Kategooria postitused

Päeva Sõnum. 46. nädal: 13. – 19. november 2016

VALVAKE!

46. nädal: 13. – 19. november 2016

Valvamispühapäev. Kirikuaasta eelviimane pühapäev

Valvamise teema rõhutab kirikuaasta lõpul vaimulikku valvamist ja Kristuse tagasituleku ootust. Väsimise ja hooletuse oht on suur. Inimene koduneb kergesti selle maailmaga ja unustab, et ta ei ela siin jäädavalt. Kristlane peaks olema igal hetkel valmis seda elu maha jätma. Valvamine ei ole siiski jõudu põletav ärevus, vaid turvaline lootmine sellele, et Jumal viib oma alustatud hea töö meis lõpule. Jumala tõotuse kohaselt kristlased ootavad uusi taevaid ja uut maad, kus elab õigus (2Pt 3:13).

Meelespeetav kirjakoht: Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! Lk 12:35

Mõtle sõnadele:

teie niud – Õigus on kui vöö tema niudeil ja ustavus kui rihm ta puusadel (Js 11:5). Seepärast, vöötanud oma mõistuse niuded ja olles täiesti kained, lootke armule, mida teile pakutakse Jeesuse Kristuse ilmumises (1Pt 1:13). Et ta teile oma kirkuse rikkust mööda annaks väge saada tema Vaimu läbi tugevaks seesmise inimese poolest (Ef 3:16).

teie valgus (lambid või küünlad põlegu) – Et te oleksite laitmatud ja puhtad, veatud Jumala lapsed keset põikpäist ja rikutud sugupõlve, kelle seas te paistate nagu tähed maailmas (Fl 2:15). Nõnda paistku teiegi valgus inimes-tele, et nad teie häid tegusid nähes ülistaksid teie Isa, kes on taevas (Mt 5:16).

Jeesus kutsub jüngreid üles olema valmis – mida iganes teised teevad, teie peate olema valmis. Niuete vöötamine on samm valmisoleku suunas. Hommikumaalaste pikk lehviv rüü oli üsna maaliline, kuid takistas tõsist töötegemist; seepärast pisteti hõlmad tööd tehes vöö vahele.
Kuna hommikumaades saabub öö õige järsult, kohe kui päike loojub, peavad küünlad või lambid aegsasti valmis olema ja põlema. Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal. (Ps 119:105)

Issand on hea neile, kes teda ootavad, hingele, kes teda otsib.
Hea on oodata kannatlikult Issanda päästet. Nl 3:25,26

* * *

VALVSUST TULEB TEOSTADA ARUKALT

Pühapäev – 13. november

Jeesus ütleb: “Valvake siis, sest te ei tea seda päeva ega tundi!” Mt 25:13

Jeesus tahab meile öelda, et koguduse tugevast omavahelisest sidemast ei tohi kasvada kindlus, nagu oleks juba kogudusse kuulumine õndsuse tagatis. Pääs Jumala riiki on sõltuv iga üksiku enda hoiakust, siin ei saa olla mingit koguduseusku, mis asendaks üksiku usu; mingit kiriku valmisolekut, mis seisneks milleski muus kui tema liikmete valmisolekus … mitte ainult nisu, vaid ka umbrohi kasvab Kristuse külvi hulgas, kuna osadus kogudusega ei saa olla aseaineks iga üksiku isiklikule hoiakule, kes peab ise leidma oma lootuses jõudu, et ennast ette valmintada Kristuse päevaks.

Hoia tähelepanu peamisel!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millised asjad takistavad sind olemast keskendunud? Kirjuta üles kaks või kolm punkti. Kuidas tegeleksid nende probleemidega? Palu Jumalalt abi.

* * *

 

HEAD UUDISED MAAILMA LÕPUST

Esmaspäev – 14. november

Meie ootame aga Tema tõotuse järgi uusi taevaid ja uut maad, kus elab õigus. 2Pt 3:13

Patule, mis on Jumala maailma rikkunud, ei jäeta viimast sõna. Uuendatud universumis parandatakse pattulanguse laastavad tagajärjed uuenduse auhiilgusega. Kaotatud paradiis muutub taasleitudparadiisiks ning Jumala tahtmine sünnib viimaks nii taevas kui ka maa peal. Sellest päevast räägitakse pikemalt Johannese ilmutus-raamatu 21. peatükis.
Kas peaksime käed rüpes istuma, kuni selle päeva tulekuni? Kindlasti mitte! Meil tuleb end treenida, et oleksime valmis elama selles uues keskkonnas. Et see saab olema õiguse, pühaduse, jumalikkuse ning patuta elu asupaik, peaksime juba praegu neid kvaliteete endas arendama. Juudid uskusid, et meeleparandus on see, mis kiirendab Messia tagasitulekut.

Meiegi peame kiirendama Kristuse tagasitulekut oma uuenenud eluviisidega

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle oma vaimuliku “treeningplaani” peale. Milliseid tegevusalasid oma sinu usuelus. Kuidas peaksid treenima, et olla valmis uue taeva ja uue maa ilmumiseks?

* * *

 

JUMAL TUNNEB SIND

Teisipäev – 15. november

Tema ilmutab inimesele oma mõtteid, kes teeb koidu ja pimeduse ja kes kõnnib maa kõrgendikel – Issand, vägede Jumal on Tema nimi. Am 4:13

Karistuse kuulutus Iisraelile ei tulnud sugugi ootamatult. Jumal andis neile korduvalt hoiatavaid märke, et rahvast arusaamisele tuua. Talle osaks saanud õnnetustele ei vastanud aga Iisrael meeleparandusega: Iisrael “ei pöördunud tagasi minu juurde, ütleb Issand!”.
Oma armu pärast hoiatab Jumal erineval viisil patuteel käivaid inimesi, et neid meeleparandusele tuua. Inimene peab aga hoiatuse suhtes seisukoha võtma. “Kes armastab hoiatust, armastab teadlikkust, aga kes vihkab noomimist, on juhm.” (Õp 12:1)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle sündmustele, mis on sulle olnud hoiatuseks, sundides sind “pöörduma”, suunda muutma. Jaga seda täna kellegi teisega.

* * *

 

ÄRA JÄÄ LAISAKS

Kolmapäev – 16. november

Issanda päev tuleb nagu varas. Siis hukkuvad taevad raginal, algained lagu-nevad lõõmates ning maad ja tema tegusid ei leita enam. 2Pt 3:10

Esmasel lugemisel võib salmist jääda mulje, et universum lihtsalt tuhastatakse ning tehakse uus. Vana pressitakse kokku ning heidetakse kõrvale. Taoline arusaam aga võib meid muuta üsnagi hoolimatuks kõige selle suhtes, mis praegu meie ümber maailmas toimub. Jah, me võime isegi rõõmustama hakata iga halveneva statistilise näitaja või sündmuse üle, sest lõpp tundub olevat seda lähemal.
Kuid too salm on keerulisem. Taevas lahustub ja maailma algained “lagunevad”. Algainete all mõeldakse siin tõenäoliselt päikest, kuud ning tähti. Maa pühitakse paljaks. Meie ette maalitakse pilt kohtumõistmisest, mida viiakse läbi täielikus õigluses.
Kuidas peaksime siis elama? Peetrus kutsub üles elama püha ning jumalakart-likku elu. Meie igavene saatus uuendatakse koos taeva ja maaga. Ning see uus eksis-tents ning uued inimesed, kes seda täidavad – need katsutakse läbi ning puhastatakse.

Me elame oma maailmas ning jagame kõike mis siin sünnib, kuid samas oleme erinevad teistest meie ümber, sest oleme oma kujutluse täitnud Jumala au ilmsikssaamise väljavaatega. Ning meie väljakutseks ongi säilitada seda hori-sonti ka keset argielu.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Leia omale usklik sõber kellega koos võiksite arutada mida saaks ja peaks muutma oma eluviisis, et kasvad Issanda tundmises igal elualal.

* * *

OOTUS

Neljapäev – 17. november

Mu hing ootab Issandat enam kui valvurid hommikut, kui valvurid hommikut.
Ps 130:6

Jumala sõna on palvetaja toit, millest ta ammutab uut jõudu. Kuid leidub neidki, kes loodavad oma meeleoludele, oletustele ja teiste inimeste arvamisele. Kuid need väsivad. Aga kes Jumala sõnale loodavad ei väsi ega tüdi.

Jeesus võrdleb oma kannatusteed Joona ahistusega: “Nii nagu Joona oli mere-koletise kõhus kolm päeva ja kolm ööd, nõnda peab ka Inimese Poeg olema maa-põues kolm päeva ja kolm ööd” (Mt 12:40).
Jeesus on käinud kõigis neis sügavikes, kuhu patune on sattunud. Joona palve suure kala kõhus ütleb kristlasele, kuidas iga inimene võib sügavaimast surmavalla kuristikust pöörduda Jumala poole: “Vesi ümbritses mind kõrist saadik, süvavesi piiras mind, mererohi mähkis mu pead. Ma vajusin alla mägede alusteni, maa riivid sulgusid mu kohal igaveseks. Aga sina tõid mu elu hauast üles, Issand, mu Jumal! Kui mu hing nõrkes mu sees, mõtlesin ma Issandale ja mu palve tuli sinu juurde su pühasse templisse” (Jn 2:6–8)

Kõik me ootame koidukiirt, sest mitte keegi ei ole nii sügaval, et Jeesus ei saaks aidata.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jää vaikseks Jumala ette ning palu et võiksid näha uusi võimalusi olukordades kust seni ei ole leidnud väljapääsu.

* * *

 

KADUV INIMENE

Reede – 18. november

Tuhat aastat on Sinu silmis nagu eilne päev, kui see on möödunud, ja nagu vahikord öösel. Sa uhud nad ära, nad on nagu uni. Ps 90:4,5

Jumal on “aegade lainetest üle”. Tema võib lühikese ajaga teha seda, milleks meie arvates on vaja tuhandeid aastaid. Ja tema võib võtta selleks tuhanded aastad, mis meie arvates tuleks ära teha kohe. Inimesed ärgu püütku mõõta Jumala aega oma piiratud arusaamadega. Inimese eluiga ja tema ajalugu ilmneb oma tõelises lühiduses alles siis, kui asetame selle Jumala igavese aegade taustale.

Psalm aitab kristlastel käsitleda surma probleemi ja mõista, et Jeesus tuleb tagasi Jumala ajakava järgi. Ehkki kristlane – nagu ka kõik põlvkonnad –, lahkub sellest armuajast üsna pea, on tema olukord kõike muud kui lootusetu. Jeesuse kaudu on ta võetud päästetute hulka. Viimselt on tema surm Jumala ajakavas vaid põgus hetk. Jeesus lubas tulla peagi tagasi. Kui Jeesuse antud tõotusest on möödunud kaks tuhat aastat, siis Jumala ajakavas vastab see kahele päevale.

Kristlane pääseb surmas Jeesuse juurde.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Taavet ütleb: “Issand, anna mulle teada mu elu ots ja mu päevade mõõt, et ma tunneksin, kui kaduv ma olen.” (Ps 39:5). Miks on oluline meeles pidada, et elu on lühike?

* * *

TEISE TULEMISE EETILINE TÄHENDUS

Laupäev – 19. november

Mu armsad, olge seda oodates toimekad, et teid leitaks Tema ees veatuina ja laitmatuina rahus. 2Pt 3:14

Kõige tähtsam tõde on, et Jeesus ise tuleb tagasi. See on Inimene Kristus Jeesus, kellega me seisame siis silmitsi. Tema on inimelu standard – norm, mille järgi meie üle kohut mõistetakse; samas on tal kaastunnet ja ta mõistab meie nõrkusi. Suhe Jeesuse Kristusega on kristliku palverännaku algus ja lõpp. “Millisena ta mind ees leiab?” on väga tähtis ennast läbikatsuv küsimus, mille peaks iga kristlane endale esitama.
Kristusega silmitsi seismine on kristlase proovitest. Me peame pingutama, et peegeldada Kristuse enda iseloomu. Suunates oma mõtted Kristuse tagasitulekule, saavutab kristlane taas tasakaalu ja proportsioonitunde, kui raske ka poleks hetke-olukord. Rahu, mis ületab kogu mõtlemisvõime, juurdub sügavale tema südamesse.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtiskle Peetruse küsimuse üle: “Kui see kõik nõnda laguneb – missugused siis peate olema teie pühas eluviisis ja jumalakartuses …?” (2Pt 3:11)

* * *

Lisa teadmised

E 13. novembril on riiklik tähtpäev – Isadepäev

Isadepäeval pole rahvatraditsioonis alust ja enamikus maades on seda hakatud tähistama 1970. aastatel, välja arvatud Ameerika Ühendriikides, kust tähtpäeva idee algupäraselt pärineb.
Nõukogude Liitu kuulumise ajal üritati isade austamist ühendada armee aastapäeva ehk 23. veebruariga, millega toodi esile isade kui sõjameeste olulisus. Tänapäeval peetakse Eestis isadepäeva novembri teisel pühapäeval. Nii satub see lähestikku mardipäeva ja kunagiste oktoobripühadega. Ehkki isadepäeva on püütud igati perepühaks muuta, on see senini pigem koolide, õppeasutuste, sõjaväeosade, sõjakoolide ja muude selletaoliste organisatsioonide poolt tähistatav tähtpäev. Eestisse tuli isadepäev Soomest.

Lisa lugemist: Isadepäev – BERTA – Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas

K 16. novembril on riiklik tähtpäev – Taassünni päev.
1988 aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest. Ühtlasi võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu sellekohase põhiseaduse muudatuse Eesti NSV õigusaktide ülimuslikkusest NSV Liidu seaduste suhtes. NSVL Ülemnõukogu tunnistas mõlemad mittevastavaks NSV Liidu konstitutsiooni ja NSV Liidu seadustega.
Taassünni päev ei ole lipupäev.

K 16. novembril on Bengt Gottfried Forseliuse (umbes 1660 Harju-Madise kihelkond – hukkus Läänemerel 16. XI 1688) mälestuspäev.

Forselius oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus.
1684. aastal organiseeris Forselius Tartus Piiskopi mõisas rahvakoolmeis-trite seminari (Forseliuse seminari), et ette valmistada eesti maarahva jaoks köstreid ja koolmeistreid.
Lugema õpetas Forselius häälikute veerimise (häälimise) meetodil. Igast kihelkonnast saadeti Tartusse õppima noormehi. Nelja tegevusaasta jooksul sai seal õpetust umbes 160 eesti poissi, kellest sirgus umbes 50 köstrit ja koolmeistrit, kes omakorda edendasid eesti rahvaharidust.
Forselius Lihtsustas eesti kirjaviisi: loobus võõrtähtedest, seadis ä-hääliku märgiks ä-tähe (nt lebbi asemel läbbi). Koostas parandatud kirjaviisis aabitsa (1684, Riia).

Lisa lugemist: Lembit Andresen. “Kirjamees ja rahvavalgustaja B. G. Forselius.” Eesti Raamat, 1991

N 17. novembril on Elisabeth Ungarist, (Tüüringi maakrahvinna († 1231)) mälestuspäev.
Elisabeth sündis 1207 Ungari kuninga Andras II tütrena ja temast sai Tüüringi õukonnas Ludwig IV abikaasa. Ta elas koos mehe ja kolme lapsega Wartburgi lossis ja hoolitses puudustkannatajate eest, kuni ristisõtta läinud Ludwig II 1227 katku suri.
Elisabethi edasine elu kulges frantsiskaani nunnana väikeses majas, mille lähedale ta ehitas vaestele ja haigetele varjupaiga. Ta hooldas ise haigeid, õmbles neile riideid. Kurnatuna suri ta 24 aasta vanuselt 1231. aastal Marburgis.
Järgmisel aastal saatis Marburgi Konrad paavst Gregorius IX-le ülevaate Elisabethi elust, 1235 kuulutas paavst naise pühakuks, kadunu säilmed paigutati Marburgi Püha Elisabethi kirikusse.
Elisabeth on kerjuste, halastajaõdede jt kaitsepühak, temalt palutakse abi hambavalu korral.
Meil on tema auks pühitsetud Lihula ja Pärnu kirik.

Päeva Sõnum. 45. nädal: 6. – 12. november 2016

SURMAST ELLU

45. nädal: 6. – 12. november 2016

Kristlane võib loota sellele, et surmal ei ole viimast sõna tema suhtes. Kuigi pal-jud küsimused jäävad siin ilmas vastuseta, elab kristlane usus, et Jeesus on võitnud surma. Nagu Jeesus oma maapealse elu ajal inimesi surnuist üles äratas, nõnda äratab Ta meid ka viimsel päeval. Jumal, kes tõi Jeesuse hauast välja, on elu ja surma Issand

Meelespeetav kirjakoht: Tänage Isa, kes teid on teinud kõlblikuks osa saama püha-de pärandist valguse riigis. Kl 1:12

Mõtle sõnadele:

  • tänu Tänagu nad Issandat ta helduse eest ja tema imeliste tegude eest inim-lastele ja ohverdagu tänuohvreid ning jutustagu tema tegusid hõiskamisega! (Ps 107:21,22) Ja teie südameis valitsegu Kristuse rahu, millesse te olete kutsutud ühe ihuna. Ja olge tänulikud! Ja kõik, mida te iial teete sõnaga või teoga, seda tehke Issanda Jeesuse nimel, tema läbi Jumalat Isa tänades! (Kl 3:15,17)
  • IsaÜks Jumal ja kõikide Isa, kes on kõikide üle ja kõikide läbi ja kõikide sees. (Ef 4:6) Jeesus ütles talle: „Mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu. (Jh 14:6)
  • teid teinudInimesel on küll südamesoovid, aga Issandalt tuleb, mida keel peab kostma. (Õp 16:1) Sest need, keda ta on ette ära tundnud, need ta on ka ette määranud saama tema Poja näo sarnaseks, et tema oleks esmasündinu paljude vendade seas. Aga keda ta on ette määranud, neid on ta ka kutsunud; ja keda ta on kutsunud, need on ta ka õigeks teinud, aga keda ta on õigeks teinud, neid on ta ka kirgastanud. (Rm 8:29,30)
  • osa saamaKui nüüd okstest mõned on ära murtud, sina aga kui metsõlipuu oled nende asemele poogitud ja saad osa õige õlipuu mahlakast juurest. (Rm 11:17) Seepärast, pühad vennad, taevase kutsumise osalised, mõtelgem meie usutunnistuse apostli ja ülempreestri Jeesuse peale. Me oleme ju saanud Kristuse osalisteks, kui me vaid lõpuni kinni peame sellest, mis meil alguses oli. (Hb 3:1,14)
  • pühade pärand Jumala Isa etteteadmise järgi, Vaimu pühitsemise läbi Jee-susele Kristusele kuuletumiseks ja tema verega piserdamiseks: Armu ja rahu saagu teile rohkesti! Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes oma suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist, kadumatu ja rüvetamatu ja närtsi-matu pärandi saamiseks, mis on taevas talletatud teile, keda usu kaudu Jumala väes hoitakse päästeks, mis on viimsel ajal valmis ilmuma. (1Pt 1:2-5)
  • valguse riikTemplit ma ei näinud seal, sest Issand, Kõigeväeline Jumal, on selle tempel, ning Tall. Ja linnale ei ole vaja päikest ega kuud, et need talle paistaksid, sest Jumala kirkus valgustab teda, ning tema lamp on Tall. Rahvad hakkavad käima tema valguses ning ilmamaa kuningad toovad sinna oma hiilguse. Tema väravaid ei lukustata päeval, ent ööd seal ei olegi. Ja rahvaste hiilgus ja au kantakse sinna sisse. Sinna ei saa midagi, mis on rüve, ega keegi, kes teeb jäledusi ja valet, vaid üksnes need, kes on kirjutatud Talle eluraama-tusse. (Ilm 21:22-27)

Jumala vägi annab tema rahvale jõudu elada maailmas kannatlikult ning kiita teda tema armu eest. Tänu tuleb tuua Isale. Kristlik küpsus tuleneb õigest, tänumeel-sest vahekorrast Juumalaga; me ei pea Jumalat mingiks kaugeks, ükskõikseks olevu-seks, vaid oma rahva targaks, armastavaks Isaks.

Meilt oodatakse Jumala iseloomu ja tegude uurimist mitte pelgalt spekulatiivsest uudishimust, vaid tänumeelest ja armastusest, igatsedes Jumalale kuuletuda.

Meie palve peab tulema tänust, sest tänu rajaneb Jumala tundmisele.

* * *

 

MEELEHEITLIK LÄBIMURRE

Pühapäev – 6. november

Jeesus pöördus ja sõnas naist nähes: “Tütar, ole julge, sinu usk on su pääst-nud!” Ja naine sai terveks selsamal hetkel. Mt 9:22

Matteus tahtis näidata, et naise tervenemine oli veel kordne tõend sellest, et Jeesus on Jumala Poeg, kelle kaudu Jumal teeb inimestele head. Haige naine tuli imestamisväärse argusega ja Jeesus kinkis talle füüsilise tervise koos usujulgusega. Tema tulek oli puudujäägiga, aga – ta tuli. Ainult niisugune usk aitab. Jumal vastab usule armastuse teoga.

Arglikud inimesed, siin on teie õde! Tema näitab teile teed Jumala juurde. Tema võib teile tõendada, et on olemas üsna vaikseid ja käratuid viise Jeesuselt abi saamiseks. Vaja on vaid usku ja tõelist tahtmist.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millal pressid läbi oma omaenda hirmude ja häbi, et jõuda Jeesuseni? Palveta, et sa võiksite kogeda Jeesuse tervendavat puudu-tust.

* * *

 

PROBLEEMI LÕPLIK LAHENDUS

Esmaspäev – 7. november

Jumal lunastab mu hinge surmavalla käest, sest Ta võtab mu vastu. Ps 49:16

Kristus sureb meie eest ja meie saame selle kaudu elu – see on jumalik lunastus. Midagi toimub inimeses, kes usub Jeesusesse Kristusesse. Uue elu esimeseks tunnu-seks on surmahirmu kadumine. Usu kaudu Kristusesse pole surmal meelevalda meie üle. Me hinges domineerib surma võitev jõud.

Peaksime suutma elada nii, et Jumala nimi saaks austatud meie palvete, pisarate kaudu ja ka selle läbi, et tunneme ja teame, et “meil ei ole siin jäädavat linna”. Meie lootus on Jumalal ja sellepärast ei pane me rõhku sellele, kas elame viletsuses või jõukuses.

Oluline on, et oleme lunastatud surmast!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas meie aeg ei ole pillav? Kas meie ei oota hellitatud elu?

* * *

KÕIGIL ON OMA AEG

Teisipäev – 8. november

Kõik on Ta omal ajal hästi teinud; Ta on nende südamesse pannud ka igaviku, ometi ilma et inimene mõistaks Jumala tehtud tööd algusest lõpuni. Kg 3:11

Koguja võime tuua meieni nii palju sügavat Jumala tarkust hoolimata tema enda skeptilisusest on imeline illustratsioon sellest kuidas “Jumal on igaviku inimese südamesse pannud”. Selle igavikulisuse tunnetamine on järgmine osa elu müsteeriu-mist, millele Koguja nüüd oma tähelepanu pöörab.

Kuidas võib see olla, et meie – maiste olenditena – võime kuidagimoodi peegel-dada igavese Jumala enda loomust, Tema loomust, kes teab kõigi asjade lõppu algu-sest peale (vt. Js 46:8-10)? Me kõik igatseme mõista aja saladusi, hoolimata tõsi-asjast, et tõeline arusaamine jääb alati napilt meile kättesaamatuks.
Koguja vaatenurk annab meile aga palju rikkama valikuvariandi. On tõsi, et meie piiratus suunab meid elama oma praeguses hetkes nii hästi kui vähegi võimalik. Kuid samuti on tõsi, et kogu aeg kuulub Jumalale – meie oleme Tema lapsed. Meie elud ja tööd moodustavad mineviku, millele teised võivad rajaneda ja lõppude lõpuks saame nii anda oma panuse tulevikuks, mida ühel päeval täielikult mõista võime.

Issandal, meie Jumalal, olgu lahke meel meie vastu! Meie kätetööd ta kinnitagu meile! Kinnita meie kätetööd! Ps 90:17

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas sinu elus on erimeelsusi ja konflikte, mida võiks teisiti mõista, vaadates neid läbi uuendatud lootuse Jumalasse, kui toimivasse ja suveräänsesse valitsejasse?

* * *

 

TAEVAST KUJU KANDES

Kolmapäev – 9. november

Kaduvuses külvatakse, kadumatuses äratatakse üles, autuses külvatakse, kirkuses äratatakse üles. 1Kr 15:42,43

Kahtlus nii ihu kui mateeria kõlblikkuse suhtes omab kirikus pikka ajalugu. Sel-les peegeldub paljude kristlaste järeldus – mis tekib üsna lihtsalt – surematust hingest mis esksisteerib kehast lahus kusagil maailmades väljapool igavikus.
Paulus on siin piiblikeskne. Tema teab, et kui Jumal ütleb järjest seitse korda, et tema materjal milles maailm loodi – on hea, siis see ka on hea (vt. 1Ms 1). See loodu siin ei ole loodud hävituseks vaid lunastuseks (vt. Rm 8:18-25). Ja et ihu on oluline osa muust loodust, ka Püha Vaimu tempel, siis on loomulik see et ihu tuleb lunastada. Ning see, et Jeesuse ülestõusnud ihu oli võimalik inimestel näha ja katsuda – kinnitab seda.

Paulus julgustab meid: võtke vastu ja elage välja kogu teile määratud olemine, võtke vastu ka sarnasus Kristusega oma ihus!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Täna Jumalat, et ta armuliselt on oma Vaimu meie peale välja valanud. Palu, et ta näitaks sulle kuidas võiksid ühendada innukust vaimuandide järele koos selguse ja korraga mis tuleb Jumalalt.

* * *

 

VALUSALT AUS

Neljapäev – 10. november

Ma tean, et mu Lunastaja elab, ja Tema jääb viimsena põrmu peale seisma. Ii 19:25

Kuigi Iiob süüdistab Jumalat selles, et too kohtleb teda nagu vaenlast ja vaevab teda ebaõiglaselt, igatseb ta ka olla Tema poolt päästetud? Kui Iiob ei näe õigust, kuidas ta siis teab, et Lunastaja elab ja saab alati olema?

Alles siis, kui Iiob heidab ära oma sõprade silmakirjalikud arutlused, võime näha tema tõelise suhte algust Jumalaga. Peatüki kulgedes vastandub Iiob nende ilukõnele oma kannatuste karmi tõega. Aeglaselt, hoolimata Iiobi väitest, et Jumal on selle kõige põhjustaja, hakkame aimama et see, mida Iiob kõige rohkem ihaldab, on endise olukorra taastumine. Oma perekonna ja oma tervise loomulikult. Kuid kõige enam soovib ta oma suhte taastumist Jumalaga, keda ta kutsub Lunastajaks, Päästjaks.

Selle punktini jõudmiseks peab aga Iiob kõigepealt konfronteeruma oma enda vihaga. Ta teab oma piina allikat. Jumal on seda teinud ja Iiob ei lakka seda ütlemast. Kui ta seda teeks, oleks religioossus talle olulisem kui ausus. Selle teadmisega tuleb suurem tõde, Iiobi päästja ka kaitseb teda. Oma haavatud kehast näeb siiski Jumalat.

Iiobi aus vastasseis Jumalaga on šokeeriv, kuid see on vältimatu esimene samm. Ära lase võltsvagadusel tulla oma teele.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ilma aususeta ei leia me kunagi tõde. Anna Jumalale kõik oma emotsioonid, mitte ainult head.

* * *

ME PÄÄSESIME PAKKU

Reede – 11. november

Kes silmaveega külvavad, lõikavad hõiskamisega. Kes minnes kõnnib nuttes, kui ta külviseemet kannab, see tuleb ja hõiskab, kandes oma vihke. Ps 126:5,6

Esra raamat räägib meile loo, kui esimesed juudid Babüloonia vangipõlvest tagasi pöördusid. Teekond tagasi oli pikk ja ohtlik ning Palestiinas pidid nad taluma uue elu raskusi. Esialgu näis, et tagasipöördumise võimalused olid tulnud nagu ime kaudu. Aga siis, kui elu algamine uues kohas tõi aina uusi raskusi, tahtis tulla väsi-mus ja lootusetus.

Selles olukorras on ainu õige lahendus – paluda pisaratega. See tähendas lootust, et raskused ei kesta igavesti. Nutu asemele võib veel kord tulla naer. See oli lootuse panek Jumalale. Mitte iga külv ei kanna vilja. Viljaks kujuneb ainult palves külvatud seeme.

Kõik need, kes on pisaratega külvanud, hõiskavad suurel lõikuspäeval. Mõni osa külvist võib kaduma minna, nagu seda teame Jeesuse tähendamissõnas (Mt 13:1-23; Mk 4:1-20; Lk 8:4-15), aga külvaja ei jäänud siiski mitte saagita. Tema vihk on tonnide raskune …

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Et olukordi muuta, muudab Jumal sageli meie suhtumist. Meenub sulle mõni pööre elus, kus olemas olev vaatenurk elule keerati peapeale.

* * *

IHU, MIDA ME KÕIK SOOVIME

Laupäev – 5. november

Nõtruses külvatakse, väes äratatakse üles, maine ihu külvatakse, vaimne ihu äratatakse üles. Kui juba on olemas maine ihu, siis on olemas ka vaimne ihu. 1Kr 15:43,44

Kaasaja inimesed on skeptilised ja pragmaatilised. Kui antakse suuri lubadusi kahtleme, kas neid kunagi ka täidetakse, ja isegi kui neid usume, tahame teada kuidas nende täitmine võimalik on.

Sellele vastates soovitab Paulus meil kõigepealt kujutlusvõimet kasutada ja mitte jääda kinni argimõtlemisse. Loodus õpetab meile, et kui seemned surevad, siis sünnivad sellest uued taimed. Ja kui mõtlema hakata, lisab Paulus, siis näeme, et on igasuguseid ihusid ja rohkelt, nii looduses kui ka universumis.
Miks peaks siis mõte veel üht sorti ihust – ülestõusmise ihust, kus on kõik see, mis meie praeguses ebtäiuslikus ja lagunevas ihus puudu on – nii vastuvõetamatu olema? Seejärel soovitab Paulus meile Jeesusele vaadata, inimesele, kes tuli taevast, tõusis üles surnuist, sest samasugused saavad olema meie ülestõusmise ihud.

Kaasajal usuvad paljud kristlased mingisse ebamäärasesse “elusse pärast sur-ma”, selle asemel, et uskuda ihu ülestõusmisse. Ometi ootab ees radikaalne muutu-mine kõikide jaoks, kes usuvad – siis kui Kristus tuleb tagasi. Surm võibki jääda meie vaenlaseks, kuid see on juba võidetud vaenlane ja seda kinnitab meile Kristuse enda ülestõusmine. Nii pole vahepealsel ajal mõtet arutleda kuidas, või miks, vaid jääda ustavaks Issanda teenimises. Meie vaevanägemine ei ole asjatu.

Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb. Ükski, kes elab ja usub minusse, ei sure alatiseks. Kas sa usud seda? Jh 11:25,26

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtiskle kui imeline on su ihu ja täna Jumalat selle eest. Mõtle oma ihu piirangutele ja kui nende pärast palvetad, võta tänumeeles ja usus vastu see kadumatu ihu, mis on sind ootamas.

* * *

 

Lisa teadmised

6. novembril on Rootsi kuningas, Eesti kirikuelu uuendaja, evangeelse usu kaitsja Gustav II Adolfi (1594–1632) mälestuspäev.

Gustav II Adolf oli Rootsi kuningas aastatel 1611–1632. Juhtis 1628–29 Liivimaa valluta-mist, asutas Eesti- ja Liivimaal 1630 riigikohtud. Gustav II sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule.

Lisaks asutati 1631. aastal Rootsi kuninga poolt endisse tsistertslaste kloostri ruumidesse kool, tänane Gustav Adolfi Gümnaasium. Mis on Eesti vanim järjepidevalt tegutsenud gümnaasium.

Eesti Vabariigi 10. aastapäevaks avati Tartu Ülikooli peahoone taga Kuningaplatsil riigiva-nema Jaan Tõnissoni poolt Gustav II Adolfi monument. Skulptuuri autor oli rootslane Otto Strandman. 1950 aastal hävitas nõukogudevõimu mälestusmärgi. Taastatud monumendi avasid 23. aprillil 1992 Rootsi kuningas Karl XVI Gustav ja kuninganna Silvia poolt.

Lisa lugemist: Evald Blumfeldt. Gustav II Adolf, “Lõvi Põhjamaalt”, sarjast Suurmeeste elulood. Eesti Kirjanduse Selts, 1936.
Marcus Junkelmann. “Gustav Adolf (1594-1632) : Rootsi tõus maailmariigiks”, sarjas Kuningaraamat. Kunst, 1997

10. novembril on paavsti ja kiriku õpetaja Leo Suure († 461) mälestus-päev.

Leo Suur (ka Leo I) oli 45. paavst aastatel 440–461 ja teda on peetud esimeseks paavstitiitli kandjaks.

Leod iseloomustakse kui energilist ja sihikindlat paavsti, kes lähtus poliitikas-põhimõttest, et kiriku ülim ja universaalne autoriteet. Suutis läbi suruda arusaama paavstist (Rooma peapiiskopist) kui kõrgeimast kirikupeast, toetudes seejuures Jeesuse sõnadele Peetrusele Matteuse evangeeliumis, kus Jeesus määras Peetruse enda maapealse töö jätkajaks. Oma mõju tõttu saavutas paavst keiser Valentinianus III (425-455) nõusoleku, millega tunnustati paavsti jurisdiktsiooni Lääne-Roomas.

Leod nimetati ka Rooma salakeisriks, sest erinevalt jõuetust Lääne-Rooma keisrivõimust omas ta suhteliselt suurt võimutäiust, valitsedes tegelikult Rooma linna ja selle ümbrust.

Leo kohtus aastal 452 Mincio jõe ääres hunnide valitseja Attilaga ja paavsti teeneks peeta-kse, et ta mõjutas hunnide juhti Itaaliast lahkuma. 455 kohtus ta vandaalide pealiku Geise-richiga, veendes teda Rooma tungimisel mitte piinama ja tapma elanikke kuid edutult. Hil-jem lasi taastada vandaalide poolt rüüstatud Rooma Peetri kiriku ja Pauluse kiriku katuse.

Leo I kinnitas, et ülestõumispühad on kirikuaasta kõige tähtsamad pühad ja jõulud on ette-valmistuseks ülestõusmipühadele. Ta andis korralduse, et kõik kristlased peavad ülestõus-mispühi tähistama samal ajal, sest Aasia ja Aafrika kogudustes olid teised tavad.

Leod austatakse nii katoliku kirikus (10. november) ja õigeusu kirikus (18. veebruar.) pühakuna. Ta on lauljate, muusikute ja organistide patroon. Kunstis on tema sümboliks draakon.

10. novembril on reformaatori Martin Lutheri (* 1483) sünnipäev.

Martin Luther (sünninimi Martin Luder; 10. november 1483 – 18. veebruar 1546) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi (eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust.

31. oktoobril 1517 naelutas ta Wittenbergi linnakiriku uksele “95 teesi”, milles arvustas katoliku kiriku ebakohti (sh indulgentside müüki). Sel päeval tähista-vad luterlased usu-puhastuspüha. Ta kutsus kristlikku kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. Luther ei tahtnud asutada katoliku kirikust eraldiseisvat kirikut, tahtis vaid kõrvaldada sellest mõned väärnähtused. Katoliku kiriku esindajad arvasid Lutheri ja tema reformide pooldajad kirikust välja.

1522. aastal ilmus Lutheri tõlgitud Uus Testament ja 1534. aastal Piibli tervikteksti tõlge, mis aitas kaasa ühtse saksa kirjakeele kujunemisele ning pani aluse mitmele uuele põhi-mõttele tõlkimises. 1529. avaldas katekismused.

Tema abiellumine 13. juunil 1525 endise nunna Katharina von Boraga (sellest abielust sündis kuus last) pani aluse vaimulike abielule mitmes kristlikus traditsioonis.

1862. aastal püstitati Keila lähedale Martin Lutheri pronksist mälestussammas, mis hävitati 1949. aastal. See oli ainus Martin Lutherile püstitatud mälestus-märk kogu Vene keisririigis.

Lisa lugemist: Lucien Febvre. “Martin Luther. Üks inimsaatus”, sarjast Ajalugu, Sotsiaalteadused. Varrak 2003; Martin Luther. “Valitud tööd” (Martin Lutheri kirjutiste eestikeelsed tõlked. Koostanud Urmas Petti), sarjast Avatud Eesti Raamat. Ilmamaa, 2013

10. novembril on mardipäev.

Eeskätt teame seda rahvakalendri tähtpäev mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu. Veel 20. sajandi alguses jooksid marti pigem noormehed ja selletõttu on püha seostatud näiteks noorte meeste initsiatsiooniga ehk vastuvõtuga meeste kogukonda. Tüüpilised olid tumedasse riietatud mardid, kelle tulek tõi kaasa viljaõnne. Varem on see olnud päev, mil tuli mõistatada ja mida peeti hingedeajaga kokkukuuluvaks – hinged tulid koju, mardipäev lõpetas hingedeaja. Pika traditsioonis püsimise jooksul on mardikombestik palju muutunud ja sulatanud endasse mitmeid uusi jooni.

Lisa lugemist: Mardipäev – 10. november. BERTA, Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas; Mall Hiiemäe. Eesti rahvakalender (5. osa), Eesti Raamat 1991

11. novembril on Tours’i piiskopi Martini († 397) mälestuspäev.

Rooma sõjaväe ohvitser Martin (316/317-397) pöördus ristiusku pärast seda, kui ta kohtas Gallias alasti kerjust, lõiganud oma keebi pooleks ja ulatanud teise poole kerjusele. Öösel sai ta ilmutuse, et see oli hoopis Kristus, kellele ta oma mantlist poole annetas. Ilmutuse mõjul laskis ta end ristida, 371. aastal sai temast Tours’i piiskop. Keebipool kujunes tähtsaks reliikviaks, mida hoidsid oma varanduse hulgas frankide Merovingide soost kuningad.

Püha Martinus on Prantsusmaa, sõjameeste, riide- ja karusnahakaupmeeste ja rätsepate kaitsepühak.

Eestis kannavad tema nime Kambja, Käina, Martna, Rannu, Türi, Valjala ja Vändra kirikud.

Lisa lugemist: Püha Martin Tours’ist. Eesti Kirik, 09.11.2005 http://www.eestikirik.ee/puha-martin-toursist/

Päeva Sõnum. 43 nädal: 23. – 29. oktoober 2016

ANDKE ÜKSTEISELE ANDEKS

43 nädal: 23. – 29. oktoober 2016

23. pühapäev pärast nelipüha

Pühapäeva piiblitekstid räägivad andeksandmisest ja sellest avanevast inimeste-vahelisest armastusest. Kogu meie elu aluseks on andeksandmine, mille saame Kris-tuse lunastustöö kaudu. See kohustab meid suhtuma ka oma ligimesse sõbralikult, lahkelt ja andeksandvalt. Niisugune hoiak teeb võimalikuks selle, et Jumala mitme-sugused annid saavad meie keskel reaalsuseks kogu oma rikkuses

Meelespeetav kirjakoht: Kuid sinu käes on andeksand, et sind kardetaks. Ps 130:4

Mõtle sõnadele:

  • Sina andestad“Issandal, meie Jumalal, on halastus ja andeksand, kuigi me
    oleme hakanud temale vastu” (Taaniel 9:9). “See on Issanda suur heldus, et me pole otsa saanud, sest tema halastused pole lõppenud: need on igal hommikul uued – sinu ustavus on suur!” (Nutulaulud 3:22,23). Kristlane palub oma patud andeks Jeesuse nimes. Ta laulab Moosese ja Jumala Talle laulu, siis võtab Issand vastu kadunud lapse.
  • Sind kardetakse“Ja ma puhastan nad kogu nende süüst, millega nad on pat-tu teinud minu vastu; ja ma annan neile andeks kõik nende süüteod, millega nad on pattu teinud minu vastu ja millega nad on üles astunud minu vastu. Ja see linn saab mulle rõõmunimeks, kiituseks ning ehteks kõigi maa rahvaste ees, kes kuulevad kõigest heast, mida ma neile teen; siis nad kardavad ja värisevad kõige selle hea ja kõige selle õnne pärast, mida ma linnale annan” (Jr 33:8,9). Kristus võidab maailma ja Tema kuningriik saabub peagi.

Ära peida oma süüd enda ega Jumala eest. Tunnista Temale oma pahateod, sest Jumal ja andeksandmine kuuluvad teineteise juurde. Kui tahame tõusta Jumala vääri-lisele tasemele, siis võttes vastu andestuse, peame ise ka andestama neile, kes meiega on võlgu.

Kes on oma patud andeks saanud, peab seda oma usu oluliseks osaks. Andestus tõstab me usuelu uuele ja kõrgemale tasemele. Sellest ajast alates saame uuel viisil aru Jumalast ja tema tööst meie juures.

* * *

 

ARMUTU VÕI ARMULINE

Pühapäev – 23. oktoober

Siis kutsus isand tema enese juurde ja ütles talle: “Sa tige sulane! Ma kustutasin kogu sinu võla, sest sa palusid mind. Eks siis sinagi oleksid pidanud halastama oma kaassulase peale, nõnda nagu mina sinu peale halastasin!” Mt 18:32-33

Sulase nurjatu teguviis ei jäänud saladusse, kaassulased olid paratamatult tema käitumise tunnistajaiks. Nad läksid oma murega isanda enese ette – mitte omakasu-püüdlike pealekaebajatena, vaid kurvastatud abiotsijatena. Sulase süüks oli, et ta endale osaks saanud armu ei rakendanud oma võlglase suhtes.

Arm, mis teiste suhtes armu ei ilmuta, tühistub – tema asemele astub taas halastamatu õigus.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtleme, milline erinevus on kahe inimese olukorras, kellest üks ei taha oma ligimesele andeks anda ja teine ei suuda, kuigi tahaks? Kuidas võib inimese süda muutuda andestavaks?

* * *

 

ÕIGE JA ÕEL VASTAKUTI

Esmaspäev – 24. oktoober

Vihkamine õhutab riidu, aga armastus katab kinni kõik üleastumised. Õp 10:12

Kõnel on inimese elus mõjuvõimas osa. Täna me elame ajas, kus sõnadetegemi-ne lausa vohab. Olgu kirjutatuna või kõnelduna, liiguvad sõnad tohutus ajaruumis edasi silmapilgu jooksul.

Nii globaalselt kui ka lokaalselt on just sõnad need, mis kütavad üles vägivalda ja erimeelsusi. Külvavad valet ja laimu. Või siis vastupidi saava elustavaks allikaks. Õiged sõnad voolavad välja “jumalakartusesse juurdunud” südamest. Issanda kartus jätkab elupäevi, aga õelate aastaid lühendatakse. (Õp 10:27).

“Argielu on palve tooraine.”
Michel Quoist; “Palved ristiteel”, Logos 1993
Aastatel 1918 – 1997 elanud Prantsuse roomakatolik preester, teoloog ja kirjanik

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Paulus ütles Timoteosele: ” …saa usklikele eeskujuks kõnes, käitumises, armastuses, usus, puhtuses!” (1Tm 4:12) Millist eeskuju näitad sina teistele inimestele?

* * *

 

JOOSEPI SUUREMEELSUS OMA VENDADE VASTU

Teisipäev – 25. oktoober

Joosep ütles oma vendadele: “Te mõtlesite küll mu vastu kurja, aga Jumal pööras selle heaks, et teha, mis tänapäeval ongi tehtud: hoida palju rahvast elus.” 1Ms 50:19-20

Kui me Jumala loos enda osa täites hakkame truudusetult improviseerima, kui meie teod ei ole kooskõlas Tema loomuse ning toimimisviisidega, on sellel alati taga-järjed. Vast kõige sagedasem tagajärg on see, et me ei suuda enam usaldada Jumala armu enda elus. Vaadates enda poolt tehtud ning ülestunnistatud halbadele tegudele ja sõnadele tundub, et andestuse saamine on liiga hea, et tõsi olla.

Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust (1Jh 1:9). Just nii tundsid ka Joosepi vennad, peale oma isa surma. “Aga mis siis kui…..?” ütlesid nad, kujutledes kuidas Joosepi poolt neile osutatud erakordne arm, heldus ja andeksandmine pöördub kor-raga meeletuks kättemaksuihaks. Vennad ei suutnud kujtleda sellise väärtussüsteemi olemasolu, milles toimiv element oleks arm – või kui, siis ainult ajutiselt ning tingimuslikult.

Joosepi vastus vendadele on tegelikult kogu ta elu kokkuvõte ning osutab veel ühele üliolulisele Vana Testamendi teemale – et patused inimlikud teod, truudusetud improvisatsioonid jm, ei suuda viimselt väärata Jumala suveräänseid eesmärke.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle kellelegi, kellega sul on keeruline suhelda. Millised on need rasked omadused temas, mida leiad ka iseendas? Palu, et Jumal aitaks sind iga lepitamata minevikusündmusega.

* * *

 

KASVURASKUSED

Kolmapäev – 26. oktoober

Seepärast jätke vale ja rääkige tõtt oma ligimesega, sest me oleme üksteise liikmed. Kui vihastute, siis ärge tehke pattu! Ärgu päike loojugu teie vihastumise üle. Ef 4:25-26

Me soovime elada maailmas, kus asjad on nii nagu need peavad olema. Kus puudub valetamine ja viha, petmine ja laiskus, isekus ja laim, kibedus ja raev, vägi-vald ja vihkamine. Kui kõik see kaoks, mis siis inimsuhetes alles jääks? Lahkus, kaastunne ja andestus.

Kujutle maailma, kus on turvaline elu, sest keegi ei vihka kedagi; kus aega ei raisata ebakõlade või võistlemise peale, vaid helduse ning armastuse väljendamiseks; kus kogu see energia, mis varem kulus teiste mahalõhkumiseks on ümbersuunatud nende ülesehitamiseks. Sellise maailma poole oleme teel, kui lubame Kristusel end muuta. See on prisma, mille läbi hakkab särama meie Jumala imelisus.

Kristus võttis vastu haavad mida talle löödi, et meie enam iial ei peaks haavama oma Jumala Vaimu.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala eesmärk on maailm ilma vihata. Kas sinu südamesse, ehk väga sügavale peidetuna, on jäänud veel mingit viha?

* * *

 

ÜKSMEELE ILU

Neljapäev – 27. oktoober

Vaata, kui hea ja armas on see, et vennad üheskoos elavad! Ps 133:1

Kogudustes võib vaimulik elu väheseks jääda. Jumalikku osa hakkavad asenda-ma inimeste mõtted, kombed ja vaated. Niisugusel usuelul ei ole enam külgetõmbe-jõudu. Vaimulik elu, nagu seda pakub meile Piibel, on alati inimesi köitnud osadus-tundega. Vaimulik usuelu on valmis teistele andestama nende puudusi ja see on val-mis ka ise andestust paluma.

Üksmeele huvides on vaja vaeva näha, nagu sõltuks see meist ja loota Juma-lale, nagu sõltuks see ainult temast.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle, kuidas saaksid väikeste tegudega kogu nädala jooksul kogudust üles ehitada ja säilitada ühtsust ka nädala lõpus, kui kaasusk-likega koos Jumalat ülistad.

* * *

 

JUMALA SÕNA IGATSUS

Reede – 28. oktoober

Ma pean su korraldusi ja su tunnistusi, sest kõik mu teed on sinu ees. Ps 119:168

Me kaebame, et Jumal aitab vägivaldseid, aga tegelikult annab Ta meile julgeoleku. Ja see annab meile tuge, et hoida silmad teede peal.

Õndsad on need, kes peavad tema tunnistusi ja nõuavad teda kõigest südamest.
“Veereta mu pealt ära teotus ja häbistus, sest ma pean sinu tunnistusi! Sa mõõdad ära mu käimise ja mu pikali-olemise ja kõik mu teed on sulle tuttavad.”

Siis õpetas mind mu isa ja ütles mulle: “Su süda hoidku minu sõnu, pea mu käske, siis sa jääd elama! Sest mehe teed on Issanda silme ees ja tema paneb tähele kõiki ta jälgi.”

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ära vaata sellele, mida sa peaksid tegema, oled teinud, või mida teised inimesed teevad. Vaata sellele, mida Jumal teeb, saab teha ning hakkab tegema. Mõtle kõikidele Jumala omadustele, ning leia üles oma turvapaik ja värske inspiratsioon.

* * *

 

ÕPETUSED JA MANITSUSED IGAPÄEVASEKS ELUKS

Laupäev – 29. oktoober

Olge üksteise vastu lahked, halastajad, andestage üksteisele, nii nagu ka Jumal on teile andestanud Kristuses. Ef 4:32

Kurjade sõnade ja tegude väljajuurimine kristlase elust sõltub mõtete puhastami-sest. Lahkust on nimetatud Jumala iseloomuomaduseks, olles armastus praktikas. Lisades siia kirjakohta sõna halastajad, soovib apostel olla veendunud, et teda ei mõistetaks väärati, just nagu nõutaks inimeselt heldustegusid ilma südames valitseva kaastunde ja armastuseta, mis neile tegududele õhutab. Ta teab siiski, et takistus lahkusele ja halastusele on sageli just tunne, et ollakse kannatanud kurja või südames säilitatud nurin; seepärast lisab apostel: andestage.

Ülim eeskuju ja motiiv kristlikuks andestamiseks on Jumala enda poolt antud andestus. Jumal on andestanud üks kord, alatiseks ning täielikult. Sellepärast peavad armastusest ja tänutundest Tema vastu andestama ka inimesed üksteisele.

Jumala ja kristlase andestus peavad olema tõeliselt üksteisega sarnased. Krist-lane peab andestama teistele sama varmalt ja täielikult, nagu on teinud Jumal, kes heidab inimese patud nii kaugele “nagu ida on läänest”, ega tuleta neid enam kuidagi meelde.

“Tehkem Jumalale midagi tõeliselt kaunist!”
Püha ema Teresa
Sünninimega Anjezë Gonxhe Bojaxhiu (1910 – 1997)
Albaania päritolu roomakatoliku nunn

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal, eemalda mu südamest kõik, mis kurvastab Sind. Oma kõikvõimsa väega vaigista kõik mu ekslevad mõtted ja seo saatan kinni mu jalgade alla.

 * * *

 

Lisa teadmised

  • 23. oktooberil on vaimuliku Edgar Harki (1908 – 1986) mälestuspäev.
    Hark lõpetas 1935. aastal Tartu Ülikooli usuteaduskonna ning oli 1935 – 1941 Mustvee ja Tudulinna pastor. Teises maailmasõjas võitles eesti laskurkorpuse ridades ja demobiliseerus kapteni aukraadis. Sõjajärgsetel aastatel teenis Must-vee, Torma ja Tallinna Kaarli kogudusi. Aastatel 1966 – 1978 oli peapiiskopi asetäitja ja 1978 – 1986 Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop.Lisa lugemist: Esra Rahula,”Sada aastat peapiiskop Edgar Hargi sünnist”. Eesti Kirik, 08.10.2008. Eenok Haamer, “Edgar Hark, mees käänulise eluteega”. Eesti Kirik, 08.10.2008. Eenok Haamer, “Peapiiskop Edgar Hark 100”. Vooremaa, 11.10.2008
  • 25. oktoobril on Iisraelipüha – Rõõm käsuõpetusest – Simchat Tora (hbr Toora rõõm).
    Toora püha, mis tähistab Toora lugemise aastaringse tsükli lõpetamist Sabatitel. Peamiseks sündmuseks sellel pühal on tantsimine sünagoogis hommikuse ja õhtuse palvuse ajal Toorarull käes.
  • 28. oktoobril on simunapäev, millega tähistatakse apostlite Siimona ja Juuda märtrisurma.
    Kaks vähem tuntud jüngrit – Siimon Selootes ja teine Juuda nimeline mees, nimetatud ka Taddeuseks (Lk 6:15,16; Mt 10:3). Pärimuse järgi tegutsesid hiljem misjonäridena Pärsias.Eestis on Simuna Siimona ja Juuda ehk Püha Siimoni kirik, mis asub Virumaal Simuna alevikus. Ajalooliselt oli see Virumaal asunud Simuna kihelkonnakeskus.Simunapäev on rahvakalendris vähetuntud püha, mille kohta on üldtuntud ilmavanasõna, mis märgib maa ja vete külmumist: Siim teeb sillad, Nigul lööb naeltega kinni. Vanemates trükistes on simunapäeva nimetatud hingedeaja lõpuks.
    Lisa lugemist: Simunapäev – 28. oktoober. BERTA, Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas
    Mall Hiiemäe. Eesti rahvakalender (5. osa), Eesti Raamat 1991
    Koguduse koduleht https://simuna.wordpress.com/about/simuna-kogudus/
  • 29. oktoobril on organist ja helilooja Rudolf Tobiase (1873 – 1918) mälestuspäev. Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt Johannes Tobiaselt, kes oli teeninud Käina ja Kullamaa koguduse köstrina. Tobias omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui ka organisti erialal.
    Aastatel 1898–1904 töötas Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja koorijuhina, kandes ette ka mitmeid oma helitöid
    Teoseid: Oratooriumid ja kantaadid – “Johannes Damaskusest” (1897); “Joonase lähetamine” (1909, taastatud 1989)
    Lisa lugemist: Tobias, Rudolf. Eesti Muusika Infokeskus

 

 

Päeva Sõnum. 42 nädal: 16. – 22. oktoober 2016

USK JA USKMATUS

40 nädal: 02. – 08. oktoober 2016

20 pühapäev pärast nelipüha.

Usk tunneb Jeesuses ära Jumala Poja, kellel on vägi teha Jumala tegusid. Jeesuse eluajal kahtlesid paljud Temas või panid teda pahaks, eitades Tema jumalikkust ja pidasid Teda rahva ülesässitajaks. Usk ja uskmatus võitlevad teineteisega ka iga kristlase südames. Seepärast tuleb Jeesuse järgijal uurida oma usu aluseid.

 

Meelespeetav kirjakoht:Tee mind terveks, Issand, siis ma saan terveks; aita mind, siis ma saan abi, sest sina oled mu kiitus. Jr 17:14

 

Mõtle sõnadele:

  • Tee mind terveks
  • aita mind
  • sina

 

Sel nädal tuuakse meile eeskujuks usklike isa – Aabraham, kelle usu olemus seisneb selles, et ta pidas Jumala lubadust sedavõrd kindlaks, et julges seada oma elu selle kohaselt. Tal polnud midagi muud peale lubaduse, aga sellest piisas. Niisugune on meiegi usu olemus. Meie usume, et Jumal viib täide kõik, mis ta on lubanud Jeesuse Kristuse läbi anda. See ongi usk.

 

Usk ei ole horisontaalne, vaid vertikaalne vaatesuund

 

* * *

 

JEESUS VAPUSTAB

Pühapäev – 02. oktoober

Nende usku nähes ütles Jeesus halvatule: „Poeg, sinu patud on sulle andeks antud!”  Mk 2:5

 

Neli meest, kes tulid usus, soovisid iga hinna eest saada kehalist tervendust oma sõbrale ning see soov täideti. Jeesus kinkis talle nii andestuse kui ka tervise, vastavalt usule. Nelja mehe usus ilmnes ehtsana just visa ja kangekaelse keeldumise kaudu loobuda lootmast.

Ehk kui usk ei ilmuta oma reaalsust tegutsemises, siis on ta ebareaalne ja ennast pettev ega saa anda oodatud tulemusi.

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Oleme inimestena väga keerukad olevused ja mõnikord on raske mõista, mis meil tõeliselt viga on. Vajad sa täna Jumala puudutust enam oma ihu või hoopis hinge jaoks?

 

* * *

 

ABI TAGATIS ON JUMALA MUUTUMATUS

Esmaspäev – 03. oktoober

Sina, Issand, istud aujärjel igavesti ja Sinu mälestus kestab põlvest põlve. Ps 102:13

 

Meil ei ole vaja oma tähtsust üle hinnata. Mitte meie ei ole maailmavalitsejad. Inimesed sünnivad ja surevad, aga päike tõuseb ja loojub täpselt omal ajal. Looduse käigus on midagi, mis ei sõltu meist. Jumal on hoolitsenud maailma eest ja teeb seda ka siis, kui mõni usklik on sattunud hätta. Tema hoolitseb selle eest, et usk meis püsiks. Selline usk on tõeline jõuallikas.

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Me elame õhkkonnas, kus võib kiiresti unustada oma elava usu. Mis saab siis, kui tõuseb uus põlvkond, kes ei tunne Jumalat nii, nagu meie seda tundsime?

 

* * *

 

VÄGA SUUR TASU

Teisipäev – 04. oktoober

Aabram uskus Issandat ning see arvati temale õiguseks. 1Ms 15:6

 

Oma teekonnal õppis Aabraham, et mitte ainult Jumala käest tuleb tasu. Vaid, et tegelikult ongi Juma ise see Aabrami tasu.

Algul ei suutnud ta kujutleda mingit väärtuslikumat tasu peale poja saamise. Ning läks veel kaua, enne kui talle hakkas koitma, et suurim õnnistus, mis iial inimesele osaks saada võib, on olla lähedases suhtes Jumalaga. Veel kauem läks selle taipamisega Iisraeli rahval, hoolimata nende hilisemast Jumalaga sõlmitud lepingust, mis väga selgelt sõnastas kogu lepingu südame: “Teie olete minu rahvas ja mina olen teile Jumalaks”.

Kõige enam julgustab mind see, kuidas Jumal juhib Aabarami just sellest arusaamisest, kus too parasjagu on – edasi. Sedasama vajame ja igatseme me kõik.

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millist tasu ootad ja otsid sina? Kas võiksid ühineda palvega: “Issand, Sina oled minu kilp, Sina oled mu tasu ja mulle piisab sellest täiesti!” ?

 

* * *

 

AABRAHAMI USK ÜLETAS NÄHTAVA

Kolmapäev – 05. oktoober

Aabraham uskus, kui lootus näis lootusetu, et ta saab paljude rahvaste isaks, selle ütluse järgi: “Nõnda peab olema sinu sugu. Rm 4:18

 

Siin tsiteerib Paulus salmi 1Ms 15:5 [Ja ta viis tema õue ning ütles: „Vaata nüüd taeva poole ja loe tähti, kui sa suudad neid lugeda!” Ja ta ütles temale: „Nõnda saab olema sinu sugu!”], kus Jumal teatab Aabrahamile (kes on ikka veel lastetu), et tema järeltulijaid saab olema sama rohkesti kui taevatähti. Meie loodame tavaliselt sellele, mis on teostatav vastavalt loodusseadustele. Aga Aabraham ei piirdunud lootustega loodusseadustele, kuna ta teadis, et sellele tuginedes ei või ta järglast saada. Ta ületas tavauskumise taseme, sest ta uskus Jumalat, ja ainult Jumalat. Sel hetkel arvati Aabrahami usk talle õigeks.

Säärast usaldust tahab Jumal näha igas inimeses. Kui aga inimene ei usalda Jumalat, siis ei ole ka inimese ja Jumala suhe usu alusel. Niisugune inimene ei arvesta mitte Jumala, vaid iseenda või teiste inimeste tahet.

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle sellele väitele: “Ma ei taha lihtsalt omada usku. Ma tahan usku, mis omab mind.” (Charles Kingsley, 1819-75).

 

* * *

 

Rõõmus tänu jumalale

Neljapäev – 06. oktoober

Issanda parem käsi on tõusnud kõrgele, Issanda parem käsi teeb vägevaid tegusid! 

Ps 118:16

 

Uskliku elamused ei piirdu kitsikuses appihüüdmisega, vaid appihüüdmine toob kogemuse Jumala abist ja selletõttu ka rõõmust.

Issanda käsi on Vanas Testamendis väljend, mida kasutatakse Jumala suurte päästetegude kirjeldamisel. Jumal päästis Iisraeli Egiptuse orjusest “tõstetud käsivarrega” (2Ms 6:6–7): “Seepärast ütle Iisraeli lastele: Mina olen Issand ja mina viin teid ära egiptlaste teoorjuse alt; ma päästan teid nende orjatööst ja lunastan teid oma väljasirutatud käsivarrega ning suurte kohtupidamistega. Mina võtan teid enesele rahvaks ja olen teile Jumalaks, ja teie peate tundma, et mina olen Issand, teie Jumal, kes teid viib välja egiptlaste teoorjusest.”

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Miks on meid vaja enne nuhelda, kui saame tõeliselt Jumalale kiitust laulda? Too Jumala ette oma mured ja pettumused.

 

* * *

 

Jumala korraldus usulise informatsiooni andmiseks

Reede – 07. oktoober

Me jutustame tulevasele põlvele Issanda kiituseväärt tegudest, Tema vägevusest ja Tema imedest, mis Ta on teinud. Ps 78:4

 

Jumalarahva ajalugu erineb tavalisesest ajaloost. Rahva tavaline ajalugu on tutvustus üksikutest kangelastest ja kogu rahva suurtest tegudest. Jumala rahva ajalool on vaid üks kangelane – Jumal.

Jumala sõna paneb usulise kasvatamise ülesande vanematele, kelle kohus on seda edasi anda oma lastele. Me üritame selle ülesande delegeerida koolile. Kuid tulemus on puudulik, sest õpetajad annavad edasi ainult informatsiooni. Lastel on küll teadmised, aga puudub vaimulik mõju.

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle oma usuteekonna “ajaloo” peale. Millised on olnud selle tõusud ja mõõnad?

 

* * *

 

See kõik on kirjutatud ka meie pärast

Laupäev – 08. oktoober

Usk arvestatakse samuti meile õiguseks, sest me usume Temasse, kes äratas surnuist üles meie Issanda Jeesuse. Rm 4:24

 

Aabraham uskus Jumalat, kes oli suutnud anda talle poja. Ja kui ta oli valmis oma poega ohverdama, siis uskus ta ka seda, et Jumal suudab poja isegi surnuist üles äratada. Ka meie usume nüüd Jumalat, kes tegelikult ohverdas oma Poja ja äratas ta üles. Me usume seda mitte meelte ega mõistusega, vaid ainult Jumala sõnale toetudes. Ja see kes usub Jumala sõna, neile on need asjad reaalsed. Teistele on see kahtlane muinasjutt.

Neile, kes usuvad, arvatakse nende usk õigeks, nagu Aabrahamigi usk. Rohkem pole meile antud ja rohkem me ei vaja. Kes tahab uskuda, see võib uskuda ja saada päästetud. Kes ei taha, ärgu uskugu, aga võtku ka tagajärjed enda kanda.

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Aabrahamil polnud midagi muud peale Jumala lubaduse. Aga missugune on meie usu olemus? Mida me usume?

 

* * *

 

Lisa teadmised

 

  • oktoobril on Iisraelipüha, Uusaasta – Roš ha-Šana (hbr aasta pea, uus aasta, aasta algus). Algab aasta 5777

 

Juudi uut aastat pühitsetakse kahel päeval – Tišrikuu 1. ja 2. päeval. Patukahet-susele üleskutsumiseks puhutakse jäärasarve. Uue aasta laua taga süüakse õunu koos meega.

 

Kirjakoht: Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes: “Räägi Iisraeli lastega ja ütle: Seitsmendas kuus, esimesel päeval, olgu teil hingamispäev, sarvehäälega meeldetuletatav püha kokkutulek. Ärge tehke siis ühtegi argipäevatööd, vaid ohverdage Issandale tuleohver!” (3Ms 23:23-25) Vrd. 4Ms 29:1

 

Lisa lugemist: Juudi pühad. Lühike teejuht Uueks Aastaks (Roš ha-Šana) kodulehelt http://www.ejc.ee/

 

  • oktoobril on Franciscus Assisisti “Jumala kerjuse” mälestuspäev, (“Poverello”, õige nimega Giovanni Bernardone) (1181 või 1182 – 3. oktoober 1226), kes oli diakon, frantsisklaste ordu rajaja.

 

Franciscus sündis Assisi linnas, Itaalias, rikka riidekaupmehe perekonnas. Franciskuse tormaka nooruse pöördepunktiks oli sõda naaberlinna Perugia vastu, kus noormees sõjavangi langes. Koju naasnuna sai Jumalalt ilmutuse. Ta jättis maha kõik oma maise vara ning asus kerjusena elama naabruses asuvasse mahajäetud kabelisse, mida ta korrastama hakkas.

 

Jumalanäolisust ei otsinud Franciskus mitte ainult ümbritsevates inimestes vaid kutsus oma õdedeks ja vendadeks loomi ja kogu Jumala loodut. Talle said osaks mitmed imeteod, teatavasti mõistis ta lindude ja loomade keelt ning pidas neile jutlusi. Talviti ta sulges end mägedesse, et seal päevi paastuda ja palvetada. Pikkade palveperioodide ning paastumise ajal ilmusid talle ühel päeval stigmad ehk Kristuse haavad, mis olid tal kuni surmani.

 

Püha Franciscuse atribuudid on linnud, hunt, Kristuse haavad. Ta on Itaalia, Assisi, ökoloogide, loomade ja loomakaitseseltside kaitsepühak.

Frantsiskaanid e. minoriidid (Ordo Fratrum Minorum – Väiksemate Vendade Ordu) on esimene ja tuntuim rändmungaordu, mis asutati 1210. aastal. Selle eesmärgiks oli ristiusu tõdede õpetamine ja jutlustamine vaesemate inimeste seas. Ordu liige pidi elama vaesuses, elatades end almuste või lihtsa tööga, ta pidi käima paljajalu nii suvel kui ka talvel ning kandma halli paigatud munga-rüüd. Frantsisklasteks hakkasid peamiselt vaesed ja väheharitud inimesed. Ometi olid nad lihtrahva seas väga populaarsed, kuna nad selgitasid usutõdesid rahvalikult, lihtsatele ja harimata inimestele arusaadavas keeles.

 

Eestis on frantsisklasi esmakordselt 1241. a. Alates 13. saj. teisest poolest asutati ka oma kloostreid, mis asusid Tartus, Rakveres ja Viljandis.

 

Lisa lugemist: Murray Bodo. “Teekond ja nägemus. Franciscus Assisist”, sarjast Vaimu vara. Logos, 2000

Gilbert Keith Chesterton. “Püha Franciscus Assisist”. Eesti Raamat, 2007

 

  • oktoobril 1977 aastal lahkus Alfred Tooming (5. juuli 1907 Ülejõe, Anija vald – 5. oktoober 1977 Tallinn), kes oli eesti vaimulik, EELK peapiiskop.

 

Toomingas lõpetas 1932 Tartu Ülikooli usuteaduskonna. Ning enne sõda teenis  Võnnus, Käinas ja Harju-Jaanis (1935–41, 1945–49). 1941. aasta juulis mobili-seeriti Punaarmeesse: tööpataljonis novembrini 1942, Eesti Laskurkorpuses novembrini 1945.

 

Peale Teist maailmasõda tegutses Viljandi Pauluse (1949–67) koguduse õpetajana. Aastatel 1949–67 oli Viljandi praost ja 1954–67 konsistooriumi assessor. EELK peapiiskopiks valiti 12. oktoobril 1967 (pühitsetud 9. juunil 1968), kus oli ametis kuni surmani 5. oktoobrini 1977. Maetud Tallinna Metsakalmistule.

 

Lisa lugemist: Alfred Tooming 100 – Eesti Kirik, 29. juuni 2007

Riho Altnurme. Parim kirikujuht on endine sõjamees – Kirik &Teoloogia, 17. oktoober 2014

 

1 2 3