Kategooria postitused

Päeva sõnum. 6. nädal: 5. – 11. veebruar 2017

KAHESUGUNE KÜLV

6. nädal: 5. – 11. veebruar 2017

5. pühapäev pärast ilmumispüha

Jeesus räägib tähendamissõna külvajast, kes külvab head seemet oma põllule. Aga ka tema vastane külvab oma seemneid. Mõlema külvatud seeme kasvatab vilja, kuid inimene ei suuda alati vahet teha, kust läheb piir Jumala ja kurjuse riigi vahel. Alles aegade lõpul eraldab Jumal terad sõkaldest ning hea halvast. Seepärast tuleb lasta Jumala sõnal meie sees tööd teha. Usklikud suudavad taluda üksteise nõrkusi ja oodata kannatlikult Jumala lõikusaega Loe edasi

Päeva sōnum. 5. nädal. 29.01 – 03.02 2017

LOODUSJÕUDUDE ISSAND

5. nädal: 29. jaanuar – 4. veebruar 2017

4. pühapäev pärast ilmumispüha

Pühapäeva piiblilugemised julgustavad meid end kõiges Jeesuse hoolde usaldama. Tema aitab meid kõigis probleemides. Loodusjõudki alluvad Jeesusele. Inimene on kõiges Temast sõltuv. Usk Temasse, kes vaigistas tormi ja päästis Peetruse hukkumisest, võidab lootusetuse ja annab uut usaldust. Loe edasi

Päeva sõnum. 4. nädal: 22. – 28. jaanuar 2017

JEESUS ÄRATAB USULE

4. nädal: 22. – 28. jaanuar 2017

3. pühapäev pärast ilmumispüha

Jeesuse avalik tegevus on alanud. Inimesi õpetades ja haigeid parandades ilmutab Ta oma jumalikkust. Jeesuse imeteod ja nende tunnistused, kes on kogenud Tema väge, äratavad inimestes, sõltumata nende rahvusest, usku Temasse – meie aitajasse ja päästjasse. Loe edasi

Päeva sõnum. 2. nädal 8. – 14. jaanuar 2017

RISTIMISE AND

Kristuse ristimise püha
1. pühapäev pärast ilmumispüha

Pühapäeva evangeelium käsitleb ilmumispüha vanakiriklikku teemat Jeesuse ristimisest. Jeesuse ristimiselt laieneb pühapäeva teema ristimise sakramendile ja selle tähendusele kristlase elus. Ristimisest algas Jeesuse avalik tegevus ja kannatustee. Meiegi oleme ristimises liidetud Jeesusega ja Tema Kirikuga, et saaksime osa nii Tema kannatusest kui ka võidust. Loe edasi

Päeva sõnum. 1. nädal . 1. – 7. jaanuar 2017

JEESUSE NIMEL

1. nädal: 1. – 7. jaanuar 2017

Uusaasta

1. jaanuar on jõulupüha oktaav (kaheksas päev, nädala möödudes peetav järelpüha) ja on saanud kirikliku tähenduse juba enne, kui seda hakati tähistama kalendriaasta vahetumise päevana. Uusaasta ehk nääripäev on Jeesuse ümberlõikamise ja nimepaneku päev. Piiblitekstid räägivad Jeesuse nime tähendusest. Nimi “Jeesus” tähendab “Issand on abi, Issand päästab”. Ühtegi teist nime ei ole meile päästeks antud. Sellele nimele on kindel loota uut aastat alates. Loe edasi

Päeva Sõnum. 52. nädal: 25. – 31. detsember 2016

SÕNA SAI LIHAKS

52. nädal: 25. – 31. detsember 2016

Kristuse sündimise püha; 1. jõulupüha

Me ei tea Jeesuse sündimise täpset kuupäeva. On sümboolne ja tähendusrikas, et kristlased hakkasid 4. sajandil pühitsema Jeesuse sündimist just 25. detsembril – Rooma keiser Aurelianuse kehtestatud Võitmatu Päikese pühal. Jeesus on tõeline valgus ja inimkonna alaloo pöördepunk! Seetõttu loeme ka oma aastaid Kristuse sünnist. Jõulude puhul on tegu enama kui sünnipäevaga: me ülistame Jumalat, et ta on lasknud oma Pojal saada inimeseks, et meie võiksime saada Jumala lasteks.

Meelespeetav kirjakoht: Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime Tema kirkust. Jh 1:14

Mõtle sõnadele: Jaakobile sündis Joosep, selle Maarja mees, kellest sündis Jeesus, keda nimetatakse Kristuseks. (Mt 1:16) Ja ta muudeti nende ees; ta pale säras otsekui päike, ta rõivad said valgeks otsekui valgus. (Mt 17:2) Isa, ma tahan, et ka need, keda sa mulle oled andnud, oleksid minuga seal, kus mina olen, et nad näeksid mu kirkust, mille sa oled andnud mulle, sest sa oled mind armastanud enne maailma rajamist. (Jh 17:24) Kui juba hukkamõistuteenistusel oli kirkus, siis on õigeksmõistuteenistus veel palju suurem kirkuselt. (2Kr 3:9) Jah, niihästi Pühitseja kui pühitsetavad on kõik ühe Isa lapsed. Sel põhjusel Jeesus ei häbenegi neid hüüda vendadeks. (Hb 2:11)

Sõna “liha” tähendab siin täielikku maapealset inimest. Sündides Maarjast, ei kaotanud Jumal-Poeg midagi oma jumalikkusest, aga Ta võttis omaks kõik, millest inimene koosneb. Sest meil pole niisugune ülempreester, kes ei suuda kaasa tunda meie nõrkustele, vaid selline, kes on olnud kõigiti kiusatud nii nagu meie, ja siiski ilma patuta (Hb 4:15).
Inimesekssaamisega – inkarnatsiooniga – näitab Jumal inimese väärikust. Oma jumalikku auhiilgust avaldab Ta kirgastumises (Lk 9:32-35) ja hiljem ülestõusmises, mida Johannes isiklikult võis tunnistada.

Huvitav on see, et kui teised evangelistid kõnelevad Jeesuse ajalisest sünnist, siis Johannes seab sellele vastu igavese sündimise Jumal-Isast. Need kõik püüavad selgitada meie mõistusele raskesti arusaadavat tõde, et Jeesus Kristus on tõeline inimene ja tõeline Jumal.

Poeg ei kõrvalda Isa ega võistle temaga, vaid Poeg esindab Isa

* * *

KUI JEESUS SÜNDIS

Pühapäev – 25. detsember

1. jõulupüha

Ingel ütles karjastele: “Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus.” Lk 2:10,11

Kui Ristija Johannese perekondlikule liinile ei pöörata eriti suurt tähelepanu, siis Jeesuse puhul on Luukas äärmiselt hoolikas näitama, et Jeesus on pärit õigest perekonnast. Jeesust kirjeldatakse kui Petlemma linnas sündinud “Taaveti poega” ning Luukas osutab kuidas Jumal korraldab ka kõik ilmalikud detailid kinnitamaks, et Jumala Messias pidi just seal sündima.

Iisraeli perekonnad elasid üsna valdavalt oma loomade ligiduses, ning see paik mis anti Jeesusele oli vähemalt soe ja kuiv. Mida muud olekski inimene võinud loota ajal mil kogu rahvas oli üles ärritatud rahvaloenduse tõttu? Veelgi enam- olles üks meie seast, jagab ta kõigis asjus – nii ebamugavustes kui raskustes – meie tavalist elu, ometi tõustes sellest kõrgemale.

Karjaste saabumine on suure sümboolse sisuga. Jumal on oma rahva karjane, tema sulased on usukogukonna karjased ning Jeesus ise kirjeldas end kui ülemkarjast (Jh 10), kes hoolitseb lammaste eest juhtides neid. Kogu stseen on ka dramaatiline – taevas ja maa ühinevad inglite kooris mis tavalisi lihtsaid töölisi juhib kiitma Jumalat keset tööülesandeid. Iial enam pole sellist koor kuuldud. Oluline on siin aga see, et Jumal ise, saab ülistatud ja kiidetud keset tavaelu, mille Ta oma kohaloleku läbi on muutnud eriliseks.

Inimesekssaamisest sai see uks, mille kaudu Jumal tõi maailmale pääste. Paulus on seda kõige meeledjäävamalt kirjeldanud: “… see oli Jumal, kes Kristuses lepitas maailma enesega ega arvestanud neile nende üleastumisi ning on pannud meisse lepitussõna.” (2kr 5:19)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jõulupäev võib ellu tuua suure hulga segavaid asjaolusid. Palu, et Jumal võimaldaks sul täna taas kord saada täis imetlust selle üle, mida ta tegi sel päeval Petlemmas.

* * *

KRISTUSE TUNNISTAJAD

Esmaspäev – 26. detsember
2. jõulupüha

Teisel jõulupühal tähistame esimese kristliku märtri Stefanose surmapäev ja meenutame ka kõiki teisi märtreid. See toob esile nende rõõmupühade teise tahu: päästesõnumil on ka vastased, kes tahavad Jumala tööd takistada.

Jeesus ütleb: “Igaüht, kes mind tunnistab inimeste ees, teda tunnistab ka Inimese Poeg Jumala inglite ees.” Lk 12:8

Kõige tähtsam on suhtumine Jeesusesse. Kui keegi tunnistab teda inimeste ees, tunnistab Jeesus teda Jumala inglite ees (Matteuse sõnastuses “Isa ees, kes on taevas”). Tegu on südamliku julgustusega kristlastele kohtupäeva suhtes. Kui aga keegi salgab Jeesust, on ka Jeesus sunnitud ta ära salgama. Salgamisega keeldutakse kuulumast Jeesuse järgijate hulka. Kui niisugune inimene astub Jumala kohtu ette, leiab seal tema enda otsus kinnitamist. Jeesus ei jäta oma kuulajaile mingit kahtlust selles, et suhtumine temasse otsustab igaühe igavese saatuse.

Jeesust võib salata enam kui ühel viisil. Tänapäeval ei ole tõenäoline, et Jeesust salatakse näiteks nii, nagu tegi seda Peetrus. Me võime aga mitte tunnistada “tema õpetuse ainulaadset autoriteeti, kujutledes, et oleme mõnes asjas paremini informeeritud kui tema, või annulleerides oma loogiliste arutlustega paljut tema sõnadest”. Võime salata ka tema jumalikkust ja kummutada tema väiteid enda kohta. Igal juhul on tegu uhkuse ja enesekindluse patuga, millega salatakse lõplikult Kristuse ja Jumala kõigeväelisus.

“See kes tahab olla vapper…. vastu igasugust hävingut, järgigu ta püsivalt Õpetajat.  Ei mingit hirmu…. mingit järeleandmist…” John Bunyan (1628–1688),  koolihariduseta inglise katelsepp, jutlustaja ja kirjanik

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui mugavalt sa end tunneksid, kui peaksid oma usku avalikkuse ees tunnistama? Räägi Jumalale kõigest, mis takistab sul võtta konkreetsem seisukoht Tema suhtes. Palveta suurema julguse eest tunnistada Teda avalikkuse ees.

* * *

 

JUMAL ON ARMASTUS

Teisipäev – 27. detsember

3. jõulupüha

Kolmandal jõulupühal meenutame apostlit ja evangelist Johannest. Just tema kirjutas oma evangeeliumis Jeesuse sündimisest kui Sõna lihakssaamisest (Jh 1).

Vaadake, kui suure armastuse Isa on meile andnud: meid hüütakse Jumala lasteks ja need me olemegi. 1Jh 3:1

“Temast sündimise” mainimine ajendab Johannest väljendama imetlust Jumala armastuse üle meid oma lasteks tehes; sellega vihjab ta pigem jumalikule loomusele, mille saime Jumalast sündides, kui meie lapseseisusele. Isa armastus oleks justkui nii ebamaine, nii võõras sellele maailmale, et Johannes imestab, missuguselt maalt see küll pärit on.
Seda armastust ei ole Jumal meile mitte ainult “näidanud”, vaid selle tegelikult meile andnud. Ei ole ju fraas tema lapsed lihtsalt mingi tiitel; see osutab tõsiasjale. Tõsi küll, meid hüütakse “Jumala lasteks”. Jumal aga annab selle eesõigustatud nimetuse ainult seetõttu, et seda me oleme tema armu läbi, ükskõik mida teised meist mõtleksid või mida nad meie kohta ütlevad.
Fraasid “Jumala lapsed” ja “maailm” erinevad teineteisest nii teravalt, et maailm ei mõista meid (võrdle 1Kr 2:15-16). Põhjus on, et ta ei mõistnud ka teda. See “teda” osutab Kristusele. Nii nagu tema auhiilgus oli lihas olles varjatud, nii on ka “meie elu varjul koos Kristusega Jumalas” (vt Kl 3:3). Meie lapseseisus, kuigi reaalne, ei ole veel avalik (Rm 8:19).

Antud kirjakoha võiks kokku võtta lausega: armastus peab end tõestama tegudes.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ärgem otsigem maailmas rikkust ja au, vaid seda, mis Jumal on meile valmis pannud.

* * *

LOOTUS LOOTUSETULE

Kolmapäev – 28. detsember

Neljas jõulupüha on taas pühendatud veretunnistajatele – kuningas Heroodese käsul hukatud Petlemma lastele (Mt 2:16-18). Selles mõttes tuleme juba kolmekuningapäeva sündmuste juurde. Me palume Jumala armastavatesse kätesse Petlemma süütud lapsed ja kõik lapsed, keda tänagi kiusatakse ja surmatakse. Mõtleme ka Jeesuse perekonna põgenemisele Egiptusesse. Jumala Poeg sai juba algusest peale tunda, et ta ei ole kõigi inimeste jaoks teretulnud.

Vala oma süda välja kui vesi Issanda palge ette! Tõsta oma käed Tema poole oma laste elu pärast! Nl 2:19

See kirjakoht on täis müristavat viha, Jumala viha. Need, kes on püüdnud või soovinud Pühakirja ära nudida, välja visates sellest kõik viited Jumala vihale, ei oma selget arusaamist sellest, mida teevad. Nad pole läbi mõtelnud mis on taolise “parandamise” tagajärjed.

Just seda aga tegid prohvetid, kelle kohuseks oli tegelikult avardada Jumala rahva arusaamist ning kujutlusvõimet, innustades neid muutma oma eluviisi, et rahvas hakkaks mõistma mis nendega / nende keskel toimub ning kuhu see viib. Selle asemel aga levitasid toonased prohvetid rahva seas mugavaid, mitte midagi nõudvaid nägemusi, vältides iga viidetki Jumala viha, meeleparanduse või muutuse suunas, rahustades inimesi meelitustega. Vastukaaluks võimaldab Nutulaulude autor meil kuulda Jumalale ustava prohveti häält (Nl 2:1-22), kes mõistab sügava valuga tõde, et ilma võimaluseta kogeda Jumala majesteetlikku, isiklikku ja hoolivat viha, ei saa olla ka mingit tõelist kogemust Tema armastusest.

See, mis oli toimunud Siioni kogukonnas, omas väga sügavat tähendust. Jumal oli neid armastanud ning valinud saama päästeks kõikidele inimestele – nemad aga olid muutunud korrumpeerunuks, ebausklikuks, pealiskaudseiks ning täielikult hoolimatuks oma tõelise kutsumuse osas. Siioni segipaiskamine ning vangiviimine oli Jumala valus strateegia, mis pidi rahva tagasi tooma tõe tunnetamisele.

Issand, aita mul oma Püha Vaimu läbi tulla täiesti siiralt Sinu Sõna juurde.
Aita jääda avatuks Sõnale, kui see valgustab läbi mu südame ja elu,
aita alistada end selle läbikatsumisele ja väele.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtleme korraks selle, kuidas me isiklikult ja tegelikult reageeriksime taolisele Jumala juhtimisele?

* * *

HOOSIANNA KRISTUSELE, KES TULEB ISSANDA NIMEL!

Neljapäev – 29. detsember

Issanda käest on see tulnud, see on imeasi meie silmis. Ps 118:23

Jeesus ise nägi endas tulevase usuelu nurgakivi, mille Iisraeli religiooni ehitajad kõrvale lükkavad (Mk 12:10; Lk 20:17). Iisraeli rahva saatus kordus Jeesuse isikus, kuigi uuel ja kõrgemal tasemel.

Tolleaegsed religiooni ehitajad pidasid Jeesust komistuskiviks oma teel. Temal ei olnud nägu ega austust valitseva klassi silmis. Iisraeli usulised asjatundjad lükkasid ta kõrvale. See oli ekspertide viga.

Aga Jumal tegi Jeesusest inimkonna päästva religiooni nurgakivi. Sellele ehitab ta templi elavatest kividest (Ap 4:11; 1Pt 2:7).

Jeesuse ülendamine polnud ühegi inimese tegu, see polnud ajaloolise arengu paratamatu tulemus, vaid see oli Jumala otsene tegu. Jeesuse tõus oli algusest lõpuni Jumala imetegu. Nii nagu Iisraeli tagasitulek, templi ehitamine ja uus tulevik oli Jumala imetegu, nii oli seda ka Jeesuse tõus.

Jumala Sõna valguses käies võime ikka rõõmsa südamega Issandat tänada ja ülistada, sest Tema heldus kestab igavesti!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui me oleme kirikus, mõtleme me hoonele kus me Jumalat teenime ja vanale loole “templi nurgakivist”?

* * *

RÕÕMU PÕHJUS

Reede – 30. detsember

Kõik ilmamaa otsad on näinud meie Jumala päästet. Ps 98:3

Jumala päästmine ja õigus on ta avaldatud teod. Neid näevad isegi paganad. Jumala mõtted on kõrgemad meie omadest. Ta tegudes on paljugi, mis ei allu meie seletustele. Aga oma päästmistöö ja õige kohtumõistmise on ta teatavaks teinud kogu maailmale. See on Kristuse evangeeliumi kuulutuse sisu. Iga inimene võtku teatavaks, et temal on pattudest pääsemise võimalus ja see on Jumala kohus, mis on õige. Sellest suudavad kõik aru saada.

Selles kirjakohas tuletatakse eriti meelde Jumala abi oma rahvale. Jumal oli tõotanud rahva kaudu saata Messia. See on teostunud. Meie ei kahtle selles, et ka ülejäänud tõotused täituvad, kaasa arvatud ka Messia taastulek.

Meie usu julgustuseks on need teod, mis on juba tehtud.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas me tunneme rõõmu Jumala valitsemisest?

* * *

MEIE AEG ON ISSANDA KÄTES

Laupäev – 31. detsember

Vana-aasta

Seda päeva võiks nimetada ka uusaastaõhtuks, sest tegu on Jeesuse nimepäeva eelõhtu ehk ettevalmistuspäevaga. Kuna selle päevaga lõpeb kalendriaasta, siis on kohane tänada Jumalat möödunud aasta eest ja mõtiskleda aja tähenduse üle meie elus. Kristlane võib lootusrikkalt tunnistada: Sinu käes, Issand, on kõik mu ajad (Ps 31:16).

Issand hoiab sind kõige kurja eest, Tema hoiab sinu hinge. Issand hoiab su minemist ja su tulemist nüüd ja igavesti. Ps 121:7,8

Jumal on andnud meile kõigile päevad elamiseks, mõnele rohkem, mõnele vähem. Iga algav hommik on sinu jaoks uus, ilma vigadeta, ilma jälgedeta ja sa alustad päeva, et kirjutada uus lehekülg oma elus. Nii nagu raamat lehtedest, koosnevad aastad sinu elatud päevadest. Jumal kogub sinu täiskirjutatud lehed kokku ja köidab raamatuks – sinu eluraamatuks, kust on näha, kellele sa oled toetunud oma elus, kas kõikväelisele Jumalale, kes on teinud taeva ja maa, või iseenese jõule ja väele.

Jumal on tõotanud kaitsta, kui kurjus tahab su igavest elu hävitada. Jumal ei maga ega tuku, vaid hoiab sind sinu teedel. Ta on ustav ja hoolitsev niikaua, kui sina lased enda eest hoolt kanda.

Jumal tahab, et sa ei toetuks iseenese jõule ja tarkusele, vaid näeksid Temas enda abistajat, hoidjat, kaitsjat ja tervendajat ning usuksid, et kurjus ei pääse kunagi võidule sinu elus, sest Tema parem käsi võitleb sinu eest.

Sellepärast on Jumal andnud inimestele päevad ja aastad. Ta ootab kannatlikult ka sellel uuel aastal oma igatsuste täitumist: et iga inimene vaataks Tema poole kui hea, armastava ja väelise Isa poole, kelle peale võib toetuda igal ajal, ka aastatel, mida Jumal meile kingib, olgu need siis head või kurjad. sest Jumal on ustav täitma oma tõotusi.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala pilk on sinu peal, ära pöördu sellest ära!

* * *

 

LISA TEADMISED

P 25. detsembril algab Hanuka (inglise keeles Hanukkah; heebrea keeles חֲנֻכָּה, “taaspühitsemine”), kaheksa päeva (25.12.2016 – 1.1.2017) kestev juudi püha.
Tuledepüha, mis tähistab Jeruusalemma Templi taaspühitsemist Jumalale pärast Judas Makkabeuse võitu süürlaste üle 148. aastal e.m.a. Hanuka tähistamisega meenutatakse Templi altari puhastamist ja taaspühitsemist.

Küsimusele, miks seda püha peetakse 8 päeva, annab vastuse 2. Makkabite raamat. Pärimuse kohaselt leiti Templist ainult üks astja õliga, mis oli ette nähtud menora [seitsmeharuline Templi küünlajalg, mis on juudiusu tavasümbol] süütamiseks ja seda pidi jätkama ainult üheks päevaks. Kuid juhtus ime ja õli jätkus kaheksaks päevaks. Selle meenutuseks süüdatakse küünlad hanukija´l – 8 harulisel küünlajalal.
Hanuka´t pühitsetakse Kislevikuu 25. päevast alates. Esimesel õhtul süüdatakse esimene küünal hanukija paremast servast, teisel õhtul teine, jne. Hanukija valgust ei tohi kasutada argipäevaste asjade tegemiseks. Esimese küünla süütamisel esimesel õhtul lausutakse kolm õnnistust:

1. Õnnistatud oled Sina, Issand, meie Jumal, universumi Kuningas, kes oled meid pühitsenud oma käskudega ja kes oled käskinud meil süüdata Hanuka küünla.

2. Õnnistatud oled Sina, Issand, meie Jumal, universumi Kuningas, kes oled teinud imesid meie esiisadele neil päevil.

3. Õnnistatud oled Sina, Issand, meie Jumal, universumi Kuningas, kes oled andnud meile elu ja meie oleme elanud nende päevadeni.

Iga Hanuka päeva hommikuse palvuse ajal loetakse halel. Traditsiooniliselt peetakse ka hanuka söömaaega. Lastega mängitakse igasuguseid mänge, et neid lõbustada. Eriti populaarne on hanuka vurrkann. Lastele antakse hanuka puhul ka taskuraha.
Loe kirjakohti: 1Mak 4:52,56,59; 2Mak 1:18

P 25. detsembril on EELK piiskopi Tiit Salumäe sünnipäev.

Tiit Salumäe on sündinud 25. detsembril 1951 Tartus kirikuõpetaja peres kuuenda lapsena.

Juba 14-aastasena alustas ta õpinguid EELK Usuteaduse Instituudi kirikumuusika osakonnas (1965–1975). Pärast Loksa keskkooli lõpetamist 1970. aastal asus õppima usuteadust EELK Usuteaduse Instituudis. Aastatel 2003–2007 täiendanud end samas instituudis religioonipedagoogika alal.
Tiit Salumäe on teeninud alguses kogudusi jutlustaja ametis oma isa kõrval Kuusalu, Leesi ja Loksa kogudustes. Salumäe ordineeriti õpetajaks 5. oktoobril 1975. aastal ja määrati teenima Haapsalu kogudust, mille hingekarjane on ta siiani. Tiit Salumäe valiti 1982. aastal Lääne praostkonna abipraostiks ja kümme aastat hiljem praostiks.
EELK on teda autasustanud EELK Teeneteristi I järguga. Vabariigi President on teda autasustanud Valgetähe III klassi teenetemärgiga (2001). Talle on antud Haapsalu linna vapimärk (2002) ja Läänemaa teenetemärk (2013).

E 26. detsembril on esimärtri, püha Stefanose mälestuspäev.

Stefanosest (surn. u. 35 pKr Jeruusalemmas), Jeruusalemma varakristliku koguduse diakonist räägitakse Apostlite tegude 6. ja 7. raamatus. Ta vastutas ka almustejagamise eest. Hariduse olevat ta saanud Aleksandrias.
Stefanos oli suurepärane jutlustaja. Sattunud vastuollu juutide juhtidega viidi ta kohtumõistmiseks juutide nõukogu ette. Seal pidas Stefanos jutluse, näidates end juutide ajaloo, Jeesuse elu ja Messia hea tundjana. Jutluse lõpetas ta nägemusega Kristusest taevas oma Isa paremal käel. Kohtumõistjad olid jutlusest raevunud, kihutasid ta linnast välja ja loopisid kividega surnuks. Surres palus ta Kristust oma tapjatele andestada.
Stefanose haud avastati 415. aastal Kafr Gamalos, kust tema põrm viidi Konstantinoopolisse ning sealt Rooma koos mõne kiviga, millega ta oli surnuks visatud. Euroopas on talle pühendatud mimeid kirikuid.

Stefanos on diakonite patroon, teda kutsutakse appi ka peavalu puhul. Stephanose atribuutika seondub kivide ja diakonirüüga. Ikonograafias kujutatakse Stephanost noore diakonina, seljas valge pikk kuub, käes palmioks ning evangeeliumiraamat

E 26. detsembril on tabanipäev (tehvanusepäev).
Tabanipäev ehk hobustepüha oli 19. sajandil tuntud üksnes Eesti põhjarannikul ja oli üpriski sarnane soomlaste vastava tähtpäevaga. 20. sajandi alguses on mäletatud, et hobustele pakutud õlut ja pestud õllega nende kõrvu. Muidugi kuulus selle päeva juurde hobustega ümber kiriku sõitmine või lihtsalt sõitmas käimine.
Põhjarannikul liikusid ringi tabanisandid, kes sarnaselt läänesaarte jõulusantidega käisid õlut joomas. Need olid karvastes kasukates mehed, näod tahmased või ära peidetud. Tabanid saabusid ratsa või jalameestena, kaasas kadakaoksad pererahva löömiseks. Arhiiviteateil on tabanisandid vigurdanud, tembutanud ja laulnud toas ukse juures. Neid nagu muidki sante vanasti tahapoole ei kutsutud. Tabanitel on aga olnud lausa kindel märk – aampalk, mis ulatus seinast teise ja toetas umbahju. Sellest sissepoole ei tohtinud nad minna. Laulude ja kommete poolest sarnanesid nad üldiselt mardisantidega.

T 27. detsembril on püha apostli ja evangelisti Johannese mälestuspäev.
Johannes (surn. a. 100 p Kr Efesoses) oli jüngreist noorim. Nagu ta isa Sebedeus ja vend Jaakobus oli Johanneski Galilea kalur. Jeesus nimetas Johannest ja ta venda “kõuepoegadeks” nende äkilise iseloomu tõttu. Johannes järgnes Jeesuse kutsele ja sai jüngriks, kellest ta ise kirjutab kui “see, keda Jeesus armastas”.
Koos Jaakobuse ja Peetrusega oli Johannes Peetruse ämma ravimise ja Jairuse tütre surnust äratamise tunnistajaks. Ta oli ka Issanda muutmise ja Keetsemani aia kannatuste juures. Jeesus saatis ta koos Peetrusega viimaseks õhtusöömaajaks ettevalmistusi tegema. Ta oli esimene, kes Jeesuse haua juurde jõudis, kui naised oli ingli ilmumisest rääkinud. Johannes oli ainus jünger, kes viibis ristilöömise juures ning kelle hooleks Jeesus andis oma ema.
Pärast Jeesuse taevaminekut sai Johannesest koos Peetrusega üks Jeruusalemma kiriku juhte. (Apostlite tegude raamatus 3. ja 4. peatükk) Ka Paulus nimetab oma umbes 15 aastat hiljem kirjutatud kirjas galaatlastele Johannest Jeruusalemma koguduse sambaks ühes Peetruse (Keefase) ja Jaakobusega.
Pärimuse järgi elas Johannes hiljem Efesoses kõrge vanuseni, suri umbes aastal 100. Efesoses kirjutas ta 90ndatel ka oma kirjad ning teistest kanoonilistest evangeeliumitest mõnevõrra teistlaadse evangeeliumi (nähtavasti eelnevate täiendamiseks). Mõne aja viibis Johannes ka pagenduses Patmose saarel, kus talle ilmutus osaks sai (mis on kirjas Ilmutusraamatus).
Lisaks evangeeliumile on Uue Testamendi kaanonis ka 3 Johannese kirja (epistlit) ning Johannese ilmutusraamat.

27. detsembril pühitsetakse haigete tarvis veini või muud jooki, mida võib pruukida mürgitusvalude puhul kõhus, palvetades samal ajal Johannese poole, temalt eestkostet paludes. Püha Johannes on teoloogide, kirjanike ja kõigi raamatute tegemisega seotud inimeste kaitsepühaks. Johannese atribuutideks on kotkas, karikas ja õlikatel.

Evangelist Johannesele pühitsetud EELK kirikud: Haapsalu Püha Johannese, Kolga-Jaani Johannese, Kullamaa Püha Johannese, Suure-Jaani Johannese, Taagepera Jaani, Tallinna Jaani ja Viljandi Jaani kirik.

K 28. detsembril on süütalastepäev.
Esmakordselt ilmub see püha kirikukalendrisse 505. a. Põhja-Aafrikas Kartaagos, kust see peagi kogu Kirikusse üle kandub.

N 29. detsembril on Canterbury piiskopi, märter Thomas Becketi mälestuspäev.
Püha Thomas Becket sündis u. 1115. a. Londonis, sai vaimulikuks ja riigikantsleriks ning 1162.a. Canterbury peapiiskopiks. Kaitses Kiriku õigusi Henry II vastu, kelle käsul ta Inglismaalt pagendati.
Henry II valitsusajal muutus Inglismaa Euroopa üheks võimsamaks riigiks, jäädes alla vaid Friedrich Barbarossa Saksa-Rooma riigile. Henry II püüdis laiendada oma võimu ka Rooma-katoliku kiriku üle Inglismaal, mille vastu astus Thomas Becket.
Pärast kuut Prantsusmaal veedetud pagulasaastat naases ta kodumaale, kus 1170.a. kuninga lähikondlaste poolt mõrvati.

PIIBLIKURSUS

“KUIDAS UURIDA PIIBLIT?”

“Rohi kuivab ära, õieke närtsib, aga meie Jumala sõna püsib igavesti.” Jesaja 40:8

2. osa. Piibliteadmiste omandamine.

2.4. Piibli uurimine raamatute kaupa.

Pärast seda, kui oled Piiblit uurinud peatükkide, lõikude või salmide kaupa, võid sa asuda õppimisele raamatute kaupa.
1. On mitmeid meetodeid Piibli raamatute uurimiseks.
(1) Kõigepealt induktiivne meetod. See on Piibli ühe raamatu sisu detailne uurimine ja seejärel nende detailide põhjal peaprintsiipide või üldjärelduste tegemine, mis hõlmab selle raamatu sisu ja eesmärki.
(2) Teine teatud raamatu õppimise viis on sünteetilise (terviklikult) meetodi kasutamine. Sel juhul tuleb käsilolevat raamatut mitu korda läbi lugeda, et selle peaideedest ja eesmärgist üldpilti saada ilma detailidesse tungimata.
(3) Ajaloolise uurimismeetodi puhul võib antud raamatus käsitletud riigid, rahva või üksikisiku perioodi kõrvutada ajaloolise taustaga. Näiteks 2 Moosese raamatus kõneldakse iisraellaste ajaloost, alates Joosepi surmast Egiptuses, kuni kogudusetelgi püstitamiseni kõrbes Moosese juhtimisel.

2. Järgnevalt veel mõningad viisid Piibli uurimiseks raamatute kaupa.
(1) Loe raamat läbi, et saada mulje selle üldpildist, ulatusest ja pearõhust.
(2) Korda selle raamatu lugemist mitu korda, esitades endale samal ajal küsimusi. Lugemise käigus märgi üles vastused neile küsimustele. Allpool on olulisemad küsimused.
Esimene lugemine – Milline on antud raamatu keskne teema või milline on pearõhk? Milline on selle raamatu võtmesalm?
Teine lugemine – Meeles pidades raamatu teemat, järgi, kuidas see on rõhutatud ja mil viisil teema avaneb teksti lugemisel.
Kolmas lugemine – Mida räägib see raamat mulle autorist, tema kaasajast ning oludest kirjutamise ajal?
Neljas lugemine – Mida kõneleb raamat mulle tol ajal elanud inimestest, nende elust, vajadustest ja probleemidest? (Need küsimused on eriti olulised Pauluse kirjade lugemisel)
Viies lugemine – Milline on selle raamatu põhiline jaotamine lõikudeks? Kas peajoon on selles selgesti eraldatav või esineb see varjatud kujul? Kas märkad raamatu loogilist, korrastatud arengut või selles esitatud õpetuse arendamist? Sa võid lugemise kestel jaotada teksti osadeks vastavalt sisule ja anda samas igale osale sobiv pealkiri, tiitel. Koostanud selliselt loetud raamatust lühiülevaate, võid joone alla märkida ükskõik millised probleemid, küsimused, sõnad või ideed, mis tekkisid antud raamatut lugedes. Lisaks sellele on väga hea lugemise käigus võrrelda teksti teiste Piibli kirjakohtadega.
Kuues ja järgnevad lugemised – Täpsusta faktid ja teave, mida sinu eelnev lugemine andis. Nüüd on teatud sõnadel esiletulevam koht. Pane tähele, kui tihti need sõnad korduvad. (Näiteks lugedes kirja filiplastele, märkad sa peatselt, et sõna “rõõm” esineb tekstis mitu korda. See on kirja üks põhisõnu. Märgi üles selle sõna esinemise tagapõhi.)

Lugedes teatud raamatut ikka ja jälle, sa leiad peatselt selle raamatu ülesehituse ja peajooned. On kindel, et iga raamatu jaoks on võimalik rohkem kui üks sisujaotus või plaan. Viimane oleneb sinu jaotusprintsiibist. Näiteks õppides tundma Puluse kirja roomlastele, sa võid rakendada järgnevat sisujaotust.

PAULUSE KIRI ROOMLASTELE
Teema: “Evangeelium”, võtmesalm 1:16
1. Evangeelium patustele, peatükkid 1–5
2. Evangeelium kristlastele, p-d 6–8
3. Evangeelium kogu maailmale, p-d 9–11
4. Evangeelium igapäevaseks eluks, p-d 12–16
Edasi võiks iga põhiosa soovi korral jagada väiksematesse osadesse. Sellist meetodit võib rakendada mistahes raamatu lugemisel või uurimisel.
Pärast raamatu teema või peajoone leidmist võid alustada selle üksikasjalikku tundmaõppimist osade kaupa. Ajaloolise taustaga raamatut, mis on tavaliselt kronoloogilise järjestusega, on tunduvalt kergem osadeks jaotada. Näiteks ülalesitatud jaotusviisi võib kasutada Apostlite tegude raamatu lühiülevaate koostamisel.

APOSTLITE TEOD
Teema: “Evangeeliumikuulutus esimesel sajandil”, võtmesalm 1:8
Kava:
I. Sissejuhatus. Apostlid saavad väe, salmid 1:1-2:4
II. Evangeeliumikuulutajad Jeruusalemmas, s-d 2:5–7:60
III. Evangeeliumikuulutajad Juudamaal ja Samaarias, s-d 8:1–11:18
IV. Evangeeliumikuulutajad kaugematel aladel, s-d 11:19–28:31
Pärast järjekordset hoolsat lugemist ja iga suurema osa jaotamist alajaotusteks, võime saada põhjalikuma ülevaate evangeeliumi levikust Vahemere rahvaste keskel. Samuti saame täieliku pildi Ristikoguduse loomisest Jumala poolt.

Päeva Sõnum. 51. nädal: 18. – 23. detsember 2016

ISSAND ON LÄHEDAL

51. nädal: 18. – 23. detsember 2016

Advendiaja 4. pühapäev

See advendipühapäev on pühendatud Jeesus-last ootavale Maarjale, Issanda emale. Meie Lunastaja ema ootus ja Jumala rahva jõuluootus kuuluvad kokku. Algab jõuludeks valmistumise viimane ajajärk. Suure sõnumi vastuvõtmiseks tuleb inimesel oma sisemine hoiak ette valmistada.

Meelespeetav kirjakoht: Olge ikka rõõmsad Issandas! Taas ma ütlen: Olge rõõmsad! Issand on ligidal! Fl 4:4,5b

Mõtle sõnadele:

  • Olge rõõmsad – Viimaks veel, mu vennad, rõõmustage Issandas! Üht ja sedasama teile kirjutada ei ole mulle tüütav, aga teid teeb see kindlaks. (Fl 3:1) Olge rõõmsad lootuses, vastupidavad viletsuses, püsivad palves! (Rm 12:12)
  • Ikka (ka alati) – Ma tõstan sind kõrgeks, mu Jumal, sa kuningas! Ja ma tänan su nime ikka ja igavesti! Iga päev ma tänan sind ja kiidan su nime ikka ja igavesti! (Ps 145:1,2) Olge rõõmsad ja hõisake, sest teie palk on suur taevas! Just samamoodi on taga kiusatud ka prohveteid enne teid. (Mt 5:12) Nad [Suurkohtus] võtsidki teda [variser, Gamaaliel nimi, käsuõpetaja, keda kõik rahvas austas] kuulda ja kutsusid apostlid [Peetrus ja Johannes] sisse, peksid neid ja keelasid neil rääkida Jeesuse nimel ning lasksid nad vabaks. Aga nemad läksid Suurkohtu palge eest minema, rõõmustades, et neid on väärt arvatud kannatama teotust selle nime pärast. Ja nad ei lakanud iga päev pühakojas ja kodasid mööda õpetamast ja kuulutamast evangeeliumi Kristusest Jeesusest. (Ap 5:39-42)
  • Taas (ka uuesti, jälle) – Ma tulen nüüd kolmandat korda teie juurde. Kahe ja kolme tunnistaja suu läbi tehakse iga asi kindlaks. Ma olen öelnud enne ja ütlen veel ette ära – teist korda teie pool olles ja nüüd eemal olles – neile, kes on seni patustanud, ja kõigile muudele: kui ma jälle tulen, siis ma ei säästa teid! (2Kr 13:1,2) Aga kui ka meie ise või ingel taevast kuulutaks mingit evangeeliumi selle asemel, mida meie oleme teile kuulutanud – see olgu neetud! (Gl 1:8)
  • Issand on ligidal! – Vennad, ärge nurisege üksteise vastu, et teie üle ei mõistetaks kohut. Vaata, kohtunik seisab ukse ees! (Jk 5:9) Aga kõigi asjade lõpp on lähedal. Olge siis arukad ja kained palveteks. (1Pt 4:7)

Üleskutse on alati rõõmus ja ei ole tühi fraas. Kahtlustest ja kartustest vaevatud ning vaenuliku maailma keskel viibivale Kristuse järelkäijate grupile kõlavad apostli sõnad ergutushüüdena. Sõnu korratakse, et neis peituvat sõnumit ei mõistetaks valesti. Paulusel on täielik õigus sellist üleskutset esitada, kuna ta ise “võitleb sedasama võitlust”, mida filiplasedki, ning neil oli meeles, et apostli esimesel külastusel (Ap 16:19-24) saavutati mõjuv usuvõit ning meeleheide asendus rõõmuga (Ap 16:25). Sõna Issandas osutab rõõmu põhjusele. Filiplaste usk Issandasse teeb, hoolimata vastupanust, rõõmust aulise võimaluse.

Pauluse üleskutsed rõõmustada ei ole kunagi lihtsalt julgustussõnad; need juhivad vaevatud koguduste pilgud nende Issandale; seega on ennekõike tegu üleskutsetega usule.

Süüdake neljas küünal – ARMASTUSE KÜÜNAL.

 * * *

JUMALA PLAAN VIIB JEESUSENI

Pühapäev – 18. detsember

Ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob ilmale poja, ja Teda hüütakse nimega Immaanuel, see on tõlkes: Jumal on meiega. Mt 1:23

Nii haaravalt lihtne ning selge kui Matteuse jutustatud Jeesuse sünnilugu ka ei tundu, on see siiski koormatud paljuvaieldud sisulise problemaatikaga. Õieti ei kirjeldagi see pärimus otseselt Jeesuse ilmaletulekut, vaid pigem tema imelist saamist Püha Vaimu läbi, kuna neitsistsünni motiiv on siin üksnes kaudselt väljaloetav. Kui mitte arvestada viidet salmis 23 esinevas tsitaadis. Mitte kordagi ei nimeta Matteus Maarjat “neitsiks”, vaid alati Joosepi “kihlatuks”, tema “naiseks” ja jutustuse algul koguni Jeesuse “emaks”.
Uurijaid hämmastanud või pahandanud neitsistsünni motiiv asetub Matteuse evangeeliumi pärimuse taustal üsna loomulikku valgusse: Jumal kasutab oma päästetahte läbiviimiseks alles puututamatut, “neitsilikku” naist ning laseb tema kaudu oma Poja ilmale tulla esisündinuna. Lõputuid vaidlusi põhjustanud neitsistsünni mõte seisabki ju selles, et Jeesus on algusest peale puhtakujuline Jumala tahte kehastus. Tema saamise olemasolu ime saab teoks ilma ühegi inimesepoolse algatuseta, ilma “mehe tahteta”.

Jeesuse isiku tõeline mõistmine algas alles tema kui Ülestõusnu mõjupiirkonnas. Siis selgus lõplikult, et Jeesus mitte ei saanud eluea kestel selleks, kes ta oli, vaid et ta oli seda algusest peale. Sündmus, mille kaudu Jumal oma päästetahete teostas, jääb ümbritsetuks lahendamatu saladusega, mida uskudes meie inimlik uudishimu peab rahulduma vaid ühe teadmisega: “Jumalal ei ole ükski asi võimatu” (Lk 1:37). Kõigi Jeesuse sünnipärimuste sisulise mõtte võtab kokku Johannes oma evangeeliumi alguses: “Sõna sai lihaks”.

Jeesuses Kristuses, kes on tõeline “Immaanuel”, kehastades oma isikus Jumala imetaolist ligiolemist inimesele ja inimsoole.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kes ma olen? Kust ma tulen? Kuhu ma lähen? Kui sul on vaja vastuseid sellistele küsimustele, alusta sellega, et küsid Tema käest, kellel on vastused: palveta.

* * *

JANU JUMALA JÄRELE

Esmaspäev – 19. detsember

Oota Jumalat, sest ma tahan Teda veel tänada Ta palge abi eest! Ps 42:6

Psalm 42 räägib meile loo kuidas psalmist on meile tundmata põhjusel ära lõigatud jumalateenistuse külastamisest. Vaenlane oli tee pühamu juurde ära lõiganud. Kas see oli välisvaenlane või kodune, seda pole öeldud. Korahlased kuulusid Taaveti pooldajate hulka juba siis, kui Taavet alles põgenes Sauli eest. Nad kuulusid vaprate hulka, kes näolt otsekui lõukoerad ja kärmed nagu gasellid mägedel (1Aj 12:7,9). Nende koht seadusetelgi väravas oli nüüd tühi, sest nad ei pääsenud sinna.

Selles olukorras tuleb meie sisse etteheide: Kus on me Jumal? Miks laseb ta meid kannatada? Ehk on Jumal meid tõesti hüljanud … Vaenlane ei rahuldu ainult tee tõkestamisega, vaid püüab ka usku riisuda.

Usuelus on see üks raskemaid kogemusi, kui tõuseb kahtlus: kas Jumal on mu vastane? Kui aastate viisi mitmed olukorrad töötavad meie kahjuks nagu Taavetil. Kui pääseteed üldse ei paista, siis tulebki mahajäätuse tunne.

Jumal võib mitmel põhjusel ära heita neid, kes kord ta omad olnud. Nagu see juhtus kuningas Sauliga. Aga neid võetakse tagasi, kes teda otsivad. Meile, igale janunejale hingele, igale murelikule südamele on jäetud kaks sõna: “Oota Jumalat!” Need, kes toimivad selle nõuande järgi, jõuavad päästmise ja tänamise juurde.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Teie muudkui magate ja puhkate! Küllalt! Tund on tulnud, vaata, Inimese Poeg antakse patuste kätte! Tõuske üles, läki! Ennäe, mu äraandja on lähedal!” (Mk 14:41) Jüngrite loidus palvetamisel on kristlastele hoiatav eeskuju. Kitsikuse ajal tuleb pöörduda Jumala poole ja paluda Teda appi. Eriliselt tuleb kristlastel palvetada oma kannatavate ligimeste eest.

 * * *

KAOTATUD VÕIMALUS

Teisipäev – 20. detsember

Saara jäi lapseootele ja tõi Aabrahamile poja ilmale ta vanas eas, määratud ajal, millest Jumal temaga oli rääkinud. 1Ms 21:2

Piiblis kohtame inimesi, kellel on kannatlikkuse probleeme. Selles loos on see Saara (1Ms 19:15–38), kes püüab ise oma elu korraldada,mitte ei oota Jumala tõotuste täitumist (1Ms 18:10). Võime mõista tema pettumust. Ta on liiga vana lapse saamiseks (1Ms 17:17), haige mõttest, mis ühiskond arvab tema viljatusest (1Ms 20:18) ja väsinud öisest nutust. Seetõttu toimib ta oma aja kohta ebatavalisel viisil, otsides asendusema. Ta teeb Aabrahamile ettepaneku magada Haagariga, teenijaga, kes sünnitab perele poja (1Ms 16:3,4,15).

Siis juhtub midagi hämmastavat! Saara jääb ise rasedaks ja annab elu Iisakile (1Ms 21:2,3). Nüüd ei taha ta enam jagada oma poja positsiooni ja isegi õigusi ning pärandust ning seetõttu sunnib Haagari koos oma lapse Iismaeliga kõrbesse minema. Tollal olnud niisugune asi kombeks – ka see näitab Saara ebakindlust ja usu puudumist Jumalasse. Siiski on Jumal ustav Haagarile ja tema lapsele, sest see olukord polnud Haagari süü. Saara oli võtnud Jumala asjad oma kätte. Selle asemel, et neid kahte poissi vendadena kasvatada, tekitas ta nende vahel vihavaenu, mis kestab Lähis-Idas siiamaani Iisaki ja Ismaeli järeltulijate vahel. Näiliselt väikestel otsustel võib olla ettearvamatu tagajärg, mis ulatub läbi ajaloo.

Isa, anna mulle armu, et panna kõrvale oma plaanid, et saaksin sind teenida.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Aabraham pidi tegema raske valiku, saates Iismaeli ära. Palu Jumala abi enda praegustesse valikute tegemistesse ja jõudu kuuletuda.

* * *

JUMALA TÕOTUS ANNAB LOOTUST

Kolmapäev – 21. detsember

Jumal ütles: “Tõesti, õnnistades õnnistan ma sind ja rohkendades rohkendan ma sind!” Ja nõnda, olles pikameelne, koges Aabraham tõotuse täitumist. Hb 6:14,15

Aabrahamile antud tõotus, et teda õnnistatakse ja tehakse paljuks, omandab lisakaalu kõrvutatuna Aabrahamile antud käsuga Iisak ohvriks tuua. Kuna Jumala teo asemel aksepteeris Aabrahami kuulekust, kõlab temapoolne tõotuse vandega kinnitamine eriti jõuliselt. Olles pikameelne viitab katsumusele Iisakiga, mille tulemusena Aabraham koges tõotuse täitumist. ”

Et te ei jääks loiuks, vaid võtaksite eeskujuks neid, kes pärivad tõotused usu ja pika meele tõttu” (Hb 6:12)

Aabraham on tõeline näide inimesest, kes omandas pärandi usu ja kannatlikkuse kaudu.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas mäletad aega, mil Jumal sind proovile pani? Kuidas mõjutas see sinu usku ning sõnakuulelikkust? Räägi Jumalale sellest.

 * * *

RÕÕM JUMALA ABI ÜLE

Neljapäev – 22. detsember

Tema tõstab tähtsusetu põrmust, Tema ülendab viletsa tuhaasemelt, pannes neid istuma õilsate juurde ja lastes neid pärida aujärgi. 1Sm 2:8

Hanna rõõmustab (1Sm 2:1-11) Issandas Jumala enese pärast ning selle pärast, kes Jumal on, andes talle uue väärikuse Peninna ja teiste pilkajate ees. Tema laul algab kindla rõhuga Issandal. Samamoodi laul ka lõpeb – nimetades “Issanda võitut” (s 10), mida heebrea keelest võiks tõlkida ka “tema Messiat”. Järgnevad peatükid aga kirjeldavad juba valitud kuninga valitsemist Iisraeli üle; eriti kuningas Taaveti valitsemist, kes on Messia Jeesuse eelkäija. Ning Uus Testament osutab kuidas need Vana Testamendi tõotused said täidetud kui Issand ise tuli meie juurde “oma Messia” isikus.

Hanna on hämmnigus Jumala ülevoolavast armust, kes vastas tema palvele ning toimis tema heaks. Tema ju oli see “komistaja”, “sigimatu”, “vaene” ja “vilets” – kuid ta on ühtlasi ka “püha”, üks Jumala enese valituist. Ning Jumala enese armastatuina tõstab Jumal meid üles, asetab istuma “õilsate juurde” nii et pärime “aujärje” (s 8). Mis ime, et Hanna otse puhkeb laulma ning kiitma Issandat!

Aga Jumala armulisel päästeteol on ka tumedam pool. Ta toob elu, aga toob ka surma (s 6). Ta alandab vägevad, ennasttäis ning õelad, uhkus ning enesekindel jõulisus on talle solvavad (s 3,10).

Jumala aktiivselt toimiv pääste ning meelevald kohut mõista näitavad, et ainult Tema on Jumal. Tema üksi on püha (s 2) ning mitte keegi teine ei saa olla selline päästekalju ahastuses ja hädaaegadel. Jah tõesti, meie Jumal ja tema Messia, meie Päästja Jeesus Kristus on unikaalsed – ei ole kedagi nendesarnast (s 2). See tõde ei pruugi kaasaja maailmas kehtida kui “poliitiliselt korrektne”, ometi on see aluseks meie usule ning koguduse misjonitegevusele.

Ära pea Jumala õnnistusi iseenesestmõistetavaiks. Kiida Issandat kindlameelse rõõmuga.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Võrdle Hanna laulu (1Sm 2:1-11) Moosese (2Ms 15), Deboora (Km 5) ja Maarja (Lk 1:46-55) kiituslauludega. Kiida ja ülista Issandat täna ka ise!

* * *

OOTUS

Reede – 23. detsember

Ma ootan Issandat, mu hing ootab, ja ma loodan Tema sõna peale. Mu hing ootab Issandat enam kui valvurid hommikut, kui valvurid hommikut. Ps 130:5,6

Jumala sõna on palvetaja toit, millest ta ammutab uut jõudu. Kuid leidub neidki, kes loodavad oma meeleoludele, oletustele ja teiste inimeste arvamisele. Kuid need väsivad. Aga kes Jumala sõnale loodavad ei väsi ega tüdi.

Jeesus võrdleb oma kannatusteed Joona ahistusega: “Nii nagu Joona oli mere-koletise kõhus kolm päeva ja kolm ööd, nõnda peab ka Inimese Poeg olema maa-põues kolm päeva ja kolm ööd” (Mt 12:40).

Jeesus on käinud kõigis neis sügavikes, kuhu patune on sattunud. Joona palve suure kala kõhus ütleb kristlasele, kuidas iga inimene võib sügavaimast surmavalla kuristikust pöörduda Jumala poole: “Vesi ümbritses mind kõrist saadik, süvavesi piiras mind, mererohi mähkis mu pead. Ma vajusin alla mägede alusteni, maa riivid sulgusid mu kohal igaveseks. Aga sina tõid mu elu hauast üles, Issand, mu Jumal! Kui mu hing nõrkes mu sees, mõtlesin ma Issandale ja mu palve tuli sinu juurde su pühasse templisse” (Jn 2:6–8)

Kõik me ootame koidukiirt, sest mitte keegi ei ole nii sügaval, et Jeesus ei saaks aidata.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jää vaikseks Jumala ette ning palu et võiksid näha uusi võimalusi olukordades kust seni ei ole leidnud väljapääsu.

* * *

SÄRA!

Laupäev – 24. detsember

VAATA, MA KUULUTAN TEILE SUURT RÕÕMU!

Jõuluõhtu ehk jõululaupäev

Vaata, pimedus katab maad ja pilkane pimedus rahvaid, aga sinu kohal koidab Issand ja sinu kohal nähakse Tema auhiilgust. Js 60:2

Prohveteering on Jumala sõna ustav edasiandmine osutades Jumala perspektiivile. Sageli väljendub see poeetilises keeles ja kutsub meid üles antud Jumala perspektiivi vastu võtma ning laskma sel kujundada oma elu. On olemas vältimatu seos selle vahel, mil määral oleme avatud Jumala prohvetlikule sõnale ja sellel kuidas elame: “Kui nägemus puudub, muutub rahvas ohjeldamatuks” (Õp 29:18), Nutulaulud aga maalivad haleda pildi ajastust, kui prohevti hääl oli vaikima pandud: “…kus ei ole Seadust, ….prohvetidki ei saa seal Issandalt nägemust.” (Nl 2:9; vaata ka 1Sm 3:1, Am 8:11)

Aga kuidas saab see kuulutus siis toimida – nii omaaaegses kui ka praeguses ajastus, mis on täis pingelisi sündmusi? Siinkohal meenuvad sõjakolded Aafrikas, Lähis -Idas, pagulaste probleem, töötus Euroopas, energia- ja toidukriis, laste kuritarvitamise kohutav ja kasvav ulatus jpm.

Piibliuurijad väidavad, et sündmused, mille kontekstis need Jesaja sõnad öeldi, olid keerulised, ja et aastal 530 eKr Jeruusalemma ümber toimuv oli samalaadselt meie päevadega suuri väljakutseid esitav. Jah, templi alused olid taas ülesehitatud, kuid tagasipöördunud ehitajatel oli vähe jaksu raskete taastamistööde jätkamiseks. Elu oli liiga raske. Raha oli väga napilt, poltiitline olukord hirmuäratavalt ebakindel. Ellujäämise võitlusest tulnuina, muutusid inimesed äärmiselt isekateks, kaotades oma identiteedi kogukonnana, mille olemise keskmes on Jumala kummardamine ning mida kujundavad Jumala väärtused (Hg 1:3-11)

Just taolisesse hirmunud ja enesekesksust täis olukorda räägib Jumal, õhutades inimesi jagama oma visiooni teistsugusest reaalsusest, kus koidukuma murrab pimeduse telje kus laialipillutatud inimesed kogutakse taas kokku ning võetakse vastu, kus linnaväravad tehakse laialt lahti, sest igasugune sõjaoht on kadunud ning kurnatud töötaegijad võivad rõõmustuda puhkusest ning uutest allikatest. See lootuse visioon andis ning annab tänini julgust elada teistmodi, elada nagu “valguse lapsed” (Ef 5:8).

Aegadel mil pimeduse mõju võib meid nõrgaks muuta, ole julgustatud: “Tõuse, paista, sest sinu valgus tuleb! “ (Js 60:1)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta: “Issand, aita mul täna meeles pidada, et Sina oled püha ja puhas, et Sina vihkad seda, kui mina pattu teen. Tänu Sulle, et oled alati mulle halastust ja kaastunnet pakkumas”

* * *

LISA TEADMISED

JÕULUPÜHAD

Jõuludega pühitseb Kirik Jumala ainusündinud Poja, Sõna lihakssaamist ja sündimist inimeseks. Jeesuse Kristuse tulekuga siia maailma täitusid prohvetitele antud tõotused ja Jumala päästev armastus inimeste vastu sai tõeliselt nähtavaks. Tähistades pidulikult Jeesuse sündimist, tunnistame Kristuse jumalikkust.
Õhtumaade Kirik asetas Kristuse sündimise püha teadlikult 25. detsembrile, paganlikule päikesekultuse pühale. Kirik kuulutab sellega Kristuse kui tõelise valguse tulekut maailma, et võita patu- ja surmapimedust. Idakirikus on sündimispühade keskmeks eelkõige 6. jaanuar. Meie pühitseme seda päeva Kristuse ilmumise pühana.

Jõulupühi (eesti keeles rahvapärase nimega ka talistepühad või talisted) on vana traditsiooni kohaselt tähistatud mitme jumalateenistusega: 24. detsembri õhtul, 25. detsembri öösel, varahommikul ja päeval. Suurele osale ristirahvast on just jõuluöö missa jõulupühade tähtsaim teenistus ja pühade kõrgpunkt.
Jõululaupäeva õhtusel teenistusel on rõhk prohvetite ennustustel ja nende täitumisel.

Jõuluöö on Kristuse sündimise öö. Nagu karjased valvasid öösel oma karja, nii on ka kogudus kogunenud sel ööl valvama ja palvetama. Üle maailma kostab ingli kuulutus: “Teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus.” Kogudus ühineb taevaste väehulkade ülistusega: “Au olgu Jumalale kõrges!”

Jõuluhommikul, kui teenistust peetakse, on rõhk karjastel, kes ruttavad sündinud Päästjat vaatama. Kogudus läheb karjastega kaasa Petlemma. Seal saab näha, millest ingel kuulutas.

Jõulupüha jumalateenistusel täname Jumalat selle eest, et Ta on tulnud oma Pojas inimesena inimeste keskele, saanud meie vennaks, et me võiksime saada Jumala lasteks.

26. detsembrit ehk teist jõulupüha on tähistatud kui esimärter Stefanose mälestuspäeva.

P 18. detsembril mälestakse enamlaste 1918-1919. aasta terrorivõimu märtreid.

1. Helsingi eesti koguduse pastor August Nigol tapeti 41 aasta vanuselt Permis 16. VIII 1918. Ta sündis 1. augustil 1877 Prangli külas Kambja kihelkonnas.
2. Jõhvi pastor Karl Immanuel Hesse tapeti 43 aasta vanuselt Virumaal Maidla mõisas 18. XII 1919. Ta sündis 13. septembril 1875 Sangastes.
3. Rakvere koguduse abiõpetaja Valter Hugo Theodor Pauckeri tapsid enamlased 6. jaanuaril 1919 Rakveres 40 aasta vanuselt. Ta sündis 7. märtsil 1878 Simunas.
4. Tartu Ülikooli pastor ja õppejõud Gotthilf Traugoth Hahn tapeti Tartu Krediitkassa keldris 43 aasta vanuselt 14. jaanuaril 1919. Ta sündis 13. veebruaril (Juliuse kalendri järgi 1. veebruaril) 1875 Rõuges vaimuliku Elieser Traugott Hahni 12-lapselise pere kolmanda lapsena.
5. Tartu Jaani koguduse pastor Moritz Wilhelm Paul Schwartz tapeti 14. jaanuaril 1919 Tartu Krediitkassa keldris 54 aasta vanuselt. Ta sündis 4. novembril 1864 Tartus.
6. Valga pastor Richard Alexander Georg Wühner tapeti 4. mail 1919 Pihkvas 46 aasta vanuselt. Sündis 28. septembril (Juliuse kalendri järgi 16. septembril) 1872 Tarvastus.

Lisaks ka paljud õigeusu vaimulike. Näiteks esimene eesti rahvusest õigeusu piiskop Platon kes tapeti 14. jaanuaril 1919. aastal Tartus Krediitkassa keldris 49 aasta vanuselt. Platon (kodanikunimega Paul Kulbusch) sündis 25. juulil (Juliuse kalendri järgi 13. juulil) 1869 Pärnumaal Pootsis. Piiskop Platon oli esimene kristlikuks pühakuks kuulutatud eestlane.

Lisa lugemist: Vootele Hasnsen. “Eesti märtrid. Märtrite veri on ristiusu seeme”. EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse ajakiri “Sulane” oktoober 2016, lk 12-21
http://www.kaarlikogudus.eu/doc/ajakirjad/sulane2016okt.pdf

K 21. detsembril on apostel Tooma mälestuspäev.

Aramea keeles kaksikut tähendava nimega jünger on meile tuntud eelkõige sellega, et ta ei leppinud teiste jüngrite jutuga Jeesus surnuist ülestõusmisest ja ilmumisest. Toomas tahtis ise elava Jeesusega kohtuda. Hiljem Jeesus kohtus Toomaga ja kahtlejast sai usklik (Jh 20:19-29). Pärimuse järgi viis apostel Toomas ristiusu Indiasse.
Keskajal ega hilisemast ajast ei ole Maarjamaal teada Tooma kirikut. Hageri kihelkonnas Sakus 2013 rajatud uus ja nooruslik kogudus võttis endale Tooma nime.

K 21. detsembril on toomapäev.
Eesti rahvakalendris märgib toomapäev jõuluaja algust, millal oli Eestis kombeks jõulueelne suurpuhastus ja jõuluroogade tarbeks sea tapmine. Lisaks on toomapäev märkinud viimast tähtpäeva aasta jooksul laenatud asjade tagastamiseks või muude aasta jooksul üles jäänud kohustuste täitmiseks.

Lisa lugemist: Toomapäev – 1. detsember. BERTA, Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas; Mall Hiiemäe. Eesti rahvakalender (6. osa), Eesti Raamat 1991

PIIBLIKURSUS

“KUIDAS UURIDA PIIBLIT?”

“Rohi kuivab ära, õieke närtsib, aga meie Jumala sõna püsib igavesti.” Jesaja 40:8

2. osa. Piibliteadmiste omandamine.

2.3. Piibli õppimine salmide kaupa.

Õppides Piibli nn. ajaloolisi raamatuid nagu need on esitatud Vanas Testamendis või evangeeliumides, võib iga salm omada vaid ühese tähenduse. Kuid paljud salmid nii Vanas ja Uues Testamendis on rikkad suurte tõdede poolest, mis vajavad detailsemat uurimist. Piiblisalmide üksikasjalikuks uurimiseks on mitmeid võimalusi.

1. Loe selle salmi kõik verbid. Näiteks vaadeldes Jh 3:16, võid leida sealt järgmised tegusõnad:

armastama, andma, uskuma, olema … Neist võib koostada võrdleva tabeli:

Jumal armastab       Inimene usub
Jumal annab       et inimene
ei hukkuks
inimesel oleks
igavene elu.

Sa võid võtta ka kõik nimisõnad sellest suurepärasest salmist: “Jumal, maailm, ainusündinud Poeg, ükski, igavene elu“.

2. Vaatle isikuid, keda see salm esitab. Näiteks võtame jälle sama salmi Jh 3:16 ja märgime välja kõik tegelased selles: “Jumal, ainusündinud Poeg, ükski (igaüks), temasse, temal”

3. Uuri sama salmi selles esinevate tähtsate tõdede seisukohast. Olgu näiteks taas Jh 3:16. seda salmi võime nimetada Piibli kõige tähtsamaks ja suuremaks salmiks. Leiame sealt järgmised põhiideed:

Jumal – suurim isik;
nõnda armastanud – suurim armastus;
maailma – suurim arv, kogu inimkond;
oma ainusündinud Poja – suurim kink;
on andnud – suurim tegu;
üks, kes usub – suurim tingimus;
ei saaks hukka – suurim arm;
temal oleks igavene elu – suurim tulemus.

4. Mõnikord annab selline ideede kombineeritud kasutamine teatud salmi uurimisel paremaid tulemusi. Võtame näiteks Rm 5:1, mis toetub salmile Rm 4:25.

Et me – meie õigeksmõistmine tugineb Jeesusele ja on garanteeritud tema ülestõusmise läbi;
nüüd oleme – st. Mitte tulevikus, vaid olevikus – meil on see just nüüd, praegu;
usust – meie õigekssaamise viis, vt. ka salmid 9 ja 3:24;
õigeks saanud – õigeks mõistetud;
on – mitte tuleviku-, vaid olevikuvorm, – me omame seda praegu;
rahu Jumalaga – me olime vaenlased, kuid nüüd on rahu meie ja jumala vahel;
meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi – Jumalaga rahu saavutamiseks on vaid üks tee – Jeesus Kristus (vt. Jh 14:6).

 

Päeva Sõnum. 50. nädal: 11. – 17. detsember 2016

VALMISTAGE ISSANDALE TEED

50. nädal: 11. – 17. detsember 2016

Advendiaja 3. pühapäev

Pühapäeva keskmes on Ristija Johannes. Tema kutse patukahetsusele ja meeleparandusele puudutab meidki. Johannes osutab Jeesusele kui Jumala Tallele, kes kannab ära maailma patu. Sellele Kristuse toodud lunastusele lootes saab inimene tunnistada oma pattu. See on peamine jõuludeks valmistumises – jõulupaastus.

Johannes oli märgiks, et prohvetite ennustused olid täitumas: Päästja pidi peagi saabuma. Kristuse tegevuses täitusid lunastuse aja märgid. Samal kombel tuleb Ta alati oma koguduse keskele sõnas ja sakramentides, lunastuse annid kaasas. Sellele Kristuse “vaimulikule tulemisele” viitab ka pühapäeva ladinakeelne nimi adventus spiritualis et sanctificationis.

Meelespeetav kirjakoht: Valmistage Issanda teed; vaata, Issand Jumal tuleb jõuliselt! Js 40:3a,10a

Mõtle sõnadele:

Valmistage teed – Mina olen hüüdja hääl kõrbes: Tehke tasaseks Issanda tee, nõnda nagu prohvet Jesaja on ütelnud (Jh 1:23). “Valmistage kõrbes Issanda teed, tehke lagendikul maantee tasaseks meie Jumalale! Kõik orud ülendatagu ja kõik mäed ning künkad alandatagu: mis mätlik, saagu tasaseks, ja mis konarlik, siledaks maaks! Siis ilmub Issanda au ja kõik liha näeb seda üheskoos. (Js 40:3-5) Sillutage, sillutage, tehke tee valmis, koristage takistused mu rahva teelt!” (Js 57:14)

Issand Jumal – Nõnda on tõde kadunud ja kes loobub kurjast, laseb ennast paljaks riisuda.
Issand nägi seda ja see oli tema silmis paha, et õigust ei olnud. Tema nägi, et ei olnud ühtegi meest, ja imestas, et ei olnud ühtegi vaheleastujat. Siis aitas teda ta oma käsivars ja teda toetas tema õigus. Ta pani enesele selga õiguse otsekui soomusrüü, ja päästekiivri pähe; ta riietus kättemaksuriietesse ja kattis ennast püha vihaga otsekui ülekuuega. Missugused on teod, niisugune on tasu: viha oma vastaste vastu, kättemaks oma vaenlastele, ta maksab saartele kätte. Siis kardetakse õhtu pool Issanda nime ja päikesetõusu pool tema auhiilgust, sest ta tuleb otsekui paisutatud jõgi, mida Issanda tuul edasi ajab. Aga Issand ütleb: Siionile, üleastumisest pöördujale Jaakobis, tuleb lunastaja. (Js 59:15-20)

Tuleb jõuliselt – Kas sangari käest saab võtta tema saagi või kiskuda vägeva käest tema vange? Tõesti, nõnda ütleb Issand: Küllap võetakse sangari vangid ja pääseb vägeva saak:
mina riidlen sellega, kes riidleb sinuga, ja mina päästan su lapsed. (Js 49:24,25) Et nüüd lapsed on liha ja vere osalised, siis on ka Jeesus ise otse samal viisil liha ja vere omaks võtnud, et ta surma kaudu kõrvaldaks selle, kellel on võimus surma üle – see tähendab kuradi. (Hb 2:14) Kes teeb pattu, on kuradist, sest kurat teeb pattu algusest peale. Selleks ongi Jumala Poeg saanud avalikuks, et ta tühistaks kuradi teod. (1Jh 3:8)

Mõnikord kirjeldatakse elu kui rännakut, ning öeldakse, et iga elu sisaldab omakorda mitmeid erinevaid teekondi, isegi kui inimene kodust eriti kaugemale ei rändagi: on teekondi turule, perekonnaga seotud külastusi, teekondi pulmadesse ja matustele; põgenemisteekondi ja sõjaretki. Ka Pühakiri kirjeldab paljusid teekondi – mõnikord on need üksiisikute rännakud, teisal jälle terve rahva liikumised.
See rännak toimus aga Jumala ligiolemises, kes ise, oma tahtekohaselt viis oma rahva tagasi, muutub kogu teekond pigem kergeks. Näiliselt läbitamatud mäeahelikud ja takistused kaovad. Siiski, kui päralejõudmises hakkame lootma rohkem inimeste kui jumaliku abi peale, kaob ka jumalik abi!

Kui puudub kindel äratundmine sellest, et nii teekonna lõpp, kui võime seda läbida, sõltub suveräänsest Jumalast, kes on Issand, aga ka leebe ja hoolitsev Karjane – jääb meil sihtkohta jõudmata; olgu sihiks geograafiline paik, kuhu Jumal tahab meid viia või uus elu, mille Ta soovib meile kinkida.

Tulles Jumala ette, ära püüa eemalduda täiesti ümbritsevast maailmast. Mõtle kõigele, mis sünnib praegu maailmas laiemalt, aga ka sinu enda elus. Räägi siis Jumalale, mis tunne sul on ja ole täiesti avameelne.

Süüdake kolmas küünal – RÕÕMU KÜÜNAL.

 * * *

 

PÖÖRDEPUNKT

Pühapäev – 11. detsember

“Tõesti, ma ütlen teile, naisest sündinute seast ei ole tõusnud suuremat Ristija Johannesest, aga väikseim taevariigis on suurem temast.” Mt 11:11

Uus võimalus, mis inimesele Jeesuse Kristuse kaudu avanes, ületas kõik selle, mida tõid prohvetid, ja mille vahetu ettevalmistajana Johannes oli neist suurem. Kuid ka tema oli ning jäi ainult ootajaks, teerajajaks. Ja seetõttu on ta ka väikseim kõige väiksemast Jeesuse toodud Jumala ande osalejast. Taevariiki kuulumine on seega absoluutne kriteerium, mis tõmbab selge eraldusjoone kahe ajastu vahele – ja Johannese asetab Jeesus siin vanasse ajastusse (nö. Vana Testamendi ajastusse), hindab teda vana seaduse viimse ning suurima esindajana.

Kas sellega on Johannes Jeesuse toodud õndsusest välja lülitatud? Sugugi mitte! Ta asetub sama õndsakstegeva Jumala armu alla tema ustava teenrina, nagu kõik teisedki Vana Testamendi jumalamehed ja prohvetid. Seetõttu on tema kuju mõnevõrra võrreldav Moosesega: nii nagu viimase ülesanne lõpeb tõotatud maa piirile jõudes, nii lõpeb ka Johannese ülesanne uue, Jeesuses Kristuses algava uue ajastu künnisel.

Iga evangeelium areneb edasi risti suunas. Meie aga peame otsustame kas aitame Taevasekuningriigi arengut siin maapeal kaasa või seisame sellele vastu?

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Me ei suuda aru saada Jeesusest ilma Vana Testamenti tundmata. Milliseid osi sa tunned ja mida peaksid tundma õppima?

* * *

JUMAL TULEB!

Esmaspäev – 12. detsember

Valmistage kõrbes Issanda teed, tehke lagendikul maantee tasaseks meie Jumalale! Js 40:3

Babüloni orjadele oleks palju lootust andnud teadmine, et ühel päeval saavad nad vabaks ja Jumal ise saabub võidukalt Jeruusalemma. Kuid mida tähendab “Issandale tee valmistamine” meile ja kuidas me seda teeme?

Kui süveneme sellesse kirjakohta, hakkame rohkem aru saama vanast tavast, kui enne kuninga külastust saabusid tema esindajad. Võib kujutleda, mida need esindajad tegid, kuid arvatavasti oli neil palju tegemist. Oli vaja linn ära koristada – et kuninga tulekul oleks kõik hiilgavalt puhas.

Märkimisväärne on, et Ristija Johannese üleskutset valmistada Issandale teed mainitakse kõikides evangeeliumides (vt Mt 3:3; Mk 1:2,3; Lk 3:4; Jh 1:23). See pole materiaalne tee, see on vaimne valmistumine, et lasta Jumalal tulla meie südamesse.

Jumal tahab Sinuga rääkida. See on fakt. Täna Teda selle eest!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Veeda aega Jumalaga ja luba Tema vaimul valgustada asju, millega koos oled elanud ja mis on võib-olla takistanud Tema hiilgusel läbi sinu välja paistmast. Võib-olla soovid kellegagi rääkida ja palvetada sellest, kuidas asjad on.

* * *

LÕPLIK ÕIGLUS

Teisipäev – 13. detsember

Vaata, ma läkitan teile prohvet Eelija, enne kui tuleb Issanda päev, suur ja kardetav. Ja Tema pöörab vanemate südamed jälle laste poole ja laste südamed vanemate poole. Ml 3:24

Jõudes Malakia raamatu viimase lõigu juurde võib tunduda et küsimus: “Miks pääsevad kurjad inimesed oma tegudest puhtalt?” , jääbki vastamata. Aga prohvet tegeleb selle küsimusega nüüd siin: elu ebaõiglust puudutavad küsimused leiavad viimse ja lõpliku lahenduse suurel kohtupäeval. Siis mõned hävitatakse igaveses tules, teised aga saavad kätte oma tasu. Otsustavaks saab see kas inimene on Jumalat kartnud või mitte. Malakia viitab õigetele kui “teile”, ning kurjadele, kelle ei ole Jumalaga osadust kui “neile”.
Õiged mitte ainult ei tunne Jumalat vaid nad omavad ka isekeskis armastust ning on vastastiku heldekäelised. Jumal kirjutab nende nimed oma raamatusse (2Ms 32:32; Tn 12:1) – ja mitte ükski neist ei saa iial Jumala poolt unustatud. Need kes Jumalat kardavad on Tema hinnaline eraomand. Pühakiri on täis viiteid sellele kui kõrgelt Jumal väärtustab oma rahvast (5Ms 7:6–8; 14:2; Ps 135:4; 1 Pt 2:9).

Viide Eelijale võtab kokku Seaduse koos kõigi selle nõudmistega ning prohveteeringutes sisalduvad tõotused. See et Jeesuse muutmise mäe kohtumises osalesid ka Mooses ja Eelija, kinnitas Jeesuse Messiaks olekut kõiges mida Pühakiri oli nimetanud. Uue lepingu vahendajana päästab ta meid seaduse needuse alt (Gl 3:13). Ja samamoodi kui Ristija Johannes osutas Jeesusele (Mt 17:11-13), võime ka meie olla osutajaiks/ teetähisteks mis näitavad Päästja ja Kuninga poole.

Malakia raamatu epiloog annab meile 4 juhist: kuuletuda Jumala Sõnale; olla valmis tema tulemise päevaks; armastada üksteist ning mitte hetkekski kahelda Jumala kohtupäeva tulemises.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Andku Jumal meile tarkust, et me teeksime neid asju, millel on Tema silmis väärtus.

* * *

TÕDE KINNITAVAD PROHVETLIKUD KIRJAD

Kolmapäev – 14. detsember

Iialgi pole ühtegi prohvetiennustust esile toodud inimese tahtel, vaid Pühast Vaimust kantuina on inimesed rääkinud, saades sõnumi Jumala käest. 2Pt 1:21

Kirja autor ei kõnele sellest, mida Pühakirja autorid tundsid või kui palju nad ise aru said, vaid kinnitab lihtsat tõsiasja, et nad kandsid Jumala sõnumit. Inimliku ja jumaliku teguri omavahelisest suhtest ei tehta juttu, mainitakse vaid, et leidis aset koostöö. Prohvetid heiskasid nö. oma purjed (ehk nad olid kuulekad ja vastuvõtlikud), Püha Vaim aga täitis neid ning juhtis nende laevad soovitud suunas.

Tõde jumalikust inspiratsioonist ei tähendanud inimliku autori normaalse vaimutegevuse lakkamist. Püha Vaim kasutas inimesi. Jumala meetod on tegutseda tõe ilmutamisel alati isiku kaudu, nagu ta seda täiuslikult demostreeris Jumala Poja kehastumisel inimeseks. Veel enam – ta ei kasutanud lihtsalt igasuguseid inimesi; ta kasutas pühi inimesi, kes pühendusid tema teenimisele. Aga isegi niisuguste inimeste puhul ei kasutanud ta vägivalda nende isiksuse kallal, vaid ennast nende kaudu ilmutades tegutses nendega koostöös.

Milline sõnum on Pühakiri sulle? Las Jumal avab sulle oma Sõna rikkused.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta, et võiksid head sõnumit jagada täna mõne tuttava või sõbraga, ning et nad mõistaksid evangeeliumi tegelikku sisu.

* * *

JEESUS ON HEA KARJANE JA TÕELINE VIINAPUU

Neljapäev – 15. detsember

Jumal, uuenda meie olukord ja lase paista oma pale, siis oleme päästetud! Ps 80:4

Jumala palge valgus oli see, mida Iisrael vajas. Valguskiir Jumala palge valgusest muudab Iisraeli öö valgeks. Vaenlased põgenevad nagu putukad, mis olid varjul kivi all, kuni päikese valgus neile paistis. “Siis oleme päästetud”. Üksainus kiir Jumala palge valgusest toob pääsemise.

Jumal saab meiega kokku “armu aujärjel”. Läki siis julgusega armuaujärje ette … (Hb 4:6). Armu aujärge nimetab Uus Testament Jeesuse Kristuseks. Kui keegi tunneb, et tal on armu vaja, siis mingu ta Jeesuse Kristuse kaudu Jumala ette. Need, kes Kristuse kaudu paluvad “uuendust” ja “päästmist”, leiavad abi. Ülendame need sõnad uue seaduse tasemele, ja me leiame uue seaduse õnnistuse.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas oskame hinnata Jumala abi? Kas oskame sõltuda Temast? Kas meie vaimulik osa on nii suur, et see kaalub üles teised huvid?

* * *

ÜKSILDASE PALVE

Reede – 16. detsember

Ma tahan kuulda, mida Jumal, Issand, räägib. Sest Tema kuulutab rahu oma rahvale ja ütleb oma vagadele, et nad ei pöörduks alpuse poole. Õigus käib Tema eel ja järgib Tema samme. Ps 85:9,14

Lugedes prohvet Habakuki 2:1 leiame, et kui ta oma kaebuse oli välja valanud, siis otsustas ta oodata Jumala vastust. Ka meie, olles oma soovi Jumalale avaldanud, peaksime jääma ootama. Aga ega me ei taha nii kergesti rahuneda. Ootamine eeldab meie otsust. See tähendab kogu tähelepanu suunamist Jumalale. Pärast palvet ei tohi me tähelepanu suunata endale. Vaidlust ja arutelu endaga takistab Jumala hääle kuulamist.
Õppigem oma palvetele ootama vastuseid Jumalalt. Usklikel võib tekkida palve vastuste osas halbu harjumusi. Palume, kuid ei ootagi, et see midagi annaks. Nii õpime paluma usuta palveid. Küll aga peaksime ootama, et Jumal teeks midagi meie palve peale!
Teine viga, mis teeme, seisneb selles, et palume küll Jumalat, aga siis võtame asjaajamise enda kätte. Issand on pidanud korduvalt näitama, et koorem tuleb veeretada temale. Kui sinul on see selgus, et Jumal korraldab sinu asju, siis oota, sest tema toimetab kõik hästi. Kõige selgemad vastused on need, mis tulevad Sõna kaudu.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tuletame meelde, mida ütleb Piibel meie probleemi kohta. Palume, et Püha Vaim ise seda meenutaks.

* * *

VABA JÄRGNEMA

Laupäev – 17. detsember

Kui Jeesus läks neist mööda, ütles Johannes talle otsa vaadates: “Vaata, see on Jumala Tall.” Ja mõlemad jüngrid kuulsid, mida ta ütles, ja läksid Jeesusega kaasa. Jh 1:36,37

Kristuse õpilaseks saamine ei ole seotud pika kõnega. Tähtis on isiklik suhe igapäevases elus, mille sündmused õpetavad ning juhivad kõiki neid, kes otsivad Jumalat.

Evangelist esitab kahe esimese jüngri pühendumist Jeesusele kui Jumala Tallele (vt. Jh 1:35-51) ja selgitab – hoolimata sellest, et mõlemad jüngrid sel hetkel vaid ähmaselt selle tiitli tähendust mõistavad – juba evangeeliumi alguses, et Jeesuse jüngriks olekut eristab Johannese jüngriks olekust äratundmine, et Jeesus on inimeste Päästja. Selleks ei võinud Ristija Johannes kunagi saada.

Läks üsna kaua, enne kui Jeesuse jüngrid mõistsid, miks pidi ta oma elu ohvriks tooma; alles siis, kui ta oli surnuist üles tõusnud ja nelipühal oli Vaimu välja valatud, olid nad kindlad – kui kasutada Pauluse sõnu – , et ta loovutati nende üleastumiste pärast ja äratati üles nende õigekssaamise pärast (Rm 4:25).

Kristliku usu südamesse on peidetud põhimõte, et tõelist usku ei saa sundida.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand, tänan et jätkuvalt kutsud mind Sinu peale vaatama, Sind kuulama ja Sinu juurde jääma.

* * *

LISA TEADMISED

T 13. detsembril on Püha Lucia, neitsi ja märtri mälestuspäev.
Lucia sündis 3. sajandil. Ta kasvas üles rikkas Sitsiilia peres. Pärast seda, kui talle ilmutas end Sitsiilia märter Agatha, otsustas tüdruk end pühendada kristlusele ja neitsilikule elule.
Legendi järgi olevat Lucia oma silmad välja torganud ja saatnud need kandikul ühele oma austajatest, kellele tema silmade ilu oli lummavalt mõjunud. Tüdruku vankumatu usk rabas austajat niivõrd, et ta astus ka ise ristiusku. Lucia sai aga silmanägemise palvetamise ajal imekombel tagasi. Oma varanduse jagas Lucia vaestele ning keeldus abiellumast. Solvunud peigmees andis oma pruudi Rooma võimudele üles ja kaebas, et Lucia on kristlane. Karistuseks saadeti tüdruk lõbumajja, kuid ime läbi jäi ta bordellis puhtaks ja puutumatuks. Seejärel piinati teda jõhkralt.
Püha Lucia suri imperaator Diocletianuse ajal märtrina Sürakuusas aastal 304.

Lucia nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast lux, mis tähendab “valgus”. Piltlikult öelduna tähendab nimi Lucia “valgusekandjat” või ka “päevavalgel sündinut”.
Oma “valgusekandja” rolli täitis märterneitsi Lucia eelkõige sellega, et temast sai kristlane, hiljem pimedate ning silmahaiguste käes kannatavate inimeste kaitsepühak. Lucia kultus oli keskajal laialt levinud. Praegu on 13. detsembril tähistatav luutsinapäev ehk Lucia mälestuspäev tuntuim Itaalias ja Rootsis.
Püha Lucia atribuudid: silmad varre otsas või kandikul, härg, mõõk või pistoda.

T 13. detsembril on luutsinapäev.
Eestisse saabus luutsipäev dominikaani ja frantsiskaani mungaordude kaudu, kelle juures päeva nimipühak Lucia oli väga austatud. Luutsipäeva tähistamise traditsioon oli Eestis populaarne eestkätt rannarootsi aladel. Uuesti kerkis püha tähelepanu alla 1980. aastatel, pärast peaaegu sada aastat kestnud vaheaega – siis hakati püha tähistama Tallinnas ja kunagistel eestirootslaste asualadel.

Luutsinapäeva juurde kuuluvad Lucia kroonimispidustused. Traditsiooniliselt on Lucia kaunis blondide pikkade juustega neiu, kel peas küünlapärg. Tema saatjaskonda kuuluvad tähepoisid (stjärngossar) ja pruutneitsid (tärnor), kes kõik on riietatud valgesse, noormeestel on tavaliselt peas pikad torukübarad ning neidudel kaunid paelad.
Pidustused on rõõmus ettevõtmine, millele on lisandunud valguse ja pimeduse võitluse ning valguse võidu dimensioon. Rootsis valib oma Lucia peaaegu iga linn ja küla. Kohvikõrvaseks pakutakse kohvikooke ja rosinasilmseid safranisaiu, samuti juuakse glögi.

Lisa lugemist: Luutsiapäev – 13. detsember. BERTA, Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas; Mall Hiiemäe. Eesti rahvakalender (6. osa), Eesti Raamat 1991

PIIBLIKURSUS

“KUIDAS UURIDA PIIBLIT?”
“Rohi kuivab ära, õieke närtsib, aga meie Jumala sõna püsib igavesti.” Jesaja 40:8

2. osa. Piibliteadmiste omandamine.

2.2. Piibli uurimine lõikude kaupa.

Lõik on mõtteüksus kirjas, mis enamasti koosneb mitmest lausest. Kui autor muudab ainet, siis ta tavaliselt alustab uue lõiguga. Eestikeelses Piiblis on püütud neid lõike pealkirjadega eraldada. Nende abil võid saada alginfot teksti uurimiseks või teema leidmiseks.

Loe uuritav lõik hoolikalt läbi ja leia põhiteema, peamõte või võtmesalm.

Harilikult võid leida siin olulisemate sõnade ja lausete vahel seoseid. Näiteks uurides lõiku Mäejutlusest õige palvetamise kohta Mt 6:5-8, võid sind huvitava teksti välja kirjutada alljärgnevalt:
“Ja kui te palvetate, siis ärge olge nagu silmakirjatsejad, sest need armastavad palvetada kogudusekodades ja tänavanurkadel, et paista inimestele silma. Tõesti, ma ütlen teile: neil on palk juba käes!
Ent sina, kui sa palvetad, mine oma kambrisse ja sule uks ja palu oma Isa, kes on salajas, ja su Isa , kes näeb salajasse, tasub sinule.
Aga kui teie palvetate, siis ärge lobisega palju, nagu teevad paganad, sest nad armastavad, et neid kuuldakse nende paljude sõnade tõttu. Ärge siis saage nende sarnaseks, sest Jumal, teie Isa, teab, mida te vajate, enne kui te teda palute.”

Sellest ümberkirjutatud tekstist, milles on nüüd selgemalt võimalik näha sidet erinevate lausete vahel, on kerge teha sisukokkuvõtet. Näiteks sama teksti Mt 6:5-15 puhul võid teha ülevaate alljärgnevalt.
Teema: “Jeesus õpetab meid palvetama”
1. Kuidas ei pea palvetama: Mt 6:5,7,8
(a) silmakirjalikult avalikus kohas, salm 5;
(b) sõnade mehaanilise kordamisega, salmid 7,8
2. Kuidas peab palvetama: Mt 6:6,9-13
(a) omaette, oma Isa poole, salm 6;
(b) järgides Jeesuse palve eeskuju, salmid 9-13

Kõik olulised sõnad (nt. “silmakirjatseja”, “paganad” jt), mis antud lõigus esinevad märgi endale üles. Võrreldes nüüd omavahel erinevaid kirjakohti, mis õpetavad palvetamist ja kõnelevad palvest, on võimalik vältida vigu Jumala tahte järgi palvetamise tõelise olemuse, tingimuste ja tulemuste osas.

Päeva Sõnum. 49. nädal: 04. – 10. detsember 2016

SINU KUNINGAS TULEB KIRKUSES

49. nädal: 04. – 10. detsember 2016
Advendiaja 2. pühapäev

Pühapäeva teemaks on Kristuse kirkuses tulemine aegade lõpul. Seda väljendab ka päeva vana ladinakeelne nimi adventus glorificationis, mis räägib Kristuse kirkuses tulemisest. Jumala rahva ülesanne on kannatlikult võideldes oodata Kristuse taastulekut. Häda ja patususe keskel on kogudus saanud tõotuse pääste ajast. See tõotus täidab kristlased lootuse ja rõõmuga

Meelespeetav kirjakoht: Tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb! Lk 21:28

Mõtle sõnadele:
Vaadake üles – Pimedus katab maad ja pilkane pimedus rahvaid, aga sinu kohal koidab Issand ja sinu kohal nähakse tema auhiilgust. (Js 60:2) Ma tänan sind, Issand! Sa olid küll vihane minule, aga su viha pöördus ja sa trööstisid mind. Vaata, Jumal on mu pääste! Ma olen julge ega karda, sest Issand Jumal on mu tugevus ja kiituslaul, ja tema oli mu päästja. (Js 12:1,2) Ta neelab surma ära igaveseks ajaks. Ja Issand Jumal pühib pisarad kõigilt palgeilt ning kõrvaldab oma rahva teotuse kogu maalt. Vaata, see on meie Jumal, keda me ootasime, et ta meid päästaks. See on Issand, keda me ootasime, hõisakem ja tundkem rõõmu tema päästest. (Js 25:8,9)

Teie lunastus – Ärge kurvastage Jumala Püha Vaimu, kes on kinnitanud teid oma pitseriga lunastuspäevani! (Ef 4:30) Sest loodu ootab pikisilmi Jumala laste ilmsikssaamist. Ent mitte üksnes loodu, vaid needki, kellel on Vaimu esmaand, ka meie ise ägame iseenestes, oodates lapseõigust, oma ihu lunastust. (Rm 8:19,23) Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes meid on taevast õnnistanud kõige vaimuliku õnnistusega Kristuses, kes on meie pärandi tagatis omandi lunastamiseni – tema kirkuse kiituseks. (Ef 1:3,14)

Jeesus teatab, et ta tuleb väe ja auhiilgusega, mis osutab kuninglikule väele. Luukas toob ainsana ära korralduse tõstke oma pea ja vaadake üles. Kui nõutukstegevad märgid hakkavad aset leidma, ei peaks Jeesuse järgijad sattuma masendusse. Nende vabastus on lähedal. Lunastus tähendab vabastamist lunahinna tasumise alusel. Teatud mõttes on lunastus lõplikult teostatud juba ristil; aga selle täielik tähendus avaneb alles tulevikus ja sellest Jeesus siin kõnelebki.

Süüdake teine küünal – RAHU KÜÜNAL.

* * *

ME OLEME TEELISED

Pühapäev – 04. detsember

Jeesus ütleb: “Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu ja teie olge inimeste sarnased, kes ootavad oma isandat pulmapeolt koju, et kui ta tulles koputab, võiksid nad kohe talle ukse avada.” Lk 12:35,36

Väljakutse elada teisiti on vaimse tervise rikkus. Kui võtame seda tõsiselt, võib see muuta meie kristliku elu olemust ja motiive. Jumal ise on meid kutsunud, veatu Talle, kes on meid lunastanud ning Jumala kõikumatu Sõna juurde mis jätkuvalt hoiab meie silme ees õiget elu.

Kas vajame veel midagi julgustuseks? Jah me vajame jätkuvalt intellektuaalset, vaimulikku ja ka sotsiaalset distsipliini. Selles mõttes on see tõeline meelte pingutus, austusega Jumala peale vaatamine ning ehtne armastus kaasinimeste vastu. Pühadus pole mingi tabamatu eeterlik tundumus või vaimulik heaolu tunne. See on intensiivne, vägagi kahe jalaga maa peal olev praktiline Kristuse sarnane käitumine. Ja seda tuleb rakendada kõiges mida teeme.

Vaimulik erksus on valmidus nägema Jumala tegutsemist ning reageerida sellele kohese kuulekusega.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Võtke aega palveks, saage pühaks, rääkige sageli oma Issandaga; jääge temasse alati ja toituge Tema Sõnast.” (William Dunn Longstaff, 1822-1894)

* * *

MÄLESTUSI MÖÖDUNUD AEGADEST

Esmaspäev – 05. detsember

Sina, Iisraeli karjane, võta kuulda! Ärata oma vägevus ning tule meid päästma! Ps 80:2,3

Siis, kui Jaakob oma surma eel õnnistas Joosepi poegi, nimetas ta Jumalat oma karjaseks (1Ms 49:24). Jaakob, kes ise oli ööl ja päeval hoolitsenud oma karja eest, ütles Laabanile: Päeval piinas mind palavus ja öösel külm, ja uni põgenes mu silmist (1Ms 31:40). Oma surma eel leidis ta Jumalas niisuguse Karjase. Issand oli teda kaitsnud, toitnud, sidunud ta haavad ja äratanud temas uut usku. Sellepärast võis ka Jeesus nimetada ennast Heaks Karjaseks. Aga kas meie oskame hinnata Jumala abi?

Kui keegi tunneb, et tal on armu vaja, siis mingu ta Jeesuse Kristuse kaudu Jumala ette. Need, kes Kristuse kaudu paluvad “uuendust” ja “päästmist”, leiavad abi ja õnnistuse.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtleme, kas oskame sõltuda Jumalast? Kas meie vaimulik osa on nii suur, et see kaalub üles teised huvid?

* * *

 

PÜHAL TEEL KÄIJAD

Teisipäev – 06. detsember

Jumal ise tuleb ja päästab teid. Js 35:4

Jesaja 34 peatükk räägib meile Jumala vihast rahvaste, eriti Edomi vastu. Kuid järgmises peatükis on Edomi laastamine tühermaaks möödas ning Jesaja kutsub meid nüüd äratuntavalt juudamaalikku vaatlema.

Kord küll alandatud, kannab see maastik nüüd kõiki uueneva ökosüsteemi märke. Kirjeldatud paiga kaunidus ületab isegi põllumajandusliku viljakuse, tootlikkuse ja ilu poolest kuulsaid paiku. Miks? Sest Jumal ise annab sellele looduslikule pärlile omaenda ligiolu võimsa hiilguse! See esimene stseen paneb meid küsima: “kes on nood nimetud “nemad”, kes saavad näha Jumala ilu ja au?”

Need värisevad käed, põlved ja südamed on Juudamaal elavate hingede sisemine maastik, mis on paanikas Assüüria vaenlaste hirmus. Täpselt samamoodi nagu oli Iisraeliga, kes ei olnud välja teeninud Tõotatud maad, mis nende ees seisis, lasub tõeline lootus sellel hetkel Jumala heldel lubadusel olla neile Jumalaks ja Tema tõotusel – tulla ja päästa neid.

“Õnnis on inimene, kelle tugevus on sinus, kelle mõttes on pühad teekonnad. Nutuorust läbi käies teevad nad selle allikate maaks; ka varajane vihm katab neid õnnistusega.”
– Ps 84:6,7 –

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tulles Jumala ette, ära püüa eemalduda täiesti ümbritsevast maailmast. Mõtle kõigele, mis sünnib praegu maailmas laiemalt, aga ka sinu enda elus. Räägi siis Jumalale, mis tunne sul on ja ole täiesti avameelne.

* * *

MINEVIKUKOGEMUSTE VÄÄRTUS

Kolmapäev – 07. detsember

Meie ei ole need, kes taganevad hukatuseks, vaid need, kes usuvad ja päästavad hinge. Hb 10:39

Heebrea kirja autor toob välja punkti, et hoiatada, julgustada ja veenda meid.
Kõigepealt tuleks meil reageerida sellele, mille Kristus on võimalikuks teinud: minna Jumala ligi. Väga lihtne on jääda mõtisklema meetodite üle ning unustada täiesti asja sisu: räägi Jumalaga, kuula Teda, ole koos Temaga. Selleks tuleb aega võtta.

Teiseks, peaksime üksteist julgustama koosolemise kaudu. Kui jätad vahele koguduse või kodugrupi koosoleku – teeb see kahju mitte ainult sinule vaid ka su kaaslastele.

Kolmandaks – peame usaldama ja uskuma ainult Jeesust. Heebrealaste usaldus Jeesuse täielikku päästvasse väesse oli löönud kõikuma ning oli suur oht, et nad pöörduavd tagasi nende asjade juurde, millele enne Jeesuse tundma õppimist olid toetunud.

Palveta kellegi eest, kes on julguseta, et ta püsiks usus ja oleks päästetud.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kelle julgustus on sulle kõige olulisem? Kuidas mõjutab sinult saadud julgustus teisi su ümber?

* * *

TEEKONNA ALGUS JA LÕPP

Neljapäev – 08. detsember

Ma rõõmustasin, kui mulle öeldi: “Lähme Issanda kotta!” Ps 122:1

Mitte kõigil ei ole võimalus Jumala koda külastada. Ühele ei luba seda tema tervislik olukord, teisele on takistuseks kauge maa ja kolmandale keelavad seda kodused olukorrad. Need, kes oma püüdlustest hoolimata on pika aja vältel Jumala kojast eemal olnud, teavad, kui suureks võib kasvada nende igatsus.

Jumalateenistusele tulek on kerge, võtab meilt ainult mõne tunni, kuid kirikud jäävad aina tühjemaks.

Oleks hea, kui anname endale aru põhjustest, miks oleme meie Jumala kojas. Tõelised usklikud ei tule siia arhitektuuri imetlema ega inimestega kohtuma, vaid Jumalat kummardama vaimus ja tões. Need inimesed leiavad Jumala kojas väärtusi, mida nad mujalt ei leia. Siin võtab taevane jõud me maise olemuse oma kätte ning ülendab kogu me elu uuele tasemele. Siin on midagi, mis määrab kindlaks me suhted Jumala ja inimestega. Siin viivad jumalikud jõud inimese elu õigele ja normaalsele tasemele.

Rõõmustugem siis Jumala koja olemasolust, rõõmustugem nende pärast, kes siia tulevad, ja rõõmustugem ka selle pärast, et me ise võime koos teistega siin Jumalat teenida!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millised olukorrad hoiavad meid kirikust ja Kristusest kaugemal?

* * *

MAHAJÄETU AINUS ABI ON PALVE

Reede – 09. detsember

Me ei tagane Sinust! Elusta meid, siis me kuulutame Sinu nime! Ps 80:19

Oleme niisuguses olukorras, kus peame tunnistama, et ise ei suuda ennast päästa, vaid Jumal võib seda teha. Oleme kord juba niisugused nõdrad inimesed, et ise suudame pattu teha, aga oma patu tagajärgi me likvideerida ei suuda. Me võime teistelt elu võtta, aga elu tagasi anda enam ei saa. Me võime ennast ise rikkuda, aga seda rikutud olekut me enam parandada ei suuda. Me satume kohutavate jõudude kätte, mis hakkavad meid allapoole kiskuma ja meie ainsaks lootuseks jääb, et tuleks appi see jõud, mis on temast tugevam. Ainult Jumala arm võib seda teha.

Praegu annab Jumal oma rahvale elu Jeesuse Kristuse kaudu. Need, kes on Kristuse osaduses, on saanud ka selle uue elu. Temas olev elu on surma ära võitnud. Usklik, kelles elab Kristus, on osa saanud ta ülestõusmisest. See on vägi, mis on surmast suurem. Püha Vaimu läbi muutub see uus elu ka meie kogemuseks. Inimene, kes on saanud uut elu, kuulutab Jumala nime.

Kui Jumal on saanud meid selle taevase väega elustada, siis selle tunnuseks on uus elu – ja töötahe.

Usu, et Jumal on valmis ka praegu sind uuendama.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palvetame, et Issand elustaks meid. Siis antakse meile uus elu- ja töötahe.

* * *

ÄRA TAGANE ELUST

Laupäev – 10. detsember

Teile läheb vaja kannatlikkust, et te Jumala tahtmist täites saaksite kätte tõotuse. Hb 10:36

Kannatlikkus on üks julguse spetsiifilisi omadusi. See kätkeb endas vastupidavust ning kindlaksjäämist ka ebasoodsates tingimustes.

Kannatlikkuse eesmärki väljendavad sõnad tehes Jumala tahtmist. Jeesuse pühendumist Jumala tahtele on mainitud Heebria kirjas 10:5-7, nüüd püstitakse sama eesmärk. Varasemast julgusest loobumine ei ole kindlasti Jumala tahtmine. Samas on selge, et Jeesuse Kristuse eeskuju sisaldab ka kannatamist. Küpse kristlase tunnus ongi, et tema arusaamises Jumala tahtest on ruumi ka ebasoodsatele olukordadele, kui neid peaks juhtuma. Just Jumala tahte täitmise alusel saavad inimesed kätte tõotuse. Ärge siis heitke ära oma julgust, mis saab suure palga. (Hb 10:35) Auline pärand, mis on täiesti usaldusväärne.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meenuta oma kannatlikkuse katsumusi ehk vastupidavust. Kui kasulikud olid varasemad õppetunnid, eriti need, mis olid rasked?

* * *

LISA TEADMISED

T 06. detsembril on Myra piiskopi Nikolaus’i mälestuspäev.

Püha Nikolaus (ka püha Nikolai) sündis arvatavasti 3.–4. sajandil Pataras (Lüükias) kristlastest peres. Juba väga noorelt pühendus ta Jumalale. Tema onu oli Myra peapiiskop ja mõistis ta sügavat kutsumust ning pühitses ta preestriks. Hiljem, olles ise Myra piiskop, muutis ta sealse piiskopkonna oma vagaduse, energia ja imedega peagi edukaks. Idakirikus oli tema austamine levinud juba 6. sajandil ja 10. sajandil muutus ta populaarseks pühakuks ka läänes.
Kui moslemid 1087 Myra vallutasid, viidi Nikolause põrm Barisse (seda päeva 9. maid – kevadine nigulapäeva hakati tähistama paralleelselt surmapäevaga). Seal ehitati haua kohale uus kirik, mille paavst Urbanus II sisse õnnistas.

Püha Nikolaus on laste, pandimajapidajate, vallaliste tüdrukute, kaupmeeste, apteekrite, parfüümitootjate ja -müüjate, meremeeste, kalurite kaitsepühak. Ta on ka üks Venemaa kaitsepühakutest.

Tema nime järgi on nimetatud Lääne-Nigula ja Viru-Nigula kirikud; Kirbla ja Kose Nikolause kirikud; Põltsamaa ja Tallinna Niguliste kirikud; Paldiski Nikolai kirik; Narva-Jõesuu Niguliste kogudus. Haapsalu kahest kirikust üks oli Niguliste kirik. Ka Karja kiriku puhul on nimetatud teise pühakuna Nikolaust. Hävinud on Narva-Jõesuu ja Pärnu Niguliste kirikud.

Lisa lugemist: PERSOON. Püha Nikolaus, pühakust piiskop. Meiekirik.ee http://www.meiekirik.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=2286

T 06. detsembril on nigulapäev.

Talvine nigulapäev on üks vana kalendri aegadest säilinud pühadest, mida on tähistanud õigeusklikud Ida- ja Kagu-Eesti äärealadel. Seal on nigulapäeva peetud talve alguseks. Vana kalendri järgi langes nigulapäev 19. detsembri kanti, talve alguse lähedale. Eeskätt on teatud seda kui ilmade külmenemise tähist ja mäletatud vanasõna, et Siim (simunapäev, 28. oktoober) tegi sillad, Nigul needib need kinni. Setumaal on Nigula nimekuju Mikul. Nagu muudegi õigeusupühade ajal oli keskne ristikäik. Vanade kirjalike allikate järgi on seda päeva peetud 18. sajandil karjapühaks.

Ilmselt on see päev kunagi olnud laiemalt tuntud, millele osutab, et kunagi on tuntud nigulapäeva järelpäeva ehk nigulamaarjapäeva. Nigulapäeval on palju sarnast vanade mardipäeva kommetega ja viljakusriitustega. Nigulapäeval tõi püha Nikolaus, mitmel pool Euroopas aga hoopis püha Martin või mardivana headele lastele pähkleid ja kooke ning andis halbadele lastele vitsa.

Lisa lugemist: Nigulapäev – 06. detsember. BERTA, Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas; Mall Hiiemäe. Eesti rahvakalender (6. osa), Eesti Raamat 1991

K 07. detsembril on Milano piiskopi ja kirikuisa Ambrosius’e mälestuspäev.

Ambrosius (kr “taevalik, surematu”) elas aastatel u 340 – 4. IV 397 ja oli üks neljast (Augustinuse, Hieronymuse, Gregoriusega) varakristluse perioodi suurest teoloogist ehk kirikuisast. Ta sündis Trieris Gallia prefekti pojana. Nooruses pühendus Ambrosius advokaadi elukutsele, õppis kreeka keelt ja tegeles filosoofiliste tööde uurimisega. Hiljem sai temast Põhja-Itaalias Liguuria ja Aemilia provintsi kuberner.

Ambrosius valiti 374. aastal Milano piiskopiks veel enne, kui ta jõuti ristida. Temaga seostatakse sümboolselt lääne kirikumuusika sündi. Tema loodud on hulk hümnitekste, mis on käibel tänase päevani. Tema järgi nimetati ambroosiuse laul.

Tugevdas kiriku organisatsiooni, vastustas arianismi* ja paganlust. Ambrosiuse jutluse mõjul pöördus 386. aastal Augustinus, mõjutades tema vaimu maailma. Kirjutas eetika- ja dogmaatikaalaseid teoseid.

Ambrosius on mesinike, vahapuhastajate, koduloomade ja Prantsuse Komissariaadi patroon. Ta on Milano kaitsepühak. Atribuudid: tuvi, mesilastaru, piits.

* Areiose doktriini pooldajad, kes vaidlustasid Jeesuse jumaliku päritolu ja Püha Kolmainsuse idee.

PIIBLIKURSUS

“KUIDAS UURIDA PIIBLIT?”

“Rohi kuivab ära, õieke närtsib, aga meie Jumala sõna püsib igavesti.” Jesaja 40:8

2. osa. Piibliteadmiste omandamine.

2.1. Piibli uurimine peatükkide kaupa.

Vanas ja Uues Testamendis on kokku 1189 peatükki. Lugedes ühe peatüki päevas kulub veidi üle kolme aasta, et läbi võtta kogu Piibel. Soovitav on alustada Uuest Testamendist.

1. Loe peatükk tähelepanelikult läbi, püüdes leida selle peateemat, juhtmõtet või võtmesalmi.

2. Lisa peatükkidele omapoolsed pealkirjad, mis iseloomustaksid sisu kõige paremini.
Näiteks Johannese evangeeliumi peatükkide pealkirjad võiksid olla:
1 ptk “Jeesus Kristus, Jumala Sõna”
2 ptk “Kaana pulm”
3 ptk “Uussünd”
4 ptk “Naine kaevul”
5 ptk “Mehe tervendamine Betsata tiigi juures”
6 ptk “5000 mehe söötmine”

3. Loe peatükk uuesti läbi ja tee väike sisukokkuvõte, mis hõlmaks peatüki peamisi mõtteid. Näiteks Johannese evangeeliumi 1 ptk “Jeesus Kristus, Jumala Sõna”.
(1) Jeesus Kristus on Jumala Igavene Sõna, salmid 1-9
(2) Jeesuse Kristuse tulek sellesse maailma, salmid 10-18
(3) Johannes kuulutab Kristuse tulekut, salmid 19-28
(4) Johannes tunnistab, et Jeesus on Jumala Tall, salmid 29-37
(5) Jeesus Kristus kutsub oma esimesed jüngrid, salmid 38-51

4. Esita küsimusi ja vasta neile nagu on soovitatud eespool, peatükis Pühendunud Piibli uurimine (Päeva Sõna nr. 9) punkt 4. all. Pööra erilist tähelepanu praktilistele ja teoloogilistele probleemidele antud peatükis. Seejärel leia võtmesõnad loetud salmidest ja uuri ka viiteid teistele inspireeritud kirjakohtadele. Võrreldes neid erinevaid kirjakohti omavahel, võid leida käsitletava teksti täpsema tähenduse. Mõned olulise peatüki paremaks mõistmiseks tuleb seda lugeda koos eelneva või järgneva peatükiga.

1 2 3