Päeva Sõnum. 12. nädal: 19. – 25. märts 2017

JEESUS – KURJUSE VÕIMU VÕITJA

12. nädal: 19. – 25. märts 2017

Paastuaja 3. pühapäev. Oculi

Nimetus Oculi (“silmad”) on võetud psalmi antifonist (Ps 25:15).
Piibli jutustused kurjade vaimude väljaajamisest liituvad eriliselt kolmanda paastuaja pühapäevaga. Ülestõusmispühadele eelnev aeg oli algkirikus ristimiseks ettevalmistumise aeg ja sellega liitus eksortsism kurjuse võimu väljaajamiseks. Selle pühapäeva teema haakub esimese paastuaja pühapäevaga ja kutsub inimest mõtlema, kelle poolel ta seisab.

Meelespeetav kirjakoht: Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile! Lk 9:62

Mõtle sõnadele: Ja kui hakkas koitma, kiirustasid inglid Lotti, öeldes:”Tõuse, võta oma naine ja kaks tütart, kes siin on, et sa ei hukkuks linna süü pärast!” Ja kui ta veel kõhkles, siis haarasid mehed kinni ta käest, ja ta naise käest ja ta mõlema tütre käest, sest Issand tahtis teda säästa; ja nad viisid ta ära ning jätsid väljapoole linna. Ja neid välja viies nad ütlesid: “Päästa oma hing! Ära vaata selja taha ja ära peatu mitte kuskil ümbruskonnas! Põgene mäestikku, et sa ei hukkuks!” Aga Loti naine, kes ta järel käis, vaatas tagasi ja muutus soolasambaks. (1Ms 19:15-17,26)

Aga sel päeval, mil Lott väljus Soodomast, sadas tuld ja väävlit taevast ning hävitas nad kõik. Otse nii peab olema sel päeval, mil Inimese Poeg ilmub! Kes sel päeval on katusel ja ta asjad on majas, ärgu tulgu alla neid võtma, ja nõndasamuti see, kes on väljal, ärgu pöördugu tagasi! Mõtelge Loti naisele! Kes oma hinge püüab säästa, see kaotab selle, ja kes selle kaotab, see hoiab selle elus! (Lk 17:29-33) Nõnda siis igaüks teie seast, kes ei jäta maha kõike, mis tal endal on, ei saa olla minu jünger. (Lk 14:33)

Ma unustan kõik, mis on taga, ja sirutun eesoleva poole, ma pürin seatud eesmärgi poole, taevase kutsumise võiduhinna poole Kristuses Jeesuses. (Fl 3:13b,14)

* * *

TULEMUSLIK USK

Pühapäev – 19. veebruar

Keda iganes mina armastan, neid kõiki ma noomin ja karistan. Ole siis innukas ja paranda meelt! Ilm 3:19

Apostel Johannese päevil oli Laodikeia kogudus alla käinud. Kõigist seitsmele kogudusele saadetud kirjast on sõnum Laodikeiale (Ilm 3:14-22) kõige karmim.
Karistus on kõikide pärisosa, keda Jumal armastab. Mu poeg, ära põlga Issanda karistust
ja ärgu olgu sulle vastumeelne tema noomimine, sest keda Issand armastab, seda ta karistab otsekui isa poega, kellele ta head tahab! (Õp 3:11,12)
On liigutav ja ootamatu, et Kristus armastab neid, kes seitsme koguduse seast seda kõige vähem väärivad. Karistus ei tule mingiltelt vaenulikelt jõududelt, vaid koguduse Issandalt endalt. See on aluseks manitsusele olla jätkuvalt ja kestvalt hoolas ning otsustavalt meelt parandada ehk meelt tuleb parandada üks kord ja alatiseks.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Küsi endalt, Jumalalt ja võibolla ka mõnelt uskmatult sõbralt – kui tulemuslik on sinu usuelu? Pea meeles, et Tema, kelle vastus kõige enam arvesse läheb, on ustav ning ootab ukse juures…

* * *

UUS USALDUS JUMALA VASTU

Esmaspäev – 20. veebruar

Mu silmad on alati Issanda poole, sest Tema tõmbab mu jalad võrgust välja. Ps 25:15

Piiblis on palju psalme, mida kutsutakse kaebelauludeks. Turvaline elu on neis psalmides purunenud ja autorid tunnevad end lõksus olevat, kus on mure, ahastus ja viletsus. Nad oleks nagu ümbritsetud paljudest vaenlastest. See tunne on tuttav ka meile tänapäeval.
Sellistel hetkedel on meil ainult üks abinõu: pühendada end Jumalale, oodates tema juhtimist. Meie ebajumalad viivad meid ebaõnnestumisele. Tehnika, tehnoloogia, raha, filosoofia, isegi usk (mis, kui me ei ole ettevaatlikud, võivad muutuda meile olulisemaks kui Jumal ise) – ükski neist ei aita. Vastus võib tulla hilja, vähemalt meie vaatenurgast, kuid me ei saa teha midagi, et tuua seda kiiremini: see on Jumala kingitus.

Kõik mida me teha saame, on meeles pidada, oodata ja loota. Mõne aja pärast murrab uus reaalsus sisse, mis on mõttekam sügavamal tasandil. Vanu “veendumusi” ei ole enam, küsimusi on küsitud ja kohatud ja Jumal on osutunud tõeks ootamatul viisil. Kui pimedus hakkab taanduma, on kiitust ja tänu, mis inspireeritud Jumalast, ja sünnib uus maailm sügavama usuga.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Vaadake oma elu koos Jumalaga – kus näete teda toimimas, toomas muutusi ja uuendusi? Miks mitte kirjutada oma kiituselaul või palve?

* * *

PÖÖRDU, SIIS VÕIB ELADA

Teisipäev – 21. veebruar

Parandage oma eluviise ja tegusid ja kuulake Issanda, oma Jumala häält. Jr 26:13

“Oma maise elu päevil ohverdas Jeesus palumisi ja anumisi suure hüüdmise ja pisaratega selle poole, kes teda võis päästa surmast, ja teda võeti kuulda tema allaheitlikkuse tõttu. Ja olles küll Poeg, õppis ta kuulekust selle läbi, mida ta kannatas. Ja kui ta oli saanud täiuslikuks, sai ta igavese pääste toojaks kõigile, kes on talle kuulekad.” (Hb 5:7-9)
Jeesuse poolt varustatud päästes on midagi stabiilset ja kestvat. Kuid kes soovivad sellest päästest kasu saada, on seatud teatud tingimused. Need on kokku võetud kuulekuse nõudes, selles, mida ka Poeg oli õppinud.

Kuulekus tähendab Jumala tahtele täielikku allumist. See on inimesepoolne vastus Jumala-poolsele päästevahendite pakkumisele. Pääste on kättesaadav kõigile, kes on talle kuulekad, olgu need juudid või paganad, rikkad või vaesed, haritud või harimatud, vabad või orjad (vrd Gl 3:28).

Evangeeliumi universaalsus peegeldub Kristuse universaalses efektiivsuses.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle läbi oma usuteekond. Kas tundub, et oled usus täiskasvanuks saanud? Mõtiskle palves, mida peaksid tegema, et edasi liikuda ja otsusta teha midagi selle heaks Jumala väes.

* * *

LEIGUS – KAS OLED VÕI EI OLE?

Kolmapäev – 22. märts

Ma tean su tegusid, et sa ei ole külm ega kuum. Oh oleksid sa ometi külm või kuum! Ilm 3:15

Laodikeia kogudus teod on kokku võetud süüdistuses sa ometi külm või kuum (vt Läkitus Laodikeia kogudusele, Ilm 3:14-22). Võimalik, et sellise kujundi kasutamine tulenes asjaolust, et linn sai oma veevarud lähedalasuvaist kuumaveeallikaist; linna jõudes oli kuum vesi muutunud leigeks. Seda leiget vett võidi vastandada lähedalasuva Hierapolise kuumale veele ühelt poolt ning Kolossa külmale värskendavale veele teiselt poolt. “Kuum vesi tervendab, külm vesi värskendab, leige vesi aga ei tervenda ega värskenda, seda võib kasutada vaid okserefleksi esilekutsumiseks.”, kirjutas sajandi tagune arstiteaduse õpik.
Sõnumiga võidi aga ka osutada, et Laodikeia kogudus oli leige, st “otsekohene usu eitamine on parem võltsvagadusest.” Väide, et usu hülgamine on eelistatavam laodikeialaste tunnistamisele, on pehmelt öeldes hämmastav. Sest neile oleks olnud parem, et õiguse tee oleks neile jäänud tundmata, kui et seda äratundnuna pöörata selg nende kätte antud pühale käsule (2Pt 2:21).

Tunnistada kristlust ja jääda ise selle tulest puudutamata on tõepoolest katastroof. Kristluse avalikel vastastel on rohkem lootust kui leigelt ükskõiksetel. Kõige kaugemal on tõest Kristuses just need, kes tõelist usku ilmutamata sellest leigelt tunnistavad. Oma hoiakuga eitasid laodikeialased kõike, mida Kristus tegelikult tähendab.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Uskuv kogukond saab olemas olla vaid usuelu kontekstis.

* * *

ÜLESTÕSTETUD PILK

Neljapäev – 23. märts

Meie silmad vaatavad Issanda, meie Jumala peale, kuni Tema meile armu annab. Ps 123:2

Me oleme maharõhutud südamega ja ülestõstetud pilguga inimesed. Meie meeleolu ei ole alati võrdselt kurb ega rõõmus. Peame paratamatult arvestama mitmesuguste tunnetega.
Need, kes maailma tolmus kõndides ülendavad oma südamed Jumala poole, on teostanud kõige pikema palverännaku. Nad on ületanud maa ja taeva vahe. Niisugust rännakut võib ette võtta ainult usklik inimene. Uskmatu inimene ei saa iial öelda: “Ma tõstan oma silmad sinu poole, kes istud taevas.” (Ps 123:1)

Uskmatus ei suuda inimest ülendada materiaalsest maailmast kõrgemale. Tal pole oma silmi kuhugi tõsta. Meie hinge võib Jumala poole ülendada ainult usk. Pilgu tõstmine taeva poole on füüsiline liigutus, aga see on niisugune liigutus, mis väljendab me usku ja see pärast on see kasulik. Sealt tuleb tõeline abi.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Peatu ja küsi Jumalalt, kas su elus on alasid, kus peaksid otsima lepitust.

* * *

KRISTLANE PALUB OMA PATUD ANDEKS JEESUSE NIMES

Reede – 24. märts

Oma nime pärast, Issand, anna andeks mu süütegu, sest see on suur! Ps 25:11

Inimesele on Jumalast seatud piirid, mida me elu jooksul oleme korduvalt ületanud. Piibel nimetab üleastumist ka piiririkkumiseks … need, kes teevad seesugust, ei päri Jumala riiki (Gl 5:21). Kui sa tegeled patuga, mida Jumala sõna keelab, siis oled sa juba Jumala riigi piiridest välja astunud.

Meie süütegu on õigest elust ära pööramine ehk õigete asjade kuritarvitamine. Jumal on loonud meile õige elu võimalused, aga meie kasutame neid kurjasti. Inimene teab, et ta on halvasti toiminud ja süütegu jääb ta südant koormama.

Meil tuleb andeks paluda, sest andeksandmine toimub Jumala nime aule apelleerides. Sakarja raamatus ennustatakse: “Ja Issand on kuningaks kogu maale. Sel päeval on Issand ainus ja tema nimi on ainus.” (Sk 14:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui täna miski sind rõhub, on see siis väline või sismemine asi – mine sellega Jumala ette, anna see talle. Pana oma lootus Jumala peale, ole kindel tema muutumatus loomuses just nii nagu Taavet kirjeldab siin psalmis.

* * *

ISSANDA TEENIJA

Laupäev – 25. märts

ISSANDA KUULUTAMISE PÜHA

Paastumaarjapäev

Maarja tuli Sakariase kotta ning teretas Eliisabetti. Ja sündis, kui Eliisabet kuulis Maarja tervitust, et laps hüppas ta ihus. Ja Eliisabet sai täis Püha Vaimu. Lk 1:40,41

Tänases kirjakohas on Eliisabet kesksel kohal, mitte ainult Maarja rasedust ära tundes, vaid ka tema üle rõõmustades ning tema kohta prohveteerides. Tundub, et ingel Gabriel avas Maarja jaoks tee nii, et ta sai oma lugu jagada sugulasega. Ja et Maarja just nii teeb, tõstab veelkord esile tema usku. Sest tõeline usk tahab jagada häid uudiseid selle kohta mida Jumal tegemas on! Selle jagamise tulemusel saab ta ise kinnitatud Eliisabeti Pühast Vaimust inspireeritud vastuse läbi.

Saanud kinnitatud selle külastuse läbi, puhkeb Maarja kiitma Jumalat. Sõnadega “Magnificat anima mea Dominum” (“Minu hing ülistab Issandat”) algab ladinakeelne Maarja kiituslaul (Lk 1:46–55). See on põimik Vana Testamendi tsitaatidest, millest suur osa on pärit Hanna laulust (1Sm 2:1-10).
 See on Jumala suurte päästetegude poeetiline ülistus.
Magnificat on klassikalises kirikumuusikas üks säravamaid ja pidulikemaid peatükke.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Eliisabet aitas Maarjal uskuda kõike, mida Jumal talle näidanud oli. Palveta nende eest, keda tead täna kinnitust vajavat selleks, et üldse suuta jätkata. Kas on midagi millega saaksid neid aidata?

* * *

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

II. JUMAL
Jumala olemasolu

Piibel ei püüa tõestada Jumala olemasolu. “… sest kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas …” (Hb 11:6). Jumala olemasolu on tõsiasjana võetud nii Vana kui Uue Testamendi kirjutajate poolt. “Alguses lõi Jumal …” (1Ms 1:1), Piibel algab teatega Jumalast ja tema olemasolust. 2Ms 3:14 kirjakohas ütleb Jumal: “Ma olen see, kes ma olen! ” ja Js 44:6b “Mina olen esimene ja viimane, ja ei ole muud Jumalat kui mina!”

Ilm 1:8 “Mina olen A ja O,” ütleb Issand Jumal, „kes on ja kes oli ja kes tuleb, Kõigeväeline.”
Ilm 22:13 “Mina olen A ja O, esimene ja viimane, algus ja ots!”
Ps 90:2 “Enne kui mäed sündisid ja kui maa ja maailm loodi, oled sina, Jumal, igavesest igavesti.”
Ap 17:28a “Sest tema sees meie elame ja liigume ja oleme.”
He 11:6 “Kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas.”

Jumala olemasolu kohta on palju argumente. Toodagu siin vaid mõningad.
1. Üldine usk Jumalasse lähtub inimese sisemusest. See on inimesele sünnipärane; see tuleneb tema mõistuspärasest tõe tunnetamisest.
2. “Põhjuse ja tagajärje” argument. Kõik on alguse saanud mingil põhjusel. Meie ümber on looming ja see eeldab Loojat. Looming ei saa tekkida ilma mõistusliku, isikupärase Loojata, samuti nagu tähestik ei saa luua kirjandusteost ilma autorita.
3. Antropoloogiline argument. Inimese moraalne ja intellektuaalne iseloom eeldab moraalse ja intellektuaalse Looja olemasolu.
4. Piibel ja Kristus, tema neitsist sünd, patuta elu, asendussurm, ihulik ülestõusmine ja palju enamat, – see kõik eeldab Jumala olemasolu.