Päeva Sõnum. 24. nädal: 10. – 16. juuni 2018

KUTSE JUMALA RIIKI

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

3. pühapäev pärast nelipüha

Meid kutsutakse sageli mitmetele üritustele: näiteks ristsetele, laulatusele, matustele, sünnipäevale ja koolilõppu või uut töökohta tähistama. Sageli on kõiki kutseid võimatu vastu võtta, sest aega on paraku piiratult. Siis seisab inimene valiku ees, kuhu minna ja kuhu mitte. Otsustades valime välja kõige olulisema nendest üritustest ja läheme sinna.

Sageli haaravad meid need maised kutsed niivõrd, et unustame Kristuse kutse, kes lausub: “Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise” (Mt 11:28). Nii kõlab kutse Jumala riiki, kuhu pääsu avab meile Jumal.

Sellest suuremat kutset ei ole olemas, sest sellest kutsest sõltub inimese saatus igaveses elus. Kes Jumala kutse vastu võtavad, need pääsevad igavesse ellu, ja kes kutse hülgavad, need jäävad sellest ilma. Jumala kutsega liitub tõotus, et selle vastuvõtja saab hingamise, see tähendab, et inimene leiab oma elutee ja saab rahu südamesse.

Kutse Jumala riiki tähendab ristimata inimese jaoks kutset ristimisele, sest just selle sakramendi kaudu algab tee jumalalapsena siin maailmas. Alates ristimisest tähendab see eluteel koos Jumalaga käimist ja tema usaldamist ning see teeb ristiinimese elu palju lihtsamaks. Jumala kutset ei tasu unustada argiste kutsete rohkuses, sest sellest sõltub meie õnn ja tulevik.

Meelespeetav kirjakoht: Kristus ütleb: Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise! Mt 11:28

Seda salmi nimetakse Jeesuse õndsuskutseks. Ta pöördub siin otseselt kuulajate poole, kes pole veel Tema järelkäiad. Kuid on vaimselt ja kõlbeliselt siirad püüdlejad, kes oma elukogemuste kaudu on jõudnud oma küündimatuse äratundmisele Jumala ees ning kes seetõttu kannatavad käsu-nõuete raskuse all. Jeesus tõotab neile puhkust anda, kusjuures rõhutatult on esile tõstetud, et üksnes Tema seda teha suudab ja ka teeb.

Jeesus ei nõua inimestepoolseid pingutusi, vaid annab rahu ja kosutust, kuulutades pattude andeksandmist. Selle rahu konkreetset kosutust tohib kogeda ainult andekssaamise rõõmus. Kuid Jeesus ei mõtle Tema poolt pakutava rahu all mingit pasiivselt nautitavat rahulolemist. Sest Jeesusele järelkäimine, Tema juures olemine, ei vabasta inimest ülesannetest ega kohustustest. Ei lülita Teda ükskõikse pealtvaatajana elust eemale. Sunnitud kuulekuse asendab siin vaba, rõõmus andumine ja teenimine, enesearmastuse asendab ligimesearmastus. Sellises rõõmsas kuulekuses Jumalale ning armastuses inimeste vastu leiab otsiv ja janunev hing viimaks rahu.

Tuleb aga meeles pidada, et väljaspool Jumala abistavat armu osutuvad Jeesuse nõuded raskeks ikkeks, Tema juhised teostamatuks käsukoormaks. Jumala abistava armu valdkond on aga ainult Jeesuse juures, avaneb inimesele ainult Tema kaudu, Temale järelkäimises. Seda kutset ei kuule kahjuks kõiketeadvad moraliseerijad, need “vooruse verstapostid”, kes kunagi ei suvatse märgata oma küündimatust Jumala ees. Nad oskavad pahandada, et teised inimesed pole niisugused, nagu nemad ise on. Neil puudub rahu Jumalaga. See sama rahu, mille kohta öeldakse, et see on “ülem kõigest mõistusest” ning et selle omamine hoiab “südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses” (Fl 4:7).

Palvetagem: Issand Jumal, taevane Isa, Sina tahad, et kõik inimesed saaksid õndsaks ja jõuaksid tõe tundmisele. Sina kutsud meid püha sõna kaudu oma riiki. Hoia meid ükskõiksuse ja hoolimatuse eest ning aita meid, et võtaksime ilma kahtlemata ja tõrkumata Sinu kutse vastu, elaksime Sinu sõna järgi ning pääseksime taevasesse pidulauda. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

KUI TAHAD PÜSIDA ELU TEEL, TULEB PÖÖRDUDA NÄOGA JUMALA POOLE

Pühapäev – 10. juuni

Keegi ütles: “Issand, ma tahan sulle järgneda, kuid luba mul enne jätta hüvasti nendega, kes mul kodus on!” Aga Jeesus ütles: “Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile!” Lk 9:61,62

Ka kolmas tuli ennast ja oma elu Jeesusele üle andma: “Issand, ma tahan sulle järgneda!” Temalgi oli tingimus. Mitte et ta oleks oma tuleku pikemaks ajaks edasi lükanud. Ka ei olnud tal mingit konkreetset ülesannet või kohustust, mida ta oleks Jeesusele järgnemisest tähtsamaks pidanud. Aga ta esitas ometi tingimuse: Issand, luba et ma vaatan korraks tagasi. Tagasi ei saa aga teisiti vaadata, kui eesseisvalt eesmärgilt pilk ära pöörata. Mida see tähendab? Peetrus võis Jeesuse sõna peale üle paadi serva astuda, ja vesi kandis teda. Kui ta pilgu Jeesuselt ära pööras, hakkas ta vajuma. Kui Peetruse pilk oli suunatud elavale Jumalale, ilmutati temale, kes Jeesus on, ja ta võis tunnistada: sa oled Kristus, elava Jumala Poeg! Aga kui ta Jeesuse vangistamist ja surmamõistmist vaatas inimese pilguga, kinnitas ta vandega, et ta ei tunne Jeesust üldse!

Sõna ütleb sulle, kuhu peavad su silmad vaatama, kuhu peavad olema pööratud su mõtted ja su süda, kellele pühitsetud su teod: ikka ja ainult Jeesusele! Ilma ühegi kõrvalepõiketa, ühegi tagasi-vaatamiseta. Kes paneb käe adra külge ja vaatab tagasi, see ei kõlba Jumala riiki.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kristuse juurde võivad meid tõmmata mitmed asjaolud. Aga Jeesus meenutab, et nii teekonna vältel kui ka teekonna lõpus võime kohata vägagi karmi reaalsust, nii nagu Tema seda koges – sest oli sõnakuulelik oma Isa tahtele. Kuivõrd oleme valmis sellisteks kohtumisteks ning nõudmisteks ning kuivõrd oleme osanud palvetada nende pärast?

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sinul on meelevald kurja üle. Hoia meid, et me ei langeks kurja küüsi ja lase oma armastusel juhtida meie elu. Kuule meid Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

KANNATLIK AHASTUSES

Esmaspäev – 11. juuni

Issand tõi mu välja lagedale, ta päästis minu, sest tal oli minust hea meel. Ps 18:20

Samad sõnad “Minu armas Poeg, kellest on mul hea meel!”, öeldi ka Jeesuse kohta otse tae-vast, lausa kahel korral. Pärast ristimist (Mt 3:17) ja Muutmise mäel (Mt 17:5).

Selle kuulmine õpetab meile, et kui Isal on oma Pojast hea meel, siis on Temal ka kõigist neist hea meel, kes Pojasse usuvad. Siin saab tõeks, see mida inglid Jõulu ööl laulsid, et inimesest saab hea meel olema! (Lk 2:14) Eks meie Issand Jeesus ju ütelnud: “Ära karda, sa pisike karjake, sest teie Isal on hea meel anda teile kuningriik!” (Lk 12:32)

Peame siis meeles: Jeesus Kristus, tõsine Jumal ja tõsine inimene, on meie Lepitaja, et armu leiame Isa ees ja õndsust pärime.

Issand, sinu poole ma hüüdsin ja oma Issandat ma anusin (Ps 31:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala ajastus on ülitäpne. Kas ootad teatud asju, mis võikisd sündida sinu elus? Töö leidmist? Suhte algamist? Kodu saamist? Loe uuesti neid salme ning meenuta enesele, et Jumal omab kontrolli kõikides protsessides, olgu need suured või väikesed.

Palvetagem: Halastaja Isa! Nüüd teame, et meil eestkostja on üleval, kes meie nõdrust tunneb ja meid võib õndsaks teha. Tema pärast heida meie peale armu, kannata meie nõtrusega ja ehi meid oma Vaimuga, et oma hinge õndsust nõuame kartuse ja värinaga.

* * *

 

SEE, MIS SÜNNIB MEIE SEES, SAAB

VAREM VÕI HILJEM NÄHTAVAKS KA VÄLISPIDISELT

Teisipäev – 12. juuni

Nad kuulevad küll Su sõnu, aga nad ei tee nende järgi. Aga kui see täide läheb, vaata, see läheb täide, siis saavad nad teada, et nende keskel on olnud prohvet. Hs 33:32,33

Ka populaarne olles oli Hesekeli ülesandeks endiselt rahvast hoiatada. Nüüd aga oli olukord selles suhtes teine, et küüditatude hulk kasvas kõvasti. Lootusetud inimesed igatsesid lootuse järele. Aga me nägime, milline on prohvetlik lohutus. See ei ole kussutamine, vaid selge üleskutse – võtta oma elu eest isiklikult vastutus. See on sirgjooneline kutse pöörduda ära oma kurjadelt teedelt. Ta ei pakkunud haletsust, vaid andis oma kuulajatele võimaluse leida uus elu osaduses Jumalaga.

Populaarsus on Jumala sulasele tõsine katsumus. Issand Jeesus kogeski suuremaid kiusatusi, siis kui rahvas Teda imetles ja tahtis kuningaks tõsta. Aga nagu Jeesus ütles, olid nad huvitatud ainult tasuta kõhutäiest, mitte sellest mida Ta kuulutas. Ta ütles: “Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, te ei otsi mind mitte sellepärast, et te nägite tunnustähti, vaid et te sõite leiba ja teie kõhud said täis. Ärge nõutage rooga, mis hävib, vaid rooga, mis püsib igaveseks eluks. Seda annab teile Inimese Poeg, sest teda on Jumal Isa pitseriga kinnitanud.” (Jh 6:26,27)

Siin on meile tõsine mõtteaine. Milliste soovide ja ootustega kuulan mina Jumala Sõna.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Südamest voolama hakanud muutunud elu väljendub isetu-tes tegudes ning ligimese eest hoolitsemises.

Palvetagem: Ma tahaksin meelsasti olla tugev, Issand, ja ometi olen ma tihti nii nõrk. Mul on suured eesmärgid, aga ma ei suuda neid ikka ja jälle ellu viia. Ma tahaksin oma kaasinimesi abivalmilt kohelda, aga mõtlen siiski ainult enda peale. Issand, halasta! Karl-Heinz Ronecker

* * *

 

TUNNISTAJATEL ON PÜHA MÕJU MEIE USUELULE

Kolmapäev – 13. juuni

Meie, kelle ümber on nii suur pilv tunnistajaid, pangem maha kõik koormav ja patt, mis hõlp-sasti takerdab meid, ja jookskem püsivusega meile määratud võidujooksu! Hb 12:1

Heebrea kirja 12. peatükk on täis praktilisi nõuandeid neile, kes tahavad usuelus edasi jõuda. Selles räägitakse mitmesugustest abinõudest pühitsuse teel. Esimene neist on tunnistajate hulk, kelle olemasolu virgutab meid maha panema koorma ja patu.

Tunnistajate hulka kuuluvad kahtlemata need pühad mehed ja naised, kellest räägitakse Heebrea kirja 11. peatükis. See nimekiri on lõpetamata ja iga uskliku kohus on hoolt kanda selle eest, et ta võiks ka ise olla kord pühade inimeste nimekirjas.

On koormaid, mida ei saa nimetada patuks, kuid mis siiski takistavad meil edasi liikumist. Meie elus võib olla nii mõndagi, mis iseenesest pole halb, kuid mis võib siiski osutada takistuseks pühaduse teel. On harjumusi, huvisid ja asju, mille kohta üks ütleb, et see on lubatud, teine aga, et keelatud. Mõnele võib sama asi või olukord, mis teisele ei valmista mingit raskust, tõepoolest kiusatuseks olla. Heebria kiri käsib meil edasi pürgida. Kõik, mis takistab meil pühadust saavutada, tuleb ära anda.

Usklikul on kaks loomust. Vana loomus võib muutuda liiga esiletükkivaks. Paulus nimetab niisuguseid usklikke lihalikeks. Vana loomuse kaal tuleb vähendada palve ja vaimuliku tööga. See nõuab tahtekindlat pingutust, aga on siiski võimalik. Nii on pühadusel ka oma negatiivne külg. Vaja on maha panna koorem ja patt. Seda tuleb teha otsustavalt ja järjekindlalt.

Heebrea kirja 12. peatükk avab meile praktilise pühitsuse tee. Autor asetab meid võidujooksu areenile, mida ümbritseb tunnistajate hulk. Need pühad mehed ja naised, kes on enne meid patu võitnud, huvituvad nüüd meie võitluskäigust. Nende taevane pilk virgutab. Nende võit kinnitab meie usku ja suurendab meie võidutahet. Nende eeskuju õpetab meid. Nad saavutasid pühitsuse, aga enne pidid nad minema loobumise teed. Nad ei loobunud mitte ainult patust, vaid ka oma õigusest ja isegi oma elust. Aga just seetõttu saavutasid nad võidu, mille mõju ulatub ka meie aega. Astugem siis julgelt pühaduse teele!

Pange siis maha kogu kurjus ja kogu kavalus ja silmakirjatsemine, kadetsemine ja mis tahes keelepeks! (1Pt 2:1) Ärgu siis valitsegu patt kuningana teie surelikus ihus, nii et te tema himudele oleksite kuulekad. (Rm 6:12) Teil tuleb jätta oma endise eluviisi poolest vana loomus, kes laostub petlike himude käes. (Ef 4:22) Nüüd aga jätke teiegi maha see kõik: viha, raev, kurjus, teotamine, siivutud sõnad oma suust. (Kl 3:8)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tee nimekiri neist, keda paneksid oma elu usuplakatile. Täna Jumalat igaühe eest ning selle mõju eest, mis neil on olnud sinu elus.

Palvetagem: Issand, meie pärast on Sind löödud. Sinu häbistatud keha kuju näitab, milline on meie oma hinge olukord, mis oli algselt loodud Jumala järgi. Jörg Zink

* * *

  

MANITSUS PALVETAJALE

Neljapäev – 14. juuni

Leinapäev

Täna, kui te kuulete Ta häält, ärge tehke kõvaks oma südant. Ps 95:7,8

Tänane päev on Jumala armu päev. Tema ootab meilt tähelepanu selle kohta, mida Tema pakub täna. See mõte läbib Piiblit. Siis kui Jumal ütleb “täna”, ei tohi me Talle vastu vaieldes öelda – “homme”. Tema teab meist paremini, millal õige aeg on. See kehtib eriti pöördumise kohta.

Inimene saab vaevalt midagi teha oma südame tundlikkuse suurendamiseks. Küll võib ta aga oma südame kõvaks teha. Selle ohu ees seisab igaüks, kes kuuleb Jumala tahtmist. Võime oma hinge sulgeda, Jumala tahtmise oma mõtetest välja heita ja järele jääb kõva süda.

Uskmatul südamel ei ole hingamist. Ei manna taevast ega vesi kaljust suutnud Iisraeli rahuldada. Need, kes elasid uskmatu meelega tõotatud maal, neid ei suutnud rahuldada seegi koht, mis andis piima ja mett. Niikaua, kui me südamesse jääb vastupanu Jumalale, ei suuda meid rahuldada ükski õnnistus ega ime.

Seepärast on nõnda, nagu Püha Vaim ütleb: “Täna, kui teie tema häält kuulete, (Hb 3:7) siis ta määrab jälle ühe päeva tänaseks päevaks, kui ta nii pika aja pärast Taaveti kaudu ütles, nõnda nagu varem on öeldud: “Täna, kui te kuulete tema häält, ärge tehke oma südant kõvaks!”” (Hb 4:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kiida täna Jumalat kõige selle eest, mis jääb sulle mõistetamatuks, saladuslikuks ning isegi selle eest, mida sa ei oska hoomata. Ta on nii palju suurem ja väärt kogu meie kiitust!

Palvetagem: Helde Õnnistegija! Ärata meid ülesse, et me oma hinge õnnistust taga nõuaksi-me ja oma meeleparandust ei jätaks homse peale. Aita liha suretada ja himud ristilüüa, mis hinge vastu võitlevad. Kaota meis kõik kõrkus, mis meie südant Su püha Sõna vastu kõvaks teeb ja anna meile alandliku meelt. Tänu Sulle, et Sa oma Sõna läbi meid ikka veel kutsud.

* * *

 

NII SUUR PÄÄSTE

Reede – 15. juuni

Issand, heldele Sa osutad heldust, laitmatu mehe vastu Sa oled laitmatu. Puhta vastu Sa oled puhas ja kõvera vastu Sa osutud keeruliseks. Ps 18:26,27

Siin rõõmustab Taavet, et Issand päästis ta vaenlaste käest. Psalm 18. kajastub Taaveti elu, kui ta oli tagaaetav, ülekohtuselt süüdistatav. Ta oli tõesti mees Jumala südame järgi. Oma sõna pärast ja oma südame järgi oled sa talitanud, kõiki neid suuri asju oma sulasele teatavaks tehes. (2Sm 7:21)

Siin on ka midagi neile, kelle jaoks Jumala tundub väga keeruline ja mõistatuslik. Neil tasub vaadata peeglisse ja mõelda, kas ei vaata sealt vastu ebasiirus ja ebapuhtus, mida kantakse üle ka oma arusaamadele Jumalast.

Me ei tohi kahelda Jumala armastuses ja armus. Kui Jumal on midagi ette võtnud, viib Ta selle ka lõpule. Meid tahab Ta Kristuses teha laitmatuks ja puhtaks, ja siis võime rõõmuga ühineda ka Taaveti tänase tõdemusega.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sageli küsitakse, miks Jumala juurde tulekuks on esmalt vaja uskuda, nagu Hb 11:6 nõuab. Vastus on lihtne: uskmatuse tõttu eemaldus inimene Jumalast, tagasitulekuks on vaja esmalt uskuda.

Palvetagem: Nüüd Sulle, Sina Isa taevas, toon mina tänu südamest, et ihu, hinge siin maailmas Sa oled kaitsnud kurja eest. Kõik, mis mul tarvis, toimetad, ja mis mul vaja, valmistad. Johann Wenzer

* * *

   

DISTSIPLINEERIMISE VAJADUS

Laupäev – 16. juuni

Võtke siis eeskujuks Teda, kes on kannatanud niisugust patuste vaenu enese vastu, et te ei väsiks ega teie hing ei nõrkeks. Hb 12:3

Lugejaid õhutatakse hoolega vaagima Kristuse kannatlikkust, kui nad oma raskuste üle järele mõtlevad. Meil tuleb arvesse võtta kõiki vaenulikkuse aspekte, mida Kristus pidi enda vastu taluma, enne kui saame Temast tervikliku pildi. Nii nagu ka eelnevas salmis, kus juhitakse lugejate pilk enestelt Kristusele. Vaadakem üles Jeesusele, usu alustajale ja täidesaatjale, kes häbist hoolimata kannatas risti temale seatud rõõmu asemel ja on nüüd istunud Jumala trooni paremale käele. (Hb 12:2) Kristuse poolt tehtu omab jäävat väärtust.

Tähelepanu koondamisel Jeesusele oli kindel eesmärk: et te ei väsiks ega teie hing ei nõrkeks. Autor teadis, et inimestel on oht julgust kaotada – mitte ühe hetkega, vaid pikema perioodi jooksul, koos järkjärgulise otsusekindluse kahanemisega. Seda kalduvust peab tasakaalustama üha süvenev tähelepanu Jeesusele endale.

Ja Siimeon õnnistas neid ja ütles Maarjale, tema emale: Vaata, see laps on seatud languseks ja tõusuks paljudele Iisraelis ja tähiseks, mille vastu räägitakse. (Lk 2:34) Aga me peame õigeks sinu enda käest kuulda, mida sa mõtled, sest sellest lahkusust on meil teada, et selle vastu räägitakse kõikjal. (Ap 28:22) Ärgem tüdigem head tehes, küll me omal ajal ka lõikame, kui me enne ära ei nõrke! (Gl 6:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Seisata Jumala ees ning küsi: kas on kedagi kes praegu võitleb raskustega, keda sina võiksid külastada või julgustada täna vastu pidama?

Palvetagem: Armas Jumal, aita mul palun seista täna kindlana Sinu jõus, ükskõik mida see päev ka toob.

* * *

 

Kasutatud allikad
  • Cuthrie, Donald (2006) Kiri heebrealastele. Tallinn: Logos, lk 248
  • Lampson, Peeter (1903) Hommiku- ja õhtu- “roaohver” : Esimene jagu. Tartu, lk 77
  • Oras, Urmas. Armastus ja südamevalu. – Eesti Kirik (01.06.2016): http://www.eestikirik.ee/armastus-ja-sudamevalu/
  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Välja sügavast veest (Ps 18:1-51); Populaarsuse kiusatused (Hs 33). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Salumaa, Elmar. (2001) Matteuse rõõmusõnum. Tallinn: Logos, lk 343-345
  • Soom, Kaido. Kutse Jumala riiki. – Eesti Kirik (10.06.2015): http://www.eestikirik.ee/kutse-jumala-riiki-5/
  • Soosaar, Albert (1996) Usk – lootus – armastus. [postill] Tallinn: Logos, lk 108-109
  • Tärk, Osvald (1997) Julgus elada ja surra. [postill] Tallinn: Logos, lk 134,138-139
  • Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 392-393

 

Koostas Indrek Lundava.
Juuni 2018