Kategooria postitused

Aita kirikul püsida – toeta EELK Usuteaduse Instituuti

Toeta EELK Usuteaduse Instituudi õppetööd, nii annad oma panuse hooliva ning tasakaalustatud ühiskonna arengusse Eestis.

Toeta tulevaste vaimulike, hingehoidjate, diakooniatöötajate ja kaplanite koolitamist EELK Usuteaduse Instituudis. Annetusega aitad tagada kiriku töötegijate järelkasvu ja annad oma panuse hooliva ning tasakaalustatud ühiskonna arengusse.

EELK Usuteaduse Instituut on koolitustööd teinud 70 aastat. Sellest on saanud ja saavad ka tänapäeval osa kõik Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikud. Usuteaduse Instituudis on ainus usuteaduskond Eestis, kus õpib kõikide konfessioonide esindajaid ja kus erilisena Euroopa mastaabis on rajatud õigeusu õppetool.

EELK Usuteaduse Instituudi tänased õppekavad võimaldavad õppijal saavutada kompetentsi teoloogia põhidistsipliinides, omandada ettevalmistuse vaimulikuks tööks kirikus ja kaplanaatides ning hingehoiu, diakooniatööd, kristlikku kultuuri ja erinevate religioonide tundmist eeldavates ametites. Usuteaduse Instituudi vilistlasi töötab lisaks kirikule riigiasutustes, kohalikes omavalitsustes, koolides, haiglates, kultuuriasutustes ja mujal.

Oma annetuse EELK Usuteaduse Instituudi toetuseks saad teha EELK annetustekogumise keskkonnas Korjanduskarp siin või helistades annetustelefonile 900 9990.

Täname toetuse eest!

EELK UI

Veerand sajandit tagasi ametisse pühitsetud

Usuteaduse instituudi rektor, assessor ja õpetaja dr Ove Sander ning kaitseväe peakaplan major Gustav Kutsar tähistasid 16, jaanuaril tänujumalateenistusega Tallinna Piiskoplikus toomkirikus oma ordinatsiooni 25. aastapäeva.

Jumalateenistusel teenisid peapiiskop Urmas Viilma, peakaplan Gustav Kutsar, peakaplan emeeritus erukolonel dr Tõnis Nõmmik, õpetaja Gustav Piir, assessor rektor dr Ove Sander, abipraost Arho Tuhkru, organist oli Kristel Aer. Pidulikule sündmusele olid kaasa elama tulnud juubilaride pered ning hulgaliselt ametivendi ja –õdesid, sõpru, tuttavaid, koguduseinimesi, kaitseväelasi.

Enne jumalateenistust käisid tähtpäevalised Tallinna Rahumäe kalmistul, kus süütasid küünlad ja langetasid palves pea peapiiskop Kuno Pajula haual. Pajula oli see, kes ordineeris noored vaimulikud Tallinna toomkirikus 25 aastat tagasi. Ordinatsiooni assistente oli neli: nüüdseks lahkunud praostid Harald Tammur ja Elmar Reinsoo ning tol ajal veel E.E.L.K. õpetajad Tõnis Nõmmik ja Gustav Piir Kanadast.

Jutlustas Gustav Kutsar, jutluse aluseks oli kirjakoht Vanast Testamendist: „Rudjutud pilliroogu ei murra Ta katki ja hõõguvat tahti ei kustuta Ta ära, Ta levitab ustavalt õigust“ (Js 42:3). Jutlustaja leidis huvitavaid seoseid pilliroo ja kristlaskonna vahel ning selgitas harva kasutatava sõna rutjuma (muljuma, rõhuma) tähendusi. Et Kutsar teenis noore vaimulikuna Saaremaa kogudusi, siis rõhutas ta, et suurem osa temast on vormunud läbi saarlaste. Kutsar tänas saarlasi selle siira ja sügava usus eest, millega nad noort vaimulikku julgustasid.

Kuldrist koguduselt

Nõmme Rahu kogudus taotles oma õpetajale Ove Sanderile kuldristi kandmise õigust ja konsistoorium selle ka andis. Peapiiskop Urmas Viilma riputas Ove Sanderile kaela kuldristi, mille Nõmme kogudus oli aastate eest kinkinud oma eelmisele õpetajale Voldemar Iljale.

Pärast jumalateenistust esitles Ove Sander oma uut raamatut „Temast, Tema poole ja Tema läbi“. Autor ütles, et raamatu pealkiri seostub kolme piiblitegelasega, kes on olulised kõikidele vaimulikele –Naatanael, Ristija Johannes ja apostel Paulus. Teos sisaldab viimase kümne aasta üldkirikut ja haridust puudutavaid kirjutisi.

Kes olid need kaks vaimulikku 25 aastat tagasi? Gustav Kutsar oli 25aastane, abielus ja kolme lapse isa (nüüd 4 last ja hetkel 6 lapselast), teenis juba paar aastat diakonina Saaremaa Valjala, Karja ja Jaani kogudust. „See oli aeg, kus tuli hakata kirikule maid ja hooneid tagasi nõutama. Taastasime Pöide koguduse, siis hakkasime Orissaarde kogudust rajama. Tegutsesin kohalikus volikogus, nõustamistelefonis, andsin koolis tunde. Tegemist oli palju,“ meenutas Kutsar.

Ove Sander oli alles 20aastane, ka tema oli abielus. Abikaasa Liina meenutab: „Meie esimene laps Samuel sündis juunis 1991(nüüd kaks poega ja tütar). Nii et ta oli varjatult minuga ordinatsioonil kaasas. Elasime juba Vastseliinas, kus Ove kohalikku kogudust teenis. Tol ajal oli tal õppimine UIs veel pooleli, kuid vaimulike puudus oli väga suur ja tööle mindi juba õpingute ajal.“ Ove Sander peab oma vaimuliku tees tähtsaimaks olla koguduseõpetaja „Kogudusetöö on viimane, millest ma loobun. Olen tänulik usalduse eest, mis kirik on mulle andnud. Ma armastan seda tööd.“

Tiiu Pikkur
Eesti Kirik

 

Temast, Tema poole ja Tema läbi – ilmus Ove Sanderi uus raamat

Kõik ei lähe alati nii nagu mõeldud. Ei läinud kõik nii ka selle raamatuga, mida käes hoiad. Kui kusagilt hakkas meenuma, et pea saab veerand sajandit preestripühitsusest, siis tuli mõte midagi kaante vahele saada. Eelkõige soovinuks välja anda jutlusekogu, mis võimaldanuks teatavat ülevaadet minu teoloogilisest mõttest ning selle arengust ajas. Ent puudu jäi sellest samast ajast, kronosest. Loodetavasti ikka selleks, et oma kairost oodata.

Loomulikult on olnud minu teenimise peamine sisu Jumala pühade saladuste kuulutamine ja nähtaval kujul väljajagamine. Seda eriti koguduste kontekstis – esimesed seitse aastat Vastseliinas, üle viieteistkümne aasta Nõmme mändide all ning vahepeal Ameerika kesklääne ja idaranna kogudustest. Koguduse tähtust ja tähendust kirikus, aga ka ühiskonnas, ei ole kunagi põhjust alahinnata.

Samas on mind alati paelunud üldisemad ja üldkiriklikud küsimused. Nimetan neist mõned. Issanda koguduse sügavaim olemus ja tunnused. Kiriku ainukordne eesmärk – kuidas hoida seda selgena, nõnda et eesmärk ei vahetuks vahendite peenrahaks? Kiriku juhtimise vaimulik dimensioon. Episkopaalsuse ja sinodaalsuse õhkõrn tasakaal EELK-s? Ameti- ja üldpreesterlus. Kiriku ja koguduste vahekord teoloogias ja praktikas. Kiriku töötegijad. Vaimulike ettevalmistus ja nende toetamine. Kiriku võimalused ühiskonnas, eriti hariduse ja sotsiaalia vallas. Kirikliku teenimise mõtestatus ja mõistetavus kaasajas. Erinevate konfessioonide ühine tunnistus Kristusest.

Sirvides oma viimase kümnendi kirjatöid, leidsin, et just ajalehes Eesti Kirik ilmunud juhtkirjad puudutavad neid küsimusi kõige otsesemalt. Samuti UI rektorina kirjutatud tervitused käivad samu teemaradu. Seepärast tundus põhjendatuna koostada üks valim, mille keskmeks on Kristus, Tema kirik ja Tema töö. Seesama töö, mille Ta on usaldanud meie kätte.

Paar sõna valikute kohta. Sellest jäid välja 2014. aasta kirjutised, kuna need on juba trükivalgust näinud raamatus „EELK – sisse- ja väljavaateid“. Samuti jäid kõrvale kitsamalt kiriku haridusteemat puudutavad kirjatööd, kuigi mulle isiklikult väga olulised ja südamelähedased teemad. Küll on aga juurde lisatud üks pikem intervjuu, mida ei peaks mõistma kitsalt peapiiskopi valimise, vaid EELK ja tema tuleviku kontekstis. Kogu materjal on esitatud selle ilmumise ajalises järjekorras.

„Aga Jumalale, kes meis tegutseva väega võib korda saata palju rohkem, kui oskame paluda või isegi mõelda, Temale olgu kirikus koguduses ja Kristuses Jeesuses igavesest ajast igavesti kõigi sugupõlvedeni.“ (Ef 3:20.21)

Just seepärast ei lähe alati kõik nii nagu mõeldud. Läheb paremini.
Õnnistud lugemist ja kaasamõtlemist. Veelgi enam, kaasapalvetamist ja -teenimist.

Loomisväljal Jõulukuu 17. päeval AD 2015
Ove Sander

Õpetaja Ove Sanderi suvised raadioesinemised Vikerraadios ja Kukus

Rektor Ove Sander rääkis õppimisvõimalustest EELK Usuteaduse Instituudist Vikerraadio “Kirikuelu” saates, mis oli eetris 26. juulil 2015. Saadet saab kuulata ERR-i kodulehel Vikerraadio arhiivist siin >>

Samuti oli õp Ove Sander Kuku raadio külaliseks saates “Kukul külas”, mis läks eetrisse 2. augustil 2015. Seda saadet saab kuulata Kuku raadio kodulehele siin >>.

Samuti saab kuulata Vikerraadios 12. juulil 2015 eetris olnud “Kirikuelu” saates Ove Sandri esitatud  seisukohti põgenike küsimustes siin Vikerraadio kodulehel >>

ning Kuku raadios 24. juunil 2015 eetris olnud pühade erisaate intervjuud Ove Sandriga Nõmme Rahu kirikus siin Kuku raadio kodulehel >>.

Nõmme koguduse motoklubi valmistub hooajaks

Ehkki kevad on sel aastal ilusate ilmadega kitsipoolne olnud, on mootorratturid oma kaherattalised sõbrad katuse alt välja toonud ja esimesed sõidudki tehtud. Nõmme Rahu koguduse rüpes kogub hoogu kristlik motoklubi – sõpruskond, kes peab lugu ühistest retkedest vabas looduses.

Koguduse liige Marek Alveus on staažikas motomees, kes kilomeetreid neelanud nii Eestis kui ka kaugemal, temal on  grupis sõitmise võlud ja valud hästi teada. Koguduse õpetaja Ove Sanderi armastus mootorattasõidu vastu on samuti teada-tuntud.  Muide,  soojal ajal põristab nii mõnigi kirikuline Nõmmele pühapäevasele jumalateenistusele mootorrattaga.

Alveuse sõnul idanes  mõte koos sõitma minna, juba mõnda aega.  „Ja möödunud sügisel siinsamas kiriku ees leppisimegi kokku, et sõidame Juuru koguduse õpetaja Kalle Kõivu  ametisse pühitsemisele mootorratastega,“ meenutab ta. „Üks koguduse liige tuli veel ja nii me kolmekesi sõitsimegi.  Saime sellest sõidust nii positiivse emotsiooni, et otsustasime sel suvel rohkem koos sõita, kas mõne toreda õpetaja juurde või mõnd huvitavat hoonet vaatama.“

Üks ilus eesmärk on Nõmme motokristlastel sel suvel veel, nimelt võtta reisidele kaasa ja kinkida edasi uut motopiiblit „Plaan B“, mis lisaks pühakirjatekstile sisaldab  tunnistusi mitmetelt kristlikelt mootorratturitelt Eestist ja mujaltki. Raamatus on palveid eri juhtudeks ning 10 käsku.

Nõmme koguduse motoklubil on suveks esimesed sihid seatud – suvi tõotab mõndagi huvitavat. Marek Alveus kinnitab – kõik huvilised on oodatud!

 

Tiiu Pikkur

Fotol: Nõmme koguduse motoklubilistest on seekord pildile jäänud (vasakult): Marek Alveus, Ulvar Kullerkupp ning Liina ja Ove Sander. T.P.

Motohooaja avamine Nõmme Rahu Kirikus

Mootorrattast ja sellega reisimisest Piiblis küll juttu ei ole,  kuid teel olemisest ja reisimisest on lugeda palju. Paljud, kes mootorratta on ostnud, on üsna varsti avastanud, et peale seda on kusagile liikumine ja teel olemine võtnud hoopis uue ning teistsuguse vormi ja olemuse. Olulised on mõlemad, nii matk kui kohalejõudmine.

Nautida iga  kilomeetrit rännakul, rõõmustada sinise päikesepaistelise taeva üle, piielda kahtlustavalt võimalikku kogunevat vihmapilve ja mõelda, kas vihmavarustus sai kaasa pakitud…, tunnetada tuule jõudu ja õitsva looduse lõhnapillerkaari, on lihtsalt suurepärane.

Tänaseks on kuidagi tekkinud tore olukord, kus Nõmme Rahu koguduses on liikmeid, kes kasutavad suviti ka igapäevase liiklusvahendina mootorratast. Muide, ka koguduse õpetajat võib suveperioodil näha pühapäeva hommikusele teenistusele tulemas kaherattalisega ja ei ole üldse tavatu, kui  kui pühapäeviti  seisab kirikuparklas neli-viis mootorratast.

Võibolla on see lihtsalt juhus, kuid meie usume Jumala tahtesse.

2014. aasta ühel sügispäeval tekkis Ovel mõte, et ta läheb Juuru teenistusele kaasateenima mootorrattaga ja nagu ikka, tuleb head mõtet jagada.  Kiriku uksel rääkis ta oma mõttest ka Priidule ja Marekile. Sellest sai üks tore ja mõnus sügisene reis. Juuru minnes oli päike kõrgel taevas ja õhutemperatuur oli septembri kohta ebaharilikult kõrge, vast lausa 20 kraadi. Õhtul tagasi tulles näitas termomeeter 5-6 kraad, no selline paras viimaste aastate jõuluilm.

Tulenevalt kogu päeva positiivsest emotsioonist, tekkis mõte sel sõiduhooajal leida kord kuus päev, mil sõiduhuvilised saavad koguneda ning sihiks on mõni tore vaimuliku töö tegijaga või hoopis oma lugu rääkiva kiriku külastus ning kindlasti mõnus piknik ja väike vaimulik mõttetera.

15. mail kl 18 toimub Nõmme Rahu kirikus seltskonna esimene kohtumine kus, õpetaja Ove avab meie hooaja palvusega ning kilometraaž saab avatud.

Oled oodatud.

Marek Alveus

Tähendus sõnade taga

Tähendus Sõnade Taga on selleks korraks Nõmme Rahukirikus lõppenud. Küll aga elab meis edasi Jumala armastuse Suurim Tähendus – Jeesuse Kristus. Täname kõiki korraldajaid ja kaasaaitajaid nii Eestist kui Soomest Tähenduse otsimisel ja leidmisel. 6 DVD-d Tähendus Sõnade Taga on saadaval EELK Misjonikeskuses.

Pühalaulu Kool

Pühalaulu Kool tuleb Nõmmele külla – seekordne kohtumine toimub 7. mail, kell 17.30 Nõmme Lunastaja kirikus, Õie tn. 8.

 

Pühalaulu Kool alustas tegevust 2012. aastal ja selle eesmärgiks on otsida Jumala palet Pühakirja tekstide pühaliku lausumise ehk pühalaulu kaudu. Tõelise pühalaulu keskmes seisab Maailma Päästja – Jeesus Kristus. Nota bene! Mitte õpetus Kristusest, mitte arusaamine Kristusest, mitte kujutlus Kristusest, vaid reaalne isik – hauast üles tõusnud ja surma ära võitnud jumalinimene Jeesus. Seepärast on Pühalaulu Kool õige koht neile, kes armastavad Jumala Sõna ja kellele Jeesuse Kristuse ligiolek on oluline.

Alustame Nõmme Lunastaja kirikus kell 17.30 lugemise ja laulmisega ning kell 19.00, peale poolteist tundi kestvat harjutamist, palvetame ühiselt keskaegsel liturgilisel traditsioonil põhinevat õhtupalvet. Õhtupalve ehk Vesper koosneb pea täies mahus Pühakirja tekstidest (väljaarvatud palvetekstid, mis on Pühakirja ümbersõnastused) ja toimub kõik lauldes.

Pühalaulu Kooli tulijatelt ei eeldata lauluoskust, eelnevat laulukogemust ega isegi mitte viisipidamist. Vanusepiiri ei ole. Ainsaks eelduseks on tulija soov süveneda Pühakirja tekstidesse ning avastada ja/või arendada endas pühalaulu annet. Issand on oma Pühas Sõnas käskinud: “Laulge Issandale uus laul!”. See tähendab, et laulmine – vähemalt mingil moel – peab olema kõigile jõukohane, sest Jumal oma armulikkuses ei pane inimesele raskemat ülesannet, kui inimene suudab kanda. Seepärast tuleb olla kannatlik nendega, kelle puhul meile tundub, et nad “ei pea viisi”. Pühalaul peab olema orienteeritud kõige nõrgematele, seega neile, kes kõige vähem laulda oskavad. Nad on meie jaoks väga oluline varandus. Kõik, kes on juba head lauljad, saavad eesõiguse olla nende teenijad. Kui keegi arvab, et ta on liiga hea laulja, et endast nõrgematega koos Pühakirja tekste laulda, siis kahjuks ei kõlba ta Pühalaulu Kooli õpilaseks.

 

Tulge siis kõik kaema, kuidas toimetab Pühalaulu Kool – uksed on valla kõikidele huvilistele alates 17.30. Vesper algab kell 19.00 ja kestab ca 50 minutit.

 

Eerik Jõks

Loe lisa www.psalmus.eu

1 2