Kategooria postitused

Päeva Sõnum. 43 nädal: 23. – 29. oktoober 2016

Päeva Sõnumi logo

ANDKE ÜKSTEISELE ANDEKS

43 nädal: 23. – 29. oktoober 2016

23. pühapäev pärast nelipüha

Pühapäeva piiblitekstid räägivad andeksandmisest ja sellest avanevast inimeste-vahelisest armastusest. Kogu meie elu aluseks on andeksandmine, mille saame Kris-tuse lunastustöö kaudu. See kohustab meid suhtuma ka oma ligimesse sõbralikult, lahkelt ja andeksandvalt. Niisugune hoiak teeb võimalikuks selle, et Jumala mitme-sugused annid saavad meie keskel reaalsuseks kogu oma rikkuses

Meelespeetav kirjakoht: Kuid sinu käes on andeksand, et sind kardetaks. Ps 130:4

Mõtle sõnadele:

  • Sina andestad“Issandal, meie Jumalal, on halastus ja andeksand, kuigi me
    oleme hakanud temale vastu” (Taaniel 9:9). “See on Issanda suur heldus, et me pole otsa saanud, sest tema halastused pole lõppenud: need on igal hommikul uued – sinu ustavus on suur!” (Nutulaulud 3:22,23). Kristlane palub oma patud andeks Jeesuse nimes. Ta laulab Moosese ja Jumala Talle laulu, siis võtab Issand vastu kadunud lapse.
  • Sind kardetakse“Ja ma puhastan nad kogu nende süüst, millega nad on pat-tu teinud minu vastu; ja ma annan neile andeks kõik nende süüteod, millega nad on pattu teinud minu vastu ja millega nad on üles astunud minu vastu. Ja see linn saab mulle rõõmunimeks, kiituseks ning ehteks kõigi maa rahvaste ees, kes kuulevad kõigest heast, mida ma neile teen; siis nad kardavad ja värisevad kõige selle hea ja kõige selle õnne pärast, mida ma linnale annan” (Jr 33:8,9). Kristus võidab maailma ja Tema kuningriik saabub peagi.

Ära peida oma süüd enda ega Jumala eest. Tunnista Temale oma pahateod, sest Jumal ja andeksandmine kuuluvad teineteise juurde. Kui tahame tõusta Jumala vääri-lisele tasemele, siis võttes vastu andestuse, peame ise ka andestama neile, kes meiega on võlgu.

Kes on oma patud andeks saanud, peab seda oma usu oluliseks osaks. Andestus tõstab me usuelu uuele ja kõrgemale tasemele. Sellest ajast alates saame uuel viisil aru Jumalast ja tema tööst meie juures.

* * *

 

ARMUTU VÕI ARMULINE

Pühapäev – 23. oktoober

Siis kutsus isand tema enese juurde ja ütles talle: “Sa tige sulane! Ma kustutasin kogu sinu võla, sest sa palusid mind. Eks siis sinagi oleksid pidanud halastama oma kaassulase peale, nõnda nagu mina sinu peale halastasin!” Mt 18:32-33

Sulase nurjatu teguviis ei jäänud saladusse, kaassulased olid paratamatult tema käitumise tunnistajaiks. Nad läksid oma murega isanda enese ette – mitte omakasu-püüdlike pealekaebajatena, vaid kurvastatud abiotsijatena. Sulase süüks oli, et ta endale osaks saanud armu ei rakendanud oma võlglase suhtes.

Arm, mis teiste suhtes armu ei ilmuta, tühistub – tema asemele astub taas halastamatu õigus.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtleme, milline erinevus on kahe inimese olukorras, kellest üks ei taha oma ligimesele andeks anda ja teine ei suuda, kuigi tahaks? Kuidas võib inimese süda muutuda andestavaks?

* * *

 

ÕIGE JA ÕEL VASTAKUTI

Esmaspäev – 24. oktoober

Vihkamine õhutab riidu, aga armastus katab kinni kõik üleastumised. Õp 10:12

Kõnel on inimese elus mõjuvõimas osa. Täna me elame ajas, kus sõnadetegemi-ne lausa vohab. Olgu kirjutatuna või kõnelduna, liiguvad sõnad tohutus ajaruumis edasi silmapilgu jooksul.

Nii globaalselt kui ka lokaalselt on just sõnad need, mis kütavad üles vägivalda ja erimeelsusi. Külvavad valet ja laimu. Või siis vastupidi saava elustavaks allikaks. Õiged sõnad voolavad välja “jumalakartusesse juurdunud” südamest. Issanda kartus jätkab elupäevi, aga õelate aastaid lühendatakse. (Õp 10:27).

“Argielu on palve tooraine.”
Michel Quoist; “Palved ristiteel”, Logos 1993
Aastatel 1918 – 1997 elanud Prantsuse roomakatolik preester, teoloog ja kirjanik

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Paulus ütles Timoteosele: ” …saa usklikele eeskujuks kõnes, käitumises, armastuses, usus, puhtuses!” (1Tm 4:12) Millist eeskuju näitad sina teistele inimestele?

* * *

 

JOOSEPI SUUREMEELSUS OMA VENDADE VASTU

Teisipäev – 25. oktoober

Joosep ütles oma vendadele: “Te mõtlesite küll mu vastu kurja, aga Jumal pööras selle heaks, et teha, mis tänapäeval ongi tehtud: hoida palju rahvast elus.” 1Ms 50:19-20

Kui me Jumala loos enda osa täites hakkame truudusetult improviseerima, kui meie teod ei ole kooskõlas Tema loomuse ning toimimisviisidega, on sellel alati taga-järjed. Vast kõige sagedasem tagajärg on see, et me ei suuda enam usaldada Jumala armu enda elus. Vaadates enda poolt tehtud ning ülestunnistatud halbadele tegudele ja sõnadele tundub, et andestuse saamine on liiga hea, et tõsi olla.

Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust (1Jh 1:9). Just nii tundsid ka Joosepi vennad, peale oma isa surma. “Aga mis siis kui…..?” ütlesid nad, kujutledes kuidas Joosepi poolt neile osutatud erakordne arm, heldus ja andeksandmine pöördub kor-raga meeletuks kättemaksuihaks. Vennad ei suutnud kujtleda sellise väärtussüsteemi olemasolu, milles toimiv element oleks arm – või kui, siis ainult ajutiselt ning tingimuslikult.

Joosepi vastus vendadele on tegelikult kogu ta elu kokkuvõte ning osutab veel ühele üliolulisele Vana Testamendi teemale – et patused inimlikud teod, truudusetud improvisatsioonid jm, ei suuda viimselt väärata Jumala suveräänseid eesmärke.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle kellelegi, kellega sul on keeruline suhelda. Millised on need rasked omadused temas, mida leiad ka iseendas? Palu, et Jumal aitaks sind iga lepitamata minevikusündmusega.

* * *

 

KASVURASKUSED

Kolmapäev – 26. oktoober

Seepärast jätke vale ja rääkige tõtt oma ligimesega, sest me oleme üksteise liikmed. Kui vihastute, siis ärge tehke pattu! Ärgu päike loojugu teie vihastumise üle. Ef 4:25-26

Me soovime elada maailmas, kus asjad on nii nagu need peavad olema. Kus puudub valetamine ja viha, petmine ja laiskus, isekus ja laim, kibedus ja raev, vägi-vald ja vihkamine. Kui kõik see kaoks, mis siis inimsuhetes alles jääks? Lahkus, kaastunne ja andestus.

Kujutle maailma, kus on turvaline elu, sest keegi ei vihka kedagi; kus aega ei raisata ebakõlade või võistlemise peale, vaid helduse ning armastuse väljendamiseks; kus kogu see energia, mis varem kulus teiste mahalõhkumiseks on ümbersuunatud nende ülesehitamiseks. Sellise maailma poole oleme teel, kui lubame Kristusel end muuta. See on prisma, mille läbi hakkab särama meie Jumala imelisus.

Kristus võttis vastu haavad mida talle löödi, et meie enam iial ei peaks haavama oma Jumala Vaimu.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala eesmärk on maailm ilma vihata. Kas sinu südamesse, ehk väga sügavale peidetuna, on jäänud veel mingit viha?

* * *

 

ÜKSMEELE ILU

Neljapäev – 27. oktoober

Vaata, kui hea ja armas on see, et vennad üheskoos elavad! Ps 133:1

Kogudustes võib vaimulik elu väheseks jääda. Jumalikku osa hakkavad asenda-ma inimeste mõtted, kombed ja vaated. Niisugusel usuelul ei ole enam külgetõmbe-jõudu. Vaimulik elu, nagu seda pakub meile Piibel, on alati inimesi köitnud osadus-tundega. Vaimulik usuelu on valmis teistele andestama nende puudusi ja see on val-mis ka ise andestust paluma.

Üksmeele huvides on vaja vaeva näha, nagu sõltuks see meist ja loota Juma-lale, nagu sõltuks see ainult temast.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle, kuidas saaksid väikeste tegudega kogu nädala jooksul kogudust üles ehitada ja säilitada ühtsust ka nädala lõpus, kui kaasusk-likega koos Jumalat ülistad.

* * *

 

JUMALA SÕNA IGATSUS

Reede – 28. oktoober

Ma pean su korraldusi ja su tunnistusi, sest kõik mu teed on sinu ees. Ps 119:168

Me kaebame, et Jumal aitab vägivaldseid, aga tegelikult annab Ta meile julgeoleku. Ja see annab meile tuge, et hoida silmad teede peal.

Õndsad on need, kes peavad tema tunnistusi ja nõuavad teda kõigest südamest.
“Veereta mu pealt ära teotus ja häbistus, sest ma pean sinu tunnistusi! Sa mõõdad ära mu käimise ja mu pikali-olemise ja kõik mu teed on sulle tuttavad.”

Siis õpetas mind mu isa ja ütles mulle: “Su süda hoidku minu sõnu, pea mu käske, siis sa jääd elama! Sest mehe teed on Issanda silme ees ja tema paneb tähele kõiki ta jälgi.”

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ära vaata sellele, mida sa peaksid tegema, oled teinud, või mida teised inimesed teevad. Vaata sellele, mida Jumal teeb, saab teha ning hakkab tegema. Mõtle kõikidele Jumala omadustele, ning leia üles oma turvapaik ja värske inspiratsioon.

* * *

 

ÕPETUSED JA MANITSUSED IGAPÄEVASEKS ELUKS

Laupäev – 29. oktoober

Olge üksteise vastu lahked, halastajad, andestage üksteisele, nii nagu ka Jumal on teile andestanud Kristuses. Ef 4:32

Kurjade sõnade ja tegude väljajuurimine kristlase elust sõltub mõtete puhastami-sest. Lahkust on nimetatud Jumala iseloomuomaduseks, olles armastus praktikas. Lisades siia kirjakohta sõna halastajad, soovib apostel olla veendunud, et teda ei mõistetaks väärati, just nagu nõutaks inimeselt heldustegusid ilma südames valitseva kaastunde ja armastuseta, mis neile tegududele õhutab. Ta teab siiski, et takistus lahkusele ja halastusele on sageli just tunne, et ollakse kannatanud kurja või südames säilitatud nurin; seepärast lisab apostel: andestage.

Ülim eeskuju ja motiiv kristlikuks andestamiseks on Jumala enda poolt antud andestus. Jumal on andestanud üks kord, alatiseks ning täielikult. Sellepärast peavad armastusest ja tänutundest Tema vastu andestama ka inimesed üksteisele.

Jumala ja kristlase andestus peavad olema tõeliselt üksteisega sarnased. Krist-lane peab andestama teistele sama varmalt ja täielikult, nagu on teinud Jumal, kes heidab inimese patud nii kaugele “nagu ida on läänest”, ega tuleta neid enam kuidagi meelde.

“Tehkem Jumalale midagi tõeliselt kaunist!”
Püha ema Teresa
Sünninimega Anjezë Gonxhe Bojaxhiu (1910 – 1997)
Albaania päritolu roomakatoliku nunn

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal, eemalda mu südamest kõik, mis kurvastab Sind. Oma kõikvõimsa väega vaigista kõik mu ekslevad mõtted ja seo saatan kinni mu jalgade alla.

 * * *

 

Lisa teadmised

  • 23. oktooberil on vaimuliku Edgar Harki (1908 – 1986) mälestuspäev.
    Hark lõpetas 1935. aastal Tartu Ülikooli usuteaduskonna ning oli 1935 – 1941 Mustvee ja Tudulinna pastor. Teises maailmasõjas võitles eesti laskurkorpuse ridades ja demobiliseerus kapteni aukraadis. Sõjajärgsetel aastatel teenis Must-vee, Torma ja Tallinna Kaarli kogudusi. Aastatel 1966 – 1978 oli peapiiskopi asetäitja ja 1978 – 1986 Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop.Lisa lugemist: Esra Rahula,”Sada aastat peapiiskop Edgar Hargi sünnist”. Eesti Kirik, 08.10.2008. Eenok Haamer, “Edgar Hark, mees käänulise eluteega”. Eesti Kirik, 08.10.2008. Eenok Haamer, “Peapiiskop Edgar Hark 100”. Vooremaa, 11.10.2008
  • 25. oktoobril on Iisraelipüha – Rõõm käsuõpetusest – Simchat Tora (hbr Toora rõõm).
    Toora püha, mis tähistab Toora lugemise aastaringse tsükli lõpetamist Sabatitel. Peamiseks sündmuseks sellel pühal on tantsimine sünagoogis hommikuse ja õhtuse palvuse ajal Toorarull käes.
  • 28. oktoobril on simunapäev, millega tähistatakse apostlite Siimona ja Juuda märtrisurma.
    Kaks vähem tuntud jüngrit – Siimon Selootes ja teine Juuda nimeline mees, nimetatud ka Taddeuseks (Lk 6:15,16; Mt 10:3). Pärimuse järgi tegutsesid hiljem misjonäridena Pärsias.Eestis on Simuna Siimona ja Juuda ehk Püha Siimoni kirik, mis asub Virumaal Simuna alevikus. Ajalooliselt oli see Virumaal asunud Simuna kihelkonnakeskus.Simunapäev on rahvakalendris vähetuntud püha, mille kohta on üldtuntud ilmavanasõna, mis märgib maa ja vete külmumist: Siim teeb sillad, Nigul lööb naeltega kinni. Vanemates trükistes on simunapäeva nimetatud hingedeaja lõpuks.
    Lisa lugemist: Simunapäev – 28. oktoober. BERTA, Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas
    Mall Hiiemäe. Eesti rahvakalender (5. osa), Eesti Raamat 1991
    Koguduse koduleht https://simuna.wordpress.com/about/simuna-kogudus/
  • 29. oktoobril on organist ja helilooja Rudolf Tobiase (1873 – 1918) mälestuspäev. Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt Johannes Tobiaselt, kes oli teeninud Käina ja Kullamaa koguduse köstrina. Tobias omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui ka organisti erialal.
    Aastatel 1898–1904 töötas Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja koorijuhina, kandes ette ka mitmeid oma helitöid
    Teoseid: Oratooriumid ja kantaadid – “Johannes Damaskusest” (1897); “Joonase lähetamine” (1909, taastatud 1989)
    Lisa lugemist: Tobias, Rudolf. Eesti Muusika Infokeskus

 

 

Päeva Sõnum. 42 nädal: 16. – 22. oktoober 2016

Päeva Sõnumi logo

USK JA USKMATUS

40 nädal: 02. – 08. oktoober 2016

20 pühapäev pärast nelipüha.

Usk tunneb Jeesuses ära Jumala Poja, kellel on vägi teha Jumala tegusid. Jeesuse eluajal kahtlesid paljud Temas või panid teda pahaks, eitades Tema jumalikkust ja pidasid Teda rahva ülesässitajaks. Usk ja uskmatus võitlevad teineteisega ka iga kristlase südames. Seepärast tuleb Jeesuse järgijal uurida oma usu aluseid.

 

Meelespeetav kirjakoht:Tee mind terveks, Issand, siis ma saan terveks; aita mind, siis ma saan abi, sest sina oled mu kiitus. Jr 17:14

 

Mõtle sõnadele:

  • Tee mind terveks
  • aita mind
  • sina

 

Sel nädal tuuakse meile eeskujuks usklike isa – Aabraham, kelle usu olemus seisneb selles, et ta pidas Jumala lubadust sedavõrd kindlaks, et julges seada oma elu selle kohaselt. Tal polnud midagi muud peale lubaduse, aga sellest piisas. Niisugune on meiegi usu olemus. Meie usume, et Jumal viib täide kõik, mis ta on lubanud Jeesuse Kristuse läbi anda. See ongi usk.

 

Usk ei ole horisontaalne, vaid vertikaalne vaatesuund

 

* * *

 

JEESUS VAPUSTAB

Pühapäev – 02. oktoober

Nende usku nähes ütles Jeesus halvatule: „Poeg, sinu patud on sulle andeks antud!”  Mk 2:5

 

Neli meest, kes tulid usus, soovisid iga hinna eest saada kehalist tervendust oma sõbrale ning see soov täideti. Jeesus kinkis talle nii andestuse kui ka tervise, vastavalt usule. Nelja mehe usus ilmnes ehtsana just visa ja kangekaelse keeldumise kaudu loobuda lootmast.

Ehk kui usk ei ilmuta oma reaalsust tegutsemises, siis on ta ebareaalne ja ennast pettev ega saa anda oodatud tulemusi.

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Oleme inimestena väga keerukad olevused ja mõnikord on raske mõista, mis meil tõeliselt viga on. Vajad sa täna Jumala puudutust enam oma ihu või hoopis hinge jaoks?

 

* * *

 

ABI TAGATIS ON JUMALA MUUTUMATUS

Esmaspäev – 03. oktoober

Sina, Issand, istud aujärjel igavesti ja Sinu mälestus kestab põlvest põlve. Ps 102:13

 

Meil ei ole vaja oma tähtsust üle hinnata. Mitte meie ei ole maailmavalitsejad. Inimesed sünnivad ja surevad, aga päike tõuseb ja loojub täpselt omal ajal. Looduse käigus on midagi, mis ei sõltu meist. Jumal on hoolitsenud maailma eest ja teeb seda ka siis, kui mõni usklik on sattunud hätta. Tema hoolitseb selle eest, et usk meis püsiks. Selline usk on tõeline jõuallikas.

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Me elame õhkkonnas, kus võib kiiresti unustada oma elava usu. Mis saab siis, kui tõuseb uus põlvkond, kes ei tunne Jumalat nii, nagu meie seda tundsime?

 

* * *

 

VÄGA SUUR TASU

Teisipäev – 04. oktoober

Aabram uskus Issandat ning see arvati temale õiguseks. 1Ms 15:6

 

Oma teekonnal õppis Aabraham, et mitte ainult Jumala käest tuleb tasu. Vaid, et tegelikult ongi Juma ise see Aabrami tasu.

Algul ei suutnud ta kujutleda mingit väärtuslikumat tasu peale poja saamise. Ning läks veel kaua, enne kui talle hakkas koitma, et suurim õnnistus, mis iial inimesele osaks saada võib, on olla lähedases suhtes Jumalaga. Veel kauem läks selle taipamisega Iisraeli rahval, hoolimata nende hilisemast Jumalaga sõlmitud lepingust, mis väga selgelt sõnastas kogu lepingu südame: “Teie olete minu rahvas ja mina olen teile Jumalaks”.

Kõige enam julgustab mind see, kuidas Jumal juhib Aabarami just sellest arusaamisest, kus too parasjagu on – edasi. Sedasama vajame ja igatseme me kõik.

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millist tasu ootad ja otsid sina? Kas võiksid ühineda palvega: “Issand, Sina oled minu kilp, Sina oled mu tasu ja mulle piisab sellest täiesti!” ?

 

* * *

 

AABRAHAMI USK ÜLETAS NÄHTAVA

Kolmapäev – 05. oktoober

Aabraham uskus, kui lootus näis lootusetu, et ta saab paljude rahvaste isaks, selle ütluse järgi: “Nõnda peab olema sinu sugu. Rm 4:18

 

Siin tsiteerib Paulus salmi 1Ms 15:5 [Ja ta viis tema õue ning ütles: „Vaata nüüd taeva poole ja loe tähti, kui sa suudad neid lugeda!” Ja ta ütles temale: „Nõnda saab olema sinu sugu!”], kus Jumal teatab Aabrahamile (kes on ikka veel lastetu), et tema järeltulijaid saab olema sama rohkesti kui taevatähti. Meie loodame tavaliselt sellele, mis on teostatav vastavalt loodusseadustele. Aga Aabraham ei piirdunud lootustega loodusseadustele, kuna ta teadis, et sellele tuginedes ei või ta järglast saada. Ta ületas tavauskumise taseme, sest ta uskus Jumalat, ja ainult Jumalat. Sel hetkel arvati Aabrahami usk talle õigeks.

Säärast usaldust tahab Jumal näha igas inimeses. Kui aga inimene ei usalda Jumalat, siis ei ole ka inimese ja Jumala suhe usu alusel. Niisugune inimene ei arvesta mitte Jumala, vaid iseenda või teiste inimeste tahet.

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle sellele väitele: “Ma ei taha lihtsalt omada usku. Ma tahan usku, mis omab mind.” (Charles Kingsley, 1819-75).

 

* * *

 

Rõõmus tänu jumalale

Neljapäev – 06. oktoober

Issanda parem käsi on tõusnud kõrgele, Issanda parem käsi teeb vägevaid tegusid! 

Ps 118:16

 

Uskliku elamused ei piirdu kitsikuses appihüüdmisega, vaid appihüüdmine toob kogemuse Jumala abist ja selletõttu ka rõõmust.

Issanda käsi on Vanas Testamendis väljend, mida kasutatakse Jumala suurte päästetegude kirjeldamisel. Jumal päästis Iisraeli Egiptuse orjusest “tõstetud käsivarrega” (2Ms 6:6–7): “Seepärast ütle Iisraeli lastele: Mina olen Issand ja mina viin teid ära egiptlaste teoorjuse alt; ma päästan teid nende orjatööst ja lunastan teid oma väljasirutatud käsivarrega ning suurte kohtupidamistega. Mina võtan teid enesele rahvaks ja olen teile Jumalaks, ja teie peate tundma, et mina olen Issand, teie Jumal, kes teid viib välja egiptlaste teoorjusest.”

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Miks on meid vaja enne nuhelda, kui saame tõeliselt Jumalale kiitust laulda? Too Jumala ette oma mured ja pettumused.

 

* * *

 

Jumala korraldus usulise informatsiooni andmiseks

Reede – 07. oktoober

Me jutustame tulevasele põlvele Issanda kiituseväärt tegudest, Tema vägevusest ja Tema imedest, mis Ta on teinud. Ps 78:4

 

Jumalarahva ajalugu erineb tavalisesest ajaloost. Rahva tavaline ajalugu on tutvustus üksikutest kangelastest ja kogu rahva suurtest tegudest. Jumala rahva ajalool on vaid üks kangelane – Jumal.

Jumala sõna paneb usulise kasvatamise ülesande vanematele, kelle kohus on seda edasi anda oma lastele. Me üritame selle ülesande delegeerida koolile. Kuid tulemus on puudulik, sest õpetajad annavad edasi ainult informatsiooni. Lastel on küll teadmised, aga puudub vaimulik mõju.

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle oma usuteekonna “ajaloo” peale. Millised on olnud selle tõusud ja mõõnad?

 

* * *

 

See kõik on kirjutatud ka meie pärast

Laupäev – 08. oktoober

Usk arvestatakse samuti meile õiguseks, sest me usume Temasse, kes äratas surnuist üles meie Issanda Jeesuse. Rm 4:24

 

Aabraham uskus Jumalat, kes oli suutnud anda talle poja. Ja kui ta oli valmis oma poega ohverdama, siis uskus ta ka seda, et Jumal suudab poja isegi surnuist üles äratada. Ka meie usume nüüd Jumalat, kes tegelikult ohverdas oma Poja ja äratas ta üles. Me usume seda mitte meelte ega mõistusega, vaid ainult Jumala sõnale toetudes. Ja see kes usub Jumala sõna, neile on need asjad reaalsed. Teistele on see kahtlane muinasjutt.

Neile, kes usuvad, arvatakse nende usk õigeks, nagu Aabrahamigi usk. Rohkem pole meile antud ja rohkem me ei vaja. Kes tahab uskuda, see võib uskuda ja saada päästetud. Kes ei taha, ärgu uskugu, aga võtku ka tagajärjed enda kanda.

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Aabrahamil polnud midagi muud peale Jumala lubaduse. Aga missugune on meie usu olemus? Mida me usume?

 

* * *

 

Lisa teadmised

 

  • oktoobril on Iisraelipüha, Uusaasta – Roš ha-Šana (hbr aasta pea, uus aasta, aasta algus). Algab aasta 5777

 

Juudi uut aastat pühitsetakse kahel päeval – Tišrikuu 1. ja 2. päeval. Patukahet-susele üleskutsumiseks puhutakse jäärasarve. Uue aasta laua taga süüakse õunu koos meega.

 

Kirjakoht: Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes: “Räägi Iisraeli lastega ja ütle: Seitsmendas kuus, esimesel päeval, olgu teil hingamispäev, sarvehäälega meeldetuletatav püha kokkutulek. Ärge tehke siis ühtegi argipäevatööd, vaid ohverdage Issandale tuleohver!” (3Ms 23:23-25) Vrd. 4Ms 29:1

 

Lisa lugemist: Juudi pühad. Lühike teejuht Uueks Aastaks (Roš ha-Šana) kodulehelt http://www.ejc.ee/

 

  • oktoobril on Franciscus Assisisti “Jumala kerjuse” mälestuspäev, (“Poverello”, õige nimega Giovanni Bernardone) (1181 või 1182 – 3. oktoober 1226), kes oli diakon, frantsisklaste ordu rajaja.

 

Franciscus sündis Assisi linnas, Itaalias, rikka riidekaupmehe perekonnas. Franciskuse tormaka nooruse pöördepunktiks oli sõda naaberlinna Perugia vastu, kus noormees sõjavangi langes. Koju naasnuna sai Jumalalt ilmutuse. Ta jättis maha kõik oma maise vara ning asus kerjusena elama naabruses asuvasse mahajäetud kabelisse, mida ta korrastama hakkas.

 

Jumalanäolisust ei otsinud Franciskus mitte ainult ümbritsevates inimestes vaid kutsus oma õdedeks ja vendadeks loomi ja kogu Jumala loodut. Talle said osaks mitmed imeteod, teatavasti mõistis ta lindude ja loomade keelt ning pidas neile jutlusi. Talviti ta sulges end mägedesse, et seal päevi paastuda ja palvetada. Pikkade palveperioodide ning paastumise ajal ilmusid talle ühel päeval stigmad ehk Kristuse haavad, mis olid tal kuni surmani.

 

Püha Franciscuse atribuudid on linnud, hunt, Kristuse haavad. Ta on Itaalia, Assisi, ökoloogide, loomade ja loomakaitseseltside kaitsepühak.

Frantsiskaanid e. minoriidid (Ordo Fratrum Minorum – Väiksemate Vendade Ordu) on esimene ja tuntuim rändmungaordu, mis asutati 1210. aastal. Selle eesmärgiks oli ristiusu tõdede õpetamine ja jutlustamine vaesemate inimeste seas. Ordu liige pidi elama vaesuses, elatades end almuste või lihtsa tööga, ta pidi käima paljajalu nii suvel kui ka talvel ning kandma halli paigatud munga-rüüd. Frantsisklasteks hakkasid peamiselt vaesed ja väheharitud inimesed. Ometi olid nad lihtrahva seas väga populaarsed, kuna nad selgitasid usutõdesid rahvalikult, lihtsatele ja harimata inimestele arusaadavas keeles.

 

Eestis on frantsisklasi esmakordselt 1241. a. Alates 13. saj. teisest poolest asutati ka oma kloostreid, mis asusid Tartus, Rakveres ja Viljandis.

 

Lisa lugemist: Murray Bodo. “Teekond ja nägemus. Franciscus Assisist”, sarjast Vaimu vara. Logos, 2000

Gilbert Keith Chesterton. “Püha Franciscus Assisist”. Eesti Raamat, 2007

 

  • oktoobril 1977 aastal lahkus Alfred Tooming (5. juuli 1907 Ülejõe, Anija vald – 5. oktoober 1977 Tallinn), kes oli eesti vaimulik, EELK peapiiskop.

 

Toomingas lõpetas 1932 Tartu Ülikooli usuteaduskonna. Ning enne sõda teenis  Võnnus, Käinas ja Harju-Jaanis (1935–41, 1945–49). 1941. aasta juulis mobili-seeriti Punaarmeesse: tööpataljonis novembrini 1942, Eesti Laskurkorpuses novembrini 1945.

 

Peale Teist maailmasõda tegutses Viljandi Pauluse (1949–67) koguduse õpetajana. Aastatel 1949–67 oli Viljandi praost ja 1954–67 konsistooriumi assessor. EELK peapiiskopiks valiti 12. oktoobril 1967 (pühitsetud 9. juunil 1968), kus oli ametis kuni surmani 5. oktoobrini 1977. Maetud Tallinna Metsakalmistule.

 

Lisa lugemist: Alfred Tooming 100 – Eesti Kirik, 29. juuni 2007

Riho Altnurme. Parim kirikujuht on endine sõjamees – Kirik &Teoloogia, 17. oktoober 2014

 

Päeva sõnum. Usk ja uskmatus

40 nädal: 02. – 08. oktoober 2016
20 pühapäev pärast nelipüha.

Usk tunneb Jeesuses ära Jumala Poja, kellel on vägi teha Jumala tegusid. Jeesuse eluajal kahtlesid paljud Temas või panid teda pahaks, eitades Tema jumalikkust ja pidasid Teda rahva ülesässitajaks. Usk ja uskmatus võitlevad teineteisega ka iga kristlase südames. Seepärast tuleb Jeesuse järgijal uurida oma usu aluseid.

Meelespeetav kirjakoht: Tee mind terveks, Issand, siis ma saan terveks; aita mind, siis ma saan abi, sest sina oled mu kiitus. Jr 17:14

Mõtle sõnadele:

  • Tee mind terveks
  • aita mind
  • sina

Sel nädal tuuakse meile eeskujuks usklike isa – Aabraham, kelle usu olemus seisneb selles, et ta pidas Jumala lubadust sedavõrd kindlaks, et julges seada oma elu selle kohaselt. Tal polnud midagi muud peale lubaduse, aga sellest piisas. Niisugune on meiegi usu olemus. Meie usume, et Jumal viib täide kõik, mis ta on lubanud Jeesuse Kristuse läbi anda. See ongi usk.

Usk ei ole horisontaalne, vaid vertikaalne vaatesuund

1 8 9 10