Kategooria postitused

Päeva Sõnum. Nr 82. 22. – 28. aprill 2018

Päeva Sõnumi logo

JUMALA RAHVA KODUIGATSUS

Ülestõusmisaja 4. pühapäev

Jubilate – Hõisake!

Võõrsil võib olla tore, aga kodus on alati parem. Vahel tundub, et me pole sellega nõus ja nu-riseme oma kodumaa üle, sest näeme enamasti asju, mida saaks paremini teha. Käies võõrsil ja olles seal kauem kui mõne päeva, võib aga juba selgelt märgata, mis on kodumaal hästi. On loomulik, et võõral maal võib tulla igatsus kodumaa järele.

Jumala rahva, kristlaste koduks on jumalariik. Taevane kodu tähendab ootuste täitumist, see on kodu, kus ei ole asju, mis on valesti või mida annaks paremini teha. On loomulik, et usklik ini-mene igatseb selle kodu järele, kus on kõik hea. Jeesus avas oma surma ja ülestõusmisega meile uk-se taevasesse kodusse. Kristlane ei pea kartma, kas ta sinna pääseb või mitte, vaid võib usaldada Ju-malat ja loota tema halastusele.

Enne taevasse minemist pidi aga Jeesus kannatama ja surema ning surnuist üles tõusma. Nii peab inimenegi siin maailmas ületama oma eluraskused. Tee taevakodusse viib meid paraku läbi surma ja sellele eelnevate raskuste.

Kui inimene teeb elus õiged valikud, siis pole tal seda kõike vaja karta, vaid ta võib Jumalasse uskudes näha taevast kodu, mis ootab ees. Teadmine, et tõeline kodu on ees, annab eluraskustes jõudu ja aitab vaadata homsesse lootusrikkalt.

Meelespeetav kirjakoht: Kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud! 2Kr 5:17

Et uus võiks tulla, peab vana mööduma. Iga vaimuliku uuenduse eelduseks on vana lõpp. Sest vaata, ma loon uue taeva ja uue maa. Enam ei mõelda endiste asjade peale ja need ei tule meeldegi, ütleb prohvet Jesaja (Js 65:17). Jeesuse uuendav jõud seisnebki selles, et Tema tuleb meie juurde andeksandmisega.

Kristuses Jeesuses eemaldatakse meie mõtetest kõik mineviku halvad kombed ja eluviis. Ma unustan kõik, mis on taga, ja sirutun eesoleva poole. (Fl 3:13) Kui mõne mõtteisse jääb veel armas-tus vanade pattude vastu, siis on andeksandmine poolik. Võib juhtuda, et langetakse endisesse ellu tagasi. Kristus suudab luua uue elu. Kui meie vana elu on surnud ja maha maetud, siis suudab Tema meis äratada uue elu. Niisugune on Tema ülestõusmise vägi. Uus elu Kristuses ei ole vana reorgani-seerimine, vaid Kristuse loova jõu tulemine. See on uus loodu.

Meil on nüüd uued sõbrad, uued rõõmud, uued sõnad ja uued mõtted. Meil on nüüd uued huvid ja laulud on uued. Ka jumalateenistused on uued. Kuid ärgem ajagem segi uut ja täiuslikku. Paulus ei öelnud, et me saame kohe täiuslikuks, me oleme lihtsalt uued. Meil on nüüd lapseea nõrkused ja kasvuraskused. Mõnikord isegi haigestume, aga elu on uus. Selles usuelu faasis käib võitlus vana ja uue vahel. Tõeline uus püsib vaid niikaua, kui Kristus meie elus domineerib. Kui katkeb uue elu pealevool, muutume uuesti vanaks.

Inimese traagika seisneb selles, et püha võib saada patuseks ja süütu süüdlaseks. Kui aga keegi on Kristuses, siis on ta uus, ja jääb igavesti uueks.

Ärge tuletage meelde endisi asju ja ärge pange tähele, mis muiste on sündinud. Vaata, mina teen hoopis uut: see juba tärkab, kas te ei märka? Ma teen kõrbessegi tee, tühjale maale jõed. (Js 43:18,19) Me oleme siis koos temaga maha maetud ristimise kaudu surmasse, et otsekui Kristus on äratatud üles surnuist Isa kirkuse läbi, nõnda võime ka meie käia uues elus. (Rm 6:4) Ja troonil istuja ütles: “Vaata, ma teen kõik uueks!” Tema ütles: “Kirjuta, sest need sõnad on ustavad ja tõe-lised!” (Ilm 21:5)

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sa lunastasid selle maailma oma Poja Jeesuse Kristuse sur-ma ja ülestõusmise läbi. Me täname ja ülistame Sind selle eest, et mingi pimedus ei suuda võita Te-ma ülestõusmise valgust ega mingi jõud saa teha tühiseks Tema võitu, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

  

MINU ISA MAJA

Pühapäev – 22. aprill

Jeesus ütleb: “Teie süda ärgu ehmugu! Uskuge Jumalasse ja uskuge minusse! Minu Isa majas on palju eluasemeid. Kui see nõnda ei oleks, kas ma siis oleksin teile öelnud, et ma lähen teile aset valmistama?” Jh 14:1,2

Nüüd kinnitab Jeesus jüngritele, et igaüks neist – hoolimata sellest, kas tuleb jätta elu Jeesuse eest või mitte – võib varem või hiljem järgneda Talle sinna, kuhu Ta läheb. Jeesuse lahkumise pea-eesmärk on valmistada ette oma järelkäijate vastuvõtmine taevastes sfäärides. See on oluline järg kõikidele Jumala ilmutustele, mis Ta jüngritele seni on andnud. Jeesus läheb neile aset valmistama, et nad võiksid alati Jumalaga olla ja Temast rõõmu tunda. Mõte sellele peaks hajutama jüngrite südamest kogu mure ja kartuse ning aitama neil uuendada oma usku nii Jumalasse kui ka Jeesusesse. Kui ettevalmistused Isa juures on tehtud, tuleb Jeesus tagasi ja võtab jüngrid enda juurde, et ka nemad oleksid seal, kus viibib Tema.

See oli algkoguduse jaoks üks hinnatumaid tõotusi ning võimalik, et seda peab silmas ka Paulus, kui ta teatab tessalooniklastele “Issanda sõnana”: Jah, seda me ütleme teile Issanda sõnana, et meie, kes me üle jääme elama Issanda tulekuni, ei jõua ette magamaläinutest, sest Issand ise tuleb sõjahüüu, peaingli hääle ja Jumala pasuna saatel alla taevast ning esmalt tõusevad üles surnud, kes on läinud magama Kristuses, pärast kistakse meid, kes me oleme üle jäänud elama, ühtviisi koos nendega pilvedes üles õhku Issandale vastu, ja nõnda me saame alati olla koos Issandaga. (1Ts 4:15-17)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Seda, kes annab Kristusele aseme oma südames, ootab eluase taevas.

* * *

 

ÜLESKUTSE KOGU MAAILMALE

Esmaspäev – 23. aprill

Hõisake Jumalale, kõik ilmamaa! Ps 66:1

Jumalale suunatud ülistus ületab kõik piirid. Kõik ilmamaa kummardab Tema ees ja tunnustab Tema suurust. Just sama moodi kõneles Paulus Issanda Jeesuse kohta kirjas filiplastele. “Et Jeesuse nimes nõtkuks iga põlv nii taevas kui maa peal kui maa all, ja et iga keel tunnistaks: Jeesus Kristus on Issand – Jumala Isa kirkuseks.” (Fl 2:10,11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas Jumal on Sind kunagi testinud? Mida sa õppisid ja kuidas see kogemus muutis sinu ja tema suhet sügavamaks?

* * *

 

TÄIELIK TAASTAMINE

Teisipäev – 24. aprill

Ma kutsun täna tunnistajaiks teie vastu taeva ja maa: ma olen pannud su ette elu ja surma, õnnistuse ja needuse. Vali nüüd elu, et sina ja su sugu võiksite elada. 5Ms 30:19

See salm vääriks pähe õppimist, sest ta näitab mida tähendab meie jaoks Jumala Sõna. Ja eriti Jeesuses Kristuses on Jumal asetanud meie ette elu ja õnnistuse. Kui me aga valime Tema asemel midagi muud, siis valime sellega surma ja needuse.

Siis ma kutsun täna teie vastu tunnistajaiks taeva ja maa, et te tõesti varsti hävite sellelt maalt, mida te lähete pärima üle Jordani. Te ei ela seal kaua, vaid teid hävitatakse tõesti! (5Ms 4:26) Kuule, taevas, ja maa, pane tähele, sest Issand kõneleb: Mina kasvatasin lapsi ja lasksin neil sirguda suureks, aga nemad astusid üles mu vastu. (Js 1:2) Ja ütle sellele rahvale: Nõnda ütleb Issand: Vaata, ma panen teie ette elu tee ja surma tee! (Jr 21:8)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sageli süüdistatakse kristlasi kohtumõistmises. Kuidas võiksime paremini kuulutada Jumala soovi andestada ja taastada, salgamata seejuures Tema pahameelt patu vastu?

* * *

LUBADUSED

Kolmapäev – 25. aprill

Evangelist Markuse päev ehk markusepäev

Need kõik surid uskudes, saamata kätte tõotusi, vaid nähes ja tervitades neid kaugelt. Ja nad tunnistasid end olevat võõrad ja majalised maa peal. Hb 11:13

Saara ja Aabraham said küll poja, aga Jumala tõotustes oli ka palju sellist, mille täitumist nad oma eluajal ei näinud. Omal ajal Kaldea Uuris oli Jumal tõotanud Aabrahamile, keda sel ajal kutsuti alles Aabramiks, et “Ma teen sind suureks rahvaks ja õnnistan sind, ma teen su nime suureks, et sa oleksid õnnistuseks! Siis ma õnnistan neid, kes sind õnnistavad, panen vande alla selle, kes sind neab, ja sinu nimel õnnistavad endid kõik suguvõsad maa peal!” (1Ms 12:2,3)

Aabraham sai oma elu jooksul sai näha ainult osa nende tõotuste täitmist. Ta elas Tõotatud maal, nägi Iisaki sündi ja kasvamist, aga ta ei näinud kuidas talle tõotatud õnnistus saab osaks kõigi maailma rahvastele. Meie muidugi teame seda. Tema soo läbi sündis Jumal ise inimeseks. Jeesuseks Kristuseks, kes on surnud ristil kõigi maailma inimeste ja rahvaste eest. Sammuti ei näinud Aabraham oma elu ajal selle tulevase linna ilmumist, kuhu Jeesus on meile avanud tee oma ristisur-male, aga ususilmaga ta juba vaatas seda. Usule on imeline taevas juba praegugi tõelisus. Selle pärast sinna ka igatsetakse.

Need kõik surid uskudes, saamata kätte tõotusi. See kehtib Vana Testamendi aegsete usklike kohta üldiselt. Kui mõelda Iisakile ja Jaakobile, siis eriti Jaakob tunnistas otseselt end võõraks ehk muulaseks maa peal. “Ja Jaakob vastas vaaraole: “Aastaid, mis ma võõrana olen elanud, on sada kolmkümmend aastat.”” (1Ms 47:9) See kes elab võõrana tunneb ilmselt, et ta ei ole päris õiges ko-has. Ja ka Peetrus ütleb meile, et “kui te hüüate Isaks teda, kes mõistab erapooletult kohut igaühe tegude järgi, siis elage kartuses oma majalisepõlv.” (1Pt 1:17) Kristlase elu on oma moodi kõrval elamine või võõrsil elamine, oodates päriskoju jõudmist.

Mina olen teie juures võõras ja majaline. Andke mulle eneste juurde pärandhaud, et saaksin matta surnu oma silma eest. (1Ms 23:4) Ja Jaakob vastas vaaraole: “Aastaid, mis ma võõrana olen elanud, on sada kolmkümmend aastat. Piskud ja kurjad on olnud mu eluaastad ja need ei ulatu mu isade eluaastateni nende võõrsiloleku ajal.” (1Ms 47:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Vaata üle lubadused, mis sa oled andnud oma elus teistele. Palu andestust nende pärast, mida sa oled murdnud, ja ustavust hoida neid, mida pead kalliks.

Palvetagem: Issand, meie Jumal, ela oma Vaimuga meie keskel ja valgusta oma Kirikut rõõ-musõnumiga, mida evangelist Markus kuulutab, et me õndsaks saaksime. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

* * *

 

LEINALGI ON LÕPP

Neljapäev – 26. aprill

Jeesus ütleb: “Nüüd on teilgi muretsemist, aga kui ma näen teid jälle, on teie süda rõõmus ja keegi ei võta teie rõõmu teilt ära.” Jh 16:22

Jeesus kinnitab oma sõpradele, et nende nutt ja lein – sel ajal kui maailm ajutiselt ristilöömise kui oma näilise triumfi üle rõõmustab – muutub ülestõusmisega kestvaks, üha süvenevaks rõõmuks. Seda rõõmu ei saa neilt keegi ära võtta.

Jüngrite rõõm pärast ülestõusmist on rõõm uuest elust, mis võimaldab otsesema ühenduse Ju-malaga ning annab senisest suurema kindlustunde. Nad tunnevad end kindlamalt, ängistused ja kahtlused, millele nii sageli viidatakse, on möödas. Enam ei küsi jüngrid midagi Jeesuse kohta; omades täielikumat arusaamist oma Issandast, on nad nüüd suutelised tegema midagi, mida nad varem oma piiratud arusaamises ei suutnud. Nad võivad nüüd palvetada otseselt Isa poole, rõõmsas veendumuses, et Jumal vastab nende palvetele Jeesuse poolt ristil saavutatud võidu tõttu. Nad palvetavad nüüd Kristuse nimel, osutab Tema ohvriga saavutatud teenetele. Kui kristlased lõpetavad oma liturgilised palved sõnadega “Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi”, ei ole see vaid tähenduseta vormitäide.

Aga kui nad rõõmu pärast ikka veel ei uskunud ja imestasid, ütles ta neile: “Kas teil on siin mingit söögipoolist?” Ja nemad kummardasid teda ja pöördusid suure rõõmuga tagasi Jeruusalem-ma. (Lk 24:41,52) Kui ta seda oli öelnud, näitas ta neile oma käsi ja külge. Siis said jüngrid rõõm-saks Issandat nähes. (Jh 20:20) Keda te armastate, kuigi te ei ole teda näinud, kellesse te praegu teda nägemata ometi usute ja rõõmustate üliväga kirgastatud rõõmuga. (1Pt 1:8)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Keset isiklikku segadust, aga ka meie maailma hädasid ning tragöödiaid, on vaja meelest hoida, et pilt Jeesuse võidust on see, mida mäletada ning millest kinni hoida. Palu, et Isa võiks valgustada su südame silmi ning julgustada su südant.

* * *

  

PISARATEGA PALUMINE

Reede – 27. aprill

Kes silmaveega külvavad, lõikavad hõiskamisega. Kes minnes kõnnib nuttes, kui ta külvisee-met kannab, see tuleb ja hõiskab, kandes oma vihke. Ps 126:5,6

See palve oli nende pärast, kes pidid Palestiinas taluma uue elu raskusi. Uusasukad olid need, kes silmaveega külvavad.

Tagasitulnute olukord oli raskem, kui võis arvata. Nad leidsid eest harimata maa ja varemetes linnad. Neil tuli alustada nagu uudismaal. Polnud peavarju, tööriistu, tööloomi, seemet ega kaitset metsloomade eest. Lisaks kõigele muule oli lähedalasuv samaaria rahvas neile vaenulik. Esialgu näis, et tagasipöördumise võimalused olid tulnud nagu ime kaudu. Aga siis, kui elu algamine uues kohas tõi aina uusi raskusi, tahtis tulla väsimus ja lootusetus (Esr 4:24).

Selles olukorras oli psalmi autor leidnud ainsa õige lahenduse. Tuli paluda ja pisaratega palu-da. See tähendas lootust, et raskused ei kesta igavesti. Nutu asemel võib veel kord tulla naer. See oli lootuse panek Jumalale. Mitte iga külv ei kanna vilja. Viljaks kujuneb ainult palves külvatud seeme.

See, kes nuttes külvab, tuleb ja hõiskab, kandes vihke. Elus võib nii juhtuda, et üks külvab ja teine lõikab, aga Jumala ees on igale külvajale ka oma tasu. “Ärge eksige: Jumal ei lase ennast pil-gata, sest mida inimene iganes külvab, seda ta ka lõikab” (Gl 6:7). “Igaühe üle mõisteti kohut tema tegude järgi” (Ilm 20:13).

Kõik need, kes on pisaratega külvanud, hõiskavad suurel lõikuspäeval. Mõni osa külvist võis kaduma minna, nagu seda teame Jeesuse tähendamissõnast, aga külvaja ei jäänud siiski mitte saagi-ta.

Otsekui trööstiks teid ema, nõnda trööstin ma teid – ja teid trööstitakse Jeruusalemmas. (Js 66:13) Õndsad on kurvad, sest neid lohutatakse. (Mt 5:4) Aga Aabraham ütles: “Laps, tuleta meelde, et sa oled oma hea põlve elus kätte saanud, ja nõndasamuti Laatsarus halva. Nüüd lohutatakse teda siin, sina aga tunned valu.” (Lk 16:25)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Iga lõikus on Jumala lõikus. Ainult väike osa sellest on antud meie teha, ning uskumatult palju rohkem ja suurem on ootamas neid kes usuvad ja loodavad.

* * *

   

KODUS JEESUSE JUURES

Laupäev – 28. aprill

Jeesus ütleb: “Mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu.” Jh 14:6

Jüngrite muret Jeesuse lahkumise pärast peaks hajutama ka see, mida nad on Temalt õppinud Isa juurde viiva tee kohta. Nad tunnevad teed sinna, kuhu Jeesus läheb. Toomas aga kahtleb, kas kellelgi, kes ei tea kindlalt teekonna sihtpunkti, on võimalik tunda sinna viivat teed. “Issand, me ei tea, kuhu sa lähed, kuidas me siis võime teada teed?” (Jh 14:5) Toomase hämmeldus tuleneb sellest, et ta ei mõista, et Jeesuse sõnu ei saa tõlgitseda ruumiliselt ega materiaalselt.

Tee Jumala juurde seisneb tõe tundmises Tema kohta ning Tema elu kogemises. Just seda tundmist tuli Jeesus inimestele kättesaadavaks tegema oma maise elu, ülimalt aga oma lepitava ohvri kaudu. Jeesus ise on seepärast tee, kuna Temas on kehastunud tõde Jumalast ning Jumala vahekorrast inimestega; seetõttu on inimkonnale kättesaadav ka elu, mis on tegelikult Jumala enda elu. Kuna tunda Jeesust tähendab tunda Isa, tunnevad jüngrid tegelikult juba teed Isa juurde.

Ja seal on maantee ja tee, mida nimetatakse pühaks teeks; ükski rüve ei või sellel käia, vaid see on tema rahva jaoks: kes seda teed käib, ei eksi, rumaladki mitte. (Js 35:8) Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde. Seadus on ju antud Moosese kaudu, arm ja tõde aga tulnud Jeesuse Kristuse kaudu. (Jh 1:14,17) Sest Jumala leib on see, kes tuleb taevast alla ja annab maailmale elu. See ongi mu Isa tahtmine, et igaühel, kes näeb Poega ning temasse usub, oleks igavene elu, ja viimsel päeval mina äratan ta üles. (Jh 6:33,40) Ning tunnetate tõde, ja tõde vabastab teid. (Jh 8:32) Ning ma annan neile igavese elu ja nad ei hukku iialgi ning keegi ei kisu neid minu käest. (Jh 10:28) Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb. (Jh 11:25) Aga me teame, et Jumala Poeg on tulnud ja andnud meile mõistmise, et me tunneksime ära Tõelise. Ja meie oleme Tõelises, tema Pojas Jeesuses Kristuses. Seesama on tõeline Jumal ja igavene elu. (1Jh 5:20) Temas olete ka teie sellest ajast peale, mil te saite kuulda tõe sõna, oma pääste evangeeliumi; ja kelles teiegi, saanud usklikuks, olete kinnitatud tõotatud Püha Vaimu pitseriga; selle Vaimu. (Ef 1:13).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On vastutus, aga ka privileegid olla Jumala laps. Seal on piisavalt ruumi, tööd ja tugevust kõigile, kes seda vajavad. Räägi oma Isaga sellest.

 

* * *

Kasutatud allikad

  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Surm või elu (5Ms 30:11-31:18); Õnnistustevihma rabin (Ps 63:1-66:20); Usk toob elu (Hb 11:8-16). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Soom, Kaido. Jumala rahva koduigatsus. – Eesti Kirik (13.04.2016): http://www.eestikirik.ee/jumala-rahva-koduigatsus-5/
  • Tasker, R.V.G. (2002) Johannese evangeelium. Tallinn: Logos, lk 185-186, 208
  • Tärk, Osvald (2004) Julgus elada ja surra : [postill]. Tallinn : Allika, lk 66-67
  • Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 605-606

  

Koostas Indrek Lundava. Aprill 2018

Päeva Sõnum. Nr 81. 15. – 21. aprill 2018

Päeva Sõnumi logo

HEA KARJANE

Ülestõusmisaja 3. pühapäev

Misericordia Domini Issanda heldus

Kui Jeesus õpetas, siis kasutas ta näiteid igapäevaelust ja kuulajad mõistsid tänu sellele paremini Kristuse õpetuse tähendust. Hea karjase teema on hea näide sellest. Iga inimene teadis, mis tööd karjane teeb, ja sai aru, milline on hea ja milline halb karjane.

Nii nagu kõigi muude töödegagi, on ka heaks karjaseks olemise juures oluline suhtumine töösse, see tähendab oma karja. Hea karjane armastab nii oma tööd kui karja ja teeb kõike südamega.

Jeesus oli hea karjane, inimesed aga olid tema kari, kelle eest ta hoolitses. Kristus kandis siin maailmas inimeste eest hoolt nii õpetades kui imetegusid tehes. Kuni selleni välja, et ta suri patuse inimkonna eest ristil, et päästa nad pattudest.

Jeesus andis Peetrusele ülesandeks olla karjane ja kanda hoolt kristlaste eest siin maailmas. Peetruse kaudu on see ülesanne kõigil vaimulikel ja just selle pärast on üks kirikuõpetaja ameti-nimetusi pastor ehk tõlkes karjane.

Kuid mitte ainult kirikuõpetajad pole karjased, vaid seda on iga kristlane. Martin Luther rõhutas kristlikku kasvatust perekonnas. Nii on vanemad oma laste kasvatajana suure vastutuse kandjad. Samuti on kristlase ülesanne anda oma usust tunnistust kõigile inimestele enda ümber. Seda tehes tasub silmas pidada Jeesust, kes oli armastav, hooliv ja ennastohverdav.

Meelespeetav kirjakoht: Mina olen Hea Karjane. Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle ning ma annan neile igavese elu. Jh 10:11a,27,28a

Miks on Jeesus Hea Karjane? Karjase juurde kuulub kari. Need kaks mõistet “kari” ja “karjane” kuuluvad kokku. Hea karjase kari on Tema kogudus. See on meile selge. Ka sina, armas usklik vend ja õde, kuulud Jumala rahva karja. Kuidas sa sinna said? Kuidas sai Jeesus sinu heaks karjaseks? Kas nõnda, et sina ise otsustasid hea karjase omade hulka tulla? Või nõnda, et usklikud vanemad tõid su lapsena ristimisele ja su nimi kanti koguduse liikmete nimistusse? Inimlikult näib see nõnda olevat. Ometi ei ole. Sa said ristimisele tulla ainult seepärast, et hea karjane sind kutsus ja su vastu võttis. Jeesus ütles oma jüngritele: “Mitte teie ei ole mind, vaid mina olen teid ära valinud” (Jh 15:16). Jeesus on oma karja ise komplekteerinud. Meie kuulume sinna ainult seepärast, et Tema on meid üles otsinud ja vastu võtnud.

Miks Jeesus meid kutsub? Matteuse evangeeliumis seisab: aga rahvahulka nähes hakkas tal neist hale, sest nad olid väsitatud ja vaevatud otsekui lambad, kellel ei ole karjast (Mt 9:36). Mitte sellepärast ei kutsu Jeesus meid oma karja, et Tal meist kasu oleks, vaid seepärast, et Ta meid armastab ja tahab meid aidata: Temata ei ole sinul ega minul tõelist karjast. Jeesus on täiesti ainulaadne karjane. Ta on hea karjane, kes kogub mahajäetuid ja hukule määratuid, et neid päästa.

Ära unusta, selleks et võiksid kuuluda Jeesuse kogudusse, olla Tema juhtimise ja hoolitsuse all, olla Jeesuse Kristuse kaaspärija, on Jeesus sind oma verega lunastanud. Seda meenutasid meile selgesti kannatusaja sündmused. On tõesti nõnda, nagu apostel ütleb: “Te olete kallilt ostetud” (1Kr 6:20). Õnnistegija elu ja vere hinnaga. Ta on tõesti ainuke Hea Karjane.

Sageli on kahjuks nõnda, et nii mõnigi Kristuse koguduse liige selle praktiliselt ära unustab. Ta ei pea hea karjasega mingit ühendust. Jeesus ütles, et ta tunneb omadest igaüht. Jeesusele pole Ta kari kogum, Ta pilk ulatub igaüheni. Ta tunneb igaühe eluolu, ta sisemist maailma. Igaüks on kui avatud raamat hea karjase ees. Aga Ta on andnud igale võimaluse ka ennast tunda, ja see on igati normaalne. Karjane tunneb karja ja kari, selle iga üksik liige, tunneb oma karjast, kuuleb Tema häält ja käib Tema järel. Jeesus ütleb, et Tema ja Ta karja vahekord on nagu Tema ja Isa vahekord – Isa tunneb Teda ja Tema tunneb Isa. See tähendab, et nad on üksteisega lahutamatus osaduses.

Issand on mu karjane, mul pole millestki puudust. (Ps 23:1) Otsekui karjane hoiab ta oma karja, kogub oma käsivarrega tallekesi ja kannab neid süles, talutab imetajaid lambaid. (Js 40:11) Ma viin nad välja rahvaste hulgast, kogun neid maadest ja toon nad nende oma maale; ja ma karjatan neid Iisraeli mägedel, veeojade ääres ja kõigis maa asustatud paigus. (Hs 34:13) Ja mu sulane Taavet on neile kuningaks ja neil kõigil on üksainus karjane; nad käivad minu seaduste järgi ja peavad mu määrusi ning täidavad neid. (Hs 37:24) Teie olite ju “nagu lambad ekslemas”, kuid nüüd te olete pöördunud oma hingede Karjase ja Ülevaataja poole. (1Pt 2:25) Ning siis kui Ülemkarjane saab avalikuks, võite te võtta vastu kirkuse närtsimatu pärja. (1Pt 5:4)

Palvetagem: Issand, rahu Jumal, Sina oled Jeesuse Kristuse, Hea Karjase surnuist üles äratanud ja kutsud meid oma karja hulka. Kingi meile oma Vaimu, et me selle karjase hääle ära tunneme ja järgiksime Teda, meie Issandat Jeesust Kristust, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti. Aamen

* * *

 

TEMA, KES MEILE PIDEVALT TEE SUUNDA MEELDE TULETAB

Pühapäev – 15. aprill

Jeesus ütleb: “Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes ei lähe lambatarasse uksest, vaid ronib üle mujalt, see on varas ja röövel. Aga kes läheb sisse uksest, on lammaste karjane.” Jh 10:1,2

Jeesuse ajal aeti vahel mitu erinevat karja öö saabudes ühte tarasse. Hommikul tulid karjased, öövaht avas värava ja lambad järgnesid karjasele, kelle häälega nad olid harjunud. Võõrale karjasele (saati siis vargale ja röövlile) nad ei järgnenud.

Võrdlus tähendab, et (… ja nad kuulevad minu häält ning siis on üks kari ja üks karjane. Jh 10:16b) Jeesuse tulles tunnevad inimesed, keda Isa on Talle karjatada andnud, Tema kutses ära Ju-mala oma ja lähevad jüngritena Ta kannul. Teised Temaga kaasa ei lähe – ja ka Ta jüngriteks mõeldud pole läinud teiste kutsujatega (Kõik, kes on tulnud enne mind, on vargad ja röövlid, ja lambad ei ole neid kuulanud. Jh 10:8).

Valeprohvetid ja puupäised kirjatundjad, kes takistavad Kristuse tegevust, väärivad röövli nime: nemad võtavad rahvalt ära tõesõnumi, mis päästab kurjast ning teeb õnnelikuks. Muidugi ei saa nende hulka arvata Moosest ja prohveteid, kes ju kuulutasid ja valmistasid ette Lunastaja tulekut.

Seega on Jumala lammaste õige karjane Jeesus.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuidas on meiega? Kas oleme need, kes jätkuvalt leiavad Jeesuse juures toitu, hoolt ja kosutust mis saab eluallikaks. Meie turvalisus seisneb tõelisele Karjasele ligi olemises, tema juhtimisele järgnemises ning võltsjuhtide ära tundmises, kes juhivad inimesi eemale Jumalast.

* * *

 

LOOTUS JUMALA PEALE

Esmaspäev – 16. aprill

Issanda heldus täidab maa. Issanda sõnaga on tehtud taevad ja Tema suu hingusega kõik nende väed. Ps 33:5,6

Meil maksab alati meeles pidada, et Jumal ja õigus kuuluvad kokku. Aga meid päästab see, et Issand pole mitte ainult õige ja õiglane, vaid ka nii helde et see heldus täidab kogu maa. Sellest heldusest elavad kõik inimesed juba ajalikuse mõttes, saades osa päikesest, vihmast ja kõigest muust heast sõltumata oma usust, uskmatusest või elu kvaliteedist. Aga eriliselt mõistavad Issanda heldust Tema lapsed, kes tunnevad pattude andeks andmist ja uut elu koos Issandaga.

Ja Jumal ütles: “Saagu laotus vete vahele ja see lahutagu veed vetest!” Ja nõnda sündis: Jumal tegi laotuse ja lahutas veed, mis olid laotuse all, vetest, mis olid laotuse peal. Ja Jumal nimetas laotuse taevaks. (1Ms 1:6-8) Kõik on tekkinud tema läbi ja ilma temata ei ole tekkinud midagi. (Jh 1:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala kiitmine keset seda maailma on mõne meelest elureaalsusest põgenemine. Kuid Psalm 33. meenutab meile, et kõige kohasem viis seista vastakuti elu väljakutsetega on – kiituslaulus, muusikariistade helisedes ja kustumatus rõõmus Jumala palge ees.

* * *

 

ISSAND PÄÄSTAB OMA RAHVA

Teisipäev – 17. aprill

Karjata kepiga oma rahvast, oma pärisosa lambaid, kes elavad omapäi metsas keset viljakat maad! Käigu nad karjas Baasanis ja Gileadis nagu muistseil päevil! Mi 7:14

Baasan ja Gilead olid head karjaksvatuse piirkonnad Iisraeli põhjaosas ja teisel pool Jordanit. Seal olid head karjamaad. Seepärast hakkasid need meeldima osale Iisraeli suguharudest, kui rahvas Moosese juhtimisel jõudis Tõotatud maa künnisele. Jutt muistsetest päevadest viitabki nimelt sellele rõõmsale ajale, kust Egiptusest vabanenud rahvas sai Tõotatud maa endale. Nii palvetab prohvet, et Issand karjataks oma rahvast ja juhiks samasugusse rõõmu ka tulevikkus.

Su aujärg, Jumal, on ikka ja igavesti, su valitsuskepp on õigluse kepp. (Ps 45:7) Seepärast üt-leb Jumal, vägede Issand, nõnda: Mu rahvas, kes sa elad Siionis, ära karda Assurit, kui ta peksab vitsaga ja Egiptuse kombel tõstab su kohale oma kepi! (Js 10:24) Sest nõnda ütleb vägede Issand pärast seda, kui ta au läkitas mind paganate juurde, kes teid riisusid, sest kes puudutab teid, see puudutab tema silmatera. (Sk 2:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kõik mis Jumal on ja mida Ta teeb on üleujutatud, kaetud Jeesuse verega. Ja isegi neil hetkedel kui Ta meid nuhtleb, on selles alati kogetav ka Tema arm.

* * *

  

JUMALA TÖÖ TEEB VÕIMALIKUKS INIMESE TÖÖ

Kolmapäev – 18. aprill

Rahu Jumal, kes igavese lepingu verega on surnuist üles toonud lammaste suure Karjase, meie Issanda Jeesuse, valmistagu teid kõiges heas tegema Tema tahtmist ja saatku korda meie sees, mis on Tema silmis meelepärane. Hb 13:20,21

Jumal sai inimeseks selleks, et muuta loodud olendid oma lasteks, see on – mitte lihtsalt paremaks, vaid uuteks inimesteks. Kristus teeb meid tõelisteks isiksusteks, aga see ei tohi olla põhjus, miks me Tema juurde läheme. Niikaua kui me muretseme oma isiku pärast, pole me Temani jõudnud. Esimeseks sammuks on unustada oma mina. Meie tõeline, uus loomus ei tule ilmsiks enne, kui lakkame seda ihaldamast.

Meie tõeline loomus tuleb ilmsiks siis, kui me otsime Kristust. Sama kehtib ju igapäevasteski asjades – isegi teiste inimestega suhtlemisel ei jäta me head muljet enne, kui lakkame seda taotlemast.

Andke ära oma “mina”, ja te leiate selle. Andke ära oma elu, ja te leiate selle. Mõistke iga päev surma oma soovid ja ihad, alistuge oma ihuliku surma paratamatusele, alistuge oma olemuse iga rakuga, ja te leiate igavese elu. Ärge hoidke midagi endale. Miski sellest, mida te pole ära andnud, ei saa iialgi teie omaks. Millelegi sellest, mis teis pole surnud, ei saa osaks ülestõusmine.

Otsekui karjane hoiab ta oma karja, kogub oma käsivarrega tallekesi ja kannab neid süles, talutab imetajaid lambaid. (Js 40:11) Ja Issand, nende Jumal, aitab neid sel päeval nagu oma rahva karja; sest otsekui laubaehte kivid peavad nad sätendama tema maal. (Sk 9:16) Mina olen hea karjane. Hea karjane annab oma elu lammaste eest. (Jh 10:11) Aga Jumal on tema üles äratanud, päästes ta surmavaludest, seepärast et surmal ei olnud väge teda pidada oma võimuses. (Ap 2:24) Ning ootama taevast tema Poega Jeesust, kelle ta on surnuist üles äratanud ja kes meid tõmbab välja tulevasest vihast. (1Ts 1:10)

Aga kogu armu Jumal, kes teid on kutsunud oma igavesse kirkusesse Kristuses Jeesuses, parandab, kinnitab, tugevdab ja toetab teid, kes te üürikest aega olete kannatanud. (1Pt 5:10) Meie ei ole ju iseendast kõlblikud midagi lugema oma teeneks, just nagu oleks see meist endist, vaid meie kõlblikkus tuleb Jumalalt. (2Kr 3:5) Aga rahu Jumal ise pühitsegu teid läbinisti ning teie vaim ja hing ja ihu olgu tervikuna hoitud laitmatuna meie Issanda Jeesuse Kristuse tulemiseks! (1Ts 5:23)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Küsimus pole selles, millised meie olla tahame, vaid selles, millistena Tema tahtis meid näha siis, kui Ta meid lõi. Ja selle eest kõrvalehiilimine pole alandlikkus, vaid laiskus ja argus. Sellele alistumine pole enesetähtsustamine või suurusehullustus, vaid kuulekus.

* * *

  

TA TUNNEB IGAÜHT NIMEPIDI

Neljapäev – 19. aprill

Jeesus ütleb: “Mina olen hea karjane ja tunnen omi ja minu omad tunnevad mind.” Jh 10:14

Nüüd on Jeesus tulnud. Mina olen hea karjane! ja hea karjane jätab oma elu lammaste pärast. Ta ei ehita linna inimeste luudele, et seal võiksid kerkida lossid ja kindlused ning et seal võiksid kasvada üles valitsejate uhkus ning ülbus. Tema annab ise oma elu lammaste eest. Nõnda iseloomustab Jeesus head karjast. See ei ole karjane, kes kõigepealt mõtleb enesele ja oma oleskelu kindlustab, vaid see, kes esmalt oma karja peale mõtleb ja nende oleskelu kindlustab.

Ta on tulnud, et anda oma karjale elu. Ta tunneb karja iga lammast ja see on nii pidulik. Kui Iisraeli vagad lugesid seda laulu (Ps 139:16) Laulude raamatust, kus vaga pöördub palves Jumala poole: “Su silmad nägid mind juba mu eos ja su raamatusse kirjutati kõik päevad, mis olid määratud.” Siis usun: seda oli inimesel väga raske mõista. Inimesel, kes elas karjas, massis.

Inimene võis kõigepealt enesest mõelda: ma pole mitte midagi muud kui üks tolmukübe. Tolmukübe selle maailma rahvastiku suures tolmupilves! Mis sa siis viimaks oled?

Jeesus ei ole karjane, kes tahab panna massid voogama, et selles üksik inimene kaotab oma nime, iseteadvuse ja muutub selle massi osaks ning nõnda lükatavaks ja tõugatavaks. Jeesus on tulnud selleks, et anda igale üksikule inimesele elu.

Kui loeme: “Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu” (Jh 3:16), siis saame ainult nõnda sellest õigesti aru, kui loeme: Jumal on mind armastanud ja on andnud minu pärast oma ainusündinud Poja, et mina Temasse uskudes ei hukkuks, vaid päriks igavese elu!

Jeesus on meile selgeks teinud, kuidas Jumal oma karja karjatab. Temale on iga üksik inimene tähtis ja väärtuslik ning Ta tunneb igaühte nimepidi.

Niipea, kui kaotame isikliku sidema elava Jumalaga, muutume osaks sellest suurest massist ja korraga tunneme, et meil polegi tähtis Jumalat austada ja teenida ning oleme selles maailmas niisugused, nagu maailm on, ja võtame õigeks selle sõna: Huntidega peab koos ulguma! Miks ma peaksin tahtma olla parem? Seda pole tarvis!

Nõnda kustub inimene selles hallis massis ja ükskord ei tea ta endast mitte enamat kui seda, et ta on üks raasuke, üks tolmukübe selles tohutus tolmupilves. Mitte keegi ei hooli temast. Mitte keegi …

Sest nõnda ütleb Issand Jumal: Vaata, mina ise otsin oma lambaid ja hoolitsen nende eest. (Hs 34:11) Ometi püsib kindlana Jumala seatud aluskivi, millel on see pitser: “Issand tunneb omi” ja “Ülekohtust taganegu igaüks, kes nimetab Issandanime” (2Tm 2:19)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Keda võiks pidada täna neid kes ei ole “Tema omad” ehk lambad, kes ei ole sellest karjatarast? Ning mida oleks vaja, et nemadki saaksid kuulda Karjase häält?

* * *

JUMALA HOOLITSUS

Reede – 20. aprill

Issand on mu karjane, mul pole millestki puudust. Ps 23:1

Inimene tunneb vajadust lähedase Jumala järele, kes võtaks osa ta muredest ja rõõmudest ja teda aitaks. Avades Uue Testamendi, näeme Kristuses, et see mõte – Issand on mu karjane – on meile antud Jumalast. Sündis ju Jeesus laudas ja karjased olid esimesed, kes sellest teate said. Ja hiljem Ta nimetab ise ennast karjaseks.

Kõigevägevam on sinu karjane. Tema on võtnud sinu eest hoolitsuse endale. Ärgu keegi arvaku oma usku nii viletsaks, et see ei suuda anda taeva rikkusi. Kas Temal peaks midagi puuduma? Kas Ta peaks vaesuse pärast midagi tegemata jätma? Iialgi mitte. Ärgu keegi arvaku Jumalat nii väikeseks. Meie tohime selle eest üksmeelselt Jumalat tänada. Ärgu keegi arvaku ka usku nii viletsaks, et see ei suuda anda taeva rikkust. Suudab küll.

Siin lõpuks on siis rahulolev usklik. Aga pange tähele, et ta ei ole rahul endas, vaid Jumalas. Ta on Jumala hoole all ja selletõttu ei ole tal millestki puudust. Kui avame Ilmutuse 3:17, siis loeme, et Laodikeia kogudus ütleb samad sõnad: … ega ole mul midagi vaja. Seisukohad on aga erinevad. Laodikeia kogudus arvas, et “ta on rikas”. Neid kahesuguseid usklikke on alati olnud. Ühed on nii rikkad, et “ei vaja midagi”, teised tunnevad aga oma viletsust ja armetust.

Otsekui karjane hoiab ta oma karja, kogub oma käsivarrega tallekesi ja kannab neid süles, talutab imetajaid lambaid. (Js 40:11) Ja ma sean neile karjased ning nood karjatavad neid; siis nad enam ei ehmu ega karda, ja ühtegi neist ei jää vajaka, ütleb Issand. (Jr 23:4) Ja ma panen neile üheainsa karjase, kes karjatab neid, oma sulase Taaveti. Tema hakkab neid karjatama ja on neile karjaseks. (Hs 34:23) Mina olen hea karjane. Hea karjane annab oma elu lammaste eest. Palgaline aga, kes ei ole karjane ja kelle omad lambad ei ole, kui ta näeb hunti tulemas, jätab lambad maha ja põgeneb – ja hunt kisub neid ja ajab nad laiali. (Jh 10:11,12) Teie olite ju “nagu lambad ekslemas”, kuid nüüd te olete pöördunud oma hingede Karjase ja Ülevaataja poole. (1Pt 2:25)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand Jeesus, tänu sulle, et oled tulnud ja saanud Heaks Karjaseks, kes oma elu andis oma karja eest ning selle kaudu varustasid meid kõige kaitse ja vajalikuga: pattude andekasandmise ning igavese eluga!

* * *

  

JUMAL KUI VÕÕRUSTAJA

Laupäev – 21. aprill

Jeesus ütleb: “Mina olen uks. Kes iganes läheb sisse minu kaudu, see pääseb ning käib sisse ja välja ning leiab karjamaad.” Jh 10:9

Selliste õpetuste puhul, kus inimene püütakse juhtida pääseteele Jeesusest mööda minnes on alati tegemist saatana tegevusega. Saatana eesmärk on alati varastada, tappa ja hävitada. Teisiti öel-des, meelitada kuhugi mujale inimesi kes tegelikult peaksid Jeesuse Kristuse läbi tulema Jumala juurde, et leida sealt tõeline elu. Valeõpetajad, kes kas lähevad Jeesusest Kristusest üldse mööda või õpetavad Tema kohta midagi muud, juhivad inimesed tegelikult eksitusse, pimedusse ja surma. Ehk-ki nende tõotused võivad olla vägagi ilusad.

Haljale aasale paneb ta mind lebama, hingamisveele saadab ta mind (Ps 23:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millised omadused teevad ühest võõrustajast hea? Oled sa kunagi Jumala kui võõrustaja peale mõtelnud?

* * *

 

Kasutatud allikad
  • Haamer, Harri (1998) Avatud taeva all: [postill]. Tallinn: Logos, lk 194-195
  • Paul, Toomas (1995) Kusagilt kumab valgus: [postill]. Tallinn: Logos, lk 199,201-202
  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Ela välja oma rõõmu (Ps 33:1-34:23); Issand päästab oma rahva (Mi 7:9-16); Jeesus on uks ja karjane (Jh 10:1-22). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Sivers, Fanny de (2000) Alguses oli sõna : neljas evangeelium. Tallinn: Logos, lk 151-152
  • Soom, Kaido. Hea karjane. – Eesti Kirik (26.04.2017): http://www.eestikirik.ee/hea-karjane-10/
  • Soosaar, Albert (1996) Usk – lootus – armastus: [postill]. Tallinn: Logos, lk 145-146
  • Thurén, Jukka (2001) Johannese evangeelium. Tallinn: EELK Usuteaduse Instituut, lk. 132-133
  • Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 41

  

Koostas Indrek Lundava. Aprill 2018

Päeva Sõnum. Nr 79. 1. – 7. aprill 2018

Päeva Sõnumi logo

KRISTUS ON SURNUIST ÜLES TÕUSNUD!

14. nädal: 1. – 7. aprill 2018

Kristuse ülestõusmise püha

Elu rasketel hetkedel võime mõelda Jeesuse kannatusele: ta kannatas selleks, et meie võiksime saada vabaks. Kristus suri, et meie võiksime elada ja oma maise elu järel saada elu igavikus ning kohtuda seal nendega, kes on meie eel sellest maailmast lahkunud. Jeesus tõusis surnuist ja näitas, et selle maailma kannatused ei jää igavesti püsima, vaid nende asemele tuleb kord rõõm.

Pühade tervituses “Kristus on surnuist üles tõusnud!” on lahendus meie muredele ja tee rõõmule.

Meelespeetav kirjakoht: Kristus ütleb: Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed! Ilm 1:18

Jeesus on igavesti Elav, kes aga oli vahepeal surnud. Need sõnad kõnelevad Tema lepitussurmast ja ülestõusmisest. Enamikul meist on süükompleksid. Me kardame, et mõni näitab meile ja ütleb ühe või teise asja kohta: “Sa oled selles süüdi!”

Süüdlased me tõesti olemegi, aga see ei ole kogu tõde. Paulus ütleb selle kohta Rooma kirjas, et “Kes võib meid hukka mõista? Kristus Jeesus on, kes suri ja, mis veel enam, kes üles äratati, kes on Jumala paremal käel ja kes palub meie eest.” (Rm 8:34) See tõde mille Paulus nõnda sõnastas, tähendab et meil pole tarvis kohkuda, kui keegi leiab meis vigu ja ütleb, et me oleme suured patused. Meil pole tarvis hakkata ennast kaitsma ja oma puuduste õigustamiseks, ei tea mis ettekäändeid välja mõtlema ja seda sellepärast, et Jeesus Kristus on surnud ristil meie eest. Ta tõusis ka surnuist, et meiegi saaksime õigeks. Tema ülestõusmine on igaveseks tõenduseks, et me tohime uskuda kõigi oma pattude andeksandmist ja usaldada, et pääseme kord taevasse Tema juurde. Ja see pole veel kõik. Ta istub pealegi Isa paremal käel ja palub meiegi eest praegugi.

Kõige sellepärast võiski Jeesus öelda: “Ma elan igavesest ajast igavesti!” Need sõnad kõnelevad sellest, kuidas on praegu ja edaspidi. Jeesus tõesti suri, aga Ta võitis surma ja elab nüüd igavesti. See on meie jaoks ääreltult tähtis, sest meil tasub meeles pidada sedagi, mis Ta ütles ka Johannese evangeeliumis: “Veel pisut aega, ja maailm ei näe mind enam, aga teie näete mind, sest mina elan ja ka teie peate elama.” (Jh 14:19)

Et Jeesus elab, siis elavad ka need kes Temasse usuvad ja koos Temaga elavad. Pidagem meeles, et esialgselt paluti need sõnad edasi anda inimestele, keda Jeesuse uskumise pärast tagakiusati ja isegi tappeti. Nüüd öeldakse neile, et isegi ajalik surm ei lahuta neid Kristusest. Igavene elu algab siin maapeal ja bioloogilisel surmal pole sellele mitte mingisugust mõju.

Veel ütles Jeesus, et minu käes on surma ja surmavalla võtmed! Võtmed tähendavad võimu ja meelevalda. Kelle käes on võtmed, see on ka peremees. Tema võib vastavalt oma soovile nii avada, kui ka sulgeda. Nii, et surmal enam surmavalla üle õigust ega meelevalda ei ole. Jeesusel Kristusel on meelevald mis ulatub ka üle surma ja haua. Tema haud, mis ülestõusmis hommikul tühjaks jäi, on ühtlasi ka meie tühi haud.

Sellega tahab siis Jeesus öelda, et Tema meelevald kehtib ka üle surmavalla. Jeesuse võtmed avavad kõik uksed, sõltumata sellest kus nad on. Tema võimu ei piira miski. Ta päästab inimesed hauastki. Seepärast on Tema seltsis nii turvaline. Mitte üks vägi ei saa Kristusesse uskujad Temast lahutada.

Mida tema maha kisub, seda ei ehitata üles; keda tema vangistab, seda ei vabastata mitte. (Ii 12:14) Ja ma panen Taaveti koja võtme temale õlale: tema avab ja ükski ei sule, tema suleb ja ükski ei ava. (Js 22:22) Nõnda ütleb Püha, Tõeline, kelle käes on Taaveti võti, kes avab, ja ükski ei lukusta, ning lukustab, ja ükski ei ava. (Ilm 3:7)

* * *

 

VÕIT ON ELU PÄRALT!

Pühapäev – 1. aprill

1. ülestõusmispüha

Ülestõusmispühal kõlab ristirahva keskel rõõmus kuulutus: Kristus on surnuist üles tõusnud! Ta on esimesena üles äratatud surnuist, uudseviljana magamaläinutest. Ta on võit-nud surma ja patu võimu. Ülestõusmine kinnitab seda, et Jeesus on Jumala Poeg. See üles-tõusmissõnum on ristiusu alus ja tuum.

Ta neelab surma ära igaveseks ajaks. Ja Issand Jumal pühib pisarad kõigilt palgeilt ning kõrvaldab oma rahva teotuse kogu maalt. Jah, Issand on rääkinud! Js 25:8

Elu ei ole meie õigus, sest me oleme selle patustades maha mänginud. Meie jumalanäolisusest on jäänud järele vaid negatiiv. Pildi kontuurid on veel olemas, kuid valgusväärtused on vastupidised. Selliste negatiividena ei ole Jumal kohustatud meid vastu võtma ega meile elu andma.

Kuid tänases kirjakohas kannab prohvet endas enam kui igatsuste helki. Ta kõneleb lootusest, mis on enam kui igatsus. “Me kiitleme oma lootusest Jumalalt saadavale kirkusele,” ja see lootus, “ei jäta häbisse” (Rm 5:2,5), kirjutab apostel Paulus.

Prohvetite ja apostlite julgus hämmastab meid ja kui me hämmastume Jumala Sõna üle, siis oleme õigel teel. Ülestõusmise sõnum on ju lootusrikas. Jeesus Kristus on esimene ülestõusnuist ja kõik meie lootused surma võita on Temaga seotud. Jumal on rajanud silla üle surmajõe.

Aga kui see kaduv riietub kadumatusega ja see surelik riietub surematusega, siis läheb täide sõna, mis on kirjutatud: “Surm on neelatud võidusse! (1Kr 15:54) Sest Tall, kes on trooni keskel, hoiab neid kui karjane ja juhatab nad eluvee allikaile; ning Jumal pühib ära iga pisara nende silmist. (Ilm 7:17) Tema pühib ära iga pisara nende silmist ning surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist, ning valu ei ole enam, sest endine on möödunud.” (Ilm 21:4)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuidas võiksime paremini Jumala eesmärke oma silme ees hoida?

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal ja Isa, me ülistame Sind selle eest, et Sa äratasid surnuist oma Poja Jeesuse Kristuse, võitsid surma ja avasid meile tee igavesse ellu. Süüta tõelist ülestõus-misrõõmu meie südames, kes me ristimises oleme osa saanud Sinu ülestõusmise väest. Kinnita meid, et kogu südamest usuksime Kristusesse kui meie Lunastajasse ja püsiksime Temas. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

KOHTUMINE ÜLESTÕUSNUGA

Esmaspäev – 2. aprill

2. ülestõusmispüha

Teise ülestõusmispüha teemaks on ülestõusnud Jeesuse ilmumine jüngritele ja naistele. Tema ilmumised veenavad jüngreid Issanda ülestõusmises ja jätkuvas ligiolus. Kogudus elab osaduses Ülestõusnuga.

Issand on tõesti üles äratatud! Lk 24:34

Inimeste kõrval, kes Jeruusalemmas Jeesuse pärast kurvastasid ja hirmunud olid, leidus veel kaks kurvanäolist meest Jeruusalemma ja Emmause vahelisel maanteel. Jeesuse surmaga on lõppenud kõik nende rahvuslikud ja usulised lootused. Teel seltsib kurbade meestega võõras. See on lahke ja sõbralik mees. Ta saab teada, et nende kurvastuse põhjuseks on Jeesuse surm. Rahva usu- ja templijuhid on Ta surmanud, ütlevad põgenejad. Ta haud on avatud ja surnukeha kadunud. Kõik lootused, mis me Temale panime, on nüüd kokku varisenud.

Kui nad koos imelise võõraga olid Emmausesse jõudnud ja Ta öömajale kutsunud, toimus mi-dagi, mis täitis nende südamed enneolematu rõõmuga. Õhtusöögilauas võtab Jeesus leiva, õnnistab seda, tänab Jumalat Tema andide eest, ja siis avanevad meeste silmad. Koos põleva südamega hak-kavad rõõmust särama ka silmad – see, kes nendega oli seltsinud, kes neile oli kirja seletanud, kes oli nende ühist õhtusööki õnnistanud, ei ole keegi muu kui Jeesus!

Kui Ta on elavana nende juures, siis järelikult pole Ta surnud. Avatud haual ja Jeesuse surnu-keha kadumisel on ainult üks põhjus: Jeesus on ülestõusnuna hauast lahkunud. Ta ei ole surnud, vaid elab edasi oma rahva juures. Ta on surma võitnud. See teadmine toob neile, kes Jeesuse surma ja kadumise pärast kurvastasid, enneolematu rõõmu, ülestõusmispäeva rõõmu.

Jeruusalemmast põgenenud jüngrid jätavad isegi õhtusöögi pooleli. Nad tõusevad üles ja ruttavad kohe Jeruusalemma, et neile, kes troostitult maha olid jäänud, Jeesuse ülestõusmisest kuulu-tada: Jeesus elab, Ta on tõesti üles tõusnud. See on Issanda koguduse kuulutus ja õnnistus ka tänapäeval, homme ja lõpmata: Issand on tõesti üles äratatud!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Vana Testament on häll, millesse asetati Jeesus Kristus” (Martin Luther, 1483-1546). Palu, et võiksid väärtustada ja mõista meie Issanda olulisust.

Palvetagem: Püha Jumal, me täname Sind, et ülestõusnud Issand on omadele ilmunud. Ava meie südamed, et meiegi tunneksime Ta ära, kui Ta meie juurde tuleb. Anna meile valmisolekut ja jõudu, et võiksime alati ja kõikjal olla Tema ülestõusmise tunnistajateks. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

 

USK JEESUSE ÜLESTÕUSMISSE

Ülestõusmisnädala Teisipäev – 3. aprill

Jeesus ise seisis jüngrite keskel ja ütles neile: “Rahu olgu teile!” Aga nemad kohkusid ja lõid kartma, arvates end vaimu nägevat. Lk 24:36,37

Mõned seletajad on arvanud, et kristlaste usk Jeesuse ülestõusmisse põhineb kergeusklike ini-meste hallutsinatsioonidel. Nad mõtlevad, et see sündis sellest, et Tema jüngrid nii väga soovisid, et Jeesus ei olekski surnud ning lõppuks hakkas neile tunduma, et nende soov unelm ongi tegelikus.

End see mida me loeme Piibli kirjeldustest kõneleb täpselt vastupidisest. Jeesuse järgijad ei osanud Tema ülestõusmist mitte kuidagi oodada ega soovida. Ja isegi siis kui Jeesus neile isiklikult ilmus, ei suutnud nad seda esialgu uskuda. Ainus mida nad oskasid arvata oli, et nende tuppa on õhtupimeduses ilmunud mingi vaim või viirastus. Jeesus pidi neile kannatlikult, lausa “puust ja punaselt” ette tegema, et see on tõesti Tema ja tegemist ei ole mingi kahtlase nähtusega.

Viimaks näitas Jeesus end neile üheteistkümnele, kui nad lauas istusid, ning sõitles nende usk-matust ja kõva südant, et nad ei olnud uskunud neid, kes olid teda näinud pärast ta ülesäratamist. (Mk 16:14) Kui nüüd selsamal nädala esimesel päeval oli õhtuaeg ja seal, kuhu jüngrid olid kogu-nenud, olid uksed lukus, sest nad kartsid juute, tuli Jeesus, jäi seisma nende keskele ja ütles neile: “Rahu teile!” (Jh 20:19) Ta oli palju päevi nähtav neile, kes koos temaga olid tulnud Galileast üles Jeruusalemma. Needsamad on nüüd tema tunnistajad rahva ees. (Ap 13:31) Ja et ta näitas ennast Keefasele, seejärel neile kaheteistkümnele. (1Kr 15:5)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui palju tunned ülestõusmise tõendeid? Tugevad argu-mendid koos väelise isikliku tunnistusega moodustavad ümberlükkamatu kombinatsiooni. Palu, et Tema ise sind juhendaks.

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, oma Poja alanduse läbi ülendasid Sa langenud maailma ja päästsid meid surma lootusetusest. Õpeta meid mõistma Sinu sõna tõotusi ning ava meie süda vastu võtma lunastuse sõnumit. Kingi oma ustavale rahvale osa igavesest rõõmust Jeesuse Kristuse, üles-tõusnud Issanda läbi.

* * *

   

JEESUS KRISTUS ON MEIE ELUTEE

Ülestõusmisnädala kolmapäev – 4. aprill

“Taavet oli prohvet ja teadis, et Jumal oli talle vandega tõotanud tema troonile seada istuma järglase ta niuete viljast, siis ta nägi ette ning rääkis Messia ülestõusmisest.” Ap 2:30,31

Oli vaieldamatu tõsi asi, et nii suur ja hinnatud kuningas kui Taavet oligi, oli ta ometi surnud ja kõdunenud ning tema hauda teadis igaüks. Jeesusega ja ainult Temaga oli lugu teisiti. Ta tõusis surnust ülesse juba kolmandal päeval ja Tema ihu tõesti ei jäänud mädanema. Seda oligi Taavet oma 16. laulus ennustanud.

Tea, kui sinu julgeolek on Jeesuses, siis on Tema tühi haud ka sinu tühi haud. Kristlase rõõm tuleneb just Kristuse ülestõusmise sõnumist ja selle tõelisusest. Surm tõesti ei saa enam öelda vii-mast sõna, pärast seda kui Jeesus tema võitis.

Kui su päevad täis saavad ja sa puhkad koos oma vanematega, siis ma lasen pärast sind tõu-sta sinu järglase, kes tuleb välja sinu niudeist, ja ma kinnitan tema kuningriigi. (2Sm 7:12) Issand on vandunud Taavetile, tõesti, ta ei tagane sellest: Sinu ihu soost panen ma ühe su aujärjele! (Ps 132:11) Aga sedagi on olnud vähe su silmis, Issand Jumal, ja seepärast oled sa rääkinud oma sulase soole ta tulevikust, ja see on õpetus inimesele, Issand Jumal! (2Sm 7:19) Issanda Vaim räägib minu läbi ja tema sõnad on mul keelel. (2Sm 23:2) Ja on meile äratanud päästesarve oma sulase Taaveti soost. (Lk 1:69)

Sest sina ei jäta mu hinge surmavalla kätte ega lase oma vagal näha kõdunemist. (Ps 16:10) See aga, kelle Jumal on üles äratanud, ei näinud kõdunemist. (Ap 13:37)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Et seni oleme Kristuse usu läbi vastu võtnud, ei pruugi paljud üldse hoomata kui tugevale ajalooliste faktide kaljule see usk on rajatud.

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sina oled kinkinud meile taas selle rõõmuaja. Sina vaatad heatahtlikult meie peale hoolimata sellest, et oleme sageli kahelnud Sinu tõotustes ja ustavuses. Tugevda meie usku ja anna tunda oma lähedust, kui meie usk lööb kõikuma või pöördume uhkes enesekindluses Sinust eemale. Ava meie süda ja silmad, et me võiksime oma elus märgata Sinu Poja, ülestõusnud Issanda väge ning rõõmuga järgida Teda, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

 

ÜLESTÕUSNUD ISSAND PÄÄSTAB

Ülestõusmisnädala neljapäev – 5. aprill

Kui Jeesus nädala esimesel päeval vara oli üles tõusnud, näitas Ta end esmalt Maarja Magdaleenale, kellest Ta oli seitse kurja vaimu välja ajanud. Mk 16:9

Kui kristlaseks saamine oleks vaid mingi hingeline rahuldus või usuline tunne, vaimse rikas-tumise või sisemise kultuuri küsimus, vaevalt oleks siis Kristuse kogudus tänapäeval veel olemas. Kristlaseks saamine on pääsemine. Kui päästetakse merehätta jäänud laeva reisijaid, siis ei ole seal tegemist nende hingelise mugavustunde tõstmisega, vaid meeleheitlikust olukorrast välja toomisega. Ülestõusmise hommik ütleb meile, et Päästja on ilmunud.

Apostel Paulus kõneleb Issandast, “kes meid on kiskunud välja pimeduse meelevallast ja ase-tanud oma armsa Poja kuningriiki” (Kl 1:13). Küsimus on selles, kas Jumal saab talle kuuluvad ini-mesed tagasi või mitte? Kas mõttetuse ja kaose meres hulpiv inimkond saab või ei saa kindla pinna jalge alla? Võib-olla läheb mõne elu päris hästi, võib-olla kogeb mõni isegi tervenemist Jumala juu-res. Võimalik, et keegi võidab kogu maailma, aga kaotab oma tõelise elu. “Sest mis kasu on inime-sel sellest, kui ta võidaks terve maailma, aga teeks kahju oma hingele?” (Mk 8:36) Aga enamasti siiski ei ole nii, et kõik meie elus klapib, üksnes vahekord Jumalaga on korrast ära. Reeglina kaas-neb meie ja Jumala vahelise võõrandumisega ka muid sisemisi ja väliseid raskusi. Ülestõusnud Is-sand tahab meid päästa. Ta tahab, et kõik oleks hästi ja maailm kuuluks taas oma Loojale.

Ja ennäe, Jeesus ise tuli neile vastu ja ütles: “Olge rõõmsad!” Aga nemad astusid ta juurde, haarasid ta jalgade ümbert kinni ja kummardasid teda. (Mt 28:9) Ja mõned naised, keda ta oli teinud terveks kurjadest vaimudest ja haigustest: Maarja, keda hüütakse Magdaleenaks, kellest seitse kurja vaimu oli välja läinud. (Lk 8:2) Kui ta seda oli öelnud, pöördus ta ümber ja nägi Jeesust seismas, aga ta ei teadnud, et see on Jeesus. (Jh 20:14)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuidas oled kogenud oma elus, et Issand kinnitab oma sõna? Millise muutuse on see toonud su ellu, kui otsustasid uskuda seda, mida sulle Jeesusest tunnistati nende poolt, kes nägid teda elavana?

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sina oled oma Poja surnuist üles äratanud ning seadnud Ta elu ja surma Issandaks. Ava meie süda ja juhi meid oma evangeeliumi kaudu uskmatusest rõõmsale usule, et me julgelt kuulutaksime Jeesuse Kristuse ülestõusmist, kes koos Sinuga Püha Vaimu üht-suses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

TÄNU PÄÄSTMISE EEST

Ülestõusmisnädala reede – 6. aprill

Palju oled Sina, Issand, mu Jumal, teinud imetegusid ja mõelnud mõtteid meie kohta; ei ole kedagi Sinu sarnast. Ps 40:6

Meil on Jumala tegudest ja headest plaanidest rääkida veel palju enam, kui Taavetil. Sest vahepeal on möödunud kolm tuhat aastat, mis on toonud neile lugematul arvul täiendust. Enne kõike on teoks saanud lunastus Jeesuses Kristuses. Teiseks võiks nimetada ärkamisaegu. Seda kuidas Jumal on muutnud lugematute inimeste elu uueks. Ja kolmandaks on iga Jumala lapsel ka tohutult palju isiklikke kogemusi, mille eest nii sama tänulik olla. Mida enam mõelda Jumala armastusele meie, patuste inimeste vastu, seda hämmastavam see tundub.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtiskle, mil viisil annab sinu isikliku elu lugu võimaluse jagada Jumala lugu teistega. Jaga seda täna kellegagi.

Palvetagem: Kõigeväeline, igavene Jumal, Sa oled oma Poja surma ja ülestõusmisega võitnud kurjuse võimu ja teinud tühjaks saatana salasepitsused. Halasta nende peale, kes nüüdki pettuse ja kavalusega püüavad valeks pöörata sõnumit Issanda ülestõusmisest, ning juhi neid meeleparandusele. Aita meil võita oma kahtlused, isekus ja hoolimatus, et me võiksime kogu oma eluga tunnistada ülestõusnud Jeesust Kristust, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

 

KAS ON AEG MINNA LIIKVELE?

Ülestõusmisnädala laupäev – 7. aprill

Need üksteist jüngrit läksid Galileasse sinna mäele, kuhu Jeesus neid oli käskinud minna. Ja kui nad teda nägid, kummardasid nad teda, mõned olid aga kahevahel. Mt 28:16,17

Matteus jutustab ülestõusnud Jeesuse ühest viimsest kokkusaamisest üheteistkümne jüngriga Galileas. Matteus ütleb, et Jeesus määras täpse paiga, kus nad pidid kohtuma – ühe mäe peal. Kus või milline see mägi oli, seda Matteus meile ei ütle. Aga ta rõhutab, et üksteistkümmend läksid sinna, kuhu Jeesus neile oli käskinud minna. Meilgi oleks oluline see meelde jätta. Mispärast?

Jeeriko tölnerite ülem Sakkeus tahtis ka Jeesust kohata ja Teda tundma õppida. Ta arvas, et seda on lihtne teha. Tarvitseb vaid minna selle koha lähedusse, kust Jeesus möödub, ja valida vaatle-miseks sobiv koht. Ja nõnda ta ka tegi. Ta läks tee äärde, kust Jeesus pidi Jeerikost mööduma, ja et ta ei ulatunud teistest üle vaatama, ronis ta tee servas kasvava viigipuu otsa. Sakkeuse valitud koht ei olnud Jeesuse tundmaõppimiseks ometi sobiv. Jeesus kutsus Sakkeuse puu otsast alla. Sest Jeesus tahtis, et Sakkeus võiks Teda tundma õppida. Et see võiks sündida, pidi Sakkeus tulema hoopis Jeesuse määratud paika. Jeesus ütles: Sakkeus, ma pean sinu majja tulema. (Lk 19:5) Ja tõesti, kui Sakkeus koos Jeesusega oma majja oli tulnud, selgus talle, kes Jeesus tegelikult on. Jeesusel oli imeline meelevald tema üle. Ta vabastas Sakkeuse tema elu roiskunud pahedest, tema ülekohtusest ja halas-tamatust meelsusest, valest, silmakirjalikkusest ja pettusest. Jeesus muutis ta elu ja tõi majja Jumala õnnistuse.

Ülestõusnud Jeesus teeb seda kõigile, kes tulevad, et Temaga kokku saada Tema poolt määra-tud paigas. Paljud inimesed teevad enamasti ühe ja sama vea. Nad tahavad Jeesust leida ja näha en-da valitud paigas – esteetilistes elamustes, vaimulikus kunstis ja muusikas. Jeesust, ülestõusnud ja elavat Õnnistegijat on aga võimalik leida ainult neis paigus, mis Tema on määranud.

Niisuguseks kohaks on sõna ja sakrament. Sõnast ja sakramendist mööda minnes ei ole võimalik Jeesusega kokku saada. Ja alles siis, kui Jeesuse läbi on inimese ellu tulnud õnnistus, hakkab ta mõistma vaimuliku muusika ja kunsti tõelist olemust. Alles siis oskab ta oma südames Issandale laulda ning mängida.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kristus andis meie eest kõik, kas oleme valmis samaga vastama?

Palvetagem: Kõigeväeline püha Jumal, Sinu Poeg Jeesus Kristus sai oma ristisurma ja üles-tõusmisega võidu surma üle. Sa oled Ta ülendanud elavate ja surnute Issandaks. Aita meil uskuda Temasse ja elada osaduses Temaga ülestõusmise ja igavese elu lootuses. Sinule olgu ülistus ja au Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

 

Kasutatud allikad

  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Välja õuduse august (Ps 40:1-41:14); Suur rõõmusõnum (Lk 24:1-53); Peetrus kuulutab Jeesust (Ap 2:22-41); Tähed Jeesuse käes (Ilm 1:17-20). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Soom, Kaido. Kristus on surnuist üles tõusnud!. – Eesti Kirik (12.04.2017): http://www.eestikirik.ee/kristus-on-surnuist-ules-tousnud-7/
  • Soosaar, Albert (1996) Usk – lootus – armastus: [postill]. Tallinn: Logos, lk 137-139, 215-216,
  • Tammo, Joosep (2000) Päeva eriline sära: [postill]. Tallinn: Logos, lk 160, 165-166

 

Koostas Indrek Lundava. Märts 2018

Päeva Sõnum. Nr 78. 25. – 31. märts 2018

Päeva Sõnumi logo

AUKUNINGA ALANDUSTEE

13. nädal: 25. – 31. märts 2018

Paastuaja 6. pühapäev

Palmipuudepühaga algab Kristuse alandustee. Pidulik Jeruusalemma sisenemine tähendas Jeesuse jaoks vastuminekut kannatusele ja surmale. Juubeldav rahvahulk, kes palmiokstega Kristust tervitas, ei saanud aru toimuva tähendusest. Palmioksad sümboliseerivad võitu ja lootust, kuid ilm-selt mõistis rahvahulk seda teisiti kui Jumal. Rahval olid isiklikud ja poliitilised ootused, kuid inimesed ei mõistnud seda, miks Jeesus pühasse linna sisenes. Nad polnud valmis lõpuni Jeesuse kõrval olema ja rasketel hetkedel ei suutnud isegi jüngrid Jeesusele ustavaks jääda. Ometi Jeesus sam-mus oma teed, sest ta teadis, kuhu ja miks läheb. Ta läks Jeruusalemma selleks, et päästa maailm. Kristus sisenes linna, et kanda inimeste patud ja anda neile võimalus pääseda igavesse ellu.

Meelespeetav kirjakoht: Nõnda peab ülendatama Inimese Poeg, et igaühel, kes usub, oleks Temas igavene elu. Jh 3:14b,15

Lihaks saanud Inimese Poeg sai alluvaks ka surmale, millele allub kõik liha; Tema surmal on aga ainulaadne tähendus. Selle tähenduse selgitamiseks toob Jeesus näite iisraellaste kõrberännakust. Iisraellased olid patustanud, tõstes Jumalast määratud juhi Moosese vastu mässu; tagajärg oli, et nad langesid mürkmadude ohvriks. Mooses aga, tegutsedes Jumala halastusrikka korralduse kohaselt – kuna Jumal ei tahtnud oma rahvast täielikult kaotada –, valmistas vaskmao ja tõstis selle ridva otsa, et kõik seda näeksid; kõik, kes vaskmaole vaatasid, pääsesid surmakaristusest (4Ms 21:9). Ja tähelepanu all pole mitte madu ise, kes on patu võrdkuju (1Ms 3), vaid just see, et madu tõsteti ja riputati ridva külge.

Ka pilk Kristuse ristile Kolgata künkal – nähtavaks tõstetud kõigile, kes mööda lähevad – aitab kurja hammustuse vastu. Kui patt nõelab, siis peab kinnitama pilgu ristilöödud Jeesusele. See puhastab mürgist ja parandab haavad. Täna vastab Vana Testamentlik “vaatamine” juba uskumisele ja “mürgitusest paranemine” igavese elu saamisele.

Ja Issand ütles Moosesele: “Tee enesele madu ja pane see ridva otsa, siis jääb elama iga salvatu, kes seda vaatab!” Ja Mooses tegi vaskmao ning pani selle ridva otsa. Kui siis madu oli salvanud kedagi, aga too vaatas vaskmadu, siis ta jäi elama. (4Ms 21:8,9) Ja kui mind maa pealt ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde. (Jh 12:32)

* * * * * * *

Nii tihti, katsumuste ja võib-olla ka kahtluste hetkedel, soovin ma Sulle öelda: “Issand, ma olen nii sageli kuulnud Sinu kutset! Kui palju kordi olen ma teele asunud! Ja siis kukkunud suutmata jätkata. Jälle üles tõusnud. Ja uuesti kukkunud. Ma ei saa öelda, et olen Sulle järgnenud. Olen Sind sageli silmist kaotanud. Ja ometi alati tundnud, et Sa oled siinsamas …” ja sellepeale Sa vastad mulle: “Tõuse üles. Alusta otsast peale … Sa oled täna siin sellepärast, et Mina olen su välja valinud. Ärgu kadugu sinu elust innukus ja rõõm, minna koos Minuga lõpuni. Alati täis pealehakkamist järgneda Minu kutsele, mida Ma sinult ootan. See innukus ja see rõõm on sinu jaoks, nad on sinu omad, ära unusta, ära kaota lootust!”

* * *

 

RÕÕMUSTA PÄÄSTE ÜLE

Pühapäev – 25. märts

Issanda Jeruusalemma minemine. Palmipuudepüha

Palmarum

Kõrged rahvajuhid ja sõjamehed sõitsid linna alati hobuse seljas, sest see oli ülikule kohane loom. Samas oli hobune tavaliselt sõjaratsu ja nii sümboliseerib ta surma ja kaduvust. Jeesus oli oma aja ülikutest erinev ja tema läks pühasse linna eesli seljas, näidates nii oma alandlikkust ja valmisolekut kannatada inimeste eest.

Ole väga rõõmus, Siioni tütar, hõiska, Jeruusalemma tütar! Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja. Tema on alandlik ja sõidab eesli seljas, emaeesli sälu seljas. Sk 9:9

Esimest korda tulles, tuli Issand Jeesus ratsutades väiksel loomal, kes sümboliseerib rahu. Ta tõi rahu, surres meie eest ristil ja võites surma. Selle kohta sobib hästi ka see Sakarja salmi tõlke viis, kus öeldakse “õige ja võidu saanud on Tema”.

Muidugi ei saa Jeesuse võidu teekonda piirata ainult ratsutamisega väikese eesli seljas Betaaniast Jeruusalemma. See on ainult väike osa teekonnast, mis algas juba kaugel igavikus ja ulatub ka tulevikus igavikku. Heebria kirjas nimelt paljastakse, et Isa ja Poeg leppisid juba igavikus, seega enne inimese loomist kokku et, Ta tuleb langenud inimkonna eest surema. Sellele kokkuleppele viitavad sõnad: “Siis ma ütlesin: Vaata, ma tulen – rullraamatusse on minust kirjutatud – tegema sinu tahtmist, oh Jumal!” (Hb 10:7) Igavikuline Jumal saab siis inimeseks ja nõustub laskma end meil piinata ja surema. Selleks, et meile avaneks tee igavesse ellu. Seda kõike teeb Ta alandlikult, inimest armastades.

Miski polnud juhus. Kui Ta ratsutas Jeruusalemma oli Ta tulnud igavikust teel igavikku. Rist ja tühi haud ei olnud Ta eesmärk. Ka taevasse minek ei olnud Tema loo lõpp-punkt. Praegugi palvetab Ta meie eest, meie aga ootame Teda veel maapeale tagasi tulevat. Tema töö, ei ole ristile ega ka isegi taevasse minekuga hoopiski lõppenud.

Vaata, Issand on kuulutanud maa ääreni: Öelge Siioni tütrele: Vaata, su pääste tuleb! Näe, te-maga koos on ta palk ja tema ees on ta töötasu. (Js 62:11) Hõiska, Siioni tütar, hüüa, Iisrael! Rõõmusta ja rõkata kogu südamest, Jeruusalemma tütar! (Sf 3:14) Ütelge Siioni tütrele: Ennäe, su kuningas tuleb sulle tasane, istudes emaeesli seljas ja sälu seljas, kes on koormakandja looma varss. (Mt 21:5) Ära karda, Siioni tütar! Ennäe, su kuningas tuleb eeslisälu seljas istudes. (Jh 12:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Täna Jumalat Tema plaanide eest sinu elus ja kogu maailmas. Palu, et Ta võiks kinnitada su usku nende täielikku teostumisse.

TÄNA, OODATES PEIGMEEST, KES TULEB.

HOMME, OODATES MAAILMA KUNINGAT

ÜLESTÕUSMISPÜHADE AURIKKAS VALGUSES!

Palvetagem: Kõigeväeline, igavene Jumal, kuulekana Sinu tahtele sai meie Lunastaja inime-seks, alandas ennast ja painutas end risti häbi alla. Aita meil Teda kannatusteel tõsise meelega järgida ja Tema ülestõusmise võidust osa saada. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

 

PÜHA JA SUUR KANNATUSNÄDAL

Palmipuudepühal asub Kristuse kirik teele, et elada kaasa Kristuse viimasele eluetapile. Sel-lega algab püha ja suur kannatusenädal. Selle mõte on süvenemine elu ja surma, kurbuse ja rõõmu, teiste eest elamise ja kannatamise olemusse.

JEESUS KETSEMANIS

Suur Esmaspäev – 26. märts

Enamik inimestest väldib kannatusi ja raskusi. Vangistajate tulles üritaks suurem osa pageda. Kristus ei pagenud Ketsemanist, vaid palvetas. Jeesus ei pagenud, vaid ta oli valmis inimkonna nimel kannatama. Issand oli valmis end vabatahtlikult andma oma vangistajate kätte. Ta suutis seda armastusest inimkonna vastu.

Ta alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani. Fl 2:8

Jeesuse kuulekus on kindel tunnus Tema jumalikkusest ja autoriteedist, kuna ainult jumalik olevus saab võtta vastu surma kuulekusena; harilike inimeste jaoks on see lihtsalt paratamatus. Üksnes Tema võis kuuleka Pojana valida surma kui endale määratud osa, ja Ta tegi seda oma armastuse tõttu nii Isa lunastava eesmärgi kui ka hukkuva maailma vastu, kuhu Ta tuli: “Vaata, ma tulen – … – tegema sinu tahtmist, oh Jumal!” (Hb 10:7). Just see täielik Jumala tahte omaksvõtt annab väärtuse Tema kuulekuse kõrgpunktile – kuulekusele surmani.

See salm viib ühe viipega suurimast kõrgusest suurima sügavuseni, Jumala valgusest surma pimeduseni.

Ja ta läks pisut eemale, langes silmili maha ja palvetas: “Minu Isa, kui see on võimalik, siis möödugu see karikas minust! Ometi ärgu sündigu nõnda, nagu mina tahan, vaid nii nagu sina!” (Mt 26:39) Seepärast ta pidigi kõiges saama vendade sarnaseks, et temast saaks halastav ja ustav ülem-preester Jumala ees rahva pattude lepitamiseks. (Hb 2:17)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui suur on sinu tahe teenida teisi? Palu, et Jumal annaks ja lisaks sulle alandlikkuse armu. Et siis järgida julgelt Kristuse eeskuju.

VALMISTAGE ETTE OMA LAMBID, MIS HIILGAVAD HEATEGUDE JA ÕIGE USU VALGUST!

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, oma nõtruses eksime ja oleme vastuvõtlikud kurjale. Vaata oma Poja kannatustele, aita meil taas jalule tõusta ja kingi meile uus elu. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

* * *

 

JEESUS KOHTU EES

Suur Teisipäev – 27. märts

Jeesus seisab kohtu ees. Kohus pole objektiivne. Õhus on palju emotsioone ja inimese saatusega mängimist. Seda mõistab ka kohtuniku rollis olev Pilaatus, kes üritab lasta kas Jeesust vabaks või anda ta juutide kohtu alla.

Kuid Kristuse vangistajate soov on kindel ning Pilaatus on sunnitud andma kohtuotsuse, mis mõistab Jeesuse surma. Issand teadis seda ette, Ta vastas küsimustele ausalt ja otse ega üritanud end päästa, sest Tema sihiks oli surra inimkonna pattude lunastuseks.

Vaata, mu sulane talitab targasti, Teda ülistatakse ning ülendatakse ja Ta saab väga kõrgeks. Nagu paljud kohkusid Tema pärast – nõnda rikutud, ebainimlik oli Ta välimus ja Ta kuju ei olnud inimlaste taoline. Js 52:13,14

Issanda rahva kohta näeme läbi terve Vana Testamendi, et ta toimib enamasti Jumala tahtele vastupidiselt ning seega valesti ja rumalasti. See on ikka toonud kaasa ka häda ja viletsuse. Nüüd aga hakkatakse meie silme ette maalima Issanda sulase kujutist ja Tema on algusest peale hoopis teistsugune. Kõige pealt öeldakse, et Ta talitab targasti ja sellel on väga head tulemused. Kolme kordselt rõhutakse, et Ta saab väga kõrgeks. Teisiti öeldes, Ta on väga edukas. Selles kõiges pole raske näha Issanda Jeesuse ülestõusmist, taevasse minemist ja istuma taevasele troonile.

Sellise alguse järel võiks oodata Tema eduloo täpsemat kirjeldust. Ja see järgnebki 14. salmis. Aga see on üllatuslikult eelnevale täielik kontrast. Risti all seisvad inimesed nägid oma õpetajat, kelle välimus oli tõesti eelneva kohtlemise tõttu rikutud ja lausa ebainimlik. Ta isegi ei meenutanud enam inimest, nagu siin öeldakse. Enamik pööras vapustavalt oma pilgu ära. Luukas jutustab, et inimesed läksid koju tagasi, endale vastu rinda lüües. Nõnda väljendati selles kultuuris äärmist vaeva. Ei tea, kas Jumal laskis südapäeval pimedaks minna selleks, et katta seda vapustavat pilti. Mingis mõttes kindlasti, sest tegemist ei olnud ju päikesevarjutusega. Täiskuu ajal, mil paasapühi alati peeti võib esineda küll kuuvarjutus, aga mitte kunagi päikesevarjutus.

Kuule siis, ülempreester Joosua, sina ja su sõbrad, kes istuvad su ees – nemad on ju hea ende mehed -, sest vaata, ma toon oma sulase Võsu! (Sk 3:8) Vaata, see on mu sulane, kelle ma olen valinud, mu armastatu, kellest mu hingel on hea meel. Ma panen oma Vaimu tema peale ja ta kuulutab paganaile õigust. (Mt12:18) Seepärast on Jumal tõstnud ta kõrgemaks kõrgest ja annetanud talle selle nime, mis on üle iga nime. (Fl 2:9)

Tema on pühamuks, aga ka komistuskiviks ja pahanduskaljuks mõlemale Iisraeli kojale, lõksuks ja püüdepaelaks Jeruusalemma elanikele. (Js 8:14) Ja Siimeon õnnistas neid ja ütles Maarjale, tema emale: Vaata, see laps on seatud languseks ja tõusuks paljudele Iisraelis ja tähiseks, mille vastu räägitakse, (Lk 2:34) nagu on kirjutatud: “Need, kellele ei ole temast midagi kuulutatud, näevad ja need, kes ei ole kuulnud, hakkavad mõistma.” (Rm 15:21)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Lugu Jeesusest kui kannatavast sulasest on lohutanud paljusid jüngreid ja aidanud mõnelgi mõtestada seda teenimatu kannatuse dilemmat. Millised kummalised pea peale pööratud väärtused: valmisolek surra teiste pattude eest, et nad võiksid olla õiged Jumala ees. See on tõesti üllatav pääste!

TEMAL AINSANA ON VÕIM MEID PÄÄSTA “MEIE PATTUDE MÄDASOOST”!

Palvetagem: Kõigeväeline ja igavene Jumal, aita meil Kristuse kannatust nõnda pühitseda, et me Sinu juures andeksandmist leiame. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

* * *

 

JEESUS MÕISTETAKSE SURMA

Suure Kolmapäev – 28. märts

Jeesus mõistetakse surma. Tal on peas kibuvitsakroon ja seljas purpurmantel. Nii astub inimkonna Issand ohvrisurma teele.

Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. Rm 5:8

Jumal annab meile tunda, kui suur tema armastus meie vastu on. Ja siis peaksime meie veel kahtlema, et me aust osa saame? Või et me veel karistuskohtu alla langeme? Mõtle, mida Jumal teeb. Meie olime ülekohtuselt kõiki Jumala korraldusi eiranud, tema vastu sõnakuulmatud olnud, kuid siis tõi Jumal ise lepitusohvri meie surmaväärt kuriteo eest, kuna ta oma Poja meie eest ära andis. Kui palju kindlamini päästetakse meid karistuskohtust nüüd, kuna oleme osaduses elava Ju-malaga.

Ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest. (Jh 15:13) Armastuse me oleme ära tundnud sellest, et Kristus on jätnud oma elu meie eest; ning meie oleme kohustatud jätma oma elu vendade eest. (1Jh 3:16)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Issand, Sa oled meid iseenda jaoks loonud, ja meie südamed ei leia rahu kusagil mujal kui Sinus.” (Augustinus)

IGAÜKS SAAB ENDALE JUMALA KÄEST SELLE KOHA,

MIS TEMA JAOKS TAEVASES JERUUSALEMMAS

ENNE MAAILMA LOOMIST ON VALMIS PANDUD.

Palvetagem: Püha Jumal, Sa alandasid oma Poja häbistava risti alla, et meid kurja võimusest vabastada. Anna meile armu, et ka meie oleksime kuulekad Sinu tahtele ning tõuseksime kord kirkuses üles. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

* * *

PÜHA ARMULAUD

Suur Neljapäev – 29. märts

Püha õhtusöömaaja mälestus.

Jeesus seab armulaua. Kui senini tähistati paasasöömaajal Iisraeli rahva põgenemist Egiptuse orjusest, siis Jeesus annab sellele söömaajale uue sisu. Leib on Tema ihu ja vein Te-ma veri. Nii sõlmib Issand uue lepingu selleks, et anda inimesele andeks tema patud. Iga kord, kui tuleme armulauale, saame osa Kristusest ja tema kannatuse viljast: pattude andeksandmisest.

Tema on mälestuse seadnud oma imetegudele. Halastaja ja armuline on Issand. Ps 111:4

Mis võiks see imetegu olla? Ühed arvavad, et see on Iisraeli pääsemine Egiptusest. Teised arvates on see paasatalle söömaaeg. Tõenäoliselt oleks kõige õigem arvata, et Iisrael ise oli Jumala tegude mälestussammas.

Jeesus ütles uue seaduse jüngritele: “Teie olete minu tunnistajad.” (Ap 1:8) Inimesed, kes olid Teda kuulnud ja näinud, olid Tema mälestussambad. Need, kes olid Jeesusega olnud, nägid kõige selgemini Tema iseloomu õrnu külgi ning võisid jutustada Tema halastusest ja armust.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ole endaga aus, küsides mille alusel sa otsustad teiste ini-meste üle? Kuidas sinu kogudus näitab, mida ta tegelikult väärtustab inimestes?

ARMASTADA JA TEENIDA!

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus, Sa oled seadnud meile püha armulaua, et me võiksime meelde tuletada Sinu surma ja tunnistada Sinu ülestõusmist. Aita meil Sinu ihu ja vere sakramenti nõnda vastu võtta, et me kogeksime igal päeval Sinu lunastavat väge, kes Sa koos Isaga Püha Vaimu ühtsuses elad ja valitsed igavesest ajast igavesti.

* * *

 

JUMALA TALL

Suur Reede – 30. märts

Meie Issanda Jeesuse Kristuse päästvate kannatuste mälestus.

Jumal asetab patuta inimesele kogu maailma patu. Tohutu on Jeesuse hingevalu, kui Ta seisab seal ristipuul ja kannab kõiki inimeste patte. Me võime liita kõik oma eluajal tehtud pa-tud, korrutada need kõigi kristlaste arvuga maailmas, kes elavad praegu ja kes on elanud enne meid.

See koorem on kohutav. Kuid Jeesus suudab seda kanda, sest Ta on Jumal. Nii sureb Jumal ristil inimeste eest, et meid endaga lepitada. Tänu Temale võime saada vabaks patust ja vabana Jumalat teenida. Jeesus sureb ja maetakse.

Nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes Temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu. Jh 3:16

Jeesuse, Jumala ainsa Poja elu ja surma peamine eesmärk on inimese päästmine; Tema kohal-olek maailmas aga jaotab inimkonna vältimatult kahte ossa. Kes teevad tõe järgi (Jh 3:21), st õiglased inimesed, tõmmatakse vältimatult Jeesuse juurde, sest tal pole vaja karta oma tegusid ja motiive jumalikule valgusele paljastada.

Teiselt poolt – ebasiirad inimesed hoiduvad Jeesuse ligioleku prožektorivalguse eest ning näi-tavad seega, et mõistavad iseennast hukka. Patt mõjutab patust end alati Jumala eest varjama, nii nagu Aadama ja Eeva varjasid end Tema eest Eedeni aias.

Jeesuses aga seisab maailm silmitsi Jumala viimase sõnaga inimestele. Eeskätt on see pääste-sõnum.

Suur on valitsus ja otsatu on rahu Taaveti aujärjel ja tema kuningriigi üle, et seda kinnitada ja toetada kohtu ja õigusega, sellest ajast ja igavesti. Vägede Issanda püha viha teeb seda. (Js 9:6) Kes usub ja on ristitud, see päästetakse, aga kes ei usu, mõistetakse hukka. (Mk 16:16) See ongi mu Isa tahtmine, et igaühel, kes näeb Poega ning temasse usub, oleks igavene elu, ja viimsel päeval mi-na äratan ta üles. (Jh 6:40) Jumala armastus meie vastu on saanud avalikuks selles, et Jumal oma ainusündinud Poja on läkitanud maailma, et me tema läbi elaksime. Selles on armastus – ei, mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid et tema on armastanud meid ja on läkitanud oma Poja lepitusohvriks meie pattude eest. (1Jh 4:9,10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ütle kellelegi täna, kuidas Jumala armastus Kristuses tegi su südame lukust lahti.

MAAILMA PÄÄSTE ON KOLMAINU RÕÕM.

SELLINE ON JUMALA ARMASTUSE VÄGEVUSE

VÕIDUKA SÄRA PÕHJATU SALADUS!

Palvetagem: Issand Jeesus, Jumala Tall, Sina alandasid end ja olid kuulekas kuni surmani. Me täname Sind, et Sa võtsid enese peale meie haigused ja valud ning kandsid karistust, et meil oleks rahu. Ärata ja valgusta meid, et tunneksime ja kahetseksime oma pattu. Puhasta meid oma ohvriverega. Sinule olgu ülistus ja au nüüd ja igavesti.

* * *

JEESUS ON HAUAS

Vaikne Laupäev – 31. märts

Jeesus on hauas, inimkonna Päästja viibib surmavallas. Ühest küljest on kõik lõppenud, sest Kristus on surnud nagu iga inimenegi sureb, teisalt teeb Kristus surmavallas viibides oma päästvat tööd. Ta oli elu ja surma Issand.

Jeesusel on kogu meelevald ja nii saab Ta surma võita ja anda surnuile igavese elu. Kristus teab, mis on surm ja mida tunneb nii surnu kui leinaja. Ta aitab neid, keda surm on puu-dutanud, andes lootuse elule.

Ma tean, et mu Lunastaja elab, ja Tema jääb viimsena põrmu peale seisma. Ii 19:25

Alles siis, kui Iiob heidab ära oma sõprade silmakirjalikud arutlused, võime näha tema tõelise suhte algust Jumalaga. Peatüki kulgedes vastandub Iiob nende ilukõnele oma kannatuste karmi tõega. Aeglaselt, hoolimata Iiobi väitest, et Jumal on selle kõige põhjustaja (Siis teadke, et Jumal on mind maha paisanud ja piiranud mind oma võrguga; Ii 19:6), hakkame aimama et see, mida Iiob kõige rohkem ihaldab, on endise olukorra taastumine. Oma perekonna ja oma tervise loomulikult. Kuid kõige enam soovib ta oma suhte taastumist Jumalaga, keda ta kutsub Lunastajaks, Päästjaks.

Selleks et Aabrahami õnnistus saaks paganatele osaks Kristuses Jeesuses ja et me tõotatud Vaimu saaksime usu kaudu. (Gl 3:14) “Sina oled väärt võtma raamatu ning avama selle pitserid, sest sina olid tapetud ning sina oled ostnud Jumalale oma verega inimesi kõigist suguharudest ja keeltest ja rahvastest ja paganahõimudest.” (Ilm 5:9) Ja ta küsis minult: “Inimesepoeg, kas need luud peaksid saama elavaks?” Aga mina vastasin: “Issand Jumal, seda tead sina!” (Hs 37:3) “Taevast olen ma need saanud, ja Issanda Seaduse tõttu ei hooli ma neist, sest ma loodan, et saan need temalt jälle!” (2Mak 7:11) Jeesus ütles talle: “Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb.” (Jh 11:25)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ilma aususeta ei leia me kunagi tõde. Anna Jumalale kõik oma emotsioonid, mitte ainult head.

SUUR RAHU HETK! SEE VAIKNE SALAJANE SÜDAME AEG,

MIL INIMLIKU ETTEMÄÄRATUSE ÜLBUS ON TÜHJAKS TEHTUD.

* * *

 

Kasutatud allikad
  • Martin, Ralph P. (2014) Kiri filiplastele. Tallinn: Logos, lk 101-102
  • Metropoliit Stefanus (2011) Suure nädala mõtisklused. Tallinn: Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik, lk 4
  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Meie pattude haavatud kandja (Js 52:13-53:8); Rõõmusta Siioni tütar (Sk 9:8-9). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Sivers, Fanny de (2000) Alguses oli sõna : neljas evangeelium. Tallinn: Logos, lk 109
  • Soom, Kaido. Jeesuse Kristuse kannatustee jälgedes. – Eesti Kirik (20.04.2011): http://www.eestikirik.ee/jeesuse-kristuse-kannatustee-jalgedes/
  • Soom, Kaido. Aukuninga alandustee. – Eesti Kirik (16.03.2016): http://www.eestikirik.ee/aukuninga-alandustee-6/
  • Tasker, R.V.G (2002) Johannese evangeelium. Tallinn: Logos, lk 65
  • Thurén, Jukka (2001) Johannese evangeelium. Tallinn: EELK Usuteaduse Instituut, lk. 52
  • Tärk, Osvald (2002) Rooma kirja seletus. Tallinn: Logos, lk 31
  • Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 518
  • Valusalt aus (Iiob 19). – Piiblivõti. Avatud Piibli Ühing (31.05.2005): http://www.avatudpiibel.ee/piiblivoti/2005/05/31

 

Koostas Indrek Lundava
Märts 2018

Päeva Sõnum. Nr. 76. 11. – 17. märts 2018

Päeva Sõnumi logo

PÄEVA  SÕNA nr. 76

ELULEIB

11. nädal: 11. – 17. märts 2018

Paastuaja 4. pühapäev

Laetare

Psalmi antifoni algusest (Js 66:10) võetud pühapäeva nimetus Laetare (“rõõmustage”) väljendab, et see pühapäev on kui eriline peatuskoht, rõõmuallikas paastuaja kõrberännakul. Seda pühapäeva on nimetatud ka poolpaastupühapäevaks, sest see paikneb paastuaja keskel.

Piiblilugemised viie tuhande toitmisest ja inimese vajadusest vaimuliku toidu järele on toonud pühapäevale ka teise nime – leivapühapäev. Jeesus on Eluleib. Ta toidab meid oma andidega ja õpetab meid jagama neid teiste abivajajatega. Sisu poolest haakub see pühapäev Suure Neljapäeva temaatikaga.

Meelespeetav kirjakoht: Kui nisuiva ei lange maasse ega sure, siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja! Jh 12:24

See nisuiva on Jeesus ise. Ta vihjab oma kannatusele Vaiksel nädalal. Mitte kurjad, hoolimatud ja jõhkrad inimesed, kes Jeesuse üle kohut mõistsid ja Ta ristile naelutasid, ei surmanud Teda. Jeesuse kannatamises ja surmas on inimlikult mõistetamatu paradoks. Taevane külvaja, Jumal ise heitis Jeesuse kui nisuiva mulda surema. Seda tegi Jumala armastus, et inimest kurjuse meelevallast vabastada. Kas siis, kui oled tulnud Jeesusele nii lähedale, et Ta on sinu Õnnistegijaks saanud ja sa Tema ees põlvitades Jumala armastust tänad ja imetled, mõistad Jumala tegu?

Jeesuse kannatamises ja surmas on veel teinegi paradoks. Pimedusevürsti kuulekad käsilased tahtsid Jeesust surma saata. Pimedusevürst tegi kõik võimaliku, et Jeesus ei sureks, nagu Ta suri – Jumala külvatud nisuivana, Jumala armastuse selge tunnistajana. Sest pimedusevürst ei vihka midagi nii jäägitult kui Jumala armastust ja selle vilja – patuse inimese lunastamist ning õndsakssaamist Jumala ees. Peetruse kaudu tahtis saatan Jeesust tagasi hoida, et Ta Jeruusalemma ei läheks. Ka siis, kui Jeesus oli juba risti löödud, püüdis saatan Teda veenda sealt maha astuma ja nõnda ennast ning teisi ristilööduid surmast päästma.

Jeesus ei teinud seda. Mulda külvatud nisuiva suri. Sellest võrsus suur hulk vilja, mida koguti seniste patuste hulgast taevastesse aitadesse. Seda koguti igaveseks eluks!

Nõnda oled ka sina, kui Jeesus on sinu Issandaks saanud, selle Jumalast külvatud nisuiva iga-veseks eluks valminud vili. Ja kui sa seda veel pole, siis kutsub Kristus sind: tule mulle lähemale, hoopis lähemale, kui sa praegu oled. Tule ja vaata, kus ma nisuivana ka sinu eest olen surnud. Tule ja kuule, kus Jumala päästev armastus on sinu jaoks reaalseks saanud. Jeesus kinnitab, et Ta ei tõuka kedagi tagasi.

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sa oled andnud oma Poja surmale, et kinkida meile elu. Toida meid eluleivaga, et me võiksime osa saada Tema tööst ja jäävat vilja kanda igaveseks eluks. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

 

VÕTA JEESUST VASTU KOGU OMA OLEMUSEGA

Pühapäev – 11. märts

Jeesus ütles: “Leib, mille mina annan, on minu liha; ma annan selle maailma elu eest? Jh 6:51

Enne kui keegi võib olla usus Kristuse juurde tõmmatud ja osa saada taevasest leivast, peab ta esmalt kuulma Isa häält (ehkki Isa on nähtamatu), mis juhib ta selle eluandva energia ammendamatu allika juurde.

Jeesusel ei olnud aga võimalik valmistada seda taevast leiba – milleks Ta tegelikult oli ise ja millest võivad osa saada kõik -, kuni Ta end ohverdas. Enne kui saada toiduks, tuli leib murda; Jeesus pidi valama oma vere, enne kui lunastatud võivad osa saada selle eluandvatest omadustes. Ühesõnaga, selle toidu jagamine sõltus Tema lunastavast surmast. Seepärast on see Jeesuse antud tõeline leib, mis kvaliteedilt ja püsivuselt ületab kaugelt seda leiba sümboliseerinud manna, lahutamatult seotud Jeesuse ihu ja vere ohverdamisega.

Teiste sõnadega, kristlik usk on usk ristilöödud Kristusesse. Tõelisest, igavest elu toovast toi-dust võivad osa saada ainult need, kes võtavad vastu Jeesuse ohvri, kes kuuluvad usu läbi Tema ihusse, kes on risti löödud koos Temaga, et ka elada koos Temaga, ning kes jäävad Temasse, kuna Tema jääb neisse. Kõik need tõed on sakramentaalselt esitatud iga kord, kui kristlased võtavad osa Issanda laua murtud leivast ja väljavalatud veinist.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie arusaamise vaimulikest asjadest kujundavad nii isik-likud kogemused kui omandatud tarkus. Palveta, et Jumala purustaks täna need piirangud.

* * *

AUKARTUS JUMALA SÕNA EES

Esmaspäev – 12. märts

Rõõmustage koos Jeruusalemmaga kõik, kes Teda armastate! Js 66:10

Päev, mil Issand näitab sellele maailmale oma kirkust, tähendab ühtedele rõõmupeo algust, teistele aga on see nuttu, kurvastuse ja kohtumõistmise päevaks. Neile kes on olnud tundlikud Issanda Sõnale ja korraldanud oma elu selle järgi, toob Issanda päev kaasa lõpliku ja igavese rõõmu. Leinapäevaks on see aga neile, kes on lükkanud tagasi Issanda Sõna, pidades ennast targemaks. Seda tehes on nad hüljanud ainsa tee Jumala juurde.

Kuulutama Issanda meelepärast aastat ja meie Jumala kättemaksu päeva, trööstima kõiki leinajaid, andma Siioni leinajaile laubaehte tuha asemel, rõõmuõli leinarüü asemel, ülistusrüü kustuva vaimu asemel, et neid nimetataks “Õigluse tammedeks”, “Issanda istanduseks”, millega ta ennast ehib. (Js 61:2,3) Õndsad olete teie, kes te nüüd nälgite, sest teie saate küllaga! Õndsad olete teie, kes te nüüd nutate, sest teie saate naerda! (Lk 6:21)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Täna Jumalat Jeesuse lepitusvere eest. Palu, et Jumal võiks ise juhtida sind selle sõnumini, mida tema sulle Piibli vahendusel täna öelda/näidata tahab.

* * *

 

MILLINE KUTSE!

Teisipäev – 13. märts

Hoi! Kõik janused, tulge vee juurde! Ka see, kellel ei ole raha, tulgu, ostku ja söögu! Tulge, ostke ilma rahata, ilma hinnata veini ja piima! Js 55:1

See kutse ei ole suunatud enam ühtedele või teistele inimestele mingis konkreetses ajaloolises olukorras, vaid kõikidele janustele. Kõigile neile, keda ei rahulda see mida pakub käesolev maailm. See on pakkumine igale ühele kes saab aru, et ta omal varal ei saa püsida Püha Jumala ees.

See kutse on mõeldud ka sinule, kes igatseb lähedasemat osadust Püha Jumalaga. Johannese evangeeliumi neljandas peatükkis räägitakse naisest, keda Jeesus kohtas Sühhari kaevul. Jeesus kostis talle: “Igaüks, kes joob seda vett, januneb jälle, aga kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi, vaid vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse ellu voolavaks allikaks.” Seda kuulnud, palus naine Jeesust: “Isand, anna mulle seda vett, et ma ei januneks enam ega peaks aina käima siit ammutamas!” (Jh 4:13-15) Ta sa oma palvele ka vastuse. Johannes jutustab edasi, et naine jättis oma veenõu kaevule ja läks ka teistele rääkima et kohtus Messiaga. Nii sai see naine allikaks, kes võis ka teistelegi janustele tuua vett mis kustutab janu. Seda sama kuulutas Jeesus avalikult ka Johannese evangeeliumi seitsmendas peatükkis. “Aga pühade viimasel, suurel päeval seisis Jeesus ja hüüdis valjusti: “Kellel on janu, see tulgu minu juurde ja joogu! Kes usub minusse, nagu ütleb Kiri, selle ihust voolavad elava vee jõed.”” (Jh 7:37,38) Niisiis vesi sümboliseerib elu ja antud juhul elu koos Jumalaga, mis rahuldab täielikult kõik igatsused ja janud.

Aga peale selle räägib Jesaja veel kahest joogist – veinist ja piimast. Vein on Piiblis rõõmu ja rõõmusõnumi võrdkujundiks. Sellepärast näiteks Õpetussõnades öeldakse, et “Andke vägijooki no-rutajale ja veini sellele, kelle hing on kibestunud.” (Õp 31:6) Kaana pulmas tehtud veiniime kõneleb, et Jeesuses on maailma tulnud täiesti uut tüüpi ülevoolav rõõm. See rõõm kasvab välja puhtast osadusest Jumalaga Jeesuse Kristuse läbi. Seepärast võidakse kirjutada ka, et “Mida me oleme näi-nud ja kuulnud, seda me kuulutame ka teile, et teilgi oleks osadus meiega. Meie osadus on osadus Isaga ja tema Poja Jeesuse Kristusega. Ja me kirjutame seda, et meie rõõm oleks täielik.”  (1Jh 1:3,4)

Kolmandaks käskis Jesaja osta piima, mis on kasvamisega seotud jook. Iga vastsündinu vajab seda. Esialgu on see ainus toit, mida ta võib vastuvõtta ja ega piima toiteväärtus alane ka siis kui inimene saab täiskasvanuks. Sellepärast kirjutab ka Peetrus oma kirjas: “Nagu äsjasündinud lapsed igatsege vaimulikku selget piima, et te selle varal kasvaksite pääste poole.” (1Pt 2:2)

Paneme veel tähele, et ostma kutsutakse ilma rahata. Seega võiks selle sõna panna ka jutu-märkidesse. See tähendab, et inimene ei pea eelnevalt täitma mingeid nõudeid enne, kui tuleb Jumalalt Tema ande vastuvõtma. Ta võib tulla otsemaid, mõtlemata näiteks kas ma ikka olen selleks küllalt hea. Inimese poolset raha pole tarvis sellepärast, et Jumal ise on juba kõige eest maksnud.

Aga pühade viimasel, suurel päeval seisis Jeesus ja hüüdis valjusti: “Kellel on janu, see tulgu minu juurde ja joogu!” (Jh 7:37)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Sinu kristlik eluviis on arenenud ja saab jätkuvalt arene-ma sedamööda kuidas usk saab laiendada seda kanalit, mille kaudu Jumala arm sinuni jõuab.” (John White)

* * *

KURBUSETA MAAILM

Kolmapäev – 14. märts

Troonil istuja ütles mulle: “Mina olen A ja O, algus ja ots. Mina annan janusele ilma tasuta eluvee allikast.” Ilm 21:6

Kogu tähelepanu juhitakse ühele isikule, kes on kesk aujärge. Tema on see, kes avab inimkon-na saatuse seise pitserit (Ilm 5:7). Tema on see, kes oma verega on meid ostnud Jumalale (Ilm 5:9). Tema on see, kellele lunastatud lähevad vastu nagu mõrsja oma peiule (Ilm 19:7). Koguduse ootuste sihiks ei ole ilusate asjade paradiis ega abstraktne pühaduse õndsus. Oleviku ja tuleviku kogu õnn, sära, valgus, rõõm ja pühadus tuleb sellelt, kes istub aujärjel – meie Issandalt Jeesuselt Kristuselt.

Tema ongi meie olemise eesmärk. “Kristus on mu elu” (Fl 1:21). Kogudus on nagu mõrsja, kes ei igatse enam kellegi teise järele. Usklike mõtted ei tegele Temast parema otsimisega, sest Te-mas on Jumala olemuse täius (Kl 1:19).

“Mina olen A ja O,” ütleb Issand Jumal, “kes on ja kes oli ja kes tuleb, Kõigeväeline.” Ma olin vaimus Issanda päeval ning kuulsin enese taga valju häält, otsekui pasunast.  (Ilm 1:8,10; vrd Ilm 22:13)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie Isa, sinu igatsus olla meiega koos igavesti liigutab meie südant. Palun muuda meid tugevaks, keset meie nõrkusi, et võiksime jätkuvalt igatseda sama.

* * *

JUMALA HEAD TEOD

Neljapäev – 15. märts

Kõikide silmad ootavad Sind ja Sina annad neile nende roa omal ajal; Sina avad oma käe ja täidad kõik, mis elab, hea meelega. Ps 145:15,16

Jumala head teod avalduvad elusa looduse toitmises. Tavaliselt mõtleme selle salmi lugemise juures inimese toitmisele. See on väärt mõte. Kuid psalmi autor mõtles kogu elusale loodusele. Te-ma ülalpidamisel on kõik kodu- ja metsloomad, linnud, kalad, putukad ja taimed. Tema leivateha-sest saavad nad kõik oma roa ja see tehas on oma toodangut vääramatult turule saatnud väga paljud millenniumid. Inimkonna ülalpidamiseks ei kuluta Jumal milliprotsentigi sellest, mida ta kulutab kogu loodusele.

Elus loodus “ootab” oma ülalpidamist. Loomade maailmal ei ole kõnevõimet. Nad ei saa Ju-malalt oma leiba paluda, aga oma silmadega saavad nad oodata. Iiob ütleb, et nad saavad “karjuda”, viidates eriti kaarnatele, kelle “pojad karjuvad Jumala poole” (Ii 38:41). 104. psalmis on öeldud: “Noored lõvid möirgavad saaki ning nõuavad Jumalalt oma toidust.” (Ps 104:21). See osa loodu-sest, mis ei suuda paluda, ootab oma toitu igatsevate silmadega ja hüüdva häälega.

Jumal annab neile nende roa. Kui Jumal lõi toidu vajaduse, siis ei jätnud ta toitu loomata. Kindlasti teadis psalmi autor sedagi, et üksikud linnud ja loomad võivad ka nälga surra, kuid üldi-selt saavad loomad ja linnud oma toidu. Inimenegi võib nälga surra, kuid inimkond elab edasi.

Jumal annab roa omal ajal. Iga elusolend peab toidu hankimiseks kasutama temale määratud aega, olgu ta siis sipelgas või mesilane, rändlind või inimene. Vastasel korral sureb ta nälga. See11sama seadus kehtib ka eluleiva kohta. Prohvet Jesaja ütles: “Otsige Issandat, kui ta on leitav, hüüdke teda, kui ta on ligidal!”  (Js 55:6). Pärast õige aja möödumist võivad inimesed oma vaimu-likkude vajaduste rahuldamiseks rännata ühest mere äärest teiseni, aga nad ei leia seda, mis nende hinge rahuldaks (Am 8:11-14).

Kõik nad ootavad sind, et sa neile annaksid nende toidu omal ajal. (Ps 104:27) Kas sa loed nende tiinuskuid ja tead aega, millal nad poegivad. (Ii 39:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On hea, et psalmide raamatus ei ole ainult kaebelaulud ja abipalved. Nii võime sealt leida sobiva psalmi mitte ainult hädas ja õnnetuses, vaid ka siis, kui va-jame eeskuju selleks, kuidas Issandat on sobiv ülistada. Selleks ongi meile Piibel antud, et võiksime sellest õppida.

* * *

 

TEEKOND JUMALA KOJA POOLE

Reede – 16. märts

Õnnis on inimene, kelle tugevus on Sinus, kelle mõttes on pühad teekonnad. Nutuorust läbi käies teevad nad selle allikate maaks; ka varajane vihm katab neid õnnistusega. Ps 84:6,7

Mis on meie mõttes? Kas armastame oma palveteekondi või on need meile väsitavad ja tüütavad? Kas sinu mõttes on osadus Jumalaga, kui tuled palvekotta, või on sul mõttes tuttavatega kohtumine?

Meie õndsus ongi teekonnal oleku õndsus. “Meil ei ole siin jäädavat linna.” (Hb 13:14) Oleme aina teel jääva poole. Usuteel ei ole ükski teelõik nii viljatul maal, et see ei võiks muutuda õnnistuste maaks. Vaja on külvata silmaveega. Mõtlema Jumala ees järele, kui palju on meie elus olnud pisaratekülvi vaimulikkudel põhjustel? Kui pisaraid on vähe olnud, ärge siis imestage, et ei või loota allikate tekkimist või pilvede saabumist.

Meie paneme tõepoolest oma saavutusele suurt rõhku, aga vaimulikult on oluline see, et oleme teel ja sellel edasi läheme. Iga saavutus on vaid uus teelõigu algus. Iga uus õnnistus on nagu teetõus uuele künkale. Künka taga ei ole tee lõpp, vaid uus avarus. Lõpp tuleb siis, kui “reisikepi” maha paneme. Kui suured sinu saavutused ka oleksid, tuleta siiski meelde, et sealt, kuhu sa oled jõudnud, tuleb nüüd edasi minna.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Arvake maha kõik maine ja siis küsige, kui palju vaimu-likku huvi on mul Jumala kotta tulekuks.

* * *

KUULAKE MIND!

Laupäev – 17. märts

Kuulake mind hästi, siis te saate süüa head ja kosutada ennast rammusate roogadega. Pöörake kõrv ja tulge mu juurde, kuulake mind, siis on teil edu! Js 55:2,3

Kas ka sinu kogemus on, et Jumala Sõna on hea ja rammus roog? Või on Piibli lugemine ja kirikus käimine pigem tüütu kohustus, mis eriti midagi ei anna ja mis see tõttu sageli kõrvale jääb.

Issand ütleb siin: Kuulake mind hästi! Isegi inimeste vahelistes suhetes põhjustab palju vääriti mõistmisi see, et üksteist ei kuulata või kuulatakse pealiskautselt. Vastatakse juba enne, kui teine on lõpuni rääkinud, süvenemata öeldusse. Veelgi tavalisem on see Jumala Sõna suhtes. Sellepärast on ka nii palju teadmatust ja mõistmatust. Ainus tõeline leib, mis toob rahulduse on Jumala Sõna. Aga seda võib kinnitada ainult see, kes on seda ette nähtud viisil vastuvõtnud ja ellu rakendanud. Teis-tele on see ainult ebameeldiv koorem, mis koosneb kõikvõimalikest käskudest, keeldudest ja nõud-mistest.

Inimese sisemuses on rahutus, mida püütakse leevendad väga mitmel moel. Piibli algusest võib lugeda, kuidas Jumala Sõnale järgnes kohe ka selle täitumine. Ja Jumal ütles: “Saagu valgus!” Ja valgus sai (1Ms 1:3). Kas ka meie ei võiks soovida, et meie elus võiks süttida Jumala valgus. Selline, mis ikka tõesti valgustab. Siis hakkakem hoolega kuulama seda, mida Jumala räägib.

Ja tänases kirjakohas annab Jumal ka kaks üleskutset ja kaks tõotust. Üks üleskutse on pöörata kõrv Jumala poole ja kuulata mis Ta räägib. Kuhu on suunatud meie kõrvad? See tähendab, kes on need autoriteedid keda me innukalt kuulame ja usume ning kelle sõnade järgi me oma elu seame. Kas ma arvestan Jumala Sõnaga rohkem, kui kellegi teisega?

Teine üleskutse on – “Ja tulge mu juurde!” Kuidas on meie suhe Jumalaga? Kas me ainult usume, et Ta on olemas või oleme tulnud ka Tema juurde ning tuleme üha uuesti ja uuesti. Neist asjadest oleneb, kas saame või suudame toetuda ka Jumala tõotustele.

Jumala tõotused nimelt kehtivad küll alati ja kõigile, aga kui me ei pööra õieti tähelepanugi sellele mis Ta räägib, siis läheb jutt suurelt osalt kaotsi. Ja kui me ainult usume Jumalasse, kuid ei tule Tema juurde siis jääb Ta meile kaugeks. Siis ei saa välja areneda ka usaldus Tema vastu ja meie usk jääb sel juhul üsna nõrgaks ja viljatuks.

Aga kes suudab taluda tema tuleku päeva? Ja kes jääb püsima tema ilmudes? Sest tema on nagu sulataja tuli ja nagu pesupesija leelis. (Ml 4:2) Kui su päevad täis saavad ja sa puhkad koos oma vanematega, siis ma lasen pärast sind tõusta sinu järglase, kes tuleb välja sinu niudeist, ja ma kinnitan tema kuningriigi. (2Sm 7:12) Et ta on tema surnuist üles tõusta lasknud, nõnda et ta eales ei pöördu tagasi kõdunemisse, seda on ta öelnud nii: “Ma täidan teile need Taavetile antud pühad ja kindlad tõotused.” (Ap 13:34)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal võiks sind värskendada. Täna Teda Sõna eest, Tema Poja ning Püha Vaimu eest!

* * *

Kasutatud allikad

 

  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Mürdid ohakate asemel (Js 55); Uus maa ja taevas (Js 65:17-66). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Soosaar, Albert (1996) Usk – lootus – armastus: [postill]. Tallinn: Logos, lk 120-121
  • Tasker, R.V.G. (2002) Johannese evangeelium. Tallinn: Logos, lk 99
  • Tärk, Osvald (2004) Julgus elada ja surra : [postill]. Tallinn : Allika, lk 345
  • Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 307-308, 698-699

 

Koostas Indrek Lundava

Märts 2018

Päeva Sõnum. Nr 75. 4. – 10. märts 2018

Päeva Sõnumi logo

JEESUS – KURJUSE VÕIMU VÕITJA

Paastuaja 2. pühapäev

Oculi

Nimetus Oculi (“silmad”) on võetud psalmi antifonist (Ps 25:15). Piibli jutustused kurjade vaimude väljaajamisest liituvad eriliselt kolmanda paastuaja pühapäevaga. Ülestõusmispühadele eelnev aeg oli algkirikus ristimiseks ettevalmistumise aeg ja sellega liitus eksortsism kurjuse võimu väljaajamiseks. Selle pühapäeva teema haakub esimese paastuaja pühapäevaga ja kutsub inimest mõtlema, kelle poolel ta seisab.

Meelespeetav kirjakoht: Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile! Lk 9:62

Jeesus seab kolm jüngriks saada soovijad valiku ette (Lk 9:57-62). Kolmest kaks, esimene ja viimane, pakuvad oma teeneid Jeesusele ise. Kolmas tuli ennast ja oma elu Jeesusele üle andma sõ-nadega: “Issand, ma tahan sind järgida!”

Kuid temal oli ka oma poolne tingimus. Mitte et ta oleks oma tuleku pikemaks ajaks edasi lü-kanud. Ka ei olnud tal mingit konkreetset ülesannet või kohustust, mida ta Jeesusele järgnemiseks tähtsamaks pidanud. Aga ta esitas ometi tingimuse: “Issand, luba, et ma vaatan korraks tagasi.” Ta-gasi ei saa aga teisiti vaadata, kui eesseisvalt eesmärgilt pilk ära pöörata. Mida see tähendab?

Peetrus võis Jeesuse sõna peale üle paadi serva astuda, ja vesi kandis teda. Kui ta pilgu Jeesu-selt ära pööras, hakkas ta vajuma. Kui Peetruse pilk oli suunatud elavale Jumalale, ilmutati temale, kes Jeesus on, ja ta võis tunnistada: “Sa oled Kristus, elava Jumala Poeg!” Aga kui ta Jeesuse van-gistamise ja surmamõistmist vaatas inimese pilguga, kinnitas ta vandega, et ei tunne Jeesust üldse!

Sõna ütleb sulle, kuhu peavad su silmad vaatama, kuhu peavad olema pööratud su mõtted ja su süda, kellele pühitsetud su teod: ikka ja ainult Jeesusele! Ilma ühegi kõrvalepõiketa, ühegi tagasi-vaatamiseta. Kes paneb käe adra külge ja vaatab tagasi, see ei kõlba Jumala riiki.

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sinul on meelevald kurja üle. Hoia meid, et me ei langeks kurja küüsi ja lase oma armastusel juhtida meie elu. Kuule meid Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

JEESUS EI OLE SELLEST MAAILMAST

Pühapäev – 4. märts

Jeesus ütles: “Kes on Jumalast, see kuuleb Jumala sõnu. Teie ei kuule selle pärast, et teie ei ole Jumalast.” Jh 8:47

Ei tea kas võiks veel paremini väljendada seda erinevust mis valitseb Jeesuse ja meie, patuste inimeste vahel. Tema räägib tõtt, meie aga paneme seda kuuldes meelsamini kõrvad kinni. Ja seda hoolimata sellest, et meil pole võimalik Teda tabada üheldki valelt ega ebatäpsuselt.

Juba Jeesuse kaasaegsed otsisid pattu Tema juurest asjatult, aga ometi ei muutnud nad oma suhtumist. Õigupoolest on see täiesti mõistusevastane toimimisviis. Aga on tõsi, et kui jutt läheb meie igavikulisele saatusele, siis juhivad meie otsuseid ja käitumised hoopis muud tegurid, kui need mis vastavad tõele ja Jumala õigusele. Kui inimesed oleksid nendes küsimustes tõesti arukad, siis oleks terve maailm juba pidanud pöörduma Jeesuse Kristuse poole.

Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle. (Jh 10:27) Meie oleme Jumalast; kes on Jumala ära tundnud, see kuulab meid. Kes ei ole Jumalast, ei kuula meid. Sellest me tunneme ära tõe vaimu ja eksituse vaimu. (1Jh 4:6)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ava me silmad Issand, me igatseme näha Jeesust. Päästa meid pimedusest, päästa ka osalisest nägemisest, mis on hukka saatnud Tema vaenlasi, ning luba meid selle asemel ära tunda Kristuse tõeline kirkus.

* * *

USALDUS JUMALA VASTU

Esmaspäev – 5. märts

Mu silmad on alati Issanda poole, sest Tema tõmbab mu jalad võrgust välja. Ps 25:15

See on väga õpetlik salm. Taaveti tähelepanu keskmes on Issand, kes tõmbat ta jalad võrgust välja. Kui sageli me teeme vea sellega, et keskendume oma probleemidele või langemistele ja püü-ame ise neist välja rabeleda. Aga väga sageli ei suudeta seda.

Psalm 25 on hingehoidlik tekst igale kiusatusse ja vaimulikku ahistusse sattunud kristlasele. Ehkki pimedusejõudude vaenuväed on loendamatud, on Jumala juures andeksandmine ja rahu.

Mu sõbrad on pilkajad – Jumala poole on mu pisarais silm. (Ii 16:20)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kristlane palub oma patud andeks Jeesuses nimes.

* * *

 

TAGANEDES

Teisipäev – 6. märts

Nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal: “Teie ei kuulanud mind ega pööranud kõrva, vaid jäite kangekaelseiks; te tegite rohkem paha kui teie vanemad.” Jr 7:26

Pühakojas käimine on hea asi, aga kui see ei vii välja kuulekuseni ja koostööle Jumalaga, siis ei täida see oma otstarvet. Kui me ei lase Jumala Sõna oma südamesse, nii et see hakkaks ka igapäe-vaelu valikuid mõjutama, siis jääb see kasutuks. Ja inimene jääb endidelt ebajumala teenijaks, ehkki ta ise seda enamasti ei taipagi.

Kellele ma peaksin rääkima ja kinnitama, et nad kuuleksid? Vaata, nende kõrvadel on ees-nahk, nad ei saa kuulda. Vaata, Issanda sõna on neile teotuseks, see ei kõlba neile. (Jr 6:10) Aga õilis kavatseb õilsaid asju ja jääb püsima õilsate asjade juurde. (Js 32:8) Issand on kõrge, sest ta elab kõrgel, tema täidab Siioni õiguse ja õiglusega. (Js 33:5) Ja Issand rääkis minuga, öeldes: Ma olen näinud seda rahvast, ja vaata, see on kangekaelne rahvas! (5Ms 9:13)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta innukalt nende tuttavate eest, kellest tead, et nad on Jumalale selja keeranud ning suunduvad kangekaelselt pimeduse suunas. “Issand, palun tee mida iganes võimalik, et neid peatada!”

* * *

 

KINNITUS JUMALA LASTELE

Kolmapäev – 7. märts

Me teame, et ükski, kes on sündinud Jumalast, ei tee pattu, sest Jumalast sünnitatu hoiab en-nast ja kuri ei puuduta teda. 1Jh 5:18

Selle salmi puhul on algtekstides väike, ühe täheline lahkuminek, millest sõltub salmi tõlge ja ka tähendus. 1968 aasta eesti keelses tõlkes kõlab see salm nii, “Me teame, et ükski Jumalast sündi-nu ei tee pattu, vaid Jumalast Sündinu hoiab teda, ja tige ei puutu temasse.”

Jumalast Sündinu, suure algus tähega ei ole keegi muu kui Jeesus Kristus. Mõtte on siis selles, et Jeesus Kristus kes on Jumalast Sündinu ehk Jumala Poeg hoiab ja varjab Jumala lapsi. Nii, et kuri ehk saatan ei pääse neile kallale. Piibli viimane tõlge ehk tänane kirjakoht lähtub algtekstist kus on öeldud, et inimene kes on Jumalast sündinud hoiab ennast. Nii, et kuri ei saa temasse puutuda. Nii-siis on tegemist põhimõttelise erinevusega. Kas inimene hoiab ennast ise või hoiab teda Jeesus Kris-tus, nii et kuri ei saa temasse puutuda.

Sisuliselt on muidugi õiged mõlemad tõlked. On täiesti selge, et kui inimesest on saanud Ju-mala lapseks siis on ta ka Jumala kaitse all. Igal juhul nii kaua, kui ta pole Jumala vastu sõnakuul-matuks muutunud ja mingil määral isegi sel juhul, kui ta Jumala tahte teelt kõrvale kaldub. Teisest küljest, aga pole Jumala kaitse automaatne vaid ka inimene ise peab olema valvel ja hoiduma mine-mast sinna kuhu Jumal keelab. Minna ja tegelema asjadega millega Jumal keelab tegeleda. Kui ta sellistest asjadest ei hoidu, siis ta pildlikult öeldes teeb ise kurjale ukse lahti ja ütleb: “Tere tule-mast!”

Juba Vanas Testamendis oli Jumala kaitse ja õnnistused tingimuslikud. Need sõltusid sellest, kas Jumala rahvas peab Tema Sõna või mitte. Ka Uues Testamendis ei ole teisiti, sest Jeesus ütles: “Kui te armastate mind, siis pidage mu käske! Ja ma palun Isa ja ta annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega igavesti.” (Jh 14:15,16) Nii, et kui Jeesust armastakse, siis tuleb elada ka vastavalt Tema tahtele ja kui Jumala laps seda teeb, siis on tal ka toimiv Püha Vaimu osadus. Jumala tahtes püsides hoiab ta, et mitte minna kahtlasele või lausa kurjale teele. Selline inimene on loomulikult Jumala kaitse all. Jeesus Kristus hoiab ja varjab teda nii, et kurjal pole millestki kinni haarata.

Aga mis siis, kui Jumala laps oli ettevaatamatu ja ikkagi eksis või langes. Selle kohta ütles Johannes juba oma kirja alguses. “Aga kui keegi patustab, siis on meil eestkostja Isa juures, Jeesus Kristus, kes on õige ning tema on lepitusohver meie pattude eest.” (1Jh 2:1,2)

Eksimise ja langemise puhul on tähtis oma pattu ausalt tunnistada ja sellest pöörduda, siis tu-leb Jumala lapse Jumala kaitse alla tagasi. Johannes kordab tänases salmis seda, mida ta oma kirjas on juba varemgi esile tõstnud. Üks asi on langeda pattu, aga teine asi on sellese jääda püherdama. Siin on jutt viimasest. Keegi kes on Jumalast sündinud ei tee seda.

Jumala lapsel on kaks loomust – vana ja uus. Uus loomus ei tee pattu. See tahab Jumalale ela-da meelepäraselt. Vana loomus teeb pattu ja seepärast tuleb ette, et Jeesusesse uskujad langevad üksikutesse patudesse. Aga see ei tähenda, et siis on mäng läbi vaid meeltparandades tõustakse üles ja tullakse teele tagasi. See juures on tohutuks kinnituseks, et Jeesus on juba maksnud lunahinda kõigi meie eksimuste eest. Tema on tugevam kui kõik muud jõud siin maailmas. Kui Tema meid hoiab ja kui me Temas püsime, nagu Ta ise oma jüngritele südamele pani, siis ei ohusta meid miski. Jeesus ütles veel: “Jääge minusse, ja mina jään teisse.” (Jh 15:4) Jeesusesse jäämine tähendab muu hulgas ka seda, et tuleme oma mis tahes oma eksimustega ja langemistega ikka Tema juurde tagasi. Ja kes Tema juurde tuleb, seda ei lükka Ta välja.

Ükski, kes on sündinud Jumalast, ei tee pattu, sest Jumala seeme püsib temas ja ta ei saa teha pattu, sest ta on sündinud Jumalast. (1Jh 3:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas sulle tuletatakse meelde kedagi, kelle usuheitluste ära-kuulamiseks peaksid leidma aega? Palveta, et sul oleks tarkust seda ininmest aidata.

* * *

ÜLESTÕSTETUD PILK

Neljapäev – 8. märts

Meie silmad vaatavad Issanda, meie Jumala peale, kuni Tema meile armu annab. Ps 123:2

See salm algab kujundiga, kus alandunud silmad vaatavad käsi. Sel ajal lõid orjad ja teenijad oma isandate ja emandate ees pilgu maha. Nad olid harjunud jälgima nende käsi, valmis reageerima nende viibetele. Käed tähendasid seega palju, aga siin ei mõtle Laulik niivõrd käskivat vaid rohkem halastava käe viibet ootavale teenijale. Mingil hetkel on päeva koorem kantud ja on aeg puhata. Aga ori ei või ise valida millal puhkeaeg algab. Tal tuleb selleks oodata oma peremehe luba.

Seda tolle aegset peremehe ja orja suhte pilti kasutades esitab Laiulik oma soovi, et Jumalgi otse kui viipaks käega osutamaks et ahistuse aeg on möödas. Et, Jumal halastab ja päästab enda oma kitsikusest. Inimene ise ei saa seda vabadust võtta. Ta peab seda saama Jumalalt. Kõik meie elu as-jad, ka rasked tulevad lõpude lõpuks Jumalalt. Sellepärast tuleb hädas pöörduda Tema poole. Keegi teine ei saa teha vabastavat žesti.

Meie Jumal, kas sa ei tahaks nende üle kohut mõista? Sest meil pole jõudu selle suure jõugu ees, kes tuleb meile kallale, ja me ise ei tea, mida peaksime tegema, vaid meie silmad vaatavad sinu poole! (2Aj 20:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Peatu ja küsi Jumalalt, kas su elus on alasid, kus peaksid otsima lepitust.

* * *

 

HINGE ÜLENDAMINE JUMALA POOLE

Reede – 9. märts

Pöördu mu poole ja ole mulle armuline, sest ma olen üksildane ja vilets! Ahastused täidavad mu südame; tõmba mind välja mu kitsikustest! Ps 25:16,17

Kolmandat korda palub Taavet oma patte andeks. Enam ei räägi ta nooruse või suurtest pattu-dest, vaid kõigist pattudest. Näib, et Taavet mõtles algul neile halbadele asjadele oma elus, mis kõi-ge enam südametunnistust vaevasid. Sellest julgust saanud, räägib ta lõpuks kõigist pattudest. Kül-lap nii toimivad patte tunnistades sageli teisedki. Kui Jumala seadus südametunnistust vaevab, siis tundub terve elu ühe ainsa suure ahistusena. Siis on hea toimida Taaveti kombel ja heita ära kogu rämps kõige täiega Jumala ette.

Oma kitsikuses ma hüüdsin Issandat ja kisendasin oma Jumala poole. Ta kuulis mu häält oma templist ja mu appihüüd jõudis ta kõrvu. (2Sm 22:7) Vaata, Issand, kuidas mul on kitsas käes: mu sisemus käärib, mu süda pööritab sees, sest ma olen kõvasti tõrkunud. Väljas teeb mõõk mind laste-tuks, sees on päris surm. (Nl 1:20)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kristuse pärast on kristlasel eesõigus ligineda Jumalale ning leida armu abiks õigel ajal. “Läki siis julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime parajal ajal!” (Hb 4:16)

* * *

 

NII ILMUTUS KUI LUNASTUS ON TEMA ARMUTÖÖ

Laupäev – 10. märts

Me teame, et Jumala Poeg on tulnud ja andnud meile mõistmise, et me tunneksime ära Tõe-lise. 1Jh 5:20

Kolmandat korda ütleb Johannes: “Me teame”. Nüüd ütleb ta seda ristiusu põhitõdede kohta. Jumala Poeg on tulnud maailma, et me õpiksime tõndma Tõelist, elavat Jumalat. Ja veel ütleb ta, et kui usume Issandasse Jeesusesse Kristusesse siis me juba elame Tõelises, see tähendab Tõelises Ju-malas. Sellest rääkis ka Jeesus nn. ülempreesterlikus palves. “Meie oleme üks: mina neis ja sina mi-nus, et nad oleksid täielikult üks, nii et maailm tunneks ära, et sina oled minu läkitanud ja et sa oled armastanud neid, nii nagu sa oled armastanud mind.” (Jh 17:22,23)

Johannese sõnad tuletavad meelde sedagi, et ristiusk ei ole oma olemuselt religioon mida har-rastakse. Ristiusk on isik, Jeesus Kristus. Kui sul on Tema, siis on sul ka pääste. Sul on igavene elu, sest siis sa juba elad igaveses Jumalas

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta, et võiksid osata oma eluga väljendada Jumala ar-mastust kodus ja töökohal ja kõikjal kuhu Jumal sind saadab.

 

* * *

Kasutatud allikad

Laato, Antti (2015) Kristus psalmides. Märjamaa, lk 83

Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Kas tempel on röövlikoobas? (Jr 7); Advendi sõnum (Ps 24:1-25:22); Me pääsesime pakku (Ps 123-127); Kelle laps sa oled (Jh 8:31-59); Püsi Kristuses ja sa elad (1Jh 5:16-21). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio

Soosaar, Albert (1996) Usk – lootus – armastus. Tallinn: Logos, lk 108-109

 

Koostas Indrek Lundava

Veebruar 2018

Päeva Sõnum. Nr. 25. veebruar – 3. märts 2018

Päeva Sõnumi logo

PALVE JA USK

9. nädal: 25. veebruar – 3. märts 2018

Paastuaja 2. pühapäev. Reminiscere

Pühapäeva nimetus Reminiscere (“tuleta meelde”) tuleb psalmi antifonist (Ps 25:6). Jeesus võitles pimedusejõudude vastu nii haigeid parandades kui ka patte andeks andes. Selle tegevusega liitusid palve ja usk.

Meelespeetav kirjakoht: Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. Rm 5:8

Jeesuse surm oli ainulaadne, sest ta suri oma vaenlaste eest. Midagi seesugust inimkonna ajaloos ei juhtu. Armastus, mida Jumal ilmutas Kristuse surma kaudu, kuulub täiesti eri klassi. Inimene võib armastada teist inimest, ilma et ta märkaks, kuidas egoistlikud motiivid end sellesse armastussse segavad. Inimene võib loota, et saab armastuse kaudu seda, mida tal endal ei ole, aga Jumal on kõik ja ta ei vaja midagi. Inimene võib püüda armastuse kaudu kergendada oma võlatunnet teise vastu, kuid Jumal ei võlgne kellelegi midagi. Jumal ei looda oma armastuse kaudu midagi saada, ja siiski ta armastab. See on ainulaadne. Sama ainulaadne on ka Kristuse surma mõju. See surm saavutas lunastuse. Ükski teine surm ei ole seda saavutanud. “Kui palju enam me nüüd, olles õigeks saanud tema veres, pääseme tema kaudu viha eest.” (Rm 5:9)

Nüüd peaks olema kerge uskuda Jumala armastust meie vastu. Suur töö on tehtud. Jumala Poeg on surnud meie eest, kui me alles patused olime. Kui palju lihtsam on nüüd uskuda seda, et elav Kristus meie eest hoolitseb ja suure päästmistöö võidukale lõpule viib!

Ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest. (Jh 15:13) Armastuse me oleme ära tundnud sellest, et Kristus on jätnud oma elu meie eest; ning meie oleme kohustatud jätma oma elu vendade eest. (1Jh 3:16)

Palvetagem: Kõigeväeline igavene Jumal, Sina tunned meie häda ja nõrkust paremini kui meie ise. Aita meid oma armastuse väega ja kinnita meid usus. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

ANDEKSANDMINE JA HALASTUS

Pühapäev – 25. veebruar

Jeesus ütles Siimonale: “Seepärast on sellele naisele palju patte andeks antud, sest ta on pal-ju armastanud. Aga kellele antakse andeks pisut, see armastab pisut.” Lk 7:47

Evangeeliumis on tegemist inimlike inimestega. Variser Siimon seisab meie ees tavalise mora-listina, patune naine aga tajub ja tunnistab, et on patune – ta on eksinud ja teinud valesti. Siin ei öelda küll, milles ta patt seisneb. Piisab ka sellest, et Jumal on andnud meile selged käsud. Siimon võis ilmeksimatult kinnitada: Mina ei ole varastanud, ma ei ole abielu rikkunud, ma ei ole valetanud, ma ei ole võtnud endale seda, mis kuulub ligimesele. Temagi on eksinud ja komistanud, aga ta ei ole teinud suurt pattu. Siimon on tähendamissõnas (Lk 7:41,42) see võlglane, kelle võlg oli suhteliselt väike.

Friedrich Heiler, 20. sajandi nimekaid usundiloolasi, on ütelnud, et moralist tunneb tegelikult ainult Jumala ühte poolt: Jumala pühadust, majesteetlikkust ja õiglust. Patune seevastu on Jumala olemusega sügavamalt kokku puutunud. Ta on kogenud Jumala halastavat armastust, mis otsib iga olendit – ka eksinut ja Jumalast võõrdunut. Niisugusele armastusele saab ta vastata ainult vastuarmastuse ja tänulikkusega. Siis ei ole see enam paljas aimus, et midagi niisugust võib olemas olla, vaid isiklik läbi elatud kogemus, mis inimest muudab.

Evangelist on tahtnud, et meiegi mõtleksime järele, kelle armastus Jumala vastu on olnud suur ja kellele on palju andeks antud. Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele annab armu! (1Pt 5:5b).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal ilmutaks sulle su patud. Võta aega patukahetsuseks. Seejärel vasta Jumala tervendavale andestusele kiituse ja tänuga.

* * *

 

TAEVANE SIDE

Esmaspäev – 26. veebruar

Tuleta meelde, Issand, oma halastust ja heldust, sest need on maailma ajastu algusest! Ps 25:6

Kas terve Jeesuse ristitee ei ole jutlus taevasest eestkostest, heldusest ja headusest, millega Jumal inimeste peale mõtleb? Kõikide inimeste peale ja kõikide aegade inimeste peale ajastutest ajas-tutesse.

Inimesed, kes sideme taevaga on avastanud, mõistavad imelist saladust, kuidas tagasi võita kindlustatud, turvalise ja kaitstud oleku. Kui need selle heaks peavad midagi tegema, siis mitte enamat kui tegi muistne Laulik oma vagaduses: ta pööras pilgu taeva poole ja palus, et Jumal mõtleks tema peale. Ta tahab, et see side oleks säilinud ja et ta tunneks, kuidas taevast hoovab tema igatsevasse südamesse rahu ja headus.

Inimesed, kes on katkestanud sideme taevaga, on kaotanud ka rahu. Nad on lootusetult kaotanud selle kaitstud oleku, turvalisuse ja julgustava tunde, millega võiksid vastu minna homsele päevale, kanda tänase päeva risti ja millega nad seisaksid kohkumata homse päeva vaevade ees, kui need peaksid teda tabama. Kui meie side taevaga on katkestatud, siis elame siin maa peal ilma kaitse, rõõmu ja lootuseta.

Aga Issanda heldus on igavesest igavesti nendele, kes teda kardavad, ja tema õigus jääb laste lastele. (Ps 103:17) Lustihäält ja rõõmuhäält, peigmehe häält ja pruudi häält, nende häält, kes ütlevad: “Tänage vägede Issandat, sest Issand on hea, sest tema heldus kestab igavesti!”, kes toovad tänuohvrit Issanda kotta. Sest ma pööran maa vangipõlve nõnda nagu muistegi, ütleb Issand. (Jr 33:11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Üks osa Püha Vaimu tööst on meile isiklikult meelde tuletada Jumala julgustusi või tõdesid.

* * *

 

JUMALA TEED JA MEIE RAJAD

Teisipäev – 27. veebruar

Issand, anna mulle teada oma teed, õpeta mulle oma teeradu! Ps 25:4

Siin on meile hea eeskuju. Taavet ei arva, et Jumala teed on talle küllalt tuttavad vaid palub nende osas õpetust ja juhtimist. Ta ei arva ka, et see õpetus tuleb iseenesest elukäigus vaid palub ja ootab seda aktiivselt. Mida peaksime sellest palvest õppima, meie kristlastena?

Veel tasub tähele panna, et Taavet räägib Jumala teedest ja radadest mitmuses. Meie võime Jumala juhtimise kohta arvata, et seal on tegemist ühe ainsa teega mis inimesel tuleks leida. Aga kui jutt on mitte päästmisest vaid juhtimisest igapäeva elus, siis on kasulik teada et võib olemas olla mitu õiget teed mille vahel saab valida. Näiteks võib olla mitu ausat elukutset ja tööd, mis meile meeldivad. Siis võib enda jaoks teha meelepärasema valiku.

Eluteel Jumala juhtimisel võime teha vigu. Eksida teine kord paljugi kõrvale, aga kõige tähtsam on siiski leida uuesti õiged rajad ja jõuda kohale. Selles on Taaveti elu meile heaks eeskujuks.

Kuna me oleme eksijad, siis on hädavajalik palvetada, et Jumal õpetaks meid märkama ja tundma neid teeradasid ehk toimimisviise mis vastavad Tema tahtele. Enne kõike on selleks vaja tunda Jumala Sõna ehk Tõde. Jumal nimelt ei juhi kunagi inimest oma käske rikkuma.

Õpeta mind, Issand, oma teele ja juhata mind tasasele teerajale mu vaenlaste pärast! (Ps 27:11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle kellelegi, kes sinu teada vajab kannatlikkust ja vastu-pidavust. Palveta, et ta oleks vahva ning ta süda oleks kindel Jumalat oodates (Ps 27:14). Kas saad öelda või teha midagi tema julgustamiseks?

* * *

 

KIUSATUSTE EESMÄRGID

Kolmapäev – 28. veebruar

Pidage seda lausa rõõmuks, mu vennad, kui te satute mitmesugustesse kiusatustesse, kuna te teate, et teie usu läbikatsumine teeb teid kannatlikuks. Jk 1:2,3

Põhjus, miks usklikud peaksid mitmesugustesse raskustesse sattudes rõõmuga reageerima, on selles, et need kiusatused on läbikatsumise vahend, mille abil Jumal täiustab nende usku. Kannatused on vahend, millega ebameeldivuste tules järele proovitud usk puhastatakse kõigest räbust ja muudetakse tugevaks. Mõte ei ole niisiis selles, nagu teeksid katsumused kindlaks, kas inimesel on usku või mitte. Pigem nad tugevdavad juba olemas olevat usku. Usklik peab vastama katsumustele rõõmuga, sest ta teab, et need toovad temas esile sügavama, tugevama ja kindlama usu.

Aga nemad läksid Suurkohtu palge eest minema, rõõmustades, et neid on väärt arvatud kannatama teotust selle nime pärast. (Ap 5:41) Senini pole teid tabanud muu kui inimlik kiusatus. Aga Jumal on ustav, kes ei luba teid kiusata rohkem, kui te suudate taluda, vaid koos kiusatusega valmistab ka väljapääsu, nii et te suudate taluda. (1Kr 10:13) Et teie usk läbikatsutuna leitaks palju hinnalisem olevat kullast, mis on kaduv, ent mida siiski tules läbi proovitakse, ja oleks teile kiituseks, kirkuseks ja auks Jeesuse Kristuse ilmumisel. (1Pt 1:7) Aga mitte ainult sellest, vaid me kiitleme ka viletsusest, teades, et viletsus toob kannatlikkuse. (Rm 5:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie usk ei toetu meile endile. Meie usule annab aluse Jumala armastuses teostunud Jeesuse lunastus.

* * *

 

ÜLESKUTSE JUMALA HEADUSE ÜLISTAMISEKS

Neljapäev – 1. märts

Kes jõuab ära rääkida Issanda vägevaid tegusid ja kuulutada kõike Tema kiitust? Ps 106:2

Midagi ei aita kahetsejat nii kui Jumala helduse nägemine. Jumala helduse kõrval ilmneb me patu tõeline olemus. Alles siis, kui asetame oma vead Jumala heatahtlikkuse kõrvala, näeme oma süüd selle tõelises inetuses. Uue seaduse ajal näeme oma süüd kõige paremini Jumala armastuse ülimas valguses Kolgatal.

Oleks hea, kui meie ühised kahetsuspalved algavad ka ühise tänuga. “Tänage Issandat!” Ühe inimese tänamisest on vähe. Ära jää vaikseks pealtvaatajaks, kui teised teda ülistavad oma tänupalvetes ja lauludes. Nii valmistame oma südameid tõeliseks kahetsuspalveks.

Kes on teda näinud, et saaks teda kirjeldada? Ja kes suudaks teda ülistada, nõnda nagu ta väärib? (Srk 43:31).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle viimase poole aasta peale – milliseid lubadusi oled Jumalale andnud, mis on poolele teel kuhugi kadunud? Aga viimase kümne päeva jooksul? Kiida Jumalat Tema ustavuse eest ning kuula, mida Ta sulle ütleb.

* * *

 

LOOTUS IGAL PÄEVAL

Reede – 2. märts

Ära tuleta meelde mu nooruse patte ega mu üleastumisi; mõtle minule oma heldust mööda, oma headuse pärast, oh Issand! Hea ja õiglane on Issand; sellepärast Ta õpetab patustele õiget teed. Ps 25:7,8

See on ilus pöördumine Issanda poole, appelleerides Tema halastusele ja heldusele. Taavet palub siin sisuliselt: “Issand tuleta meelde milline oled Sina ja unusta milline olen mina. Kui Sa mulle mõtled, siis tee seda oma heldust mööda. Mitte vastavalt sellele mida ma olen teinud.” Taavet tunnistab oma patte ja palub, et Jumal need unustaks ning et Ta nende asemel peaks meeles oma hea-dust.

Taaveti suust sellist palvet lugeda on väga õpetlik ja trööstiv. Ta oli Jumala poolt eriliselt armastatud. Jumal laskis tema juhtimisel Iisraeli oma vaenlaste üle võitu saada ja tänu temale moodustus sellest rahvast paljudest suguharudest mõneks ajaks üks tervik. End kogu see Jumala õnnistus ei johtunud sellest, et Taavet oleks olnud eksimatu või patuta. Ta oli juba nooruses teinud patte, mis vaevasid teda veel aastakümneid hiljem. End Jumala arm on pattudest suurem ja sellest saab osa igaüks, kes oma patud tunnistab ja apelleerib Jeesuse Kristuse lunastusele. Sest Temas on kehastunud Jumala halastus.

Et sa mu vastu kirja paned kibedaid asju ja lased mind tasuda mu noorpõlve süütegusi. (Ii 13:26) Tema on kalju, tema töö on täiuslik, sest kõik tema teed on õiged. Jumal on ustav ja temas pole väärust, tema on õige ja õiglane. (5Ms 32:4)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas ka sinuga on olnud nii, et loodad Jumala peale ja inimesed naeravad sind välja?

* * *

 

TARKUS NÄEB KAUGEMALE

Laupäev – 3. märts

Kui kellelgi teist jääb vajaka tarkust, siis ta palugu Jumalalt, kes kõigile annab heldelt ega tee etteheiteid, ja talle antakse. Jk 1:5

Miks räägib Jaakobus meile siin tarkuse palumisest? Esimene ja kõige üldisem mõtte sellega seoses on, et elus tuleb ette paljugi olukordi, kus me ei tea kuidas on kõige targem ja õigem tegutseda. Alati ei tarvitse isegi kohe teada milline võiks olla Jumala tahtmine antud olukorras. Sellisel juhul aga on Jaakobuse soovitus Jumala lastele, küsige nõu oma Taevaselt Isalt. Tehke seda sama moodi, nagu laps küsib oma maiselt isalt nõu või palub abi kui ta ise millegiga toime ei tule. Ja Jaakobus ütleb, et Isa annab nõu ehk tarkust hea meelega ja ilma küsimata, miks sa ise ei oska.

Piiblis räägitakse tarkusest mitmes eri tähenduses. Jeesuse kohta on öeldud, et Ta kasvas tarkuses (Lk 2:52). Ja Moosesele õpetati kogu egiptlaste tarkust ja tema oli vägev oma sõnadelt ja tegudelt (Ap 7:22). Neis kirjakohtades tähendab “tarkus” üldist koolitust ja õpetatust. Saalomoni tarkus aga väljendus oskuses lahendada praktilisi probleeme. Armuandide loetelus nimetakse ka tarkuse sõnu. Need tähendavad ilmselt eriolukordades tarvis minevat tarkust, mida Püha Vaim vajalikul hetkel usklikule annab. Selle kohta ütles Jeesus Luuka evangeeliumis järgmist: “Jätke siis meelde, et te ette ei muretseks, mida eneste eest kosta, sest mina ise annan teile suu ja tarkuse, mille vastu ei saa seista ega rääkida keegi teie vastastest.” (Lk 21:14,15)

Tarkuseks kutsutakse Piiblis ka oskust elada, mille abil inimene suudab rakendada oma tead-misi elus ette tulevates olukordades. Jaakobuse soovitus paluda tarkust on kindlasti seotud kiusatustesse sattumise teemaga, mida ta parajasti käsitleb. Just rasketes ja keerulistes olukordades ongi väga tähtis küsida Jumalalt nõu, et mitte otsustada ja toimida valesti. Siis oskab inimene pealegi näha katsumusi Jumala saadetud elu olukordadena, mille eesmärk on kinnitada teda usus ja lähendada Kristusele. Selline tarkus on Jumala and, mida tohib endale paluda.

Meie jaoks on eriti trööstiv Jaakobuse ütlus, et Jumal annab tarkust heldelt ega tee etteheiteid sellele, kes Temalt seda palub. Jumal ju teab, et meil pole sellist nägemisvõimet, millega näha otse kui kannatuste ja katsumuste taha. Seepärast me vajamegi Jumala tarkust ja seda Ta annab meile omas Sõnas. Mida enam me Tema Sõna uurime, seda sügavamalt hakkame Tema mõtteid mõistma. Sammuti võib Ta meile anda tarkust õige mõtte või ideena mis raskes olukorras õige suuna annab. Seda nimetakse ka inspiratsiooniks. See juures tuleb meeles pidada, et õige inspiratsioon ei ole kunagi Jumala kirjutatud Sõnaga vastuolus.

Siis ma teen, vaata, nagu sa ütled: näe, ma annan sulle targa ja mõistliku südame, nõnda et sinu sarnast ei ole olnud enne sind ega tõuse sinu sarnast ka mitte pärast sind. (1Kn 3:12) Sest Issand annab tarkuse, tema suust tuleb tunnetus ja arukus. (Õp 2:6) Tema muudab aegu ja aastaid, tema tagandab kuningaid ja tõstab kuningaid; tema annab tarkadele tarkust ja mõistlikele mõistust. (Tn 2:21)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Lugedes Kogujat, leiame mehe, kellel oli kõik, kuid kes samas suutis leida rahulduse vaid Jumalas, ning sedagi peale pikki eneseotsinguid. Jätkugu meil tarkust enda igapäevase elu tarvis!

* * *

Kasutatud allikad

  • Haamer, Harri (1998) Avatud taeva all. Tallinn: Logos, lk 143
  • Kiivit, Jaan (1999) Tõde teeb vabaks. Tallinn: Logos, lk 223-224
  • Moo, Douglas J. (2006) Jaakobuse kiri. Tallinn: Logos, 57-58
  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Advendi sõnum (Ps 24:1-25:22); Tarkus näeb kaugemale (Jk 1:4-11). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Tärk, Osvald (2002) Rooma kirja seletus. Tallinn: Logos, lk 196-197
  • Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 477

Koostas Indrek Lundava

Veebruar 2018

Päeva Sõnum. Nr 73. 18. – 24. veebruar 2018

Päeva Sõnumi logo

JEESUS – KIUSATUSTE VÕITJA

Paastuaja 1. pühapäev

Invocavit

Pühapäeva ladinakeelne nimetus Invocavit (“Ta hüüab mind”) tuleb psalmi antifoni algusest (Ps 91:15).

Pühapäeva evangeelium räägib sellest, et saatan ahvatles Jeesust loobuma oma kutsumusest, kuid Kristus võitis saatana kiusatused. Kiusaja ei jäta ka täna meid rahule, kuid meie abi on Kristus, kiusatuste võitja.

Meelespeetav kirjakoht: Selleks ongi Jumala Poeg saanud avalikuks, et Ta tühistaks kuradi teod. 1Jh 3:8b

Kuradi tööd iseloomustab patustamine. Patt on talle olemuslik tegevus ja iga patustaja ilmutab iseloomu, mis tegelikult pärineb kuradilt. Kuradi tegevus on järjekindlalt õel, kuna ta on oma olemuselt kuri. Kuradi õel töö hõlmab konkreetselt kolme valdkonda, milles ilmneb täielik õiguse (“kurat teeb pattu algusest peale”, 1Jh 3:8), armastuse (ta on “mõrtsukas”, Jh 8:44) ja tõe (ta on “valetaja ja vale isa”, Jh 8:44) puudumine.

Tema tegude hulka kuulub kõik see, millega ta on püüdnud rikkuda Jumala täiuslikku loodut. Moraalivaldkonnas on tema töö meelitamine patule; füüsilisse valdkonda kuuluvad haigused; intellektuaalses valdkonnas on tema töö sisendada eksitust. Veel tänapäevalgi ründab ta meie hinge, ihu ja vaimu kõigil kolmel nimetatud viisil.

Kuradi vägi on märkimisväärne, nagu on ilmne tema laialdasest, õelast tegevusest. Ta ei ole mitte ainult suuteline inimolevustesse kurje mõtteid ja plaane sisendama (Jh 13:2; vrd Lk 22:3; Mt 8:33) ning isegi neisse isiklikult asuma (Jh 13:27), vaid see, “kes on maailmas” (1Jh 4:4), on “selle maailma vürst” (Jh 12:31;14:30;16:11; vrd 2Kr 4:4; Ef 6:12). Tema valitseb “aujärjelt” (Ilm 2:13) ning tema võim on nii ulatuslik, et “terve maailm on kurja käes” (1Jh 5:19). Tegelikult on lunastamatute kohta mitte ainult väidetud, et nad on kuradi alluvuses, vaid koguni, et nad on kuradist. Ta on nende “isa” ning nemad tema “lapsed” (Jh 8:44; 1Jh 3:10). Sellelaadsed fraasid osutavad kurja reaalsele, kohutavale mõjule inimeste elus; nad on tema soovidest ajendatud ning alistuvad neile (Jh 8:44; vrd 2Tm 2:26). Nad soovivad täita tema tahtmist.

Kuid kuradi võitmine sai alguse Jumala Poja saabumisega, kelle üle kuradil “ei olnud mingit voli” (Jh 14:30). Kristuse ilmumise eesmärk oli “tühistada kuradi teod” (1Jh 3:8), Tema iseloomulik töö on päästmine. Ta saavutas selle oma surma ja ülestõusmise kaudu.

Seni on võit kuradi üle seisnenud pigem tema troonilt tõukamises kui otseses hävitamises. Lõplikult võidetakse ta alles viimasel päeval (Ilm 20:10). Vahepeal on Isal aga võimalik kaitsta oma rahvast kurja eest. Seda palus ka Jeesus: “Ma ei palu, et sa võtaksid nad ära maailmast, vaid et sa hoiaksid neid kurja eest.” (Jh 17:15)

Nii ei tohi kristlased ei patu ega kuradiga kompromissile minna; muidu leiavad nad end võit-lemas Kristuse vastu. Kui esimene samm pühadusele on ära tunda patu patune olemus nii selle loomupärases seaduserikkumises kui kuratlikus päritolus, siis teine samm on näha selle täielikku kokkusobimatust Kristusega, arvestades Tema patuta isikut ning päästetööd. Mida selgemini mõistame neid tõsiasju, seda vastumeelsem näib meile patt ning seda kindlamalt otsustame sellest vabaks saada.

Teie olete oma isast kuradist ning tahate teha oma isa himude järgi. Tema on mõrtsukas algusest peale, ta ei püsinud tões, sest temas ei ole tõde. Kui ta räägib valet, siis ta räägib enda oma, sest ta on valetaja ja vale isa. (Jh 8:44)

Palvetagem: Issand, meie Jumal, Sina lasid oma Pojal kõrbes kiusatustega võidelda, et Ta võiks aidata inimesi, kes on kiusatustes. Anna meile jõudu Temale järgneda ning lase meil Tema abiga kõik kurja rünnakud ära võita. Kuule meid Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

VÕIT KÕRBES

Pühapäev – 18. veebruar

Kohe ajas Vaim Jeesuse kõrbe ja Ta oli kõrbes nelikümmend päeva saatana kiusata. Ja Ta oli metsloomade seas ning inglid teenisid Teda. Mk 1:12,13

Meile näitab Jeesuse kiusatus tõsiasja, et Ta oli ja jäi meie vennaks. Pärast seda teame, et Tema on kõiges “kiusatud nii nagu meie, ja siiski ilma patuta” (Hb 4:15). Tema talus kiusatusi selleks, et “aidata neid, keda kiusatakse” (Hb 2:18). Ta ei tulnud vaatama inimkonna hädasid Olümpose kõrgusest, ei tulnud meid lohutama ainult heade nõuannetega, vaid Ta võttis endale meie eluraskuste koorma kogu ulatuses. Ta elas meiega ühes majas (Jh 1:14). Ta võitles isiklikult meie kõlbelise võitluse “eesliini kaevikutes” (Helmut Thielicke), taludes meie nälga ja janu, külma ja palavat. Tema teab, mida sisaldab suremise vaev. Aga Ta teab ka seda, kuidas sellest kõigest võitjana läbi tulla. Tema oskab meid aidata.

Püha Vaim viis Jeesuse kõrbesse saatana kiusata. Keda Püha Vaim kõrbesse viib, selle toob Ta kõrbest ka välja. Pärast kiusatust läks Jeesus “Vaimu väes Galileasse” (Lk 4:14). Aga kes ise läheb kiusatusse, satub surmaohtu. Jeesus võitles võiduni. Messias võitis saatana. Jeesus oli tunginud “vägeva majasse” ja ta sidunud. Nüüd oli Tal meelevald kurjuse jõudude üle (Mk 3:27). Pärast kiusatust saabus taas rahu, aga see oli rahu uuel tasemel, võitja tasemel.

Jeesus aga, täis Püha Vaimu, tuli tagasi Jordani äärest, ja aeti Vaimu läbi kõrbe. (Lk 4:1; ka Mt 4:1)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mil määral oled sina valmis vastu panema kiusatusele? Mi-da võiksid teha, et veel kindlamini olla rajatud Jumala sõnasse? Hakka seda ellu viima juba täna! “Võtke … vaimumõõk, see on Jumala sõna!” (Ef 6:17)

* * *

 

ERILINE TÕOTUS NEILE, KES ON RASKUSTES

Esmaspäev – 19. veebruar

Ta hüüab mind appi ja ma vastan Temale; mina olen Ta juures, kui Ta on kitsikuses, ma vabastan Tema ning teen Ta auliseks. Ps 91:15

Psalmides esineb sageli küsimus “miks?”. Teadmatus on alati raske taluda. Jeesus ise hüüdis ristil “miks?” ja iga ta järglase huultel on see uuesti esinenud. Siin lubab Jumal anda vastuse. “Ma vastan talle!” Meile meeldib tõlgendada seda nii, et Jumal lubab vastata jaatavalt. Aga tegelikult võib vastus olla ka eitav. Oluline on veendumus, et Jumal meid kuuleb ja vastab.

Vastamise alus on avaldatud sõnades: “Ta hüüab mind appi”. Usklik jääb alati palvetajaks. Ei tule seda aega maa peal, millal meil ei tarvitseks enam Jumalat appi hüüda. Jumal vastab, aga vastab neile, kes teda appi hüüavad. Aga Jumala eriline tähelepanu on pühendatud kannatajaile.

Jumala ligidus raskustes on suure väärtusega, aga varem või hiljem tuleb Tema vabastami-sega. Tema päästab meid kõigest kurjast oma igavesse riiki.

Päästmine on ühtlasi ka austamine. Parem on kitsikus koos Jumalaga kui au ilma Jumalata. Ootame Tema tundi!

Kui sa ta poole palvetad, siis ta kuuleb sind, ja sina saad tasuda oma tõotused. (Ii 22:27) Siis Jumal halastab tema peale ning ütleb: “Vabasta teda haudaminekust, ma olen lunaraha saanud!” (Ii 33:24) Ja ma viin kolmanda osa tulle ning sulatan neid, nagu sulatatakse hõbedat, ja proovin neid, nagu proovitakse kulda. Ta hüüab minu nime ja ma vastan temale. Mina ütlen: “See on minu rah-vas.” Ja tema ütleb: “Issand, minu Jumal!”” (Sk 13:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Milline kujund aitab sul 91 psalmis kõige paremini mõista seda täiuslikku turvalisust, mis tuleb Jumalalt? Jaga seda mõne sõbraga täna.

* * *

 

HÜLGAMISE VALU

Teisipäev – 20. veebruar

Peske endid, puhastage endid, saatke oma tegude kurjus mu silme eest, lakake paha tegemast! Js 1:16

Eks meiegi ajal kuuleb arvamusi, et õiglaselt ei saagi ilmas elada. Peabki sama moodi tegema nagu teevad kõik teised. Ka Jumala tahte tegemist ei peeta eriti võimalikuks. Aeg onju teine, öeldakse. Jumal ütleb siin, et asjade parandamist tuleb alustada selliste mõtteviiside muutmisest. Esiteks tuleb loobuda kurja tegemast, teiseks tuleb õppida tegema head. Et elu on selline, nagu öeldakse inimeste seas, ei ole Jumalale argument.

Lühidalt öeldes vastuolu jumalateenistusel toimuva ja argielus toimuva vahel tuleb kõrvalda-da. Jumala inimene peab mõistma, et kogu tema elu on Jumala teenimine. Kõik mis ta teeb, teeb ta Jumala palge ees. See tõttu ülekohtu soosimine ja harrastamine ei kuulu kristlase ellu. Selle kohta ütleb ka Paulus ühemõtteliselt Rooma kirjas: “Nõnda arvestage ka teie endid olevat surnud patule, aga elavat Jumalale Kristuses Jeesuses. Ärgu siis valitsegu patt kuningana teie surelikus ihus, nii et te tema himudele oleksite kuulekad. Ärge ka loovutage oma ihuliikmeid ülekohtu relviks patule, vaid loovutage end Jumalale nagu need, kes on saanud surnuist elavaks, ja oma ihuliikmed õiguse rel-viks Jumalale.” (Rm 6:11-13)

Jesaja kaasaegsed Juuda elanikud olid Jumala omandrahvas, aga sellest hoolimata olid nad lasknud patul end valitsed ja andnud end patu kasutusse. Relviks ülekohtule, nagu Paulus seda väl-jendas. Sellega olid nad ka ära teeninud kohtumõistmise. Jumala armu osaliseks saamine ei tähenda lubatähte jätkuvalt ülekohtut teha, sest kes seda teeb näitab sellega et ta põlastab Päästjat.

Johannes, keda kutsutakse armastuse apostliks ütleb: “Lapsed, ärgu keegi eksitagu teid! Kes teeb õigust, on õige, nii nagu tema on õige. Kes teeb pattu, on kuradist, sest kurat teeb pattu algu-sest peale. Selleks ongi Jumala Poeg saanud avalikuks, et ta tühistaks kuradi teod.” (1Jh 3:7,8)

Patu ehk igasuguse ülekohtu soosimine elus tähendab alati kuradi nõuannetega nõustumist. Sellepärast kuulub kristlase ellu patu hülgamine, s.t. alalist võitlust patu vastu. Kristlane ei aktsepteeri, õigusta ega kaitse seda endas vaid palvetab jätkuvalt, et sellest vabaneda. Ja just võitlus iseendas elava kurjuse vastu on läbi aegade hoidnud Jumala inimesi alandlikuna. Nad on mõistnud, et neis elavad võimalused kõigiks mõeldavateks patudeks.

Pattu võiks võrrelda puuri pandud raevutseva kiskjaga. Kui veidiki ust paotada, siis on ta kohe valmis välja tormama ja kõike ümber ringi hävitama. Sellega mängimine on keelatud. Kahjuks me mõistame seda sageli liiga hilja, kui juba on tehtud kahju väiksemale või suuremale inimeste ringile. Kristlasel tuleb kõigis inimsuhetes alatasa palvetada. Hea Isa Taevane, anna Vaimu ja kaitse minu armsamaid mu kurjuse eest.

Tänase kirjakoha mõtte on täpselt see sama, mida kuulutas ka Ristija Johannes, valmistades teed Jeesusele Kristusele. Maksuametnikele ütles ta, et nad ei tohi võtta rohkem kui ette nähtud, sõjaväelastele aga et nad neile usaldatud jõudu ülekohtuselt ei kasutaks. Jälle me näeme, et Jumal tegutseb samade põhimõttete järgi nii Vanas kui ka Uues Testamendis. Ühesõnaga meeleparandus on tee Jumala osadusse ja meeleparandus peab algama suhetest kaasinimestega.

Hoidu kurjast ja tee head, otsi rahu ja nõua seda taga! (Ps 34:15; vrd 1Pt 3:11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand valva täna mu keelt ning ava mu kõrvad kuulma kannatajate hüüdeid. Aita mul kuulata, palvetada ja siis ka toimida.

* * *

 

JEESUSE SAAMISEST OMA VENDADE SARNASEKS

Kolmapäev – 21. veebruar

Seetõttu, et Jeesus ise on kannatanud kiusatuna, võib Ta aidata neid, keda kiusatakse. Hb 2:18

Kiusatuste probleem kaasneb inimesega alati, aga millisel määral on võimalik kujutleda, et ka Kristust samal viisil kiusatustega ahvatleti?

Autor on veendunud, et Kristuse võime kiusatuses olijaid aidata sõltub Tema enda kiusatustekogemusest. Et esitatud mõttest aru saada (Jeesus ise on kannatanud kiusatuna), on oluline tähele panna, et kiusatused on ühendatud kannatustega. Vahel arvatakse, et Jeesuse kannatused sündisid inimlikust nõrkusest: himust, ahastusest ja füüsiliste vigastuste valust.

Kuid Jeesuse kannatused olid valdavalt need, mida tõid kaasa Ta messiaamet, ja neis sisaldas palju rohkem kui füüsilised kannatused. Kuna kannatused olid spetsiifilised, olid seda ka kiusatu-sed. Kokkupuutepunkt Jeesuse Kristuse ja Tema rahva vahel ei ole niivõrd kiusatuste loomuse ja vormi sarnasuses kuivõrd asjaolus, et mõlemad on kiusatusi kogenud. See mõte tuleb kõige selgemini esile salmis Hb 4:15.

Oluline mõte on, et Kristus suudab aidata, sest kirja senise osa peamine ülesanne oli näidata Kristuse täiuslikku sobivust oma rahva esindajaks nende lähenemisel Jumalale.

Sest meil pole niisugune ülempreester, kes ei suuda kaasa tunda meie nõrkustele, vaid selline, kes on olnud kõigiti kiusatud nii nagu meie, ja siiski ilma patuta. (Hb 4:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millised on need asjad mis sind rõhuvad? Pettumused, nõrkused, katsumused, kiusatused … ole enese vastu armuline, kui need asjad Jumala ette tood.

* * *

 

ÄRA VAATA ENDALE

Neljapäev – 22. veebruar

Inimene ei ela üksnes leivast, vaid inimene elab kõigest, mis lähtub Issanda suust. 5Ms 8:3.

Seda salmi tsiteeris Jeesus, kui Teda katsuti läbi kõrbes (Mt 4:4; Lk 4:4). Ehkki Jeesusel oli pika paastumise tõttu nälg, ei lasknud Ta end sellel Jumala tahte teelt kõrvale juhtida. Ta usaldas oma Taevase Isa hoolitsust kõigis olukordades. Iisraeli rahval kõrbes selline usaldus puudus ja see ajas ta Jumala vastu nurisema.

Inimene ei ole ainult mateeria ja ta vajab elamiseks muudki hüvesid kui materiaalseid hüvesid. Jumal on loonud inimese elama endaga osaduses, seetõttu leiab inimese elu täitumuse ja rahul-duse lõppude lõpuks üksnes selle osaduses.

Aga Jeesus vastas: “Kirjutatud on: Inimene ei ela üksnes leivast, vaid igast sõnast, mis lähtub Jumala suust.” (Mt 4:4; ka Lk 4:4)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Loe läbi psalmist 103 salmid 1-5 ja täna Jumalat õnnistuste ees, mida oled saanud.

* * *

 

TEELOLIJATE KAITSE

Reede – 23. veebruar

Issand annab oma inglitele sinu pärast käsu sind hoida kõigil su teedel. Kätel nad kannavad sind, et sa oma jalga ei lööks vastu kivi. Ps. 91:11,12

Need on salmid mida kasutas ka kurat, kiusates Jeesust kõrbes. On huvitav, et saatan teadis et see Piibli koht käib Jeesuse kohta. Sellel rajanes ka kiusatuse jõud. Matteuse evangeeliumis on kirjas: “Siis võttis kurat tema kaasa pühasse linna ja pani seisma pühakoja harjale ning ütles talle: “Kui sa oled Jumala Poeg, siis kukuta ennast alla, sest kirjutatud on: Sinu pärast käsib ta oma ingleid ja nemad kannavad sind kätel, et sa oma jalga vastu kivi ei tõukaks.”” (Mt 4:5,6)

Kui selle laulu sõnad ei oleks käinud Jeesuse kohta, siis poleks olnud ka sellel kiusatusel mingit mõttet. Aga nüüd kui kumbgi teadis, et see oli kirjutatud Tema kohta oli kiusatus reaalne. See evangeeliumi lugu meenutab meile, et Piibli sõnade kasutamine ei tähenda sugugi tingimata seda et kasutaja ise nende sõnadega seotud on. Saatan tunneb Piiblit tõenäoliselt paremini kui ükski inimene. Aga sellest hoolimata on ta saatan.

Teine tähelepanu vääriv asjaolu on see, et kui saatan tsiteeris Jeesusega rääkides seda laulu siis ta mõnevõrra moonutas seda. Ta jättis nimelt ütlemata tähtsad sõnad – kõigil su teedel. Jeesus kõndis alati teedel kuhu Teda juhtis Tema Taevase Isa tahe, aga templi harjalt alla hüppamise idee ei olnud Jumala juhatatud. Seega saatan kasutas Piibli sõna, moonutades seda vastavalt oma eesmärki-dele. Seda näeme väga palju ka meie ajal.

Tänapäevaste arusaamadega vastuolus olevate kirjakohtade üle pannakse käima diskusioonid või uurimused, mille eesmärk on algusest peale teha lõpuks selgeks et kuigi nii on kirjutatud ei ole see nii mõeldud. See on saatana komme algsest patust langemisest peale. Juba Eevale ta ütles, et Ju-mal hoiatas küll surma eest aga ei te sure. Tegelikult on lugu teisiti. Isegi otse vastupidi.

Eks meiegi tahaksime meelsasti teatud Piibli tõdesid kujundada vastavalt oma arusaamadele. Meie tunded, tahe ja mõistus püiavad meile igati selgeks teha, et teatud olukordades oleks väga arukas toimida nii nagu me ise paremaks peame. Jeesus sellesse õnge ei läinud. Saatana moonutustest hoolimata on psalm 91 sõnad tõde. Kui kiusatused olid lõppenud tulidki Jeesusele inglidki külla ja seda sama on kogenud paljud Jumala lapsed.

Ning ütles talle: “Kui sa oled Jumala Poeg, siis kukuta ennast alla, sest kirjutatud on:
Sinu pärast käsib ta oma ingleid ja nemad kannavad sind kätel, et sa oma jalga vastu kivi ei tõukaks.” (Mt 4:6) Sest kirjutatud on: Sinu pärast käsib ta oma ingleid, et nad sind hoiaksid. (Lk 4:10) Sest sul on leping kividega väljal ja metsloomadel on sinuga rahu. (Ii 5:23)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Raskused, häda, tagakius, nälg – kõigis neis asjus peame võitlema. Kuidas me suhtume probleemidesse, ütleb meie usu kohta rohkem, kui ilusad sõnad. Too oma hirmud ja sidumised nüüd Tema ette.

* * *

 

ERILINE HOIATUS

Laupäev – 24. veebruar

Iseseisvuspäev

Kui te tahate ja kuulate, siis te saate süüa maa parimat vilja. Aga kui te tõrgute ja panete vastu, siis sööb teid mõõk. Jah, Issanda suu on kõnelnud. Js 1:19,20

Jumal on tõesti suurepärane kohtunik. Ta lubab ettepaneku vastuvõtmise korral, mitte ainult täieliku andestuse vaid koguni maa parimat vilja. See tähendab parimat mida elul koos Jumalaga üldse pakkuda on. Kui aga eelistakse jääda endiselt tõrkujateks ja vastupanijateks, jätkates religioo-seid mänge siis sööb teid mõõk, ütleb kohtunik. Teisiti öeldes, te olete surmalapsed ja nimelt sõja läbi. Issand lõpetab sõnadega, mis meie kaasaegses väljenduses kõlaks – selline on kohtuniku otsus. Valik on teie!

Kas selline pakkumine ei ole tõesti väärt, et selle üle isegi mõelda. Kui valida on elu ja surma vahel, kas siis igaüks ei valiks elu? Paraku millegi pärast tehakse väga sageli vastupidine valik. Ikka veel valitakse Jeesuse Kristuse ligiolu ja osaduse asemel kohtuotsused, mis tähendavad surma. Küll me inimesed ikka oleme kummalised. Või õigemini pimedad.

Tehke mu määruste järgi ning pidage mu seadlusi ja täitke neid, et te võiksite maal julgesti elada! (3Ms 25:18)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal näitaks sulle kus oled eksinud. Eriti aga millised on need asjad kus sa tegelikult ei usalda end jätta Jumala hoolde.

Palvetagem: Püha Jumal, kõigi rahvaste Issand, juhi meie rahvast oma Vaimuga, et me käiksime õiguses ja rahus. Lase meil saavutada õitsengut, mis on Sinule meelepärane. Aga üle kõige anna meile usku Sinusse, et kogu rahvas austaks Sinu nime ja me teeniksime üksteist Sinu armastuses. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

Kasutatud allikad

Cuthrie, Donald (2006) Kiri heebrealastele. Tallinn: Logos, lk 90

Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Ära vaata endale (5Ms 8:1-9:6); Kõige kõrgema kaitse all (Ps 91:1-92:16); Väärtusetud ohvrid (Js 1:5-20). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio

Stott, John R.W. (2002) Johannese kirjad. Tallinn: Logos, lk 131-132,144-145

Tärk, Osvald (1993) Markuse evangeeliumi seletus. Tallinn: Logos, lk 40

Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 377-378

Koostas Indrek Lundava

Veebruar 2018

Päeva Sõnum. Nr 72. 11. – 17. veebruar 2018

Päeva Sõnumi logo

JUMALA ARMASTUSE OHVRITEE

Pühapäev enne paastuaega. Esto mihi; Quinquagesima

Pühapäeva ladinakeelne nimi Esto mihi (“ole mulle”) tuleb psalmi antifoni algussõnadest (Ps 31:3). Eesti keeles on seda pühapäeva nimetatud ka 7. pühapäevaks enne ülestõusmispüha ja paastu-pühaks, sest algava nädala sees astume paastuaega.

Jeesuse avalik tegevus jõuab pöördepunkti. Algab teekond Jeruusalemma, vastu kannatusele ja surmale. Kuid just sellel teel Inimese Poeg kirgastatakse. Jumalik armastus võidab end ohverdades ja alandades kuni ristisurmani. Me vajame silmade avanemist, et näeksime, kuidas Jeesus kannatab meie ja kogu maailma pärast. Õnnistegija ootab ka meilt oma mina mahasalgamist Jeesuse järgimi-sel.

Meelespeetav kirjakoht: Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja seal viiakse lõpule kõik see, mis prohvetid on kirjutanud Inimese Pojast! Lk 18:31

Jumala mõtted on kõrgemad, kui inimeste mõtted ja seda eriti elu ja surma puudutavates küsi-mustes (Lk 18:31-34). Jeesuse jüngrid olid käesoleva maailma inimesed ja mõtlesid sama moodi, nagu kõik nende kaasajal. Nende eesmärgid olid sama sugused nagu nende kaasmaalastel. Üksnes selle vahega, et nad uskusid et Jeesus on õige isik neid eesmärke elluviima.

Jeesusel oli rahva hulgas suur poolehoid ja Ta rändas Jeruusalemma poole. Oma vastustega pani Ta suu kinni kõigil oma vastastel. Tundus endast mõistetav, et edasi saab tee minna üksnes üles poole.

On arusaadav, et selline mõtteviis ei suutnud käsitleda Jeesuse sõnu Tema kannatustest ja surmast. Luukas rõhutab seda koguni kolme kordselt. Vajame tõelist Jumala Vaimu valgustamist Jumala Sõna ääres, et Jeesuse sõnade tähendust üldse õigesti taibata. See käi ainult mitte siinsete Jeesuse sõnade kohta, vaid üldse kogu Tema õpetuse ja eriti Tema olemuse mõistmise kohta. On karta, et paljudki meist on vaimulikes asjades nii sama pimedad, nagu siin Jeesuse jüngrid.

Aga mina olen ussike ja mitte mees, inimeste teotada ja halb rahva meelest. (Ps 22:7) Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte ning need mõistavad ta surma ja annavad paganate kätte. (Mk 10:33; ka Mt 20:18)

Palvetagem: Armuline Jumal, Sa näitasid oma Poja kannatuses ja surmas maailmale oma armastust. Ava meie südamesilmad, et me mõistaksime Tema ohvri saladust ja järgneksime Talle kuuletumise ja armastuse teel. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

INIMESE TÕELINE SUURUS

Pühapäev – 11. veebruar

Jeesus ütles oma jüngritele: “Kes iganes teie seas tahab saada suureks, olgu teie teenija, ning kes iganes teie seas tahab olla esimene, olgu kõigi sulane.” Mk 10:43,44

Rahvaste üldine arusaamine Palestiinas, Rooma riigis ja mujal pidas õigeks reeglit: “Mida suurem keegi on, seda enam teda teenitakse,” kuid Jumala riigi reegel ütleb: “Mida suurem keegi on, seda enam teenigu ta teisi.” Kõrgeid kohti püüdes olid jüngrid maailma üldise arusaamise tase-mel. Niiviisi mõtlesid kuningas Heroodes, maavalitseja Pilaatus ja Rooma keiser Tibeerius. Kuid Messia riigis mõeldakse ja elatakse teisiti. Kahjuks on kristlik kirik oma võimupüüetes üsna sageli olnud rohkem maailma kui Jumala riigi tasemel. Sedasama peab ütlema koguduste kohta, kus tüli-tsetakse kõrgemate ametikohtade pärast. Mõnel kristlasel ei ole võimeid juhtival kohal töötamiseks. See ei tähenda, et tal ei oleks Sebedeuse poegade kiusatust. Oma auahnust võib ta rahuldada ka sel-lega, et peab ennast vaimulikult teistest paremaks. Iga kristlane arvestagu Jeesuse õpetust teiste tee-nimistest!

Ja Jeesus istus maha, kutsus need kaksteist ja ütles neile: “Kui keegi tahab olla esimene, siis ta olgu viimane ja kõikide teenija!” (Mk 9:35)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Oletame, et me elu mõõdetakse ainult selle järgi, kui palju me tegelikult teisi teenime. Kui suur võiks olla me väärtus?

* * *

 

SINU KÄTTE MA ANNAN OMA VAIMU

Esmaspäev – 12. veebruar

Ole mulle kaitsjaks kaljuks, mäelinnuse hooneks mu päästmiseks! Ps 31:3

Need ajad Taaveti elus, kus tal tuli elueest põgeneda Sauli eest, sööbisid nähtavasti alatiseks talle meelde. Siis leidis ta alatasa turvapaiga mägede koobastes ja massiivsetest kaljudest. Neid kujundeid kasutab ta nüüd ka Jumala kohta. Issand on kui kindel kalju ja kõikumatu mägilinnus, mis pakub põgenikule varju.

Meiegi vajame samasugust kaitset. Sellist mis ei kõiguks, kui ka meie komistame ja kukkume. Sellist, mis püsiks püsti suurimaski tormis. Sellist, mis päästaks ka surma küüsist. Ja selline kalju on meile Issand Jeesus Kristus. Tema on kalju, kes peab vastu ja kellele võib turvaliselt rajada kogu oma elu. Tegelikult ei olegi väga hullu, kui me vahel ka kõigume ja väriseme selle kalju varjus. Tähtsaim on, et kalju ise on alati ühtviisi kindel ja turvaline.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal aitaks sul järgida Taaveti eeskuju, kui tood omaenda haavumised ja vajadused tema ette. Kujutle enda ümber kindlust, varjupaika, mille kohal lehvib armastuse lipp.

* * *

 

KES VASTUTAB?

Teisipäev – 13. veebruar

Vastlapäev

Ma mõistan kohut teie igaühe üle ta eluviiside kohaselt, ütleb Issand Jumal. Pöörduge ja taganege kõigist oma üleastumistest, et teie süü ei saaks teile komistuseks. Hs 18:30

Selline on Jumala tungiv üleskutse kõigile inimestele maailmas. Ärge jääge jonnakalt “surma-teele”, vaid pöörduge ja elage. Nüüd on meil pealegi palju parem võimalus pöörduda, sest meil on Lunastaja ja Lepitaja – Jeesus Kristus, kes on kandnud kõik meie patud ja üleastumised oma ihus üles ristipuule ja sellega need tühistanud. Meil tuleb oma patud ainult tunnistada ja neist ära pöör-duda ning Jumal annab need andeks.

Hesekiel kõneleb siin inimese vastutusest Jumala ees, kuid teisalt kuulutab ta andestust neile, kes pöörduvad Jumala poole. Jumala jaoks ei ole olemas lootusetuid inimesi. Jeesuse tähendamis-sõnades võrreldakse Jumala rõõmu kadunud inimese üle perenaise rõõmuga, kes leiab üles majapi-damises vajaliku kadunud raha, või karjase rõõmuga, kes leidis kadunud lamba. Kõige tugevamalt väljendub Jumala rõõm tähendamissõnas kadunud pojast. Oma rõõmus poja tagasisaamise üle unus-tab isa selle, et poeg on tema varanduse raisanud.

Niisiis, meie sisemuses oleks tarvis mitte väikest remonti või siint-sealt kohendamist ja silu-mist, vaid midagi olemuslikult täiesti uut. Põhiolemus peab muutuma, muidu ei muutuks miski.

Parandage meelt, sest taevariik on lähedal! (Mt 3:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal suudab unustada inimese mineviku.

* * *

 

PATUKAHETSUS JA PAAST

Kolmapäev – 14. veebruar

Tuhkapäev. Paastuaja algus. Palvepäev

Et nüüd Kristus on ihulikult kannatanud, relvastuge teiegi sellesama meelsusega, sest kes on kannatanud ihulikult, see on lakanud patustamast, nii et ta maises elus allesjäänud aega ei ela enam inimlike himude, vaid Jumala tahtmise järgi. 1Pt 4:1,2

Tuleks olla Kristuse-sarnaselt valmis kannatama õiguse tegemise eest, sest kes on kannatanud ihulikult, see on lakanud patustamast. Üldise väitena, ilma piiritlemata, oleks see väär, kuna paljud on füüsiliselt kannatanud ning patustavad veel ikka väga palju. Peetrus ei väida ka lihtsalt, et füüsi-line kannatus inimesi kuidagi moodi puhastab ja neid tugevamaks teeb – mõningaid teeb see tuge-vamaks, teised aga muutuvad Jumala suhtes mässumeelseks ning kibestuvad. Pigem peab Peetrus siin silmas seda liiki kehalist kannatamist, mida määratletakse salmis 1Pt 3:17: “Parem on head te-hes kannatada, kui see on Jumala tahtmine, kui kurja tehes.”

Seega, kui me järjekindlalt järgime otsust Jumalale kuuletuda, isegi kui see tähendab kehalist kannatusi, tugevdab see meie moraali: see aitab meil kindlamalt kui iial enne pühenduda eluviisile, milles sõnakuulmine on tähtsam kui soov vältida valu. Eesmärk on elada elu, mida ei juhi inimlikud tunded, vaid Jumala tahe: patuga tehakse selge lõpp.

Selleks te olete kutsutud, sest ka Kristus kannatas teie eest, jättes teile eeskuju, et te käiksite tema jälgedes. (1Pt 2:21) Ta on surnud kõikide eest, et elavad ei elaks enam enestele, vaid Temale, kes on nende eest surnud ja üles äratatud. (2Kr 5:15) Nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minus. Ja mida ma nüüd elan ihus, seda ma elan usus Jumala Pojasse, kes mind on armastanud ja on iseenese loovutanud minu eest. (Gl 2:20)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas olete valmis õigsuse pärast kannatama?

Palvetagem: Kõigeväeline ja igavene Jumal, Sina ei soovi ühegi patuse surma, vaid annad kahetsejaile armu. Uuenda meie südamed ja juhi meid meeleparandusele, et me võiksime Sinult, kõige halastuse Jumalalt, vastu võtta pattude andeksandmise. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

KUI JUHTUB HALVIM

Neljapäev – 15. veebruar

Aita meid, meie pääste Jumal, oma nime auhiilguse pärast, ja tõmba meid välja ning tee lepitus meie pattude eest oma nime pärast! Ps 79:9

Kui on head ajad, siis me nii sageli Jumalast ei hooli. Aga hädad ja nuhtlused sunnivad armu otsima. Enam ei ole palvetaja jaoks kõige tähtsam väline hull olukord, vaid oma patud, Jumala arm ja lepitus. Aga kui karistus on selline mõju, siis on vähemalt tagantjärele põhjust selle eest hoopis tänulik olla. Seda on mõistnud paljud kristlased läbi ajaloo.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meil tuleb pattu tunnistada, nõustudes et nii meie eelkäijad kui me ise, oleme kaudselt kaasa aidanud käesolevale olukorrale sellega, et pole suutnud Jumala eest tulemuslikult seista.

Olgu nüüd su kõrv tähelepanelik ja su silmad lahti kuulma oma sulase palvet, mida ma nüüd sinu ees palvetan päevad ja ööd, Iisraeli laste, su sulaste pärast, ja millega ma tunnistan Iisraeli laste patte, mis me sinu vastu oleme teinud! Ka mina ja mu isa pere oleme pattu teinud. (Ne 1:6) Me oleme pattu teinud ja eksinud, oleme olnud ülekohtused ja oleme hakanud vastu, oleme taganenud su käskudest ja seadustest (Tn 9:5).

* * *

 

SINA OLED MU VARJUPAIK

Reede – 16. veebruar

Ole mulle armuline, Jumal; ole mulle armuline, sest Sinu juures otsib mu hing pelgupaika ja ma kipun Su tiibade varju, kuni õnnetus möödub! Ps 57:2

Taaveti palve on kohane meilegi ja seda ennekõike vaimulikus plaanis. Vähemalt mina vajan väga halastajat Jumalat, kes ei süüdista vaid pakub andestust ja kelle juurest võib otsida pelgupaika. Selle halastuse on Jeesus Kristus mulle juba välja teeninud, seetõttu võib julgesti tulla seda vastu-võtma.

Tasub meeldetuletada sedagi, mis Jeesus ütles Jeruusalemma kohta Matteuse evangeeliumis: “Kui palju kordi olen ma tahtnud su lapsi koguda, otsekui kana kogub oma pesakonna tiibade alla, ent teie ei ole tahtnud!” (Mt 23:37)

Hoolimata mis tahes tormidest ei ole endastmõistetav, et inimesed tahaksid tulla Jumala juur-de halastust saama ja pelgupaika otsima. Aga siis ei olegi olemas  mingitki pelgupaika ja inimesel tuleb ise oma tegude ning valikute eest Jumale ees vastust anda.

Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda! (Ps 51:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mida teed, kui sind tabab häda? Kirud oma saatust ja süü-distad Jumalat või palud Temalt abi ja tänad Teda?

* * *

 

SÜGAV AHASTUS OMA PATU PÄRAST

Laupäev – 17. veebruar

Põhjatuist sügavusist hüüan ma sinu poole, Issand! Issand, kuule mu häält! Ps 130:1,2

Isiklik usuelu on väga erinev üldisest jumalakartusest ja usuelust. Kui teised inimesed tulid templisse, tõid oma ohvri, palvetasid oma palve ja läksid jälle ära, siis see oli ka omamoodi usuelu. Aga siin on keegi, kes ei taha leppida sellega. Tema palve on teistsugune, kui tavalise templikülasta-jate palve. Tema hüüab siin sügavusest Jumala poole.

Isiklik usuelu algab isikliku patutundmisega. See on küllaltki halb, et kõik inimesed on patu-sed, aga põletavalt valus on tunda oma süüd.

Isiklik ja sügav patutundmine otsib ka isiklikku lahendust. Üldisest lahendusest jääb puudu-jääk. Mõni lahendab oma patuprobleemi liturgiliselt. Rahuldub sellega, et põlvitab kirikus, kui tei-sed seda teevad ja laulab ühes teistega: “Issand halasta!” Nii väljub ta kergendatud tundega. Kuid isiklik lahendus eeldab isiklikku appihüüdmist ja isiklikku kindlust.

Isiklik usuelu algab siis, kui inimesed ise appi hüüavad. On neid inimesi, kes tahavad oma palvet võtta üsna kergelt. Ärgem tehkem palvetamist endale lihtsaks, vaid palvetamine olgu tõsine appihüüdmine Jumala poole! Piibel ütleb: “Igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse” (Rm 10:13). Selline inimene on tänulik ka eespalvete eest, aga ta ei looda sellele, et teised tema eest palvetöö ära teevad.

Ahastuse tunnid õpetavad meid paluma. Ilma nendeta ei õpiks me iialgi palve sügavust, ulatust ja väärtust. Siis kaob kerge ja pealiskaudne palvete lugemine ja õpime jälle tundma oma puudujääke ja saamatust. Jumal peab meile ka saatma raskusi, et õpiksime paluma.

Päästa mind, Jumal, sest veed tõusevad mu hinge hukutama! (Ps 69:2) Issand, võta kuulda mu sõnu, pane tähele mu ohkamist! (Ps 5:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ole vaikselt Jumala ees paludes, et Tema aitaks sul täna olla täiesti aus ning avatud selles kohtumises.

* * *

 

Kasutatud allikad

 

•   Grudem, Wayne (2010) Peetruse esimene kiri. Tallinn: Logos, lk 166-167

•   Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Sinu kätte ma annan oma vaimu (Ps 30:1-31:9); Sina oled mu varjupaik (Ps 57:1-59:18) Kui juhtub halvim (Ps 78:1-80:20); Kes vastutab? (Hs 18-19:4); Raske õppetund olla viimane (Lk 18:15-43). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio

•   Siim, Joel (2004) Hesekiel 18:21-32. Piiblivõti. Avatud Piibli Ühing http://www.avatudpiibel.ee/piiblivoti/2004/08/04

•   Tärk, Osvald (1993) Markuse evangeeliumi seletus. Tallinn: Logos, lk 345-346

•   Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 621

 

Koostas Indrek Lundava

Veebruar 2018

 

Päeva Sõnum. Nr 71. 4. – 10. veebruar 2018

Päeva Sõnumi logo

JUMALA SÕNA KÜLV

6. nädal: 4. – 10. veebruar 2018

2. pühapäev enne paastuaega. Sexagesima

Sexagesima (“kuuekümnes”, nimetatud ka 8. pühapäevaks enne ülestõusmispüha) pühapäeva evangeeliumitekstides räägitakse Jumala sõna külvist. Jeesus on külvaja, aga ka Tema jüngrid on läkitatud ustavalt sõna külvama, lootes sellele, et Jumal annab seemnele kasvamist.

Meelespeetav kirjakoht:  Täna, kui teie Tema häält kuulete, ärge tehke oma südant kõvaks. Hb 3:15

Kui uurime Heebria kirja, siis kohtame üha uuesti ja uuesti sama rõhuasetust – ärge mingil juhul loobuge Issandast Jeesusest. Sellest võib järeldada, et kirja saajad olid sattunud kiusatusse või ohtu kus nende meelest mõned uued õpetused tundusid huvitavamad ja köitvamad, kui Jeesuse Kristuse seltskond. Kirja autor, aga nägi kõige selle taga lihtsalt uskmatuse pattu. Inimesed hindasid oma arvamusi või mõningate teiste inimeste õpetuslike konstruktsioone kõrgemalt kui Jumala Sõna.

Täpselt sama moodi olid toiminud kunagi ammu iisraellased kõrberännakul. Nemadki olid pidanud tühiseks Jumala tõotusi ja uskunud rohkem oma silmi ja hinnanguid. Nii jätsid nad Jumala kutse vastaselt Tõotatud maale minemata. Nad olid küll näinud korduvalt Jumala imesid ja abi, aga kõigest sellest hoolimata olid nad end paadutanud ja jäänud oma südamelt uskmatuks. Tegelikult oli see juhtunud Iisraeli rahva elus läbi aegade korduvalt. Selle pärast pidigi Jumal ütlema: “Nad aina eksivad oma südames, aga minu teid nad ei ole ära tundnud. Nii ma vandusin oma vihas: Nad ei saa minu hingamisse!” (Hb 3:10,11)

Selle nädala kirjakoht on tsitaat psalmist 95. Üheks selle Vana Testamendi sõna kordamise põhjuseks on ilmselt see, et autor tahab rõhutada asja tõsidust. Sammuti seda, et see hoiatus ei kuulu kuhugi kaugele mineviku vaid on endiselt ajakohane. Iisraeli rahvas tõstis Tõotatud maa piiril Juma-la vastu mässu ja selle tulemuseks oli, et neil tuli kogu oma ülejäänud elu elada kõrbes jõudmata ku-nagi pärale. See kõik tulenes sellest, et ei võetud tõsiselt seda mida Jumal tõotas ja teha käskis.

Seda kõike tuletakse meile meelde sellepärast, et täpselt sama oht varitseb ka kristlasi. Kui vaadata sügavamale, siis isegi Jumal rahvas võib osutada tegelikult uskmatuks rahvaks. Sellest kõi-gest tuleb teha tõsised järeldused.

Nii jääb nüüd võimalus, et mõned saavad sinna sisse. Ja et need, kellele evangeeliumi esmalt kuulutati, ei ole sinna sisse saanud oma sõnakuulmatuse pärast -, siis ta määrab jälle ühe päeva tä-naseks päevaks, kui ta nii pika aja pärast Taaveti kaudu ütles, nõnda nagu varem on öeldud: “Täna, kui te kuulete tema häält, ärge tehke oma südant kõvaks!” (Hb 4:6,7)

Palvetagem: Issand Jumal, ärata meie südamed, et me Sinu päästvatel tegudel meie keskel sündida laseksime ja Sinu armastuse sõna rõõmuga vastu võtaksime. Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

* * *

 

NÄHTAMATU JA SIISKI NÄHTAV

Pühapäev – 4. veebruar

Jeesus ütles: “Taevariik on haputaigna sarnane, mille naine võttis ja segas kolme vaka jahu sekka, kuni kõik läks hapnema.” Mt 13:33

Kui võtta seda pilti lihtsalt ja otse, siis kirjeldab see ristiusu levimist. Vaikselt, aga kindlalt täi-dab ta kogu selle keskkonna kus ta on. Täpselt nõnda levis kristlus oma esimestel sajanditel ja levib veel ka tänapäeval Kolmandas Maailmas. Tema elujõud on nii suur, et teda ei peata mingid takistu-sed, ehkki hapnemis protsesse silmaga jälgides polegi nagu midagi eriti näha. Küsimus võib aga tekkitada see, et mujal Piiblis eriti Vanas Testamendis sümboliseerib haputaigen tavaliselt midagi halba. Miks kasutas siis Jeesus seda pilti seekord millegi hea, Jumala riigi levimise kirjeldamiseks?

Küllalt lihtsalt sellepärast, et haputaigen ja leiva tegemine oli igas juudi kodus igapäevased as-jad. Haputaigna mõju oli kõigile tuttav. Tõsi küll, ka Matteuse evangeeliumi 16. peatükkis hoiatab Jeesus oma jüngreid: “Vaadake ette ja hoiduge variseride ja saduseride haputaignast!” (Mt 16:6) Selle all mõtles Ta variseride ja saduseride õpetust. Ilmselt rääkiski Jeesus sellest, kuidas üks või teine õpetus mõjub ja levib. Ühel juhul on see hea ja teisel juhul aga ohtlik.

Kui mõelda haputaigna all hingevaenlase tegevust, siis tema loomulikult püüab hävitada nii puhast Jumala Sõna kui ka Taevariiki ja Jumala kogudust üldse, mida sel juhul kujutaks kolm vaka täit jahu. Loomulikult on selline asja mõistmine täiesti realistlik ja õige. Aga kas tahtis Jeesus ikka  siinkohal öelda seda? Ta ju ütles, et see tähendamissõna kirjeldab Jumala riiki, mitte kurjuseriiki. Teiseks ütles Jeesus seal, et lõpuks läks kõik hapnema.

Kui oletada, et haputaigen sümboliseerib kurjuse mõju, siis tuleks neid Jeesuse sõnadest järel-dada, et lõplik võitja on ikkagi kurat. Tal õnnestub kõik puhas jahu hapnema ajada. Seda aga Jeesus kindlasti öelda ei tahtnud. Tõsi küll, see oht on iseenesest vägagi reaalne, eriti kui vaadata tänast läänemaailma. Piltlikult võiks öelda, et meiegi maal on väga palju inimesi Jumalast lahutanud ateis-mi haputaigen, lõbuelu haputaigen või ka materialismi haputaigen st. kõige materiaalse pärast mure-tsemine. Maailm on täis kõikvõimalike huputaignaid ehk mõjusid.

Meie hea võimalus seisneb aga selles, et laseme oma ellu tulla Jumala Sõna mõjul ja laseme sellel toimida seal seni kuni see läbistab terve meie elu. Just seda soovib Jumal.

Ja Jeesus ütles taas: Millega ma võrdleksin Jumala riiki? (Lk 13:20)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On hea olla näljane Jumala järele, palvetada, et Ta teeks meid võimeliseks oma eluga Talle au tuua. Ja kas see poleks võrreldamatult lihtsam, kui Tema toimimine oleks inimestele palju enam nähtav? Me igatseme näha taevariigi võidukäiku siin ja praegu! Tänane piiblitekst aga julgustab avama oma vaimusilmi selleks, et märgata Jumala toimimist.

* * *

 

INNUKAS APPIHÜÜD

Esmaspäev – 5. veebruar

Virgu, Issand! Miks Sa magad? Ärka üles, ära tõuka meid ära jäädavalt! Tõuse meile appi ja lunasta meid oma helduse pärast! Ps 44:24,27

Kitsikused võivad tuua inimesi sügavamale usule, kuid on neidki, kes kitsikuse ajal pööravad usule selja. Neid leidus juutide hulgas tol ajal küllaldaselt. Ühtesid meelitas paganlik patustamise vabadus, teised kartsid kannatusi, kolmandad tegid niisugusel ajal karjääri.

Psalmi autori elus muutusid kannatused palve põhjuseks. Jumal oli minevikus teinud imet oma rahva kasuks. Oleviku raskuste põhjusi ei suutnud inimene avastada, aga Jumala poole võis hüüda ka siis, kui kannatuste põhjusi ei oska seletada.

Palve kutsub Jumalat tegutsema. “Virgu, Issand!” Näis, nagu oleks Jumal uinunud. Usklikele on alati olnud murelikuks küsimuseks Jumala näiline passiivsus. Näib, nagu läheks elu omapead. Jumala tegutsemist on märgata liiga vähe. Ometi teame, et ei tuku ega uinu magama see, kes Iisra-eli hoiab! (Ps 121:4)

Ja vaata, järvel tõusis suur torm, nii et lained katsid paadi. Aga Jeesus magas. Ja jüngrid tulid ta juurde ja äratasid ta üles, öeldes: “Issand, aita! Me hukkume!” (Mt 8:24,25)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mismoodi saaksid näidata üles ulatuslikumat solidaarsust kristlastega, kes läbivad valusaid kannatusi?

* * *

 

TAGASIVAADE MÖÖDUNUD AEGADE ÕNNISTUSTELE

Teisipäev – 6. veebruar

Jumal, me oleme oma kõrvaga kuulnud, meie isad on meile jutustanud: suure teo oled Sa tei-nud nende päevil, muistsel ajal. Ps 44:2

Kirjutatud raamatuid oli tol ajal vähe. Neidki, mis oli, hoiti templis, kus toimus ka ettelugemi-ne rahvale. Suur osa usulisi teadmisi anti edasi suuliselt vanematelt lastele. Jutustamise kohustus oli käsus pandud isadele.”Kinnita neid oma lastele kõvasti ja kõnele neist kojas istudes ja teed käies, magama heites ja üles tõustes!” (5Ms 6:7).

Jutustamine on tänaseni jäänud Jumala meetodiks. Raamatuid on nüüd rohkesti, aga kuuluta-mine ja kuulamine on jäänud omale kohale. Kogudus on Jumala laste pere, kes tuleb kokku kind-laksmääratud ajal Jumala sõna kuulma ja talletama. Aga perekonnalegi on jäänud oma osa. Jutus-tage oma lastele ja lastelastele piiblilugusid ja oma usuelu kogemusi!

Israeliitide vaimulik suurus seisnes eriti selles, et nad oskasid anda igale nähtusele vaimuliku tõlgenduse. Niisugust püha oskust peab uue seaduse ajal Issanda kogudus edasi kandma ja arenda-ma. Kogudus peab igas sündmuses nägema Jumala kätt.

Me olime vaarao orjad Egiptuses, aga Issand tõi meid vägeva käega Egiptusest välja. (5Ms 6:21) Mida me oleme kuulnud ja mida me teame ja mida meie vanemad on meile jutustanud. (Ps 78:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui palju teaksid sinu lapsed ja lapselapsed Jumalast, Jeesusest Kristusest, usklikuks saamisest ja pühast elust, kui nende ainsaks informatsiooniallikaks oleksid sinu jutustused?

* * *

 

EVANGEELIUMI “RUMALUS”

Kolmapäev – 7. veebruar

Kuna maailm Jumala tarkuses ei tundnud Jumalat ära tarkuse abil, siis oli Jumalale meele-pärane päästa selle narri kuulutuse kaudu need, kes usuvad. 1Kr 1:21

Paulus ütleb tänases kirjakohas, et Jumal oma tarkuses otsustas päästa inimesed risti kaudu ja ei ühelgi teisel viisil.

Öeldes, et see oli Jumalale meelepärane, juhib Paulus tähelepanu Jumala vabale ja sõltuma-tule tahtele. Jumala nõu ei ole kunagi olnud, et inimesed peaksid õppima Teda tundma tarkuse kau-du. Talle oli meelepärane ilmutada ennast hoopis teisel viisil. Paulus toob välja selle teise viisi täie-liku ootamatuse julge väitega, et see on n-ö narrus.

Inimesed pole iial kiitnud evangeeliumi kui tarkuse meistriteost. See ei ole neile arusaadav. Praktilises elus on maailmaliku “tarkuse” peamine siht omakasu ja enese maksmapanek. Seetõttu tundub “ristisõna” kui eneseohverdusprintsiip inimestele igati rumalusena.

Paulus teadis väga hästi, millega ta evangeeliumi kuulutades peab jõudu katsuma. Inimesed ei suuda päästet vastu võtta oma tarkuse kaudu. Pääste tuleb neile, kes usuvad ehk kestvale uskumise-le.

Jeesus ütles: “Ma tänan sind, Isa, taeva ja maa Issand, et sa selle oled peitnud tarkade ja mõi-stlike eest ja oled selle ilmutanud väetitele!” (Mt 11:25)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas mõni Piibli seisukoht tundub kummaline? Palu, et mõistaksid Jumala tööd tänases päevas.

* * *

 

KUI JÄRGNEDA ON RASKE

Neljapäev – 8. veebruar

Jeesus ütles: “Sõnad, mis ma teile olen rääkinud, on vaim ja elu.” Jh 6:63

Ühest küljest saab Jeesus aru, et Tema sõnad on isegi paljudele Ta jüngritele arusaamatud ja tekkitavad pahandusi. Aga ometi ei püüa Ta neid mitte kuidagi pehmendada või paremini vastuvõe-tavamaks muuta. Vastupidi, sõnad mida Ta räägib on vaim ja elu ja nende arvelt ei ole võimalik tin-gida.

Kui inimesed Jeesuse jutu peale pahandavad, siis üksnes sellepärast et nad hindavad seda inimlikust vaatenurgast. Mõelgu nad aga järele mida nad siis ütlevad, kui nad ühel päeval näevad asju nii nagu asjad tõeliselt on.

Lihast ehk inimlikust mõtteviisist ei ole Jeesus sõnade mõistmisel mingit kasu. Kuna need on vaim ja elu, siis üksnes Vaim võibki neid sõnu ka õieti tõlgendada ja elavaks muuta.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta nende eest, kes on ära pöördunud kristlikust usust, ja palu et nad võiksid tagasi tulla.

* * *

 

JUMALA TEGU OMA RAHVA KASUKS

Reede – 9. veebruar

Mitte oma mõõgaga ei omandanud meie isad maad ja nende käsivars ei aidanud neid, vaid see oli Sinu parem käsi, Sinu käsivars ja Sinu palge valgus, sest Sul oli neist hea meel. Ps 44:4

Üle maailma rõhutavad rahvad oma vabadusvõitlusi, ja just sealt leitakse kõige silmapaistva-maid kangelasi. Siin on aga rahvas, kes annab vabadusvõitleja au Jumalale, kuigi ta oleks olnud või-nud anda selle Moosesele ja Joosuale. Niisugune on uskliku ellusuhtumine.

Meie vaimulik vabadusvõitlus on toonud meile päästmise patust. Selle paneme õigusega Ju-mala arvele, kuigi inimene ise peab meelt parandama, paluma ja uskuma. Iga päästetu teab, et tema usk, silmavesi ja palved ei toonud talle päästmist, vaid Jumala arm, mis on valmistanud pääsetee ning kinkinud inimesele kahetsuse-, palve- ja uskumisvõime.

Õnnis oled sa, Iisrael! Kes on su sarnane? Rahvas, keda Issand on päästnud? Tema on kilp, kes sind aitab, mõõk, kes sind ülendab. Sinu vaenlased lömitavad su ees, aga sina tallad nende kõrgendikel. (5Ms 33:29)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jeesus ei tulnud, et selgitada kannatuste põhjust või neid eemaldada. Ta tuli, et täita need oma kohalolekuga. (Paul Claudel, prantsuse diplomaat ja kirjanik, 1868–1955)

* * *

  

KIITLE AINULT KRISTUSEST

Laupäev – 10. veebruar

Neile, kes on kutsutud, olgu juutidele või kreeklastele, on ristilöödu Kristus, Jumala vägi ja Jumala tarkus. Sest Jumala narrus on inimestest targem ja Jumala nõtrus inimestest tugevam. 1Kr 1:24,25

Need, kes on kutsutud, olgu juutid või kreeklased, võtavad sõnumi rõõmuga vastu. Oluline on seejuures jumalik algatus, Jumala kutse. Siin, nagu ka Pauluse kirjutistes tavaliselt, viitab sõna kut-sutud sellele, et kutset on kuulda võetud; see on tagajärjekas kutse. Kutsutud teavad, et ristilöödud Kristus tähendab väge. Enne kutset jäid nad patu ees kaotajaks; nüüd toimib neis uus jõud –  Jumala vägi.

Kristus on ka  Jumala tarkus. Tarkusest räägib kogu see peatükk; ilmselt olid korintlased seda rõhutanud. Kreeka intellektuaalidele oli rist täielik rumalus; see polnud loogiline; selles polnud min-git tarkust. Oluline on kuidas Paulus ühendab väe ja tarkuse. Kui tee Jumala juurde oleks läinud “tarkuse” kaudu, oleks kristlus avanud päästetee vaid vaimselt võimekatele inimestele. End ristis olev vägi avab ka kõige alandlikumatele tee Jumala tundmiseks ja kurjast jagusaamiseks, ning see tarkus on juba kõrgem kõigest sellest, mida filosoofid suudavad produtseerida. Tarkuse otsingu tasandil on Jumal “rumalus” osutunud tõeliseks tarkuseks.

Sest ma ei häbene evangeeliumi, see on ju Jumala vägi päästeks igaühele, kes usub, juudile esmalt ja siis kreeklasele. (Rm 1:16) Kelles peituvad kõik tarkuse ja tunnetuse aarded. (Kl 2:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal aitaks sul anda edasi sõnumit ristist arukate sõnade ja muudetud elu kaudu!

* * *

  

KÜSIMUSI ENDA LÄBIKATSUMISEKS

•  Miks ei lähe sa oma vaimuliku juurde, et talle tunnistada neid patte, mis sind rõhuvad?

•  Miks ei taha sa nende pattude andeksandmise kuulutamist eriti vastu võtta?

•  Miks sa unustad, et sul on hingekarjane?

•  Kas ei kehti see sõna: „Tunnistage üksteisele isekeskis oma eksitusi” (Jk. 5:16) ka sinu koh-ta?

•  Kas sa mõtled ka sellele, et pihti ajal sa seisad kõiketeadja Jumala ees, kellele ei saa keegi valetada?

•  Kas sa usud, et Jumal annab sellele ta patud andeks, kes neid otsekoheselt kahetseb ja tahab ennast parandada?

•  Kas sa rõõmustud igavesest isamajast, kus ei ole enam pattu, ja kus meie alati oleme Issanda juures?

 

Ja nüüd ära vabanda oma pattu. Jumal ei lase ennast pilgata. Tunnista ja pihi ausalt ja alandli-kult, siis saad ka sina armu!

 

Kasutatud allikad

 

•   Küsimusi enda läbikatsumiseks. – Eesti Kirik 04.01.1940, lk 2

•   Morris, Leon (2008) Pauluse esimene kiri korintlastele. Tallinn: Logos, lk 46-48

•   Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Umbrohu kitkujad (Mt 13:24-36); Kelle juurde me läheme (Jh 6:53-7:13); Mis takistab pärale jõudmist? (Hb 3:15-4:1). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio

•   Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 107-108,111

 

Koostas Indrek Lundava

Veebruar 2018

 

 

1 2 3 8