Päeva Sõnum. Nr. 76. 11. – 17. märts 2018

PÄEVA  SÕNA nr. 76

ELULEIB

11. nädal: 11. – 17. märts 2018

Paastuaja 4. pühapäev

Laetare

Psalmi antifoni algusest (Js 66:10) võetud pühapäeva nimetus Laetare (“rõõmustage”) väljendab, et see pühapäev on kui eriline peatuskoht, rõõmuallikas paastuaja kõrberännakul. Seda pühapäeva on nimetatud ka poolpaastupühapäevaks, sest see paikneb paastuaja keskel.

Piiblilugemised viie tuhande toitmisest ja inimese vajadusest vaimuliku toidu järele on toonud pühapäevale ka teise nime – leivapühapäev. Jeesus on Eluleib. Ta toidab meid oma andidega ja õpetab meid jagama neid teiste abivajajatega. Sisu poolest haakub see pühapäev Suure Neljapäeva temaatikaga.

Meelespeetav kirjakoht: Kui nisuiva ei lange maasse ega sure, siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja! Jh 12:24

See nisuiva on Jeesus ise. Ta vihjab oma kannatusele Vaiksel nädalal. Mitte kurjad, hoolimatud ja jõhkrad inimesed, kes Jeesuse üle kohut mõistsid ja Ta ristile naelutasid, ei surmanud Teda. Jeesuse kannatamises ja surmas on inimlikult mõistetamatu paradoks. Taevane külvaja, Jumal ise heitis Jeesuse kui nisuiva mulda surema. Seda tegi Jumala armastus, et inimest kurjuse meelevallast vabastada. Kas siis, kui oled tulnud Jeesusele nii lähedale, et Ta on sinu Õnnistegijaks saanud ja sa Tema ees põlvitades Jumala armastust tänad ja imetled, mõistad Jumala tegu?

Jeesuse kannatamises ja surmas on veel teinegi paradoks. Pimedusevürsti kuulekad käsilased tahtsid Jeesust surma saata. Pimedusevürst tegi kõik võimaliku, et Jeesus ei sureks, nagu Ta suri – Jumala külvatud nisuivana, Jumala armastuse selge tunnistajana. Sest pimedusevürst ei vihka midagi nii jäägitult kui Jumala armastust ja selle vilja – patuse inimese lunastamist ning õndsakssaamist Jumala ees. Peetruse kaudu tahtis saatan Jeesust tagasi hoida, et Ta Jeruusalemma ei läheks. Ka siis, kui Jeesus oli juba risti löödud, püüdis saatan Teda veenda sealt maha astuma ja nõnda ennast ning teisi ristilööduid surmast päästma.

Jeesus ei teinud seda. Mulda külvatud nisuiva suri. Sellest võrsus suur hulk vilja, mida koguti seniste patuste hulgast taevastesse aitadesse. Seda koguti igaveseks eluks!

Nõnda oled ka sina, kui Jeesus on sinu Issandaks saanud, selle Jumalast külvatud nisuiva iga-veseks eluks valminud vili. Ja kui sa seda veel pole, siis kutsub Kristus sind: tule mulle lähemale, hoopis lähemale, kui sa praegu oled. Tule ja vaata, kus ma nisuivana ka sinu eest olen surnud. Tule ja kuule, kus Jumala päästev armastus on sinu jaoks reaalseks saanud. Jeesus kinnitab, et Ta ei tõuka kedagi tagasi.

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sa oled andnud oma Poja surmale, et kinkida meile elu. Toida meid eluleivaga, et me võiksime osa saada Tema tööst ja jäävat vilja kanda igaveseks eluks. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

VÕTA JEESUST VASTU KOGU OMA OLEMUSEGA

Pühapäev – 11. märts

Jeesus ütles: “Leib, mille mina annan, on minu liha; ma annan selle maailma elu eest? Jh 6:51

Enne kui keegi võib olla usus Kristuse juurde tõmmatud ja osa saada taevasest leivast, peab ta esmalt kuulma Isa häält (ehkki Isa on nähtamatu), mis juhib ta selle eluandva energia ammendamatu allika juurde.

Jeesusel ei olnud aga võimalik valmistada seda taevast leiba – milleks Ta tegelikult oli ise ja millest võivad osa saada kõik -, kuni Ta end ohverdas. Enne kui saada toiduks, tuli leib murda; Jeesus pidi valama oma vere, enne kui lunastatud võivad osa saada selle eluandvatest omadustes. Ühesõnaga, selle toidu jagamine sõltus Tema lunastavast surmast. Seepärast on see Jeesuse antud tõeline leib, mis kvaliteedilt ja püsivuselt ületab kaugelt seda leiba sümboliseerinud manna, lahutamatult seotud Jeesuse ihu ja vere ohverdamisega.

Teiste sõnadega, kristlik usk on usk ristilöödud Kristusesse. Tõelisest, igavest elu toovast toi-dust võivad osa saada ainult need, kes võtavad vastu Jeesuse ohvri, kes kuuluvad usu läbi Tema ihusse, kes on risti löödud koos Temaga, et ka elada koos Temaga, ning kes jäävad Temasse, kuna Tema jääb neisse. Kõik need tõed on sakramentaalselt esitatud iga kord, kui kristlased võtavad osa Issanda laua murtud leivast ja väljavalatud veinist.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie arusaamise vaimulikest asjadest kujundavad nii isik-likud kogemused kui omandatud tarkus. Palveta, et Jumala purustaks täna need piirangud.

* * *

AUKARTUS JUMALA SÕNA EES

Esmaspäev – 12. märts

Rõõmustage koos Jeruusalemmaga kõik, kes Teda armastate! Js 66:10

Päev, mil Issand näitab sellele maailmale oma kirkust, tähendab ühtedele rõõmupeo algust, teistele aga on see nuttu, kurvastuse ja kohtumõistmise päevaks. Neile kes on olnud tundlikud Issanda Sõnale ja korraldanud oma elu selle järgi, toob Issanda päev kaasa lõpliku ja igavese rõõmu. Leinapäevaks on see aga neile, kes on lükkanud tagasi Issanda Sõna, pidades ennast targemaks. Seda tehes on nad hüljanud ainsa tee Jumala juurde.

Kuulutama Issanda meelepärast aastat ja meie Jumala kättemaksu päeva, trööstima kõiki leinajaid, andma Siioni leinajaile laubaehte tuha asemel, rõõmuõli leinarüü asemel, ülistusrüü kustuva vaimu asemel, et neid nimetataks “Õigluse tammedeks”, “Issanda istanduseks”, millega ta ennast ehib. (Js 61:2,3) Õndsad olete teie, kes te nüüd nälgite, sest teie saate küllaga! Õndsad olete teie, kes te nüüd nutate, sest teie saate naerda! (Lk 6:21)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Täna Jumalat Jeesuse lepitusvere eest. Palu, et Jumal võiks ise juhtida sind selle sõnumini, mida tema sulle Piibli vahendusel täna öelda/näidata tahab.

* * *

MILLINE KUTSE!

Teisipäev – 13. märts

Hoi! Kõik janused, tulge vee juurde! Ka see, kellel ei ole raha, tulgu, ostku ja söögu! Tulge, ostke ilma rahata, ilma hinnata veini ja piima! Js 55:1

See kutse ei ole suunatud enam ühtedele või teistele inimestele mingis konkreetses ajaloolises olukorras, vaid kõikidele janustele. Kõigile neile, keda ei rahulda see mida pakub käesolev maailm. See on pakkumine igale ühele kes saab aru, et ta omal varal ei saa püsida Püha Jumala ees.

See kutse on mõeldud ka sinule, kes igatseb lähedasemat osadust Püha Jumalaga. Johannese evangeeliumi neljandas peatükkis räägitakse naisest, keda Jeesus kohtas Sühhari kaevul. Jeesus kostis talle: “Igaüks, kes joob seda vett, januneb jälle, aga kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi, vaid vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse ellu voolavaks allikaks.” Seda kuulnud, palus naine Jeesust: “Isand, anna mulle seda vett, et ma ei januneks enam ega peaks aina käima siit ammutamas!” (Jh 4:13-15) Ta sa oma palvele ka vastuse. Johannes jutustab edasi, et naine jättis oma veenõu kaevule ja läks ka teistele rääkima et kohtus Messiaga. Nii sai see naine allikaks, kes võis ka teistelegi janustele tuua vett mis kustutab janu. Seda sama kuulutas Jeesus avalikult ka Johannese evangeeliumi seitsmendas peatükkis. “Aga pühade viimasel, suurel päeval seisis Jeesus ja hüüdis valjusti: “Kellel on janu, see tulgu minu juurde ja joogu! Kes usub minusse, nagu ütleb Kiri, selle ihust voolavad elava vee jõed.”” (Jh 7:37,38) Niisiis vesi sümboliseerib elu ja antud juhul elu koos Jumalaga, mis rahuldab täielikult kõik igatsused ja janud.

Aga peale selle räägib Jesaja veel kahest joogist – veinist ja piimast. Vein on Piiblis rõõmu ja rõõmusõnumi võrdkujundiks. Sellepärast näiteks Õpetussõnades öeldakse, et “Andke vägijooki no-rutajale ja veini sellele, kelle hing on kibestunud.” (Õp 31:6) Kaana pulmas tehtud veiniime kõneleb, et Jeesuses on maailma tulnud täiesti uut tüüpi ülevoolav rõõm. See rõõm kasvab välja puhtast osadusest Jumalaga Jeesuse Kristuse läbi. Seepärast võidakse kirjutada ka, et “Mida me oleme näi-nud ja kuulnud, seda me kuulutame ka teile, et teilgi oleks osadus meiega. Meie osadus on osadus Isaga ja tema Poja Jeesuse Kristusega. Ja me kirjutame seda, et meie rõõm oleks täielik.”  (1Jh 1:3,4)

Kolmandaks käskis Jesaja osta piima, mis on kasvamisega seotud jook. Iga vastsündinu vajab seda. Esialgu on see ainus toit, mida ta võib vastuvõtta ja ega piima toiteväärtus alane ka siis kui inimene saab täiskasvanuks. Sellepärast kirjutab ka Peetrus oma kirjas: “Nagu äsjasündinud lapsed igatsege vaimulikku selget piima, et te selle varal kasvaksite pääste poole.” (1Pt 2:2)

Paneme veel tähele, et ostma kutsutakse ilma rahata. Seega võiks selle sõna panna ka jutu-märkidesse. See tähendab, et inimene ei pea eelnevalt täitma mingeid nõudeid enne, kui tuleb Jumalalt Tema ande vastuvõtma. Ta võib tulla otsemaid, mõtlemata näiteks kas ma ikka olen selleks küllalt hea. Inimese poolset raha pole tarvis sellepärast, et Jumal ise on juba kõige eest maksnud.

Aga pühade viimasel, suurel päeval seisis Jeesus ja hüüdis valjusti: “Kellel on janu, see tulgu minu juurde ja joogu!” (Jh 7:37)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Sinu kristlik eluviis on arenenud ja saab jätkuvalt arene-ma sedamööda kuidas usk saab laiendada seda kanalit, mille kaudu Jumala arm sinuni jõuab.” (John White)

* * *

KURBUSETA MAAILM

Kolmapäev – 14. märts

Troonil istuja ütles mulle: “Mina olen A ja O, algus ja ots. Mina annan janusele ilma tasuta eluvee allikast.” Ilm 21:6

Kogu tähelepanu juhitakse ühele isikule, kes on kesk aujärge. Tema on see, kes avab inimkon-na saatuse seise pitserit (Ilm 5:7). Tema on see, kes oma verega on meid ostnud Jumalale (Ilm 5:9). Tema on see, kellele lunastatud lähevad vastu nagu mõrsja oma peiule (Ilm 19:7). Koguduse ootuste sihiks ei ole ilusate asjade paradiis ega abstraktne pühaduse õndsus. Oleviku ja tuleviku kogu õnn, sära, valgus, rõõm ja pühadus tuleb sellelt, kes istub aujärjel – meie Issandalt Jeesuselt Kristuselt.

Tema ongi meie olemise eesmärk. “Kristus on mu elu” (Fl 1:21). Kogudus on nagu mõrsja, kes ei igatse enam kellegi teise järele. Usklike mõtted ei tegele Temast parema otsimisega, sest Te-mas on Jumala olemuse täius (Kl 1:19).

“Mina olen A ja O,” ütleb Issand Jumal, “kes on ja kes oli ja kes tuleb, Kõigeväeline.” Ma olin vaimus Issanda päeval ning kuulsin enese taga valju häält, otsekui pasunast.  (Ilm 1:8,10; vrd Ilm 22:13)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie Isa, sinu igatsus olla meiega koos igavesti liigutab meie südant. Palun muuda meid tugevaks, keset meie nõrkusi, et võiksime jätkuvalt igatseda sama.

* * *

JUMALA HEAD TEOD

Neljapäev – 15. märts

Kõikide silmad ootavad Sind ja Sina annad neile nende roa omal ajal; Sina avad oma käe ja täidad kõik, mis elab, hea meelega. Ps 145:15,16

Jumala head teod avalduvad elusa looduse toitmises. Tavaliselt mõtleme selle salmi lugemise juures inimese toitmisele. See on väärt mõte. Kuid psalmi autor mõtles kogu elusale loodusele. Te-ma ülalpidamisel on kõik kodu- ja metsloomad, linnud, kalad, putukad ja taimed. Tema leivateha-sest saavad nad kõik oma roa ja see tehas on oma toodangut vääramatult turule saatnud väga paljud millenniumid. Inimkonna ülalpidamiseks ei kuluta Jumal milliprotsentigi sellest, mida ta kulutab kogu loodusele.

Elus loodus “ootab” oma ülalpidamist. Loomade maailmal ei ole kõnevõimet. Nad ei saa Ju-malalt oma leiba paluda, aga oma silmadega saavad nad oodata. Iiob ütleb, et nad saavad “karjuda”, viidates eriti kaarnatele, kelle “pojad karjuvad Jumala poole” (Ii 38:41). 104. psalmis on öeldud: “Noored lõvid möirgavad saaki ning nõuavad Jumalalt oma toidust.” (Ps 104:21). See osa loodu-sest, mis ei suuda paluda, ootab oma toitu igatsevate silmadega ja hüüdva häälega.

Jumal annab neile nende roa. Kui Jumal lõi toidu vajaduse, siis ei jätnud ta toitu loomata. Kindlasti teadis psalmi autor sedagi, et üksikud linnud ja loomad võivad ka nälga surra, kuid üldi-selt saavad loomad ja linnud oma toidu. Inimenegi võib nälga surra, kuid inimkond elab edasi.

Jumal annab roa omal ajal. Iga elusolend peab toidu hankimiseks kasutama temale määratud aega, olgu ta siis sipelgas või mesilane, rändlind või inimene. Vastasel korral sureb ta nälga. See11sama seadus kehtib ka eluleiva kohta. Prohvet Jesaja ütles: “Otsige Issandat, kui ta on leitav, hüüdke teda, kui ta on ligidal!”  (Js 55:6). Pärast õige aja möödumist võivad inimesed oma vaimu-likkude vajaduste rahuldamiseks rännata ühest mere äärest teiseni, aga nad ei leia seda, mis nende hinge rahuldaks (Am 8:11-14).

Kõik nad ootavad sind, et sa neile annaksid nende toidu omal ajal. (Ps 104:27) Kas sa loed nende tiinuskuid ja tead aega, millal nad poegivad. (Ii 39:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On hea, et psalmide raamatus ei ole ainult kaebelaulud ja abipalved. Nii võime sealt leida sobiva psalmi mitte ainult hädas ja õnnetuses, vaid ka siis, kui va-jame eeskuju selleks, kuidas Issandat on sobiv ülistada. Selleks ongi meile Piibel antud, et võiksime sellest õppida.

* * *

TEEKOND JUMALA KOJA POOLE

Reede – 16. märts

Õnnis on inimene, kelle tugevus on Sinus, kelle mõttes on pühad teekonnad. Nutuorust läbi käies teevad nad selle allikate maaks; ka varajane vihm katab neid õnnistusega. Ps 84:6,7

Mis on meie mõttes? Kas armastame oma palveteekondi või on need meile väsitavad ja tüütavad? Kas sinu mõttes on osadus Jumalaga, kui tuled palvekotta, või on sul mõttes tuttavatega kohtumine?

Meie õndsus ongi teekonnal oleku õndsus. “Meil ei ole siin jäädavat linna.” (Hb 13:14) Oleme aina teel jääva poole. Usuteel ei ole ükski teelõik nii viljatul maal, et see ei võiks muutuda õnnistuste maaks. Vaja on külvata silmaveega. Mõtlema Jumala ees järele, kui palju on meie elus olnud pisaratekülvi vaimulikkudel põhjustel? Kui pisaraid on vähe olnud, ärge siis imestage, et ei või loota allikate tekkimist või pilvede saabumist.

Meie paneme tõepoolest oma saavutusele suurt rõhku, aga vaimulikult on oluline see, et oleme teel ja sellel edasi läheme. Iga saavutus on vaid uus teelõigu algus. Iga uus õnnistus on nagu teetõus uuele künkale. Künka taga ei ole tee lõpp, vaid uus avarus. Lõpp tuleb siis, kui “reisikepi” maha paneme. Kui suured sinu saavutused ka oleksid, tuleta siiski meelde, et sealt, kuhu sa oled jõudnud, tuleb nüüd edasi minna.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Arvake maha kõik maine ja siis küsige, kui palju vaimu-likku huvi on mul Jumala kotta tulekuks.

* * *

KUULAKE MIND!

Laupäev – 17. märts

Kuulake mind hästi, siis te saate süüa head ja kosutada ennast rammusate roogadega. Pöörake kõrv ja tulge mu juurde, kuulake mind, siis on teil edu! Js 55:2,3

Kas ka sinu kogemus on, et Jumala Sõna on hea ja rammus roog? Või on Piibli lugemine ja kirikus käimine pigem tüütu kohustus, mis eriti midagi ei anna ja mis see tõttu sageli kõrvale jääb.

Issand ütleb siin: Kuulake mind hästi! Isegi inimeste vahelistes suhetes põhjustab palju vääriti mõistmisi see, et üksteist ei kuulata või kuulatakse pealiskautselt. Vastatakse juba enne, kui teine on lõpuni rääkinud, süvenemata öeldusse. Veelgi tavalisem on see Jumala Sõna suhtes. Sellepärast on ka nii palju teadmatust ja mõistmatust. Ainus tõeline leib, mis toob rahulduse on Jumala Sõna. Aga seda võib kinnitada ainult see, kes on seda ette nähtud viisil vastuvõtnud ja ellu rakendanud. Teis-tele on see ainult ebameeldiv koorem, mis koosneb kõikvõimalikest käskudest, keeldudest ja nõud-mistest.

Inimese sisemuses on rahutus, mida püütakse leevendad väga mitmel moel. Piibli algusest võib lugeda, kuidas Jumala Sõnale järgnes kohe ka selle täitumine. Ja Jumal ütles: “Saagu valgus!” Ja valgus sai (1Ms 1:3). Kas ka meie ei võiks soovida, et meie elus võiks süttida Jumala valgus. Selline, mis ikka tõesti valgustab. Siis hakkakem hoolega kuulama seda, mida Jumala räägib.

Ja tänases kirjakohas annab Jumal ka kaks üleskutset ja kaks tõotust. Üks üleskutse on pöörata kõrv Jumala poole ja kuulata mis Ta räägib. Kuhu on suunatud meie kõrvad? See tähendab, kes on need autoriteedid keda me innukalt kuulame ja usume ning kelle sõnade järgi me oma elu seame. Kas ma arvestan Jumala Sõnaga rohkem, kui kellegi teisega?

Teine üleskutse on – “Ja tulge mu juurde!” Kuidas on meie suhe Jumalaga? Kas me ainult usume, et Ta on olemas või oleme tulnud ka Tema juurde ning tuleme üha uuesti ja uuesti. Neist asjadest oleneb, kas saame või suudame toetuda ka Jumala tõotustele.

Jumala tõotused nimelt kehtivad küll alati ja kõigile, aga kui me ei pööra õieti tähelepanugi sellele mis Ta räägib, siis läheb jutt suurelt osalt kaotsi. Ja kui me ainult usume Jumalasse, kuid ei tule Tema juurde siis jääb Ta meile kaugeks. Siis ei saa välja areneda ka usaldus Tema vastu ja meie usk jääb sel juhul üsna nõrgaks ja viljatuks.

Aga kes suudab taluda tema tuleku päeva? Ja kes jääb püsima tema ilmudes? Sest tema on nagu sulataja tuli ja nagu pesupesija leelis. (Ml 4:2) Kui su päevad täis saavad ja sa puhkad koos oma vanematega, siis ma lasen pärast sind tõusta sinu järglase, kes tuleb välja sinu niudeist, ja ma kinnitan tema kuningriigi. (2Sm 7:12) Et ta on tema surnuist üles tõusta lasknud, nõnda et ta eales ei pöördu tagasi kõdunemisse, seda on ta öelnud nii: “Ma täidan teile need Taavetile antud pühad ja kindlad tõotused.” (Ap 13:34)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal võiks sind värskendada. Täna Teda Sõna eest, Tema Poja ning Püha Vaimu eest!

* * *

Kasutatud allikad

• Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Mürdid ohakate asemel (Js 55); Uus maa ja taevas (Js 65:17-66). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
• Soosaar, Albert (1996) Usk – lootus – armastus: [postill]. Tallinn: Logos, lk 120-121
• Tasker, R.V.G. (2002) Johannese evangeelium. Tallinn: Logos, lk 99
• Tärk, Osvald (2004) Julgus elada ja surra : [postill]. Tallinn : Allika, lk 345
• Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 307-308, 698-699

Koostas Indrek Lundava

Märts 2018