Päeva Sõnum nr 105. 30. september – 6. oktoober 2018

SUURIM KÄSK

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

Päeva Sõnum Nr 105. 40. nädal. III aastakäik

30. september – 6. oktoober 2018

19. pühapäev pärast nelipüha

Kord küsiti Jeesuselt, milline on suurim käsk. Jeesus vastas: “Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega! See ongi suurim ja esimene käsk. Teine on selle sarnane: armasta oma ligimest nagu iseennast!” Neis kahes käsus on võetud kokku kristlasena elamise reeglistik, sest armastus on jõud, mis aitab inimesel teha elus õigeid vali-kuid.

Kui inimene armastab Jumalat, siis ta ka peab kinni kolmest esimesest käsust. Jumalat armas-tav inimene ei teeni ebajumalaid ega nimeta Issanda nime ilmaasjata ning läheb pühapäeval ka pü-hakotta. Samuti püüab ligimest armastav inimene elada oma elu nõnda, et ta ei tee teisele inimesele paha, vaid püüab teha talle head. Kui muud käsud keelavad mingi tegevuse, mis põhjustab maail-mas halba, siis armastuse kaksikkäsk paneb inimese mõtlema selle üle, kuidas ta peaks elama oma elu õigesti.

Armastus kutsub meid muutma oma suhtumist nii Jumalasse kui ligimesse. Armastus kutsub teenima Jumalat ja aitama lähedasi. Armastus leiab õige tee, kuidas osutada nii Jumalale kui ligi-mestele oma suurimat tunnet.

Armastus inimese südames on Jumala kingitus. Me võime vastu võtta Jumala armastuse oma ellu ja seejärel armastame ka Jumalat vastuarmastusega ning osutame temale oma tänulikkust. Ning saades Jumalalt armastuse, suudame seda jagada ka oma ligimestele. (Soom 2016)

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda. 1Jh 4:21

Armastusest on räägitud väga palju ja räägitakse edasi, sest ilmselt pole seda kunagi liiga pal-ju ega iialgi piisavalt. Inimene räägib ikka sellest, mis on talle kõige tähtsam ja millest ta kõige enam puudust tunneb. Ilmselt on siis armastusel nii kõikehõlmav koht meie elus, et sellest ei saada mööda isegi siis, kui seda soovitakse.

Seepärast on armastus oluline kõigis kultuurides ja usundites, kuid eriti keskseks ja mõjukaks tõuseb see Jeesuse kuulutuses. See nn armastuse topeltkäsk on iseloomulik kogu Jeesuse sõnumile. Keegi ei suuda armastada tõsiselt Jumalat, kui ta ei armasta endale lähimat ehk ligimest, kuid ka keegi ei suuda tõsiselt armastada ligimest, kui ta ei armasta kõigile ühist Loojat ehk Jumalat.

Tänapäeval on armastuskäsust vahel nii aru saadud, nagu võiks selle nimel kummutada kõik muud käsud. “Eetilistes küsimustes mängitakse seetõttu sageli ligimesearmastuse käsk välja teiste käskude vastu. Teisisõnu: kõik, mida tehakse armastusest, on lubatud. Sest armastus on ju ülim käsk. Ja vastupidi: kõik, mis näib mulle armastuseta, ei ole kindlasti Jumala tahe,” selgitab Guido Baltes. “Kes küsimust ülima käsu kohta nii tõlgendab, see on Jeesust ja juudi õpetajaid põhjalikult valesti mõistnud.” Ülim ehk suurim käsk on Jumala seaduse kokkuvõte (mis sisaldab kõik muud käsud), mitte reduktsioon miinimumile (mis välistab teised Jumala käsud).

Siinkohal tõuseb Jeesuse kuulutuses esile veel üks element, mis eristab teda eelkäijaist. Vanas Testamendis on öeldud: “Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hin-gest ja kõigest oma väest!” (5Ms 6:5). Jeesus täiendab seda lauset: “Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamest ja kogu oma hingest ja KOGU OMA MÕISTUSEST ja kogu oma väest!” Ar-mastus ei ole ainult tunde asi (kogu südamest ja hingest) ega tahte asi (kogu oma väest), vaid ka mõistuse asi! Seda on põhjust esile tõsta, sest tundub, et inimesed just mõistust on valmis armastuse puhul kõige rohkem kaotama – ja seda veel ülistavad, et see olevatki õige armastus, kui kaob mõis-tus.

Ei, armastus on elu lõputu hoidmine, mis oma kõikehõlmavuses ei välista midagi, vaid pigem sisaldab kõike. Ka mõistust! Sellest, mis mulle tundub armas, ei tohi teha armastuse kui sellise mõõdupuud. Inimene võib “armastust” järgides komistada iseendasse – samamoodi kui võib juhtuda üksnes mõistust järgides. Nii nagu meie mõistus on inimlikult piiratud, on ka meie armastus inimli-kult piiratud. Oma piiratust suurendame seeläbi, kui ühte või teist komponenti hoopis kõrvale jäta-me. Jumala- ja ligimesearmastus kuuluvad Jeesuse kuulutuses pühakirja tuumana kõige laiemas tä-henduses kokku.

Seega kui tahame, et meil armastuses õnnestuks, säilitagem mõistus! Mõistuse kasutamine ju-ba ainuüksi õpetab vaatama peale iseenda ka ligimese peale. See on ju elementaarne, et me ei ela üksi maailmas, mistõttu peame arvestama teistega. Ligimeses hinge ja südamega venna nägemine suunab aga pilku Jumala poole, keda tõelise armastuse Issandana on meile avanud, õpetanud ja il-mutanud Jeesus Kristus. (Hiob 2017)

Jeesus vastas talle: “Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hin-gega ja kogu oma mõistusega! Armasta oma ligimest nagu iseennast! (Mt 22:37,39) Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist!” (Jh 13:34) Jah, see ongi sõnum, mida te olete kuulnud algusest peale, et me peame üksteist armastama. (1Jh 3:11)

Palvetagem: Armas taevane Isa, Sina oled meile andnud käsud oma armastuse märgiks. Ilma Sinu abita me ei suuda siiski järgida Sinu tahet ja täita Sinu armastuse käsku. Saada Püha Vaim meid juhtima, et armastaksime Sind üle kõige ja leiaksime armastuses tee ligimese juurde. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

ELUSEADUS

Pühapäev – 30. september

Jeesus ütles: “Sellest tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid, kui te üksteist armastate.” Jh 13:35

Iseenesest pole selles midagi uut: seda, et ligimest tuleb armastada nagu iseennast ja Jumalat üle kõige, teati juba Kristuse-eelsel ajal. Jeesus rõhutas armastuse vastastikusust: ligimesearmastust peab ületama vennaarmastus. “Uue käsusõna ma annan teile, et te üksteist peate armastama, nõnda nagu mina teid olen armastanud; et teiegi üksteist armastaksite! Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!” (Jh 13:34,35;1968)

Kristlikult vennameelelt on õpitud ka ilmalikus elus. Olen kuulnud pulmade isamehi ütlemas, et kahekesi kantud koorem on poole kergem koorem ja üheskoos kantud rõõm poole suurem rõõm. Õige! Mõnes mõttes on armastuseasjad meile vägagi selged. Kes ei teaks, et teistest hoolimine ja abistamine peaksid olema kõikjal eesmärgiks? Samuti aga teame, et need kõikjal sugugi ei ole saa-nud tõeluseks.

Küsimus on pigem Kristuse käsuga seoses: kas armastust saab käskida? Kas armastusest saab teha mingit seadust, milleks kohustada? Kas meie spontaansed emotsioonid on ikkagi sellised, mida saab suunata? Paraku ei ole emotsioon veel kogu armastus – pigem on see õieks millegi palju süga-vama kohal. Armastuse juur on nähtamatu, nii nagu taime juur maa all. Tüvi ehk vars võib olla üsna igapäevane – kuid ainult igapäevaelus püsiv kannab! Tundeid ei saa otseselt käskida, küll aga kaud-selt.

Nii saab ka armastust käskida – teha meile seaduseks ja kohustuseks, et hoolime ning aitame oma ligimest. Mis ülesanne üldse on käskimisel? See näitab, et meil on midagi veel puudu või puudulikult – ja tahab meid panna õiges suunas liikuma. Vahel õhutab meid tegutsema sügav tunne, teinekord kasvab tunne välja tegudest. Kuid me saame alati head tahta ning teha selle endale lausa eluseaduseks. (Hiob 2016)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal on andnud meile selle maailma ja elu, on andnud mõistuse ja südametunnistuse, et seaksime oma kodu, oma rahva ja riigi asjad paremasse korda. Aga me suudame seda ainult siis, kui saame ise korda. Jaan Kiivit jun

Palvetagem: Jeesus, aita mul Sind taas tunda ning olla Sulle abiks kõigi oma vendade juures, kes koos minuga palverännakul viibivad; sest oleks võlts Sinu kuju ees nutta, kui ma Sind, Elavat, ei järgiks inimkonna teel. Michel Quoist

* * *

 

JUMALA KÄSKUDE JALGRADA

Esmaspäev – 1. oktoober

Anna mulle arusaamist panna tähele Su Seadust ja seda pidada kõigest südamest! Ps 119:34

Me ei tunne Jumala Sõna kunagi nii hästi, et ei vajaks enam õppimist. Eriti, mis puudutab sel-le ellu rakendamist ehk Tema käskude jalgrajal käimist. Jeesus ütles: “Võidelge, et minna sisse kit-sast uksest, sest paljud, ma ütlen teile, püüavad minna, aga ei suuda!” (Lk 13:24)

Niisiis ei ole lauliku palve, “Lase mind käia sinu käskude jalgrajal” (Ps 119:35) sugugi liigne.(PKK)

Sina andsid neile oma hea Vaimu, et neid targaks teha, oma mannat sa ei keelanud nende suu-dele ja andsid neile vett, kui neil oli janu. (Ne 9:20)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui Jumal tahab midagi selles maailmas ilmutada, edasi anda, siis selleks kasutab Tema teid. Olge siis kasutatavad Tema käes, austage Issandat ja jagage Jumala headust! Joel Luhamets

Palvetagem: Sa taeva anni jagaja, meid eluteele juhata ja päästa eksitusest! Ei siis me usust tagane, vaid ustavalt Sind järgime ka vaevas, viletsuses. Jõua, nõua enesele, kes Su poole palveta-vad, lapse õigust ihaldavad! Michael Schirmer

* * *

 

JUMALA SÕNA JÄRGI ELAMINE

Teisipäev – 2. oktoober

“Päeva Sõnum’i” teine aastapäev

Õndsad on need, kelle elutee on laitmatu, kes käivad Issanda Seaduse järgi! Ps 119:1

Laul algab õndsaks kuulutamisega. Tõelises õnnelikus olukorras on inimene, kes otsib oma elus igas olukorras Jumala tahet. Sellest õnnest räägiti juba laulude raamatu alguses, esimeses lau-lus.

Kohe alguses rõhutakse, et õndsad on need kes käivad oma elus Jumala tahte järgi. Käimine tähendab tegeliku elu, mitte teoreetilist heakskiitmist ja õigekspidamist. Küsimus on, kas usutun-nistus läheb kokku tegeliku eluga. Just tegelikkuses Jumala Sõna järgi elamine on olnud usurahva nõrk koht alati ja on ka meie puhul. (PKK)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Õndsad on, kel puhas süda! Isa käed neid hoiavad: kui ka tuleb elus häda, siis nad abi leiavad; kui nad usus kindlaks jäävad, Tema vaimus võitlevad, Jumalat nad ikka näevad, Tema väes kord võidavad. Georg Kiviste

Palvetagem: Püha Jumal, tee minus oma tööd, nii et Sina oled minu elu. Ümbritse mind, nii et Sina oled minu maailm. Täida mind nii täielikult, et saaksin ise väikeseks ja vaid Sina oled suur. Jörg Zink

* * *

 

USKUDA JA TUNNISTADA

Kolmapäev – 3. oktoober

Kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja oma südames usud, et Jumal on Ta üles äratanud surnuist, siis sind päästetakse, sest südamega usutakse õiguseks, suuga aga tunnistatakse päästeks. Rm 10:9,10

Jeesus Kristus on usu alustaja ja täidesaatja (Hb 12:2). Meie usk ei ole meie enda tegu. Mis-moodi usuni jõutakse, ka see ei ole meie teha. Nagu jõed saavad alguse allikast, saab inimese usk alguse ühest allikast – Jumalast – ja tärkab inimese südames.

Paulus räägib südames oleva usu kõrval selle suuga tunnistamisest. Jumalateenistusel tunnis-tame usku apostelliku usutunnistuse sõnadega. See on ühine tunnistusosadus kõigi maailma krist-lastega.

Teine asi on oma usku tunnistada väljaspool kirikumüüre ja kogudust – oma igapäevaelus, seal, kus usu tunnistamine ei näi olevat loomulik eneseväljendus.

Mismoodi reageeritakse sellele, kui me inimestega vesteldes tunnistame, et Kristus on meie Issand? Võib juhtuda, et seda ei võeta tõsiselt – see pole aktuaalne teema. Maailma silmis on see pigem veidi piinlik teema. Viisakamad püüavad tunnistuse lihtsalt tähelepanuta jätta, vähem viisa-kad kasutavad võimalust oma vaimukust näidata.

Trenditeadlikumad kuulutavad küll oma religioossust, kuid sinna juurde käib tingimata klau-sel: usk on isiklik asi. Mul on minu eriline jumal (peab ju olema eriline, sest mina ise olen nii erili-ne!), meil on oma eriline suhe ja teistel pole sellega asja. Individuaalsus on tänapäeva võlusõna. Ainuke häda individuaalse jumalaga on see, et neid koguneb siia maailma kuidagi palju ja pahatihti on nad liiga järeleandlikud.

Lihtsam on tunnistada neile ja usust rääkida nendega, kes kannavad endas ühist usku Kristu-sesse või on pühendunud tõe otsimisele muul moel. See on loomulik ja kinnitab meid. Aga kuidas siis usku tunnistada nende keskel, kes ei pea ennast usuga kuidagi seotud olevaiks, kes ei saa ega tahagi usust aru saada? Mida siis teha, kuidas siiski usku Kristusesse kuulutada? Kuidas täita Issan-da käsku “Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule!” (Mk 16:15).

Palju sõltub inimestest, kelle suhtumine, kogemused ja teadmised on erinevad. Täita Issanda käsku ei õnnestu üksnes ja alati sõnadega. Sõnu on ju kergem teha kui tegusid. Lihtne on ilusaid sõ-nu puistata, kuid oma elu ja tegudega tunnistust anda Kristusest ja kuulutada evangeeliumi on hoo-pis teine asi. Palju raskem on armastada teist inimest kui sellest rääkida. Evangeeliumi kuulutamine sõnades saab teoks siis, kui see sõna saab kuulutaja enda jaoks teoks.

Sõna saab kuulutaja enda jaoks teoks siis, kui tal on isiklik suhe Issanda Jeesuse Kristusega. (Olesk 2004)

Igaüht nüüd, kes mind tunnistab inimeste ees, teda tunnistan ka mina oma Isa ees, kes on tae-vas. (Mt 10:32)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Uskliku inimese silmadel, Pühast Vaimust selginenud sil-madel on eriline võime. Nad näevad Jumala tõotusi ja nõnda, et tulevik muutub olevikuks. Albert Soosaar

Palvetagem: Kes mul isandaks võiks saada nagu Jeesus, kuna Ta mind on surmast lunastada võtnud oma verega? Kes mu eest on elu andnud, – ei Tast lahku iialgi. Talle hing on truudust van-dund, truudust kuni surmani! Carl Johann Philipp Spitta

* * *

 

ARMU LÄBI ON MEIE VEAD PIGEM JALATOED KUI KOMISTUSKIVID

Neljapäev – 4. oktoober

Imelised on Sinu tunnistused, sellepärast hoiab neid minu hing. Ps 119:129

Piibel ei too esile inimeste vigu ainult selleks, et meid hoiatada, vaid ka selleks, et ilmutada, kuidas me võime oma vead andeks saada ja neist kõrgemale tõusta. Piibel paljastab tõe, et Jumal ei pigista me patu ees silmi kinni. Kristuse rist on tunnistajaks hinnale, mille Jumal maksis, et meile andeks anda enne ja pärast seda, kui meist said usklikud.

Jumala Sõna järgi elamisel on ka vägi – vägi kaitsta meid vigade tegemise eest, mis haavavad Jumalat ning teevad haiget meile endile ja teistele. Laul 119 on pühendatud Jumalale tänuks Seadu-se eest. Laulik oli tänulik. Kui palju tänulikumad peaksime olema meie, kes teame ülejäänud lugu, Kristuse lugu? (Hawkins 2010)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Selle maailma arukad taipavad, et Jumal on igavene elu ja tõde, mida saab ära tunda. Aga Jumala Sõna, kes on tõde ja elu Isa juures, tegi endast tee, kuna ta võttis endale inimese loomuse. Kõnni seda teed, vaadeldes Tema alandlikkust, ja sa jõuad Jumalani välja. Augustinus

Palvetagem: Me kiidame Sind selle eest, et Sa oled usaldanud meile ülesande kuulutada Sinu riiki neile, kes Sind veel ei tunne, Sa ainus tõeline Jumal. Ärata meie hulgast mehi ja naisi, kes taha-vad Sinu tunnistajad olla kuni maailma otsani ja on julged ning võimelised Sinu suurt tööd edasi viima. Samuel Stadener

* * *

 

OTSUS ELADA ÕIGESTI

Reede – 5. oktoober

Oh, et mu elutee oleks kindel, et ma peaksin Su määrusi. Siis ma ei jää häbisse, pannes tähele kõiki Su käske. Ps 119:5,6

Kes ei tahaks, et tema elutee oleks kindel. Aga ilusatest soovidest on üksi vähe, midagi on tar-vis ka ettevõtta. Inimese elu on alati selline, millisena ta otsustab seda elada. Kui otsustakse, et ei taheta Jumala asjadega lähemalt tegemist teha, siis nii ongi ja seda ei saa muuta mitte keegi teine, isegi mitte Jumal. Siin on vastupidine otsus: “Ma tahan teha seda, mis ma tean olevat õige.” Seni kui inimene midagi ei otsusta, miski ka ei muutu ja kõik läheb “vana rada”.

Kas me tahame elada sellist elu, nagu me praegu elame? Kui ei, siis võtta midagi ette. Loomu-likult on oma otsusest vähe. Selle teostumiseks on tingimatult tarvis Jumala abi. Sellepärast ongi siin ka palve: “Ära hülga mind päriselt” (Ps 119:8). (PKK)

Nad mõlemad olid õiged Jumala silmis, elades laitmatult kõigi Issanda käskude ja nõudmiste järgi. (Lk 1:6) Ja sellest me tunneme ära, et oleme teda mõistnud, kui me peame tema käske. (1Jh 2:3) Ja kõigile, kes seda juhtnööri mööda käivad, neile olgu rahu ja halastus, ja ka Jumala Iisrae-lile! (Gl 6:16)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tõeline vabadus on see, kui me vabatahtlikult ja rõõmsa meelega, mõtlemata karistusele või tasule, teeme seda, mida käsib seadus. Martin Luther

Palvetagem: Issand, õnnista minu kõrvu, et need võiksid tabada Sinu häält; et need oleksid vastuvõtlikud hädasolijate häälele; et need oleksid suletud lärmile ja lobale; et need ebamugavana tunduvat tähelepanuta ei jätaks. Sabine Naegeli

* * *

 

USU ÕIGUSE TÕESTUS

Laupäev – 6. oktoober

Seesama Issand on kõikide Issand, rikas kõikide heaks, kes Teda appi hüüavad. Sest igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse. Rm 10:12,13

Aamos tõestas juba vanasti, et Jumal karistab kõiki rahvaste pattude eest (Am 1 ja 2), nüüd tõestab Paulus, et Jumal päästab oma armust kõik, kes Teda appi hüüavad. Meetod, mis kõlbab ühe patuse päästmiseks, sobib ka teise päästmiseks, sest “kõik on pattu teinud” (Rm 3:23). Päästerõngas kõlbab igale uppujale, sõltumata tema rahvusest. On olemas vaid üks Jumal, üks ohver pattude eest ja üks pääsetee – usutee. Teist võimalust lihtsalt ei ole ja pole ka vaja.

Päästetud elavad Jumala armu rikkusest, mida nad võtavad vastu usu palve kaudu. See ongi lapseseisund. Lapsel endal ei ole midagi, aga Isal on kõik ja sellepärast on ka lapsel kõik. Tal tarvit-seb vaid paluda. Kõik need päästetakse, kelle vaesus on muutunud palveks ja kelle enda jõetus on pannud nad uskuma Jumalasse Jeesuse Kristuse läbi.

Kui selle ainsa pääsetee usus vastu võtame, muutub Jeesus meile Issandaks. Ta muutub meie mõtete ja tunnete, soovide ja ideaalide käskijaks. Ta on Issand elu ja surma üle. Uskumise ja allumi-se momendist alates on Jeesus meie Päästja, õpetaja, nõuandja ja valitseja. Meie kohus on Teda usaldada, armastada ja austada. (Tärk 2002:399,401)

Peetrus ütles: Tõepoolest, nüüd ma mõistan, et Jumal ei ole erapoolik (Ap 10:34). Kas Jumal on üksnes juutide Jumal? Eks ta ole ka paganate Jumal? Jah, ta on ka paganate Jumal! (Rm 3:29) Ja sünnib, et igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, pääseb. Sest Siioni mäel ja Jeruusalemmas on pääste, nii nagu Issand on öelnud; ja pääsenute hulgas on need, keda Issand kutsub (Jl 3:5; vt Ap 2:21).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Rikkaks saada. Kas ka sina unistad sellest? Aga ainult üks rikkus suudab sind väliseltki ilusaks muuta, sisemine rikkus, kui sa oled rikas Jumalas. Otsi, kuidas rikkaks saada. Kes otsib, see leiab. Eenok Haamer

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus! Anna armu, et me võiksime olla nende hulgas, kes käivad oma eluteed Sinu jälgedes! Halasta meie peale ja võta meid omade hulka! Toomas Paul

* * *

 

Kasutatud allikad
  • Hawkins, Raymond N. 2010. Vead Piiblis. – Päevasõna 27.06.2010 : https://www.paevasona.ee/2010/07/27
  • Hiob, Arne 2016. Nädala mõte. 20.06.2016. EELK Tallinna Jaani kogudus: http://www.tallinnajaani.ee/vaimuelu/n%C3%A4dala-m%C3%B5te/95-n%C3%A4dala-m%C3%B5te-20-%E2%80%9326-06-2016.html
  • Hiob, Arne 2017. Nädala mõte. 16.10.2017. EELK Tallinna Jaani kogudus: http://www.tallinnajaani.ee/vaimuelu/n%C3%A4dala-m%C3%B5te/300-n%C3%A4dala-m%C3%B5te-16-10-2017.html
  • Olesk, Argo 2004. Uskuda ja tunnistada. – Eesti Kirik 29.09.2004: http://www.eestikirik.ee/uskuda-ja-tunnistada/
  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni” (PKK): Jumala sõna toob elu (Ps 118:19-119:48). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Soom, Kaido 2016. Suurim käsk. – Eesti Kirik 21.09.2016: http://www.eestikirik.ee/suurim-kask-6/
  • Tärk, Osvald (2002) Rooma kirja seletus. Tallinn: Logos

 

Koostas Indrek Lundava.
September 2018