi olen veendunud, et osa saladusest seisneb just nimelt elu rasketes olukordades, millest tuleb läbi minna. Mõned Pauluse varasemad kirjad kinnitavad, et just nii toimus see tema elus (vt 2Kr 1:7-10;11:16-30;12:7-10).

Küps rahulolemine tuleb sellest, kui inimene on avastanud elu väljakutsetes, et millega iganes Jumal lubab meil elus vastakuti seista, seda me suudame….”läbi tema, kes teeb meid tugevaks” (Fl 4:13). Vaid selliste kogemuste tule läbinuna, saab Paulus kindlalt väita, et Jumal täidab kõik meie vajadused (Fl 4:19). Ta teab, sest on seda kogenud!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Nimeta palves Jumalale oma elu need alad, kus oled rahulolematu. Palu, et Jumal näitaks sulle, kuidas just need asjad on võimalik su elus muuta rahulolemise saladuse õppimise võimalusteks.

* * *

 

KUTSE JUMALA TUGEVUSE VAATLEMISEKS

Neljapäev – 28. september

Jätke järele ja teadke, et mina olen Jumal, kõrge rahvaste seas, kõrge maa peal! Ps 46:11

Jumala kohtud on õiged ja tõelised. Seda nägi Noa pärast veeuputust, seda nägi rahvas Punase mere ääres, seda nägi Jesaja assüürlaste laagriplatsil ja sedasama näeb inimkond siis kui Jumala viimne kohus teeb oma otsuse. Sellele mõtelgu kõik need, kes tahavad sõdida Jumalaga.

Täna on aga meil veel võimalus saada Jumala sõbraks Jeesuse Kristuse kaudu.

Kui sa teed kardetavaid tegusid üle meie ootuse, tuled alla, mäed kõiguvad su ees – sellest ei ole kuuldud muistsest ajast. (Js 64:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jätke järele – meil ei ole võimalik seda välja mõtelda, või kuidagi valmis teha; ainuke võimalus on oodata kuni Jumal selles ootuses ilmutab meile seda, mis juba on olemas, aga mida me veel ei näe.

* * *

 

JUMALA SÕNUMITOOJAD

Reede – 29. september

Peaingel Miikaeli ja kõikide inglite püha. Mihklipäev

Jeesus ütleb: “Tõesti, ma ütlen teile, kui te ei pöördu ega saa kui lapsed, ei pääse te taevariiki! Kes nüüd iseennast alandab selle lapse taoliseks, see on suurim taevariigis.” Mt 18:3,4

Jeesus ei heida jüngritele nende auahnust ette, vaid vaatab märksa sügavamale inimloomuse loomupärasesse olemusse. Taevariigi jõudude tegutsemistee algab just neist sügavikest ning need jõud muudavad inimese sääraseks, et ta taevariiki pääseb. Seda olemuslikku muutust, selle muutuse vajalikkust mõtlebki Jeesus, kõneledes siin pöördumisest, mille tulemusena jüngrid peavad saama kui lapsed, st kujunema oma meelelaadilt väikeste laste sarnasteks.

Tuleb tõepoolest teada, tunda ning mõista end taevase Isa lapsena ja vastavalt sellele käituda nagu vennad omavahel. Sellega pole öeldud, nagu vajaks taevariik mingit šabloonset või sandardi-seeritud inimmaterjali. Nagu maises perekonnas, nii valitseb ka taevases perekonnas tohutu erinevus laste vahel, ilma et sellega kaasneks mingit võistlust nende endi vahel.

Ennast alandada tähendab mitte iseendale, oma võimetele või positsioonile lootmist, vaid usalduslikku, lapsemeelset toetumist kõikide inimlaste Isale. Tõelised jüngrid on lapsed, kuid nad ei ole seejuures lapsikud (1Kr 14:20; ka Ef 4:14). Ja tõeliste laste usk ei põhjusta kunagi vaidlust, kes võiks suurem olla, ei ärata kunagi kadedust, et teisi üle trumbata, mitte kunagi säärast trotsi, milles endale kujutletakse, nagu ei saaks taevariiki kunagi kaotada. Kõik seesugune tekib ainult siis, kui Jumal jääb meile tumedaks ning me ei vaata enam tolle andja poole, kes meis loob kõik selle, mis võrsub igavesse ellu.

Aga Jeesus sai seda nähes pahaseks ja ta ütles neile: Laske lapsed minu juurde tulla, ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik! (Mk 10:14) Vennad, ärge olge lapsed mõtlemise poolest! Olge lapsed kurjas, mõtlemise poolest aga täiskasvanud! (1Kr 14:20)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal aitaks sul eristada ja toime tulla su enese selle poolega mis on liigselt mures staatuse ja kõrgemate tasandite pärast. Palu et võiksid olla hea mõjuga oma koguduse keskel.

* * *

 

ABI KITSIKUSES

Laupäev – 30. september

Ole mulle armuline, Issand, sest ma hüüan Su poole kogu päeva! Rõõmusta oma sulase hinge, sest Sinu poole, Issand, ma tõstan oma hinge! Ps 86:3,4

Taavet palub armu. Ole mulle armuline! Igaüks meist, ka kõige parem, vajab armu. Põhjen-dus: usub arm, sest ta ei ole juhuslik palvetaja, kes ainult hädas appi hüüab, vaid palub “kogu päeva”. Jeesus ise andis tõotuse neile, kes palves ei tüdi (Lk 18). Jumal võib aidata ka juhuslikku palvetajat, aga vaimuliku osaduse saab vaid pidev palvetaja.

Taavet palub rõõmu. Rõõmusta oma sulase hinge! Millist rõõmu Taavet palub? Seda salmi lugedes leiame, et see oli kahekordne rõõm, mida ta palus. Rõõm, et ajalikus elus oleks tunda Jumala abi ja vaimulikus elus rõõmu oma Issandaga.

Jeesus, olles Ketsemanis oma ahastustunnil, ei saanud ka rõõmus olla. Aga pikema aja vältel ei suuda keegi olla usklik ilma rõõmuta. Kui meil peaks puuduma see rõõm, siis teame, et ka see probleem lahendatakse palve kaudu. See on meie usuelus suureks toeks, et Issand jagab oma rõõmu.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Usaldagem meiegi täna Jumalat ja andkem Taaveti eeskujul Talle austust ja tänu!

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. KOHUS.

Kohtumõistmine uskliku tegude üle.

Uskliku tegude üle mõistetakse kohut Kristuse kohtujärje ees, millele viidatakse Piiblis korduvalt. 2 Kr 5:10 hoolikas lugemine kontekstis osutab asjaolule, et Kristuse kohtujärje ette astuvad vaid usklikud. Seal kaalutakse nende tegusid, mitte nende patte, kuna me juba nägime, et kõik usklike patud mõisteti Kristusele Kolgatal ja et “ei ole nüüd enam mingit hukkamõistu neile, kes on Kristuses Jeesuses” (Rm 8:1).

Kohtumõistmine leiab aset õhus, taevaruumis, mis järgneb esimesele ülestõusmisele. “Kristuses surnud tõusevad üles esmalt” (1Ts 4:14-18). Päästetute ja mittepäästetute ülestõusmise vahel on tuhat aastat (Ilm 20:4,5), samuti on “Kristuse kohtujärje” ja “valge aujärje” kohtu vahel tuhat aastat. Esimese ees seisavad vaid usklikud ja viimase ees kõik mitteusklikud.

Kristuse kohtujärje ees usklik annab Jumalale aru iseenesest. Seepärast me peaksime pigem vaatama oma tegude järele ja mitte mõistma kohut teiste tegude üle (Rm 14:10-13).

On rabav mõelda, et ühel päeval usklik näeb kõiki oma tegusid – häid ja halbu. Paljudel on häbi (1Jh 2:28) ja nad “kannavad kaotusi” – mitte päästmise kaotust, vaid kaotust tasu osas (1Kr 3:11-15). Niisiis, mida sa iial teed, tee seda Jumala auks (Kl 3:17).

TARVIS ON VAID ÜHT

Loe: Luuka 10:38-42

1. Mida ootad hea sõbra külaskäigult kõige enam? Jeesus ja Tema jüngrid olid kogu päeva väljas olnud. Mida nad võisid sinu arvates oodata külaskäigult nende õdede juurde?

2. Mõtle sellele, kuidas Maarja ja Marta reageerisid Jeesuse külaskäigule. Kumb viis on sinule mõistetavam ja miks?

3. Marta tegelikku probleemi näeme salmis 40. Mis see oli? Miks ärritus Marta mitte ainult oma õe, vaid ka Jeesuse peale? Millises olukorras oled tahtnud Jeesusele öelda: “Issand, kas sa ei hooli…?”?

4. Mida mõtles Maarja õhtusöögist? Miks Jeesus tahtis, et ka Marta oleks Tema õpetust kuulanud?

5. Mõned kristlased on innukamad Jeesust teenima kui Tema häält kuulma. Miks? Mida võib välja lugeda kahe inimese suhtest, kui üks neist pole huvitatud sellest, mida teisel öelda on?

6. Mida pidas Jeesus silmas, kui Ta ütles: “Tarvis on vaid üht” (salm 42)? Oled sa sellega nõus, et ainus, mida me elus ja surmas vajame, on kuulda Jeesuse sõnu?

7. Miks tahab Jeesus, et sa Tema sõna regulaarselt kuuleksid? Mis juhtub meiega, kui kuuleme Jeesuse sõnu vaid aeg-ajalt? Kus ja kuidas saame tänapäeval Jeesuse sõnu kuulda?

8. Kui otsustame midagi teha, tähendab see, et otsustame midagi muud tegemata jätta. Millised konkreetsed asjad pead sina tegemata jätma, et leida aega Piibli lugemiseks ja kristlikel üritustel käimiseks?

9. Kumba armastas Jeesus sinu arvates rohkem, Martat või Maarjat? Mis sa arvad, kumba salmi ütleb Jeesus täna isiklikult sulle, salmi 41 või 42?

10. Elus ja surmas on tarvis vaid üht: kuulda Jumala sõnu. Miks ei kuulnud Jeesus ristil rippudes Jumala sõnu?

Päeva sõnum. Nr 51. 17. – 23. september 2017

TÄNULIKKUS

8 nädal: 17. – 23. september 2017

5. pühapäev pärast nelipüha

Pühapäeva piiblitekstid räägivad tänulikkusest ja tänamatusest. Jeesus aitas eriti teiste poolt hüljatud inimesi. Nendest inimestest, keda Ta aitas, tulid vaid vähesed tagasi Teda tänama ja kinnitama oma usku Temasse. Teisi pahandas see, et Jeesus ei tegutsenud nende soovitud viisil. Kuid Jeesus soovis head kõigile, vahet tegemata isikute vahel.

Meelespeetav kirjakoht: Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki Tema heategu. Ps 103:2

Kuningas Taavet tahtis tänada Jumalat kõigi oma võimetega, seejuures teadis ta aga väga selgesti, et ta suudab oma tänamise ülesannet täita suure puudujäägiga. See on tingitud unustami-sest. Sellepärast oli vaja öelda oma hingele: “Ära unusta ainsatki Tema heategu!”
Kuigi me ei suuda meeles pidada iga heategu, mida Jumal on meile teinud aastate kestel, siiski mõnda neist suudame. See on maksimum, mida me teha võime. Ja seda oleme kohustatud tegema. Tavaliselt peetakse raskeks laituseks, kui mõne inimese kohta öeldakse: “Ta on tänamatu inimene!” Olgem siis ettevaatlikud, et Jumal ei tarvitseks seda meile öelda! Usklik võtku arvesse, et Jumala heategude hulk ületab inimese mälumahu. Paljud tema headteod jäävad meie poolt hoopis märkamata, teised me unustame. Aga iialgi ei tohi unustada kõiki ta heategusid.

* * *

  

KAS TAHAD SAADA TERVEKS?

Pühapäev – 17. september

Jeesus ütles: “Vaata, sa oled saanud terveks. Ära tee enam pattu, et sinuga ei juhtuks midagi halvemat!” Jh 5:14

Jõudnud tagasi Jeruusalemma panevad Jeesus teod tema vaatlejaid taas küsima: kes on see mees? Kahtluseta on ta keegi, kes suudab parandada ja täita isegi pikaajalisi vajadusi nii emotsio-naalseid, kui ka füüsilisi. Aga 38 aastat lamamist?! Ja kohe peale seda käima hakkamine on selgelt ime – isegi juhul kui too mees oleks oma haigust ainult ette kujutanud.

“Kas sa tahad saada terveks?” – ei ole lihtsalt rumal küsimus.
Inimesed hoiavad sageli oma ebaadekvaatsetest toimetuleku mehhanismidest (finantsidesse, emotsioonidesse ja harjumustesse puutuvas) kõvasti kinni, seistes kogu jõuga vastu uue elamisviisi rajamisele. Jeesus aga esitab sellele mehele – ja samamoodi ka meile – väljakutse tervendajaga koos toimida. “Proovi seda!”, “Usalda mind!”. Ja see on üks põjus, miks tervenemine seotakse hingamispäevaga. Pealtvaata-vaid kriitikuid solvas et mees “tegi tööd” oma voodit kandes. Nende negativistlik käsumeelsus näi-tas, et tegelikult nad lihtsalt ei suutnud rõõmu tunda selle uue elu üle mis mehele oli antud. Hinga-mispäeval aga on oma Jumalast antud funktsioon. Nii nagu Iisrael pidi kõrbeteekonnal enne hinga-mispäeva korjama kahe päeva manna – ning see oli heebrea rahvale usalduse üles näitamise tegu. Nad pidid uskuma, et manna mis muidu ühe päevaga rikneb, saab nädalalõpul Jumala väe läbi hoitud värskena. Ja kui asetame hingamispäeva tänapäeva konteksti – siis sunnib see meidki usalda-ma jumalikku varustamist enam kui isiklikke tegusid.

Kus aga kogu selles loos tuleb sisse patt? Mujal teeb Jeesus selgeks, et mitte kõik haigused ei tulene otseselt inimese patususest. Ma võime haigusi põhjustada kui harrastame elustiili mis lõhub vägivaldselt sidet ihu ja hinge vahel. Või võime ennast lihtsalt haigeks muretseda või töötada. Kas aga enese pingutamine on iseenesest halb?
“Ei,” ütleb Jeesus. “Minu Isa tegutseb kogu aeg ja mina samuti”. Ka meie pingutame, sest maailma Looja ja Ülalhoidja toimib siin maalmas jätkuvalt. Kuid töötegemine ilma hingamispäe-vata toob kaasa stressi. Ning haigused, eriti siis kui näeme vaeva selleks, et meile olulised inimesed meid siis tunnustaksid ja tähele paneksid. Pigem peaksime töötama, puhkama ja kõigest rõõmu tundma kuna teame et Jumala plaanid meiega on ainult head.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas sinu töö ja taastumise tasakaal on paigas, vastab sinu vanusele ning Jumala kutsumisele su elu jaoks? Kuidas peaksid ja saaksid sina teha koostööd selles osas täna tervendaja Jeesusega?

* * *

 

KES ON MEIE KALJU?

Esmaspäev – 18. september

Hea on tänada Issandat ja mängida Sinu nimele, Kõigekõrgem. Ps 92:2

Tänamine on palvest ülevam, sest palvetaja tahab midagi saada, aga tänaja mõtleb sellele, mida anda Jumalale. Õndsam on anda kui võtta. Kui me tahame Jumalale midagi anda ja kui see ka tühine asi oleks, aga tuleks armastavast südamest, siis Jumal hindaks ka seda nagu lesknaise veerin-gut. Kui usklikud on koos ja laulavad Jumalale tänu, siis ka pealtvaatajad ei saa tuimaks jääda, nendegi hinges hakkab tänu tõusma Jumala poole.

Halleluuja! Jah, hea on mängida meie Jumalale; jah, kaunis ja kohane on kiituslaul. (Ps 147:1)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas ei räägita 92. psalmis ettehoiatavalt ka tänasest ühepäe-vamentaliteedist meil ja mujal, kus tahetakse kiiruga rikkaks saada ning seda tulevaste põlvede ning ümbritseva looduse arvel?

* * *

 

JUMALA TEGU RAHVA ELUS

Teisipäev – 19. september

Ilmamaa äärte elanikud kardavad Su imetähti. Päikese tõusu ja loojaku maad Sa paned rõõmsasti hõiskama. Ps 65:9

Inimesed elavad rahulikult üksteise kõrval. Nad teevad oma tööd ja elavad üle ka oma väike-sed pahandused. Aga siis haaravad suuri masse rahutused, tülitsemised, sõjad ja tapmised.
Kes suudab seda vaigistada? On vaid üks jõud, mis võib seda vaigistada – Jumal! Inimesele käib see üle jõu. Kuningad kaovad niisugusel juhul kui tolmukübemed. Aga Jumal jääb. Tema, kes kõik targasti teeb, suudab aidata ja ka rahvaste möllu vaigistada

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Täname ja austame Jumalat tema tegude eest!

* * *

 

ARM JA ANNETAMINE

Kolmapäev – 20. september

Jumal on vägev andma teile kogu armu rikkalikult, et teil ikka oleks kõike küllaldaselt ning et te oleksite rikkad iga teo tarvis. 2Kr 9:8

Paulus jätkab korintlaste veenmist (mõni ehk ütleks, et survestamist) et nad annetaksid heldelt. Paulus on juba makedoonlastele kiitnud kui hästi korjandus on läinud ning nüüd ei ole lihtsalt võimalik “lati alt minna”. See mis Pauluse jaoks välistab kahjuliku surve on fakt, et andmine/annetamine toob kaasa õnnistuse. Siin laiendab Paulus oma veenmiskõnet, öeldes, et and-misega käib kaasas arm. Vastupidiselt mõnele innukale, kuid põhimõttelagedale annetuste kogujale, ei luba Paulus, et annetajad saavad tingimata majanduslikku kasu või kuulsust oma tegevusest.
Annetamisega kaasaskäivad õnnistused on kõigepealt vaimsed – ja seda mitte ainult annetaja jaoks, vaid Jumala rahva jaoks tervikuna. Need, kes annavad kogevad Jumala heakskiitu, kes armastab rõõmsameelset andjat, ning sellest tulenevalt kasvab koguduses anntajate hulk, kasvab tänulikkuse ja ülistuse määr, ka palvetamine kasvab; viimselt aga muutub kõikide omavaheline osaduse sügavamaks.
Jätkuvalt saame inimesi jagada nendeks, kellel on ülejääk ja teisteks, kellel on puudujääk. Ka jumalariigi töö vajab pidevalt toetust – ometi on just rahaküsimus see, mida keegi väga arutada ei soovi. Ühiskonnas mis kasvavalt on täis omandiihalust ning saamahimu, võib igaüks meist palju ära teha, vabastades end raha võimu alt läbi andmise ning annetamise (Mt 6:19.20).
Seda tehes, õpime sõltumist Jumala headusest ning heldusest, ning suudame kindlamalt hoidu-da kaasaegsest ebajumalakummardamisest. See aitab meil ka anda rõõmsa südamega – hakkame kogema täiesti uutlaadi vabadust ning sügavamat osadust Jumala ja tema rahvaga. Sel viisil võib annetamine, mis nii tihti näib raske ja piirav, muutuda ülestõstvaks ja vabastavaks kogemuseks, muutes täiesti nii meie suhtumise annetamisse, kui ka meie annetamise olemuse. Samas jääb alles välispidine surve (peidetuna ja kõikjale sisseimbuval kujul) teha kompromisse joondudes praeguse aja väärtuste järgi . Selles osas tuleb jätkuvalt valvel olla

Ent jumalakartus on suur tuluallikas, kui inimesele piisab sellest, mis tal on. (1Tm 6:6)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meenuta mõnd sündmust, kus kogesid Jumala ülevoolavat heldust ning täna teda selle eest.

* * *

JUMAL ON ARMASTUS
Neljapäev – 21. september
Apostel ja evangelist Matteuse päev
Madisepäev
Halleluuja! Hea on mängida meie Jumalale, kaunis ja kohane on kiituslaul. Ps 147:1

Tänamine on hea, sest Jumal hindab seda. Juba 50. psalmis oli Jumal öelnud: “Kes toob ohv-riks tänu, see annab mulle au” (Ps 50:23). Meie ei suuda Jumalale iialgi tasuda tema headust, aga meie võime teda tänada. Need, kes sedagi ei tee, on hoolimatud Jumala vastu.
Tänamine on hea Jumala meelest, aga see on hea ka tänajale. Tänulaul ülendab hinge Jumala poole. See ühendab meid inglite seltskonnaga, kes laulavad: “Au olgu Jumalale kõrges!” Need ajad, millal Jumala rahva tänu ära keelatakse, on Jumala karistusajad. Niisugustest aegadest rääkis proh-vet Jeremija, millal lõpeb rõõmuhääl, peigmehe ja pruudi hääl (Jr 7:34). Vangimaalt lahkudes võtsid juudid kandled remmelgate otsast ja alustasid uuesti rõõmulaulu. Hea oli Jumalale laulda kiitust.

Hea on tänada Issandat ja mängida Sinu nimele, Kõigekõrgem. Ps 92:2

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Koosta oma mõttes nimekiri, asjadest milles märkad Juma-la armastust looduses ning Jumala väge inimeste eludes ja täna Teda täna selle eest!

* * *

PÕHJUSED TÄNAMISEKS
Reede – 22. september
Minu süüteod on minust vägevamad, aga meie üleastumised annad Sina andeks. Õnnis on see, kelle Sina valid ja lased tulla enese ligi elama Sinu õuedes. Ps 65:4,5

Ei ole päris kindel, mis pani Taaveti seda laulu kirjutama. Aga on täiesti selge, et Taavet ei väsinud iial Jumalat kiitmast. Seda nii headel kui kurjadel päevadel. “Kõige hullemate stsenaariu-mite” asemel keskendus Taavet Jumalale ning treenis oma mõtteid seal püsima.
Tänases psalmis vaatleb Taavet Jumala loomuse erinevaid külgi. Esimene neist on andeks-andmine. Oma eksituse tunnistamine on juba iseenesest raske – ja seda ka kogenud kristlastele. Teeme pidevalt nii suuri pingutusi patu vältimiseks, et läbi kukkudes hakkame juhtunud pigem õigustama kui meelt parandama. Üks Taaveti tugevustest oli aga valmisolek avalikult oma eksimist tunnistada. Taavet mõistis, et Jumal ei otsi ideaalseid usklikke keda “enese ligi” tuua, vaid patuseid, kes Jumala ligi olemise privileegi tõesti ka hinnata oskaksid.
Teiseks mõtiskleb Taavet Jumala väe üle. Ta võrdleb seda mägede ja meredega. Vaadates kõiki kaasaegse maailma konfliktiallikaid ja koldeid, on lihtne lubada murekoormal oma kiitusehäält lämmatada. Taavet aga meenutab et rahvaste möllamine ei ole Jumalale midagi uut. Kuigi see võib olla hirmutav, on isegi selline “lainete möllamine” kindlalt Jumala kontrolli all.
Taavet lõpetab selle psalmi palvega Jumala õnnistuse üle. Läänemaailmas kaldume oma õnnistusena nägema eelkõige materiaalset – raha, kodu, mugavust. Tegelikult peaksime Jumalat kiitma iga sellise asja eest, Taaveti vaade aga on palju avaram hõlmates asju mida saavad nautida nii rikkad kui vaesed: vihm, põllusaak, aasa ilu jpm. Taavet lihtsalt nägi Jumala au ka kõige lihtsamates asjades, ning koges tema õnnistuse imet kui oli avanud oma südame kõigele sellele mida ei saa kokku kraapida.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kiitkem Jumalat, kellelt tulevad kõik õnnistused!

* * *

MILLEKS RIKKUS?
Laupäev – 23. september
See on nii: kes kasinasti külvab, see ka lõikab kasinasti, ja kes rohkesti külvab, see ka lõikab rohkesti. 2Kr 9:6

Apostel Paulus paneb Korintose kogudusele südamele täita lubadus, mille nad olid varem andnud (vt 2Kr 8:10-11). Samas peab andmine tulema vabast südamest, mitte sunniviisil. Jumalal on siis hea meel, kui me ei suuda oodata millal saaksime anda, ning kui anname enam kui tunneme et võiksime enesele lubada – nii nagu tegi Makedoonia kogudus (2Kr 8:3,4).
Jumal tasub andjale, kuid meie tasu ei tule sageli mitte peamiselt materiaalses. Me ei anna ju selleks, et saada rohkem tagasi? Meie tasu on eelkõige vaimne: Jumala arm voolab välja meie juurde ning kiitus ja tänu voolavad Jumala ette nende südameist, kes on tunda saanud meie heldust. Kui tol ajal annetasid kristlased raha, siis tänapäevaste kriisidega silmitsi olles on vaja annetada ka aega, innukust, energiat jpm.
Tänast lõiku võiks nimetada annetuste andmise põhjenduseks ja toimimise seaduspärasuseks, seda Vanast Testamendist kuni tänapäevani välja. On vist paljud fraasid sellest lõigust tuttavaks saanud just seoses korjanduste korraldamisega. Külvamise ja lõikamise loogiline põhjendus on väga õnnestunud ja tõenäoliselt avaldas ka loodetud mõju tolleaegses põllumajanduslikus ühiskonnas.
Salmis 2Kr 9:8 on kirjas inimeste varanduse mõte ja eesmärk. Me oleme rikkad iga hea teo, ja mitte iga hea asja tarvis. Raha ja rikkusega kaasneb alati kiusatus osta kõiki võimalikke ja võima-tuid asju. Kuid Jumal on teinud meid rikkaks selleks, et me saaksime teha häid tegusid. On inimesi, kes arvavad, et me ei pea toetama neid, kes ise enda eluga toime ei tule, las Jumal aitab. Jumal on aga just nõnda seadnud, et Tema annab meile ja meie neile, kellel vaja on. Seda kahel põhjusel: et me võidaksime endas ahnuse kiusatuse ja et me praktilise teo kaudu mõistaksime, mida andmine tähendab. Siis saame ka tõeliselt mõista, mida tähendab, et Jumal on andnud oma Poja meie eest.

Vaest vihkavad kõik ta vennad, veel enam hoiduvad sõbrad temast eemale; ajab ta taga sõnu, siis neid ei ole. (Õp 19:7) Kes on helde, seda õnnistatakse, sest ta annab oma leivast kehvale. (Õp 22:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Olgem helded, siis kogeme ka ise Issanda heldust!

* * *

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. KOHUS.
Kohus uskliku “mina” üle.

Kohus uskliku üle on enamat kui kohus teatud asjade üle tema elus. Kui usklik mõistab ise kohut enese üle, siis tuleb päevavalgele nii hea kui halb. Ta tunnistab üles halva (1Jh 1:9) ja hülgab selle (Js 55:7). Ei ole piisav, kui mõistetakse kohut uskliku patu üle; ta peab ise enese üle mõistma kohut (1Kr 11:31).
1. Enese üle kohtumõistmine on enese hukkamõistmine, mis järgneb sellele, kui usklik näeb ennast sellisena nagu näeb teda Jumal. Mina-keskne elu asendub Kristus-keskse eluga (Kl 3:4). Kristus on saanud uskliku eluks.
2. Enese üle kohut mõista tähendab iseennast salata. Kuid see on enam kui enesesalgamine, mis on enese liha rahulduste hülgamine. Praktiseerides vaid enesesalgamist me ravime sümptoome ja mitte põhjusi. Kuid salates iseennast me tegeleme põhjusega, kuna iseeneses (s.o lihas) “ei ole midagi head” (Rm 7:18). Iseennast salata tähendab võtta oma rist ja järgida Kristust (Mk 8:34-38).
3. See tähendab mina-elu kaotamist ja Kristus-elu leidmist (Gl 2:20);
4. tähendab mitte enam olla eneseteadlik, vaid Kristus-teadlik (Mt 28:20).
5. enese üle kohut mõista tähendab mitte enam ise juhtida oma elu, vaid lasta seda teha Kristusel (Ap 9:6).
6. mitte enam harrastada enesest lugupidamist, vaid pigem lugupidamist teistest (Fl 2:3). Enese üle kohtumõistmine muudab inimese omakasupüüdmatuks.

 

KÕIGI POOLT HÜLJATUD
Loe: Johannese 5:1-15

TAUST: Tänane teks kirjeldab Jeesuse esimest sabati-riidu juutidega. Sabat oli juutidele püha puhkepäev. Nad uskusid, et messias ei tule oma rahva juurde enne, kui rahvas on pidanud korrali-kult vähemalt ühe sabati. Arheoloogilistel kaevamistel on Jeruusalemast leitud Betsaida tiik koos sammaskäikudega.

1. Kujuta ette haige mehe igapäevast elu Betsaida tiigi ääres 38 aasta jooksul? Mis tal võis viga olla? Kuidas võisid haiguse esimesed kümme aastat erineda viimasest kümnest aastast?

2. Miks omaksed ei hoolitsenud selle mehe eest (salm 7)? Mis võis olla mehe enda süü, mis sugulaste süü? Millise mulje jätab selle mehe iseloom – vaadake tema sõnu 7. salmis?

3. Millised võisid olla paranemist ootavate haigete omavahelised suhted? Miks ei lasknud teised seda kõige kauem kannatanud meest ees vette?

4. Millesse see mees õieti uskus? (Kust ta abi ootas?) Milliste imelike paranemisviiside peale inimesed tänapäeval loodavad? Mis oli selle mehe patt, millele Jeesus viitas 14. salmis?

5. Miks läks Jeesus teie arvates just selle mehe ja mitte mõne teise haige juurde? Miks küsis Jeesus mehelt sellist iseenesestmõistetavat asja (salm 6)? Miks ei andnud mees selget vastust Jeesuse küsimusele (salm 7)? Mida vastaksid sina Jeesusele, kui ta küsiks sinult, kas soovid, et sinu aktuaalne probleem laheneks?

6. Mis on Jeesuse meelest halvem, kui 38 pikka aastat kestev kannatus (salm 14)? Mis on Jeesuse meelest sinu jaoks halvem variant kui sinu praegune kannatus?

7. Mida võis mees minna templisse tegema, kui oli terveks saanud (salm 14)? Millal hakkas mees Jeesusesse uskuma (kui hakkas)?

8. Miks tegi mees nii, nagu 15. salm räägib – pakkuge erinevaid võimalusi? Jeesus teadis ette, kuidas asi lõpeb – miks ta siiski parandas selle mehe?

RÕÕMUSÕNUM: Lõpuks pidi Jeesus kogema sama, kui tänase teksti mees: kõik hülgasid ta. Tegelikult oli tema olukord mehe omast veelgi raskem – ka Jumal hülgas ta. Sellepärast võib Jeesus nüüd ütelda sellele, kes tunneb, et on jäänud täiesti üksi: “Keegi siiski hoolib sinust. Sul olen mina.”

1 2 3 6