Kategooria postitused

Hingedekuu muusika

16. november kl 19 – professor Andres Uibo ja õpilased, orel
23. november kl 19 – Kristel Aer, orel
30. novenber kl 19 –  Jaan Sööt, vokaal ja instrumentaal

Tähendus Sõnade Taga

Tähendus Sõnade Taga” on muusika ja piibliõpetuse seeriaõhtud, mis on mõeldud kõigile, kes on huvitatud paremini tundma Piiblit. Kuuleme Jeesuse õpetusest ja sellest, kuidas see võiks muuta meie elu.

Piibliõhtud toimuvad 19.sept, 24. okt, 21. nov,  12. dets Nõmme Lunastaja kirikus.
Toiumise kellaaeg 18.30
Rohkem infot: 

 

Aita kirikul püsida – toeta EELK Usuteaduse Instituuti

Toeta EELK Usuteaduse Instituudi õppetööd, nii annad oma panuse hooliva ning tasakaalustatud ühiskonna arengusse Eestis.

Toeta tulevaste vaimulike, hingehoidjate, diakooniatöötajate ja kaplanite koolitamist EELK Usuteaduse Instituudis. Annetusega aitad tagada kiriku töötegijate järelkasvu ja annad oma panuse hooliva ning tasakaalustatud ühiskonna arengusse.

EELK Usuteaduse Instituut on koolitustööd teinud 70 aastat. Sellest on saanud ja saavad ka tänapäeval osa kõik Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikud. Usuteaduse Instituudis on ainus usuteaduskond Eestis, kus õpib kõikide konfessioonide esindajaid ja kus erilisena Euroopa mastaabis on rajatud õigeusu õppetool.

EELK Usuteaduse Instituudi tänased õppekavad võimaldavad õppijal saavutada kompetentsi teoloogia põhidistsipliinides, omandada ettevalmistuse vaimulikuks tööks kirikus ja kaplanaatides ning hingehoiu, diakooniatööd, kristlikku kultuuri ja erinevate religioonide tundmist eeldavates ametites. Usuteaduse Instituudi vilistlasi töötab lisaks kirikule riigiasutustes, kohalikes omavalitsustes, koolides, haiglates, kultuuriasutustes ja mujal.

Oma annetuse EELK Usuteaduse Instituudi toetuseks saad teha EELK annetustekogumise keskkonnas Korjanduskarp siin või helistades annetustelefonile 900 9990.

Täname toetuse eest!

EELK UI

Veerand sajandit tagasi ametisse pühitsetud

Usuteaduse instituudi rektor, assessor ja õpetaja dr Ove Sander ning kaitseväe peakaplan major Gustav Kutsar tähistasid 16, jaanuaril tänujumalateenistusega Tallinna Piiskoplikus toomkirikus oma ordinatsiooni 25. aastapäeva.

Jumalateenistusel teenisid peapiiskop Urmas Viilma, peakaplan Gustav Kutsar, peakaplan emeeritus erukolonel dr Tõnis Nõmmik, õpetaja Gustav Piir, assessor rektor dr Ove Sander, abipraost Arho Tuhkru, organist oli Kristel Aer. Pidulikule sündmusele olid kaasa elama tulnud juubilaride pered ning hulgaliselt ametivendi ja –õdesid, sõpru, tuttavaid, koguduseinimesi, kaitseväelasi.

Enne jumalateenistust käisid tähtpäevalised Tallinna Rahumäe kalmistul, kus süütasid küünlad ja langetasid palves pea peapiiskop Kuno Pajula haual. Pajula oli see, kes ordineeris noored vaimulikud Tallinna toomkirikus 25 aastat tagasi. Ordinatsiooni assistente oli neli: nüüdseks lahkunud praostid Harald Tammur ja Elmar Reinsoo ning tol ajal veel E.E.L.K. õpetajad Tõnis Nõmmik ja Gustav Piir Kanadast.

Jutlustas Gustav Kutsar, jutluse aluseks oli kirjakoht Vanast Testamendist: „Rudjutud pilliroogu ei murra Ta katki ja hõõguvat tahti ei kustuta Ta ära, Ta levitab ustavalt õigust“ (Js 42:3). Jutlustaja leidis huvitavaid seoseid pilliroo ja kristlaskonna vahel ning selgitas harva kasutatava sõna rutjuma (muljuma, rõhuma) tähendusi. Et Kutsar teenis noore vaimulikuna Saaremaa kogudusi, siis rõhutas ta, et suurem osa temast on vormunud läbi saarlaste. Kutsar tänas saarlasi selle siira ja sügava usus eest, millega nad noort vaimulikku julgustasid.

Kuldrist koguduselt

Nõmme Rahu kogudus taotles oma õpetajale Ove Sanderile kuldristi kandmise õigust ja konsistoorium selle ka andis. Peapiiskop Urmas Viilma riputas Ove Sanderile kaela kuldristi, mille Nõmme kogudus oli aastate eest kinkinud oma eelmisele õpetajale Voldemar Iljale.

Pärast jumalateenistust esitles Ove Sander oma uut raamatut „Temast, Tema poole ja Tema läbi“. Autor ütles, et raamatu pealkiri seostub kolme piiblitegelasega, kes on olulised kõikidele vaimulikele –Naatanael, Ristija Johannes ja apostel Paulus. Teos sisaldab viimase kümne aasta üldkirikut ja haridust puudutavaid kirjutisi.

Kes olid need kaks vaimulikku 25 aastat tagasi? Gustav Kutsar oli 25aastane, abielus ja kolme lapse isa (nüüd 4 last ja hetkel 6 lapselast), teenis juba paar aastat diakonina Saaremaa Valjala, Karja ja Jaani kogudust. „See oli aeg, kus tuli hakata kirikule maid ja hooneid tagasi nõutama. Taastasime Pöide koguduse, siis hakkasime Orissaarde kogudust rajama. Tegutsesin kohalikus volikogus, nõustamistelefonis, andsin koolis tunde. Tegemist oli palju,“ meenutas Kutsar.

Ove Sander oli alles 20aastane, ka tema oli abielus. Abikaasa Liina meenutab: „Meie esimene laps Samuel sündis juunis 1991(nüüd kaks poega ja tütar). Nii et ta oli varjatult minuga ordinatsioonil kaasas. Elasime juba Vastseliinas, kus Ove kohalikku kogudust teenis. Tol ajal oli tal õppimine UIs veel pooleli, kuid vaimulike puudus oli väga suur ja tööle mindi juba õpingute ajal.“ Ove Sander peab oma vaimuliku tees tähtsaimaks olla koguduseõpetaja „Kogudusetöö on viimane, millest ma loobun. Olen tänulik usalduse eest, mis kirik on mulle andnud. Ma armastan seda tööd.“

Tiiu Pikkur
Eesti Kirik

 

Temast, Tema poole ja Tema läbi – ilmus Ove Sanderi uus raamat

Kõik ei lähe alati nii nagu mõeldud. Ei läinud kõik nii ka selle raamatuga, mida käes hoiad. Kui kusagilt hakkas meenuma, et pea saab veerand sajandit preestripühitsusest, siis tuli mõte midagi kaante vahele saada. Eelkõige soovinuks välja anda jutlusekogu, mis võimaldanuks teatavat ülevaadet minu teoloogilisest mõttest ning selle arengust ajas. Ent puudu jäi sellest samast ajast, kronosest. Loodetavasti ikka selleks, et oma kairost oodata.

Loomulikult on olnud minu teenimise peamine sisu Jumala pühade saladuste kuulutamine ja nähtaval kujul väljajagamine. Seda eriti koguduste kontekstis – esimesed seitse aastat Vastseliinas, üle viieteistkümne aasta Nõmme mändide all ning vahepeal Ameerika kesklääne ja idaranna kogudustest. Koguduse tähtust ja tähendust kirikus, aga ka ühiskonnas, ei ole kunagi põhjust alahinnata.

Samas on mind alati paelunud üldisemad ja üldkiriklikud küsimused. Nimetan neist mõned. Issanda koguduse sügavaim olemus ja tunnused. Kiriku ainukordne eesmärk – kuidas hoida seda selgena, nõnda et eesmärk ei vahetuks vahendite peenrahaks? Kiriku juhtimise vaimulik dimensioon. Episkopaalsuse ja sinodaalsuse õhkõrn tasakaal EELK-s? Ameti- ja üldpreesterlus. Kiriku ja koguduste vahekord teoloogias ja praktikas. Kiriku töötegijad. Vaimulike ettevalmistus ja nende toetamine. Kiriku võimalused ühiskonnas, eriti hariduse ja sotsiaalia vallas. Kirikliku teenimise mõtestatus ja mõistetavus kaasajas. Erinevate konfessioonide ühine tunnistus Kristusest.

Sirvides oma viimase kümnendi kirjatöid, leidsin, et just ajalehes Eesti Kirik ilmunud juhtkirjad puudutavad neid küsimusi kõige otsesemalt. Samuti UI rektorina kirjutatud tervitused käivad samu teemaradu. Seepärast tundus põhjendatuna koostada üks valim, mille keskmeks on Kristus, Tema kirik ja Tema töö. Seesama töö, mille Ta on usaldanud meie kätte.

Paar sõna valikute kohta. Sellest jäid välja 2014. aasta kirjutised, kuna need on juba trükivalgust näinud raamatus „EELK – sisse- ja väljavaateid“. Samuti jäid kõrvale kitsamalt kiriku haridusteemat puudutavad kirjatööd, kuigi mulle isiklikult väga olulised ja südamelähedased teemad. Küll on aga juurde lisatud üks pikem intervjuu, mida ei peaks mõistma kitsalt peapiiskopi valimise, vaid EELK ja tema tuleviku kontekstis. Kogu materjal on esitatud selle ilmumise ajalises järjekorras.

„Aga Jumalale, kes meis tegutseva väega võib korda saata palju rohkem, kui oskame paluda või isegi mõelda, Temale olgu kirikus koguduses ja Kristuses Jeesuses igavesest ajast igavesti kõigi sugupõlvedeni.“ (Ef 3:20.21)

Just seepärast ei lähe alati kõik nii nagu mõeldud. Läheb paremini.
Õnnistud lugemist ja kaasamõtlemist. Veelgi enam, kaasapalvetamist ja -teenimist.

Loomisväljal Jõulukuu 17. päeval AD 2015
Ove Sander

1 2