Kategooria postitused

Päeva Sõnum. 52. nädal: 25. – 31. detsember 2016

SÕNA SAI LIHAKS

52. nädal: 25. – 31. detsember 2016

Kristuse sündimise püha; 1. jõulupüha

Me ei tea Jeesuse sündimise täpset kuupäeva. On sümboolne ja tähendusrikas, et kristlased hakkasid 4. sajandil pühitsema Jeesuse sündimist just 25. detsembril – Rooma keiser Aurelianuse kehtestatud Võitmatu Päikese pühal. Jeesus on tõeline valgus ja inimkonna alaloo pöördepunk! Seetõttu loeme ka oma aastaid Kristuse sünnist. Jõulude puhul on tegu enama kui sünnipäevaga: me ülistame Jumalat, et ta on lasknud oma Pojal saada inimeseks, et meie võiksime saada Jumala lasteks.

Meelespeetav kirjakoht: Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime Tema kirkust. Jh 1:14

Mõtle sõnadele: Jaakobile sündis Joosep, selle Maarja mees, kellest sündis Jeesus, keda nimetatakse Kristuseks. (Mt 1:16) Ja ta muudeti nende ees; ta pale säras otsekui päike, ta rõivad said valgeks otsekui valgus. (Mt 17:2) Isa, ma tahan, et ka need, keda sa mulle oled andnud, oleksid minuga seal, kus mina olen, et nad näeksid mu kirkust, mille sa oled andnud mulle, sest sa oled mind armastanud enne maailma rajamist. (Jh 17:24) Kui juba hukkamõistuteenistusel oli kirkus, siis on õigeksmõistuteenistus veel palju suurem kirkuselt. (2Kr 3:9) Jah, niihästi Pühitseja kui pühitsetavad on kõik ühe Isa lapsed. Sel põhjusel Jeesus ei häbenegi neid hüüda vendadeks. (Hb 2:11)

Sõna “liha” tähendab siin täielikku maapealset inimest. Sündides Maarjast, ei kaotanud Jumal-Poeg midagi oma jumalikkusest, aga Ta võttis omaks kõik, millest inimene koosneb. Sest meil pole niisugune ülempreester, kes ei suuda kaasa tunda meie nõrkustele, vaid selline, kes on olnud kõigiti kiusatud nii nagu meie, ja siiski ilma patuta (Hb 4:15).
Inimesekssaamisega – inkarnatsiooniga – näitab Jumal inimese väärikust. Oma jumalikku auhiilgust avaldab Ta kirgastumises (Lk 9:32-35) ja hiljem ülestõusmises, mida Johannes isiklikult võis tunnistada.

Huvitav on see, et kui teised evangelistid kõnelevad Jeesuse ajalisest sünnist, siis Johannes seab sellele vastu igavese sündimise Jumal-Isast. Need kõik püüavad selgitada meie mõistusele raskesti arusaadavat tõde, et Jeesus Kristus on tõeline inimene ja tõeline Jumal.

Poeg ei kõrvalda Isa ega võistle temaga, vaid Poeg esindab Isa

* * *

KUI JEESUS SÜNDIS

Pühapäev – 25. detsember

1. jõulupüha

Ingel ütles karjastele: “Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus.” Lk 2:10,11

Kui Ristija Johannese perekondlikule liinile ei pöörata eriti suurt tähelepanu, siis Jeesuse puhul on Luukas äärmiselt hoolikas näitama, et Jeesus on pärit õigest perekonnast. Jeesust kirjeldatakse kui Petlemma linnas sündinud “Taaveti poega” ning Luukas osutab kuidas Jumal korraldab ka kõik ilmalikud detailid kinnitamaks, et Jumala Messias pidi just seal sündima.

Iisraeli perekonnad elasid üsna valdavalt oma loomade ligiduses, ning see paik mis anti Jeesusele oli vähemalt soe ja kuiv. Mida muud olekski inimene võinud loota ajal mil kogu rahvas oli üles ärritatud rahvaloenduse tõttu? Veelgi enam- olles üks meie seast, jagab ta kõigis asjus – nii ebamugavustes kui raskustes – meie tavalist elu, ometi tõustes sellest kõrgemale.

Karjaste saabumine on suure sümboolse sisuga. Jumal on oma rahva karjane, tema sulased on usukogukonna karjased ning Jeesus ise kirjeldas end kui ülemkarjast (Jh 10), kes hoolitseb lammaste eest juhtides neid. Kogu stseen on ka dramaatiline – taevas ja maa ühinevad inglite kooris mis tavalisi lihtsaid töölisi juhib kiitma Jumalat keset tööülesandeid. Iial enam pole sellist koor kuuldud. Oluline on siin aga see, et Jumal ise, saab ülistatud ja kiidetud keset tavaelu, mille Ta oma kohaloleku läbi on muutnud eriliseks.

Inimesekssaamisest sai see uks, mille kaudu Jumal tõi maailmale pääste. Paulus on seda kõige meeledjäävamalt kirjeldanud: “… see oli Jumal, kes Kristuses lepitas maailma enesega ega arvestanud neile nende üleastumisi ning on pannud meisse lepitussõna.” (2kr 5:19)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jõulupäev võib ellu tuua suure hulga segavaid asjaolusid. Palu, et Jumal võimaldaks sul täna taas kord saada täis imetlust selle üle, mida ta tegi sel päeval Petlemmas.

* * *

KRISTUSE TUNNISTAJAD

Esmaspäev – 26. detsember
2. jõulupüha

Teisel jõulupühal tähistame esimese kristliku märtri Stefanose surmapäev ja meenutame ka kõiki teisi märtreid. See toob esile nende rõõmupühade teise tahu: päästesõnumil on ka vastased, kes tahavad Jumala tööd takistada.

Jeesus ütleb: “Igaüht, kes mind tunnistab inimeste ees, teda tunnistab ka Inimese Poeg Jumala inglite ees.” Lk 12:8

Kõige tähtsam on suhtumine Jeesusesse. Kui keegi tunnistab teda inimeste ees, tunnistab Jeesus teda Jumala inglite ees (Matteuse sõnastuses “Isa ees, kes on taevas”). Tegu on südamliku julgustusega kristlastele kohtupäeva suhtes. Kui aga keegi salgab Jeesust, on ka Jeesus sunnitud ta ära salgama. Salgamisega keeldutakse kuulumast Jeesuse järgijate hulka. Kui niisugune inimene astub Jumala kohtu ette, leiab seal tema enda otsus kinnitamist. Jeesus ei jäta oma kuulajaile mingit kahtlust selles, et suhtumine temasse otsustab igaühe igavese saatuse.

Jeesust võib salata enam kui ühel viisil. Tänapäeval ei ole tõenäoline, et Jeesust salatakse näiteks nii, nagu tegi seda Peetrus. Me võime aga mitte tunnistada “tema õpetuse ainulaadset autoriteeti, kujutledes, et oleme mõnes asjas paremini informeeritud kui tema, või annulleerides oma loogiliste arutlustega paljut tema sõnadest”. Võime salata ka tema jumalikkust ja kummutada tema väiteid enda kohta. Igal juhul on tegu uhkuse ja enesekindluse patuga, millega salatakse lõplikult Kristuse ja Jumala kõigeväelisus.

“See kes tahab olla vapper…. vastu igasugust hävingut, järgigu ta püsivalt Õpetajat.  Ei mingit hirmu…. mingit järeleandmist…” John Bunyan (1628–1688),  koolihariduseta inglise katelsepp, jutlustaja ja kirjanik

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui mugavalt sa end tunneksid, kui peaksid oma usku avalikkuse ees tunnistama? Räägi Jumalale kõigest, mis takistab sul võtta konkreetsem seisukoht Tema suhtes. Palveta suurema julguse eest tunnistada Teda avalikkuse ees.

* * *

 

JUMAL ON ARMASTUS

Teisipäev – 27. detsember

3. jõulupüha

Kolmandal jõulupühal meenutame apostlit ja evangelist Johannest. Just tema kirjutas oma evangeeliumis Jeesuse sündimisest kui Sõna lihakssaamisest (Jh 1).

Vaadake, kui suure armastuse Isa on meile andnud: meid hüütakse Jumala lasteks ja need me olemegi. 1Jh 3:1

“Temast sündimise” mainimine ajendab Johannest väljendama imetlust Jumala armastuse üle meid oma lasteks tehes; sellega vihjab ta pigem jumalikule loomusele, mille saime Jumalast sündides, kui meie lapseseisusele. Isa armastus oleks justkui nii ebamaine, nii võõras sellele maailmale, et Johannes imestab, missuguselt maalt see küll pärit on.
Seda armastust ei ole Jumal meile mitte ainult “näidanud”, vaid selle tegelikult meile andnud. Ei ole ju fraas tema lapsed lihtsalt mingi tiitel; see osutab tõsiasjale. Tõsi küll, meid hüütakse “Jumala lasteks”. Jumal aga annab selle eesõigustatud nimetuse ainult seetõttu, et seda me oleme tema armu läbi, ükskõik mida teised meist mõtleksid või mida nad meie kohta ütlevad.
Fraasid “Jumala lapsed” ja “maailm” erinevad teineteisest nii teravalt, et maailm ei mõista meid (võrdle 1Kr 2:15-16). Põhjus on, et ta ei mõistnud ka teda. See “teda” osutab Kristusele. Nii nagu tema auhiilgus oli lihas olles varjatud, nii on ka “meie elu varjul koos Kristusega Jumalas” (vt Kl 3:3). Meie lapseseisus, kuigi reaalne, ei ole veel avalik (Rm 8:19).

Antud kirjakoha võiks kokku võtta lausega: armastus peab end tõestama tegudes.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ärgem otsigem maailmas rikkust ja au, vaid seda, mis Jumal on meile valmis pannud.

* * *

LOOTUS LOOTUSETULE

Kolmapäev – 28. detsember

Neljas jõulupüha on taas pühendatud veretunnistajatele – kuningas Heroodese käsul hukatud Petlemma lastele (Mt 2:16-18). Selles mõttes tuleme juba kolmekuningapäeva sündmuste juurde. Me palume Jumala armastavatesse kätesse Petlemma süütud lapsed ja kõik lapsed, keda tänagi kiusatakse ja surmatakse. Mõtleme ka Jeesuse perekonna põgenemisele Egiptusesse. Jumala Poeg sai juba algusest peale tunda, et ta ei ole kõigi inimeste jaoks teretulnud.

Vala oma süda välja kui vesi Issanda palge ette! Tõsta oma käed Tema poole oma laste elu pärast! Nl 2:19

See kirjakoht on täis müristavat viha, Jumala viha. Need, kes on püüdnud või soovinud Pühakirja ära nudida, välja visates sellest kõik viited Jumala vihale, ei oma selget arusaamist sellest, mida teevad. Nad pole läbi mõtelnud mis on taolise “parandamise” tagajärjed.

Just seda aga tegid prohvetid, kelle kohuseks oli tegelikult avardada Jumala rahva arusaamist ning kujutlusvõimet, innustades neid muutma oma eluviisi, et rahvas hakkaks mõistma mis nendega / nende keskel toimub ning kuhu see viib. Selle asemel aga levitasid toonased prohvetid rahva seas mugavaid, mitte midagi nõudvaid nägemusi, vältides iga viidetki Jumala viha, meeleparanduse või muutuse suunas, rahustades inimesi meelitustega. Vastukaaluks võimaldab Nutulaulude autor meil kuulda Jumalale ustava prohveti häält (Nl 2:1-22), kes mõistab sügava valuga tõde, et ilma võimaluseta kogeda Jumala majesteetlikku, isiklikku ja hoolivat viha, ei saa olla ka mingit tõelist kogemust Tema armastusest.

See, mis oli toimunud Siioni kogukonnas, omas väga sügavat tähendust. Jumal oli neid armastanud ning valinud saama päästeks kõikidele inimestele – nemad aga olid muutunud korrumpeerunuks, ebausklikuks, pealiskaudseiks ning täielikult hoolimatuks oma tõelise kutsumuse osas. Siioni segipaiskamine ning vangiviimine oli Jumala valus strateegia, mis pidi rahva tagasi tooma tõe tunnetamisele.

Issand, aita mul oma Püha Vaimu läbi tulla täiesti siiralt Sinu Sõna juurde.
Aita jääda avatuks Sõnale, kui see valgustab läbi mu südame ja elu,
aita alistada end selle läbikatsumisele ja väele.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtleme korraks selle, kuidas me isiklikult ja tegelikult reageeriksime taolisele Jumala juhtimisele?

* * *

HOOSIANNA KRISTUSELE, KES TULEB ISSANDA NIMEL!

Neljapäev – 29. detsember

Issanda käest on see tulnud, see on imeasi meie silmis. Ps 118:23

Jeesus ise nägi endas tulevase usuelu nurgakivi, mille Iisraeli religiooni ehitajad kõrvale lükkavad (Mk 12:10; Lk 20:17). Iisraeli rahva saatus kordus Jeesuse isikus, kuigi uuel ja kõrgemal tasemel.

Tolleaegsed religiooni ehitajad pidasid Jeesust komistuskiviks oma teel. Temal ei olnud nägu ega austust valitseva klassi silmis. Iisraeli usulised asjatundjad lükkasid ta kõrvale. See oli ekspertide viga.

Aga Jumal tegi Jeesusest inimkonna päästva religiooni nurgakivi. Sellele ehitab ta templi elavatest kividest (Ap 4:11; 1Pt 2:7).

Jeesuse ülendamine polnud ühegi inimese tegu, see polnud ajaloolise arengu paratamatu tulemus, vaid see oli Jumala otsene tegu. Jeesuse tõus oli algusest lõpuni Jumala imetegu. Nii nagu Iisraeli tagasitulek, templi ehitamine ja uus tulevik oli Jumala imetegu, nii oli seda ka Jeesuse tõus.

Jumala Sõna valguses käies võime ikka rõõmsa südamega Issandat tänada ja ülistada, sest Tema heldus kestab igavesti!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui me oleme kirikus, mõtleme me hoonele kus me Jumalat teenime ja vanale loole “templi nurgakivist”?

* * *

RÕÕMU PÕHJUS

Reede – 30. detsember

Kõik ilmamaa otsad on näinud meie Jumala päästet. Ps 98:3

Jumala päästmine ja õigus on ta avaldatud teod. Neid näevad isegi paganad. Jumala mõtted on kõrgemad meie omadest. Ta tegudes on paljugi, mis ei allu meie seletustele. Aga oma päästmistöö ja õige kohtumõistmise on ta teatavaks teinud kogu maailmale. See on Kristuse evangeeliumi kuulutuse sisu. Iga inimene võtku teatavaks, et temal on pattudest pääsemise võimalus ja see on Jumala kohus, mis on õige. Sellest suudavad kõik aru saada.

Selles kirjakohas tuletatakse eriti meelde Jumala abi oma rahvale. Jumal oli tõotanud rahva kaudu saata Messia. See on teostunud. Meie ei kahtle selles, et ka ülejäänud tõotused täituvad, kaasa arvatud ka Messia taastulek.

Meie usu julgustuseks on need teod, mis on juba tehtud.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas me tunneme rõõmu Jumala valitsemisest?

* * *

MEIE AEG ON ISSANDA KÄTES

Laupäev – 31. detsember

Vana-aasta

Seda päeva võiks nimetada ka uusaastaõhtuks, sest tegu on Jeesuse nimepäeva eelõhtu ehk ettevalmistuspäevaga. Kuna selle päevaga lõpeb kalendriaasta, siis on kohane tänada Jumalat möödunud aasta eest ja mõtiskleda aja tähenduse üle meie elus. Kristlane võib lootusrikkalt tunnistada: Sinu käes, Issand, on kõik mu ajad (Ps 31:16).

Issand hoiab sind kõige kurja eest, Tema hoiab sinu hinge. Issand hoiab su minemist ja su tulemist nüüd ja igavesti. Ps 121:7,8

Jumal on andnud meile kõigile päevad elamiseks, mõnele rohkem, mõnele vähem. Iga algav hommik on sinu jaoks uus, ilma vigadeta, ilma jälgedeta ja sa alustad päeva, et kirjutada uus lehekülg oma elus. Nii nagu raamat lehtedest, koosnevad aastad sinu elatud päevadest. Jumal kogub sinu täiskirjutatud lehed kokku ja köidab raamatuks – sinu eluraamatuks, kust on näha, kellele sa oled toetunud oma elus, kas kõikväelisele Jumalale, kes on teinud taeva ja maa, või iseenese jõule ja väele.

Jumal on tõotanud kaitsta, kui kurjus tahab su igavest elu hävitada. Jumal ei maga ega tuku, vaid hoiab sind sinu teedel. Ta on ustav ja hoolitsev niikaua, kui sina lased enda eest hoolt kanda.

Jumal tahab, et sa ei toetuks iseenese jõule ja tarkusele, vaid näeksid Temas enda abistajat, hoidjat, kaitsjat ja tervendajat ning usuksid, et kurjus ei pääse kunagi võidule sinu elus, sest Tema parem käsi võitleb sinu eest.

Sellepärast on Jumal andnud inimestele päevad ja aastad. Ta ootab kannatlikult ka sellel uuel aastal oma igatsuste täitumist: et iga inimene vaataks Tema poole kui hea, armastava ja väelise Isa poole, kelle peale võib toetuda igal ajal, ka aastatel, mida Jumal meile kingib, olgu need siis head või kurjad. sest Jumal on ustav täitma oma tõotusi.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala pilk on sinu peal, ära pöördu sellest ära!

* * *

 

LISA TEADMISED

P 25. detsembril algab Hanuka (inglise keeles Hanukkah; heebrea keeles חֲנֻכָּה, “taaspühitsemine”), kaheksa päeva (25.12.2016 – 1.1.2017) kestev juudi püha.
Tuledepüha, mis tähistab Jeruusalemma Templi taaspühitsemist Jumalale pärast Judas Makkabeuse võitu süürlaste üle 148. aastal e.m.a. Hanuka tähistamisega meenutatakse Templi altari puhastamist ja taaspühitsemist.

Küsimusele, miks seda püha peetakse 8 päeva, annab vastuse 2. Makkabite raamat. Pärimuse kohaselt leiti Templist ainult üks astja õliga, mis oli ette nähtud menora [seitsmeharuline Templi küünlajalg, mis on juudiusu tavasümbol] süütamiseks ja seda pidi jätkama ainult üheks päevaks. Kuid juhtus ime ja õli jätkus kaheksaks päevaks. Selle meenutuseks süüdatakse küünlad hanukija´l – 8 harulisel küünlajalal.
Hanuka´t pühitsetakse Kislevikuu 25. päevast alates. Esimesel õhtul süüdatakse esimene küünal hanukija paremast servast, teisel õhtul teine, jne. Hanukija valgust ei tohi kasutada argipäevaste asjade tegemiseks. Esimese küünla süütamisel esimesel õhtul lausutakse kolm õnnistust:

1. Õnnistatud oled Sina, Issand, meie Jumal, universumi Kuningas, kes oled meid pühitsenud oma käskudega ja kes oled käskinud meil süüdata Hanuka küünla.

2. Õnnistatud oled Sina, Issand, meie Jumal, universumi Kuningas, kes oled teinud imesid meie esiisadele neil päevil.

3. Õnnistatud oled Sina, Issand, meie Jumal, universumi Kuningas, kes oled andnud meile elu ja meie oleme elanud nende päevadeni.

Iga Hanuka päeva hommikuse palvuse ajal loetakse halel. Traditsiooniliselt peetakse ka hanuka söömaaega. Lastega mängitakse igasuguseid mänge, et neid lõbustada. Eriti populaarne on hanuka vurrkann. Lastele antakse hanuka puhul ka taskuraha.
Loe kirjakohti: 1Mak 4:52,56,59; 2Mak 1:18

P 25. detsembril on EELK piiskopi Tiit Salumäe sünnipäev.

Tiit Salumäe on sündinud 25. detsembril 1951 Tartus kirikuõpetaja peres kuuenda lapsena.

Juba 14-aastasena alustas ta õpinguid EELK Usuteaduse Instituudi kirikumuusika osakonnas (1965–1975). Pärast Loksa keskkooli lõpetamist 1970. aastal asus õppima usuteadust EELK Usuteaduse Instituudis. Aastatel 2003–2007 täiendanud end samas instituudis religioonipedagoogika alal.
Tiit Salumäe on teeninud alguses kogudusi jutlustaja ametis oma isa kõrval Kuusalu, Leesi ja Loksa kogudustes. Salumäe ordineeriti õpetajaks 5. oktoobril 1975. aastal ja määrati teenima Haapsalu kogudust, mille hingekarjane on ta siiani. Tiit Salumäe valiti 1982. aastal Lääne praostkonna abipraostiks ja kümme aastat hiljem praostiks.
EELK on teda autasustanud EELK Teeneteristi I järguga. Vabariigi President on teda autasustanud Valgetähe III klassi teenetemärgiga (2001). Talle on antud Haapsalu linna vapimärk (2002) ja Läänemaa teenetemärk (2013).

E 26. detsembril on esimärtri, püha Stefanose mälestuspäev.

Stefanosest (surn. u. 35 pKr Jeruusalemmas), Jeruusalemma varakristliku koguduse diakonist räägitakse Apostlite tegude 6. ja 7. raamatus. Ta vastutas ka almustejagamise eest. Hariduse olevat ta saanud Aleksandrias.
Stefanos oli suurepärane jutlustaja. Sattunud vastuollu juutide juhtidega viidi ta kohtumõistmiseks juutide nõukogu ette. Seal pidas Stefanos jutluse, näidates end juutide ajaloo, Jeesuse elu ja Messia hea tundjana. Jutluse lõpetas ta nägemusega Kristusest taevas oma Isa paremal käel. Kohtumõistjad olid jutlusest raevunud, kihutasid ta linnast välja ja loopisid kividega surnuks. Surres palus ta Kristust oma tapjatele andestada.
Stefanose haud avastati 415. aastal Kafr Gamalos, kust tema põrm viidi Konstantinoopolisse ning sealt Rooma koos mõne kiviga, millega ta oli surnuks visatud. Euroopas on talle pühendatud mimeid kirikuid.

Stefanos on diakonite patroon, teda kutsutakse appi ka peavalu puhul. Stephanose atribuutika seondub kivide ja diakonirüüga. Ikonograafias kujutatakse Stephanost noore diakonina, seljas valge pikk kuub, käes palmioks ning evangeeliumiraamat

E 26. detsembril on tabanipäev (tehvanusepäev).
Tabanipäev ehk hobustepüha oli 19. sajandil tuntud üksnes Eesti põhjarannikul ja oli üpriski sarnane soomlaste vastava tähtpäevaga. 20. sajandi alguses on mäletatud, et hobustele pakutud õlut ja pestud õllega nende kõrvu. Muidugi kuulus selle päeva juurde hobustega ümber kiriku sõitmine või lihtsalt sõitmas käimine.
Põhjarannikul liikusid ringi tabanisandid, kes sarnaselt läänesaarte jõulusantidega käisid õlut joomas. Need olid karvastes kasukates mehed, näod tahmased või ära peidetud. Tabanid saabusid ratsa või jalameestena, kaasas kadakaoksad pererahva löömiseks. Arhiiviteateil on tabanisandid vigurdanud, tembutanud ja laulnud toas ukse juures. Neid nagu muidki sante vanasti tahapoole ei kutsutud. Tabanitel on aga olnud lausa kindel märk – aampalk, mis ulatus seinast teise ja toetas umbahju. Sellest sissepoole ei tohtinud nad minna. Laulude ja kommete poolest sarnanesid nad üldiselt mardisantidega.

T 27. detsembril on püha apostli ja evangelisti Johannese mälestuspäev.
Johannes (surn. a. 100 p Kr Efesoses) oli jüngreist noorim. Nagu ta isa Sebedeus ja vend Jaakobus oli Johanneski Galilea kalur. Jeesus nimetas Johannest ja ta venda “kõuepoegadeks” nende äkilise iseloomu tõttu. Johannes järgnes Jeesuse kutsele ja sai jüngriks, kellest ta ise kirjutab kui “see, keda Jeesus armastas”.
Koos Jaakobuse ja Peetrusega oli Johannes Peetruse ämma ravimise ja Jairuse tütre surnust äratamise tunnistajaks. Ta oli ka Issanda muutmise ja Keetsemani aia kannatuste juures. Jeesus saatis ta koos Peetrusega viimaseks õhtusöömaajaks ettevalmistusi tegema. Ta oli esimene, kes Jeesuse haua juurde jõudis, kui naised oli ingli ilmumisest rääkinud. Johannes oli ainus jünger, kes viibis ristilöömise juures ning kelle hooleks Jeesus andis oma ema.
Pärast Jeesuse taevaminekut sai Johannesest koos Peetrusega üks Jeruusalemma kiriku juhte. (Apostlite tegude raamatus 3. ja 4. peatükk) Ka Paulus nimetab oma umbes 15 aastat hiljem kirjutatud kirjas galaatlastele Johannest Jeruusalemma koguduse sambaks ühes Peetruse (Keefase) ja Jaakobusega.
Pärimuse järgi elas Johannes hiljem Efesoses kõrge vanuseni, suri umbes aastal 100. Efesoses kirjutas ta 90ndatel ka oma kirjad ning teistest kanoonilistest evangeeliumitest mõnevõrra teistlaadse evangeeliumi (nähtavasti eelnevate täiendamiseks). Mõne aja viibis Johannes ka pagenduses Patmose saarel, kus talle ilmutus osaks sai (mis on kirjas Ilmutusraamatus).
Lisaks evangeeliumile on Uue Testamendi kaanonis ka 3 Johannese kirja (epistlit) ning Johannese ilmutusraamat.

27. detsembril pühitsetakse haigete tarvis veini või muud jooki, mida võib pruukida mürgitusvalude puhul kõhus, palvetades samal ajal Johannese poole, temalt eestkostet paludes. Püha Johannes on teoloogide, kirjanike ja kõigi raamatute tegemisega seotud inimeste kaitsepühaks. Johannese atribuutideks on kotkas, karikas ja õlikatel.

Evangelist Johannesele pühitsetud EELK kirikud: Haapsalu Püha Johannese, Kolga-Jaani Johannese, Kullamaa Püha Johannese, Suure-Jaani Johannese, Taagepera Jaani, Tallinna Jaani ja Viljandi Jaani kirik.

K 28. detsembril on süütalastepäev.
Esmakordselt ilmub see püha kirikukalendrisse 505. a. Põhja-Aafrikas Kartaagos, kust see peagi kogu Kirikusse üle kandub.

N 29. detsembril on Canterbury piiskopi, märter Thomas Becketi mälestuspäev.
Püha Thomas Becket sündis u. 1115. a. Londonis, sai vaimulikuks ja riigikantsleriks ning 1162.a. Canterbury peapiiskopiks. Kaitses Kiriku õigusi Henry II vastu, kelle käsul ta Inglismaalt pagendati.
Henry II valitsusajal muutus Inglismaa Euroopa üheks võimsamaks riigiks, jäädes alla vaid Friedrich Barbarossa Saksa-Rooma riigile. Henry II püüdis laiendada oma võimu ka Rooma-katoliku kiriku üle Inglismaal, mille vastu astus Thomas Becket.
Pärast kuut Prantsusmaal veedetud pagulasaastat naases ta kodumaale, kus 1170.a. kuninga lähikondlaste poolt mõrvati.

PIIBLIKURSUS

“KUIDAS UURIDA PIIBLIT?”

“Rohi kuivab ära, õieke närtsib, aga meie Jumala sõna püsib igavesti.” Jesaja 40:8

2. osa. Piibliteadmiste omandamine.

2.4. Piibli uurimine raamatute kaupa.

Pärast seda, kui oled Piiblit uurinud peatükkide, lõikude või salmide kaupa, võid sa asuda õppimisele raamatute kaupa.
1. On mitmeid meetodeid Piibli raamatute uurimiseks.
(1) Kõigepealt induktiivne meetod. See on Piibli ühe raamatu sisu detailne uurimine ja seejärel nende detailide põhjal peaprintsiipide või üldjärelduste tegemine, mis hõlmab selle raamatu sisu ja eesmärki.
(2) Teine teatud raamatu õppimise viis on sünteetilise (terviklikult) meetodi kasutamine. Sel juhul tuleb käsilolevat raamatut mitu korda läbi lugeda, et selle peaideedest ja eesmärgist üldpilti saada ilma detailidesse tungimata.
(3) Ajaloolise uurimismeetodi puhul võib antud raamatus käsitletud riigid, rahva või üksikisiku perioodi kõrvutada ajaloolise taustaga. Näiteks 2 Moosese raamatus kõneldakse iisraellaste ajaloost, alates Joosepi surmast Egiptuses, kuni kogudusetelgi püstitamiseni kõrbes Moosese juhtimisel.

2. Järgnevalt veel mõningad viisid Piibli uurimiseks raamatute kaupa.
(1) Loe raamat läbi, et saada mulje selle üldpildist, ulatusest ja pearõhust.
(2) Korda selle raamatu lugemist mitu korda, esitades endale samal ajal küsimusi. Lugemise käigus märgi üles vastused neile küsimustele. Allpool on olulisemad küsimused.
Esimene lugemine – Milline on antud raamatu keskne teema või milline on pearõhk? Milline on selle raamatu võtmesalm?
Teine lugemine – Meeles pidades raamatu teemat, järgi, kuidas see on rõhutatud ja mil viisil teema avaneb teksti lugemisel.
Kolmas lugemine – Mida räägib see raamat mulle autorist, tema kaasajast ning oludest kirjutamise ajal?
Neljas lugemine – Mida kõneleb raamat mulle tol ajal elanud inimestest, nende elust, vajadustest ja probleemidest? (Need küsimused on eriti olulised Pauluse kirjade lugemisel)
Viies lugemine – Milline on selle raamatu põhiline jaotamine lõikudeks? Kas peajoon on selles selgesti eraldatav või esineb see varjatud kujul? Kas märkad raamatu loogilist, korrastatud arengut või selles esitatud õpetuse arendamist? Sa võid lugemise kestel jaotada teksti osadeks vastavalt sisule ja anda samas igale osale sobiv pealkiri, tiitel. Koostanud selliselt loetud raamatust lühiülevaate, võid joone alla märkida ükskõik millised probleemid, küsimused, sõnad või ideed, mis tekkisid antud raamatut lugedes. Lisaks sellele on väga hea lugemise käigus võrrelda teksti teiste Piibli kirjakohtadega.
Kuues ja järgnevad lugemised – Täpsusta faktid ja teave, mida sinu eelnev lugemine andis. Nüüd on teatud sõnadel esiletulevam koht. Pane tähele, kui tihti need sõnad korduvad. (Näiteks lugedes kirja filiplastele, märkad sa peatselt, et sõna “rõõm” esineb tekstis mitu korda. See on kirja üks põhisõnu. Märgi üles selle sõna esinemise tagapõhi.)

Lugedes teatud raamatut ikka ja jälle, sa leiad peatselt selle raamatu ülesehituse ja peajooned. On kindel, et iga raamatu jaoks on võimalik rohkem kui üks sisujaotus või plaan. Viimane oleneb sinu jaotusprintsiibist. Näiteks õppides tundma Puluse kirja roomlastele, sa võid rakendada järgnevat sisujaotust.

PAULUSE KIRI ROOMLASTELE
Teema: “Evangeelium”, võtmesalm 1:16
1. Evangeelium patustele, peatükkid 1–5
2. Evangeelium kristlastele, p-d 6–8
3. Evangeelium kogu maailmale, p-d 9–11
4. Evangeelium igapäevaseks eluks, p-d 12–16
Edasi võiks iga põhiosa soovi korral jagada väiksematesse osadesse. Sellist meetodit võib rakendada mistahes raamatu lugemisel või uurimisel.
Pärast raamatu teema või peajoone leidmist võid alustada selle üksikasjalikku tundmaõppimist osade kaupa. Ajaloolise taustaga raamatut, mis on tavaliselt kronoloogilise järjestusega, on tunduvalt kergem osadeks jaotada. Näiteks ülalesitatud jaotusviisi võib kasutada Apostlite tegude raamatu lühiülevaate koostamisel.

APOSTLITE TEOD
Teema: “Evangeeliumikuulutus esimesel sajandil”, võtmesalm 1:8
Kava:
I. Sissejuhatus. Apostlid saavad väe, salmid 1:1-2:4
II. Evangeeliumikuulutajad Jeruusalemmas, s-d 2:5–7:60
III. Evangeeliumikuulutajad Juudamaal ja Samaarias, s-d 8:1–11:18
IV. Evangeeliumikuulutajad kaugematel aladel, s-d 11:19–28:31
Pärast järjekordset hoolsat lugemist ja iga suurema osa jaotamist alajaotusteks, võime saada põhjalikuma ülevaate evangeeliumi levikust Vahemere rahvaste keskel. Samuti saame täieliku pildi Ristikoguduse loomisest Jumala poolt.

Päeva Sõnum. 51. nädal: 18. – 23. detsember 2016

ISSAND ON LÄHEDAL

51. nädal: 18. – 23. detsember 2016

Advendiaja 4. pühapäev

See advendipühapäev on pühendatud Jeesus-last ootavale Maarjale, Issanda emale. Meie Lunastaja ema ootus ja Jumala rahva jõuluootus kuuluvad kokku. Algab jõuludeks valmistumise viimane ajajärk. Suure sõnumi vastuvõtmiseks tuleb inimesel oma sisemine hoiak ette valmistada.

Meelespeetav kirjakoht: Olge ikka rõõmsad Issandas! Taas ma ütlen: Olge rõõmsad! Issand on ligidal! Fl 4:4,5b

Mõtle sõnadele:

  • Olge rõõmsad – Viimaks veel, mu vennad, rõõmustage Issandas! Üht ja sedasama teile kirjutada ei ole mulle tüütav, aga teid teeb see kindlaks. (Fl 3:1) Olge rõõmsad lootuses, vastupidavad viletsuses, püsivad palves! (Rm 12:12)
  • Ikka (ka alati) – Ma tõstan sind kõrgeks, mu Jumal, sa kuningas! Ja ma tänan su nime ikka ja igavesti! Iga päev ma tänan sind ja kiidan su nime ikka ja igavesti! (Ps 145:1,2) Olge rõõmsad ja hõisake, sest teie palk on suur taevas! Just samamoodi on taga kiusatud ka prohveteid enne teid. (Mt 5:12) Nad [Suurkohtus] võtsidki teda [variser, Gamaaliel nimi, käsuõpetaja, keda kõik rahvas austas] kuulda ja kutsusid apostlid [Peetrus ja Johannes] sisse, peksid neid ja keelasid neil rääkida Jeesuse nimel ning lasksid nad vabaks. Aga nemad läksid Suurkohtu palge eest minema, rõõmustades, et neid on väärt arvatud kannatama teotust selle nime pärast. Ja nad ei lakanud iga päev pühakojas ja kodasid mööda õpetamast ja kuulutamast evangeeliumi Kristusest Jeesusest. (Ap 5:39-42)
  • Taas (ka uuesti, jälle) – Ma tulen nüüd kolmandat korda teie juurde. Kahe ja kolme tunnistaja suu läbi tehakse iga asi kindlaks. Ma olen öelnud enne ja ütlen veel ette ära – teist korda teie pool olles ja nüüd eemal olles – neile, kes on seni patustanud, ja kõigile muudele: kui ma jälle tulen, siis ma ei säästa teid! (2Kr 13:1,2) Aga kui ka meie ise või ingel taevast kuulutaks mingit evangeeliumi selle asemel, mida meie oleme teile kuulutanud – see olgu neetud! (Gl 1:8)
  • Issand on ligidal! – Vennad, ärge nurisege üksteise vastu, et teie üle ei mõistetaks kohut. Vaata, kohtunik seisab ukse ees! (Jk 5:9) Aga kõigi asjade lõpp on lähedal. Olge siis arukad ja kained palveteks. (1Pt 4:7)

Üleskutse on alati rõõmus ja ei ole tühi fraas. Kahtlustest ja kartustest vaevatud ning vaenuliku maailma keskel viibivale Kristuse järelkäijate grupile kõlavad apostli sõnad ergutushüüdena. Sõnu korratakse, et neis peituvat sõnumit ei mõistetaks valesti. Paulusel on täielik õigus sellist üleskutset esitada, kuna ta ise “võitleb sedasama võitlust”, mida filiplasedki, ning neil oli meeles, et apostli esimesel külastusel (Ap 16:19-24) saavutati mõjuv usuvõit ning meeleheide asendus rõõmuga (Ap 16:25). Sõna Issandas osutab rõõmu põhjusele. Filiplaste usk Issandasse teeb, hoolimata vastupanust, rõõmust aulise võimaluse.

Pauluse üleskutsed rõõmustada ei ole kunagi lihtsalt julgustussõnad; need juhivad vaevatud koguduste pilgud nende Issandale; seega on ennekõike tegu üleskutsetega usule.

Süüdake neljas küünal – ARMASTUSE KÜÜNAL.

 * * *

JUMALA PLAAN VIIB JEESUSENI

Pühapäev – 18. detsember

Ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob ilmale poja, ja Teda hüütakse nimega Immaanuel, see on tõlkes: Jumal on meiega. Mt 1:23

Nii haaravalt lihtne ning selge kui Matteuse jutustatud Jeesuse sünnilugu ka ei tundu, on see siiski koormatud paljuvaieldud sisulise problemaatikaga. Õieti ei kirjeldagi see pärimus otseselt Jeesuse ilmaletulekut, vaid pigem tema imelist saamist Püha Vaimu läbi, kuna neitsistsünni motiiv on siin üksnes kaudselt väljaloetav. Kui mitte arvestada viidet salmis 23 esinevas tsitaadis. Mitte kordagi ei nimeta Matteus Maarjat “neitsiks”, vaid alati Joosepi “kihlatuks”, tema “naiseks” ja jutustuse algul koguni Jeesuse “emaks”.
Uurijaid hämmastanud või pahandanud neitsistsünni motiiv asetub Matteuse evangeeliumi pärimuse taustal üsna loomulikku valgusse: Jumal kasutab oma päästetahte läbiviimiseks alles puututamatut, “neitsilikku” naist ning laseb tema kaudu oma Poja ilmale tulla esisündinuna. Lõputuid vaidlusi põhjustanud neitsistsünni mõte seisabki ju selles, et Jeesus on algusest peale puhtakujuline Jumala tahte kehastus. Tema saamise olemasolu ime saab teoks ilma ühegi inimesepoolse algatuseta, ilma “mehe tahteta”.

Jeesuse isiku tõeline mõistmine algas alles tema kui Ülestõusnu mõjupiirkonnas. Siis selgus lõplikult, et Jeesus mitte ei saanud eluea kestel selleks, kes ta oli, vaid et ta oli seda algusest peale. Sündmus, mille kaudu Jumal oma päästetahete teostas, jääb ümbritsetuks lahendamatu saladusega, mida uskudes meie inimlik uudishimu peab rahulduma vaid ühe teadmisega: “Jumalal ei ole ükski asi võimatu” (Lk 1:37). Kõigi Jeesuse sünnipärimuste sisulise mõtte võtab kokku Johannes oma evangeeliumi alguses: “Sõna sai lihaks”.

Jeesuses Kristuses, kes on tõeline “Immaanuel”, kehastades oma isikus Jumala imetaolist ligiolemist inimesele ja inimsoole.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kes ma olen? Kust ma tulen? Kuhu ma lähen? Kui sul on vaja vastuseid sellistele küsimustele, alusta sellega, et küsid Tema käest, kellel on vastused: palveta.

* * *

JANU JUMALA JÄRELE

Esmaspäev – 19. detsember

Oota Jumalat, sest ma tahan Teda veel tänada Ta palge abi eest! Ps 42:6

Psalm 42 räägib meile loo kuidas psalmist on meile tundmata põhjusel ära lõigatud jumalateenistuse külastamisest. Vaenlane oli tee pühamu juurde ära lõiganud. Kas see oli välisvaenlane või kodune, seda pole öeldud. Korahlased kuulusid Taaveti pooldajate hulka juba siis, kui Taavet alles põgenes Sauli eest. Nad kuulusid vaprate hulka, kes näolt otsekui lõukoerad ja kärmed nagu gasellid mägedel (1Aj 12:7,9). Nende koht seadusetelgi väravas oli nüüd tühi, sest nad ei pääsenud sinna.

Selles olukorras tuleb meie sisse etteheide: Kus on me Jumal? Miks laseb ta meid kannatada? Ehk on Jumal meid tõesti hüljanud … Vaenlane ei rahuldu ainult tee tõkestamisega, vaid püüab ka usku riisuda.

Usuelus on see üks raskemaid kogemusi, kui tõuseb kahtlus: kas Jumal on mu vastane? Kui aastate viisi mitmed olukorrad töötavad meie kahjuks nagu Taavetil. Kui pääseteed üldse ei paista, siis tulebki mahajäätuse tunne.

Jumal võib mitmel põhjusel ära heita neid, kes kord ta omad olnud. Nagu see juhtus kuningas Sauliga. Aga neid võetakse tagasi, kes teda otsivad. Meile, igale janunejale hingele, igale murelikule südamele on jäetud kaks sõna: “Oota Jumalat!” Need, kes toimivad selle nõuande järgi, jõuavad päästmise ja tänamise juurde.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Teie muudkui magate ja puhkate! Küllalt! Tund on tulnud, vaata, Inimese Poeg antakse patuste kätte! Tõuske üles, läki! Ennäe, mu äraandja on lähedal!” (Mk 14:41) Jüngrite loidus palvetamisel on kristlastele hoiatav eeskuju. Kitsikuse ajal tuleb pöörduda Jumala poole ja paluda Teda appi. Eriliselt tuleb kristlastel palvetada oma kannatavate ligimeste eest.

 * * *

KAOTATUD VÕIMALUS

Teisipäev – 20. detsember

Saara jäi lapseootele ja tõi Aabrahamile poja ilmale ta vanas eas, määratud ajal, millest Jumal temaga oli rääkinud. 1Ms 21:2

Piiblis kohtame inimesi, kellel on kannatlikkuse probleeme. Selles loos on see Saara (1Ms 19:15–38), kes püüab ise oma elu korraldada,mitte ei oota Jumala tõotuste täitumist (1Ms 18:10). Võime mõista tema pettumust. Ta on liiga vana lapse saamiseks (1Ms 17:17), haige mõttest, mis ühiskond arvab tema viljatusest (1Ms 20:18) ja väsinud öisest nutust. Seetõttu toimib ta oma aja kohta ebatavalisel viisil, otsides asendusema. Ta teeb Aabrahamile ettepaneku magada Haagariga, teenijaga, kes sünnitab perele poja (1Ms 16:3,4,15).

Siis juhtub midagi hämmastavat! Saara jääb ise rasedaks ja annab elu Iisakile (1Ms 21:2,3). Nüüd ei taha ta enam jagada oma poja positsiooni ja isegi õigusi ning pärandust ning seetõttu sunnib Haagari koos oma lapse Iismaeliga kõrbesse minema. Tollal olnud niisugune asi kombeks – ka see näitab Saara ebakindlust ja usu puudumist Jumalasse. Siiski on Jumal ustav Haagarile ja tema lapsele, sest see olukord polnud Haagari süü. Saara oli võtnud Jumala asjad oma kätte. Selle asemel, et neid kahte poissi vendadena kasvatada, tekitas ta nende vahel vihavaenu, mis kestab Lähis-Idas siiamaani Iisaki ja Ismaeli järeltulijate vahel. Näiliselt väikestel otsustel võib olla ettearvamatu tagajärg, mis ulatub läbi ajaloo.

Isa, anna mulle armu, et panna kõrvale oma plaanid, et saaksin sind teenida.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Aabraham pidi tegema raske valiku, saates Iismaeli ära. Palu Jumala abi enda praegustesse valikute tegemistesse ja jõudu kuuletuda.

* * *

JUMALA TÕOTUS ANNAB LOOTUST

Kolmapäev – 21. detsember

Jumal ütles: “Tõesti, õnnistades õnnistan ma sind ja rohkendades rohkendan ma sind!” Ja nõnda, olles pikameelne, koges Aabraham tõotuse täitumist. Hb 6:14,15

Aabrahamile antud tõotus, et teda õnnistatakse ja tehakse paljuks, omandab lisakaalu kõrvutatuna Aabrahamile antud käsuga Iisak ohvriks tuua. Kuna Jumala teo asemel aksepteeris Aabrahami kuulekust, kõlab temapoolne tõotuse vandega kinnitamine eriti jõuliselt. Olles pikameelne viitab katsumusele Iisakiga, mille tulemusena Aabraham koges tõotuse täitumist. ”

Et te ei jääks loiuks, vaid võtaksite eeskujuks neid, kes pärivad tõotused usu ja pika meele tõttu” (Hb 6:12)

Aabraham on tõeline näide inimesest, kes omandas pärandi usu ja kannatlikkuse kaudu.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas mäletad aega, mil Jumal sind proovile pani? Kuidas mõjutas see sinu usku ning sõnakuulelikkust? Räägi Jumalale sellest.

 * * *

RÕÕM JUMALA ABI ÜLE

Neljapäev – 22. detsember

Tema tõstab tähtsusetu põrmust, Tema ülendab viletsa tuhaasemelt, pannes neid istuma õilsate juurde ja lastes neid pärida aujärgi. 1Sm 2:8

Hanna rõõmustab (1Sm 2:1-11) Issandas Jumala enese pärast ning selle pärast, kes Jumal on, andes talle uue väärikuse Peninna ja teiste pilkajate ees. Tema laul algab kindla rõhuga Issandal. Samamoodi laul ka lõpeb – nimetades “Issanda võitut” (s 10), mida heebrea keelest võiks tõlkida ka “tema Messiat”. Järgnevad peatükid aga kirjeldavad juba valitud kuninga valitsemist Iisraeli üle; eriti kuningas Taaveti valitsemist, kes on Messia Jeesuse eelkäija. Ning Uus Testament osutab kuidas need Vana Testamendi tõotused said täidetud kui Issand ise tuli meie juurde “oma Messia” isikus.

Hanna on hämmnigus Jumala ülevoolavast armust, kes vastas tema palvele ning toimis tema heaks. Tema ju oli see “komistaja”, “sigimatu”, “vaene” ja “vilets” – kuid ta on ühtlasi ka “püha”, üks Jumala enese valituist. Ning Jumala enese armastatuina tõstab Jumal meid üles, asetab istuma “õilsate juurde” nii et pärime “aujärje” (s 8). Mis ime, et Hanna otse puhkeb laulma ning kiitma Issandat!

Aga Jumala armulisel päästeteol on ka tumedam pool. Ta toob elu, aga toob ka surma (s 6). Ta alandab vägevad, ennasttäis ning õelad, uhkus ning enesekindel jõulisus on talle solvavad (s 3,10).

Jumala aktiivselt toimiv pääste ning meelevald kohut mõista näitavad, et ainult Tema on Jumal. Tema üksi on püha (s 2) ning mitte keegi teine ei saa olla selline päästekalju ahastuses ja hädaaegadel. Jah tõesti, meie Jumal ja tema Messia, meie Päästja Jeesus Kristus on unikaalsed – ei ole kedagi nendesarnast (s 2). See tõde ei pruugi kaasaja maailmas kehtida kui “poliitiliselt korrektne”, ometi on see aluseks meie usule ning koguduse misjonitegevusele.

Ära pea Jumala õnnistusi iseenesestmõistetavaiks. Kiida Issandat kindlameelse rõõmuga.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Võrdle Hanna laulu (1Sm 2:1-11) Moosese (2Ms 15), Deboora (Km 5) ja Maarja (Lk 1:46-55) kiituslauludega. Kiida ja ülista Issandat täna ka ise!

* * *

OOTUS

Reede – 23. detsember

Ma ootan Issandat, mu hing ootab, ja ma loodan Tema sõna peale. Mu hing ootab Issandat enam kui valvurid hommikut, kui valvurid hommikut. Ps 130:5,6

Jumala sõna on palvetaja toit, millest ta ammutab uut jõudu. Kuid leidub neidki, kes loodavad oma meeleoludele, oletustele ja teiste inimeste arvamisele. Kuid need väsivad. Aga kes Jumala sõnale loodavad ei väsi ega tüdi.

Jeesus võrdleb oma kannatusteed Joona ahistusega: “Nii nagu Joona oli mere-koletise kõhus kolm päeva ja kolm ööd, nõnda peab ka Inimese Poeg olema maa-põues kolm päeva ja kolm ööd” (Mt 12:40).

Jeesus on käinud kõigis neis sügavikes, kuhu patune on sattunud. Joona palve suure kala kõhus ütleb kristlasele, kuidas iga inimene võib sügavaimast surmavalla kuristikust pöörduda Jumala poole: “Vesi ümbritses mind kõrist saadik, süvavesi piiras mind, mererohi mähkis mu pead. Ma vajusin alla mägede alusteni, maa riivid sulgusid mu kohal igaveseks. Aga sina tõid mu elu hauast üles, Issand, mu Jumal! Kui mu hing nõrkes mu sees, mõtlesin ma Issandale ja mu palve tuli sinu juurde su pühasse templisse” (Jn 2:6–8)

Kõik me ootame koidukiirt, sest mitte keegi ei ole nii sügaval, et Jeesus ei saaks aidata.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jää vaikseks Jumala ette ning palu et võiksid näha uusi võimalusi olukordades kust seni ei ole leidnud väljapääsu.

* * *

SÄRA!

Laupäev – 24. detsember

VAATA, MA KUULUTAN TEILE SUURT RÕÕMU!

Jõuluõhtu ehk jõululaupäev

Vaata, pimedus katab maad ja pilkane pimedus rahvaid, aga sinu kohal koidab Issand ja sinu kohal nähakse Tema auhiilgust. Js 60:2

Prohveteering on Jumala sõna ustav edasiandmine osutades Jumala perspektiivile. Sageli väljendub see poeetilises keeles ja kutsub meid üles antud Jumala perspektiivi vastu võtma ning laskma sel kujundada oma elu. On olemas vältimatu seos selle vahel, mil määral oleme avatud Jumala prohvetlikule sõnale ja sellel kuidas elame: “Kui nägemus puudub, muutub rahvas ohjeldamatuks” (Õp 29:18), Nutulaulud aga maalivad haleda pildi ajastust, kui prohevti hääl oli vaikima pandud: “…kus ei ole Seadust, ….prohvetidki ei saa seal Issandalt nägemust.” (Nl 2:9; vaata ka 1Sm 3:1, Am 8:11)

Aga kuidas saab see kuulutus siis toimida – nii omaaaegses kui ka praeguses ajastus, mis on täis pingelisi sündmusi? Siinkohal meenuvad sõjakolded Aafrikas, Lähis -Idas, pagulaste probleem, töötus Euroopas, energia- ja toidukriis, laste kuritarvitamise kohutav ja kasvav ulatus jpm.

Piibliuurijad väidavad, et sündmused, mille kontekstis need Jesaja sõnad öeldi, olid keerulised, ja et aastal 530 eKr Jeruusalemma ümber toimuv oli samalaadselt meie päevadega suuri väljakutseid esitav. Jah, templi alused olid taas ülesehitatud, kuid tagasipöördunud ehitajatel oli vähe jaksu raskete taastamistööde jätkamiseks. Elu oli liiga raske. Raha oli väga napilt, poltiitline olukord hirmuäratavalt ebakindel. Ellujäämise võitlusest tulnuina, muutusid inimesed äärmiselt isekateks, kaotades oma identiteedi kogukonnana, mille olemise keskmes on Jumala kummardamine ning mida kujundavad Jumala väärtused (Hg 1:3-11)

Just taolisesse hirmunud ja enesekesksust täis olukorda räägib Jumal, õhutades inimesi jagama oma visiooni teistsugusest reaalsusest, kus koidukuma murrab pimeduse telje kus laialipillutatud inimesed kogutakse taas kokku ning võetakse vastu, kus linnaväravad tehakse laialt lahti, sest igasugune sõjaoht on kadunud ning kurnatud töötaegijad võivad rõõmustuda puhkusest ning uutest allikatest. See lootuse visioon andis ning annab tänini julgust elada teistmodi, elada nagu “valguse lapsed” (Ef 5:8).

Aegadel mil pimeduse mõju võib meid nõrgaks muuta, ole julgustatud: “Tõuse, paista, sest sinu valgus tuleb! “ (Js 60:1)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta: “Issand, aita mul täna meeles pidada, et Sina oled püha ja puhas, et Sina vihkad seda, kui mina pattu teen. Tänu Sulle, et oled alati mulle halastust ja kaastunnet pakkumas”

* * *

LISA TEADMISED

JÕULUPÜHAD

Jõuludega pühitseb Kirik Jumala ainusündinud Poja, Sõna lihakssaamist ja sündimist inimeseks. Jeesuse Kristuse tulekuga siia maailma täitusid prohvetitele antud tõotused ja Jumala päästev armastus inimeste vastu sai tõeliselt nähtavaks. Tähistades pidulikult Jeesuse sündimist, tunnistame Kristuse jumalikkust.
Õhtumaade Kirik asetas Kristuse sündimise püha teadlikult 25. detsembrile, paganlikule päikesekultuse pühale. Kirik kuulutab sellega Kristuse kui tõelise valguse tulekut maailma, et võita patu- ja surmapimedust. Idakirikus on sündimispühade keskmeks eelkõige 6. jaanuar. Meie pühitseme seda päeva Kristuse ilmumise pühana.

Jõulupühi (eesti keeles rahvapärase nimega ka talistepühad või talisted) on vana traditsiooni kohaselt tähistatud mitme jumalateenistusega: 24. detsembri õhtul, 25. detsembri öösel, varahommikul ja päeval. Suurele osale ristirahvast on just jõuluöö missa jõulupühade tähtsaim teenistus ja pühade kõrgpunkt.
Jõululaupäeva õhtusel teenistusel on rõhk prohvetite ennustustel ja nende täitumisel.

Jõuluöö on Kristuse sündimise öö. Nagu karjased valvasid öösel oma karja, nii on ka kogudus kogunenud sel ööl valvama ja palvetama. Üle maailma kostab ingli kuulutus: “Teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus.” Kogudus ühineb taevaste väehulkade ülistusega: “Au olgu Jumalale kõrges!”

Jõuluhommikul, kui teenistust peetakse, on rõhk karjastel, kes ruttavad sündinud Päästjat vaatama. Kogudus läheb karjastega kaasa Petlemma. Seal saab näha, millest ingel kuulutas.

Jõulupüha jumalateenistusel täname Jumalat selle eest, et Ta on tulnud oma Pojas inimesena inimeste keskele, saanud meie vennaks, et me võiksime saada Jumala lasteks.

26. detsembrit ehk teist jõulupüha on tähistatud kui esimärter Stefanose mälestuspäeva.

P 18. detsembril mälestakse enamlaste 1918-1919. aasta terrorivõimu märtreid.

1. Helsingi eesti koguduse pastor August Nigol tapeti 41 aasta vanuselt Permis 16. VIII 1918. Ta sündis 1. augustil 1877 Prangli külas Kambja kihelkonnas.
2. Jõhvi pastor Karl Immanuel Hesse tapeti 43 aasta vanuselt Virumaal Maidla mõisas 18. XII 1919. Ta sündis 13. septembril 1875 Sangastes.
3. Rakvere koguduse abiõpetaja Valter Hugo Theodor Pauckeri tapsid enamlased 6. jaanuaril 1919 Rakveres 40 aasta vanuselt. Ta sündis 7. märtsil 1878 Simunas.
4. Tartu Ülikooli pastor ja õppejõud Gotthilf Traugoth Hahn tapeti Tartu Krediitkassa keldris 43 aasta vanuselt 14. jaanuaril 1919. Ta sündis 13. veebruaril (Juliuse kalendri järgi 1. veebruaril) 1875 Rõuges vaimuliku Elieser Traugott Hahni 12-lapselise pere kolmanda lapsena.
5. Tartu Jaani koguduse pastor Moritz Wilhelm Paul Schwartz tapeti 14. jaanuaril 1919 Tartu Krediitkassa keldris 54 aasta vanuselt. Ta sündis 4. novembril 1864 Tartus.
6. Valga pastor Richard Alexander Georg Wühner tapeti 4. mail 1919 Pihkvas 46 aasta vanuselt. Sündis 28. septembril (Juliuse kalendri järgi 16. septembril) 1872 Tarvastus.

Lisaks ka paljud õigeusu vaimulike. Näiteks esimene eesti rahvusest õigeusu piiskop Platon kes tapeti 14. jaanuaril 1919. aastal Tartus Krediitkassa keldris 49 aasta vanuselt. Platon (kodanikunimega Paul Kulbusch) sündis 25. juulil (Juliuse kalendri järgi 13. juulil) 1869 Pärnumaal Pootsis. Piiskop Platon oli esimene kristlikuks pühakuks kuulutatud eestlane.

Lisa lugemist: Vootele Hasnsen. “Eesti märtrid. Märtrite veri on ristiusu seeme”. EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse ajakiri “Sulane” oktoober 2016, lk 12-21
http://www.kaarlikogudus.eu/doc/ajakirjad/sulane2016okt.pdf

K 21. detsembril on apostel Tooma mälestuspäev.

Aramea keeles kaksikut tähendava nimega jünger on meile tuntud eelkõige sellega, et ta ei leppinud teiste jüngrite jutuga Jeesus surnuist ülestõusmisest ja ilmumisest. Toomas tahtis ise elava Jeesusega kohtuda. Hiljem Jeesus kohtus Toomaga ja kahtlejast sai usklik (Jh 20:19-29). Pärimuse järgi viis apostel Toomas ristiusu Indiasse.
Keskajal ega hilisemast ajast ei ole Maarjamaal teada Tooma kirikut. Hageri kihelkonnas Sakus 2013 rajatud uus ja nooruslik kogudus võttis endale Tooma nime.

K 21. detsembril on toomapäev.
Eesti rahvakalendris märgib toomapäev jõuluaja algust, millal oli Eestis kombeks jõulueelne suurpuhastus ja jõuluroogade tarbeks sea tapmine. Lisaks on toomapäev märkinud viimast tähtpäeva aasta jooksul laenatud asjade tagastamiseks või muude aasta jooksul üles jäänud kohustuste täitmiseks.

Lisa lugemist: Toomapäev – 1. detsember. BERTA, Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas; Mall Hiiemäe. Eesti rahvakalender (6. osa), Eesti Raamat 1991

PIIBLIKURSUS

“KUIDAS UURIDA PIIBLIT?”

“Rohi kuivab ära, õieke närtsib, aga meie Jumala sõna püsib igavesti.” Jesaja 40:8

2. osa. Piibliteadmiste omandamine.

2.3. Piibli õppimine salmide kaupa.

Õppides Piibli nn. ajaloolisi raamatuid nagu need on esitatud Vanas Testamendis või evangeeliumides, võib iga salm omada vaid ühese tähenduse. Kuid paljud salmid nii Vanas ja Uues Testamendis on rikkad suurte tõdede poolest, mis vajavad detailsemat uurimist. Piiblisalmide üksikasjalikuks uurimiseks on mitmeid võimalusi.

1. Loe selle salmi kõik verbid. Näiteks vaadeldes Jh 3:16, võid leida sealt järgmised tegusõnad:

armastama, andma, uskuma, olema … Neist võib koostada võrdleva tabeli:

Jumal armastab       Inimene usub
Jumal annab       et inimene
ei hukkuks
inimesel oleks
igavene elu.

Sa võid võtta ka kõik nimisõnad sellest suurepärasest salmist: “Jumal, maailm, ainusündinud Poeg, ükski, igavene elu“.

2. Vaatle isikuid, keda see salm esitab. Näiteks võtame jälle sama salmi Jh 3:16 ja märgime välja kõik tegelased selles: “Jumal, ainusündinud Poeg, ükski (igaüks), temasse, temal”

3. Uuri sama salmi selles esinevate tähtsate tõdede seisukohast. Olgu näiteks taas Jh 3:16. seda salmi võime nimetada Piibli kõige tähtsamaks ja suuremaks salmiks. Leiame sealt järgmised põhiideed:

Jumal – suurim isik;
nõnda armastanud – suurim armastus;
maailma – suurim arv, kogu inimkond;
oma ainusündinud Poja – suurim kink;
on andnud – suurim tegu;
üks, kes usub – suurim tingimus;
ei saaks hukka – suurim arm;
temal oleks igavene elu – suurim tulemus.

4. Mõnikord annab selline ideede kombineeritud kasutamine teatud salmi uurimisel paremaid tulemusi. Võtame näiteks Rm 5:1, mis toetub salmile Rm 4:25.

Et me – meie õigeksmõistmine tugineb Jeesusele ja on garanteeritud tema ülestõusmise läbi;
nüüd oleme – st. Mitte tulevikus, vaid olevikus – meil on see just nüüd, praegu;
usust – meie õigekssaamise viis, vt. ka salmid 9 ja 3:24;
õigeks saanud – õigeks mõistetud;
on – mitte tuleviku-, vaid olevikuvorm, – me omame seda praegu;
rahu Jumalaga – me olime vaenlased, kuid nüüd on rahu meie ja jumala vahel;
meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi – Jumalaga rahu saavutamiseks on vaid üks tee – Jeesus Kristus (vt. Jh 14:6).

 

Päeva Sõnum. 50. nädal: 11. – 17. detsember 2016

VALMISTAGE ISSANDALE TEED

50. nädal: 11. – 17. detsember 2016

Advendiaja 3. pühapäev

Pühapäeva keskmes on Ristija Johannes. Tema kutse patukahetsusele ja meeleparandusele puudutab meidki. Johannes osutab Jeesusele kui Jumala Tallele, kes kannab ära maailma patu. Sellele Kristuse toodud lunastusele lootes saab inimene tunnistada oma pattu. See on peamine jõuludeks valmistumises – jõulupaastus.

Johannes oli märgiks, et prohvetite ennustused olid täitumas: Päästja pidi peagi saabuma. Kristuse tegevuses täitusid lunastuse aja märgid. Samal kombel tuleb Ta alati oma koguduse keskele sõnas ja sakramentides, lunastuse annid kaasas. Sellele Kristuse “vaimulikule tulemisele” viitab ka pühapäeva ladinakeelne nimi adventus spiritualis et sanctificationis.

Meelespeetav kirjakoht: Valmistage Issanda teed; vaata, Issand Jumal tuleb jõuliselt! Js 40:3a,10a

Mõtle sõnadele:

Valmistage teed – Mina olen hüüdja hääl kõrbes: Tehke tasaseks Issanda tee, nõnda nagu prohvet Jesaja on ütelnud (Jh 1:23). “Valmistage kõrbes Issanda teed, tehke lagendikul maantee tasaseks meie Jumalale! Kõik orud ülendatagu ja kõik mäed ning künkad alandatagu: mis mätlik, saagu tasaseks, ja mis konarlik, siledaks maaks! Siis ilmub Issanda au ja kõik liha näeb seda üheskoos. (Js 40:3-5) Sillutage, sillutage, tehke tee valmis, koristage takistused mu rahva teelt!” (Js 57:14)

Issand Jumal – Nõnda on tõde kadunud ja kes loobub kurjast, laseb ennast paljaks riisuda.
Issand nägi seda ja see oli tema silmis paha, et õigust ei olnud. Tema nägi, et ei olnud ühtegi meest, ja imestas, et ei olnud ühtegi vaheleastujat. Siis aitas teda ta oma käsivars ja teda toetas tema õigus. Ta pani enesele selga õiguse otsekui soomusrüü, ja päästekiivri pähe; ta riietus kättemaksuriietesse ja kattis ennast püha vihaga otsekui ülekuuega. Missugused on teod, niisugune on tasu: viha oma vastaste vastu, kättemaks oma vaenlastele, ta maksab saartele kätte. Siis kardetakse õhtu pool Issanda nime ja päikesetõusu pool tema auhiilgust, sest ta tuleb otsekui paisutatud jõgi, mida Issanda tuul edasi ajab. Aga Issand ütleb: Siionile, üleastumisest pöördujale Jaakobis, tuleb lunastaja. (Js 59:15-20)

Tuleb jõuliselt – Kas sangari käest saab võtta tema saagi või kiskuda vägeva käest tema vange? Tõesti, nõnda ütleb Issand: Küllap võetakse sangari vangid ja pääseb vägeva saak:
mina riidlen sellega, kes riidleb sinuga, ja mina päästan su lapsed. (Js 49:24,25) Et nüüd lapsed on liha ja vere osalised, siis on ka Jeesus ise otse samal viisil liha ja vere omaks võtnud, et ta surma kaudu kõrvaldaks selle, kellel on võimus surma üle – see tähendab kuradi. (Hb 2:14) Kes teeb pattu, on kuradist, sest kurat teeb pattu algusest peale. Selleks ongi Jumala Poeg saanud avalikuks, et ta tühistaks kuradi teod. (1Jh 3:8)

Mõnikord kirjeldatakse elu kui rännakut, ning öeldakse, et iga elu sisaldab omakorda mitmeid erinevaid teekondi, isegi kui inimene kodust eriti kaugemale ei rändagi: on teekondi turule, perekonnaga seotud külastusi, teekondi pulmadesse ja matustele; põgenemisteekondi ja sõjaretki. Ka Pühakiri kirjeldab paljusid teekondi – mõnikord on need üksiisikute rännakud, teisal jälle terve rahva liikumised.
See rännak toimus aga Jumala ligiolemises, kes ise, oma tahtekohaselt viis oma rahva tagasi, muutub kogu teekond pigem kergeks. Näiliselt läbitamatud mäeahelikud ja takistused kaovad. Siiski, kui päralejõudmises hakkame lootma rohkem inimeste kui jumaliku abi peale, kaob ka jumalik abi!

Kui puudub kindel äratundmine sellest, et nii teekonna lõpp, kui võime seda läbida, sõltub suveräänsest Jumalast, kes on Issand, aga ka leebe ja hoolitsev Karjane – jääb meil sihtkohta jõudmata; olgu sihiks geograafiline paik, kuhu Jumal tahab meid viia või uus elu, mille Ta soovib meile kinkida.

Tulles Jumala ette, ära püüa eemalduda täiesti ümbritsevast maailmast. Mõtle kõigele, mis sünnib praegu maailmas laiemalt, aga ka sinu enda elus. Räägi siis Jumalale, mis tunne sul on ja ole täiesti avameelne.

Süüdake kolmas küünal – RÕÕMU KÜÜNAL.

 * * *

 

PÖÖRDEPUNKT

Pühapäev – 11. detsember

“Tõesti, ma ütlen teile, naisest sündinute seast ei ole tõusnud suuremat Ristija Johannesest, aga väikseim taevariigis on suurem temast.” Mt 11:11

Uus võimalus, mis inimesele Jeesuse Kristuse kaudu avanes, ületas kõik selle, mida tõid prohvetid, ja mille vahetu ettevalmistajana Johannes oli neist suurem. Kuid ka tema oli ning jäi ainult ootajaks, teerajajaks. Ja seetõttu on ta ka väikseim kõige väiksemast Jeesuse toodud Jumala ande osalejast. Taevariiki kuulumine on seega absoluutne kriteerium, mis tõmbab selge eraldusjoone kahe ajastu vahele – ja Johannese asetab Jeesus siin vanasse ajastusse (nö. Vana Testamendi ajastusse), hindab teda vana seaduse viimse ning suurima esindajana.

Kas sellega on Johannes Jeesuse toodud õndsusest välja lülitatud? Sugugi mitte! Ta asetub sama õndsakstegeva Jumala armu alla tema ustava teenrina, nagu kõik teisedki Vana Testamendi jumalamehed ja prohvetid. Seetõttu on tema kuju mõnevõrra võrreldav Moosesega: nii nagu viimase ülesanne lõpeb tõotatud maa piirile jõudes, nii lõpeb ka Johannese ülesanne uue, Jeesuses Kristuses algava uue ajastu künnisel.

Iga evangeelium areneb edasi risti suunas. Meie aga peame otsustame kas aitame Taevasekuningriigi arengut siin maapeal kaasa või seisame sellele vastu?

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Me ei suuda aru saada Jeesusest ilma Vana Testamenti tundmata. Milliseid osi sa tunned ja mida peaksid tundma õppima?

* * *

JUMAL TULEB!

Esmaspäev – 12. detsember

Valmistage kõrbes Issanda teed, tehke lagendikul maantee tasaseks meie Jumalale! Js 40:3

Babüloni orjadele oleks palju lootust andnud teadmine, et ühel päeval saavad nad vabaks ja Jumal ise saabub võidukalt Jeruusalemma. Kuid mida tähendab “Issandale tee valmistamine” meile ja kuidas me seda teeme?

Kui süveneme sellesse kirjakohta, hakkame rohkem aru saama vanast tavast, kui enne kuninga külastust saabusid tema esindajad. Võib kujutleda, mida need esindajad tegid, kuid arvatavasti oli neil palju tegemist. Oli vaja linn ära koristada – et kuninga tulekul oleks kõik hiilgavalt puhas.

Märkimisväärne on, et Ristija Johannese üleskutset valmistada Issandale teed mainitakse kõikides evangeeliumides (vt Mt 3:3; Mk 1:2,3; Lk 3:4; Jh 1:23). See pole materiaalne tee, see on vaimne valmistumine, et lasta Jumalal tulla meie südamesse.

Jumal tahab Sinuga rääkida. See on fakt. Täna Teda selle eest!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Veeda aega Jumalaga ja luba Tema vaimul valgustada asju, millega koos oled elanud ja mis on võib-olla takistanud Tema hiilgusel läbi sinu välja paistmast. Võib-olla soovid kellegagi rääkida ja palvetada sellest, kuidas asjad on.

* * *

LÕPLIK ÕIGLUS

Teisipäev – 13. detsember

Vaata, ma läkitan teile prohvet Eelija, enne kui tuleb Issanda päev, suur ja kardetav. Ja Tema pöörab vanemate südamed jälle laste poole ja laste südamed vanemate poole. Ml 3:24

Jõudes Malakia raamatu viimase lõigu juurde võib tunduda et küsimus: “Miks pääsevad kurjad inimesed oma tegudest puhtalt?” , jääbki vastamata. Aga prohvet tegeleb selle küsimusega nüüd siin: elu ebaõiglust puudutavad küsimused leiavad viimse ja lõpliku lahenduse suurel kohtupäeval. Siis mõned hävitatakse igaveses tules, teised aga saavad kätte oma tasu. Otsustavaks saab see kas inimene on Jumalat kartnud või mitte. Malakia viitab õigetele kui “teile”, ning kurjadele, kelle ei ole Jumalaga osadust kui “neile”.
Õiged mitte ainult ei tunne Jumalat vaid nad omavad ka isekeskis armastust ning on vastastiku heldekäelised. Jumal kirjutab nende nimed oma raamatusse (2Ms 32:32; Tn 12:1) – ja mitte ükski neist ei saa iial Jumala poolt unustatud. Need kes Jumalat kardavad on Tema hinnaline eraomand. Pühakiri on täis viiteid sellele kui kõrgelt Jumal väärtustab oma rahvast (5Ms 7:6–8; 14:2; Ps 135:4; 1 Pt 2:9).

Viide Eelijale võtab kokku Seaduse koos kõigi selle nõudmistega ning prohveteeringutes sisalduvad tõotused. See et Jeesuse muutmise mäe kohtumises osalesid ka Mooses ja Eelija, kinnitas Jeesuse Messiaks olekut kõiges mida Pühakiri oli nimetanud. Uue lepingu vahendajana päästab ta meid seaduse needuse alt (Gl 3:13). Ja samamoodi kui Ristija Johannes osutas Jeesusele (Mt 17:11-13), võime ka meie olla osutajaiks/ teetähisteks mis näitavad Päästja ja Kuninga poole.

Malakia raamatu epiloog annab meile 4 juhist: kuuletuda Jumala Sõnale; olla valmis tema tulemise päevaks; armastada üksteist ning mitte hetkekski kahelda Jumala kohtupäeva tulemises.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Andku Jumal meile tarkust, et me teeksime neid asju, millel on Tema silmis väärtus.

* * *

TÕDE KINNITAVAD PROHVETLIKUD KIRJAD

Kolmapäev – 14. detsember

Iialgi pole ühtegi prohvetiennustust esile toodud inimese tahtel, vaid Pühast Vaimust kantuina on inimesed rääkinud, saades sõnumi Jumala käest. 2Pt 1:21

Kirja autor ei kõnele sellest, mida Pühakirja autorid tundsid või kui palju nad ise aru said, vaid kinnitab lihtsat tõsiasja, et nad kandsid Jumala sõnumit. Inimliku ja jumaliku teguri omavahelisest suhtest ei tehta juttu, mainitakse vaid, et leidis aset koostöö. Prohvetid heiskasid nö. oma purjed (ehk nad olid kuulekad ja vastuvõtlikud), Püha Vaim aga täitis neid ning juhtis nende laevad soovitud suunas.

Tõde jumalikust inspiratsioonist ei tähendanud inimliku autori normaalse vaimutegevuse lakkamist. Püha Vaim kasutas inimesi. Jumala meetod on tegutseda tõe ilmutamisel alati isiku kaudu, nagu ta seda täiuslikult demostreeris Jumala Poja kehastumisel inimeseks. Veel enam – ta ei kasutanud lihtsalt igasuguseid inimesi; ta kasutas pühi inimesi, kes pühendusid tema teenimisele. Aga isegi niisuguste inimeste puhul ei kasutanud ta vägivalda nende isiksuse kallal, vaid ennast nende kaudu ilmutades tegutses nendega koostöös.

Milline sõnum on Pühakiri sulle? Las Jumal avab sulle oma Sõna rikkused.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta, et võiksid head sõnumit jagada täna mõne tuttava või sõbraga, ning et nad mõistaksid evangeeliumi tegelikku sisu.

* * *

JEESUS ON HEA KARJANE JA TÕELINE VIINAPUU

Neljapäev – 15. detsember

Jumal, uuenda meie olukord ja lase paista oma pale, siis oleme päästetud! Ps 80:4

Jumala palge valgus oli see, mida Iisrael vajas. Valguskiir Jumala palge valgusest muudab Iisraeli öö valgeks. Vaenlased põgenevad nagu putukad, mis olid varjul kivi all, kuni päikese valgus neile paistis. “Siis oleme päästetud”. Üksainus kiir Jumala palge valgusest toob pääsemise.

Jumal saab meiega kokku “armu aujärjel”. Läki siis julgusega armuaujärje ette … (Hb 4:6). Armu aujärge nimetab Uus Testament Jeesuse Kristuseks. Kui keegi tunneb, et tal on armu vaja, siis mingu ta Jeesuse Kristuse kaudu Jumala ette. Need, kes Kristuse kaudu paluvad “uuendust” ja “päästmist”, leiavad abi. Ülendame need sõnad uue seaduse tasemele, ja me leiame uue seaduse õnnistuse.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas oskame hinnata Jumala abi? Kas oskame sõltuda Temast? Kas meie vaimulik osa on nii suur, et see kaalub üles teised huvid?

* * *

ÜKSILDASE PALVE

Reede – 16. detsember

Ma tahan kuulda, mida Jumal, Issand, räägib. Sest Tema kuulutab rahu oma rahvale ja ütleb oma vagadele, et nad ei pöörduks alpuse poole. Õigus käib Tema eel ja järgib Tema samme. Ps 85:9,14

Lugedes prohvet Habakuki 2:1 leiame, et kui ta oma kaebuse oli välja valanud, siis otsustas ta oodata Jumala vastust. Ka meie, olles oma soovi Jumalale avaldanud, peaksime jääma ootama. Aga ega me ei taha nii kergesti rahuneda. Ootamine eeldab meie otsust. See tähendab kogu tähelepanu suunamist Jumalale. Pärast palvet ei tohi me tähelepanu suunata endale. Vaidlust ja arutelu endaga takistab Jumala hääle kuulamist.
Õppigem oma palvetele ootama vastuseid Jumalalt. Usklikel võib tekkida palve vastuste osas halbu harjumusi. Palume, kuid ei ootagi, et see midagi annaks. Nii õpime paluma usuta palveid. Küll aga peaksime ootama, et Jumal teeks midagi meie palve peale!
Teine viga, mis teeme, seisneb selles, et palume küll Jumalat, aga siis võtame asjaajamise enda kätte. Issand on pidanud korduvalt näitama, et koorem tuleb veeretada temale. Kui sinul on see selgus, et Jumal korraldab sinu asju, siis oota, sest tema toimetab kõik hästi. Kõige selgemad vastused on need, mis tulevad Sõna kaudu.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tuletame meelde, mida ütleb Piibel meie probleemi kohta. Palume, et Püha Vaim ise seda meenutaks.

* * *

VABA JÄRGNEMA

Laupäev – 17. detsember

Kui Jeesus läks neist mööda, ütles Johannes talle otsa vaadates: “Vaata, see on Jumala Tall.” Ja mõlemad jüngrid kuulsid, mida ta ütles, ja läksid Jeesusega kaasa. Jh 1:36,37

Kristuse õpilaseks saamine ei ole seotud pika kõnega. Tähtis on isiklik suhe igapäevases elus, mille sündmused õpetavad ning juhivad kõiki neid, kes otsivad Jumalat.

Evangelist esitab kahe esimese jüngri pühendumist Jeesusele kui Jumala Tallele (vt. Jh 1:35-51) ja selgitab – hoolimata sellest, et mõlemad jüngrid sel hetkel vaid ähmaselt selle tiitli tähendust mõistavad – juba evangeeliumi alguses, et Jeesuse jüngriks olekut eristab Johannese jüngriks olekust äratundmine, et Jeesus on inimeste Päästja. Selleks ei võinud Ristija Johannes kunagi saada.

Läks üsna kaua, enne kui Jeesuse jüngrid mõistsid, miks pidi ta oma elu ohvriks tooma; alles siis, kui ta oli surnuist üles tõusnud ja nelipühal oli Vaimu välja valatud, olid nad kindlad – kui kasutada Pauluse sõnu – , et ta loovutati nende üleastumiste pärast ja äratati üles nende õigekssaamise pärast (Rm 4:25).

Kristliku usu südamesse on peidetud põhimõte, et tõelist usku ei saa sundida.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand, tänan et jätkuvalt kutsud mind Sinu peale vaatama, Sind kuulama ja Sinu juurde jääma.

* * *

LISA TEADMISED

T 13. detsembril on Püha Lucia, neitsi ja märtri mälestuspäev.
Lucia sündis 3. sajandil. Ta kasvas üles rikkas Sitsiilia peres. Pärast seda, kui talle ilmutas end Sitsiilia märter Agatha, otsustas tüdruk end pühendada kristlusele ja neitsilikule elule.
Legendi järgi olevat Lucia oma silmad välja torganud ja saatnud need kandikul ühele oma austajatest, kellele tema silmade ilu oli lummavalt mõjunud. Tüdruku vankumatu usk rabas austajat niivõrd, et ta astus ka ise ristiusku. Lucia sai aga silmanägemise palvetamise ajal imekombel tagasi. Oma varanduse jagas Lucia vaestele ning keeldus abiellumast. Solvunud peigmees andis oma pruudi Rooma võimudele üles ja kaebas, et Lucia on kristlane. Karistuseks saadeti tüdruk lõbumajja, kuid ime läbi jäi ta bordellis puhtaks ja puutumatuks. Seejärel piinati teda jõhkralt.
Püha Lucia suri imperaator Diocletianuse ajal märtrina Sürakuusas aastal 304.

Lucia nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast lux, mis tähendab “valgus”. Piltlikult öelduna tähendab nimi Lucia “valgusekandjat” või ka “päevavalgel sündinut”.
Oma “valgusekandja” rolli täitis märterneitsi Lucia eelkõige sellega, et temast sai kristlane, hiljem pimedate ning silmahaiguste käes kannatavate inimeste kaitsepühak. Lucia kultus oli keskajal laialt levinud. Praegu on 13. detsembril tähistatav luutsinapäev ehk Lucia mälestuspäev tuntuim Itaalias ja Rootsis.
Püha Lucia atribuudid: silmad varre otsas või kandikul, härg, mõõk või pistoda.

T 13. detsembril on luutsinapäev.
Eestisse saabus luutsipäev dominikaani ja frantsiskaani mungaordude kaudu, kelle juures päeva nimipühak Lucia oli väga austatud. Luutsipäeva tähistamise traditsioon oli Eestis populaarne eestkätt rannarootsi aladel. Uuesti kerkis püha tähelepanu alla 1980. aastatel, pärast peaaegu sada aastat kestnud vaheaega – siis hakati püha tähistama Tallinnas ja kunagistel eestirootslaste asualadel.

Luutsinapäeva juurde kuuluvad Lucia kroonimispidustused. Traditsiooniliselt on Lucia kaunis blondide pikkade juustega neiu, kel peas küünlapärg. Tema saatjaskonda kuuluvad tähepoisid (stjärngossar) ja pruutneitsid (tärnor), kes kõik on riietatud valgesse, noormeestel on tavaliselt peas pikad torukübarad ning neidudel kaunid paelad.
Pidustused on rõõmus ettevõtmine, millele on lisandunud valguse ja pimeduse võitluse ning valguse võidu dimensioon. Rootsis valib oma Lucia peaaegu iga linn ja küla. Kohvikõrvaseks pakutakse kohvikooke ja rosinasilmseid safranisaiu, samuti juuakse glögi.

Lisa lugemist: Luutsiapäev – 13. detsember. BERTA, Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas; Mall Hiiemäe. Eesti rahvakalender (6. osa), Eesti Raamat 1991

PIIBLIKURSUS

“KUIDAS UURIDA PIIBLIT?”
“Rohi kuivab ära, õieke närtsib, aga meie Jumala sõna püsib igavesti.” Jesaja 40:8

2. osa. Piibliteadmiste omandamine.

2.2. Piibli uurimine lõikude kaupa.

Lõik on mõtteüksus kirjas, mis enamasti koosneb mitmest lausest. Kui autor muudab ainet, siis ta tavaliselt alustab uue lõiguga. Eestikeelses Piiblis on püütud neid lõike pealkirjadega eraldada. Nende abil võid saada alginfot teksti uurimiseks või teema leidmiseks.

Loe uuritav lõik hoolikalt läbi ja leia põhiteema, peamõte või võtmesalm.

Harilikult võid leida siin olulisemate sõnade ja lausete vahel seoseid. Näiteks uurides lõiku Mäejutlusest õige palvetamise kohta Mt 6:5-8, võid sind huvitava teksti välja kirjutada alljärgnevalt:
“Ja kui te palvetate, siis ärge olge nagu silmakirjatsejad, sest need armastavad palvetada kogudusekodades ja tänavanurkadel, et paista inimestele silma. Tõesti, ma ütlen teile: neil on palk juba käes!
Ent sina, kui sa palvetad, mine oma kambrisse ja sule uks ja palu oma Isa, kes on salajas, ja su Isa , kes näeb salajasse, tasub sinule.
Aga kui teie palvetate, siis ärge lobisega palju, nagu teevad paganad, sest nad armastavad, et neid kuuldakse nende paljude sõnade tõttu. Ärge siis saage nende sarnaseks, sest Jumal, teie Isa, teab, mida te vajate, enne kui te teda palute.”

Sellest ümberkirjutatud tekstist, milles on nüüd selgemalt võimalik näha sidet erinevate lausete vahel, on kerge teha sisukokkuvõtet. Näiteks sama teksti Mt 6:5-15 puhul võid teha ülevaate alljärgnevalt.
Teema: “Jeesus õpetab meid palvetama”
1. Kuidas ei pea palvetama: Mt 6:5,7,8
(a) silmakirjalikult avalikus kohas, salm 5;
(b) sõnade mehaanilise kordamisega, salmid 7,8
2. Kuidas peab palvetama: Mt 6:6,9-13
(a) omaette, oma Isa poole, salm 6;
(b) järgides Jeesuse palve eeskuju, salmid 9-13

Kõik olulised sõnad (nt. “silmakirjatseja”, “paganad” jt), mis antud lõigus esinevad märgi endale üles. Võrreldes nüüd omavahel erinevaid kirjakohti, mis õpetavad palvetamist ja kõnelevad palvest, on võimalik vältida vigu Jumala tahte järgi palvetamise tõelise olemuse, tingimuste ja tulemuste osas.

Päeva Sõnum. 49. nädal: 04. – 10. detsember 2016

SINU KUNINGAS TULEB KIRKUSES

49. nädal: 04. – 10. detsember 2016
Advendiaja 2. pühapäev

Pühapäeva teemaks on Kristuse kirkuses tulemine aegade lõpul. Seda väljendab ka päeva vana ladinakeelne nimi adventus glorificationis, mis räägib Kristuse kirkuses tulemisest. Jumala rahva ülesanne on kannatlikult võideldes oodata Kristuse taastulekut. Häda ja patususe keskel on kogudus saanud tõotuse pääste ajast. See tõotus täidab kristlased lootuse ja rõõmuga

Meelespeetav kirjakoht: Tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb! Lk 21:28

Mõtle sõnadele:
Vaadake üles – Pimedus katab maad ja pilkane pimedus rahvaid, aga sinu kohal koidab Issand ja sinu kohal nähakse tema auhiilgust. (Js 60:2) Ma tänan sind, Issand! Sa olid küll vihane minule, aga su viha pöördus ja sa trööstisid mind. Vaata, Jumal on mu pääste! Ma olen julge ega karda, sest Issand Jumal on mu tugevus ja kiituslaul, ja tema oli mu päästja. (Js 12:1,2) Ta neelab surma ära igaveseks ajaks. Ja Issand Jumal pühib pisarad kõigilt palgeilt ning kõrvaldab oma rahva teotuse kogu maalt. Vaata, see on meie Jumal, keda me ootasime, et ta meid päästaks. See on Issand, keda me ootasime, hõisakem ja tundkem rõõmu tema päästest. (Js 25:8,9)

Teie lunastus – Ärge kurvastage Jumala Püha Vaimu, kes on kinnitanud teid oma pitseriga lunastuspäevani! (Ef 4:30) Sest loodu ootab pikisilmi Jumala laste ilmsikssaamist. Ent mitte üksnes loodu, vaid needki, kellel on Vaimu esmaand, ka meie ise ägame iseenestes, oodates lapseõigust, oma ihu lunastust. (Rm 8:19,23) Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes meid on taevast õnnistanud kõige vaimuliku õnnistusega Kristuses, kes on meie pärandi tagatis omandi lunastamiseni – tema kirkuse kiituseks. (Ef 1:3,14)

Jeesus teatab, et ta tuleb väe ja auhiilgusega, mis osutab kuninglikule väele. Luukas toob ainsana ära korralduse tõstke oma pea ja vaadake üles. Kui nõutukstegevad märgid hakkavad aset leidma, ei peaks Jeesuse järgijad sattuma masendusse. Nende vabastus on lähedal. Lunastus tähendab vabastamist lunahinna tasumise alusel. Teatud mõttes on lunastus lõplikult teostatud juba ristil; aga selle täielik tähendus avaneb alles tulevikus ja sellest Jeesus siin kõnelebki.

Süüdake teine küünal – RAHU KÜÜNAL.

* * *

ME OLEME TEELISED

Pühapäev – 04. detsember

Jeesus ütleb: “Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu ja teie olge inimeste sarnased, kes ootavad oma isandat pulmapeolt koju, et kui ta tulles koputab, võiksid nad kohe talle ukse avada.” Lk 12:35,36

Väljakutse elada teisiti on vaimse tervise rikkus. Kui võtame seda tõsiselt, võib see muuta meie kristliku elu olemust ja motiive. Jumal ise on meid kutsunud, veatu Talle, kes on meid lunastanud ning Jumala kõikumatu Sõna juurde mis jätkuvalt hoiab meie silme ees õiget elu.

Kas vajame veel midagi julgustuseks? Jah me vajame jätkuvalt intellektuaalset, vaimulikku ja ka sotsiaalset distsipliini. Selles mõttes on see tõeline meelte pingutus, austusega Jumala peale vaatamine ning ehtne armastus kaasinimeste vastu. Pühadus pole mingi tabamatu eeterlik tundumus või vaimulik heaolu tunne. See on intensiivne, vägagi kahe jalaga maa peal olev praktiline Kristuse sarnane käitumine. Ja seda tuleb rakendada kõiges mida teeme.

Vaimulik erksus on valmidus nägema Jumala tegutsemist ning reageerida sellele kohese kuulekusega.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Võtke aega palveks, saage pühaks, rääkige sageli oma Issandaga; jääge temasse alati ja toituge Tema Sõnast.” (William Dunn Longstaff, 1822-1894)

* * *

MÄLESTUSI MÖÖDUNUD AEGADEST

Esmaspäev – 05. detsember

Sina, Iisraeli karjane, võta kuulda! Ärata oma vägevus ning tule meid päästma! Ps 80:2,3

Siis, kui Jaakob oma surma eel õnnistas Joosepi poegi, nimetas ta Jumalat oma karjaseks (1Ms 49:24). Jaakob, kes ise oli ööl ja päeval hoolitsenud oma karja eest, ütles Laabanile: Päeval piinas mind palavus ja öösel külm, ja uni põgenes mu silmist (1Ms 31:40). Oma surma eel leidis ta Jumalas niisuguse Karjase. Issand oli teda kaitsnud, toitnud, sidunud ta haavad ja äratanud temas uut usku. Sellepärast võis ka Jeesus nimetada ennast Heaks Karjaseks. Aga kas meie oskame hinnata Jumala abi?

Kui keegi tunneb, et tal on armu vaja, siis mingu ta Jeesuse Kristuse kaudu Jumala ette. Need, kes Kristuse kaudu paluvad “uuendust” ja “päästmist”, leiavad abi ja õnnistuse.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtleme, kas oskame sõltuda Jumalast? Kas meie vaimulik osa on nii suur, et see kaalub üles teised huvid?

* * *

 

PÜHAL TEEL KÄIJAD

Teisipäev – 06. detsember

Jumal ise tuleb ja päästab teid. Js 35:4

Jesaja 34 peatükk räägib meile Jumala vihast rahvaste, eriti Edomi vastu. Kuid järgmises peatükis on Edomi laastamine tühermaaks möödas ning Jesaja kutsub meid nüüd äratuntavalt juudamaalikku vaatlema.

Kord küll alandatud, kannab see maastik nüüd kõiki uueneva ökosüsteemi märke. Kirjeldatud paiga kaunidus ületab isegi põllumajandusliku viljakuse, tootlikkuse ja ilu poolest kuulsaid paiku. Miks? Sest Jumal ise annab sellele looduslikule pärlile omaenda ligiolu võimsa hiilguse! See esimene stseen paneb meid küsima: “kes on nood nimetud “nemad”, kes saavad näha Jumala ilu ja au?”

Need värisevad käed, põlved ja südamed on Juudamaal elavate hingede sisemine maastik, mis on paanikas Assüüria vaenlaste hirmus. Täpselt samamoodi nagu oli Iisraeliga, kes ei olnud välja teeninud Tõotatud maad, mis nende ees seisis, lasub tõeline lootus sellel hetkel Jumala heldel lubadusel olla neile Jumalaks ja Tema tõotusel – tulla ja päästa neid.

“Õnnis on inimene, kelle tugevus on sinus, kelle mõttes on pühad teekonnad. Nutuorust läbi käies teevad nad selle allikate maaks; ka varajane vihm katab neid õnnistusega.”
– Ps 84:6,7 –

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tulles Jumala ette, ära püüa eemalduda täiesti ümbritsevast maailmast. Mõtle kõigele, mis sünnib praegu maailmas laiemalt, aga ka sinu enda elus. Räägi siis Jumalale, mis tunne sul on ja ole täiesti avameelne.

* * *

MINEVIKUKOGEMUSTE VÄÄRTUS

Kolmapäev – 07. detsember

Meie ei ole need, kes taganevad hukatuseks, vaid need, kes usuvad ja päästavad hinge. Hb 10:39

Heebrea kirja autor toob välja punkti, et hoiatada, julgustada ja veenda meid.
Kõigepealt tuleks meil reageerida sellele, mille Kristus on võimalikuks teinud: minna Jumala ligi. Väga lihtne on jääda mõtisklema meetodite üle ning unustada täiesti asja sisu: räägi Jumalaga, kuula Teda, ole koos Temaga. Selleks tuleb aega võtta.

Teiseks, peaksime üksteist julgustama koosolemise kaudu. Kui jätad vahele koguduse või kodugrupi koosoleku – teeb see kahju mitte ainult sinule vaid ka su kaaslastele.

Kolmandaks – peame usaldama ja uskuma ainult Jeesust. Heebrealaste usaldus Jeesuse täielikku päästvasse väesse oli löönud kõikuma ning oli suur oht, et nad pöörduavd tagasi nende asjade juurde, millele enne Jeesuse tundma õppimist olid toetunud.

Palveta kellegi eest, kes on julguseta, et ta püsiks usus ja oleks päästetud.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kelle julgustus on sulle kõige olulisem? Kuidas mõjutab sinult saadud julgustus teisi su ümber?

* * *

TEEKONNA ALGUS JA LÕPP

Neljapäev – 08. detsember

Ma rõõmustasin, kui mulle öeldi: “Lähme Issanda kotta!” Ps 122:1

Mitte kõigil ei ole võimalus Jumala koda külastada. Ühele ei luba seda tema tervislik olukord, teisele on takistuseks kauge maa ja kolmandale keelavad seda kodused olukorrad. Need, kes oma püüdlustest hoolimata on pika aja vältel Jumala kojast eemal olnud, teavad, kui suureks võib kasvada nende igatsus.

Jumalateenistusele tulek on kerge, võtab meilt ainult mõne tunni, kuid kirikud jäävad aina tühjemaks.

Oleks hea, kui anname endale aru põhjustest, miks oleme meie Jumala kojas. Tõelised usklikud ei tule siia arhitektuuri imetlema ega inimestega kohtuma, vaid Jumalat kummardama vaimus ja tões. Need inimesed leiavad Jumala kojas väärtusi, mida nad mujalt ei leia. Siin võtab taevane jõud me maise olemuse oma kätte ning ülendab kogu me elu uuele tasemele. Siin on midagi, mis määrab kindlaks me suhted Jumala ja inimestega. Siin viivad jumalikud jõud inimese elu õigele ja normaalsele tasemele.

Rõõmustugem siis Jumala koja olemasolust, rõõmustugem nende pärast, kes siia tulevad, ja rõõmustugem ka selle pärast, et me ise võime koos teistega siin Jumalat teenida!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millised olukorrad hoiavad meid kirikust ja Kristusest kaugemal?

* * *

MAHAJÄETU AINUS ABI ON PALVE

Reede – 09. detsember

Me ei tagane Sinust! Elusta meid, siis me kuulutame Sinu nime! Ps 80:19

Oleme niisuguses olukorras, kus peame tunnistama, et ise ei suuda ennast päästa, vaid Jumal võib seda teha. Oleme kord juba niisugused nõdrad inimesed, et ise suudame pattu teha, aga oma patu tagajärgi me likvideerida ei suuda. Me võime teistelt elu võtta, aga elu tagasi anda enam ei saa. Me võime ennast ise rikkuda, aga seda rikutud olekut me enam parandada ei suuda. Me satume kohutavate jõudude kätte, mis hakkavad meid allapoole kiskuma ja meie ainsaks lootuseks jääb, et tuleks appi see jõud, mis on temast tugevam. Ainult Jumala arm võib seda teha.

Praegu annab Jumal oma rahvale elu Jeesuse Kristuse kaudu. Need, kes on Kristuse osaduses, on saanud ka selle uue elu. Temas olev elu on surma ära võitnud. Usklik, kelles elab Kristus, on osa saanud ta ülestõusmisest. See on vägi, mis on surmast suurem. Püha Vaimu läbi muutub see uus elu ka meie kogemuseks. Inimene, kes on saanud uut elu, kuulutab Jumala nime.

Kui Jumal on saanud meid selle taevase väega elustada, siis selle tunnuseks on uus elu – ja töötahe.

Usu, et Jumal on valmis ka praegu sind uuendama.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palvetame, et Issand elustaks meid. Siis antakse meile uus elu- ja töötahe.

* * *

ÄRA TAGANE ELUST

Laupäev – 10. detsember

Teile läheb vaja kannatlikkust, et te Jumala tahtmist täites saaksite kätte tõotuse. Hb 10:36

Kannatlikkus on üks julguse spetsiifilisi omadusi. See kätkeb endas vastupidavust ning kindlaksjäämist ka ebasoodsates tingimustes.

Kannatlikkuse eesmärki väljendavad sõnad tehes Jumala tahtmist. Jeesuse pühendumist Jumala tahtele on mainitud Heebria kirjas 10:5-7, nüüd püstitakse sama eesmärk. Varasemast julgusest loobumine ei ole kindlasti Jumala tahtmine. Samas on selge, et Jeesuse Kristuse eeskuju sisaldab ka kannatamist. Küpse kristlase tunnus ongi, et tema arusaamises Jumala tahtest on ruumi ka ebasoodsatele olukordadele, kui neid peaks juhtuma. Just Jumala tahte täitmise alusel saavad inimesed kätte tõotuse. Ärge siis heitke ära oma julgust, mis saab suure palga. (Hb 10:35) Auline pärand, mis on täiesti usaldusväärne.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meenuta oma kannatlikkuse katsumusi ehk vastupidavust. Kui kasulikud olid varasemad õppetunnid, eriti need, mis olid rasked?

* * *

LISA TEADMISED

T 06. detsembril on Myra piiskopi Nikolaus’i mälestuspäev.

Püha Nikolaus (ka püha Nikolai) sündis arvatavasti 3.–4. sajandil Pataras (Lüükias) kristlastest peres. Juba väga noorelt pühendus ta Jumalale. Tema onu oli Myra peapiiskop ja mõistis ta sügavat kutsumust ning pühitses ta preestriks. Hiljem, olles ise Myra piiskop, muutis ta sealse piiskopkonna oma vagaduse, energia ja imedega peagi edukaks. Idakirikus oli tema austamine levinud juba 6. sajandil ja 10. sajandil muutus ta populaarseks pühakuks ka läänes.
Kui moslemid 1087 Myra vallutasid, viidi Nikolause põrm Barisse (seda päeva 9. maid – kevadine nigulapäeva hakati tähistama paralleelselt surmapäevaga). Seal ehitati haua kohale uus kirik, mille paavst Urbanus II sisse õnnistas.

Püha Nikolaus on laste, pandimajapidajate, vallaliste tüdrukute, kaupmeeste, apteekrite, parfüümitootjate ja -müüjate, meremeeste, kalurite kaitsepühak. Ta on ka üks Venemaa kaitsepühakutest.

Tema nime järgi on nimetatud Lääne-Nigula ja Viru-Nigula kirikud; Kirbla ja Kose Nikolause kirikud; Põltsamaa ja Tallinna Niguliste kirikud; Paldiski Nikolai kirik; Narva-Jõesuu Niguliste kogudus. Haapsalu kahest kirikust üks oli Niguliste kirik. Ka Karja kiriku puhul on nimetatud teise pühakuna Nikolaust. Hävinud on Narva-Jõesuu ja Pärnu Niguliste kirikud.

Lisa lugemist: PERSOON. Püha Nikolaus, pühakust piiskop. Meiekirik.ee http://www.meiekirik.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=2286

T 06. detsembril on nigulapäev.

Talvine nigulapäev on üks vana kalendri aegadest säilinud pühadest, mida on tähistanud õigeusklikud Ida- ja Kagu-Eesti äärealadel. Seal on nigulapäeva peetud talve alguseks. Vana kalendri järgi langes nigulapäev 19. detsembri kanti, talve alguse lähedale. Eeskätt on teatud seda kui ilmade külmenemise tähist ja mäletatud vanasõna, et Siim (simunapäev, 28. oktoober) tegi sillad, Nigul needib need kinni. Setumaal on Nigula nimekuju Mikul. Nagu muudegi õigeusupühade ajal oli keskne ristikäik. Vanade kirjalike allikate järgi on seda päeva peetud 18. sajandil karjapühaks.

Ilmselt on see päev kunagi olnud laiemalt tuntud, millele osutab, et kunagi on tuntud nigulapäeva järelpäeva ehk nigulamaarjapäeva. Nigulapäeval on palju sarnast vanade mardipäeva kommetega ja viljakusriitustega. Nigulapäeval tõi püha Nikolaus, mitmel pool Euroopas aga hoopis püha Martin või mardivana headele lastele pähkleid ja kooke ning andis halbadele lastele vitsa.

Lisa lugemist: Nigulapäev – 06. detsember. BERTA, Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas; Mall Hiiemäe. Eesti rahvakalender (6. osa), Eesti Raamat 1991

K 07. detsembril on Milano piiskopi ja kirikuisa Ambrosius’e mälestuspäev.

Ambrosius (kr “taevalik, surematu”) elas aastatel u 340 – 4. IV 397 ja oli üks neljast (Augustinuse, Hieronymuse, Gregoriusega) varakristluse perioodi suurest teoloogist ehk kirikuisast. Ta sündis Trieris Gallia prefekti pojana. Nooruses pühendus Ambrosius advokaadi elukutsele, õppis kreeka keelt ja tegeles filosoofiliste tööde uurimisega. Hiljem sai temast Põhja-Itaalias Liguuria ja Aemilia provintsi kuberner.

Ambrosius valiti 374. aastal Milano piiskopiks veel enne, kui ta jõuti ristida. Temaga seostatakse sümboolselt lääne kirikumuusika sündi. Tema loodud on hulk hümnitekste, mis on käibel tänase päevani. Tema järgi nimetati ambroosiuse laul.

Tugevdas kiriku organisatsiooni, vastustas arianismi* ja paganlust. Ambrosiuse jutluse mõjul pöördus 386. aastal Augustinus, mõjutades tema vaimu maailma. Kirjutas eetika- ja dogmaatikaalaseid teoseid.

Ambrosius on mesinike, vahapuhastajate, koduloomade ja Prantsuse Komissariaadi patroon. Ta on Milano kaitsepühak. Atribuudid: tuvi, mesilastaru, piits.

* Areiose doktriini pooldajad, kes vaidlustasid Jeesuse jumaliku päritolu ja Püha Kolmainsuse idee.

PIIBLIKURSUS

“KUIDAS UURIDA PIIBLIT?”

“Rohi kuivab ära, õieke närtsib, aga meie Jumala sõna püsib igavesti.” Jesaja 40:8

2. osa. Piibliteadmiste omandamine.

2.1. Piibli uurimine peatükkide kaupa.

Vanas ja Uues Testamendis on kokku 1189 peatükki. Lugedes ühe peatüki päevas kulub veidi üle kolme aasta, et läbi võtta kogu Piibel. Soovitav on alustada Uuest Testamendist.

1. Loe peatükk tähelepanelikult läbi, püüdes leida selle peateemat, juhtmõtet või võtmesalmi.

2. Lisa peatükkidele omapoolsed pealkirjad, mis iseloomustaksid sisu kõige paremini.
Näiteks Johannese evangeeliumi peatükkide pealkirjad võiksid olla:
1 ptk “Jeesus Kristus, Jumala Sõna”
2 ptk “Kaana pulm”
3 ptk “Uussünd”
4 ptk “Naine kaevul”
5 ptk “Mehe tervendamine Betsata tiigi juures”
6 ptk “5000 mehe söötmine”

3. Loe peatükk uuesti läbi ja tee väike sisukokkuvõte, mis hõlmaks peatüki peamisi mõtteid. Näiteks Johannese evangeeliumi 1 ptk “Jeesus Kristus, Jumala Sõna”.
(1) Jeesus Kristus on Jumala Igavene Sõna, salmid 1-9
(2) Jeesuse Kristuse tulek sellesse maailma, salmid 10-18
(3) Johannes kuulutab Kristuse tulekut, salmid 19-28
(4) Johannes tunnistab, et Jeesus on Jumala Tall, salmid 29-37
(5) Jeesus Kristus kutsub oma esimesed jüngrid, salmid 38-51

4. Esita küsimusi ja vasta neile nagu on soovitatud eespool, peatükis Pühendunud Piibli uurimine (Päeva Sõna nr. 9) punkt 4. all. Pööra erilist tähelepanu praktilistele ja teoloogilistele probleemidele antud peatükis. Seejärel leia võtmesõnad loetud salmidest ja uuri ka viiteid teistele inspireeritud kirjakohtadele. Võrreldes neid erinevaid kirjakohti omavahel, võid leida käsitletava teksti täpsema tähenduse. Mõned olulise peatüki paremaks mõistmiseks tuleb seda lugeda koos eelneva või järgneva peatükiga.

Päeva Sõnum. 48. nädal: 27. november – 03. detsember 2016

SINU KUNINGAS TULEB ALANDLIKKUSES

48. nädal: 27. november – 03. detsember 2016

KUUJUHTSÕNA: Detsember – Jõulukuu

Mu hing ootab Issandat enam kui valvurid hommikut, kui valvurid hommikut. Ps 130:6

Jumala sõna on palvetaja toit, millest ta ammutab uut jõudu. Kuid leidub neidki, kes loodavad oma meeleoludele, oletustele ja teiste inimeste arvamisele. Kuid need väsivad. Aga kes Jumala sõnale loodavad ei väsi ega tüdi.

Jeesus võrdleb oma kannatusteed Joona ahistusega: “Nii nagu Joona oli merekoletise kõhus kolm päeva ja kolm ööd, nõnda peab ka Inimese Poeg olema maa-põues kolm päeva ja kolm ööd” (Mt 12:40).
Jeesus on käinud kõigis neis sügavikes, kuhu patune on sattunud. Joona palve suure kala kõhus ütleb kristlasele, kuidas iga inimene võib sügavaimast surmavalla kuristikust pöörduda Jumala poole: “Vesi ümbritses mind kõrist saadik, süvavesi piiras mind, mererohi mähkis mu pead. Ma vajusin alla mägede alusteni, maa riivid sulgusid mu kohal igaveseks. Aga sina tõid mu elu hauast üles, Issand, mu Jumal! Kui mu hing nõrkes mu sees, mõtlesin ma Issandale ja mu palve tuli sinu juurde su pühasse templisse” (Jn 2:6–8)

Kõik me ootame koidukiirt, sest mitte keegi ei ole nii sügaval, et Jeesus ei saaks aidata.

SINU KUNINGAS TULEB ALANDLIKKUSES

48. nädal: 27. november – 03. detsember 2016

Advendiaja 1. pühapäev, Kirikuaasta algus

Advendiaja esimese pühapäeva peamiseks lugemiseks on keskajast pärit traditsiooni kohaselt lugu Jeesuse ratsutamisest Jeruusalemma. Jeesus ei saabunud Jeruusalemma maiste valitsejate kombel, vaid alandlikuna, ratsutades eesli seljas. Nõnda said elavaks prohvet Sakarja ennustused rahukuninga tulekust. Sellest mõttest lähtub ka pühapäeva vana ladinakeelne nimi adventus humiliationis, alandumise advent.
Kirikuaasta esimese pühapäeva piiblitekstid kuulutavad, et Jumal ei ole meist kellestki kaugel. Ta tuleb oma rahva keskele, et kinkida talle uus aeg – pääste aeg. Kogudus tervitab oma saabuvat Kuningat, lauldes hoosiannat ja rõõmustades, et Jeesus on päästnud meid osaduseks Jumala ja üksteisega.
Päeva evangeeliumid liidavad advendiaja ja jõulud palmipuudepüha ja ülestõusmispühade sündmustega. Kirikuaasta ülestõusmispühakesksus tõuseb sel viisil esile juba kirikuaasta alguses. Jõulud saavad oma tähenduse vaid koos Kristuse kannatuse, surma ja ülestõusmisega.

Meelespeetav kirjakoht: Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja! Sk 9:9

  • Mõtle sõnadele:
    Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil ma lasen tõusta Taavetile ühe õige võsu; tema valitseb kui kuningas ja talitab targasti, tema teeb maal õigust ja õiglust. Tema päevil päästetakse Juuda ja Iisrael elab julgesti; ja see on nimi, millega teda hüütakse: “Issand, meie õigus”.(Jr 23:5,6). Issand ütles minu Issandale: “Istu mu paremale käele, kuni ma panen su vaenlased su jalgealuseks järiks!” (Ps 110:1). Suur on valitsus ja otsatu on rahu Taaveti aujärjel ja tema kuningriigi üle, et seda kinnitada ja toetada kohtu ja õigusega, sellest ajast ja igavesti (Js 9:6).
  • Sinu kuningas – Ta toob ilmale poja ning sina paned talle nimeks Jeesus, sest tema päästab oma rahva nende pattudest (Mt 1:21). Nüüd aga on ilma Seaduseta saanud avalikuks Jumala õigus, millest tunnistavad Moosese Seadus ja Prohvetid, see Jumala õigus, mis tuleb Jeesusesse Kristusesse uskumise kaudu kõigile, kes usuvad. Siin ei ole erinevust, sest kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest ning mõistetakse õigeks tema armust päris muidu, lunastuse kaudu, mis on Kristuses Jeesuses, kelle Jumal on seadnud tema veres lepitusohvriks usu kaudu, et näidata üles oma õigust sellega, et ta kustutas varem tehtud patud oma jumalikus sallivuses, et näidata üles oma õigust praegusel ajal, et tema ise on õige ja teeb õigeks igaühe, kes usub Jeesusesse. (Rm 3:21-26)
  • Aitaja – Jeesus ütles: “Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise! Võtke enda peale minu ike ja õppige minult, sest mina olen tasane ja südamelt alandlik ja te leiate hingamise oma hingedele, sest minu ike on hea ja minu koorem on kerge!” (Mt 11:28-30)

Ajaloost teame, et suurriigid kasutavad jätkuvalt jõudu ning vägivalda oma eesmärkide saavutamiseks – on see siis piiride laiendamine või mõjuvõimu kasvatamine. Sakarja üheksas peatükk räägib kahelaadsest sõjapidamisest. Peatükk algab vägivaldse sõjapidamise kirjeldamisega.

Nii kohutav kui inimeste julmus ka on, jääb Jumal ka ajaloo Jumalaks, kes meie viha pöörab oma eesmärkide teenistusse. Miks aga inimeste viha nii hirmsaid tagajärgi toob on väga suur küsimus. Kurja, mis ikka ja jälle inimeste keskel mõistmatult suure meelevalla saab, ei oska me ära seletada, kuid see musedab meid. Kui aga kõigele vaatamata jaksame maailma kohutavuse keskel ikkagi otsida ja oodata armulist Jumalat, võime näha saada teistsuguseid sõdijaid.

Viimse võidu kuningas ei ratsuta sõjaratsul, vaid ta hävitab sõjaratsud ratsutades ise rahuhobusel, vähenõudlikul tööloomal – eeslil. Tema sõjariistad on alandlikkus ja rahu. Rahu, andeksandmise ja lepituse sõjamees peab läbi minema kannatustest, kuid ta saab võidu – õigena ja võidukana. Millal tuleb see aeg, mille kohta öeldakse: “Kui kauniks ja imeliseks on saanud maa!”

Süüdake esimene küünal – LOOTUS KÜÜNAL.

* * *

JEESUS TULEB AVALIKULT

Pühapäev – 27. november

Hoosanna! Õnnistatud olgu see, kes tuleb Issanda nimel! Õnnistatud olgu meie isa Taaveti tulev kuningriik! Hoosanna kõrgustes! Mk 11:9,10

Sõna “hoosanna” tähendab “Päästa nüüd!”. “Hoosanna kõrges!” võis tähendada: “Päästa sina, kes elad kõrges!” Väga võimalik, et Jeesuse ajal oli see kasutusel kui vaimulik rõõmuhüüd, sõna esialgset tähendust arvestamata.

Vaimustus kasvas. Inimesed laotasid oma riided ja Jeerikost kaasatoodud palmioksad vaibaks Jeesuse teele. Mäeveerul kasvavatelt puudelt raiuti oksi lisaks.

Õlimäe nurga tagant avanes korraga selge vaade kogu linnale. Jeesuse ees oli linn, millest prohvetid olid jutustanud ja psalmistid laulnud. Nüüd lähenes ta linnale oma avaliku pakkumisega. Jeesus teadis, et linn valib õnnetuse tee. Hõiskav rahvahulk nägi Jeesuse silmis pisaraid ja kuulis teda ütlevat: “Kui ka sina sel päeval ära tunneksid, mis sinu rahuks on vaja! Ent nüüd on see sinu silmade eest peidus. Sest päevad tulevad sinu peale, mil su vaenlased teevad sinu ümber valli ja piiravad sind ja ahistavad sind igalt poolt ja lõhuvad su maani maha, ja su lapsed sinu sees, ega jäta kivi kivi peale, seepärast et sa ei ole ära tundnud oma soosinguaega.” (Lk 19:42-44) Nii tuli Jeesus sellesse, mis oli tema oma. Nüüd pidi kõigile ilmnema, mis ta omad temaga teevad.

Jumala Kuningas murrab kurjuse, aga mitte jõuga, vaid armastusega, võttes vihkamise ja vaenu enese kanda ilma kättemaksuta, ning sel viisil kaotab ta nende väe ning võimaluse taaselustuda igas järgnevas põlvkonnas.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kohtumine ükskõiksuse või põlgusega on kristlase tavakogemus. Aga kui see sünnib on oluline meelde tuletada suurt lugu, milles tegelikult osaleme ning tähele panna üleskutset: “Tõstke üles oma südamed! Ning palvetada kõigi nende (ka su enese?) pärast, kelle jaoks taolise apaatia ja põlguse vihkamine võib märkamatult kasvada ükskõik millise tähelepanu ning austuse janunemiseks.”

* * *

ISSANDA JEESUSE ARM OLGU SINUGA

Esmaspäev – 28. november

Vaim ja mõrsja ütlevad: “Tule!” Ja see, kes kuuleb, öelgu: “Tule!” Ja januneja tulgu! Kes tahab, võtku eluvett ilma tasuta! Ilm 22:17

Nagu Vanas Testamendis kirjeldatakse tulevast aega kujundlikult, kasutatakse ka siin metafoore veest (Js 12:3). Eluvee jõgi viitab Hesekielile (Hs 47:1-12). Vesi sümboliseerib mõlemat – lunastuse pesemist ja Püha Vaimu värskendamist ja puhastamist (Jh 7:37-39).
Jumal varustab meid veega, kui oleme kõrbes. Praegune põud paljude usklike elus võib lõppeda. Kaev on ligipääsetav ega ei jää kunagi kuivaks (Jh 4:13,14).

Keda kutstakse tulema? Nii kogudust ja iga koguduseliikme esitatuna väljaspool seisjale. Inimeste sügavamad vajadused rahuldatakse, kuigi on oluline, et inimesed ise neid vajadusi tunneksid.

Võta sügav sõõm! Ära sure janu kätte!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuningriik on samaaegselt juba siin ja ei ole ka veel. Me naudime seda juba praegu, kuid täius tuleb hiljem. Nii me siis ootame, aga mida ootad sina? Kirjuta üles oma unistused, siis võrdle neid Jumala omadega. Kas sa oled samal lainel Jumala unistusega?

* * *

JUMAL SEKKUB

Teisipäev – 29. november

Sina, Issand, oled meie isa, muistsest ajast on Su nimi Meie Lunastaja. Js 63:16

Pilt Jumala vihast ja kättemaksust ei tekita ilmselt enamikus meist mingeid emotsioone – see tundub nii kauge ja meisse mittepuutuv.

Jumala kohtupäev vaenlaste üle on samas ka päästekuulutus, milles teostub õigus. Nii tuletab see meelde Rooma kirja 3. peatükki, kus räägitakse Jumala õigusest, mis on Jeesuses ilmunud ilma Seaduseta, ja päästmisest Jeesusesse uskumise kaudu. Jeesuses viidi Jesaja kuulutus täide: Temas mõistis Jumal kohut patu üle ja ühtlasi kinkis läbi aegade päästmise kõigile, kes oma pattu kahetsevad ja Jumala pääste vastu võtavad (“Kes lükkab minu kõrvale ega võta vastu mu kõnet, sellel on juba kohtumõistja. Sõna, mis ma olen rääkinud, see mõistab tema üle kohut viimsel päeval”, Jh 12:48).

Sellele mõeldes on sobiv küsida: ega mina ole ometi muutunud Tema vaenlaseks? Kas on minu südames ehk protestimeelsust või vimma kellegi vastu?

Õnnis on igaüks, kes kardab Issandat! – Ps 128:1 –

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Räägi täna Jumalale oma hirmudest. Pane need kõik tema ette ning palu kaitset ja varju, aga ka et Tema annaks sulle teise nägemise – sellise, mis toob su ellu tasakaalukuse ja kindluse.

* * *

TÕE JANU JA ÕIGED VÄÄRTUSED

Kolmapäev – 30. november

Nende ees käib teeavaja: nad avavad tee, läbivad värava ja lähevad sealtkaudu välja. Nende ees käib nende kuningas ja nende eesotsas on Issand. Mi 2:13

Iisraelil ja Juudal oli probleem. Nad olid oma tähendusrikka suhte Jumalaga hüljanud näiliselt enam meelitavama alternatiivi kasuks. Samaaria oli juba omaks võtnud erinevate jumalate paljususe teenimisel, Juuda aga polnud sinna veel jõudnud. Juuda pidas end oma religioosses õigsuses uhkusega parimaks, olles samas esirinnas hoopis ühiskondliku korruptsiooni ja lõhenemiste poolest. Jumala karistus oli mõlema peale tulemas aga kumbki ei soovinud sellest midagi teada. Tundub isegi, et oli ka teisi, kes kuulutasid hoopis vastupidist, rahu ja julgeoleku sõnumit.

Prohvet Miika pilkab neid ja jääb kindlaks oma ärevakstegevale sõnumile. Ta teab, et enne ei saa tervenemine alata, kui haav on puhastatud ning Jumala arm muutub toimivaks siis kui patt on ülestunnistatud ja inimene asetanud end alanduses Tema ette. Ja Jumala juures on alati lootust.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Oma nõrkuste ning vigade tunnistamine tekitab ebamugava tunde, teeb meid haavatavaiks ja sunnib tõmbuma enesekaitsesse. Millised on sinu nõrgad küljed? Võta aega Isa ees, nimeta Talle oma häbi ja võta vastu Tema arm ja andestus.

* * *

TEMA MAAILM JA TEMA TÖÖ

Neljapäev – 01. detsember

Vaata, ma tulen varsti ning toon igaühele palga, ma tasun igaühele tema tegude järgi. Mina olen A ja O, esimene ja viimane, algus ja ots! Ilm 22:12-13

Seda osa nimetatakse ka Piibli viimaseks sõnumiks. Siin kinnitatakse veel kord, et kõik kirjapandu on ustav ja tõeline s.t kindel tõde. Jeesus on A ja O, algus ja ots. Tema jääb igavesti püsima ja Tema kaudu jäävad püsima ka need, kes Temasse usuvad ja Tema sõnade järgi teevad.

Kristus annab tagasitulles igaühele täpselt väljateenitu tasu (otseses tõlkes “mis (talle) kuulub”). Igaüks saab oma osa. Kedagi ei jäeta sel päeval kõrvale. Nagu oleme näinud muudeski tekstides, rõhutatakse kõikjal Uues Testamendis, et kohut mõistetakse tegude järgi.

Kui keegi ütleb, et usub Jumalat, aga jätab südamerahuga välja mõne lihtsamagi tõe – nt rikub abielu, jääb ta ise Jumala riigist väljapoole. Tema osa elupuust võetakse ära. Johannes rõhutab mitut puhku hoidma alal selle raamatu sõnu. See ei ole pitseriga suletud. Uurigem, mis siin on kirjas!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand Jeesus, tänu Sulle su tõotuse eest “Vaata ma tulen pea!” Luba, et igatsus kogeda selle tõotuse täitumist kasvaks meis üha!

* * *

PALVE JUHATUSEKS, ANDESTUSEKS JA KAITSEKS

Reede – 02. detsember

Hea ja õiglane on Issand; sellepärast Ta õpetab patustele õiget teed. Ps 25:8

Johannese evangeeliumi järgi on Jeesus ainuke tee Isa juurde. Ta on tõde ja elu (Jh 14:6). Seega on Jeesus tee, millel Jumal tahab meid juhatada ning Ta on tõde, mille juurde Jumal tahab meid juhatada. Küsides Jeesuselt: “Mis on tõde?” (Jh 18:38), esitas Pilaatus filosoofilise küsimuse. Jeesus on aga pisut varem rääkinud tõest, kes on isik: “Mina olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma annaksin tunnistust tõe kohta. Igaüks, kes on tõe seest, kuuleb minu häält.” (Jh 18:37)

Johannese evangeeliumis tunnistab Jeesus juutidele, et Ta on tulnud Isa juurest. Tema ise on tõde ning iga tõest sündinu on uuekssündinud inimene ja kuuleb Jeesuse häält. Sellepärast palvetatakse psalmis, et Jumal juhataks patuse õigele teele tundma tõde.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On vastutus, aga ka privileegid olla Jumala laps. Seal on piisavalt ruumi, tööd ja tugevust kõigile, kes seda vajavad. Räägi oma Isaga sellest.

* * *

PALVE KATSUMUSES

Laupäev – 03. detsember

Issand, anna mulle teada oma teed, õpeta mulle oma teeradu! Ps 25:4

Jumalal on inimese jaoks tee. Tal on oma kindel plaan inimese jaoks. Jumal ei ole jätnud inimest saatuse hooleks, vaid on tema tee juba määranud. Selleks, et leiaksime õige tee ja seda kasutaksime, on vaja paluda ja alluda Jumala õpetusele. Jeesus ütleb: “Mina olen tee, tõde ja elu.” Tema kaudu on Jumal meile näidanud, kuidas inimene peab elama. Ainult see inimene, kes usub Jeesusesse, palub temalt õiget elu ja võtab selle vastu, on õiguse jälgedel.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kristlane laulab Moosese ja Talle laulu, mida Jumala omad laulavad, tänades pääsemise eest. “Suured ja imelised on sinu teod, Issand Jumal, Kõigeväeline! Õiged ja tõelised on sinu teed, sa paganate kuningas! Kes ei peaks kartma sind, Issand, ning ülistama sinu nime? Sina üksi oled püha, kõik paganad tulevad ning kummardavad sinu ette, sest su õiged seadmised on saanud avalikuks.” (Ilm 15:3–4)

* * *

 

LISA TEADMISED

KIRIKUAASTA

Kirikuaasta ei kattu kalendriaastaga, mis kestab 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. Kirikuaasta algus on liikuv ja algab novembris-detsembris ning on sõltuv sellest, millisele nädalapäevale langeb 1. jõulupüha.
Meie liturgiline kalender jaguneb kolmeks osaks ehk pühaderingiks: jõulutsükkel, ülestõusmispüha tsükkel ning nelipühajärgne aeg ehk kirikupoolaasta.

Samas võib kirikuaasta jagada ka kaheks suureks osaks:
Esimene osa kestab advendiaja 1. pühapäevast kuni kolmainupühani, see on suurte pühadega poolaasta ehk Issanda poolaasta (ladina k semester Domini – Issanda aeg või Christus pro nobis – Kristus meie eest).

Teine pool algab 1. pühapäevast pärast kolmainupüha ja kestab kuni igavikupühapäevani, see on pühadeta aeg ehk inimese poolaasta (ladina k semester ecclesiae – koguduse aeg või Christus in nobis – Kristus meis).

JÕULUTSÜKKEL

Kirikuaasta jõulutsükkel algab advendiajaga (ladina k adventus Domini – Issanda tulemine), mille pikkus võib olla 22 päevast kuni 28 päevani ning koosneb neljast pühapäevast. Advendiaja algus määratakse kindlaks lähtuvalt jõulupühadest ning see on neljas pühapäev enne 1. jõulupüha.

Advendiaeg vaatab ühelt poolt minevikku, teisalt tulevikku ning lõpuks ka olevikku. Advendiaja 1. pühapäev tuletab piiblilugemiste kaudu meelde Kristuse esimest tulekut oma rahva keskele, 2. advendipühapäev teist tulekut viimsel päeval. 3. advendipühapäeval seisab kuulutuse keskpunktis Ristija Johannes, kes on Issanda tuleku teevalmistaja. Viimane ehk 4. advendipühapäev kõneleb Maarjast, kelle läbi Jeesus tuli ilmale.

Advendiajal on kirikutekstiilide värv violett, mis tähendab, et advendiaeg ei ole kuu aega kestev jõulueelne rõõmu ja pidutsemise aeg, vaid meeleparanduse ja patukahetsuse aeg, enese sisemine ettevalmistamine Kristuse sünniks ja jõulupühade rõõmuks. Ajalooliselt on advendiaeg olnud aeg, millal on paastutud, seda on kutsutud ka väikeseks paastuks ja advendipaastuks.
Advendiajaga seotud sümbol on küünal. 1. advendil süüdatakse üks küünal, 2. advendil kaks, 3. advendil kolm ja viimasel advendipühapäeval neli küünalt. Küünlaleek tähistab valgust, valgus muutub iga pühapäevaga suuremaks kuni jõuluööl saab inimeseks Issand Jeesus Kristus – Maailma Valgus (Jh 8:12).

K 30. novembril on apostel Andrease mälestuspäev.
Põhjapoolt Genneesareti järve Betsaidast pärit kalur, Peetruse vend, oli alguses ristija johannese õpilane, kuid järgnes esimese jüngrina Jeesuse kutsele. Kutsudes ka oma venna Jeesuse juurde (Jh 1:35-42).
Pärimuse järgi kuulutas Andreas evangeeliumi Musta mere rannikul ja Kreekas ning ta suri märtrisurma umbes aastal 60 (ta naelutati X-kujulisele, nn Andrease ristile).
Pühakuna on ta olnud väga austatud Konstantinoopolis. Samuti Šotimaal ja Venemaal, kus on mõlema maa patroon.
Eestis on tema auks nimetatud Pilistvere, Sangaste ja Äksi kirik.

K 30. novembril on andresepäev.
Andresepäevast algab advendiaeg, mis tõusis oluliseks just 20. sajandi teisel poolel. Advendiajaks valmistati lastele erilisi riidest või paberist advendikalendreid, kus iga päev oli võimalik avada uus aken või tasku ja leida selle tagant/alt mänguasi või maiustus.
Päris aastatuhande lõpul hakati peamiselt Skandinaaviamaade eeskujul õhtuti akendel süütama kuus elektriküünalt või põletama elavaid küünlaid. Nende abil on hõlbus jälgida jõulude lähenemist. Jõulude lähenemisest annavad märku ka temaatiliselt kaunistatud vaateaknad, elektriküünaldes tänavad ja puud.
Lisa lugemist: Andresepäev – 30. november. BERTA, Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas; Mall Hiiemäe. Eesti rahvakalender (6. osa), Eesti Raamat 1991

N 01. detsembril on Konrad Veemi (07. jaanuar 1914 – 01. detsember 1996) mälestuspäev, kes oli aastatel 1972 – 1990 väliseesti kiriku juht – Eesti Evangeelse Luteriusu Kiriku peapiiskop.

Veem lõpetas 1933 aastal Tallinna Linna Saksa Poeglaste Reaalgümnaasiumi ja 1940 Tartu Ülikooliusuteaduskonna. Asus aastal 1941 ümber Saksamaale. Sõja ajal oli sõjakirjasaatjana filmioperaator. Aastatel 1947-1952 vaimulik Lõuna-Saksamaal ja Austrias ning 1955-1985 Stockholmi koguduse õpetaja.

Piiskopiametisse pühitseti Konrad Veem 17. juunil 1972.
Lisa lugemist: Konrad Veem. “Elu juhtnöör. Katekismuse seletusi.” EELK Konsistooriumi kirjastusosakond, 1995

PIIBLIKURSUS

“KUIDAS UURIDA PIIBLIT?”

“Rohi kuivab ära, õieke närtsib, aga meie Jumala sõna püsib igavesti.” Jesaja 40:8

1. osa. Pühendunud Piibli uurimine.

Piibel ei ole iseeneses lõpetatud teos, vaid vahendaja Jumala sügavamaks tunnetamiseks ja tema tahte järgi tegemiseks. Apostel Paulus ütles: “Püüa hoolega osutuda Jumala ees kõlblikuks töötegijana, kel pole tarvis häbeneda, kes tõe sõna kuulutab õigesti.” (2Tm 2:15)
Seetõttu püsivalt järjekindel ja andunud piibliuurimine on kõige õigem Piibli tundmaõppimise viis. Selline õppimine tähendab Jumala Sõna lugemist ja õppimist eesmärgiga kuulda isiklikult Jumala häält, kohtuda isiklikult temaga ja kogeda temale täieliku usaldumise õnnistust. “Maitske ja vaadake, et Issand on hea!” (Ps 34:9)
Parim viis Piibli uurimiseks on lihtsalt lugeda seda igal päeval tähelepanu ja palvega, et näha valgust, mis kiirgab selle lehekülgedelt; mõtiskleda selle üle ja jätkata lugemist, kuni ta lõpuks ise meie kõige sügavamas pärisolemuses tegutsema hakkab oma sõnade, väljendite, õpetuste, mõttelaadi ning Jumala ja Kristuse ilmutamise kaudu.

Allpool on toodud mõned praktilised soovitused, kuidas võiks pühenduda Piibli lugemiseks ja tundmaõppimiseks:
1. Alusta oma piiblilugemist palvega (näiteks Ps 119:18; Jh 16:13-15)
2. Tee märkmeid loetu kohta märkmikku (vt. p.4)
3. Loe läbi üks või kaks peatükki või siis üks lõik korraga. Seejärel küsi eneselt, millest see kirjakoht kõneleb. Pärast mõttisklust loe sama osa uuesti läbi.
4. Et leida peatüki või katkendi tõeline tähendus, on kasulik esitada järgmised küsimused ja seejärel vastused märkmikku kirjutada:
Mis on selle osa peateema?
Keda esitatakse selles katkendis? Kes räägib? Kellest kõneldakse? Kes tegutseb? jne.
Milline on keskne salm?
Mida õpetab see peatükk mulle Issandast Jeesusest Kristusest?
Kas sellest kõneldakse mõnest patust, mis mind puudutab, – mille pean üles tunnistama ja maha jätma?
Kas selles on mõni korraldus, mida mina pean täitma?
Kas selles on mõni tõotus, millele mina võin oma elus toetuda?
Kas selles on mõni juhis, mida mina pean järgima?
Kas seal on mõni palve, mida mina peaksin paluma?
Kindlasti ei saa kõik need küsimused vastatud iga loetud lõigu põhjal. Alati on võimalus leida ise küsimusi ja vastata neile.
5. Pea päevikut ja kirjuta igal päeval, mida Jumal ütleb sulle Piibli kaudu, mida uut sa avastad.
6. Õpi pähe salme, lõike Jumala Sõnast. Kirjuta need üles. Võtta igal õhtul mõned minutid enne magamaminekut päheõpitava osa kordamiseks, et see kinnistuks sinus. Ma panen su sõna tallele oma südamesse, et ma ei teeks pattu sinu vastu. Ps 119:11
7. Ole sõnakuulelik Jumala Sõnale, nagu Paulus ütles Timoteosele: “Kogu Pühakiri on Jumala sisendatud ja kasulik õpetamiseks, noomimiseks, parandamiseks, kasvatamiseks õiguses.” (2Tm 3:16) See on antud meile elamiseks. Seetõttu Jumal ütleb: “Aga olge sõna tegijad ja mitte üksnes kuuljad, pettes iseendid.” (Jk 1:22)
8. Ära püüa neid kõiki punkte korraga täita, vaid alusta aeglaselt, valides neid soovitusi, mis sinule sobivad. Siis sa leiad, et mida enam sa loed ja uurid Jumala Sõna, seda enam tahad sa seda lugeda.

Päeva Sõnum. 47. nädal: 20. – 26. november 2016

KRISTUS – TAEVA JA MAA ISSAND

47. nädal: 20. – 26. november 2016

Igavikupühapäev. Kuningas Kristuse püha

Kirikuaasta viimasel pühapäeval moodustavad viimse kohtupäeva ja Kuningas Kristuse teema ühe terviku. Kristus viimsepäevakohtu läbiviijana on seesama maailma Issand (Kristos Pantokrator).

Pühapäeva evangeeliumis öeldakse, et kui Kristus tuleb aegade lõpul oma kirkuses ja kõik inglid temaga, siis ta istub oma kirkuse troonile (Mt 25:31). Nõnda liitub kirikuaasta viimane pühapäev järgmise pühapäevaga, advendiaja algusega.

Kirikuaasta alguses ja lõpus – või lõpus ja alguses – kõlab sama sõnum: Jumal läheneb meile Kristuses ja asetab meid oma palge ette. Inimene vastutab oma tegude ja tegematajätmiste eest. Viimses kohtus teostub Jumala õiglus lõplikult.

Meelespeetav kirjakoht: Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. 2Kr 5:10

Mõtle sõnale:

  • meie – Sest inimese tegu mööda tasub ta temale ja nagu on kellegi tee, nõnda temale antakse (Ii 34:11). Sest Inimese Poeg tuleb oma Isa kirkuses koos oma inglitega ja siis tema tasub igaühele selle tegusid mööda (Mt 16:27) ja ta ette kogutakse kõik rahvad ja ta eraldab nad üksteisest, otsekui karjane eraldab lambad sikkudest (Mt 25:32). Sina aga, miks sa mõistad kohut oma venna üle? Või sina, miks sa paned oma venda halvaks? Kõik me ju astume Jumala kohtujärje ette (Rm 14:10).

Kristuse kohtujärje ees ei küsita, millist toitu sa sõid või millist päeva pühitsesid, kuid selle eest tuleb aru anda, kas oled teiste üle kohut mõistnud või neid halvaks pannud? Sellega äratas Paulus individuaalset vastutustunnet. Paulus soovis, et usklikud ei mõistaks enneaega üksteise peale kohut. Kes kohut mõistab, asub enda algatusel Kristuse kohale. Tema käes on kohus. Tema ette läheme kõik. Õnnis on see, kellel on julgus minna vastu suurele kohtupäevale.

* * *

PALJASTAV KOHTUOTSUS

Pühapäev – 20. november

Tema ette kogutakse kõik rahvad ja Ta eraldab nad üksteisest, otsekui karjane eraldab lambad sikkudest. Mt 25:32

Pilt karjasest pärineb ilmselt vanatestamentlikust kujutlusmaailmast (Hs 34), kus karjane tähendab ühtlasi kuningat. Tõeline karjane, kes uuetestamentlikus pärimuses oli ise ühtlasi karja omanik, mitte ainult ei hoia karja, vaid valvab ka selle kvaliteedi järele, kõrvaldades ebaproduktiivsed loomad. Kõigepealt praagib karjapidaja oma karjast välja ülearused isasloomad, et säästa rohkem söödamaad produktiivsematele emasloomadele.
Karjamaal jooksevad nad kõik läbisegi. Kuid karjane ei aja neid kunagi segamini. Jeesus tunnistab siin tulevase kohtu täielikku õiglust. Jumala pilguga seisab ta rahvaste ees kui teadja, kes avastab igaühe, kellele ta armu heidab, kuid tunneb ära ka igaühe, kelle kohta ta peab langetama Jumala needuse.

Selles kohtus ei ole mingit kolmandat võimalust – nii nagu on olemas vaid kaks kätt, parem ja vasak. Piibellikus keelepruugis on õigeks mõistetud äravalitud kuninga “paremal käel”, teised aga “vasemal käel”, kus nad langevad igavese karistuse alla.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tähendamissõna viimsest kohtust näib kõnelevat ainult tegudest. Millises kohas tuleb sellegipoolest usk mängu? Mille järgi on inimesed algul jaotatud lammasteks ja kitsedeks?

* * *

ÜLEKOHTUSE TROTS

Esmaspäev – 21. november

Issand jääb igavesti; Ta on oma aujärje seadnud kohtumõistmiseks. Ja Ta ise mõistab kohut maailmale õigluses; Ta peab rahvastele kohut õiglasel viisil. Ps 9:8,9

Rahvad on kannatanud rahutuste all, mida on esile kutsunud välised vaenlased ja seesmised rahutused. See kõik lõpeb, kui Jumala tahe toimub maa peal nagu taevas. Maailm leiab siis oma õige aluse.

Taevas elatakse kaasa maailma probleemide õige lahendamise puhul. Seda näeme Jeesuse sündimisel. Taevas austas Jumalat sellepärast, et rahu võimalus oli tulnud maailmale. Seda näeme ka siis, kui keegi isiklikult parandab meelt uue elu saamiseks. Milline rõõm võiks taevas olla siis, kui kogu inimkond parandaks meelt.

Jumala õige kohus saabub ja siis saab igaüks selle järgi, mis tema on teinud.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Uskliku inimese abiks on Jumala Poeg, kes viimses kohtus tunneb ära enda omad ning päästab nad igavesse ellu. Kõiki kristlasi kutsutakse palvetama tagakiusatud õdede ja vendade pärast.

* * *

OLEN MA KISKJA VÕI INIMENE

Teisipäev – 22. november

Tema valitsus on igavene valitsus, mis ei lakka, ja Tema kuningriik ei hukku. Tn 7:14

Vahel võib tõesti tunduda nagu selle maailma võimud ja valitsused jooksesid amokki nagu metsikud elajad, trampides oma jalge alla tavainimese.

See, et Jumala käes on lõplik valitsus, on piibelliku usu fundamentaalne alus, kuid aeg-ajalt venitatakse meie usu võimet katkemise piirini, kurja näilise võimutsemise poolt maailmas ning Jumala rahvas hüüab pääste järele. Taanieli jaoks – olles roidumas maapaos Paabelis – kinnitas see nägemus, et Jumal jätkuvalt valitseb ja et need metsalised on Tema lõa otsas. Jumala valitud ajal kutsutakse nad kohtu ette ja õiglus saab valitsema.

Vaid siis, kui aksepteerime Jumala valitsust ja ülemuslikkust ning elame vastavalt Tema seadustele, võime saada tõeliselt inimlikuks. Siis võime valitseda maailma üle, nii nagu Jumal seda kavatsenud ongi.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal võiks sulle ilmutada killukese Tema eesmärkide mõistmisest tänase päeva näiliselt segaste sündmuste keskel.

* * *

JÄÄ MU KÕRVALE!

Kolmapäev – 23. november

Meie ise kiitleme teist Jumala kogudustes, teie vastupidavusest ja ustavusest kõigis tagakiusa-mistes ja kitsikustes, mida te talute. 2Ts 1:4

Enamik meist õpib üsna varakult, et kiitlemine ei ole hea. Paulus vastupidi, kiitleb siin sellest, mis on sündinud Tessaloonikas. Ta soovib, et kõik kogudused Kreekas teaksid toimunust, kuidas üks noor kogudus kasvab ja muutub tugevamaks. Paulus saab kiidelda, sest ta näeb ja tunneb ära, et taoline vaimulik töö ei ole inimliku pingutuse vili, vaid üleloomulik vaimne töö. Tema kiitlemises on tunda isiklikku rõõmu sellest, et tema töö ei ole olnud asjatu, siiski kiitleb ta tegelikult Jumalast ning mitte iseendast (1Kr 1:31, tsiteerides Jr 9:23-24). Lugu Tessaloonika paganatest, kellest said pühad, on see, mis julgustab ka teisi kogudusi, kes maadlesid samasuguste olukordadega.

Arusaamine Jumala viimsest kohtumõistmisest ei tohiks meid iial enesega rahulolevaiks ning ülbeiks teha, pigem panema rohkem palvetama ja tunnistama. Kui Jumala arm ja vägi on suutnud muuta meid, siis suudab see muuta ka meie tagakiusajaid. On ju ka see kiri kirjutatud endise tagakiusaja poolt.

Ainult Jumal suudab muuta paganad pühadeks. Jumal paneb maailma hämmastuma just selliste muutuste läbi.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle oma elu raskete aegade peale, mil Jumal on olnud sulle “pelgupaigaks, tugevuseks, abimeheks kitsikuses ja kergesti leitav” (Ps 46:1). Täna Teda selle eest.

* * *

JUMAL ON USTAV

Neljapäev – 24. november

Me rõõmustame Sinu õiglastest kohtuotsustest, Issand. Sina, Issand, oled Kõigekõrgem üle kogu ilmamaa. Ps 97:8,9

Jumala rahvas rõõmustab väärvaadete kadumisest. Kes ei rõõmustaks selle üle, et suured hulgad maailmas on vabanenud väärjumalate kummardamisest.

Jumala rahvas rõõmustab veel enam Jumala au võidust. Me rõõmustume, et suured hulgad on vabanenud kujude kummardamisest, aga veel enam rõõmustame me neist, kes kummardavad elavat Jumalat tões ja vaimus. Jumala tõeline kummardamine võib esineda nii kaugetes maades, et Siion ei näe, vaid ainult “kuuleb” sellest.

Kui Jumal sai Jeesuses inimeseks, siis sai Ta kõikidele nähtavaks. Jumal sünnib inimesena ja saadab häbisse kõik ebajumalakujude kummardajad. Inglid taevas näevad, kuidas Jumala Poeg võtab inimkuju ning annavad Talle au. Ka maa peal rõõmustatakse, kui Jumala Poeg sünnib inimesena.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Võibolla sa tead kedagi kes on praegu võitlustes või kes on oma peres või töökohal ainuke kristlane. Kui keegi sulle meelde tuletatakse, siis palveta tema/nende pärast. Ja kui tunned, et pead – siis kirjuta kiri, saada sõnum või helista, et anda neile teada Jumala hoolimisest ja armastusest.

* * *

VÄLINE OLUKORD

Reede – 25. november

Anna mulle vara kuulda oma heldust, Issand, sest ma loodan Sinu peale! Anna mulle teada tee, mida pean käima, sest Sinu poole ma tõstan oma hinge! Ps 143:8

Peame endastmõistetavaks, et me ei koosta oma palvet loogika raudsete reeglite kohaselt, vaid seesmisest vajadusest lähtudes.

Palvetaja tahab kuulda Jumala hea tahte teadet. Raskuses viibivale inimesele on iga helduse kuulutaja teretulnud, olgu see siis kõneleja kantslil, haige külastaja Piiblit lugemas või sünnipäevakaardi kirjutaja. Me oleme oma palvetes üsna kannatamatud, nõuame aina kohest vastust. Aga peame ikka meeles, et mõnikord jahvatavad Jumala veskid aeglaselt.

Lisaks ootab palvetaja Jumala juhtimist. Me oleme teinud oma valiku ja oleme teel, aga peame tunnistama, et oma valikutes ei kaalunud erinevaid võimalusi hoolega. Nüüd oleme ummikus ja tulemused on vastupidised ootustele. Tavaliselt teeme oma valikuid ainult oleviku olukorda arvestades. Need, kes arvestavad juba aegsasti oma valiku tagajärgi, teevad targemini. Meil on alati võimalik Jumalalt nõu küsida, sest Jeesus on tõotanu: “Ja vaata, mina olen iga päev teie juures” (Mt 28:20)

Vaenlastest pääsemiseks on meil vaja näha Jumala palet, kuulda ta heldust ja paluda juhtimist. Osadus, Jumala sõna meenutamine ja palve on uskliku inimese võitlusvahendid.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kristlane ei saa kaotada lootust, vaid võib alati rõõmsa ja usaldusliku meelega palvetada Jumala poole, kellel on kogu võim ning kes armastab meid Kristuse pärast: “Ärge muretsege ühtigi, vaid teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks tänuütlemisega palumises ja anumises. Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.” (Fl 4:6–7)

* * *

SEESMINE VAJADUS

Laupäev – 26. november

Kisu mind ära, Issand, mu vaenlaste käest; Sinu kaitse alla ma kipun! Õpeta mind tegema Sinu meelt mööda, sest Sina oled mu Jumal! Sinu hea Vaim juhatagu mind tasasel maal! Ps 143:9,10

Kindlasti oleme ära tabanud tõe, et meie vaimulik olukord võib palve vastuse saabumist soodustada või takistada. Selleks, et endas selgusele jõuda, vajame Jumala õpetust. Usklikul on vaja teada Jumala tahtmist. Meis endis ei ole tarkust, millega elada vaimulikku elu. Ainult Jumal ise võib meile seda õpetada. Aga ka Jumala tahte teostamist on vaja õppida. Jumala Vaim on “hea Vaim”. Tema on valmis meiega vaeva nägema. Alles pärast Jumala õpetamist võime käia “tasasel maal”, kus rändurit ei takista enam inimeste kurjus.

Ära iialgi unustagu seda, et meil on keegi, kelle poole võime raskel tunnil pöörduda. Meil on luba paluda väliste olukordade pärast, aga alustada tuleb oma süü tunnistamisega ja arvestada tuleb oma vaimulikku olukorda. Pärast seda võime välised olukorrad jätta Jumala korraldada.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tule täna Jumala ette tunnistuspalvega – sõnades või juba kirjapandud palvega ja täna Teda pääste eest. Uuenda oma pühendumust Tema teenimiseks.

 * * *

Lisa teadmised

  • T 22. novembril on peapiiskop emeeritus Andres Põdra sünnipäev. Andres Põder (sündinud 22. novembril 1949 Haapsalus) ordineeriti aseõpetajaks 19. septembril 1976. Õpetaja õigused sai ta pärast Usuteaduse Instituudi lõpetamist 8. detsembril 1980. Andres Põderi teenits Viru-Nigula ja Kunda (1976–1979), Suure-Jaani ja Kõpu (1979–1983), Räpina ja Mehikoorma (1983–1990) ning Pärnu Eliisabeti (1990–2005) kogudust. Teenimise kõrval on Põder täitnud 1987–1990 Võru praostkonnaabipraosti ning 1990–2005 Pärnu praostkonna praosti kohustusi ja olnud 1990–2005 konsistooriumi assessor. Aastatel 2005–2014 oli Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop.
    Lisa lugemist: EELK peapiiskop emeeritus Andres Põder http://toomkirik.ee/toomkirik/peapiiskopi-kirik/peapiiskop-andres-poder/
  • K 23. novembril on paavsti ja mätri Clemens`i mälestuspäev. Clemens I (88/92–97/101 ) oli neljas paavst, kes valitses 1. sajandi lõpus üheksa aasta jooksul. Clemens oli pärit Roomast ja kristliku traditsiooni järgi oli ta ori keisri õukonnas või libertiin, kelle Peetrus pühitses piiskopiks. Teda on seostatud ka apostel Pauluse kaaslasega, keda on mainitud kirjas filiplastele 4. peatüki 3. salmis.
    Clemensit peetakse üheks “apostlikuks isaks.” Tema tegemistest on allikate puudumisel teada vähe. Ta seadis sisse konfirmatsioonisakramendi ning omistatakse ka sõna “aamen” kasutamist kristlikes liturgilistes palvetes, ehkki see komme on tunduvalt varasem.
    Kristliku traditsiooni järgi küüditati Clemens keiser Traianuse ajal Krimmi, kus ta pühendus jutlustamisele, mille tulemusena ehitati kolooniasse 75 uut kirikut. Keisri käsul visati rauast ankru külge seotud Clemens Musta mere voogudesse.
    Clemens I on meremeeste, kalurite, majakavahtide, marmoritöötlejate ja kiviraidurite kaitsepühak. Tema ikonograafiliseks sümboliks on ankur või kala. Mõnikord on teda kujutatud koos veskikividega, võtmetega või raamatuga.
  • R 25. novembril on märter Aleksandria Katariina mälestuspäev. Katariina Aleksandriast (legendi järgi 3. või 4. sajandil) on kristlik pühak, keda austatakse nii õigeusu kui katoliku kirikus. Legendi järgi oli Katariina ilus ja tark neiu, kes olevat avalikus vaidluses väidelnud 50 paganliku filosoofiga ja neid võitnud – selle tulemusena pöördusid filosoofid ristiusku. Selline avalik võit ei meeldinud Rooma keisrile Maximinus II-le või tema pojale Maxentiusele, kes saatis 18-aastase Katariina märtrisurma. Neiu tõmmati piinarattale, mida tuntakse püha Katariina sümbolina kui katariinaratast. Taevaste vägede vahelesegamise tõttu aga piinamine nurjus ja ratas olevat lagunenud. Ta mõisteti surma pea maharaiumise läbi. Vere asemel olevat tema kehast voolanud piima.
    Kristliku traditsiooni järgi kandsid inglid tema surnukeha Siinai mäele, kuhu Bütsantsi keiser Justinianus I käskis rajada Katariina kloostri. Kloostri peakirik rajati 548–565ja see sai palverändude sihtkohaks. See klooster on säilinud, tänapäeval on see turistidele avatud ning see on tähtis varakristliku kunsti ja arhitektuuri näide.
    Ta on üks kõige armastatumaid katoliku pühakuid ja arvati 14 hädas aitaja hulka. Katariina mälestuspäevana tähistatakse kadripäeva tavaliselt 25. novembril, aga õigeusus 24. novembril.
    Eestis on arvukalt Katariina nimelisi kirikuid – Kadrina, Karja, Leesi, Muhu, Noarootsi, Saarde, Vastseliina ja Võru.
    Lisa lugemist: Püha Katariina Aleksandriast, tema elu ja märtrisurm http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/St.Katariina.htm
  • R 25. novembril on kadripäev. Eestis kujunes kadripäev 16. sajandil ja seda peeti naistepühaks, sest selleks ajaks lõpetasid naised karjakasvatusega seotud välised sügistööd. Kadripäeva lahutamatu osa, kadrisandiks käimine, pärineb ajast, mil mööda maad rändasid ande koguvad kloostrite kerjusmungad, kelle lauludes kõlas ladinakeelne sõna sanctus (“püha”) ning kes soovisid pererahvale head vilja-, karja- ja pereõnne. Seetõttu arvataksegi, et eestipärane “kadrisant” tuleneb püha Katariina (Kadri) santidest.
    Eestlastel käisid kadrisantideks tüdrukud, kes olid riietatud puhastesse valgetesse riietesse, mis arvatavalt sümboliseeris piima (legendi järgi voolas pühaku hukkamisel tema kehast vere asemel piim) ja Katariina mõtete neitsilikku puhtust. Piima seostati ka karjakasvatuse ja sünnitajate naistega.
    Lisa lugemist: Kadripäev – 25. november. BERTA, Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas internetis
    Mall Hiiemäe. Eesti rahvakalender (6. osa), Eesti Raamat 1991

PEAGI LÕPEB ÜKS KIRIKUAASTA JA ALGAB UUS
“Hetk, milles viibime praegu”

Kord kirjutas üks nukker inimene pisaratega külvatud read – “Ilus talv on käes, nii õues kui ka meie hinges. Olen päris mitu aastat enam-vähem üksi olnud. ei teagi enam, kas ja miks keegi tahaks mind armastada. ja väga hästi enam ei mäletagi, mis tunne see oli … ja kui mõelda, et ka kõik järgnevad aastad lähevad samamoodi – ma ei leiagi endale kedagi – siis … kas on mõtet jätkata?”

Me ei pea tegema suuri asju, vaid väikesi, kuid suure armastusega. Mitte keegi ärgu kiidelgu enda eduga, vaid tundku sügavaimat tänulikkust Jumala vastu. Ka ebaõnnestumine ärgu kedagi heidutagu, senikaua kui on antud endast parim. Jumal näeb ainult meie armastust. Ta ei küsi, kui palju raamatuid me lugenud oleme, kui palju imesid korda saatnud, vaid kas me oleme andnud talle oma armastusega kõik, mida oleme suutnud. Jumal ei pea midagi liiga väikeseks ega tähtsusetuks, sest ta on kõikvõimas. Nii on iga asi, mida oleme teinud koos Kristusega, Kristuse jaoks ja Kristuse kaudu, suur saavutus. (Ema Teresa)

Usklik inimene võib oodata uut taevast ja uut maad. Meie praegune elu on selleks vaid ettevalmistus. Igavesele elule mõtlemine annab jõudu selle maailma raskustes. Need pole igavesed, vaid kestavad üksnes nii kaua, kui elame siin maailmas või kui Kristus tuleb siia tagasi. Siis saabub parem elu, kus võime näha neid, kes on meie eel siit lahkunud. Usu läbi saame kord igavikku.

Päeva Sõnum. 46. nädal: 13. – 19. november 2016

VALVAKE!

46. nädal: 13. – 19. november 2016

Valvamispühapäev. Kirikuaasta eelviimane pühapäev

Valvamise teema rõhutab kirikuaasta lõpul vaimulikku valvamist ja Kristuse tagasituleku ootust. Väsimise ja hooletuse oht on suur. Inimene koduneb kergesti selle maailmaga ja unustab, et ta ei ela siin jäädavalt. Kristlane peaks olema igal hetkel valmis seda elu maha jätma. Valvamine ei ole siiski jõudu põletav ärevus, vaid turvaline lootmine sellele, et Jumal viib oma alustatud hea töö meis lõpule. Jumala tõotuse kohaselt kristlased ootavad uusi taevaid ja uut maad, kus elab õigus (2Pt 3:13).

Meelespeetav kirjakoht: Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! Lk 12:35

Mõtle sõnadele:

teie niud – Õigus on kui vöö tema niudeil ja ustavus kui rihm ta puusadel (Js 11:5). Seepärast, vöötanud oma mõistuse niuded ja olles täiesti kained, lootke armule, mida teile pakutakse Jeesuse Kristuse ilmumises (1Pt 1:13). Et ta teile oma kirkuse rikkust mööda annaks väge saada tema Vaimu läbi tugevaks seesmise inimese poolest (Ef 3:16).

teie valgus (lambid või küünlad põlegu) – Et te oleksite laitmatud ja puhtad, veatud Jumala lapsed keset põikpäist ja rikutud sugupõlve, kelle seas te paistate nagu tähed maailmas (Fl 2:15). Nõnda paistku teiegi valgus inimes-tele, et nad teie häid tegusid nähes ülistaksid teie Isa, kes on taevas (Mt 5:16).

Jeesus kutsub jüngreid üles olema valmis – mida iganes teised teevad, teie peate olema valmis. Niuete vöötamine on samm valmisoleku suunas. Hommikumaalaste pikk lehviv rüü oli üsna maaliline, kuid takistas tõsist töötegemist; seepärast pisteti hõlmad tööd tehes vöö vahele.
Kuna hommikumaades saabub öö õige järsult, kohe kui päike loojub, peavad küünlad või lambid aegsasti valmis olema ja põlema. Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal. (Ps 119:105)

Issand on hea neile, kes teda ootavad, hingele, kes teda otsib.
Hea on oodata kannatlikult Issanda päästet. Nl 3:25,26

* * *

VALVSUST TULEB TEOSTADA ARUKALT

Pühapäev – 13. november

Jeesus ütleb: “Valvake siis, sest te ei tea seda päeva ega tundi!” Mt 25:13

Jeesus tahab meile öelda, et koguduse tugevast omavahelisest sidemast ei tohi kasvada kindlus, nagu oleks juba kogudusse kuulumine õndsuse tagatis. Pääs Jumala riiki on sõltuv iga üksiku enda hoiakust, siin ei saa olla mingit koguduseusku, mis asendaks üksiku usu; mingit kiriku valmisolekut, mis seisneks milleski muus kui tema liikmete valmisolekus … mitte ainult nisu, vaid ka umbrohi kasvab Kristuse külvi hulgas, kuna osadus kogudusega ei saa olla aseaineks iga üksiku isiklikule hoiakule, kes peab ise leidma oma lootuses jõudu, et ennast ette valmintada Kristuse päevaks.

Hoia tähelepanu peamisel!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millised asjad takistavad sind olemast keskendunud? Kirjuta üles kaks või kolm punkti. Kuidas tegeleksid nende probleemidega? Palu Jumalalt abi.

* * *

 

HEAD UUDISED MAAILMA LÕPUST

Esmaspäev – 14. november

Meie ootame aga Tema tõotuse järgi uusi taevaid ja uut maad, kus elab õigus. 2Pt 3:13

Patule, mis on Jumala maailma rikkunud, ei jäeta viimast sõna. Uuendatud universumis parandatakse pattulanguse laastavad tagajärjed uuenduse auhiilgusega. Kaotatud paradiis muutub taasleitudparadiisiks ning Jumala tahtmine sünnib viimaks nii taevas kui ka maa peal. Sellest päevast räägitakse pikemalt Johannese ilmutus-raamatu 21. peatükis.
Kas peaksime käed rüpes istuma, kuni selle päeva tulekuni? Kindlasti mitte! Meil tuleb end treenida, et oleksime valmis elama selles uues keskkonnas. Et see saab olema õiguse, pühaduse, jumalikkuse ning patuta elu asupaik, peaksime juba praegu neid kvaliteete endas arendama. Juudid uskusid, et meeleparandus on see, mis kiirendab Messia tagasitulekut.

Meiegi peame kiirendama Kristuse tagasitulekut oma uuenenud eluviisidega

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle oma vaimuliku “treeningplaani” peale. Milliseid tegevusalasid oma sinu usuelus. Kuidas peaksid treenima, et olla valmis uue taeva ja uue maa ilmumiseks?

* * *

 

JUMAL TUNNEB SIND

Teisipäev – 15. november

Tema ilmutab inimesele oma mõtteid, kes teeb koidu ja pimeduse ja kes kõnnib maa kõrgendikel – Issand, vägede Jumal on Tema nimi. Am 4:13

Karistuse kuulutus Iisraelile ei tulnud sugugi ootamatult. Jumal andis neile korduvalt hoiatavaid märke, et rahvast arusaamisele tuua. Talle osaks saanud õnnetustele ei vastanud aga Iisrael meeleparandusega: Iisrael “ei pöördunud tagasi minu juurde, ütleb Issand!”.
Oma armu pärast hoiatab Jumal erineval viisil patuteel käivaid inimesi, et neid meeleparandusele tuua. Inimene peab aga hoiatuse suhtes seisukoha võtma. “Kes armastab hoiatust, armastab teadlikkust, aga kes vihkab noomimist, on juhm.” (Õp 12:1)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle sündmustele, mis on sulle olnud hoiatuseks, sundides sind “pöörduma”, suunda muutma. Jaga seda täna kellegi teisega.

* * *

 

ÄRA JÄÄ LAISAKS

Kolmapäev – 16. november

Issanda päev tuleb nagu varas. Siis hukkuvad taevad raginal, algained lagu-nevad lõõmates ning maad ja tema tegusid ei leita enam. 2Pt 3:10

Esmasel lugemisel võib salmist jääda mulje, et universum lihtsalt tuhastatakse ning tehakse uus. Vana pressitakse kokku ning heidetakse kõrvale. Taoline arusaam aga võib meid muuta üsnagi hoolimatuks kõige selle suhtes, mis praegu meie ümber maailmas toimub. Jah, me võime isegi rõõmustama hakata iga halveneva statistilise näitaja või sündmuse üle, sest lõpp tundub olevat seda lähemal.
Kuid too salm on keerulisem. Taevas lahustub ja maailma algained “lagunevad”. Algainete all mõeldakse siin tõenäoliselt päikest, kuud ning tähti. Maa pühitakse paljaks. Meie ette maalitakse pilt kohtumõistmisest, mida viiakse läbi täielikus õigluses.
Kuidas peaksime siis elama? Peetrus kutsub üles elama püha ning jumalakart-likku elu. Meie igavene saatus uuendatakse koos taeva ja maaga. Ning see uus eksis-tents ning uued inimesed, kes seda täidavad – need katsutakse läbi ning puhastatakse.

Me elame oma maailmas ning jagame kõike mis siin sünnib, kuid samas oleme erinevad teistest meie ümber, sest oleme oma kujutluse täitnud Jumala au ilmsikssaamise väljavaatega. Ning meie väljakutseks ongi säilitada seda hori-sonti ka keset argielu.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Leia omale usklik sõber kellega koos võiksite arutada mida saaks ja peaks muutma oma eluviisis, et kasvad Issanda tundmises igal elualal.

* * *

OOTUS

Neljapäev – 17. november

Mu hing ootab Issandat enam kui valvurid hommikut, kui valvurid hommikut.
Ps 130:6

Jumala sõna on palvetaja toit, millest ta ammutab uut jõudu. Kuid leidub neidki, kes loodavad oma meeleoludele, oletustele ja teiste inimeste arvamisele. Kuid need väsivad. Aga kes Jumala sõnale loodavad ei väsi ega tüdi.

Jeesus võrdleb oma kannatusteed Joona ahistusega: “Nii nagu Joona oli mere-koletise kõhus kolm päeva ja kolm ööd, nõnda peab ka Inimese Poeg olema maa-põues kolm päeva ja kolm ööd” (Mt 12:40).
Jeesus on käinud kõigis neis sügavikes, kuhu patune on sattunud. Joona palve suure kala kõhus ütleb kristlasele, kuidas iga inimene võib sügavaimast surmavalla kuristikust pöörduda Jumala poole: “Vesi ümbritses mind kõrist saadik, süvavesi piiras mind, mererohi mähkis mu pead. Ma vajusin alla mägede alusteni, maa riivid sulgusid mu kohal igaveseks. Aga sina tõid mu elu hauast üles, Issand, mu Jumal! Kui mu hing nõrkes mu sees, mõtlesin ma Issandale ja mu palve tuli sinu juurde su pühasse templisse” (Jn 2:6–8)

Kõik me ootame koidukiirt, sest mitte keegi ei ole nii sügaval, et Jeesus ei saaks aidata.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jää vaikseks Jumala ette ning palu et võiksid näha uusi võimalusi olukordades kust seni ei ole leidnud väljapääsu.

* * *

 

KADUV INIMENE

Reede – 18. november

Tuhat aastat on Sinu silmis nagu eilne päev, kui see on möödunud, ja nagu vahikord öösel. Sa uhud nad ära, nad on nagu uni. Ps 90:4,5

Jumal on “aegade lainetest üle”. Tema võib lühikese ajaga teha seda, milleks meie arvates on vaja tuhandeid aastaid. Ja tema võib võtta selleks tuhanded aastad, mis meie arvates tuleks ära teha kohe. Inimesed ärgu püütku mõõta Jumala aega oma piiratud arusaamadega. Inimese eluiga ja tema ajalugu ilmneb oma tõelises lühiduses alles siis, kui asetame selle Jumala igavese aegade taustale.

Psalm aitab kristlastel käsitleda surma probleemi ja mõista, et Jeesus tuleb tagasi Jumala ajakava järgi. Ehkki kristlane – nagu ka kõik põlvkonnad –, lahkub sellest armuajast üsna pea, on tema olukord kõike muud kui lootusetu. Jeesuse kaudu on ta võetud päästetute hulka. Viimselt on tema surm Jumala ajakavas vaid põgus hetk. Jeesus lubas tulla peagi tagasi. Kui Jeesuse antud tõotusest on möödunud kaks tuhat aastat, siis Jumala ajakavas vastab see kahele päevale.

Kristlane pääseb surmas Jeesuse juurde.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Taavet ütleb: “Issand, anna mulle teada mu elu ots ja mu päevade mõõt, et ma tunneksin, kui kaduv ma olen.” (Ps 39:5). Miks on oluline meeles pidada, et elu on lühike?

* * *

TEISE TULEMISE EETILINE TÄHENDUS

Laupäev – 19. november

Mu armsad, olge seda oodates toimekad, et teid leitaks Tema ees veatuina ja laitmatuina rahus. 2Pt 3:14

Kõige tähtsam tõde on, et Jeesus ise tuleb tagasi. See on Inimene Kristus Jeesus, kellega me seisame siis silmitsi. Tema on inimelu standard – norm, mille järgi meie üle kohut mõistetakse; samas on tal kaastunnet ja ta mõistab meie nõrkusi. Suhe Jeesuse Kristusega on kristliku palverännaku algus ja lõpp. “Millisena ta mind ees leiab?” on väga tähtis ennast läbikatsuv küsimus, mille peaks iga kristlane endale esitama.
Kristusega silmitsi seismine on kristlase proovitest. Me peame pingutama, et peegeldada Kristuse enda iseloomu. Suunates oma mõtted Kristuse tagasitulekule, saavutab kristlane taas tasakaalu ja proportsioonitunde, kui raske ka poleks hetke-olukord. Rahu, mis ületab kogu mõtlemisvõime, juurdub sügavale tema südamesse.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtiskle Peetruse küsimuse üle: “Kui see kõik nõnda laguneb – missugused siis peate olema teie pühas eluviisis ja jumalakartuses …?” (2Pt 3:11)

* * *

Lisa teadmised

E 13. novembril on riiklik tähtpäev – Isadepäev

Isadepäeval pole rahvatraditsioonis alust ja enamikus maades on seda hakatud tähistama 1970. aastatel, välja arvatud Ameerika Ühendriikides, kust tähtpäeva idee algupäraselt pärineb.
Nõukogude Liitu kuulumise ajal üritati isade austamist ühendada armee aastapäeva ehk 23. veebruariga, millega toodi esile isade kui sõjameeste olulisus. Tänapäeval peetakse Eestis isadepäeva novembri teisel pühapäeval. Nii satub see lähestikku mardipäeva ja kunagiste oktoobripühadega. Ehkki isadepäeva on püütud igati perepühaks muuta, on see senini pigem koolide, õppeasutuste, sõjaväeosade, sõjakoolide ja muude selletaoliste organisatsioonide poolt tähistatav tähtpäev. Eestisse tuli isadepäev Soomest.

Lisa lugemist: Isadepäev – BERTA – Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas

K 16. novembril on riiklik tähtpäev – Taassünni päev.
1988 aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest. Ühtlasi võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu sellekohase põhiseaduse muudatuse Eesti NSV õigusaktide ülimuslikkusest NSV Liidu seaduste suhtes. NSVL Ülemnõukogu tunnistas mõlemad mittevastavaks NSV Liidu konstitutsiooni ja NSV Liidu seadustega.
Taassünni päev ei ole lipupäev.

K 16. novembril on Bengt Gottfried Forseliuse (umbes 1660 Harju-Madise kihelkond – hukkus Läänemerel 16. XI 1688) mälestuspäev.

Forselius oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus.
1684. aastal organiseeris Forselius Tartus Piiskopi mõisas rahvakoolmeis-trite seminari (Forseliuse seminari), et ette valmistada eesti maarahva jaoks köstreid ja koolmeistreid.
Lugema õpetas Forselius häälikute veerimise (häälimise) meetodil. Igast kihelkonnast saadeti Tartusse õppima noormehi. Nelja tegevusaasta jooksul sai seal õpetust umbes 160 eesti poissi, kellest sirgus umbes 50 köstrit ja koolmeistrit, kes omakorda edendasid eesti rahvaharidust.
Forselius Lihtsustas eesti kirjaviisi: loobus võõrtähtedest, seadis ä-hääliku märgiks ä-tähe (nt lebbi asemel läbbi). Koostas parandatud kirjaviisis aabitsa (1684, Riia).

Lisa lugemist: Lembit Andresen. “Kirjamees ja rahvavalgustaja B. G. Forselius.” Eesti Raamat, 1991

N 17. novembril on Elisabeth Ungarist, (Tüüringi maakrahvinna († 1231)) mälestuspäev.
Elisabeth sündis 1207 Ungari kuninga Andras II tütrena ja temast sai Tüüringi õukonnas Ludwig IV abikaasa. Ta elas koos mehe ja kolme lapsega Wartburgi lossis ja hoolitses puudustkannatajate eest, kuni ristisõtta läinud Ludwig II 1227 katku suri.
Elisabethi edasine elu kulges frantsiskaani nunnana väikeses majas, mille lähedale ta ehitas vaestele ja haigetele varjupaiga. Ta hooldas ise haigeid, õmbles neile riideid. Kurnatuna suri ta 24 aasta vanuselt 1231. aastal Marburgis.
Järgmisel aastal saatis Marburgi Konrad paavst Gregorius IX-le ülevaate Elisabethi elust, 1235 kuulutas paavst naise pühakuks, kadunu säilmed paigutati Marburgi Püha Elisabethi kirikusse.
Elisabeth on kerjuste, halastajaõdede jt kaitsepühak, temalt palutakse abi hambavalu korral.
Meil on tema auks pühitsetud Lihula ja Pärnu kirik.

Päeva Sõnum. 45. nädal: 6. – 12. november 2016

SURMAST ELLU

45. nädal: 6. – 12. november 2016

Kristlane võib loota sellele, et surmal ei ole viimast sõna tema suhtes. Kuigi pal-jud küsimused jäävad siin ilmas vastuseta, elab kristlane usus, et Jeesus on võitnud surma. Nagu Jeesus oma maapealse elu ajal inimesi surnuist üles äratas, nõnda äratab Ta meid ka viimsel päeval. Jumal, kes tõi Jeesuse hauast välja, on elu ja surma Issand

Meelespeetav kirjakoht: Tänage Isa, kes teid on teinud kõlblikuks osa saama püha-de pärandist valguse riigis. Kl 1:12

Mõtle sõnadele:

  • tänu Tänagu nad Issandat ta helduse eest ja tema imeliste tegude eest inim-lastele ja ohverdagu tänuohvreid ning jutustagu tema tegusid hõiskamisega! (Ps 107:21,22) Ja teie südameis valitsegu Kristuse rahu, millesse te olete kutsutud ühe ihuna. Ja olge tänulikud! Ja kõik, mida te iial teete sõnaga või teoga, seda tehke Issanda Jeesuse nimel, tema läbi Jumalat Isa tänades! (Kl 3:15,17)
  • IsaÜks Jumal ja kõikide Isa, kes on kõikide üle ja kõikide läbi ja kõikide sees. (Ef 4:6) Jeesus ütles talle: „Mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu. (Jh 14:6)
  • teid teinudInimesel on küll südamesoovid, aga Issandalt tuleb, mida keel peab kostma. (Õp 16:1) Sest need, keda ta on ette ära tundnud, need ta on ka ette määranud saama tema Poja näo sarnaseks, et tema oleks esmasündinu paljude vendade seas. Aga keda ta on ette määranud, neid on ta ka kutsunud; ja keda ta on kutsunud, need on ta ka õigeks teinud, aga keda ta on õigeks teinud, neid on ta ka kirgastanud. (Rm 8:29,30)
  • osa saamaKui nüüd okstest mõned on ära murtud, sina aga kui metsõlipuu oled nende asemele poogitud ja saad osa õige õlipuu mahlakast juurest. (Rm 11:17) Seepärast, pühad vennad, taevase kutsumise osalised, mõtelgem meie usutunnistuse apostli ja ülempreestri Jeesuse peale. Me oleme ju saanud Kristuse osalisteks, kui me vaid lõpuni kinni peame sellest, mis meil alguses oli. (Hb 3:1,14)
  • pühade pärand Jumala Isa etteteadmise järgi, Vaimu pühitsemise läbi Jee-susele Kristusele kuuletumiseks ja tema verega piserdamiseks: Armu ja rahu saagu teile rohkesti! Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes oma suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist, kadumatu ja rüvetamatu ja närtsi-matu pärandi saamiseks, mis on taevas talletatud teile, keda usu kaudu Jumala väes hoitakse päästeks, mis on viimsel ajal valmis ilmuma. (1Pt 1:2-5)
  • valguse riikTemplit ma ei näinud seal, sest Issand, Kõigeväeline Jumal, on selle tempel, ning Tall. Ja linnale ei ole vaja päikest ega kuud, et need talle paistaksid, sest Jumala kirkus valgustab teda, ning tema lamp on Tall. Rahvad hakkavad käima tema valguses ning ilmamaa kuningad toovad sinna oma hiilguse. Tema väravaid ei lukustata päeval, ent ööd seal ei olegi. Ja rahvaste hiilgus ja au kantakse sinna sisse. Sinna ei saa midagi, mis on rüve, ega keegi, kes teeb jäledusi ja valet, vaid üksnes need, kes on kirjutatud Talle eluraama-tusse. (Ilm 21:22-27)

Jumala vägi annab tema rahvale jõudu elada maailmas kannatlikult ning kiita teda tema armu eest. Tänu tuleb tuua Isale. Kristlik küpsus tuleneb õigest, tänumeel-sest vahekorrast Juumalaga; me ei pea Jumalat mingiks kaugeks, ükskõikseks olevu-seks, vaid oma rahva targaks, armastavaks Isaks.

Meilt oodatakse Jumala iseloomu ja tegude uurimist mitte pelgalt spekulatiivsest uudishimust, vaid tänumeelest ja armastusest, igatsedes Jumalale kuuletuda.

Meie palve peab tulema tänust, sest tänu rajaneb Jumala tundmisele.

* * *

 

MEELEHEITLIK LÄBIMURRE

Pühapäev – 6. november

Jeesus pöördus ja sõnas naist nähes: “Tütar, ole julge, sinu usk on su pääst-nud!” Ja naine sai terveks selsamal hetkel. Mt 9:22

Matteus tahtis näidata, et naise tervenemine oli veel kordne tõend sellest, et Jeesus on Jumala Poeg, kelle kaudu Jumal teeb inimestele head. Haige naine tuli imestamisväärse argusega ja Jeesus kinkis talle füüsilise tervise koos usujulgusega. Tema tulek oli puudujäägiga, aga – ta tuli. Ainult niisugune usk aitab. Jumal vastab usule armastuse teoga.

Arglikud inimesed, siin on teie õde! Tema näitab teile teed Jumala juurde. Tema võib teile tõendada, et on olemas üsna vaikseid ja käratuid viise Jeesuselt abi saamiseks. Vaja on vaid usku ja tõelist tahtmist.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millal pressid läbi oma omaenda hirmude ja häbi, et jõuda Jeesuseni? Palveta, et sa võiksite kogeda Jeesuse tervendavat puudu-tust.

* * *

 

PROBLEEMI LÕPLIK LAHENDUS

Esmaspäev – 7. november

Jumal lunastab mu hinge surmavalla käest, sest Ta võtab mu vastu. Ps 49:16

Kristus sureb meie eest ja meie saame selle kaudu elu – see on jumalik lunastus. Midagi toimub inimeses, kes usub Jeesusesse Kristusesse. Uue elu esimeseks tunnu-seks on surmahirmu kadumine. Usu kaudu Kristusesse pole surmal meelevalda meie üle. Me hinges domineerib surma võitev jõud.

Peaksime suutma elada nii, et Jumala nimi saaks austatud meie palvete, pisarate kaudu ja ka selle läbi, et tunneme ja teame, et “meil ei ole siin jäädavat linna”. Meie lootus on Jumalal ja sellepärast ei pane me rõhku sellele, kas elame viletsuses või jõukuses.

Oluline on, et oleme lunastatud surmast!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas meie aeg ei ole pillav? Kas meie ei oota hellitatud elu?

* * *

KÕIGIL ON OMA AEG

Teisipäev – 8. november

Kõik on Ta omal ajal hästi teinud; Ta on nende südamesse pannud ka igaviku, ometi ilma et inimene mõistaks Jumala tehtud tööd algusest lõpuni. Kg 3:11

Koguja võime tuua meieni nii palju sügavat Jumala tarkust hoolimata tema enda skeptilisusest on imeline illustratsioon sellest kuidas “Jumal on igaviku inimese südamesse pannud”. Selle igavikulisuse tunnetamine on järgmine osa elu müsteeriu-mist, millele Koguja nüüd oma tähelepanu pöörab.

Kuidas võib see olla, et meie – maiste olenditena – võime kuidagimoodi peegel-dada igavese Jumala enda loomust, Tema loomust, kes teab kõigi asjade lõppu algu-sest peale (vt. Js 46:8-10)? Me kõik igatseme mõista aja saladusi, hoolimata tõsi-asjast, et tõeline arusaamine jääb alati napilt meile kättesaamatuks.
Koguja vaatenurk annab meile aga palju rikkama valikuvariandi. On tõsi, et meie piiratus suunab meid elama oma praeguses hetkes nii hästi kui vähegi võimalik. Kuid samuti on tõsi, et kogu aeg kuulub Jumalale – meie oleme Tema lapsed. Meie elud ja tööd moodustavad mineviku, millele teised võivad rajaneda ja lõppude lõpuks saame nii anda oma panuse tulevikuks, mida ühel päeval täielikult mõista võime.

Issandal, meie Jumalal, olgu lahke meel meie vastu! Meie kätetööd ta kinnitagu meile! Kinnita meie kätetööd! Ps 90:17

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas sinu elus on erimeelsusi ja konflikte, mida võiks teisiti mõista, vaadates neid läbi uuendatud lootuse Jumalasse, kui toimivasse ja suveräänsesse valitsejasse?

* * *

 

TAEVAST KUJU KANDES

Kolmapäev – 9. november

Kaduvuses külvatakse, kadumatuses äratatakse üles, autuses külvatakse, kirkuses äratatakse üles. 1Kr 15:42,43

Kahtlus nii ihu kui mateeria kõlblikkuse suhtes omab kirikus pikka ajalugu. Sel-les peegeldub paljude kristlaste järeldus – mis tekib üsna lihtsalt – surematust hingest mis esksisteerib kehast lahus kusagil maailmades väljapool igavikus.
Paulus on siin piiblikeskne. Tema teab, et kui Jumal ütleb järjest seitse korda, et tema materjal milles maailm loodi – on hea, siis see ka on hea (vt. 1Ms 1). See loodu siin ei ole loodud hävituseks vaid lunastuseks (vt. Rm 8:18-25). Ja et ihu on oluline osa muust loodust, ka Püha Vaimu tempel, siis on loomulik see et ihu tuleb lunastada. Ning see, et Jeesuse ülestõusnud ihu oli võimalik inimestel näha ja katsuda – kinnitab seda.

Paulus julgustab meid: võtke vastu ja elage välja kogu teile määratud olemine, võtke vastu ka sarnasus Kristusega oma ihus!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Täna Jumalat, et ta armuliselt on oma Vaimu meie peale välja valanud. Palu, et ta näitaks sulle kuidas võiksid ühendada innukust vaimuandide järele koos selguse ja korraga mis tuleb Jumalalt.

* * *

 

VALUSALT AUS

Neljapäev – 10. november

Ma tean, et mu Lunastaja elab, ja Tema jääb viimsena põrmu peale seisma. Ii 19:25

Kuigi Iiob süüdistab Jumalat selles, et too kohtleb teda nagu vaenlast ja vaevab teda ebaõiglaselt, igatseb ta ka olla Tema poolt päästetud? Kui Iiob ei näe õigust, kuidas ta siis teab, et Lunastaja elab ja saab alati olema?

Alles siis, kui Iiob heidab ära oma sõprade silmakirjalikud arutlused, võime näha tema tõelise suhte algust Jumalaga. Peatüki kulgedes vastandub Iiob nende ilukõnele oma kannatuste karmi tõega. Aeglaselt, hoolimata Iiobi väitest, et Jumal on selle kõige põhjustaja, hakkame aimama et see, mida Iiob kõige rohkem ihaldab, on endise olukorra taastumine. Oma perekonna ja oma tervise loomulikult. Kuid kõige enam soovib ta oma suhte taastumist Jumalaga, keda ta kutsub Lunastajaks, Päästjaks.

Selle punktini jõudmiseks peab aga Iiob kõigepealt konfronteeruma oma enda vihaga. Ta teab oma piina allikat. Jumal on seda teinud ja Iiob ei lakka seda ütlemast. Kui ta seda teeks, oleks religioossus talle olulisem kui ausus. Selle teadmisega tuleb suurem tõde, Iiobi päästja ka kaitseb teda. Oma haavatud kehast näeb siiski Jumalat.

Iiobi aus vastasseis Jumalaga on šokeeriv, kuid see on vältimatu esimene samm. Ära lase võltsvagadusel tulla oma teele.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ilma aususeta ei leia me kunagi tõde. Anna Jumalale kõik oma emotsioonid, mitte ainult head.

* * *

ME PÄÄSESIME PAKKU

Reede – 11. november

Kes silmaveega külvavad, lõikavad hõiskamisega. Kes minnes kõnnib nuttes, kui ta külviseemet kannab, see tuleb ja hõiskab, kandes oma vihke. Ps 126:5,6

Esra raamat räägib meile loo, kui esimesed juudid Babüloonia vangipõlvest tagasi pöördusid. Teekond tagasi oli pikk ja ohtlik ning Palestiinas pidid nad taluma uue elu raskusi. Esialgu näis, et tagasipöördumise võimalused olid tulnud nagu ime kaudu. Aga siis, kui elu algamine uues kohas tõi aina uusi raskusi, tahtis tulla väsi-mus ja lootusetus.

Selles olukorras on ainu õige lahendus – paluda pisaratega. See tähendas lootust, et raskused ei kesta igavesti. Nutu asemele võib veel kord tulla naer. See oli lootuse panek Jumalale. Mitte iga külv ei kanna vilja. Viljaks kujuneb ainult palves külvatud seeme.

Kõik need, kes on pisaratega külvanud, hõiskavad suurel lõikuspäeval. Mõni osa külvist võib kaduma minna, nagu seda teame Jeesuse tähendamissõnas (Mt 13:1-23; Mk 4:1-20; Lk 8:4-15), aga külvaja ei jäänud siiski mitte saagita. Tema vihk on tonnide raskune …

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Et olukordi muuta, muudab Jumal sageli meie suhtumist. Meenub sulle mõni pööre elus, kus olemas olev vaatenurk elule keerati peapeale.

* * *

IHU, MIDA ME KÕIK SOOVIME

Laupäev – 5. november

Nõtruses külvatakse, väes äratatakse üles, maine ihu külvatakse, vaimne ihu äratatakse üles. Kui juba on olemas maine ihu, siis on olemas ka vaimne ihu. 1Kr 15:43,44

Kaasaja inimesed on skeptilised ja pragmaatilised. Kui antakse suuri lubadusi kahtleme, kas neid kunagi ka täidetakse, ja isegi kui neid usume, tahame teada kuidas nende täitmine võimalik on.

Sellele vastates soovitab Paulus meil kõigepealt kujutlusvõimet kasutada ja mitte jääda kinni argimõtlemisse. Loodus õpetab meile, et kui seemned surevad, siis sünnivad sellest uued taimed. Ja kui mõtlema hakata, lisab Paulus, siis näeme, et on igasuguseid ihusid ja rohkelt, nii looduses kui ka universumis.
Miks peaks siis mõte veel üht sorti ihust – ülestõusmise ihust, kus on kõik see, mis meie praeguses ebtäiuslikus ja lagunevas ihus puudu on – nii vastuvõetamatu olema? Seejärel soovitab Paulus meile Jeesusele vaadata, inimesele, kes tuli taevast, tõusis üles surnuist, sest samasugused saavad olema meie ülestõusmise ihud.

Kaasajal usuvad paljud kristlased mingisse ebamäärasesse “elusse pärast sur-ma”, selle asemel, et uskuda ihu ülestõusmisse. Ometi ootab ees radikaalne muutu-mine kõikide jaoks, kes usuvad – siis kui Kristus tuleb tagasi. Surm võibki jääda meie vaenlaseks, kuid see on juba võidetud vaenlane ja seda kinnitab meile Kristuse enda ülestõusmine. Nii pole vahepealsel ajal mõtet arutleda kuidas, või miks, vaid jääda ustavaks Issanda teenimises. Meie vaevanägemine ei ole asjatu.

Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb. Ükski, kes elab ja usub minusse, ei sure alatiseks. Kas sa usud seda? Jh 11:25,26

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtiskle kui imeline on su ihu ja täna Jumalat selle eest. Mõtle oma ihu piirangutele ja kui nende pärast palvetad, võta tänumeeles ja usus vastu see kadumatu ihu, mis on sind ootamas.

* * *

 

Lisa teadmised

6. novembril on Rootsi kuningas, Eesti kirikuelu uuendaja, evangeelse usu kaitsja Gustav II Adolfi (1594–1632) mälestuspäev.

Gustav II Adolf oli Rootsi kuningas aastatel 1611–1632. Juhtis 1628–29 Liivimaa valluta-mist, asutas Eesti- ja Liivimaal 1630 riigikohtud. Gustav II sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule.

Lisaks asutati 1631. aastal Rootsi kuninga poolt endisse tsistertslaste kloostri ruumidesse kool, tänane Gustav Adolfi Gümnaasium. Mis on Eesti vanim järjepidevalt tegutsenud gümnaasium.

Eesti Vabariigi 10. aastapäevaks avati Tartu Ülikooli peahoone taga Kuningaplatsil riigiva-nema Jaan Tõnissoni poolt Gustav II Adolfi monument. Skulptuuri autor oli rootslane Otto Strandman. 1950 aastal hävitas nõukogudevõimu mälestusmärgi. Taastatud monumendi avasid 23. aprillil 1992 Rootsi kuningas Karl XVI Gustav ja kuninganna Silvia poolt.

Lisa lugemist: Evald Blumfeldt. Gustav II Adolf, “Lõvi Põhjamaalt”, sarjast Suurmeeste elulood. Eesti Kirjanduse Selts, 1936.
Marcus Junkelmann. “Gustav Adolf (1594-1632) : Rootsi tõus maailmariigiks”, sarjas Kuningaraamat. Kunst, 1997

10. novembril on paavsti ja kiriku õpetaja Leo Suure († 461) mälestus-päev.

Leo Suur (ka Leo I) oli 45. paavst aastatel 440–461 ja teda on peetud esimeseks paavstitiitli kandjaks.

Leod iseloomustakse kui energilist ja sihikindlat paavsti, kes lähtus poliitikas-põhimõttest, et kiriku ülim ja universaalne autoriteet. Suutis läbi suruda arusaama paavstist (Rooma peapiiskopist) kui kõrgeimast kirikupeast, toetudes seejuures Jeesuse sõnadele Peetrusele Matteuse evangeeliumis, kus Jeesus määras Peetruse enda maapealse töö jätkajaks. Oma mõju tõttu saavutas paavst keiser Valentinianus III (425-455) nõusoleku, millega tunnustati paavsti jurisdiktsiooni Lääne-Roomas.

Leod nimetati ka Rooma salakeisriks, sest erinevalt jõuetust Lääne-Rooma keisrivõimust omas ta suhteliselt suurt võimutäiust, valitsedes tegelikult Rooma linna ja selle ümbrust.

Leo kohtus aastal 452 Mincio jõe ääres hunnide valitseja Attilaga ja paavsti teeneks peeta-kse, et ta mõjutas hunnide juhti Itaaliast lahkuma. 455 kohtus ta vandaalide pealiku Geise-richiga, veendes teda Rooma tungimisel mitte piinama ja tapma elanikke kuid edutult. Hil-jem lasi taastada vandaalide poolt rüüstatud Rooma Peetri kiriku ja Pauluse kiriku katuse.

Leo I kinnitas, et ülestõumispühad on kirikuaasta kõige tähtsamad pühad ja jõulud on ette-valmistuseks ülestõusmipühadele. Ta andis korralduse, et kõik kristlased peavad ülestõus-mispühi tähistama samal ajal, sest Aasia ja Aafrika kogudustes olid teised tavad.

Leod austatakse nii katoliku kirikus (10. november) ja õigeusu kirikus (18. veebruar.) pühakuna. Ta on lauljate, muusikute ja organistide patroon. Kunstis on tema sümboliks draakon.

10. novembril on reformaatori Martin Lutheri (* 1483) sünnipäev.

Martin Luther (sünninimi Martin Luder; 10. november 1483 – 18. veebruar 1546) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi (eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust.

31. oktoobril 1517 naelutas ta Wittenbergi linnakiriku uksele “95 teesi”, milles arvustas katoliku kiriku ebakohti (sh indulgentside müüki). Sel päeval tähista-vad luterlased usu-puhastuspüha. Ta kutsus kristlikku kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. Luther ei tahtnud asutada katoliku kirikust eraldiseisvat kirikut, tahtis vaid kõrvaldada sellest mõned väärnähtused. Katoliku kiriku esindajad arvasid Lutheri ja tema reformide pooldajad kirikust välja.

1522. aastal ilmus Lutheri tõlgitud Uus Testament ja 1534. aastal Piibli tervikteksti tõlge, mis aitas kaasa ühtse saksa kirjakeele kujunemisele ning pani aluse mitmele uuele põhi-mõttele tõlkimises. 1529. avaldas katekismused.

Tema abiellumine 13. juunil 1525 endise nunna Katharina von Boraga (sellest abielust sündis kuus last) pani aluse vaimulike abielule mitmes kristlikus traditsioonis.

1862. aastal püstitati Keila lähedale Martin Lutheri pronksist mälestussammas, mis hävitati 1949. aastal. See oli ainus Martin Lutherile püstitatud mälestus-märk kogu Vene keisririigis.

Lisa lugemist: Lucien Febvre. “Martin Luther. Üks inimsaatus”, sarjast Ajalugu, Sotsiaalteadused. Varrak 2003; Martin Luther. “Valitud tööd” (Martin Lutheri kirjutiste eestikeelsed tõlked. Koostanud Urmas Petti), sarjast Avatud Eesti Raamat. Ilmamaa, 2013

10. novembril on mardipäev.

Eeskätt teame seda rahvakalendri tähtpäev mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu. Veel 20. sajandi alguses jooksid marti pigem noormehed ja selletõttu on püha seostatud näiteks noorte meeste initsiatsiooniga ehk vastuvõtuga meeste kogukonda. Tüüpilised olid tumedasse riietatud mardid, kelle tulek tõi kaasa viljaõnne. Varem on see olnud päev, mil tuli mõistatada ja mida peeti hingedeajaga kokkukuuluvaks – hinged tulid koju, mardipäev lõpetas hingedeaja. Pika traditsioonis püsimise jooksul on mardikombestik palju muutunud ja sulatanud endasse mitmeid uusi jooni.

Lisa lugemist: Mardipäev – 10. november. BERTA, Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas; Mall Hiiemäe. Eesti rahvakalender (5. osa), Eesti Raamat 1991

11. novembril on Tours’i piiskopi Martini († 397) mälestuspäev.

Rooma sõjaväe ohvitser Martin (316/317-397) pöördus ristiusku pärast seda, kui ta kohtas Gallias alasti kerjust, lõiganud oma keebi pooleks ja ulatanud teise poole kerjusele. Öösel sai ta ilmutuse, et see oli hoopis Kristus, kellele ta oma mantlist poole annetas. Ilmutuse mõjul laskis ta end ristida, 371. aastal sai temast Tours’i piiskop. Keebipool kujunes tähtsaks reliikviaks, mida hoidsid oma varanduse hulgas frankide Merovingide soost kuningad.

Püha Martinus on Prantsusmaa, sõjameeste, riide- ja karusnahakaupmeeste ja rätsepate kaitsepühak.

Eestis kannavad tema nime Kambja, Käina, Martna, Rannu, Türi, Valjala ja Vändra kirikud.

Lisa lugemist: Püha Martin Tours’ist. Eesti Kirik, 09.11.2005 http://www.eestikirik.ee/puha-martin-toursist/

Päeva Sõnum. 43 nädal: 23. – 29. oktoober 2016

ANDKE ÜKSTEISELE ANDEKS

43 nädal: 23. – 29. oktoober 2016

23. pühapäev pärast nelipüha

Pühapäeva piiblitekstid räägivad andeksandmisest ja sellest avanevast inimeste-vahelisest armastusest. Kogu meie elu aluseks on andeksandmine, mille saame Kris-tuse lunastustöö kaudu. See kohustab meid suhtuma ka oma ligimesse sõbralikult, lahkelt ja andeksandvalt. Niisugune hoiak teeb võimalikuks selle, et Jumala mitme-sugused annid saavad meie keskel reaalsuseks kogu oma rikkuses

Meelespeetav kirjakoht: Kuid sinu käes on andeksand, et sind kardetaks. Ps 130:4

Mõtle sõnadele:

  • Sina andestad“Issandal, meie Jumalal, on halastus ja andeksand, kuigi me
    oleme hakanud temale vastu” (Taaniel 9:9). “See on Issanda suur heldus, et me pole otsa saanud, sest tema halastused pole lõppenud: need on igal hommikul uued – sinu ustavus on suur!” (Nutulaulud 3:22,23). Kristlane palub oma patud andeks Jeesuse nimes. Ta laulab Moosese ja Jumala Talle laulu, siis võtab Issand vastu kadunud lapse.
  • Sind kardetakse“Ja ma puhastan nad kogu nende süüst, millega nad on pat-tu teinud minu vastu; ja ma annan neile andeks kõik nende süüteod, millega nad on pattu teinud minu vastu ja millega nad on üles astunud minu vastu. Ja see linn saab mulle rõõmunimeks, kiituseks ning ehteks kõigi maa rahvaste ees, kes kuulevad kõigest heast, mida ma neile teen; siis nad kardavad ja värisevad kõige selle hea ja kõige selle õnne pärast, mida ma linnale annan” (Jr 33:8,9). Kristus võidab maailma ja Tema kuningriik saabub peagi.

Ära peida oma süüd enda ega Jumala eest. Tunnista Temale oma pahateod, sest Jumal ja andeksandmine kuuluvad teineteise juurde. Kui tahame tõusta Jumala vääri-lisele tasemele, siis võttes vastu andestuse, peame ise ka andestama neile, kes meiega on võlgu.

Kes on oma patud andeks saanud, peab seda oma usu oluliseks osaks. Andestus tõstab me usuelu uuele ja kõrgemale tasemele. Sellest ajast alates saame uuel viisil aru Jumalast ja tema tööst meie juures.

* * *

 

ARMUTU VÕI ARMULINE

Pühapäev – 23. oktoober

Siis kutsus isand tema enese juurde ja ütles talle: “Sa tige sulane! Ma kustutasin kogu sinu võla, sest sa palusid mind. Eks siis sinagi oleksid pidanud halastama oma kaassulase peale, nõnda nagu mina sinu peale halastasin!” Mt 18:32-33

Sulase nurjatu teguviis ei jäänud saladusse, kaassulased olid paratamatult tema käitumise tunnistajaiks. Nad läksid oma murega isanda enese ette – mitte omakasu-püüdlike pealekaebajatena, vaid kurvastatud abiotsijatena. Sulase süüks oli, et ta endale osaks saanud armu ei rakendanud oma võlglase suhtes.

Arm, mis teiste suhtes armu ei ilmuta, tühistub – tema asemele astub taas halastamatu õigus.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtleme, milline erinevus on kahe inimese olukorras, kellest üks ei taha oma ligimesele andeks anda ja teine ei suuda, kuigi tahaks? Kuidas võib inimese süda muutuda andestavaks?

* * *

 

ÕIGE JA ÕEL VASTAKUTI

Esmaspäev – 24. oktoober

Vihkamine õhutab riidu, aga armastus katab kinni kõik üleastumised. Õp 10:12

Kõnel on inimese elus mõjuvõimas osa. Täna me elame ajas, kus sõnadetegemi-ne lausa vohab. Olgu kirjutatuna või kõnelduna, liiguvad sõnad tohutus ajaruumis edasi silmapilgu jooksul.

Nii globaalselt kui ka lokaalselt on just sõnad need, mis kütavad üles vägivalda ja erimeelsusi. Külvavad valet ja laimu. Või siis vastupidi saava elustavaks allikaks. Õiged sõnad voolavad välja “jumalakartusesse juurdunud” südamest. Issanda kartus jätkab elupäevi, aga õelate aastaid lühendatakse. (Õp 10:27).

“Argielu on palve tooraine.”
Michel Quoist; “Palved ristiteel”, Logos 1993
Aastatel 1918 – 1997 elanud Prantsuse roomakatolik preester, teoloog ja kirjanik

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Paulus ütles Timoteosele: ” …saa usklikele eeskujuks kõnes, käitumises, armastuses, usus, puhtuses!” (1Tm 4:12) Millist eeskuju näitad sina teistele inimestele?

* * *

 

JOOSEPI SUUREMEELSUS OMA VENDADE VASTU

Teisipäev – 25. oktoober

Joosep ütles oma vendadele: “Te mõtlesite küll mu vastu kurja, aga Jumal pööras selle heaks, et teha, mis tänapäeval ongi tehtud: hoida palju rahvast elus.” 1Ms 50:19-20

Kui me Jumala loos enda osa täites hakkame truudusetult improviseerima, kui meie teod ei ole kooskõlas Tema loomuse ning toimimisviisidega, on sellel alati taga-järjed. Vast kõige sagedasem tagajärg on see, et me ei suuda enam usaldada Jumala armu enda elus. Vaadates enda poolt tehtud ning ülestunnistatud halbadele tegudele ja sõnadele tundub, et andestuse saamine on liiga hea, et tõsi olla.

Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust (1Jh 1:9). Just nii tundsid ka Joosepi vennad, peale oma isa surma. “Aga mis siis kui…..?” ütlesid nad, kujutledes kuidas Joosepi poolt neile osutatud erakordne arm, heldus ja andeksandmine pöördub kor-raga meeletuks kättemaksuihaks. Vennad ei suutnud kujtleda sellise väärtussüsteemi olemasolu, milles toimiv element oleks arm – või kui, siis ainult ajutiselt ning tingimuslikult.

Joosepi vastus vendadele on tegelikult kogu ta elu kokkuvõte ning osutab veel ühele üliolulisele Vana Testamendi teemale – et patused inimlikud teod, truudusetud improvisatsioonid jm, ei suuda viimselt väärata Jumala suveräänseid eesmärke.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle kellelegi, kellega sul on keeruline suhelda. Millised on need rasked omadused temas, mida leiad ka iseendas? Palu, et Jumal aitaks sind iga lepitamata minevikusündmusega.

* * *

 

KASVURASKUSED

Kolmapäev – 26. oktoober

Seepärast jätke vale ja rääkige tõtt oma ligimesega, sest me oleme üksteise liikmed. Kui vihastute, siis ärge tehke pattu! Ärgu päike loojugu teie vihastumise üle. Ef 4:25-26

Me soovime elada maailmas, kus asjad on nii nagu need peavad olema. Kus puudub valetamine ja viha, petmine ja laiskus, isekus ja laim, kibedus ja raev, vägi-vald ja vihkamine. Kui kõik see kaoks, mis siis inimsuhetes alles jääks? Lahkus, kaastunne ja andestus.

Kujutle maailma, kus on turvaline elu, sest keegi ei vihka kedagi; kus aega ei raisata ebakõlade või võistlemise peale, vaid helduse ning armastuse väljendamiseks; kus kogu see energia, mis varem kulus teiste mahalõhkumiseks on ümbersuunatud nende ülesehitamiseks. Sellise maailma poole oleme teel, kui lubame Kristusel end muuta. See on prisma, mille läbi hakkab särama meie Jumala imelisus.

Kristus võttis vastu haavad mida talle löödi, et meie enam iial ei peaks haavama oma Jumala Vaimu.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala eesmärk on maailm ilma vihata. Kas sinu südamesse, ehk väga sügavale peidetuna, on jäänud veel mingit viha?

* * *

 

ÜKSMEELE ILU

Neljapäev – 27. oktoober

Vaata, kui hea ja armas on see, et vennad üheskoos elavad! Ps 133:1

Kogudustes võib vaimulik elu väheseks jääda. Jumalikku osa hakkavad asenda-ma inimeste mõtted, kombed ja vaated. Niisugusel usuelul ei ole enam külgetõmbe-jõudu. Vaimulik elu, nagu seda pakub meile Piibel, on alati inimesi köitnud osadus-tundega. Vaimulik usuelu on valmis teistele andestama nende puudusi ja see on val-mis ka ise andestust paluma.

Üksmeele huvides on vaja vaeva näha, nagu sõltuks see meist ja loota Juma-lale, nagu sõltuks see ainult temast.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle, kuidas saaksid väikeste tegudega kogu nädala jooksul kogudust üles ehitada ja säilitada ühtsust ka nädala lõpus, kui kaasusk-likega koos Jumalat ülistad.

* * *

 

JUMALA SÕNA IGATSUS

Reede – 28. oktoober

Ma pean su korraldusi ja su tunnistusi, sest kõik mu teed on sinu ees. Ps 119:168

Me kaebame, et Jumal aitab vägivaldseid, aga tegelikult annab Ta meile julgeoleku. Ja see annab meile tuge, et hoida silmad teede peal.

Õndsad on need, kes peavad tema tunnistusi ja nõuavad teda kõigest südamest.
“Veereta mu pealt ära teotus ja häbistus, sest ma pean sinu tunnistusi! Sa mõõdad ära mu käimise ja mu pikali-olemise ja kõik mu teed on sulle tuttavad.”

Siis õpetas mind mu isa ja ütles mulle: “Su süda hoidku minu sõnu, pea mu käske, siis sa jääd elama! Sest mehe teed on Issanda silme ees ja tema paneb tähele kõiki ta jälgi.”

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ära vaata sellele, mida sa peaksid tegema, oled teinud, või mida teised inimesed teevad. Vaata sellele, mida Jumal teeb, saab teha ning hakkab tegema. Mõtle kõikidele Jumala omadustele, ning leia üles oma turvapaik ja värske inspiratsioon.

* * *

 

ÕPETUSED JA MANITSUSED IGAPÄEVASEKS ELUKS

Laupäev – 29. oktoober

Olge üksteise vastu lahked, halastajad, andestage üksteisele, nii nagu ka Jumal on teile andestanud Kristuses. Ef 4:32

Kurjade sõnade ja tegude väljajuurimine kristlase elust sõltub mõtete puhastami-sest. Lahkust on nimetatud Jumala iseloomuomaduseks, olles armastus praktikas. Lisades siia kirjakohta sõna halastajad, soovib apostel olla veendunud, et teda ei mõistetaks väärati, just nagu nõutaks inimeselt heldustegusid ilma südames valitseva kaastunde ja armastuseta, mis neile tegududele õhutab. Ta teab siiski, et takistus lahkusele ja halastusele on sageli just tunne, et ollakse kannatanud kurja või südames säilitatud nurin; seepärast lisab apostel: andestage.

Ülim eeskuju ja motiiv kristlikuks andestamiseks on Jumala enda poolt antud andestus. Jumal on andestanud üks kord, alatiseks ning täielikult. Sellepärast peavad armastusest ja tänutundest Tema vastu andestama ka inimesed üksteisele.

Jumala ja kristlase andestus peavad olema tõeliselt üksteisega sarnased. Krist-lane peab andestama teistele sama varmalt ja täielikult, nagu on teinud Jumal, kes heidab inimese patud nii kaugele “nagu ida on läänest”, ega tuleta neid enam kuidagi meelde.

“Tehkem Jumalale midagi tõeliselt kaunist!”
Püha ema Teresa
Sünninimega Anjezë Gonxhe Bojaxhiu (1910 – 1997)
Albaania päritolu roomakatoliku nunn

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal, eemalda mu südamest kõik, mis kurvastab Sind. Oma kõikvõimsa väega vaigista kõik mu ekslevad mõtted ja seo saatan kinni mu jalgade alla.

 * * *

 

Lisa teadmised

  • 23. oktooberil on vaimuliku Edgar Harki (1908 – 1986) mälestuspäev.
    Hark lõpetas 1935. aastal Tartu Ülikooli usuteaduskonna ning oli 1935 – 1941 Mustvee ja Tudulinna pastor. Teises maailmasõjas võitles eesti laskurkorpuse ridades ja demobiliseerus kapteni aukraadis. Sõjajärgsetel aastatel teenis Must-vee, Torma ja Tallinna Kaarli kogudusi. Aastatel 1966 – 1978 oli peapiiskopi asetäitja ja 1978 – 1986 Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop.Lisa lugemist: Esra Rahula,”Sada aastat peapiiskop Edgar Hargi sünnist”. Eesti Kirik, 08.10.2008. Eenok Haamer, “Edgar Hark, mees käänulise eluteega”. Eesti Kirik, 08.10.2008. Eenok Haamer, “Peapiiskop Edgar Hark 100”. Vooremaa, 11.10.2008
  • 25. oktoobril on Iisraelipüha – Rõõm käsuõpetusest – Simchat Tora (hbr Toora rõõm).
    Toora püha, mis tähistab Toora lugemise aastaringse tsükli lõpetamist Sabatitel. Peamiseks sündmuseks sellel pühal on tantsimine sünagoogis hommikuse ja õhtuse palvuse ajal Toorarull käes.
  • 28. oktoobril on simunapäev, millega tähistatakse apostlite Siimona ja Juuda märtrisurma.
    Kaks vähem tuntud jüngrit – Siimon Selootes ja teine Juuda nimeline mees, nimetatud ka Taddeuseks (Lk 6:15,16; Mt 10:3). Pärimuse järgi tegutsesid hiljem misjonäridena Pärsias.Eestis on Simuna Siimona ja Juuda ehk Püha Siimoni kirik, mis asub Virumaal Simuna alevikus. Ajalooliselt oli see Virumaal asunud Simuna kihelkonnakeskus.Simunapäev on rahvakalendris vähetuntud püha, mille kohta on üldtuntud ilmavanasõna, mis märgib maa ja vete külmumist: Siim teeb sillad, Nigul lööb naeltega kinni. Vanemates trükistes on simunapäeva nimetatud hingedeaja lõpuks.
    Lisa lugemist: Simunapäev – 28. oktoober. BERTA, Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas
    Mall Hiiemäe. Eesti rahvakalender (5. osa), Eesti Raamat 1991
    Koguduse koduleht https://simuna.wordpress.com/about/simuna-kogudus/
  • 29. oktoobril on organist ja helilooja Rudolf Tobiase (1873 – 1918) mälestuspäev. Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt Johannes Tobiaselt, kes oli teeninud Käina ja Kullamaa koguduse köstrina. Tobias omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui ka organisti erialal.
    Aastatel 1898–1904 töötas Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja koorijuhina, kandes ette ka mitmeid oma helitöid
    Teoseid: Oratooriumid ja kantaadid – “Johannes Damaskusest” (1897); “Joonase lähetamine” (1909, taastatud 1989)
    Lisa lugemist: Tobias, Rudolf. Eesti Muusika Infokeskus

 

 

1 2 3