Kategooria postitused

Päeva Sõnum. 24. nädal: 10. – 16. juuni 2018

Päeva Sõnumi logo

KUTSE JUMALA RIIKI

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

3. pühapäev pärast nelipüha

Meid kutsutakse sageli mitmetele üritustele: näiteks ristsetele, laulatusele, matustele, sünnipäevale ja koolilõppu või uut töökohta tähistama. Sageli on kõiki kutseid võimatu vastu võtta, sest aega on paraku piiratult. Siis seisab inimene valiku ees, kuhu minna ja kuhu mitte. Otsustades valime välja kõige olulisema nendest üritustest ja läheme sinna.

Sageli haaravad meid need maised kutsed niivõrd, et unustame Kristuse kutse, kes lausub: “Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise” (Mt 11:28). Nii kõlab kutse Jumala riiki, kuhu pääsu avab meile Jumal.

Sellest suuremat kutset ei ole olemas, sest sellest kutsest sõltub inimese saatus igaveses elus. Kes Jumala kutse vastu võtavad, need pääsevad igavesse ellu, ja kes kutse hülgavad, need jäävad sellest ilma. Jumala kutsega liitub tõotus, et selle vastuvõtja saab hingamise, see tähendab, et inimene leiab oma elutee ja saab rahu südamesse.

Kutse Jumala riiki tähendab ristimata inimese jaoks kutset ristimisele, sest just selle sakramendi kaudu algab tee jumalalapsena siin maailmas. Alates ristimisest tähendab see eluteel koos Jumalaga käimist ja tema usaldamist ning see teeb ristiinimese elu palju lihtsamaks. Jumala kutset ei tasu unustada argiste kutsete rohkuses, sest sellest sõltub meie õnn ja tulevik.

Meelespeetav kirjakoht: Kristus ütleb: Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise! Mt 11:28

Seda salmi nimetakse Jeesuse õndsuskutseks. Ta pöördub siin otseselt kuulajate poole, kes pole veel Tema järelkäiad. Kuid on vaimselt ja kõlbeliselt siirad püüdlejad, kes oma elukogemuste kaudu on jõudnud oma küündimatuse äratundmisele Jumala ees ning kes seetõttu kannatavad käsu-nõuete raskuse all. Jeesus tõotab neile puhkust anda, kusjuures rõhutatult on esile tõstetud, et üksnes Tema seda teha suudab ja ka teeb.

Jeesus ei nõua inimestepoolseid pingutusi, vaid annab rahu ja kosutust, kuulutades pattude andeksandmist. Selle rahu konkreetset kosutust tohib kogeda ainult andekssaamise rõõmus. Kuid Jeesus ei mõtle Tema poolt pakutava rahu all mingit pasiivselt nautitavat rahulolemist. Sest Jeesusele järelkäimine, Tema juures olemine, ei vabasta inimest ülesannetest ega kohustustest. Ei lülita Teda ükskõikse pealtvaatajana elust eemale. Sunnitud kuulekuse asendab siin vaba, rõõmus andumine ja teenimine, enesearmastuse asendab ligimesearmastus. Sellises rõõmsas kuulekuses Jumalale ning armastuses inimeste vastu leiab otsiv ja janunev hing viimaks rahu.

Tuleb aga meeles pidada, et väljaspool Jumala abistavat armu osutuvad Jeesuse nõuded raskeks ikkeks, Tema juhised teostamatuks käsukoormaks. Jumala abistava armu valdkond on aga ainult Jeesuse juures, avaneb inimesele ainult Tema kaudu, Temale järelkäimises. Seda kutset ei kuule kahjuks kõiketeadvad moraliseerijad, need “vooruse verstapostid”, kes kunagi ei suvatse märgata oma küündimatust Jumala ees. Nad oskavad pahandada, et teised inimesed pole niisugused, nagu nemad ise on. Neil puudub rahu Jumalaga. See sama rahu, mille kohta öeldakse, et see on “ülem kõigest mõistusest” ning et selle omamine hoiab “südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses” (Fl 4:7).

Palvetagem: Issand Jumal, taevane Isa, Sina tahad, et kõik inimesed saaksid õndsaks ja jõuaksid tõe tundmisele. Sina kutsud meid püha sõna kaudu oma riiki. Hoia meid ükskõiksuse ja hoolimatuse eest ning aita meid, et võtaksime ilma kahtlemata ja tõrkumata Sinu kutse vastu, elaksime Sinu sõna järgi ning pääseksime taevasesse pidulauda. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

KUI TAHAD PÜSIDA ELU TEEL, TULEB PÖÖRDUDA NÄOGA JUMALA POOLE

Pühapäev – 10. juuni

Keegi ütles: “Issand, ma tahan sulle järgneda, kuid luba mul enne jätta hüvasti nendega, kes mul kodus on!” Aga Jeesus ütles: “Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile!” Lk 9:61,62

Ka kolmas tuli ennast ja oma elu Jeesusele üle andma: “Issand, ma tahan sulle järgneda!” Temalgi oli tingimus. Mitte et ta oleks oma tuleku pikemaks ajaks edasi lükanud. Ka ei olnud tal mingit konkreetset ülesannet või kohustust, mida ta oleks Jeesusele järgnemisest tähtsamaks pidanud. Aga ta esitas ometi tingimuse: Issand, luba et ma vaatan korraks tagasi. Tagasi ei saa aga teisiti vaadata, kui eesseisvalt eesmärgilt pilk ära pöörata. Mida see tähendab? Peetrus võis Jeesuse sõna peale üle paadi serva astuda, ja vesi kandis teda. Kui ta pilgu Jeesuselt ära pööras, hakkas ta vajuma. Kui Peetruse pilk oli suunatud elavale Jumalale, ilmutati temale, kes Jeesus on, ja ta võis tunnistada: sa oled Kristus, elava Jumala Poeg! Aga kui ta Jeesuse vangistamist ja surmamõistmist vaatas inimese pilguga, kinnitas ta vandega, et ta ei tunne Jeesust üldse!

Sõna ütleb sulle, kuhu peavad su silmad vaatama, kuhu peavad olema pööratud su mõtted ja su süda, kellele pühitsetud su teod: ikka ja ainult Jeesusele! Ilma ühegi kõrvalepõiketa, ühegi tagasi-vaatamiseta. Kes paneb käe adra külge ja vaatab tagasi, see ei kõlba Jumala riiki.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kristuse juurde võivad meid tõmmata mitmed asjaolud. Aga Jeesus meenutab, et nii teekonna vältel kui ka teekonna lõpus võime kohata vägagi karmi reaalsust, nii nagu Tema seda koges – sest oli sõnakuulelik oma Isa tahtele. Kuivõrd oleme valmis sellisteks kohtumisteks ning nõudmisteks ning kuivõrd oleme osanud palvetada nende pärast?

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sinul on meelevald kurja üle. Hoia meid, et me ei langeks kurja küüsi ja lase oma armastusel juhtida meie elu. Kuule meid Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

KANNATLIK AHASTUSES

Esmaspäev – 11. juuni

Issand tõi mu välja lagedale, ta päästis minu, sest tal oli minust hea meel. Ps 18:20

Samad sõnad “Minu armas Poeg, kellest on mul hea meel!”, öeldi ka Jeesuse kohta otse tae-vast, lausa kahel korral. Pärast ristimist (Mt 3:17) ja Muutmise mäel (Mt 17:5).

Selle kuulmine õpetab meile, et kui Isal on oma Pojast hea meel, siis on Temal ka kõigist neist hea meel, kes Pojasse usuvad. Siin saab tõeks, see mida inglid Jõulu ööl laulsid, et inimesest saab hea meel olema! (Lk 2:14) Eks meie Issand Jeesus ju ütelnud: “Ära karda, sa pisike karjake, sest teie Isal on hea meel anda teile kuningriik!” (Lk 12:32)

Peame siis meeles: Jeesus Kristus, tõsine Jumal ja tõsine inimene, on meie Lepitaja, et armu leiame Isa ees ja õndsust pärime.

Issand, sinu poole ma hüüdsin ja oma Issandat ma anusin (Ps 31:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala ajastus on ülitäpne. Kas ootad teatud asju, mis võikisd sündida sinu elus? Töö leidmist? Suhte algamist? Kodu saamist? Loe uuesti neid salme ning meenuta enesele, et Jumal omab kontrolli kõikides protsessides, olgu need suured või väikesed.

Palvetagem: Halastaja Isa! Nüüd teame, et meil eestkostja on üleval, kes meie nõdrust tunneb ja meid võib õndsaks teha. Tema pärast heida meie peale armu, kannata meie nõtrusega ja ehi meid oma Vaimuga, et oma hinge õndsust nõuame kartuse ja värinaga.

* * *

 

SEE, MIS SÜNNIB MEIE SEES, SAAB

VAREM VÕI HILJEM NÄHTAVAKS KA VÄLISPIDISELT

Teisipäev – 12. juuni

Nad kuulevad küll Su sõnu, aga nad ei tee nende järgi. Aga kui see täide läheb, vaata, see läheb täide, siis saavad nad teada, et nende keskel on olnud prohvet. Hs 33:32,33

Ka populaarne olles oli Hesekeli ülesandeks endiselt rahvast hoiatada. Nüüd aga oli olukord selles suhtes teine, et küüditatude hulk kasvas kõvasti. Lootusetud inimesed igatsesid lootuse järele. Aga me nägime, milline on prohvetlik lohutus. See ei ole kussutamine, vaid selge üleskutse – võtta oma elu eest isiklikult vastutus. See on sirgjooneline kutse pöörduda ära oma kurjadelt teedelt. Ta ei pakkunud haletsust, vaid andis oma kuulajatele võimaluse leida uus elu osaduses Jumalaga.

Populaarsus on Jumala sulasele tõsine katsumus. Issand Jeesus kogeski suuremaid kiusatusi, siis kui rahvas Teda imetles ja tahtis kuningaks tõsta. Aga nagu Jeesus ütles, olid nad huvitatud ainult tasuta kõhutäiest, mitte sellest mida Ta kuulutas. Ta ütles: “Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, te ei otsi mind mitte sellepärast, et te nägite tunnustähti, vaid et te sõite leiba ja teie kõhud said täis. Ärge nõutage rooga, mis hävib, vaid rooga, mis püsib igaveseks eluks. Seda annab teile Inimese Poeg, sest teda on Jumal Isa pitseriga kinnitanud.” (Jh 6:26,27)

Siin on meile tõsine mõtteaine. Milliste soovide ja ootustega kuulan mina Jumala Sõna.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Südamest voolama hakanud muutunud elu väljendub isetu-tes tegudes ning ligimese eest hoolitsemises.

Palvetagem: Ma tahaksin meelsasti olla tugev, Issand, ja ometi olen ma tihti nii nõrk. Mul on suured eesmärgid, aga ma ei suuda neid ikka ja jälle ellu viia. Ma tahaksin oma kaasinimesi abivalmilt kohelda, aga mõtlen siiski ainult enda peale. Issand, halasta! Karl-Heinz Ronecker

* * *

 

TUNNISTAJATEL ON PÜHA MÕJU MEIE USUELULE

Kolmapäev – 13. juuni

Meie, kelle ümber on nii suur pilv tunnistajaid, pangem maha kõik koormav ja patt, mis hõlp-sasti takerdab meid, ja jookskem püsivusega meile määratud võidujooksu! Hb 12:1

Heebrea kirja 12. peatükk on täis praktilisi nõuandeid neile, kes tahavad usuelus edasi jõuda. Selles räägitakse mitmesugustest abinõudest pühitsuse teel. Esimene neist on tunnistajate hulk, kelle olemasolu virgutab meid maha panema koorma ja patu.

Tunnistajate hulka kuuluvad kahtlemata need pühad mehed ja naised, kellest räägitakse Heebrea kirja 11. peatükis. See nimekiri on lõpetamata ja iga uskliku kohus on hoolt kanda selle eest, et ta võiks ka ise olla kord pühade inimeste nimekirjas.

On koormaid, mida ei saa nimetada patuks, kuid mis siiski takistavad meil edasi liikumist. Meie elus võib olla nii mõndagi, mis iseenesest pole halb, kuid mis võib siiski osutada takistuseks pühaduse teel. On harjumusi, huvisid ja asju, mille kohta üks ütleb, et see on lubatud, teine aga, et keelatud. Mõnele võib sama asi või olukord, mis teisele ei valmista mingit raskust, tõepoolest kiusatuseks olla. Heebria kiri käsib meil edasi pürgida. Kõik, mis takistab meil pühadust saavutada, tuleb ära anda.

Usklikul on kaks loomust. Vana loomus võib muutuda liiga esiletükkivaks. Paulus nimetab niisuguseid usklikke lihalikeks. Vana loomuse kaal tuleb vähendada palve ja vaimuliku tööga. See nõuab tahtekindlat pingutust, aga on siiski võimalik. Nii on pühadusel ka oma negatiivne külg. Vaja on maha panna koorem ja patt. Seda tuleb teha otsustavalt ja järjekindlalt.

Heebrea kirja 12. peatükk avab meile praktilise pühitsuse tee. Autor asetab meid võidujooksu areenile, mida ümbritseb tunnistajate hulk. Need pühad mehed ja naised, kes on enne meid patu võitnud, huvituvad nüüd meie võitluskäigust. Nende taevane pilk virgutab. Nende võit kinnitab meie usku ja suurendab meie võidutahet. Nende eeskuju õpetab meid. Nad saavutasid pühitsuse, aga enne pidid nad minema loobumise teed. Nad ei loobunud mitte ainult patust, vaid ka oma õigusest ja isegi oma elust. Aga just seetõttu saavutasid nad võidu, mille mõju ulatub ka meie aega. Astugem siis julgelt pühaduse teele!

Pange siis maha kogu kurjus ja kogu kavalus ja silmakirjatsemine, kadetsemine ja mis tahes keelepeks! (1Pt 2:1) Ärgu siis valitsegu patt kuningana teie surelikus ihus, nii et te tema himudele oleksite kuulekad. (Rm 6:12) Teil tuleb jätta oma endise eluviisi poolest vana loomus, kes laostub petlike himude käes. (Ef 4:22) Nüüd aga jätke teiegi maha see kõik: viha, raev, kurjus, teotamine, siivutud sõnad oma suust. (Kl 3:8)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tee nimekiri neist, keda paneksid oma elu usuplakatile. Täna Jumalat igaühe eest ning selle mõju eest, mis neil on olnud sinu elus.

Palvetagem: Issand, meie pärast on Sind löödud. Sinu häbistatud keha kuju näitab, milline on meie oma hinge olukord, mis oli algselt loodud Jumala järgi. Jörg Zink

* * *

  

MANITSUS PALVETAJALE

Neljapäev – 14. juuni

Leinapäev

Täna, kui te kuulete Ta häält, ärge tehke kõvaks oma südant. Ps 95:7,8

Tänane päev on Jumala armu päev. Tema ootab meilt tähelepanu selle kohta, mida Tema pakub täna. See mõte läbib Piiblit. Siis kui Jumal ütleb “täna”, ei tohi me Talle vastu vaieldes öelda – “homme”. Tema teab meist paremini, millal õige aeg on. See kehtib eriti pöördumise kohta.

Inimene saab vaevalt midagi teha oma südame tundlikkuse suurendamiseks. Küll võib ta aga oma südame kõvaks teha. Selle ohu ees seisab igaüks, kes kuuleb Jumala tahtmist. Võime oma hinge sulgeda, Jumala tahtmise oma mõtetest välja heita ja järele jääb kõva süda.

Uskmatul südamel ei ole hingamist. Ei manna taevast ega vesi kaljust suutnud Iisraeli rahuldada. Need, kes elasid uskmatu meelega tõotatud maal, neid ei suutnud rahuldada seegi koht, mis andis piima ja mett. Niikaua, kui me südamesse jääb vastupanu Jumalale, ei suuda meid rahuldada ükski õnnistus ega ime.

Seepärast on nõnda, nagu Püha Vaim ütleb: “Täna, kui teie tema häält kuulete, (Hb 3:7) siis ta määrab jälle ühe päeva tänaseks päevaks, kui ta nii pika aja pärast Taaveti kaudu ütles, nõnda nagu varem on öeldud: “Täna, kui te kuulete tema häält, ärge tehke oma südant kõvaks!”” (Hb 4:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kiida täna Jumalat kõige selle eest, mis jääb sulle mõistetamatuks, saladuslikuks ning isegi selle eest, mida sa ei oska hoomata. Ta on nii palju suurem ja väärt kogu meie kiitust!

Palvetagem: Helde Õnnistegija! Ärata meid ülesse, et me oma hinge õnnistust taga nõuaksi-me ja oma meeleparandust ei jätaks homse peale. Aita liha suretada ja himud ristilüüa, mis hinge vastu võitlevad. Kaota meis kõik kõrkus, mis meie südant Su püha Sõna vastu kõvaks teeb ja anna meile alandliku meelt. Tänu Sulle, et Sa oma Sõna läbi meid ikka veel kutsud.

* * *

 

NII SUUR PÄÄSTE

Reede – 15. juuni

Issand, heldele Sa osutad heldust, laitmatu mehe vastu Sa oled laitmatu. Puhta vastu Sa oled puhas ja kõvera vastu Sa osutud keeruliseks. Ps 18:26,27

Siin rõõmustab Taavet, et Issand päästis ta vaenlaste käest. Psalm 18. kajastub Taaveti elu, kui ta oli tagaaetav, ülekohtuselt süüdistatav. Ta oli tõesti mees Jumala südame järgi. Oma sõna pärast ja oma südame järgi oled sa talitanud, kõiki neid suuri asju oma sulasele teatavaks tehes. (2Sm 7:21)

Siin on ka midagi neile, kelle jaoks Jumala tundub väga keeruline ja mõistatuslik. Neil tasub vaadata peeglisse ja mõelda, kas ei vaata sealt vastu ebasiirus ja ebapuhtus, mida kantakse üle ka oma arusaamadele Jumalast.

Me ei tohi kahelda Jumala armastuses ja armus. Kui Jumal on midagi ette võtnud, viib Ta selle ka lõpule. Meid tahab Ta Kristuses teha laitmatuks ja puhtaks, ja siis võime rõõmuga ühineda ka Taaveti tänase tõdemusega.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sageli küsitakse, miks Jumala juurde tulekuks on esmalt vaja uskuda, nagu Hb 11:6 nõuab. Vastus on lihtne: uskmatuse tõttu eemaldus inimene Jumalast, tagasitulekuks on vaja esmalt uskuda.

Palvetagem: Nüüd Sulle, Sina Isa taevas, toon mina tänu südamest, et ihu, hinge siin maailmas Sa oled kaitsnud kurja eest. Kõik, mis mul tarvis, toimetad, ja mis mul vaja, valmistad. Johann Wenzer

* * *

   

DISTSIPLINEERIMISE VAJADUS

Laupäev – 16. juuni

Võtke siis eeskujuks Teda, kes on kannatanud niisugust patuste vaenu enese vastu, et te ei väsiks ega teie hing ei nõrkeks. Hb 12:3

Lugejaid õhutatakse hoolega vaagima Kristuse kannatlikkust, kui nad oma raskuste üle järele mõtlevad. Meil tuleb arvesse võtta kõiki vaenulikkuse aspekte, mida Kristus pidi enda vastu taluma, enne kui saame Temast tervikliku pildi. Nii nagu ka eelnevas salmis, kus juhitakse lugejate pilk enestelt Kristusele. Vaadakem üles Jeesusele, usu alustajale ja täidesaatjale, kes häbist hoolimata kannatas risti temale seatud rõõmu asemel ja on nüüd istunud Jumala trooni paremale käele. (Hb 12:2) Kristuse poolt tehtu omab jäävat väärtust.

Tähelepanu koondamisel Jeesusele oli kindel eesmärk: et te ei väsiks ega teie hing ei nõrkeks. Autor teadis, et inimestel on oht julgust kaotada – mitte ühe hetkega, vaid pikema perioodi jooksul, koos järkjärgulise otsusekindluse kahanemisega. Seda kalduvust peab tasakaalustama üha süvenev tähelepanu Jeesusele endale.

Ja Siimeon õnnistas neid ja ütles Maarjale, tema emale: Vaata, see laps on seatud languseks ja tõusuks paljudele Iisraelis ja tähiseks, mille vastu räägitakse. (Lk 2:34) Aga me peame õigeks sinu enda käest kuulda, mida sa mõtled, sest sellest lahkusust on meil teada, et selle vastu räägitakse kõikjal. (Ap 28:22) Ärgem tüdigem head tehes, küll me omal ajal ka lõikame, kui me enne ära ei nõrke! (Gl 6:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Seisata Jumala ees ning küsi: kas on kedagi kes praegu võitleb raskustega, keda sina võiksid külastada või julgustada täna vastu pidama?

Palvetagem: Armas Jumal, aita mul palun seista täna kindlana Sinu jõus, ükskõik mida see päev ka toob.

* * *

 

Kasutatud allikad
  • Cuthrie, Donald (2006) Kiri heebrealastele. Tallinn: Logos, lk 248
  • Lampson, Peeter (1903) Hommiku- ja õhtu- “roaohver” : Esimene jagu. Tartu, lk 77
  • Oras, Urmas. Armastus ja südamevalu. – Eesti Kirik (01.06.2016): http://www.eestikirik.ee/armastus-ja-sudamevalu/
  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Välja sügavast veest (Ps 18:1-51); Populaarsuse kiusatused (Hs 33). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Salumaa, Elmar. (2001) Matteuse rõõmusõnum. Tallinn: Logos, lk 343-345
  • Soom, Kaido. Kutse Jumala riiki. – Eesti Kirik (10.06.2015): http://www.eestikirik.ee/kutse-jumala-riiki-5/
  • Soosaar, Albert (1996) Usk – lootus – armastus. [postill] Tallinn: Logos, lk 108-109
  • Tärk, Osvald (1997) Julgus elada ja surra. [postill] Tallinn: Logos, lk 134,138-139
  • Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 392-393

 

Koostas Indrek Lundava.
Juuni 2018 

Päeva Sõnum. Nr 88. 3. – 9. juuni 2018

Päeva Sõnumi logo

KADUVAD JA KADUMATUD AARDED

2. pühapäev pärast nelipüha

Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

Aare tähendab suurt varandust, mille väärtus ajaga mitte ei kahane, vaid kasvab. Kui inimeste-ga rääkida, siis sõnades teavad nad enamasti, mis on elu tõelised väärtused. Tihti räägitakse, et oluline on olla lähedastega, jätta jälg endast maailma ja uskuda Jumalasse. Kui aga asi jõuab tegudeni, siis kipuvad need püsiväärtused asenduma palju argisemate ja kaduvamatega nagu raha ja asjad.

Tänapäeva maailmas tajume selgelt, kui vähe on neid asju, mida võib pidada tõeliseks aardeks. Tehnika vananeb kiiresti ja kõikvõimalikud tehnilised vidinad, mis täna maksavad palju, on mõne aasta pärast juba olematu väärtusega. Inflatsioon sööb raha väärtust ning keegi ei tea, kas meie säästudest on veel mõnekümne aasta pärast midagi alles.

Seepärast ongi arukas pöörduda nende püsiväärtuste poole, mis meil on. Usk Jumalasse on üks olulisimaid, sest usu roll kasvab siis, kui kõik muu on halvasti. Usu läbi saab inimene igavese elu, mis on tõeline varandus võrreldes kõige muuga siin maailmas. Igaüks peab kord siit maailmast lahkuma ja kõik maised varandused ning armsad inimesed peavad siis maha jääma. Usk aga viib inimese igavesse ellu. Seal võime kohtuda nende lähedastega, kes on meie eel siit maailmast lahkunud. Usk on kadumatu aare, mida tasub hinnata.

Meelespeetav kirjakoht: Kristus ütleb: Kes teid kuulda võtab, see võtab kuulda mind, ja kes teid kõrvale lükkab, see lükkab kõrvale minu. Lk 10:16

Nende sõnadega rõhutatakse Jeesuse poolt läkitatud sõnumiviijate tähtsust. Kui Jeesus varustab kellegi meelevallaga kõnelda, siis see isik ka kõneleb meelevallaga. Igaüks, kes võtab kuulda teda, võtab tegelikult kuulda Jeesust, ja igaüks, kes hülgab tema, hülgab tegelikult Issanda. Printsiip asetab suure vastutuse kõigile, kes sõnumit kuulevad. Kuid see ulatub veelgi kaugemale. Igaüks, kes lükkab kõrvale Jeesuse, lükkab tegelikult kõrvale ka tema Läkitaja. Jeesuse sõnumiviijad lähevad seega välja täieliku volitustega ja nende sõnumit tuleb võtta täie tõsidusega.

Sellepärast olete sina ja kogu su jõuk kogunenud Issanda vastu, sest kes on Aaron, et te nurisete tema vastu? (4Ms 16:11) Kes teid vastu võtab, võtab vastu minu, ja kes minu vastu võtab, võtab vastu minu Läkitaja. (Mt 10:40) Ja ütles neile: “Kes iganes selle lapse võtab vastu minu nimel, võtab vastu minu, ja kes iganes võtab vastu minu, võtab vastu minu Läkitaja. Sest kes on väikseim teie kõikide seas, see on suur.” (Lk 9:48) Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes võtab vastu selle, kelle mina saadan, see võtab vastu minu, aga kes võtab vastu minu, see võtab vastu tema, kes on minu saatnud. (Jh 13:20)

Palvetagem: Armuline ja helde Jumal, kes Sa kingid meile taevaseid aardeid: rohkenda meie keskel oma armu. Juhi meid ajalike asjade kaudu Sinu taevaste andide maitsmisele. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

VÕITLUS, MILLES TULEB VALMIS OLLA ISEGI MÄRTRISURMAKS

Pühapäev – 3. juuni

Jeesus ütles: “Kes iganes tahab päästa oma elu, kaotab selle, aga kes iganes kaotab oma elu minu pärast, leiab selle.” Mt 16:25

Tõelist risti tõeliselt kanda suudetakse aga üksnes täielikus kuulekuses – ja Jumal ei anna kellelegi rängemat ristikoormat, kui ta kanda suudab. Kui nende kahe põhinõude täitmises teostub tõeline järelkäimine, siis ei tule viimast mõista kaugeltgi Jeesuse välispidise eluvormi matkimisena või “järeleaimamisena”, vaid Temaga koos käimisena, Tema juures olemisena, nii nagu vanal ajal õpila-sed rändasid koos õpetajaga, allusid tema juhtimisele ja talusid kõike temaga koos. Nii peavad nüüd ka jüngrid õppima minema koos Jeesusega Jeruusalemma – vastu kõigele, mis neid seal ootab.

Kui Jeesus kõneleb siin elu (ehk hinge) päästmisest, siis kajastub selles üsna selgesti tagasivii-de Peetruse katsele “säästa” Jeesust Tema eesseisvatest raskustest. Kes Jumala teelt oma elu pärast kartes kõrvale põikab, see võtab ohjad oma kätte, saab ise oma elu peremeheks ja mängib selle tegelikult käest ära. On ainult üks võimalus elu tõeliseks säästmiseks – kui see jäägitult usaldatakse Jumala kätte nii elus kui surmas.

Teisisõnu: kui keegi kogu oma olemasolu usaldab täielikult Temale, on valmis Temaga ka märtrisurma minema – siis selle elu on kindlasti Jumala kätes ega lähe ka surmas enam kaduma. Nimelt seda selgitabki Jeesus siin jüngritele, kusjuures Ta elu näeb selle igavikulises kvalifikatsioonis, loodupärase andena, mis ei saa ega tohi kaduma minna ning mille kadumamineku eest inimene ise vastutav on.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui lugeda salmi Mt 16:21, võime küsida endalt, kas jüngrid peavad jagama oma õpetaja saatust ka selleski suhtes?

Palvetagem: Aita meid, armas Issand igapäev vana Aadamat kõige tema kurja himudega suretada, et uue inimese poolest ikka vägevamaks saame ja igavest elu võime pärida.

* * *

 

PROBLEEMI LÕPLIK LAHENDUS

Esmaspäev – 4. juuni

Eesti lipu päev

Jumal lunastab mu hinge surmavalla käest, sest Ta võtab mu vastu. Ps 49:16

   Kui kõrvutada selle psalmi 8. ja 16. salme, siis näeme, et “ükski ei või … maksta Jumalale lunastushinda”, aga “Jumal lunastab mu hinge vaenlase käest”. Jumal suudab seda teha, ja teeb seda. Vana seaduse ajal andis Jumal seoses paasatalle tapmisega teatud korraldused. Kui see ettenähtud tingimus oli täidetud, möödus surmaingel (2Ms 12:13). Uue seaduse ajal teame, kuidas inimene tõepoolest lunastakse surmakartusest.
   Keegi sureb meie eest ja meie saame selle kaudu elu. Kristus, meie paasatall, on meie eest tapetud – see on jumalik lunastus. Selle ohvri kaudu on Jumal hakanud lunastama inimesi. “Ükski, kes tema sisse usub, ei pea hukka saama …” Midagi toimub inimeses, kes usub Jeesusesse Kristusesse. Uue elu esimeseks tunnuseks on surmahirmu kadumine. Usu kaudu Kristusesse pole surmal meelevalda sinu üle. Su hinges domineerib surma võitev jõud. Saame täidetud ülestõusmise väega.
   Meie vanem vend Kristus on tasunud lunahinna ja meie elame. Ta võtab mu vastu. Sama, mis öeldi Eenoki kohta.
   Ihu läheb hauda, aga meie hing päästetakse. Ja selle hommiku saabudes, millest psalmi autor rääkis, päästetakse ka ihu. Nii võidab ülestõusmine sellegi.

Sest sina ei jäta mu hinge surmavalla kätte ega lase oma vagal näha kõdunemist. (Ps 16:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Need, kes usuvad Jeesusesse ei pea oma surma enam vaa-tama kui midagi mis on nende tee peal ees. Vastupidi – see on nende jaoks otsekui juba läbitud etapp Jeesuse töö tõttu. See on juba lahendatud. Kas usume seda ja kui palju jagame oma veendu-must teistega meie ümber?

Palvetagem: Jeesus, Päästja, elab veel, sest ma saan ka elu näha, elan pärast taevas seal, surm ei või mul kahju teha. Jeesus liige olen ma, mind ei jäta maha Ta. Luise Henriette

* * *

 

TAGASIHOIDLIK TARKUS

Teisipäev – 5. juuni

Kaht asja ma palun Sinult, ära neid mulle keela, enne kui ma suren: pettus ja valekõne hoia minust eemal, vaesust ega rikkust ära mulle anna, toida mind aga vajaliku leivaga. Õp 30:7,8

Õpetussõnades ning ka teistes Vana Testamendi raamatutes on rohkesti juttu ebaõiglusest, varanduslikust ebavõrdsusest, võimust, positsioonist ja ühiskondlikust turvalisusest. Olgu me rikkad või vaesed, kõige tähtsam on meie suhtumine. Kui me oleme ihned, pole tähtis kas oleme rikkad või vaesed, ihned oleme ikka. Kui me alustame vaesuses ja oleme ihned ning saame ajapikku rikkaks, kas pole me siis rikkad ja ihned? Keegi on ju alati meist rikkam. Alati on kellelgi midagi sellist, mida meil pole. Võib-olla taipame, et meie probleemiks on kadedus ning otsustame kõik ära anda, kuid kui me samal ajal kiikame üle aia, mis naabril on (olgu ta rikkas või vaene), siis pole me tegelikult oma probleemist vabanenud.

Sama kehtib ka meie kõige olulisema suhte puhul – meie suhte puhul Jumalaga. Kui oleme heal järjel, tekib meil kiusatus öelda: “Mul pole midagi rohkem tarvis, isegi mitte Jumalat.” Kui meil pole piisavalt, et oma peret toita, võime leida põhjenduse kuriteole ja mõelda, et “kui Jumal mind ei aita, siis aitan ma ennast ise.” Raske on hukka mõista inimest, kes varastab leiba, et oma peret toita, kuid oluline on tunda ära punkt, millest enam edasi minna ei saa. Meil tuleb vältida lõkse ning säilitada õige suhe Jumalaga. Kristlased usuvad, et suhe Jumalaga on nagu vanema ja lapse suhe, mis ei piirdu ainult materiaalse aspektiga, vaid sinna lisanduvad ka armastus ja voorused.

Ükskõik, kas oleme rikkad või vaesed, peame otsustama, kas tahame langeda kadeduse ja ih-nuse lõksu. Samuti peame otsustama, kui oluline on meile suhe Jumalaga. Samas ei tohi me unustada, et mõtlemisaega pole piiramatult. Enne kui ma suren tähendab tegelikult “enne kui on liiga hilja”. Nii peaksime tegema need salmid enda soovideks ning palvetama, et Jumal annaks meile kõik eluks vajaliku ja õpetaks meid sellega rahul olema.

Teie eluviis olgu rahaahnuseta; jääge rahule sellega, mis teil on, sest tema on öelnud: “Ma ei hülga sind ega jäta sind maha!” (Hb 13:5) Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev! (Mt 6:11) Kui meil on aga elatist ja ihukatet, siis olgu neist meile küll. (1Tm 6:8)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Mu sees on üks teine, kes on minu peale pahane” (Thomas Browne, arst ja kirjanik 1605-82) Kas ka sinul on olukordi, kus kurja ja hea segu osutub eriliselt segadusseajavaks? Palu siis Jumalalt tarkust tema Pojas kui üritad leida selgust oma olukorras.

Palvetagem: Issand, aita mul aru saada, millal mul on küllalt, et toime tulla. Ära lase mul kunagi kahelda oma elu materiaalses õnnistuses, et ma ei peaks Sind eirama. Ära lase mul kasutada oma eesmärkide saavutamiseks valesid vahendeid, et ma ei solvaks Sind. Kaitse mind kurja eest ja aita mul seista vastu ahnusele ja kadedusele.

* * *

 

JÕUKUSE OHTUDEST

Kolmapäev – 6. juuni

Ent jumalakartus on suur tuluallikas, kui inimesele piisab sellest, mis tal on. Ei ole me ju midagi toonud maailma, nii ei suuda me ka midagi maailmast ära viia. Kui meil on aga elatist ja ihukatet, siis olgu neist meile küll. 1Tm 6:6-8

Kuna raha on valeõpetajate peamine mure, käsitleb apostel mõningaid sellega kaasnevaid ohte ning sätestab üldise kehtivusega põhimõtted.

Jumalakartus annab tõelist kasu vaid siis, kui see ei sõltu asjaoludest. Jumal on vägev andma teile kogu armu rikkalikult, et teil ikka oleks kõike küllaldaselt ning et te oleksite rikkad iga teo tarvis (2Kr 9:8), ning apostel ise on selle suurepärane näide. Ma ei ütle seda puuduse pärast, kuna ma olen õppinud olema rahul sellega, mis mul on. (Fl 4:11)

Teiseks tahab apostel osutada, et aineline vara on ühtviisi ebaoluline nii meie tulekul maailma kui ka siint minekul. Nagu ta oli tulnud, nõnda ta läheb, ja mis kasu on temal, et ta vaev on tuulde läinud? (Kg 5:15)

Ja kolmandaks määratleb apostel ära kristliku rahulolu mõõdu. Kui meil pole ka rahuldatud rohkem kui esmavajadused, nagu toit ja ihukate (mis võib tähistada nii riideid kui ka peavarju), siis peaks sellest piisama rahuloluks.

Need salmid on otsekui vastandid tänapäeva tarbijaliku ühiskonna mõttemallidele. Igal sammul kohtame reklaame ja tohutuid pakkumisi uutele ja parematele kaupadele. Maailm püüab meeleheitlikult täita inimese südame igasuguste asjadega, mille kõrval ei jää aega ja ruumi igavikuliste teemade jaoks. Eemalda mu silmad tühja vaatamast, elusta mind oma teedel! (Ps 119:37)

Parem taimetoit armastusega kui nuumhärg, mille juures on vihkamine. (Õp 15:17) Alasti olen ma emaihust tulnud ja alasti pöördun ma tagasi. Issand on andnud ja Issand on võtnud; Issanda nimi olgu kiidetud! (Ii 1:21) Sest oma surma ei võta ta midagi kaasa, tema au ei järgne talle. (Ps 49:18) Ja Jaakob andis tõotuse, öeldes: Kui Jumal on minuga ja hoiab mind teel, mida käin, ja annab mulle leiba süüa ja riided selga. (1Ms 28:20)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Vaata kriitiliselt üle omaenese elu ja suhtumised ning palu, et Püha Vaim võiks läbi valgustada kõik alad tuues esile iga uhkusega täidetud nurga.

Palvetagem: Mu Jumal! Mis küll on mu lootus ja mu kindlus, millele ma siin elus toetuda võin? Ja mis on mu suurim rõõm ja trööst kõigist neist asjust, mis siin päikese all paistavad? Sina oled see, Issand, mu Jumal, kelle halastus on piirita. Kas on mul kunagi hea olnud Sinuta? Või millal oleks mul võinud olla halb, kui Sina minu juures olid? Parema meelega sooviksin Sinuga vaene olla, kui rikas Sinuta. Meelsamini soovin Sinuga maa peal rännates kerjata, kui Sinuta taevas olla. Kus Sina oled, seal on taevas! Thomas Kempisest

* * *

 

JUMAL KAITSEB JEESUST JA TEMA OMI

Neljapäev – 7. juuni

Mina saan näha Su palet õiguses, saan täis Su palge paistusest, kui ma ärkan. Ps 17:15

Psalmis tõotatakse, et katsumustes tuleb Jumal kristlastele appi: “Ma hüüan sinu poole, sest sina, Jumal, vastad mulle; pööra oma kõrv mu poole, kuule mu kõnet! Osuta imeliselt oma heldust, sa nende päästja, kes otsivad su juures pelgupaika su paremale käele vastupanijate eest!” (Ps 17:6–7) Vastupanijateks nimetatakse siin kristlase vaenlasi: oma liha, ahvatlev ja tagakiusav maailm või pimeduse meelevald. Jumal tõotab, et ahistus on viimselt otsekui halb uni, millest kristlane ärkab, leides end Jumala juures kaitstuna: “Mina saan näha su palet õiguses, saan täis su palge paistusest, kui ma ärkan.” Jumala ligiolu üllatab kristlast alati oma headusega ning ümbritseb teda armastusega. Paulus väljendab seda sõnadega: “Mida silm ei ole näinud ega kõrv kuulnud ja mis inimsüda-messe ei ole tõusnud – selle on Jumal valmistanud neile, kes teda armastavad.” (1Kr 2:9)

Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad näevad Jumalat. (Mt 5:8) Et olgu mis tahes, milles meie süda meid süüdistab, Jumal on siiski meie südamest suurem ja tema teab kõik. (1Jh 3:20) Aga kui tuleb täielik, siis kõrvaldatakse poolik. (1Kr 13:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta kõikide nende kristlaste pärast kes tänasel päeval peavad kannatama tagakiusu ning rõhumist ustavuse tõttu Jumalale. Palu et Jumal võiks anda neile suure sisemise kindluse tema armastusse, hoolekandesse ja abisse.

Palvetagem: Sinu poole, Issand, ma pöördun oma palvega: südamest Sa välja pühi kõik, mis kõlvatu ja tühi. Armu uks mul lahti tee, kui ma tulen palvele; aita, et kõik jätan maha, mis Su meelest halb ja paha. Adalbert Hugo Willigerode

* * *

 

TÕSTA KÕRGEKS JUMAL, MITTE RIKKUS

Reede – 8. juuni

Ükski ei või venna eest anda luna ega tema eest maksta Jumalale lunastushinda, sest nende hinge luna on liiga kallis ja peab jääma igavesti tasumata. Ps 49:8,9

Käsu järgi pidi rikas oma vaese lunastama enne 50 aasta möödumist. Niisugusel juubeliaastal peab igaüks saama tagasi oma pärisosale! (3Ms 25:13) Aga see oli väga piiratud võimalus. Ükski rikas ei võinud lunastada teist inimest surmast.

Juba siin maailmas on rikkusel küllalt ohtusid. Vargad, tuli, vesi ja palju muudki võib rikkalt võtta ta rikkuse. Aga hoopis vältimatu on tõsiasi, et rikas võetakse ära tema varanduselt. Surm tuleb ja ütleb: “Sel ööl nõutakse sinult sinu hing.” Nii toimub lahutamine. Surma ees on rikas võimetu. Kui panna kuld surma kaalule, näeme, kui kerge on kuld. Siis selgub, et elus on momente, millal kuld ei maksa midagi. Rikas ei saa kulla eest osta ainsatki päeva elu pikendamiseks. Kuningate vara, kalliskivide kogud, kullakaevandused on siis väärtusetud.

Needsamad abitud inimesed tulevad meid surematuid hingi hirmutama oma kullaga. Tühi töö! Miks ma peaksin kartma kurjal ajal … (Ps 49:6)

Armastuse me oleme ära tundnud sellest, et Kristus on jätnud oma elu meie eest; ning meie oleme kohustatud jätma oma elu vendade eest. (1Jh 3:16) Sest mis kasu on inimesel, kui ta võidaks terve maailma, oma hingele teeks aga kahju? Või mis oleks inimesel anda ära oma hinge lunahinnaks? (Mt 16:26) Vaid Kristuse kui laitmatu ja puhta Talle kalli verega. (1Pt 1:19)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Vaeseid on alati teie juures”, ütleb Jeesus (vt Mt 26:11). Kus on vaeseid, seal on ka rikkaid. Viimastel on midagi, mida vaestel ei ole: varandust, raha ja võimu. Raha eest saab siin maailmas palju asju – nii palju, et näib, nagu saaks selle eest kõike. On siiski midagi, mida raha eest ei saa?

Palvetagem: Arm, kes Sa mind oled võitnud armastuse väega ja mind enda külge köitnud heldusega, tõega: Arm, Su päralt olen ma elades ja surres ka. Johann Scheffler

* * *

 

OMA ELU EHK HINGE KADUMAMINEKU EEST ON INIMENE ISE VASTUTAV

Laupäev – 9. juuni

Jeesus ütles: “Mis kasu on inimesel, kui ta võidaks terve maailma, oma hingele teeks aga kahju? Või mis oleks inimesel anda ära oma hinge lunahinnaks?” Mt 16:26

Kui inimene suudaks mobiliseerida ka kogu maailma jõud ja võimalused iseenda kasuks, st oma elu “päästmiseks” ja “säästmiseks” – siis teeks ta endale sellega ikkagi kahju, kaotades elule loodupäraselt määratud igavikulise kvalifikatsiooni. Tema ainsaks “tasuks” on ikkagi vaid surm, mitte aga igavene elu Jumala juures.

Iga inimene on oma elu saanud Jumala käest. Kui ta selle kaotab, siis pole tal mingit vahendit selle taasleidmiseks, pakkugu ta selle eest mida tahes. Jumalaga ei saa elada mingis kaubanduslikus vahekorras. Jumalalt saadud anni kaotus ei saa inimene millegagi tasuda.

Jeesus manitseb meid siin, et me oma elu õigesti hoiaksime, sest kui me selle kord kaotame, siis oleme sellega koos kõik kaotanud. Elu hoida ei tule mitte iseka himutsemisega, mis selle meie käes rikub, vaid nii, et me oma elu Jeesuse teelt otsiksime ning seda tehes selle Jumala kätesse annaksime: nii võtame selle kord taas vastu Tema igavikulisel kujul.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal võiks avardada su arusaamist, lisades valmisolekut ja igatsust teenida mistahes rollis Tema seda kõige paremaks peab.

Palvetagem: Tänan Sind, Issand, et oled loonud igavese eluseemne minu südamesse ja et miski maine ei suuda mind täielikult rahuldada. Tänan Sind, et igas selle maailma rõõmus on ka nõnda palju kurbust ja rahutust, et see juhib minu meele mõtisklema täielikuma õndsuse üle. John Baillie

* * *

 

Kasutatud allikad

  • Cuthrie, Donald (2013) Pauluse esimene ja teine kiri Timoteosele. Pauluse kiri Tiitusele. Tallinn: Logos, lk 114-115
  • Laato, Antti (2015) Kristus psalmides. Märjamaa, lk 62
  • Morris, Leon (2008) Luuka evangeelium. Tallinn: Logos, lk 231
  • Pappel, Tiia (2003) Kas Kristus või maailm? 1. Timoteosele 6:1-10. Piiblivõti : piiblitekstid koos kommentaari-dega, sügis-talv. Tallinn : Avatud Piibli Ühing, lk 48
  • Rew, Eric (2002) Tarkuse kaevul. Suvelugemisi Õpetussõnadest. Tallinn: Logos, lk 174-177
  • Salumaa, Elmar. (2001) Matteuse rõõmusõnum. Tallinn: Logos, lk 483-485
  • Soom, Kaido. Kaduvad ja kadumatud aarded. – Eesti Kirik (14.06.2017): http://www.eestikirik.ee/kaduvad-ja-kadumatud-aarded-8/
  • Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 130-132,

 

Koostas Indrek Lundava.
Mai 2018

Päeva Sõnum. Nr. 87. 27. mai – 2. juuni 2018

Päeva Sõnumi logo

VARJATUD JUMAL

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

1. pühapäev pärast nelipüha

Maailmas on väga palju asju, millest me aru ei suuda saada, sest meie mõistmine on piiratud. Jumala kolmainsus, millest kõneleb kolmainupüha, on üks selliseid. Jumal on inimesest nii palju erilisem, et meie meeled ei suuda temast aru saada. Jumal on niivõrd püha, et ükski patune inimene ei suuda teda tõlgendada ega ära seletada. Jumalat saab inimene kogeda vaid nii palju, kuivõrd Ju-mal end talle ilmutab.

Jumal on üks, aga ta ilmutab end meile Isana ja Pojana ja Püha Vaimuna. Ta tegutseb loojana, lunastajana ja pühitsejana. See, et Jumal on Isa, tähendab maailma loomist ja kõigele elu andmist. Ilma Jumalata pole selles maailmas midagi tekkinud. Iga inimhing on Jumala loodu ja kannab Isa ees vastutust.

Jeesus suri ristil inimeste pattude eest, et meie võiksime vabaks saada, see tähendab lunasta-mist, vabaks ostmist. Lunastus on märk Jumala armastusest ja hoolimisest.

Pühitsemine tähendab Püha Vaimu tööd meie juures, see tähendab inimese elu muutumist Ju-mala tahte kohaseks ja usus kasvamist. Jumal loob elu, päästab inimesi ja äratab inimsüdameis us-ku. Jumala tegevuse kaudu võime meie teda oma eluteel kogeda ja järgida.

Kui Jumal tahab, siis ta ilmutab ennast meile. Meil on vaja avatust, et kohtuda varjatud Juma-laga. Imeline on see tunne, kui Jumal meid elus puudutab ja varjatu saab lähedaseks.

Meelespeetav kirjakoht: Püha, püha, püha on vägede Issand! Kõik maailm on täis Tema au! Js 6:3

Meil on looduses ilus ja rõõmus aeg, mil kevad ja suvi teine teisele vastu tulevad. Kuid veel tähtsam ja rõõmsam aeg on ristikogudusel omas kiriku aastas pühitseda: ka siin ulatavad kaks aega teine teisele vastu tulles kätt. Meie astume nüüd välja kiriku aasta esimesest poolest, mis meile oma suurte pühadega Jumala armu ja õnnistust rohkelt on pakkunud, ja alustame teist aasta poolt, kus meie oma eluga tõeks peame tegema, et meie mitte unustajad kuuljad ei ole olnud. Need kolm suurt püha, mis meil nüüd selja taga, on meile Jumala suurest armust tunnistust annud. Jõuluks kinkis meile taeva Isa oma armsa ja ainsa Poja. Jeesus Kristus, kes Suurel Reedel armastusest aetud kui Jumala Tall meie eest suri, andis meile Ülestõusmise pühal tunnistust, et Tema elu ja hukkamine-mata põlve surma ja hukatuse asemele meile on toonud. Nelipühal anti meile Püha Vaimu taevast, kes meid Isale ja Pojale eluasemeks valmistab; seesama Vaim jääb ka ise meie juurde igavesti. Oh seda Jumala armu ja õnnistust!

Täna pühitseme meie Kolmainu Jumala püha, mil meie kõiki neid heategemisi meeletuletame, mida Jumal Isa, Poeg ja Püha Vaim meile on jaganud ja ikka veel annab. Üks neist suurematest ar-mutegudest on meie Jumala lapseks saamine püha ristmise läbi. Eks see ole küll rõõmustav, et mitte üksnes Seeravid taevas Kolmainule püha, püha, püha! ei laula, vaid ka paljud siin maa peal, kelle südamed Jumala au tundmisega on täidetud. Võtame seda laulu siin hoolega ristikoguduses õppida ja oma jumalateenistusel laulda, et seda ükskord ka kõrgemas kooris võiksime ühes laulda Kolmai-nule igaveseks kiituseks.

Nõnda ütleb Püha, Tõeline, kelle käes on Taaveti võti, kes avab, ja ükski ei lukusta, ning lu-kustab, ja ükski ei ava. (Ilm 3:7) Ning neil neljal olevusel oli igaühel kuus tiiba, ümberringi ja seest silmi täis, ning nad ei lakanud ööl ega päeval hüüdmast: “Püha, püha, püha on Issand Jumal, Kõi-geväeline, kes oli ja kes on ja kes tuleb!” (Ilm 4:8) Sest mulle on suuri asju teinud Vägev, ja püha on tema nimi (Lk 1:49)

Palvetagem: Püha Kolmainu Jumal, Isa ja Poeg ja Püha Vaim, igavene Issand, Sind me kii-dame, austame ja täname, Sind me palume. Jaga meile oma jumalikku armu, nii et me Sinu olemuse müsteeriumi õigesti tunnistame, kristlikult elame, õndsalt lahkume ja pärast maist elu koos pühade inglite ja lunastatutega Sind taeva kirkuses teenime. Seal saame Sind palgest palgesse näha ja ülista-da Sind igavesti.

* * *

SÜÜDAKEM KÜÜNAL!

Pühapäev – 27. mai

Kolmainupüha

Jeesus ütleb: “Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vai-mu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud!” Mt 28:19,20

Taevaminemise loos andis Jeesus jüngritele suure ülesande: minge ja pöörake usule kogu maailm! See näis olevat rumalaim ülesanne, mida jüngrid iial Temalt said. Kuid nende silmad po-leks mitte olnud pööratud Jeesuse poole, nad oleksid selle käsu ning ülesande kõrvale heitnud. Maa-ilm on täis vaenu nende vastu. Neid oli ju nii vähe ja näis, et nad tõesti ei suuda midagi korda saata. Kuid nad läksid siiski ja tegid parima.

Meie mõtleme sageli, et meie töö ja tegevus usulisel põllul pole tähtis. Minu osa on kirikus tähtsusetu. Kuid meie selline arvamine on vale. Igaüks võib olla ja on väga tähtis. Kes on end pü-hendanud tõele, võib muuta kogu maailma kursi valguse ja tõe suunas.

Jeesus löödi risti umbes aastal 30. Tema väheseid järelkäijaid võis siis üles lugeda sõrmede peal. Aastal 313 oli kristlus Rooma maailmariigi poolt tunnustatud kehtivaks usuks, kuigi ta oli seda püüdnud asjatult välja juurida. Täna on miljoneid kristlasi. Ka täna ütleb Kristus meile isiklikult: “Minge!”, sest uus pime paganlik ajastu võib jälle tulla meie üle. Kuid see aeg ei saa tulla, kui krist-lased lähevad ja süütavad küünla.

Elage Kristusele, töötage Temale kui elu Issandale! Meie ei suuda küll võita kogu maailma kristlusele ega valgustada kogu maailma teid, kuid me saame süüdata kristluseküünla seal, kuhu elu meid paigutab. Uskuge, lootke ja armastage, need on sädemed, mis valgustavad meie eneste elu ja ka meie ligimeste omi.

Ärge väsige, ärge heitke kristlusele käega kui lootusetule ja mõttetule ideele! Ärge kartke maailma pimedust. Mida pimedam see on, seda enam paistab meie usutuluke. Jääge ustavaks Kris-tusele, kellele me truudust ja Tema järelkäimist tõotasime! Tõotust, mille Kristus andis oma jüngri-tele, on kõigiga, kes teostavad oma eluga usku ja armastust ja kes Tema järel käimises paistavad kui küünlad. “Ja vaata, ütleb Issand, mina olen iga päev teie juures maailma-ajastu otsani!”

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Nähes, kui vähe koguduse liikmed ja juhtkond oma eluga realiseerivad usku, on paljud inimesed kaotanud usu kirikusse. Mida oleme teinud, et neid tuua Kristuse juurde, seega ka kirikusse?

Palvetagem: Hea taevane Isa, täname Sind, et armastad meid, patuseid inimesi, ja tahad meile elus parimat. Täname, et oled ilmutanud meile oma armastust Isana, andes meile elu, Pojana päästes meid ja Püha Vaimuna andes meile selguse usu kohta. Tule meie südamesse ja muuda meie elu, et võiksime kogeda Sinu pühaduse suurust. Aamen.

* * *

TAEVASED ÕNNISTUSED

Esmaspäev – 28. mai

Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes meid on taevast õnnistanud kõige vaimuliku õnnistusega Kristuses. Ef 1:3

Apostel Paulus alustab oma kirja efeslastele majesteetliku ülistuslauluga (Ef 1:3-14). Ta mai-nib kristlaste valimist Jumala poolt; lapseõiguse saamist; lunastust, mis tähendab andestust; Jumala kõikehõlmava plaani mõistmist; eesõigust (nii juutide kui rahvaste jaoks) saada tema rahvaks ja lõ-puks Vaimuga pitseerimist, mis on tagatis lõplikust pärandist.

Ülistuslaulu läbib kolm konkreetset mõtet. Esiteks – Jumal teostab igavikust igavikku kõik oma täiusliku plaani kohaselt. Kogu ajalugu, kõik inimesed, kõik, mis eksisteerib nii taevas kui ka maa peal, on hõlmatud tema plaanis. Ülistuslaul võtab kokku kõik – mineviku, oleviku ja tuleviku, samuti Isa, Poja ja Püha Vaimu töö.

Teiseks osutab apostel, et Jumala plaan viiakse täide Kristuses; seega leiduvad temas ka kõik õnnistused, mida inimesel üldse on võimalik leida. Meie tõeline hinnang nähtavatele asjadele sõltub sellest, kas tunneme rõõmu Vaimu asjadest.

Kolmandaks osutatakse vägagi praktilisele eesmärgile – et Jumala rahvas elaks “tema armu kirkuse kiituseks, mille ta meile on kinkinud selles Armastatus” (Ef 1:6). Kui me elame Kristuses, elame juba praegu “taevases olukorras”.

Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes oma suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist. (1Pt 1:3) Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, halastuse Isa ja kõige julgustuse Jumal! (2Kr 1:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal on mei õnnistanud kõige vaimuliku õnnistusega Kristuses. Pane kirja mõned asjad milles või kuidas Ta on sind õnnistanud sel nädalal ning täna Teda selle eest!

Palvetagem: Õnnista mu elu, õnnista mu tööd! Vaigista mu valu, valgusta mu teed! Käest mul kinni võta ja mind taluta, ära iial jäta Sa mind üksinda! Georg Kiviste

* * *

KÕIGEKÕRGEM EI ELA INIMESTE TEHTUD HOONETES

Teisipäev – 29. mai

Nõnda ütleb Issand: Taevas on minu aujärg ja maa on minu jalajärg. Kus saaks siis olla koda, mida te tahate mulle ehitada, ja kus saaks siis olla mu hingamispaik? Js 66:1

Siin tuletatakse meile meelde, et Jumala ja inimeste vahel valitsevate tohutud erinevust. Sel-lest andis endale omal ajal aru kuningas Saalomon, kui ta ehitatud templit sisse õnnistades ütles: “Aga kas Jumal tõesti peaks elama maa peal? Vaata, taevas ja taevaste taevas ei mahuta sind, veel vähem siis see koda, mille ma olen ehitanud.” (1Kn 8:27) Ometi ei ole pühakodade ehitamine mõt-tetu. Seal saab Jumalaga kohtuda sellest hoolimata, et ükski mõeldav ruum ei ole Tema jaoks küllal-daselt suur.

Ka Jesaja tuletab meelde, et Jumal ei vaja inimeselt midagi. Inimesed ei saa teha midagi niisu-gust, mida Jumal ise poleks neile enne andnud.

“Taevas on mu troon ja maa minu jalajäri. Millise koja teie tahate mulle ehitada?” ütleb Issand. (Ap 7:49)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui kirik muutub peamiselt usuliste “kaupade” ja teenus-tega varustajaks, saab temast uskliku tarbimisharjumuste tugevdaja….ehk mitteteadlikult, kuid sellele vaatamata, peab selline lähenemine isiklikku vabadust ning vaieldamatut “õigust” valida, elu kõrgeimaks normiks. (Daniel Williams).

Palvetagem: Kogu universum ei mahuta Sind, ometigi mahud Sa minu väikesesse ellu ja kõnetad mind. Sellega muudad mind pühakojaks – ja kogu mu elu jumalateenistuseks. Marcus Hermen

* * *

ESMALT VAJAME LUNASTAVAT, TAASTAVAT ARMU

Kolmapäev – 30. mai

Kristuses on meil lunastus Tema vere läbi, üleastumiste andekssaamine Tema armu rikkust mööda, millega Ta meid on ülirikkalikuks teinud kõiges tarkuses ja arukuses. Ef 1:7,8

Kristuses on meil lunastus mitte ainult Tema kaudu, vaid elades Temas. Ning mõistetakse õi-geks tema armust päris muidu, lunastuse kaudu, mis on Kristuses Jeesuses (Rm 3:24) kelles meil on lunastus, pattude andeksandmine. (Kl 1:14)

Vana Testamendi aegadel anti isikutele, kelle maa oli saanud teise omandiks, võimaluse maad välja osta ehk lunastada (3Ms 25:25-27,47-49; 4Ms 18:15). Veel enam – Iisrael ise oli tegelikult lu-nastatud rahvas. Iisraellased olid olnud orjad Egiptuses, hiljem aga oma patususe tõttu ka Babüloo-nias. Siiski oli Jumal nad lunastanud ning lunastuse kaudu oma rahvaks teinud. Lunastus seisneb põhiliselt kellegi teise omandiks saanud asja või isikut tagasiandmises või vabastamises.

Paulus mainib tänases kirjakohas, et lunastus teostati Tema [Kristuse] vere läbi ehk vabasta-mise vahend on ühtaegu ka vabaduse hind. Paasapühal seostati ohvrit rahva lunastamisega. Ent ena-miku vanaaja ohvrite peaeesmärk oli patu kõrvaldamine. Rahva mõttesse oli sügavalt jäädvustatud tõsiasi, et pattu ei saa kõvaldada kergesti. Patt nõuab ohvrit: Ilma vere valamiseta ei ole andeks-andmist” (Hb 9:22). Kristus rahuldas Vana Testamendi ohvrisüsteemi kaudu osutatud vajaduse alati-seks. Tema surm tähendab, et veri on valatud patuohvriks; Tema surma võib nimetada ka patu kao-tuseks ning seega inimeste vabastamiseks patuorjusest. Seega annab ohver lunastusvahendi, milleks on üleastumiste andekssaamine. Patt orjastab inimese mõistuse, tahte ja kõik tema ihuliikmed, an-destus on aga vabadus.

Paulus väidab, et see andestus antakse Tema armu rikkust mööda. See arm ületab inimliku arusaamisvõime ning on lõpmatult kõrgem kõigist maistest varandustest. Jumal mitte ainult ei anneta oma rikkusest, vaid Tema rikkus on ka annetamise mõõduks. Küll mu Jumal täidab kõik teie vajadused oma rikkust mööda kirkusega Kristuses Jeesuses. (Fl 4:19) Jumal on oma armu meile ülirikkalikuks teinud, otsekui ülevoolal allikas, mille varud on sügavad ja ammendamatud. Kuid samas vihjatakse tõsiasjale, et Jumala armu läbi oodatakse kristlase elus uut kvaliteeti. Issand kasvatagu teie armastust ja tehku see rohkeks üksteise ja kõikide vastu. (1Ts 3:12)

Kristus annab inimesele võime näha suuri, igavesi tõdesid ja samal ajal lahendad oma prob-leemid hetk-hetkelt.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle oma suhetele lähedaste inimestega. Kuidas neid hoida?

Palvetagem: Et Jeesus üles tõusnud on suures aus ja väes, mind surma paeltest päästnud, siis mul on elu käes! Ei keegi süüdistada saa mind ja hukka mõista – mu Jeesus maksis kõik. Friedrich Adolf Lampe

* * *

KRISTLIKU ELU IDEAAL JA EESMÄRK ON TÄIELIK PÜHADUS

Neljapäev – 31. mai

Maarja külaskäigu päev

Tema on meid Kristuses valinud enne maailma rajamist olema pühad ja laitmatud Tema palge ees armastuses. Ef 1:4

Et Jumala plaan ei pärine siit maa pealt, vaid taevast, ilmneb tõsiasjast, et see oli olemas enne maailma rajamist. Jumala valik on kõigi õnnistuste alus ja esmapõhjus. Õpetus jumalikust valikust läbib kogu Piiblit. Iisraeli ei valitud mingi teene pärast, vaid selleks, et olla vahendajaks Jumala iga-vese plaani täitumisel. Uues Testamendis kinnitatakse valikuprintsiipi, kui see ei piirdu enam ühe rahvusega; Efesose kirjas selgitatakse seda tõde hiljem üksikasjalikumalt. Õpetus valikust ehk ju-malikust ettemäärangust ei tõstatata kirjas vaieldava teemana. Seda ei vastandata inimliku tahteva-baduse enesestmõistetavale faktile. Jumala valik on paradoks, mida Uus Testamendis ei püütagi la-hendada; meie surelik mõistus ei suuda seda hoomata.

Paulus rõhutab nii Jumala majesteetlikku plaani kui ka meie vaba valikut. Jumal on võtnud ar-muevangeeliumi ja pakkunud seda kõigile. Kristlastel tuleb mõista, et nende usk rajaneb täielikult Jumala tööle; neil ei tule toetuda mingile ebakindlale alusele, mis peituks neis eneses. Kõik on Is-sanda töö ning see teostatakse kooskõlas Tema plaaniga, mis oli valmis enne maailma rajamist. Seepärast ei ole põhjust inimlikuks kiitlemiseks.

Jumal on meid valinud selleks, et oleksime pühad ja laitmatud Tema palge ees. Valik ei toimu lihtsalt päästeks, vaid pühaks eluks. “Sest meie oleme tema teos, Kristuses Jeesuses loodud heade tegude tegemiseks, nii nagu Jumal on juba enne meile seadnud, et me teeksime seda.” (Ef 2:10) Ju-mal on meid “määranud saama tema Poja näo sarnaseks” (Rm 8:29). Kristliku elu ideaal ja ees-märk on seepärast täielik pühadus, mida jaatuslikust aspektist väljendab pühendunud elu, eituslikust aga vabanemine kõigist puudustest. Kristlase elu peab olema laitmatu, mitte lihtsalt inimlike normi-de järgi, vaid Tema palge ees, kes on tunnistajaks kõigest, mida keegi teeb, mõtleb või ütleb.

Sest need, keda ta on ette ära tundnud, need ta on ka ette määranud saama tema Poja näo sarnaseks, et tema oleks esmasündinu paljude vendade seas. (Rm 8:29) Kes on meid päästnud ja kutsunud püha kutsega, mitte meie tegude järgi, vaid omaenese kavatsuse ja armu järgi, mis meile on antud Kristuses Jeesuses enne igavesi aegu. (2Tm 1:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Nagu astronoom, kes uurib mõõtmatut öist taevalaotust, on Paulus hämmastanud Jumala armastuse suurusest ja laiusest. Ja nagu mikrobioloog, kes uurib elu mustreid väikseimas rakus, rõõmustab ta, kui intiimne ja isiklik see armastus võib olla. Nii mõõtma-tutes avarustes kui igas inimlapses: Jumal on armastus.

Palvetagem: Halastaja Jumal, Sinu armu pärast rõõmustas Eliisabet koos Maarjaga ja tervitas teda kui Issanda ema. Vaata armuga meie peale, et meiegi ülistaksime üheskoos Maarjaga Sinu püha nime ja rõõmuga võtaksime vastu tema Poega, meie Päästjat, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

KUTSE PALVELE

Reede – 1. juuni

Tulge, hõisakem Issandale, hüüdkem rõõmuga oma päästekalju poole! Tulgem Tema palge ette tänamisega, hõisakem Temale kiituslauludega! Ps 95:1,2

Näib, nagu oleks käesolev kutse adresseeritud palverändurite rongkäigule, mis lähenes temp-lile. Rändurite read olid alles puudulikult korrastatud. Ühed vestlesid oma kõrval kõndijatega, teised laulsid, kolmandad hõiskasid ja neljandad astusid argliku sammuga. Nüüd, kui läheneti templi vära-vatele, oli vaja korda luua. Mõni leviit hüüdis: Tulge sisse ta väravaist tänuga, tema õuedesse kiitu-sega; ülistage teda ja andke tänu ta nimele! (Ps 100:4) Uue seaduse usklikele ei ole see võõras. Apostel kutsub meid pidama oma jumalateenistusi “viisakalt ja korra järgi”, “sest Jumal ei ole mitte korratuse, vaid rahu Jumal” (1Kr 14:33,40).

Tulgem Tema palge ette. Me vajame seda üleskutset, sest mõnigi palvetaja kardab Jumala ette ilmuda. Teekonnal kirikusse võib juhtuda mõndagi. Mõni tühine sõna või pahandav vahejuhtum võib rikkuda meie vaimuliku valmisoleku sel määral, et kirikusse saabudes tunneme hirmu Jumala ees. Sellepärast vajavad palvetajad juba kirikuteel õiget ettevalmistust. Me saame vaikselt julgusta-da oma kõrval kõndijat: “Tulgem Tema palge ette tänamisega!” Sest Ta on seda väärt. Ärgem unus-tagem Tema heategemist!

Toome Temale ka oma kiituslaulu. Apostel ütleb: “Laulge Issandale!” (Kl 3:16) Kardan, et meie laul on üsna sageli adresseeritud Issanda asemel inimeste kõrvadele. Sellepärast on vaja aeg-ajalt meenutada, et me laul on tõeliselt mõeldud Jumalale.

Sest ma kuulutan Issanda nime, andke au meie Jumalale! (5Ms 32:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Me ei saa jätta homseni lahendamatuid kahtlusi ja tunnis-tamata patte. Täna ootab Jumal meid oma armulikkuses, et me vastaksime Tema häälele. Püüa ava-da oma süda ja meel Temale just praegu, nii ausalt, kui sa oled suuteline.

Palvetagem: Ma tahan Sinu armust laulda, nii kaua kui veel liigub keel, ja tänuohvreid Sulle tuua, kui minu süda tuksub veel! Kui vaikib viimaks minu keel, siis kiidan õhates Sind veel. Johann Mentzer

* * *

OLLES USKUNUD, MEID PITSEERITI

Laupäev – 2. juuni

Kristuses olete ka teie sellest ajast peale, mil te saite kuulda tõe sõna, oma pääste evangee-liumi; ja kelles teiegi, saanud usklikuks, olete kinnitatud tõotatud Püha Vaimu pitseriga. Ef 1:13

Rahvad olid võetud Jumala plaani, kuna nad olid ära tundnud Jeesuse Kristusena. Seda üm-bermuutvat tunnetust kirjeldakse kahel viisil. Esiteks said nad kuulda tõe sõna, st Sõna, mis tõi neile tunnetuse ülimast reaalsusest, ilmutuse Jumalast Tema Pojas. Teiseks oli see tõde rõõmusõnum, evangeelum. Kuna tegu ei olnud ainult ilmutusega, vaid ka sõnumiga Jumala armastusest, halastu-sest patuse inimkonna vastu, Tema päästest. Ma ei häbene evangeeliumi, see on ju Jumala vägi päästeks igaühele, kes usub.” (Rm 1:16)

Sõna kuulmine on oluline, kuna üksnes kuuldes saadakse tunnetus evangeeliumi tõest. “Kui-das nad saaksid uskuda sellesse, kellest nad ei ole kuulnud? Kuidas nad saaksid kuulda ilma kuu-lutajata?” (Rm 10:14) Kuulmine on aga kasutu, kui see ei tekita usku; üksnes usk on vahend, mille varal saab Jumala õnnistusi vastu võtta. Seega nii mittejuudid kui ka juudid, olles kuulnud ja saa-nud usklikuks, on kinnitatud tõotatud Püha Vaimu pitseriga.

Antiikmaailmas oli pitser omaniku või millegi tähtsa asja saaja isiklik märk. Seega – nagu näiteks kirjas – eristas pitser tõelist võltsist. Pitser oli ühtlasi garantii, et pitseeritud asi oli puutuma-ta. Juudid pidasid pitseerimiseks ümberlõikamist (Rm 4:11). Kristlase pitser on Püha Vaim. Mille kogemine oma elus on kristlaste jaoks absoluutne tõend ning tõestab ka teistele nende usu tõelisust, andes seesmise veendumuse, et nad on Jumala lapsed. Usklike elus ilmnev Vaim on vaieldamatu märk Jumala tööst nende sees ja nende jaoks. Vaim on ka vahend, kelle kaudu kristlasi hoitakse “rikkumatuna” Issanda päevani.

Ja ärge kurvastage Jumala Püha Vaimu, kes on kinnitanud teid oma pitseriga lunastuspäe-vani! (Ef 4:30)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Püha Vaim kindlustab sinu saatuse ja näitab sulle, milline see on. Tema on sinu tuleviku lõhn. Ava ennast Talle.

Palvetagem: Mu Halastaja, muret kanna, et halastuse sisse jään, ja Poja surma läbi anna, et surres Sinu juurde läen! Seal igavese rõõmuga Su halastusest kuulutan. Philipp Friedrich Hiller

* * *

Kasutatud allikad

  • Foulkes, Francis (2003) Pauluse kiri efeslastele. Tallinn: Logos, lk 42-43,44-45,47-48,53-54

  • Lampson, Peeter (1903) Hommiku- ja õhtu- “roaohver” : Esimene jagu. Tartu, lk 424

  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Uus maa ja taevas (Js 65:17-66). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio

  • Plank, Uno. (1960) Jumala otsijad. Valimik pagulaspõlve jutlusi. [postil]. Uppsala: Eesti Vaimulik Raamat, lk77-79

  • Soom, Kaido. Varjatud Jumal. – Eesti Kirik (18.05.2016): http://www.eestikirik.ee/varjatud-jumal-5/

  • Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 390-391

Koostas Indrek Lundava.

Mai 2018

Päeva Sõnum. Nr 86. 20. – 26. mai 2018

Päeva Sõnumi logo

PÜHA VAIMU VÄLJAVALAMINE

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

Usu juures on palju sõnadega seletamatut, kuid siiski kogetavat. Püha Vaimu väljavalamine nelipühil on üks selliseid sündmusi. Inimestena ei saa me sugugi sõnadesse panna neid tundeid, mida jüngrid kogesid, kui Jumala Vaim nende peale laskus. Samuti ei suuda me täpselt ära seletada, mismoodi Püha Vaim tuli. Kuid me võime näha Püha Vaimu tulemise tulemusi.

Püha Vaimu väljavalamine muutis jüngrite usku ja suhtumist Kristusesse. Kui nad seni kartsid tunnistada oma usku teistele, sest vaenlased oleks võinud neid selle pärast karistada, siis nelipühast alates tunnistasid nad julgelt oma usku. Apostlid olid valmis isegi oma elust loobuma usu tunnistamise nimel. See näitab, et Püha Vaimu väljavalamine oli nende jaoks võimas elumuutev kogemus.

Jüngrid said Püha Vaimu siis, kui nad üheskoos palvetasid. Püha Vaimu väljavalamine tähen-das kiriku sündi. Inimene vajab elus ühendust teiste inimestega ja ka usuliselt saame üksteist toetada koguduses. Jumala Vaim sünnitab ühendust inimeste vahele, kõrvaldab vaenu ja enesekesksuse ning annab asemele armastuse.

Nelipühil saame paluda, et Jumal annaks meile oma Vaimu. Keegi ei suuda selgitada, kuidas see toimub, kuid Jumala Vaimu tulemise elumuutvat jõudu võib kogeda igaüks. See annab meile usulise selguse ja kindluse ning loob uue sideme kaasinimestega. Vaimu läbi muutub meie elu.

Meelespeetav kirjakoht: See ei sünni väe ega võimu läbi, vaid minu Vaimu läbi, ütleb vägede Issand. Sk 4:6

Nelipühi sündmus on maailmale otsustava tähendusega. Luther ütles, et Jumal tegutseb kahe-sugusel viisil. Tema tegutsemine läbistab maailma nagu kaks suurt voolu. Üks vool on maailma ajalugu, nagu see ilmneb oma maiste seaduste, ihade ja kirgede raamis. Selles laseb Jumal kõigil dee-monitel vabalt ringi joosta. Selles tohivad inimlik võimuahnus, vale ja hävitamiskirg märatseda. Miks see nii on, selle üle on varjav loor heidetud ja selle saladus ei ilmne meile kunagi täielikult seni, kuni oleme selle maailma kodanikud.

Kuna aga kõik see toimub meie silmade ees Jumala teadmisel, teostub samal ajal Jumala pä-riskava, mis Tal südame lähedal. Segamatult inimeste rumalusest ja deemonite võimust, läheb Jumala püha vool läbi aegade. See on vaikne Jumala ajalugu, milles Ta inimeste südameid vahetpidamata valgustab, vabastab ja võidab ning liidab suureks ning täiuslikuks koguduseks.

Esimese voolu võrdpildiks on paabelitorn, mille abil inimesed tahtsid taevast vallutada ja en-nast jumaldada. Seda torni on inimkond ikka jälle uuesti ehitada püüdnud. Võimutahe, sundus ja enesejumaldamine on selle vundamendiks. Selle tunnistuses seisvad vägede leegionid, selle varjus märatsevad kired ja möllab viha.

Teise voolu piltkujuks on tuvike. See on igavene piltkuju Tõest, mis on vägevam kui kõik selle maailma vürstide võim. See ei sünni väe ega võimu läbi, vaid minu Vaimu läbi, ütleb vägede Issand. Maailma pale peab selle Vaimu läbi uuenduma. Seda uuendust igatseb meist igaüks. Seda on maailmale hädasti tarvis. Kuid see eeldab uuendatud inimsüdameid. Võim ja vägivald ei muuda ühtki inimsüdant. Nad ainult teevad selle kõvaks ning trotsivaks.

Jumala Vaim aga suudab seda, mida võim ja vägivald ei suuda. Kui nelipühil, oleme tulnud Jumala ette oma suure mure ja leinaga, siis avagem süda sellele armuvoolule, mis nägematul viisil läbib ka tänapäeva maailma, ja palugem, et Ta uuendaks ja muudaks ka meie elu Jumalat usaldavaks eluks. Kui muutub ja uueneb meie elu, on Jumal võitnud meis ühe sillapea, kus Ta edasi tungib ja teisi südameid oma armastuse, andeksandmise, sallivuse ja rahu riigile võidab. Ainult Jumala Vaimu läbi kaovad vägivald, vale, ülekohus ja orjalaagrid, sünnib uus inimene, luuakse uus maailm ja teostub rahvaste vahel prohvet Jesaja ettekuulutus: “Ja tema mõistab kohut paganate vahel ning juhatab paljusid rahvaid. Siis nad taovad oma mõõgad sahkadeks ja piigid sirpideks; rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdimist.” (Js 2:4)

Uurige Issanda raamatust ja lugege: ükski neist ei ole puudu, ükski neist ei ole teist kaotanud, sest tema on oma suu kaudu andnud käsu ja tema Vaim on need kogunud. (Js 34:16) Issanda Vaim on minu peal, seepärast on ta mind salvinud. Ta on mind läkitanud kuulutama vaestele rõõmusõnumit, kuulutama vangidele vabakslaskmist ja pimedatele nägemist, laskma vabadusse rõhutuid. (Lk 4:18) Ja ta tegi paeltest piitsa ning ajas pühakojast välja kõik, nii lambad kui härjad, ja ta puistas laiali rahavahetajate mündid ning lükkas kummuli nende lauad. (Jh 2:15)

Palvetagem: Hea taevane Isa, täname Sind, et saatsid nelipühil Püha Vaimu jüngritele ja et sellest muutus nende elu. Me täname Sind, et Püha Vaimu tulemisel sündis kristlik kirik, kus inimesed võivad kogeda Sinu lähedust ja omavahelist üksteise toetamist. Läkita meilegi oma Püha Vaim, et võiksime tunda usu kandvat jõudu ja omavahelist ühendust ning minna sellele toetudes edasi. Aamen.

* * *

 

ARMASTUS, MIS ANNAB

Pühapäev – 20. mai

Nelipüha

Jeesus ütles: “Nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes Temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.” Jh 3:16

Jumal on küll armastanud ja andnud, end sellel sõnumil on veel teinegi tahk. Kas inimene võtab Jumala anni vastu või lükkab selle endast ära? Andja on Jumal, vastuvõtja inimene, kes peab ise valima. Jumal on meile andnud Jeesuse Päästjaks, Lunastajaks ja Õnnistegijaks, et meie tee võiks kulgeda taeva poole Jumala juurde. Inimese osaks jääb anni vastuvõtmine. Jumal armastab hukkuvat maailma, ikka selleks, et seda hukatusest päästa.

Jumal ootab, et sa Tema armastuse vastu võtaksid. Armastuse, mis ei ole vilets või jõletu kaas-tunne või sümpaatia, vaid armastuse, milles on jõud, mis on võimeline inimese uueks looma. Olgu inimene kui tahes patune, Jumal peseb inimese pattudest puhtaks. “Nii sügaval keegi ei kõnni, kuhu ei ulatu Päästja käed. Ei kedagi välja ta lükka, ei kellelgi sulge teed,” kirjutab Jumala armastusest laulik. Jumal puhastab, annab andeks, et inimene saaks Jumalale kõlbulikuks. See on tegu, milleks maine armastus ega tarkus ei ole suuteline. Ainult Jumala armastus loob inimese uueks.

Jumala and, Jeesus Kristus, tuleb vastu võtta. Jeesuse vastuvõtnu võtab vastu Jumala anni, mida saab vastu võtta usus ja palves. See on inimesepoolne tegu, millel inimese moraalsele palgele on ääretult hea mõju. Kirjutatud on, et kõik saab uueks. Kes on Kristuse sees, on uus loodu. Vanad asjad on möödas, vaata, kõik on uueks saanud! Nüüd on nii andja kui ka saaja mõlemad rõõmsad.

Otse loomulikult äratab nii suur armastus vastuarmastuse. Jumala armastav inimene püüab oma samme eluteel seada Sõna alusel ja tema eeskujuks on Jeesus Kristus.

Suur on valitsus ja otsatu on rahu Taaveti aujärjel ja tema kuningriigi üle, et seda kinnitada ja toetada kohtu ja õigusega, sellest ajast ja igavesti. Vägede Issanda püha viha teeb seda. (Js 9:6) Kes usub ja on ristitud, see päästetakse, aga kes ei usu, mõistetakse hukka. (Mk 16:16) See ongi mu Isa tahtmine, et igaühel, kes näeb Poega ning temasse usub, oleks igavene elu, ja viimsel päeval mi-na äratan ta üles. (Jh 6:40) Jumala armastus meie vastu on saanud avalikuks selles, et Jumal oma ainusündinud Poja on läkitanud maailma, et me tema läbi elaksime. Selles on armastus – ei, mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid et tema on armastanud meid ja on läkitanud oma Pojab lepitusohvriks meie pattude eest. (1Jh 4:9,10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Üsna sagedasti väidetakse, et igas inimeses, olgu ta nii põhja langenud kui tahes, on ka kübeke head. Mis head siis niisuguses inimeses võiks olla?

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, taevane Isa, me ülistame Sind, sest Sa oled oma Vaimu väl-ja valanud ning Tema kaudu pühitsed ja juhatad oma rahvast. Valgusta ja juhata oma Vaimuga meie südameid, kinnita ja kaitse oma väega ning aita, et Sinu kogudus võiks kasvada usus ja armastuses. Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti. Aamen.

* * *

 

ME KUULUME KOKKU

Esmaspäev – 21. mai

2. nelipüha

Peetrus ütles: “Parandage meelt ja igaüks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse oma pattude andekssaamiseks, ning siis te saate Püha Vaimu anni.” Ap 2:38

Seda kirjakohta võib kokkuvõtta ühe sõnaga: Pöörduge tõe poole, Jumala poole, astuge Tema valitsuse alla, võtke tõsiselt, et asjade seis on muutunud.

Selle kutse tõsidust võib mõista ainult see, kes vaatab kainelt inimelu ja maailma tõsiasjadele, nendele jõududele, mis meid valitsevad. Olgu peale, et iga inimene on nõus tunnistama poliitilist võimu, sotsiaalseid ja materiaalseid jõude, mis vormivad maailma palet, määravad iga ajajärgu näo ning mõjutavad iga üksiku inimese elu. Kuid kristlased näevad pealispinnast sügavamale ning on alati arvestanud nende jõududega, mida Pühakirjas on nimetatud kokkuvõtlikult patu, kurjuse ja sur-ma väeks. Selles mõttes on kristlased realistid, kes vaatavad tõsiasjadele näkku ega pigista oma sil-mi ja mõtteid kinni. Aga julgust ja jõudu selliseks kaineks vaateks annab Jumala tundmine, teadmi-ne, et Kristus on Issand ja võitja, ja seista Temaga ühenduses tähendab seista eluvõitluses selle poole, kes on üle iga võimu, jõu ja väe mitte üksi selles, vaid ka tulevas maailmas.

Õige vastus Jumala tegudele on usk. See on usaldus Tema vastu, suurem usaldus kui millegi muu vastu. Uues Testamendis tehakse vahet usu ja tegude vahel, neid vastandatakse. Toetuda tegudele tähendab jääda selle juurde, et me peame elus ise võidu saavutama, selle asemel et osa saada Tema võidust. See tähendab, et peame ise oma patud lepitama, selle asemel et meelt parandada ja elada andekssaamisest. See tähendab et peame oma elu ise kindlustama. Selle asemel, et vastu võtta abi, mida Tema pakub.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Miks saatis Jumal meile aga Püha Vaimu? Püha Vaim on meie Lohutaja, kes on meie juures igavesti (Jh 14:16). Ta varustab meid kõigega, mida vajame kaasinimeste teenimiseks (1Kr 12:7). Kas ei ole seda julgustav teada?

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus, meie hingede Karjane ja Ülevaataja, me täname Sind südamest, et Sa oled maa peale rajanud oma Kiriku ja meid selle liikmeiks kutsunud. Anna meile Püha Vaimu, et me Sinu õndsakstegevat tõde õigesti tunnistaksime, usus Sinust kinni hoiaksime ja ükskord rõõmuga Sinu ausse saaksime, kes Sa koos Isaga Püha Vaimu ühtsuses elad ja valitsed igavese-st ajast igavesti. Aamen.

* * *

 

ÜKS TEE ARUSAAMISELE

Teisipäev – 22. mai

Veel paljude muudegi sõnadega veenis Peetrus neid ja manitses: “Laske end päästa sellest sõgedast sugupõlvest!” Ap 2:40

Need Peetruse sõnad näitavad kahte tähtsat asja. Esiteks, et inimene ise ei saa end päästa. Te-ma ainus lootus on, et ta laseb Jumalal end päästa. Ja teiseks. Inimene võib jääda päästmata, ehkki Jumal sooviks teda päästa ja ehkki Kristus tema päästmiseks on surnud. See juhtub siis, kui inimene ei lase ennast päästa. Päästetud saab inimene siis, kui ta tuleb Päästja, Jeesuse Kristuse juurde. Kui ta seda ei tee, siis jääb ta päästmata.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Varakirikus teati, et kui Jumal kellegi päästis, siis päästeti see inimene kogukonda. Tolle aja inimestel oleks olnud väga raske mõista kaasaegset läänelikku mõtteviisi, mis teeb usust inimese eraasja ning kus inimesed ka tihti ütlevad: “Selleks et kristlane olla, ei ole mulle kogudust vaja!” Kahjuks on ka paljud kogudused ise kaotanud selle kogukonna-tunde ja inimesed lahkuvad sealt, et otsida atraktiivsemat kogukonnaelu mujalt.

Palvetagem: Kristuse kutse kõlagu meile kõigist ilmahäältest üle; Tema kutse olgu meile kõige tähtsamaks kutsumiseks elus ja surmas, kodumaal ja võõrsil, rõõmus ja valus, vaesuses ja rikkuses, suures ametis ja väikses ametis, olgu kus tahes, olgu ajal, mil tahes! Olaf Sild

* * *

 

UUE JA AVATUMA MAAILMA ALGUS

Kolmapäev – 23. mai

Siis hakkas Peetrus rääkima:Kas keegi võib vett keelata, et ei ristitaks neid, kes on saanud Püha Vaimu nõnda nagu meiegi?” Ap 10:46,47

Nelipüha on kristliku koguduse sünnipäev. Kristuse kogudus sündis juutluse rüpes, kuid Ju-mala plaanid olid algusest peale avaramad, kui jüngrid suutsid kujutleda. Asjaolu, et nad olid neli-pühapäeval hakanud imeliselt rääkima teisi keelemurdeid, oli kaugeleulatuv prohvetlik märk. Jumala riik pidi kasvama üle neile tuntud keele- ja kultuuripiiride. Nelipüha kuulutas ette Paabeli keeltesegaduse lõppu.

Juutlus, mis oli valitsev religioon, elas aga edasi oma provintslikku elu rahvusliku liikumise loosungite all. Nende suurim mure oli säilitada oma identiteeti üha laienevas Rooma impeeriumis. Usk ainujumalasse ja erakordselt range moraal oli seni seda teha aidanud. Jeesuse jüngrid lähtusid alul samadest mõttemallidest. Olid nemadki ju oma rahva ustavad pojad. Aga Jumala plaanid olid suuremad.

Peetrus ei jõudnud oma kõnet veel lõpetadagi, kui Püha Vaim alla langes. Jüngrid ehmusid. Kuidas on see võimalik, et ka paganad räägivad võõrast keelt ja ülistavad Jumalat? Õnneks oli see ehmatus, mis ei lahutanud, vaid ühendas. Mõelda vaid, Jumal ei põlga paganaidki! Ta jagab uut elu kõigile, kelle südamed on avatud. Nii see on – Püha Vaim paneb meie kivistunud kujutlused ikka ja jälle küsimärgi alla.

Palvetagem ja kuulakem, mida Vaim kogudusele ütleb! Laskem end juhtida ühtsemasse ja avatumasse maailma, kus valitseb mõistmine ja armastus.

Kuid uskujaid saadavad sellised tunnustähed: minu nimel ajavad nad välja kurje vaime, räägivad uusi keeli. (Mk 16:17) Ja südametundja Jumal on nende eest tunnistanud, andes neile Püha Vaimu nagu meilegi. (Ap 15:8)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal küsib, kas me tahame Tema plaanidele alla kirjutada. Meil kõigil on veel ruumi kasvada armastuses, rõõmus, rahus, pikas meeles ja lahkuses, heatahtlikkuses ja ustavuses, tasaduses ja enesedistsipliinis. Eks te tea, et te olete Jumala tempel, milles Püha Vaim elab!

Palvetagem: Tee oma tööd minus, nii et Sina oled minu elu. Ümbritse mind, nii et Sina oled minu maailm. Täida mind nii täielikult, et saaksin ise väikeseks ja vaid Sina oled suur. Jörg Zink

* * *

 

ÄRA OLE TEADMATUSES

Neljapäev – 24. mai

Ükski, kes Jumala Vaimus räägib, ei ütle: “Neetud olgu Jeesus!” ning ükski ei suuda öelda: “Jeesus on Issand!” muidu kui Pühas Vaimus. 1Kr 12:3

Tähtsam erinevus Püha Vaimu ja teiste vaimude vahel on, et Püha Vaim mitte kunagi ei “tõrva” ega halvusta Jeesust, ega püüa vähendada Tema tähtsust. Vastupidi. Ta tunnistab Kristusest, kirgastab Kristust ja juhib Tema juurde. Selles kultuuris, kus elasid korintlased oli juba ainu üksi sellest juhtnöörist väga palju kasu.

Kurjad vaimud saavad Jeesust needa ja rääkida Temast halba, seepärast nad ka ei tunnista Te-da ka Issandaks st. oma isandaks. See reegel ei ole piisav, et igas olukorras eristada õiget õpetust valest, aga see ei tee seda sugugi vähe tähtsaks. Ajal mil ristiusk oli alles suur vähemus, kõigi muu-de üld levinud religioonide kõrval, oli see Pauluse antud “rusikareegel” täiesti sageli piisav. Korint-lased teadsid nüüd, et üleloomulikud nähtused iseenesest ei ole veel mingid tunnistused, et tegutse-jaks on Püha Vaim. Kõige tähtsam ei ole, et toimub midagi imelist, vaid tarvis on tähelepanna tegu-tsevate vaimude sõnumit. Seda oleks väga kasulik meelespidada ka tänapäeval neil kes jooksevad igasuguste ime asjade järele, kuid ei taha kuulda Jeesusest Kristusest.

Jeesus vastas talle: Sa oled õnnis, Siimon, Joona poeg, sest seda ei ole sulle ilmutanud liha ja veri, vaid minu Isa, kes on taevas. (Mt 16:17) Ärge keelake teda, sest ükski, kes teeb minu nimel vägeva teo, ei saa järgmisel hetkel rääkida minust halvasti (Mk 9:39) ja et iga keel tunnistaks: Jeesus Kristus on Issand – Jumala Isa kirkuseks. (Fl 2:11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Elav Jumal, aita mul täna avastada taas uut Sinu Sõnas.

Palvetagem: Mina usun, et ma omast mõistusest ega väest ei saa uskuda Jeesusesse Kristusesse, oma Issandasse, ega tulla Tema juurde, vaid Püha Vaim on mind kutsunud evangeeliumi kaudu, oma annetega valgustanud, õiges usus pühitsenud ja hoidnud. Martin Luther

* * *

 

ANNETE MITMEKESISUS

Reede – 25. mai

Väeavaldustes on erinevusi, aga Jumal on seesama, kes teeb kõike kõikides. Aga igaühele antakse Vaimu avaldus ühiseks kasuks. 1Kr 12:6,7

Jumalikud tegevused on mitmesugused, kuid Jumal on seesama. Paulus toob esile mõtte, et kristlaste seas ei saa olla jagunemist “annete” alusel, sest üks ja seesama Jumal jagab kõiki andeid kogu nende mitmekesisuses. Ta teeb kõike kõikides.

Igaühele antakse Jumalalt mingi anne. Vaimulikud anded ja nende kasutamine on midagi avalikku ja avatut, mida näevad ka teised peale nende valdajate. Andeid ei anta rivaalitsemiseks ega kadetsemiseks, vaid ühiseks kasuks. See on kõige eesmärk. Vaimuanded antakse alati selleks, et neid kasutataks usklikekogu kui terviku, mitte ühe andevaldaja ülesehitamiseks. Lõhestav individualism on vastuolus annete eesmärgiga.

Ühele andis ta viis talenti, teisele kaks ja kolmandale ühe, igaühele tema suutlikkust mööda, ning läks ära võõrsile. (Mt 25:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Seega on jäme eksiõpetus kasutada ande relvadena kiriklikus võimuvõitluses, või selleks, et tõmmata tähelepanu kellegi vaimsele “üleolekule” või tekitada nende tõttu koguduses konflikte.

Palvetagem: Jumal, Sa oled meid päästnud ja seadnud vilja kandma igaveseks eluks. Meie elu Sinus ei piirdu aga üksnes isikliku pääsemisega, vaid Sa liidad iga kristlase oma Ihu, koguduse liikmeks. Aita meil siis ka koguduse keskel head vilja kanda, tundes ära oma annid ja oskused ning rakendades neid ühiseks kasuks. Marcus Hermen

* * *

 

KRISTUSE IHUNA ON KOGUDUS NÄHTAV SUURUS

Laupäev – 26. mai

Nagu ihu on üks tervik ja sel on palju liikmeid, aga kõik selle ihu liikmed, kuigi neid on palju, on üks ihu, nõnda on ka Kristus. 1Kr 12:12

Kogudus ei ole lihtsalt hulk inimesi, mis on korraldatud organisatsiooniks, vaid Jumala plaani kohaselt peab ta olema otsekui elav ja toimiv organism. See on oluline vaimulik tõsiasi millele Paulus on viidanud ka juba eespool. Organisatsioon on asi mida võib luua inimene inimliku organiseerimise teel ja sellised on ka kogudused, kui neid vaadata inimlikust seisukohast.

Organism, aga on midagi palju enamat. Sellesse kuuluvad liikmed lahutamatult kokku, ega saa ilma teineteiseta hakkama. Selline on Kristuse koguduse vaimulik olemus. Paraku peab siinkohal tõdema, et on võimalik kuuluda kogudusse ainult kui organisatsiooni ja pealegi üsna formaalselt, ilma et teiste usklikega tegelikult sisemist sidetki olekski. Siin kohal peaks igaüks mõtlema järele enda olukorra üle.

Iga ihuliige vajab teisi, kuigi sellele sageli ei mõtlegi. Eriti need kes tunduvad olevat “kõige tugevamad”.

Sest otsekui meil on ühes ihus palju liikmeid, aga kõigil liikmeil ei ole sama tegevus. (Rm 12:4)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meenuta ande mida Jumal on sulle andnud. Palu, et Jumal aitaks sul olla enam avatud Tema töö erisuse rikkusele meie keskel.

Palvetagem: Oma lapsi ühte köida, kallis sõber kindlasti. Las meidki armu leida, armu näita alati. Tões meid kõiki ühte liida, tõde oled ise Sa; ja meid valgusega täida, Sina oled valgus ka. Nicholas Ludwig von Zinzendorf

* * *

 

Kasutatud allikad

  •  Himma, Paul (2007) Suuremeelne Jumal. Jutlused 1980ndatest [postil]. Tallinn: Allikas, lk 226-228
  • Kiivit, Jaan (1999) Tõde teeb vabaks [postil]. Tallinn: Logos, lk 161-162
  • Morris, Leon (2008) Pauluse esimene kiri korintlastele. Tallinn: Logos, lk 191-192
  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Peetrus kuulutab Jeesust (Ap 2:22-41); Kas vajad suurt varvast (1Kr 12:10-22). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Plank, Uno. (1960) Jumala otsijad. Valimik pagulaspõlve jutlusi. [postil]. Uppsala: Eesti Vaimulik Raamat, lk74-75
  • Soom, Kaido. Püha Vaimu väljavalamine. – Eesti Kirik (31.05.2017): http://www.eestikirik.ee/puha-vaimu-valjavalamine-7
  • Tammo, Joosep (2000) Päeva eriline sära [postil]. Tallinn: Logos, lk 201,203-204

 
Koostas Indrek Lundava.
Mai 2018

Päeva Sõnum. Nr 85. 13. – 19. mai 2018

Päeva Sõnumi logo

PÜHA VAIMU OOTUS

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

Ülestõusmisaja 7. pühapäev

Exaudi Kuule!

Taevaminemispüha oli Jeesuse maapealse etapi triumfaalne lõpetus. Ta läks tagasi taevasse ja kõik võisid veenduda, et Kristus oli tõeline Jumala Poeg, kes naasis Isa juurde. Päästja maapealne elu jäi seljataha ja ta läks koju. Jüngrite jaoks oli see ühest küljest tõendus sellest, et nad olid järgi-nud õiget õpetajat, teisalt aga tähendas see neile kellestki olulisest lahkumist. Ilmselt oli nende südames palju küsimusi, mis olid seotud tulevikuga. Nad tahtsid teada, kas nad ka tulevikus saavad kogeda Jumala lähedust ja juhtimist.

Enne taevasse minemist tõotas Jeesus anda jüngritele Püha Vaimu, kes on nendega elu kõigil hetkedel. Kui Püha Vaim tuleb inimesesse, siis ei ole inimesel vaja enam karta tuleviku pärast, vaid ta võib usaldada kogu elu Jumala kätesse, sest Jumal tahab talle parimat. Nii polnud jüngritel vaja enam Jeesuse taevaminemise järel muretseda, vaid nad võisid oodata Püha Vaimu tulemist.

Meiegi elus on omajagu probleeme ja muresid. Taevaminemispüha ja nelipühade vaheline aeg on antud meile selleks, et võiksime olla avatud ja oodata oma ellu Jumala Vaimu, kes annab lahenduse ja kindlustunde. Püha Vaimu läheduse kogemine kaotab kahtlused ja aitab minna julgelt edasi. Seepärast on meil põhjust paluda, et Jumal annaks meilegi oma Vaimu ja muudaks seeläbi meie elu.

Meelespeetav kirjakoht: Kristus ütleb: Kui mind maa pealt ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde! Jh 12:32

Kristuse surm kõrgel ristil – nähtav kõigile nagu Moosese pronksmadu teiba otsas – ja sellele järgnev ülestõusmine muudavad põhjalikult inimkonna ajaloo.

See maailm jäi ikkagi Jumala maailmaks, kuigi patt oli selle lõhkunud ning maailm oli püüdnud korraldada oma elu ilma Loojata, sattudes ka Looja kohtu alla. Kui aga Jeesus ristil jumaliku armastuse võitmatu jõu ülima väljendusena ülendati, tõmbas ta magnetina enda poole kõiki, kes võtsid usus vastu tema võidu patu ja kurjuse üle. Kõigi selliste usklike vastu jäävad maailm ja selle vürst kaotajaiks.

Kristus on Jumala loomingu keskpunkt.

Ja nõnda nagu Mooses ülendas kõrbes vaskmao, nõnda peab ülendatama Inimese Poeg, et igaühel, kes usub, oleks temas igavene elu. (Jh 3:14,15)

Palvetagem: Püha Jumal, Sinu Poeg, meie Päästja, on Sinuga igaveses kirkuses. Kingi meile usku, et Ta on siiski meie keskel ja jääb meie juurde maailma ajastu otsani. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * * 

ÜHTSUSE VÄGI

Pühapäev – 13. mai

Emadepäev

Jeesus tõstis oma silmad taeva poole ja ütles: “Mina olen andnud neile selle kirkuse, mille Sina oled andnud mulle, et nad oleksid üks, nii nagu meie oleme üks.” Jh 17:22

Jumala suurus, kirkus ja aulisus on käesoleva maailma eest varjatud, aga see ei tähenda sugu-gi, et seda poleks olemaski. Kõigepealt ilmneb Jumala aulisus Jeesuses Kristuses ja Tema pääste-töös. Juba Johannese evangeeliumi algul öeldi meile, et “Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde.” (Jh 1:14) Aga vähe sellest. Täpselt sama moodi saavad sellest kirkusest st. Jumala olemusest osa ka Jeesuse jüngrid. Sellepärast ütles Jeesus, et selle sama kirkuse on Ta andnud oma järgijatele. Neile on saanud kirkalt selgeks, kui suur on Jeesus ja Tema päästetöö ning selle kaudu meile ilmunud Jumala arm ja tõde. Ja selle kirkuse mõistmise, eriti aga sellest osa saamise tulemuseks ongi ühtsus nii Jeesuse ja Isaga, kui ka omavahel. Sellisele ühtsusele ei ole maailmas midagi võrdväärset. Selle tagajärjel on maailmal võimalus ära tunda nii Jeesust, kui ka Jumala armastust Tema järgijate vastu. Nii toob kristlaste ühtsus au Jeesusele ja see ongi kristlaste elu tähtsaim eesmärk.

Meil võib kergesti ununeda mis on tegelikult elus kõige tähtsam. Tähtis ei ole meie heaolu ega see mis meiega juhtub, vaid see, et Jumal Isa saaks oma Poja Jeesuse kaudu täielikult austatud. Sellest eesmärgist räägib ka apostel Paulus: “Kõik sünnib ju teie heaks, et arm üha enamate inimeste tänu kaudu rohkenedes kasvaks Jumala austuseks.” (2Kr 4:15) See on ka praegu evangeeliumi kuulutuse sügavam mõtte, et üha uued inimesed saaksid osa Jumala armust ja hakkaksid Teda austama. Eriti tänapäeval, mil kõik keerleb inimese ja tema heaolu ümber on meil väga kasulik meelde tuleta-da, et kõige tähtsam ja kõige keskus on siiski Jumal, mitte inimene ega isegi tema hinge päästmine. Selle meelde tuletamine hoiab meid arvamast endast liiga palju. Ja tegelikult me ju näeme, et isegi meie päästmisest hoolib meie Jumal hoopis rohkem, kui me ise.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tegelikult palvetab Jeesus sinu ja minu eest! Lase sellel äratundmisel praegu puudutada oma südant. Kuidas tahaksid Jeesusele vastata?

Palvetagem: Taevane Isa, meil ühenda mõtted ja meeled; ühiselt kõlama pane me südamekeeled! Armastusloit, nii nagu hommikukoit, lase meist kõrgele tõusta! Hugo Voldemar Pärno

* * *

MA OTSIN SIND

Esmaspäev – 14. mai

Apostel Mattiase päev ehk madisepäev

Issand, kuule mu häält, kui ma hüüan; ole mulle armuline ja vasta mulle! Ps 27:7

Siin hakkab Taavet rääkima Issandaga otse, sina-vormis. Südamest tulevad palved, et Issand oleks armuline ega tõukaks ära oma sulast. Uskliku elus on kindel koht nii ülistuse, kui ka anumis- palvetel ja need võivad olla teineteisega lausa läbipõimitud.

Keskne on see juures Issanda üleskutse: “Otsige mu palet!” Taavet vastab: “Jah seda ma teen!” Ta teeb seda nii patte tunnistades, ülistades kui ka abi anudes. Jälle me näeme, et Taavet ei arva et ta on juba usklik. Tema asjad Jumalaga on korras ja Jumalat otsima peaksid teised, kes teda veel ei tunne. Siin on meilegi kristlastena selge eeskuju.

Issand, võta kuulda mu sõnu, pane tähele mu ohkamist! (Ps 5:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Heitke kõik oma mure Tema peale, sest Tema peab hoolt teie eest! Tee seda just nüüd, usus.

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sina valisid oma ustava tunnistaja Mattiase kaheteistküm-nendaks apostliks, äraandja Juuda asemele. Me palume Sind, kaitse oma Kirikut valeõpetajate eest, anna talle ustavad ja targad karjased. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

JEESUS KRISTUS ON PIIRIKIVI, MIS SEISAB KAHE TÕELISUSE PIIRIL

Teisipäev – 15. mai

Issand on kuningaks kogu maale. Sel päeval on Issand ainus ja tema nimi on ainus. Sk 14:9

See tore salm kõneleb Issanda päevast ja sellest, et Issand Jeesus Kristus ise saab kuningaks, keda kõik sellena teenivad. Muidugi on Jeesus praegugi kuningas, kellel on kõik meelevald, nii tae-vas kui ka maapeal. See tõde avaneb praegu aga siiski ususilmale. Kui Ta on tagasi tulnud, siis ei kahtle selles enam keegi.

Sel ajal kui Jeesus kõndis Galilea teedel ja Juuda mägi radadel, kuulutas Ta inimestele: “Aeg on täis saanud ja Jumala riik on lähedal. Parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse!” (Mk 1:15) Jeesuses Kristuses on Jumala riik meile ligitulnud. Kes Temasse usub, see saab selle riigi kodanikuks. Jumala riik on õieti kuningriik. Selle valitsejaks, kuningaks on Jeesus Kristus st. et seal vali-tseb Tema tahe. Sellepärast ongi kõigil seal hea olla.

Kui armsad on mägede peal sõnumitooja sammud. Ta kuulutab rahu, toob häid sõnumeid, kuulutab päästet ja ütleb Siionile: “Sinu Jumal on kuningas!” (Js 52:7) Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil ma lasen tõusta Taavetile ühe õige võsu; tema valitseb kui kuningas ja talitab targasti, tema teeb maal õigust ja õiglust. (Jr 23:5) Siis meie jaoks on ometi ainult üks Jumal, Isa, kellest on kõik asjad, ja meie tema juurde teel, ning üks Issand, Jeesus Kristus, kelle läbi on kõik, ja ka meie tema läbi. (1Kr 8:6)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui kristlasel on meeles Kristuse täideviidud töö, võib ta iga päev elada Jumalale meelepärast elu, rahuliku südamega kerge hingega ja pea püsti. Rist val-gustab inimese minevikku ja olevikku, ristis on meie lootus.

Palvetagem: Suur oled Sa, oh Issand, ja imelised on Sinu teod; sõnadest jääb puudu, et laulda kiitust Sinu imedele. Sest oma heatahtlikkuses kutsud Sa kõik olematusest olemisse, oma väega hoiad Sa oma loodut vaos ja valitsed maailma. Vene õigeusu kirikust

* * *

VÄE ALLIKAS

Kolmapäev – 16. mai

Kogudus on Kristuse ihu, Tema täius, kes täidab kõik kõiges. Ef 1:23

Oma ülestõusmise ja taevamineku kaudu on Kristus ülendatud kõikide Issandaks, Ta on kõige üle peaks kogudusele. Pea täidab kogu ihu liikumis- ja tajumisväega, elustades ja suunates kogu ke-ha. Kogudus on Kristuse ihu, väljendades Tema rahva olulist ühendust Temaga, nagu osutab tähendamissõna viinapuust ja okstest. Üks ja sama elu Jumalast voolab läbi kõikide ning koguduse ülesandeks on väljendada Kristust maailmas.

Aga veel enam – kogudus peab olema Tema täielik väljend, olles täidetud Temast, kelle ees-märk on täita kõik kõiges. Kristlased peavad vastu võtma Jumala omaduste ja andide täismahu, mida inimestel on üldse võimalik vastu võtta. Samalaadselt kirjeldakse ka Ef 4:13 kristlase kasvamist vaimuliku küpsuseni, “saades täiskasvanuks täieliku küpsuse, Kristuse, mõõdu kohaselt”.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui kerge on muutuda inimeseks, kellel on tohutud rikkused, kuid kes elab nagu kerjus, sest ta ei tea, kui rikas ta tegelikult on.

Palvetagem: Ühenduses kosutada võta oma rahvast Sa, et ei ühtki liiget leita Sinust osa saamata! Kui siis Sinu leegist tõuseb valgus Sinu rahva soos, siis maailmgi tunneb, ütleb: “Siin on Jeesu jüngrid koos!” Krahv Nicholaus Ludwig von Zinzendorf

* * *

KUI TÕE VAIM TULEB

Neljapäev – 17. mai

Kui Tema, Tõe Vaim, tuleb, juhib Ta teid kogu tõesse. Jh 16:13

Kui Jeesus ütles oma jüngritele, et Tema peab ära minema, siis ei mõistnud jüngrid Jeesuse surma saladust. Nad ei kujutanud endale ette elu ilma Kristuseta. Jeesus teeb neile aga selgeks, et Tema lahkumine on vajalik, et Jumala plaan võiks teostuda.

Kui Jeesus oleks nüüd jäänud nende juurde, siis oleks kogu Tema töö ja kuulutus olnud viim-selt siiski väga piiratud, piiratud selle maa ja rahvaga kus Ta elas. Et Tema töö kannaks vilja terves maailmas, on vajalik, et Ta lahkuks ning Tema asemele tuleks keegi Teine, rõõmustaja, Tõe Vaim. See Tõe Vaim kuulutab seda, mida Ta Jeesuselt on saanud.

Jumala Tõe Vaim hõlmab ja haarab kõigepealt jüngreid, et neid viia täielikku tõe tundmisesse. Aga see Tõe Vaim hõlmab viimselt kogu maailma ja viib kõiki inimesi ja rahvaid kes usuvad, tõe tundmisele. Sest ainuke tõde on see, mis teeb inimesi ja rahvaid vabaks. Seal aga kus on vabadus, seal on ka rõõm. Nii on Tõe Vaim samaaegselt Teine rõõmustaja nii üksikutele kui ka rahvastele.

See Tõe Vaim annab maailmale märku ka patu, õiguse ja kohtu pärast.

Patu pärast – maailm ei usu Jeesust Kristust. Maailm loodab iseendale. Maailm on uhke oma võimule ja saavutustele. Milleks veel Kristust?

Õiguse pärast – Jeesus läheb Jumala juure, aga Jumala Püha ja Tõe Vaim tuleb tema omade juure, kinnitab neid ja õpetab neid nägema õieti tulevikku, tulevikku, mis on Jumala käes.

Kohtu pärast – sellesinase maailmavürsti üle on juba kohut peetud. Ta on hukka mõistetud. Tal ei ole enam võimu inimkonna ega selle tuleviku üle. Tema võimutsemine ja märatsemine on veel vaid viimne leegitsemine, mis on kustumisele määratud. Sellepärast on põhjust rõõmustamiseks.

Aga kui teid reedetakse, ärge muretsege, kuidas või mida peate rääkima, sest teile antakse tollel tunnil see, mida rääkida. (Mt 10:19)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sõnu: “Olge julged” võiks tõlkida ka lihtsalt “Ärge kartke!”. Kas tead kedagi, kes vajaks just täna julgustust? Kuidas saaksid teda julgustada?

Palvetagem: Issand Jumal, Püha Vaim, Sina kõigi viletsate rõõmustaja ja abimees! Me palu-me Sind, valmista enesele eluase meie sees, valgusta ja pühitse meie südameid, et usus ja Kristuse tundmises kasvame, armastuses tulised ja ahastuses kannatlikud olles alati Sinu juhatuse järele elame ja Sinu läbi igaveseks õndsuseks pühitsetud ja hoitud saame -, kes Sa Isaga ja Pojaga, üks tõeli-ne Jumal, elad ja valitsed igavesti. Agenda palve

* * *

ÕNNISTUS, MILLE KAUDU TULEB TUGEVUS

Reede – 18. mai

Sinu sõna on see, mida mu süda ütleb: “Otsige mu palet!” Siis ma otsin, Issand, Sinu palet. Ära peida oma palet minu eest. Ps 27:8,9

Elus võib esineda nii raskeid momente, et paluda ka ei oska. Kõik on pime inimese ümber. Siis tuleb appi kirjutatud Sõna. See on aidanud loendamatuid kordi. Ka kõige raskemal tunnil ära unusta Jumala sõna kasutamast.

Psalmi autori oma “süda” ütles seda. Jumal andis ennast tunda. Ta ainus hüüd on appihüüd. “Ära peida”, “ära tõuka”, “ära lükka”, “ära hülga”. Üks sõna lisandub teisele, sest häda ja raskus on niivõrd suur.

Kui lõpmata vähe on niisuguseid palveid. Siin räägib kogu inimene. Ta ei mõtle enam oma väärtusele, vaid näeb endas ainult hülgamisväärset olendit.

Ja hüüa mind appi ahastuse päeval; siis ma tõmban su sellest välja ja sina annad mulle au! (Ps 50:15) Olgu Issand, meie Jumal, meiega, nõnda nagu ta on olnud meie vanematega; tema ärgu jätku meid maha ja ärgu loobugu meist. (1Kn 8:57)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle kellelegi, kes sinu teada vajab kannatlikkust ja vastupidavust. Palveta, et ta “oleks vahva ning ta süda oleks kindel Jumalat oodates”. Kas saad öelda või teha midagi tema julgustamiseks?

Palvetagem: Jumal, mu süda igatseb Sind! Sinuta rahu ei leie mu rind. Päeval ja öösel otsin Sind ma, õhates paljude palvetega. Sind palun ma: Jumal, kuule mind Sa! Georg Kiviste

* * *

TULE, PÜHA VAIM

Laupäev – 19. mai

Nelipüha eelõhtu ehk nelipüha laupäev

Jeesus ütles jüngritele: “Ma palun Isa ja Ta annab teile teise Lohutaja, et Tema oleks teiega igavesti: Tõe Vaimu.” Jh 14:16

Meile kingitakse Trööstija, Eestkostja, Lohutaja. Tema paneb meie elu liikuma. Püha Vaim on seal, kus me Jeesuse nimel armastuse käsust kinni peame. Seal tungib jumalik elujõud inimmaail-ma. Johannes ütleb: Me teame, et oleme tulnud surmast ellu, sest me armastame vendi. Kes ei armasta, see jääb surma. (1Jh 3:14). Issand ütleb: “Minu käsk on see: armastage üksteist, nagu mina olen armastanud teid!” (Jh 15:12). See ei ole ainult käsk, vaid pärast Püha Vaimu väljavalamist ka kogemus, et Kristuse armastus kannab ja ümbritseb meid. See on meie usuelu atmosfäär, milles elame ja millest lähtudes tegutseme.

Püha Vaim on seal, kus Jeesust silmakirjatsemata ja omakasupüüdmatult, kogu oma isiksust kaalule pannes kuulutatakse. Ta ilmutab ennast kui Tõe Vaim, mille vastuvõtmisega maailmal ülisuuri raskusi on. “Maailm ei saa võtta vastu, sest ta ei näe teda ega tunne teda ära.” (Jh 14:17) Kuid Tõe Vaim avab omade silmad ja paljastab petliku maailma. Meil on korraga asjadestrealistlik pilt. Püha Vaim aitab meil kaduvat maailma läbi näha.

Kristluse tõde ei ole mitte üksnes tunnetuslik, vaid eelkõige elutõde. Püha Vaim on seal, kus on uus elu. See ei ole enam ainult nähtavatele, vaid eelkõige igavestele väärtustele suunatud elu. Kogudus ei ole lõbulaev, vaid elulaev. Meil ei ole vaja meelelahutajaid. Kogudus, kes ei otsi kadu-nuid, on ise kadunud.

Püha Vaim on seal, kus lootus iialgi ei kustu. Nõrkused ja patt röövivad meilt lootuse. Kogu-dus, kes usub pattude andestust ja uuestisündi, on Püha Vaimuga täidetud kogudus. Me komistame ja langeme, aga Trööstija Vaim annab meile patust märku ja tõstab meid üles. “Aga kui keegi patus-tab, siis on meil eestkostja Isa juures, Jeesus Kristus, kes on õige” (1Jh 2:1). Jeesuse Kristuse ja Pü-ha Vaimu töö on uus lootus ja uus elu meie sisimas. Me oleme “kui vaesed, kes siiski paljusid
rikkaks teevad; kui need, kellel ei ole midagi ja kelle päralt on kõik.”
(2Kr 6:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal ei ole meid lohutamas, et me ennast vähem lohutult tunneksime – vaid et võiksime ise saada lohutajateks. Kus oleks sinul sellel nädalal võimalik ellu viia seda tööd?

Palvetagem: Kõigeväeline ja igavene Jumal, Sa täitsid ülestõusmispüha tõotuse ja läkitasid Püha Vaimu, ühendasid maa rahvad ja hõimud Sinu kirkust kuulutama. Vaata oma rahva peale, kes on kogunenud palves, et Sinu Vaimu vastu võtta. Saada oma Vaim hingama meie südametesse ja tasanda sõnade ning keelte erisused, et me ühel häälel lauldes võiksime rõõmus ja tänus kiita Sinu nime. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

Kasutatud allikad 

  • Foulkes, Francis (2003) Pauluse kiri efeslastele. Tallinn: Logos, lk 63-64
  • Koolmeister, Richard (1980) Püha tee – via sacra [postil]. Uppsala: Eesti Vaimulik Raamat, lk 154-155
  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Ma otsin sind Issand (Ps 26:1-27:14); Õlimägi lõhkeb kaheks (Sk 14:1-9); Vägi ja armastus (Jh 17:12-26). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Soom, Kaido. Püha Vaimu ootus.Eesti Kirik (24.05.2017): http://www.eestikirik.ee/puha-vaimu-ootus-6/
  • Sivers, Fanny de (2000) Alguses oli sõna : neljas evangeelium. Tallinn: Logos, lk 167
  • Tammo, Joosep (2000) Päeva eriline sära [postil]. Tallinn: Logos, lk 194-195
  • Tasker, R.V.G. (2002) Johannese evangeelium. Tallinn: Logos, lk 167
  • Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 51

 

Koostas Indrek Lundava.

Mai 2018

Päeva Sõnum. Nr 84. 6. – 12. mai 2018

Päeva Sõnumi logo

SÜDAME KÕNE JUMALAGA

Ülestõusmisaja 6. pühapäev

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

Rogate – Palvetage!

Inimsuhete üheks aluseks on suhtlemine ja kõnelemine oma kaasinimesega. Kõneldes võime väljendada nii oma rõõmu või muret kui pahameelt. Selles suhtluses tulevad esile inimese kõige sü-gavamad tunded nagu austus, armastus, hoolivus. Rasketel teemadel kõnelemistki on vaja, sest vaid nii jõuame mingi lahenduseni.

Jumalaga kõnelemise viisiks on palve. Sõna palvetama on eksitav, sest see näitab, et inimene palub midagi. Enamasti olemegi egoistlikult oma probleemidele lahendust otsivad ja ilmselt seetõttu on suur osa palvetamisest tõesti Jumalalt millegi palumine. Kuid palve hulka kuulub ka tänamine, Jumala heade tegude kiitmine ja tema ülistamine. Seega on palvetamine midagi palju rohkemat kui vaid millegi palumine Jumalalt ja nii kõlab saabuva pühapäeva teema väga õigesti: “Südame kõne Jumalaga”.

Teise inimesega kõneldes pole viisakas kogu aeg ise rääkida, oluline on osata ka kuulata ja aru saada, mida kaasinimene meile öelda tahab. Nii on ka usuelus palvetamine seotud Jumala kuulami-sega, tema märkamisega oma elus, temaga osaduses elamisega. Pühakirja lugemine kuulub palve juurde, sest selle kaudu kõnetab meid Jumal. Vahel ei või teisele inimesele kõigest kõnelda, Juma-lale võib aga kõik südamelt ära öelda. Kui oleme Jumalaga rääkinud, on meil kergem võtta vastu õigeid otsuseid ja õnnelikult eluteel edasi minna.

Meelespeetav kirjakoht: Tänu olgu Jumalale, kes ei ole heitnud kõrvale mu palvet ega ole mult ära võtnud oma heldust! Ps 66:20

See on märkimisväärne, et psalmi autor on teinud Jumala üldise õnnistuse isiklikuks. Kahjuks ei ole veel paljud seda kunsti vaimulikult ära õppinud. Nad on küll tänulikud, et Kristus suri maail-ma eest, aga kas ka nende eest?

Milline peaks olema meie tunnistuse sisu? Kui me tahame tunnistada, siis peame vaatama, et see ei tuleks meie endi, vaid Jumala ülistuseks. Paljud usklikud oskavad küll rääkida ajalikest asjust, aga mitte vaimulikest. See on ka hea, mida Issand me ihule on teinud, aga mõtleme ka sellele, mida ta meie hingele on teinud.

Palve kuulmise eelduseks on nurjatusest loobumine. Siis, kui psalmi autor oleks pattu oma südames näinud ja sellega leppinud, ei oleks Jumal teda kuulnud. Sellepärast on patust loobumine ja südame puhastamine oluline. Ometi öeldakse selles kirjakohas, et palve kuulmine ei ole siiski meie teene, vaid Jumala heldus.

Jumala iga tegu on enam väärt kui momendi sündmus. Jumala tegu ületab selle silmapilgu, millal see toimus. Nii kutsubki Kristus enda omasid Jumalat ülistama.

Palvetagem: Taevane Isa, kes Sa kuuled kõiki meie palveid. Kingi meile palve vaimu, et me ainult ise ei räägiks, vaid ka kuulaksime, mida Sina tahad meile öelda. Vabasta meid kõigest, mis meid koormab, et saaksime andeksandmist ja elaksime Sinu armastuse keskel, Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

PALUGE, SIIS AVATAKSE!

Palvepühapäev – 6. mai

Jeesus ütleb: “Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse, sest iga paluja saab ja iga otsija leiab ja igale koputajale avatakse!” Lk 11:9,10

Inimene on paluja, Jumal andja. Jeesus Kristus ise käskis meil palvetada! Ta ei käse teha tühja tööd või asju, mis meile ei ole vajalikud. Maailmas ei ole inimest, kellel poleks põhjust palvetada. Küll leidub aga inimesi, kes arvavad, et talle pole palve oluline ega tähtis. Siin kerkib küsimus: kas me mõistame, et see on meile tähtis?

Jeesus käskis palvetada sellepärast, et palve peale antakse. Niisiis, kui puudub palve, pole ka andmist. Palve on koguduse elu üks olulisem osa. Koguduse usuelu sureb vaikselt välja, kui ta lak-kab olemast palvekogudus.

Palve on tegevus, mille poole inimesed tavaliselt ei siruta, ei püüdle ega taha. Vormi pärast paluma on inimene valmis hommikul ja võib-olla ka õhtul. Tõsiselt ja kogu südamest tavaliselt ei palvetata.

Me võime Jumalast ja palvest mööda minna ja, küll mitte alati, aga põhiliselt siiski, saame selles elus ka hakkama. Me võime ükskõiksuse ja naeruga minna kuni surmajõe kaldani, aga seal saavad ükskõiksus ja naer otsa ning algab ahastus.

Tunnetanud oma usuelus puudusi, mõistnud, et vaimulik elu on nõrk ja ebakindel, siis mõelge sellele, et ehk on nõrk ja ebakindel ka palveelu. Esimene mure, kui sa tahad, et usuelu paraneks – saa paremaks palvetajaks. Et usuelu parandada, tuleb parandada palveelu.

Aga palveta, et sinu palve peale sünniks ka midagi muud, kui vaid su enda vajaduste rahulda-mine. Me palume oma vajaduste pärast ja kanname need Jumala ette. Palveta teistegi pärast konk-reetselt ja üldiselt ning kontrolli, et sinu palve peale midagi ka sünniks. Parandage oma palveelu, siis paraneb ka teie usuelu.

Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse. (Mt 7:7) Mitte igaüks, kes mulle ütleb: “Issand, Issand!”, ei saa taevariiki; saab vaid see, kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas. (Mt 21:22) Seepärast ma ütlen teile: Kõike, mida te iganes palves endale palute – uskuge, et te olete saanud, ja see saabki teile! (Mk 11:24) Ja mida te iganes palute minu nimel, seda ma teen, et Isa saaks kirgastatud Pojas. (Jh 14:13) Aga ta palugu usus, ilma kahtlemata, sest kahtleja sarna-neb tuule tõstetud ja sinna-tänna paisatud merelainega. (Jk 1:6)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle inimeste ja asjade peale, mille pärast palvetasid eile. Kui oled täna midagi nende kohta kuulnud, palveta uuesti nende eest – julguse ning usukindlusega!

Palvetagem: Ole minu ligi, Õnnistegija! Kui hing hädas hirmu tunneb, kartja usku kinnita! Sinu peale loodan, elus, surmas Sinult abi ootan. Gustav Haller

* * *

 

KUULA!

Esmaspäev – 7. mai

Minge välja Paabelist, põgenege Kaldeast, rõõmuhüüdega andke teada, kuulutage seda, levitage maailma ääreni, öelge: “Issand on lunastanud oma sulase Jaakobi.” Js 48:20

Neid kes olid Paabelis vangis, kutsutakse siin julgesti ja rõõmsalt sealt väljaminema. See sa-ma kutse käib ka meie kohta. Meil pole tarvis olla jumalata maailma mõtteviisi, meelsuse ja väär-tushinnangute vangid. Rääkimata enda hävitamisest patuse eluga, sama moodi, nagu seda teevad need kes Jumalat ei tunne. Tee vabadusse on valmis. Tuleb ainult kuulata mida Issand räägib ja toi-mida selle järgi. Mitte olla kangekaelne ja iseteadev.

Selles mis Jumal on teinud ja üha teeb on täiuslik ja suur rahu igaühele, kes mitte ainult ei usu selle olemasolu, vaid kes ka selles tegelikult ka käib. Samal ajal ka inimesel, kes Jumala nõuandeid kuulda ei võta, vaid püüab jõuda vabadusele omal jõul ja Jumalas lahus, ei ole rahu. Ta püstitab sel-le saavutamiseks küll kõikvõimalike konstruktsioone, aga need kõik on määratud hävinemisele, na-gu kunagi ammu Paabeli torn ja hiljem ka sama nimeline riik.

Põgenege Paabelist, minge välja kaldealaste maalt, olge nagu sikud karja ees! (Jr 50:8) Ja ma kuulsin teist häält taevast hüüdvat: “Tulge temast välja, mu rahvas, et te ei saaks tema pattude osaliseks ning et te ei kannaks midagi tema nuhtlustest!” (Ilm 18:4)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal aitaks sul enam tähelepanu pöörata Talle ja sellele, mida Ta ütleb, ning et võiksid omada veel sügavamat usaldust Tema vastu, et Ta teab kuidas sinu elu saab olla parim võimalik.

Palvetagem: Kui me oleme hädas, tuled Sa meile appi. Kui me oleme meeleheitel, saadad Sa meile oma lohutaja vaimu. Kui maailm haarab meid endasse, aita meil meeles pidada, kes sa oled: kõige elava Looja ja Hoidja. Clemens Roomast

* * *

 

PALU JA SA PÄÄSED

Teisipäev – 8. mai

Issand tõmbas mind üles õuduse august ja paksust porist ning asetas mu jalad kaljule ja kin-nitas mu sammud. Ps 40:3

Ükski ootaja ja paluja ei oota ega palu asjatult. Keegi tuleb appi. Tõmba mind üles. Nüüd al-gas korraga vastupidine protsess – tulek ülespoole. Võib-olla aeglane, aga siiski kindel. Mustus ja pori jäi maha. Järgneb puhastus ja saavutatakse puhtus. Kõik see annab kindlustunde. Asetatakse nagu kaljule. Enne ei olnud midagi kindlat jalge all. Aina kahtlused ja küsimused hinges. Siis tun-ned korraga, et oled kuhugi jõudnud. Seda kõik tegi Abimees–Päästja. Ära lepi sellega, kui saad juba hingata, et pori ei mata enam suud. Lase ennast nii päästa, nii kõrgele tõsta, et jalad kaljule ulatuvad.

Teiste sõnadega – lase ennast nii kõrgele tõsta, et võid kindel olla – päästmine on toimunud. Sul on siis see kindel teadmine, et oled vastu võtnud selle armu, mis Jumal oma Pojas Jeesuses Kristuses on tõotanud.

Jumal on heitnud mind savi sisse, ma olen saanud põrmu ja tuha sarnaseks. (Ii 30:19) Ta on inimese sarnane, kes maja ehitades kaevas ja süvendas ja rajas selle aluse kaljule. Kui siis tuli suurvesi, paiskus vool vastu seda maja, aga ei suutnud seda kõigutada, sest see oli ehitatud hästi. (Lk 6:48)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Oled sa end kunagi tundnud justkui “paksus poris”? Palu täna muutusi oma ellu, sest just Sinu muudetud elu, saab ümbritsevatele inimestele ehedaimaks tunnistuseks elavast Jumalast.

Palvetagem: Issand Jumal, Sina oled meie vankumatu lootus, Sinu tõotus läheb täide. Lase meid jääda kindlaks Kristuse armus kuni aeg täis saab. Christoph Blumhardt

* * *

 

PALVE ON HÄDAVAJALIK, SEST TA ON TERVENEMISE TEE

Kolmapäev – 9. mai

Tunnistage siis üksteisele patud üles ja palvetage üksteise eest, et te saaksite terveks! Õige inimese mõjuvõimas eestpalve saadab palju korda. Jk 5:16

Päevas peab olema üks tund, mil plaanitsev inimene unustab kõik oma plaanid ja toimib nii, nagu ei oleks tal üldse plaane ega kavatsusi. Päevas peab olema üks tund, mil inimene, kes peab rääkima, vaikib, ega vormi oma mõtteis enam uusi kohustusi ja nõudeid. Päevas peab olema üks tund, kus palvetaja palvetab, nagu sünniks see tema elus esmakordselt, kus ta kõik oma otsused kõr-vale lükkab, nagu oleksid need haihtunud.

On vaja aega ja kannatlikust, et õppida eraldama valguseallikat selle peegeldusest, olulist kõr-valisest, Jumala ligiolekut ja tegevuse märke oma askelduste ja murede keskel. On vaja aega ja kan-natlikust, et leida õige tee. Ja palve kuulub põhilisena selle tee leidmise juurde. Palve kohta on öel-dud, et see on pingete lõdvenemine, koormate mahapanemine, oma sisemises jõus teadlikukssaami-ne ja selle kogumine.

Kui meil tuleb kogeda pettumusi, valu, kui tunneme ennast kannatajana, on esimene teadlik või alateadlik küsimus: Miks? Millega ma olen selle ära teeninud? Me tunneme kuidagi, et meile tehakse õlekohut. Kui me siis palvetame, siis kavatsusega muuta Jumala tahtmist ja meelt. Ja vastu-pidi: Kui kõik näib laabuvat, kui meie käsi käib hästi, siis võtame seda kui midagi täiesti loomulik-ku ja endastmõistetavat. Me oleme unustanud või siis ei võta vajalikul määral arvesse, et palvetami-ne muudab kõigepealt inimest ennast, tema tahtmisi, tema ellusuhtumist. Jumalat tänav ja kiitev ini-mene näeb kõike avaramalt, näeb selgemas ja puhtamas valguses kui muidu.

Tema teeb nende meele järgi, kes teda kardavad, ja ta kuuleb nende kisendamist ning aitab neid. (Ps 145:19)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle, kuidas võiksid arendada oma palveelu ja kuidas võiks su palveteemade ring laieneda.

Palvetagem: Issand, anna meile jõudu tunnistada Sind oma Päästjaks ja ülistada Sind oma eluga. Julgelt võime end usaldada Sinu ustava varju alla! Johann Albrecht Bengel.

* * *

 

ÜLENDATUD ISSAND

Kristuse taevaminemise püha

Neljapäev – 10. mai

Kristus ütleb: Kui mind maa pealt ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde! Jh 12:32.

Kristuse surm kõrgel ristil – nähtav kõigile nagu Moosese pronksmadu teiba otsas – ja sellele järgnev ülestõusmine muudavad põhjalikult inimkonna ajaloo.

See maailm jäi ikkagi Jumala maailmaks, kuigi patt oli selle lõhkunud ning maailm oli püüd-nud korraldada oma elu ilma Loojata, sattudes ka Looja kohtu alla. Kui aga Jeesus ristil jumaliku armastuse võitmatu jõu ülima väljendusena ülendati, tõmbas ta magnetina enda poole kõiki, kes võtsid usus vastu tema võidu patu ja kurjuse üle. Kõigi selliste usklike vastu jäävad maailm ja selle vürst kaotajaiks.

Kristus on Jumala loomingu keskpunkt.

Ja nõnda nagu Mooses ülendas kõrbes vaskmao, nõnda peab ülendatama Inimese Poeg, et igaühel, kes usub, oleks temas igavene elu. (Jh 3:14,15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle mõnele valdkonnale oma elus, kus Jumal näib kõige rohkem vaikivat. Võta aega ja palu, et Ta näitaks sulle, mida Ta tahab sulle õpetada, ja samuti, et Ta laseks sul tunda oma ligiolu, kui Temalt vastuseid ootad.

Palvetagem: Kõigeväeline Issand ja Jumal, Sinu armas Poeg on läinud üles taevasse. Anna, et meiegi elaksime oma südamega taevas ja otsiksime seda, mis on üleval, ja ootaksime Kristust, et Ta võtaks meid oma kuningriiki, kus Ta koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

 

UUEKSLOODUD ELU

Reede – 11. mai

Õnnis on mees, kes paneb oma lootuse Issanda peale ega pöördu ülbete ja valesse taganejate poole. Ps 40:5

Ega elus olegi alati nii lihtne otsustada, kas toetuda Jumalale või inimestele. Isegi hoolimata sellest, milline on nende moraal. Näiteks, kui inimesel on võimu, siis on kasulik temaga hästi läbi saada isegi siis, kui ta on ülbe ja valelik. Sellepärast kiidetaksegi siin õnsaks neid, kes oskavad vali-da õiget tugipunkti.

Andke suud Pojale, et ta ei vihastaks ja teie ei hukkuks oma teel; sest tema viha süttib pea! Õndsad on kõik, kes tema juures pelgupaika otsivad. (Ps 2:12) Kes sõna tähele paneb, leiab õnne, ja kes loodab Issanda peale, on õnnis. (Õp 16:20) Aga õnnistatud on mees, kes loodab Issanda peale, kelle lootuseks on Issand. (Jr 17:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtiskle, mil viisil annab sinu isikliku elu lugu võimaluse jagada Jumala lugu teistega. Jaga seda täna kellegagi.

Palvetagem: Isa taevas, kiitus ja tänu olgu Sulle ustavuse eest minu elus. Sina oled mulle palju head teinud. Luba ka raskusi Sinu käest vastu võtta. Sina ei pane mulle rohkem peale, kui suudan kanda. Sina lased oma lastele kõik kasuks tulla. Dietrich Bonhoeffer.

* * *

 

JÄRJEKINDLALT PALVETADES

Laupäev – 12. mai

Kui nüüd teie, kes olete kurjad, oskate anda häid ande oma lastele, kui palju enam Isa taevast annab Püha Vaimu neile, kes Teda paluvad! Lk 11:13

Pole mõeldav, et inimesed annaksid oma lastele halbu ande. Vastupidi, nad jagavad lastele head, hoolimata sellest, et nad on kurjad. Mööndes head, mida inimesed teevad, ei unusta Jeesus, et nad ise on kurjad. Kui aga isegi kurjad inimesed ei anna oma lastele kahjulikke ande, vaid, vastupi-di, teevad neile head, kui palju enam soovib Jumal teha head oma lastele! Jeesus ei räägi üldsõnali-selt heast: Jumal annab oma lastele Püha Vaimu.

Jeesuse sõnad “… annab Püha Vaimu neile, kes Teda paluvad!” panevad punkti kogu eelnenud õpetusloole. Siin on tuum, mille juurde Ta tahtis juhtida. Jumal tahab anda igaühele Püha Vaimu (kes “juhib meid kogu tõesse”, Jh 16:13), aga inimene peab seda andi järjekindlalt ja sihikindlalt pa-luma. Siin pole sellist mõtet, et lihtsalt palvetavad inimesed saavad Püha Vaimu kuidagi iseenesli-kult. Vaid see eeldab kindlat sihikindlust – paludes, nõudes, taotledes ja küsides, sest Vaimu and on meie suurim hüve.

Pealegi olid meie lihased isad meile kasvatajaiks ja me pelgasime neid; kas me siis palju enam ei peaks alistuma vaimude Isale, et elada? (Hb 12:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tule Jumala ette uue usaldusega. Palve kaalu ei määra meie kirglikkus või tasadus, “õige” või “vale” tehnika. Palve keskmes on Jumal sellisena, nagu Ta tegeli-kult on.

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, tule täna meie keskele ja täida meid enesega. Ütle igaühele: mina olen sinu lunastus. Räägi nõnda, et meie kuuleme ja ilmuta, kes Sa meile oled, Issand, meie Jumal. Aita oma sulaseid, kes täna Sinu sõna kuulutavad ja ühes kogudusega Sinu templis palveta-vad. Avarda nende südamed, kes sõna kuulevad, et nad selle vastu võtaksid ja Sind teeniksid. Kuule meid, Isa taevas, oma ainusündinud Poja pärast. Augustinus

* * *

  

Kasutatud allikad

  • Himma, Paul (2007) Suuremeelne Jumal. Jutlused 1980ndatest [postil]. Tallinn: Allikas, lk 84-85,89-90
  • Kiivit, Jaan (1999) Tõde teeb vabaks [postil]. Tallinn: Logos, lk 257-258
  • Morris, Leon (2008) Luuka evangeelium. Tallinn: Logos, lk 245 (ja viide 188)
  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Välja õuduse august (Ps 40:1-41:14); Vabadusse kutsutud (Js 47-48). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Soom, Kaido. Südame kõne Jumalaga. – Eesti Kirik (17.05.2017): http://www.eestikirik.ee/sudame-kone-jumalaga-7/
  • Sivers, Fanny de (2000) Alguses oli sõna : neljas evangeelium. Tallinn: Logos, lk 167
  • Tammo, Joosep (2000) Päeva eriline sära [postil]. Tallinn: Logos, lk 297
  • Tasker, R.V.G. (2002) Johannese evangeelium. Tallinn: Logos, lk 167
  • Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 88-89, 213

 

Koostas Indrek Lundava.

Mai 2018

Päeva Sõnum. Nr 83. 29. aprill – 5. mai 2018

Päeva Sõnumi logo

TAEVARIIGI KODANIKUNA MAAILMA

Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

Ülestõusmisaja 5. pühapäev

Cantate – Laulge!

Kristlaseks saab inimene ristimises, mis tähendab tema vastuvõttu taevariigi kodanike hulka. Ristimisest alates on inimesel kõik taevariigi kodaniku õigused ja kohustused.

Nagu maises elus kannab riik oma kodaniku eest hoolt, nõnda hoolitseb Jumal oma lapse eest. Jumal annab meile seda, mida vajame. Tema kuuleb meie palveid ja aitab meid nii, nagu on meile kõige parem. Isegi surm ei saa lahutada inimest Jumala armastusest, vaid on ukseks igavesse ellu. Nii võib taevariigi kodanik tunda end selles maailmas kindlalt ning olla rõõmus ja rahul oma eluga. Ta ei pea muretsema oma saatuse pärast, vaid võib usaldada Jumalat, sest on Jumala oma.

Nagu maise riigi kodanik peab täitma riigi seadusi, nii on Jumala lapselgi oma elu juhtnöörid. Pühakiri annab siin juhiseid, kuidas toimida õigesti. Need reeglid on Jumal andnud inimesele, et te-ma elu oleks õnnelik. Kristlane on kutsutud oma elus armastama Jumalat ja ligimest ning kohtlema kaasinimest nõnda, nagu ta ootab teisi enda suhtes käituvat. Uskliku inimese eetiliseks printsiibiks siin maailmas on halvast loobumine ja selle asemel hea tegemine. Olles saanud Jumalalt kõike head, kuulub kristlase ülesannete hulka ka tunnistamine oma usust neile, kes pole Jumalast veel kuulnud. Nii tehes võib igaüks kasvatada taevariiki siin maailmas.

Meelespeetav kirjakoht: Laulge Issandale uus laul, sest Ta on teinud imetegusid. Ps 98:1

Rõõmu põhjuseks on Jumala vägevad teod. Uue seaduse usklikel on veel suurem põhjus Ju-mala ülistamiseks. Meie oleme päästetud patust ja surmast. Oleme saanud Jumala lapse õiguse ja igavese elu. Meie kohus on laulda: Ta on teinud imetegusid. Issand ei ole veel lõpetanud oma ime-tegusid. Iga aasta iga päevaga lisab ta midagi oma senistele tegudele. Need, kellel on kõrvad kuul-miseks ja silmad nägemiseks, tunnevad neid.

Jumala teod tunnistavad Tema sõltumatusest.

Ma vaatasin, aga aitajat ei olnud, imestasin, aga ükski ei toetanud; siis aitas mind mu oma käsivars ja mulle oli toeks mu tuline viha. (Js 63:5)

Palvetagem: Issand, meie Jumal, Sina äratasid oma Poja surnuist ja andsid meie hinge uue laulu, millega võime Sind kiita ja ülistada. Julgusta meid kuulutama Sinu tegusid sõnade ja muusi-kaga, et taevane rõõm täidaks meie südamed. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

  

KUULUTAJA ÜLESANNE

Pühapäev – 29. aprill

Jeesus ütleb: “Teie ei ole valinud mind, vaid mina olen valinud teid ja olen seadnud teid, et te läheksite ja kannaksite vilja ja et teie vili jääks.” Jh 15:16

Juutide rabi valiti kogukonna poolt. Meid valib kõigepealt Kristus. Temalt saame oma kutsumuse, eluülesande, olgu see näiliselt suur või võike. Meie valik seisneb kutsumuse vastuvõtmises või tagasilükkamises. Kõik on kutsutud Jumalariigi ehitamisele. Igaüks saab seda teha oma võimete kohaselt. Iga ausa töö tulemus on tarvilik, olgu see siis raamatukirjutamine või põllukündmine. Ju-malariik on mosaiikne ehitus, kuhu iga inimene võib tuua oma kivikese.

Kristlase esimene kohus on töötada iseenese kallal, et paremaks muutuda, pühaks saada. Siis peab ta oma teadmised kaasinimestele kättesaadavaks tegema. Evangelisatsioon ei võrdu propagan-daga ega ka vaimse kolonisatsiooniga. Tähtis on, et me oma varandust endale ei hoia, vaid edasi an-name ka neile, kes seda soovivad. Sunduslik kristianiseerimine on igal juhul kurjast. Religioossete teadmiste mahavaikimine näitab aga sügavama veendumuse puudumist.

Ja Jeesus ütles neile: “Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule!” (Mk 16:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Päästja armastus meie vastu on sama mis Isa armastus Poja vastu. See on ääretu, lai, sügav, mõõtmatu armastus, mis ületab inimmõistuse ja millest inimene iialgi täielikult aru ei saa.

Palvetagem: Juhi mind surmast ellu, valedest tõesse. Juhi mind meeleheitest lootusesse, hir-must usaldusse. Juhi mind vihkamisest armastusse, sõjast rahusse. Las rahu täidab meie südant, meie maailma, meie universumit. Ema Teresa

* * *

  

RÕÕM JUMALA VALITSEMISEST

Esmaspäev – 30. aprill

Laulge Issandale uus laul, sest Ta on teinud imetegusid: Tema parem käsi ja Tema püha käsi-vars on toonud Temale võidu! Ps 98:1

Jumal saavutab oma võidud teiste abita. Tema ei sõltu nendest abinõudest, millest sõltuvad inimeste võidud. Tema ei sõltu poolt- ega vastupropagandast ega maailma arvamisest. Vaadake vaid, kui vähe lootis Jeesus nendele vahenditele. Tema ei sõltu oma liitlaste tugevusest. Jumal kasutab inimesi oma riigi töös, aga ta ei sõltu neist. Kõik võidud on ta saavutanud oma “parema käe” abil, kaasa arvatud ka võit patu, surma ja maailma üle.

Meie usu julgustuseks on need teod, mis on juba tehtud.

Ma vaatasin, aga aitajat ei olnud, imestasin, aga ükski ei toetanud; siis aitas mind mu oma käsivars ja mulle oli toeks mu tuline viha. (Js 63:5)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtiskle veidi Jumala suuruse üle ja täna Teda selle eest, mis Ta on ja mida Ta on teinud sinu heaks.

Palvetagem: Õnnistus ja kirkus, tarkus ja tänu, suur vägi ja võim olgu Kuningale, kes valitseb üle kõige. Lahkus ja kuulsus ja au, tänu ja ülistuslaul iga lauliku suust, ülevoolav armastus igast sü-damest olgu taeva ja maa Kuningale! Keldi palve

* * *

 

ANNA JUMALALE TEMA KOHT

Teisipäev – 1. aprill

KEVADPÜHA

Apostlite Filippuse ja Jaakobus Noorema päev ehk viilipipäev

Sel päeval on Issanda võsu iluks ja auks, ning maa vili on uhkuseks ja ehteks Iisraeli pääsenuile. Js 4:2

Sõna võsu on üks Messia tiitleid Vanas Testamendis. Pealegi on siin juttu mitte lihtsalt võsust, vaid Issanda võsust. Aga see on tuttav ka Uuest Testamendist. “Ning ta tuli ja asus elama külla, mida kutsutakse Naatsaretiks, et läheks täide, mida on räägitud prohvetite kaudu, et teda hüütakse Naatsaretlaseks.” (Mt 2:23) Heebria keelne sõna millest tuleb sõna naatsaretlane on “netzer” ja see tähendab “võsu” või “võrset”. Prohvetite ennustusi, millele Matteus viitab on mitmeidki. Näiteks Jesaja raamatus öeldakse, et “Iisai kännust tõuseb võrse ja võsu tema juurtest kannab vilja” (Js 11:1) ja “ta tõusis meie ees nagu võsuke, otsekui juur põuasest maast” (Js 53:2).

Esimest korda aga räägib Jesaja võsust seoses messiaanliku ajaga siin neljanda peatükki teises salmis. Messias hävitab surma ja needuse. Uues olukorras pööratakse kõigepealt tähelepanu maa viljakusele, mida kujutakse väga posiktiivselt. Ei ole enam jälgegi sellest, needuse all olevast maast mis pattu langemise järel kasvatas ohakaid. Selle needuse tõttu tuleb meil praeguki higi ja vaevaga leiba teenida. Jesaja kirjeldusest tõuseb vili maast nagu iseendast. See on õitsev ja lopsakas ning on õnnistuseks neile, kes on jäänud järele. Samasuguse pildi annab edasi ka Ilmutusraamat. “Keset linna tänavat ja mõlemal pool jõge on elupuu, mis kannab vilja kaksteist korda, andes iga kuu oma vilja, ning puu lehed annavad tervist rahvastele. Ja midagi äraneetut ei ole enam. Jumala ja Talle troon on seal ning ta sulased teenivad teda ning näevad tema palet ning tema nimi on nende otsaesisel.” (Ilm 22:2-4) Patu põhjustatud needus ja surm on kadunud. Midagi täiesti uut on tulnud asemele.

Võsust ja patu kõrvaldamisest räägitakse nii Sakaria raamatus: “Sest vaata, ma toon oma sulasse Võsu! Sest vaata, kivi, mille ma panin Joosua ette – selle ühe kivi peal on seitse silma. Vaata, ma uurendan sinna kirjad, ütleb vägede Issand, ja pühin üheainsa päevaga ära selle maa süü. Sel päeval, ütleb vägede Issand, kutsute te üksteist viinapuu alla ja viigipuu alla.” (Sk 3:8-10); ja ka Jeremija raamatus: “Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil ma lasen tõusta Taavetile ühe õige võsu; tema valitseb kui kuningas ja talitab targasti, tema teeb maal õigust ja õiglust. Tema päevil päästetakse Juuda ja Iisrael elab julgesti; ja see on nimi, millega teda hüütakse: “Issand, meie õigus“” (Jr 23:5,6)

Meil räägitakse juba siin ajast mis ikka veel ootab täitumist, aga mis Jeesuses Kristuses maa-ilma tulekuga on hakkanud täituma. Nüüd on patt juba lepitatud. Ühel päeval kuhjati kogu maailma patt Kristuse ehk Messia peale ja Tema ülestõusmise vägi murdis selle võimu. Nii on meil juba praegu võimalik tänu Temale minna surmast ellu, aga selle ennustuse lõpliku täitumist pole inimkond näinud.

Millegi pärast on Jumala otsustanud teostada oma riigi tulemise järkjärgult. Juba esimesel perioodil, milles meie praegu elame, kõrvaldab Ta haigusi, patu tekitatud rikutust ja surma, aga vahetevahel ja ajutiselt. Inimese ja kogu maailma täielik uuendamine toimub alles Jeesuse Kristuse teise tulemise järel, siis ilmutatakse Kristuse kirkus sellele maailmale vastuvaidlematult. Kuni selle ajani tuleb meil leppida eluga võitlustes ja kannatustes, kiusatustes ja usus. Meil pole veel võimalik näha ega kogeda täiuslikust, aga nagu võib näha siint Jesaja kirjakohast et selle lõplik teostumine on kindel ja vääramatu.

Tõeline valgus, mis valgustab iga inimest, oli maailma tulemas. (Jh 1:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Miks meile nii sageli tundub (ja seda isegi jumalateenistus-tel), et Jumal on kusagil eemal või ära või ükskõikne?

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, õpeta meid tundma Sinu Poega Jeesust Kristust kui teed, tõde ja elu, aita meil käia Sinu apostlite Filippuse ja Jaakobuse jälgedes ning Sinu juurde jõuda. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

 

ARMASTUSE OLEMUS ON ENESEOHVERDUS

Kolmapäev – 2. mai

Lapsed, ärgem armastagem sõnaga ja keelega, vaid teoga ja tõega! 1Jh 3:18

Johannes meenutab taas nii enesele kui oma lugejatele, keda ta jälle nimetab lasteks, et armastuse sõnalisest väljendamisest ei piisa. Teod kõnelevad sõnadest valjemini. Olemuslikult ei ole armastus ei tunne ega jutt, vaid teod. Kui meie armastus on tõeline, on see vältimatult positiivne ja praktiline, me armastame tegudega.

Vihkamine iseloomustab maailma, kelle prototüüp on Kain. See on pärit kuradist, viib mõrvani ning osutab vaimulikule surmale. Armastus iseloomustab kogudust, kelle prototüüp on Kristus. See pärineb Jumalast, viib eneseohverduseni ning osutab igavese elu olemasolule usklikus.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meiegi muutume Jeesuse armastuskäsku järgides maail-male võõraks ja mõistetamatuks. Kas me oleme valmis ka armastuse negatiivseks vastukajaks?

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus, me usume, et Sa oled suurem kui ülesanded, mida Sa meile annad. Me usume, et Sa ei taha meilt midagi, mida me teha ei suuda. Andesta meile me nõrk usk. Hanna Hümmer.

* * *

  

KRISTLASE TUNNUSMÄRK

Neljapäev – 3. mai

Jeesus ütleb: “Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist!” Jh 13:34

Kristuse uuele käsule kuuletudes avastavad jüngrid, et lahkumise kurbus on kadunud. Vana käsusõna järgi tuli armastada ligimest nagu iseennast; uus käsusõna ei annulleeri vana. Armastus teiste vastu on mitte seepärast, et nad meile meeldivad või on meiega seotud perekondlike, sotsiaal-sete või rahvuslike sidemete kaudu, või on juhuslikult geograafiliselt või muus mõttes meie ligime-sed, vaid ainuüksi seetõttu, et nad on Kristuse poolt lunastatud kaaspatused – see on tõeliselt kuule-kus uuele käsule. See käsk ei ole uus ainult praktilise mõju ja seda ajendavate motiivide poolest, vaid ka eneseohverduse määra poolest, mille see kaasa toob.

Vana Testamendis nõuti, et inimesed armastaksid ligimest nagu iseennast (3Ms 19:18), siis uue käsu kohaselt peavad nad armastama vendi rohkem kui iseennast ning surema oma sõprade eest (Jh 15:13).

Minu käsk on see: armastage üksteist, nagu mina olen armastanud teid! (Jh 15:12) Aga vennaarmastusest ei ole vaja teile kirjutada, sest Jumal on teid endid õpetanud armastama üksteist. (1Jh 3:11) Jah, see ongi sõnum, mida te olete kuulnud algusest peale, et me peame üksteist armastama. (1Ts 4:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Armastus soovib head, püüab aidata, anda võimalusi suu-reks kasvada, vabastada takistustest, mis peatavad täiuse tee. See, kes armastab, ei nõua midagi en-dale.

Palvetagem: Püha Jumal, tee meid armulisteks ning kaota hukkamõistmine koguni! Vaid Sina tunned südant ja hindad tema kavatsusi, seepärast on Su kohtuotsused õiged. Ärgu olgu ükski venna eksimus nõnda suur, et ütleksime temale “ei”. Sa ei taha ju kaotada ainsatki oma lastest ning ootad meilt eksimuste tunnistamist, et võiksime terveks saada ja julgustada üksteist taevateel. Ove Sander

* * *

  

JUMALA ÕIGLANE KOHUS

Reede – 4. mai

Issand on andnud teada oma pääste, Tema on ilmutanud oma õigust paganate silme ees. Ps 98:2

Tema päästmine ja õigus on Ta avaldatud teod. Neid näevad isegi paganad. Jumala mõtted on kõrgemad meie omadest. Ta tegudes on paljugi, mis ei allu meie seletustele. Aga oma päästmistöö ja õige kohtumõistmise on Ta teatavaks teinud kogu maailmale. See on Kristuse evangeeliumi kuulutuse sisu. Iga inimene võtku teatavaks, et temal on pattudest pääsemise võimalus ja ees on Jumala kohus, mis on õige. Sellest suudavad kõik aru saada.

Issand paljastab oma püha käsivarre kõigi rahvaste nähes, ja kõik maailma ääred saavad nä-ha meie Jumala päästet. (Js 52:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Inimloomusele on omane oodata nii kohtunikelt kui ka kaasinimestelt õiglasi otsuseid. Kuid kas see alati on nii?

Palvetagem: Oh anna, et Su sõna kuuleks kõik rahvad seal, kus tema kuulutus, et paganate hulk ka tuleks ning saaks Su linn ja koda täidetud! Sa ärata ka üles Iisrael, et elaks Temagi Su val-gusel. Karl Heinrich von Bogatzky

* * *

ARMASTUS ON RÕÕMU ALLIKAS, KUID ARMASTUS ON NÕUDLIK

Laupäev – 5. aprill

Jeesus ütleb: “Kui teie peate minu käske, siis te jääte minu armastusse, nõnda nagu mina olen pidanud oma Isa käske ja jään Tema armastusse.” Jh 15:10

Jumala armastus on nagu kolmeastmeline kosk: Isa armastus Poja vastu, Poja armastus oma jüngrite vastu ja jüngrite armastus omavahel. Alguses on Jumala Isa armastus, mis on ilmsiks saa-nud Tema pojas Jeesuses Kristuses. “Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusün-dinud Poja on andnud …” (Jh 3:16). Samasuguse armastusega on Jeesus armastanud oma õpilasi, andes ennast nende eest.

Õpilasi kutsutakse üles neile kingitud armastusse jääma. Kuidas see on võimalik? On see tu-gev poolehoiutunne? Ei! Tõelise usu ja armastuse vahel valitseb ühtsus, mis väljendub sõnakuulmi-ses. Usu ja armastuse ühtsuses valdab südant rõõm ja innukus õpetaja käske täita. Pole juhuslik, et Vaimu vilja kirjeldades nimetab apostel Paulus armastuse järel kohe rõõmu (Gl 5:22). Täiuslik rõõm on usu ja armastuse ühtsuse tulemus.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kristuse käskude täitmine on märk sõprusest Jumalaga.

Palvetagem: Ei miski sellest armust mind iial lahuta, sest vabaks surma hirmust sain Jeesu surmas ma. Nii tulen julgusega Ta armu järele, sest oma lapsi Isa ei jäta hädasse. Simon Dach

* * *

 

Kasutatud allikad

  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Üllatav pulmasõnum (Js 4:2-6). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Soom, Kaido. Taevariigi kodanikuna maailmas. – Eesti Kirik (10.05.2016): http://www.eestikirik.ee/taevariigi-kodanikuna-maailmas-6/
  • Sivers, Fanny de (2000) Alguses oli sõna : neljas evangeelium. Tallinn: Logos, lk 186-187
  • Stott, John R. W. (2002) Johannese kirjad. Tallinn: Logos, lk 151
  • Tammo, Joosep (2000) Päeva eriline sära [postil]. Tallinn: Logos, lk 297
  • Tasker, R.V.G. (2002) Johannese evangeelium. Tallinn: Logos, lk 179,180
  • Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 403-404

 

Koostas Indrek Lundava. Aprill 2018

Päeva Sõnum. Nr 82. 22. – 28. aprill 2018

Päeva Sõnumi logo

JUMALA RAHVA KODUIGATSUS

Ülestõusmisaja 4. pühapäev

Jubilate – Hõisake!

Võõrsil võib olla tore, aga kodus on alati parem. Vahel tundub, et me pole sellega nõus ja nu-riseme oma kodumaa üle, sest näeme enamasti asju, mida saaks paremini teha. Käies võõrsil ja olles seal kauem kui mõne päeva, võib aga juba selgelt märgata, mis on kodumaal hästi. On loomulik, et võõral maal võib tulla igatsus kodumaa järele.

Jumala rahva, kristlaste koduks on jumalariik. Taevane kodu tähendab ootuste täitumist, see on kodu, kus ei ole asju, mis on valesti või mida annaks paremini teha. On loomulik, et usklik ini-mene igatseb selle kodu järele, kus on kõik hea. Jeesus avas oma surma ja ülestõusmisega meile uk-se taevasesse kodusse. Kristlane ei pea kartma, kas ta sinna pääseb või mitte, vaid võib usaldada Ju-malat ja loota tema halastusele.

Enne taevasse minemist pidi aga Jeesus kannatama ja surema ning surnuist üles tõusma. Nii peab inimenegi siin maailmas ületama oma eluraskused. Tee taevakodusse viib meid paraku läbi surma ja sellele eelnevate raskuste.

Kui inimene teeb elus õiged valikud, siis pole tal seda kõike vaja karta, vaid ta võib Jumalasse uskudes näha taevast kodu, mis ootab ees. Teadmine, et tõeline kodu on ees, annab eluraskustes jõudu ja aitab vaadata homsesse lootusrikkalt.

Meelespeetav kirjakoht: Kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud! 2Kr 5:17

Et uus võiks tulla, peab vana mööduma. Iga vaimuliku uuenduse eelduseks on vana lõpp. Sest vaata, ma loon uue taeva ja uue maa. Enam ei mõelda endiste asjade peale ja need ei tule meeldegi, ütleb prohvet Jesaja (Js 65:17). Jeesuse uuendav jõud seisnebki selles, et Tema tuleb meie juurde andeksandmisega.

Kristuses Jeesuses eemaldatakse meie mõtetest kõik mineviku halvad kombed ja eluviis. Ma unustan kõik, mis on taga, ja sirutun eesoleva poole. (Fl 3:13) Kui mõne mõtteisse jääb veel armas-tus vanade pattude vastu, siis on andeksandmine poolik. Võib juhtuda, et langetakse endisesse ellu tagasi. Kristus suudab luua uue elu. Kui meie vana elu on surnud ja maha maetud, siis suudab Tema meis äratada uue elu. Niisugune on Tema ülestõusmise vägi. Uus elu Kristuses ei ole vana reorgani-seerimine, vaid Kristuse loova jõu tulemine. See on uus loodu.

Meil on nüüd uued sõbrad, uued rõõmud, uued sõnad ja uued mõtted. Meil on nüüd uued huvid ja laulud on uued. Ka jumalateenistused on uued. Kuid ärgem ajagem segi uut ja täiuslikku. Paulus ei öelnud, et me saame kohe täiuslikuks, me oleme lihtsalt uued. Meil on nüüd lapseea nõrkused ja kasvuraskused. Mõnikord isegi haigestume, aga elu on uus. Selles usuelu faasis käib võitlus vana ja uue vahel. Tõeline uus püsib vaid niikaua, kui Kristus meie elus domineerib. Kui katkeb uue elu pealevool, muutume uuesti vanaks.

Inimese traagika seisneb selles, et püha võib saada patuseks ja süütu süüdlaseks. Kui aga keegi on Kristuses, siis on ta uus, ja jääb igavesti uueks.

Ärge tuletage meelde endisi asju ja ärge pange tähele, mis muiste on sündinud. Vaata, mina teen hoopis uut: see juba tärkab, kas te ei märka? Ma teen kõrbessegi tee, tühjale maale jõed. (Js 43:18,19) Me oleme siis koos temaga maha maetud ristimise kaudu surmasse, et otsekui Kristus on äratatud üles surnuist Isa kirkuse läbi, nõnda võime ka meie käia uues elus. (Rm 6:4) Ja troonil istuja ütles: “Vaata, ma teen kõik uueks!” Tema ütles: “Kirjuta, sest need sõnad on ustavad ja tõe-lised!” (Ilm 21:5)

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sa lunastasid selle maailma oma Poja Jeesuse Kristuse sur-ma ja ülestõusmise läbi. Me täname ja ülistame Sind selle eest, et mingi pimedus ei suuda võita Te-ma ülestõusmise valgust ega mingi jõud saa teha tühiseks Tema võitu, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

  

MINU ISA MAJA

Pühapäev – 22. aprill

Jeesus ütleb: “Teie süda ärgu ehmugu! Uskuge Jumalasse ja uskuge minusse! Minu Isa majas on palju eluasemeid. Kui see nõnda ei oleks, kas ma siis oleksin teile öelnud, et ma lähen teile aset valmistama?” Jh 14:1,2

Nüüd kinnitab Jeesus jüngritele, et igaüks neist – hoolimata sellest, kas tuleb jätta elu Jeesuse eest või mitte – võib varem või hiljem järgneda Talle sinna, kuhu Ta läheb. Jeesuse lahkumise pea-eesmärk on valmistada ette oma järelkäijate vastuvõtmine taevastes sfäärides. See on oluline järg kõikidele Jumala ilmutustele, mis Ta jüngritele seni on andnud. Jeesus läheb neile aset valmistama, et nad võiksid alati Jumalaga olla ja Temast rõõmu tunda. Mõte sellele peaks hajutama jüngrite südamest kogu mure ja kartuse ning aitama neil uuendada oma usku nii Jumalasse kui ka Jeesusesse. Kui ettevalmistused Isa juures on tehtud, tuleb Jeesus tagasi ja võtab jüngrid enda juurde, et ka nemad oleksid seal, kus viibib Tema.

See oli algkoguduse jaoks üks hinnatumaid tõotusi ning võimalik, et seda peab silmas ka Paulus, kui ta teatab tessalooniklastele “Issanda sõnana”: Jah, seda me ütleme teile Issanda sõnana, et meie, kes me üle jääme elama Issanda tulekuni, ei jõua ette magamaläinutest, sest Issand ise tuleb sõjahüüu, peaingli hääle ja Jumala pasuna saatel alla taevast ning esmalt tõusevad üles surnud, kes on läinud magama Kristuses, pärast kistakse meid, kes me oleme üle jäänud elama, ühtviisi koos nendega pilvedes üles õhku Issandale vastu, ja nõnda me saame alati olla koos Issandaga. (1Ts 4:15-17)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Seda, kes annab Kristusele aseme oma südames, ootab eluase taevas.

* * *

 

ÜLESKUTSE KOGU MAAILMALE

Esmaspäev – 23. aprill

Hõisake Jumalale, kõik ilmamaa! Ps 66:1

Jumalale suunatud ülistus ületab kõik piirid. Kõik ilmamaa kummardab Tema ees ja tunnustab Tema suurust. Just sama moodi kõneles Paulus Issanda Jeesuse kohta kirjas filiplastele. “Et Jeesuse nimes nõtkuks iga põlv nii taevas kui maa peal kui maa all, ja et iga keel tunnistaks: Jeesus Kristus on Issand – Jumala Isa kirkuseks.” (Fl 2:10,11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas Jumal on Sind kunagi testinud? Mida sa õppisid ja kuidas see kogemus muutis sinu ja tema suhet sügavamaks?

* * *

 

TÄIELIK TAASTAMINE

Teisipäev – 24. aprill

Ma kutsun täna tunnistajaiks teie vastu taeva ja maa: ma olen pannud su ette elu ja surma, õnnistuse ja needuse. Vali nüüd elu, et sina ja su sugu võiksite elada. 5Ms 30:19

See salm vääriks pähe õppimist, sest ta näitab mida tähendab meie jaoks Jumala Sõna. Ja eriti Jeesuses Kristuses on Jumal asetanud meie ette elu ja õnnistuse. Kui me aga valime Tema asemel midagi muud, siis valime sellega surma ja needuse.

Siis ma kutsun täna teie vastu tunnistajaiks taeva ja maa, et te tõesti varsti hävite sellelt maalt, mida te lähete pärima üle Jordani. Te ei ela seal kaua, vaid teid hävitatakse tõesti! (5Ms 4:26) Kuule, taevas, ja maa, pane tähele, sest Issand kõneleb: Mina kasvatasin lapsi ja lasksin neil sirguda suureks, aga nemad astusid üles mu vastu. (Js 1:2) Ja ütle sellele rahvale: Nõnda ütleb Issand: Vaata, ma panen teie ette elu tee ja surma tee! (Jr 21:8)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sageli süüdistatakse kristlasi kohtumõistmises. Kuidas võiksime paremini kuulutada Jumala soovi andestada ja taastada, salgamata seejuures Tema pahameelt patu vastu?

* * *

LUBADUSED

Kolmapäev – 25. aprill

Evangelist Markuse päev ehk markusepäev

Need kõik surid uskudes, saamata kätte tõotusi, vaid nähes ja tervitades neid kaugelt. Ja nad tunnistasid end olevat võõrad ja majalised maa peal. Hb 11:13

Saara ja Aabraham said küll poja, aga Jumala tõotustes oli ka palju sellist, mille täitumist nad oma eluajal ei näinud. Omal ajal Kaldea Uuris oli Jumal tõotanud Aabrahamile, keda sel ajal kutsuti alles Aabramiks, et “Ma teen sind suureks rahvaks ja õnnistan sind, ma teen su nime suureks, et sa oleksid õnnistuseks! Siis ma õnnistan neid, kes sind õnnistavad, panen vande alla selle, kes sind neab, ja sinu nimel õnnistavad endid kõik suguvõsad maa peal!” (1Ms 12:2,3)

Aabraham sai oma elu jooksul sai näha ainult osa nende tõotuste täitmist. Ta elas Tõotatud maal, nägi Iisaki sündi ja kasvamist, aga ta ei näinud kuidas talle tõotatud õnnistus saab osaks kõigi maailma rahvastele. Meie muidugi teame seda. Tema soo läbi sündis Jumal ise inimeseks. Jeesuseks Kristuseks, kes on surnud ristil kõigi maailma inimeste ja rahvaste eest. Sammuti ei näinud Aabraham oma elu ajal selle tulevase linna ilmumist, kuhu Jeesus on meile avanud tee oma ristisur-male, aga ususilmaga ta juba vaatas seda. Usule on imeline taevas juba praegugi tõelisus. Selle pärast sinna ka igatsetakse.

Need kõik surid uskudes, saamata kätte tõotusi. See kehtib Vana Testamendi aegsete usklike kohta üldiselt. Kui mõelda Iisakile ja Jaakobile, siis eriti Jaakob tunnistas otseselt end võõraks ehk muulaseks maa peal. “Ja Jaakob vastas vaaraole: “Aastaid, mis ma võõrana olen elanud, on sada kolmkümmend aastat.”” (1Ms 47:9) See kes elab võõrana tunneb ilmselt, et ta ei ole päris õiges ko-has. Ja ka Peetrus ütleb meile, et “kui te hüüate Isaks teda, kes mõistab erapooletult kohut igaühe tegude järgi, siis elage kartuses oma majalisepõlv.” (1Pt 1:17) Kristlase elu on oma moodi kõrval elamine või võõrsil elamine, oodates päriskoju jõudmist.

Mina olen teie juures võõras ja majaline. Andke mulle eneste juurde pärandhaud, et saaksin matta surnu oma silma eest. (1Ms 23:4) Ja Jaakob vastas vaaraole: “Aastaid, mis ma võõrana olen elanud, on sada kolmkümmend aastat. Piskud ja kurjad on olnud mu eluaastad ja need ei ulatu mu isade eluaastateni nende võõrsiloleku ajal.” (1Ms 47:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Vaata üle lubadused, mis sa oled andnud oma elus teistele. Palu andestust nende pärast, mida sa oled murdnud, ja ustavust hoida neid, mida pead kalliks.

Palvetagem: Issand, meie Jumal, ela oma Vaimuga meie keskel ja valgusta oma Kirikut rõõ-musõnumiga, mida evangelist Markus kuulutab, et me õndsaks saaksime. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

* * *

 

LEINALGI ON LÕPP

Neljapäev – 26. aprill

Jeesus ütleb: “Nüüd on teilgi muretsemist, aga kui ma näen teid jälle, on teie süda rõõmus ja keegi ei võta teie rõõmu teilt ära.” Jh 16:22

Jeesus kinnitab oma sõpradele, et nende nutt ja lein – sel ajal kui maailm ajutiselt ristilöömise kui oma näilise triumfi üle rõõmustab – muutub ülestõusmisega kestvaks, üha süvenevaks rõõmuks. Seda rõõmu ei saa neilt keegi ära võtta.

Jüngrite rõõm pärast ülestõusmist on rõõm uuest elust, mis võimaldab otsesema ühenduse Ju-malaga ning annab senisest suurema kindlustunde. Nad tunnevad end kindlamalt, ängistused ja kahtlused, millele nii sageli viidatakse, on möödas. Enam ei küsi jüngrid midagi Jeesuse kohta; omades täielikumat arusaamist oma Issandast, on nad nüüd suutelised tegema midagi, mida nad varem oma piiratud arusaamises ei suutnud. Nad võivad nüüd palvetada otseselt Isa poole, rõõmsas veendumuses, et Jumal vastab nende palvetele Jeesuse poolt ristil saavutatud võidu tõttu. Nad palvetavad nüüd Kristuse nimel, osutab Tema ohvriga saavutatud teenetele. Kui kristlased lõpetavad oma liturgilised palved sõnadega “Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi”, ei ole see vaid tähenduseta vormitäide.

Aga kui nad rõõmu pärast ikka veel ei uskunud ja imestasid, ütles ta neile: “Kas teil on siin mingit söögipoolist?” Ja nemad kummardasid teda ja pöördusid suure rõõmuga tagasi Jeruusalem-ma. (Lk 24:41,52) Kui ta seda oli öelnud, näitas ta neile oma käsi ja külge. Siis said jüngrid rõõm-saks Issandat nähes. (Jh 20:20) Keda te armastate, kuigi te ei ole teda näinud, kellesse te praegu teda nägemata ometi usute ja rõõmustate üliväga kirgastatud rõõmuga. (1Pt 1:8)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Keset isiklikku segadust, aga ka meie maailma hädasid ning tragöödiaid, on vaja meelest hoida, et pilt Jeesuse võidust on see, mida mäletada ning millest kinni hoida. Palu, et Isa võiks valgustada su südame silmi ning julgustada su südant.

* * *

  

PISARATEGA PALUMINE

Reede – 27. aprill

Kes silmaveega külvavad, lõikavad hõiskamisega. Kes minnes kõnnib nuttes, kui ta külvisee-met kannab, see tuleb ja hõiskab, kandes oma vihke. Ps 126:5,6

See palve oli nende pärast, kes pidid Palestiinas taluma uue elu raskusi. Uusasukad olid need, kes silmaveega külvavad.

Tagasitulnute olukord oli raskem, kui võis arvata. Nad leidsid eest harimata maa ja varemetes linnad. Neil tuli alustada nagu uudismaal. Polnud peavarju, tööriistu, tööloomi, seemet ega kaitset metsloomade eest. Lisaks kõigele muule oli lähedalasuv samaaria rahvas neile vaenulik. Esialgu näis, et tagasipöördumise võimalused olid tulnud nagu ime kaudu. Aga siis, kui elu algamine uues kohas tõi aina uusi raskusi, tahtis tulla väsimus ja lootusetus (Esr 4:24).

Selles olukorras oli psalmi autor leidnud ainsa õige lahenduse. Tuli paluda ja pisaratega palu-da. See tähendas lootust, et raskused ei kesta igavesti. Nutu asemel võib veel kord tulla naer. See oli lootuse panek Jumalale. Mitte iga külv ei kanna vilja. Viljaks kujuneb ainult palves külvatud seeme.

See, kes nuttes külvab, tuleb ja hõiskab, kandes vihke. Elus võib nii juhtuda, et üks külvab ja teine lõikab, aga Jumala ees on igale külvajale ka oma tasu. “Ärge eksige: Jumal ei lase ennast pil-gata, sest mida inimene iganes külvab, seda ta ka lõikab” (Gl 6:7). “Igaühe üle mõisteti kohut tema tegude järgi” (Ilm 20:13).

Kõik need, kes on pisaratega külvanud, hõiskavad suurel lõikuspäeval. Mõni osa külvist võis kaduma minna, nagu seda teame Jeesuse tähendamissõnast, aga külvaja ei jäänud siiski mitte saagi-ta.

Otsekui trööstiks teid ema, nõnda trööstin ma teid – ja teid trööstitakse Jeruusalemmas. (Js 66:13) Õndsad on kurvad, sest neid lohutatakse. (Mt 5:4) Aga Aabraham ütles: “Laps, tuleta meelde, et sa oled oma hea põlve elus kätte saanud, ja nõndasamuti Laatsarus halva. Nüüd lohutatakse teda siin, sina aga tunned valu.” (Lk 16:25)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Iga lõikus on Jumala lõikus. Ainult väike osa sellest on antud meie teha, ning uskumatult palju rohkem ja suurem on ootamas neid kes usuvad ja loodavad.

* * *

   

KODUS JEESUSE JUURES

Laupäev – 28. aprill

Jeesus ütleb: “Mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu.” Jh 14:6

Jüngrite muret Jeesuse lahkumise pärast peaks hajutama ka see, mida nad on Temalt õppinud Isa juurde viiva tee kohta. Nad tunnevad teed sinna, kuhu Jeesus läheb. Toomas aga kahtleb, kas kellelgi, kes ei tea kindlalt teekonna sihtpunkti, on võimalik tunda sinna viivat teed. “Issand, me ei tea, kuhu sa lähed, kuidas me siis võime teada teed?” (Jh 14:5) Toomase hämmeldus tuleneb sellest, et ta ei mõista, et Jeesuse sõnu ei saa tõlgitseda ruumiliselt ega materiaalselt.

Tee Jumala juurde seisneb tõe tundmises Tema kohta ning Tema elu kogemises. Just seda tundmist tuli Jeesus inimestele kättesaadavaks tegema oma maise elu, ülimalt aga oma lepitava ohvri kaudu. Jeesus ise on seepärast tee, kuna Temas on kehastunud tõde Jumalast ning Jumala vahekorrast inimestega; seetõttu on inimkonnale kättesaadav ka elu, mis on tegelikult Jumala enda elu. Kuna tunda Jeesust tähendab tunda Isa, tunnevad jüngrid tegelikult juba teed Isa juurde.

Ja seal on maantee ja tee, mida nimetatakse pühaks teeks; ükski rüve ei või sellel käia, vaid see on tema rahva jaoks: kes seda teed käib, ei eksi, rumaladki mitte. (Js 35:8) Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde. Seadus on ju antud Moosese kaudu, arm ja tõde aga tulnud Jeesuse Kristuse kaudu. (Jh 1:14,17) Sest Jumala leib on see, kes tuleb taevast alla ja annab maailmale elu. See ongi mu Isa tahtmine, et igaühel, kes näeb Poega ning temasse usub, oleks igavene elu, ja viimsel päeval mina äratan ta üles. (Jh 6:33,40) Ning tunnetate tõde, ja tõde vabastab teid. (Jh 8:32) Ning ma annan neile igavese elu ja nad ei hukku iialgi ning keegi ei kisu neid minu käest. (Jh 10:28) Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb. (Jh 11:25) Aga me teame, et Jumala Poeg on tulnud ja andnud meile mõistmise, et me tunneksime ära Tõelise. Ja meie oleme Tõelises, tema Pojas Jeesuses Kristuses. Seesama on tõeline Jumal ja igavene elu. (1Jh 5:20) Temas olete ka teie sellest ajast peale, mil te saite kuulda tõe sõna, oma pääste evangeeliumi; ja kelles teiegi, saanud usklikuks, olete kinnitatud tõotatud Püha Vaimu pitseriga; selle Vaimu. (Ef 1:13).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On vastutus, aga ka privileegid olla Jumala laps. Seal on piisavalt ruumi, tööd ja tugevust kõigile, kes seda vajavad. Räägi oma Isaga sellest.

 

* * *

Kasutatud allikad

  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Surm või elu (5Ms 30:11-31:18); Õnnistustevihma rabin (Ps 63:1-66:20); Usk toob elu (Hb 11:8-16). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Soom, Kaido. Jumala rahva koduigatsus. – Eesti Kirik (13.04.2016): http://www.eestikirik.ee/jumala-rahva-koduigatsus-5/
  • Tasker, R.V.G. (2002) Johannese evangeelium. Tallinn: Logos, lk 185-186, 208
  • Tärk, Osvald (2004) Julgus elada ja surra : [postill]. Tallinn : Allika, lk 66-67
  • Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 605-606

  

Koostas Indrek Lundava. Aprill 2018

Päeva Sõnum. Nr 81. 15. – 21. aprill 2018

Päeva Sõnumi logo

HEA KARJANE

Ülestõusmisaja 3. pühapäev

Misericordia Domini Issanda heldus

Kui Jeesus õpetas, siis kasutas ta näiteid igapäevaelust ja kuulajad mõistsid tänu sellele paremini Kristuse õpetuse tähendust. Hea karjase teema on hea näide sellest. Iga inimene teadis, mis tööd karjane teeb, ja sai aru, milline on hea ja milline halb karjane.

Nii nagu kõigi muude töödegagi, on ka heaks karjaseks olemise juures oluline suhtumine töösse, see tähendab oma karja. Hea karjane armastab nii oma tööd kui karja ja teeb kõike südamega.

Jeesus oli hea karjane, inimesed aga olid tema kari, kelle eest ta hoolitses. Kristus kandis siin maailmas inimeste eest hoolt nii õpetades kui imetegusid tehes. Kuni selleni välja, et ta suri patuse inimkonna eest ristil, et päästa nad pattudest.

Jeesus andis Peetrusele ülesandeks olla karjane ja kanda hoolt kristlaste eest siin maailmas. Peetruse kaudu on see ülesanne kõigil vaimulikel ja just selle pärast on üks kirikuõpetaja ameti-nimetusi pastor ehk tõlkes karjane.

Kuid mitte ainult kirikuõpetajad pole karjased, vaid seda on iga kristlane. Martin Luther rõhutas kristlikku kasvatust perekonnas. Nii on vanemad oma laste kasvatajana suure vastutuse kandjad. Samuti on kristlase ülesanne anda oma usust tunnistust kõigile inimestele enda ümber. Seda tehes tasub silmas pidada Jeesust, kes oli armastav, hooliv ja ennastohverdav.

Meelespeetav kirjakoht: Mina olen Hea Karjane. Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle ning ma annan neile igavese elu. Jh 10:11a,27,28a

Miks on Jeesus Hea Karjane? Karjase juurde kuulub kari. Need kaks mõistet “kari” ja “karjane” kuuluvad kokku. Hea karjase kari on Tema kogudus. See on meile selge. Ka sina, armas usklik vend ja õde, kuulud Jumala rahva karja. Kuidas sa sinna said? Kuidas sai Jeesus sinu heaks karjaseks? Kas nõnda, et sina ise otsustasid hea karjase omade hulka tulla? Või nõnda, et usklikud vanemad tõid su lapsena ristimisele ja su nimi kanti koguduse liikmete nimistusse? Inimlikult näib see nõnda olevat. Ometi ei ole. Sa said ristimisele tulla ainult seepärast, et hea karjane sind kutsus ja su vastu võttis. Jeesus ütles oma jüngritele: “Mitte teie ei ole mind, vaid mina olen teid ära valinud” (Jh 15:16). Jeesus on oma karja ise komplekteerinud. Meie kuulume sinna ainult seepärast, et Tema on meid üles otsinud ja vastu võtnud.

Miks Jeesus meid kutsub? Matteuse evangeeliumis seisab: aga rahvahulka nähes hakkas tal neist hale, sest nad olid väsitatud ja vaevatud otsekui lambad, kellel ei ole karjast (Mt 9:36). Mitte sellepärast ei kutsu Jeesus meid oma karja, et Tal meist kasu oleks, vaid seepärast, et Ta meid armastab ja tahab meid aidata: Temata ei ole sinul ega minul tõelist karjast. Jeesus on täiesti ainulaadne karjane. Ta on hea karjane, kes kogub mahajäetuid ja hukule määratuid, et neid päästa.

Ära unusta, selleks et võiksid kuuluda Jeesuse kogudusse, olla Tema juhtimise ja hoolitsuse all, olla Jeesuse Kristuse kaaspärija, on Jeesus sind oma verega lunastanud. Seda meenutasid meile selgesti kannatusaja sündmused. On tõesti nõnda, nagu apostel ütleb: “Te olete kallilt ostetud” (1Kr 6:20). Õnnistegija elu ja vere hinnaga. Ta on tõesti ainuke Hea Karjane.

Sageli on kahjuks nõnda, et nii mõnigi Kristuse koguduse liige selle praktiliselt ära unustab. Ta ei pea hea karjasega mingit ühendust. Jeesus ütles, et ta tunneb omadest igaüht. Jeesusele pole Ta kari kogum, Ta pilk ulatub igaüheni. Ta tunneb igaühe eluolu, ta sisemist maailma. Igaüks on kui avatud raamat hea karjase ees. Aga Ta on andnud igale võimaluse ka ennast tunda, ja see on igati normaalne. Karjane tunneb karja ja kari, selle iga üksik liige, tunneb oma karjast, kuuleb Tema häält ja käib Tema järel. Jeesus ütleb, et Tema ja Ta karja vahekord on nagu Tema ja Isa vahekord – Isa tunneb Teda ja Tema tunneb Isa. See tähendab, et nad on üksteisega lahutamatus osaduses.

Issand on mu karjane, mul pole millestki puudust. (Ps 23:1) Otsekui karjane hoiab ta oma karja, kogub oma käsivarrega tallekesi ja kannab neid süles, talutab imetajaid lambaid. (Js 40:11) Ma viin nad välja rahvaste hulgast, kogun neid maadest ja toon nad nende oma maale; ja ma karjatan neid Iisraeli mägedel, veeojade ääres ja kõigis maa asustatud paigus. (Hs 34:13) Ja mu sulane Taavet on neile kuningaks ja neil kõigil on üksainus karjane; nad käivad minu seaduste järgi ja peavad mu määrusi ning täidavad neid. (Hs 37:24) Teie olite ju “nagu lambad ekslemas”, kuid nüüd te olete pöördunud oma hingede Karjase ja Ülevaataja poole. (1Pt 2:25) Ning siis kui Ülemkarjane saab avalikuks, võite te võtta vastu kirkuse närtsimatu pärja. (1Pt 5:4)

Palvetagem: Issand, rahu Jumal, Sina oled Jeesuse Kristuse, Hea Karjase surnuist üles äratanud ja kutsud meid oma karja hulka. Kingi meile oma Vaimu, et me selle karjase hääle ära tunneme ja järgiksime Teda, meie Issandat Jeesust Kristust, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti. Aamen

* * *

 

TEMA, KES MEILE PIDEVALT TEE SUUNDA MEELDE TULETAB

Pühapäev – 15. aprill

Jeesus ütleb: “Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes ei lähe lambatarasse uksest, vaid ronib üle mujalt, see on varas ja röövel. Aga kes läheb sisse uksest, on lammaste karjane.” Jh 10:1,2

Jeesuse ajal aeti vahel mitu erinevat karja öö saabudes ühte tarasse. Hommikul tulid karjased, öövaht avas värava ja lambad järgnesid karjasele, kelle häälega nad olid harjunud. Võõrale karjasele (saati siis vargale ja röövlile) nad ei järgnenud.

Võrdlus tähendab, et (… ja nad kuulevad minu häält ning siis on üks kari ja üks karjane. Jh 10:16b) Jeesuse tulles tunnevad inimesed, keda Isa on Talle karjatada andnud, Tema kutses ära Ju-mala oma ja lähevad jüngritena Ta kannul. Teised Temaga kaasa ei lähe – ja ka Ta jüngriteks mõeldud pole läinud teiste kutsujatega (Kõik, kes on tulnud enne mind, on vargad ja röövlid, ja lambad ei ole neid kuulanud. Jh 10:8).

Valeprohvetid ja puupäised kirjatundjad, kes takistavad Kristuse tegevust, väärivad röövli nime: nemad võtavad rahvalt ära tõesõnumi, mis päästab kurjast ning teeb õnnelikuks. Muidugi ei saa nende hulka arvata Moosest ja prohveteid, kes ju kuulutasid ja valmistasid ette Lunastaja tulekut.

Seega on Jumala lammaste õige karjane Jeesus.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuidas on meiega? Kas oleme need, kes jätkuvalt leiavad Jeesuse juures toitu, hoolt ja kosutust mis saab eluallikaks. Meie turvalisus seisneb tõelisele Karjasele ligi olemises, tema juhtimisele järgnemises ning võltsjuhtide ära tundmises, kes juhivad inimesi eemale Jumalast.

* * *

 

LOOTUS JUMALA PEALE

Esmaspäev – 16. aprill

Issanda heldus täidab maa. Issanda sõnaga on tehtud taevad ja Tema suu hingusega kõik nende väed. Ps 33:5,6

Meil maksab alati meeles pidada, et Jumal ja õigus kuuluvad kokku. Aga meid päästab see, et Issand pole mitte ainult õige ja õiglane, vaid ka nii helde et see heldus täidab kogu maa. Sellest heldusest elavad kõik inimesed juba ajalikuse mõttes, saades osa päikesest, vihmast ja kõigest muust heast sõltumata oma usust, uskmatusest või elu kvaliteedist. Aga eriliselt mõistavad Issanda heldust Tema lapsed, kes tunnevad pattude andeks andmist ja uut elu koos Issandaga.

Ja Jumal ütles: “Saagu laotus vete vahele ja see lahutagu veed vetest!” Ja nõnda sündis: Jumal tegi laotuse ja lahutas veed, mis olid laotuse all, vetest, mis olid laotuse peal. Ja Jumal nimetas laotuse taevaks. (1Ms 1:6-8) Kõik on tekkinud tema läbi ja ilma temata ei ole tekkinud midagi. (Jh 1:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala kiitmine keset seda maailma on mõne meelest elureaalsusest põgenemine. Kuid Psalm 33. meenutab meile, et kõige kohasem viis seista vastakuti elu väljakutsetega on – kiituslaulus, muusikariistade helisedes ja kustumatus rõõmus Jumala palge ees.

* * *

 

ISSAND PÄÄSTAB OMA RAHVA

Teisipäev – 17. aprill

Karjata kepiga oma rahvast, oma pärisosa lambaid, kes elavad omapäi metsas keset viljakat maad! Käigu nad karjas Baasanis ja Gileadis nagu muistseil päevil! Mi 7:14

Baasan ja Gilead olid head karjaksvatuse piirkonnad Iisraeli põhjaosas ja teisel pool Jordanit. Seal olid head karjamaad. Seepärast hakkasid need meeldima osale Iisraeli suguharudest, kui rahvas Moosese juhtimisel jõudis Tõotatud maa künnisele. Jutt muistsetest päevadest viitabki nimelt sellele rõõmsale ajale, kust Egiptusest vabanenud rahvas sai Tõotatud maa endale. Nii palvetab prohvet, et Issand karjataks oma rahvast ja juhiks samasugusse rõõmu ka tulevikkus.

Su aujärg, Jumal, on ikka ja igavesti, su valitsuskepp on õigluse kepp. (Ps 45:7) Seepärast üt-leb Jumal, vägede Issand, nõnda: Mu rahvas, kes sa elad Siionis, ära karda Assurit, kui ta peksab vitsaga ja Egiptuse kombel tõstab su kohale oma kepi! (Js 10:24) Sest nõnda ütleb vägede Issand pärast seda, kui ta au läkitas mind paganate juurde, kes teid riisusid, sest kes puudutab teid, see puudutab tema silmatera. (Sk 2:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kõik mis Jumal on ja mida Ta teeb on üleujutatud, kaetud Jeesuse verega. Ja isegi neil hetkedel kui Ta meid nuhtleb, on selles alati kogetav ka Tema arm.

* * *

  

JUMALA TÖÖ TEEB VÕIMALIKUKS INIMESE TÖÖ

Kolmapäev – 18. aprill

Rahu Jumal, kes igavese lepingu verega on surnuist üles toonud lammaste suure Karjase, meie Issanda Jeesuse, valmistagu teid kõiges heas tegema Tema tahtmist ja saatku korda meie sees, mis on Tema silmis meelepärane. Hb 13:20,21

Jumal sai inimeseks selleks, et muuta loodud olendid oma lasteks, see on – mitte lihtsalt paremaks, vaid uuteks inimesteks. Kristus teeb meid tõelisteks isiksusteks, aga see ei tohi olla põhjus, miks me Tema juurde läheme. Niikaua kui me muretseme oma isiku pärast, pole me Temani jõudnud. Esimeseks sammuks on unustada oma mina. Meie tõeline, uus loomus ei tule ilmsiks enne, kui lakkame seda ihaldamast.

Meie tõeline loomus tuleb ilmsiks siis, kui me otsime Kristust. Sama kehtib ju igapäevasteski asjades – isegi teiste inimestega suhtlemisel ei jäta me head muljet enne, kui lakkame seda taotlemast.

Andke ära oma “mina”, ja te leiate selle. Andke ära oma elu, ja te leiate selle. Mõistke iga päev surma oma soovid ja ihad, alistuge oma ihuliku surma paratamatusele, alistuge oma olemuse iga rakuga, ja te leiate igavese elu. Ärge hoidke midagi endale. Miski sellest, mida te pole ära andnud, ei saa iialgi teie omaks. Millelegi sellest, mis teis pole surnud, ei saa osaks ülestõusmine.

Otsekui karjane hoiab ta oma karja, kogub oma käsivarrega tallekesi ja kannab neid süles, talutab imetajaid lambaid. (Js 40:11) Ja Issand, nende Jumal, aitab neid sel päeval nagu oma rahva karja; sest otsekui laubaehte kivid peavad nad sätendama tema maal. (Sk 9:16) Mina olen hea karjane. Hea karjane annab oma elu lammaste eest. (Jh 10:11) Aga Jumal on tema üles äratanud, päästes ta surmavaludest, seepärast et surmal ei olnud väge teda pidada oma võimuses. (Ap 2:24) Ning ootama taevast tema Poega Jeesust, kelle ta on surnuist üles äratanud ja kes meid tõmbab välja tulevasest vihast. (1Ts 1:10)

Aga kogu armu Jumal, kes teid on kutsunud oma igavesse kirkusesse Kristuses Jeesuses, parandab, kinnitab, tugevdab ja toetab teid, kes te üürikest aega olete kannatanud. (1Pt 5:10) Meie ei ole ju iseendast kõlblikud midagi lugema oma teeneks, just nagu oleks see meist endist, vaid meie kõlblikkus tuleb Jumalalt. (2Kr 3:5) Aga rahu Jumal ise pühitsegu teid läbinisti ning teie vaim ja hing ja ihu olgu tervikuna hoitud laitmatuna meie Issanda Jeesuse Kristuse tulemiseks! (1Ts 5:23)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Küsimus pole selles, millised meie olla tahame, vaid selles, millistena Tema tahtis meid näha siis, kui Ta meid lõi. Ja selle eest kõrvalehiilimine pole alandlikkus, vaid laiskus ja argus. Sellele alistumine pole enesetähtsustamine või suurusehullustus, vaid kuulekus.

* * *

  

TA TUNNEB IGAÜHT NIMEPIDI

Neljapäev – 19. aprill

Jeesus ütleb: “Mina olen hea karjane ja tunnen omi ja minu omad tunnevad mind.” Jh 10:14

Nüüd on Jeesus tulnud. Mina olen hea karjane! ja hea karjane jätab oma elu lammaste pärast. Ta ei ehita linna inimeste luudele, et seal võiksid kerkida lossid ja kindlused ning et seal võiksid kasvada üles valitsejate uhkus ning ülbus. Tema annab ise oma elu lammaste eest. Nõnda iseloomustab Jeesus head karjast. See ei ole karjane, kes kõigepealt mõtleb enesele ja oma oleskelu kindlustab, vaid see, kes esmalt oma karja peale mõtleb ja nende oleskelu kindlustab.

Ta on tulnud, et anda oma karjale elu. Ta tunneb karja iga lammast ja see on nii pidulik. Kui Iisraeli vagad lugesid seda laulu (Ps 139:16) Laulude raamatust, kus vaga pöördub palves Jumala poole: “Su silmad nägid mind juba mu eos ja su raamatusse kirjutati kõik päevad, mis olid määratud.” Siis usun: seda oli inimesel väga raske mõista. Inimesel, kes elas karjas, massis.

Inimene võis kõigepealt enesest mõelda: ma pole mitte midagi muud kui üks tolmukübe. Tolmukübe selle maailma rahvastiku suures tolmupilves! Mis sa siis viimaks oled?

Jeesus ei ole karjane, kes tahab panna massid voogama, et selles üksik inimene kaotab oma nime, iseteadvuse ja muutub selle massi osaks ning nõnda lükatavaks ja tõugatavaks. Jeesus on tulnud selleks, et anda igale üksikule inimesele elu.

Kui loeme: “Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu” (Jh 3:16), siis saame ainult nõnda sellest õigesti aru, kui loeme: Jumal on mind armastanud ja on andnud minu pärast oma ainusündinud Poja, et mina Temasse uskudes ei hukkuks, vaid päriks igavese elu!

Jeesus on meile selgeks teinud, kuidas Jumal oma karja karjatab. Temale on iga üksik inimene tähtis ja väärtuslik ning Ta tunneb igaühte nimepidi.

Niipea, kui kaotame isikliku sidema elava Jumalaga, muutume osaks sellest suurest massist ja korraga tunneme, et meil polegi tähtis Jumalat austada ja teenida ning oleme selles maailmas niisugused, nagu maailm on, ja võtame õigeks selle sõna: Huntidega peab koos ulguma! Miks ma peaksin tahtma olla parem? Seda pole tarvis!

Nõnda kustub inimene selles hallis massis ja ükskord ei tea ta endast mitte enamat kui seda, et ta on üks raasuke, üks tolmukübe selles tohutus tolmupilves. Mitte keegi ei hooli temast. Mitte keegi …

Sest nõnda ütleb Issand Jumal: Vaata, mina ise otsin oma lambaid ja hoolitsen nende eest. (Hs 34:11) Ometi püsib kindlana Jumala seatud aluskivi, millel on see pitser: “Issand tunneb omi” ja “Ülekohtust taganegu igaüks, kes nimetab Issandanime” (2Tm 2:19)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Keda võiks pidada täna neid kes ei ole “Tema omad” ehk lambad, kes ei ole sellest karjatarast? Ning mida oleks vaja, et nemadki saaksid kuulda Karjase häält?

* * *

JUMALA HOOLITSUS

Reede – 20. aprill

Issand on mu karjane, mul pole millestki puudust. Ps 23:1

Inimene tunneb vajadust lähedase Jumala järele, kes võtaks osa ta muredest ja rõõmudest ja teda aitaks. Avades Uue Testamendi, näeme Kristuses, et see mõte – Issand on mu karjane – on meile antud Jumalast. Sündis ju Jeesus laudas ja karjased olid esimesed, kes sellest teate said. Ja hiljem Ta nimetab ise ennast karjaseks.

Kõigevägevam on sinu karjane. Tema on võtnud sinu eest hoolitsuse endale. Ärgu keegi arvaku oma usku nii viletsaks, et see ei suuda anda taeva rikkusi. Kas Temal peaks midagi puuduma? Kas Ta peaks vaesuse pärast midagi tegemata jätma? Iialgi mitte. Ärgu keegi arvaku Jumalat nii väikeseks. Meie tohime selle eest üksmeelselt Jumalat tänada. Ärgu keegi arvaku ka usku nii viletsaks, et see ei suuda anda taeva rikkust. Suudab küll.

Siin lõpuks on siis rahulolev usklik. Aga pange tähele, et ta ei ole rahul endas, vaid Jumalas. Ta on Jumala hoole all ja selletõttu ei ole tal millestki puudust. Kui avame Ilmutuse 3:17, siis loeme, et Laodikeia kogudus ütleb samad sõnad: … ega ole mul midagi vaja. Seisukohad on aga erinevad. Laodikeia kogudus arvas, et “ta on rikas”. Neid kahesuguseid usklikke on alati olnud. Ühed on nii rikkad, et “ei vaja midagi”, teised tunnevad aga oma viletsust ja armetust.

Otsekui karjane hoiab ta oma karja, kogub oma käsivarrega tallekesi ja kannab neid süles, talutab imetajaid lambaid. (Js 40:11) Ja ma sean neile karjased ning nood karjatavad neid; siis nad enam ei ehmu ega karda, ja ühtegi neist ei jää vajaka, ütleb Issand. (Jr 23:4) Ja ma panen neile üheainsa karjase, kes karjatab neid, oma sulase Taaveti. Tema hakkab neid karjatama ja on neile karjaseks. (Hs 34:23) Mina olen hea karjane. Hea karjane annab oma elu lammaste eest. Palgaline aga, kes ei ole karjane ja kelle omad lambad ei ole, kui ta näeb hunti tulemas, jätab lambad maha ja põgeneb – ja hunt kisub neid ja ajab nad laiali. (Jh 10:11,12) Teie olite ju “nagu lambad ekslemas”, kuid nüüd te olete pöördunud oma hingede Karjase ja Ülevaataja poole. (1Pt 2:25)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand Jeesus, tänu sulle, et oled tulnud ja saanud Heaks Karjaseks, kes oma elu andis oma karja eest ning selle kaudu varustasid meid kõige kaitse ja vajalikuga: pattude andekasandmise ning igavese eluga!

* * *

  

JUMAL KUI VÕÕRUSTAJA

Laupäev – 21. aprill

Jeesus ütleb: “Mina olen uks. Kes iganes läheb sisse minu kaudu, see pääseb ning käib sisse ja välja ning leiab karjamaad.” Jh 10:9

Selliste õpetuste puhul, kus inimene püütakse juhtida pääseteele Jeesusest mööda minnes on alati tegemist saatana tegevusega. Saatana eesmärk on alati varastada, tappa ja hävitada. Teisiti öel-des, meelitada kuhugi mujale inimesi kes tegelikult peaksid Jeesuse Kristuse läbi tulema Jumala juurde, et leida sealt tõeline elu. Valeõpetajad, kes kas lähevad Jeesusest Kristusest üldse mööda või õpetavad Tema kohta midagi muud, juhivad inimesed tegelikult eksitusse, pimedusse ja surma. Ehk-ki nende tõotused võivad olla vägagi ilusad.

Haljale aasale paneb ta mind lebama, hingamisveele saadab ta mind (Ps 23:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millised omadused teevad ühest võõrustajast hea? Oled sa kunagi Jumala kui võõrustaja peale mõtelnud?

* * *

 

Kasutatud allikad
  • Haamer, Harri (1998) Avatud taeva all: [postill]. Tallinn: Logos, lk 194-195
  • Paul, Toomas (1995) Kusagilt kumab valgus: [postill]. Tallinn: Logos, lk 199,201-202
  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Ela välja oma rõõmu (Ps 33:1-34:23); Issand päästab oma rahva (Mi 7:9-16); Jeesus on uks ja karjane (Jh 10:1-22). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Sivers, Fanny de (2000) Alguses oli sõna : neljas evangeelium. Tallinn: Logos, lk 151-152
  • Soom, Kaido. Hea karjane. – Eesti Kirik (26.04.2017): http://www.eestikirik.ee/hea-karjane-10/
  • Soosaar, Albert (1996) Usk – lootus – armastus: [postill]. Tallinn: Logos, lk 145-146
  • Thurén, Jukka (2001) Johannese evangeelium. Tallinn: EELK Usuteaduse Instituut, lk. 132-133
  • Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 41

  

Koostas Indrek Lundava. Aprill 2018

Päeva Sõnum. Nr 79. 1. – 7. aprill 2018

Päeva Sõnumi logo

KRISTUS ON SURNUIST ÜLES TÕUSNUD!

14. nädal: 1. – 7. aprill 2018

Kristuse ülestõusmise püha

Elu rasketel hetkedel võime mõelda Jeesuse kannatusele: ta kannatas selleks, et meie võiksime saada vabaks. Kristus suri, et meie võiksime elada ja oma maise elu järel saada elu igavikus ning kohtuda seal nendega, kes on meie eel sellest maailmast lahkunud. Jeesus tõusis surnuist ja näitas, et selle maailma kannatused ei jää igavesti püsima, vaid nende asemele tuleb kord rõõm.

Pühade tervituses “Kristus on surnuist üles tõusnud!” on lahendus meie muredele ja tee rõõmule.

Meelespeetav kirjakoht: Kristus ütleb: Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed! Ilm 1:18

Jeesus on igavesti Elav, kes aga oli vahepeal surnud. Need sõnad kõnelevad Tema lepitussurmast ja ülestõusmisest. Enamikul meist on süükompleksid. Me kardame, et mõni näitab meile ja ütleb ühe või teise asja kohta: “Sa oled selles süüdi!”

Süüdlased me tõesti olemegi, aga see ei ole kogu tõde. Paulus ütleb selle kohta Rooma kirjas, et “Kes võib meid hukka mõista? Kristus Jeesus on, kes suri ja, mis veel enam, kes üles äratati, kes on Jumala paremal käel ja kes palub meie eest.” (Rm 8:34) See tõde mille Paulus nõnda sõnastas, tähendab et meil pole tarvis kohkuda, kui keegi leiab meis vigu ja ütleb, et me oleme suured patused. Meil pole tarvis hakkata ennast kaitsma ja oma puuduste õigustamiseks, ei tea mis ettekäändeid välja mõtlema ja seda sellepärast, et Jeesus Kristus on surnud ristil meie eest. Ta tõusis ka surnuist, et meiegi saaksime õigeks. Tema ülestõusmine on igaveseks tõenduseks, et me tohime uskuda kõigi oma pattude andeksandmist ja usaldada, et pääseme kord taevasse Tema juurde. Ja see pole veel kõik. Ta istub pealegi Isa paremal käel ja palub meiegi eest praegugi.

Kõige sellepärast võiski Jeesus öelda: “Ma elan igavesest ajast igavesti!” Need sõnad kõnelevad sellest, kuidas on praegu ja edaspidi. Jeesus tõesti suri, aga Ta võitis surma ja elab nüüd igavesti. See on meie jaoks ääreltult tähtis, sest meil tasub meeles pidada sedagi, mis Ta ütles ka Johannese evangeeliumis: “Veel pisut aega, ja maailm ei näe mind enam, aga teie näete mind, sest mina elan ja ka teie peate elama.” (Jh 14:19)

Et Jeesus elab, siis elavad ka need kes Temasse usuvad ja koos Temaga elavad. Pidagem meeles, et esialgselt paluti need sõnad edasi anda inimestele, keda Jeesuse uskumise pärast tagakiusati ja isegi tappeti. Nüüd öeldakse neile, et isegi ajalik surm ei lahuta neid Kristusest. Igavene elu algab siin maapeal ja bioloogilisel surmal pole sellele mitte mingisugust mõju.

Veel ütles Jeesus, et minu käes on surma ja surmavalla võtmed! Võtmed tähendavad võimu ja meelevalda. Kelle käes on võtmed, see on ka peremees. Tema võib vastavalt oma soovile nii avada, kui ka sulgeda. Nii, et surmal enam surmavalla üle õigust ega meelevalda ei ole. Jeesusel Kristusel on meelevald mis ulatub ka üle surma ja haua. Tema haud, mis ülestõusmis hommikul tühjaks jäi, on ühtlasi ka meie tühi haud.

Sellega tahab siis Jeesus öelda, et Tema meelevald kehtib ka üle surmavalla. Jeesuse võtmed avavad kõik uksed, sõltumata sellest kus nad on. Tema võimu ei piira miski. Ta päästab inimesed hauastki. Seepärast on Tema seltsis nii turvaline. Mitte üks vägi ei saa Kristusesse uskujad Temast lahutada.

Mida tema maha kisub, seda ei ehitata üles; keda tema vangistab, seda ei vabastata mitte. (Ii 12:14) Ja ma panen Taaveti koja võtme temale õlale: tema avab ja ükski ei sule, tema suleb ja ükski ei ava. (Js 22:22) Nõnda ütleb Püha, Tõeline, kelle käes on Taaveti võti, kes avab, ja ükski ei lukusta, ning lukustab, ja ükski ei ava. (Ilm 3:7)

* * *

 

VÕIT ON ELU PÄRALT!

Pühapäev – 1. aprill

1. ülestõusmispüha

Ülestõusmispühal kõlab ristirahva keskel rõõmus kuulutus: Kristus on surnuist üles tõusnud! Ta on esimesena üles äratatud surnuist, uudseviljana magamaläinutest. Ta on võit-nud surma ja patu võimu. Ülestõusmine kinnitab seda, et Jeesus on Jumala Poeg. See üles-tõusmissõnum on ristiusu alus ja tuum.

Ta neelab surma ära igaveseks ajaks. Ja Issand Jumal pühib pisarad kõigilt palgeilt ning kõrvaldab oma rahva teotuse kogu maalt. Jah, Issand on rääkinud! Js 25:8

Elu ei ole meie õigus, sest me oleme selle patustades maha mänginud. Meie jumalanäolisusest on jäänud järele vaid negatiiv. Pildi kontuurid on veel olemas, kuid valgusväärtused on vastupidised. Selliste negatiividena ei ole Jumal kohustatud meid vastu võtma ega meile elu andma.

Kuid tänases kirjakohas kannab prohvet endas enam kui igatsuste helki. Ta kõneleb lootusest, mis on enam kui igatsus. “Me kiitleme oma lootusest Jumalalt saadavale kirkusele,” ja see lootus, “ei jäta häbisse” (Rm 5:2,5), kirjutab apostel Paulus.

Prohvetite ja apostlite julgus hämmastab meid ja kui me hämmastume Jumala Sõna üle, siis oleme õigel teel. Ülestõusmise sõnum on ju lootusrikas. Jeesus Kristus on esimene ülestõusnuist ja kõik meie lootused surma võita on Temaga seotud. Jumal on rajanud silla üle surmajõe.

Aga kui see kaduv riietub kadumatusega ja see surelik riietub surematusega, siis läheb täide sõna, mis on kirjutatud: “Surm on neelatud võidusse! (1Kr 15:54) Sest Tall, kes on trooni keskel, hoiab neid kui karjane ja juhatab nad eluvee allikaile; ning Jumal pühib ära iga pisara nende silmist. (Ilm 7:17) Tema pühib ära iga pisara nende silmist ning surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist, ning valu ei ole enam, sest endine on möödunud.” (Ilm 21:4)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuidas võiksime paremini Jumala eesmärke oma silme ees hoida?

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal ja Isa, me ülistame Sind selle eest, et Sa äratasid surnuist oma Poja Jeesuse Kristuse, võitsid surma ja avasid meile tee igavesse ellu. Süüta tõelist ülestõus-misrõõmu meie südames, kes me ristimises oleme osa saanud Sinu ülestõusmise väest. Kinnita meid, et kogu südamest usuksime Kristusesse kui meie Lunastajasse ja püsiksime Temas. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

KOHTUMINE ÜLESTÕUSNUGA

Esmaspäev – 2. aprill

2. ülestõusmispüha

Teise ülestõusmispüha teemaks on ülestõusnud Jeesuse ilmumine jüngritele ja naistele. Tema ilmumised veenavad jüngreid Issanda ülestõusmises ja jätkuvas ligiolus. Kogudus elab osaduses Ülestõusnuga.

Issand on tõesti üles äratatud! Lk 24:34

Inimeste kõrval, kes Jeruusalemmas Jeesuse pärast kurvastasid ja hirmunud olid, leidus veel kaks kurvanäolist meest Jeruusalemma ja Emmause vahelisel maanteel. Jeesuse surmaga on lõppenud kõik nende rahvuslikud ja usulised lootused. Teel seltsib kurbade meestega võõras. See on lahke ja sõbralik mees. Ta saab teada, et nende kurvastuse põhjuseks on Jeesuse surm. Rahva usu- ja templijuhid on Ta surmanud, ütlevad põgenejad. Ta haud on avatud ja surnukeha kadunud. Kõik lootused, mis me Temale panime, on nüüd kokku varisenud.

Kui nad koos imelise võõraga olid Emmausesse jõudnud ja Ta öömajale kutsunud, toimus mi-dagi, mis täitis nende südamed enneolematu rõõmuga. Õhtusöögilauas võtab Jeesus leiva, õnnistab seda, tänab Jumalat Tema andide eest, ja siis avanevad meeste silmad. Koos põleva südamega hak-kavad rõõmust särama ka silmad – see, kes nendega oli seltsinud, kes neile oli kirja seletanud, kes oli nende ühist õhtusööki õnnistanud, ei ole keegi muu kui Jeesus!

Kui Ta on elavana nende juures, siis järelikult pole Ta surnud. Avatud haual ja Jeesuse surnu-keha kadumisel on ainult üks põhjus: Jeesus on ülestõusnuna hauast lahkunud. Ta ei ole surnud, vaid elab edasi oma rahva juures. Ta on surma võitnud. See teadmine toob neile, kes Jeesuse surma ja kadumise pärast kurvastasid, enneolematu rõõmu, ülestõusmispäeva rõõmu.

Jeruusalemmast põgenenud jüngrid jätavad isegi õhtusöögi pooleli. Nad tõusevad üles ja ruttavad kohe Jeruusalemma, et neile, kes troostitult maha olid jäänud, Jeesuse ülestõusmisest kuulu-tada: Jeesus elab, Ta on tõesti üles tõusnud. See on Issanda koguduse kuulutus ja õnnistus ka tänapäeval, homme ja lõpmata: Issand on tõesti üles äratatud!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Vana Testament on häll, millesse asetati Jeesus Kristus” (Martin Luther, 1483-1546). Palu, et võiksid väärtustada ja mõista meie Issanda olulisust.

Palvetagem: Püha Jumal, me täname Sind, et ülestõusnud Issand on omadele ilmunud. Ava meie südamed, et meiegi tunneksime Ta ära, kui Ta meie juurde tuleb. Anna meile valmisolekut ja jõudu, et võiksime alati ja kõikjal olla Tema ülestõusmise tunnistajateks. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

 

USK JEESUSE ÜLESTÕUSMISSE

Ülestõusmisnädala Teisipäev – 3. aprill

Jeesus ise seisis jüngrite keskel ja ütles neile: “Rahu olgu teile!” Aga nemad kohkusid ja lõid kartma, arvates end vaimu nägevat. Lk 24:36,37

Mõned seletajad on arvanud, et kristlaste usk Jeesuse ülestõusmisse põhineb kergeusklike ini-meste hallutsinatsioonidel. Nad mõtlevad, et see sündis sellest, et Tema jüngrid nii väga soovisid, et Jeesus ei olekski surnud ning lõppuks hakkas neile tunduma, et nende soov unelm ongi tegelikus.

End see mida me loeme Piibli kirjeldustest kõneleb täpselt vastupidisest. Jeesuse järgijad ei osanud Tema ülestõusmist mitte kuidagi oodada ega soovida. Ja isegi siis kui Jeesus neile isiklikult ilmus, ei suutnud nad seda esialgu uskuda. Ainus mida nad oskasid arvata oli, et nende tuppa on õhtupimeduses ilmunud mingi vaim või viirastus. Jeesus pidi neile kannatlikult, lausa “puust ja punaselt” ette tegema, et see on tõesti Tema ja tegemist ei ole mingi kahtlase nähtusega.

Viimaks näitas Jeesus end neile üheteistkümnele, kui nad lauas istusid, ning sõitles nende usk-matust ja kõva südant, et nad ei olnud uskunud neid, kes olid teda näinud pärast ta ülesäratamist. (Mk 16:14) Kui nüüd selsamal nädala esimesel päeval oli õhtuaeg ja seal, kuhu jüngrid olid kogu-nenud, olid uksed lukus, sest nad kartsid juute, tuli Jeesus, jäi seisma nende keskele ja ütles neile: “Rahu teile!” (Jh 20:19) Ta oli palju päevi nähtav neile, kes koos temaga olid tulnud Galileast üles Jeruusalemma. Needsamad on nüüd tema tunnistajad rahva ees. (Ap 13:31) Ja et ta näitas ennast Keefasele, seejärel neile kaheteistkümnele. (1Kr 15:5)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui palju tunned ülestõusmise tõendeid? Tugevad argu-mendid koos väelise isikliku tunnistusega moodustavad ümberlükkamatu kombinatsiooni. Palu, et Tema ise sind juhendaks.

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, oma Poja alanduse läbi ülendasid Sa langenud maailma ja päästsid meid surma lootusetusest. Õpeta meid mõistma Sinu sõna tõotusi ning ava meie süda vastu võtma lunastuse sõnumit. Kingi oma ustavale rahvale osa igavesest rõõmust Jeesuse Kristuse, üles-tõusnud Issanda läbi.

* * *

   

JEESUS KRISTUS ON MEIE ELUTEE

Ülestõusmisnädala kolmapäev – 4. aprill

“Taavet oli prohvet ja teadis, et Jumal oli talle vandega tõotanud tema troonile seada istuma järglase ta niuete viljast, siis ta nägi ette ning rääkis Messia ülestõusmisest.” Ap 2:30,31

Oli vaieldamatu tõsi asi, et nii suur ja hinnatud kuningas kui Taavet oligi, oli ta ometi surnud ja kõdunenud ning tema hauda teadis igaüks. Jeesusega ja ainult Temaga oli lugu teisiti. Ta tõusis surnust ülesse juba kolmandal päeval ja Tema ihu tõesti ei jäänud mädanema. Seda oligi Taavet oma 16. laulus ennustanud.

Tea, kui sinu julgeolek on Jeesuses, siis on Tema tühi haud ka sinu tühi haud. Kristlase rõõm tuleneb just Kristuse ülestõusmise sõnumist ja selle tõelisusest. Surm tõesti ei saa enam öelda vii-mast sõna, pärast seda kui Jeesus tema võitis.

Kui su päevad täis saavad ja sa puhkad koos oma vanematega, siis ma lasen pärast sind tõu-sta sinu järglase, kes tuleb välja sinu niudeist, ja ma kinnitan tema kuningriigi. (2Sm 7:12) Issand on vandunud Taavetile, tõesti, ta ei tagane sellest: Sinu ihu soost panen ma ühe su aujärjele! (Ps 132:11) Aga sedagi on olnud vähe su silmis, Issand Jumal, ja seepärast oled sa rääkinud oma sulase soole ta tulevikust, ja see on õpetus inimesele, Issand Jumal! (2Sm 7:19) Issanda Vaim räägib minu läbi ja tema sõnad on mul keelel. (2Sm 23:2) Ja on meile äratanud päästesarve oma sulase Taaveti soost. (Lk 1:69)

Sest sina ei jäta mu hinge surmavalla kätte ega lase oma vagal näha kõdunemist. (Ps 16:10) See aga, kelle Jumal on üles äratanud, ei näinud kõdunemist. (Ap 13:37)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Et seni oleme Kristuse usu läbi vastu võtnud, ei pruugi paljud üldse hoomata kui tugevale ajalooliste faktide kaljule see usk on rajatud.

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sina oled kinkinud meile taas selle rõõmuaja. Sina vaatad heatahtlikult meie peale hoolimata sellest, et oleme sageli kahelnud Sinu tõotustes ja ustavuses. Tugevda meie usku ja anna tunda oma lähedust, kui meie usk lööb kõikuma või pöördume uhkes enesekindluses Sinust eemale. Ava meie süda ja silmad, et me võiksime oma elus märgata Sinu Poja, ülestõusnud Issanda väge ning rõõmuga järgida Teda, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

 

ÜLESTÕUSNUD ISSAND PÄÄSTAB

Ülestõusmisnädala neljapäev – 5. aprill

Kui Jeesus nädala esimesel päeval vara oli üles tõusnud, näitas Ta end esmalt Maarja Magdaleenale, kellest Ta oli seitse kurja vaimu välja ajanud. Mk 16:9

Kui kristlaseks saamine oleks vaid mingi hingeline rahuldus või usuline tunne, vaimse rikas-tumise või sisemise kultuuri küsimus, vaevalt oleks siis Kristuse kogudus tänapäeval veel olemas. Kristlaseks saamine on pääsemine. Kui päästetakse merehätta jäänud laeva reisijaid, siis ei ole seal tegemist nende hingelise mugavustunde tõstmisega, vaid meeleheitlikust olukorrast välja toomisega. Ülestõusmise hommik ütleb meile, et Päästja on ilmunud.

Apostel Paulus kõneleb Issandast, “kes meid on kiskunud välja pimeduse meelevallast ja ase-tanud oma armsa Poja kuningriiki” (Kl 1:13). Küsimus on selles, kas Jumal saab talle kuuluvad ini-mesed tagasi või mitte? Kas mõttetuse ja kaose meres hulpiv inimkond saab või ei saa kindla pinna jalge alla? Võib-olla läheb mõne elu päris hästi, võib-olla kogeb mõni isegi tervenemist Jumala juu-res. Võimalik, et keegi võidab kogu maailma, aga kaotab oma tõelise elu. “Sest mis kasu on inime-sel sellest, kui ta võidaks terve maailma, aga teeks kahju oma hingele?” (Mk 8:36) Aga enamasti siiski ei ole nii, et kõik meie elus klapib, üksnes vahekord Jumalaga on korrast ära. Reeglina kaas-neb meie ja Jumala vahelise võõrandumisega ka muid sisemisi ja väliseid raskusi. Ülestõusnud Is-sand tahab meid päästa. Ta tahab, et kõik oleks hästi ja maailm kuuluks taas oma Loojale.

Ja ennäe, Jeesus ise tuli neile vastu ja ütles: “Olge rõõmsad!” Aga nemad astusid ta juurde, haarasid ta jalgade ümbert kinni ja kummardasid teda. (Mt 28:9) Ja mõned naised, keda ta oli teinud terveks kurjadest vaimudest ja haigustest: Maarja, keda hüütakse Magdaleenaks, kellest seitse kurja vaimu oli välja läinud. (Lk 8:2) Kui ta seda oli öelnud, pöördus ta ümber ja nägi Jeesust seismas, aga ta ei teadnud, et see on Jeesus. (Jh 20:14)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuidas oled kogenud oma elus, et Issand kinnitab oma sõna? Millise muutuse on see toonud su ellu, kui otsustasid uskuda seda, mida sulle Jeesusest tunnistati nende poolt, kes nägid teda elavana?

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sina oled oma Poja surnuist üles äratanud ning seadnud Ta elu ja surma Issandaks. Ava meie süda ja juhi meid oma evangeeliumi kaudu uskmatusest rõõmsale usule, et me julgelt kuulutaksime Jeesuse Kristuse ülestõusmist, kes koos Sinuga Püha Vaimu üht-suses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

TÄNU PÄÄSTMISE EEST

Ülestõusmisnädala reede – 6. aprill

Palju oled Sina, Issand, mu Jumal, teinud imetegusid ja mõelnud mõtteid meie kohta; ei ole kedagi Sinu sarnast. Ps 40:6

Meil on Jumala tegudest ja headest plaanidest rääkida veel palju enam, kui Taavetil. Sest vahepeal on möödunud kolm tuhat aastat, mis on toonud neile lugematul arvul täiendust. Enne kõike on teoks saanud lunastus Jeesuses Kristuses. Teiseks võiks nimetada ärkamisaegu. Seda kuidas Jumal on muutnud lugematute inimeste elu uueks. Ja kolmandaks on iga Jumala lapsel ka tohutult palju isiklikke kogemusi, mille eest nii sama tänulik olla. Mida enam mõelda Jumala armastusele meie, patuste inimeste vastu, seda hämmastavam see tundub.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtiskle, mil viisil annab sinu isikliku elu lugu võimaluse jagada Jumala lugu teistega. Jaga seda täna kellegagi.

Palvetagem: Kõigeväeline, igavene Jumal, Sa oled oma Poja surma ja ülestõusmisega võitnud kurjuse võimu ja teinud tühjaks saatana salasepitsused. Halasta nende peale, kes nüüdki pettuse ja kavalusega püüavad valeks pöörata sõnumit Issanda ülestõusmisest, ning juhi neid meeleparandusele. Aita meil võita oma kahtlused, isekus ja hoolimatus, et me võiksime kogu oma eluga tunnistada ülestõusnud Jeesust Kristust, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

 

KAS ON AEG MINNA LIIKVELE?

Ülestõusmisnädala laupäev – 7. aprill

Need üksteist jüngrit läksid Galileasse sinna mäele, kuhu Jeesus neid oli käskinud minna. Ja kui nad teda nägid, kummardasid nad teda, mõned olid aga kahevahel. Mt 28:16,17

Matteus jutustab ülestõusnud Jeesuse ühest viimsest kokkusaamisest üheteistkümne jüngriga Galileas. Matteus ütleb, et Jeesus määras täpse paiga, kus nad pidid kohtuma – ühe mäe peal. Kus või milline see mägi oli, seda Matteus meile ei ütle. Aga ta rõhutab, et üksteistkümmend läksid sinna, kuhu Jeesus neile oli käskinud minna. Meilgi oleks oluline see meelde jätta. Mispärast?

Jeeriko tölnerite ülem Sakkeus tahtis ka Jeesust kohata ja Teda tundma õppida. Ta arvas, et seda on lihtne teha. Tarvitseb vaid minna selle koha lähedusse, kust Jeesus möödub, ja valida vaatle-miseks sobiv koht. Ja nõnda ta ka tegi. Ta läks tee äärde, kust Jeesus pidi Jeerikost mööduma, ja et ta ei ulatunud teistest üle vaatama, ronis ta tee servas kasvava viigipuu otsa. Sakkeuse valitud koht ei olnud Jeesuse tundmaõppimiseks ometi sobiv. Jeesus kutsus Sakkeuse puu otsast alla. Sest Jeesus tahtis, et Sakkeus võiks Teda tundma õppida. Et see võiks sündida, pidi Sakkeus tulema hoopis Jeesuse määratud paika. Jeesus ütles: Sakkeus, ma pean sinu majja tulema. (Lk 19:5) Ja tõesti, kui Sakkeus koos Jeesusega oma majja oli tulnud, selgus talle, kes Jeesus tegelikult on. Jeesusel oli imeline meelevald tema üle. Ta vabastas Sakkeuse tema elu roiskunud pahedest, tema ülekohtusest ja halas-tamatust meelsusest, valest, silmakirjalikkusest ja pettusest. Jeesus muutis ta elu ja tõi majja Jumala õnnistuse.

Ülestõusnud Jeesus teeb seda kõigile, kes tulevad, et Temaga kokku saada Tema poolt määra-tud paigas. Paljud inimesed teevad enamasti ühe ja sama vea. Nad tahavad Jeesust leida ja näha en-da valitud paigas – esteetilistes elamustes, vaimulikus kunstis ja muusikas. Jeesust, ülestõusnud ja elavat Õnnistegijat on aga võimalik leida ainult neis paigus, mis Tema on määranud.

Niisuguseks kohaks on sõna ja sakrament. Sõnast ja sakramendist mööda minnes ei ole võimalik Jeesusega kokku saada. Ja alles siis, kui Jeesuse läbi on inimese ellu tulnud õnnistus, hakkab ta mõistma vaimuliku muusika ja kunsti tõelist olemust. Alles siis oskab ta oma südames Issandale laulda ning mängida.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kristus andis meie eest kõik, kas oleme valmis samaga vastama?

Palvetagem: Kõigeväeline püha Jumal, Sinu Poeg Jeesus Kristus sai oma ristisurma ja üles-tõusmisega võidu surma üle. Sa oled Ta ülendanud elavate ja surnute Issandaks. Aita meil uskuda Temasse ja elada osaduses Temaga ülestõusmise ja igavese elu lootuses. Sinule olgu ülistus ja au Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

 

Kasutatud allikad

  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Välja õuduse august (Ps 40:1-41:14); Suur rõõmusõnum (Lk 24:1-53); Peetrus kuulutab Jeesust (Ap 2:22-41); Tähed Jeesuse käes (Ilm 1:17-20). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Soom, Kaido. Kristus on surnuist üles tõusnud!. – Eesti Kirik (12.04.2017): http://www.eestikirik.ee/kristus-on-surnuist-ules-tousnud-7/
  • Soosaar, Albert (1996) Usk – lootus – armastus: [postill]. Tallinn: Logos, lk 137-139, 215-216,
  • Tammo, Joosep (2000) Päeva eriline sära: [postill]. Tallinn: Logos, lk 160, 165-166

 

Koostas Indrek Lundava. Märts 2018

1 2 3 8