Kategooria postitused

Päeva Sõnum. Nr 106. 7. – 13. oktoober 2018

Päeva Sõnumi logo

USK JA USKMATUS

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

41. nädal: 7. – 13. oktoober 2018

20. pühapäev pärast nelipüha

Iga inimene usub millessegi või kellessegi. Sageli kipub olema, et seni, kuni kõik on hästi, usub inimene iseendasse, materiaalsetesse väärtustesse või lähedastesse. Kui aga elus tekivad min-gid probleemid ja mured, siis tunneb inimene, et ta ei saa ise hakkama ja lähedasedki ei pruugi ai-data ning rahast pole kasu. Sellistes olukordades, kus keegi aidata ei saa, mõtleb inimene vahel Ju-malale. Sageli on haigus, lähedase surm, abielu purunemine või tööprobleemid inimese elus sellised olukorrad, kus ta palvetab ja pöördub oma Looja poole. See näitab, et Jumalasse uskumiseks pole vaja ei erilisi ratsionaalseid arutelusid ega tõendusi. Piisab vaid enda piiride tunnetamisest ja inimese loomulik usklikkus paneb ta palvetama. Jumal kuuleb palveid ja aitab palujat. Seeläbi sün-nib inimese südames ka usk. Usk Jumalasse on Jumala kingitus inimesele. Usk muudab inimese elu.

Usule vastandub uskmatus. Jeesuse eluajal kahtlesid paljud Temas, eitades tema jumalikkust, ja pidasid teda rahva ülesässitajaks. Nii süüdistatakse sageli ka tänapäeval kirikut mitmesugustes asjades, milles tegelikult kirik süüdi pole. See näitab, et inimesel on raske muutuda ja raske tunnis-tada, et tema pole maailma naba.

Meiegi hinges võib olla hetki, mil usk ja uskmatus võitlevad teineteisega. Avatus Jumala kõnetusele aitab otsustada, milline tee on õige. (Soom 2014)

Tee mind terveks, Issand, siis ma saan terveks; aita mind, siis ma saan abi. Jr 17:14

Noored mõtlevad ilmselt vähem tervisele kui vanemad inimesed. Inimene mõtleb ikka sellele, kust king pigistab. Kui tervis on hea ja vastupidavus suur, pole eriti põhjust mõlgutada keha ja hinge hooldust puudutavate kõrvaliste asjade üle. Parem tegelda peaasjaga: kaasajooksmisega kirevas maailmas, läbilöömisega elus ja töös.

Noored mõtlevad ilmselt ka Jumalale vähem kui vanem rahvas. Inimene mõtleb sellele, kuhu küünib ta pilk. Kuni meeli ja mõtteid täidavad ainult maised asjad üha heitlikumaks muutuvas maailmas, võib sünnipärane Jumalaaimdus üldse taanduda. Siis kerkivad üles tuntud kujud, kes taovad uhkelt rusikaga rinnale: “Mina olen ateist!”

Aga kui elatud aastate arv aina kasvab, liikumine muutub juba aeglasemaks ja terviski hakkab logisema, siis enam ei pääse kaugemale mõtlemisest. Siiski võib inimene endiselt teha üsnagi kum-malisi mõttekäike. On neid, kes mitte ainult ei usu Jumalat, vaid nad ei usu arstegi – ehkki tohtreid võib täiesti silmaga näha ja käega katsuda. Õigem olevat alternatiivmeditsiin jms. Nii upitatakse en-diselt omaenese ego: mina tean paremini kui arstid, tean Jumala suhtes kõike paremini ja tean üldse kõike paremini. Nii elades ei näe me ikkagi veel iseendast ega oma maisest maailmanatukesest kau-gemale.

Alles seal, kus meie tunded ja mõtted tormavad sõna otseses mõttes lõpmatusse ning hüüame siis kogu südamest: “Tee mind terveks, Issand!”, võime saada abi. Jumala-kogemust on õigesti määratletud kui lõpmatusekogemust. Nii nagu lõpmatust, ei suuda me Jumalat määratleda, ent järele mõeldes võime möönda: nagu lõpmatus pole paljas tühjus, ei ole ka Jumal olematus. See, kes on valmis oma piiratud maailmast kaugemale kaema, muutub võimeliseks märkama ka igaviku imelisi jälgi meie elus.

Kuidas võib siis Jumal teha meid terveks? Vahest teeb usk meid terveks? Öeldakse ju vahel, taas sõrme üleval hoides: “Usku peab olema!” Kas seega usk Jumalasse võib meid teha terveks? Kahtlemata, sest usu kaudu – ehk täpsemalt: usus antud kontakti läbi – teebki Jumal meid terveks, nagu palub prohvet Jeremija. Sest me näeme avaramalt ja leiame sellist abi, millele me omas – olgu nooruslikus või üldse lapsikus – piiratuses enne ei olnud osanud mõeldagi.

Ei tule arvata, et nüüd tuleb ainult eestpalve abil Jumala poole võidelda haiguste vastu, mis nii või teisiti tabavad inimesi. Ei, Jumal ise on andnud meile kultuurikohustuse, kui ta käskis valitseda muu looduse üle ja teha seda heaperemehelikult “rohuaeda hoides” (1Ms 1:28 ja 1Ms 2:15). Kultuuri hulka kuuluvad ka arstid, keda tasub heade spetsialistidena usaldada. Aga viimselt on meie kõigi elu ja oskused Issanda käes. Seepärast tuleb ka Tema abi paluda, Teda kiita ja tänada. Siis oleme vaimselt terved ja leiame ihulikkugi abi. (Hiob 2016)

Palvetagem: Issand Jumal, Sina halastad neile, kes Sind appi hüüavad, ja annad patud andeks. Elusta meie südames lootus Sinu igikestvale armule, kui kohkunud südametunnistus meid vaevab. Tee meid terveks seespidise inimese poolest, pühitse meie elu ja juhi meid Sinu rahva igavesse rõõmu. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

TAEVANE KUNINGRIIK VÕI MAAILM?

Pühapäev – 7. oktoober

Siis ütlesid mõned rahva seast, kes seda kõnet kuulsid: “Tema on tõesti prohvet.” Teised üt-lesid: “Tema on Messias.” Aga paljud ütlesid: “Ega siis Messias tule Galileast.” Jh 7:40,41

Kunagise Põhja-Iisraeli rahva olid assüürlased küüditanud ära ning asustanud maa muulas-tega. Uusasukad võtsid küll omaks Moosese Seaduse, ent ei pidanud Jeruusalemma templit oma pühamuks. Suhtumine nendesse oli tõrjuv – kui “Jeesus läkitas välja need kaksteist, käskis Ta neid: “Ärge minge paganate teele ja ärge astuge samaarlaste linna.”” (Mt 10:5).

Kuigi galilealased pidasid ise endid juutideks, olid nad jeruusalemlaste silmis poolpaganad – Naatanael küsib Filippuselt umbusklikult: “Mis võib küll Naatsaretist tulla head?” (Jh 1:46). Nad teadsid: “Ega siis Messias tule Galileast?” (Jh 7:41), “Uuri järele ja sa näed: Galileast ei tõuse prohvetit!” (Jh 7:52).

Jeesus “tuli omade keskele, ent omad ei võtnud Teda vastu” (Jh 1:11). Ta “jättis Naatsareti ning asus elama Kapernauma, mis on mere ääres, Sebuloni ja Naftali aladel, et läheks täide, mida on räägitud prohvet Jesaja kaudu: “Sebulonimaa ja Naftalimaa, mere teel, sealpool Jordanit, paga-nate Galilea, rahvas, kes istub pimeduses, on suurt valgust näinud, ja neile, kes istuvad surma maal ja surma varjus – neile tõuseb valgus!”” (Mt 4:13-16).

Jeesus kiitis õndsaks neid, kel silmad olid näha ja kõrvad kuulda: “Õndsad on aga teie silmad, et need näevad, ja teie kõrvad, et need kuulevad. Sest tõesti, ma ütlen teile, palju prohveteid ja õigeid on ihaldanud näha, mida teie näete, ega ole näinud, ja kuulda, mida teie kuulete, ega ole kuulnud” (Mt 13:16j).

Aga meie? Jah, midagi ei ole parata, et meie ihusilmad ei saa Jeesust näha, nagu seda võis Toomas, kes tunnistas: “Minu Issand ja minu Jumal!” Kummatigi, ka meil on lootust. Jeesus ütles talle: “Kas sa usud seepärast, et sa oled mind näinud? Õndsad on need, kes ei näe, kuid usuvad” (Jh 20:28j). Oluline on, et me oma võimetust tunnistaksime Temale, kes võib anda silmavalguse – “Kui te oleksite pimedad, ei oleks teil pattu. Aga et te nüüd ütlete: “Meie näeme”, siis jääb teie patt teile” (Jh 9:41).

Nii me võime viimselt ka oma pimedust ja nõtrust ära tundes paluda Teda: “Ma usun, avita mind mu uskmatuseski!” (Mk 9:24). (Paul 2017)

Teda ei tohi kinni võtta pühade ajal, sest muidu hakkab rahvas mässama. (Mt 26:5)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie maailm vajab nende inimeste julgust, kes juhinduvad Jumala kuningriigist. Issand kutsub meid oma järgijatena üles olema julged, visad ja otsusekindlad kuulutades Tema sõnumit oma kaasajas.

Palvetagem: Püha Jumal, Sina ootad ka meilt midagi. Su silmad vaatavad usu peale, mida meil on vähe ja mis kipub kahanema. Siiski ära lase meil eksida kahtlustes ja lootust päris kaotada. Vala taas meie peale oma Vaimu, mis kutsub meid usule, hoiab meid usus ja saadab usu eesmärgile, igavesse ellu. Ove Sander

* * *

ABI TAGATIS ON JUMALA MUUTUMATUS

Esmaspäev – 8. oktoober

Sina, Issand, istud aujärjel igavesti ja Sinu mälestus kestab põlvest põlve. Ps 102:13

Meil ei ole vaja oma tähtsust üle hinnata. Mitte meie ei ole maailmavalitsejad. Inimesed sünnivad ja surevad, aga päike tõuseb ja loojub täpselt omal ajal. Looduse käigus on midagi, mis ei sõltu meist. Jumal on hoolitsenud maailma eest ja teeb seda ka siis, kui mõni usklik on sattunud hätta. Tema hoolitseb selle eest, et usk meis püsiks. Selline usk on tõeline jõuallikas.

Jumal hoolitseb selle eest, et usk Temasse püsib. Taavet arvestab, et teda võidakse unustada, tema nimi võib kaduda uute põlvkondade mälestusest. Aga see pole õnnetus. Jumal ei saa unustada. Tema on alati elav Jumal ja Temast ei saa mööduda. “Sinu mälestus kestab …” Nii on see teostunud. Uued põlvkonnad on tõusnud, aga elavat Jumalat kuulutatakse ja usutakse palju laiemas ulatuses, kui seda tehti Taaveti ajal. Võime üsna julgelt öelda, et Jumal jääb. (Tärk 2014:425j)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Me elame õhkkonnas, kus võib kiiresti unustada oma elava usu. Mis saab siis, kui tõuseb uus põlvkond, kes ei tunne Jumalat nii, nagu meie seda tundsime?

Palvetagem: Su kiituseks, mu Looja, laul tõusku ülesse, et kõige õnne tooja mu võtnud süle-sse. Sa imeliselt juhid ja hoiad ilmamaad ja hellameelselt hõlma mu peidad, lapse väetima. Sa tuult ja päikest saadad ja lained vaigistad; Sa öise halla saadad ja vilja kasvatad. Meid õndsusesse juhid ja ellu juhatad. Su armu äärt ja põhja, kes jaksaks seda ülista. Aukusti Waldemar Koskimies

* * *

JUMALA KORRALDUS USULISE INFORMATSIOONI ANDMISEKS

Teisipäev – 9. oktoober

Me jutustame tulevasele põlvele Issanda kiituseväärt tegudest, Tema vägevusest ja Tema imedest, mis Ta on teinud. Ps 78:4

Jumala Sõna paneb usulise kasvatamise ülesande vanematele. Oli aeg, millal püüti seda üle-sanne asetada koolile. Tulemused olid puudulikud, sest õpetajad andsid seda edasi kui informatsiooni. Lapsed olid küll teadmisi saanud, aga puudus vaimulik mõju. Nüüd langeb see kohustus uuesti vanematele.

Jumala rahva ajalugu erineb tavalisest ajaloost. Rahva tavaline ajalugu on tutvustus üksikutest kangelastest ja kogu rahva suurtest tegudest. Jumala rahva ajalool on vaid üks kangelane – Jumala. (Tärk 2014:277j)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõnikord tuleb kasuks minevikku meelde tuletada. Unusta-mine ning edasiliikumine ei pruugi alati kõige õigem tegu olla.

Palvetagem: Armas Taevane Isa! Sa armastasid meid enne ilma rajamist ja oled meile ka riigi valmistanud, kust ootame lapse pärandust. Sinu armastus on suur, sest oled me nimed oma eluraa-matuse kirjutanud!

* * *

  

TÄIUSLIKKUS

Kolmapäev – 10. oktoober

Ka teie olite varem Jumalast võõrdunud ja oma mõtlemise poolest tema vaenlased oma kurjade tegudega. Kl 1:21

Jumal soovis, et inimesed ja kõik nende järeltulijad Tema täiuslikkusest osa saaksid. Me tea-me mida inimene tegi – ta vilistas selle peale. Ta silmad vaatasid maa peale ja ta leidis, et seal on nii palju põnevat, et tema oma elu ajal on täiesti rahul sellega, mida ta sellel maal tundma õpib, mida ta võib omale saada ja mis teda võib õnnelikuks teha.

Kui esimeste inimeste silmad pärast pattulangemist avanesid, oli nende esimene avastus see, et nad nägid endid alasti olevat! Üks suur mõtleja ütles: “Viimane avastus mille inimene, kes on ter-ve maailma hüvesid ahminud, teeb, on seesama, mida esimene inimene avastas, et ta on puupaljas, alasti ja et tal pole mitte midagi!”

See, mille inimesed arvasid täiuslikuks loonud olevat, uskudes, et nad on Jumala üle kavaldanud, luues parema maailma, kui seda Jumal on teinud. Kas see pole manduva maailma tunnus, et selle rahvad valmistuvad enesetapule?

Pole siis ime, et sellel maal ei ole rahu ja sõprust inimeste vahel. Siin valitseb hirm tuleviku ees. Sellel maal valitseb vaen ja pole sugugi imestav, et maailm on sellist nägu. Silmad, mis ei ole tõusnud üles, ja süda, mis ei ole oodanud avatud taevast, peavad leppima sellega, mida nad maa peal on avastanud. (Haamer 1998:125j)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas sinu elu head kavatsused jäävad teostamata, sest puudub valmisoleks kannatada vaimulike eesmärkide saavutamise pärast? (vt Mt 7:24-28)

Palvetagem: Issand, Sinu veri on ülim vara, otsata. Kõik armu täius tuleb sellest, see maksab taevas igavest.

* * *

 

TÄNU JUMALALE

Neljapäev – 11. oktoober

Issanda parem käsi on tõusnud kõrgele, Issanda parem käsi teeb vägevaid tegusid! Ps 118:16

Issanda käsi on Vanas Testamendis väljend, mida kasutatakse Jumala suurte päästetegude kirjeldamisel. Jumal päästis Iisraeli Egiptuse orjusest “tõstetud käsivarrega”.

“Seepärast ütle Iisraeli lastele: Mina olen Issand ja mina viin teid ära egiptlaste teoorjuse alt; ma päästan teid nende orjatööst ja lunastan teid oma väljasirutatud käsivarrega ning suurte kohtupidamistega. Mina võtan teid enesele rahvaks ja olen teile Jumalaks, ja teie peate tundma, et mina olen Issand, teie Jumal, kes teid viib välja egiptlaste teoorjusest.” (2Ms 6:6,7)

Psalm räägib kristlasele turvalisest lootusest Jumala peale. Tal pole vaja karta, vaid ta võib kõiges loota Jumala abile. (Laato 2015:320j,323)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Miks on meid vaja enne nuhelda, kui saame tõeliselt Juma-lale kiitust laulda? Too Jumala ette oma mured ja pettumused.

Palvetagem: Kingi meile usujulgust ja tunnistajameelt. Hoia meid häbenemast inimesi, et sa ei peaks kord meid häbenema oma Taevase Isa ees. Anna õiged sõnad meie suhu. Pane meie keel kuulutama sinu kiitust ja rääkima sinu suurtest tegudest neile, kelle kõrvale sina oled meid elama asetanud. Eduard Salumäe

* * *

  

UUE LOODU TEKKIMINE

Reede – 12. oktoober

Kui te vaid jääte kindlaks ja rajatuks usule ega lase end kõrvale viia evangeeliumis olevast lootusest, mida te olete kuulnud. Kl 1:23

Paulus teab, et tõeline kristlik usk on selle elu algus, mis Jumalast antuna viiakse Tema poolt ka täiusele (Fl 1:6). Apostel teab ka, et tõeline usk saab ilmsekskannatlikus ja järjekindlas kristlikus elus päev päeva kõrval, samal ajal kui usk, mis pole tõeline, mida aga varastel etappidel on raske tõelisest eristada, hääbub ja sureb. Jumal kinnitab, ettõeline usk jääb püsima lõpuni. Kristlane ini-mesena saab kindlaks teha oma usu tõelisuse ainult kannatliku püsivuse kaudu, julgustatuna (vrd Rm 5:1-5) kristlikust lootusest.

Jumal on põhimõtteliselt andnud evangeeliumi teada kogu loodule siin maailmas. Vaaladest ookeanis kohisevate koskedeni on kogu loodu põhimõtteliselt Jumalaga lepitatud. Nagu valitseja, kes midagi välja kuulutab ja siis saadab käskjalad selle sõnumiga impeeriumi kaugeimatessegi nurkadesse, on Jumal Jeesuses Kristuses kuulutanud üks kord ja alatiseks, et Tema poolt loodud maailm on nüüd Temaga lepitatud. Käskjalad, tõtates selle sõnumiga maailma kõikidesse nurka-desse, on lihtsalt selle minevikus antud kuulutuse vahendajad. (Wright 2003:75,77)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala õnnistused ei lange meile siiski iseenesest sülle. Ju-mala õnnistused saadavad neid, kes Jumalat usaldavad ja Tema nõuannetega arvestavad. Joosep Tammo

Palvetagem: Jumal, jäta mulle vankumatu usk Sinu puhta ja selge Sõna püsimisse. Tänu, Issand, et Sinu Sõna jääb igavesti ja seepärast on see ka usaldatav ja kindel. Anders Nohrborg

* * *

VAATA PÄÄSTJALE, RISTIS ÜLENDATUD ÕNNISTEGIJALE

Laupäev – 13. oktoober

Mooses palvetas rahva eest. Ja Issand ütles Moosesele: “Tee enesele madu ja pane see ridva otsa, siis jääb elama iga salvatu, kes seda vaatab!” 4Ms 21:7,8

Jumala eesmärk oli seda rahvast, kes nii rumal oli oma ihaldamistega, siiski päästa. Ta pidi selleks, et rahvast korrale kutsuda, midagi tegema. Ta saatis maod teadmisega, et need hirmsat kahju inimestele teevad. Ainult selle vahega, et varsti koos madude nuhtlusega rippus vaskmadu ridva otsas pääsemise sümbolina.

Meie silmad pole seda vaskmadu näinud. Ometi on Jumal ka meile lasknud sellise pääsemise tähe püstitada: “Ükski, kes Temasse usub, ei pea hukka saama!” ütleb Jeesus ühenduses sellega, kui Ta ennast võrdleb kõrbes ülendatud ussiga (Jh 3:16). Jumala pääste pole kunagi kaugel. Ta pole kaugel ühestki inimesest.

Sajad tuhanded inimesed olid Iisraeli leeris. Mõnele kumas ainult kujutus ridvale püstitatud maost, aga ta sai sellele vaadates ometi terveks. Kuidas see oli võimalik? Ta uskus Jumala päästesse. Ta sai terveks ka siis, kui ta silmad sulges ja sellele mõtles.

Meil ei ole tarvis mitte kujutlust Jumala päästest, vaid usku sellesse. Meil ei ole tarvis neid risti tükke, mida keskajal määdi vagadele kalli hinna eest kui reliikviaid. Meil on tarvis usku ristis rippuvasse Päästjasse. (Haamer 1998:367)

Siis Mooses läks koos Aaroniga vaarao juurest välja. Ja Mooses hüüdis Issanda poole konnade pärast, keda ta oli vaaraole saatnud. (2Ms 8:8) Ja nõnda nagu Mooses ülendas kõrbes vaskmao, nõnda peab ülendatama Inimese Poeg (Jh 3:14)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas ei pea Jumal midagi ka meiega ette võtma, et meid lahti raputada sellest mugavast orjapõlves rasvasöömise võimalusest?

Palvetagem: Sa trööstid mind, mu kurbus on Sul teada – Sa mõistad põrmulapse ohkeid, valu. Kui eksis, võid kõik jälle korda seada ja murtud hinge armukätel talud. Milla Krimm

* * *

 

Kasutatud allikad
  • Haamer, Harri (1998) Avatud taeva all: [postill]. Tallinn: Logos
  • Hiob, Arne 2016. Nädala mõte. 03.10.2016. EELK Tallinna Jaani kogudus: http://www.tallinnajaani.ee/vaimuelu/n%C3%A4dala-m%C3%B5te/124-n%C3%A4dala-m%C3%B5te-3-10-2016.html
  • Laato, Antti 2015. Kristus psalmides. Märjamaa: http://www.eliisabet.ee/pdf/Laato-Kristus_Psalmides.pdf
  • Paul, Toomas 2017. Nädala mõte. 23.01.2017. EELK Tallinna Jaani kogudus: http://www.tallinnajaani.ee/vaimuelu/n%C3%A4dala-m%C3%B5te/151-n%C3%A4dala-m%C3%B5te-23-01-2017.html
  • Soom, Kaido 2014. Usk ja uskmatus. – Eesti Kirik 22.10.2014: http://www.eestikirik.ee/usk-ja-uskmatus-5/
  • Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos
  • Wright, Nicholas Thomas 2003. Pauluse kiri koloslastele; Pauluse kiri Fileemonile.Tallinn: Logos

Koostas Indrek Lundava.

Oktoober 2018

Päeva Sõnum nr 105. 30. september – 6. oktoober 2018

Päeva Sõnumi logo

SUURIM KÄSK

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

Päeva Sõnum Nr 105. 40. nädal. III aastakäik

30. september – 6. oktoober 2018

19. pühapäev pärast nelipüha

Kord küsiti Jeesuselt, milline on suurim käsk. Jeesus vastas: “Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega! See ongi suurim ja esimene käsk. Teine on selle sarnane: armasta oma ligimest nagu iseennast!” Neis kahes käsus on võetud kokku kristlasena elamise reeglistik, sest armastus on jõud, mis aitab inimesel teha elus õigeid vali-kuid.

Kui inimene armastab Jumalat, siis ta ka peab kinni kolmest esimesest käsust. Jumalat armas-tav inimene ei teeni ebajumalaid ega nimeta Issanda nime ilmaasjata ning läheb pühapäeval ka pü-hakotta. Samuti püüab ligimest armastav inimene elada oma elu nõnda, et ta ei tee teisele inimesele paha, vaid püüab teha talle head. Kui muud käsud keelavad mingi tegevuse, mis põhjustab maail-mas halba, siis armastuse kaksikkäsk paneb inimese mõtlema selle üle, kuidas ta peaks elama oma elu õigesti.

Armastus kutsub meid muutma oma suhtumist nii Jumalasse kui ligimesse. Armastus kutsub teenima Jumalat ja aitama lähedasi. Armastus leiab õige tee, kuidas osutada nii Jumalale kui ligi-mestele oma suurimat tunnet.

Armastus inimese südames on Jumala kingitus. Me võime vastu võtta Jumala armastuse oma ellu ja seejärel armastame ka Jumalat vastuarmastusega ning osutame temale oma tänulikkust. Ning saades Jumalalt armastuse, suudame seda jagada ka oma ligimestele. (Soom 2016)

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda. 1Jh 4:21

Armastusest on räägitud väga palju ja räägitakse edasi, sest ilmselt pole seda kunagi liiga pal-ju ega iialgi piisavalt. Inimene räägib ikka sellest, mis on talle kõige tähtsam ja millest ta kõige enam puudust tunneb. Ilmselt on siis armastusel nii kõikehõlmav koht meie elus, et sellest ei saada mööda isegi siis, kui seda soovitakse.

Seepärast on armastus oluline kõigis kultuurides ja usundites, kuid eriti keskseks ja mõjukaks tõuseb see Jeesuse kuulutuses. See nn armastuse topeltkäsk on iseloomulik kogu Jeesuse sõnumile. Keegi ei suuda armastada tõsiselt Jumalat, kui ta ei armasta endale lähimat ehk ligimest, kuid ka keegi ei suuda tõsiselt armastada ligimest, kui ta ei armasta kõigile ühist Loojat ehk Jumalat.

Tänapäeval on armastuskäsust vahel nii aru saadud, nagu võiks selle nimel kummutada kõik muud käsud. “Eetilistes küsimustes mängitakse seetõttu sageli ligimesearmastuse käsk välja teiste käskude vastu. Teisisõnu: kõik, mida tehakse armastusest, on lubatud. Sest armastus on ju ülim käsk. Ja vastupidi: kõik, mis näib mulle armastuseta, ei ole kindlasti Jumala tahe,” selgitab Guido Baltes. “Kes küsimust ülima käsu kohta nii tõlgendab, see on Jeesust ja juudi õpetajaid põhjalikult valesti mõistnud.” Ülim ehk suurim käsk on Jumala seaduse kokkuvõte (mis sisaldab kõik muud käsud), mitte reduktsioon miinimumile (mis välistab teised Jumala käsud).

Siinkohal tõuseb Jeesuse kuulutuses esile veel üks element, mis eristab teda eelkäijaist. Vanas Testamendis on öeldud: “Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hin-gest ja kõigest oma väest!” (5Ms 6:5). Jeesus täiendab seda lauset: “Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamest ja kogu oma hingest ja KOGU OMA MÕISTUSEST ja kogu oma väest!” Ar-mastus ei ole ainult tunde asi (kogu südamest ja hingest) ega tahte asi (kogu oma väest), vaid ka mõistuse asi! Seda on põhjust esile tõsta, sest tundub, et inimesed just mõistust on valmis armastuse puhul kõige rohkem kaotama – ja seda veel ülistavad, et see olevatki õige armastus, kui kaob mõis-tus.

Ei, armastus on elu lõputu hoidmine, mis oma kõikehõlmavuses ei välista midagi, vaid pigem sisaldab kõike. Ka mõistust! Sellest, mis mulle tundub armas, ei tohi teha armastuse kui sellise mõõdupuud. Inimene võib “armastust” järgides komistada iseendasse – samamoodi kui võib juhtuda üksnes mõistust järgides. Nii nagu meie mõistus on inimlikult piiratud, on ka meie armastus inimli-kult piiratud. Oma piiratust suurendame seeläbi, kui ühte või teist komponenti hoopis kõrvale jäta-me. Jumala- ja ligimesearmastus kuuluvad Jeesuse kuulutuses pühakirja tuumana kõige laiemas tä-henduses kokku.

Seega kui tahame, et meil armastuses õnnestuks, säilitagem mõistus! Mõistuse kasutamine ju-ba ainuüksi õpetab vaatama peale iseenda ka ligimese peale. See on ju elementaarne, et me ei ela üksi maailmas, mistõttu peame arvestama teistega. Ligimeses hinge ja südamega venna nägemine suunab aga pilku Jumala poole, keda tõelise armastuse Issandana on meile avanud, õpetanud ja il-mutanud Jeesus Kristus. (Hiob 2017)

Jeesus vastas talle: “Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hin-gega ja kogu oma mõistusega! Armasta oma ligimest nagu iseennast! (Mt 22:37,39) Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist!” (Jh 13:34) Jah, see ongi sõnum, mida te olete kuulnud algusest peale, et me peame üksteist armastama. (1Jh 3:11)

Palvetagem: Armas taevane Isa, Sina oled meile andnud käsud oma armastuse märgiks. Ilma Sinu abita me ei suuda siiski järgida Sinu tahet ja täita Sinu armastuse käsku. Saada Püha Vaim meid juhtima, et armastaksime Sind üle kõige ja leiaksime armastuses tee ligimese juurde. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

ELUSEADUS

Pühapäev – 30. september

Jeesus ütles: “Sellest tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid, kui te üksteist armastate.” Jh 13:35

Iseenesest pole selles midagi uut: seda, et ligimest tuleb armastada nagu iseennast ja Jumalat üle kõige, teati juba Kristuse-eelsel ajal. Jeesus rõhutas armastuse vastastikusust: ligimesearmastust peab ületama vennaarmastus. “Uue käsusõna ma annan teile, et te üksteist peate armastama, nõnda nagu mina teid olen armastanud; et teiegi üksteist armastaksite! Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!” (Jh 13:34,35;1968)

Kristlikult vennameelelt on õpitud ka ilmalikus elus. Olen kuulnud pulmade isamehi ütlemas, et kahekesi kantud koorem on poole kergem koorem ja üheskoos kantud rõõm poole suurem rõõm. Õige! Mõnes mõttes on armastuseasjad meile vägagi selged. Kes ei teaks, et teistest hoolimine ja abistamine peaksid olema kõikjal eesmärgiks? Samuti aga teame, et need kõikjal sugugi ei ole saa-nud tõeluseks.

Küsimus on pigem Kristuse käsuga seoses: kas armastust saab käskida? Kas armastusest saab teha mingit seadust, milleks kohustada? Kas meie spontaansed emotsioonid on ikkagi sellised, mida saab suunata? Paraku ei ole emotsioon veel kogu armastus – pigem on see õieks millegi palju süga-vama kohal. Armastuse juur on nähtamatu, nii nagu taime juur maa all. Tüvi ehk vars võib olla üsna igapäevane – kuid ainult igapäevaelus püsiv kannab! Tundeid ei saa otseselt käskida, küll aga kaud-selt.

Nii saab ka armastust käskida – teha meile seaduseks ja kohustuseks, et hoolime ning aitame oma ligimest. Mis ülesanne üldse on käskimisel? See näitab, et meil on midagi veel puudu või puudulikult – ja tahab meid panna õiges suunas liikuma. Vahel õhutab meid tegutsema sügav tunne, teinekord kasvab tunne välja tegudest. Kuid me saame alati head tahta ning teha selle endale lausa eluseaduseks. (Hiob 2016)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal on andnud meile selle maailma ja elu, on andnud mõistuse ja südametunnistuse, et seaksime oma kodu, oma rahva ja riigi asjad paremasse korda. Aga me suudame seda ainult siis, kui saame ise korda. Jaan Kiivit jun

Palvetagem: Jeesus, aita mul Sind taas tunda ning olla Sulle abiks kõigi oma vendade juures, kes koos minuga palverännakul viibivad; sest oleks võlts Sinu kuju ees nutta, kui ma Sind, Elavat, ei järgiks inimkonna teel. Michel Quoist

* * *

 

JUMALA KÄSKUDE JALGRADA

Esmaspäev – 1. oktoober

Anna mulle arusaamist panna tähele Su Seadust ja seda pidada kõigest südamest! Ps 119:34

Me ei tunne Jumala Sõna kunagi nii hästi, et ei vajaks enam õppimist. Eriti, mis puudutab sel-le ellu rakendamist ehk Tema käskude jalgrajal käimist. Jeesus ütles: “Võidelge, et minna sisse kit-sast uksest, sest paljud, ma ütlen teile, püüavad minna, aga ei suuda!” (Lk 13:24)

Niisiis ei ole lauliku palve, “Lase mind käia sinu käskude jalgrajal” (Ps 119:35) sugugi liigne.(PKK)

Sina andsid neile oma hea Vaimu, et neid targaks teha, oma mannat sa ei keelanud nende suu-dele ja andsid neile vett, kui neil oli janu. (Ne 9:20)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui Jumal tahab midagi selles maailmas ilmutada, edasi anda, siis selleks kasutab Tema teid. Olge siis kasutatavad Tema käes, austage Issandat ja jagage Jumala headust! Joel Luhamets

Palvetagem: Sa taeva anni jagaja, meid eluteele juhata ja päästa eksitusest! Ei siis me usust tagane, vaid ustavalt Sind järgime ka vaevas, viletsuses. Jõua, nõua enesele, kes Su poole palveta-vad, lapse õigust ihaldavad! Michael Schirmer

* * *

 

JUMALA SÕNA JÄRGI ELAMINE

Teisipäev – 2. oktoober

“Päeva Sõnum’i” teine aastapäev

Õndsad on need, kelle elutee on laitmatu, kes käivad Issanda Seaduse järgi! Ps 119:1

Laul algab õndsaks kuulutamisega. Tõelises õnnelikus olukorras on inimene, kes otsib oma elus igas olukorras Jumala tahet. Sellest õnnest räägiti juba laulude raamatu alguses, esimeses lau-lus.

Kohe alguses rõhutakse, et õndsad on need kes käivad oma elus Jumala tahte järgi. Käimine tähendab tegeliku elu, mitte teoreetilist heakskiitmist ja õigekspidamist. Küsimus on, kas usutun-nistus läheb kokku tegeliku eluga. Just tegelikkuses Jumala Sõna järgi elamine on olnud usurahva nõrk koht alati ja on ka meie puhul. (PKK)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Õndsad on, kel puhas süda! Isa käed neid hoiavad: kui ka tuleb elus häda, siis nad abi leiavad; kui nad usus kindlaks jäävad, Tema vaimus võitlevad, Jumalat nad ikka näevad, Tema väes kord võidavad. Georg Kiviste

Palvetagem: Püha Jumal, tee minus oma tööd, nii et Sina oled minu elu. Ümbritse mind, nii et Sina oled minu maailm. Täida mind nii täielikult, et saaksin ise väikeseks ja vaid Sina oled suur. Jörg Zink

* * *

 

USKUDA JA TUNNISTADA

Kolmapäev – 3. oktoober

Kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja oma südames usud, et Jumal on Ta üles äratanud surnuist, siis sind päästetakse, sest südamega usutakse õiguseks, suuga aga tunnistatakse päästeks. Rm 10:9,10

Jeesus Kristus on usu alustaja ja täidesaatja (Hb 12:2). Meie usk ei ole meie enda tegu. Mis-moodi usuni jõutakse, ka see ei ole meie teha. Nagu jõed saavad alguse allikast, saab inimese usk alguse ühest allikast – Jumalast – ja tärkab inimese südames.

Paulus räägib südames oleva usu kõrval selle suuga tunnistamisest. Jumalateenistusel tunnis-tame usku apostelliku usutunnistuse sõnadega. See on ühine tunnistusosadus kõigi maailma krist-lastega.

Teine asi on oma usku tunnistada väljaspool kirikumüüre ja kogudust – oma igapäevaelus, seal, kus usu tunnistamine ei näi olevat loomulik eneseväljendus.

Mismoodi reageeritakse sellele, kui me inimestega vesteldes tunnistame, et Kristus on meie Issand? Võib juhtuda, et seda ei võeta tõsiselt – see pole aktuaalne teema. Maailma silmis on see pigem veidi piinlik teema. Viisakamad püüavad tunnistuse lihtsalt tähelepanuta jätta, vähem viisa-kad kasutavad võimalust oma vaimukust näidata.

Trenditeadlikumad kuulutavad küll oma religioossust, kuid sinna juurde käib tingimata klau-sel: usk on isiklik asi. Mul on minu eriline jumal (peab ju olema eriline, sest mina ise olen nii erili-ne!), meil on oma eriline suhe ja teistel pole sellega asja. Individuaalsus on tänapäeva võlusõna. Ainuke häda individuaalse jumalaga on see, et neid koguneb siia maailma kuidagi palju ja pahatihti on nad liiga järeleandlikud.

Lihtsam on tunnistada neile ja usust rääkida nendega, kes kannavad endas ühist usku Kristu-sesse või on pühendunud tõe otsimisele muul moel. See on loomulik ja kinnitab meid. Aga kuidas siis usku tunnistada nende keskel, kes ei pea ennast usuga kuidagi seotud olevaiks, kes ei saa ega tahagi usust aru saada? Mida siis teha, kuidas siiski usku Kristusesse kuulutada? Kuidas täita Issan-da käsku “Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule!” (Mk 16:15).

Palju sõltub inimestest, kelle suhtumine, kogemused ja teadmised on erinevad. Täita Issanda käsku ei õnnestu üksnes ja alati sõnadega. Sõnu on ju kergem teha kui tegusid. Lihtne on ilusaid sõ-nu puistata, kuid oma elu ja tegudega tunnistust anda Kristusest ja kuulutada evangeeliumi on hoo-pis teine asi. Palju raskem on armastada teist inimest kui sellest rääkida. Evangeeliumi kuulutamine sõnades saab teoks siis, kui see sõna saab kuulutaja enda jaoks teoks.

Sõna saab kuulutaja enda jaoks teoks siis, kui tal on isiklik suhe Issanda Jeesuse Kristusega. (Olesk 2004)

Igaüht nüüd, kes mind tunnistab inimeste ees, teda tunnistan ka mina oma Isa ees, kes on tae-vas. (Mt 10:32)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Uskliku inimese silmadel, Pühast Vaimust selginenud sil-madel on eriline võime. Nad näevad Jumala tõotusi ja nõnda, et tulevik muutub olevikuks. Albert Soosaar

Palvetagem: Kes mul isandaks võiks saada nagu Jeesus, kuna Ta mind on surmast lunastada võtnud oma verega? Kes mu eest on elu andnud, – ei Tast lahku iialgi. Talle hing on truudust van-dund, truudust kuni surmani! Carl Johann Philipp Spitta

* * *

 

ARMU LÄBI ON MEIE VEAD PIGEM JALATOED KUI KOMISTUSKIVID

Neljapäev – 4. oktoober

Imelised on Sinu tunnistused, sellepärast hoiab neid minu hing. Ps 119:129

Piibel ei too esile inimeste vigu ainult selleks, et meid hoiatada, vaid ka selleks, et ilmutada, kuidas me võime oma vead andeks saada ja neist kõrgemale tõusta. Piibel paljastab tõe, et Jumal ei pigista me patu ees silmi kinni. Kristuse rist on tunnistajaks hinnale, mille Jumal maksis, et meile andeks anda enne ja pärast seda, kui meist said usklikud.

Jumala Sõna järgi elamisel on ka vägi – vägi kaitsta meid vigade tegemise eest, mis haavavad Jumalat ning teevad haiget meile endile ja teistele. Laul 119 on pühendatud Jumalale tänuks Seadu-se eest. Laulik oli tänulik. Kui palju tänulikumad peaksime olema meie, kes teame ülejäänud lugu, Kristuse lugu? (Hawkins 2010)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Selle maailma arukad taipavad, et Jumal on igavene elu ja tõde, mida saab ära tunda. Aga Jumala Sõna, kes on tõde ja elu Isa juures, tegi endast tee, kuna ta võttis endale inimese loomuse. Kõnni seda teed, vaadeldes Tema alandlikkust, ja sa jõuad Jumalani välja. Augustinus

Palvetagem: Me kiidame Sind selle eest, et Sa oled usaldanud meile ülesande kuulutada Sinu riiki neile, kes Sind veel ei tunne, Sa ainus tõeline Jumal. Ärata meie hulgast mehi ja naisi, kes taha-vad Sinu tunnistajad olla kuni maailma otsani ja on julged ning võimelised Sinu suurt tööd edasi viima. Samuel Stadener

* * *

 

OTSUS ELADA ÕIGESTI

Reede – 5. oktoober

Oh, et mu elutee oleks kindel, et ma peaksin Su määrusi. Siis ma ei jää häbisse, pannes tähele kõiki Su käske. Ps 119:5,6

Kes ei tahaks, et tema elutee oleks kindel. Aga ilusatest soovidest on üksi vähe, midagi on tar-vis ka ettevõtta. Inimese elu on alati selline, millisena ta otsustab seda elada. Kui otsustakse, et ei taheta Jumala asjadega lähemalt tegemist teha, siis nii ongi ja seda ei saa muuta mitte keegi teine, isegi mitte Jumal. Siin on vastupidine otsus: “Ma tahan teha seda, mis ma tean olevat õige.” Seni kui inimene midagi ei otsusta, miski ka ei muutu ja kõik läheb “vana rada”.

Kas me tahame elada sellist elu, nagu me praegu elame? Kui ei, siis võtta midagi ette. Loomu-likult on oma otsusest vähe. Selle teostumiseks on tingimatult tarvis Jumala abi. Sellepärast ongi siin ka palve: “Ära hülga mind päriselt” (Ps 119:8). (PKK)

Nad mõlemad olid õiged Jumala silmis, elades laitmatult kõigi Issanda käskude ja nõudmiste järgi. (Lk 1:6) Ja sellest me tunneme ära, et oleme teda mõistnud, kui me peame tema käske. (1Jh 2:3) Ja kõigile, kes seda juhtnööri mööda käivad, neile olgu rahu ja halastus, ja ka Jumala Iisrae-lile! (Gl 6:16)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tõeline vabadus on see, kui me vabatahtlikult ja rõõmsa meelega, mõtlemata karistusele või tasule, teeme seda, mida käsib seadus. Martin Luther

Palvetagem: Issand, õnnista minu kõrvu, et need võiksid tabada Sinu häält; et need oleksid vastuvõtlikud hädasolijate häälele; et need oleksid suletud lärmile ja lobale; et need ebamugavana tunduvat tähelepanuta ei jätaks. Sabine Naegeli

* * *

 

USU ÕIGUSE TÕESTUS

Laupäev – 6. oktoober

Seesama Issand on kõikide Issand, rikas kõikide heaks, kes Teda appi hüüavad. Sest igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse. Rm 10:12,13

Aamos tõestas juba vanasti, et Jumal karistab kõiki rahvaste pattude eest (Am 1 ja 2), nüüd tõestab Paulus, et Jumal päästab oma armust kõik, kes Teda appi hüüavad. Meetod, mis kõlbab ühe patuse päästmiseks, sobib ka teise päästmiseks, sest “kõik on pattu teinud” (Rm 3:23). Päästerõngas kõlbab igale uppujale, sõltumata tema rahvusest. On olemas vaid üks Jumal, üks ohver pattude eest ja üks pääsetee – usutee. Teist võimalust lihtsalt ei ole ja pole ka vaja.

Päästetud elavad Jumala armu rikkusest, mida nad võtavad vastu usu palve kaudu. See ongi lapseseisund. Lapsel endal ei ole midagi, aga Isal on kõik ja sellepärast on ka lapsel kõik. Tal tarvit-seb vaid paluda. Kõik need päästetakse, kelle vaesus on muutunud palveks ja kelle enda jõetus on pannud nad uskuma Jumalasse Jeesuse Kristuse läbi.

Kui selle ainsa pääsetee usus vastu võtame, muutub Jeesus meile Issandaks. Ta muutub meie mõtete ja tunnete, soovide ja ideaalide käskijaks. Ta on Issand elu ja surma üle. Uskumise ja allumi-se momendist alates on Jeesus meie Päästja, õpetaja, nõuandja ja valitseja. Meie kohus on Teda usaldada, armastada ja austada. (Tärk 2002:399,401)

Peetrus ütles: Tõepoolest, nüüd ma mõistan, et Jumal ei ole erapoolik (Ap 10:34). Kas Jumal on üksnes juutide Jumal? Eks ta ole ka paganate Jumal? Jah, ta on ka paganate Jumal! (Rm 3:29) Ja sünnib, et igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, pääseb. Sest Siioni mäel ja Jeruusalemmas on pääste, nii nagu Issand on öelnud; ja pääsenute hulgas on need, keda Issand kutsub (Jl 3:5; vt Ap 2:21).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Rikkaks saada. Kas ka sina unistad sellest? Aga ainult üks rikkus suudab sind väliseltki ilusaks muuta, sisemine rikkus, kui sa oled rikas Jumalas. Otsi, kuidas rikkaks saada. Kes otsib, see leiab. Eenok Haamer

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus! Anna armu, et me võiksime olla nende hulgas, kes käivad oma eluteed Sinu jälgedes! Halasta meie peale ja võta meid omade hulka! Toomas Paul

* * *

 

Kasutatud allikad
  • Hawkins, Raymond N. 2010. Vead Piiblis. – Päevasõna 27.06.2010 : https://www.paevasona.ee/2010/07/27
  • Hiob, Arne 2016. Nädala mõte. 20.06.2016. EELK Tallinna Jaani kogudus: http://www.tallinnajaani.ee/vaimuelu/n%C3%A4dala-m%C3%B5te/95-n%C3%A4dala-m%C3%B5te-20-%E2%80%9326-06-2016.html
  • Hiob, Arne 2017. Nädala mõte. 16.10.2017. EELK Tallinna Jaani kogudus: http://www.tallinnajaani.ee/vaimuelu/n%C3%A4dala-m%C3%B5te/300-n%C3%A4dala-m%C3%B5te-16-10-2017.html
  • Olesk, Argo 2004. Uskuda ja tunnistada. – Eesti Kirik 29.09.2004: http://www.eestikirik.ee/uskuda-ja-tunnistada/
  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni” (PKK): Jumala sõna toob elu (Ps 118:19-119:48). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Soom, Kaido 2016. Suurim käsk. – Eesti Kirik 21.09.2016: http://www.eestikirik.ee/suurim-kask-6/
  • Tärk, Osvald (2002) Rooma kirja seletus. Tallinn: Logos

 

Koostas Indrek Lundava.
September 2018

Päeva Sõnum. Nr 104. 23. – 29. september 2018

Päeva Sõnumi logo

KRISTLASE VABADUS

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

Nr. 104. 39. nädal. 23. – 29. september 2018. III aastakäik

18. pühapäev pärast nelipüha

Sageli arvatakse, et kristlase elus on tohutud piirid, millest peab kinni pidama. Pühakiri annab inimesele eluks teatud reeglid, kuid vahel tundub, et nendest jääb veel väheks ja siis mõeldakse reegleid omalt poolt juurde.

Tulemuseks võib olla see, et kõik kipub elus olema reglementeeritud, alates riietumisest ja lõpetades ristiinimesele sobiva soengustiiliga. Mida rohkem piire, seda vagam, nii arvavad mõnedki usklikud.

Jeesuse suhtumine piirangutesse oli aga teistsugune. Kristus õpetas inimest reeglite pimeda järgimise asemel mõtlema nende olemuse peale ja sellele, miks reeglid olid elus antud. Nii rikkus Issand mitmeid juutidele olulisi piiranguid ja andis märgi vabadusest.

Kristlane peaks Jeesuse õpetuse kohaselt olema mõtlev inimene, kes teeb ise eetilised otsused olukorrast lähtudes. Kõike ei saa määrata reeglitega. Jeesus andis eeskuju, et parem on aidata hätta-sattunud ligimest hingamispäeval, kui teatada, et puhkepäeval tööd ei tee. Ta murdis reeglit, käitus vabalt, kuid eetiliselt ja põhjendatult.

Vabalt käitumine eeldab aga siiski eetilistest printsiipidest kinnipidamist. Jeesuse jaoks oli selliseks põhimõtteks, mida ta järgis, ligimese armastamine ja aitamine. Iga abivajaja pidi saama abi. Armastus Jumala ja ligimese vastu aitab meil käituda õigesti ja vabalt. (Soom 2015)

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. 1Jh 5:4c

Pole oluline, kes rahvaste kohutavas tapatalgus eile ja täna peale jääb. Oluline on, kes viimseks võitjaks jääb! Pole oluline, kes laipade ja suitsevate ahervarede keskel ellu jääb. Oluline on, kes aegade segaduses, kannatustes, uskmatuses ning lootusetuses leiab elutee Jumala juurde.

“Viimne võit on Jeesusel ja Ta armsal Siionil”, nõnda laulavad lunastatud lapsed, kes Jumalast on sündinud, Tema Pühast Vaimust uuesti sünnitatud tundma Jumalas armastavat Isa, kes naeratades vaatab oma lastele.

Oled sa näinud Jumalat naeratamas, siis tähendab see sinu usuelus suurt võitu. Usaldusvahekord on Temaga loodud, kelle käes on kõigi rahvaste saatus. Mida peaksid sa siis veel kartma! Sa oled laps ja Jumal on sinu Isa ja taevas on sinu kodu!

Kuigi see maailm sinu ümber näitab sulle kõige võikamat palet, ei heidutaks see sind ometi. Jumala laps läheb võiduka usuga sellest maailmast läbi, hoolimata sellest et teda siin ründavad kiusatused ja patt, kahtlused ja uskmatus, mure ning ahastus. See kõik ei kohuta teda, kuna Jumal on tema Isa ja Jeesuses on ta näinud Jumala armastavat palet ja silmi, mis naeratavad oma lapsele vaadates. (Haamer 1998:440j)

Seda ma olen teile rääkinud, et teil oleks rahu minus. Maailmas ahistatakse teid, aga olge jul-ged: mina olen maailma ära võitnud. (Jh 16:33) Aga tänu olgu Jumalale, kes meile võidu annab meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi! (1Kr 15:57)

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, kõigi rahvaste Issand, Sa oled ilmutanud oma tahte Sinu rahvale ja tõotanud oma abi meile kõigile. Aita meil kuulda ja teha, mida Sina tahad, et pimedus saaks võidetud Sinu valgusega. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

ÕIGE ELUVIIS

Pühapäev – 23. september

Jeesus ütles variseridele ja kirjatundjatele: “Kui osavasti te teete Jumala käsu tühjaks, et aga kindlustada oma pärimust!” Mk 7:9

Jeesus heidab variseridele ja kirjatundjatele ette, et nad eelistavad Jumala käsule [oma] inim-likke pärimusi. See tähendab: nad tõstavad oma inimliku arusaama, oma hetke-eelistused, ajastu moraalieelistused ja muu taolise kõrgemale Jumala Sõnast.

Jeesus ütleb, et Jumala käsk – ja Jumala Sõna – kehtivad tingimusetult, inimene ei saa neile li-sada mingeid agasid. Ei saa olla nii, et kui Jumal ütleb, et tuleb austada oma ema ja isa, sh nende eest nende vanaduspõlves kõigiti hoolitseda, siis ütleb keegi teine, et aga kui inimene leiab oma ra-ha paigutamiseks parema viisi (olgu või Jumala nimega opereerides), siis on ta oma vanemate eest hoolitsemise kohustusest vabastatud.

Nii lihtne on lükata kõrvale kõik meile pärandatud normid ja arusaamad, ja me teame, et tule-museks oleks täielik kaos ja häving. (Auksmann 2015)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas otsime jätkuvalt mingit oma “evangeeliumi” või võta-me vastu selle, mida Jumal meile oma Sõnas – nii oma kirjapandud Sõnas kui eeskätt oma inimeseks saanud Sõnas – pakub, kogu selle täiuses?

Palvetagem: Päha Jumal, Sina ootad ka meilt midagi. Su silmad vaatavad usu peale, mida meil on vähe ja mis kipub kahanema. Siiski ära lase meil eksida kahtlustes ja lootust päris kaotada. Vala taas meie peale oma Vaimu, mis kutsub meid usule, hoiab meid usus ja saadab usu eesmärgile, igavesse ellu.

* * *

 

KRISTLIKU USU VUNDAMENT

Esmaspäev – 24. september

Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal. Ps 119:105

Piiblit uskudes saab inimene kogemuse, mis talle tõestab, et Jumala Sõna on tõepoolest val-gus. Väide, et sõna on jalale lambiks, eeldab, et inimene on teel. Ükski tee ei jää õhku rippuma. Kõik teed lõppevad kord. Kõik teed viivad kuhugi. Üksainus tee viib Jumala juurde taevasse – Jee-sus. Kõik teised teed lõppevad kusagil mujal. Jumalatuse tee on hukatus. Seda ütleb meile Sõna.

Ainsaks kindlaks toetuspunktiks inimese elus on Sõna. Jumala Sõna on vaimulikuks valgu-seks me eluteel. Toetuge kindlasti Piiblile, uskuge Piiblit, seiske Piibli ees põlvedel ja palvetage, et Jumal enam ja enam seda avaks. Kui Piibel meie ellu astub ja meid juhib, võid tõdeda, et Piibli sõna taga on Jumal. Piibel on Isa kiri, mis lapse sellest maailmast Isa juurde tagasi viib. (Himma 2007:18 ,59)

Ja nii on meil midagi kindlamat prohvetisõnast ja te teete hästi, kui panete tähele seda nagu lampi, mis paistab hämaras paigas, kuni päev hakkab hahetama ning koidutäht tõuseb teie süda-meis. (2Pt 1:19)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kirik ei pea tegema midagi muud kui jutlustama ja õpetama evangeeliumi õigesti ja puhtasti ning sel viisil sünnitama lapsi. Me oleme nõnda üksteisele isad ja lapsed, sest me oleme üksteisest sündinud. Martin Luther

Palvetagem: Sinu Sõna on kindel kalju, kindel alus meie elu sees. Tulgu tuuli, torme palju, ei ma kõigu iganes! Kui ma Sinu Sõnast kinni pean, õiget teed siis ikka tean, kuigi taluma pean valu! Kui ka ilm kord hukka läeb, Sinu Sõna ikka seisma jääb.

* * *

 

HÜLGAMISE VALU

Teisipäev – 25. september

Issand ütleb: Peske endid, puhastage endid, saatke oma tegude kurjus mu silme eest, lakake paha tegemast! Js 1:16

Eks meiegi ajal kuuleb arvamusi, et õiglaselt ei saagi ilmas elada. Peabki sama moodi tegema nagu teevad kõik teised. Ka Jumala tahte tegemist ei peeta eriti võimalikuks. Aeg onju teine, öelda-kse. Jumal ütleb siin, et asjade parandamist tuleb alustada selliste mõtteviiside muutmisest. Esiteks tuleb loobuda kurja tegemast, teiseks tuleb õppida tegema head. Et elu on selline, nagu öeldakse ini-meste seas, ei ole Jumalale argument.

Lühidalt öeldes vastuolu jumalateenistusel toimuva ja argielus toimuva vahel tuleb kõrvalda-da. Jumala inimene peab mõistma, et kogu tema elu on Jumala teenimine. Kõik mis ta teeb, teeb ta Jumala palge ees. See tõttu ülekohtu soosimine ja harrastamine ei kuulu kristlase ellu. Selle kohta ütleb ka Paulus ühemõtteliselt Rooma kirjas: “Nõnda arvestage ka teie endid olevat surnud patule, aga elavat Jumalale Kristuses Jeesuses. Ärgu siis valitsegu patt kuningana teie surelikus ihus, nii et te tema himudele oleksite kuulekad. Ärge ka loovutage oma ihuliikmeid ülekohtu relviks patule, vaid loovutage end Jumalale nagu need, kes on saanud surnuist elavaks, ja oma ihuliikmed õiguse rel-viks Jumalale.” (Rm 6:11-13)

Jesaja kaasaegsed Juuda elanikud olid Jumala omandrahvas, aga sellest hoolimata olid nad lasknud patul end valitsed ja andnud end patu kasutusse. Relviks ülekohtule, nagu Paulus seda väl-jendas. Sellega olid nad ka ära teeninud kohtumõistmise. Jumala armu osaliseks saamine ei tähenda lubatähte jätkuvalt ülekohtut teha, sest kes seda teeb näitab sellega et ta põlastab Päästjat.

Johannes, keda kutsutakse armastuse apostliks ütleb: “Lapsed, ärgu keegi eksitagu teid! Kes teeb õigust, on õige, nii nagu tema on õige. Kes teeb pattu, on kuradist, sest kurat teeb pattu algu-sest peale. Selleks ongi Jumala Poeg saanud avalikuks, et ta tühistaks kuradi teod.” (1Jh 3:7,8)

Patu ehk igasuguse ülekohtu soosimine elus tähendab alati kuradi nõuannetega nõustumist. Sellepärast kuulub kristlase ellu patu hülgamine, s.t. alalist võitlust patu vastu. Kristlane ei aktsep-teeri, õigusta ega kaitse seda endas vaid palvetab jätkuvalt, et sellest vabaneda. Ja just võitlus iseen-das elava kurjuse vastu on läbi aegade hoidnud Jumala inimesi alandlikuna. Nad on mõistnud, et neis elavad võimalused kõigiks mõeldavateks patudeks.

Pattu võiks võrrelda puuri pandud raevutseva kiskjaga. Kui veidiki ust paotada, siis on ta kohe valmis välja tormama ja kõike ümber ringi hävitama. Sellega mängimine on keelatud. Kahjuks me mõistame seda sageli liiga hilja, kui juba on tehtud kahju väiksemale või suuremale inimeste ringile. Kristlasel tuleb kõigis inimsuhetes alatasa palvetada. Hea Isa Taevane, anna Vaimu ja kaitse minu armsamaid mu kurjuse eest.

Tänase kirjakoha mõtte on täpselt see sama, mida kuulutas ka Ristija Johannes, valmistades teed Jeesusele Kristusele. Maksuametnikele ütles ta, et nad ei tohi võtta rohkem kui ette nähtud, sõjaväelastele aga et nad neile usaldatud jõudu ülekohtuselt ei kasutaks. Jälle me näeme, et Jumal tegutseb samade põhimõttete järgi nii Vanas kui ka Uues Testamendis. Ühesõnaga meeleparandus on tee Jumala osadusse ja meeleparandus peab algama suhetest kaasinimestega. (PKK)

Hoidu kurjast ja tee head, otsi rahu ja nõua seda taga! (Ps 34:15; vrd 1Pt 3:11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ei ole põhjust enda teistest paremaks pidamiseks. Võtkem kaastundlikult osa ligimese hädast ja ärgem olgem ainult siis õnnetustule kustutajad, kui põleb oma maja. Bruno Ederberg

Palvetagem: Kartlike ja rahutute lootus, Jeesus Kristus! Ma hüüan Sind ja hoian kõvasti Si-nust kinni, Sina vaevatute ja koormatute Päästja. Aita mind, päästa mind ja võta mind oma kirku-sesse. Augustinus

* * *

ELU VAIMUS

Kolmapäev – 26. september

Kui me elame Vaimus, siis käigem ka Vaimus! Ärgem olgem auahned, üksteise ärritajad, üks-teise kadestajad! Gl 5:25,26

Tänane tekst on antud meile, et võiksime saada üles ehitatud kui Jumala koda, Jumala hoone. Pauluse jaoks on olemas selge vahe: inimene võib olla Jumala Vaimu saanud, aga ta ei pruugi selle-pärast veel Jumala Vaimu juhtimisel elada. Ja nii manitsebki apostel, et kõik, kellele on antud Juma-la Vaimu and, seda ka kasutaksid. Me usume, et pühas ristimises on Jumal andnud meile Vaimu. Ja nüüd on meie osa lasta sellel Vaimul oma elu juhtida, vormida ja kujundada.

Paulus nimetab siinjuures paar asja, mis võivad kujuneda meile takistuseks ja meid eksitada Jumala teedelt. Ta ütleb: Ärgem olgem ahned tühjale aule.

Meil on oht hakata muretsema oma au või väärikuse pärast. Me ei lase siis enda elu Jumala Vaimul juhtida, vaid peame Jumala Vaimu justkui mingika auasjaks ja uhkeldame sellega, kellel on rohkem Vaimu ja rohkem vägevust ja vägevamaid tegusid. Jumala and võib saada meile uhkelda-mise asjaks. Apostel Paulus manitseb, et seda ei juhtuks, et koguduste vahel poleks nõnda, et üks või teine kogudus ütleb, et neil on parem ja vägevam elu kui teistel ning püüab teiste juures vigu leida. Ärgem olgem ahned tühjale aule.

Paulus mõtleb seda siin just vaimulikus mõttes. Mõnigi kord tahame olla väga alandlikud. Seame endale eesmärgiks olla vagad ja jumalakartlikud. Lõpuks oleme nii vagad, et võime kõiki teisi kritiseerida, hinnata ja arvustada. Need head omadused, mille poole me püüdleme, võivad saadanegatiivseks. Paulus hoiatab: Ärgem seda tehke üksteist ärritades, üksteist kadestades. (Luha-mets 2003:240j)

Ega tee midagi kiusu ega auahnuse pärast, vaid peate alandlikkuses üksteist ülemaks kui ise-ennast. (Fl 2:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala tunnetamine ei tähenda Tema olemuse mõistmist, vaid Jumala poolt näidatud õige tee käimist. Ismar Elbogen

Palvetagem: Issand, tee esiteks vaikseks mu süda, uhkus kõik võta ja alandust anna. See ainult võib teisi siin aidata üles, kes ise on puhastud Kolgata tules. Aleksander Kuum

* * *

 

JUMALA SUURUS

Neljapäev – 27. september

Tänage Issandat, sest Tema on hea, sest Tema heldus kestab igavesti! Ps 136:1

Jumal on suur oma headuselt. Tema ise ongi headus. Kõik see, mida Ta tahab või teeb, on hea. Variser tänas Jumalat selle eest, et tema, s.o. variser, oli hea, aga Taavet tänab selle eest, et Jumal on hea. Jumala headus on suur. Tema suurus on ka selles, et ta on “jumalate Jumal”. Maailmas on ju-maldatud puid ja kive, päikest, kuud ja tähti. Aga Jumal on enne neid asju ja Tema on nende looja. Tema on jumalate Jumal. (Tärk 2014:651)

Pasunad ja lauljad pidid ühekorraga ja kooskõlas kuuldavale tooma kiitust ja tänu Issandale -, ja kui nad häält tõstsid pasunate, simblite ja muude mänguriistadega ning Issanda kiituslauluga:
“Sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!”, siis täitis pilv koja, Issanda koja. (2Aj 5:13)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kindlasti tunned inimesi, kelle elule annab värvi tänulik-kus. Heaolu paistab neist välja ka muul viisil. Tänage Jumalat selle eest, kes Ta on, mida Ta on teinud ja mida Ta teeb.

Palvetagem: Kuule Isa, oma armus, mis ma palun tuhas, põrmus. Anna mulle puhas süda, õpeta mind tundma seda, et mul elu mures, vaevas paistab siiski Sinu taevas. Sina, kes oled mulle rõõm ja valu, oled minu hinge ilu.

* * *

 

JUMALA KARTUS ON TARKUSE ALGUS

Reede – 28. september

Su korraldustest ma olen saanud arukaks, sellepärast ma vihkan kõiki vale teeradu. Ps 119:104

Oleme ehk harjunud mõttega, et käsuseadus tähendab vaid külma nõudlikkust. Kuid ilmselt võisid Vana Testamendi usklikud tunda pigem vaimustust käsuõpetuse vastu – eriti siis kui neil olid käes usuliselt rasked ajad.

Jumala Sõna armastamine paneb Taavetit jälestama kõike seda, mis on vale. Sama sünnib ka meiega – kui õpime armastama Jumala Sõna, Tema seadmisi; kui mõistame ja kogeme nende elutoovat sügavust ja tarkust – siis me ei saa enam rõõmu tunda sellest, mis Jumala seadmistele on vastukäiv või mis seda halvaks paneb. (APÜ 2011)

Seepärast ma pean kõiki su korraldusi täiesti õigeks, ma vihkan iga valeteed. (Ps 119:128)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas usud, et piiblitundmine võib sind ka tegelikult aidata igapäevases elus? Palu, et Jumal võiks sulle meelde tuletada mõne konkreetse näite.

Palvetagem: Halastaja Issand, astume Sinu ette oma vaeva ja kannatusega. Sina tead, et hädad, viletsused on paljude inimeste pärisosa. Me küsime, kust nad tulevad ja miks peame neid kandma ning ei saagi viimast vastust. Meie ristis on karistust, aga ka katsumust. Siiski, luba meil küsida Sinu järele, kes oled surma võitnud, ja uskuda, et kannatus juhib edasi täiuslikkuse teel. Jah, kõik tuleb kasuks neile, kes Sind usaldavad.

* * *

ELU MUUTUB TEISEKS, KUI TA ON SAANUD UUE SUUNA

Laupäev – 29. september

Peaingli Miikaeli ja kõikide inglite püha ehk mihklipäev

Jeesus ütleb: “Tõesti, ma ütlen teile, kui te ei pöördu ega saa kui lapsed, ei pääse te taevariiki! Kes nüüd iseennast alandab selle lapse taoliseks, see on suurim taevariigis.” Mt 18:3,4

Jumala ees ei saa maksta needsamad mõõdupuud, millega meie harjunud oleme. Sellegipoolest tuleb küsida, mida on siis laste juures nii erilist, et neid esile tõstetakse. Miks tõotatakse just neile pääsu Jumala riiki?

Seni, kuni peidame ennast oma suuruse ja tarkuse kaitsva seina taha, me tegelikult Teda, Ini-mese Poega ei vaja. Iga inimene võib vahel tunnistada, et tema juures jääb midagi puudu. Meie teadmised on lünklikud; meie elus on küllalt palju seda, mis on vigane ja korrast ära. Aga miks ei peaks need vead ja lüngad kord paranema? Nii mõeldakse. Aga siin ei ole tegemist nende või teiste puudustega, vaid hoopis enamaga. Nimelt sellega, et suured ja täiskasvanud, enda arvates haritud ja iseseisvad kõiges, on oma elu otsustavates asjades valel teel. Me mõtleme, et elu selles seisnebki. Aga see pole nii. Jeesuse silmad näevad meid teistsugustena: et oleme vaevatud ja koormatud, mõistmatud ja väetid; et oleme väikesed ja abitud. Ainult kes seda tunnistab? Me tahame igal juhul endast midagi kujutada, ja see saab meile takistuseks.

Aga meie teel seisab ees ka Inimese Poeg, kes ei andnud järele võimu ja hiilguse kiusatusele. Ta on tulnud selleks, et meie võiksime unest ärgata. Ta tahab meid suuruse ja võimu illusioonidest välja tõmmata. Jeesus võtab lapse, paneb ta oma jüngrite ette seisma ning ütleb: Nii väikesed, nii abitud olete õieti te kõik.

Meid võib aidata üksnes see, kui võtame nagu lapsed Jumala käest vastu Tema riigi, Tema rikkuse – selle elu, mis Tema on tõotanud. See eeldab aga tõelist sisemist kasvamist ja küpsemist, et me ka täiskasvanute ja eakatena suudame muutuda. Meie silmad muutuvad selgemaks: nii mõnigi asi, mis enne nii tähtis ja suur tundus, muutub ebaolulisemaks, ja see, millest paljud pimedatena mööda lähevad, saab oluliseks. Elu muutub teiseks, sest ta on saanud teise suuna. (Kiivit 1999:80j)

Jeesus ütles neile: Laske lapsed minu juurde tulla, ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik! (Mk 10:14) Vennad, ärge olge lapsed mõtlemise poolest! Olge lapsed kurjas, mõtle-mise poolest aga täiskasvanud! (1Kr 14:20)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie olukorras tähendab laste toomine Jeesuse juurde nen-de toomist Piibli sõna juurde. Miks ei hoolitse kristlastestki vanemad mitte alati selle eest, et nende lapsed kuuleksid Jumala Sõna kodus ja pühapäevakoolis, laagrites jm? Mõtle konkreetsetele võima-lustele, kuidas sina peaksid viima oma lapsed, lapselapsed või ristilapsed Jeesuse ehk armuvahendi-te juurde!

Palvetagem: Issand, ära võta minult oma Püha Vaimu, ära lase kurjadel mõtetel täita minu pead. Ära lase mul langeda rumalusse ja kahtlustesse, vaid valgusta ja toeta mind meie Issanda Jeesuse Kristuse pärast. Samuel Johnson

* * *

 

Kasutatud allikad

  • APÜ 2011. Jumala kartus on tarkuse algus (Ps 119:97-104). Piiblivõti. Avatud Piibli Ühing 31.07.2011: http://www.avatudpiibel.ee/piiblivoti/2011/07/31
  • Auksmann, Enn 2015. XVIII pühapäev pärast Nelipüha. Pärnu Eliisabeti kogudus, 02.06.2015: http://www.eliisabet.ee/index.php/vaimulikud-tekstid/nadalamotisklused/288-xviii-puhapaev-parast-nelipuha-4
  • Haamer, Harri 1998. Avatud taeva all. [postill] Tallinn: Logos
  • Himma, Paul 2007. Suuremeelne Jumal. Jutlused 1980ndatest [postill]. Tallinn: Allikas
  • Kiivit, Jaan 1999. Tõde teeb vabaks. [postill] Tallinn: Logos
  • Luhamets, Joel 2003. Kaks leptonit. [postill] Tallinn: Logos
  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni” (PKK): Väärtusetud ohvrid (Js 1:5-20). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Sander, Ove 1998. Ja meie palume. Tartu: Eesti Kirik
  • Soom, Kaido 2015. Kristlase vabadus. – Eesti Kirik 23.09.2015 : http://www.eestikirik.ee/kristlase-vabadus-6/
  • Tärk, Osvald 2014. Psalmide seletus. Tallinn: Logos

Koostas Indrek Lundava
September 2018

Päeva Sõnum. Nr 103. 16. – 22. september 2018

Päeva Sõnumi logo

JEESUS ANNAB ELU

III aastakäik. 38. nädal: 16. – 22. september 2018

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

17. pühapäev pärast nelipüha

Kui Jumal lõi maailma, siis tegi ta selle täiuslikuks ja heaks. Iga loomispäeva lõpul tõdes Issand, et see, mille ta oli loonud, oli hea. Paraku näeme tänapäeva maailmas peale heade asjade ka haigusi, kannatusi ja surma. Need halvad asjad on inimese pattulangemise tulemus. Seetõttu peab inimene selles maailmas kogema raskusi.

Jumal armastava taevase Isana ei jätnud oma loodud inimest ka siis maha, kui see oli pattu langenud. Jumala armastus on püsiv. Armastusest inimese vastu saatis ta oma Poja siia maailma ning Jeesus näitas oma tegevusega, et ka pattulangenud ja kannatav inimene on Jumalale oluline ja armas. Nii oli Jeesuse tegevus seotud inimese aitamisega. Ta tegi haigeid terveks ja äratas surnuidki üles. Paljud võisid kogeda Jumala abi ning võimu kannatuse ja surma üle. Nende inimeste lugusid võime lugeda pühakirjast. Meiegi võime raskustes Jumala abi paluda.

Kuid Jeesuse tegevus ei piirdunud üksnes tema maapealsete imedega. Ta suri inimeste eest ja kandis kogu inimkonna patud, tõusis surnuist ja avas nii tee igale usklikule igavesse ellu. Jeesus üt-es: “Kes usub ja on ristitud, see päästetakse, aga kes ei usu, mõistetakse hukka” (Mk 16:16). Surma võitmiseks ja igavesse ellu pääsemiseks läheb vaja usku ja ristimist. Usklik inimene võib olla kin-del, et tema jaoks pole surm enam kõige lõpp, vaid uks igavesse ellu, mis ootab meid eel. (Soom 2017)

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. 2Tm 1:10

Kristuse kaudu tuli ilmsiks inimese igavene väärtus. Inimene oli algusest peale igavene olend, aga enamik neist ei teadnud seda. Kristus tõi selle saladuse päevavalgele. Nüüd teame, et inimene on ainulaadne ja kordumatu. Kaotatud inimest ei saa asendada. Sellepärast ongi surm nii traagiline. Sõbrad ei saa siit ilmast lahkuda kahekesi koos. Kõik lähevad üksinda. Järelejäänute osaks on lein, valu ja kahjutunne.

Jeesus ei püüdnudki Martat ja Maarjat lohutada, et tulevad uued inimesed, kes asendavad nende venda. Ta teadis, et õdede hinges oli tühi koht, mida võis täita vaid Laatsarus, ei keegi teine. Sellepärast andis Jeesus õdedele tagasi sellesama Laatsaruse. Ta hüüdis haua juures: “Laatsarus, tule välja!”

Kristlus õpetab, et inimene on kordumatu, ainulaadne ja igavese väärtusega. Ta on surematu, sest ta on seda väärt. Surematus on ju lõpuks väärtuse küsimus. Meil pole häbi kuulutada inimese surematust. Kristus suri ja tõusis hauast selle tõe kuulutamiseks. Mõtleme Paulust, kui ta kirjutas: “Ära siis häbene tunnistamast meie Issandat” (2Tm 1:8). Inimene, sa oled surematu. Jumala ees oled sa seda väärt. Ela surematu olendina! (Tärk 2004:302j)

Tema oli selleks ette määratud küll enne maailma rajamist, aga aegade lõpul on saanud avalikuks teie pärast (1Pt 1:20). Valge ette tuua kõigile, mis on selle saladuse korraldus, mis on kätketud aegade algusest peale Jumalas, kes kõik on loonud (Ef 3:9). Seda saladust, mis oli varjatud endiste aegade ja sugupõlvede eest, nüüd on aga avaldatud tema pühadele (Kl 1:26). Igavese elu lootuse põhjal, mille Jumal, kes ei valeta, on tõotanud enne igavesi aegu (Tt 1:2).

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, halastaja Isa, Sa oled andnud oma Pojale meelevalla elu ja surma üle. Aita meil eluraskustes oma pilgud Tema poole tõsta ja alati Sinu taevasele abile loota. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

USALDADES JUMALAT

Pühapäev – 16. september

Jeesus ütles: “Nõnda nagu Isa äratab üles surnuid ja teeb elavaks, nõnda teeb ka Poeg elavaks, keda tahab.” Jh 5:21

Jumala teod, mis kõige enam osutavad Tema kõikvõimsusele, on inimeste äratamine surnuist ja viimne kohtumõistmine. Surmata ja elavaks teha, olla õiglane ja erapooletu kohtunik, need on vaid kõigeväelise Jumala õigused (vt 5Ms 32:29; 1Ms 18:25).

Ülestõusmine ja kohtumõistmine on tegelikult viimsed asjad, ning just nende viimsete asjadega seisavad inimesed silmitsi Jeesuses. See ongi põhjus, miks Jumala ilmutamine Jeesuse kaudu on inimkonna jaoks nii otsustava tähtsusega. Oma esimeses tulekus, tulekus lihasse, tuli Jeesus kaudselt kohut mõistma, kuna see tõi vältimatult kaasa usklike eraldamise uskmatutest. Usklikud lähevad vaimulikust surmast vahetult igavesse ellu. Seepärast võib Jeesus väita mitte ainult, et “aeg tuleb”, vaid ka, et “see ongi juba käes, mil surnud peavad kuulma Jumala Poja häält, ning kes seda kuulevad, peavad elama” (Jh 5:25).

Jeesusele on antud jumalik igavese elu and, et anda seda elu edasi teistele. Talle kui Inimese Pojale on antud ka õigus kohut mõista; selle õiguse peaaegu alateadlik rakendamine Tema maise elu ajal on vaid eelmäng lõpukohtust, mille Ta kuulutab kogu inimkonnale välja pärast üldist ülestõus-mist viimasel päeval. Jeesust vastu võttes ja andes Talle Jumalale kuuluvat au võivad inimesed juba nüüd vältida viimse kohtupäeva hukkamõistvat otsust, tundes eelmaitset igavesest elust, mille tagab neile õigeksmõistev otsus viimsel päeval. (Tasker 2002:89)

Ja seda nad teevad, sest nad ei ole ära tundnud ei Isa ega mind. (Jh 16:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Inimesed näevad hirmsasti vaeva, et oma maist elu paari aasta võrra pikendada, aga ei tee suurt midagi igavese elu saavutamiseks (Augustinus)

Palvetagem: Püha ja igavene Jumal, Sina oled loonud meid, et võiksime elada igavesti. Patu- ja surmajõud valitsevad kaduvas maailmas, kui Sinu Poeg Jeesus Kristus on toonud igaviku neile, kes usuvad. Temas juhatad Sa meid jääva elu rajale, kus oleme vabad haigustest, kannatustest ja surmast. Kiitus ja au kuulugu Sulle, kes Sa jääd viimasena põrmu peale seisma ja tood nähtavale elu täiuse. (Sander 1998:48)

* * *

 

JUMAL ON MINU POOLT

Esmaspäev – 17. september

Sa kiskusid välja mu hinge surmast, mu jalad libisemisest, et ma kõnniksin Jumala ees eluvalguses. Ps 56:14

Me kõik vajame olla hoitud ja päästetud. Surm viib ootamatult ära meie lähedasi, meie enda jalad kipuvad libisema, valgusest võib jääda me elus vajaka. Kuid see pole kõik. Ka Jumala poolt päästmise kogemus võib tabada inimest tänapäevalgi.

Aga küsimused kerkivad meis sellegipoolest. Miks peab ikka olema, et elus endid ära lööme, kriimustada saame, hirmu peame tundma? Miks ei võiks me elutee olla sile ja laitmatu? Mis oleks viga ainult allamäge kulgeda mööda laia ning sujuvat teed? Miks tuleb sageli mäkke ronida mööda kitsast ja krobelist rada?

Miks on vaja krobelist teed meie ellu? Eks ikka selleks, et lihvida siledaks meie hingi. Jah, see teeb meile haiget, kui miski meid riivab ja kriibib. Kuid sile tee jätab meid endid krobeliseks. See-pärast viibki lai ja mugav tee, nagu ütles Jeesus, pigem hukatusse – see ei paranda meid. Just mugavuses kipub inimene hädaldama ja kaotama elu mõtet. Kitsas tee aga juhatab meid Jeesuse sõnul vaikselt maastikku läbides jumalariiki: selle käigus me muutume ise, kui peame õiget rada otsima; me eksime või kulgeme valesti, kuid Jumalat usaldades ja paludes kogeme ikka ning jälle, et oleme rohkesti hoitud.

Võiks tuua veel ühe pildi: noorena tabavad meid hingehädad, vanana ihuhädad – pärast surma võivad meile osaks saada vaimuhädad. Mis juhtub, kui inimene sureb? Koguja ütleb: “Põrm saab jälle mulda, nõnda kui ta on olnud, ja vaim läheb Jumala juurde, kes tema on andnud” (Kg 12:7). Erinevalt Kogujast me ei ohka, et kõik on tühisuste tühisus, sest Jeesuse kaudu on meil lootust saada rõivastatud kadumatusega. Seepärast võivadki hinge- ja ihuhädad, mis meid kriibivad, saada hoopis kasvatajaks ja puhastajaks, et vaim võiks takistusteta rännata Jumala juurde, kes toimetab temaga edasi. (Hiob 2016)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand kisub ka praegu nende hinge välja surmast ja jalad libedalt teelt, kes Teda usaldavad, et kõnniksime Jumala ees eluvalguses. Jumala headus ja valgus saatku meid kõigil meie radadel ja teedel!

Palvetagem: Imeline Issand, vägev valitseja, ole meie laulu kuulja! Oma imearmul Sa meid ikka kannad, halastad ja abi annad. Aita Sa, kinnita meid, kes kiitust toome ja Sind ülistame. Joachim Neander

* * *

 

AU OSALEDA JUMALIKUS MÄNGUS

Teisipäev – 18. september

Issand, Sina saadad meile rahu, sest kõik meie teodki oled Sina teinud. Js 26:12

Üks on kindel – varem või hiljem tuleb meil seista silmitsi surmaga. Kui oleme elanud “oma elu”, mõistnud enda vastutust ja tegelikku kutsumust, siis õnnistatakse meid ka “oma surmaga”.

Mõnikord öeldakse selle kohta veel: “Ta uinus Jumala rahus.” Prohvet ent kuulutab: “Issand, sina saadad meile rahu, sest kõik meie teodki oled sina teinud.” Rahu ei tähenda kunagi tardumist, vaid täielikku kohalolemist igas hetkes. See tähendab selle äratundmist, mida apostel Paulus nii pidulikult Rooma kirjas kinnitab: “Sest ma olen veendunud, et ei surm ega elu, ei inglid ega peainglid, ei praegused ega tulevased, ei väed, ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas.” (Rm 8:38,39)

Mulle küll tundub, et Pauluse tõdemus võiks lohutada meid ajal, kui ümberringi püütakse palehigis tõestada enda väärtuslikkust kodakondsete, seltskonna või Jumala silmis. Ikka rohkem tulemusi, sära ja glamuuri.

Anselm Grün kirjutab: “Hoolimata kõigist oma püüdlustest seisame lõpuks Jumala ees tühjade kätega. See aga ei peaks meid heidutama, vaid pigem lohutama: Jumal võib selle vähese, mis meil talle pakkuda on, vastu võtta ja meid oma armastuse tule kaudu muuta nii, et saame temaga üheks.”

Kuigi kirgastamine on Jumala tegu ja ainult Jumala tegu, siis ometi tuleb meil pingutada ja oma elu teadlikult elada. Miks? Aga sellepärast, et meie elu on ainukordne. Rohkem täpselt selliseid kalliskive, nagu olen seda mina või oled sina, lihtsalt ei ole. Pidi olema mingi ainult Jumalale teadaolev põhjus, miks meiesugused siia ellu kutsuti. See teeb iga inimese tee ülevaks ja suureks. Sellepärast ei piisa, kui inimese loole mõeldes vihjame üksnes tema pangakaardile, väärikatele esivanematele või saavutustele ametis. Inimesel on au osaleda jumalikus mängus ja selle mõistmine teeb ta tõeliselt elavaks.

Jeesus, kes surnute ülesäratamise ja oma ülestõusmisega surma ära võitis, sai uue elu tagati-seks. Need, kes tema vastu võtavad, saavad osa uuest elust. “Nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minus.” (Gl 2:20) (Nagel 2012)

Ent me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks – neile, kes on tema kavatsuse kohaselt kutsutud. (Rm 8:28)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Teisi inimesi, vendi ja õdesid tõeliselt kinnitada, neid aida-ta, neile toeks olla ja neid juhatada, neid palves kanda ja saata, neile vaimulikku abi osutada saab ikka ainult see, kes ise on kogenud, kuidas Jumal meile meie nõtruses jõudu annab, kuidas läbi nõrkuse tugevaks saadakse. Jaan Kiivit jun

Palvetagem: See on hea, et Sinu tuuled painutanud maani mind. Nüüd vast õppinud mu huuled ülistama Issand, Sind. Tänurohke ikka meel, rõhutult ei murdu veel. Kõrkja paik on tuulte teel. Arved Paul

* * *

 

MINULE TÄHENDAB ELAMINE KRISTUST

Kolmapäev – 19. september

Jah, mulle on elamine Kristus ja suremine kasu! Fl 1:21

Meie, eestlased, omame üldiselt äravesistatud kristlust. See on loonud enamikust meist selgrootu kristlase, kes ei ole valmis seisma ja kostma oma usu eest. Me peame olema jõulised, tugevad ja agressiivsed kristlased, kes elavad Kristust seitse päeva nädalas. Kes on valmis oma usu eest ka surema, kui seda on tarvis. Vajame kristlast, kes on kõlbeline, aus, heasoovlik, julge ja tugev ning andunud Kristuse järgija.

Tõesti, kui inimene tunnistab oma usu ja eluga Jeesust Kristust, siis on temas olemas jõud, mis mitte ainult ei tee uueks ta hinge, vaid päästab selle ära ka surmast. See ongi, milleks meie kristlased elame. Peaksime vähemalt elama! Seepärast võime ka kindlalt ühineda apostel Pauluse tunnistusega: Jah, mulle on elamine Kristus. Mitte nõnda, nagu oleme elanud minevikus, vaid me peame igatsema Teda kõigest südamest.

Mina ei tea, kui palju meist keegi on seda teed seni käinud. Kuid ühte on meile kõigile tarvis: et meie mitte homme, vaid juba täna, just täna, just nüüd, valime Kristuse oma elu teeks, mõtteks ja sisuks. (Plank 1982:150j)

Nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minus. Ja mida ma nüüd elan ihus, seda ma elan usus Jumala Pojasse, kes mind on armastanud ja on iseenese loovutanud minu eest. (Gl 2:20)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Milleks elame meie kristlased? Mida tähendab meile elu?

Palvetagem: Su taevaarmastuse päike mu südamesse soojust tõi; ses valguses me usk, nii väike, ka rõõmsalt haljendama lõi. Mu usk, oh Vaim, see Sinu töö, ei ma siis kartma löö! Joosep Liiv

* * *

 

PÕGENEMISTEEKONNA LÕPP

Neljapäev – 20. september

Ma hüüdsin oma kitsikuses Issanda poole ja Tema vastas mulle. Haua sisemuses hüüdsin ma appi ja Sina, Issand, kuulsid mu häält. Jn 2:3

Joona palve on mähitud faktidesse suurest kalast kes ta alla neelas ja siis välja, kuivale maale oksendas. See polnud prohvetile mingi eriliselt austustvääriv tagasitulek. Ehk oli isegi nii, et kalal oli sama paha Joonast oma kõhus, kui Jumalal Joona jätkuvast enesekesksest hoolimatusest ebaju-malaid kummardavate paganate vastu – nii nende vastu, kes elasid Niineves, kui laevameeste vastu, kellede elud ta oma käitumisega ohtu seadis?

Kas nii või teisiti, Joona suust tõusev palve taolises keskkonnas on võimas väljendus võitlu-sest, millesse tema sõnakuulamtus sattus – see oli võitlus elu ja surma peale, ülestõusmie ja allakäigu vahel. “Suur kala” oli samaaegselt surmapaik ning Jumala armuvahend. See oli viimane aste sellel allakäigul, mis algas Joona esimese sõnakuulmatuse impulsiga minna hoopiski Jaafosse (Jn 1:3), jätkus paanilise hirmuga uppumise ees, ning jõudis sinna kus “maa riivid tema kohal igaveseks sulgusid” (Jn 2:6).

Kala kõhust oli saamas haud. Ometi, hoolimata Joona läbikukkumistest, saab mingil kummalisel viisil, see koht tema jaoks ka “üsaks”, kust algab tema tee uude ellu ning uute võimaluste juur-de.

Keegi veel nägi oma elu Joona “tähe” kaudu – ka Tema magas tormis, ning laskus põrgusse sel päeval kui rist Kolgatal avas inimkonnale tee uude ellu tõusmise juurde. Ja üksnes Jeesuse saab sündida see, et asjad, millest valmistatakse meile hauda, võivad saada meie päästmise vahenditeks. Just sel kombel saab Joonast (vaatamata ta isikule) see, kes osutab Jeesuse päästele, päästmise teele meie jaoks, kui oleme silmitsi oma enese õuduse- ja meeleheitehetkedega, kaugenemisega Jumalast ja võibolla isegi surmaga. (Meadowcroft 2018)

Meie Jumal tuleb ega vaiki, tuli põletab tema eel ja tema ümber möllab maru väga. (Ps 50:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millised asjad, harjumused või inimesed hoiavad sind vangis? Palu Jumala poole – et Tema võiks tuua muutuse ja avada tee uude ellu.

Palvetagem: Mu Jumal, ainult Sinu juures jääb mu süda vaikseks. Üksi Sinu juures saan õnnelikuks jälle. Luba mind nii täiuslikult osa saada Sinu rahust, et võiksin unustada kõik vaevad ning vintsutused ja lapse kombel puhata Sinu jalge ees. Harri Haamer

* * *

PALVE KÕIGE VAIMULIKUM OSA

Reede – 21. september

Apostel ja evangelist Matteuse päev ehk madisepäev

Õpeta mulle, Issand, oma teed; ma tahan käia Su tões! Ps 86:11

Jumalal on inimese jaoks tee ja oma kindel plaan. Jumal ei jätnud inimest saatuse hooleks, vaid on tema tee juba määranud. Kuid meie ümber on jõud, mis kisuvad teda teelt kõrvale. Selleks, et leiaksime õige tee ja seda kasutaksime, on vaja paluda ja alluda Jumala õpetusele. Jeesus ütles: “Mina olen tee, tõde ja elu”. Tema kaudu on Jumal meile näidanud, kuidas inimene peab elama. Ainult see inimene, kes usub Jeesusesse, palub temalt õiget elu ja võtab selle vastu, on õiguse jälgedel.

Hoiame oma armastust purunemise eest ja elame osaduses teistega. Lõplikuks väärtuseks jääb ikkagi osadus Jumalaga. Meie saame vaid palves pöörduda Jumala poole, aga ühendamist teostab Jumal ise. (Tärk 2014:328j)

Issand, anna mulle teada oma teed, õpeta mulle oma teeradu! (Ps 25:4) Õpeta mind, Issand, oma teele ja juhata mind tasasele teerajale mu vaenlaste pärast! (Ps 27:11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mine edasi, ära lepi väikese ja küsitava õnnega. Võta ka oma eluaastaid nii – mitte allakäiguna, vaid sisemise küpsuse ja kasvamise poole.

Palvetagem: Igavesti tahan hoida silmas Teda, kes kui vaikne Tall minu eest on kannatand siin ilmas süütult ristikoorma all. Kuis Ta seal mu pärast janu tundnud, minu eest on ennast ohvriks andnud ning mu surma surmanud, kui Ta ütles: “Täidetud!” Albert Knapp

 * * *

 

MINA OLEN SINU JUMAL

Laupäev – 22. september

Ärgake ja hõisake, põrmus lamajad! Sest Sinu kaste on valguse kaste ja maa paiskab välja kadunud. Js 26:19

Vanas Testamendis on kasinalt neid kirjakohti, kus otsesõnu räägitakse surnute ülestõusmisest. Jesaja ütleb: “Aga sinu surnud ärkavad ellu, minu laibad tõusevad üles. Ärgake ja hõisake, põrmus lamajad! Sest sinu kaste on valguse kaste ja maa paiskab välja kadunud.”

Kaudselt tõendab kirjutatut Jeesuse vaidlus saduseridega ihuliku ülestõusmise probleemist: “Aga surnute ülestõusmisest – kas te ei ole lugenud, mida Jumal teile on rääkinud: Mina olen Aab-rahami Jumal ja Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal. Jumal ei ole surnute, vaid elavate Jumal.” (Mt 22:31,32). Sõnade “mina olen sinu Jumal” väljaütlemisega kaasneb loomuldasa tunnistus surnute ülestõusmisest, sest mõiste põlvkond on käsitletav elusa organismina.

Tasub tähele panna, et Piiblis ei kõnelda pelgalt hinge surematusest, nagu tavatsesid õpetada paganlikud kreeka filosoofid. Inimene on enam kui hing. Kui inimene langes ning paradiisiaiast välja aeti, siis langes ta tervikuna. Kui inimene päästetakse, puudutab see samuti kogu inimest, mitte ainult hinge. Piibel tervikuna jutustavad lugu tervikinimese päästmisest viimsel päeval. Niisiis Jeesusesse Kristusesse uskuja ihu tõuseb üles. Maa põrmus puhkavad inimesed ärkavad. Mitte ainult nende hinged. Kõik toimub nii, nagu kirjutatud on.

Ühtede jaoks on see igavene rõõm ning rahu, teistele seevastu koledaim unenägu, mis iial täi-de võib minna. See on tõesti tõsi! (Kaerma 2012)

Siis ta tuli ja kõndis kojas korra sinna ja tänna, läks üles ja heitis poisi peale; siis aevastas poisike seitse korda ja avas silmad. (2Kn 4:35) Nõnda ütleb Hiskija: See päev on ahastuse, sõitluse ja teotuse päev. Jah, lapsed on küll jõudnud emakasuudmeni, aga sünnituseks ei ole jõudu. (Js 37:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuni Jeesuse surnuist ülestõusmiseni ei olnud mingit selgust, mis meist saab pärast surma. Jeesus näitas, et haua põhjas on veel üks tagauks, kust pääseme välja, kui me ainult usume Temasse. Kas pole see rõõmustav ja rahupakkuv sõnum igapäevases elus! Edgar Heinsoo

Palvetagem: Oh rõõmu, kui see usu tee on käidud ja viimast sammu astund oleme; kui meie viimne vaenlane on löödud ja võõralt maalt me koju läheme. Kui usu jalgu tolmust puhastame ja lõppend on see viimne kurvastus, siis meie seda kõik seal näha saame, mis usu läbi meid siin rõõmustas.

* * *

 

Kasutatud allikad
  • Hiob, Arne 2016. Nädala mõte. 12.09.2016. EELK Tallinna Jaani kogudus: http://www.tallinnajaani.ee/vaimuelu/n%C3%A4dala-m%C3%B5te/117-n%C3%A4dala-m%C3%B5te-12-09-2016.html
  • Kaerma, Algur 2012. Mina olen sinu Jumal. – Eesti Kirik 21.11.2012: http://www.eestikirik.ee/mina-olen-sinu-jumal/
  • Meadowcroft, Tim 2018. Haud ja üsk Jn 2:1-11. Avatud Piibli Ühing, 27.04.2018: http://www.avatudpiibel.ee/piiblivoti/2018/04/27
  • Nagel, Urmas 2012. Au osaleda jumalikus mängus. – Eesti Kirik 19.09.2012: http://www.eestikirik.ee/au-osaleda-jumalikus-mangus/
  • Plank, Uno 1982. Elu pärast elu. [postill] Baltimore
  • Sander, Ove 1998. Ja meie palume. Tartu: Eesti Kirik
  • Soom, Kaido 2017. Jeesus annab elu. – Eesti Kirik 16.09.2015 : http://www.eestikirik.ee/jeesus-annab-elu-7/
  • Tasker, R.V.G. 2002. Johannese evangeelium. Tallinn: Logos
  • Tärk, Osvald 1997. Julgus elada ja surra. [postill] Tallinn: Logos
  • Tärk, Osvald 2014. Psalmide seletus. Tallinn: Logos

Koostas Indrek Lundava
September 2018

Päeva Sõnum nr. 102. 9. – 15. september 2018  

Päeva Sõnumi logo

JUMALA HOOLITSUS

16. pühapäev pärast nelipüha

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

Mure on inimese tunne, mis võib tema elu küllaltki olulisel määral häirida. Muretsedes mõtleme sageli kõige halvematele ees ootavatele stsenaariumidele ja kardame nende täitumist. Tegu on tundega, millest pole kasu, mis laastab inimest ja rikub tema tuju. Murest tasuks seetõttu vabaneda. Vabanemine pole aga sugugi lihtne, sest muretseja õigustab sageli oma tegevust sellega, et tulevikku peab ikka vaatama ja ka halbadele stsenaariumidele peab mõtlema.

Selles lauses on omajagu tõtt. Ka halvaks tuleb valmis olla ja tasub astuda samme selle ärahoidmiseks. Kuid mure ei ole veel samm olukorra parandamiseks. Tegu on üksnes tundega ja negatiivse emotsiooniga, mille puhul inimene mõtleb, et tulevik on halb. Samm olukorra parandamiseks on selles, kui inimene teeb ise midagi halva ärahoidmiseks. Ja kui see samm on tehtud, siis tasub loota Jumalale ja mitte muretseda.

Jumala usaldamine vabastab inimese muretsemisest. Jumalalaps teab, et taevane Isa armastab teda ja pöörab halvimadki asjad hea poole. Usku Jumalasse võibki vaadelda kui usaldust tema vastu. Ja usaldamiseks on põhjus, sest Jumal armastab meid ja tahab, et meil läheks kõik hästi. Nii aitab inimesel edasi minna tema enda tegevus ja ka Jumala usaldamine. Murest vabanemine teeb elu lihtsamaks ja annab juurde jõudu, mida võib kasutada ligimese aitamiseks ja toetamiseks. (Soom 2017)

Heitke kõik oma mure Tema peale, sest Tema peab hoolt teie eest. 1Pt 5:7

Usklikena ei saa me nimetamata jätta muret oma vaimuliku elu pärast. Isikliku usu säilitamine muutub päevpäevalt raskemaks. Uusi õpetusi tuleb pidevalt juurde. Aina raskem on tõde valest eraldada. Hea ja kuri on raamatutes nii osavalt ühte põimitud, et nende eraldamine nõuab eksperdi teadmisi. Usulise sallivuse sildi all pakutakse väga sageli patu sallimist. Issanda kogudusel on oma mured. Õpetuse ja eluviiside puhtuse säilitamine muutub aina raskemaks, töö organiseerimine aina keerulisemaks. Jeesus nägi ette, et saabub aeg, mil “jaheneb paljude armastus”.

Mida saame ette võtta? Tahame muredest vabaneda, aga kuidas seda teha? Jumala sõna näitab meile kätte murede õige koha: heitke kõik oma mured Tema peale, sest Tema peab hoolt Teie eest!

Meie muretseme, aga Jumal peab hoolt. Meie muretsemises on tunda hädaldamise nooti, Jumala hoolitsuses seda pole. Tema hoolitseb, aga meie peame igaüks eraldi oma mured Temale üle andma. Me ei ela veel uue taeva ja maa tingimustes, kus muretsemiseks pole põhjust, aga meil on luba oma mured Temale heita.

Oma esimese tulekuga ei lõpetanud Jeesus patu levikut maailmas, kuigi tuleb aeg, millal saatan seotakse. Aga me võime oma patud andeks saada. Jeesus ei teinud lõppu haigustele, kuigi tuleb aeg, mil haigusi enam ei ole. Palestiinas ei tervendanud Ta mitte kogu rahvast. Kuid Ta andis tervise tagasi neile, kellele Ta oli otsustanud seda anda või kes seda Temalt palusid. Niisama aitab Ta meid ka muredes, kannatustes ja vaevades. Selleks on meil vaja oma elu Temale anda. (Tärk 1997:295-298)

Heida Issanda peale oma koorem, ja tema hoolitseb sinu eest; ta ei lase iialgi kõikuda õiget! (Ps 54:23) Sest ei ole muud Jumalat kui sina, kes hoolitseb kõige eest, et peaksid veel tõestama, et sa ei ole ülekohtuselt kohut mõistnud. (Trk 12:13) Sest kõike seda taotlevad paganad. Teie taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate. (Mt 6:32)

Palvetagem:  Kõigeväeline, igavene Jumal, kes Sa meid hädas hoiad ja meie elu õnnistad. Me palume Sind, aita oma halastuse pärast meil kõiki maiseid varasid nõnda kasutada, et me taevaseid aardeid ei kaotaks. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

ÜHEST TULEB LOOBUDA, ET SAAVUTADA TEIST

Pühapäev – 9. september

Vanavanemate päev

Jeesus ütleb: “Koguge endile aardeid taevasse, kus koi ega rooste neid ei riku ja kuhu vargad sisse ei murra ega varasta! Sest kus su aare on, seal on ka su süda.” Mt 6:20,21

Selleks aardeks, mille väärtus jääb püsima kõigis maapealse elu ohtudes, on uus vahekord Jumalaga, mille Jeesus inimestele on toonud. Kõik, mis sellesse vahekorda mahub ning inimelu tegelikkuses sellest võrsub, see on juba varandus, mida talletatakse taevas, Jumala juures ning Tema ees.

Kõik maapealsed, ainelised varad, on kaduva iseloomuga, alluvad ebakindluse ja kaduvuse seadusele: meil pole midagi, mida ei saaks ära võtta või mis oleks püsiv (Hb 10:34). Sellega mõistetakse hukka nii ühekülgne praktiline materialism, mis inimelu mõtet otsib vaid aineliste hüvede omamises, kui ka abstraktne idealism, mis inimlikule vaimuloomingule osutab igavikulise tähenduse. Jeesus ei jaga populaarses elufilosoofias levinud vaadet, mis pidas hinge- ja vaimuvarasid igavikulisteks. Ka need võisid minna kaduma, olles oma loomult muutlikud, ega saanud seetõttu olla inimlikule olemasolule vajalikuks orientiiriks.

Kogu küsimuse tuum seinebki selles, mis meid siin maailmas tegelikult valitseb – kas kaduv rikkus ning himu selle ja sellega kaasnevate hüvede järele või Jumal, kelle lastena meil on talletatud aarded taevasse. Kui meie aarded on seal, siis kuulub ka süda õigele peremehele – Jumalale. Kui meie süda kuulub Temale, siis on kogu meie elu põhisuund õige, liigub õige eesmärgi poole, ükskõik, kas me siis sõidame uhkel luksusaurikul või viletsas venes. Õige sadama majakas plingib meie ees oma igavikuvalgust ja näitab meile meie tõelist koduteed. (Salumaa 2001:191j)

Nõnda on lugu sellega, kes kogub tagavara iseenese jaoks, kuid ei ole rikas Jumalas. Müüge ära, mis teil on, ja andke see almusteks! Tehke enesele kulumatud kukrud ja muretsege enesele kahanematu aare taevas, kuhu varas ei saa ligi ja kus koi pole rikkumas. (Lk 12:21,33) Talletades enesele vara heaks aluskiviks tuleviku tarvis, et haarata kinni tõelisest elust. (1Tm 6:19)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Iga inimese eluteel on hargnemisi ja teelahkmeid. Nende juures tuleb teha valik. Tihti kahtleme suunavalikus või muudame seda, või lihtsalt kõnnime edasi peateel hargnemisi ignoreerides ja küsimata, kuhu see tee viib. Kohustus elu vastu aga nõuab, et peame oma eluteed käima avatud silmadega kindlate eesmärkide poole. Valiku tegemine teelahkmel on vajalik ning vältimatu. Seal tuleb ühest loobuda, et saavutada teist. Rein Neggo

Palvetagem: Issand, neid ande mida Sa kingid meile taevast ei suuda keegi ära rikkuda. Sa soovid meid päästa vaevast, et me hukka ei saaks. Et keegi ei saaks meile kahju ega kurja teha.

* * *

   

USALDUS JA AUSTUS ON ARMASTUSE ALUSSAMBAD

Esmaspäev – 10. september

Heida Issanda peale oma koorem, ja Tema hoolitseb sinu eest! Ps 55:23

Inimlik on mõelda, et esmane, mida eluks vajame, on söök ja jook, kehakate, elukoht, turvalisus. Ning alles seejärel, siis kui kõik need esmased vajadused on rahuldatud, saame mõelda ka kõrgemate – hingeliste ja vaimsete vajaduste peale. Selline uskumus on muutunud tänapäeval valdavaks. Sellest mõteviisist lähtuvalt juhivad poliitikud riikegi. Meile kuulutatakse, et kõige alus on tugev majandus. Kui majandus korras, tulevad kõik muud hüved.

Jeesus õpetab, et tegelikkus on otse vastupidine. Rääkides mäejutluses Teda kuulama tulnud rahvahulgale inimese tegelikest vajadustest, võtab Jeesus oma õpetuse kokku sõnadega: “Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi” (Mt 6:33). Jeesuse sõnade kohaselt on Jumal meid loonud nõnda, et inimese esmaseks vajaduseks pole sugugi mitte toit, keha-kate, turvalisus, vaid hoopis Jumala otsimine ja usaldamine ning Jumala seaduste tundmaõppimine. Kõike muud antakse meile pealegi.

Jah, usaldus Jumala vastu kaotab ära meie mure homse päeva ees. Kui armastame Jumalat, siis tuleb ju kõik meile heaks (Rm 8:28). Usu viljaks on südamerahu ja -tarkus. Kui teeme Jumala sõna järgi, siis ei lõpe jahu vakast ega õli kruusist (1Kn 17:14–16), olgu siis parajasti jõukuse või puuduse aeg. Jumalat usaldav, püsivalt palvetav inimene oskab elada nii kehvalt kui jõukalt, sest tänu Issandale on ta õppinud rahul olema sellega, mis tal on (Fl 4:11–13). (Simson 2017)

Seepärast ma ütlen teile: Ärge muretsege oma hinge pärast, mida süüa, ega oma ihu pärast, millega riietuda! Eks hing ole enam kui toidus ja ihu enam kui rõivas? (Mt 6:25) Heitke kõik oma mure Tema peale, sest Tema peab hoolt teie eest. (1Pt 5:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sa ootad head. Su Issandal on sinu jaoks varuks midagi. Ole valmis seda vastu võtma. Aga sa saad selle osaliseks siis, kui su luugid on lahti. Eenok Haamer

Palvetagem: Jumal, meie Isa ja Looja, Sina kannad hoolt kogu oma loodu eest. Aita meil jätta oma väikesed ja suured mured Sinu kätte ning Sind usaldades taotleda ennekõike Sinu riiki. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

  

OLE USTAV

Teisipäev – 11. september

Ma olen teile kõigiti näidanud, et nõnda vaeva nähes tuleb hoolt kanda nõrkade eest, pidades meeles Issanda Jeesuse sõnu, mis Ta on öelnud: “Õndsam on anda kui võtta!” Ap 20:35

Sellisel moel püüab Paulus olla puudusekannatajate abistamisel eeskujuks (Meie aga mani-tseme teid, vennad: noomige korratuid, julgustage pelglikke, aidake nõrku, olge pika meelega kõi-kide vastu! 1Ts 5:14) ja elada kooskõlas ütlusega: Õndsam on anda kui võtta.

Seda ütlust on võimalik valesti mõista, nagu oleksid “nõrgad” või puudusekannatajad, kes teiste abist ja andidest sõltuvad, vähem õndsad kui need, kes neile annavad. Kuid ilmselt ei ole mõeldud seda, vaid pigem, et inimesel, kes saab anda, on parem aidata teisi kui endale rikkust kokku kuhjata. (Horward Marshall 2011:368)

Andke, ja teile antakse – hea, tihedaks vajutatud, raputatud, kuhjaga mõõt antakse teie rüppe, sest selle mõõduga, millega teie mõõdate, mõõdetakse teile tagasi. (Lk 6:38) Seda kuuldes ütles Jeesus talle: Üks asi on sul veel vajaka: müü ära kõik, mis sul on, ja jaga vaestele, ja sul on siis aare taevas, ning tule, järgne mulle! (Lk 18:22)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Too Issanda ette kahetsus, et sa pole alati ustav olnud. Tema on alati olnud ustav ja palvetanud nende eest, kes on vastanud negatiivselt, kui oled püüdnud evangeeliumi kuulutada.

Palvetagem: Helde Jumal, täname võimaluse eest jagada Sinu ande ligimestega. Aita meid olla suuremeelsed ja rõõmsad andjad.

* * *

 

NÕUANNE JÕUKATELE

Kolmapäev – 12. september

Neid, kes on nüüdsel ajal rikkad, käsi, et nad ei oleks ülbed ega loodaks ebakindlale rikkuse-le, vaid Jumalale, kes valmistab meile kõike rikkalikult maitsmiseks. 1Tm 6:17

Apostli suhtumine rikastesse on üllatavalt mõõdukas. Asi on kaugel hukkamõistust. End rik-kad peavad hoolega hoiduma kahest ohust: (1) suurelisus, ja (2) liigne sõltumine varast. Selle hoiatuse taustaks võib olla tähendamissõna mehest, kes ehitas oma maja liivale. Materialismi vohamise tingimustes on meeldetuletus rikkuse ebakindlusest meie ajal igati kohane. Heaoluriigi saabumise idee võib paljude jaoks tekitada ohu loota rohkem materiaalsele turvalisusele kui kõigi asjade andjale Jumalale.

Muuseas annavad need sõnad vastuse ka ülemäärasele kasinusele, sest Jumal on kõik seadnud meile maitsmiseks. (Cuthrie 2013:119j)

Ent selle ajastu muretsemised ja rikkuse petlik ahvatlus ja mitmesugused muud himud haaravad neid ja lämmatavad sõna ära ning see jääb viljatuks. (Mk 4:19) Vaadake ette ja hoiduge igasu-guse ahnuse eest, sest külluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on! (Lk 12:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millele olen rajanud oma tegeliku lootuse? Kas igakuisele kindlale sissetulekule, alati aitavatele inimestele, enese töökusele ja andekusele või millelegi muule?

Palvetagem: Jumal, palun aita meil ümberhinnata rikkuse mõiste oma südames. Luba, et hakkaksime tõeliselt igatsema ja hindama Jumalariigi rikkusi!

* * *

  

KUTSE JUMALA TUGEVUSE VAATLEMISEKS

Neljapäev – 13. september

Jätke järele ja teadke, et mina olen Jumal, kõrge rahvaste seas, kõrge maa peal! Ps 46:11

Jumala kohtud on õiged ja tõelised. Seda nägi Noa pärast veeuputust, seda nägi rahvas Punase mere ääres, seda nägi Jesaja assüürlaste laagriplatsil ja sedasama näeb inimkond siis kui Jumala viimne kohus teeb oma otsuse. Sellele mõtelgu kõik need, kes tahavad sõdida Jumalaga.

Täna on aga meil veel võimalus saada Jumala sõbraks Jeesuse Kristuse kaudu. (Tärk 2014: 120)

Kui sa teed kardetavaid tegusid üle meie ootuse, tuled alla, mäed kõiguvad su ees – sellest ei ole kuuldud muistsest ajast. (Js 64:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jätke järele – meil ei ole võimalik seda välja mõtelda, või kuidagi valmis teha; ainuke võimalus on oodata kuni Jumal selles ootuses ilmutab meile seda, mis juba on olemas, aga mida me veel ei näe.

Palvetagem: Kõik kurjad mõtted tühjaks tee, mis meie vastu tehakse. Kõik pahad mõtted hülgame, et anda ennast Sinule.

* * *

  

JULGUSTAV USUTUNNISTUS

Reede – 14. september

Sina, Issand, oled hea ja andeksandja, ja rikas heldusest kõigile, kes Sind appi hüüavad. Ps 86:5

Ta usub, et Jumal on hea. Psalmisti usutunnistuse esimene punkt on see, et Jumal on hea sellepärast, et Ta andeks annab. Ta usub, et Jumal oma headuses vastab ka Temale. See annab talle seesmise kindluse, päästmise ja hoidmise tunde. Psalmist uskus ka, et Jumal annab andeks, kui ta oma süü pärast on õnnetuses.

Spurgeon on öelnud, et siin maailmas on häid inimesi, kes on valmis andma abi igale hädalisele. Nad on valmis jagama oma viimase leivatükikese, riide ja raha. Aga andeks nad ei suuda anda, kui keegi on nende vastu eksinud … See ei ole Kristuse meelsus. Tema meelsus otse nõuab andeksandmist.

Ta usub, et Jumal on rikas headusest. Jumal ei anna vaese mehe kombel. Ta annab palju ja külluses. Vaja on ainult appi hüüda ja Jumal vastab. Temal ei tule heldusest ja headusest puudu. (Tärk 2014:324)

Ja Issand möödus tema eest ning hüüdis: Issand, Issand on halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest. (2Ms 34:6) Käristage lõhki oma süda, aga mitte oma riided, ja pöörduge Issanda, oma Jumala poole, sest tema on armuline ja halastaja, pika meelega ja rikas heldusest, ja tema kahetseb kurja! (Jl 2:13) Oh Issand! Eks olnud see minugi sõna, kui ma olin alles kodumaal? Sellepärast ma tahtsingi eelmisel korral põgeneda Tarsisesse, sest ma teadsin, et sina oled armuline ja halastaja Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ja et sa kahetsed kurja. (Jn 4:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuidas oleks, kui me püüaksime mõõta oma headust an-deksandmisega.

Palvetagem: Issand, Sind risti küljes surmati nagu süütu Tall. Suured olid Sinu kannatused ja vaevad. Aga kõik me patud Sina kandsid ja ennast Päästjaks andsid. Heida armu ja kingi meile oma rahu!

* * *

 

ARMASTAD SA JUMALAT VÕI MAAILMA?

Laupäev – 15. september

Jeesus ütleb: “Keegi ei saa teenida kahte isandat, ikka on nii, et ta vihkab üht ja armastab teist või et ta pooldab üht ja põlgab teist. Teie ei saa teenida nii Jumalat kui mammonat.” Mt 6:24

Jeesus tahab sellega öelda, et mitte ainult kokkukuhjatud rikkus, vaid igasugune “omand” kui niisugune võib inimesele osutuda selleks “ebajumaluseks”, mis teda valitsema hakkab, inimese sü-dame jäägitult enda külge seob, nii et ka silm “tuhmiks” muutub Jumala aardeid nägema.

Me saame oma südame täielikult ainult ühele anda, me saame täielikult kuuluda vaid ühele isandale. Mis on väljaspool seda armastust, kuulub põlgamisele. Jeesuse sõna kohaselt on Jumala suhtes vaid armastamine või viha. Ei armasta me Jumalat, siis vihkame Teda. Siin ei saa olla mingit neutraalsust. Jumal on ainult nõnda ning selles Jumal, et Teda saab ainult kas armastada või vihata.

Siin kehtib vaid emb-kumb: sa kas armastad Jumalat või armastad maailma. Armastad sa maa-ilma, siis vihkad sa Jumalat; armastad sa Jumalat, siis vihkad sa maailma. Midagi ei tähenda siin see, kas sa tahad seda või kas sa sellest teadlikki oled … teisiti ei saagi olla. (Salumaa 2001:194)

Ükski sulane ei või teenida kahte isandat, ikka on nii, et ta vihkab üht ja armastab teist või et ta pooldab üht ja põlgab teist. Te ei saa orjata Jumalat ja mammonat! (Lk 16:13)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui kõik janunevad inimesed tulevad, kui Jumal aitab lahendada meie elulisi päevaküsimusi, siis ongi pandud piir meie suurele janule, puudustele ja kannatustele. Meie kõrbereis saab otsa ja süda jääb vaikseks, nagu oleks teda eluveega igavesti terveks joodetud. Jaan Lattik

Palvetagem: Püha Vaim, Sa kõikide usklike lohutus ja tugi. Me palume, hoia meie silmad alati Jeesusel – Temas näeme Isa armumõtteid. Istuta meisse Õnnistegija eeskuju, et meid leitaks Temas nii koormat kandes, kui rõõmu tundes. Ove Sander

* * *

 

Kasutatud allikad
  • Guthrie, Donald 2013. Pauluse esimene ja teine kiri Timoteosele. Pauluse kiri Tiitusele. Tallinn: Logos
  • Horward Marshall, I 2011. Apostlite teod. Tallinn: Logos
  • Salumaa, Elmar 2001. Matteuse rõõmusõnum. Tallinn: Logos
  • Simson, Hüllo-Kristjan 2017. Usu viljaks on südamerahu ja -tarkus. – Eesti Kirik 20.09.2017: http://www.eestikirik.ee/usu-viljaks-on-sudamerahu-ja-tarkus/
  • Soom, Kaido 2017. Jumala hoolitsus. – Eesti Kirik 20.09.2017: http://www.eestikirik.ee/jumala-hoolitsus-9/
  • Tärk, Osvald 1997. Julgus elada ja surra. [postill] Tallinn: Logos
  • Tärk, Osvald 2014. Psalmide seletus. Tallinn: Logos

 

Koostas Indrek Lundava
September 2018

Päeva Sõnum. nr. 99. 19. – 25. august 2018

Päeva Sõnumi logo

JEESUS – MEIE AITAJA

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

13. pühapäev pärast nelipüha

Iga inimene vajab enda ümber lähedasi, kes oleksid talle raskel hetkel abiks. Hea perekond, sõbrad, kolleegid on inimesele sageli rasketel hetkedel suureks toeks. Eluteel on aga piisavalt palju selliseid olukordi, kus lähedased ei suuda meid aidata. Sageli on sellised probleemid seotud õige tee valikuga, haigusega või surmaga. Nendes eksistentsiaalsetes küsimustes peab inimene leidma endale õige tee, mida mööda edasi minna. Taolistel hetkedel küsib inimene, kust ta leiab abi. Piibli laulude raamatus on hea ja selge vastus: “Abi tuleb mulle Issanda käest, kes on teinud taeva ja maa” (Ps 121:2). Jumal on inimese loonud ja ta tahab, et inimesel läheks kõik hästi. Selleks saatis Jumal siia maailma oma Poja, et meid päästa ja aidata.

Kui vaadata Jeesuse elu siin maailmas, siis selles oli kaks olulist ülesannet: õpetamine ja inimeste aitamine. Jeesus õpetas inimestele teed Jumala riiki ja andis nii tuge. Teisalt ei olnud ta filo-soof, kes oleks elanud oma maailmas, vaid astus abivajaja juurde ja ulatas talle oma abikäe. Inimesed hakkasid Kristusesse uskuma, sest tema sõnad ja teod läksid kokku.

Kui meil on eluteel raskusi ja küsimusi, siis võime palves pöörduda Jumala poole ja küsida Temalt, millist teed minna edasi. Jeesus aitas haigeid ja surijaid ning andis neile uue tee. Kui Jeesusesse usume, siis pole meil põhjust muretseda, sest tema aitab meid kõiges.

Meelespeetav kirjakoht: Rudjutud pilliroogu ei murra Ta katki ja hõõguvat tahti ei kustuta Ta ära. Js 42:3

Mõnigi kord tunneb inimene ennast rõhutuna. Kes teab, mis on selle põhjuseks. Enamasti peitub aga vastus selles, et me ei usalda küllalt Issanda juhtivat kätt, et me mõnda mineviku eksitust või meie vastu tehtud ülekohtut liiga klammerdunult oma silmade ees hoiame, et meie unustame ära, et meil on andeksandev Issand, ja et see Issand on käskinud seda eksitust andestada, mis teised meie vastu on korda saatnud. Võibolla on meile liiga tihti öeldud või näidatud, kui tähtsuseta me oleme. Issand ütleb aga, et meie oleme Tema sees suured, viinapuu oks viinapuu endaga ühenduses on ikka viljakas.

Mõni arvab, et temast ei saa midagi, et ta on liiga kaugele läinud oma pahedes. Aga kui tal on Issandasse usku, siis pidagu ta meeles, et Issandal on ka tema sisse usku.

Nii kaua, kui sul on igatsust, nii kaua, kui taht veel hõõgub, on sul kõigile pettumustele vaata-mata ka iseenese osas lootust, lootust uuele päevale, uuele tõusule.

Seejärel ta ütles Toomale: “Pane oma sõrm siia ja vaata minu käsi ning pane oma käsi ja pis-ta mu külje sisse ning ära ole uskmatu, vaid usklik!” (Jh 20:27) Kes tõi välja vankrid ja hobused, väe ja vägevad mehed; need lamavad üheskoos ega tõuse enam, nad on vaibunud, kustunud otsekui taht. (Js 43:17)

Palvetagem: Kõige halastuse Jumal, Sina rõõmustad meid oma lihaks saanud Sõna Jeesuse Kristusega, kes lepitas meid Sinuga. Puhasta meid oma tervendava ja andestava väega kõigest patust ning anna meile jõudu Sind teenida. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

NÄGIJAD, KES EI NÄE

Pühapäev – 19. august

Jeesus ütles: “Mina olen tulnud maailma kohtumõistmiseks, et need, kes ei näe, hakkaksid nägema, ning nägijad jääksid pimedaks.” Jh 9:39

Üheksanda peatüki kolm viimast salmi teevad selgeks, et juhtum pimedaga on kirja pandud eeskätt sellepärast, et selles sündmuses sai tegelikkuseks tähendamissõna usust ja uskmatusest ning seepärast ka kohtust, millest Johannese evangeeliumis alatasa juttu tehakse.

Kui Jeesus kõneleb, on Tema sõnad tõde ja kohus. Ehkki Ta ei võtta endale meelevaldselt kohtumõistja ülesandeid, on Tema maailmas viibimise vältimatu tagajärg inimeste polariseerumine: kuna Ta on tõeline valgus (Jh 1:9), mis teeb avalikuks inimeste varjatud motiivid ja sügavaimad saladused, lahutatakse inimesed, kes väidavad end omavat vaimulikku nägemist, on aga pimedad, neist, kes, ehkki teades, et on patust pimestatud, paluvad nägemist, mida nende olemuses peituv patt on neilt röövinud. Äratada inimestes tunnetus nende vaimulikust pimestatusest ongi Jeesuse kui Jumala saadiku esmane ülesanne. Selle teostamine sunnib kõiki, kes pole oma suurimast vajadusest teadlikud, end kaitsma. Siint ka variseride pahane ja solvunud küsimus 40. salmis: “Kas meiegi oleme pimedad?” Nagu Jeesus neile aga osutab, on inimesel patusüü seetõttu, et nad väidavad end nägevat. Ehkki nad pole oma süüst teadlikud, jäävad nad ometi süüdi.

Jeesus ütles: “Ma tänan sind, Isa, taeva ja maa Issand, et sa selle oled peitnud tarkade ja mõistlike eest ja oled selle ilmutanud väetitele!” (Mt 11:25) Kuid nende mõtteviis on paadunud. Veel tänapäevani jääb Vana Testamendi lugemise peale seesama kate, seda ei kergitata, sest see eemaldatakse alles Kristuses. (2Kr 3:14)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas oled nõus et just üleolekutunne on see mis võib viia eristumisvõime kaotamisele? Palveta, et koguduste juhid oleksid jätkuvalt nii alandlikud kui ka omamas vaimulikku nägemisvõimet.

Palvetagem: Asetagu Issand Jeesus oma käed meie silmadele, et me hakkaksime nähtavast enam nägema asju, mis pole nähtavad. Avagu Ta meie silmad, et need vaataksid praegusest ajastust enam tulevastele asjadele. Origenes

* * *

  

ÜLESKUTSE JUMALA HEADUSE ÜLISTAMISEKS

Esmaspäev – 20. august

Taasiseseisvumispäev

Kes jõuab ära rääkida Issanda vägevaid tegusid ja kuulutada kõike Tema kiitust? Ps 106:2

Midagi ei aita kahetsejat nii kui Jumala headuse nägemine. Jumala headuse kõrval ilmneb me patu tõeline olemus. Alles siis, kui asetame oma vead Jumala heatahtlikkuse kõrvale, näeme oma süüd selle tõelises inetuses. Uue seaduse ajal näeme oma süüd kõige paremini Jumala armastuse ülimas valguses Kolgatal.

Oleks hea, kui meie ühised kahetsuspalved algavad ka ühise tänuga. “Tänage Issandat!” Ühe inimese tänamisest on vähe. Ära jää vaikseks pealtvaatajaks, kui teised teda ülistavad oma tänupalvetes ja lauludes. Nii valmistame oma südamed tõeliseks kahetsuspalveks.

Kes on teda näinud, et saaks teda kirjeldada? Ja kes suudaks teda ülistada, nõnda nagu ta väärib? (Srk 43:31)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle Jumala armutegudele enda elus viimasel nädalal. Too talle kiitust ja tänu!

Palvetagem: Kord rahvahulgad tervitasid Sind, Jeesus, suure vaimustusega. Nad Sulle hoosi-anna hüüdsid ja ehtisid teed palmiokstega. Kuid Sina tahtsid, et Su Vaimule nad avaksid kõik oma südame. Georg Kiviste

* * *

 

RÕÕMUTANTS PÄRAST TERVENEMIST

Teisipäev – 21. august

Issand, mu Jumal, ma kisendasin Su poole ja Sa tegid mu terveks. Ps 30:3

Selle psalmi ilmne taust on kellegi kogemus, kes on olnud haige või haavatud, ja tundnud, et vajub alla, surmale lähemale.

Piiblis on palju näiteid selle kohta, kuidas keegi kaupleb oma elu pärast (Js 38:3,18). See ei tähenda seda, et Jumal oleks manipuleeritav, vaid need juhtumid näitavad, et Jumala ette võib tuua ka oma lapsikud tunded. Taavet pakub, et kui ta jääb ellu, on ta valmis Jumalat ülistama ja viima inimesteni sõnumi Jumala vägevusest. Taastununa täidab ta oma lubadust energiliselt. Ta tantsib ja laulab jälle ning tumedad päevad näivad lühikese hetkena võrreldes terve elu kestva Jumala armulikkusega. See katsumus on talle mõndagi õpetanud. Tal pole enam ebarealistlikku ettekujutust, et miski ei saa teda kõigutada, ning ta usk Jumala abisse on suurenenud.

Võib tunduda, et see psalm on templiteenistuse jaoks liiga isiklik. Aga tervenemine, eriti surmahaigusest, on üks kõige veenvamaid võrdumeid Jumala pääste kohta.

Nähke nüüd, et see olen mina, ainult mina, ega ole ühtki jumalat minu kõrval! Mina surman ja teen elavaks, mina purustan ja mina parandan ega ole kedagi, kes päästaks minu käest. (5Ms 32 :39)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Luba, et Jumal võiks uurida täna su südant, ega seal ei ole jälgi uhkusest mis võiks su kindluse asetada kõikuvale alusele, ning palu, et Tema ise täidaks su suu hõiskamisega Talle.

Palvetagem: Kiida nüüd Issandat, kes sind on kaunisti loonud, kes sulle tervist on andnud ja rahu sul toonud; häda sees ka on oma tiivaga Ta hoolsalt ja heldelt sind katnud. Joachim Neander

* * *

TÕUSE ÜLES JA KÕNNI!

Kolmapäev – 22. august

Peetrus ütles jalutule: “Hõbedat ega kulda mul ei ole, aga mis mul on, seda ma annan sulle: Jeesuse Kristuse, Naatsaretlase nimel – tõuse ja kõnni!” Ap 3:6

Kui palju tuhandeid inimesi maailmas on võrreldavad selle jalutuga! Mitte üksnes väline häda pole halvamas inimeste eluõnne, tööd ja tahet, vaid veel enam on vaimseid takistusi teel. Kes jõuaks üles lugeda kõiki neid, kes jalutu kombel ainult halastusele ja andidele loota suudavad, kelle saatus on seega kerjuse oma! Veel raskem oleks loendada neid lõpmatuid põhjusi, mis halvavad inimeste elu ja neid jalutuks teevad. Ei aita siin kuld ega hõbe ega muud poolikud vahendid, millest pääst-mist loodetakse.

Jalutu on tarvis üles aidata, kuid siin võivad aidata ainult põhjalikud abinõud. Vähe on sellest, kui visatakse talle ainult mõni halastuse veering ja minnakse jälle edasi. Haige võib paraneda ja tõusta, kui talle antakse kogu südame armastus ja terve hinge halastus, nõnda nagu apostlid sellele jalutule Naatsareti Jeesuse nimel andsid.

Ei ole tõusnud paremat ja osavamat arsti kui See, kelle nimel tõusis jalule kerjus templiläve ees.

Maailm peab tõsiselt ja täielikult tundma ja tunnistama seda. Armastusele, õigusele ja tõele tuleb rajada elu, ehitada Naatsaretlase maailmavaatele, siis hakkavad jälle kinni kasvama veritsevadki haavad ja tulevad tervis ning elu oma süü läbi nii palju kannatanud rahvale ja kogu inimsoole.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Olen elu jooksul mitmeid kordi Jumalat tänanud, et Ta ei ole kõikidele mu palvetele vastanud” (Jean Ingelow) Mõtiskle sellel lause üle, tänades Jumalat, kes teab paremini ning valitseb igas olukorras!

Palvetagem: Kannatustes meid kinnitada võid. Sinu tahtmist tahan täita, kiusatusi ära võita. Viimaks ristitee viib ju Sinule. Nicolaus Ludwig von Zinzendorf

* * *

  

ON SUL KEEGI, KES VIIKS SIND JEESUSE JUURDE?

Neljapäev – 23. august

Kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev

Kõik on Ta teinud hästi, Ta paneb ju kurdid kuulma ja keeletud rääkima! Mk 7:37

Seal, kus märkide keel jääb puudulikuks ja sõnade keelt võidakse mitmeti tõlgendada, on abis-tamise keel kõige selgem. Kõigil aegadel on kõik inimesed kõige paremini mõistnud heategude keelt. Jeesus ise ütles neile, kes ta sõnu ei uskunud: “Teod, mida ma teen oma Isa nimel, needsamad tunnistavad minust … uskuge neid tegusid” (Jh 10:25,38).

Kui arst parandab kurdi kõrva või pimeda silma, siis on ta oma ülesande täitnud. Arst ei arutle enam küsimust, kuidas keegi oma silma või kõrva kasutab. Kuid Jeesusel on suuremad huvid. Ta tahab, et inimese rääkimisvõime alluks Jumala tahtele. Rääkimisvõime saamine on lihtsam kui selle õige kasutamine.

Kõik Jumala tööd loomises olid täiuslikud ja sama võib öelda tema Poja väeavalduste kohta. Tookord nägi Jumal, et tema töö on hea (1Ms 1:4), ja sel korral (Mk 7:31-37) nägid seda ka inimesed. Nad nägid, kus oli tõeline Jumal. Juudid nägid imeteos prohvet Jesaja ennustuse täitumist. “Siis avanevad pimedate silmad ja kurtide kõrvad lähevad lahti.” (Js 35:5)

Jumal on meie juures kasutanud märkide, sõnade ja heategude keelt. Kui paganad ja juudid andsid Jumalale au, ärgu siis ka meie suu vaikigu!

Siis hüppab jalutu otsekui hirv ja keeletu keel hõiskab, sest veed keevad üles kõrbes ja ojad nõmmemaal. (Js 35:6)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle neile oma tuttavate hulgast, kes vajavad Jeesuse armastust ning oma ellu terviklikkust, mis tuleb Temalt. Palu, et Jumal näitaks sulle kuidas võiksid seda nendega jagada.

Palvetagem: Kui ma satun viletsusse, ehk on mul häda küll, ei saa hukatusse. Kes mind paneb risti kandma, teab ka, kuidas ta peab abi andma. Paul Gerhardt

* * *

 

KRISTLANE PÄÄSTETAKSE SURMAOHUST

Reede – 24. august

Apostel Bartolomeuse päev ehk pärtlipäev

Sina muutsid mu kaebuse mulle ringtantsuks; Sa vallandasid kotiriide mu seljast ja panid rõõmu mulle vööks. Ps 30:12

Psalm 30 räägib kristlasele Jumala suurest armust, mis kannab teda viimse tunni õuduses. Surres on võimalik kogeda, et Jumal ei olegi ligi, vaid hülgab enda omad. Sellepärast paneb Jumal kristlase eluajal proovile, et Ta õpiks nägema Jumala abi ka siis, kui seda ei kogeta.

Jumal tahab kristlase eest ennast varjata, et see õpiks Teda usaldama. Surmatunnil näib kõik hävivat, aga just siis ongi Jumal lähedal, viies kristlase pimedusest valgusesse. Pimeduses Jumalat küll ei nähta, kuid Tema tõotused on evangeeliumi sõnas. Nagu tõotatud, saab Jumal kristlase aitajaks ning kuuleb tema palvet.

Psalmis saab nähtavaks kristlase usalduslik palve Jumala poole. Ta saab paluda uskudes, vabana kahtlustest, sest Jumal täidab oma tõotuse ja tuleb appi. Nõnda muutub psalmi ahistus viimaks rõõmsaks usalduseks. Kristlane saab kinnitust usus, et Jumal päästab ta surmavallast.

Kristlane võib keset surma õudust meelde tuletada, et Jeesus on tema eest surnud. Jumala armutegu on kindel ega sõltu kristlase enda tunnetest. Võib juhtuda, et kristlane peab elama surma-hirmuga kuni lõpuni, sest surm on patu palk, tehes igaühele nähtavaks Jumala viha. Ka ahistuses olles võib kristlane uinuda surmaunele, lootes Jeesusele. Hommikul ärkab ta taevas (Ps 30:6): “Sest tema viha kestab silmapilgu, aga ta lahkus kogu eluaja; õhtul jääb nutt varaks, kuid hommikul on hõiskamine.”

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui su elu satuks ohtu, kas oleks siis tänu ja Kristusest kuu-lutamine see, mida pakuksid pääsemise eest Jumalale?

Palvetagem: Eks see ole arm ja heldus Jumalaga kõnelda, et meil patustel on julgus Tema ette astuda? Eks Ta meid ju armasta: patud andeks annab Ta! Küll siis võime julged olla, palvele nüüd rõõmsalt tulla! Johann Rist

* * *

INIMENE PANGU OMA LOOTUS JUMALALE

Laupäev – 25. august

Issand päästab lahti, kes on kinni seotud. Issand avab pimedate silmad; Issand seab püsti need, kes on küüru vajutatud. Ps 146:7,8

Meie lootus Jumalale on õigustatud, sest tema mõistab õiglast kohut. Inimene, kelle õigus on jalge alla tallatud, õigused riisutud ja kes kannatab ülekohtu all, leiab Jumalas oma õige kohtuniku. Ülekohtutegija ei jää oma palgast ilma.

Meie lootus Jumalale on õigustatud, sest tema on heatahtlik. Jumal on võimas, tema on tõe allikas ja õige kohtunik. Seni ei ole kuningas Taavet midagi öelnud ta armastusest. Nüüd on Taavetil varuks neli hea tahte avaldust, mida ta on märganud Jumala tegevuses.

Jumal toidab näljaseid. Tema annab leiba näljastele. Jumal pole loonud ainsatki suud, mille jaoks tal ei oleks maailmas toitu. Tema jagab toiduinimese ihule ja hingele. Tema hoolitseb me maise ja vaimuliku leiva eest. Lootkem temale!

Jumal päästab. Issand päästab lahti, kes on kinni seotud. Jeesus on suur Päästja, kelle kaudu Jumal vabastab inimesed patust ja ajalikust kitsendusest. Tema vabastab meid moraalsetest, intellektuaalsetest, vaimulikest ja füüsilistest ahelastest. Lootkem temale!

Jumal tervendab. Issand avab pimedate silmad. Piiblis on kasutatud niisugust väljendust vai-mulikus tähenduses (5Ms 28:29; Js 59:10; Ii 12:25) ja ka füüsilises. Lootkem temale!

Issand aitab koormatuid. Tema seab püsti need, kes on küüru vajutatud. Kuigi Jeesus parandab neidki, kes ei saanud ennast päris sirgeks ajada. (Lk 13:11), on siin siiski mõeldud nende abistamist, kes vaevlevad mitmesuguste eluraskuste all. Jumal lohutab kurbi, trööstib leinajaid ja annab tagasi elujulguse neile, kes on sattunud meeleheite olukorda. Lootkem temale!

“Viletsate rõhumise, vaeste ägamise pärast tõusen ma nüüd üles,” ütleb Issand, “ma toon pääste sellele, kes hingeldab.” (Ps 12:6) Kõik nad ootavad sind, et sa neile annaksid nende toidu omal ajal. (Ps 104:27) Aga see sündis, kui Jeesus Jeeriko lähedale jõudis, et üks pime istus kerjates tee ääres. Kui too kuulis rahvahulka mööda minevat, päris ta, mis see võiks olla. Nemad teatasid talle, et Jeesus Naatsaretlane läheb mööda. Ja ta hüüdis: “Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!” (Lk 18:35-38)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On sul olnud pettumuse kogemusi usaldades kedagi, kes sind alt on vedanud?

Palvetagem: Meie Issand ja Jumal, saada meile oma valgust ja õiglust, anna meile puhas süda ja valgusta meie mõistust, pea meid vääriliseks Sinu evangeeliumi kuulamisele kindlaks jääda. Kuid nõnda, et me ei oleks mitte ainult kuulajad, vaid ka Sinu sõna täitjad

* * *

 

Kasutatud allikad
  • Fieldsend, John. Rõõmutants pärast tervenemist (Psalm 30). – Piiblivõti. Avatud Piibli Ühing (06.02.2011): http://www.avatudpiibel.ee/piiblivoti/2011/02/06
  • Järve, Jaan (1936) Tõotatud maa. Jutlusi ja kõnesid iseseisvuse kevadpäevilt. Tartu: Loodus, lk 144,145
  • Laato, Antti (2015) Kristus psalmides. Märjamaa, lk lk 92,93
  • Pello, Otmar (1972). Ja ööd ei ole seal … Toronto: Oma Press, lk 63,64
  • Soom, Kaido. Jeesus – meie aitaja. – Eesti Kirik (10.08.2016): http://www.eestikirik.ee/jeesus-meie-aitaja-8/
  • Tasker, R.V.G. (2002) Johannese evangeelium. Tallinn: Logos, lk 136,137
  • Tärk, Osvald (1993) Markuse evangeeliumi seletus. Tallinn: Logos, lk 237,238
  • Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 477,704

 

Koostas Indrek Lundava.
August 2018

Päeva Sõnum. Nr 97. 5.-11. august 2018

Päeva Sõnumi logo

SOOSINGUAJAD

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

11. pühapäev pärast nelipüha

Iga hetk, mil elame siin maailmas, on Jumala kingitus meile. Iga päev, mil elame, on võimalik muuta asju paremaks ja teha elus korrektiive. Kahjuks tihti me ei oska headel päevadel kasutada oma võimalusi ning siis, kui need on mööda läinud, kahetseme ja tõdeme, et meie elu valikud on olnud ebaõiged ja nende tagajärjed on valusad. See sõnum kutsub meid mõtlema sellele, mida oma elus muuta ja parandada, sest nüüd on meie jaoks soosinguaeg ja võimalus elus muudatusi teha.

Jumal annab aeg-ajalt nii inimestele kui rahvastele võimalusi pöörduda tema poole. Jeesus oli oma kaasaegsete jaoks selline võimalus. Tema teed valmistas ette Ristija Johannes. Rahvas tundis, et midagi erilist on toimumas. Samas hülgasid rahvajuhid Jeesuse ja lasid ta risti lüüa, lükates nii kõrvale Jumala pakutud pääste. Jeesus nägi selle valiku tagajärgi ette ja nuttis Jeruusalemma pärast. Mõnikümmend aastat pärast Jeesuse surma hävis püha linn. Toimunu näitab, et inimeste valikutel on oma tagajärjed.

Nüüd on meil vabadus kuulutada Jumala sõna ja kuulda sõnumit päästest. Selle vabaduse eest tasub olla tänulik ja seda tuleks kasutada arukalt selleks, et pöörduda Jumala poole, sest me ei tea kunagi, mida toob homne päev ning siis võib olla juba hilja. Seepärast kasutagem aega õigete valikute tegemiseks.

Meelespeetav kirjakoht: Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand, rahvas, kelle Tema on valinud enesele pärisosaks! Ps 33:12

On arvatud, et postkommunistliku ühiskonna tüüpiliseks omaduseks on selle unustamine, mis on unustanud. Nooremal põlvkonnal ei ole enam aimu pärandist, mille on nende vanemad ning vanavanemad unustanud. Ajaloo keerdkäikude tõttu on praegused vanavanemad ateistliku kasvatuse saanud põlvkond. Seetõttu pole sugugi iseenesest mõistetav, et tänased lapsed ja noored oskaksid oma riigi vabaduse ning iseseisvuse eest Jumalat tänada. Seetõttu julgustan iga kiriku liiget ja töötegijat tänumeeles möödunut mäletama.

Uskugem Jumalasse, kes meid nii üksikisikute kui ka kogu rahvana kannab. Olgu meile selles osas kinnitavateks Moosese sõnad, millega ta manitseb Iisraeli lapsi sõnakuulelikkusele: ole valvel ja hoia väga oma hinge, et sa ei unustaks neid asju, mida su silmad on näinud, ja et need ei lahkuks su südamest kogu su eluaja, ja kuuluta oma lastele ja lastelastele (5Ms 4:9).

Pangem siis oma lootus Jumala peale ning ärge unustage Tema suuri tegusid, mida meie sil-mad on näinud ja mida kõrvad on kuulnud. Tänagem Jumalat, usu alustajat ja täideviijat, oma riigi ja vabaduse eest. Palvetagem meie rahva ja isamaa eest, et Tema õnnistaks ja juhiks meid oma Vai-muga, et võiksime käia õiguses ja rahus. Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand, rahvas, kelle Tema on valinud enesele pärisosaks!

Õnnis on see, kelle sina valid ja lased tulla enese ligi elama sinu õuedes; küll meid täidetakse su koja, su püha templi hüvedest (Ps 65:5). Õnnis on rahvas, kelle käsi nõnda käib. Õnnis on rah-vas, kelle Jumal on Issand (Ps 144:15).

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sina oled oma Poja kaudu avanud meile ukse oma riiki. Sina kutsud meid ikka enda juurde ja andestad me patud. Ära lase meil meeleparandusega viivitada, vaid ärata meis oma Vaimu läbi valvsust ja tarkust, et oskaksime oma soosinguaega õigesti kasutada. Võta meid siis koos kõigi Sinu lunastatutega oma pühasse linna taevas, kus me Sind võime kiita ja austada igavesti.

* * *

  

PIIBLI KUULUTUS ON ASENDAMATU SÕNUM INIMESTE JAOKS

Pühapäev – 5. august

On kirjutatud: Täna, kui teie Tema häält kuulete, ärge tehke oma südant kõvaks nagu nurina ajal? Hb 3:15

See kutse ei jõua pärale ühiskonnas, mis igatseb tagasi minevikku või jumaldab rikkust. Egip-tuse lihapottide taganutmine ja tants kuldvasika ümber on kehvad orientiirid, kehvad suunaviidad teel tulevikku, mida Jumal meie jaoks valmis hoiab.

Tarbimisühiskonna tants kuldvasika ümber on täies hoos. Seejuures kasvab keset tohutuid muudatusi, mille käes me oleme, igatsus suuna järele. Kuid isegi ikka ja jälle kostuv kutse kaotsiläinud väärtuste järele kõlab pigem igatseva kutsena kadumaläinud näiliselt terve maailma järele. Tulevikukutset, Jumala häält ei ole selles kuulda. Võib-olla ei sõltugi see nii väga kõvadest südametest, vaid palju enam sellest, et puuduvad need, kes sellele kuuldavalt oma hääle annavad.

Ma otsin – ka kiriku töötajate hulgas – selliseid inimesi, kes tõesti on selles veendunud, et piibli kuulutusega on neil asendamatu sõnum inimeste jaoks. Kus on need, kes tõeliselt selle all kannatavad, et sõnum ei jõua pärale? Kas ei ole liiga paljud kaotanud juba usu sellesse, et see sõnum on maailma jaoks tõeliselt tähtis? … Kas asi on tõesti teiste kõvades südametes või hoopis käskjalgade, sõnumiviijate ebaselges, ammugi sügavalt ebakindlaks muutunud hääles?

Siis ta määrab jälle ühe päeva tänaseks päevaks, kui ta nii pika aja pärast Taaveti kaudu ütles, nõnda nagu varem on öeldud: “Täna, kui te kuulete tema häält, ärge tehke oma südant kõvaks!” (Hb 4:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millal sa viimati julgustasid kedagi tema usus? Palveta, et saaksid seda teha, ja palu Jumalal näidata sulle, kuidas.

Palvetagem: Püha, halastaja ja armuline Isa. Sina oled loonud maailma ja hoiad seda alal – me imetleme Su suurust ja võimu. Sina saatsid Jeesuse Kristuse – oh, et me jääksime Tema halas-tusse! Sina oled kinkinud Lohutaja – me kogeme jätkuvalt Tema juhtimist ja abi. Issand, Sa ootad ka meie vastust oma armuimedele usus ja kuulekuses, et tunneksime oma armukatsumisaja. Ove Sander

* * *

   

SU ÜLE JUMAL VALVAKU, MU ARMAS ISAMAA.

TA OLGU SINU KAITSEJA JA VÕTKU ROHKEST ÕNNISTADA!

Esmaspäev – 6. august

Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand, rahvas, kelle Tema on valinud enesele pärisosaks. Ps 33:12

Vana Testamendi laulik on hädas, kuid ta ei süüdista oma hädas kedagi teist. Ta tunneb oma süüd. Ta taipab, et on oma Jumalast kaugenemisega andnud vaenlastele võimaluse teda vaenata. Kuid ta ei kaota lootust. Ta teab, et Jumal ei jäta oma lapsi ka siis, kui need oma süüd tunnistades Tema poole palvetavad. Mäletate, mida öeldi Jeesuse kohta, kui Ta kinni võeti, Teda süüdistati ja ristisurma mõisteti? “Kõik jätsid ta maha”. Meil on Jumal, kes teab, mida tähendab hülgamine, ma-hajätmine, rasketes aegades üksijäämine. Tema mõistab, saab aru, ruttab appi, halastab, tõstab lan-genu üles.

Laulik valab oma valu, süütunde ja üksilduse Jumala ette. Ta teab, et Jumal on ustav. Jumal on ustav ja armuline ka meie maa ja rahva vastu. Kui vaid oleks neid, kes Ta poole palvetavad, Tema halastust anuvad. Tema käes on kõik meie ajad. Nii paremad kui halvemad, nii kergemad kui raskemad ajad. Kõik meie ajad on Tema käes. Jumal tänatud, et see on nii! Meie ajad ei ole ajalike, ekslike inimeste, teiste riikide ja isegi mitte meie enese kätes, vaid kõigeväelise ja armulise Jumala kä-tes. Jumalal on headuse küllus – see on lõppematu varaait. Jumalal on alati rohkem anda, kui me oskame paluda ja suudame vastu võtta. Oleks meil ja meie rahval vaid tarkust Tema teedel käia, Tema tahtes elada! Aidaku meid Tema, et me ei lööks meile kingitud iseseisvust kakeldes, ahnitsedes, üksteist süüdistades ja Jumalast ja Tema tahtest eemaldudes kildudeks, ei mängiks oma vabadust maha, loobudes ühendusest Temaga, kelles on meie jõud ja õnnistus, vabadus ja tõde.

Me ei võida niikuinii. Me võidame vaid koos Jumalaga. Lahus temast me kaotame niikuinii. Kui Eestimaa on meie kätel – palvekätel –, siis on sellel maal ja rahval tulevikku.

Õnnis on see, kelle sina valid ja lased tulla enese ligi elama sinu õuedes; küll meid täidetakse su koja, su püha templi hüvedest (Ps 65:5). Õnnis on rahvas, kelle käsi nõnda käib. Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand (Ps 144:15).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Soosinguaegade eest on mõistlik olla tänulik ja loomulikult paluda, et soosija soosing ei mööduks, et me meile kingitud imelist kingitust kildudeks ei lööks.

Palvetagem: Halastaja Jumal ja Isa, me oleme võinud rahvana kogeda Sinu imelist armu ja Sinu vägevat juhtimist. Sa oled meid kandnud läbi raskuste ja olnud meie ligi igal ajal. Issand, Sulle olgu kiitus ja tänu! Anna meile andeks, kui me pole alati käinud Sinu tahtes, kui oleme unustanud selle, kuidas Sina meid oled läbi ajaloo keeruliste aegade kandnud, ja kui oleme ekselnud oma teedel. Sinus on meie jõud ja tugevus, aita meil käia Sinu teedel ja teha oma elus õigeid valikuid. Õnnista meie rahva elu ja tööd! Hoia meist eemal hädaohud ja õnnetused. Aita meil teha hoolsalt iga-päevast tööd ja täita oma ülesandeid. Toeta kõiki, kelle elus on raskusi ja probleeme, kes on eluhammasrataste vahele jäänud. Lase meil märgata oma ligimest tema muredes ja teda aidata. Aita meid elada nii, et meie maal võiks olla alati rahu ja vabadus. Õnnista neid, kes on meie maa ja rahva ja riigi iseseisvuse eest võideldes kaotanud tervise või isegi elu. Seda kõike me palume Jeesuse nimel.

* * *

  

KUULA JUMALAT!

Teisipäev – 7. august

Kuule, mu rahvas, ma hoiatan sind! Iisrael, kui sa ometi kuulaksid mind! Ärgu olgu su seas võõrast jumalat ja ära kummarda võõramaa jumala ette! Ps 81:9,10

Näib, nagu rahvas ei hooliks Jumala häälest ja sellepärast peab ta kordama “… kui sa ometi kuulaksid mind!” Inimene võib Jumala sõna juures tukkuda, aga kui keegi räägib talle naabrist tühja juttu, on kogu ta olemus muutunud kõrvaks. Jumala sõna ei olegi nii kerge kuulata, aga meil tuleb seda teha.

Kas Jumala rahvas võib jääda nii hoolimatuks, et ta ei taha enam kuulda Jumala häält? Nii see on. Inimene võib Jumala Sõna juures tukkuda, aga kui keegi räägib talle naabrist tühja juttu, on kogu ta olemus muutunud kõrvaks. Jumala Sõna ei olegi nii kerge kuulata, palju kergem on kuulda päevauudiseid ja juttu kaasinimestest.

Antud momendil oli rahvas pidulikul päeval Jumala kojas. Meil võib olla rohkem peopäeva vastu huvi kui Jumala vastu. Peopäeva laulud, muusika ega hõiskeid ei tohi takistada Jumala hääle kuulamist. Jumala rahva peopäevad on omal kohal. Need peavad soodustama Jumala hääle kuulamise, peavad äratama tänutunde.

Ja Jumal kõneles kõik need sõnad, öeldes: Mina olen Issand, sinu Jumal, kes sind tõi välja Egiptusemaalt, orjusekojast (2Ms 20:1,2). Kuule, mu rahvas, ja ma räägin! Kuule, Iisrael, ma tunnistan su vastu: Jumal, sinu Jumal, olen mina! (Ps 50:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuidas saame panna Jumala oma elus esikohale? Jumalasse uskudes, palvetades, Piiblit lugedes ja tehes Jumala tahtmist. Kiitkem Jumalat oma eluga.

Palvetagem: Tahan olla vaikselt, et paljude häälte hulgast tuneksin ära Sinu hääle. Tee mind võimeliseks olema vaikselt ja imetlema seda, et Sina tahad mulle kõneleda. Jörg Zink

* * *

 

JUMAL LOOB MEID PIDEVALT UUEKS

Kolmapäev – 8. august

Aga kellele Jumal siis vandus, et nemad ei saa Tema hingamisse, kui mitte neile, kes olid sõ-nakuulmatud? Nii me näeme, et nad ei võinud sisse pääseda oma uskmatuse pärast. Hb 3:18,19

Võib-olla prohvet Jeremija raamatust tõusev võrdpilt aitab meil mõista, kuidas Jumal meid vaatleb. Ta ju juhtis prohveti pottsepa juurde ja käskis tal vaadata tema tööd. Inimene on kui savi pottsepa käes. Ühest ja samast savist teeb pottsepp erinevaid kausse ning kui miski läheb katki, võib ta ikkagi luua sellest katkisest nõust midagi uut. Parima savipoti tegemiseks kasutasid pottsepad ka kilde purunenud savinõudest. Jumal võib ja tahab vormida meist kõigist midagi uut.

Ta teab, et inimesed on ebatäiuslikud ning kõik me oleme lihtsad, kergesti purunevad nõud oma plekkide ja pragudega. Meis kõigis on isekust ja omakasupüüdu ning me teeme vigu. Paraneda võib üksnes siis, kui inimene julgeb tunnistada, et on katkine ning läbi selle justkui avastab Jumala armu.

Arm on aga see, et sina ja mina teame oma nõrkusi ja puudujääke ning ei häbene iseennast. Me ei saa niikuinii varjata end Jumala eest. Alles julgedes olla nõrk ja haavatav, saame kogeda Ju-mala tervendavat armu. Nõnda Jumal loob pidevalt meid uueks ja hoiab meid ning meie õpime teda usaldama. Soosinguajad saavad meie kõigi jaoks siin maa peal kord mööda, aga Jumala armuaeg on tema kuningriik, millel pole otsa.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On oluline võtta aega, et olla armastatud Jumala poolt. Mõ-nikord oleme nii hõivatud, et unustame, kui palju Ta meist hoolib. Peatu hetkeks, meenuta sõnu “Jumal on nõnda maailma armastanud …” (Jh 3:16), ja luba ennast taas süüdata Tema armastusel.

Palvetagem: Me palume Sind, ärgu olgu lõppenud meie soosingu aeg. Ärgu tabagu meid, meie kirikut, maad ja rahvast Jeruusalemma häving. Pigem pikenda meie armuaega ja anna tunda, et aeg ja võimalused meie käes on piiratud ja ootavad kasutamist. Just praegu on õige aeg Sinu poole pöörduda ning Sind oma elu Issandana ja Lunastajana vastu võtta. Ove Sander

* * *

 

MILLINE KUTSE!

Neljapäev – 9. august

Otsige Issandat, kui Ta on leitav, hüüdke Teda, kui Ta on ligidal! Js 55:6

Üldiste abstraktsete tõdede juurde võib alati jõuda, Jumala juurde mitte. Uksed võivad lihtsalt suletud olla ja jääda tulevikuski suletuks. Jeesus hoiatab oma jüngreid sajandeid hiljem liigse enesekindluse eest: “Hiljem tulid ka need teised neitsid ja ütlesid: “Isand, isand, ava meile!” Aga tema vastas neile: “Tõesti, ma ütlen teile, ma ei tunne teid.”” (Mt 25:11,12)

See, et me Jumalaga kohtume, ei ole endastmõistetav. Jumal võib katta ennast pilvega, mis on nii tihe, et ükski palve ei tungi sellest läbi. “Sa oled peitunud pilvesse, et palved ei pääseks läbi.” (Nl 3:44)

Nüüd on see aeg möödunud. Nüüd on asjad teisiti. Nüüd on Issandale meelepärane aasta (Lk 4:19). Nüüd on aeg, mil oleme Jumala juures teretulnud, seega vastuvõetud. “Ma olen sind kuulnud soodsal ajal ja aidanud sind päästepäeval.” Ennäe, nüüd on ülisoodus aeg! Ennäe, nüüd on pääste-päev! ” (2Kr 6:2)

Mitte meie otsingud ei anna lootust Jumalat leida. Isegi meie hüüdmise peale ei tule Ta meie juurde. Jumal ise on loonud eeldused, et me võime Teda otsida. See, mis Jumala ja inimese vahel juhtub, ei ole meie jõupingutuste, vaid üksnes Jumala vastutulelikkuse vili. Otsigem Jumalat seal, kus on lootust Teda leida, ja nii, kuidas on lootust Teda leida. Teda tuleb otsida seal, kus Ta on meile vastu tulnud. Tema käest tuleb kinni haarata siis, kui see on välja sirutatud.

Jumala leiame Tema Pojas Jeesuses Kristuses. Temas on Ta oma käed välja sirutanud, et meid päästa!

Ei ole ma rääkinud salajas, maa pimedas paigas, ega ole ma öelnud Jaakobi soole: Otsige mind ilmaaegu. Mina, Issand, kõnelen õigust, kuulutan, mis on tõsi (Js 45:19). Ja te otsite mind ja leiate minu, kui te nõuate mind kõigest oma südamest (Jr 29:13). Külvake enestele õiguseks, lõigake vastavalt vagadusele; rajage enestele uudismaad, sest aeg on otsida Issandat, kuni ta tuleb ja õpetab teile õigust! (Ho 10:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Toredad kutsed tekitavad meis erilise tunde, andes kuulu-mise kogemuse. Milline on kõige põnevam kutse, mille saanud oled?

Palvetagem: Teda hoolsast otsige, kõik vaesed armunõudjad, ja Jeesu juurde tõtake, muud pole armuandjat! Jah igal ajal otsige! Küll temast rahu leiate, kui teda igatsete. Georg Weissel

* * *

 

ÄRA KURVASTA VAIMU!

Reede – 10. august

Laurentius, diakon, märter Roomas († 258), lauritsapäev

Mu rahvas ei võtnud kuulda mu häält, Iisrael ei tahtnud teha mu meelt mööda. Siis ma andsin nad nende südame paadumusse ja nad käisid oma arvamiste järgi. Ps 81:12,13

See oli raske lugu. Jumal andis käsu, aga rahvas oli hoolimatu, unustas ja jättis selle täitmata. Nad tegid seda oma õnneliku elu arvelt. Ja ometi oli just käsk mõeldud nende endi ja kogu maailma kasuks. Kui jätame käsud täitmata, kes saab sellest kahju? Ikka meie ise.

Jumala karistus meile – jäetakse oma südame kangusesse (paadumusse). Jumal kutsub meid, koputab, püüab meid muuta. Ta käib meie järel nagu karjane kadunud lamba järel. Meie ei pane seda tähele, aga siis on kusagil piir. Jumal jätab meid siis oma südame kangusesse ja meid lastakse edasi minna patu teed. Edaspidine elu toimub siis oma arvamiste järgi. Tõenäoliselt on see patu kõige hirmsam karistus, kui meid jäetakse meie oma mõtete hooleks, ilma et Jumala Vaim meid enam õpetaks või juhiks. Patu mõju suureneb pidevalt ja inimene an aina enam veendunud oma arvamiste õiguses.

See on raske, kui meid lastakse nii minna, seepärast ära jää oma arvamiste piiridesse, vaid võta vastu, mida Issand Jumal sulle pakub. Ärge kurvastage Vaimu! Ärge kustutage Vaimu!

Kes läinud sugupõlvede ajal on lubanud kõigil paganail käia nende oma teedel (Ap 14:16).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie elu on selleks liiga kallis, liiga väärtuslik ja asendamatu, et me tohiksime seda valesti elada. Rudolf Kiviranna

Palvetagem: Armuline Jumal, Sinu sulane ja tunnistaja püha Laurentius jagas kiriku aarded vaestele ja kinnitas, et kannatajad on Sinule eriliselt tähtsad. Ärata meidki elama tõelises vennaar-mastuses, et me teeme head ja jagame oma võimalusi ligimesega. Seda palume Kristuse, meie Issanda läbi.

* * *

  

UUS ÜLESKUTSE

Laupäev – 11. august

Oh et mu rahvas mind kuulaks ja Iisrael käiks minu teedel! Ps 81:14

Igavene Armastus pöördub veel kord eksijate poole. See meenutab Jeesuse pöördumist Jeruusalemma poole: “… kui mitu korda …” Õnneks on Jumal ka meid endid korduvalt kutsunud, noomi-nud ja aidanud. Jumal lubab meil pilku heita tulevikule. Ta annab uusi tõotusi ja vana seaduse koha-selt on tõotused ajaliku elu õnnistused.

Jumal ainult ei hoolitse, vaid teeb seda ülimal määral. See meenutab meile Rooma 8:32 öeldut: … kuis ei peaks Ta meile kõike armust andma. Jumal annab seda, mida hing vajab. Ta annab kaitse ja toidu ja teeb seda rikkalikult. Issand annab meile rõõmu, aga see on püha rõõm. Täitku meid Jumal sellise rõõmuga!

Kui te käite mu seaduste järgi ning peate mu käske ja teete nende järgi (3Ms 26:3).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Olen kuulnud inimesest, kelle pettumine Jumalas oli nii suur, et ta ütles: “Mul ei ole enam Jumalat ja ma ei usu midagi!” Mis võiks olla selle põhjuseks? Mis oleks sinu pettumiste põhjuseks, kas oma tahtmise pealesurumine Jumalale või see, et palve-tasid kaheldes? Eenok Haamer

Palvetagem: Täiesti ma tahan armastada Sind. Sulle ennast annan, Issand, võta mind! Sind ma tahan kiita, Issand, alati, hingesid ka võita Sulle rohkesti. Andres Tetermann

* * *

 

Kasutatud allikad
  • Kiivit, Jaan. Evangeelium antievangeelses maailmas. Ettekanne Esimesel Alliansskonverentsil 21. sajandil Balti Misjonikeskuses 10.03.2001: http://www.allianss.ee/2006/06/19/evangeelium-antievangeelses-maailmas/
  • Kirikal, Kaisa. Eesti iseseisvuspäevaks 2014. EELK Tallinna Toompea Kaarli kogudus (24.02.2014):
  • https://www.kaarlikogudus.ee/vana/jutlus.php?id=105&lehe_id=22&alamlehe_id=56&alamlehe2_id=18
  • Sander, Ove (1998) Ja meie palume … Tartu: Eesti Kirik, lk 36-37
  • Soom, Kaido. Soosinguajad. – Eesti Kirik (16.08.2017): http://www.eestikirik.ee/soosinguajad-5/
  • Tammo, Joosep (2000) Päeva eriline sära [postil]. Tallinn: Logos, lk 92
  • Tammsalu, Jaan. Nädala mõte 21.08.2017. EELK Tallinna Jaani kogudus: http://www.tallinnajaani.ee/vaimuelu/n%C3%A4dala-m%C3%B5te/215-n%C3%A4dala-m%C3%B5te-21-08-2017.html
  • Toivanen, Joona Matias. Jumal loob meid pidevalt uueks. – Eesti Kirik (01.08.2018)
  • Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 294-297

Koostas Indrek Lundava.
August 2018

Päeva Sõnum. Nr 96. 29. juuli – 4. august 2018

Päeva Sõnumi logo

USTAVUS JUMALA ANDIDE KASUTAMISEL

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

10. pühapäev pärast nelipüha

Jumal on andnud igale inimesele mingi ande. Mõni inimene on tark ja oskab mõista maailmas toimuvat. Teine jälle on hea südamega ja märkab abivajajat. Kolmas on kunstiandega ja oskab luua kauneid asju. Mõnel on lauluanne. Osa inimesi on füüsiliselt tugevad ja suudavad palju jõuga ära teha. Nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid andeid.

Inimesest teeb looduse krooni see, et ta kasutab endale Jumala poolt antut teiste hüvanguks. Just tänu sellele toimib ühiskond, et igaüks annab omalt poolt teiste heaks midagi sellist, milleks tal on annet. Seega on väga oluline, kuidas me kasutame endile antud andeid.

Kõige halvem, mis võib juhtuda, on see, kui me lööme käega ja jätame oma ande kasutamata. See pole ka Jumala suhtes õiglane, sest inimene, kes oma annet ei väärtusta, näitab üles tänamatust Looja suhtes, kes on selle ande talle kinkinud. Meie ülesanne on oma annet edasi arendada ning seeläbi tuua kasu nii teistele inimestele enda ümber kui ühiskonnale tervikuna. Ka kogudus ootab, et inimene saaks oma annetega kogudusetöös kaasa aidata. Koguduse heaks oma ande rakendamine on inimese otsene tänu Jumalale selle eest, mida Jumal on talle andnud. Kirik vajab nii neid, kes teenivad Jumalat sõna ja lauluga, kui ka neid, kes seda teevad ligimesi aidates ja maailma paremaks muutes.

Meelespeetav kirjakoht: Igaühelt, kellele on antud palju, nõutakse palju, ja kelle hoolde on jäetud palju, sellelt küsitakse veel rohkem. Lk 12:48

On igipõline küsimus, kas oleme rikkad või vaesed. See paneb edasi küsima, mis on rikkus või mis vaesus. Kust maalt on keegi liiga rikas ja kust maalt liiga vaene? Kas vaene võib olla rikas ja rikas vaene?

Meie kiriku iidse patukahetsuspalve kohaselt on ka rikkaimad ja võimsamad pidanud tunnistama: “Mina vaene patune inimene….” Kas pole hingehoiakuid ja ellusuhtumisi, mis oma moraalitu-sega, oma jumalatusega otsekui röövivad meilt meie rikkused, teevad need tühiseks ja hukutavad inimese? Just sellest on Jeesus kõnelnud loos rikkast mehest ja vaesest Laatsarusest, kus üks pärib põrgu ja teine taeva. Jumala palge ees võivad meie ajalikud rollid ja hinnangud vahetuda. Vajame ususilmi ja jumalikku tarkust, et eristada kaduvaid ja kadumatuid väärtusi.

Kuuldud kirjasõnas küsib Jeesus, kuidas talitame sellega, mis meile on antud. Kas märkame selle mõtet, otstarvet ja sihti? Me pole siin maailmas ju tühje käsi. Ei saa ju olla vaene keegi, kellele on kingitud elu, surematu hing. Kes võib imetleda loodu ilu ja keda Looja ise armastab. “Olgu elu, olgu surm, olgu käesolev, olgu tulev – kõik on teie päralt, teie aga olete Kristuse päralt ja Kristuse Jumala päralt”, kirjutab apostel Paulus korintlastele. Mida rohkemat võidaks meile veel anda?

Palvetagem: Jumal, meie Isa, Sina oled meile kinkinud oma head annid. Tee meid ustavateks majapidajateks Sinu riigis ja anna meile püsivust teenida Sind ja üksteist usus ja armastuses. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

ÕNDSAM ON ANDA KUI VÕTTA

Pühapäev – 29. juuli

Jeesus ütleb: “Igaühelt, kellele on antud palju, nõutakse palju, ja kelle hoolde on jäetud palju, sellelt küsitakse veel rohkem.” Lk 12:48

Kristus õpetab meid hoiduma uhkuse ja enesekesksuse eest nii Jumala kui ka ligimese suhtes. Kui meile on midagi antud – anded ja oskused, aeg, ka materiaalsed võimalused -, ei ole need me hoolde usaldatud pelgalt enda paremaks äraolemiseks ja enda elujärje parandamiseks, vaid jagami-seks. Mitte vastutasule lootes ja palgaga arvestades, vaid armastusega andes. Lihtsalt sellepärast, et õndsam on anda kui võtta.

Juudi rabid õpetavad: laps sünnib maailma, käed rusikas: kogu maailm kuulub minule, mina valitsen! Inimene lahkub maailmast avatud pihkudega: vaata, ma ei võta midagi kaasa!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Pane paberile need annid mida Jumal sulle jaganud on. Kuidas ja mil määral oled neid kasutanud minevikus ja praegu? Kas oled valmis Issandale sellekohta vastust andma?

Palvetagem: Tänu Sulle, Jumal, et oled meile andnud kõik, mis meil on. Anna meie südamele avarust näha, kellega seda jagada. Ning kogeda jagamises rõõmu ja Sinu õnnistust.

* * *

  

SÕNA ELAB

Esmaspäev – 30. juuli

Issand, anna mulle arusaamist oma sõna mööda! Ps 119:169

Meid ei ole kutstutud kummardama Pühakirja kirjutatud sõna viisil, mis veidigi vähendaks meie austust Jumala vastu. Ka selles salmis on viide sellele, et Jumala Sõna on see mis ühendab meid elava Jumala ligiolu ning toimimisega.

Viis kuidas juutide Pühakiri tunnustab, ilma Jumalat ennast kuidagi pisendamata, Jumala Sõna tähistamist, aitas varakristlastel kasvada arusaamises et Jeesus oli jumalik, Jumala Poeg. “Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal” kirjutas Johannes (Jh 1:1). Selles väljaütlemises ei olnud midagi liiga julget, enne kui ta lisas: “Ja sõna sai lihaks ja elas meie keskel” (Jh 1:14).

See teadmine juhib meid meenutama kui sõltuvad oleme Jumalast, kes meie päevil on kõnelenud läbi oma Poja (Hb 1:1,2). Me vajame jätkuvalt, igal päeval “päästet”, selle eri vormides – olevikus ja tulevikus samamoodi kui vajasime minevikus, ning siit tuleb ka salmi realism: me jääme nen-deks, kes lähevad eksiteele, nagu lambad ja vajame jätkuvalt karjast, kes meid tagasi tooks.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui oled täna minemas kogudusse Jumalat kummardama, millise tänuohvri võtad kaasa Jumalale?

Palvetagem: Me ei ole midagi ilma Sinuta. Oleme kõik, kui oleme Sinus. Sinule, püha Jumal, kuulub meie usk, meie tänu, meie keha ja meie hing. Võta vastu meie vaene palve, kuni näeme Sind palgest palgesse. Jörg Zink

* * *

 

ÕIGLUS

Teisipäev – 31. juuli

Ära keela head neile, kes seda vajavad, kui su käel on jõudu seda teha! Õp 3:27

Elus me kohtume iga päev võimalustega kaasinimesi aidata. Vahel on vaja suuremat, vahel väiksemat teenet. Jumala tahe on, et me neid võimalusi kasutult mööda ei laseks. Kui seda juhtnööri tõsiselt võtta, siis ei jää aega hädaldamiseks, et pole midagi teha.

Näljast hinge ära kurvasta ja ära ärrita abitut inimest tema hädas! (Srk 4:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kes meie abi vajavad? Need võivad olla meie ligimesed ehk lähedased inimesed, aga ka võõras ja inimene, kel on teised eluvaated või usk. Tasub otsida võimalusi aidata tõelisi abivajajaid. Loe selle kohta 5Ms 15:7-11; Jk 2:15,16.

Palvetagem: Rändan vaid kord läbi elu. Kõike head, mida teha võin, kõike sõbralikkust, mida kellegi vastu võin osutada, lase mind kohe teha. Ära lase mind midagi edasi lükata või hooletusse jätta, sest lähen seda teed üksainus kord. Jaan Keller

* * *

 

PÕRGU ÜKS PRINTSIIPE ON: MINA OLEN ISEENESE OMA

Kolmapäev – 1. august

Mõtelgem üksteisele, kuidas üksteist virgutada armastusele ja headele tegudele. Hb 10:24

Selles üleskutses on kristliku kiriku ülesanne. Paljud asjad on muidugi ka üksi tehtavad, aga koos on tulemus teine. Laulda võib ka kodus, ja kodus peabki laulma ja lauldaksegi, aga see ei kahanda laulupidude tähtsust ja tähendust, kus kümned tuhanded laulavad koos. Palvetada võib ka oma kambris, ja kodus peabki palvetama, hommikul ja õhtul, mures ja rõõmus, aga see ei vähenda ühise palve ja eestpalve tähendust, kus paljud ühendavad oma vaimujõu samas suunas.

Kui me palvetame Meie-Isa palvet, ei ütle me “mina”, vaid “meie”. Mitmus näitab, et Isa ees ei saa üksi seista. Palves võtame ikka kedagi kaasa. Ikka on kedagi kaitsta, kellegi eest kosta, ka siis , kui me ise sellest teadlikudki ei ole. Võib-olla haarab meist siis mõni tundmatu kinni, keegi, kelle eest kunagi ei palvetata, mõni mahajäetud hing eluvintsutustes?

Kristlased, kes ei tunne mingit vajadust tulla jumalakotta, osa võtta jumalateenistusest, osa saada pühast õhtusöömaajast, võivad kujutleda, et nad on tugevamad ja iseseisvamad kui teised. Tavaliselt on see iseenesega piirdumine aga seesmise kuivamise algus. Kõik elav vajab toitu ja vett ja valgust. Need inimesed, kes väidavad, et neil pole teisi tarvis, on tegelikult sisimas pettunud ja õnnetud. Nad püüavad ennast kaitsta edasiste ebameeldivate kogemuste eest sellega, et väldivad kokkupuuteid teiste inimestega. Paraku, ükskord nad pettuvad iseeneses. Aga iseenese eest ei ole enam kuhugi varjuda.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas sa tead kedagi, kellel on keerulised suhted kirikuga? Palveta selle inimese ja ka kiriku eest.

Palvetagem: Oh Jeesus, oma püha nime mu südamesse kirjuta, et Sinu suure armu ime võiks hinge sisse vajuda, et sõna, töö ja terve elu siis kuulutaks Su nime ilu! Gerhard Tersteegen

* * *

 

JUMALA SÕNA ÜLISTUS

Neljapäev – 2. august

Sina oled õige, Issand, ja Su seadused on õiglased. Ps 119:137

Martin Luther on seda Vana Testamendi psalmi nimetanud õigusega väikeseks Piibliks ja õigeks kooliks, mille varal õpitakse ja tugevdatakse usku ja puhast südametunnistust Jumala ees. Siin mõned mõtted Martin Lutherilt, mida usuisa on öelnud Jumala Sõna kohta.

Sõna võib olla ka ilma kirikuta, kuid kirik ei saa olla ilma Sõnata.

Jumala Sõnaga ei naljatata, kui sa sellest ka aru ei saa, võta selle ees müts maha.

Ma ei taha kasvõi paradiisis ilma Sõnata elada, kuid Sõnaga on isegi põrgus kerge elada, sest eks elame selles maailmas nagu põrgus.

Ärge rääkige mulle armastusest või sõprusest, kus tuleb murda usku või Sõna, sest mitte armastus, vaid Sõna toob igavese elu, Jumala armu ja kõik taevased anded.

Kus Jumala Sõna kuulutatakse, vastu võetakse või usutakse ning ta vilja kannab, seal on ka rist.

Mis võiks kurjadele vaimudele veel kohutavam olla, kui Jumala rahva kogu südamest tulev hüüd.

Jumala Sõna ei saa olla ilma Jumala rahvata.

Jumala kotta pole vaja muud kui Jumalat Tema Sõnaga.

Kui poleks Sõna, valitseks maailmas pimedus ja keegi ei teaks, kus on tema kodu.

Siis vaarao läkitas järele ja kutsus Moosese ja Aaroni ning ütles neile: “Ma olen seekord pattu teinud. Issand on õiglane, aga mina ja mu rahvas oleme õelad.” (2Ms 9:27)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: See psalm esitab pika traktaadi Issanda Toorast kui rõõmust ja räägib armastusest Toora vastu ja kestvast mõlgutamisest Jumala korralduste ning määruste, imeasjade ja tõotuste üle.

Palvetagem: Su sõna, Issand, kindlaks jääb, kui maa ja taevas hukka läeb; see minu hinge ülendab ja südant ikka kosutab. Kui keegi mind ei rahusta ja hädas ei või trööstida, siis Sinu sõnast rõõmu saan ja selgelt Isa armu näen. Jakob Jalajas

* * *

  

MU SUUD JA SÜDANT PÜHITSE SA OMA PÜHA SÕNAGA

Reede – 3. august

Kinnita mu samme oma ütlusega ja ära lase ühtki nurjatust saada meelevalda minu üle! Ps 119:133

Nurjatused ehk pahad teod tulevad südamest, mida Jumala Sõna ja usk Jeesusesse Kristusesse ei ole korralikult puhastanud ja pühitsenud. Ristikoguduses on veel piisavalt inimesi, kes ainult välispidiselt au ja häbi pärast suurtest ja avalikkest pattudest hoiduvad, aga kellele elav usk, mis südant patust puhastab, veel tundmatu on. Sellised inimesed ei karda ka Jumala Sõnaga lõõpida ja pil-gata. Nad arvavad, et nalja pärast mõndagi on lubatud rääkida ja teha, mis puhtuse ja kasinusega kokku ei käi. Vanematena olles lubavad nad oma majas pidude ajal kõiksugu nurjatuid kõnesid ja tegusid. Nad unustavad, et Pühakiri kõik pahad kõned ja pilked ära keelab, sest see ei ole püha. Ja paraku eksivad ka usklikud inimesed selle vastu, kui nad ei valva ja alati oma sõnu Jumala Sõnaga ei kinnita. Mõtelgu igaüks selle peale, et nurjatud sõnad ja teod võivad paljudele pahandust tekitada.

Pöördu, Issand, minu poole, vabasta mu hing, päästa mind oma helduse pärast! (Ps 6:5)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas sind on kunagi reedetud lähedase või sõbra poolt? Võta aega, et kõik see mis sind rõhub ja koormad – anda ära Jumala ette ja kätte.

Palvetagem: Issand, Sa soovid rõõmuga iga inimese südames elada, mis on puhas ja pühitsetud. Sellepärast aita kõik patud meist välja pesta, sest Sinu Poja veri teeb meid puhtaks kõigest patust. Sa ei ole poole südamega, ega poole usuga rahul, vaid küsid igalt ühelt tervet südant.

* * *

 

KÜLMKAPPIDE KOOSOLEK

Laupäev – 4. august

Ärgem jätkem unarusse oma koguduse kooskäimist, nõnda nagu mõnel on kombeks, vaid julgustagem selleks üksteist – ja seda enam, mida rohkem te näete seda päeva lähenevat. Hb 10:25

Praegu peaks selle kirjakoha ümber sõnastama: “… nõnda nagu enamikul on kombeks …”. Selliseks tülpimuseks jumalateenistustest võivad olla objektiivsedki põhjused, olgu süüks siis kaaskristlaste tuimus või vaimuliku loidus. Õige võib olla seegi, et mitte alati ei ole meie jumalateenistused otsekui kallid ja suured pühad, et nad ei sütita ega anna jõudu. Aga kas pole süü suuresti selles, et me ise ei võta pühapäevast kokkutulemist kui Jumala erilist kinki, kus meie tohime astuda Tema ette – “et ma tuleksin Jumala altari äärde” (Ps 43:3) -, ja kus Tema tuleb meie juurde – “sest kus kaks või kolm on minu nimel koos, seal olen mina nende keskel.” (Mt 18:20), vaid võtame kui tüütut kohustust?

Martin Luther seletab kolmandat käsku: “Meie peame Jumalat kartma ja armastama, et me jutlust ja Jumala Sõna ei põlga, vaid et me seda peame pühaks ning kuulame ja õpime heal meelel.” Nii jumalateenistuste kui ka koguduse kooskäimiste kvaliteet tervikuna sõltub otseselt iga asjaosa-lise enda meelsusest. Oluline on, et me läheksime Jumala ette siira meelega usukülluses. Sinna, kuhu on tulnud kokku hulk igatsevaid inimesi, tuleb ka Issand ise.

Kui meid kutsutakse: “Tulge, sest kõik on juba valmis!”, siis ei tohi hakata ennast vabandama oma tähtsate tegemistega ega sellega, et teised kutsutud ei ole meie maitse. Jumala arm ei ole ju pangatšekk, mille me lunastame välja pärast oma surma, seni aga peame virelema omal jõul, vaid vägi, mis kannab päevast päeva.

Aga selle juures, mu armsad, ärgu jäägu teie eest varjule, et Issanda juures on üks päev nagu tuhat aastat ja tuhat aastat nagu üks päev (2Pt 3:8)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millist vastuvõttu sa eelistad, kui lähed kellegi teise koju külla? Loo Jumalale samasugune vastuvõtt just nüüd, olles sisenemas Tema ligiollu – ja ole julge, et Tema võtab sind vastu samuti.

Palvetagem: Luba meil jääda ühte. Sina oled oma koguduse Issand. Sa tahad ühteaegu nii edasitormajaid kui ka kõhklejaid, nii võitlejaid kui ka neid, kes teisi tagasi hoiavad. Hoolitse selle eest, et ükski teist maha ei jäta. Sest ainult üheskoos on meil tõde – Sina. Sa pole kellegi päralt üksinda. Heinrich Giesenon

* * *

Kasutatud allikad
  • Konks, Anu. Psalm 119:137-144. – Piiblivõti. Avatud Piibli Ühing (28.08.2005): http://www.avatudpiibel.ee/en/piiblivoti/2005/08/28
  • Lampson, Peeter (1903) Hommiku- ja õhtu- “roaohver” : Esimene jagu. Tartu, lk 182
  • Palgi, Mare (2017). Avades südame silmad. Hommikupalvused. EELK Kose Kogudus, lk 192-193
  • Paul, Toomas (1995). Kusagilt kumab valgust [Postill]. Tallinn: Logos, lk 12-14
  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Abivajaja ei tunne homset (Õp 3:27-4:19). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Põder, Andres. Jutlus Järvakandi kiriku 15. aastapäeval. 21.08.2011, Järvakandi kirik. – EELK koduleht: http://www.eelk.ee/inc.poder_jutlus.php?id=225
  • Sander, Ove (1998) Ja meie palume … Tartu: Eesti Kirik, lk
  • Sinton, Vera. Sõna elab (Psalm 119:161-176). – Piiblivõti. Avatud Piibli Ühing (12.10.2014):
  • http://www.avatudpiibel.ee/en/node/4986
  • Soom, Kaido. Ustavus Jumala andide kasutamisel. – Eesti Kirik (09.08.2017): http://www.eestikirik.ee/ustavus-jumala-andide-kasutamisel-4/

Koostas Indrek Lundava.
Juuli 2018

Päeva Sõnum nr. 95. 22. – 28. juuli 2018

Päeva Sõnumi logo

TÕDE JA EKSITUS

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

9. pühapäev pärast nelipüha

Lihtne oleks elada, kui teaksime täpselt, milline tee on kõige õigem edasi minemiseks. Paraku on elu tunduvalt keerulisem. Me ei saa vaadata elu mustvalgelt. Elus on palju värve ja varjundeid. Küllalt raske on öelda, mis on tõde ja mis eksitus ning kus kulgevad piirid nende vahel. Nii mõnigi asi, mis võib esmapilgul tunduda meile ebaõiglane ja vale, võib aja jooksul tuua elus esile midagi head ja positiivset.

Näiteks sageli on raske mõista elu kannatusi ja raskusi. Vahel tulevad raskused ellu meie enda valede valikute tagajärjel ja sellepärast, et oleme läinud eksituse teele. Aga ka tõe teel käies võib olla probleeme: Iiobi raamat on hea näide sellest, kuidas raskused tabavad inimest ka tõe teel.

Piibel annab meile palju nõu, kuidas kulgeda oma teed. Need reeglid pole vajalikud mitte Jumalale, vaid inimestele ning need on Jumala kingituseks meile, et meie elu oleks õnnelik. See, kui-das mõistame neid Jumala sõnas antud tõdesid, sõltub aga paljus tõlgendamisest ja siin on jällegi keeruline mõista, mis on õige ja mis väär.

Pühakiri hoiatab meid valeprohvetite eest, kes ahvatlevad inimesi kõrvale tõe teelt. Need vale-prohvetid võivad usu tee kuulutada nii liialt avaraks kui liialt kitsaks. Jumala Püha Vaim on see, kes toob selguse tõe kohta meie ellu. Palves võime kõnelda Jumalaga ja tema näitab meile, mis on tõde ja mis eksitus.

Meelespeetav kirjakoht: Käige nagu valguse lapsed – sest valguse vili on ju igasuguses hea-duses ja õiguses ja tões. Ef 5:8b,9

Inimene, kes aastaid on elanud oma unenägude maailmas, võib ärgata tõetunnetusele. “Tõuse üles surnuist!” Needki, kes on surnud olnud tavainimese kõlblusnormidele, võivad ellu ärgata. “Tõuse üles!” Hakka end liigutama! Hakka parandama oma endise elu vigu! Palu andeks neilt, kelle vastu oled eksinud. “Siis Kristus valgustab sind.” Ta näitab meile kätte uue elu. Ta teeb veel roh-kemgi. Tema muudab su valguskiireks. “Te olete valgus Issandas!” Niisugune võimalus on avatud igale inimesele.

Jeesus on tulnud meid valgustama. Tema valguses näeb inimene esmakordselt oma tõelist vaimulikku olukorda. Pöördunud inimene vaatab kurvastuse ja põlgusega vanale pattudele, mida ta kord armastas. Kui oled ärganud Kristuse valguses, siis ei näe sa ainult ennast, vaid sulle muutub arusaadavaks ka Kristuse surm meie pattude eest. Selles valguses näed sa oma uue elu olemust ja ülesandeid. Sa tead, et oled saanud elu, mis viib sind läbi surma igavesse ellu.

Siis Jeesus rääkis neile taas: “Mina olen maailma valgus. Kes järgneb mulle, ei käi pimedu-ses, vaid tal on elu valgus. (Jh 8:12) Uskuge valgusesse, kuni teil valgus on, et te sünniksite valguse lasteks.” (Jh 12:36) Aga Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus. (Gl 5:22)

Palvetagem: Issand Jumal, meie Päästja, Sina oled seadnud aluse, millele me võime rajada oma elu. Aita meil mõista, mis on elus oluline ja väärtuslik ning anna jõudu, et selle poole püüelda. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

ELU EHITUSE PÕHIMÕTTE

Pühapäev – 22. juuli

Maarja Magdaleena, Issanda õpilane, madlipäev

Jeesus ütleb: “Igaüks nüüd, kes neid mu sõnu kuuleb ja nende järgi teeb, sarnaneb aruka mehega, kes ehitas oma maja kaljule.” Mt 7:24

Kõlab küll lihtsalt: kes neid mu sõnu kuuleb ja nende järgi teeb. See kõlab niisama lihtsalt na-gu kogu mäejutlus ja ometi nõnda, et see, kes seda loeb või kuuleb, peab kohkuma. Ei ole kuulaminegi nii lihtne, nagu tunduda võib: kuulda ja kuuletuda, ilma midagi väänamata, ennast peitmata. Aga siin seisab: Kes kuuleb ja teeb st. inimene, kes saab rahulikult öelda, et ta on teinud oma elus tõeks selle, mida Kristus siin nõuab.

Mäejutlust seletades kõneleb Ta mäekõrgusest kaljuseinast, mis näib ületamatu. Ei ole teed, mis viiks üles; ei ole üldse midagi, kuhu saaks käe või jala toetada. Nii käivad meie mõtted oma rada ja need ei julgusta kedagi. Ometi on see tähendamissõna (Mt 7:24-29) antud meile just julgustuseks ja kinnituseks, kuulamiseks ja järgimiseks.

Mõistlik mees ja rumal mees ehitavad kumbki oma maja. Kui vaadata neid valmissaanud ma-ju, siis võib-olla ei ole neis mingit erinevust märgata. Mõlemad on kaalunud ja arvestanud, andnud endast parima, et maja kõlbaks elamiseks ja tuleks igakülgselt hea. Eraldi vaadatuna võivad mõle-mad majad olla ühesuguse headuse ja püsivusega. Aga erinevus on vundamendis – selles, mis hoo-net kannab. Tähendab, et ehituses endas ei olene, kas ta jääb püsima või peab kokku varisema. Ehk teisiti öeldes: kas me oleme suutnud midagi saavutada või teoks teha, kas meil on seda või teist kord ette näidata, see kõik polegi nii oluline. Tähtis on ehituse alus – see, millele me ehitame. Jeesuse sõ-na kuulda ja teha tähendab rajada oma elu kaljusele aluspõhjale ning ehitada kindlalt ja mõistlikult.

Igaüks, kes tuleb minu juurde ja kuuleb mu sõnu ning teeb nende järgi – ma näitan teile, kelle sarnane ta on. Ta on inimese sarnane, kes maja ehitades kaevas ja süvendas ja rajas selle aluse kal-jule. Kui siis tuli suurvesi, paiskus vool vastu seda maja, aga ei suutnud seda kõigutada, sest see oli ehitatud hästi. (Lk 6.47,48)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtiskle veidi enda kristlike uskumuste ning praktikate üle. On need rajatud aktiivsele armastuse-suhtele, ning sügavale igapäevasele pühendumisele?

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sinu Poeg Jeesus Kristus tervendas Maarja Magdaleena vaimu, hinge ja ihu ning tegi temast oma ülestõusmise tunnistaja. Puhasta meid pattudest ja uuenda meid oma Vaimuga, et me võiksime Sind teenida Jeesuse Kristuse ülestõusmise väes, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

 

KAHETSEJA PALVE

Esmaspäev – 23. juuli

Sul on hea meel tõest, mis asub südame põhjas, ja salajas annad Sa mulle tarkust teada. Ps 51:8

Siin on jutt sisemisest ja sügavast tõe tunnetusest. Selle vastandiks on välised, üksnes teoreetilised teadmised ja rituaalid. Kui inimese suhe Jumalaga on üksnes pinnapealse jumalateenistuseelu tasemel, siis tal tõepõhi puudub. Siis isegi väliselt õigesti teostatud rituaalid, üksnes varjavad inimese sisemuses peituvaid pattu. Seda on kogudusteski väga palju. Inimene täidab ettenähtud kohustused ja arvab siis, et nüüd on ta Jumala ees õige.

Jumal tahab, et me õpiksime tundma ka oma sisemist olemust. Ja seda saab Ta meile õpetada salajas, nagu Taavet siin ütleb st. Jumalaga ausalt kahekesi olles. Kui inimene Jumala Sõna valgel julgeb oma patule ausalt silma vaadata ja nimetada seda õige nimega, siis on ta juba tõe pinnal oma südame põhjas.

Taavet ei otsi ise enda juurest mingeid häid külgi, mille alusel Jumal peaks teda aksepteerima. Selle asemel tõdeb ta, et Jumal ise annab talle teada tarkust, mis toob elu. Ta pöörab pilgu endalt Jumala tööle ja võimalustele ning see ongi parim mida patune inimene saab teha.

Vaid me kõneleme Jumala saladusse peidetud tarkusest, mille Jumal on ette määranud meie kirkuseks enne ajastuid. (1Kr 2:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui oled kellegi vastu eksinud, palu täna temalt andeks. Ja kui sul pole enam võimalik selle inimesega kohtuda, siis toetu Taaveti laulule ja loole teades, et või-me Jumalalt vastu võtta andestuse hoolimata kõigest.

Palvetagem: Issand, lase meil taibata, mis on tõeliseks maailma valguseks olemine. Valguses näeme asju õieti – kristlased kutsuvad meeleparandusele ja osadusele Jumalaga. Me palume, ära luba meil leppida maailmas valitseva ülekohtuga ja jätta aitamata lesknaine. Anna, et omaksime julgust öelda, kuhu läheb see maailm ilma Sinuta ja kuhu see jõuaks Sinu armu läbi Jeesuses Kristuses. Ove Sander

* * *

 

JUMALAGA ÜLBITSEDES

Teisipäev – 24. juuli

Issand ütles: “Kui te tõesti parandate oma eluviise ja tegusid, kui te tõesti teete õigust niihästi ühele kui teisele, siis ma jätan teid elama siia paika, maale, mille ma andsin teie vanemaile muist-sest ajast igavesti.” Jr 7:5,7

Juuda rahvas oli tõsises pimeduses, eitades ja ignoreerides Jumalalt tulevaid sõnumeid. Tundus nagu mõtleksid nad, et millised nende vead ka poleks, Jeruusalemma tempel on nende kaitse, sest Jumal ei lase ju oma hoonet hävitada. Ometi oli nende jumalateenistus muutunud tühjaks kordamiseks, ning nende teod irvitasid kõige selle üle, mida Jumal neilt ootas. Nad ei hoolinud õiglusest, rõhusid kõige nõrgemaid ning olid üleni pühendunud ebajumalate teenimisele. Ja sellest kõigest hoolimata pidasid nad endiselt oma turvakilbiks templi pühadust ning arvasid, et on väljapool hädaohtu.

Jumal vastas sellega, et meenutas neile varasemaid aegu Siilos, kus kurjus sai karistatud ning kõik kummardamise paigad hävitati koos linnaga. Samamodi kui tookord Iisrael vangi viidi, pidi nüüd sündima Juudaga. Sest ebajumalate teenimine oli läinud liiga kaugele ning Jumal ei kuulnud endam palveid oma rahva pärast. Rahvas ei mõistnud, et iga ebajumalakummardamise akt rikkus ja rüvetas neid endid ning kutsus vältimatult esile Jumala karistuse kogu kultuuri üle.

Jeremija peamine prohvetlik kutsumine ja ülesanne oli tuua Jumala sõnum inimesteni ning teatud kordadel ka palvetada rahva eest (vt Jr 18:20), kuid antud juhul oli rahva ebajumalateenimine rikkunud nende lepingusuhet Jumalaga nii põhjalikult, et Jeremijal kästakse mitte enam rahva eest palvetada (vt Jr 7:16). Rahva enesepettuse ja jumalasalgamise määr oli nii ulatuslik, et enam mingit lootust ei näi üle jäävat; nad on end Jumalast lõplikult ära lõiganud.

Kõik see õpetab meid mõistma, kui otsustavalt kõikemuutev on evangeeliumi sõnum. Kristus jätkab eestpalvete tegemist ka nende eest, kes Tema vastu on tõusnud (Lk 23:34; Js 53:12), ja seda isegi siis kui Teda on piinatud ja risti löödud, ning mitte ainult nende eest vaid, ka kõikide teiste eest, kes tõukavad ära tõe ning jumalakummardamise. Selleks on vaja Jumala Poega ennast, Päästjat – prohvetist ei piisa – et lepitada inimese patu ulatus ning taastada rahu Jumalaga.

Nad astuvad üle iga piiri, ka kurjades tegudes: nad ei aja kohtuasju, vaeslapse kohtuasja, et seda lahendada, ja nad ei mõista õigust vaestele. (Jr 5:28)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas nad teotavad mind? küsib Issand. Eks nad teota iseendid oma häbiks? (Jr 7:19). Millised võiksid olla need asjad, mille läbi mina ja mu perekond, kogudus ja rahvas teeb enesele kahju, järgides pigem rahvahulki kui Jumala teed?

Palvetagem: Issand, nii lihtne on kõike iseenesestmõistetavalt võtta, hetkekski peatumata ja küsimata, mida Sina minu elustiilist arvad. Palun kõneta mind tänase teksti läbi ja kutsu korrale, kui seda vajan. Elaine Storkey

* * *

 

NÄHA JUMALAT SELLISENA, NAGU TA OMA PÜHADUSE TÄIES KIRKUSES ON

Kolmapäev – 25. juuli

Apostel Jaakobus Vanema päev ehk jaagupipäev

Taotlege rahu kõikidega ja pühitsust, milleta keegi ei saa näha Issandat. Hb 12:14

Selles kirjakohas antakse pisut aimu, mida Heebria kirja autor “õgvendage teeraja” (Hb 12:13) all mõtleb. Esiteks peavad kristlased püüdlema rahu kõigi inimestega. Sama soovitab Rooma 12:18. Aga et see ei tähenda rahu iga hinna eest, selgub kõrvutusest pühitsuse taotlusega. Rahu inimestega on võimalik ainult selle piires, mis on õige. On aegu, mil õige asja eest seismine kutsub esile vaenu-likkuse ning rahu puruneb paratamatult. Siin aga tahetakse öelda, et kui rahu vähegi on võimalik säilitada, ei tohi selleks pingutusi säästa. Rahu tagaajamise mõte pärineb Psalmist 34:15, kus see on kõrvutatud teadliku hoidumisega kurjast.

Teine taotluse eesmärk, pühitsus, haakub Hb 12:10 salmis näidatud “pühadusest osasaamise-ga”, kuid piiritlev lauseosa – milleta keegi ei saa näha Issandat – selgitab, miks on see taotlus möö-dapääsmatu. Sellega öeldakse tegelikult, et Jumal tahab meid endaga samale tasemele. Absoluutne puhtus välistab paratamatult igasuguse ebapuhtuse. Jumala “nägemist” võib mõista vaimulikus tä-henduses Temaga suhtlemisena, aga ka Tema tunnetamisena, kui see praeguses elus võimalik on (vrd 1Jh 3:2, kus viidatakse Kristuse tagasitulekule). Tulevikuaeg näha osutab seni veel toimumata sündmusele.

Kui võimalik, niipalju kui oleneb teist, pidage rahu kõigi inimestega! (Rm 12:18) Armsad, et meil nüüd on niisugused tõotused, siis puhastagem endid ihu ja vaimu kogu rüvedusest, täiustades oma pühadust Jumala kartuses. (2Kr 7:1) Jah, see on Jumala tahtmine: teie pühitsus, et te hoiduk-site hooruse eest. (1Ts 4:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mida tuleb meil endal teha, et Jumala arm meie vastu ei osutuks kuidagi tühiseks?

Palvetagem: Armuline Jumal, me meenutame täna Sinu ees Sinu sulast ja apostlit Jaakobust, esimest jüngrite seas, kes suri märtrina Jeesuse nime pärast. Vala oma Kiriku juhtide peale ennastsalgava teenimise vaimu, mis Sinu väge ja au tunnistab. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

* * *

  

LOOTUS JUMALALE

Neljapäev – 26. juuli

Ma tulen Issanda Jumala vägitegudega, ma tunnistan üksnes Sinu õiglust. Ps 71:16

Kuningas Taavet oli oma suures vaevas ja kõigis rasketes tagakiusamistes rohkelt Jumala ar-mu tunda saanud. Ta oli mõistnud, et inimesel enesel ei ole ühtegi õigust Jumala ees seista ja enda eest kosta, vaid kõik õigus kingitakse talle. Sellepärast ta ütleski: Ma tunnistan üksnes Sinu õiglust.

Lihameelsed inimesed ei tea sellest õigusest midagi, mis Jumala ees maksab. Aga usklikud on ära tundnud, kui imelisel viisil Jumal on meile õiguse valmistanud oma püha Poja läbi. Tema, kes püha ja õige, on meie ülekohtud ärakandnud, meie patu võlad ära maksnud ja nüüd võib Tema kõik, kes Temasse usuvad, oma püha vere väes kõigist patu roojasusest puhtaks pesta. Meie hinge alastuse oma õigusega kui kuuega katta ja seda meile igaveseks katteks ja ehteks jätta. Seda suurt armu ja kallist õigust õpetab Püha Vaim meid tundma ja usu läbi omaks võtma ning karistab meid mõne tühise lootuse ja eneste tehtud õiguse pärast, mida viimse kui hilbuni peame enese ümbert ära heitma, et siis Jumala Pojast kingitud õigus meile ainsaks katteks oleks. Ei surma vaev, ei kohtu päev või seda õiguse kuube meie käest enam ära võtta.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui mõtleme oma elu peale, meenutame hetki, kus Jumal on tulnud meile appi. Täname siis teda selle eest ja palvetame, et Jumal aitaks meil teda usaldada.

Palvetagem: Ma kiitlen oma jõuetusest, rõõmustan oma võimetuse, oskamatuse ja vaesuse üle ühes või teises valdkonnas. Olen rõõmus, et mul puuduvad oma õigus ja jõud, ilu, loomulikud anded ja veetlus. Täna Jumalat selle eest, et võid kogeda Tema auhiilgust, mida Ta laseb voolata sinu vaesuse ja oskamatuse keskele. Ema Basilea Schlink

* * *

 

JUMALA AU ILMNEB KA ÕELATE SAATUSES

Reede – 27. juuli

Kui õelad lokkavad nagu rohi ja kõik ülekohtutegijad õitsevad, siis on see neile hävituseks igavesti. Ps 92:8

Ilmselt mõtleb Taavet mõnele sündmusele, kus õelate õitsemine lõppes kiire närbumisega. Õelate õnn ei ole ainult lühiajaline, vaid nende jõukus ja nende plaanide kordaminek ise peidab endas hävitavat jõudu. Aga sina, Issand, oled kõrge igavesti! (Ps 92:9) Jumala vaenlased pillutakse laiali. See, kes suudab vaadata küllalt kaugele tulevikku, näeb ülekohtuste hukatust. Sest vaata, su vaenlased, Issand, sest vaata, su vaenlased saavad hukka, kõik ülekohtutegijad pillutakse laiali. (Ps 92:10)

Sest need niidetakse peagi nagu hein ja nad närtsivad nagu haljas rohi! (Ps 37:2) Nad olgu nagu rohi katustel, mis kuivab, enne kui see kitkutakse. (Ps 129:6)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui uurid oma senist elu, kuidas saad säilitada oma viljakat elu tulevikuks?

Palvetagem: Armuline Jumal, me täname Sind, et Sa oled meile kinkinud andeksandmise ja igavese elu lootuse. Selle juures ootad Sa meilt, et suunaksime oma mõtted ja teod mitte enesele, vaid kaasinimesele. Sinu tahe on, et teeniksime maailma – see ei tee meid õigeks Sinu ees, küll aga tunnistab armutööst meie südames. Muuda meid tuimumatuks soolaks ja kustumatuks valguseks. Ove Sander

* * *

 

MORAALSEST EBAJÄRJEKINDLUSEST HOIDUMINE

Laupäev – 28. juuli

Valvake, et keegi ei oleks hooraja ega ka kõlvatu nagu Eesav, kes üheainsa kõhutäie eest an-dis käest oma esmasünniõiguse. Hb 12:16

Nüüd räägib Heebria kirja autor täpsemalt, millised on need kibeduse (või ka viha juure) hal-vad tagajärjed, mida ta silmas peab (Hb 12:15): inimesest saab hooraja ja kõlvatu (roojane).

Vana Testamendis ei räägita, et Eesav oleks käitunud hoorajana (vt 1Ms 25:29-34), küll aga võiks teda kirjeldada kõlvatu ehk jumalakartmatuna. Esmasünniõiguse mahamüümisega hülgas ta oma usulise pärandi, aga selle pärast ei saa teda nimetada hoorajaks. Ometi räägitakse Eesavist kui pahelisest inimesest. Tema rumalus vanima poja eesõiguse äraandmisel üheainsa kõhutäie eest on nii silmatorkav, et ta on saanud kõigi nende kehastuseks, kes asetavad ainelised või meelelised kasud kõrgemale vaimulikust pärandist.

Siis ütles Jaakob: “Vannu mulle enne!” Ja ta vandus temale ning müüs oma esmasünniõiguse Jaakobile. (1Ms 25:33) Kas te ei tea, et teie ihud on Kristuse ihu liikmed? Kas ma võiksin siis võtta Kristuse liikmed ning teha nad hoora liikmeteks? Ei mingil juhul! (1Kr 6:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Võta aega, et Jumalale üles tunnistada oma eksimused. Ja siis jää vaikseks, küsides Temalt, mida Ta tahab sulle õpetada saadud kogemuste läbi.

Palvetagem: Mis tunneb hing, kui silmad saavad näha, mis ükski silm siin pole näinud veel, kui elukroonid pannakse meil pähe, kui maitseme, mis siin ei mõelnud meel! Küll maksab vaeva näha, kannatada, küll maksab püüda ihu, hinge väest, küll maksab kindlalt käia kitsast rada ja võidelda, et kroon ei kaoks me käest! Karl Johann Philipp Spitta

* * *

 

Kasutatud allikad
  • Cuthrie, Donald (2006). Kiri heebrealastele. Tallinn: Logos, lk 253, 254
  • Kiivit, Jaan (1999) Tõde teeb vabaks [postill]. Tallinn: Logos, lk 249-250
  • Lampson, Peeter (1903) Hommiku- ja õhtu- “roaohver” : Esimene jagu. Tartu, lk 374
  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Iisopi sõnum patusele (Ps 51:1-9) . Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Sander, Ove (1998) Ja meie palume … Tartu: Eesti Kirik, lk 32-33
  • Soom, Kaido. Tõde ja eksitus. – Eesti Kirik (02.08.2017): http://www.eestikirik.ee/tode-ja-eksitus-3/
  • Storkey, Elaine. Jumalaga ülbitsedes (Jr 7:1-20) – Piiblivõti. Avatud Piibli Ühing (30.06.2017): http://www.avatudpiibel.ee/piiblivoti/2017/06/30
  • Tärk, Osvald (2004) Julgus elada ja surra. [postill] Tallinn: Allika, lk 261
  • Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 383

Koostas Indrek Lundava.
Juuli 2018

Päeva Sõnum. Nr 94. 15. – 21. juuli 2018

Päeva Sõnumi logo

KIRGASTATUD KRISTUS

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

8. pühapäev pärast nelipüha

Issanda muutmise püha ehk kirgastamispüha

Jeesus oli oma lähemate jüngritega mäel ning Jumala kirkus laskus Kristuse peale. Sellest sündmusest tuleb kirgastamispüha nimetus. Kristuse muutmine oli tema elu pöördehetk. Jeesuse kõige lähemad jüngrid olid need, kes said olla ühes temaga, kui Jumal kõneles Jeesusega kõrgel mäel ja kui Issand ise neile ütles: “See on minu äravalitud Poeg, teda kuulake!” Neil meestel polnud enam vaja uskuda, sest nad olid näinud Jeesuse jumalikkust oma ihusilmaga.

Selline Jumala pühaduse kogemine muutis hetkega inimeste elu. Pühakirjast näeme, kuidas lihtsast kalurist võis nii saada hetkega Jeesuse õpilane: üks kaheteistkümnest apostlist, kelle kujud kaunistavad tänapäeva kirikute kantsleid. Jeesuse kirkuse nägemine kirgastamismäel muutis jüngrite ellusuhtumise täiesti teiseks. Meie võime seda Jumala kirkust kas uskuda või mitte. Vaadates jüngritele ja sellele, kuidas muutus nende elu, võib meiski tekkida usk.

Mäel ilmusid apostlitele kirgastatud Kristuse kõrval ka Mooses ja Eelija, Vana Testamendi Seaduse ja prohvetite esindajad. Ristiusu kirik nägi algusest peale Kristuse eluetappe, surma ja ülestõusmist Vana Testamendi tõotuste täitumisena.

Meelespeetav kirjakoht: Sinu kohal koidab Issand ja sinu kohal nähakse Tema auhiilgust! Js 60:2

Kui pilkane pimedus katab rahvaid, ja uni hoiab nende laud tinaraskeina maadligi, kutsub prohvet jumalarahvast tõstma oma silmi ja vaatama üles. Rusudes Jeruusalemma kohal on päikesetõus ja koidupuna. See võib olla praegu kahvatu triip, lausa hale aimdus saabuvast päevast, kuid nii nagu keegi ei suuda kinni hoida hommikut, ei suuda ükski vägi ka tagasi hoida Jumala päästet.

Igaühele, kes usub Jumala eneseilmutusse Kristuses, on Vaim andnud pisut prohvetiannet, mis annab võime näha maailma samaaegselt kahelt tasandilt. Ühel tasandil näed sa maailma ebatäiuslikkust: suurt vaimulikku pimedust, mis kaena varjab inimeste nägemisvõimet ja sellest tulenevaid ini-mestevahelisi kokkupõrkeid, ebaõiglust, koledusi, lootusetust, tühisuste tühisust. Teisel tasandil näed või pigem aimad Jumala auhiilgust, Tema täiuslikkust, mis peegeldub ka Ta loodud maailma ilus, paneb sind ennastki sellest veel rohkem hoolima. Kõige kohal näed Jumala tingimusteta armastust ja lahendust igale olukorrale.

Me elame siin, põgusas hetkes enne koidikut, piiri peal, kus on nii valgust kui pimedust, meeleheidet ja lootust. Veel valitseb pimedus, kuid mitte kauaks. Praegu kurvastavad meid mitte niivõrd elu olukorrad, kuivõrd meie ootused, milline elu peaks olema. Ent me ei saa ajast ette rutata. Aeg on igal tegevusel taeva all. Ka igal raskusel ja katsumusel.

Prohvet Jesaja külvab lootust, aitab minna läbi maailma pimeduse ja ei lase väsida ega käega lüüa. Ta näeb seda, mida teised veel ei näe. Laotades tulevikunägemuse rusude kohale, innustab ta igaühte andma oma panust püha linna taastamisse. Taevane Jeruusalemm on tõelisem kui laastatud Jeruusalemm, sest praegune olukord on inimeste eksimuste tagajärg, esimene ja viimne on aga Ju-mala igavese armastuse ja Tema auhiilguse asupaik.

Olles oma mõtlemisega sattunud pimedusse ning võõrdunud Jumala elust neis oleva teadma-tuse ja südame paadumuse tõttu. (Ef 4:18)

Palvetagem: Taevane Isa, Sina oled käskinud meil kuulata Sinu armast Poega. Toida meie vaimu oma sõna läbi ja puhasta meie silmad, et me alati rõõmustaksime Sinu kirkuse nägemisest. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

JUMAL TEGELEB MEIEGA

Pühapäev – 15. juuli

Meid kõiki, kes me katmata palgega vaatleme Issanda kirkust peegeldumas, muudetakse samasuguseks kujuks kirkusest kirkusesse. Seda teeb Issand, kes on Vaim. 2Kr 3:18

Kui küsiksime Pauluselt, mil viisil usklikud näevad Jumala kirkust. Siis oleks tema vastus, et nad näevad seda siis, kui nende arusaamiselt eemaldakse “kate”, nii et evangeeliumi tõde ei ole enam nende eest varjul. Nii vaatavad nad “evangeeliumi valguses” “Kristuse, Jumala kuju kirkust” ja näevad “Jumala kirkuse tunnetuse valgust Jeesuse Kristuse isikus” (2Kr 4:3-6).

Oluline on tähele panna, et Issanda sarnaseks muutumine ei toimu ühe hetkega, vaid pikema protsessina. Ärge muganduge praeguse ajaga, vaid muutuge meele uuendamise teel, et te katsuksite läbi, mis on Jumala tahtmine, mis on hea ja meelepärane ja täiuslik (Rm 12:2). Pidev ja progresseeruv teisenemine, milles usklikke muudetakse järjest suurema kirkuse varal, on kõlbeline teisenemine, mis toimub meie elus. Seda teeb Issand, kes on Vaim. Vaimu tegutsemine on uue lepingu täht-sam tunnus ning usklike muutumine on täielikult omistatav Vaimu tööle meie elus.

Nii me muutume üha sarnasemaks Jumalaga, kes on väljendunud nii täiuslikult Jeesuse Kris-tuse elus.

Ja nii nagu me kandsime muldset kuju, nii kanname kord ka taevast kuju. (1Kr 15:49) Sest see, kes ütles: “Pimedusest paistku valgus!”” on Jumal, kes on hakanud särama meie südames, et tekiks tunnetuse valgus Jeesuse Kristuse isikus olevast Jumala kirkusest. (2Kr 4:6)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Usu, et Jumal varustab Sind kõigega, mis tarvis, et saaksid teha tööd, milleks Tema Sind kutsunud on. Jah, Sul tuleb teha oma osa, kuid ära püüa teha Jumala oma.

Palvetagem: Saada mind minu teedel, oh Issand, selle maailma segaduses ja näita mulle sel-gelt Sinu meelepärast rada. Seda, mida ma teen täna, luba mul teha, arvestades igavikuga. Michael Weisse

* * *

 

PÄÄSTE JUMAL

Esmaspäev – 16. juuli

Tema all on nagu valguse sära, Tema kõrval on kiired, seal on Ta võimsuse loor. Ha 3:4

Habakuki palve peale, et Jumal ilmutaks oma au, täidab Jumal ta hämmastuse ning lootusega ilmudes, prohvetile majesteetlikus hiilguses, ja ilmutades oma aulist võitu Jumala rahva vaenlaste üle. Jumala ligiolu hingematvast mõjust toibudes, jääb Habakuk kannatlikult ootama kohtumõistmise tulekut sissetungijate üle. Just siin näeme prohveti algses hämmingus selget (suuna)muutust.

Korduvad kohtumised Jumalaga on võtmeteguriks kristlase usus kasvamisel. See ei tähenda tingimata, et iga kohtumine peaks olema sedavõrd hingemattev nagu Habakuki oma. Jumal võib ilmuda meile ka läbi igapäevaste askelduste, umbes samamoodi kui ta ilmus Eelijale vaikses sosinas (1Kn 19:12).

On imeline, et tänu Pühale Vaimule, kes elab meie sees, võivad kohtumised Jumalaga olla nii reaalsed ja sügavad kui on seda hingamine. Ükskõik mil viisil Jumal valib end ilmutada, Temaga kohtumise mõju on alati elumuutev. Selle jumaliku kohtumise läbi meisse sisendatud uue usu sügavus põleb nagu küünal keset pimedat ööd. See ei lõpeta pimedust täielikult, aga juhib meid kind-lalt läbi pimedusest ning pikast ja üksildasest ööst!

Ja Issanda auhiilguse ilmutus oli Iisraeli laste silmis otsekui hävitav tuli mäetipus. (2Ms 24:17)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Habakuk vaatab tagasi Jumala tegudele minevikus. Kuhu me vaatame ja mil viisil see tugevdab meid?

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus, Jumala Poeg, heida armu meie peale! Päästa meid meie tühisest elust ja tee meid kõlbavaks kadumatusest osa saama! Anna julgust järgneda Sulle, käi meie kõrval ja ela meie sees ning võta teekonna lõpul oma hingamisse vastu! Toomas Paul

* * *

 

MÄELT ALLA

Teisipäev – 17. juuli

Kui Mooses astus alla Siinai mäelt ja Moosesel oli tulles käes kaks tunnistuslauda, siis Moo-ses ise ei teadnudki, et ta palge nahk hiilgas kõneluse tõttu Issandaga. 2Ms 34:29

Moosese seekordne mäelt allatulek oli erinev kõigist eelmistest kordadest, kaasa arvatud tulek eelmiste käsulaudadega. Ta oli nüüd võidelnud Jumalaga nagu Jaakob (1Ms 32:25-31), seistes eest-kostjana oma rahva eest ja igatsedes ka ise kohata Jumala palet. Nüüd oli ta võitnud, kui nii võiks öelda. Moosese nägu hiilgas kokkusaamisest Jumala auga, ta oli olnud Talle lähemal kui kunagi varem. Võiksime seda võrrelda Jeesuse muutumisega mäel (Mt 17:2), kus jüngrid said näha Teda taevases auhiilguses. Võiks meenutada ka Stefanost kohtu ees (Ap 6:15), kus temaski nähti taeva ligiolu.

Seda auhiilguse väljasäramist aitavad mõista Pauluse sõnad 2Kr 3:15-18. Siit näeme, et Moosese süda oli pööratud Issanda poole, ta südamelt oli kõrvaldatud kate, mis takistas nägemast Jumalat. Katmata südamega võis ta vaadata Ülimasse Ausse, see nägemus süütas ta südame. Rahvas ei suutnud seda mõista ega taluda, nende südamed olid veel katte all. Seepärast oli ka sümboolne, et Mooses pidi rahvaga suheldes kasutama katet näo ees. Jumala ette minnes kõrvaldas ta selle.

Käsulaudu nimetati siin tunnistuslaudadeks. Need olid nähtavaks, materiaalseks tunnistuseks selle kohta, et Jumal on teinud rahvaga lepingu. Kümne käsu tekst oli tunnistuseks Jumala seadustest. Ka seaduselaegast nimetati tunnistuslaekaks (2Ms 25:22), Jumala kavandi järgi ehitatud telki nimetati tunnistuselamuks (2Ms 38:21). Need olid nähtavaks tunnistuseks, et Jumal on tõesti oma rahva keskel.

Pöörame veel tähelepanu sellele, et Mooses algul ei märganudki seda aupaistust. Seda nägid teised.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Olgu meiegi elus nii, et endal poleks vaja oma õnnistustest kiidelda – las teised näevad Jumala kirkust meis säramas.

Palvetagem: Elu Isa lapsena, vabana Seadusest, seotuna armastusega Jeesuse teesse, teeb meid rõõmsaks ja avab paljudele eemalolijatele ukse Isa koju. Ema Basilea Schlink

* * *

 

ELAVAD KIRJAD

Kolmapäev – 18. juuli

Jah, kui kõrvalejäetav juba oli täis kirkust, kui palju enam on kirkuses see, mis jääb! 2Kr 3:11

Vana lepingut kirjeldakse siin kõrvalejäetavana. Paulus ei taha öelda, et Seadus ise jäetakse kõrvale, vaid Seaduse teenistus on kaduv. Seadus kui Jumala tahte väljendus inimkäitumise suhtes on endiselt kehtiv. Õieti ütleb Paulus, et Jumala eesmärk uue Vaimulepingu kasutusele võtmisel oli just selles, et need, kes käivad Vaimus, võiksid täita Seaduse õiglasi nõudeid (Rm 8:4). Ometi on Seaduse teenimise aeg lõpule jõudnud (vrd Rm 10:4; Gl 3:19-25).

Uut lepingut kirjeldakse jäävana ning selles mõttes on see parem kui kaduv. Uut Vaimulepingut ei asendata, nagu asendati Seaduse leping. Oma jäädavuse tõttu on see palju suurema hiilgusega kui see, mis osutus ajutiseks.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On ilmne, et teie olete Kristuse kiri, meie teenimistöö läbi valminud kiri, mis ei ole kirjutatud tindiga, vaid elava Jumala Vaimuga, ka mitte kivilaudadele, vaid lihastele südamelaudadele. (2Kr 3:3) Mõtle järele, kui palju käib see sinu kohta.

Palvetagem: Kummardage Kuningat, Teda kiites kõigest hingest, et ta oma alamad päästnud ära vangipõlvest! Kõik maailm nüüd Teda kiitku, hoosianna rõõmsalt hüüdku! Christian Keimann

* * *

 

ÕIGED RÕÕMUSTAGU

Neljapäev – 19. juuli

Rõõmustage Issandas, te õiged, ja tänage Tema püha nime! Ps 97:12

Psalm lõpeb kirjeldusega Jumala päeva koitmisest Tema omadele. Ebajumalate kummarda-mine kõrvaldatakse ning Jumala armu päike paistab õigete peale. Inimene tuleb tagasi eksiteelt ja ütleb: “Ma ei uskunud, kui teised mind hoiatasid.”

Jeesuse saabumine kohut mõistma paljastab ebajumalate tühisuse. Seda päeva oodates kristlane näeb vaeva, tehes head oma ligimesele. Kristlane peab hülgama pimeduse maailma ebajumala-teenistuse ja jumalatu eluviisi. “Ja tehke seda, teades aega: käes on tund unest virguda, sest nüüd on meie pääste lähemal kui siis, kui me usklikuks saime. Öö on lõpule jõudmas ja päev on lähedal. Pangem siis maha pimeduse teod, rõivastugem valguse relvadega! Elagem kombekalt nagu päeva ajal, mitte prassimises ega purjutamises, mitte kiimaluses ega kõlvatuses, mitte riius ega kadeduses, vaid rõivastuge Issanda Jeesuse Kristusega ja ärge tehke ihu eest hoolitsemisest himude rahulda-mist!” (Rm 13:11–14)

Õigel ei ole vaja olla sünge ning endasse tõmbunud. Ta normaalne hoiak olgu rõõmus. Siis, kui Jumal tuleb meie ellu kui kuningas; siis kui Jeesus muutub meile Issandaks, on meie südames armastus, eluviisides vagadus, käitumises õiglus ja hinges rõõm.

Rõõmutsege Issandas ja ilutsege, te õiged! Ja hõisake kõik, kes olete õiglased südamelt! (Ps 32:11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Õige, s.t Jumalat armastav inimene leiab lahenduse (valguse) oma probleemidele: Issanda Vaim juhib ja valgustab meid ning teeb meid võimeliseks võitlema patuga oma südames ja seda võitma. Kuidas see on väljendunud sinu elus?

Palvetagem: Jeesuse pärast, aita meid, et rõõm meie südames iial ei kustuks sellest teadmisest, et meie nimed on taevasse kirja pandud. Sina, kes Sa meie rõõmu ülendad, kes Sa meie valu vaigistad; Sina, kes Sa meile leiba murrad ja meie väikest elu õnnistada; Sina, kes Sa meile head teed ja meile rahu annad; sina, kes Sa keset lootusetut aega meid lootusega täidad, mis meid häbisse ei jäta; Sina, kes Sa meie vaimu valgustad siis, kui vaimne pimedus on maad võtnud ja saatana vägi on väga tugevaks saanud; Sina, meie rõõmu ja jõu allikas! Harri Haamer

* * *

JUMALA KUNINGLIKKUS

Reede – 20. juuli

Issand on kuningas, maa ilutsegu! Rõõmustagu saarte hulk! Pilved ja pimedus on Tema ümber, õigus ja õiglus on Ta aujärje alus. Ps 97:1,2

Rääkides Jeesuse meelevallast taevas ja maa peal, kuulutame sama tõde, mida avaldab 97. psalm. Siis, kui Paulus nimetas Jeesust Issandaks Püha Vaimu kaudu, jätkab ta sedasama mõtet. Iga usklik peab varem või hiljem jõudma selle tõe juurde: Jumalal on õigus meid käskida ja meil on kohustus olla kuulekas talle.

See on kõigepealt rõõmusõnum. Maa ilutsegu! Rõõmustagu saarte hulk! Patu võim toob alati ahastust, pisaraid ja valu, aga Jumala mõju toob rahu ja rõõmu. Jumala ilmumine on ühtlasi salapärane. Pilved ja pimedus on Tema ümber. Iisraelile jättis Siinai sündmus sügava elamuse. Paljudes hilisemates Jumala ilmumised inimestele räägitakse aga ikka jälle pimedusest, tormist ja tulest. Inimesele jääb Jumal alati salapäraseks ja seletamatuks.

Oma isiklikus elus oleme elanud üle sündmusi, mida oleme pidanud raskeks mureks ning pimeduse varjuks. Alles hiljem nägime, et nende pilvede südamikus oli Jumal. Koguduse elus ei ole see olnud teisiti. Tormisel öödel on Jeesus sageli lähenenud jüngrite laevale, kuigi ta tulek oli neile hirmutavalt salapärane. Meile võib olla paljugi arusaamatud ja salapärane, aga ühes võime olla täiesti kindel: Jumal on alati õiglane. Õigus ja õiglus on Ta aujärje alus. Usk asub julgesti pilvedes.

Issand on kuningas! Ülevusega on ta riietunud. Issand on riietunud, ta on vöötunud võimusega; ka on ta kinnitanud maailma, et see ei kõiguks. (Ps 93:1) Issand on kuningas! Värisegu rahvad! Ta istub keerubite peal. Vabisegu maa! (Ps 99:1) Mina hävitan Efraimist sõjavankrid ja sõjaratsud Jeruusalemmast, sõjaammudki hävitatakse. Ja tema kuulutab rahvaile rahu ning valitseb merest mereni, Frati jõest ilmamaa ääreni. (Sk 9:10)

Ma nägin teist võimsat inglit maha tulevat taevast, riietatud pilve, ning tema pea kohal oli vikerkaar ning ta palged olid nagu päike ning ta jalad nagu tulesambad. (Ilm 10:1) Õigus ja õiglus on su aujärje alus; heldus ja ustavus käivad su palge ees. (Ps 89:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie elu on täiuslik, kui me Talle kuuletume. Patu võim toob valu ja ahastust, aga Jumala Vaim rahu ja rõõmu.

Palvetagem: Ma palun Sinu käest natukene rõõmsamat meelt, soovin, et ma ei laseks end heidutada tühistel asjadel, et suudaksin vaadata endast kaugemale ja kõrgemale. Toomas Paul

* * *

TÕELINE VABADUS

Laupäev – 21. juuli

Issand on Vaim, ja seal, kus on Issanda Vaim, on vabadus. 2Kr 3:17

Pauluse peamine huvi 3. peatükis on tõsta esile uue Vaimulepingu suuremat hiilgust (vrd 2Kr 3:3,6,8,16), mida ta võrdleb Seaduselepingu väiksema hiilgusega. Pauluse kaasaegsed juudid suhtlesid Jumala Seaduse kaudu, aga kristlased suhtlevad Jumala Vaimu kaudu. Selle salmi peamine tähendus on, et kui inimesed pöörduvad Jumala poole, eemaldakse kate nende mõistuselt ning nad taipavad, et vana Seaduse-lepingu aeg on jõudnud lõpule ja uus Vaimulepingu aeg on alanud. Kui nad siis uue lepingu all Issanda poole pöörduvad, kogevad nad Teda Vaimuna.

Väljend Issand on Vaim ei ole üks-ühele samastamine, vaid pigem öeldakse sellega, et uue lepingu tingimustes on Issand meie jaoks Vaim. Üks suurtest oikumeenilistest usutunnistusest, nn Athanasiuse usutunnistus annab seda suhet selgesti edasi: “Samuti on Isa Issand, Poeg Issand ja Püha Vaim Issand. Ja mitte siiski kolm Issandat, vaid üks Issand”.

Kui inimesed elavad vana lepingu tingimustes nii, nagu seda tegid Pauluse kaasaegsed (taot-ledes õigekssaamist seadusetegudega), siis ei ole vabadust. Seaduse nõudeid ei suuda inimene kunagi täielikult täita ja seepärast mõistab Seadus nad süüdi.

Kuid Vaimu-lepingus on vabadus. Andestatud patte ei peeta enam meeles (Rm 4:6-8) ja õigeks kuulutatud patused ei mõisteta süüdi (Rm 8:1). Vaim ise tunnistab koos meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed (Rm 8:15,16) ja Vaimu järgi käies suudame täita Seaduse õiglasi nõudeid (Rm 8:3,4). Selline vabadus tekitab julguse ja nii võib Paulus öelda, et meil nüüd on niisugune lootus, siis võime toimida täie julgusega ega pane Moosese kombel katet oma palgele, et Iisraeli lapsed ei saaks vaadata selle lõppu, mis on kaduv (2Kr 3:12,13).

Jumal on Vaim ja kes teda kummardavad, peavad teda vaimus ja tões kummardama. (Jh 4:24)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Vabadus on võit kurjuse väe üle, on kartmatu läbisammumine aja hädadest, läbi kõikidest ajaloo vaheldumistest, läbi kallaletungidest paremalt ja vasemalt poolt.

Palvetagem: See jõud on Vaim, – sa oma süda, oh inimene, ava Temale! Siis lõpeb sinu hingehäda, Vaim mustad varjud kannab eemale; talv mööda läheb, tuleb kevade, kui uinuv elu ärkab õitsele. Georg Kiviste

* * *

 

Kasutatud allikad
  • Kruse, Colin G. (2008) Pauluse kiri kiri korintlastele. Tallinn: Logos, lk 91-92,94-96
  • Laato, Antti (2015) Kristus psalmides. Märjamaa, lk 269-270
  • Lo, Alison. Pääste Jumal (Ha 3:1-19) – Piiblivõti. Avatud Piibli Ühing (14. 12 2016): http://www.avatudpiibel.ee/piiblivoti/2016/12/14
  • Palgi, Mare. Hetk enne päikesetõusu (Js 60:1–6). – Kirik ja Teoloogia (04.01.2013): http://kjt.ee/2013/01/hetk-enne-paikesetousu-js-601-6
  • Soom, Kaido. Kristuse kirgastamispüha – kirgastatud Kristus. – Eesti Kirik (03.08.2011): http://www.eestikirik.ee/kristuse-kirgastamispuha-kirgastatud-kristus/
  • Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 400,402
  • Veevo, Uudo. Mäelt alla (2Ms 34:29-35). – Piiblivõti. Avatud Piibli Ühing (30.06.2018): http://www.avatudpiibel.ee/piiblivoti/2018/06/30

 

Koostas Indrek Lundava.
Juuli 2018

 

1 2 3 9