PÄEVA SÕNUM nr. 30. 17. nädal: 23. – 29. aprill 2017

Päeva Sõnumi logo

JUMALA RAHVA KODUIGATSUS

19. nädal: 7. – 13. mai 2017

Ülestõusmisaja 4. pühapäev

Psalmi antifonist (Ps 66:1) saadud nimi Jubilate (“hõisake”) väljendab ülestõusmisaja iseloomu. Kirik pühitseb rõõmustades Issanda ülestõusmist ja võitu surma üle ning pöörab pilgu uuele elule taevas, kuhu Jeesus on läinud omadele eluaset valmistama. Kristlastel pole siin jäädavat linna, vaid nad taotlevad tulevast (Hb 13:14). Jeesuse ülestõusmine on neile andnud juba nüüd uue loomuse. Kui Kristus tuleb tagasi, saavad nad Tema kirgastatud ihu sarnaseks

Meelespeetav kirjakoht: Kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud! 2Kr 5:17

Mõtle sõnadele: Ärge tuletage meelde endisi asju ja ärge pange tähele, mis muiste on sündinud. Vaata, mina teen hoopis uut: see juba tärkab, kas te ei märka? Ma teen kõrbessegi tee, tühjale maale jõed. (Js 43:18,19) Me oleme siis koos temaga maha maetud ristimise kaudu surmasse, et otsekui Kristus on äratatud üles surnuist Isa kirkuse läbi, nõnda võime ka meie käia uues elus. (Rm 6:4) Ja troonil istuja ütles: “Vaata, ma teen kõik uueks!” Tema ütles: “Kirjuta, sest need sõnad on ustavad ja tõelised!” (Ilm 21:5)

Selle kirjakoha mõte on, et kui keegi “on Kristuses”, siis on ta osa uuest loodust. Jumala päästeplaan, mis tegeleb küll eelkõige inimkonnaga, hõlmab kogu loodut (Rm 8:21). Kui inimene on Kristuses, siis on ta juba saanud osaks uuest loodust, nõnda et on võimalik öelda: vana on möödunud, vaata, uus on sündinud! See uuesti loodust osasaamine peegeldub muutunud ellusuhtumises, millest räägitakse eelnevas salmis, ja uue elu pühaduses (vrd 1Kr 6:9-11) ning jõuab haripunkti kogu inimese uuendamisega, kui inimene tõuseb üles surematusesse uues loomises (vrd Js 65:17,66:22, Rm 8:19-23).
On mõistagi tõsi, et seniajani püsib vana ikka veel ja uus ei ole täielikult kohal (vrd Rm 8:18-25; Gl 5:15-26). Kuid käesolevas kirjakohas rõhutatakse uut elu Kristuses, mitte uuest loodust osasaamise piiratust ja pingeid kuni vana veel püsib.

* * *

VÄGI JA ARMASTUS

Pühapäev – 7. aprill

Jeesus ütles: “Mina olen andnud neile Sinu sõna ning maailm on vihanud neid, sest nemad ei ole maailmast, nii nagu minagi ei ole maailmast.” Jh 17:14

Piiblis on “maailm” mitmepalgeline mõiste. Kõigepealt mõeldakse selle all Jumala loomingut, mis on ilus ning hea. Kõik halb ja inetu on sündinud inimese patu läbi. Siis võib see sõna tähistada inimkonda üldiselt. Sellepärast palub Jeesus jüngreid mitte “maailmast” ära võtta, vaid neid ainult kurja eest kaitsta. Halb ja kuri ja eemaletõukav on ainult see “maailm”, mis on Jumalast ära langenud. Kristlane ei saa kuidagi sellesse maailma kuuluda.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tegelikult palvetab Jeesus sinu ja minu eest! Lase sellel äratundmisel praegu puudutada oma südant. Kuidas tahaksid Jeesusele vastata?

* * *

ÜLESKUTSE KOGU MAAILMALE

Esmaspäev – 8. mai

Hõisake Jumalale, kõik ilmamaa! Ps 66:1

Millal ülistad Jumalat kõige suurema vaimustusega? Kas siis kui laulad meelidvat laulu või siis, kui piibli lugemine tekitab ahhaa-elamuse? Kõik need olukorrad võivad panna sind vaimustunult ülistama, kuid siin näitab psalmi autor teist motivatsiooni – see on teadmine, et Jumal on tegutsenud tema poolel. Tulge, kuulge kõik, kes kardate Jumalat, ma jutustan, mis tema on teinud mu hingele! (Ps 66:16).

Kristlik elu hõlmab mitte ainult õppimist Jumala kohta, vaid ka tema kogemist. Võib-olla Jumal su tervendanud füüsiliselt või emotsionaalselt või on ta sind kaitsnud tõelise ohu eest või andnud sulle erilise armastuse tunde. Need on ajad, millal peame end täielikult tema ees välja valama. Isegi kui elu tundub rutiinne või kuiv, saame meenutada Jumala tegusid meie elus ja see annab meie ülistusele vaimustust. Kõige erutavam asi maailmas on Jumala kohalolu tajumine.

Kuid me ei peaks ootama hetkegi mingit muud motivatsiooni ülistuseks peale selle, millest psalmi autor räägib: ta on teadlik sellest, et Jumal on teda testinud (Ps 66:10). Mõnikord ei luba Jumal meil kogeda raskeid ja valulisi asju. See võib olla ainus viis, kuidas ta saab realiseerida oma eesmärgid meie elus. Aga kui me kiidame Jumalat ainult siis, kui me oleme õnnelikud, jääme ilma võimalusest kogeda teda sügavamalt ja võib-olla isegi lõikame läbi tulevase õnnistuse tee (Ps 66:12).

Ülistuse sügav olemus on see, kui laseme Jumalal teada, kuidas me tegelikult tema suhtes tunneme. See on kirglik rõõmu väljendus Jumalale, kes on olemas, kes kuuleb meid, kui me palvetame (Ps 66:19) ja tegutseb meie poolel nii headel kui halbadel aegadel.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas Jumal on Sind kunagi testinud? Mida sa õppisid ja kuidas see kogemus muutis sinu ja tema suhet sügavamaks?

* * *

MEIE PATUD ON LEPITATUD

Teisipäev – 9. mai

Mäed liiguvad ja künkad kõiguvad küll, aga minu heldus ei liigu su juurest ja minu rahuseadus ei kõigu, ütleb Issand, su halastaja. Js 54:10

See õnnistus tähendab häbi asendamist auga, hülgamise kogemuse asendamist armastuse ja kaastunde kogemusega. Millise rikkaliku õnnistuse osaks saavad Sulase ohvrisurma ning pakutava lunastuse tagajärjel Jumala rahvas.

Kirjakoha põhirõhk on asetatud Jumala poolt pakutava “lepingu rahu” igavesele iseloomule. Samal kombel kui Jumal Noale tõotas mitte iial enam maad uputuse läbi hävitada (1Ms 9:8-17), andes selle sümboliks vikerkaare. See rahu on püsivam kui mäed, armastuse suurus on otsekui kõrgeim mägi.

Sisenegem, süüvigem siis kogu olemusega sellesse kaastundlikku armastusse, kuni meist saavad inimesed, kes näitavad samasugust hoolivat armastus üles oma kaaslaste vastu.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtiskle rahu olemuse üle ning tasanditele, milles seda kogeda igatseme: sisemine rahu, harmoonilised kodud; leppivad ja lepitavad kogukonnad; rahvad, kes ei ole teistele ähvardavad. Milline võiks olla sinu pärand, mille oled Issandalt saanud?

* * *

USU EESMÄRGIST: MA EI VÄSI

Kolmapäev – 10. mai

Kuigi meie väline inimene kulub, uueneb seesmine inimene ometi päev-päevalt. 2Kr 4:16

Välise loomuse kulumine (vanemates piiblites “ärarikkumine”, “kõdunemine”) on seotud Pauluse viletsustega (2Kr 4:8-12,17). Nii kogeb ta ühelt poolt halvavat tagakiusu, mis mõjutab tema füüsilist ihu, teiselt poolt aga kogeb ta oma seesmises loomuses igapäevast uuenemist ja tugevnemist (vrd Ef 3:16).

Väljend “seesmine inimene” on Pauluse jaoks sama tähendusega nagu “süda” ning tähistab inimese keset, tahet, tunnet, mõtete ja kiindumuse allikat. Parima kommentaari seesmise inimese tugevnemisele leiame Pauluse palvest Efesose 3:14-19. Seal tugevneb seesmine inimene siis, kui Kristus elab temas Vaimu kaudu ning ta on juurdunud ja rajatud Jumala armastusele.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand, las Püha Vaimu ligiolu annab mulle kindluse elada seda elu, nagu see oleks algus ja mitte lõpp. Amen.

* * *

LEINALGI ON LÕPP

Neljapäev – 11. mai

Jeesus ütles: “Nüüd on teilgi muretsemist, aga kui ma näen teid jälle, on teie süda rõõmus ja keegi ei võta teie rõõmu teilt ära.” Jh 16:22

Jeesus avaldab jüngritele põhjuse rõõmustamiseks: Ta läheb ära, kuid mitte lõplikult. Kuigi jüngrid ei mõista, mida see tähendab, ei hakka Jeesus pikemalt seletama. Ta rõhutab peamiselt rõõmu, mis järgneb kurbusele, ja mida ainult Jumal võib anda. Seda rõõmu tundsid jüngrid pärast Issanda ülestõusmist ja see rõõm võib osaks saada kõigile pärast surma, kohtumisel Jumalaga.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Keset isiklikku segadust, aga ka meie maailma hädasid ning tragöödiaid, on vaja meelest hoida, et pilt Jeesuse võidust on see, mida mäletada ning millest kinni hoida. Palu, et Isa võiks valgustada su südame silmi ning julgustada su südant.

* * *

ME PÄÄSESIME PAKKU

Reede – 12. mai

Kes silmaveega külvavad, lõikavad hõiskamisega. Kes minnes kõnnib nuttes, kui ta külviseemet kannab, see tuleb ja hõiskab, kandes oma vihke. Ps 126:5,6

See, kes nuttes külvab, tuleb ja hõiskab, kandes vihke. Elus võib nii juhtuda, et üks külvab ja teine lõikab, aga Jumala ees on igale külvajale ka oma tasu. “Ärge eksige: Jumal ei lase ennast pilgata, sest mida inimene iganes külvab, seda ta ka lõikab” (Gl 6:7). “Igaühe üle mõisteti kohut tema tegude järgi” (Ilm 20:13).

Kõik need, kes on pisaratega külvanud, hõiskavad suurel lõikuspäeval. Mõni osa külvist võis kaduma minna, nagu seda teame Jeesuse tähendamissõnast, aga külvaja ei jäänud siiski mitte saagita.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Iga lõikus on Jumala lõikus. Ainult väike osa sellest on antud meie teha, ning uskumatult palju rohkem ja suurem on ootamas neid kes usuvad ja loodavad.

* * *

KATSUMUSTE AHI

Laupäev – 13. mai

Et teie usk läbikatsutuna leitaks palju hinnalisem olevat kullast, mis on kaduv, ent mida siiski tules läbi proovitakse, ja oleks teile kiituseks, kirkuseks ja auks Jeesuse Kristuse ilmumisel. 1Pt 1:7

Kannatus on tavaliselt asi, mille üle kaevledakse, või siis püütakse taluda. Aga kuidas saab selles “rõõmustada”? Siinkohal osutab Peetrus kullassepale, kes tulekuumust kasutades puhastab eraldab võltskullast ehtsa (vrd Js 48:10).

Katsumused põletavad kristlase usust välja kogu räbu.Tõeline usk on Jumala jaoks kullast väärtuslikum, kuna Jumal tunneb rõõmu, kui teda usus usaldatakse. Kuna aga Jumala hinnang millegi kohta on universumis tähenduse ülim norm, siis on Peetruse lugejatel kindel põhjus olla veendunud ka omaenda elu tähenduses ja tähtsuses.

Peetrus kirjutab need read üsna peatselt peale seda kui olid just alanud Nero kurikuulsad tagakiusamised, mis tõid kannatusi ning sõna otseses mõttes tegid vahe nimekandjate ja tõeliste kristlaste vahele.

Nii võib meie reaktsioon katsumustele osutuda meie usu tõelisuse prooviks. Tõelist usku katsumused ei hävita ning tõeline rõõm jääb alles ka siis kui ajad on rasked.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta kõikide eest, kes peavad läbi minema katsumustest (võib-olla oled ise nende hulgas?) Palveta, et nad võiksid kogeda rõõmu ülestõusnud Issandalt!

* * *

LISA TEADMISED

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. JEESUS KRISTUS JUMALA POEG

Jeesuse Kristuse inimlikkus

Jeesuse inimlikkust näeme järgnevast:

  • tal olid maised vanemad (Mt 2:11)
  • ta arenes nagu tavaline inimene (Lk 2:52)
  • ta koges kõiki inimloomuse patuta nõrkusi
  • ta oli näljane (Mt 4:2)
  • ta oli janune (Jh 19:28)
  • ta oli väsinud (Jh 4:6)
  • ta nuttis (Jh 11:35)
  • ta oli kiusatud (Hb 4:15)

Jeesus on inimene ja ometi on ta enam kui inimene. Ta ei ole Jumal ja inimene, vaid Jumal-inimene. Ta on Jumal inimihus. Tema kaks loomust on nii kokku seotud, et kaks muutuvad üheks ühe tahte ja teadvusega.