Kategooria postitused

PÄEVA SÕNUM nr. 116

Päeva Sõnumi logo

Tere!

Advendiaeg on meie kahanemise aeg, enda kahanemisega leppimise aeg, endast liiga suurelt mõtlemisest loobumise aeg. See aeg on antud meile Jumala lapse seisuse uuesti tunnetamise jaoks. See on aeg tunda rõõmu sellest seisusest ja aeg vastata Jumala kutsele, et “tulge, oh lapsed”!

Jumala õnnistus olgu igavesti teie kõikidega.
Palvetage üksteise eest.

Indrek

 

PÄEVASÕNUM nr. 113

Päeva Sõnumi logo

III aastakäik
“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

KRISTUS – TAEVA JA MAA ISSAND
48. nädal: 25. november – 1. detsember 2018
27. pühapäev pärast nelipüha
Kirikuaasta viimane pühapäev

Kirikuaasta viimane pühapäev kõneleb meile kõige lõpust. Nii nagu lõpeb see kirikuaasta ja tema ring, nõnda lõpeb kord see maailm ja tema saatus. Kirikuaasta lõppedes astume uude, kuid ku-hu astume selle maailma lõppedes?
Pühakiri kõneleb, et maailma lõpus tuleb Kristus tagasi. Siis ei tule ta enam mitte lapsena, vaid hoopis Issandana, kelle käes on kogu meelevald ja kes otsustab siis inimeste saatuse üle.
Maailma ajaloos on palju hirmu tuntud Kristuse taastulemise ees. Viimsest kohtust on keskajal maalitud hirmsaid pilte. Kuid kristlane ei peaks seda kartma, sest see on tema jaoks uks igavesse el-lu. Ees seisab küll kohus, kuid Kristuse armule lootes võime pääseda igavikku. Kristus on surnud meie pattude eest ja need, kes seda usuvad, pääsevad.
Kirikuaasta viimast pühapäeva on meil tähistatud ka surnute mälestuspühana, mil mõeldakse aasta jooksul surnutele. Surm on inimese jaoks selles maailmas kõige lõpuks. Nii nagu kristlane ei pea Kristuse taastulemist kartma, nõnda ei pea ta ka surma kartma. Surnu äratatakse viimsel kohtu-päeval üles ja kui ta on uskunud Jumalasse, siis pääseb ta armu varal taevariiki.
On hea teada ja loota, et selle maailma järel ootab meid ees uus ja parem ja et Kristuse läbi pääseme kord armust sinna. (Soom 2012)

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. 2Kr 5:10

Kujutlen end mõnikord Kristuse kohtujärje ees seismas ja mõtlen: huvitav, millised varjatud patud küll mõne inimese puhul viimsel kohtupäeval avalikuks saavad? Nii põnev oleks teada tema salajasemaid mõtteid ja tegusid. Siis jälle ehmatan äratundmisest, et kas mul sellises olukorras, kus otsustamisel on igavik või mitte, on ikka mahti teiste vastu huvi tunda. Kas pole mul siis endaga piisavalt tegemist?
Ometi tundub, et sageli huvitab mind mõne teise inimese “avalikuks saamine” palju enam, kui iseenese paljastumine tõe palge ees. Aga sellisena me oma praeguses elus, jätkuvas armuajas, tihti-peale just toimime. Meid huvitab rohkem kellegi teise elu, ainult mitte enda oma. Eks ole oma elu üks paras sasipundar, mille harutamine näib üle jõu käivat.
Nõnda tegeleme aina teiste elude parandamisega ja koguni elamisega. Oleme otsekui isehaka-nud kohtunikud, kes hindavad puu väärtust tüve järgi, nägemata juuri ja toitaineid millest puu elab. Meie “õiglustunne”, mida siin maailmas teiste peal teostada soovime, pole midagi muud kui vägi-vald loodu suhtes.
Kas saan tunda inimest enda kõrval tema heas ja halvas tervikuna? Kuidas karistada mõrtsu-kat, kelle enese vaim on mõrvatud? Või kuidas hinnata seda, kes tegudes on aus, vaimus aga varas. Ja ka siis, kui suudame hoiduda teiste paikapanemisest, ei pruugi me sellest puudusest vabad olla. Sageli oleme ise oma kohtumõistmise objektiks – pidev enesekriitika, rahulolematus enesega! Kas pole ka see Jumala rolli omastamine?
Jumala ees oleme juba praegu avalikud – oma heas ja veas. Armuaeg, praegune elu, on meile antud aeg enesest teadlikuks saada. Avalduda Tema tõe palge ees. See on teelolemine Kristusega. Tõde on ebamugav ja valuski, siiski ainsana edasiviiv ja kandev.
Elu Kristuses võimaldab meil vähendada oma piiratust ja poolikust, et saaks avalduda inimese jumalik olemus – olla armastaja ja selle kiirgaja maailmas. Nõnda kasvame Kristusesse ja Tema meisse.
Praegu näeme peeglist otsekui tuhmi kujutist, siis aga palgest palgesse. (Gaston 2002)

Sest inimese tegu mööda tasub ta temale, ja nagu on kellegi tee, nõnda temale antakse. (Ii 34 :11) Inimese Poeg tuleb oma Isa kirkuses koos oma inglitega ja siis tema tasub igaühele selle tegu-sid mööda. (Mt 16:27) Ja ta ette kogutakse kõik rahvad ja ta eraldab nad üksteisest, otsekui karjane eraldab lambad sikkudest. (Mt 25:32) Sina aga, miks sa mõistad kohut oma venna üle? Või sina, miks sa paned oma venda halvaks? Kõik me ju astume Jumala kohtujärje ette. (Rm 14:10)

Palvetagem: Issand, meie Lunastaja, Sina oled kõikide aegade valitseja, taevane Kuningas, kellele alluvad kõik väed ja võimud. Sinu riigi saabumist ei saa keegi takistada. Rõõmusta meid selles veendumuses ja kingi meile usk Sinu tõotuste täitumisse. Jõudku pea Sinu taastuleku päev, mil Sa teed oma kuningriigi kõigile avalikuks ja me võime Sinu lunastatud kogudusena Sulle vastu minna, kes Sa koos Isaga Püha Vaimu ühtsuses elad ja valitsed igavesest ajast igavesti.

* * *

PALJASTAV KOHTUOTSUS
Igavikupühapäev – 25. november
Kuningas Kristuse püha
Kadripäev
Jeesus ütles jüngritele: “Tema ette kogutakse kõik rahvad ja Ta eraldab nad üksteisest, otsekui karjane eraldab lambad sikkudest.” Mt 25:32

Pilt karjasest pärineb ilmselt vanatestamentlikust kujutlusmaailmast (Hs 34), kus karjane tä-hendab ühtlasi kuningat. Tõeline karjane, kes uuetestamentlikus pärimuses oli ise ühtlasi karja oma-nik, mitte ainult ei hoia karja, vaid valvab ka selle kvaliteedi järele, kõrvaldades ebaproduktiivsed loomad. Kõigepealt praagib karjapidaja oma karjast välja ülearused isasloomad, et säästa rohkem söödamaad produktiivsematele emasloomadele.
Karjamaal jooksevad nad kõik läbisegi. Kuid karjane ei aja neid kunagi segamini. Jeesus tun-nistab siin tulevase kohtu täielikku õiglust. Jumala pilguga seisab ta rahvaste ees kui teadja, kes avastab igaühe, kellele ta armu heidab, kuid tunneb ära ka igaühe, kelle kohta ta peab langetama Jumala needuse.
Selles kohtus ei ole mingit kolmandat võimalust – nii nagu on olemas vaid kaks kätt, parem ja vasak. Piibellikus keelepruugis on õigeks mõistetud äravalitud kuninga “paremal käel”, teised aga “vasemal käel”, kus nad langevad igavese karistuse alla. (Salumaa 2001:369j)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Seesuguse eraldamise toonitamine on eriti oluline, kuna kohut kujutatakse universaalsena, hõlmavana kogu inimkonda, mitte ainult kristlikku kogudust. Elmar Salumaa

Palvetagem: Issand! Me keegi ei tea, millal meie aeg lõpeb, millal lõpeb meie võimalus mi-dagi muuta. Aita meil meile jäänud aega hästi kasutada, aita kasutada Sinu poolt meile antud võima-lusi, et võiksime viimsel kohtupäeval julge südamega Sinu aujärje ette astuda. Eve Kruus

* * *

MAAILMA ÕIGE ALUS
Esmaspäev – 26. november
Issand jääb igavesti; Ta on oma aujärje seadnud kohtumõistmiseks. Ja Ta ise mõistab kohut maailmale õigluses; Ta peab rahvastele kohut õiglasel viisil. Ps 9:8,9

Rahvad on kannatanud rahutuste all, mida on esile kutsunud välised vaenlased ja seesmised rahutused. See kõik lõpeb, kui Jumala tahe toimub maa peal nagu taevas. Maailm leiab siis oma õige aluse.
Taevas elatakse kaasa maailma probleemide õige lahendamise puhul. Seda näeme Jeesuse sündimisel. Taevas austas Jumalat sellepärast, et rahu võimalus oli tulnud maailmale. Seda näeme ka siis, kui keegi isiklikult parandab meelt uue elu saamiseks. Milline rõõm võiks taevas olla siis, kui kogu inimkond parandaks meelt.
Jumala õige kohus saabub ja siis saab igaüks selle järgi, mis tema on teinud. (PKK: Ps 9:1-10:18)

Issanda palge ees, sest tema tuleb! Sest ta tuleb kohut mõistma maailmale. Ta mõistab kohut maailmale õiguses ja rahvaile oma ustavuses. (Ps 96:13) Sest ta on seadnud ühe päeva, mil ta mõistab õiglaselt kohut kogu ilmamaa üle mehe läbi, kelle ta on määranud, ja ta on pakkunud kõi-gile tõestuse sellega, et on tema üles äratanud surnuist. (Ap 17:31)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Valitsegu maailmas kui tahes suur ebaühtlus ja ükskõik, kas kuulume madalamasse või kõrgemasse klassi, me võime end lohutada sellega, et meil kõigil on sa-ma Kristus, sama ristimine, sama evangeelium ja sama Vaim. Kellelgi pole paremat evangeeliumi, paremat ristimist ega mingisugust teist Kristust. Martin Luther

Palvetagem: Issand, Sinu käes on kohtumõistmine, et Sind kardetaks! Anna meile puhas süda ja kindel usk, et me kõlbaksime Sinu riiki! Toomas Paul

* * *

KITSAS AEG
Teisipäev – 27. november
Siis on kitsas aeg, millist ei ole olnud rahvaste algusest peale kuni selle ajani; aga sel ajal päästetakse su rahvas, kõik, keda leitakse olevat raamatusse kirjutatud. Tn 12:1

Taanieli sõnum on lõpuaegadest. Prohvetina saab ta nägemuse, et see aeg ei saa olema kerge. Vastupidi, see on kitsas aeg, mille sarnast varem pole nähtud. Kitsas vaimulikus mõttes. Usule, Ju-malale, on inimeste eludes vähem ruumi kui kunagi varem on olnud.
Kui vaadata kõike seda, mis praegu inimeste ellu tungib erinevate ekraanide kaudu või paber-kandjale trükituna või häälekalt kõlab raadios, tänaval, inimeste igapäevakõnes, siis me elame nagu üüratul prügimäel, täis kõikvõimalikku kaduvat kraami, mis ehk kord omas väärtust, aga sealsamas selle ka kaotas ja nüüd on lihtsalt midagi, mis me ümber üha kuhjub ja kuhjub. Kui keegi vajab mi-dagi, püüab ta seda sealtsamast prahi seast leida, sest mida kõike sea ei leidu! Ka päris uusi asju. Aga seda kõike on liiga palju ning millegi väärtust on raske hinnata. Maailm püüab usku summu-tada, matta enda alla. Kõik on oluline, kõigega on vaja tegeleda.
Kui kõike on liiga palju, on tõeliselt kitsas aeg. Usku on sellel ajastul raske leida ja lihtne kao-tada.
Vahel me laseme sellel sündida ja saame ise enda suurimateks vaenlasteks. Jäädes ainiti põrni-tsema oma elu tegemisi, oma muresid, üldist ilmaelu allakäiku ja ümbritsevat tühisuste tühisust kao-tame lootuse. Kaotame sedavõrd, et ei mõtlegi enam sellele. Kõige muuga on tarvis tegeleda.
Taaniel tuletab meelde, et Jumalaga koos olles ei ole lootusetuid olukordi. Usklik ei ole tegeli-kult kunagi üksi. Ta nimetab siinkohal ingel Miikaeli, kes seisab jumalarahva laste eest. Oluline ei ole siinkohal peaingli nimi, ega isik, vaid jõud, mis seisab iga jumalalapse taga. Olgu sekularisee-runud maailm nii võimas kui tahes, Jumala vastu ta ei saa. (Kose kiriku kroonika 2012)

Pärsia kuningriigi kaitseingel pani mulle vastu kakskümmend üks päeva; aga vaata, Miikael, üks peainglitest, tuli mulle appi ja ma jäin sinna, Pärsia kuningate kaitseingli juurde. (Tn 10:13) Sest siis on nii suur ahistus, millist pole olnud maailma algusest kuni praeguse ajani ega tule enam iial. (Ilm 12:7) Ja taevas tõusis sõda: Miikael ja tema inglid hakkasid sõdima lohega, ning lohe sõ-dis ja tema inglid. (Mt 24:21)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Miski ei lohuta rohkem kui kindel usaldus, et kurjuse kes-kel oled Jumala armastusest ümbritsetud. Johann Calvin

Palvetagem: Issand, kus oled Sina, seal sünnivad imed! Aita meil neid tähele panna ja neis ära tunda Sind. Ove Sander

* * *

KURISTIK ON ÜLETATUD JUMALA-POOLSELT KALDALT
Kolmapäev – 28. november
Ma nägin uut taevast ja uut maad; sest esimene taevas ja esimene maa olid kadunud ning merd ei olnud enam. Ilm 21:1

Piibli esimestel lehekülgedel seisab suur ja särav kuulutus inimesest, kelle Jumal kõigest loo-dust ainsana lõi oma näo järgi, see tähendab Temaga vaimsesse sarnasusse, osadusse ja ühendusse Temaga. See on suurim, mis iial inimese kohta on võimalik ütelda. Aga siis järgneb palju lehekülgi, mis kõnelevad kuristiku tekkimisest Jumala ja inimese vahele. See kestab kuni leheküljeni, millele on kirjutatud sõna evangeelium. Evangeelium on kreekakeelne sõna ja tähendab rõõmusõnum. See on sõnum suurimast rõõmust, mille osaliseks meie, inimesed, võime saada.
Piibli viimastel lehekülgedel esitab apostel Johannes selle kohta lühikese ilmeka pildi, mis an-nab meile edasi tähtsaima kinnituse, mida vajame elus ja surmas: ning merd ei olnud enam. Kristus, Tema elu ja lunastustöö on võetud siin kokku viie sõnaga: Ning merd ei olnud enam.
Mida tahab Johannes sellega ütelda meile, Jumala näo järgi loodud inimestele, kes me seisame kuristiku äärel ja valusalt selle olemasolu tunnetades?
Pärimuse järgi on Johannes oma Ilmutusraamatu kirjutanud Patmose saarel. Seal ümbritses te-da kõikjal meri. Meri lahutas teda kodukaldast. Patt lahutab meid merena kodukaldast, Jumalast kui elu allikast. Nüüd mõistame, et ei saa olla suuremat rõõmusõnumit inimesele kannatuste, patu ja surma maailmas, kui see: merd ei ole enam!
Kuristik on ületatud Jumala-poolselt kaldalt Jeesus Kristuse läbi, kelles Jumal on meie peale armu heitnud. Ja see, kes istub aujärjel, ütleb: “Vaata, ma teen kõik uueks!” See lohutus kehtib ka minu ja sinu kohta. Ja veel ütleb meie Lunastaja: “Ma annan sellele, kellel on janu, eluvee allikast ilma hinnata.” Tule sinagi sinna, kus ei ole enam merd sinu ja Jumala, sinu ja ligimese vahel. Tule Jeesus Kristuse eluvee allika juurde, nii et sinugi võiksid saada elava vee allikaks oma ligimesele. (Kiviranna 1994:179j)

Sest vaata, ma loon uue taeva ja uue maa. Enam ei mõelda endiste asjade peale ja need ei tu-le meeldegi. (Js 65:17) Meie ootame aga tema tõotuse järgi uusi taevaid ja uut maad, kus elab õi-gus. (2Pt 3:13)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On tähtsamaid asju kui see, mida meie siin maa peal eluks peame. Ka selle eest peab hoolitsema, aga mitte unustades, et tõeline elu nõuab rohkem ruumi kui meie kolmedimensiooniline olemine. Fanny de Sivers

Palvetagem: Ma ei kuulu selle maailma vägedele ja võimudele, vaid Heale Karjasele, kes omasid tunneb ja keda Tema omad tunnevad. Issanda ja Karjase ligiolek tähendab tõepoolest, et mul ei ole millestki puudust. Ta annab minule tõelise puhkuse, mida mu süda igatseb, ja Ta tõstab mu üles masenduse kuristikest. Henri Nouwen

* * *

JUMALA TULEKU MÕJU
Neljapäev – 29. november
Siion kuuleb seda ja rõõmustab, ja Juuda tütred ilutsevad Sinu õiglastest kohtuotsustest, Is-sand. Sest Sina, Issand, oled Kõigekõrgem üle kogu ilmamaa. Ps 97:8,9

Jumala rahvas rõõmustab väärvaadete kadumisest. Kes ei rõõmustaks selle üle, et suured hul-gad maailmas on vabanenud väärjumalate kummardamisest.
Jumala rahvas rõõmustab veel enam Jumala au võidust. Me rõõmustume, et suured hulgad on vabanenud kujude kummardamisest, aga veel enam rõõmustame me neist, kes kummardavad elavat Jumalat tões ja vaimus. Jumala tõeline kummardamine võib esineda nii kaugetes maades, et Siion ei näe, vaid ainult “kuuleb” sellest. (Tärk 2014:401)

Sest mina tean, et Issand on suur ja meie Issand on suurem kui kõik jumalad. (Ps 135:5)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Õnnistegija heaks ei saa sa õigupoolest midagi teha. Aga ometi, kui sa meelt parandad ja ennast päästa lased, siis rõõmustab see Teda ja taeva ingleid. Kui sa tunned oma Õnnistegijat, jää ikka Ta juurde ja tunnista rõõmsalt ning julgelt, mis Tema sulle on teinud. Albert Soosaar

Palvetagem: Püha Lunastaja, kes oled surnud meie pärast, jäta meid enese omaks. Kinnita Püha Vaimuga, varja vägeva käega ja saada jumaliku õnnistusega. Luba meil jõuda koju. Ove San-der

* * *

KAEBUS
Reede – 30. november
Apostel Andrease päev ehk andresepäev
Issand, ära mine kohtusse oma sulasega, sest ükski elav inimene ei ole õige Sinu palge ees! Ps 143:2

Mida lähemale Jumalale, seda suurem on inimese süütunne. Jumalast kaugel olles võime pida-da end heaks inimeseks. Enamik inimesi usubki, et nad on head inimesed. Aga niipea kui Püha Vaim on neile nende tõelist olukorda valgustanud, tunnevad nad oma süü suurust.
Puudujäägi tunne esineb iga tõelise uskliku elus. Taavet oli usklik mees ja palvetaja inimene. Ta ise nimetab end Jumala sulaseks ja Jumal kasutas teda kirjutatud psalmi kaudu kogu maailma usklikkonna õnnistuseks. Sealjuures oli ta veendunud, et ta ei olnud “õige”. Taavet teadis, et ta oli patuse inimkonna liige. Ükski elav inimene ei ole õige Sinu palge ees!
Oleme nagu õpilased, kes on uurinud oma ala ja on häid tulemusi saavutanud, kuid ise teavad väga selgesti, et nende tulemused on väga piiratud. Nad teavad isegi tõsiasja, et kogu inimkonna teadmised on väga väikesed võrreldes sellega, mida me veel ei ole saavutanud. Paulus võis veendu-nult öelda, et ta ei ole täiust saavutanud, aga ta püüdis sinnapoole (Fl 3:13). Ainult kergemeelne ja pealiskaudne usklik võib end täiuslikuks pidada. (Tärk 2014:687j)

Ma tean tõesti, et see nõnda on. Kuidas võib inimene õige olla Jumala ees? Kui keegi tahaks temaga vaielda, ei suudaks ta temale vastata mitte ainsalgi korral tuhandest (Ii 9:2,3). Kuidas võiks inimene olla puhas, naisest sündinul olla õigus? (Ii 15:14)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui ainult Sina, Issand, mind ära ei heida ja mind eluraa-matust ei kustuta -, siis ei saa mind miski muu kahjustada, mistahes hädad minu üle ka tuleksid! Thomas Kempisest

Palvetagem: Jumal, taevane Isa, me meenutame täna apostel Andreast, kes võttis kõhklema-tult vastu Sinu Poja Jeesuse Kristuse kutse ja tõi oma venna Peetruse Tema juurde. Kutsu meidki oma sõnaga Sinu juurde ning anna meile jõudu järgida Sind ja kuulutada Sinu riigi head sõnumit. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

PIIBEL RÄÄGIB TÄNAPÄEVAL
Laupäev – 1. detsember
Jeesus ütleb: “Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes kuuleb minu sõna ja usub teda, kes minu on saatnud, sellel on igavene elu, ning ta ei lähe kohtu alla, vaid on läinud surmast ellu.” Jh 5:24

Paljude arvates pole Piiblil tänapäevale midagi ütelda ega anda. Nende meelest kuulub see raamat ühele ammu olnud erineva kultuuriga ajastule. Ümbritsetud tänapäeva mehaniseeritud ma-sinvärgist, ei ole nad võimelised end ühendusse viima möödund aegade karjaste, kalurite ja kunin-gatega. Lugedes mõnd muistset arstiraamatut, ei saaks keegi väita, et sellest oleks tänapäeva arstile palju kasu. Nii nad mõtlevad. Kuid peale väliste füüsiliste iseärasuste ei erine me milleski noist inimestest, kes elasid mõned tuhanded aastad enne meid. On tõsi, et moodne inimene on leiutanud palju uusi masinaid, kuid ta patud on jäänud samaks. Ta omab rohkem informatsiooni ja teadmist, kuid ta süda on valgustatud samadest muredest ja isekatest tegudest nagu varemgi.
Kui Piiblit lugeda lahtiste silmadega, siis võime Kaini kadeduses ja vennamõrvas selgesti nä-ha tänapäeva pattu. Hananiase ja Safiira kaudu ilmneb kalkuleeritud petmine (Ap 5:1-11).
Kuid mitte ainult üksikud isikud ei tõsta seal mässu jumalike korralduste vastu, pettes niihästi Jumalat kui ka kaasinimesi, vaid isegi rahvad. Mõtelge Paabeli torni ehitamisele! Selle abil taheti rünnata taeva väravaid, et teha enesele nime. Kui keegi tahaks otsida oma isiku või rahvaste patu ja süü juuri, siis ta leiaks sellest ajakohase pildi Piiblist.
Piibel ei näita mitte ainult inimese võimet patule ja enesepettusele, vaid ta näitab ka inimese reageerimisvõimet Jumala armastuse ja tahte suhtes. Piibel ei räägi mitte ainult sellepärast, et ini-mene on aegade jooksul jäänud sellekssamaks, vaid et ka Jumal on jäänud sellekssamaks.
Jumala Sõnas on vägi, mis teeb inimese uueks, tõstes teda kõrgemale madalatest maistest elu-probleemidest.
Püha Kirja kuulutuse läbi räägib Jumala Vaim. Kes Jumala Sõnaga on pidevalt ühenduses, ammutab sellest kõikevõitvat jõudu oma eluks. Piibel ei tähenda raamatut nagu islamis Koraan või Hiinas Konfutsiuse õpetus. Seal sai ühe inimese sõna ja mõte raamatuks. Kristuses “Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde” (Jh 1:14).
Seesama Jumal, kes end ilmutas lihas, otsis osadust inimestega inimkeeles. Ja see osadus on meile antud Pühas Kirjas, milles avaldub Jumala Vaim, ilmutades selle läbi inimestele elavat Sõna – Jeesust Kristust.
Tulge ja võtke see omaks! Selleks on Jumal ka teid kutsunud. (Plank 1960:111-114)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Inimestel tuleks mõelda vähem sellele, mida nad peaksid tegema, ja rohkem sellele, mis nad peaksid olema. Kui nende olemus oleks hea, siis nende teod paistaksid heledas säras. Ära kujutle, et sa saad rajada oma õndsuse tegudele; see peab toetuma sellele, mis sa oled. Meister Eckhart

Palvetagem: Juhi mind surmast ellu, valedest tõesse. Juhi mind meeleheitest lootusesse, hir-must usaldusse. Juhi mind vihkamisest armastusse, sõjast rahusse. Las rahu täidab meie südant, meie maailma, meie universumit. Ema Teresa

* * *

Kasutatud allikad

• Gaston, Kalle 2002. Avalikkus iseendas. – Eesti Kirik 13.11.2002: http://www.eestikirik.ee/avalikkus-iseendas/
• Kiviranna, Rudolf 1994. Jumal, ma ootan Sinu õnnistust. Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastus- ja infoosakond.
• Kose kiriku kroonika 2012. Jutlus: Kitsas aeg. EELK Kose Püha Nikolause kogudus 26.11.2012: http://kosekroonika.blogspot.com/2012/11/normal-0-false-false-false-en-us-x-none.html
• Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni” (PKK): Ps 9:1-10:18 – Ülekohtuse trots. Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
• Plank, Uno 1960. Jumala otsijad. Stockholm: Eesti Vaimulik Raamat
• Salumaa, Elmar 2001. Matteuse rõõmusõnum. Tallinn: Logos.
• Soom, Kaido 2012. Kristus – taeva ja maa Issand. – Eesti Kirik 21.11.2012: http://www.eestikirik.ee/kristus-taeva-ja-maa-issand/
• Tärk, Osvald 2014. Psalmide seletus. Tallinn: Logos.

 

Koostas Indrek Lundava.
November 2018

 

Päeva Sõnum. Nr 112. 18. – 24. november 2018

Päeva Sõnumi logo

III aastakäik
“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

VALVAKE!

47. nädal: 18. – 24. november 2018
26. pühapäev pärast nelipüha
Kirikuaasta eelviimane pühapäev

Kirikuaasta eelviimane pühapäev teemaks on valvamine, mis rõhutab kirikuaasta lõpul vaimu-likku valvamist ja Kristuse tagasituleku ootust. Küllalt sageli võib juhtuda, et elame vaid tänases päevas ega oska vaadata kaugemasse tulevikku. Inimene koduneb kergesti selle maailmaga ja unus-tab, et ta ei ela siin jäädavalt. Selle elu järel peame kõik seisma Jumala ees ja andma aru oma elust. Siis on oluline nii see, mida oleme teinud hästi või valesti, kui ka see, mida oleme jätnud tegemata. Viimsel kohtupäeval Jumala ees seistes on kõige olulisem inimese usk Jumalasse. Vaid see päästab siis meid igavesse ellu, sest oma tegude najal ei saa keegi pääseda.
Keegi ei tea, millal tuleb tema lahkumise tund. Veel vähem teame seda, millal Kristus tagasi tuleb. Ometi tuleb sellekski valmis olla, sest kui see hetk käes on, siis ei saa inimene enam midagi muuta. Kristuse taastulemine siia maailma võib juhtuda varem, kui oskame arvata.
Kristlane peaks olema igal hetkel valmis Jumala ette astuma ja oma elust aru andma. Valvami-ne ei ole siiski jõudu põletav ärevus, vaid turvaline lootmine sellele, et Jumal viib oma alustatud hea töö meis lõpule. Jumala tõotuse kohaselt kristlased ootavad uusi taevaid ja uut maad, kus elab õigus (2Pt 3:13). Valvates valmistume elu kõige olulisema hetke, Jumala ette astumise vastu. (Soom 2012)

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! Lk 12:35

Paljud mõtlevad: mis meil muud ikka üle jääb – võtame maailma, nagu ta kord on, ja seame ennast siin lõplikult sisse, nii hästi või halvasti kui see õnnestub. Üks matab ennast töösse, niikaua kui jõudu jätkub, teine aga kannatustesse ja valusse. Üks klammerdub omavalitud ideaali külge ja teine täidab lihtsalt oma kohust, küsimata eriti selle järele, mis mõte sel kõigel on. Kolmandad aga lasevad päevadel niisama tulla ja minna. Kui küsida, kuhu see lõpuks välja viib, siis kehitavad nad õlgu ja vaatavad tühjusesse. See pole sugugi ammendav loetelu, ent üks on kindel: inimese elu on troostitu, kui peab elama ilma lootuseta, surma saagina vaid selle ootel. Siis oleme tulevikuta olen-did, kellega saatus teeb sageli kurja nalja, lastes meil kannatada ja asjata vaeva näha.
Kuid Issand kõneleb meiega teisiti. Ta tahab meid äratada, anda meile tagasi usu ja kindluse, mis on alati nende osa, kes Teda tunnevad ja Teda usaldavad. “Olge inimeste sarnased, kes ootavad oma isandat … Olge valmis, sest Inimese Poeg tuleb tunnil, mil te ei arvagi!” (Lk 12:36,40) On küll märke, mis viitavad Tema tulekule, aga ilmselt ei ole need kunagi nii selged, et Tema tulek ei osu-tuks suureks üllatuseks ja ootamatuseks nii neile, kes seda on oodanud ja sellega arvestanud, kui ka nendele, kes Teda on põlanud. Alati on tarvis valmis olla: vöö vööl ja küünlad põlemas. Peame oo-tama Teda, mitte aga võõraid isandaid teenima – Tema sõna kuulates ja end selle järgi seades, mitte maailma asjade pärast muretsema. Peame olema valmis Tema kutseks, mitte aga minema sinna, ku-hu inimsüdame mõistmatus ja pimedus meid viia tahaks.
Kes nii oma Issandat ootab, kannatlikult valvates ja rõõmsalt valmis olles, need kiidab Ta õndsaks. “Õndsad on need sulased, keda isand tulles leiab valvamas. Tõesti, ma ütlen teile, ta vöötab oma riided ja paneb nad lauda istuma ning tuleb ja teenib neid.” (Lk 12:37) Nii teenis Ta oma esimesi jüngreid surma eelõhtul ja nii teenib Ta neidki, kes on valmis – seal, kus ootus on täide läi-nud ja usu asemel astutakse nägemisse. (Kiivit 1999:18j)

Seepärast, vöötanud oma mõistuse niuded ja olles täiesti kained, lootke armule, mida teile pakutakse Jeesuse Kristuse ilmumises. (1Pt 1:13) Et ta teile oma kirkuse rikkust mööda annaks väge saada tema Vaimu läbi tugevaks seesmise inimese pooles. (Ef 3:16)

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus, kes Sa tagasi tuled päeval, millest ei tea isegi inglid tae-vas. Anna, et elu mured ja ahvatlused ei saaks meid eksitada. Aita meil ustavalt valvata ja paluda, nii et me Sinu tulemise päeval võiksime rõõmuga kuulda Sinu häält ja minna Sind vastu võtma. Julgusta meie südameid Sinu tõotusi uskuma, et miski meid ei lahutaks Sinu armastusest, kes Sa koos Isaga Püha Vaimu ühtsuses elad ja valitsed igavesest ajast igavesti. 

* * *

  

VIIMNE LÕIKUS

Valvamispühapäev – 18. november

Seda päeva või tundi ei tea aga keegi, ei taeva inglid ega Poeg, vaid Isa üksi. Sest nii nagu olid Noa päevad, nõnda on Inimese Poja tulemine. Mt 24:36,37

Jeesus ei anna siingi otsest vastust küsimusele, millal “see kõik” toimub. Koguni vastupidi: maailma-ajaloo tundide mõõtu teab ainult Isa, ka Jeesuse teadmine on ses suhtes piiratud. Ainult Isal on õigus otsustada, millal on aeg küps viimseks lõikuseks.
Võrreldes jüngritega, kes kindla lootuse ja teadlikkusega ootavad Issanda jälletulemist, elab muu inimkond teadmatuses ja mõistmatuses. Seda ootusaega ning sellel ajal elavat inimkonda võr-reldakse Noa ajastuga. Juutide arvates pidi tolle ajastu inimkond olema eriti patune, pälvides seetõt-tu ka erilise karistuse veeuputuse läbi.
Nagu pungade puhkemist viigipuul endastmõistetavaks peetakse (Mt 24:32), nii ei oska inimesed ka aegade ja sündmuste kulgemises midagi mõtlemapanevalt ebatavalist näha: argipäeva askeldustes ning oma eluvajaduste muredes ja rõõmudes kulgeb nende aeg, ilma et nad taipaksid, kuhu see kulgeb. Ja ega jüngridki seda teaks, kui neil poleks selle kohta Jeesuse sõna, mis nende pilku ettepoole suunab ja neid Jumala saladusest teadlikuks teeb. Ega Noagi poleks teadnud ehitada päästvat laeva, kui Jumal ise poleks talle seda korraldust andnud ja kui Noa poleks seda kuulekalt täitnud.
Enesekindlus ja julgeolekutunne, mis ei lase teha ei nähtuste ega iseenda olemasolu viimseid järeldusi, on ise üks viimsete aegade tunnuseid. Ja mu rahva vigastust nad ravivad kerglaselt, öeldes: “Rahu, rahu!” kuigi rahu ei ole! (Jr 6:14) Kui nad ütlevad: “Nüüd on rahu ja julgeolek!”, tabab neid äkiline hukatus nõnda nagu lapsevaev naise, kes on käima peal; ja nad ei pääse mitte pakku. (1Ts 5:3) (Salumaa 2001:622j)

Noa läks laeva, ja ta pojad ja ta naine ja ta poegade naised temaga, veeuputuse eest (1Ms 7: 7) Ja just nõnda nagu sündis Noa päevil, nii on ka Inimese Poja päevil: (Lk 17:26) kes olid olnud sõnakuulmatud muiste, kui Jumala pikk meel ootas Noa päevil, laeva valmistamise ajal, milles vähesed – see tähendab kaheksa hinge – veest päästeti. (1Pt 3:20)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui meie sünged päevad ja pimedaimad ööd meid rõhuvad, siis mõtleme aina sellele õnnistavale valgusele ja jõule, mis peitub Jumalas. Tema leiab alati välja-pääsutee, muudab tumeda eilse helgeks homseks, viimaks säravaks igaviku hommikuks. Martin Luther King

Palvetagem: Põlvest põlve tahame rääkida Sinu vägevusest ja igavesest ajast igavesti kuulu-tada Sinu pühadust. Meie huulilt ei tohiks kunagi kaduda kiitus Sulle, Issandale, sest Sina oled Ju-mal, kes valitseb väes ja pühaduses. Juudi Liturgia

 

* * *

SOOV TÄITA OMA TAEVASE ISA TAHET
Esmaspäev – 19. november

Teie ootame aga Tema tõotuse järgi uusi taevaid ja uut maad, kus elab õigus. 2Pt 3:13

 

Taas pöördub Peetrus kristlikku lootust kirjeldades Vana Testamendi poole. Ta jääb ustavaks omaenda õpetusele, et “meil on veel kindlam prohvetlik sõna, ja te teete hästi, et te seda tähele pa-nete kui küünalt, mis paistab pimedas paigas, kuni päev jõuab kätte ning koidutäht tõuseb teie südameis” (2Pt 1:19), ning ta ootab Jumala muistsete tõotuste täitumist.
Patule, mis on Jumala maailma rikkunud, ei jäeta viimast sõna. Uuendatud universumis parandatakse pattulanguse laastavad tagajärjed uuenduse auhiilgusega. Kaotatud paradiis muutub taasleitud paradiisiks ning Jumala tahtmine sünnib viimaks nii taevas kui ka maa peal. Salmid 65:17 ja 66:22 Jesaja raamatust, mida Peetrus siin tsiteerib, olid judaismi viimsepäeva lootuse alusena laial-daselt tsiteeritud tekstid.
Viisist, kuidas see kõik täide läheb, ei teadnud Peetrus rohkem kui Vana Testamendi prohve-tid. Ka meie tänapäeval ei ole selles suhtes targemad. Meil pole mingeid vahendeid teada saada, milline on “ülestõusmisihu” või taastunud universum. Need, kes arvavad, et nad suudavad koostada üksikasjaliku skeemi kõigest, mis teisel tulemisel aset leiab, peaksid meeles pidama, et vaatamata Pühakirja prohvetikuulutustele ei teadnud Kristuse esimese tuleku üksikasju keegi õigesti.
Jeesus õpetas oma taastuleku kohta seda, et õelad hävitakse ning õiged paistavad kui päike oma Isa kuningriigis (Mt 13:41-43). Apostlikus kuulutuses on sama muster: õelate hävitamine, päästetute õndsus ning kõikide asjade taastamine Jeesuse Kristuse tagasitulekul (Ap 3:19-23). Peetrus rõhutab siin salmis, et uued taevad ja uus maa on õiguse alaline kodupaik. Kogu kurjus on hävitatud. Päästetud rahvastel ei ole muud soovi, kui täita oma taevase Isa tahet. Seega Kristuse teise tulekuga määratakse kindlaks inimese lõplik saatus. (Green 2010:158jj)

Sest vaata, ma loon uue taeva ja uue maa. Enam ei mõelda endiste asjade peale ja need ei tule meeldegi. (Js 65:17) Sest otsekui uus taevas ja uus maa, mis ma teen, püsivad minu palge ees, ütleb Issand, nõnda püsib ka teie sugu ja teie nimi. (Js 66:22) Sest loodu ootab pikisilmi Jumala laste ilmsikssaamist. (Rm 8:19) Ma nägin uut taevast ja uut maad; sest esimene taevas ja esimene maa olid kadunud ning merd ei olnud enam. (Ilm 21:1)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumalarahvas teab, mis meid ees ootab, ja sellepärast on meil jõudu võidelda ja kanda koormaid ja elada rõõmsana ka kõikide ebaõnnestumiste keskel. Sest Tema kannab meid. Joel Luhamets

Palvetagem: Jumal, aja ja maailma Issand, manitse meie südant ja mõtteid, et me mõtleksime oma lahkumisele ja Sinu taastulemisele ning korraldaksime oma elu valvates ja paludes ning jääksi-me alati Sinu juurde. Seda palume Kristuse, meie Issanda läbi.

 

* * *

ÕIGUSE RAHUVILI
Teisipäev – 20. november

Õnnis on mees, keda Sina, Issand, karistad ja kellele Sina õpetad oma Seadust, et temale anda vaikset elu kurjal ajal, kuni õelale kaevatakse auku. Ps 94:12,13

 

Jumal tõesti kasvatab oma lapsi, aga ega Tema lapsedki sageli oska Jumala Sõna enne tõeliselt hinnata, kui karistus on seda õpetanud. Muidugi ei tundu karistus meeldiv kui ta on käes, aga see annab head vilja. Õiguse rahuvilju, nagu öeldakse kirjas heebrialastele salmis 12:11 ja see tõttu on inimene selle eest hiljem Jumalale tänulik. Jumal teab paremini kui meie, millises suunas tasub meid juhtida. Ja nagu siin öeldi, et Jumala üks eesmärke on anda oma inimesele turvalisus. Vaikne elu sellel ajal, kui teistel on käes kurjad ajad. (PKK: Ps 93-96)

Vaata, õnnis on inimene, keda Jumal noomib. Ära siis põlga Kõigevägevama karistust! (Ii 5:17) Keda Issand armastab, seda ta karistab otsekui isa poega, kellele ta head tahab! (Õp 3:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ma usun, et Jumal võib lasta sugeneda head kõigest, ka halvimast. Ma usun, et ka meie eksimused ja vead ei ole kasutud, ja et nendega toime tulla pole Juma-lal raskem kui meie näiliste heategudega. Dietrich Bonhoeffer

Palvetagem: Sa karistad ja noomid selleks, et Sinu poole pöördutaks, et patu orjus meid lõpli-kult ei hävitaks. Kuna oled Jumal, ei saa õnnetus Su valgust varjata. Sinu au on: lõputu halastus armastada. Jan Ámos Komenský

 

* * *

TULGU ISSAND VÕI SALAJA SÜDAÖÖSEL
Kolmapäev – 21. november
Te teate täpselt, et Issanda päev tuleb just nii nagu varas öösel. Niisiis, ärgem magagem nagu teised, vaid olgem ärkvel ja kained. 1Ts 5:2,6

 

Ootamine on piinav, sõltumata sellest, kas oodatakse head või halba. Loomulik on, et inimene, eriti veel ristiinimene, tahaks täpselt teada, millal siis ometi võiks Issand taas tulla. Aga kui jätta kõrvale lihtsalt ootamisest tekkivad ebamugavused, siis – miks on ristiinimese jaoks oluline teada Issanda tulemise täpset aega? Kas selleks, et minna talle lillede ja lauludega vastu? Kahtlemata. Aga kas see on peamine põhjus? Kardan, et mitte. Kas ei ole inimese uudishimu tingitud pigem sellest, mida apostel Issanda tuleku viisi kohta kirjutab: “Issanda päev tuleb just nii nagu varas öösel.” Kes on varguse üle elanud, teab, et suurimaks ebameeldivuseks lisaks asjadest ilmajäämisele on seejuures teadmine, et varas, kes tuleb salaja ja ootamatult, võib näha meie elu selliseid detaile, mida me tavakülaliste eest nende vastuvõtuks valmistudes varjata suudame.
Tuletagem meelde, et Issand tuleb kohtumõistjana, kaaluma meie elu ja tegusid. Vargsi tulles võib Ta näha nii mõndagi, mida me ise Talle näidata ei tahaks. Muidugi pole midagi, mis saaks jääda Jumala ees saladuseks, kuid siiski ei tahaks me otse teolt tabatud saada – nii on meil kergem Te-ma kohtujärje ees püüda ennast õigustada. Kuid kas see, kui teaksime täpselt Tema tulemise tundi, innustaks meid kuidagi oma elu muutma: hakkama paremaks, tasuma oma võlad, tegema rohkem häid tegusid? Või on äkki vastupidi: teades, et Issanda taastulemiseni on veel aega, leiame, et enese ja oma elu muutmisega pole kiiret?
Kas poleks õigem mõelda hoopis sellele, et Issand võib tulla aasta või aastatuhande pärast, inimene aga ei saa olla kindel, kas ta näeb homset päikesetõusu. Ja kui tema aeg on otsas, siis jää-vad tegemata kõik kavatsetud head teod ja ütlemata kõik kaunid sõnad – kui hästi need ka valmis poleks mõeldud.
Jäägem siis valguse lastena rõõmuga ootama oma Issanda Jeesuse Kristuse taastulemist, loo-tes armule, mida meile selles pakutakse. (Kruus 2008)

Küllap te taipate, et kui peremees teaks, millisel öövalve ajal varas tuleb, siis ta valvaks ega lubaks oma majja sisse murda. (Mt 24:43) Mu armsad, see on nüüd juba teine kiri, mille ma teile kirjutan. Mõlemas ma virgutan meenutamise kaudu teie selget mõistust (2Pt 3:10) Tuleta siis meelde, kuidas sa sõna oled vastu võtnud ja kuulnud, ning hoia seda tallel ja paranda meelt! Kui sa nüüd ei valva, siis ma tulen kui varas ja sa ei saa arugi, mis tunnil ma tulen su peale. (Ilm 3:3) Ennäe, ma tulen kui varas! Õnnis on see, kes valvab ning hoiab oma rõivaid, et ta ei käiks alasti ja et ei nähtaks tema häbi! (Ilm 16:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jeesuse üleskutse meelt parandada suundub kiviste südame-te vastu, sest ei ole ju mugav tunnustada Jumalat esimesel kohal oma elus. Jumal, selle asemel, et is-tuda rahus taeva taga, sekkub vahetult meie elu sündmustesse ja tahab seda uuendada ning lausa ümber teha! Mis tahes võiks minu või sinu suhet Issandasse takistada – see peaks langema, kokku kukkuma, kaduma. Meie elu ainult võidaks sellest. Arne Hiob

Palvetagem: Jumal, Sa näed meid ja tunned ja tead, kui pisut on meil rammu, kui palju kordi me tüdineme ja väsimus kipub võimust võtma. Tuleta meile meelde, et me uut jõudu saame Sinu käest. Sina oled meile taevase relvastuse valmis pannud, et me seda võiksime võtta ning kasutada ja Sa oled meile selleks jõudu pakkunud Jeesuse läbi. Pühitse meie südamed seda mõistma ja seda tarvitama, mis Sa meie heaks oled teinud. Harri Haamer

 

* * *

MA OOTAN ISSANDAT
Neljapäev – 22. november
Mu hing ootab Issandat enam kui valvurid hommikut, kui valvurid hommikut. Ps 130:6

 

Kes on olnud valves, öösel pimedas see teab mida tähendab oodata hommikut, päikese tõusu ja vahipostilt vabanemist. Selline igatsus Jumala järele on üks Jumala armu kingitus, mille läbi Ta meid endale ligemale tõmbab. See on soov pääseda Jumalaga üha lähedamasse osadusse ehk sõprussuhtesse. See ongi Jumala igatsus ja eesmärk. Jumalale ei piisa sellest, et me usume Tema olemasolu. Vaid Ta soovib taastada meiega suhet, kus Ta võib meid nimetada sõpradeks. Nii ütles ka Jeesus Johannese evangeeliumis: “Ma ei nimeta teid enam orjadeks, sest ori ei tea, mida ta isand teeb. Teid olen ma nimetanud sõpradeks, sest teile olen ma andnud teada kõik, mida ma olen kuulnud oma Isalt ” (Jh 15:15). See tähendab head suhet, suhtlemist ja usaldust.
Kahjuks on vist paljude ristitud inimeste suhtumine Jumalasse Eestimaal otse vastupidine.Rahulolu sellega, et ollakse ristitud ja kusagil koguduses hingekirjas. Jumala sõna ja osaduse järele ei tunta mingit vajadust. See näitab, et Jumal on tegelikult alles tundmatu. (PKK: Ps 128-131)

Sest nägemus ootab küll oma aega, aga ta ruttab lõpu poole ega peta. Kui ta viibib, siis oota teda, sest ta tuleb kindlasti ega kõhkle. (Ha 2:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tempel võib rusudeks variseda ja tema kivid võivad laiali kantud olla, aga see, mis selles templis on kuulutatud ei tohi ja ei saagi hävida. See pole sõna, mis inimesed on välja mõtelnud, vaid see on Sõna, mille Jumal on inimestele andnud. Harri Haamer

Palvetagem: Mu süda tänu kannab ja Sulle kiitust annab, sest suur Su armunõu! Meid ristil lunastasid ja võitjaks ülendasid – nii orjadel on laste au! Carl Peter Ludwig Maurach

 

* * *

TARK SÜDA
Reede – 23. november
Õpeta meid meie päevi arvestama, et me saaksime targa südame! Ps 90:12

 

Me tõepoolest ei tea, kui palju päevi on jäänud veel elada. Sellepärast on vaja paluda, et Jumal ise õpetaks meile õiget arvestust. Veel enam aga peame paluma endale arusaamist, et me üldse tahaksime oma päevi arvestada. Need arvestavad päevi, kes ootavad ees midagi head, need, kes ootavad kohtumist oma Issandaga, sooviksid vähemalt aimata, kui lähedal on võimalus.
Päevade arvestamise tulemuseks on tark süda. Tark süda on rohkem kui tark pea. Tark süda arvestab sedagi, mis on “ülem kui kõik mõistus”. Tark süda näeb, kui ligidal on igavik, ning valmis-tab ennast selle vastu. Tark süda on alandlik, sest ta teab, et varsti puhkame mulla põrmus. Tark süda näeb, kui mõttetu on maailma varande ahnitsemine. Tark süda teab, kui mõttetu on tülitsemine maiste põhjuste pärast. Tark süda peab aega kalliks, sest varsti saabub viimane minut. (Tärk 2014: 364)

Issand, anna mulle teada mu elu ots ja mu päevade mõõt, et ma tunneksin, kui kaduv ma olen. (Ps 39:5)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Paljud inimesed ei taha midagi kuulda surmast. Nad justkui loodavad, et kui nemad surma ära unustavad, siis unustab surm ka neid. Toomas Paul

Palvetagem: Nüüd Kristus surmast tõusnud. Sest kõigel rahval tuleb õnn. Kui oleks Tema surma jäänd, kõik ilm siis oleks hukka läind. Böömi vennad

 

* * *

ON AINULT HETK, MILLES VIIBIME PRAEGU
Laupäev – 24. november
Jeesus ütleb: “Valvake siis, sest teie ei tea, mil päeval teie Issand tuleb!” Mt 24:42

 

Jeesus kõneleb, et Jumalaga kohtumine, leidku see siis aset meie maises elus Inimese Poja taastulekul või pärast surma, ei saa sündida niisama möödaminnes – selleks tuleb valmistuda hoolikamalt kui millekski muuks, sest muidu juhtub nõnda nagu Noa päevil, mil keegi ei taibanud mi-dagi, “enne kui tuli veeuputus ja võttis kõik nad ära”. Samamoodi on ka Inimese Poja tulemine: “Siis on kaks põllul: üks võetakse vastu ja teine jäetakse maha, kaks naisterahvast on veskil jahvatamas: üks võetakse vastu ja teine jäetakse maha.”
Need sõnad ei ole öeldud meile hirmutamiseks, vaid vastupidi, julgustamaks meid kesk meie ajastu üldist pealiskaudsust, minnalaskmist ja ühepäevaperemehelikkust, suunamaks meie pilku et-tepoole ja keskendumaks nendele sündmustele, mis on meie elus tõelise või viimse tähtsusega. Seda ristiinimesele kohast hoiakut Jumalaga kohtumise suhtes kirjeldab Jeesus kui valvamist ja valmisolekut: “Valvake siis, sest te ei tea, mil päeval teie Issand tuleb! Küllap te taipate, et kui peremees oleks teadnud, millisel öövalveajal varas tuleb, siis ta oleks valvanud ja ei oleks lubanud oma majja sisse murda. Seepärast olge ka teie valmis, sest Inimese Poeg tuleb tunnil, mil teie ei arvagi.”
Tegemist on pildiga, mille tõlgendamisel ei tohi minna liiga kaugele. Inimene, kes püss pihus, valvab oma maja varaste eest, on küll valmis iga krõpsatuse peale tegutsema, aga kuigi kaua nii-moodi valvata ei jaksa – ühel hetkel võtab uni ikkagi võimust. Jeesus ei mõtle, et me peaksime kõik oma tegemised ja toimetused sinnapaika jätma ja, silmad taeva poole, Inimese Poja taastulekut oota-ma.
Uues Testamendis valvsuse kohta kasutatud sõna “nepsis” tähendab kainust või ärksust vas-tandina uimastus- või joobeseisundile. Õigeusu piiskop Kallistos Ware kirjutab: “Valvsus tähendab muuseas ka seda, et me oleme käesoleva asja juures – selles kindlas ruumipunktis, kindlas ajahet-kes, kus me parasjagu oleme. Liigagi tihti oleme me laiali pillatud ja hajevil; me ei ela praegust het-ke tähele pannes, vaid minevikku tagasi igatsedes, ehk siis kartuse või lootusega tulevikku vaadates. Samal ajal kui me tõesti peame tulevikku planeerima – sest valvsus on jõudeoleku vastand – peame me mõtlema tulevikust ainult sedavõrd, kuivõrd ta sõltub praegusest hetkest. Kui me muretseme kaugete asjade pärast, mille heaks me hetkel midagi teha ei suuda, raiskame lihtsalt oma vaimujõu-du.”
Martin Luther ütles: “Ka siis, kui ma teaksin, et homme on maailma lõpp, istutaksin ma täna õunapuu.” C. S. Lewise meelest soovib Jumal, et inimesed paneksid tähele kahte: igavikku ennast ja seda aega, mida kutsutakse praeguseks hetkeks. (Tiitus 2009)

Valvake siis, sest te ei tea seda päeva ega tundi! (Mt 25:13) Vaadake ette, valvake, sest teie ei tea, millal see aeg on käes! (Mk 13:33)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Usaldada tuleb ainult Jumalat ja head tuleb oodata ja loota üksnes Temalt, kes Ta annab meile ihu, elu, süüa, juua, ülalpidamise, tervise, kaitse, rahu ja kõik va-jalikud, nii ajalikud kui igavesed hüved; samuti hoiab Ta meid õnnetuse eest, ja kui meiega midagi juhtub, päästab Ta meid ja aitab hädast välja, nii et Jumal üksi on see, kellelt kõike head vastu võe-takse ja kelles me pääseme kõigist õnnetustest. Martin Luther

Palvetagem: Issand, õpeta meid iga päeva õigesti kasutama igavikuks valmistumiseks! Sa oled meid ju igaviku jaoks ja igavese elu jaoks loonud. Sa ei taha, et me eksiteele läheme, vaid et me pöördume ja võime elada. Ärata meid juba täna, et me otsiksime oma õndsust! Ära lase meil hooletult suhtuda Sinu armusse, mida Sa meile pakud. Uddo Lechard Ullmann

* * *

Kasutatud allikad

  • Green, Michael 2010. Peetruse teine kiri. Juuda kiri. Tallinn: Logos
  • Kiivit, Jaan 1999. Tõde teeb vabas. [Postill]. Tallinn: Logos
  • Kruus, Eve 2008. Tulgu Issand või salaja südaööl. – Eesti Kirik 04.11.2008 http://www.eestikirik.ee/tulgu-issand-voi-salaja-sudaool/
  • Morris, Leon 2008. Luuka evangeelium. Tallinn: Logos
  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni” (PKK): Ps 93-96 – Jumal mõista kohut!; Ps 128-131 – Ma ootan Issandat. Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Salumaa, Elmar 2001. Matteuse rõõmusõnum. Tallinn: Logos
  • Soom, Kaido 2012. Valvake! – Eesti Kirik 14.12.2012: http://www.eestikirik.ee/valvake/
  • Tiitus, Marko 2009. Valvamise pühapäev. EELK Viljandi Jaani kogudus 15.11.2009: http://viljandi.jaani.eelk.ee/jutlus.php?id=10
  • Tärk, Osvald 2014. Psalmide seletus. Tallinn: Logos.

 

Koostas Indrek Lundava.
November 2018

51. Päeva Sõnum 47 nädal 2018

Päeva Sõnum. Nr 111. 11. – 17. november 2018

Päeva Sõnumi logo

SURMAST ELLU

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

25. pühapäev pärast nelipüha

Sügis on omamoodi surmakuu. Puud jäävad raagu, väljas on pimedus ja pori. Tähistame teisel novembril hingedepäeva ja mõtleme lahkunud omastele. Neile mõeldes tajume ka ise paremini, et elul on oma piirid. Mitte keegi pole siin maailmas igavene, igaüks peab kord surema.

Surm on teema, mis ei jäta kedagi külmaks. Suurem osa inimestest kardab surma, väike osa jälle himustab siit maailmast lahkumist ja on valmis endalt elu võtma. Kristlane võib vaadata surmale vastu usu ja lootusega, sest surm on tema jaoks lahkumine sellest maailmast ja astumine jumalariiki. Surma pole vaja karta, sest surma järel ootab meid ees midagi paremat teisel pool.

Vahel valmistab inimesele igavikule mõtlemine hirmu, sest keegi ei tea, kas ta pääseb sinna või mitte. Jeesus julgustab Markuse evangeeliumis enda omasid: “Kes usub ja on ristitud, see päästetakse, aga kes ei usu, mõistetakse hukka” (Mk 16:16). Taevariiki pääsemiseks läheb vaja usku ja ristimist. Jeesus tuli siia maailma, et kanda inimeste patud. Temasse uskudes pääseme surmast ellu. Usk Jeesusesse tähendab siin lootuse panemist tema peale ja Tema järgimist eluteel.

Kristuse imeteod kinnitavad, et Tal on meelevald elu ja surma üle. Jeesuse elu näitab, et Ta armastab inimest ega taha, et keegi peaks sattuma hukatusse. Ta tuli, et meil oleks elu ja kõike ülirohkesti. Tema läbi pääseme surmast ellu. (Soom 2016)

Tänage Isa, kes teid on teinud kõlblikuks osa saama pühade pärandist valguse riigis. Kl 1:12

Pärand – see on varandus vanematelt lastele. See pole palk ega preemia. Seda pole välja teeni-nud laps, vaid selle on hankinud tema vanemad.

Jumal on valmistanud pärandi ka oma lastele Jeesuses Kristuses. See pärand on Jumala täiusliku kvaliteediga elu, mida ei riku ükski ebakõla, valguse riigis. See on igavene elu, sest seda ei äh-varda isegi surm.

Aga kuidas on lugu meie sobivusega selle pärandi vastuvõtmiseks? – See on pühade pärand. Jumala lapsi kutsub Piibel pühadeks. Kui tavalised, ülevalt sündimata inimesed läheksid taevasse, siis poleks elu seal parem kui praegu maa peal. See koht poleks enam taevas.

Et me taevasse sobiksime, selleks on Jumal kinkinud meile lunastuse ja pääste. Selle vastuvõtmine teebki meid pärandi jaoks kõlblikuks. Võttes vastu Jeesuse Kristuse, saab inimene ka Jumala pärijaks. “Kui me oleme aga lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui Kristuse kaaspärijad; ning kui me koos temaga kannatame, siis meid ka koos temaga kirgastatakse” (Rm 8:17).

Jääbki üle ainult rõõmuga tänada! Ja käia Kristusega sama teed. (Kimmel 2008)

Avama nende silmi, et nad pöörduksid pimedusest valguse poole ja saatana meelevalla alt Jumala poole, et nad saaksid pattude andeksandmise ja osa nende seas, kes on pühitsetud usu kaudu minusse. (Ap 26:18)

Palvetagem: Püha, igavene Jumal, Sa ei ole surnute, vaid elavate Jumal. Sinus leiame selle maailma kaduvuse ja surma keskel elu mõtte. Aita meil selles usus kasvada ja kõiges Sind teenida, et võiksime kord näha, millesse siin oleme uskunud. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

  

KOGU ELU SEISNEB SÕPRUSES JUMALAGA

Pühapäev – 11. november

Isadepäev

Jeesus ütles: “Jumal ei ole surnute, vaid elavate Jumal, sest kõik elavad temale.” Lk 20:38

Eelmises salmis viitab Jeesus kibuvitsapõõsa loole (2Ms 3:1-6). Jumal nimetab end selles tek-stis “Aabrahami Jumalaks ja Iisaki Jumalaks ja Jaakobi Jumalaks”. Nende sõnade kostmise ajal olid kõik kolm usuisa juba kaua surnud. Seega saab väide Jumal ei ole surnute, vaid elavate Jumal olla tõsi ainult juhul, kui usuisad elavad ka pärast hauda. Alternatiiviks oleks pidada Jumalat mitteeksis-teerivate olevuste Jumalaks, mis oleks absurdne.

Jeesuse argumentatsiooni saab mõjuvalt ümber sõnastada ka meie ajastu jaoks: “Kogu elu nii siinses kui ka tulevases maailmas seisneb sõpruses Jumalaga. Surm võib küll teha lõpu füüsilisele eksisteerimisele, mitte aga suhtele, mis on olemuslikult igavene. Inimesed võivad kaotada surma läbi maised sõbrad, mitte aga Jumalat.” veendumus ülestõusmises ei toetu mingile spekulatiivset laadi doktriinile hinge surematusest, vaid Jumala igavesele armastusele.

Luukas lisab mõned sõnad, mida teistel evangelistidel ei leidu: sest kõik elavad temale. Meie jaoks on nad surnud, mitte aga Jumala jaoks. Surm ei saa katkestada nende vahekorda Temaga. Umbes samast ajastust pärineb üks juudi ütlus: “Need, kes surevad Jumala pärast, elavad Jumalale”. (Morris 2008:370j)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Igavesel elul, mille Jumal mulle ja kõigile usklikele annab, on algus, aga otsa tal ei ole. See on igavene õndsus, täielik osasaamine Jumalast, kus uskumine nägemiseks ja valu rõõmuks on saanud. Martin Lipp

Palvetagem: Issand, Su käsi mu käes, ei muud nüüd vaja ma; Su armulootuse väes hing virgunud elama. Ago Viljari

* * *

  

PROBLEEMI LÕPLIK LAHENDUS

Esmaspäev – 12. november

Jumal lunastab mu hinge surmavalla käest, sest Ta võtab mu vastu. Ps 49:16

Kui kõrvutame 49. laulu 8. ja 16. salmid, siis näeme, et “ükski ei või … maksta Jumalale lunastushinda”, aga “Jumal lunastab mu hinge surmavalla käest.” Jumal suudab seda teha, ja teeb seda. Taavet võib seda tõestada paasatalle kaudu. “Veri olgu teil tundemärgiks kodadel, kus te asute; kui ma näen verd, siis ma lähen teist mööda ja nuhtlus ei saa teile hukatuseks, kui ma löön Egiptusemaad” (2Ms 12:13).

Vana Seaduse ajal andis Jumal seoses paasatalle tapmisega teatud korralduse. Kui see ettenäh-tud tingimus oli täidetud, möödus surmaingel. Uue Seaduse ajal teame, kuidas inimene tõepoolest lunastatakse surmakaristusest.

Keegi sureb meie eest ja meie saame selle kaudu elu. Kristus, meie paasatall, on meie eest tapetud – see on jumalik lunastus. Selle ohvri kaudu on Jumal hakkanud lunastama inimesi. “Ükski, kes tema sisse usub, ei pea hukka saama …” Midagi toimub inimeses, kes usub Jeesusesse Kristu-sesse. Uue elu esimeseks tunnuseks on surmahirmu kadumine. Usu kaudu Kristusesse pole surmal meelevalda sinu üle. Su hinges domineerib surma võitev jõud. Saame täidetud ülestõusmise väega.

Meie vanem vend Kristus on tasunud lunahinna ja meie elame, “… sest Ta võtab mu vastu.” Sama mis öeldi Eenoki kohta.

Ihu läheb hauda, aga meie hing päästetakse. Ja selle hommiku saabudes, millest Taavet räägib, päästetakse ka ihu. Nii võidav ülestõusmine sellegi. Selle järel võib tõesti öelda: “Sela!” (Tärk 2014:131j)

Sest sina ei jäta mu hinge surmavalla kätte ega lase oma vagal näha kõdunemist. (Ps 16:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Patune inimene on see, kes saab tunda Jumala suurimat armastust. Jumal hoolitseb tema eest isalikult ja annab talle kõik, mida ihu või hinge poolest tarvis. Patune inimene ise on tühi anum, mis täidetakse Jumala armastusega. Raamatust “Vaimulikud leivapalukesed”

Palvetagem: Jeesus, Päästja, elab veel, sest ma saan ka elu näha, elan pärast taevas seal, surm ei või mul kahju teha. Jeesus liige olen ma, mind ei jäta maha Ta. Luise Henriette

* * *

ELU JÄTKAMINE TEISEL POOL SURMA

Teisipäev – 13. november

Põrm saab jälle mulda, nõnda kui ta on olnud, ja vaim läheb Jumala juurde, kes tema on andnud. Kg 12:7

Pimedal sügisõhtul märkame siin – seal akendel küünlaleeki, rääkimata lugematutest tulukes-test kalmistul. See on kurvalt ilus. Usun, et needki, kes ise küünalt ei süüta, mõistavad alateadlikult kõiki, kes seda teevad.

Vaikne austus oma eelläinute suhtes on eestlastele igiomane. Süüdatud küünlaleek ühendab olevikku ja minevikku. Ühendab meid Siin nendega, kes on Seal. Küünlaleek sümboliseerib igavest elu. Isegi kui me sellest ei räägi, usume, et Sealgi on elu. Vähemalt on seda uskunud meie esivanemad, kes hingedepäeval jätsid toidu lauale, kütsid sauna soojaks ja panid vihad lavale valmis – ikka selleks, et koju käima tulevate hingede eest hoolt kanda. Täpselt nii, nagu kantakse hoolt ühe hea sõbra või sugulase eest. Elu jätkumist teisel pool surma tunnistavad kõik usundid.

Nõnda lohutatakse igal kristlikul matusel lahkunu lähedasi sõnadega: “Põrm saab jälle mulda, nõnda kui ta on olnud ja vaim läheb Jumala juurde, kes tema on andnud.”. Olgu iga süüdatud küün-laleek tähiseks sellest Igavesest Valgusest, mis paistab Seal, kus pole enam valu ega vaeva, tööd ega muretsemist, ängi ega üksindust. Seal on hingamine, rõõmus rahu ja igavese elu lootus. (Viilma 2007:3)

Kui tema vaim välja läheb, siis ta pöördub tagasi oma mulda; selsamal päeval kaovad tema kavatsused. (Ps 146:4)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuigi kõik minu ümber on kaetud pimedusega, paistab mu hinge kambrisse Jumala igavene valgus, ja seni kaua, kui Tema minus helendab ei kaeba ma mitte sunduse üle astuda pimeduses pikal päeval. Toyohiko Kagawa

Palvetagem: Sinu külge ennast peidan, kui mu ees on surmatee; Sinu haavust läbi tõttan isa-maale, taevasse. Seal, kus kaunis paradiis, kuhu arm kord röövli viis, sinna Sa mind saadad ise, iga-vese au sisse. Carl Eduard Malm

* * *

 

AGA KUI SA JUBA SIIN OLED, SAADA MIND SIIS KOJU!

Kolmapäev – 14. november

Mind valatakse juba joogiohvrina ja mu lahkumisaeg on käes. Olen võidelnud head võitlemist, lõpetanud elujooksu, säilitanud usu. 2Tm 4:6,7

Püstitasin hiljuti küsimuse: “Sõbrad, mida teeksite, kui teil oleks elada jäänud veel 100 aastat? Mis oleks need kõige tähtsamad asjad, mida te tahaksite kindlasti selle alles jäänud 100 aasta jook-sul ära teha? Mida tahaksite kindlasti jõuda? Vaatamata kõigele!” Tundsin huvi, et kui inimesel oleks sünnihetkel võimalik elusihte seada, kas ta elaks teisiti kui neid sihte seades siis, kui elu on poole peal või hakkab koguni läbi saama.

Väga innukaid vastajaid palju ei olnud. Me näeme oma elu kulgu ette lühiajaliselt, ei planeeri, ei mõtle, et tahame kuhugi (nt teise ilma) jõuda ning kui sinna jõuame, oleme ehmunud, et kuidas siis nii ootamatult! Ma ei olnud veel valmis! Me ei näe oma maise elu lõppsihti, kuigi peaksime.
Elada tuleb kirega, kuid isegi sellisel juhul ei jõua me teha kõike, mida tahame või võiksime teha. Piiratud ei ole mitte ainult aeg, vaid ka võime omandada, kogeda, tajuda. Piiratud on anne. Ja kohad, kus saame olla. Elu on valikute rada, mis kokku moodustavad elutee. Pika või lühikese, sisuka või sisutühja.

Elutee lõppsihi avastamine ei ole konti murdev, keerulisem on, et me peame selleks ka ise midagi tegema. Kui hiidlase käest küsida: “Kuhu see tee viib?”, vastab ta: “Tee ei vii kuhugi, ise tuleb minna!” Paljud inimesed otsivad Elu Teed, mis neid kuhugi viiks, aga nad ei taipa, et tee ei vii neid kuhugi, vaid nad peavad ise teele asuma. Õiges suunas.

Paulus kirjeldab oma teises kirjas Timoteosele 4. peatüki 6. – 8. salmis oma elu viimaseid päevi: “Sest mind valatakse juba joogiohvrina ja mu lahkumisaeg on käes. Olen võidelnud head võitlemist, lõpetanud elujooksu, säilitanud usu. Nüüd on mulle valmis pandud õiguse pärg, mille Issand, õiglane kohtunik, oma päeval mulle annab, aga mitte üksnes mulle, vaid kõikidele, kes igatsevad tema ilmumist.” Paulus on enesekindel, ta usub, et pärg on valmis pandud. Ta ei kahtle, kas tegi kõike õigesti, õigel ajal ja õiges kohas. Ta teab, et tegi. (Mäggi 2016)

Ja kuigi minu veri peaks joogiohvrina valatama teie usu ohvri ja teenistuse peale, ma rõõ-mustan ja olen rõõmus koos teie kõikidega. (Fl 2:17) Ma püüdlen sihtmärgi poole, Jumala üleva kutsumise võiduhinna poole Kristuses Jeesuses. (Fl 3:14) Võitle head usuvõitlust, hakka kinni igavesest elust, millele sa oled kutsutud, kui sa oled andnud hea tunnistuse paljude tunnistajate ees. (1Tm 6:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Äkki peaksime olema lihtsalt muretud, sest küll Jumal hoiab ja õnnistab omasid? Jumala õnnistused ei lange meile siiski iseenesest sülle. Jumala õnnistused saadavad neid, kes Jumalat usaldavad ja tema nõuannetega arvestavad. Joosep Tammo

Palvetagem: Halastaja Issand, kiitus kuulugu Sulle, et Sa ei ole meid jätnud pimeduse ja surma meelevalda. Sa oled näidanud meile õnnistuse ja igavese elu teed. Sinu armuõpetuse hääl pole vaikinud. Me palume, tee meid Sinu sõna ustavateks kuuljateks. Ometigi ärgu olgu me ainult kuulajad, vaid avanegu meie südamed sõna tallelepanemiseks ja käed teenimiseks. Ove Sander

* * *

SURM JA HINGE SUREMATUS

Neljapäev – 15. november

Ma tean, et mu Lunastaja elab, ja Tema jääb viimsena põrmu peale seisma. Ii 19:25

Juba peavanematele andis Jumal ise lootuse, et surma puhul kogutakse neid nende isade juurde (1Ms 35:29;49:33). Kuna aga neid maeti erikohtadesse, siis ei tule selle kogumise all mõista ühist matusepaika, vaid kogumiskohta teises maailmas, kus nende hinged elavad edasi. Ja et peava-nemad uskusid ülestõusmist, tõestab Hb 11:17-19: “Usus viis Aabraham, kui teda proovile pandi, ohvriks Iisaki; tema, kes oli saanud tõotused, oli valmis ohverdama oma ainusündinu; tema, kellele oli öeldud: “Sinu sugu loetakse Iisakist.” Sest ta arvestas, et Jumal võib ka surnuist üles äratada, seepärast ta saigi tema tagasi ettetähenduseks.”

Samuti on see Iiobi juures. Ta ei uskunud mitte ainult hinge surematust, vaid tal oli ka lootus ihu ülestõusmisele: “Sest ma tean, et mu lunastaja elab, ja tema jääb viimseks põrmu peale seisma. Ehk küll ussid mu nahaga see liha saavad ära koorinud, siiski saan ma oma liha seest Jumalat näha” (Ii 19:25,26).

Ja see asjaolu, et Elias nõnda ära ei võetud nagu Eenok (1Ms 5:24; Hb 11:5), vaid teiste nähes taevasse läks (2Kn 2:11), pidi rahva seas elavana hoidma lootuse, et see prohvet tuleb jälle tagasi. Usk hinge surematusse ja ülestõusmisse oli saanud juuda rahva üldiseks varanduseks. Ainukese erandi moodustasid saduserid, kes ülestõusmist ei uskunud (Mt 22:23).

Uues Testamendis valgustatakse meile hinge surematust veel selgemini. Sest siin on meil kõigepealt Jumala Poeg ise, kes on Isa sülest tulnud ja kes võib tuua teateid sealpoolsest maailmast. Ta on ka seda teinud, niipalju kui see on meile vajalik. Vastukaaluks saduseridele tõstab Issand seda sageli esile, et juba usus Aabrahami, lisaki ja Jaakobi Jumalasse on edasielamise ja ülestõusmise käendus, sest Jumal ei ole surnute, vaid elavate Jumal (Mt 22:23-25; Mk 12:18-20; Lk 20:27-29). Ja Martale, kes sugugi ei kahelnud, et ta vend saab üldises ülestõusmises elavaks, ütleb Jeesus: “Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb. Ükski, kes elab ja usub minusse, ei sure alatiseks” (Jh 11:25,26). Kristus tõotab kõigile, kes Temasse usuvad, surematust ja igavesest elust osasaamist juba siinses elus, nõndasamuti ka liha ülestõusmist. Ja nõnda nagu Ta oma maise elu ajal üles äratas vaimliselt ja kehaliselt surnuid, siis kord äratab Ta nad kõik üles, kes haudades hingavad (Jh. 5:25;6:40).

Terve Uue Testamendi läbistas see usk, et elu kestab pärast surma edasi (vrd. Ap 23:6; 24:14, 15; 26:6 -8) ja lootus, et pärast oma lahkumist tohivad vagad olla ühes kogudusega Issanda juures ja teda igavesti teenida. Ärgu olgu ka meie usk selles asjas kahevahel. (Eesti Kirik 1939:3j)

Selleks et Aabrahami õnnistus saaks paganatele osaks Kristuses Jeesuses ja et me tõotatud Vaimu saaksime usu kaudu. (Gl 3:14) “Sina oled väärt võtma raamatu ning avama selle pitserid, sest sina olid tapetud ning sina oled ostnud Jumalale oma verega inimesi kõigist suguharudest ja keeltest ja rahvastest ja paganahõimudest.” (Ilm 5:9) Ja ta küsis minult: “Inimesepoeg, kas need luud peaksid saama elavaks?” Aga mina vastasin: “Issand Jumal, seda tead sina!” (Hs 37:3) “Taevast olen ma need saanud, ja Issanda Seaduse tõttu ei hooli ma neist, sest ma loodan, et saan need temalt jälle!” (2Mak 7:11) Jeesus ütles talle: “Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb.” (Jh 11:25)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tuleb päev, mil meie maine valgus kustub ja sina ise oled meie valguseks. Jörg Zink

Palvetagem: Jeesus, Sa hinge truu sõber! Sinus on mu elu, aga iseendas olen ma surnud. Sinus olen ma õige, aga iseendas oman vaid pattu. Sinus oman täiust, sest Sa oled mulle kõik. Jää igavesti minusse! Johann Arndt

* * *

 

VILJAKS KUJUNEB AINUD PALVES KÜLVATUD SEEME

Reede – 16. november

Kes silmaveega külvavad, lõikavad hõiskamisega. Kes minnes kõnnib nuttes, kui ta külviseemet kannab, see tuleb ja hõiskab, kandes oma vihke. Ps 126:5,6

Psalm 126. kirjutamise aja kohta ei ole kindlaid andmeid, kuid tõenäoliselt on see kirjutatud umbes sel ajal, kui esimesed juudid Babüloonia vangipõlvest tagasi pöördusid. Psalmi teemaks on rõõm Siioni vangide tagasitulekust ja palve nende pärast, kes pidid Palestiinas taluma uue elu raskusi. Uusasukad olid need, “kes silmaveega külvavad”.

Tagasitulnute olukord oli raskem, kui võis arvata. Nad leidsid eest harimata maa ja varemetes linnad. Neil tuli alustada nagu uudismaal. Polnud peavarju, tööriistu, tööloomi, seemet ega kaitset metsloomade eest. Esialgu näis, et tagasipöördumise võimalused olid tulnud nagu ime kaudu. Aga siis, kui elu algamine uues kohas tõi aina uusi raskusi, tahtis tulla väsimus ja lootusetus (Esr 4:24).

Selles olukorras oli laulik leidnud ainsa õige lahenduse. Tuli paluda ja pisaratega paluda. See tähendas lootust, et raskused ei kesta igavesti. Nutu asemele võib veel kord tulla naer. See oli lootuse panek Jumalale. Mitte iga külv ei kanna vilja. Viljaks kujuneb ainult palves külvatud seeme.

Palvele järgneb ka tõotus: Kes silmaveega külvavad, lõikavad hõiskamisega. See, kes nuttes külvab, tuleb ja hõiskab, kandes vihke. Elus võib nii juhtuda, et üks külvab ja teine lõikab, aga Ju-mala ees on igal külvajale ka oma tasu. “Mida inimene iganes külvab, seda ta ka lõikab” (Gl 6:7). “Igaühe üle mõisteti kohut tema tegude järgi” (Ilm 20:13). Kõik need, kes on pisaratega külvanud, hõiskavad suurel lõikuspäeval. Mõni osa külvist võib kaduma minna, nagu seda teame Jeesuse tähendamissõnas (Mt 13:1-23; Mk 4:1-20; Lk 8:4-15), aga külvaja ei jäänud siiski mitte saagita.

Tema vihk on tonnide raskune … (Tärk 2014:601,605j)

Nõnda ütleb Issand: Taevas on minu aujärg ja maa on minu jalajärg. Kus saaks siis olla koda, mida te tahate mulle ehitada, ja kus saaks siis olla mu hingamispaik? (Js 66.13) Õndsad on kurvad, sest neid lohutatakse. (Mt 5:4) Aga Aabraham ütles: Laps, tuleta meelde, et sa oled oma hea põlve elus kätte saanud, ja nõndasamuti Laatsarus halva. Nüüd lohutatakse teda siin, sina aga tunned valu. (Lk 16:25)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuidas peaksime suhtuma neisse inimestesse, kes pole kristlased? Kindlasti peame nende eest palvetama, ja seda mitte juhuslikult ega moepärast, vaid kogu aeg, et nende südamed muutuksid ja nad leiaksid tee Jumala juurde. Ignatius Antiookiast

Palvetagem: Küll mõni lõik on pilvine ja pime, kus sooja päikest kusagil ei näe. Siis hüüan välja Sinu kalli nime ja Sina ulatad mul jälle käe! Milla Krimm

* * *

 

POJASEISUSE KVALITEET

Laupäev – 10. november

Nad ei saa enam surra, nad on ju inglite sarnased ja on Jumala pojad, olles ülestõusmise po-jad. Lk 20:36

Jeesus kõneleb eelmises salmis tollest ajastust ja surnute ülestõusmisest; ülestõusmine tähendab tolle ajastu saabumist. Jeesus ei kõnele “surnute ülestõusmisest”, st. üldisest ülestõusmisest, vaid “surnuist ülestõusmisest”, st. õigete ülestõusmisest.

Sellesse, õigete ülestõusnute gruppi kuuluvate inimeste kohta väidab Jeesus kolme asja. Esi-teks ei kehti nende kohta abielu. “Need ei võta naist ega lähe mehele” (s 35). Selles maailmas on abielu väga oluline, järgmises maailmas mitte.

Teiseks ütleb Jeesus, et nad ei saa enam surra. Inimesed abielluvad, et inimkond edasi kes-taks; aga kus pole enam surma, pole ka abielu vajalik. Jeesus ei ütle, et nad ei sure, vaid nad ei saa surra. Elu kvaliteet tulevasel ajastul on niisugune, et surmal ei ole selle üle võimu.

Kolmandaks on ülestõusnud inglite sarnased ja on Jumala pojad. Sellega viidatakse, et inimesed omandavad mõningad inglite omadused, st. jutt ei ole ainult staatusest, vaid ka olemusest ja funktsioonist, eriti kui pidada silmas küsimust abielu kohta.

Teatud mõttes on usklikud juba praegu Jumala pojad. Nad on uuesti sündinud; nad on võetud perekonda, kus nad võivad öelda: “Meie Isa”. Aga teatud mõttes ei saa nad pojaseisust kätte enne tu-levase ajastu saabumist ja tulevases elus ilmneb see täielikumas tähenduses kui siin. Abielu puudu-mine ei tähenda inimsuhete langemist madalamale tasandile. Pigem osutab see elu täiusele jõudmist Jumala perekonnas. Luukas lisab ka põhjuse – nad on ülestõusmise pojad.

Ülestõusmine on tõend, et usklikel on pojaseisuse kvaliteet, mis võimaldab neid võrrelda inglitega. (Morris 2008:369j)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Maailm võib vihastada või keelitada, nagu ta tahab, kuid ma ei tee sellest väljagi, kui inglid ja Kristus koos minuga rõõmustavad. Martin Luther

Palvetagem: Püha, püha oled Sa, inglid on Su käsu täitjad; hädas võimas aitaja, oma heldust meile näitad. Sinu kiitus, ülistus kõlab Sinu laste suus. Ambrosiuse hümni järgi

* * *

 

Kasutatud allikad

 

  • Morris, Leon 2008. Luuka evangeelium. Tallinn: Logos
  • Mäggi, Janek 2016. Lõplikul teel tallan isamaa radu. – Eesti Kirik 02.03.2016: http://www.eestikirik.ee/loplikul-teel-tallan-isamaa-radu/
  • Kimmel, Aare 2008. Surmast ellu. – Eesti Kirik 29.10.2008:  http://www.eestikirik.ee/surmast-ellu/
  • Soom, Kaido 2016. Surmast ellu. – Eesti Kirik 02.11.2016: http://www.eestikirik.ee/surmast-ellu-3/
  • Eesti Kirik 1939. Surm ja hinge surematus. – Eesti Kirik 23.11.1939
  • Tärk, Osvald 2014. Psalmide seletus. Tallinn: Logos.
  • Viilma, Urmas 2007. 2. november – Hingedepäev. Mõtisklus. Saue Sõna 3.11.2007

 

Koostas Indrek Lundava
November 2018

 

 

 

Päeva Sõnum. Nr 110. 4. – 10. november 2018 

Päeva Sõnumi logo

KAHE RIIGI KODANIK

24. pühapäev pärast nelipüha

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

Kristlane siin maailmas on nii taevariigi kodanik kui selle maailma kodanik. Need kodakond-sused annavad ristiinimesele nii õigusi kui kohustusi. Maise riigi kodakondsus annab meile sotsiaal-sed garantiid ja riigi toe olukorras, kus inimene satub hätta. Jumalariigi kodanikuks olemine annab inimesele Jumala abi igapäevaseks eluks ja see avab ukse maise elu järel ees ootavasse taevariiki. Seega on kristlasel kahepoolne tugi elus, nii maise ühiskonna abi kui Jumala toetus.

Samas kaasnevad kodakondsusega ka kohustused. Kodanik peab olema lojaalne oma riigile ja täitma kohustused riigi ees, näiteks tasuma makse. Jumalariigi kodanik peab olema kuulekas Juma-lale ja andma oma eluga usust tunnistuse. Kahe riigi kodanikuks olemine annab kristlasele võima-luse olla usu tunnistajaks, sest ta on selle maailma keskel ja on selle maailma kodanik. Ometi esin-dab ta siin maailmas jumalariiki ja ootab taevast kodu Jumala juures.

Kahe riigi kodanikuks olemine tekitab vahel inimesele ka probleeme, mis tulevad esile enne-kõike nendes ühiskondades, mis on mittekristlikud ja usuvaenulikud. Siis seisab inimene valiku ees, kumma riigi kohustusi täita, kas jumalariigi või maise riigi omi. Jeesuse õpetus “Keisri oma andke keisrile tagasi ja Jumala oma Jumalale!” annab juhtnöörid, kuidas käituda kahe riigi kodanikuna eetiliselt keerulistes olukordades. (Soom 2016)

Kuningate Kuningas ja isandate Issand, kellel ainsana on surematus, Tema päralt olgu au ja igavene võimus. 1Tm 6:15,16

Oma igapäevaelus vajame me kindlasti Jumala meenutamist. Ilmselt püüab see, kes teab, et ta on olemas, ka ilma üleskutseta uskuda ning Jumalaga arvestada. Kuid elukirevus veab meid mööda maiseid radu ja võib hägustada pilku taevale. Ilmaasjata ei kinnita juudid oma käele palverihmu ja laubale palvekapsleid, et need meenutaksid Jumalat. Asjatult ei harjuta õigeusu vagad nn Jeesus-palvet, korrates lakkamatult ühteainsat lauset, et tõusta vaimus Jumala poole. Seepärast külastame ka meie regulaarselt pühakoda – ja kui võimalik, siis aeg-ajalt ka Püha Maad Iisraeli, et pilku Juma-lale tugevdada.

Omapäraselt on selgitanud esivanemate traditsiooniga arvestamist ka inglise kirjanik Gilbert K. Chesterton. “Mind kasvatati liberaaliks ja ma olen alati uskunud demokraatiasse,“ ütleb ta. „Kuid üht asja ei mõistnud ma noorpõlves ega saa sellest praegugi aru. Ma ei mõista, kuidas tuldi mõttele, et demokraatia on mingil moel traditsiooniga vastuolus. On ju ilmselge, et traditsioon on ainult aja-proovi edukalt läbi teinud demokraatia. See usaldab pigem tavaliste inimeste häälte konsensust kui mingit suvalist või autokraatlikku arvamust,” selgitab kirjanik. “Traditsiooni võib defineerida kui valimisõiguse laiendust. Traditsioon annab hääleõiguse kõige õigusetumale kõikidest klassidest – meie esivanematele. See on surnute demokraatia. Traditsioon keeldub allumast nende ülbele ülem-võimule, kes üksnes juhtumisi praegu maamunal elavad (“Õigest usust”, lk 57–60).” Mineviku ini-mesed, nagu teame, uskusid Jumalasse ja püüdsid oma usku järeltulijatele edasi pärandada.

Jumal seab meid ainult siis valiku ette, kui meil tuleb otsustada kahe vahel: üksainus tõeline Jumal Looja või paljud väljamõeldud jumalad. “Keegi ei saa teenida kahte isandat,” ütleb ka Jeesus (Mt 6:24). Samas ütleb ta aga ka vastupidist: “Andke keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale.” (Mk 12:17) Omal viisil tuleb teenida mõlemat isandat: maist ja taevast, riiklikku korda ja Jumala seadust.

Kuidas seda teha? Lahenduse võib pakkuda tänane kirjasõna. On olemas maised kuningad ja isandad, kuid Jumal on nende kõigi üle. Teda, kes on igavene, ei tohi me unustada oma elusaginas. Temale tuleb alati ja ainsana omistada jumalikku au, sellal kui maistele autoriteetidele kuulub maine austus. Selleks ongi vaja, et me oma mõtteid ja palveid pööraksime lakkamatult Jumala poole, kellel ainsana on surematus. Sedasama surematust pakub ta Jeesuse Kristuse kaudu kõigile, kes usuvad.

Jumal pakub päästet ja rahu igaühele, kes õpib oma pilku pöörama taeva suunas ja meenutab lakkamatutes palvetes Teda, kes on loonud taeva ja maa ning kes ei jäta iial oma looduid. Tee tae-vasse on olemas igal pool, ka Eestimaal – sedagi tuleb meenutada meie rahvale. (Hiob 2016)

Terve õpetus vastab õndsa Jumala kirkuse evangeeliumile, mis on usaldatud minu kätte. (1Tm 1:11) Nad hakkavad sõdima Tallega ja Tall võidab nad ära – sest tema on isandate Issand ja kunin-gate Kuningas – ja koos temaga võidavad need, kes on kutsutud ja valitud ja ustavad. (Ilm 17:14)

Palvetagem: Issand Jeesus, meie Lunastaja, Sinul on meelevald nii taevas kui ka maa peal ja Sina tahad, et me elaksime õiguses ja rahus. Aita meil elus hinnata õigeid väärtusi, täita oma kohust ühiskonna ees ja kõiges Sinule ustavaks jääda, kes Sa koos Isaga Püha Vaimu ühtsuses elad ja vali-tsed igavesest ajast igavesti.

* * *

 

ME OLEME JUMALA LAPSED JA PÄRIJAD

Pühapäev – 4. november

Jeesus küsis: “Mis sa arvad, Siimon, kelle käest võtavad kuningad maa peal tolli või pearaha? Kas oma poegadelt või võõrastelt?” Peetrus ütles: “Võõrastelt.” Mt 17:25,26

Kapernauma linn oli juba kaua olnud Jeesuse püsivamaks peatuspaigaks ehk koduks. Seal esi-tatakse tema jüngritele küsimus templimaksu maksmise kohta. Sellise maksu seadus seisis teises Moosese raamatus: “Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes: “Kui sa arvestad Iisraeli laste päid, neid, kes ära loetakse, siis andku iga mees oma hinge eest lunaraha Issandale, et neid ei tabaks nuhtlus, kui nad ära loetakse! Igaüks, kes astub äraloetavate hulka, andku pool seeklit püha seekli järgi, ka-kskümmend geera seeklis; tõstelõiv Issandale on pool seeklit. Igaüks, kes astub äraloetavate hulka, kakskümmend aastat vana ja üle selle, peab andma Issandale tõstelõivu! Rikas ärgu andku rohkem ja kehv ärgu andku vähem kui pool seeklit, kui te annate Issandale tõstelõivu lepituseks oma hinge-de eest! Võta Iisraeli lastelt lepitusraha ja kasuta seda kogudusetelgi teenistuseks; see meenutagu Issanda ees Iisraeli lapsi, et saaksite lepitust oma hingedele!” (2Ms 30:1-6)

Tänapäev arusaama järgi oli tegemist koguduse liikmeannetusega. See ei olnud kehtestatud Rooma seadusega, nii nagu ka koguduse liikmeannetus ei ole kohustus Eesti riigi ees, aga usklikele juutidele oli see rahvusliku uhkuse väljenduseks, kuna tempel tähendas neile palju enamat kui seda oli olemuslikult võõra riigi kohustused.

Muidugi suhtusid, toona erinevad juutide rühmitused, sellesse vabatahtlikult võetud kohus-tusse erinevalt. Sellepärast esitati selle kohta küsimus ka Jeesusele, kuidas Tema sellesse suhtub? Olgu siinkohal öeldud, et pärast Jeruusalemma templi hävitamist, juudi ülestõusu järgselt aastal 70, kehtestasid roomlased seaduse, mille kohaselt tuli templimaksu maksta Roomas olevale ebajumal Jupiteri templile. See annab meile aimu, et Matteuse evangeelium on kirjutatud enne templi hävita-mist. Tavaliselt maksti seda maksu paasapühade ajal Jeruusalemmas kord aastas, kuid oli tavaks, et kuu aega varem käisid maksukogujad maa kaugemates piirkondades arvestusega, et kõik inimesed pühade ajal templisse ei tule. Selles tuleneb, et need sündmused leidsid aset umbes kuu aega enne tema kannatust ja surma.

Innukas Peetrus annab Jeesuse eest juba vastuse ilma, et ta oleks õpetaja enda arvamust küsi-nud. Nüüd, mil nad pärast seda kohtuvad, üllatab Jeesus teda esitades talle küsimuse maksumaks-mise kohta veel enne kui Peetrus on jõudnud midagi öelda. Omapoolse küsimusega tahab Jeesus Peetrust mõtlema panna selle üle. Et vastus mida Peetrus ilma pikemalt mõtlemata õigeks pidas, ei tarvitsenud olla lõpuni kaalutletud. Jeesuse küsimus oli: keda kuningad ja ülemad tavaliselt maksus-tavad, kas omasid või võõraid?

Peetruse vastus oli õige, eriti tollel ajal. Tänapäeval, kui elu on rohkem arenenud, peavad ka kõrgetes ametites olevad inimesed tasuma makse. Jeesuse ajal oli endastmõistetav, et valitsejad oma peresid ja õukondi ei maksustanud. Neile Jeesuse sõnadele, tasub pöörata tähelepanu. Jeesus oli ja on selle Iisraeli Jumala Poeg, kelle auks oli terve see võimas tempel rajatud. Just Peetrus oli varem tunnistanud, et Jeesus on elava Jumala Poeg. Kuidas võiks ta siis tulla mõttele, et Tema, kelle teeni-miseks see tempel oli ehitatud, peaks maksma templimaksu? Jeesus ja tema jüngrid olid Kuningate kuninga lapsed ja pärijad. Nemad olid maksust vabad. Nii oli Peetrus taaskord liiga kiiresti hakanud Jeesuse eest otsustama ja pannud sellega mööda.

Jumala laste vabadus ei tähenda seda nagu nad ei peaks toona ega tänapäeval osalema ühis-kondlikud elus või tasuma makse mida nende elukohariik on sätestanud või on tavaks koguduseelu korraldamiseks. Armastus on vaba ka andma. Tähtis ei ole niivõrd tasumine või tasumata jätmine, vaid inimese hoiak mis tal seda tehes on.

See, kuidas Jeesus toimis tolles templimaksu loos, ei näita meile mitte ainult seda, et Teda võib alati usaldada, ka siis, kui oleme Peetruse kombel sattunud kimbatusse, vaid Jeesus kasutab seda juhtumust veelgi olulisema sõnumi edasiandmiseks: me oleme Jumala lapsed ja pärijad. (Toplaan 2015)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Me peame seda elu nägema nagu võõramaalane ja palve-rändur näeb võõrast maad. Võõras ei saa öelda, et siin on ta kodumaa, siin ei tunne ta end koduselt. Palverändur ei kavatse sellele maale jääda, kust ta läbi rändab ja öömajale jääb, sest tema süda ja mõtted on mujal. Martin Luther

Palvetagem: Ma olen maa peal võõras ja ainult rändaja, mu eluase taevas, seal on mu isamaa. Siin rändan ristirada, seal vaimu väsinut arm võtab kosutada: kõik vaev on lõppenud!  Paul Gerhardt

* * *

  

JULGUS ELADA JA USKUDA

Esmaspäev – 5. november

Mina tunnen mõtteid, mis ma teie pärast mõlgutan, ütleb Issand: need on rahu, aga mitte õnnetuse mõtted, et anda teile tulevikku ja lootust. Jr 29:11

Usk tähendab võtta tõsiselt olevikku, milles me elame, ja otsida käesolevas Jumalat, kes tahab meie õnne, ja siin Talle vastata. Aga usk ei tähenda kunagi lihtsalt leppida maailmaga, nagu ta on, ja leppida oma käesoleva olukorraga, nagu peaks see nii jääma. Teha iga päev mis vaja, aga vaadata ühtlasi üle käesoleva sellele, mis Jumal teeb, ja Tema tulevikule, selles avaldub usk. See on nagu seismine kahe maailma vahel, mis ei ole kerge. Aga julguse elada ja uskuda, mitte lasta endast võitu saada hädadel ja kannatustel, ükskõiksusel ja kartusel, valel ja ülekohtul – selle julguse ja jõu me leiame ainult nii: usaldades Jumalat ja olles valmis Teda teenima, kus keegi meist praegu seisab. Siin Ta otsub meid ja tahab meiega kõneleda, ja siin ootab Ta meie vastust.

Tema käes on Paabel ja mis Paabelist saab. Aga Tema käes oleme ka meie ise üksikult võttes oma elu ja oma tööga. Ja kui me tahaksime ka nii tihti paremat aega ja paremat maailma, kus elada, on Temal meiega rahumõtted meile praegu antud elus, mis on meile kätte mõõdetud just nii, nagu ta on, ja mitte teisiti. (Kiivit 1999:148)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kristlase jaoks on olemas ainult üks patt, ja see on lootusest loobumine ning meeleheide. Meeleheide on surmatõbi. Usklikul on meeleheitele kindel vastumürk – usk. Toomas Paul

Palvetagem: Halastaja Õnnistegija, Sina näed meie sõdant ja tunned mõtteid. Jah, tõesti, nen-des on palju kurja, kiuslikku, ebapuhast – kõik, mida Sa vihkad ega taha oma lastes näha. Oleme  nende seltsis, kes tulevad Su ette kahemüttelistena. Palume, halasta meie peale, ära mine kohtusse, sest ükski elav ei ole õige Sinu. Saada kaugele patud ja pühitse meid oma tões, Sinu Sõna on Tõde. Ove Sander

* * *

 

JUMAL ISE KÕNELEB OMA KOHTUST

Teisipäev – 6. november

Ma ütlen hooplejaile: Ärge hoobelge! Ja õelatele: Ärge tõstke sarve üles! Ärge tõstke oma sarve kõrgele, ärge rääkige kangekaelselt, jultunult! Ps 75:5,6

Jumal annab armu ajal hoiatusi ka õelatele. Ta ei kõnele ainult Taavetile, vaid Taaveti kaudu ka neile, kes ise ei tunne osadust Jumalaga ega mõista Tema mõtteid.

Hoiatuse sisu:

1.      Hoiatus “hooplemise” pärast s.o enda ülistamine sõnades, millele ei vasta tegelikkus. Hoop-lemine on moraalne ja intellektuaalne viga.

2.      Hoiatus “sarve” tõstmise pärast s.o oma võimu kuritarvitus. Nad tõstsid oma sarve kõrgele, nagu tahaksid oma meeletu kangekaelsusega tabada Jumalat ennast. Soovin, et kõik uhked ja isemeelsed selle üle mõtleksid ja meelt parandaksid. (Tärk 2014:267)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tõeline au ja pühalik rõõm valitsevad siis, kui inimene kii-dab ennast Sinus ja mitte iseeneses, kui ta rõõmustab Sinus ja mitte oma vooruses; Sinu kui Looja pärast igast olendist ühetaoliselt rõõmu tunneb. Olgu siis kiidetud Sinu nimi, mitte aga minu oma! Olgu ülistatud Sinu teod ja mitte minu omad! Thomas Kempisest

Palvetagem: Issand, me tunnistame, et oma isekuse ja kaastunde puudumise pärast oleme ko-gu oma suuremeelsuse eos lämmatanud ning liiga vähe aega võtnud teiste inimeste jaoks. Püha Vaim, aita meid, et kuuleksime Sinu andeksandvat sõnumit, kui oleme muutunud tuimaks. Tule, täi-da praegune silmapilk ja vabasta meid meie pattudest

* * *

 

ÜHISKONNA KAUDU ON ELU PAREM JA RIKKALIKUM

Kolmapäev – 7. november

Iga hing alistugu valitsemas olevaile võimudele, sest ei ole võimu, mis ei oleks Jumala käest, olemasolevad on aga Jumala seatud. Rm 13:1

Sõna alistu ei meeldi inimestele. Kuid millised sõnad me iial ka asetaksime selle asemele, jääb tõde siiski tõeks, et igas ühiskonnas on vaja kuulekust ja korralduste täitmist. Elukogemused ise on seda inimestele selgitanud.

Paulus rõhutab, et usklikuks saamine ei vabasta inimest kohustustest ühiskonna vastu. Vastu-pidi – usklik püüab olla palju parem ja kasulikum ühiskonna liige, kui ta enne oli. Ühiskondlikus eluvormis näeb Paulus Jumala tarka nõu. See on and, mis tuleb valguse Isalt.

Jumala eesmärk on inimest valmistada suure ühiskonna – Jumala riigi – tarvis. Siin maailmas peame õppima elama selle vääriliselt. Siin algab me elu, siin algavad ka voorused, mis peavad kord jumalikus ühiskonnas oma täies ilus esinema. Organiseeritud ühiskond on Paulusele Jumala and.(Tärk 2002:497j)

Sest teie valitsus on Issanda antud, ja võim on Kõigekõrgemalt, kes teie tegusid kaalub ja ka-vatsusi uurib. (Trk 6:3) Tema muudab aegu ja aastaid, tema tagandab kuningaid ja tõstab kunin-gaid; tema annab tarkadele tarkust ja mõistlikele mõistust. (Tn 2:21) Alistuge Issanda pärast kogu inimlikule korrale, olgu kuningale kui kõige ülemale. (1Pt 2:13) Tuleta neile meelde, et nad alistuk-sid valitsejaile ja võimukandjaile, oleksid kuulekad, valmis igale heale teole. (Tt 3:1)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand, milliseid ülesandeid Sa mulle ka ei paneks, ma ta-han neid kanda nagu krooni, aga mitte nagu iket! Richard Beer Hoffmann

Palvetagem: Issand, üha uuesti küsime, mida peaksime tegema ja millest loobuma, keda kuulama ja kellele Sinu nime tunnistama, kuhu oma sammud seadma ja millest põgenema. Luba meile anda maailmale, mis on Sinu oma, palju enam seda, mida ta vajab. See on meie lakkamatu palve, et pimeduses käijad laseksid ennast lepitada Sinu veres. Ove Sander.

* * *

 

JUMALA RAHVA RAHU

Neljapäev – 8. november

Issand on teinud tugevaks su väravate riivid, Tema õnnistab su lapsi sinu sees. Ps 147:13

Selles salmis esitab laulik meile põhjuse, miks on vaja Jumalat tänada ja selleks on Jumala rahva rahu. Jumal on rahu hoidja. Linna müürid on valmis. Väravad on ette pandud ja riivid on omal kohal. Lapsed võivad linnas muretult ringi joosta, sest Jumal on õnnistanud neid rahuga.

Rahuaeg on Jumala rahva õnnistuse aeg. Välise rahu kohta on öeldud: “Nüüd oli kogudusel tervel Juuda-, Galilea- ja Samaariamaal rahu end üles ehitada ja käia Issanda kartuses, ja see üha kasvas Püha Vaimu julgustusel” (Ap 9:31). Aga rahu koguduse sees ei ole vähem tähtis. Tülid ja pa-handused usklike hulgas on õnnetuse ajad. Üksmeel ja hea tahe on Jumala õnnistuste ajad. (Tärk 2014:710j)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Me muretseme marjapõõsaste, kurgipeenarde ja teab veel mille pärast, aga osadus Jumalaga ei tee meile muret, pühitsus oleks justkui kõrvaline asi, mis tuleb pealekauba. Paul Himma

Palvetagem: Lunastaja ja sõber, kui imepärane Sa oled, mu seltsiline muutusrohkel teel, mu lohutaja, väsinud kui olen, mu teejuht Igavesse Linna, mu vastuvõtja selle väraval. Keldi palve

* * *

 

KUULUTA JUMALA TÕDESID JA ÜLISTA TEDA LAULUGA

Reede – 9. november

Mina kuulutan igavesti, ma mängin Jaakobi Jumalale. Ja ma raiun maha kõik õelate sarved, aga õigete sarved tõusevad kõrgele. Ps 75:10,11

Seda ei tohi mõista valesti. Taavet ei laula sellepärast, et õelad hukka mõistetakse, vaid et Jumala õigus on lõpuks ilmunud. Inimesele, kes nii mõtleb, peab õiglus olema väga südamelähedane. See oli Taaveti suurim probleem, kuidas seletada õigluse puudumist siin maa peal.

Inimene peab olema ka veendunud, et ta ise ei lähe kohtu alla, vaid läheb surmast ellu. (Tärk 2014:268)

Ja on meile äratanud päästesarve oma sulase Taaveti soost (Lk 1:69)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mida lähemal oleme Kristusele, seda suuremaks saab vajadus Teda austada. Osvald Tärk

Palvetagem: Jumal, Kõigeväeline! Hea on meenutada Sinu tegusid, eriti siis, kui kahtlused kipuvad meid ümber lükkama. Oled teinud meiega kindla lepingu Jeesuse Kristuse ohvriveres. Mis-ki ei suuda seda tühistada. Aita, et meiegi jääksime usus selle juurde! Marcus Hermen

* * *

 

ÜHISKONNAS ON IGAL KODANIKUL KA OMA KOHUSTUSED

Laupäev – 10. november

Mardipäev

Täitke kõigi vastu oma kohustused: maksu, kellele maksu; tolliraha, kellele tolliraha; kartust, kellele kartust; au, kellele au! Rm 13:7

Kui usklik kasutab ühiskonna hüvesid, on endastmõistetav, et ta kannab ka kohustusi. Paulus ütleb, et “iga hing” allub kohustustele, kaasa arvatud ka apostlid ja prohvetid. Paulus nimetab siin mõned kohustused.

Maksud. Sõna “maksud” tähendab siin isiku-, varanduse- ja maamaksu. Juba Jeesus lahendas seda küsimust, kui Temalt küsiti, kas sünnib keisrile kohturaha anda. Jeesuse lahendus oli lihtne: kui  kasutad raha, mida Rooma riik välja andis, siis kanna ka kohustused. Paulus järgis siin vaid Kris-tust. Kristlane tasub oma maksud ja teeb seda õigeaegselt, olgu see siis üüri- või elektriarve.

Tolliraha. Tollirahas nimetati maksu kaupade pealt. Siingi ei lähe kristlased pettuse ega kõr-valehiilimise teed.

Kartust ja au. Käitumises ametiisikutega on kristlane viisakas. Sealjuures ei ole ta meelitaja, sest ta teeb seda Jumala kartuses ja usulise tundega. Paulus ütleb viiendas salmis, et usklik allub korrale südametunnistuse pärast (Rm 13:5). “Südametunnistus on Jumala asevalitseja meis”. See tähendab, et kristlase kuulekus olgu vaba ja väärikas. See olgu arusaaja kodaniku poolt õigete sea-duste täitmine. See näitab ühtlasi ka südametunnistuse kõrget kohta. Kristlane täidab oma kohustuse südametunnistuse piires, meeles pidades kõige kõrgemat käskijat – Jumalat. (Tärk 2002:498j)

Jeesus ütles neile: “Andke siis nüüd keisri oma keisrile tagasi ja Jumala oma Jumalale!” (Lk 20:25)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sinus on kaks olemust, üks toetab sind, teine paneb vastu. Sa pead ise otsustama kummale poole hoiad. Eenok Haamer

Palvetagem: Mu Jumal! Mis küll on mu lootus ja mu kindlus, millele ma siin elus toetuda võin? Ja mis on mu suurim rõõm ja trööst kõigist neist asjust, mis siin päikese all paistavad? Sina oled see, Issand, mu Jumal, kelle halastus on piirita. Kas on mul kunagi hea olnud Sinuta? Või millal oleks mul võinud olla halb, kui Sina minu juures olid? Parema meelega sooviksin Sinuga vaene olla, kui rikas Sinuta. Meelsamini soovin Sinuga maa peal rännates kerjata, kui Sinuta taevas olla. Kus Sina oled, seal on taevas! Thomas Kempisest

* * *

  

Kasutatud allikad
  • Hiob, Arne 2016. Nädala mõte. 31.10.2016. EELK Tallinna Jaani kogudus: http://www.tallinnajaani.ee/vaimuelu/nädala-mõte/130-nädala-mõte-31-10-2016.html
  • Kiivit, Jaan 1999. Tõde teeb vabaks [Postill]. Tallinn: Logos
  • Sander, Ove 1998. Ja meie palume … Tartu: Eesti Kirik
  • Soom, Kaido 2016. Kahe riigi kodanik. – Eesti Kirik 25.10.2016: http://www.eestikirik.ee/kahe-riigi-kodanik-5/
  • Toplaan, Anti 2015. Jutlus: Kahe riigi kodanik. EELK Kuressaare Laurentiuse kogudus 8.11.2015: http://www.eelk.ee/~eelk93/jutlused/24pppnelip.html
  • Tärk, Osvald 2002. Rooma kirja seletus. Tallinn: Logos.
  • Tärk, Osvald 2014. Psalmide seletus. Tallinn: Logos.

 

Koostas Indrek Lundava
Oktoober 2018

Päeva Sõnum Nr 109. 28. oktoober – 3. november 2018

Päeva Sõnumi logo

ANDKE ÜKSTEISELE ANDEKS

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10 

23. pühapäev pärast nelipüha

Andeks andmine võib vahel raske olla, kuid andestamata jätmine on veelgi raskem. See tekitab südames palju negatiivseid tundeid, näiteks viha ja kadedust. Iial ei tea, kes kannatab rohkem, kas see, kellele ei anta andeks, või see, kes ei anna andeks.
Iga inimene on ekslik. Ristiinimene palub oma eksimused andeks ja Jumal andestab igale siirale kahetsejale. Jumal armastab inimest ja ta saatis oma Poja siia maailma, et meie võiksime saada patust vabaks. Nii andis Jumal meile võimaluse saada andeks.
Kui meie saame Jumalalt andeks, siis on meil ülesanne anda andeks ka neile, kes on meie vastu eksinud. Jumalalt ja teistelt inimestelt andeks saades tuleb meie südamesse rahu ja rõõm. Hinge-rahu toob seegi, kui andestame ega pea meeles paha.
Jumal annab meile andeks, ilma et oleksime selle ära teeninud. Oma Poja ristile surema saatmine oli ennastohverdav armastus ja halastus. Meiegi andestus peaks tulema siirast südamest ja see ei tohiks teist inimest alandada ega nõuda temalt väära teo heastamist.
Maailmas on palju viha ja kurjust, olgem need, kes annavad andestust ja halastust! Andestus on parim tunnistus usust. (Soom 2016)

Sinu käes on andeksand, et Sind kardetaks. Ps 130:4

Tänapäeva inimesele on ette heidetud liigset ratsionaalsust. Me suhtlevat maailmaga eelkõige mõistuslikult, kõike läbi mõeldes, ära põhjendades.
Mis seob meid aga Jumalaga – kas intellekt või intuitsioon? Küsimus on sisuliselt sama rumal kui igivana vaidlus munast ja kanast. Iga indiviid on selleks liiga ise, iga kontakt maailmaga liiga individuaalne. On sel vahet, kas elame täie teadvusega või vaistlikult?
Ei kujuta siiski ette usku Jumala kõikenägeva silma tajuta. Olen kindel, et põhiline side Temaga on just emotsioon, tunne – mida ainult loogikaga ei seleta –, et Ta on olemas. Et Ta näeb, kuuleb, teab. See on rohkem kui käsuõpetuse omaksvõtmine. Vaid nii ületame iseendas variseri, illusiooni õige olemisest, võimaliku enesepettuse. Tema valve on justkui inimeseks ja ausaks olemise garantii.
Kas “jumalakartus” on hirm karistuse ees või lootus andeksandmisele – hoituse ja mõistmise kindlus? Kindlasti mõlemat. Ei saa midagi parata – eetilisus on põhinenud suuresti teadmisel Juma-la vihast, ent selles on ka midagi inimloomusele olemuslikku, programmeeritut. See on tahtmine, seesmine vajadus olla Tema meele järele.
Ja ometi tahaks rääkida just armastuse kiituseks. Vaid see inimesele antud võime lõpetab meie poolikuse, annab osaduse, tõmbab tõeliselt Jumala ligidusse, teeb Loojanäoliseks.
Issand, anna tunda Su lähedust, nii hirmus kui armus, iga päev, igavesti. (Arusoo 2002)

Issandal, meie Jumalal, on halastus ja andeksand, kuigi me oleme hakanud temale vastu. (Tn 9:9)

Palvetagem: Armuline Jumal, Sina ilmutad oma väge halastuse ja armastuse kaudu. Muuda ja uuenda meid, et õpiksime üksteist armastama, nagu Sina armastad meid, ja andeks andma, nii nagu Sina andestad meile. Luba oma lepituse väel aidata seda kannatavat maailma. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

EDASIMINEKUKS TULEB KELL ÕIGEKS KEERATA

Pühapäev – 28. oktoober

Apostlite Siimona ja Juuda päev ehk simunapäev

Jeesus ütleb: “Kui te annate inimestele andeks nende eksimused, siis annab ka teie taevane Isa teile andeks.” Mt 6:14

See andeksandmine, mis on meie pöördumise keskmes, et seisne sõnades või tegudes; see andeksandmine on külluslik and, ülim kõigi Püha Vaimu enese andide seas. Lepitajaks on Püha Vaim, osaduse Vaim, kelle andestusest saab kaastunne meie vendade ja õdede vastu, kes on patus ja surmas nagu me isegi. Andeks anda tähendab paluda Jumalat vendade ja õdede eest, kellega meil on raskusi; paluda tungivalt nende pöördumist nagu ka meie eneste oma; paluda Tal pöörata meie südamed Taevase Isa poole. Sest kui me palume oma ligimese eest, saab Püha Vaim tulla meisse, patustesse inimestesse. Seitsekümmend seitse korda, ütleb püha Matteus, peame andestama oma vendadele ja õdedele, et meiegi omakorda võiksime andeks saada.
Evangeeliumil pole midagi ühist filosoofiliste või teoreetiliste õpetussüsteemidega nende jaoks, kes kujutavad endale ette unistuslikke ja teostamatuid maailmu, kus nad loodavad elada õnneli-kuna. Kristuse sõnad on “vaim ja elu” (Jh 6:63). Nad on elu, sest nad on vaim, kuna vaim on see, kes elab ning hingestab ja teeb elavaks maailma. Jumala vaim on see, kes siin maailmas paneb aluse inimesele tema inimlikkuses ja ärgitab teda teistsugusele elule, igavesele elule.
Evangeeliumi lugedes on üks osa asjadest meile mõistetavad ja arusaadavad. Teised seevastu valmistavad meile raskusi ja šokeerivad meid mitte evangeeliumi enda pärast, vaid seepärast, et me ise oma eneste nõrkuste ja piiratuse tõttu, millesse meie mõistus meid on sulgenud, ei ole valmis evangeeliumi õpetust vastu võtma.
Ja samuti sellepärast, et me ei taha nõustuda, et evangeelium on Jumala arm ja tarkus ning selleks, et saada sellest haaratud ja valgustatud, peame esmalt koguma endasse Jumala armu. Üksnes Jumala arm saab aidata meil Jumala sõna mõista, et see teeks enesele meis eluaseme. Andeksandmise ja sallivusega saame minema pühkida ja unustada kurja, mis meile on tehtud. Need mõlemad on mõõt, millega meile enestele viimasel kohtupäeval mõõdetakse. Kui tahad, et Jumal sulle andes-taks, anna alustuseks ise oma vennale andeks. Ilma selleta pole sinu jaoks päästet ega halastust! (Stefanus 2015)

Anna andeks oma ligimese ülekohus ja siis, kui sa palud, vabastatakse sind su pattudest. (Srk 28:2) Ja kui te olete palvetamas, siis andke andeks, kui teil on midagi kellegi vastu, et ka teie Isa taevas annaks teile andeks teie eksimused. (Mk 11:25)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Alandlikkus on see, kui sa sinu vastu eksinud vennale anestad enne, kui tema sinult andestust paluda jõuab. Kõrbeisade tarkus

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sina oled oma Kiriku rajanud apostlite ja prohvetite alusele, mille nurgakiviks on Kristus Jeesus ise. Anna, et me nende õpetuse kaudu saame usuosaduses üheks ja koos Siimon Kananaiose, Juudas Jaakobuse poja ja kõigi teiste apostlitega kasvame Sinu templiks Vaimus. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

 

ÕIGE JA ÕEL VASTAKUTI

Esmaspäev – 29. oktoober

Vihkamine õhutab riidu, aga armastus katab kinni kõik üleastumised. Õp 10:12

Seda vanasõna tsiteeritakse ka Uues Testamendis; näiteks esimeses Peetruse kirjas: “Üle kõige olgu püsiv teie omavaheline armastus, sest “armastus katab kinni pattude hulga“” (1Pt 4:8). Sammuti viidatakse sellele Jaakobuse kirja lõpu salmides, kus räägitakse eluteelt eksinu õigele teele tagasi juhtimisest. “Mu vennad, kui keegi teist on ära eksinud tõest ning keegi pöörab ta tagasi, siis ta teadku: see, kes patuse pöörab ta eksiteelt, päästab tema hinge surmast ja katab kinni pattude hulga” (Jk 5:19,20).
Armastus ei rõõmusta ligimese patu üle, vaid annab sellele meelsasti andeks. Ta ei suurenda seda, nagu teeb meelsasti vaenulik suhtumine. Kui inimesed tõusevad üksteise vastu ja armastus ei suuda katta inimeste vaheliseid vastuolusid, siis võivad väikesteski solvangutest saada algus suured tragöödiad. Seega selles vanasõnas ei räägita inimeste patust Jumala ees, mille leppitamine nõudis Jumala Poja inimeseks saamist ja ristisurma. Siin räägitakse sellest kuidas hoida korras inimestevahelisi suhteid. Ehkki meil on kiusatus oma lähedaste peale solvuda, on meid kutsutud üksteisele armastuses andeks andma, et väikesed solvangud ei areneks kodusõdadeks.

Üle kõige olgu püsiv teie omavaheline armastus, sest “armastus katab kinni pattude hulga”. (1Pt 4:8) Sest kui üks ütleb: “Mina olen Pauluse poolel!”, teine aga: “Mina Apollose!” – eks te siis ole nagu inimesed ikka? (1Kr 3:4)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Üksainus sõna õigel ajal ja õiges kohas on otsekui pimedusse süüdatud tuli. Tuhandel viisil me saame täita Jumala ligimesearmastuse käsku. Aga selle eelduseks on, et Jumala tuli põleks meis endis. Rudolf Kiviranna

Palvetagem: Minu südames ela vaid Sina ja pühi sealt välja kõik muu. Paiga ristil pean päri-ma mina, siis kiitust laulab mu suu. Peeter Sink

* * *

 

NÄHA RUSUDES ILU

Teisipäev – 30. oktoober

Me kõik oleme saanud rüvedaks ja kõik meie õigused on määrdunud riide sarnased; me kõik oleme närtsinud nagu lehed ja meie süü kannab meid ära otsekui tuul. Js 64:5

Need lehed, mis praegu maad katavad, on rasked ja märjad. Neid ei vii tuul laiali. Oma ilu kaotanuina, maadligi surutuna ja määrdununa ootavad nad põrmuks saamist. Jesaja ütleb: Ei ole ühtegi, kes hüüaks appi sinu nime, kes ennast õhutaks sinust kinni haarama; sest sina oled peitnud oma palge meie eest ja oled lasknud meid hääbuda meie süütegude tõttu. (Js 64:6)
Aeg-ajalt me mõtleme kui palju sõltub usk meist endist ja kas üldse või on see ainult Jumala teha? Klaverimäng nõuab harjutamist klaveril, ratsasport ratsutamistrenni. Kui me tahame midagi, siis me peame ka ise ennast vahel tagant sundima, selle nimel vaeva nägema. Vaimulik laiskus ei vii meid edasi. Midagi on me enda käes ja seda ei saa keegi teine meie eest ära teha. Ka Jumal mitte. Ta hoopis peidab oma palge nende eest, kes otsimast lakkavad või pole kunagi otsima hakanudki.
Ja olekski kõik kui poleks lunastust. Midagi, mis on võimsam kui kogu inimmeel ja mõistmine. Midagi, mis kõrgub üle kogu elu, üle kogu askeldamise, üle ajaliku rõõmu ja valu. Pühakirja Laulik pöördub Psalmis 51 Jumala poole: puhasta mind patust iisopiga, et ma saaksin puhtaks; pese mind, siis ma lähen valgemaks kui lumi! Ka mina, kes olen põrmust võetud ja põrmuks pean saa-ma, võin saada uueksloodud, puhtaks-valgeks kui lumi.
Alandlikkuse tee on sügav kogemus. Sa pead tunnetama, et on taevas ja õndsus, aga ka seda, et oma jõuga sa sinna ei jõua. Sa pead tunnistama oma poolikust ja eksimusi, mõistma, et ka parim osa sinust ei maksa Jumala ees kuigi palju, halvem osa sinust aga varjutab sellegi. Sa pead nägema endas seda märga määrdunud puulehte novembri pimedas poris. Ja siiski pead sa nägema lootust, Jumala enda väljasirutatud kätt, mis Kristuses sinuni ulatub. (Kose kiriku kroonika 2012)

Kui suur on sinu headus, mille sa oled tallele pannud neile, kes sind kardavad, ja oled osutanud neile, kes sinu juures pelgupaika otsivad inimlaste nähes. (Ps 31:20)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Patustada võib nii mõtetes, sõnades kui ka tegudes, või ka kõikides neis korraga. järelikult peab ka meeleparandus toimuma kõigis kolmes sfääris: mõtetes kahetsus, sõnades patutunnistus ja tegudes, kus inimene ei luba mitte ainult patust lahti öelda, vaid ka oma käitumist muuta. Josef Albo

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus! Ole täna ja kõik mu eluaeg kõige mu töö ja tegemise alguseks. Ole mulle kurvastuses rõõmustajaks ja igas asjas abimeheks ja õnnistajaks, ja hoia mind ja kõiki mu omakseid kõige häda eest, et kuri vaenlane ja kuri selts minu üle võimust ei saa. Palve “Uuest Lauluraamatust” 1899

* * *

  

USU ALUSED

Kolmapäev – 31. oktoober

Usupuhastuspüha. Reformatsiooni aastapäev

Teist alust ei saa keegi rajada selle kõrvale, mis juba olemas – see on Jeesus Kristus! 1Kr 3:11

Kristus on inimeseksolemise koondkuju ja manifest, sõnum, millised me peaksime olema. Aga ka rõõmusõnum, et Jumal meil seda sihti saavutada aitab, isegi siis, kui me nõrkade, ekslike ja patustena seda ei vääri. Tema arm ja õnnistus teeb meid vääriliseks. Arusaam inimväärikusest juurdub veendumuses, et inimese väärtus pole bioloogilise arengu ega sotsiaalse kokkuleppe tulemus, vaid Looja poolt meile sündimises kaasa antud kingitus. Iga inimlaps on tema silmis kallis ja hindamatu.
Kristus teeb selle eesõiguse nähtavaks ja kutsub meid elama selles valguses – Jumala lastena, kellel on tema nägu, kelle osaks on vabadus ja vastutus, keda innustavad usk ja aated ning keda ühendavad armastus ja teenimine. “Kandke üksteise koormat, nõnda te täidate Kristuse käsku,” kõneleb apostel Paulus (Gl 6:2) ja maalib pildi kogukonnast, kus keegi pole võõras ega majaline, vaid osa ehitusest, mille nurgakiviks on Jeesus Kristus ise.
Ei saa olla ühiskonda ilma inimesteta. Kõige olulisem on olla inimene. Alles seejärel eestlane, eurooplane või maailmakodanik. Sellist vabaduse lähtekohta ja ootust iseloomustavad hästi Marie Underi sõnad: “Käib hingest hinge hüüd ja vastukaja, oh saabu valguspäev, me vabastaja!… Päev, mis taas kingiks meile näo ja nime, et jälle inimväärselt elaksime.” Vaba ei ole see, kes võib kõike, vaid see, kes tahab ja suudab seda, milleks ta on loodud ja mis on tema ülesanne.
On mõistetav, et just jumalasõna ja usuline ärkamine viisid rahvusliku liikumise ja iseseisvuse sünnini. Ütleb ju apostelgi (Gl 5:1): “Vabaduseks on Kristus meid vabastanud. Püsige siis selles ja ärge laske endid jälle panna orjaikkesse!” Seda usulist alust ja arusaama väljendavad ka iseseisvus-manifesti lõpuread: “Su üle Jumal valvaku…” Kui muu siin manifestis ja meie elus võib vahel ka tahaplaanile jääda, siis palvet Jumala õnnistuse pärast ei asenda miski. Eesti vajab meie palveid. (Põder 2013)

Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Vaata, see olen mina, kes paneb Siionis aluskivi, valitud kivi, kalli nurgakivi, kindla aluse: kes usub, see ei tunne rahutust (Js 28:16) ja kelles teidki üheskoos ehitatakse Jumala eluasemeks Vaimus. (Ef 2:22)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Loendamatud Jumala varaaidad on Kristuse kiriku kujul teie ees lahti. Jumal ei keela teile midagi, mis Kristuse nimel palves Temalt küsida võidaks, vaid jagab seda lausa külluslikult. Laine Villenthal

Palvetagem: Armas taevane Isa, anna, et Sinu sõna meie juures ning kogu maailmas selgelt ja puhtalt õpetatakse ja tee, et kõik, kes seda kuulevad, pühalt, kui Sinu lapsed, elaksid! Hoia meid, taevane Isa, nende eest, kes teisiti õpetavad ja elavad! Anna meile ja kogu Sinu kogudusele maa peal tõe Püha Vaimu, murra katki, keela ning saada eemale kõik kurjad kavatsused, nõnda et Sinu nime igal pool pühitsetakse ja Sinu riik meis täielikult võimuse saab! Kinnita ja hoia meid kindlalt oma sõnas ja usus kõigil meie elupäevadel! Sinu hea ning armulise tahtmise päralt on vägi ja au igavesti.

* * *

 

PÜHADE OSADUS

Neljapäev – 1. november

Kõikide pühakute päev ehk pühakutepäev

Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed. Ef 2:19

Olla võõras pole küllap kellelegi meist tundmatu kogemus. Kohati võib anonüümsus muidugi kosutada, anda isegi teatava turvalisuse tunde, aga kui elu võõrana muutub püsivaks, siis hakkab see inimest viimaks vaimselt ja sotsiaalselt lammutama. Võõraks jäämine võib olla ka suhte/suhete purunemise ja katkemise kibe tagajärg.
Pauluse jaoks on rõõmusõnum, et kristlane pole enam Jumala kojas ega Tema rahva seas võõras, vaid elab uues osaduses. Jeesusest Kristusest – tema ristisurmast ja ülestõusmisest – sai sild inimese ja Jumala vahel. Ning enamgi veel: Kristusest sai tõeline ühenduslüli inimese ja inimese vahel.
Kristlikus osaduses näeme seega kolme poolt: ennast, ligimest ja Jumalat – suhete püha kolm-nurka. Aukoht selles kuulub Jumalale. Sellise hoiaku ja lähte mõtestatus saab selgeks, kui kujutleme olukorda, mil meie jaoks eksisteeriksid üksnes inimestevahelised suhted. Jumalaga lävimist peaksime kas ebaoluliseks või lihtsalt võimatuks. Taolisel inimene-inimene horisontaalil tekib tõenäoliselt kaks põhilist kiusatust: püüe saada oma väärtus teiste arvamusest ning püüe saada oma väärtus iseeneselt. Esimesel juhul üritab inimene muganduda üldsusele, massile meelepäraselt, kasutades kas või lipitsemist ja silmakirjalikkust. See tee on aga ette nurjumisele määratud, sest varem või hiljem kogetakse, et üldsuse muutuva ja vastuolulise arvamuse järgi pole võimalik käia. Siis on lõppeks varuks vaid meeleheide ja oma väärtusetuse tajumine suletud ringina.
Teisel juhul loobub inimene üldsust kummardamast ja valib suhete määravaks printsiibiks “mina”. Ta sulgub oma egosse ning juhindub peamiselt selle vajadustest. Sageli tähendab see tõelise armastussuhte katkestamist ja purustamist – nende formaalset kuju säilitatakse vaid positsiooni kindlustamise nimel. Südametunnistus paadub ja kivineb. Seegi tee lõpeb viimaks ummikuga.
Aga kui meie ellu tuleb Jumalale meelepärase inimväärtuse taotlemine, siis sünnib täiesti uus kvaliteet. Kaob kohustus iga hinna eest joonduda valitseva arvamuse järgi, kui selle suund on jumalatu ja kaosesse viiv. Üldsuse hoiaku kõrvale asetub Jumala tahe, mis aitab kindlaks jääda ka nö üksikvõitlejana. Teisalt ei sulguta ometi “minasse” ega irduta ligimesearmastusest. Osadus Jumalaga säilitab kristlasele avatud ja elava südametunnistuse, mis on valmis paluma ka vaenlase eest (Mt 5:43-48). (Roots 2004)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kristus, kes sind kutsub enese juurde, pole iialgi üksi; Ta paneb sind istuma peolauda vendade kõrvale, sest Jumala riigis pole üheinimese lauda ega üheinimese templit. Teedy Tüür

Palvetagem: Püha Jumal, igavene Issand, Kristuses oleme meiegi liidetud Sinu paljuhäälelisse pühade koori, kes Sind kiidab taevas ja maa peal. Lase sellel osadusel tugevdada meid maailma segadustes ja ärata meis rõõmu selle päeva ootuses, kui me koos kõigi päästetutega Sind võime jäädavalt kiita. Sinule olgu ülistus ja au igavesti.

* * *

  

SURNUD, KES SUREVAD ISSANDA OMADENA

Reede – 2. november

Kõikide surnute mälestuspäev ehk hingedepäev

Õndsad on surnud, kes nüüdsest peale surevad Issandas! Ilm 14:13

Inimesel on loomupäraselt kalduv mõtlema õndsusest ja õnnest käesoleva elu kontekstis. Johannes soovib aga, et tagakiusamise olukorras oleks kristlastel selge: on tähtsamaid asju kui käesolev elu.
Tegu on tähelepanuväärsete julgustussõnadega situatsioonis, kus pühade kindlameelsus on nii oluline. Jumala rahva käsi võib käia halvasti; neid võidakse isegi hukata. Õndsad ei ole aga mitte nende piinajad, vaid nemad. Ometi on need, kes Issandas surevad, alati õndsad, mitte ainult nüüdsest peale.
Taevas ei ole niivõrd paik, kus ei tehta tööd, kuidvõrd paik, kus ei ole enam piinasid ega vaeva. Usklikud hingavad küll oma “raskest tööst”, kuid nende teod ulatuvad ellu, mis on teisel pool hauda. See annab kogu kristlase tööle väärikuse. (Morris 2003:195j)

Õige aga saab rahu, kuigi ta varakult sureb. (Trk 4:7) Sest kui me usume, et Jeesus on surnud ja üles tõusnud, siis usume ka, et Jumal äratab Jeesuse kaudu üles need, kes koos temaga on läinud magama. (1Ts 4:14)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala vitaalsus ning põhjatu energia väljenduvad Kristuses ja kanduvad üle neile, kes Temast kinni hoiavad. Elu, millest Jeesus kõneleb, algab juba materiaalses olemises, läheb läbi kõige materiaalse hävingust ja kestab igavesti. Fanny de Sivers

Palvetagem: Lootuse Jumal, me tuleme Sinu ette oma lahkunuid mälestama. Kingi meile lohutust ja rahu. Julgusta meid usus, et need meie armsad on Sinu kätes, ning tõsta meie pilk üle haudade ülestõusnud Jeesusele, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

VAHEL PILVEDE VARJUS, AGA OMETI OLEMAS

Laupäev – 3. november

Issand! Ära vihasta üleliia ja ära meenuta ülekohut lõpmata: näe, vaata ometi – me kõik oleme ju Sinu rahvas! Js 64:8

Viltu on inimese ja Jumala suhe. Inimene ja Jumal on teineteisele võõraks jäänud, Jumal ja tema väljavalitud rahvas on teineteisest võõrdunud. Prohvet teab seda, ta pöördub Jumala poole väga isiklikult ja elavalt. Ta kaebleb ja kurdab oma rahva pärast, tunnistab rahva süüd, anub andeksandmist. Need on võimsad pildid, millega prohvet inimese ja Jumala suhet kirjeldab, läbielamised ja kogemused Jumala lähedalolekust kuni tema kaotamiseni.
Prohvet ei palu, et Jumal ülekohtu unustaks. Ta palub Jumalat mitte meenutada ülekohut lõpmata. Meenutamine tähendab midagi muud kui unustamine. Unustamine leiab lihtsalt aset, meenutamine on aga otsuse tegemine. See on andestamine. Andestamine on uus algus. Prohvet usub, et Jumal andestab. Niisugune avatus on selge märk elavast suhtest Jumalaga.
Prohvet anus Jumalat oma rahva pärast. Ma mõtlen oma rahva peale, mõtlen kristlaste peale, mõtlen maailma rõõmude ja kannatuste peale. Mõtlen, kas saab Jumala üle mõelda ilma inimese üle mõtlemata.
Ja mõtlen veel, et Jumalaga on nagu päikesega: vahel pilvede taga varjus, ometi olemas. (Talvar-Heckmann, Pille 2012)

Sest sina oled meie isa! Aabraham ju meist ei tea ja Iisrael meid ei tunne. Sina, Issand, oled meie isa, muistsest ajast on su nimi Meie Lunastaja. (Js 63:16)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Usk on Kristuse kindel ja kõrvalekaldumatu nägemine. Martin Luther

Palvetagem: Püha Jumal, Sina oled andnud käsud ja ootad nende täitmist. Mõningaid on, kes ei ole kuulnud Sinu sõna, aga enamus teab Sinu käske, kuid ei ela nende järele. Ka püüdes jääme ometi võlglasteks ja meie kohta öeldakse: patune ja kadunud inimene. Seepärast on meie ainus trööst ja lootus Sinu Pojas, Jeesuses Kristuses. Tema on meie patud ristipuule viinud, meie karistuse oma surmaga kadunud ning meid surmast ellu saatnud. Kiitus ja tänu kuulugu Sulle jääva lunastuse ja lepituse eest! Ove Sander

* * *

 

Kasutatud allikad
  • Arusoo, Urmas 2002. Hirmus ja armus. – Eesti Kirik 23.10.2002: http://www.eestikirik.ee/hirmus-ja-armus/
  • Kose kiriku kroonika: Näha rusudes ilu. EELK Kose Püha Nikolause kogudus 04.11.2012: http://kosekroonika.blogspot.com/2012/11/naha-rusudes-ilu.html
    Morris, Leon 2003. Johannese ilmutus. Tallinn: Logos
  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni” (PKK): Targad ja meeletud (Õp 10:1-17). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Põder, Andres 2013. Iseisesvuspäeva jutlus. Tallinna Piiskoplik Toomkirik 24.02.2013: http://www.eelk.ee/inc.poder_jutlus.php?id=270
    Roots, Marek 2004. Tasub teada 1. osa – Osadus. – Eesti Kirik 04.08.2004: http://www.eestikirik.ee/tasub-teada-1-osa-osadus/
  • Soom, Kaido 2016. Andke üksteisele andeks. – Eesti Kirik 19.10.2016: http://www.eestikirik.ee/andke-uksteisele-andeks-4/
  • Stefanus, Tallinna ja kogu Eesti metropoliit 2015. Nädala jutlus: Andeksandmise pühapäev. Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik 18.02.2015: http://www.eoc.ee/nadala-jutlus/andeksandmise-puhapaev-2/
  • Talvar-Heckmann, Pille 2012. Vahel pilvede varjus, ometi olemas. – Eesti Kirik 31.10.2012: http://www.eestikirik.ee/vahel-pilvede-varjus-ometi-olemas/

 

Koostas Indrek Lundava
Oktoober 2018

Päeva Sõnum. Nr 106. 7. – 13. oktoober 2018

Päeva Sõnumi logo

USK JA USKMATUS

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

41. nädal: 7. – 13. oktoober 2018

20. pühapäev pärast nelipüha

Iga inimene usub millessegi või kellessegi. Sageli kipub olema, et seni, kuni kõik on hästi, usub inimene iseendasse, materiaalsetesse väärtustesse või lähedastesse. Kui aga elus tekivad min-gid probleemid ja mured, siis tunneb inimene, et ta ei saa ise hakkama ja lähedasedki ei pruugi ai-data ning rahast pole kasu. Sellistes olukordades, kus keegi aidata ei saa, mõtleb inimene vahel Ju-malale. Sageli on haigus, lähedase surm, abielu purunemine või tööprobleemid inimese elus sellised olukorrad, kus ta palvetab ja pöördub oma Looja poole. See näitab, et Jumalasse uskumiseks pole vaja ei erilisi ratsionaalseid arutelusid ega tõendusi. Piisab vaid enda piiride tunnetamisest ja inimese loomulik usklikkus paneb ta palvetama. Jumal kuuleb palveid ja aitab palujat. Seeläbi sün-nib inimese südames ka usk. Usk Jumalasse on Jumala kingitus inimesele. Usk muudab inimese elu.

Usule vastandub uskmatus. Jeesuse eluajal kahtlesid paljud Temas, eitades tema jumalikkust, ja pidasid teda rahva ülesässitajaks. Nii süüdistatakse sageli ka tänapäeval kirikut mitmesugustes asjades, milles tegelikult kirik süüdi pole. See näitab, et inimesel on raske muutuda ja raske tunnis-tada, et tema pole maailma naba.

Meiegi hinges võib olla hetki, mil usk ja uskmatus võitlevad teineteisega. Avatus Jumala kõnetusele aitab otsustada, milline tee on õige. (Soom 2014)

Tee mind terveks, Issand, siis ma saan terveks; aita mind, siis ma saan abi. Jr 17:14

Noored mõtlevad ilmselt vähem tervisele kui vanemad inimesed. Inimene mõtleb ikka sellele, kust king pigistab. Kui tervis on hea ja vastupidavus suur, pole eriti põhjust mõlgutada keha ja hinge hooldust puudutavate kõrvaliste asjade üle. Parem tegelda peaasjaga: kaasajooksmisega kirevas maailmas, läbilöömisega elus ja töös.

Noored mõtlevad ilmselt ka Jumalale vähem kui vanem rahvas. Inimene mõtleb sellele, kuhu küünib ta pilk. Kuni meeli ja mõtteid täidavad ainult maised asjad üha heitlikumaks muutuvas maailmas, võib sünnipärane Jumalaaimdus üldse taanduda. Siis kerkivad üles tuntud kujud, kes taovad uhkelt rusikaga rinnale: “Mina olen ateist!”

Aga kui elatud aastate arv aina kasvab, liikumine muutub juba aeglasemaks ja terviski hakkab logisema, siis enam ei pääse kaugemale mõtlemisest. Siiski võib inimene endiselt teha üsnagi kum-malisi mõttekäike. On neid, kes mitte ainult ei usu Jumalat, vaid nad ei usu arstegi – ehkki tohtreid võib täiesti silmaga näha ja käega katsuda. Õigem olevat alternatiivmeditsiin jms. Nii upitatakse en-diselt omaenese ego: mina tean paremini kui arstid, tean Jumala suhtes kõike paremini ja tean üldse kõike paremini. Nii elades ei näe me ikkagi veel iseendast ega oma maisest maailmanatukesest kau-gemale.

Alles seal, kus meie tunded ja mõtted tormavad sõna otseses mõttes lõpmatusse ning hüüame siis kogu südamest: “Tee mind terveks, Issand!”, võime saada abi. Jumala-kogemust on õigesti määratletud kui lõpmatusekogemust. Nii nagu lõpmatust, ei suuda me Jumalat määratleda, ent järele mõeldes võime möönda: nagu lõpmatus pole paljas tühjus, ei ole ka Jumal olematus. See, kes on valmis oma piiratud maailmast kaugemale kaema, muutub võimeliseks märkama ka igaviku imelisi jälgi meie elus.

Kuidas võib siis Jumal teha meid terveks? Vahest teeb usk meid terveks? Öeldakse ju vahel, taas sõrme üleval hoides: “Usku peab olema!” Kas seega usk Jumalasse võib meid teha terveks? Kahtlemata, sest usu kaudu – ehk täpsemalt: usus antud kontakti läbi – teebki Jumal meid terveks, nagu palub prohvet Jeremija. Sest me näeme avaramalt ja leiame sellist abi, millele me omas – olgu nooruslikus või üldse lapsikus – piiratuses enne ei olnud osanud mõeldagi.

Ei tule arvata, et nüüd tuleb ainult eestpalve abil Jumala poole võidelda haiguste vastu, mis nii või teisiti tabavad inimesi. Ei, Jumal ise on andnud meile kultuurikohustuse, kui ta käskis valitseda muu looduse üle ja teha seda heaperemehelikult “rohuaeda hoides” (1Ms 1:28 ja 1Ms 2:15). Kultuuri hulka kuuluvad ka arstid, keda tasub heade spetsialistidena usaldada. Aga viimselt on meie kõigi elu ja oskused Issanda käes. Seepärast tuleb ka Tema abi paluda, Teda kiita ja tänada. Siis oleme vaimselt terved ja leiame ihulikkugi abi. (Hiob 2016)

Palvetagem: Issand Jumal, Sina halastad neile, kes Sind appi hüüavad, ja annad patud andeks. Elusta meie südames lootus Sinu igikestvale armule, kui kohkunud südametunnistus meid vaevab. Tee meid terveks seespidise inimese poolest, pühitse meie elu ja juhi meid Sinu rahva igavesse rõõmu. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

TAEVANE KUNINGRIIK VÕI MAAILM?

Pühapäev – 7. oktoober

Siis ütlesid mõned rahva seast, kes seda kõnet kuulsid: “Tema on tõesti prohvet.” Teised üt-lesid: “Tema on Messias.” Aga paljud ütlesid: “Ega siis Messias tule Galileast.” Jh 7:40,41

Kunagise Põhja-Iisraeli rahva olid assüürlased küüditanud ära ning asustanud maa muulas-tega. Uusasukad võtsid küll omaks Moosese Seaduse, ent ei pidanud Jeruusalemma templit oma pühamuks. Suhtumine nendesse oli tõrjuv – kui “Jeesus läkitas välja need kaksteist, käskis Ta neid: “Ärge minge paganate teele ja ärge astuge samaarlaste linna.”” (Mt 10:5).

Kuigi galilealased pidasid ise endid juutideks, olid nad jeruusalemlaste silmis poolpaganad – Naatanael küsib Filippuselt umbusklikult: “Mis võib küll Naatsaretist tulla head?” (Jh 1:46). Nad teadsid: “Ega siis Messias tule Galileast?” (Jh 7:41), “Uuri järele ja sa näed: Galileast ei tõuse prohvetit!” (Jh 7:52).

Jeesus “tuli omade keskele, ent omad ei võtnud Teda vastu” (Jh 1:11). Ta “jättis Naatsareti ning asus elama Kapernauma, mis on mere ääres, Sebuloni ja Naftali aladel, et läheks täide, mida on räägitud prohvet Jesaja kaudu: “Sebulonimaa ja Naftalimaa, mere teel, sealpool Jordanit, paga-nate Galilea, rahvas, kes istub pimeduses, on suurt valgust näinud, ja neile, kes istuvad surma maal ja surma varjus – neile tõuseb valgus!”” (Mt 4:13-16).

Jeesus kiitis õndsaks neid, kel silmad olid näha ja kõrvad kuulda: “Õndsad on aga teie silmad, et need näevad, ja teie kõrvad, et need kuulevad. Sest tõesti, ma ütlen teile, palju prohveteid ja õigeid on ihaldanud näha, mida teie näete, ega ole näinud, ja kuulda, mida teie kuulete, ega ole kuulnud” (Mt 13:16j).

Aga meie? Jah, midagi ei ole parata, et meie ihusilmad ei saa Jeesust näha, nagu seda võis Toomas, kes tunnistas: “Minu Issand ja minu Jumal!” Kummatigi, ka meil on lootust. Jeesus ütles talle: “Kas sa usud seepärast, et sa oled mind näinud? Õndsad on need, kes ei näe, kuid usuvad” (Jh 20:28j). Oluline on, et me oma võimetust tunnistaksime Temale, kes võib anda silmavalguse – “Kui te oleksite pimedad, ei oleks teil pattu. Aga et te nüüd ütlete: “Meie näeme”, siis jääb teie patt teile” (Jh 9:41).

Nii me võime viimselt ka oma pimedust ja nõtrust ära tundes paluda Teda: “Ma usun, avita mind mu uskmatuseski!” (Mk 9:24). (Paul 2017)

Teda ei tohi kinni võtta pühade ajal, sest muidu hakkab rahvas mässama. (Mt 26:5)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie maailm vajab nende inimeste julgust, kes juhinduvad Jumala kuningriigist. Issand kutsub meid oma järgijatena üles olema julged, visad ja otsusekindlad kuulutades Tema sõnumit oma kaasajas.

Palvetagem: Püha Jumal, Sina ootad ka meilt midagi. Su silmad vaatavad usu peale, mida meil on vähe ja mis kipub kahanema. Siiski ära lase meil eksida kahtlustes ja lootust päris kaotada. Vala taas meie peale oma Vaimu, mis kutsub meid usule, hoiab meid usus ja saadab usu eesmärgile, igavesse ellu. Ove Sander

* * *

ABI TAGATIS ON JUMALA MUUTUMATUS

Esmaspäev – 8. oktoober

Sina, Issand, istud aujärjel igavesti ja Sinu mälestus kestab põlvest põlve. Ps 102:13

Meil ei ole vaja oma tähtsust üle hinnata. Mitte meie ei ole maailmavalitsejad. Inimesed sünnivad ja surevad, aga päike tõuseb ja loojub täpselt omal ajal. Looduse käigus on midagi, mis ei sõltu meist. Jumal on hoolitsenud maailma eest ja teeb seda ka siis, kui mõni usklik on sattunud hätta. Tema hoolitseb selle eest, et usk meis püsiks. Selline usk on tõeline jõuallikas.

Jumal hoolitseb selle eest, et usk Temasse püsib. Taavet arvestab, et teda võidakse unustada, tema nimi võib kaduda uute põlvkondade mälestusest. Aga see pole õnnetus. Jumal ei saa unustada. Tema on alati elav Jumal ja Temast ei saa mööduda. “Sinu mälestus kestab …” Nii on see teostunud. Uued põlvkonnad on tõusnud, aga elavat Jumalat kuulutatakse ja usutakse palju laiemas ulatuses, kui seda tehti Taaveti ajal. Võime üsna julgelt öelda, et Jumal jääb. (Tärk 2014:425j)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Me elame õhkkonnas, kus võib kiiresti unustada oma elava usu. Mis saab siis, kui tõuseb uus põlvkond, kes ei tunne Jumalat nii, nagu meie seda tundsime?

Palvetagem: Su kiituseks, mu Looja, laul tõusku ülesse, et kõige õnne tooja mu võtnud süle-sse. Sa imeliselt juhid ja hoiad ilmamaad ja hellameelselt hõlma mu peidad, lapse väetima. Sa tuult ja päikest saadad ja lained vaigistad; Sa öise halla saadad ja vilja kasvatad. Meid õndsusesse juhid ja ellu juhatad. Su armu äärt ja põhja, kes jaksaks seda ülista. Aukusti Waldemar Koskimies

* * *

JUMALA KORRALDUS USULISE INFORMATSIOONI ANDMISEKS

Teisipäev – 9. oktoober

Me jutustame tulevasele põlvele Issanda kiituseväärt tegudest, Tema vägevusest ja Tema imedest, mis Ta on teinud. Ps 78:4

Jumala Sõna paneb usulise kasvatamise ülesande vanematele. Oli aeg, millal püüti seda üle-sanne asetada koolile. Tulemused olid puudulikud, sest õpetajad andsid seda edasi kui informatsiooni. Lapsed olid küll teadmisi saanud, aga puudus vaimulik mõju. Nüüd langeb see kohustus uuesti vanematele.

Jumala rahva ajalugu erineb tavalisest ajaloost. Rahva tavaline ajalugu on tutvustus üksikutest kangelastest ja kogu rahva suurtest tegudest. Jumala rahva ajalool on vaid üks kangelane – Jumala. (Tärk 2014:277j)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõnikord tuleb kasuks minevikku meelde tuletada. Unusta-mine ning edasiliikumine ei pruugi alati kõige õigem tegu olla.

Palvetagem: Armas Taevane Isa! Sa armastasid meid enne ilma rajamist ja oled meile ka riigi valmistanud, kust ootame lapse pärandust. Sinu armastus on suur, sest oled me nimed oma eluraa-matuse kirjutanud!

* * *

  

TÄIUSLIKKUS

Kolmapäev – 10. oktoober

Ka teie olite varem Jumalast võõrdunud ja oma mõtlemise poolest tema vaenlased oma kurjade tegudega. Kl 1:21

Jumal soovis, et inimesed ja kõik nende järeltulijad Tema täiuslikkusest osa saaksid. Me tea-me mida inimene tegi – ta vilistas selle peale. Ta silmad vaatasid maa peale ja ta leidis, et seal on nii palju põnevat, et tema oma elu ajal on täiesti rahul sellega, mida ta sellel maal tundma õpib, mida ta võib omale saada ja mis teda võib õnnelikuks teha.

Kui esimeste inimeste silmad pärast pattulangemist avanesid, oli nende esimene avastus see, et nad nägid endid alasti olevat! Üks suur mõtleja ütles: “Viimane avastus mille inimene, kes on ter-ve maailma hüvesid ahminud, teeb, on seesama, mida esimene inimene avastas, et ta on puupaljas, alasti ja et tal pole mitte midagi!”

See, mille inimesed arvasid täiuslikuks loonud olevat, uskudes, et nad on Jumala üle kavaldanud, luues parema maailma, kui seda Jumal on teinud. Kas see pole manduva maailma tunnus, et selle rahvad valmistuvad enesetapule?

Pole siis ime, et sellel maal ei ole rahu ja sõprust inimeste vahel. Siin valitseb hirm tuleviku ees. Sellel maal valitseb vaen ja pole sugugi imestav, et maailm on sellist nägu. Silmad, mis ei ole tõusnud üles, ja süda, mis ei ole oodanud avatud taevast, peavad leppima sellega, mida nad maa peal on avastanud. (Haamer 1998:125j)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas sinu elu head kavatsused jäävad teostamata, sest puudub valmisoleks kannatada vaimulike eesmärkide saavutamise pärast? (vt Mt 7:24-28)

Palvetagem: Issand, Sinu veri on ülim vara, otsata. Kõik armu täius tuleb sellest, see maksab taevas igavest.

* * *

 

TÄNU JUMALALE

Neljapäev – 11. oktoober

Issanda parem käsi on tõusnud kõrgele, Issanda parem käsi teeb vägevaid tegusid! Ps 118:16

Issanda käsi on Vanas Testamendis väljend, mida kasutatakse Jumala suurte päästetegude kirjeldamisel. Jumal päästis Iisraeli Egiptuse orjusest “tõstetud käsivarrega”.

“Seepärast ütle Iisraeli lastele: Mina olen Issand ja mina viin teid ära egiptlaste teoorjuse alt; ma päästan teid nende orjatööst ja lunastan teid oma väljasirutatud käsivarrega ning suurte kohtupidamistega. Mina võtan teid enesele rahvaks ja olen teile Jumalaks, ja teie peate tundma, et mina olen Issand, teie Jumal, kes teid viib välja egiptlaste teoorjusest.” (2Ms 6:6,7)

Psalm räägib kristlasele turvalisest lootusest Jumala peale. Tal pole vaja karta, vaid ta võib kõiges loota Jumala abile. (Laato 2015:320j,323)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Miks on meid vaja enne nuhelda, kui saame tõeliselt Juma-lale kiitust laulda? Too Jumala ette oma mured ja pettumused.

Palvetagem: Kingi meile usujulgust ja tunnistajameelt. Hoia meid häbenemast inimesi, et sa ei peaks kord meid häbenema oma Taevase Isa ees. Anna õiged sõnad meie suhu. Pane meie keel kuulutama sinu kiitust ja rääkima sinu suurtest tegudest neile, kelle kõrvale sina oled meid elama asetanud. Eduard Salumäe

* * *

  

UUE LOODU TEKKIMINE

Reede – 12. oktoober

Kui te vaid jääte kindlaks ja rajatuks usule ega lase end kõrvale viia evangeeliumis olevast lootusest, mida te olete kuulnud. Kl 1:23

Paulus teab, et tõeline kristlik usk on selle elu algus, mis Jumalast antuna viiakse Tema poolt ka täiusele (Fl 1:6). Apostel teab ka, et tõeline usk saab ilmsekskannatlikus ja järjekindlas kristlikus elus päev päeva kõrval, samal ajal kui usk, mis pole tõeline, mida aga varastel etappidel on raske tõelisest eristada, hääbub ja sureb. Jumal kinnitab, ettõeline usk jääb püsima lõpuni. Kristlane ini-mesena saab kindlaks teha oma usu tõelisuse ainult kannatliku püsivuse kaudu, julgustatuna (vrd Rm 5:1-5) kristlikust lootusest.

Jumal on põhimõtteliselt andnud evangeeliumi teada kogu loodule siin maailmas. Vaaladest ookeanis kohisevate koskedeni on kogu loodu põhimõtteliselt Jumalaga lepitatud. Nagu valitseja, kes midagi välja kuulutab ja siis saadab käskjalad selle sõnumiga impeeriumi kaugeimatessegi nurkadesse, on Jumal Jeesuses Kristuses kuulutanud üks kord ja alatiseks, et Tema poolt loodud maailm on nüüd Temaga lepitatud. Käskjalad, tõtates selle sõnumiga maailma kõikidesse nurka-desse, on lihtsalt selle minevikus antud kuulutuse vahendajad. (Wright 2003:75,77)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala õnnistused ei lange meile siiski iseenesest sülle. Ju-mala õnnistused saadavad neid, kes Jumalat usaldavad ja Tema nõuannetega arvestavad. Joosep Tammo

Palvetagem: Jumal, jäta mulle vankumatu usk Sinu puhta ja selge Sõna püsimisse. Tänu, Issand, et Sinu Sõna jääb igavesti ja seepärast on see ka usaldatav ja kindel. Anders Nohrborg

* * *

VAATA PÄÄSTJALE, RISTIS ÜLENDATUD ÕNNISTEGIJALE

Laupäev – 13. oktoober

Mooses palvetas rahva eest. Ja Issand ütles Moosesele: “Tee enesele madu ja pane see ridva otsa, siis jääb elama iga salvatu, kes seda vaatab!” 4Ms 21:7,8

Jumala eesmärk oli seda rahvast, kes nii rumal oli oma ihaldamistega, siiski päästa. Ta pidi selleks, et rahvast korrale kutsuda, midagi tegema. Ta saatis maod teadmisega, et need hirmsat kahju inimestele teevad. Ainult selle vahega, et varsti koos madude nuhtlusega rippus vaskmadu ridva otsas pääsemise sümbolina.

Meie silmad pole seda vaskmadu näinud. Ometi on Jumal ka meile lasknud sellise pääsemise tähe püstitada: “Ükski, kes Temasse usub, ei pea hukka saama!” ütleb Jeesus ühenduses sellega, kui Ta ennast võrdleb kõrbes ülendatud ussiga (Jh 3:16). Jumala pääste pole kunagi kaugel. Ta pole kaugel ühestki inimesest.

Sajad tuhanded inimesed olid Iisraeli leeris. Mõnele kumas ainult kujutus ridvale püstitatud maost, aga ta sai sellele vaadates ometi terveks. Kuidas see oli võimalik? Ta uskus Jumala päästesse. Ta sai terveks ka siis, kui ta silmad sulges ja sellele mõtles.

Meil ei ole tarvis mitte kujutlust Jumala päästest, vaid usku sellesse. Meil ei ole tarvis neid risti tükke, mida keskajal määdi vagadele kalli hinna eest kui reliikviaid. Meil on tarvis usku ristis rippuvasse Päästjasse. (Haamer 1998:367)

Siis Mooses läks koos Aaroniga vaarao juurest välja. Ja Mooses hüüdis Issanda poole konnade pärast, keda ta oli vaaraole saatnud. (2Ms 8:8) Ja nõnda nagu Mooses ülendas kõrbes vaskmao, nõnda peab ülendatama Inimese Poeg (Jh 3:14)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas ei pea Jumal midagi ka meiega ette võtma, et meid lahti raputada sellest mugavast orjapõlves rasvasöömise võimalusest?

Palvetagem: Sa trööstid mind, mu kurbus on Sul teada – Sa mõistad põrmulapse ohkeid, valu. Kui eksis, võid kõik jälle korda seada ja murtud hinge armukätel talud. Milla Krimm

* * *

 

Kasutatud allikad
  • Haamer, Harri (1998) Avatud taeva all: [postill]. Tallinn: Logos
  • Hiob, Arne 2016. Nädala mõte. 03.10.2016. EELK Tallinna Jaani kogudus: http://www.tallinnajaani.ee/vaimuelu/n%C3%A4dala-m%C3%B5te/124-n%C3%A4dala-m%C3%B5te-3-10-2016.html
  • Laato, Antti 2015. Kristus psalmides. Märjamaa: http://www.eliisabet.ee/pdf/Laato-Kristus_Psalmides.pdf
  • Paul, Toomas 2017. Nädala mõte. 23.01.2017. EELK Tallinna Jaani kogudus: http://www.tallinnajaani.ee/vaimuelu/n%C3%A4dala-m%C3%B5te/151-n%C3%A4dala-m%C3%B5te-23-01-2017.html
  • Soom, Kaido 2014. Usk ja uskmatus. – Eesti Kirik 22.10.2014: http://www.eestikirik.ee/usk-ja-uskmatus-5/
  • Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos
  • Wright, Nicholas Thomas 2003. Pauluse kiri koloslastele; Pauluse kiri Fileemonile.Tallinn: Logos

Koostas Indrek Lundava.

Oktoober 2018

Päeva Sõnum nr 105. 30. september – 6. oktoober 2018

Päeva Sõnumi logo

SUURIM KÄSK

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

Päeva Sõnum Nr 105. 40. nädal. III aastakäik

30. september – 6. oktoober 2018

19. pühapäev pärast nelipüha

Kord küsiti Jeesuselt, milline on suurim käsk. Jeesus vastas: “Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega! See ongi suurim ja esimene käsk. Teine on selle sarnane: armasta oma ligimest nagu iseennast!” Neis kahes käsus on võetud kokku kristlasena elamise reeglistik, sest armastus on jõud, mis aitab inimesel teha elus õigeid vali-kuid.

Kui inimene armastab Jumalat, siis ta ka peab kinni kolmest esimesest käsust. Jumalat armas-tav inimene ei teeni ebajumalaid ega nimeta Issanda nime ilmaasjata ning läheb pühapäeval ka pü-hakotta. Samuti püüab ligimest armastav inimene elada oma elu nõnda, et ta ei tee teisele inimesele paha, vaid püüab teha talle head. Kui muud käsud keelavad mingi tegevuse, mis põhjustab maail-mas halba, siis armastuse kaksikkäsk paneb inimese mõtlema selle üle, kuidas ta peaks elama oma elu õigesti.

Armastus kutsub meid muutma oma suhtumist nii Jumalasse kui ligimesse. Armastus kutsub teenima Jumalat ja aitama lähedasi. Armastus leiab õige tee, kuidas osutada nii Jumalale kui ligi-mestele oma suurimat tunnet.

Armastus inimese südames on Jumala kingitus. Me võime vastu võtta Jumala armastuse oma ellu ja seejärel armastame ka Jumalat vastuarmastusega ning osutame temale oma tänulikkust. Ning saades Jumalalt armastuse, suudame seda jagada ka oma ligimestele. (Soom 2016)

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda. 1Jh 4:21

Armastusest on räägitud väga palju ja räägitakse edasi, sest ilmselt pole seda kunagi liiga pal-ju ega iialgi piisavalt. Inimene räägib ikka sellest, mis on talle kõige tähtsam ja millest ta kõige enam puudust tunneb. Ilmselt on siis armastusel nii kõikehõlmav koht meie elus, et sellest ei saada mööda isegi siis, kui seda soovitakse.

Seepärast on armastus oluline kõigis kultuurides ja usundites, kuid eriti keskseks ja mõjukaks tõuseb see Jeesuse kuulutuses. See nn armastuse topeltkäsk on iseloomulik kogu Jeesuse sõnumile. Keegi ei suuda armastada tõsiselt Jumalat, kui ta ei armasta endale lähimat ehk ligimest, kuid ka keegi ei suuda tõsiselt armastada ligimest, kui ta ei armasta kõigile ühist Loojat ehk Jumalat.

Tänapäeval on armastuskäsust vahel nii aru saadud, nagu võiks selle nimel kummutada kõik muud käsud. “Eetilistes küsimustes mängitakse seetõttu sageli ligimesearmastuse käsk välja teiste käskude vastu. Teisisõnu: kõik, mida tehakse armastusest, on lubatud. Sest armastus on ju ülim käsk. Ja vastupidi: kõik, mis näib mulle armastuseta, ei ole kindlasti Jumala tahe,” selgitab Guido Baltes. “Kes küsimust ülima käsu kohta nii tõlgendab, see on Jeesust ja juudi õpetajaid põhjalikult valesti mõistnud.” Ülim ehk suurim käsk on Jumala seaduse kokkuvõte (mis sisaldab kõik muud käsud), mitte reduktsioon miinimumile (mis välistab teised Jumala käsud).

Siinkohal tõuseb Jeesuse kuulutuses esile veel üks element, mis eristab teda eelkäijaist. Vanas Testamendis on öeldud: “Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hin-gest ja kõigest oma väest!” (5Ms 6:5). Jeesus täiendab seda lauset: “Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamest ja kogu oma hingest ja KOGU OMA MÕISTUSEST ja kogu oma väest!” Ar-mastus ei ole ainult tunde asi (kogu südamest ja hingest) ega tahte asi (kogu oma väest), vaid ka mõistuse asi! Seda on põhjust esile tõsta, sest tundub, et inimesed just mõistust on valmis armastuse puhul kõige rohkem kaotama – ja seda veel ülistavad, et see olevatki õige armastus, kui kaob mõis-tus.

Ei, armastus on elu lõputu hoidmine, mis oma kõikehõlmavuses ei välista midagi, vaid pigem sisaldab kõike. Ka mõistust! Sellest, mis mulle tundub armas, ei tohi teha armastuse kui sellise mõõdupuud. Inimene võib “armastust” järgides komistada iseendasse – samamoodi kui võib juhtuda üksnes mõistust järgides. Nii nagu meie mõistus on inimlikult piiratud, on ka meie armastus inimli-kult piiratud. Oma piiratust suurendame seeläbi, kui ühte või teist komponenti hoopis kõrvale jäta-me. Jumala- ja ligimesearmastus kuuluvad Jeesuse kuulutuses pühakirja tuumana kõige laiemas tä-henduses kokku.

Seega kui tahame, et meil armastuses õnnestuks, säilitagem mõistus! Mõistuse kasutamine ju-ba ainuüksi õpetab vaatama peale iseenda ka ligimese peale. See on ju elementaarne, et me ei ela üksi maailmas, mistõttu peame arvestama teistega. Ligimeses hinge ja südamega venna nägemine suunab aga pilku Jumala poole, keda tõelise armastuse Issandana on meile avanud, õpetanud ja il-mutanud Jeesus Kristus. (Hiob 2017)

Jeesus vastas talle: “Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hin-gega ja kogu oma mõistusega! Armasta oma ligimest nagu iseennast! (Mt 22:37,39) Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist!” (Jh 13:34) Jah, see ongi sõnum, mida te olete kuulnud algusest peale, et me peame üksteist armastama. (1Jh 3:11)

Palvetagem: Armas taevane Isa, Sina oled meile andnud käsud oma armastuse märgiks. Ilma Sinu abita me ei suuda siiski järgida Sinu tahet ja täita Sinu armastuse käsku. Saada Püha Vaim meid juhtima, et armastaksime Sind üle kõige ja leiaksime armastuses tee ligimese juurde. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

ELUSEADUS

Pühapäev – 30. september

Jeesus ütles: “Sellest tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid, kui te üksteist armastate.” Jh 13:35

Iseenesest pole selles midagi uut: seda, et ligimest tuleb armastada nagu iseennast ja Jumalat üle kõige, teati juba Kristuse-eelsel ajal. Jeesus rõhutas armastuse vastastikusust: ligimesearmastust peab ületama vennaarmastus. “Uue käsusõna ma annan teile, et te üksteist peate armastama, nõnda nagu mina teid olen armastanud; et teiegi üksteist armastaksite! Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!” (Jh 13:34,35;1968)

Kristlikult vennameelelt on õpitud ka ilmalikus elus. Olen kuulnud pulmade isamehi ütlemas, et kahekesi kantud koorem on poole kergem koorem ja üheskoos kantud rõõm poole suurem rõõm. Õige! Mõnes mõttes on armastuseasjad meile vägagi selged. Kes ei teaks, et teistest hoolimine ja abistamine peaksid olema kõikjal eesmärgiks? Samuti aga teame, et need kõikjal sugugi ei ole saa-nud tõeluseks.

Küsimus on pigem Kristuse käsuga seoses: kas armastust saab käskida? Kas armastusest saab teha mingit seadust, milleks kohustada? Kas meie spontaansed emotsioonid on ikkagi sellised, mida saab suunata? Paraku ei ole emotsioon veel kogu armastus – pigem on see õieks millegi palju süga-vama kohal. Armastuse juur on nähtamatu, nii nagu taime juur maa all. Tüvi ehk vars võib olla üsna igapäevane – kuid ainult igapäevaelus püsiv kannab! Tundeid ei saa otseselt käskida, küll aga kaud-selt.

Nii saab ka armastust käskida – teha meile seaduseks ja kohustuseks, et hoolime ning aitame oma ligimest. Mis ülesanne üldse on käskimisel? See näitab, et meil on midagi veel puudu või puudulikult – ja tahab meid panna õiges suunas liikuma. Vahel õhutab meid tegutsema sügav tunne, teinekord kasvab tunne välja tegudest. Kuid me saame alati head tahta ning teha selle endale lausa eluseaduseks. (Hiob 2016)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal on andnud meile selle maailma ja elu, on andnud mõistuse ja südametunnistuse, et seaksime oma kodu, oma rahva ja riigi asjad paremasse korda. Aga me suudame seda ainult siis, kui saame ise korda. Jaan Kiivit jun

Palvetagem: Jeesus, aita mul Sind taas tunda ning olla Sulle abiks kõigi oma vendade juures, kes koos minuga palverännakul viibivad; sest oleks võlts Sinu kuju ees nutta, kui ma Sind, Elavat, ei järgiks inimkonna teel. Michel Quoist

* * *

 

JUMALA KÄSKUDE JALGRADA

Esmaspäev – 1. oktoober

Anna mulle arusaamist panna tähele Su Seadust ja seda pidada kõigest südamest! Ps 119:34

Me ei tunne Jumala Sõna kunagi nii hästi, et ei vajaks enam õppimist. Eriti, mis puudutab sel-le ellu rakendamist ehk Tema käskude jalgrajal käimist. Jeesus ütles: “Võidelge, et minna sisse kit-sast uksest, sest paljud, ma ütlen teile, püüavad minna, aga ei suuda!” (Lk 13:24)

Niisiis ei ole lauliku palve, “Lase mind käia sinu käskude jalgrajal” (Ps 119:35) sugugi liigne.(PKK)

Sina andsid neile oma hea Vaimu, et neid targaks teha, oma mannat sa ei keelanud nende suu-dele ja andsid neile vett, kui neil oli janu. (Ne 9:20)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui Jumal tahab midagi selles maailmas ilmutada, edasi anda, siis selleks kasutab Tema teid. Olge siis kasutatavad Tema käes, austage Issandat ja jagage Jumala headust! Joel Luhamets

Palvetagem: Sa taeva anni jagaja, meid eluteele juhata ja päästa eksitusest! Ei siis me usust tagane, vaid ustavalt Sind järgime ka vaevas, viletsuses. Jõua, nõua enesele, kes Su poole palveta-vad, lapse õigust ihaldavad! Michael Schirmer

* * *

 

JUMALA SÕNA JÄRGI ELAMINE

Teisipäev – 2. oktoober

“Päeva Sõnum’i” teine aastapäev

Õndsad on need, kelle elutee on laitmatu, kes käivad Issanda Seaduse järgi! Ps 119:1

Laul algab õndsaks kuulutamisega. Tõelises õnnelikus olukorras on inimene, kes otsib oma elus igas olukorras Jumala tahet. Sellest õnnest räägiti juba laulude raamatu alguses, esimeses lau-lus.

Kohe alguses rõhutakse, et õndsad on need kes käivad oma elus Jumala tahte järgi. Käimine tähendab tegeliku elu, mitte teoreetilist heakskiitmist ja õigekspidamist. Küsimus on, kas usutun-nistus läheb kokku tegeliku eluga. Just tegelikkuses Jumala Sõna järgi elamine on olnud usurahva nõrk koht alati ja on ka meie puhul. (PKK)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Õndsad on, kel puhas süda! Isa käed neid hoiavad: kui ka tuleb elus häda, siis nad abi leiavad; kui nad usus kindlaks jäävad, Tema vaimus võitlevad, Jumalat nad ikka näevad, Tema väes kord võidavad. Georg Kiviste

Palvetagem: Püha Jumal, tee minus oma tööd, nii et Sina oled minu elu. Ümbritse mind, nii et Sina oled minu maailm. Täida mind nii täielikult, et saaksin ise väikeseks ja vaid Sina oled suur. Jörg Zink

* * *

 

USKUDA JA TUNNISTADA

Kolmapäev – 3. oktoober

Kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja oma südames usud, et Jumal on Ta üles äratanud surnuist, siis sind päästetakse, sest südamega usutakse õiguseks, suuga aga tunnistatakse päästeks. Rm 10:9,10

Jeesus Kristus on usu alustaja ja täidesaatja (Hb 12:2). Meie usk ei ole meie enda tegu. Mis-moodi usuni jõutakse, ka see ei ole meie teha. Nagu jõed saavad alguse allikast, saab inimese usk alguse ühest allikast – Jumalast – ja tärkab inimese südames.

Paulus räägib südames oleva usu kõrval selle suuga tunnistamisest. Jumalateenistusel tunnis-tame usku apostelliku usutunnistuse sõnadega. See on ühine tunnistusosadus kõigi maailma krist-lastega.

Teine asi on oma usku tunnistada väljaspool kirikumüüre ja kogudust – oma igapäevaelus, seal, kus usu tunnistamine ei näi olevat loomulik eneseväljendus.

Mismoodi reageeritakse sellele, kui me inimestega vesteldes tunnistame, et Kristus on meie Issand? Võib juhtuda, et seda ei võeta tõsiselt – see pole aktuaalne teema. Maailma silmis on see pigem veidi piinlik teema. Viisakamad püüavad tunnistuse lihtsalt tähelepanuta jätta, vähem viisa-kad kasutavad võimalust oma vaimukust näidata.

Trenditeadlikumad kuulutavad küll oma religioossust, kuid sinna juurde käib tingimata klau-sel: usk on isiklik asi. Mul on minu eriline jumal (peab ju olema eriline, sest mina ise olen nii erili-ne!), meil on oma eriline suhe ja teistel pole sellega asja. Individuaalsus on tänapäeva võlusõna. Ainuke häda individuaalse jumalaga on see, et neid koguneb siia maailma kuidagi palju ja pahatihti on nad liiga järeleandlikud.

Lihtsam on tunnistada neile ja usust rääkida nendega, kes kannavad endas ühist usku Kristu-sesse või on pühendunud tõe otsimisele muul moel. See on loomulik ja kinnitab meid. Aga kuidas siis usku tunnistada nende keskel, kes ei pea ennast usuga kuidagi seotud olevaiks, kes ei saa ega tahagi usust aru saada? Mida siis teha, kuidas siiski usku Kristusesse kuulutada? Kuidas täita Issan-da käsku “Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule!” (Mk 16:15).

Palju sõltub inimestest, kelle suhtumine, kogemused ja teadmised on erinevad. Täita Issanda käsku ei õnnestu üksnes ja alati sõnadega. Sõnu on ju kergem teha kui tegusid. Lihtne on ilusaid sõ-nu puistata, kuid oma elu ja tegudega tunnistust anda Kristusest ja kuulutada evangeeliumi on hoo-pis teine asi. Palju raskem on armastada teist inimest kui sellest rääkida. Evangeeliumi kuulutamine sõnades saab teoks siis, kui see sõna saab kuulutaja enda jaoks teoks.

Sõna saab kuulutaja enda jaoks teoks siis, kui tal on isiklik suhe Issanda Jeesuse Kristusega. (Olesk 2004)

Igaüht nüüd, kes mind tunnistab inimeste ees, teda tunnistan ka mina oma Isa ees, kes on tae-vas. (Mt 10:32)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Uskliku inimese silmadel, Pühast Vaimust selginenud sil-madel on eriline võime. Nad näevad Jumala tõotusi ja nõnda, et tulevik muutub olevikuks. Albert Soosaar

Palvetagem: Kes mul isandaks võiks saada nagu Jeesus, kuna Ta mind on surmast lunastada võtnud oma verega? Kes mu eest on elu andnud, – ei Tast lahku iialgi. Talle hing on truudust van-dund, truudust kuni surmani! Carl Johann Philipp Spitta

* * *

 

ARMU LÄBI ON MEIE VEAD PIGEM JALATOED KUI KOMISTUSKIVID

Neljapäev – 4. oktoober

Imelised on Sinu tunnistused, sellepärast hoiab neid minu hing. Ps 119:129

Piibel ei too esile inimeste vigu ainult selleks, et meid hoiatada, vaid ka selleks, et ilmutada, kuidas me võime oma vead andeks saada ja neist kõrgemale tõusta. Piibel paljastab tõe, et Jumal ei pigista me patu ees silmi kinni. Kristuse rist on tunnistajaks hinnale, mille Jumal maksis, et meile andeks anda enne ja pärast seda, kui meist said usklikud.

Jumala Sõna järgi elamisel on ka vägi – vägi kaitsta meid vigade tegemise eest, mis haavavad Jumalat ning teevad haiget meile endile ja teistele. Laul 119 on pühendatud Jumalale tänuks Seadu-se eest. Laulik oli tänulik. Kui palju tänulikumad peaksime olema meie, kes teame ülejäänud lugu, Kristuse lugu? (Hawkins 2010)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Selle maailma arukad taipavad, et Jumal on igavene elu ja tõde, mida saab ära tunda. Aga Jumala Sõna, kes on tõde ja elu Isa juures, tegi endast tee, kuna ta võttis endale inimese loomuse. Kõnni seda teed, vaadeldes Tema alandlikkust, ja sa jõuad Jumalani välja. Augustinus

Palvetagem: Me kiidame Sind selle eest, et Sa oled usaldanud meile ülesande kuulutada Sinu riiki neile, kes Sind veel ei tunne, Sa ainus tõeline Jumal. Ärata meie hulgast mehi ja naisi, kes taha-vad Sinu tunnistajad olla kuni maailma otsani ja on julged ning võimelised Sinu suurt tööd edasi viima. Samuel Stadener

* * *

 

OTSUS ELADA ÕIGESTI

Reede – 5. oktoober

Oh, et mu elutee oleks kindel, et ma peaksin Su määrusi. Siis ma ei jää häbisse, pannes tähele kõiki Su käske. Ps 119:5,6

Kes ei tahaks, et tema elutee oleks kindel. Aga ilusatest soovidest on üksi vähe, midagi on tar-vis ka ettevõtta. Inimese elu on alati selline, millisena ta otsustab seda elada. Kui otsustakse, et ei taheta Jumala asjadega lähemalt tegemist teha, siis nii ongi ja seda ei saa muuta mitte keegi teine, isegi mitte Jumal. Siin on vastupidine otsus: “Ma tahan teha seda, mis ma tean olevat õige.” Seni kui inimene midagi ei otsusta, miski ka ei muutu ja kõik läheb “vana rada”.

Kas me tahame elada sellist elu, nagu me praegu elame? Kui ei, siis võtta midagi ette. Loomu-likult on oma otsusest vähe. Selle teostumiseks on tingimatult tarvis Jumala abi. Sellepärast ongi siin ka palve: “Ära hülga mind päriselt” (Ps 119:8). (PKK)

Nad mõlemad olid õiged Jumala silmis, elades laitmatult kõigi Issanda käskude ja nõudmiste järgi. (Lk 1:6) Ja sellest me tunneme ära, et oleme teda mõistnud, kui me peame tema käske. (1Jh 2:3) Ja kõigile, kes seda juhtnööri mööda käivad, neile olgu rahu ja halastus, ja ka Jumala Iisrae-lile! (Gl 6:16)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tõeline vabadus on see, kui me vabatahtlikult ja rõõmsa meelega, mõtlemata karistusele või tasule, teeme seda, mida käsib seadus. Martin Luther

Palvetagem: Issand, õnnista minu kõrvu, et need võiksid tabada Sinu häält; et need oleksid vastuvõtlikud hädasolijate häälele; et need oleksid suletud lärmile ja lobale; et need ebamugavana tunduvat tähelepanuta ei jätaks. Sabine Naegeli

* * *

 

USU ÕIGUSE TÕESTUS

Laupäev – 6. oktoober

Seesama Issand on kõikide Issand, rikas kõikide heaks, kes Teda appi hüüavad. Sest igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse. Rm 10:12,13

Aamos tõestas juba vanasti, et Jumal karistab kõiki rahvaste pattude eest (Am 1 ja 2), nüüd tõestab Paulus, et Jumal päästab oma armust kõik, kes Teda appi hüüavad. Meetod, mis kõlbab ühe patuse päästmiseks, sobib ka teise päästmiseks, sest “kõik on pattu teinud” (Rm 3:23). Päästerõngas kõlbab igale uppujale, sõltumata tema rahvusest. On olemas vaid üks Jumal, üks ohver pattude eest ja üks pääsetee – usutee. Teist võimalust lihtsalt ei ole ja pole ka vaja.

Päästetud elavad Jumala armu rikkusest, mida nad võtavad vastu usu palve kaudu. See ongi lapseseisund. Lapsel endal ei ole midagi, aga Isal on kõik ja sellepärast on ka lapsel kõik. Tal tarvit-seb vaid paluda. Kõik need päästetakse, kelle vaesus on muutunud palveks ja kelle enda jõetus on pannud nad uskuma Jumalasse Jeesuse Kristuse läbi.

Kui selle ainsa pääsetee usus vastu võtame, muutub Jeesus meile Issandaks. Ta muutub meie mõtete ja tunnete, soovide ja ideaalide käskijaks. Ta on Issand elu ja surma üle. Uskumise ja allumi-se momendist alates on Jeesus meie Päästja, õpetaja, nõuandja ja valitseja. Meie kohus on Teda usaldada, armastada ja austada. (Tärk 2002:399,401)

Peetrus ütles: Tõepoolest, nüüd ma mõistan, et Jumal ei ole erapoolik (Ap 10:34). Kas Jumal on üksnes juutide Jumal? Eks ta ole ka paganate Jumal? Jah, ta on ka paganate Jumal! (Rm 3:29) Ja sünnib, et igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, pääseb. Sest Siioni mäel ja Jeruusalemmas on pääste, nii nagu Issand on öelnud; ja pääsenute hulgas on need, keda Issand kutsub (Jl 3:5; vt Ap 2:21).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Rikkaks saada. Kas ka sina unistad sellest? Aga ainult üks rikkus suudab sind väliseltki ilusaks muuta, sisemine rikkus, kui sa oled rikas Jumalas. Otsi, kuidas rikkaks saada. Kes otsib, see leiab. Eenok Haamer

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus! Anna armu, et me võiksime olla nende hulgas, kes käivad oma eluteed Sinu jälgedes! Halasta meie peale ja võta meid omade hulka! Toomas Paul

* * *

 

Kasutatud allikad
  • Hawkins, Raymond N. 2010. Vead Piiblis. – Päevasõna 27.06.2010 : https://www.paevasona.ee/2010/07/27
  • Hiob, Arne 2016. Nädala mõte. 20.06.2016. EELK Tallinna Jaani kogudus: http://www.tallinnajaani.ee/vaimuelu/n%C3%A4dala-m%C3%B5te/95-n%C3%A4dala-m%C3%B5te-20-%E2%80%9326-06-2016.html
  • Hiob, Arne 2017. Nädala mõte. 16.10.2017. EELK Tallinna Jaani kogudus: http://www.tallinnajaani.ee/vaimuelu/n%C3%A4dala-m%C3%B5te/300-n%C3%A4dala-m%C3%B5te-16-10-2017.html
  • Olesk, Argo 2004. Uskuda ja tunnistada. – Eesti Kirik 29.09.2004: http://www.eestikirik.ee/uskuda-ja-tunnistada/
  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni” (PKK): Jumala sõna toob elu (Ps 118:19-119:48). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Soom, Kaido 2016. Suurim käsk. – Eesti Kirik 21.09.2016: http://www.eestikirik.ee/suurim-kask-6/
  • Tärk, Osvald (2002) Rooma kirja seletus. Tallinn: Logos

 

Koostas Indrek Lundava.
September 2018

Päeva Sõnum. Nr 104. 23. – 29. september 2018

Päeva Sõnumi logo

KRISTLASE VABADUS

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

Nr. 104. 39. nädal. 23. – 29. september 2018. III aastakäik

18. pühapäev pärast nelipüha

Sageli arvatakse, et kristlase elus on tohutud piirid, millest peab kinni pidama. Pühakiri annab inimesele eluks teatud reeglid, kuid vahel tundub, et nendest jääb veel väheks ja siis mõeldakse reegleid omalt poolt juurde.

Tulemuseks võib olla see, et kõik kipub elus olema reglementeeritud, alates riietumisest ja lõpetades ristiinimesele sobiva soengustiiliga. Mida rohkem piire, seda vagam, nii arvavad mõnedki usklikud.

Jeesuse suhtumine piirangutesse oli aga teistsugune. Kristus õpetas inimest reeglite pimeda järgimise asemel mõtlema nende olemuse peale ja sellele, miks reeglid olid elus antud. Nii rikkus Issand mitmeid juutidele olulisi piiranguid ja andis märgi vabadusest.

Kristlane peaks Jeesuse õpetuse kohaselt olema mõtlev inimene, kes teeb ise eetilised otsused olukorrast lähtudes. Kõike ei saa määrata reeglitega. Jeesus andis eeskuju, et parem on aidata hätta-sattunud ligimest hingamispäeval, kui teatada, et puhkepäeval tööd ei tee. Ta murdis reeglit, käitus vabalt, kuid eetiliselt ja põhjendatult.

Vabalt käitumine eeldab aga siiski eetilistest printsiipidest kinnipidamist. Jeesuse jaoks oli selliseks põhimõtteks, mida ta järgis, ligimese armastamine ja aitamine. Iga abivajaja pidi saama abi. Armastus Jumala ja ligimese vastu aitab meil käituda õigesti ja vabalt. (Soom 2015)

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. 1Jh 5:4c

Pole oluline, kes rahvaste kohutavas tapatalgus eile ja täna peale jääb. Oluline on, kes viimseks võitjaks jääb! Pole oluline, kes laipade ja suitsevate ahervarede keskel ellu jääb. Oluline on, kes aegade segaduses, kannatustes, uskmatuses ning lootusetuses leiab elutee Jumala juurde.

“Viimne võit on Jeesusel ja Ta armsal Siionil”, nõnda laulavad lunastatud lapsed, kes Jumalast on sündinud, Tema Pühast Vaimust uuesti sünnitatud tundma Jumalas armastavat Isa, kes naeratades vaatab oma lastele.

Oled sa näinud Jumalat naeratamas, siis tähendab see sinu usuelus suurt võitu. Usaldusvahekord on Temaga loodud, kelle käes on kõigi rahvaste saatus. Mida peaksid sa siis veel kartma! Sa oled laps ja Jumal on sinu Isa ja taevas on sinu kodu!

Kuigi see maailm sinu ümber näitab sulle kõige võikamat palet, ei heidutaks see sind ometi. Jumala laps läheb võiduka usuga sellest maailmast läbi, hoolimata sellest et teda siin ründavad kiusatused ja patt, kahtlused ja uskmatus, mure ning ahastus. See kõik ei kohuta teda, kuna Jumal on tema Isa ja Jeesuses on ta näinud Jumala armastavat palet ja silmi, mis naeratavad oma lapsele vaadates. (Haamer 1998:440j)

Seda ma olen teile rääkinud, et teil oleks rahu minus. Maailmas ahistatakse teid, aga olge jul-ged: mina olen maailma ära võitnud. (Jh 16:33) Aga tänu olgu Jumalale, kes meile võidu annab meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi! (1Kr 15:57)

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, kõigi rahvaste Issand, Sa oled ilmutanud oma tahte Sinu rahvale ja tõotanud oma abi meile kõigile. Aita meil kuulda ja teha, mida Sina tahad, et pimedus saaks võidetud Sinu valgusega. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

ÕIGE ELUVIIS

Pühapäev – 23. september

Jeesus ütles variseridele ja kirjatundjatele: “Kui osavasti te teete Jumala käsu tühjaks, et aga kindlustada oma pärimust!” Mk 7:9

Jeesus heidab variseridele ja kirjatundjatele ette, et nad eelistavad Jumala käsule [oma] inim-likke pärimusi. See tähendab: nad tõstavad oma inimliku arusaama, oma hetke-eelistused, ajastu moraalieelistused ja muu taolise kõrgemale Jumala Sõnast.

Jeesus ütleb, et Jumala käsk – ja Jumala Sõna – kehtivad tingimusetult, inimene ei saa neile li-sada mingeid agasid. Ei saa olla nii, et kui Jumal ütleb, et tuleb austada oma ema ja isa, sh nende eest nende vanaduspõlves kõigiti hoolitseda, siis ütleb keegi teine, et aga kui inimene leiab oma ra-ha paigutamiseks parema viisi (olgu või Jumala nimega opereerides), siis on ta oma vanemate eest hoolitsemise kohustusest vabastatud.

Nii lihtne on lükata kõrvale kõik meile pärandatud normid ja arusaamad, ja me teame, et tule-museks oleks täielik kaos ja häving. (Auksmann 2015)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas otsime jätkuvalt mingit oma “evangeeliumi” või võta-me vastu selle, mida Jumal meile oma Sõnas – nii oma kirjapandud Sõnas kui eeskätt oma inimeseks saanud Sõnas – pakub, kogu selle täiuses?

Palvetagem: Päha Jumal, Sina ootad ka meilt midagi. Su silmad vaatavad usu peale, mida meil on vähe ja mis kipub kahanema. Siiski ära lase meil eksida kahtlustes ja lootust päris kaotada. Vala taas meie peale oma Vaimu, mis kutsub meid usule, hoiab meid usus ja saadab usu eesmärgile, igavesse ellu.

* * *

 

KRISTLIKU USU VUNDAMENT

Esmaspäev – 24. september

Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal. Ps 119:105

Piiblit uskudes saab inimene kogemuse, mis talle tõestab, et Jumala Sõna on tõepoolest val-gus. Väide, et sõna on jalale lambiks, eeldab, et inimene on teel. Ükski tee ei jää õhku rippuma. Kõik teed lõppevad kord. Kõik teed viivad kuhugi. Üksainus tee viib Jumala juurde taevasse – Jee-sus. Kõik teised teed lõppevad kusagil mujal. Jumalatuse tee on hukatus. Seda ütleb meile Sõna.

Ainsaks kindlaks toetuspunktiks inimese elus on Sõna. Jumala Sõna on vaimulikuks valgu-seks me eluteel. Toetuge kindlasti Piiblile, uskuge Piiblit, seiske Piibli ees põlvedel ja palvetage, et Jumal enam ja enam seda avaks. Kui Piibel meie ellu astub ja meid juhib, võid tõdeda, et Piibli sõna taga on Jumal. Piibel on Isa kiri, mis lapse sellest maailmast Isa juurde tagasi viib. (Himma 2007:18 ,59)

Ja nii on meil midagi kindlamat prohvetisõnast ja te teete hästi, kui panete tähele seda nagu lampi, mis paistab hämaras paigas, kuni päev hakkab hahetama ning koidutäht tõuseb teie süda-meis. (2Pt 1:19)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kirik ei pea tegema midagi muud kui jutlustama ja õpetama evangeeliumi õigesti ja puhtasti ning sel viisil sünnitama lapsi. Me oleme nõnda üksteisele isad ja lapsed, sest me oleme üksteisest sündinud. Martin Luther

Palvetagem: Sinu Sõna on kindel kalju, kindel alus meie elu sees. Tulgu tuuli, torme palju, ei ma kõigu iganes! Kui ma Sinu Sõnast kinni pean, õiget teed siis ikka tean, kuigi taluma pean valu! Kui ka ilm kord hukka läeb, Sinu Sõna ikka seisma jääb.

* * *

 

HÜLGAMISE VALU

Teisipäev – 25. september

Issand ütleb: Peske endid, puhastage endid, saatke oma tegude kurjus mu silme eest, lakake paha tegemast! Js 1:16

Eks meiegi ajal kuuleb arvamusi, et õiglaselt ei saagi ilmas elada. Peabki sama moodi tegema nagu teevad kõik teised. Ka Jumala tahte tegemist ei peeta eriti võimalikuks. Aeg onju teine, öelda-kse. Jumal ütleb siin, et asjade parandamist tuleb alustada selliste mõtteviiside muutmisest. Esiteks tuleb loobuda kurja tegemast, teiseks tuleb õppida tegema head. Et elu on selline, nagu öeldakse ini-meste seas, ei ole Jumalale argument.

Lühidalt öeldes vastuolu jumalateenistusel toimuva ja argielus toimuva vahel tuleb kõrvalda-da. Jumala inimene peab mõistma, et kogu tema elu on Jumala teenimine. Kõik mis ta teeb, teeb ta Jumala palge ees. See tõttu ülekohtu soosimine ja harrastamine ei kuulu kristlase ellu. Selle kohta ütleb ka Paulus ühemõtteliselt Rooma kirjas: “Nõnda arvestage ka teie endid olevat surnud patule, aga elavat Jumalale Kristuses Jeesuses. Ärgu siis valitsegu patt kuningana teie surelikus ihus, nii et te tema himudele oleksite kuulekad. Ärge ka loovutage oma ihuliikmeid ülekohtu relviks patule, vaid loovutage end Jumalale nagu need, kes on saanud surnuist elavaks, ja oma ihuliikmed õiguse rel-viks Jumalale.” (Rm 6:11-13)

Jesaja kaasaegsed Juuda elanikud olid Jumala omandrahvas, aga sellest hoolimata olid nad lasknud patul end valitsed ja andnud end patu kasutusse. Relviks ülekohtule, nagu Paulus seda väl-jendas. Sellega olid nad ka ära teeninud kohtumõistmise. Jumala armu osaliseks saamine ei tähenda lubatähte jätkuvalt ülekohtut teha, sest kes seda teeb näitab sellega et ta põlastab Päästjat.

Johannes, keda kutsutakse armastuse apostliks ütleb: “Lapsed, ärgu keegi eksitagu teid! Kes teeb õigust, on õige, nii nagu tema on õige. Kes teeb pattu, on kuradist, sest kurat teeb pattu algu-sest peale. Selleks ongi Jumala Poeg saanud avalikuks, et ta tühistaks kuradi teod.” (1Jh 3:7,8)

Patu ehk igasuguse ülekohtu soosimine elus tähendab alati kuradi nõuannetega nõustumist. Sellepärast kuulub kristlase ellu patu hülgamine, s.t. alalist võitlust patu vastu. Kristlane ei aktsep-teeri, õigusta ega kaitse seda endas vaid palvetab jätkuvalt, et sellest vabaneda. Ja just võitlus iseen-das elava kurjuse vastu on läbi aegade hoidnud Jumala inimesi alandlikuna. Nad on mõistnud, et neis elavad võimalused kõigiks mõeldavateks patudeks.

Pattu võiks võrrelda puuri pandud raevutseva kiskjaga. Kui veidiki ust paotada, siis on ta kohe valmis välja tormama ja kõike ümber ringi hävitama. Sellega mängimine on keelatud. Kahjuks me mõistame seda sageli liiga hilja, kui juba on tehtud kahju väiksemale või suuremale inimeste ringile. Kristlasel tuleb kõigis inimsuhetes alatasa palvetada. Hea Isa Taevane, anna Vaimu ja kaitse minu armsamaid mu kurjuse eest.

Tänase kirjakoha mõtte on täpselt see sama, mida kuulutas ka Ristija Johannes, valmistades teed Jeesusele Kristusele. Maksuametnikele ütles ta, et nad ei tohi võtta rohkem kui ette nähtud, sõjaväelastele aga et nad neile usaldatud jõudu ülekohtuselt ei kasutaks. Jälle me näeme, et Jumal tegutseb samade põhimõttete järgi nii Vanas kui ka Uues Testamendis. Ühesõnaga meeleparandus on tee Jumala osadusse ja meeleparandus peab algama suhetest kaasinimestega. (PKK)

Hoidu kurjast ja tee head, otsi rahu ja nõua seda taga! (Ps 34:15; vrd 1Pt 3:11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ei ole põhjust enda teistest paremaks pidamiseks. Võtkem kaastundlikult osa ligimese hädast ja ärgem olgem ainult siis õnnetustule kustutajad, kui põleb oma maja. Bruno Ederberg

Palvetagem: Kartlike ja rahutute lootus, Jeesus Kristus! Ma hüüan Sind ja hoian kõvasti Si-nust kinni, Sina vaevatute ja koormatute Päästja. Aita mind, päästa mind ja võta mind oma kirku-sesse. Augustinus

* * *

ELU VAIMUS

Kolmapäev – 26. september

Kui me elame Vaimus, siis käigem ka Vaimus! Ärgem olgem auahned, üksteise ärritajad, üks-teise kadestajad! Gl 5:25,26

Tänane tekst on antud meile, et võiksime saada üles ehitatud kui Jumala koda, Jumala hoone. Pauluse jaoks on olemas selge vahe: inimene võib olla Jumala Vaimu saanud, aga ta ei pruugi selle-pärast veel Jumala Vaimu juhtimisel elada. Ja nii manitsebki apostel, et kõik, kellele on antud Juma-la Vaimu and, seda ka kasutaksid. Me usume, et pühas ristimises on Jumal andnud meile Vaimu. Ja nüüd on meie osa lasta sellel Vaimul oma elu juhtida, vormida ja kujundada.

Paulus nimetab siinjuures paar asja, mis võivad kujuneda meile takistuseks ja meid eksitada Jumala teedelt. Ta ütleb: Ärgem olgem ahned tühjale aule.

Meil on oht hakata muretsema oma au või väärikuse pärast. Me ei lase siis enda elu Jumala Vaimul juhtida, vaid peame Jumala Vaimu justkui mingika auasjaks ja uhkeldame sellega, kellel on rohkem Vaimu ja rohkem vägevust ja vägevamaid tegusid. Jumala and võib saada meile uhkelda-mise asjaks. Apostel Paulus manitseb, et seda ei juhtuks, et koguduste vahel poleks nõnda, et üks või teine kogudus ütleb, et neil on parem ja vägevam elu kui teistel ning püüab teiste juures vigu leida. Ärgem olgem ahned tühjale aule.

Paulus mõtleb seda siin just vaimulikus mõttes. Mõnigi kord tahame olla väga alandlikud. Seame endale eesmärgiks olla vagad ja jumalakartlikud. Lõpuks oleme nii vagad, et võime kõiki teisi kritiseerida, hinnata ja arvustada. Need head omadused, mille poole me püüdleme, võivad saadanegatiivseks. Paulus hoiatab: Ärgem seda tehke üksteist ärritades, üksteist kadestades. (Luha-mets 2003:240j)

Ega tee midagi kiusu ega auahnuse pärast, vaid peate alandlikkuses üksteist ülemaks kui ise-ennast. (Fl 2:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala tunnetamine ei tähenda Tema olemuse mõistmist, vaid Jumala poolt näidatud õige tee käimist. Ismar Elbogen

Palvetagem: Issand, tee esiteks vaikseks mu süda, uhkus kõik võta ja alandust anna. See ainult võib teisi siin aidata üles, kes ise on puhastud Kolgata tules. Aleksander Kuum

* * *

 

JUMALA SUURUS

Neljapäev – 27. september

Tänage Issandat, sest Tema on hea, sest Tema heldus kestab igavesti! Ps 136:1

Jumal on suur oma headuselt. Tema ise ongi headus. Kõik see, mida Ta tahab või teeb, on hea. Variser tänas Jumalat selle eest, et tema, s.o. variser, oli hea, aga Taavet tänab selle eest, et Jumal on hea. Jumala headus on suur. Tema suurus on ka selles, et ta on “jumalate Jumal”. Maailmas on ju-maldatud puid ja kive, päikest, kuud ja tähti. Aga Jumal on enne neid asju ja Tema on nende looja. Tema on jumalate Jumal. (Tärk 2014:651)

Pasunad ja lauljad pidid ühekorraga ja kooskõlas kuuldavale tooma kiitust ja tänu Issandale -, ja kui nad häält tõstsid pasunate, simblite ja muude mänguriistadega ning Issanda kiituslauluga:
“Sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!”, siis täitis pilv koja, Issanda koja. (2Aj 5:13)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kindlasti tunned inimesi, kelle elule annab värvi tänulik-kus. Heaolu paistab neist välja ka muul viisil. Tänage Jumalat selle eest, kes Ta on, mida Ta on teinud ja mida Ta teeb.

Palvetagem: Kuule Isa, oma armus, mis ma palun tuhas, põrmus. Anna mulle puhas süda, õpeta mind tundma seda, et mul elu mures, vaevas paistab siiski Sinu taevas. Sina, kes oled mulle rõõm ja valu, oled minu hinge ilu.

* * *

 

JUMALA KARTUS ON TARKUSE ALGUS

Reede – 28. september

Su korraldustest ma olen saanud arukaks, sellepärast ma vihkan kõiki vale teeradu. Ps 119:104

Oleme ehk harjunud mõttega, et käsuseadus tähendab vaid külma nõudlikkust. Kuid ilmselt võisid Vana Testamendi usklikud tunda pigem vaimustust käsuõpetuse vastu – eriti siis kui neil olid käes usuliselt rasked ajad.

Jumala Sõna armastamine paneb Taavetit jälestama kõike seda, mis on vale. Sama sünnib ka meiega – kui õpime armastama Jumala Sõna, Tema seadmisi; kui mõistame ja kogeme nende elutoovat sügavust ja tarkust – siis me ei saa enam rõõmu tunda sellest, mis Jumala seadmistele on vastukäiv või mis seda halvaks paneb. (APÜ 2011)

Seepärast ma pean kõiki su korraldusi täiesti õigeks, ma vihkan iga valeteed. (Ps 119:128)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas usud, et piiblitundmine võib sind ka tegelikult aidata igapäevases elus? Palu, et Jumal võiks sulle meelde tuletada mõne konkreetse näite.

Palvetagem: Halastaja Issand, astume Sinu ette oma vaeva ja kannatusega. Sina tead, et hädad, viletsused on paljude inimeste pärisosa. Me küsime, kust nad tulevad ja miks peame neid kandma ning ei saagi viimast vastust. Meie ristis on karistust, aga ka katsumust. Siiski, luba meil küsida Sinu järele, kes oled surma võitnud, ja uskuda, et kannatus juhib edasi täiuslikkuse teel. Jah, kõik tuleb kasuks neile, kes Sind usaldavad.

* * *

ELU MUUTUB TEISEKS, KUI TA ON SAANUD UUE SUUNA

Laupäev – 29. september

Peaingli Miikaeli ja kõikide inglite püha ehk mihklipäev

Jeesus ütleb: “Tõesti, ma ütlen teile, kui te ei pöördu ega saa kui lapsed, ei pääse te taevariiki! Kes nüüd iseennast alandab selle lapse taoliseks, see on suurim taevariigis.” Mt 18:3,4

Jumala ees ei saa maksta needsamad mõõdupuud, millega meie harjunud oleme. Sellegipoolest tuleb küsida, mida on siis laste juures nii erilist, et neid esile tõstetakse. Miks tõotatakse just neile pääsu Jumala riiki?

Seni, kuni peidame ennast oma suuruse ja tarkuse kaitsva seina taha, me tegelikult Teda, Ini-mese Poega ei vaja. Iga inimene võib vahel tunnistada, et tema juures jääb midagi puudu. Meie teadmised on lünklikud; meie elus on küllalt palju seda, mis on vigane ja korrast ära. Aga miks ei peaks need vead ja lüngad kord paranema? Nii mõeldakse. Aga siin ei ole tegemist nende või teiste puudustega, vaid hoopis enamaga. Nimelt sellega, et suured ja täiskasvanud, enda arvates haritud ja iseseisvad kõiges, on oma elu otsustavates asjades valel teel. Me mõtleme, et elu selles seisnebki. Aga see pole nii. Jeesuse silmad näevad meid teistsugustena: et oleme vaevatud ja koormatud, mõistmatud ja väetid; et oleme väikesed ja abitud. Ainult kes seda tunnistab? Me tahame igal juhul endast midagi kujutada, ja see saab meile takistuseks.

Aga meie teel seisab ees ka Inimese Poeg, kes ei andnud järele võimu ja hiilguse kiusatusele. Ta on tulnud selleks, et meie võiksime unest ärgata. Ta tahab meid suuruse ja võimu illusioonidest välja tõmmata. Jeesus võtab lapse, paneb ta oma jüngrite ette seisma ning ütleb: Nii väikesed, nii abitud olete õieti te kõik.

Meid võib aidata üksnes see, kui võtame nagu lapsed Jumala käest vastu Tema riigi, Tema rikkuse – selle elu, mis Tema on tõotanud. See eeldab aga tõelist sisemist kasvamist ja küpsemist, et me ka täiskasvanute ja eakatena suudame muutuda. Meie silmad muutuvad selgemaks: nii mõnigi asi, mis enne nii tähtis ja suur tundus, muutub ebaolulisemaks, ja see, millest paljud pimedatena mööda lähevad, saab oluliseks. Elu muutub teiseks, sest ta on saanud teise suuna. (Kiivit 1999:80j)

Jeesus ütles neile: Laske lapsed minu juurde tulla, ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik! (Mk 10:14) Vennad, ärge olge lapsed mõtlemise poolest! Olge lapsed kurjas, mõtle-mise poolest aga täiskasvanud! (1Kr 14:20)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie olukorras tähendab laste toomine Jeesuse juurde nen-de toomist Piibli sõna juurde. Miks ei hoolitse kristlastestki vanemad mitte alati selle eest, et nende lapsed kuuleksid Jumala Sõna kodus ja pühapäevakoolis, laagrites jm? Mõtle konkreetsetele võima-lustele, kuidas sina peaksid viima oma lapsed, lapselapsed või ristilapsed Jeesuse ehk armuvahendi-te juurde!

Palvetagem: Issand, ära võta minult oma Püha Vaimu, ära lase kurjadel mõtetel täita minu pead. Ära lase mul langeda rumalusse ja kahtlustesse, vaid valgusta ja toeta mind meie Issanda Jeesuse Kristuse pärast. Samuel Johnson

* * *

 

Kasutatud allikad

  • APÜ 2011. Jumala kartus on tarkuse algus (Ps 119:97-104). Piiblivõti. Avatud Piibli Ühing 31.07.2011: http://www.avatudpiibel.ee/piiblivoti/2011/07/31
  • Auksmann, Enn 2015. XVIII pühapäev pärast Nelipüha. Pärnu Eliisabeti kogudus, 02.06.2015: http://www.eliisabet.ee/index.php/vaimulikud-tekstid/nadalamotisklused/288-xviii-puhapaev-parast-nelipuha-4
  • Haamer, Harri 1998. Avatud taeva all. [postill] Tallinn: Logos
  • Himma, Paul 2007. Suuremeelne Jumal. Jutlused 1980ndatest [postill]. Tallinn: Allikas
  • Kiivit, Jaan 1999. Tõde teeb vabaks. [postill] Tallinn: Logos
  • Luhamets, Joel 2003. Kaks leptonit. [postill] Tallinn: Logos
  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni” (PKK): Väärtusetud ohvrid (Js 1:5-20). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Sander, Ove 1998. Ja meie palume. Tartu: Eesti Kirik
  • Soom, Kaido 2015. Kristlase vabadus. – Eesti Kirik 23.09.2015 : http://www.eestikirik.ee/kristlase-vabadus-6/
  • Tärk, Osvald 2014. Psalmide seletus. Tallinn: Logos

Koostas Indrek Lundava
September 2018

Päeva Sõnum. Nr 103. 16. – 22. september 2018

Päeva Sõnumi logo

JEESUS ANNAB ELU

III aastakäik. 38. nädal: 16. – 22. september 2018

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

17. pühapäev pärast nelipüha

Kui Jumal lõi maailma, siis tegi ta selle täiuslikuks ja heaks. Iga loomispäeva lõpul tõdes Issand, et see, mille ta oli loonud, oli hea. Paraku näeme tänapäeva maailmas peale heade asjade ka haigusi, kannatusi ja surma. Need halvad asjad on inimese pattulangemise tulemus. Seetõttu peab inimene selles maailmas kogema raskusi.

Jumal armastava taevase Isana ei jätnud oma loodud inimest ka siis maha, kui see oli pattu langenud. Jumala armastus on püsiv. Armastusest inimese vastu saatis ta oma Poja siia maailma ning Jeesus näitas oma tegevusega, et ka pattulangenud ja kannatav inimene on Jumalale oluline ja armas. Nii oli Jeesuse tegevus seotud inimese aitamisega. Ta tegi haigeid terveks ja äratas surnuidki üles. Paljud võisid kogeda Jumala abi ning võimu kannatuse ja surma üle. Nende inimeste lugusid võime lugeda pühakirjast. Meiegi võime raskustes Jumala abi paluda.

Kuid Jeesuse tegevus ei piirdunud üksnes tema maapealsete imedega. Ta suri inimeste eest ja kandis kogu inimkonna patud, tõusis surnuist ja avas nii tee igale usklikule igavesse ellu. Jeesus üt-es: “Kes usub ja on ristitud, see päästetakse, aga kes ei usu, mõistetakse hukka” (Mk 16:16). Surma võitmiseks ja igavesse ellu pääsemiseks läheb vaja usku ja ristimist. Usklik inimene võib olla kin-del, et tema jaoks pole surm enam kõige lõpp, vaid uks igavesse ellu, mis ootab meid eel. (Soom 2017)

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. 2Tm 1:10

Kristuse kaudu tuli ilmsiks inimese igavene väärtus. Inimene oli algusest peale igavene olend, aga enamik neist ei teadnud seda. Kristus tõi selle saladuse päevavalgele. Nüüd teame, et inimene on ainulaadne ja kordumatu. Kaotatud inimest ei saa asendada. Sellepärast ongi surm nii traagiline. Sõbrad ei saa siit ilmast lahkuda kahekesi koos. Kõik lähevad üksinda. Järelejäänute osaks on lein, valu ja kahjutunne.

Jeesus ei püüdnudki Martat ja Maarjat lohutada, et tulevad uued inimesed, kes asendavad nende venda. Ta teadis, et õdede hinges oli tühi koht, mida võis täita vaid Laatsarus, ei keegi teine. Sellepärast andis Jeesus õdedele tagasi sellesama Laatsaruse. Ta hüüdis haua juures: “Laatsarus, tule välja!”

Kristlus õpetab, et inimene on kordumatu, ainulaadne ja igavese väärtusega. Ta on surematu, sest ta on seda väärt. Surematus on ju lõpuks väärtuse küsimus. Meil pole häbi kuulutada inimese surematust. Kristus suri ja tõusis hauast selle tõe kuulutamiseks. Mõtleme Paulust, kui ta kirjutas: “Ära siis häbene tunnistamast meie Issandat” (2Tm 1:8). Inimene, sa oled surematu. Jumala ees oled sa seda väärt. Ela surematu olendina! (Tärk 2004:302j)

Tema oli selleks ette määratud küll enne maailma rajamist, aga aegade lõpul on saanud avalikuks teie pärast (1Pt 1:20). Valge ette tuua kõigile, mis on selle saladuse korraldus, mis on kätketud aegade algusest peale Jumalas, kes kõik on loonud (Ef 3:9). Seda saladust, mis oli varjatud endiste aegade ja sugupõlvede eest, nüüd on aga avaldatud tema pühadele (Kl 1:26). Igavese elu lootuse põhjal, mille Jumal, kes ei valeta, on tõotanud enne igavesi aegu (Tt 1:2).

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, halastaja Isa, Sa oled andnud oma Pojale meelevalla elu ja surma üle. Aita meil eluraskustes oma pilgud Tema poole tõsta ja alati Sinu taevasele abile loota. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

USALDADES JUMALAT

Pühapäev – 16. september

Jeesus ütles: “Nõnda nagu Isa äratab üles surnuid ja teeb elavaks, nõnda teeb ka Poeg elavaks, keda tahab.” Jh 5:21

Jumala teod, mis kõige enam osutavad Tema kõikvõimsusele, on inimeste äratamine surnuist ja viimne kohtumõistmine. Surmata ja elavaks teha, olla õiglane ja erapooletu kohtunik, need on vaid kõigeväelise Jumala õigused (vt 5Ms 32:29; 1Ms 18:25).

Ülestõusmine ja kohtumõistmine on tegelikult viimsed asjad, ning just nende viimsete asjadega seisavad inimesed silmitsi Jeesuses. See ongi põhjus, miks Jumala ilmutamine Jeesuse kaudu on inimkonna jaoks nii otsustava tähtsusega. Oma esimeses tulekus, tulekus lihasse, tuli Jeesus kaudselt kohut mõistma, kuna see tõi vältimatult kaasa usklike eraldamise uskmatutest. Usklikud lähevad vaimulikust surmast vahetult igavesse ellu. Seepärast võib Jeesus väita mitte ainult, et “aeg tuleb”, vaid ka, et “see ongi juba käes, mil surnud peavad kuulma Jumala Poja häält, ning kes seda kuulevad, peavad elama” (Jh 5:25).

Jeesusele on antud jumalik igavese elu and, et anda seda elu edasi teistele. Talle kui Inimese Pojale on antud ka õigus kohut mõista; selle õiguse peaaegu alateadlik rakendamine Tema maise elu ajal on vaid eelmäng lõpukohtust, mille Ta kuulutab kogu inimkonnale välja pärast üldist ülestõus-mist viimasel päeval. Jeesust vastu võttes ja andes Talle Jumalale kuuluvat au võivad inimesed juba nüüd vältida viimse kohtupäeva hukkamõistvat otsust, tundes eelmaitset igavesest elust, mille tagab neile õigeksmõistev otsus viimsel päeval. (Tasker 2002:89)

Ja seda nad teevad, sest nad ei ole ära tundnud ei Isa ega mind. (Jh 16:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Inimesed näevad hirmsasti vaeva, et oma maist elu paari aasta võrra pikendada, aga ei tee suurt midagi igavese elu saavutamiseks (Augustinus)

Palvetagem: Püha ja igavene Jumal, Sina oled loonud meid, et võiksime elada igavesti. Patu- ja surmajõud valitsevad kaduvas maailmas, kui Sinu Poeg Jeesus Kristus on toonud igaviku neile, kes usuvad. Temas juhatad Sa meid jääva elu rajale, kus oleme vabad haigustest, kannatustest ja surmast. Kiitus ja au kuulugu Sulle, kes Sa jääd viimasena põrmu peale seisma ja tood nähtavale elu täiuse. (Sander 1998:48)

* * *

 

JUMAL ON MINU POOLT

Esmaspäev – 17. september

Sa kiskusid välja mu hinge surmast, mu jalad libisemisest, et ma kõnniksin Jumala ees eluvalguses. Ps 56:14

Me kõik vajame olla hoitud ja päästetud. Surm viib ootamatult ära meie lähedasi, meie enda jalad kipuvad libisema, valgusest võib jääda me elus vajaka. Kuid see pole kõik. Ka Jumala poolt päästmise kogemus võib tabada inimest tänapäevalgi.

Aga küsimused kerkivad meis sellegipoolest. Miks peab ikka olema, et elus endid ära lööme, kriimustada saame, hirmu peame tundma? Miks ei võiks me elutee olla sile ja laitmatu? Mis oleks viga ainult allamäge kulgeda mööda laia ning sujuvat teed? Miks tuleb sageli mäkke ronida mööda kitsast ja krobelist rada?

Miks on vaja krobelist teed meie ellu? Eks ikka selleks, et lihvida siledaks meie hingi. Jah, see teeb meile haiget, kui miski meid riivab ja kriibib. Kuid sile tee jätab meid endid krobeliseks. See-pärast viibki lai ja mugav tee, nagu ütles Jeesus, pigem hukatusse – see ei paranda meid. Just mugavuses kipub inimene hädaldama ja kaotama elu mõtet. Kitsas tee aga juhatab meid Jeesuse sõnul vaikselt maastikku läbides jumalariiki: selle käigus me muutume ise, kui peame õiget rada otsima; me eksime või kulgeme valesti, kuid Jumalat usaldades ja paludes kogeme ikka ning jälle, et oleme rohkesti hoitud.

Võiks tuua veel ühe pildi: noorena tabavad meid hingehädad, vanana ihuhädad – pärast surma võivad meile osaks saada vaimuhädad. Mis juhtub, kui inimene sureb? Koguja ütleb: “Põrm saab jälle mulda, nõnda kui ta on olnud, ja vaim läheb Jumala juurde, kes tema on andnud” (Kg 12:7). Erinevalt Kogujast me ei ohka, et kõik on tühisuste tühisus, sest Jeesuse kaudu on meil lootust saada rõivastatud kadumatusega. Seepärast võivadki hinge- ja ihuhädad, mis meid kriibivad, saada hoopis kasvatajaks ja puhastajaks, et vaim võiks takistusteta rännata Jumala juurde, kes toimetab temaga edasi. (Hiob 2016)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand kisub ka praegu nende hinge välja surmast ja jalad libedalt teelt, kes Teda usaldavad, et kõnniksime Jumala ees eluvalguses. Jumala headus ja valgus saatku meid kõigil meie radadel ja teedel!

Palvetagem: Imeline Issand, vägev valitseja, ole meie laulu kuulja! Oma imearmul Sa meid ikka kannad, halastad ja abi annad. Aita Sa, kinnita meid, kes kiitust toome ja Sind ülistame. Joachim Neander

* * *

 

AU OSALEDA JUMALIKUS MÄNGUS

Teisipäev – 18. september

Issand, Sina saadad meile rahu, sest kõik meie teodki oled Sina teinud. Js 26:12

Üks on kindel – varem või hiljem tuleb meil seista silmitsi surmaga. Kui oleme elanud “oma elu”, mõistnud enda vastutust ja tegelikku kutsumust, siis õnnistatakse meid ka “oma surmaga”.

Mõnikord öeldakse selle kohta veel: “Ta uinus Jumala rahus.” Prohvet ent kuulutab: “Issand, sina saadad meile rahu, sest kõik meie teodki oled sina teinud.” Rahu ei tähenda kunagi tardumist, vaid täielikku kohalolemist igas hetkes. See tähendab selle äratundmist, mida apostel Paulus nii pidulikult Rooma kirjas kinnitab: “Sest ma olen veendunud, et ei surm ega elu, ei inglid ega peainglid, ei praegused ega tulevased, ei väed, ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas.” (Rm 8:38,39)

Mulle küll tundub, et Pauluse tõdemus võiks lohutada meid ajal, kui ümberringi püütakse palehigis tõestada enda väärtuslikkust kodakondsete, seltskonna või Jumala silmis. Ikka rohkem tulemusi, sära ja glamuuri.

Anselm Grün kirjutab: “Hoolimata kõigist oma püüdlustest seisame lõpuks Jumala ees tühjade kätega. See aga ei peaks meid heidutama, vaid pigem lohutama: Jumal võib selle vähese, mis meil talle pakkuda on, vastu võtta ja meid oma armastuse tule kaudu muuta nii, et saame temaga üheks.”

Kuigi kirgastamine on Jumala tegu ja ainult Jumala tegu, siis ometi tuleb meil pingutada ja oma elu teadlikult elada. Miks? Aga sellepärast, et meie elu on ainukordne. Rohkem täpselt selliseid kalliskive, nagu olen seda mina või oled sina, lihtsalt ei ole. Pidi olema mingi ainult Jumalale teadaolev põhjus, miks meiesugused siia ellu kutsuti. See teeb iga inimese tee ülevaks ja suureks. Sellepärast ei piisa, kui inimese loole mõeldes vihjame üksnes tema pangakaardile, väärikatele esivanematele või saavutustele ametis. Inimesel on au osaleda jumalikus mängus ja selle mõistmine teeb ta tõeliselt elavaks.

Jeesus, kes surnute ülesäratamise ja oma ülestõusmisega surma ära võitis, sai uue elu tagati-seks. Need, kes tema vastu võtavad, saavad osa uuest elust. “Nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minus.” (Gl 2:20) (Nagel 2012)

Ent me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks – neile, kes on tema kavatsuse kohaselt kutsutud. (Rm 8:28)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Teisi inimesi, vendi ja õdesid tõeliselt kinnitada, neid aida-ta, neile toeks olla ja neid juhatada, neid palves kanda ja saata, neile vaimulikku abi osutada saab ikka ainult see, kes ise on kogenud, kuidas Jumal meile meie nõtruses jõudu annab, kuidas läbi nõrkuse tugevaks saadakse. Jaan Kiivit jun

Palvetagem: See on hea, et Sinu tuuled painutanud maani mind. Nüüd vast õppinud mu huuled ülistama Issand, Sind. Tänurohke ikka meel, rõhutult ei murdu veel. Kõrkja paik on tuulte teel. Arved Paul

* * *

 

MINULE TÄHENDAB ELAMINE KRISTUST

Kolmapäev – 19. september

Jah, mulle on elamine Kristus ja suremine kasu! Fl 1:21

Meie, eestlased, omame üldiselt äravesistatud kristlust. See on loonud enamikust meist selgrootu kristlase, kes ei ole valmis seisma ja kostma oma usu eest. Me peame olema jõulised, tugevad ja agressiivsed kristlased, kes elavad Kristust seitse päeva nädalas. Kes on valmis oma usu eest ka surema, kui seda on tarvis. Vajame kristlast, kes on kõlbeline, aus, heasoovlik, julge ja tugev ning andunud Kristuse järgija.

Tõesti, kui inimene tunnistab oma usu ja eluga Jeesust Kristust, siis on temas olemas jõud, mis mitte ainult ei tee uueks ta hinge, vaid päästab selle ära ka surmast. See ongi, milleks meie kristlased elame. Peaksime vähemalt elama! Seepärast võime ka kindlalt ühineda apostel Pauluse tunnistusega: Jah, mulle on elamine Kristus. Mitte nõnda, nagu oleme elanud minevikus, vaid me peame igatsema Teda kõigest südamest.

Mina ei tea, kui palju meist keegi on seda teed seni käinud. Kuid ühte on meile kõigile tarvis: et meie mitte homme, vaid juba täna, just täna, just nüüd, valime Kristuse oma elu teeks, mõtteks ja sisuks. (Plank 1982:150j)

Nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minus. Ja mida ma nüüd elan ihus, seda ma elan usus Jumala Pojasse, kes mind on armastanud ja on iseenese loovutanud minu eest. (Gl 2:20)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Milleks elame meie kristlased? Mida tähendab meile elu?

Palvetagem: Su taevaarmastuse päike mu südamesse soojust tõi; ses valguses me usk, nii väike, ka rõõmsalt haljendama lõi. Mu usk, oh Vaim, see Sinu töö, ei ma siis kartma löö! Joosep Liiv

* * *

 

PÕGENEMISTEEKONNA LÕPP

Neljapäev – 20. september

Ma hüüdsin oma kitsikuses Issanda poole ja Tema vastas mulle. Haua sisemuses hüüdsin ma appi ja Sina, Issand, kuulsid mu häält. Jn 2:3

Joona palve on mähitud faktidesse suurest kalast kes ta alla neelas ja siis välja, kuivale maale oksendas. See polnud prohvetile mingi eriliselt austustvääriv tagasitulek. Ehk oli isegi nii, et kalal oli sama paha Joonast oma kõhus, kui Jumalal Joona jätkuvast enesekesksest hoolimatusest ebaju-malaid kummardavate paganate vastu – nii nende vastu, kes elasid Niineves, kui laevameeste vastu, kellede elud ta oma käitumisega ohtu seadis?

Kas nii või teisiti, Joona suust tõusev palve taolises keskkonnas on võimas väljendus võitlu-sest, millesse tema sõnakuulamtus sattus – see oli võitlus elu ja surma peale, ülestõusmie ja allakäigu vahel. “Suur kala” oli samaaegselt surmapaik ning Jumala armuvahend. See oli viimane aste sellel allakäigul, mis algas Joona esimese sõnakuulmatuse impulsiga minna hoopiski Jaafosse (Jn 1:3), jätkus paanilise hirmuga uppumise ees, ning jõudis sinna kus “maa riivid tema kohal igaveseks sulgusid” (Jn 2:6).

Kala kõhust oli saamas haud. Ometi, hoolimata Joona läbikukkumistest, saab mingil kummalisel viisil, see koht tema jaoks ka “üsaks”, kust algab tema tee uude ellu ning uute võimaluste juur-de.

Keegi veel nägi oma elu Joona “tähe” kaudu – ka Tema magas tormis, ning laskus põrgusse sel päeval kui rist Kolgatal avas inimkonnale tee uude ellu tõusmise juurde. Ja üksnes Jeesuse saab sündida see, et asjad, millest valmistatakse meile hauda, võivad saada meie päästmise vahenditeks. Just sel kombel saab Joonast (vaatamata ta isikule) see, kes osutab Jeesuse päästele, päästmise teele meie jaoks, kui oleme silmitsi oma enese õuduse- ja meeleheitehetkedega, kaugenemisega Jumalast ja võibolla isegi surmaga. (Meadowcroft 2018)

Meie Jumal tuleb ega vaiki, tuli põletab tema eel ja tema ümber möllab maru väga. (Ps 50:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millised asjad, harjumused või inimesed hoiavad sind vangis? Palu Jumala poole – et Tema võiks tuua muutuse ja avada tee uude ellu.

Palvetagem: Mu Jumal, ainult Sinu juures jääb mu süda vaikseks. Üksi Sinu juures saan õnnelikuks jälle. Luba mind nii täiuslikult osa saada Sinu rahust, et võiksin unustada kõik vaevad ning vintsutused ja lapse kombel puhata Sinu jalge ees. Harri Haamer

* * *

PALVE KÕIGE VAIMULIKUM OSA

Reede – 21. september

Apostel ja evangelist Matteuse päev ehk madisepäev

Õpeta mulle, Issand, oma teed; ma tahan käia Su tões! Ps 86:11

Jumalal on inimese jaoks tee ja oma kindel plaan. Jumal ei jätnud inimest saatuse hooleks, vaid on tema tee juba määranud. Kuid meie ümber on jõud, mis kisuvad teda teelt kõrvale. Selleks, et leiaksime õige tee ja seda kasutaksime, on vaja paluda ja alluda Jumala õpetusele. Jeesus ütles: “Mina olen tee, tõde ja elu”. Tema kaudu on Jumal meile näidanud, kuidas inimene peab elama. Ainult see inimene, kes usub Jeesusesse, palub temalt õiget elu ja võtab selle vastu, on õiguse jälgedel.

Hoiame oma armastust purunemise eest ja elame osaduses teistega. Lõplikuks väärtuseks jääb ikkagi osadus Jumalaga. Meie saame vaid palves pöörduda Jumala poole, aga ühendamist teostab Jumal ise. (Tärk 2014:328j)

Issand, anna mulle teada oma teed, õpeta mulle oma teeradu! (Ps 25:4) Õpeta mind, Issand, oma teele ja juhata mind tasasele teerajale mu vaenlaste pärast! (Ps 27:11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mine edasi, ära lepi väikese ja küsitava õnnega. Võta ka oma eluaastaid nii – mitte allakäiguna, vaid sisemise küpsuse ja kasvamise poole.

Palvetagem: Igavesti tahan hoida silmas Teda, kes kui vaikne Tall minu eest on kannatand siin ilmas süütult ristikoorma all. Kuis Ta seal mu pärast janu tundnud, minu eest on ennast ohvriks andnud ning mu surma surmanud, kui Ta ütles: “Täidetud!” Albert Knapp

 * * *

 

MINA OLEN SINU JUMAL

Laupäev – 22. september

Ärgake ja hõisake, põrmus lamajad! Sest Sinu kaste on valguse kaste ja maa paiskab välja kadunud. Js 26:19

Vanas Testamendis on kasinalt neid kirjakohti, kus otsesõnu räägitakse surnute ülestõusmisest. Jesaja ütleb: “Aga sinu surnud ärkavad ellu, minu laibad tõusevad üles. Ärgake ja hõisake, põrmus lamajad! Sest sinu kaste on valguse kaste ja maa paiskab välja kadunud.”

Kaudselt tõendab kirjutatut Jeesuse vaidlus saduseridega ihuliku ülestõusmise probleemist: “Aga surnute ülestõusmisest – kas te ei ole lugenud, mida Jumal teile on rääkinud: Mina olen Aab-rahami Jumal ja Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal. Jumal ei ole surnute, vaid elavate Jumal.” (Mt 22:31,32). Sõnade “mina olen sinu Jumal” väljaütlemisega kaasneb loomuldasa tunnistus surnute ülestõusmisest, sest mõiste põlvkond on käsitletav elusa organismina.

Tasub tähele panna, et Piiblis ei kõnelda pelgalt hinge surematusest, nagu tavatsesid õpetada paganlikud kreeka filosoofid. Inimene on enam kui hing. Kui inimene langes ning paradiisiaiast välja aeti, siis langes ta tervikuna. Kui inimene päästetakse, puudutab see samuti kogu inimest, mitte ainult hinge. Piibel tervikuna jutustavad lugu tervikinimese päästmisest viimsel päeval. Niisiis Jeesusesse Kristusesse uskuja ihu tõuseb üles. Maa põrmus puhkavad inimesed ärkavad. Mitte ainult nende hinged. Kõik toimub nii, nagu kirjutatud on.

Ühtede jaoks on see igavene rõõm ning rahu, teistele seevastu koledaim unenägu, mis iial täi-de võib minna. See on tõesti tõsi! (Kaerma 2012)

Siis ta tuli ja kõndis kojas korra sinna ja tänna, läks üles ja heitis poisi peale; siis aevastas poisike seitse korda ja avas silmad. (2Kn 4:35) Nõnda ütleb Hiskija: See päev on ahastuse, sõitluse ja teotuse päev. Jah, lapsed on küll jõudnud emakasuudmeni, aga sünnituseks ei ole jõudu. (Js 37:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuni Jeesuse surnuist ülestõusmiseni ei olnud mingit selgust, mis meist saab pärast surma. Jeesus näitas, et haua põhjas on veel üks tagauks, kust pääseme välja, kui me ainult usume Temasse. Kas pole see rõõmustav ja rahupakkuv sõnum igapäevases elus! Edgar Heinsoo

Palvetagem: Oh rõõmu, kui see usu tee on käidud ja viimast sammu astund oleme; kui meie viimne vaenlane on löödud ja võõralt maalt me koju läheme. Kui usu jalgu tolmust puhastame ja lõppend on see viimne kurvastus, siis meie seda kõik seal näha saame, mis usu läbi meid siin rõõmustas.

* * *

 

Kasutatud allikad
  • Hiob, Arne 2016. Nädala mõte. 12.09.2016. EELK Tallinna Jaani kogudus: http://www.tallinnajaani.ee/vaimuelu/n%C3%A4dala-m%C3%B5te/117-n%C3%A4dala-m%C3%B5te-12-09-2016.html
  • Kaerma, Algur 2012. Mina olen sinu Jumal. – Eesti Kirik 21.11.2012: http://www.eestikirik.ee/mina-olen-sinu-jumal/
  • Meadowcroft, Tim 2018. Haud ja üsk Jn 2:1-11. Avatud Piibli Ühing, 27.04.2018: http://www.avatudpiibel.ee/piiblivoti/2018/04/27
  • Nagel, Urmas 2012. Au osaleda jumalikus mängus. – Eesti Kirik 19.09.2012: http://www.eestikirik.ee/au-osaleda-jumalikus-mangus/
  • Plank, Uno 1982. Elu pärast elu. [postill] Baltimore
  • Sander, Ove 1998. Ja meie palume. Tartu: Eesti Kirik
  • Soom, Kaido 2017. Jeesus annab elu. – Eesti Kirik 16.09.2015 : http://www.eestikirik.ee/jeesus-annab-elu-7/
  • Tasker, R.V.G. 2002. Johannese evangeelium. Tallinn: Logos
  • Tärk, Osvald 1997. Julgus elada ja surra. [postill] Tallinn: Logos
  • Tärk, Osvald 2014. Psalmide seletus. Tallinn: Logos

Koostas Indrek Lundava
September 2018

1 2 3 10