Kategooria postitused

PÄEVA SÕNA nr. 30. 17. nädal: 23. – 29. aprill 2017

ÜLESTÕUSNU TUNNISTAJAD

Ülestõusmisaja 2. pühapäev

Pühapäeva ladinakeelne nimi Quasi modo geniti (“nagu äsjasündinud lapsed”) pärineb kirjakohast 1Pt 2:2 ja viitab ülestõusmispühadel ristitutele.

Varases kirikus kandsid ristitud kogu “valge nädala” neile ristimisel selga antud valgeid rõivaid ja riietusid nüüd uuesti oma tavalistesse riietesse. Nende ülesanne oli nüüdsest alates igapäevases elus tunnistada oma ülestõusnud Päästjat ja Temas täitunud Jumala tõotusi. Sellest tuleb ka pühapäeva teine ladinakeelne nimi dominica in albis (“valgete riiete pühapäev”; pikemalt dominica in albis depositis – “seljast võetud valgete riiete pühapäev”) ehk lihtsalt “valge pühapäev”.

Pühapäeva piiblilugemised räägivad sellest, et ülestõusnud Jeesus ilmus kahtlevatele jüngritele ja veenis neid oma ülestõusmises. Jüngreid täitis rõõm, kui nad kohtasid Jeesust elavana.

Meelespeetav kirjakoht: Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes oma suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist. 1Pt 1:3

Mõtle sõnadele: Me oleme siis koos temaga maha maetud ristimise kaudu surmasse, et otsekui Kristus on äratatud üles surnuist Isa kirkuse läbi, nõnda võime ka meie käia uues elus. (Rm 6:4) Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes meid on taevast õnnistanud kõige vaimuliku õnnistusega Kristuses. (Ef 1:3)

Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa. Selles fraasist kajavad meile vastu Vanas Testamendis sageli kasutatud ülistussõnad Jumalale (1Ms 14:20;24:27; Rt 4:14; 1Sm 25:32; 1Kn 1:48; Ps 28:6;31:22;41:14).

Peetrus õhutab lugejaid Jumalat ülistama, osutades, et see on mõjuv ravim kannatuste tõttu julguse kaotanud südamele. Seejärel toob ta ära põhjuse Jumalat ülistada: kes oma suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud. Jumalat ülistades peab Peetrus eeskätt silmas uut vaimulikku elu, mis Jumal on oma lastele andnud.

Uussünd leiab aset Jumala suure halastuse tõttu. Jumala ülima motiivina meie päästmisel ei viita siin ega ka mujal Pühakirjas etteteadmisele meiepoolsest usust ega ka mingile meie teenele või ihaldusväärsusele. Ta andis meile uue elu lihtsalt “oma suurest halastusest”.

Peetrus ütleb, et meid on uuesti sünnitatud elavale lootusele. See lootus on innukas tulevase elu ootamine, mida Peetrus kirjeldab üksikasjalikumalt järgmises salmis. Lootus on “elav”; sellega osutab Peetrus, et see kasvab ja tugevneb aasta-aastalt. Ning selle usaldusrikka ootuse intensiivsuse määraga võib mõõta uskliku kasvamist vaimulikus küpsuses.

Selle uussünni tõi Jumal esile Jeesuse Kristuse surnuist elluäratamise varal. Kristuse ülestõusmine surnuist tagab tema rahvale nii uue ülestõusmiskeha kui ka uue vaimuliku elu. Kristlased ei saa uut keha praegusel ajastul, kuid Jumal annab neile Jeesuse ülestõusmise alusel uuendatud vaimu. Seega on usklikud vaimulikus mõttes “Kristuse üles äratatud” (Kl 3:1; Ef 2:6;; vrd Rm 6:4,11).

* * *

ÜLESTÕUSMISE RAHU

Pühapäev – 23. aprill

Jüri (Georgios), märter Kappadookias († 4. saj) ehk jüripäev

Jeesus tuli, jäi seisma nende keskele ja ütles: “Rahu teile!” Jh 20:26

Taaskord ilmus ülestõusnud Kristus jüngritele eriti Tooma jaoks. Jüngrite rõõm ei paista tulevat ainult kergendustundest, et Jeesus pole enam surnud, vaid teadmisest, et nüüd on nende Issandaks keegi, kes lubas ohvrisurmas oma käed läbi pista ning kelle läbipistetud küljest voolas välja veri ja vesi, sümboliseerides lunastust ja pühitsust.

Rahusoov, “Rahu teile!” osutab andekssaanud patuse rahule, rahule, mida Jeesus nimetab “minu rahuks” (Rahu ma jätan teile, oma rahu ma annan teile. Mina ei anna teile nõnda, nagu maailm annab. Teie süda ärgu ehmugu ega mingu araks! Jh 14:27). Sest tema üksi võib seda anda ning ta sai seda anda vaid pärast oma kannatusi. Saanud selle rahu ning täidetud oma Issanda Vaimust, võivad jüngrid saada nüüd Jeesuse apostliteks, nii nagu tema oli olnud oma Isa Apostel. Nagu temagi, võivad nad nüüd osaleda lepitusteenistuses.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On vaja kiirustamisest vaba aega, et tajuda Kristuse rahu. Peatu korraks ja palvetage kellegiga koos, mõeldes millist rahu pakub Jeesus.

* * *

LASKE ISSANDAL END SÕNA KAUDU TOITA

Esmaspäev – 24. aprill

Nagu äsjasündinud lapsed igatsege vaimulikku selget piima, et te selle varal kasvaksite pääste poole. 1Pt 2:2

Peetrus juhib tähelepanu, et armastuseta harjumuste äraheitmine (“Pange siis maha …”, 1Pt 2:1) on vaimulikuks kasvamiseks hädavajalik. Keegi, kes on kuri, kaval, kade, ebaviisakas või pahatahtlik, ei ole suuteline tõeliselt igatsema puhast vaimulikku “piima”.
Määratlus nagu äsjasündinud lapsed ei tähenda, et Peetrus pidas lugejaid noorteks või ebaküpseteks kristlasteks, kuna mõned neist olid olnud kristlased juba kolmkümmend aastat. Peetrus väidab vaid, et nad peavad igatsema vaimulikku sõnapiima samuti, nagu vastsündinud lapsed igatsevad emapiima (s.t innukalt ja sageli). Seda võrdlust mõistavad kergesti iga lapsevanem, keda ühtelugu on unest äratanud näljase lapse kisa piima järele.
Piim ei tähenda siinses kontekstis kristlikku algõpetust (nagu see tähendab teist laadi kujundis 1Kr 3:2 ja Hb 5:12,13, kus piima vastandatakse tahkele toidule); pigem osutab piim millelegi, mida toitumiseks innukalt soovitakse. Me peame seda puhast vaimulikku piima janunema – “Otsekui hirv igatseb veeojade järele, nõnda igatseb mu hing sinu juurde, Jumal!” (Ps 42:2).

Vaimulik piim on kirja pandud Jumala sõna, Pühakiri (ükskõik, kas seda loetakse või kuulatakse; Vrd Kl 4:16; 1Tm 4:13). Jumala sõna on “elav”, mis ainult ei loo elu (1Pt 1:23), vaid ka suudab inimesi toites elu ülal hoida (5Ms 8:3; Mt 4:4). Võttes endasse puhast (Ps 12:7) vaimulikku piima, Peetruse lugejad “kasvavad pääste poole” s.t kristliku küpsuse suunas, nii füüsilises (Lk 1:80; 2:40), kui vaimulikus tähenduses (Ef 4:15; Kl 1:10; 2Pt 3:18).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mis on see “vaimulik piim”, mis aitab sul kõige enam usus kasvada? See võib olla mõtisklemine piiblisalmi üle, palveosadus, kristlikud laulud või julgustava raamatu lugemine. Mis see ka poleks – tee sellele ruumi ja anna aega, et võiksid kasvada!

* * *

USULISTE TUNNETE DEKLAREERIMINE

Teisipäev – 25. aprill

Evangelist Markuse päev ehk markusepäev

Ma armastan Issandat, sest Ta kuuleb mu häält ja mu anumist, sest Ta on pööranud oma kõrva minu poole ja ma hüüan Teda appi oma eluaja. Ps 116:1,2

Käsk nõudis, et inimene peab Jumalat armastama. “Ma armastan Issandat” peab suutma öelda iga usklik. Tavaliselt tuntakse meid usklikkude nime all. Mõnikord nimetakse meid ka “palvevendadeks ja -õdedeks”. Aga vähesed nimetavad meid Jumala armastajateks. Jeesus küsis temalt kolmandat korda: “Kas ma olen sulle armas?” Ja ta ütles temale: “Issand, sina tead kõik, sina tead, et sa oled mulle armas.” (Jh 21:17)

Miks me peame oma Issandat armastama? “… sest Ta kuuleb mu häält ja mu anumist, sest Ta on pööranud oma kõrva minu poole …” Psalmi autori armastus leidis uut jõudu palve vastute kaudu. Käsk nõudis Jumala armastamist, aga ainult arm suutis talle seda anda. Ta hüüdis Jumala poole ja Jumal pööras oma kõrva tema poole.

Meie palve võib olla abitu, nagu haige inimese sosin, aga Jumal on valmis seda kuulama. Jumal ainult ei kuulnud ära meie palvesoovi, vaid ta ka vastab sellele. Just see palve vastus ongi jõud, mis tõstab meie armastuse Jumala vastu uuele tasemele.

“Vastatud palved on siidniidid, mis seovad meie südamed Jumalaga!” Charles Haddon Spurgeon (1834–1892)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mida saame Jumalale anda, kui Tal on kõik ja kõik ongi Tema päralt? Just tänu on see, mida saame anda. Tänumeeles avastame Jumala suuruse ja elu tähenduse.

* * *

TAUSTA ASETATUD SÕNUM

Kolmapäev – 26. aprill

Teie salgasite ära Püha ja Õige ning palusite, et teile kingitaks mees, kes oli mõrtsukas. Teie tapsite Elu Juhi, aga Jumal on ta surnuist üles äratanud. Ap 3:14,15

Peetrus teeb lõpuni selgeks oma süüasja juutide vastu. Ta on juba peatunud nende koletul teol, et nad süütu mehe surma mõistsid. Nüüd rõhutab ta, et see, kelle juudid nõnda ära salgasid, oli Püha ja Õige. Pole päris selge, kas juudid pidasid neid nimetusi mingi erilise isiku või ametikandja omaduseks. Täisfraas “Jumala püha” kasutakse Eliisa (2Kn 4:9) ja Aaroni kohta (Ps 106:16) ning omapäraselt esineb see ka tunnistuses, mille Jeesuse kohta kuuldavale tõid kurjad vaimud (Mk 1:24) ja inimesed (Jh 6:69); ning esineb uuesti Jeesuse nimetusena 1Jh 2:20 ja Ilm 3:7, mistõttu on alust arvata, et kristlased pidasid seda Messia tiitliks.

Siinses kirjakohas rõhutakse, Jeesus kuulub Jumalaga erilisel viisil kokku (vrd Lk 1:35; Ap 4:25,27). Samamoodi toonitab sõna Õige kasutamine Jeesuse kõlbelist puhtust (Ap 7:52; 22:14; 1Jh 2:1). Jumal täitis oma plaani seoses Messiaga ja nõnda oli juutidel nüüd võimalik meelt parandada ja oodata Jeesuse naasmisega seonduvaid õnnistusi. Peetruse kuulajad olid Jumala lepingu pärijad ja võisid n-ö esmajärjekorras pretendeerida Jeesuse toodud õnnistustele. Pöördugu nad siis oma kurjusest ja võtku vastu Jeesus Messiana.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Piiblit lugedes tuleb alati hoolega jälgida väiteid, mis algavad sõnadega “aga Jumal”, sest need osutavad Jumala muutvale toimimisele isegi kõige hullemates olukordades (nt 1Ms 50:20; Rm 5:8).

* * *

OHU KIRJELDUS

Neljapäev – 27. aprill

Surma võrgud ümbritsesid mind, surmavalla ängistused tabasid mind, ma sattusin ahastusse ja muresse. Aga ma hüüdsin appi Issanda nime: “Oh Issand, päästa mu hing!” Ps 116:3,4

Vanasti püüti loomi ja linde püüdepaelte või võrkudega. Psalmi autor oli juba surma paeltes. Teda tabasid need mured ja ahastused, mis on omased püütud loomale või linnule. Ta teadis, mida tähendab surmavalla ängistused, ahastus ja mure.

Kristuse järelkäijad, kelle seljataga on Jeesuse ülestõusmine ja südame igavese elu lootus, võivad vaevalt aimata, mida tähendas surm tolleaja usklikule. Neile on tundmatu sõna: “Ma himustan siit lahkuda ja olla Kristusega, sest see on väga palju parem” (Fl 1:23). Surm tähendas neile lahkumist varjude riiki. Ainult mõned usklikud mehed aimasid rohkem.

Oma ohtlikku olukorda meenutades mõtleb psalmi autor ka oma palvetele. Palvetada võib igas olukorras. Tal oli usku palvetamiseks ka veel siis, kui ta oli juba püütud surma võrkudesse. Ükski inimene ei saanud teda enam aidata. Aga Jumal võis veel midagi tema heaks teha. Ta palve oli lühike, selge ja asjalik: “Oh Issand, päästa mu hing!”

Mõni võib leida, et see palve oli üsna egotsentriline. Ta palus, et Jumal päästaks ta elu. Käesolevas psalmis tähendab hinge päästmine seda. Palve on oma olemuselt Jumala kummardamine, aga see ei tähenda, et meie ei tohiks oma vajadused Jumala ette kanda. Jeesuse palve Ketsemanis oli Jumala kummardamine vaimus ja tões, kuid seal oli ruumi ka tema soovide esitamiseks.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millal sina viimati pidasid tähtsaks jagada oma kogemusi teistega, kuulutasid oma suuga, et Jumal on tõepoolest palvete kuulja ja vastaja, et Ta on enam meie pühendumist väärt?

* * *

KAHEKÕNE ENDAGA

Reede – 28. aprill

Issand hoiab kohtlasi; ma olin nõder ja Tema aitas mind. Pöördu, mu hing, tagasi oma hingamisele, sest Issand on sulle head teinud! Ps 116:6,7

Esimeseks ülesandeks pärast abi saamist on Jumala armu ja õiguse ülistus, millele järgneb palve vastuse otsekohene tunnustus – “Ma olin nõder ja Tema aitas mind”

See ei ole oluline, kas meie paranemine toimus kiiresti või pikkamööda. Seegi pole tähtis, mida arvasid teised inimesed meie paranemise põhjusest. Võimalik, et mõni pani me tervenemise “viigimarjakaku” arvele (Js 38:21). Ainult meie ise teame, et võlgneme oma paranemise Jumalale, kes on kuulnud meie palvet. Jumal võib kasutada mitmesuguseid vahendeid meie tervise kasuks, aga viimaseks põhjuseks on ikkagi Jumala arm ja õigus.

Psalmi autorilt õpime, et meie hing võib leida tagasitee oma hingamisele olukordades, kus puudus hingerahu. Seal kus on Jumala rahu, mis on maisusest suurem, on tõeline rahuase hingele.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Võta aega meenutada oma elu erakordseid hetki, Jumala armu ja õnnistust nendes – ning too Talle oma tänu!

* * *

TÄNU JUMALALE!

Laupäev – 29. aprill

Parandage siis meelt ja pöörduge, et teie patud kustutataks, nii et Issandalt tuleksid kosumisajad ja Ta läkitaks teie jaoks määratud Messia Jeesuse. Ap 3:19,20

Jumala tegu on nüüd loonud tingimused, kus juudid võivad pattu kahetseda ja oma süü andeks saada. Käsk “kahetsega pattu” (Ap 2:38) tähendab siin sõna pöörduge.

emaldumine oma endisest eluviisist, eriti ebajumalateenistusest, uude eluviisi, mille aluseks on usk ja kuulekus Jumalale (vrd Js 6:10; Joel 2:12-14). Selle kohene tulemus on pattude kustutamine; nende vastu esitatud süüdistuste nimekirja kaotamine (vrd Kl 2:14), mis on teine viis öelda, et nende patud on andeks antud.

Juutide jaoks ei ole olukord lootusetu, sest nad toimisid sel viisil teadmatusest ning Pühakirja täites. Samas on nüüdseks teadmatuse aeg möödunud, ning rahval on vaja meelt parandada. Selle tõenduseks toob Peetrus salmides 22 ja 23 tsitaadi Pühakirjast (5Ms 18:15-19), mis räägib prohvetist, keda esile tuuakse ning keda nad peavad kuulama. Selle prohveti mittekuulamise tagajärjeks on väljaarvamine Jumala rahva hulgast.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle tänasele kirjakohale, mida need väited sulle tähendavad ning kuidas võiksid neid selgitada neile,kes ei usu.

* * *

LISA TEADMISED

P 23. aprill – Jüri (Georgios), märter Kappadookias († 4. saj) ehk jüripäev

IV sajandil märtrina surnud Kappadookia ohvitseri Georgiose ehk Georgi (eestipäraselt Jüri) kohta on palju legende, kuid tema ajaloolisuses pole põhjust kahelda. Tuntuim on lugu tema võidust linna terroriseerinud lohe üle ja linnarahva pöördumisest ristiusku. Georgi kui märtri ja pühaku kultus on vana ja tuntud nii idas kui läänes.
Juba VI sajandil pühitseti tema nimele kirikuid Jeruusalemmas ja Antiookias, teda peeti Bütsantsi armee patrooniks. Tema nime on kandnud paljud rüütliordud, valitsejad on andnud välja tema nimelisi sõjaliste teenete ordeneid. 1222 nimetati Georg Inglise kuningriigi patrooniks. Eesti sõjameeste mälestuseks taastatud Tori kirikule anti püha jüri nimi. Jüripäeva tähistakse Eestis alates 2013. aastast veteranipäevana.

Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Võimsalt on ta endasse sulatanud lähedaste tähtpäevade kombestikku ja uskumusi (künni- ja karjalaskepäev). Jüripäeva muutsid eriliseks maagilised kombed, millega tagati tervis, talu edenemine ja tõrjuti tumedaid jõude, õnnetusi, metsloomi jmt. Tingimata tehti jürituld.
Jüripäev oli karjalaske- ja põllunduspüha ning olulisim päev huntide tõrjumiseks. Uskumuse järgi sidus huntide patroon püha Jüri jüripäeval huntide suu kinni – nad ei rünnanud koduloomi. Veel 19. sajandil oli jüripäev mõisaga teenistuslepingute lõppemise ehk kolimise päev.

Jüripäeval peeti mitmel pool naiste- ja meestepühi. Setumaal Värskas on jüripäev kalmistupäev ja külapüha, kuid seda tähistatakse seal vana kalendri järgi ehk 6. mail.

T 25. aprill – Evangelist Markuse päev ehk markusepäev.

Evangelist Markus kuulus seitsmekümne jüngri hulka. Ta oli sünnipäraselt juut ja põlvnes Leevi soost.

Markus elas koos apostel Peetrusega Roomas ja kirjutas seal oma evangeeliumi 12 aastat pärast Kristuse taevasse minemist.

Markus kirjeldab evangeeliumis täpselt, kuidas Peetrus salgas Jeesuse, kuid jätab mainimata need juhud, mil avaldub Peetruse armastus Jeesuse vastu. Sellest on järeldatud, et Markus kirjutas evangeeliumi Peetruse juhtnööride järgi, kes alandliku kristlasena pelgas igasugust austust.

Peetrus saatis Markuse kuulutama Jeesuse õpetust mitmetesse linnadesse ja maadesse. Ta asutas kogudusi ja käis mitmeid kordi Egiptuses.

Markust peetakse muuhulgas Aleksandria kiriku rajajaks, mis oli üks olulisemaid kogudusi algkristluse aegadel. Esimene ristitu Aleksandrias oli keegi käsitööline nimega Ananias, kelle Markus oli terveks teinud raskest haigusest. Hiljem asetas Markus ta Aleksandria piiskopiks.
Paganad sundisid Markust Aleksandriast lahkuma. Seejärel läks ta Rooma, kuid pärast Peetruse surma naasis Aleksandriasse. Seal asutas ta kooli, mis saavutas peagi suure tuntuse. Markus reisis ringi Liibüas ja Küreenes, kuulutades kõikjal Jumala sõna ning ristides inimesi.

Kui apostel Paulus oli toodud vangina Rooma, abistas Markus teda ristiusu kuulutamisel. Oma viimase usulise vägitöö tegi Markus Aleksandrias, kus ta hiljem märtrisurma suri. Markus ehitas mere randa kiriku, kuid egiptlased, kartes kristlaste arvukuse suurenemist, otsustasid evangelisti tappa. Otsuse täideviimiseks valiti paganausu püha. Eelneval päeval kutsus Markus rahvast üles loobuma paganliku püha tähistamisest. Seepeale ründasid paganad kirikut, tirisid apostli õuele, sidusid ta kinni ja viisid vanglasse. Öösel ilmus Markusele ingel ja ilmutas, et tema nimi kirjutatakse elu raamatusse ja mälestus temast ei kustu maa pealt. Siis ilmus Kristus ise Markusele ja ütles: “Rahu olgu sinuga, minu evangelist!”

23Surmamõistmise päeval palvetas ta: “Sinu kätte annan ma oma vaimu!” Nõnda jättis ta oma hinge Issandale. Markus maeti tema ehitatud kirikusse. Hiljem viidi tema pühad säilmed Veneetsiasse ja nende peale ehitati ilus kirik. Veel tänapäeval Itaalias Veneetsias käies saame imetleda seda kaunist ehitist ning kuulsat püha Markuse väljakut, mille ääres kirik asub.

Markusepäeva tuntakse eesti rahvakalendris ka äkksurmapäeva ja ussikuningapäeva nime all. Nimetus on pärit kirikukalendrist, kus see on kaitsepühaku Markuse mälestuspäev, kellelt otsiti abi ootamatu surma vastu.

Mõnel pool usuti, et sel päeval ei tohi künda, see võis tuua äkksurma künnihärgadele ja muulegi karjale. Oluline on ilma jälgimine ja saagi ennustamine: kui täna on külm ilm, siis tuleb külm kevad ning halb saak. Looduses liikudes arvesta, et täna kutsub ussikuningas oma alamad nõupidamisele.

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. JEESUS KRISTUS JUMALA POEG

Ristiusk erineb kõigist usunditest selle poolest, et ta on enam kui usund – see on Jumala Poja elu, kes elas inimesena maa peal. Kristus on Uue Testamendi iga raamatu tähtsaim isik, kes viis täide kõik Jumala tõotused Vanas Testamendis, alates oma inimesekssaamisest (inkarneerumisest) kuni oma teise tulekuni kui “Isandate Isand ja kuningate Kuningas” (Ilm 17:14).

Issand Jeesus Kristus on Jumala-inimene auhiilguses, kes on ülendatud kõigi loodud olendite üle. Jeesus ütleb: “Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal” (Mt 28:18). Oma maise valitsemise kestel ta oli Jumal, kes oli inkarneerunud inimihuna. “Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel” (Jh 1:14). Ta oli kõik seda, mida ta kuulutas ja millele ta pretendeeris. Ta oli, on ja jääb (Ilm 1; Hb 13). Kuigi Jeesus Kristus oli Jumala nägu, ei pidanud ta ennast Jumalaga ühesuguseks, vaid loobus iseenesest, saades inimese sarnaseks. Ta alandas iseennast, saades sõnakuulelikuks surmani, pealegi ristisurmani.

“Mõtelge iseenestes sedasama, mida Kristuses Jeesuses: kes, olles Jumala kuju, ei arvanud osaks olla Jumalaga võrdne, vaid loobus iseenese olust, võttes orja kuju, saades inimese sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena. Ta alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani. Seepärast on Jumal tõstnud ta kõrgemaks kõrgest ja annetanud talle selle nime, mis on üle iga nime” (Fl 2:5-9)

Palveleht 23.- 29. aprill 2017

Nädala teema: Ülestõusnu tunnistajad

Kiitus/ülistus – kiidame/ülistame Jumalat.
Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.
Koht/kohad Piiblist: Psalm 116:1-9
1 Ma armastan Issandat, sest ta kuuleb mu häält ja mu anumist,
2 sest ta on pööranud oma kõrva minu poole ja ma hüüan teda appi oma eluaja.
3 Surma võrgud ümbritsesid mind, surmavalla ängistused tabasid mind,
ma sattusin ahastusse ja muresse.
4 Aga ma hüüdsin appi Issanda nime: “Oh Issand, päästa mu hing!”
5 Armuline on Issand ja õige, meie Jumal on halastaja.
6 Issand hoiab kohtlasi; ma olin nõder ja tema aitas mind.
7 Pöördu, mu hing, tagasi oma hingamisele, sest Issand on sulle head teinud!
8 Sest sina kiskusid mu hinge surmast välja, mu silmad silmaveest, mu jala komistusest.
9 Ma loodan ikka käia Issanda ees elavate maal.

Johannese evangeelium 21:1-14
1 Pärast seda ilmus Jeesus jüngritele veel Tibeeriase järve ääres. Aga ta ilmus nõnda:
2 Siimon Peetrus ja Toomas, keda nimetatakse Kaksikuks, ja Naatanael, kes oli Galilea Kaanast, ja Sebedeuse pojad ja veel kaks tema jüngritest olid seal koos.
3 Siimon Peetrus ütles neile: „Ma lähen kalale.” Nad ütlesid talle: „Me tuleme sinuga kaasa.” Nad läksid välja ja astusid paati. Ent sellel ööl ei püüdnud nad midagi.
4 Aga koidu ajal seisis Jeesus kaldal. Ent jüngrid ei teadnud, et see on Jeesus.
5 Jeesus ütles siis neile: „Lapsed, on teil midagi leivakõrvaseks?” Nad vastasid talle: „Ei ole.”
6 Aga tema ütles neile: „Heitke noot paremale poole paati, siis te leiate!” Nad heitsidki, ja ei jaksanud seda enam tõmmata kalade hulga tõttu.
7 Nüüd ütles jünger, keda Jeesus armastas, Peetrusele: „See on Issand!” Siimon Peetrus, kuulnud, et see on Issand, võttis kuue ümber, sest ta oli alasti, ja hüppas järve.
8 Aga teised jüngrid tulid paadiga – nad ei olnud ju kaldast kaugemal kui umbes kakssada küünart – ja vedasid noota kaladega.
9 Kui nad nüüd tulid mäele, nägid nad valmis lõket ja selle peal kala ning leiba.
10 Jeesus ütles neile: „Tooge neid kalu, mida te praegu püüdsite!”
11 Siimon Peetrus läks üles ja tõmbas mäele nooda täis suuri kalu, arvult sada viiskümmend kolm. Ja noot ei rebenenud, kuigi neid oli nii palju.
12 Jeesus ütles neile: „Tulge sööma!” Ükski jüngritest ei julgenud temalt küsida: „Kes sa oled?”, sest nad teadsid, et ta on Issand.
13 Jeesus tuli ja võttis leiva ja andis neile, ja samuti kala.
14 See oli Jeesusel juba kolmas kord jüngritele ilmuda pärast surnuist ülestõusmist.

Patutunnistus – vaikne palve. /Järgneb sujuvalt ülistusosale./
Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: Psalm 51:3
3 Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Pärast vaikset palvet võib lugeda: Psalm 103:2-3
3 Tema annab andeks kõik su ülekohtu, tema parandab kõik su tõved.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Täname, Kristuse ristisurma ja ülestõusmise eest. Täname, et tohtisime Kristuse ristisurma ja ülestõusmise oma vaimus taas läbi elada ning osa saada elu võidust surma üle. Täname kõikide veteranide eest. Täname inimeste eest, kes annavad oma osa jumalateenistuste, piiblitundide, laste- ja muusikatöö, 80. klubi, Toidutare, Hingehoiuvalve, AA rühma ning paljudesse teistesse ettevõtmistesse meie koguduses. Tänu toome meie sõpruskoguduste eest. Tänu kõige eest!

Eestpalve aeg
Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 1.Peetruse kirjast 1:3
3 Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes oma
suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks
Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist
Palves Jumala ette kanname iseend, oma pereliikmed ja lähedased.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Sakarja raamat 8:6-8
6 Nõnda ütleb vägede Issand: Kuigi see on neil päevil ime selle
rahva jäägi silmis, kas peaks see olema ime ka minu silmis? Küsib vägede Issand.
7 Nõnda ütleb vägede Issand: Vaata, mina päästan oma rahva
päikesetõusu maalt ja päikeseloojaku maalt.
8 Ja mina toon nad tagasi Jeruusalemma elama: nad on mulle rahvaks ja
mina olen neile Jumalaks, ustav ja õiglane.
Palume, et Jumal õnnistaks igat koguduse liiget, töötegijat, koguduse juhatuse- ning nõukogu liikmeid. Palume ülestõusmispüha järgse aja, jumalateenistused ja kõik koguduses toimuva Issanda kätte. Palume, et Jumal ise kinnitaks meie usku Kristusesse, kes on meile toonud igavese elu. Palume, et võiksime olla Issanda käteks ja jalgadeks siin maa peal, toetamaks kaasinimest ja kogudust. Palume Jumalalt tervist ja hingerahu kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole väga lähedal ja kinnitamas kõiki, kel peagi seisab ees Kristusega palgest palgesse kohtumine. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Palvesse kanname koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning aseesimehe Andra Indriksoni ning nende pered. Palvetame Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti eest. Palvesse kanname leerilapsed ja sõpruskogudused. Palvetame Nõmme Rahu kiriku remondi Issanda hoolele.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Apostlite teod 3:12-20
12 Seda nähes hakkas Peetrus rahvale kõnelema: „Iisraeli mehed, miks te imestate selle üle või miks te ainiti vahite meid, otsekui meie oleksime oma erilise väe või jumalakartlikkusega selle mehe pannud kõndima?
13 Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal, meie isade Jumal, on kirgastanud oma sulase Jeesuse, kelle teie olete reetnud ja ära salanud Pilaatuse palge ees, kui see oli
otsustanud tema vabaks lasta.
14 Teie salgasite ära Püha ja Õige ning palusite, et teile kingitaks mees, kes oli mõrtsukas.
15 Teie tapsite Elu Juhi, aga Jumal on ta surnuist üles äratanud; selle tunnistajad oleme meie.
16 Ja kuna tema siin, keda te näete ja tunnete, on uskunud Jeesuse nimesse, siis on see nimi teinud ta tugevaks, ja usk, mis tuleb Jeesuse läbi, on talle andnud täie tervise teie kõikide silma all.
17 Ja nüüd, vennad, ma tean, et te olete seda teinud teadmatusest just nagu teie ülemadki.
18 Jumal on aga sel kombel täide saatnud kõigi oma prohvetite suu kaudu ennustatu, et tema Võitu peab kannatama.
19 Parandage siis meelt ja pöörduge, et teie patud kustutataks,
20 nii et Issandalt tuleksid kosumisajad ja ta läkitaks teie jaoks määratud Messia Jeesuse.
Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Kanname palvesse kõik inimesed, kellede otsustest sõltub elu meie maal aga ka maailmas laiemalt. Kingi vastutustunnet, tarkust ja armastust. Palvetame piiskopid, preestrid ja diakonid, koguduste töötegijad ning iga koguduse liikme Issanda kätele. Palume eriti inimeste eest, kellel endal või kelle lähedastel on tervisemuret. Olgu Issanda hea ja armuline Vaim neile eriliselt lähedal, tervendamas ja rahu toomas. Kingi lootust, jõudu ja elutahet ülalt ning hoia meie kõigi silme ees alati igavene elu.

Eestpalve palverühmade eest Eestimaal ning mujal maailmas
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Matteuse evangeelium 7:7
7 Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse
Palume palvetesse Jumala usaldust, tahet, rõõmu ja jõudu.

Palveleht 16.-22. aprill 2017

Nädala teema: Kristus on surnuist üles tõusnud

Kiitus/ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat.
Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.
Koht/kohad Piiblist: Psalm 118:15-24
15 Hõiske- ja päästehääl kostab õigete telkidest:
“Issanda parem käsi teeb vägevaid tegusid!
16 Issanda parem käsi on tõusnud kõrgele, Issanda parem käsi teeb vägevaid tegusid!”
17 Ei ma sure, vaid jään elama, ja jutustan Issanda tegusid.
18 Issand karistas mind rängasti, aga ta ei andnud mind surmale.
19 Avage mulle õiguse väravad! Ma lähen neist sisse ja tänan Issandat.
20 See on Issanda värav. Õiged lähevad sealt sisse.
21 Ma tänan sind, et sa mulle vastasid ning tulid mulle päästjaks!
22 Kivi, mille hooneehitajad ära põlgasid, on saanud nurgakiviks.
23 Issanda käest on see tulnud, see on imeasi meie silmis.
24 See on päev, mille Issand on teinud: ilutsegem ja rõõmutsegem temast!

Johannese evangeelium 20:1-10
1 Maarja Magdaleena tuli hauale nädala esimese päeva varahommikul,
kui oli alles pime, ja nägi, et kivi oli haualt ära tõstetud.
2 Ta jooksis siis ja tuli Siimon Peetruse ja selle teise jüngri
juurde, keda Jeesus armastas, ja ütles neile: “Nad on Issanda hauast
ära viinud ja me ei tea, kuhu nad on ta pannud.”
3 Peetrus läks nüüd välja ja see teine jünger ka ning tulid haua juurde.
4 Nad jooksid mõlemad koos, ent teine jünger jooksis
Peetrusest kiiremini ning jõudis haua juurde esimesena.
5 Ja kummargil sisse vaadates nägi ta surilinu. Ometi ei astunud ta sisse.
6 Siis tuli ka Siimon Peetrus temale järele ja astus hauda sisse
ja nägi maas olevaid surilinu
7 ja higirätikut, mis oli Jeesuse pea ümber olnud, et see ei olnud
koos surilinadega, vaid eraldi kokkumässituna teises kohas.
8 Nüüd siis läks hauda sisse ka see teine jünger, kes esimesena
oli hauale tulnud, ning nägi ja uskus.
9 Sest nad ei teadnud veel Kirjast, et ta peab surnuist üles tõusma.
10 Jüngrid läksid nüüd taas ära kodu poole.

Patutunnistus – vaikne palve.
/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3
3 Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Kirjakoht, mille võib lugeda pärast vaikset palvet: 1. Johannese kiri 1:7
7 Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat palvevastuste eest; tänu erinevate asjade ja olukordade eest. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Täname jätkuva armu-ja rahuaja eest meie maal. Täname Kristuse ristisurma ja ülestõusmise eest. Täname, et Kristus, Püha Vaimu läbi, kinnitab meie usku Jumalasse ning Temas on meil igavese elu kindel lootus. Tänu, et võime palves kõigega tulla Jumala ette ning teada, et Tema kuuleb igat meie palvet. Tänu Jumala Sõna ja Sakramentide eest. Tänu sõpruskoguduste ja sealsete ustavate eestpalvetajate eest. Tänu kõige eest!

Eestpalve aeg
Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Hoosea 6:1-3
1 Tulge, pöördugem Issanda poole, sest tema on meid murdnud
ja tema parandab meid; tema on meid löönud ja tema seob meid!
2 Tema teeb meid elavaks kahe päevaga, kolmandal päeval aitab ta meid üles
ja me võime elada tema palge ees.
3 Tundkem siis, püüdkem tunda Issandat: ta tuleb nagu ilus koidupuna;
ta tuleb meile nagu vihm, otsekui kevadine vihm, mis niisutab maad.
Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on:
1. Pauluse kirjast korintlastele 15:12-22
12 Kui aga Kristusest kuulutatakse, et ta on üles äratatud
surnuist, kuidas siis mõned teie seast ütlevad, et surnute ülestõusmist ei ole?
13 Aga kui surnute ülestõusmist ei ole, siis ei ole ka Kristust üles äratatud.
14 Aga kui Kristust ei ole üles äratatud, siis tähendab see,
et ka meie jutlus on tühine ja tühine on ka teie usk.
15 Ja meid leitakse siis olevat Jumala valetunnistajad,
sest me oleme tunnistanud Jumalale vastu, et ta on üles äratanud
Kristuse, keda tema ei ole üles äratanud, – sel juhul, kui surnuid üles ei äratata.
16 Sest kui surnuid üles ei äratata, siis ei ole ka Kristust üles äratatud;
17 kui aga Kristust ei ole üles äratatud, siis on teie usk
tühine, siis te olete alles oma pattudes.
18 Nii on siis ka hukkunud need, kes on Kristuses magama läinud.
19 Kui me loodame Kristuse peale üksnes selles elus, siis me
oleme kõigist inimestest armetumad.
20 Nüüd aga on Kristus üles äratatud surnuist, uudseviljana magamaläinutest.
21 Et surm on tulnud inimese kaudu, siis tuleb ka surnute ülestõusmine inimese kaudu;
22 sest nõnda nagu kõik inimesed surevad Aadamas, nõnda
tehakse ka kõik elavaks Kristuses.
Palume Jumala õnnistust ja hoidmist koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume tervist kõigile, kes seda vajavad. Ole kõigiga, kes on reisil. Palume sedagi, et Kristuse ülestõusmispühade tähendus, igavese elu võimalikkus Kristuse ristisurma ja ülestõusmise läbi, võiks jõuda paljude inimesteni. Õnnista Jumala Sõna kuulutamist ja kuulmist. Palume tröösti leinajatele. Ole ligi kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma, kingi kindlat usku igavesse ellu. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ja aseesimehe Andra Indriksoni ning nende perede eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. Palvetame Jumala kätte Rahu kiriku remondi ning koguduse jumalateenistusliku elu Lunastaja kirikus; palvesse tõstame leerilapsed. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis ning Ilumäel.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Johannese ilmutus 1:18
Kristus ütleb: Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest
ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed.
Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume, et Kristuse ristisurm ja ülestõusmine võiks omada elumuutvat tähendust paljude inimeste jaoks. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme. Palume rahu sõjakolletesse ja kõikidesse rahututesse südametesse.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast kolosslastele 4:2
2 Palvetage püsivalt, valvake tänupalves!
Palume püsivust meie palveellu ning õnnistust igale palvetavale inimesele! Täname, et meil on palveid kuulev Jumal!

Päeva Sõnum. 16. nädal: 16. – 22. aprill 2017

KRISTUS ON SURNUIST ÜLES TÕUSNUD!

Kristuse ülestõusmispüha

Ülestõusmispühal kõlab ristirahva keskel rõõmus kuulutus: Kristus on surnuist üles tõusnud! Ta on esimesena üles äratatud surnuist, uudseviljana magamaläinutest. Ta on võitnud surma ja patu võimu. Ülestõusmine kinnitab seda, et Jeesus on Jumala Poeg. See ülestõusmissõnum on ristiusu alus ja tuum

Meelespeetav kirjakoht: Kristus ütleb: Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed! Ilm 1:18

Mõtle sõnadele: Teades, et Kristus, olles üles äratatud surnuist, enam kunagi ei sure; surm ei valitse teda enam (Rm 6:9) Just seepärast ta võibki päriselt päästa neid, kes tulevad Jumala ette tema läbi, elades aina selleks, et nende eest paluda. (Hb 7:25) Mida tema maha kisub, seda ei ehitata üles; keda tema vangistab, seda ei vabastata mitte. (Ii 12:14) Ja ma panen Taaveti koja võtme temale õlale: tema avab ja ükski ei sule, tema suleb ja ükski ei ava. (Js 22:22)

Nüüd kõneleb Johannes Kristuse ülestusmisega seotud aspektidest. Nagu ilmneb Apostlite tegude raamatust, tähendas Kristuse võit surma üle algkristlastele palju; seepärast rõhutatakse ülestõusmist kohe Ilmutusraamatu alguses. Selles salmis osutatakse mõttele, et Kristus elab igavesti (vrd Jh 1:4; 14:6 jne). Sama väljendit kasutakse Isa kohta 4:10; 10:6 (vrd Tn 12:7), seega on taas osutatud Isa ja Poja identsetele omadustele.
Surmavald on lahkunud vaimude paik, nt Ap 2:27,31. Tegu ei ole piinapaigaga, Ilmutusraamatus on aga ka seda väljendit alati seostatud surmaga ning peetud seega justkui vaenlaseks. Võtmed sümboliseerivad autoriteeti, Kristuse käes on aga surm ja surmavalla võtmed. Kristusel on vägi saata inimesed surma ja surmavalda või neid sealt päästa. Kristusel on kõrgem võim; võim vaimude maailma ja surma enda üle on aga selline, millest Johannese lugejaid taga kiusavad türannid unistada ei võinud.

* * *

 TÄIESTI TEISTSUGUNE

Pühapäev – 16. aprill

1. ülestõusmispüha

Surm on neelatud võidusse! 1Kr 15:54

Need kes surnuist üles tõusevad, ei ole lihast ja verest olendid. Nad “muudetakse”, nagu ka need, kes on selle päeva saabudes veel elus. Nende ihu ei allu enam surmale ja kõdunemisele.

Paulusele on omane, et ta näeb kõiges selles Pühakirja ettekuulutuste täitumist (“Ta neelab surma ära igaveseks ajaks. Ja Issand Jumal pühib pisarad kõigilt palgeilt ning kõrvaldab oma rahva teotuse kogu maalt. Jah, Issand on rääkinud!” Js 25:8). Mida Jumal on juba ammu kavandanud ning ilmutanud oma sulasele prohvetile, seda täidab ta kindlasti.

Võit on käes! Apostel Paulus juubeldab võidu üle, mille Kristus on saanud surma üle. Selle eest tõuseb tänu Jumalale kui selle võidu andjale.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Tänu olgu Jumalale, kes meile võidu annab meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi!” Mõtle kõigele sellele mille peale kulub su elu – aeg ja energia. Palu et Jumal aitaks sul seda kõike näha igaviku perspektiivis ning teha muutusi kui vaja.

* * *

KOHTUMINE ÜLESTÕUSNUGA

Esmaspäev – 17. aprill

2. ülestmispüha

Teise ülestõusmispüha teemaks on ülestõusnud Jeesuse ilmumine jüngritele ja naistele. Tema ilmumised veenavad jüngreid Issanda ülestõusmises ja jätkuvas ligiolus. Kogudus elab osaduses Ülestõusnuga.

Issand on tõesti üles äratatud! Lk 24:34

Kütkestav lugu Emmause teelt (Lk 24:13-35) on üks armastatumaid ülestõusmisjärgseid jutustusi. On midagi väga liigutavat tõsiasjas, et Issand pühendas ühe oma vähestest ilmumistest silmapaistmatutele, üsna vähetuntud jüngritele. Kelle esimene soov oli jutustada juhtunust ka teistele.

Jeruusalemmas leidsid nad üksteist jüngrit koos kaaslastega. Kõigi süda oli tulvil ülestõusmise uudiseid, sest Issand oli ilmunud Siimonile! (vrd 1Kr 15:5). Jüngrid ei olnud eriti uskunud naiste teadaannet, Siimoniga oli aga lugu teisiti. Kui tema ütles, et on Jeesust näinud, oli Issand tõesti üles äratatud! Nüüd rääkisid ka Kleopas ja tema kaaslane teekäimisest koos Jeesusega ning teatasid, kuidas nad olid ta leiva murdmisest ära tundnud. Nähtavasti avaldas neile erilist muljet just see, kuidas nad olid ta ära tundnud.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Vana Testament on häll, millesse asetati Jeesus Kristus” (Martin Luther, 1483-1546). Palu, et võiksid väärtustada ja mõista uuel viisil meie Issanda olulisust.

* * *

UNIVERSAALNE PÄRANDUS

 Ülestõusmisnädala teisipäev – 18. aprill

Meie kuulutame teile rõõmusõnumit isadele antud tõotusest, et Jumal Jeesust üles äratades on täielikult täitnud tõotuse nende lastele, meile. Ap 13:32,33

Paljud kristlased tunnistavad ikka ja jälle, et nad ei suuda tähelepanu pöörata oma tõelistele vajadustele, kuid pühendavad liiga palju tähelepanu sellel, mida nad tegelikult ei vaja. Oleme otsekui jätkamas Eva traditsiooni, kes kaotas silmist Jumala seetõttu et sai võlutud keelatud viljast. Ja just siinsamas peitub meie vaimuliku pimeduse saladus. Jeesuse kaasaegsed olid liiga pimedad, et Teda ära tunda. Nende pimedus viis nad sõna otseses mõttes mõrvarlikku ükskõiksusesse ning pani karjuma Tema hukkamisel.

Paulus näitlikustab siin kristliku kuulutuse tõelist vaimsust. Jeesuse Vaim juhib ka teda evangeliseerimise ning misjonitöös. Jeesus ei tulnud ju käsuseadust ja prohveteid tühistama, vaid täitma. Nii on ka Pauluse kuulutus hämmastavalt vaba igasugusest kõrkusest või oma kuulajaskonna alahindamisest. Ta räägib neile tõtt, kuid teeb seda armastuses. Psalme tsiteerides tõestab, ta et Moosese missioon sai ühekordselt ning lõplikult teostatud – ja seda Jeesuse poolt ( Ap 13:32-35). Seejärel selgitab ta neile Jeesuse kuulutustöö olulisust nende igaühe individuaalses kitsikuses.

Jeesus on see kes heastab nende eksimused, tema on Jumala tall kes võtab ära maailma patud. See teadmine peaks iga inimolendi tooma risti alla või meeleparanduse teekonna kaudu uude ellu. Aga on ka võimalik sellest kõigest kõva südame ning ennast hävitades ära pöörata.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Isa Jumal, aita mul sinu sõna vahendusel enam tundma õppida oma pärandit Kristuses!” Issand aita mul tänaseid võimalusi õieti kasutada!

* * *

LAUL ISSANDALE EI VANANE

Ülestõusmisnädala kolmapäev – 19. aprill

Laulge Issandale, kiitke Tema nime, kuulutage päevast päeva Tema päästet! Ps 96:2

Jumalale võib laulda päevast päeva ilma tüdimata. Iga päeva annab me laulule uue tähenduse, kusjuures iga uus tähendus on eelmisest rikkalikum.

Tegelikult on Kristuse järelkäijad 21 sajandit kuulnud sama evangeeliumi ja laulnud samu laule. Seda on tehtud pühapäevadel ja nädala sees. Ja siiski, kui lauldakse uuesti: “Tugevad on Jeesuse käed”, on see elamusrikas “uus laul”.

Eriti uudne on päästmise teema. “Kuulutage päevast päeva Tema päästet!” See teema on tõepoolest vananematu. Inimkond vajab ikka alles Päästjat. Uut laulu vajab kogu maailm.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Luba rõõmuhüüdel “Meie Jumal valitseb!” tulla sinu sisse, tegema teed Jumala tõele ja muutustele su suhetes, eluviisis ning argiväljendustes ja tegudes.

* * *

KUULUTAJA ÜLESANNE

Ülestõusmisnädala neljapäev – 20. aprill

Jeesus ütleb: “Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule!” Mk 16:15

Olles jüngrite juurde jõudnud, ütles ta neile: “Minge kõike maailma”. Enne misjoniläkituse andmist ütles ta: “Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal.” (Mt 28:18). Jüngritele oli ilmne, et ta tahab oma meelevalda kasutada maailma päästmiseks. Selleks on vaja, et kogu jüngrite hulk oleks tema teenistuses. Kord kutsus ta neid sõnadega “tulge”, nüüd läkitab ta neid sõnadega “minge”. Mõlemad sõnad on võrdselt tähtsad.
Issand läkitas neid kogu maailma. See ülesanne oli uudne. Kui ta oma töö alguses saatis jüngrid misjonireisile, siis ütles ta neile: “Ärge minge paganate teele ja ärge astuge samaarlaste linna” (Mt 10:5). Jumala aeg maailma misjoniks polnud veel saabunud. Jeesus ise oli tol ajal läkitatud vaid “Iisraeli soo kadunud lammaste juurde ” (Mt 15:24). Ja jüngrid polnud üldse veel valmis nii suure ülesande jaoks. Nüüd, mil Jeesus oli üles tõusnud ja neile uusi seletusi andnud Jumala riigist, hakkasid nad ta eesmärkidest aru saama. Nelipüha pidi veel lisama puuduva osa ja alles siis võisid nad välja minna kogu maailma.

Jüngrid pidid jutustama tema isikust, ta tööst, elust, surmast ja ülestõusmisest. Need sündmused olid inimkonna ajaloos üldise ja püsiva tähtsusega, sest neist sõltus inimkonna saatus. Sealjuures oli evangeelium ühtlasi ka individuaalne. Iga inimene vajas seda ja see omakorda vastas inimese vajadusele nagu vesi janunejale. Jumal oli inimkonna õnne ja iga inimese igavese heaolu teinud sõltuvaks Jeesusest Kristusest.

Seda oli vaja kuulutada “kogu loodule” s.o. igale inimesele. Evangeeliumi levitamise ainsaks vahendiks oli kuulutamine. Selles ülesandes ei tohtinud kasutada ainsatki relva ega mingit sunnivahendit.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal võiks need pühad teha meile uueks alguseks, kui loeme piibliteksti mõtiskleme ning ülistame Teda.

* * *

UUEKS LOODUD ELU

Ülestõusmisnädala reede – 21. aprill

Palju oled Sina, Issand, mu Jumal, teinud imetegusid ja mõelnud mõtteid meie kohta; ei ole kedagi Sinu sarnast. Ps 40:6

Küllap on mõnigi eestlasest usklik pidanud süngel nõukogude ajal pöörduma Jumala poole sellesarnase tänupalvega: “Ma ootasin … Ta kuulis … Ta tõmbas mind üles õuduse august … asetas mu jalad kaljule …” Eriti selgelt võivad seda olla kogenud need, kes ime läbi pääsesid Siberi laagrist, kuid sellist paksu pori, millest pääsemiseks tuleb kogu südamest meeleheitlikult Issanda poole hüüda, leidub küllap ka tänapäeva tavainimese elus.
Meil peab olema siirast tänumeel, mis ülistab Jumalat Tema abi eest ning seda ei tohi hoida vaid endale. Vaid seda tuleb jagada ka teistelegi, et nad rõõmustaksid ja teaksid, kellele oma lootus panna.

Taavet palub, et Jumal, kes teda seni on hoidnud ja kelle teedel ta on püüdnud käia, aitaks teda ka edaspidi, sest järjekordne häda võib juba esile kerkida. Ning siis ei tule jääda enesehaletsusse, vaid pöörduda ikka ja jälle halastava Jumala poole.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtiskle, mil viisil annab sinu isikliku elu lugu võimaluse jagada Jumala lugu teistega. Jaga seda täna kellegagi.

* * *

JUMAL EESKUJUKS

Ülestõusmisnädala laupäev – 22. aprill

Varem te olite pimedus, nüüd aga olete valgus Issandas. Käige nagu valguse lapsed – valguse vili on ju igasuguses headuses ja õigluses ja tões. Ef 5:8,9

Paulus kasutab vastandamist, et näidata vahet selle vahel, mis “enne” oli õige ja mis on nüüd saanud tõeks uskujatele (vrd Ef 2:1-10,11-20).

“Jumal on valgus” (1Jh 1:5). Valgus väljendab tema majesteetlikkust, au (1Tm 6:16) ja täielikku pühadust, samuti aga ka tõde selles, et ta soovib ilmutada end inimkonnale (Ps 43:3).

Valgus peletab alati eemale pimeduse, niisiis kõik, mis meil on vaja teha, on elada nagu valguse lapsed. Peaksime hoiduma inimestest, kes tunnevad huvi tegevuste vastu, mis lähtuvad kurjast. “Vennad, ärge olge lapsed mõtlemise poolest! Olge lapsed kurjas, mõtlemise poolest aga täiskasvanud!” (1Kr 14:20).

Selle asemel tuleks olla keskendunud Kristusele: see hõlmab soovi Talle meelepärane olla (Ef 5:10), ja seega otsust erinevates olukordades Tema tahtes selgusele jõuda. “Seepärast ärge olge rumalad, vaid mõistke, mis on Issanda tahtmine.” (Ef 5:17).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Vaimuga täidetud olemine on midagi enamat, kui ratsionaalselt lahendusi välja mõelda. Leia vaikne koht ja puista oma süda Issanda ees välja, paludes Tal valada oma Vaim sinu peale.

* * *

 

LISA TEADMISED

II ÜLESTÕUSMISPÜHA TSÜKKEL

Vaiksele Laupäevale järgneb kristlaste võidupüha, kõige suurem rõõmupüha aastas – Kristuse ülestõusmispüha. Selle püha sõnum on: Kristus on üles tõusnud! Ta on tõesti üles tõusnud!

Vaikse Laupäeva ja 1. ülestõusmispüha vahelisel ööl peetakse mõnel pool vigiiliat. Valvatakse kogu öö, oodates ülestõusmispüha hommiku saabumist. Pimedasse või hämarasse kirikusse tuuakse paasaküünal, mis väljendab Kristuse ülestõusmise valguse saabumist koguduse keskele. Selle valguse ees taandub surma ja patu pimedus. Eestis on mõnel pool kombeks koguneda varahommikusele jumalateenistusele päikesetõusu ajal. Samuti on ülestõusmispüha teenistusel toimunud vanakirikliku tava kohaselt katehhumeenide (ristimiseelse õpetuse läbinute) ristimine.

Piibliteksid kõnelevad sellest päevast, et mõned naised läksid Jeesuse hauale, et surnukeha kombekohaselt matmiseks õli ja lõhnarohtudega võida, kuid ei leidnud Jeesust eest. Neile ilmus ingel, kes teatas, et Kristus on surnuist üles tõusnud (Mk 16:1-8; Mt 28:1-10: Lk 24:1-12; Jh 20:1-10). Liturgiline värv on valge. Kirik ja altar kaunistatakse rohkete lilledega.

Esmaspäeval ehk 2. ülestõsumispühal meenutatakse ülestõusnud Jeesuse ilmumist jüngritele Emmause teel (Lk 24:13-35), Maarja Magdaleenale (Jh 20:11-18) ja naistele (Mt 28:8-15). Tema ilmumised veenavad jüngreid Issanda ülestõusmises ja jätkuvas ligiolus.

Ülestõusmispühadele järgneb ülestõusmisaeg – pühapäevad pärast ülestõusmispühi. See rõõmuaeg kestab 50 päeva (7 pühapäeva), kuni nelipühani. Liturgiline värv on kogu selle aja valge.

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

II. JUMAL
Jumala kolmainsus

Kolmainu Jumala all me mõtleme tema kolmik-isikulist olemasolu Isa, Poja ja Püha Vaimuna, – kolm erinevat Isikut ühes Jumalas.
Isa on Jumal (1Pt 1:2) ja nägematu Jumala täiuslikkus (Jh 1:18).
Poeg on Jumal (Hb 1:8) ja Jumala täiuslikkus ilmutatud lihas (Jh 1:14).
Püha Vaim on Jumal (Ap 5:3,4) ja Jumala täiuslikkus, kes toimib inimeludes, andes märku patu pärast (Jh 16:12-15)
Kolmainsuse doktriin ei ole väga esiletulev Vana Testamendis, kuid on väljendatud lauses: “Tehkem inimesed …” (1Ms 1:26).
Kolmainsuse doktriin tuleb esile Uue Testamendis. Mt 3:16, 17 kõneldakse Kristuse ristimisest vees, Isa kõneleb taevast ja Püha Vaim laskub alla tuvi näol. Me peame ristima “Isa, Poja ja Püha Vaimu nimesse” (mitte nimedesse), (Mt 28:19).
Iga looming vihjab Kolmainsuse doktriinile. Loomingus esineb ruum, aine ja aeg ühes tervikus. Ruumi saab mõõta pikkuse, kõrguse ja laiusega. Aine on määratletud energia, liikumise ja nähtumusega. Aega iseloomustab mineviku, oleviku ja tuleviku – samas ajas. Inimene on ihu, hing ja vaim (1Ts 5:23).
Pühasse Kolmainsusesse kuuluvad Isa, Poeg ja Püha Vaim.

Tallinna vanalinna kirikute Ristitee rännak

Suurel Reedel, 14. aprillil kell 12.30 algab läbi Tallinna vanalinna kirikute Ristitee rännak.

Kutsume kaasa käima Suurel Reedel Jeesuse Kristuse Ristiteed. Koos mõtisklustega läbime 14 peatuspunkti Tallinna vanalinna kirikutes, mõtleme kannatusele, lunastusele ja meie Päästjale.

Suure Reede Ristitee algab 14. aprillil kl 12.30 Tallinna Jaani kirikust, läheb üle Vabaduse väljaku ja Raekoja platsi Peeter-Pauli katedraali ning minnes edasi Oleviste kirikusse, jõutakse välja Tallinna Toomkirikusse.

Suur Reede on Jeesuse surmapäeva mälestamine ja kannatusteel kaasaskäimine. Suurele Reedele järgnev Vaikne Laupäev juhatab sisse kiriku kõige olulisem püha Ülestõusmispüha.
Ülestõusmispühaga tähistatakse Kristuse ülestõusmist, surma võitmist ja igavese elu toojat.

Arho Tuhkru
EELK Tallinna praostkonna abipraost

Päeva Sõnum nr. 28. 15. nädal: 9. – 15. aprill 2017

AUKUNINGA ALANDUSTEE

Paastuaja 6. pühapäev

Suur Nädal

Meelespeetav kirjakoht: Ja nõnda nagu Mooses ülendas kõrbes vaskmao, nõnda peab ülendatama Inimese Poeg, et igaühel, kes usub, oleks Temas igavene elu. Jh 3:14,15

Mõtle sõnadele: Ja Issand ütles Moosesele: “Tee enesele madu ja pane see ridva otsa, siis jääb elama iga salvatu, kes seda vaatab!” Ja Mooses tegi vaskmao ning pani selle ridva otsa. Kui siis madu oli salvanud kedagi, aga too vaatas vaskmadu, siis ta jäi elama. (4Ms 21:8,9) Ja kui mind maa pealt ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde. (Jh 12:32) Kes usub ja on ristitud, see päästetakse, aga kes ei usu, mõistetakse hukka. (Mk 16:16)

Võrdlus madude looga Vanast Testamendist näitab Kristuse risti võimu. 4. Moosese raamatust (21:8,9) loeme, kuidas Egiptusest põgenenud rahvas nurises raske elu üle kõrbes ja sai karistuseks terve karja mürgiseid madusid. Jumala käsu peale voolis Mooses vasest mao ja pani selle ridva otsa, nii et see oli kõigile nähtav. Ja kui elav uss kedagi nõelas, pidi see tõstma pilgu Moosese vaskmao poole. Sellega muutus mürk kahjutuks. Ka Kristuse ristile Kolgata künkal – nähtavaks tõstetud kõigile, kes mööda lähevad – aitab kurja hammustuse vastu. Kui patt nõelab, siis peab kinnitama pilgu ristilöödud Jeesusele. See puhastab mürgist ja parandab haavad.

Kirikutornis seisab rist. Paljudes kristlikes maades püstitakse riste ka tee äärde, põllule, küla- või linnaväravasse. Need tuletavad meelde, kus on pääste. Ka ristid surnuaial on märgiks, et Jumalast tuleb jõud, mis aitab võita ka kõik valu.

* * *

RÕÕMUSTA PÄÄSTE ÜLE

Pühapäev – 9. aprill

Palmipuudepüha

Palmipuudepüha ja 1. advendipühapäeva evangeeliumitekstid jutustavad samast sündmusest. Kristuse avalik tegevus oli algusest peale suunatud Tema elu viimastele päevadele.

Pühapäeva nimetus (ld dominica palmarum) tuleb päeva evangeeliumist, kus kirjeldatakse, kuidas inimesed tervitasid Jeruusalemma saabuvat Jeesust palmiokstega. Selle sündmuse meenutamiseks on palmipuudepühal toodud kirikusse palmioksi ja neist valmistatud kaunistusi. Neid on kantud ka palmipuudepüha protsessioonil. Põhjapoolsemates maades on palmiokste asemel kasutatud pajuoksi. Sellepärast on eesti keeles seda püha rahvapäraselt kutsutud ka urbepäevaks.

Palmipuudepühaga algab Aukuninga alandustee. Betaanias võitud Jeesus läheb Jeruusalemma vastu kannatusele ja surmale. Aga just see sai võidu ja lootuse märgiks, mida ka palmioksad sümboliseerivad. Palmipuudepühal asub Kristuse Kirik teele, et elada kaasa Kristuse viimasele eluetapile. Algab Suur Nädal ehk Vaikne Nädal.

Ole väga rõõmus, Siioni tütar, hõiska, Jeruusalemma tütar! Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja. Tema on alandlik ja sõidab eesli seljas, emaeesli sälu seljas. Sk 9:9

Ajaloost teame, et suurriigid kasutavad jätkuvalt jõudu ning vägivalda oma eesmärkide saavutamiseks – on see siis piiride laiendamine või mõjuvõimu kasvatamine. Sakarja üheksas peatükk räägib kahelaadsest sõjapidamisest. Peatükk algab vägivaldse sõjapidamise kirjeldamisega.

Nii kohutav kui inimeste julmus ka on, jääb Jumal ka ajaloo Jumalaks, kes meie viha pöörab oma eesmärkide teenistusse. Miks aga inimeste viha nii hirmsaid tagajärgi toob on väga suur küsimus. Kurja, mis ikka ja jälle inimeste keskel mõistmatult suure meelevalla saab, ei oska me ära seletada, kuid see musedab meid. Kui aga kõigele vaatamata jaksame maailma kohutavuse keskel ikkagi otsida ja oodata armulist Jumalat, võime näha saada teistsuguseid sõdijaid.

Viimse võidu kuningas ei ratsuta sõjaratsul, vaid ta hävitab sõjaratsud ratsutades ise rahuhobusel, vähenõudlikul tööloomal – eeslil. Tema sõjariistad on alandlikkus ja rahu. Rahu, andeksandmise ja lepituse sõjamees peab läbi minema kannatustest, kuid ta saab võidu – õigena ja võidukana. Millal tuleb see aeg, mille kohta öeldakse: “Kui kauniks ja imeliseks on saanud maa!”

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Täna Jumalat tema plaanide eest sinu elus ja kogu maailmas. Palu, et ta võiks kinnitada su usku nende täielikku teostumisse.

* * *

SUUR ehk VAIKNE NÄDAL

Palmipuudepühal asub Kristuse kirik teele, et elada kaasa Kristuse viimasele eluetapile. Sellega algab suur nädal ehk vaikne nädal. Selle mõte on süvenemine elu ja surma, kurbuse ja rõõmu, teiste eest elamise ja kannatamise olemusse. Lõuna-Eesti rahvapärimuse järgi kehtis vaiksel nädalal mürarikaste tööde ja kolistamise keeld.

JEESUS KETSEMANIS

Suure nädala esmaspäev – 10. aprill

Ta alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani. Fl 2:8

Tema on meid kutsunud. Ta on meile andnud teada Jeesusest Kristusest, kes “olles Jumala kuju, ei arvanud osaks olla Jumalaga võrdne, vaid loobus iseenese olust, võttes orja kuju, saades inimese sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena. Ta alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani” (Fl 2:6-8). Mismoodi muudab see meie elu?

Kristuse ristist sai uks, mille kaudu inimene siseneb jumalikku ellu. Kristus tõusis surnuist ja omandas ülestõusmise läbi õiguse anda igavene elu kõigile, kes tulevad kahetsedes Tema juurde. Kristus tõusis taevasse, tagasi oma jumalikku ausse, mitte ainult kui Jumala Poeg, vaid ka kui Inimese Poeg ning avas sellega inimestele taas tee Taevase Isa juurde.
Kui Jeesus tõusis taevasse, varjasid pilved ta jüngrite eest. Ka täna ei näe me Jeesust oma maiste silmadega, kuid teame, et Ta on meiega. Ta on taevas ja maa peal, Ta on igavikus ja ometi ka meiega meie maises elus.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Millised on kristliku elu peamised põhimõtted? Esiteks – alandlikkus; teiseks- alandlikkus; kolmandaks – alandlikkus!” (Augustinus) Kui suur on sinu tahe teenida teisi? Palu, et Jumal annaks ja lisaks sulle alandlikkuse armu.

* * *

JEESUS KOHTU EES

Suure nädala teisipäev – 11. aprill

Jeesus ütles: “Mina olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma annaksin tunnistust tõe kohta. Igaüks, kes on tõe seest, kuuleb minu häält.” Jh 18:37

Jeesus on Kuningas, ainus valitseja, kelle sõnal on absoluutne väärtus. Kui rahvas tahab Teda leibade paljukstegemise järel kuningatroonile panna, põgeneb Ta eest ära, sest pakutav troon oli liiga maine – ainult poliitiline. Kuid Palmipuudepüha hommikul saabub Ta Jeruusalemma nagu Messias-Kuningas ja lubab rahvahulgal juubeldada. Nüüd, surma eel, tunnistab Ta, et Ta on tõesti Kuningas. Esimest korda annab Ta endale selle tiitli. Tähelepanuväärne on koht, kus see sünnib: pagana majas!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta nende eest, kelle maailmavaade põrkab kokku Jeesuse omaga, eriti võimunäljas ja kahtlevate inimeste eest.

* * *

JEESUS MÕISTETAKSE SURMA

Suure nädala kolmapäev – 12. aprill

Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. Rm 5:8

Jumal annab meile tunda, kui suur tema armastus meie vastu on. Ja siis peaksime meie veel kahtlema, et me aust osa saame? Või et me veel karistuskohtu alla langeme? Mõtle, mida Jumal teeb. Meie olime ülekohtuselt kõiki Jumala korraldusi eiranud, tema vastu sõnakuulmatud olnud, kuid siis tõi Jumal ise lepitusohvri meie surmaväärt kuriteo eest, kuna ta oma Poja meie eest ära andis. Kui palju kindlamini päästetakse meid karistuskohtust nüüd, kuna oleme osaduses elava Jumalaga.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Issand, Sa oled meid iseenda jaoks loonud, ja meie südamed ei leia rahu kusagil mujal kui Sinus.” (Augustinus)

* * *

PÜHA ARMULAUD

Suur Neljapäev – 13. aprill

Suur Neljapäev on ülestõusmispüha tsükli pöördepunktiks. Tuhkapäeval alanud patukahetsusaeg lõpeb tänase armulauateenistusega. Ühtlasi algab Suure Neljapäeva jumalateenistusega risti ja ülestõusmise paasapüha, ülestõusmispüha õhtuni kestev kolmepäevane püha (ld Triduum sacrum, Triduum paschale), mis väljendab Kristuse ristisurma ja ülestõusmise kokkukuuluvust.

Suur Neljapäev erineb oma iseloomult Suure Nädala teistest päevadest. Piiblilugemiste peateemaks on armulaua seadmine, mis annab teenistusele piduliku ja rõõmsa tooni. Lisaks on väga vana traditsioon meenutada Suurel Neljapäeval Jeesust, kes peseb oma jüngrite jalgu. Päeva ladinakeelne nimi dies viridium (“roheliste [okste] päev”) viitab Suurele Neljapäevale kui traditsioonilisele pihil käimise päevale. Armulauaosadusest välja jäetud inimesed võeti tagasi koguduse osadusse ja nad said uuesti Kristus-viinapuu värsketeks oksteks.

Jeesus ütleb: “Jumala leib on see, kes tuleb taevast alla ja annab maailmale elu.” Jh 6:33

Jeesuse sõnad rahvale tuletavad siin meelde kõnelust Samaaria naisega (Jh 4:11-15), mille peateemaks on eluvesi. Siin on juttu leivast, mis tuleb taevast ja annab elu. Samaaria naine võrdles Jeesust esiisa Jaakobiga. Seekord kerkib esile Moosese aukartustäratav kuju (Jh 6:28-34). Jeesus on võimsam kui Mooses ja Ta annab seda selgelt mõista.

Mooses ei ole kunagi julgenud väita, et ta annab hävimatut toitu, toitu, mis jääbigavese eluni. Jeesus lubab palju rohkem kui Mooses, kes tõotas kuningriiki, maad, kus jooksevad piima ja mett, ajalist rahu, rohkearvulist järelpõlve, keha tervist ja kõiki muud selle maailma hüvesid, mis kaovad koos selle maailmaga. Kristuse toit sellevastu kestab igavesti.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Küsi endalt, mida sa tegelikult vajad, ja siis otsi Jumala perspektiivi tänases päevas.

* * *

JUMALA TALL

Suur Reede – 14. aprill

Suur Reede on Kristuse surmapäev, mil Kirik elab tõsiduses ja leinas. Ometi ei ole see päev lohutamatusega märgitud. Suure Reede sõnum on: Kristus on surnud meie eest ja toonud meile lepituse. Kristuse rist on usklikele elu märgiks.

Sõdurid torkasid äädikaga immutatud käsna iisopi roo otsa ja ulatasid selle Jeesuse suu juurde. Kui nüüd Jeesus oli võtnud äädikat, ütles Ta: “See on lõpetatud!” ja, langetanud pea, heitis hinge. Jh 19:29,30

Ka janumotiiv on Vana Testamendis ette nähtud, “… vaid nad andsid mulle süüa mürkrohtu ja mu janus nad jootsid mind äädikaga.” (Ps 69:22) Äädikas ei ole siin arvatavasti vedelik, mida meie tsivilisatsioonis selle nime all tuntakse, vaid odav hapu vein, mida segati veega ja millega kustutati surijate janu, võib-olla just selleks, et nad liiga kiiresti ei sureks. Aga Jeesuse füüsiline janu, mida põhjustab raske dehüdratatsioon ehk seisund, kui kehas ei ole piisavalt vett, sümboliseerib vaimset janu Isa tahte täitmise järele. Põletavat soovi näha inimkonda paremana. Võimelisena vastu võtma Jumala pakutud kätt, mis tahab meid tõsta välja kõigest viletsusest.

Jeesus sureb kogu inimkonna pattude eest. Ka nende eest, kes Teda on hukka mõistnud ja risti löönud. Tema ülesanne on nüüd täidetud ja Ta sureb rahulikult, vaatamata füüsilistele valudele.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meid kutsutakse peatuma risti all ja jälgima surevat Jeesust, Tema võimast ohverdust. Kiida Jumalat, et Jeesus muudab häbi ja lüüasaamise risti vabastavaks trooniks, millelt Ta õnnistab kõiki inimesi.

* * *

JEESUS ON HAUAS

Vaikne Laupäev – 15. aprill

Vaikse Laupäeva teema on Jeesuse viibimine hauas ja surmavallas. Oma surma ja ülestõusmisega võitis Kristus surma võimu ja vabastas need, kes loodavad Tema peale.

Ma tean, et mu Lunastaja elab, ja Tema jääb viimsena põrmu peale seisma. Ii 19:25

Iiobi aus vastasseis (Ii 19) Jumalaga on šokeeriv, kuid see on vältimatu esimene samm. Ära lase võltsvagadusel tulla oma teele.

Miks on nii, et kuigi Iiob süüdistab Jumalat selles, et too kohtleb teda nagu võrdset (s 11), igatseb ta ka olla Tema poolt päästetud (s 7)? Kui Iiob ei näe õigust (s 7), kuidas ta siis teab, et Lunastaja elab ja saab alati olema (s 25)?

Alles siis, kui Iiob heidab ära oma sõprade silmakirjalikud arutlused, võime näha tema tõelise suhte algust Jumalaga. Peatüki kulgedes vastandub Iiob nende ilukõnele oma kannatuste karmi tõega. Aeglaselt, hoolimata Iiobi väitest, et Jumal on selle kõige põhjustaja (s 6), hakkame aimama et see, mida Iiob kõige rohkem ihaldab, on endise olukorra taastumine. Oma perekonna ja oma tervise loomulikult. Kuid kõige enam soovib ta oma suhte taastumist Jumalaga, keda ta kutsub Lunastajaks, Päästjaks (s 25).

Selle punktini jõudmiseks peab aga Iiob kõigepealt konfronteeruma oma enda vihaga. Ta teab oma piina allikat. Jumal on seda teinud ja Iiob ei lakka seda ütlemast. Kui ta seda teeks, oleks religioossus talle olulisem kui ausus. Selle teadmisega tuleb suurem tõde, Iiobi päästja ka kaitseb teda. Oma haavatud kehast näeb siiski Jumalat (s 27).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ilma aususeta ei leia me kunagi tõde. Anna Jumalale kõik oma emotsioonid, mitte ainult head.

* * *

  

LISA TEADMISED

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

II. JUMAL
Jumala arm.

Arm on Jumala halastus ja armastus tegevuses. Halastus on negatiivne ja armastus on positiivne, kuid koos nad moodustavad armu. Osutada halastust armastuses on arm. Jumal osutas halastust armastuses, kui ta saatis oma Poja, kes kandis meie patud oma ihus ristile (Jh 3:16).
1. Jumala arm päästab Sest ma olen veendunud, et ei surm ega elu, ei inglid ega peainglid, ei praegused ega tulevased, ei väed, ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas. (Rm 8:38,39)
2. Jumala arm on tingimusteta Sest teie olete armu läbi päästetud usu kaudu – ja see ei ole teist enestest, vaid see on and Jumalalt (Ef 2:8)
3. Jumala arm on piisav Kuid tema ütles mulle: “Sulle piisab minu armust, sest nõtruses saab vägi täielikuks.” Nii ma siis kiitlen meelsamini oma nõtrusest, et Kristuse vägi laskuks elama minu peale. (2Kr 12:9)
4. Jumala arm ei eelista kedagi Vaim ja mõrsja ütlevad: “Tule!” Ja see, kes kuuleb, öelgu: “Tule!” Ja januneja tulgu! Kes tahab, võtku eluvett ilma tasuta! (Ilm 22:17)
5. Jumala arm teeb õigeks Sest kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest ning mõistetakse õigeks tema armust päris muidu, lunastuse kaudu, mis on Kristuses Jeesuses (Rm 3:23,24)
6. Jumala arm muudab meid pärijaks Meie, tema armust õigeks saanud, oleksime igavese elu pärijaiks lootuse põhjal (Tt 3:7)
7. Jumala arm õpetab usklikku elama Jumala arm on ilmunud päästvana kõigile inimestele ja kasvatab meid, et me, öeldes lahti jumalakartmatusest ja ilmalikest himudest, elaksime praegusel ajal mõõdukalt ja õiglaselt ja jumalakartlikult (Tt 2:11,12)

Jumala arm ei ole midagi vähemat kui Jumala tingimusteta armastus, mis on väljendatud tema Poja – meie Päästja – kinkimises inimkonnale. See on Jumala armastus, mida patune inimene pole ära teeninud.

Palveleht. 9. – 15. aprill 2017

Nädala teema: Aukuninga alandustee

Kiitus/ülistus – aeg, kiita Jumalat.
Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.
Koht/kohad Piiblist: Psalm 22:2-6
2 Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mu maha jätsid?
Kaugel mu päästest on mu oigamissõnad.
3 Mu Jumal, päeval ma hüüan, aga sa ei vasta, ja ööselgi, kuid ei leia enesele rahu.
4 Ja ometi oled sina püha, kelle trooniks on Iisraeli kiituslaulud.
5 Sinu peale lootsid meie esiisad, lootsid, ja sina päästsid nad;
6 nad kisendasid sinu poole ja pääsesid, nad lootsid sinu peale ega jäänud häbisse.

Pauluse kirjast filiplastele 2:5-11
5 Mõtelge iseenestes sedasama, mida Kristuses Jeesuses:
6 kes, olles Jumala kuju, ei arvanud osaks olla Jumalaga võrdne,
7 vaid loobus iseenese olust, võttes orja kuju,
saades inimese sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena.
8 Ta alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani.
9 Seepärast on Jumal tõstnud ta kõrgemaks kõrgest
ja annetanud talle selle nime, mis on üle iga nime,
10 et Jeesuse nimes nõtkuks iga põlv nii taevas kui maa peal kui maa all,
11 ja et iga keel tunnistaks: Jeesus Kristus on Issand – Jumala Isa kirkuseks.

Patutunnistus – vaikne palve.
Kirjakoht, millele vaikses palves toetuda on: Psalm 25:18
18 Vaata mu viletsust ja mu vaeva ja anna andeks kõik mu patud!

Pärast vaikset palvet võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:7
7 Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat.
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Tänu jätkuva armu-ja rahuaja eest meie maal. Täname Jeesuse Kristuse eest, kes alandas iseennast ning suri ristil meie pattude ning eksimuste eest. Tema on meid oma kannatuse ja surma läbi vabaks ostnud kogu patust ning Kristusesse uskudes saame osa igavesest elust. Tänu, et tohime usaldada ennast täiesti Jeesuse Kristuse hoolde ning teada, et Tema peab hoolt meie eest. Tänu, et meil on palveid kuulev Jumal. Tänu Jumala Sõna, pühade sakramentide ning koguduse osaduse eest. Tänu leerilaste eest. Tänu iga koguduse liikme eest. Tänu Jumalale kõige eest!

Eestpalve aeg
Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Johannese evangeelium 3:14b,15
Nõnda peab ülendatama Inimese Poeg,
15 et igaühel, kes usub, oleks Temas igavene elu.
Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Jesaja 50:4-10
4 Issand Jumal on mulle andnud õpetatud keele,
et ma oskaksin vastata väsinule, virgutada teda sõnaga.
Ta äratab igal hommikul, ta äratab mu kõrva, et ma kuuleksin õpilaste kombel.
5 Issand Jumal avas mu kõrva ja ma ei ole vastu pannud, ma ei ole taganenud.
6 Ma andsin oma selja peksjaile ja põsed neile, kes katkusid karvu,
ma ei peitnud oma palet teotuse ja sülje eest.
7 Issand Jumal aitab mind: seepärast ma ei jäänud häbisse, seepärast ma muutsin oma näo otsekui ränikiviks, sest ma teadsin, et ma ei jää häbisse,
8 et mu õigusemõistja on ligidal. Kes tahab minuga riielda?
Astugem üheskoos ette! Kes on mu vastane? Tulgu ta mu juurde!
9 Vaata, Issand Jumal aitab mind! Kes võib mind süüdi mõista?
Vaata, nad kõik kuluvad nagu rüü, koi sööb nad.
10 Kes teist kardab Issandat, see kuulgu tema sulase häält; kes käib pimeduses
ja kel puudub valgusekuma, see lootku Issanda nime peale ja toetugu oma Jumalale.
Palume Jumala õnnistust ja hoidmist algaval Suurel nädalal koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule ning kõikidele leerilastele. Issand aita, et meil oleks võimalust toetada nii kaasinimest kui kogudust. Palume Jumalalt õnnistust ja jõudu inimestele, kes kannatavad. Palume Jumalalt tervist, jõudu ja hingerahu kõigile, kes seda vajavad. Aita, et kannatustes ja katsumustes oleks Kristus meile väga lähedal. Palume tröösti leinajatele. Palume Jumala ligiolu kõigile kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Kingi kindlat usku, et meie jääv kodu on taevas. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Palvesse kanname koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning aseesimehe Andra Indriksoni ning nende pered. Palvetame Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti eest. Samuti kanname palvesse Nõmme Rahu kiriku organisti Imbi Laasi ja Nõmme Lunastaja kiriku organistid Andres Uibo ja Aivar Sõerdi. Palvetame, et tee Nõmme Rahu koguduse osadusse leiaksid kõik inimesed, kellel see mingil põhjusel on katkenud või keda elu ja töö on toonud Eestimaa eri paigust Tallinnasse – Nõmmele. Palvetame Nõmme Rahu koguduse sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis ning Ilumäel. Palvetame Sambia maa ja rahva eest, eriti orbude ning pastoriperede eest.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Johannese evangeelium 12:1-8
1 Kuus päeva enne paasapühi tuli Jeesus Betaaniasse, kus elas
Laatsarus, kelle Jeesus oli surnuist üles äratanud.
2 Nad tegid siis temale seal lõunasöögi ja Marta teenis.
Laatsarus oli aga üks neist, kes koos Jeesusega lauas istusid.
3 Maarja võttis nüüd naela ehtsat, hinnalist nardisalvi, võidis
Jeesuse jalgu ja kuivatas neid oma juustega, ning koda täitus salvi lõhnast.
4 Aga üks ta jüngritest, Juudas Iskariot, kes valmistus teda ära andma, ütles:
5 „Miks seda salvi ei ole kolmesaja teenari eest müüdud ja rahaantud vaestele?”
6 Aga seda ta ei öelnud vaestest hoolimise pärast, vaid et ta oli
varas; kukruhoidjana ta poetas kõrvale sissepandut.
7 Siis ütles Jeesus: „Jäta naine rahule, et ta seda hoiaks minu matmise päevaks.
8 Vaeseid on ju alati teie juures, aga mind ei ole teil alati.”
Palume armuaja jätku meie maale ja rahvale. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme. Õnnistust ning tööd palume töötutele. Jumalakartust ja armastust palume meie riigi juhtidele. Palume Jumala õnnistust Suure nädala jumalateenistustele ja muudele ettevõtmistele ning palume, et sõnum ristilöödud ja ülestõusnud Jeesusest Kristusest, elutoojast, võiks jõuda inimesteni. Palves Jumala ette kanname Ristitee, mis saab alguse Suurel Reedel kell 12.30 Tallinna Jaani kirikust.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on:
1. Pauluse kirjast tessalooniklastele 5:18
18 tänage kõige eest – sest see on, mida Jumal teilt tahab Jeesuses Kristuses!
Palume õnnistust igale palvetavale inimesele ja kõigile, kelle eest palvetatakse! Palume, et meie palved oleksid täidetud tänust.

Päeva Sõnum. 2. – 8. aprill 2017 (Nr. 27)

KANNATUSE PÜHAPÄEV

14. nädal: 2. – 8. aprill 2017
Paastuaja 5. pühapäev. Judica

Nimetus Judica (“mõista mulle õigust”) on võetud psalmi antifoni algusest (Ps 43:1).

Kannatuse pühapäevaga (ld dominica passionis) algab Suure Nädala lõpuni jätkuv kannatusaeg. Jeesuse kaasaegsed ei mõistnud Tema olemust ega ülesannet, aga kivi, mille ehitajad tunnistasid kõlbmatuks, saab nurgakiviks, millele toetub Kristuse Kirik. Jeesus on uue lepingu vahemees. Ta on surnud, et kokku koguda kõik laiali pillutatud Jumala lapsed.

Meelespeetav kirjakoht: Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest! Mt 20:28

Mõtle sõnadele: .See on minu lepinguveri, mis valatakse paljude eest pattude andeksandmiseks! (Mt 26:28) Aga seda ta ei öelnud iseenesest, vaid tolle aasta ülempreestrina kuulutas prohvetlikult, et Jeesusel tuleb surra rahva eest. (Jh 11:51)
Olgu teil samasugune meel, mis oli ka Kristusel Jeesusel, kes, kuigi ta oli Jumala nägu, ei arvanud saagiks olla Jumalaga ühesugune, vaid loobus iseenese olust ning võttis orja näo, saades inimeste sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena; ta alandas iseennast, saades sõnakuulelikuks surmani, pealegi ristisurmani. (Fl 2:5-8)

Jumala kuningriigi väärtused on teistsugused. Jüngritel läks sellest arusaamisega aega – ja samamoodi läheb ka meil. Alates Peetruse äratundmisest ning tunnistusest Jeesuse kui Kristuse kohta (Mt 16:13-16), oli Jeesus kannatlikult õpetanud jüngritele milline oli Tema missioon ning mida tähendas olla Tema järgija. Tänases kirjakohas tekib kontrast Jeesuse eeskujul antud teeniva ning ennastohverdava juhtimisviisi ning jüngrite ambitsioonika, “mina-esimeseks” püüdluste vahel.

Jumala kuningriik on täis üllatusi. Jah, Jeesus, nende juht oli teel Jeruusalemma, sellesse piirkondliku võimu kantsi – aga mitte selleks, et hävitada roomlased ja saada kroonitud kuningaks. Selle asemel ootasid kauaoodatud Messiat pilked, piitsutamine ning ristilöömine. Tundus, et Teda ning Ta jüngreid ei oodanud miski muu peale lüüasaamise ning häbi. Ometi näib, et jüngrid ei märganud (või ei taibanud), et see, mida Jeesus tõotab, on teistlaadi võit. Jüngrid unistasid sellele maailmale kohasest staatusest. Jaakobus ja Johannes teevad lausa lobi, et saada parimatele positsioonidele (Mk 10:35-45). Jeesus küll viitab vastates kerge irooniaga mõjuvõimsate valitsejate joogikarikale, aga mehed ei saa sellest aru. Teiste jüngrite meelepaha põhjus lähtus pigem kadedusest, mitte aga Jumala kuningriigi mõistmisest.
Jeesuse ohvrikarikast – mis sisaldas Tema elu, mis valati välja teiste eest – sellest kannatusest aga said osa nii Jaakobus (kes mõrvati Heroodes Agrippa poolt; Ap 12:2), kui ka Johannes (peale pikka Jumalale elatud elu, mille juurde kuulus ka pagendamine Patmosele).

Ärge otsige maapealset positsiooni, hoiatab Jeesus, pakkudes meile midagi oluliselt suuremat. Laiendades oma õpetust selle kohta, et “viimased saavad esimesteks” (Mt 19:30; 20:16), näitab Jeesus, et tõeline kuningriigi elu seisneb teiste vabatahtlikus teenimises, nende armastamises – vajadusel isegi oma elu hinnaga. See on eeskuju, mille Jeesus meile andis, ohverdades oma elu lunarahaks meie eest, et meie võiksime osa saada ülestõusmise rõõmust.

* * *

TEEKONNA LÕPP PAISTA

Pühapäev – 2. aprill

Jeruusalemm, Jeruusalemm, kes sa tapad prohveteid ja viskad kividega surnuks neid, kes su juurde on läkitatud! Kui palju kordi olen ma tahtnud koguda su lapsi, otsekui kana kogub oma poegi tiibade alla, aga teie ei ole tahtnud! Lk 13:34

Luukase soov on meile meelde tuletada, et kõik sündmused, mida ta kirjeldab on Jeesuse samm-sammult kulgeva ning Jeruusalemma poole viiva teekonna erinevad osad. Seda tausta on oluline kõige kirjeldatu puhul meeles pidada. Ja aeg-ajalt, nagu ka tänases kirjakohas, meenutab ta meile, mis tõeliselt kaalul on.

Vastuseks variseride hoiatusele Heroodese vandenõu kohta, avab Jeesus oma südame, ilmutades täielikku kartmatust: selline ennasttäis marionett nagu Heroodes Antipas Galileast, ei hirmut teda; ning absoluutset otsusekindlust täita iga aspekt oma teenimistööst; täide viia iga tervendamine ja vaimude väljaajamine kogu teekonnal kuni lõpuni. Jeesuse otsustavus saab jõudu tema kirglikust kuuletumisest Jumala kutsele: salmis Lk 13:33 ütleb ta, “Siiski, ma pean rändama veel täna ja homme ja ülehomme…” – see on sõnakuulelikkus, mis viib ta otse surma, nii nagu ka kõiki teisi põlatud prohveteid, kes hukkusid jäädes sõnakuulelikuks Jumala kutsele (vt Lk 9:22,33).

Viimaks ilmutab Jeesus südantlähestavat igatsust Jeruusalemma järele. Ta teab, et seal ta reedetakse ning lüüakse risti, kuid kuidas ta igatseb, et see kõik võiks olla teisiti!
Jeruusalemm tunneb ta ära – näeb teda tõeliselt – alles siis kui ta tuleb Kohtumõistjana, mitte Päästjana. Tragöödia ning kaotus on sel teekonnal osad mis viivad ausse ning taastamisse, Jeesuse jaoks….ja ka meie jaoks!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mis on olnud suurim südamevalu su elus? Kui räägid sellest Jumalale, kuula, mida Tema sulle räägib oma suurima südamevalu kohta

* * *

ANNA OMA OLUKORD JUMALA KOHTUSSE

Esmaspäev – 3. aprill

Mõista mulle õigust, oh Jumal, ja aja mu asja halastamatu rahva vastu! Ps 43:1

See on suur tund, kui haarame kinni Jumalast kui ainsast lootusest. Psalmi autoril oli maailmas tegemist “halastamata rahvaga”, “petise mehega”. Kes need ülekohtused olid? Neid tundis Taavet ja ta kaaslased. Tundis Jumal. Uskliku olukord on raske, sest ta ei saa vastu astuda samade abinõudega. Jeesus ei saanud ega saa ka Jumala kogudus kasutada maailmameetodit.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui meenutad häid aegu oma usuteelt, kas see on segatud kibeda nostalgia või rohke tänuga? Kumb neist annab au Jumalale, rahuldades janu Tema järele?

* * *

KUIDAS ME VASTAME?

Teisipäev – 4. aprill

Ma olen olnud kättesaadav neile, kes mind ei ole nõudnud; ma olen olnud leitav neile, kes mind ei ole otsinud. Js 65:1

Kas oleme samasugused, kui prohvetiaegsed jumalarahva liikmed? Kuigi Jumal oli lähedal, ei huvitanud neid Tema otsimine, vaid nad käitusid otsekui Jumal oleks olnud surnud. Millest selline vastuhakk? Miks tundus neile enese valitud tee palju õigem? Miks see usk ja vaimulik elu, mis neid võlus vihastas Jumalat?

Nende usuelu keskmesse oli asunud õnnelikkus; nad katsid pidulaua õnnejumalannale, ja selle kohta sai prohvet Jumalalt väga järsu sõna: “Need on suits mu sõõrmeis, tuli, mis põleb kogu päeva.” (Js 65:5). Aga neid ei saanud noomida, sest nad ütlesid prohvetile otse näkku: “Jää sinna, kus oled, ära ligine mulle..”. Nad olid nii pühad et keegi ei tohtinud arvustada nende usku. Ja just nende kohta ütleb Issand: ” … sest kui ma hüüdsin, siis te ei vastanud, kui ma rääkisin, siis te ei kuulnud, vaid tegite kurja mu silmis ja valisite, mis oli mulle vastumeelt.” (Js 65:12). Oleks kohutav, kui Jumal peaks sama ütlema meie kohta.

Kohtumõistmise päev tuleb. Ja siis saab ilmsiks, mis jääb püsima ning mis põleb tuhaks, sest on paljas põhk ja õled. Kõiksuguse eksitava ning väära keskel aga oli siiski Jumalal üks jääk
– väike hulk tema kummardajaid, kelle eest Ta hoolitses; valitud kellele ta lubas pärida maa. Nemad oli need, kes otsisid Issandat kogu südamega. Ka praegu on nad sageli halvakspandud, vaesed ja kurjad usklike enamuse silmis.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal oma armastuses on lähedal, on nii ligi, et Teda ei ole vaja otsida kaugelt. Ja et me kindlasti kuuleksime, siis Ta kordab: “Ma olen siin, ma oled siin!” Ta sirutab välja oma vägevad käsivarred ja pakub meile pelgupaika.

* * *

KOKKU LIIDETUD

Kolmapäev – 5. aprill

Kristuses Jeesuses olete teie, kes te varem olite Jumalast võõrdunud, saanud lähedaseks Kristuse vere läbi. Ef 2:13

Suurel osal rahvastel tuleb siin maailmas elada koos kõigi selle maailma piirangutega: neil tuleb taluda katsumusi, kurbust ja lahendada probleeme ilma Jumala tundmiseta, mis aitaks kogu elu tõlgendada uues valguses. Kuid Kristuses Jeesuses kõik mutub. Need, kes olid olnud kaugel – kaugel Jumalast, suur kuristik lahutas neid lepingurahvast -, on nüüd saanud lähedale.

Inimlaste võõrdumise peapõhjus on patt, kristus aga andis end ohvriks kogu maailma pattude eest (Jh 3:16;12:32; 2Kr 5:19; 1Jh 2:2). Tema surma tõttu oli võimalik andeks anda nii juutide kui ka mittejuutide patud, ning mõlemad olid saanud lähedale Jumalale nii nagu ei iial varem, ja mõlemad olid saanud lähedale ka üksteisele. Tõkkeid ei kõrvaldatud mitte üksteisele lähenemisega ega üksteise vastuvõtmisega kummaltki poolt, vaid Kristus tuli ja tegi rahu mõlemate vahel.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta: “Isa Jumal, palun puuduta mu südant, kui ma seda loen, ja muuda mind, et ma tervitaksin lahkelt võõraid, kes võibolla minu arvates seda väärt ei ole, nagu sa oled vastu võtnud mind.”

* * *

JUMALA VÄGI PÄÄSTEKS

Neljapäev – 6. aprill

Kisu mind ära, Issand, mu vaenlaste käest; Sinu kaitse alla ma kipun! Ps 143:9

Kahtlemata olid kunagi selle, 143 psalmi taga tegelikud vaenlased, aga me ei saa ega peagi nendest täpselt teadma. Vaenlastest pääsemiseks on meil vaja näha Jumala palet, kuulda ta heldust ja paluda juhtimist. Osadus, Jumala sõna meenutamine ja palve on uskliku inimese võitlusvahendid.
Kristlane ei saa kaotada lootust, vaid võib alati rõõmsa ja usaldusliku meelega palvetada Jumala poole, kellel on kogu võim ning kes armastab meid Kristuse pärast: “Ärge muretsege ühtigi, vaid teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks tänuütlemisega palumises ja anumises. Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.” (Fl 4:6–7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Alusta tänast kohtumist Jumalaga patukahetsuspalvega, kasutades oma sõnu või mõnd palvet, mida tead. Lõpeta oma kohtumine Jumalaga, tänades Teda oma pääste eest ja andes end taas Tema teenistusse.

* * *

IGATSUS PÜHAKOJA JÄRELE

Reede – 7. aprill

Miks sa oled nii rõhutud, mu hing, ja nii rahutu mu sees? Oota Jumalat, sest ma tahan Teda veel tänada, oma abi ja oma Jumalat! Ps 43:5

“Mispärast Sa tõukasid mu ära? Miks…?” Kui teised enam ei hooli, miks siis Sinagi lakkad seda tegemast? Miks Sa jätad maha mahajäetuid? Miks Sinagi suled oma varalaeka uksed nende eest, kelle eest seda on juba niigi tehtud? Miks Sa ei kõrvalda ohte, mida mina teha ei suuda? Kui mu enda tarkus on otsas, miks siis Sindki ei ole nõu andmas?

Nõnda pärime (endalegi teadmata) hädas olles. Sellelaadsed küsimused aga eeldavad uskumist, et Jumal ei ole meid kaitsmas ega meile vastamas. Kust aga pärineb selline veendumus? Kas oleme eelnevalt õnne, edukust, rahu, rõõmu, õiglust samastanud Jumala lähedaloluga?

Vahetult pärast oma nördimuse ja meeleheite väljendamist Taavet palvetab, “Läkita oma valgus ja oma tõde, need juhatagu mind, need viigu mind Sinu pühale mäele ja Su hoonetesse.” (Ps 43:3). Palve aga eeldab usku, et Jumal kuuleb ja vastab ning tegutseb vastavalt tema igatsusele, (samas ka nii, nagu Jumal igatseb). On õige, kui me ei püüa oma negatiivseid tundeid ja mõtteid olematuks vaikida, vaid julgeme nendega tulla just nimelt Jumala ette, kes ainsana suudab nendele lahenduse tuua. Palves tuleb Taavet Jumala ette, et too viiks ta oma altari ette. Astudes sammu Issanda poole, astub viimanegi samal ajal Taaveti poole.

Hädaolukordadest, mil tundub, et Jumalat pole enam meie lähedal, leiame väljapääsu, kui taasveendume Tema olemasolus. Võime Taavetist võtta eeskuju ka selles, et ta ei keskendunud oma hädadele ja enesehaletsusele, vaid tõstis pilgu üles. Miks sa oled nii rõhutud, mu hing, ja nii rahutu mu sees? Oota Jumalat, sest ma tahan Teda veel tänada, oma abi ja oma Jumalat!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Probleemi käsitlemine ja lahendamine on uskumisviisi küsimus. Mis muu see usk siis on?

* * *

MUL ON JANU

Laupäev – 8. aprill

Läkita oma valgus ja oma tõde, need juhatagu mind, need viigu mind Sinu pühale mäele ja Su hoonetesse. Ps 43:3

Psalmis 43 räägitakse Jumala templi võrratust ilust. Tempel kujutab kristlastele kohta, kus nad kohtuvad Kristusega. See on armulaud. Kristlane januneb elava Jumala järele (Ps 42:3), tulla Jumala altari äärde (Ps 43:4): “Et ma tuleksin Jumala altari äärde, Jumala ette, kes on mu ülim rõõm, ja tänaksin kandlega sind, oh Jumal, minu Jumal!”

Armulaud on kristlase ohvrialtar, kus ta astub elavasse osadusse Jumalaga. Seal ta meenutab, mida Jeesus tegi tema jaoks Kolgata keskmisel ristil, ning võtab isiklikult vastu andeksandmise. Kannatustes olles leiab kristlane lohutust armulaual.

Ilmutusraamatu järgi on kristlased keset suuri kannatusi ja muret armulaua kaudu ühendatud taevase jumalateenistusega. Taevases liturgias ülistavad inglid tapetud Talle, kes on toonud lunastuse kogu maailmale ning kes üksi on väärt avama lõpuaegade rullraamatut: “Ning nad laulsid uut laulu: “Sina oled väärt võtma raamatu ning avama selle pitserid, sest sina olid tapetud ning sina oled ostnud Jumalale oma verega inimesi kõigist suguharudest ja keeltest ja rahvastest ja paganahõimudest ning oled nad teinud kuningriigiks ja preestreiks meie Jumalale ning nad hakkavad valitsema kuningatena üle ilmamaa.”” (Ilm 5:9,10)

Sellest taevasest rõõmust osasaamiseks kristlane palub: “Läkita oma valgus ja oma tõde, need juhatagu mind, need viigu mind sinu pühale mäele ja su hoonetesse!”

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Risti ees aukartust tundes, janus Kristuse järele, kes alati elas Isa täielikus ligiolus ja kannatas meie eest, anname tänu, et meie janu Jumala järele saab selle tõttu rahuldatud.

* * *

 

LISA TEADMISED

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

II. JUMAL
Jumala isiksus

Piibel kõneleb Jumalast, kui isiksusest. Ta on “… elav ja tõeline,” 1Ts 1:9. Tema isiksust väljendub selles, mida ta teeb:
• Jumal armastab. “Sest nõnda on Jumal maailma armastanud” (Jh 3:16)
• Jumal vihkab. “Neid kuut asja vihkab Issand” (Õp 6:16)
• Jumal hoolitseb. “Sest tema peab hoolt teie eest” (1Pt 5:7)
• Jumal kurvastab. “Ja ta süda valutas.” (1Ms 6:6)

Üksnes isiksus vihkab, armastab, hoolitseb ja kurvastab. Seetõttu on Jumal elav, igavene ja isikuline olevus.

Palveleht. 2.– 8. aprill 2017

Nädala teema: Kannatuse pühapäev

Kiitus/ülistus – kiidame ja ülistame palves Jumalat.
Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.
Koht/kohad Piiblist: Jesaja raamat 65:1-3
1 Ma olen olnud kättesaadav neile, kes mind ei ole nõudnud; ma olen olnud leitav neile,
kes mind ei ole otsinud; ma olen öelnud rahvale, kes mu nime ei ole appi hüüdnud:
„Vaata, siin ma olen! Vaata, siin ma olen!”
2 Kogu päeva ma sirutan käsi kangekaelse rahva poole, kes iseenese mõtetele järgnedes
käib teed, mis ei ole hea,
3 rahva poole, kes mind ärritab, alati mind trotsib rohuaedades ohverdades
ja telliskivide peal suitsutades,

Pauluse kirjast efeslastele 2:11-16
11 Seepärast tuletage meelde, et teie, kes te varem olite loomu poolest paganad ja keda ümberlõikamatuteks nimetasid need, keda kutsuti ümberlõigatuteks ihu ümberlõikamise tõttu,
12 – teie olite tol ajal ilma Kristuseta, kaugel eemal Iisraeli kodakondsuse õigusest ja võõrad tõotuselepingule, teil ei olnud lootust ega Jumalat siin maailmas.
13 Nüüd aga Kristuses Jeesuses olete teie, kes te varem olite
Jumalast võõrdunud, saanud lähedaseks Kristuse vere läbi.
14 Sest tema on meie rahu, kes on mõlemad liitnud üheks ja
lõhkunud maha vaheseina – see tähendab vaenu – oma ihu kaudu,
15 kui ta muutis kehtetuks käskude Seaduse, et luua
eneses need kaks üheksainsaks uueks inimeseks, tehes rahu,
16 ning et lepitada Jumalaga mõlemad ühesainsas ihus risti kaudu, surmates risti peal vaenu.

Patutunnistus – vaikne palve.
/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 25:11
11Oma nime pärast, Issand, anna andeks mu süütegu, sest see on suur!

Võib lugeda pärast vaikset palvet: 1. Johannese kiri 1:7
7Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Tänu jätkuva armu-ja rahuaja eest meie maal. Täname Jeesus Kristuse eest, kes on kannatanud ning kandnud ristipuule kõik meie eksimused. Tänu, et Tema kannatuste ning ristisurma läbi on meil pääs igavesse ellu. Tänu Jumalale, et tohime usaldada oma elu Kristuse kätte kõigil oma maise elu päevil, nii õnnes kui õnnetuses, nii rõõmus kui ristis. Tänu, et Jumal kuuleb meie palveid. Tänu koguduse osaduse eest, Jumala Sõna ja Pühade Sakramentide eest. Täname sõprade eest meie sõpruskogudustes. Tänu kõige eest!

Eestpalve aeg
Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Matteuse evangeelium 20:28
Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast
teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest!”
Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Psalm 43:1-5
1 Mõista mulle õigust, oh Jumal, ja aja mu asja halastamatu rahva vastu!
Päästa mind petise ja ülekohtuse mehe käest!
2Sest sina oled mu Jumal, mu tugev kaitse. Mispärast sa tõukasid mu ära?
Miks ma pean ikka kurvalt käima oma vaenlase surve all?
3Läkita oma valgus ja oma tõde, need juhatagu mind,
need viigu mind sinu pühale mäele ja su hoonetesse,
4et ma tuleksin Jumala altari äärde, Jumala ette, kes on mu ülim rõõm,
ja tänaksin kandlega sind, oh Jumal, minu Jumal!
5Miks sa oled nii rõhutud, mu hing, ja nii rahutu mu sees?
Oota Jumalat, sest ma tahan teda veel tänada, oma abi ja oma Jumalat!
Palume Jumala õnnistust ja hoidmist koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule. Issand aita, et meil oleks võimalust toetada nii kaasinimest kui kogudust. Palume õnnistust ja jõudu neile, kes kannatavad. Palume Jumalalt tervist ja hingerahu kõigile, kes seda vajavad. Aita, et kannatuste ja katsumuste sees võiks Kristus ometi olla väga kogetav. Palume tröösti leinajatele. Ole ligi kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Kingi kindlat usku ja usaldust Kristusele, kes on meile valmis seadnud igavese kodu taevas. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning tema pere eest. Palvesse kanname koguduse aseesimehe Andra Indriksoni ning tema pere. Õnnistust palume Nõmme Rahu koguduse diakonile Toivo Treiblutile. Palvesse kanname tänased leerilapsed aga ka kõik need, kes on leeriõnnistusega teed jätkamas. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis ning Ilumäel.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 13:31-35
31 Tolsamal ajal tulid mõned variserid ja ütlesid Jeesusele:
„Lahku siit ja mine teele, sest Heroodes tahab sind tappa!”
32 Aga tema ütles neile: „Minge ja ütelge sellele rebasele:
Vaata, ma kihutan kurje vaime välja ja teen terveks täna ja homme ning
kolmandal päeval jõuan ma kõigega lõpule.
33 Siiski, ma pean rändama veel täna ja homme ja ülehomme, sest
ei sobi, et prohvet hukataks mujal kui Jeruusalemmas.
34 Jeruusalemm, Jeruusalemm, kes sa tapad prohveteid ja viskad
kividega surnuks neid, kes su juurde on läkitatud! Kui palju kordi
olen ma tahtnud koguda su lapsi, otsekui kana kogub oma poegi tiibade alla, aga teie ei ole tahtnud!
35 Vaata, teie koda jäetakse maha! Aga ma ütlen teile, te
ei näe mind enne, kui tuleb aeg, et te ütlete: Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel!”

Palvetame Eestimaa ja kõigi siin elavate inimeste eest.

Palume, et Issand annaks veel armuaega. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme. Palvesse kanname maailmas olevad sõjakolded, kannatajatele palume Jumala armu ja abi ning rahumeelsete lahenduste sündimist. Õnnistust ja hoidmist ning majanduslikku tuge palume MTÜ Sambia Sõprade kaudu Sambiasse Murundusse lähetatud misjonärile Liina Peetersile.

Palvetame palverühmade eest Eestimaal ning mujal maailmas
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast efeslastele 6:18
18 Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus ning selleks
valvake kogu püsivusega ja eestpalvetega kõigi pühade eest
Palume Jumala õnnistust kõikidele palvetajatele.

Päeva Sõnum. 12. nädal: 19. – 25. märts 2017

JEESUS – KURJUSE VÕIMU VÕITJA

12. nädal: 19. – 25. märts 2017

Paastuaja 3. pühapäev. Oculi

Nimetus Oculi (“silmad”) on võetud psalmi antifonist (Ps 25:15).
Piibli jutustused kurjade vaimude väljaajamisest liituvad eriliselt kolmanda paastuaja pühapäevaga. Ülestõusmispühadele eelnev aeg oli algkirikus ristimiseks ettevalmistumise aeg ja sellega liitus eksortsism kurjuse võimu väljaajamiseks. Selle pühapäeva teema haakub esimese paastuaja pühapäevaga ja kutsub inimest mõtlema, kelle poolel ta seisab.

Meelespeetav kirjakoht: Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile! Lk 9:62

Mõtle sõnadele: Ja kui hakkas koitma, kiirustasid inglid Lotti, öeldes:”Tõuse, võta oma naine ja kaks tütart, kes siin on, et sa ei hukkuks linna süü pärast!” Ja kui ta veel kõhkles, siis haarasid mehed kinni ta käest, ja ta naise käest ja ta mõlema tütre käest, sest Issand tahtis teda säästa; ja nad viisid ta ära ning jätsid väljapoole linna. Ja neid välja viies nad ütlesid: “Päästa oma hing! Ära vaata selja taha ja ära peatu mitte kuskil ümbruskonnas! Põgene mäestikku, et sa ei hukkuks!” Aga Loti naine, kes ta järel käis, vaatas tagasi ja muutus soolasambaks. (1Ms 19:15-17,26)

Aga sel päeval, mil Lott väljus Soodomast, sadas tuld ja väävlit taevast ning hävitas nad kõik. Otse nii peab olema sel päeval, mil Inimese Poeg ilmub! Kes sel päeval on katusel ja ta asjad on majas, ärgu tulgu alla neid võtma, ja nõndasamuti see, kes on väljal, ärgu pöördugu tagasi! Mõtelge Loti naisele! Kes oma hinge püüab säästa, see kaotab selle, ja kes selle kaotab, see hoiab selle elus! (Lk 17:29-33) Nõnda siis igaüks teie seast, kes ei jäta maha kõike, mis tal endal on, ei saa olla minu jünger. (Lk 14:33)

Ma unustan kõik, mis on taga, ja sirutun eesoleva poole, ma pürin seatud eesmärgi poole, taevase kutsumise võiduhinna poole Kristuses Jeesuses. (Fl 3:13b,14)

* * *

TULEMUSLIK USK

Pühapäev – 19. veebruar

Keda iganes mina armastan, neid kõiki ma noomin ja karistan. Ole siis innukas ja paranda meelt! Ilm 3:19

Apostel Johannese päevil oli Laodikeia kogudus alla käinud. Kõigist seitsmele kogudusele saadetud kirjast on sõnum Laodikeiale (Ilm 3:14-22) kõige karmim.
Karistus on kõikide pärisosa, keda Jumal armastab. Mu poeg, ära põlga Issanda karistust
ja ärgu olgu sulle vastumeelne tema noomimine, sest keda Issand armastab, seda ta karistab otsekui isa poega, kellele ta head tahab! (Õp 3:11,12)
On liigutav ja ootamatu, et Kristus armastab neid, kes seitsme koguduse seast seda kõige vähem väärivad. Karistus ei tule mingiltelt vaenulikelt jõududelt, vaid koguduse Issandalt endalt. See on aluseks manitsusele olla jätkuvalt ja kestvalt hoolas ning otsustavalt meelt parandada ehk meelt tuleb parandada üks kord ja alatiseks.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Küsi endalt, Jumalalt ja võibolla ka mõnelt uskmatult sõbralt – kui tulemuslik on sinu usuelu? Pea meeles, et Tema, kelle vastus kõige enam arvesse läheb, on ustav ning ootab ukse juures…

* * *

UUS USALDUS JUMALA VASTU

Esmaspäev – 20. veebruar

Mu silmad on alati Issanda poole, sest Tema tõmbab mu jalad võrgust välja. Ps 25:15

Piiblis on palju psalme, mida kutsutakse kaebelauludeks. Turvaline elu on neis psalmides purunenud ja autorid tunnevad end lõksus olevat, kus on mure, ahastus ja viletsus. Nad oleks nagu ümbritsetud paljudest vaenlastest. See tunne on tuttav ka meile tänapäeval.
Sellistel hetkedel on meil ainult üks abinõu: pühendada end Jumalale, oodates tema juhtimist. Meie ebajumalad viivad meid ebaõnnestumisele. Tehnika, tehnoloogia, raha, filosoofia, isegi usk (mis, kui me ei ole ettevaatlikud, võivad muutuda meile olulisemaks kui Jumal ise) – ükski neist ei aita. Vastus võib tulla hilja, vähemalt meie vaatenurgast, kuid me ei saa teha midagi, et tuua seda kiiremini: see on Jumala kingitus.

Kõik mida me teha saame, on meeles pidada, oodata ja loota. Mõne aja pärast murrab uus reaalsus sisse, mis on mõttekam sügavamal tasandil. Vanu “veendumusi” ei ole enam, küsimusi on küsitud ja kohatud ja Jumal on osutunud tõeks ootamatul viisil. Kui pimedus hakkab taanduma, on kiitust ja tänu, mis inspireeritud Jumalast, ja sünnib uus maailm sügavama usuga.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Vaadake oma elu koos Jumalaga – kus näete teda toimimas, toomas muutusi ja uuendusi? Miks mitte kirjutada oma kiituselaul või palve?

* * *

PÖÖRDU, SIIS VÕIB ELADA

Teisipäev – 21. veebruar

Parandage oma eluviise ja tegusid ja kuulake Issanda, oma Jumala häält. Jr 26:13

“Oma maise elu päevil ohverdas Jeesus palumisi ja anumisi suure hüüdmise ja pisaratega selle poole, kes teda võis päästa surmast, ja teda võeti kuulda tema allaheitlikkuse tõttu. Ja olles küll Poeg, õppis ta kuulekust selle läbi, mida ta kannatas. Ja kui ta oli saanud täiuslikuks, sai ta igavese pääste toojaks kõigile, kes on talle kuulekad.” (Hb 5:7-9)
Jeesuse poolt varustatud päästes on midagi stabiilset ja kestvat. Kuid kes soovivad sellest päästest kasu saada, on seatud teatud tingimused. Need on kokku võetud kuulekuse nõudes, selles, mida ka Poeg oli õppinud.

Kuulekus tähendab Jumala tahtele täielikku allumist. See on inimesepoolne vastus Jumala-poolsele päästevahendite pakkumisele. Pääste on kättesaadav kõigile, kes on talle kuulekad, olgu need juudid või paganad, rikkad või vaesed, haritud või harimatud, vabad või orjad (vrd Gl 3:28).

Evangeeliumi universaalsus peegeldub Kristuse universaalses efektiivsuses.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle läbi oma usuteekond. Kas tundub, et oled usus täiskasvanuks saanud? Mõtiskle palves, mida peaksid tegema, et edasi liikuda ja otsusta teha midagi selle heaks Jumala väes.

* * *

LEIGUS – KAS OLED VÕI EI OLE?

Kolmapäev – 22. märts

Ma tean su tegusid, et sa ei ole külm ega kuum. Oh oleksid sa ometi külm või kuum! Ilm 3:15

Laodikeia kogudus teod on kokku võetud süüdistuses sa ometi külm või kuum (vt Läkitus Laodikeia kogudusele, Ilm 3:14-22). Võimalik, et sellise kujundi kasutamine tulenes asjaolust, et linn sai oma veevarud lähedalasuvaist kuumaveeallikaist; linna jõudes oli kuum vesi muutunud leigeks. Seda leiget vett võidi vastandada lähedalasuva Hierapolise kuumale veele ühelt poolt ning Kolossa külmale värskendavale veele teiselt poolt. “Kuum vesi tervendab, külm vesi värskendab, leige vesi aga ei tervenda ega värskenda, seda võib kasutada vaid okserefleksi esilekutsumiseks.”, kirjutas sajandi tagune arstiteaduse õpik.
Sõnumiga võidi aga ka osutada, et Laodikeia kogudus oli leige, st “otsekohene usu eitamine on parem võltsvagadusest.” Väide, et usu hülgamine on eelistatavam laodikeialaste tunnistamisele, on pehmelt öeldes hämmastav. Sest neile oleks olnud parem, et õiguse tee oleks neile jäänud tundmata, kui et seda äratundnuna pöörata selg nende kätte antud pühale käsule (2Pt 2:21).

Tunnistada kristlust ja jääda ise selle tulest puudutamata on tõepoolest katastroof. Kristluse avalikel vastastel on rohkem lootust kui leigelt ükskõiksetel. Kõige kaugemal on tõest Kristuses just need, kes tõelist usku ilmutamata sellest leigelt tunnistavad. Oma hoiakuga eitasid laodikeialased kõike, mida Kristus tegelikult tähendab.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Uskuv kogukond saab olemas olla vaid usuelu kontekstis.

* * *

ÜLESTÕSTETUD PILK

Neljapäev – 23. märts

Meie silmad vaatavad Issanda, meie Jumala peale, kuni Tema meile armu annab. Ps 123:2

Me oleme maharõhutud südamega ja ülestõstetud pilguga inimesed. Meie meeleolu ei ole alati võrdselt kurb ega rõõmus. Peame paratamatult arvestama mitmesuguste tunnetega.
Need, kes maailma tolmus kõndides ülendavad oma südamed Jumala poole, on teostanud kõige pikema palverännaku. Nad on ületanud maa ja taeva vahe. Niisugust rännakut võib ette võtta ainult usklik inimene. Uskmatu inimene ei saa iial öelda: “Ma tõstan oma silmad sinu poole, kes istud taevas.” (Ps 123:1)

Uskmatus ei suuda inimest ülendada materiaalsest maailmast kõrgemale. Tal pole oma silmi kuhugi tõsta. Meie hinge võib Jumala poole ülendada ainult usk. Pilgu tõstmine taeva poole on füüsiline liigutus, aga see on niisugune liigutus, mis väljendab me usku ja see pärast on see kasulik. Sealt tuleb tõeline abi.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Peatu ja küsi Jumalalt, kas su elus on alasid, kus peaksid otsima lepitust.

* * *

KRISTLANE PALUB OMA PATUD ANDEKS JEESUSE NIMES

Reede – 24. märts

Oma nime pärast, Issand, anna andeks mu süütegu, sest see on suur! Ps 25:11

Inimesele on Jumalast seatud piirid, mida me elu jooksul oleme korduvalt ületanud. Piibel nimetab üleastumist ka piiririkkumiseks … need, kes teevad seesugust, ei päri Jumala riiki (Gl 5:21). Kui sa tegeled patuga, mida Jumala sõna keelab, siis oled sa juba Jumala riigi piiridest välja astunud.

Meie süütegu on õigest elust ära pööramine ehk õigete asjade kuritarvitamine. Jumal on loonud meile õige elu võimalused, aga meie kasutame neid kurjasti. Inimene teab, et ta on halvasti toiminud ja süütegu jääb ta südant koormama.

Meil tuleb andeks paluda, sest andeksandmine toimub Jumala nime aule apelleerides. Sakarja raamatus ennustatakse: “Ja Issand on kuningaks kogu maale. Sel päeval on Issand ainus ja tema nimi on ainus.” (Sk 14:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui täna miski sind rõhub, on see siis väline või sismemine asi – mine sellega Jumala ette, anna see talle. Pana oma lootus Jumala peale, ole kindel tema muutumatus loomuses just nii nagu Taavet kirjeldab siin psalmis.

* * *

ISSANDA TEENIJA

Laupäev – 25. märts

ISSANDA KUULUTAMISE PÜHA

Paastumaarjapäev

Maarja tuli Sakariase kotta ning teretas Eliisabetti. Ja sündis, kui Eliisabet kuulis Maarja tervitust, et laps hüppas ta ihus. Ja Eliisabet sai täis Püha Vaimu. Lk 1:40,41

Tänases kirjakohas on Eliisabet kesksel kohal, mitte ainult Maarja rasedust ära tundes, vaid ka tema üle rõõmustades ning tema kohta prohveteerides. Tundub, et ingel Gabriel avas Maarja jaoks tee nii, et ta sai oma lugu jagada sugulasega. Ja et Maarja just nii teeb, tõstab veelkord esile tema usku. Sest tõeline usk tahab jagada häid uudiseid selle kohta mida Jumal tegemas on! Selle jagamise tulemusel saab ta ise kinnitatud Eliisabeti Pühast Vaimust inspireeritud vastuse läbi.

Saanud kinnitatud selle külastuse läbi, puhkeb Maarja kiitma Jumalat. Sõnadega “Magnificat anima mea Dominum” (“Minu hing ülistab Issandat”) algab ladinakeelne Maarja kiituslaul (Lk 1:46–55). See on põimik Vana Testamendi tsitaatidest, millest suur osa on pärit Hanna laulust (1Sm 2:1-10).
 See on Jumala suurte päästetegude poeetiline ülistus.
Magnificat on klassikalises kirikumuusikas üks säravamaid ja pidulikemaid peatükke.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Eliisabet aitas Maarjal uskuda kõike, mida Jumal talle näidanud oli. Palveta nende eest, keda tead täna kinnitust vajavat selleks, et üldse suuta jätkata. Kas on midagi millega saaksid neid aidata?

* * *

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

II. JUMAL
Jumala olemasolu

Piibel ei püüa tõestada Jumala olemasolu. “… sest kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas …” (Hb 11:6). Jumala olemasolu on tõsiasjana võetud nii Vana kui Uue Testamendi kirjutajate poolt. “Alguses lõi Jumal …” (1Ms 1:1), Piibel algab teatega Jumalast ja tema olemasolust. 2Ms 3:14 kirjakohas ütleb Jumal: “Ma olen see, kes ma olen! ” ja Js 44:6b “Mina olen esimene ja viimane, ja ei ole muud Jumalat kui mina!”

Ilm 1:8 “Mina olen A ja O,” ütleb Issand Jumal, „kes on ja kes oli ja kes tuleb, Kõigeväeline.”
Ilm 22:13 “Mina olen A ja O, esimene ja viimane, algus ja ots!”
Ps 90:2 “Enne kui mäed sündisid ja kui maa ja maailm loodi, oled sina, Jumal, igavesest igavesti.”
Ap 17:28a “Sest tema sees meie elame ja liigume ja oleme.”
He 11:6 “Kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas.”

Jumala olemasolu kohta on palju argumente. Toodagu siin vaid mõningad.
1. Üldine usk Jumalasse lähtub inimese sisemusest. See on inimesele sünnipärane; see tuleneb tema mõistuspärasest tõe tunnetamisest.
2. “Põhjuse ja tagajärje” argument. Kõik on alguse saanud mingil põhjusel. Meie ümber on looming ja see eeldab Loojat. Looming ei saa tekkida ilma mõistusliku, isikupärase Loojata, samuti nagu tähestik ei saa luua kirjandusteost ilma autorita.
3. Antropoloogiline argument. Inimese moraalne ja intellektuaalne iseloom eeldab moraalse ja intellektuaalse Looja olemasolu.
4. Piibel ja Kristus, tema neitsist sünd, patuta elu, asendussurm, ihulik ülestõusmine ja palju enamat, – see kõik eeldab Jumala olemasolu.

1 2 3 19