Päeva Sõnum. 36 nädal: 2. – 9. september 2017

Päeva Sõnumi logo

JEESUS – MEIE AITAJA

13. pühapäev pärast nelipüha

Inimene on kutsutud ülistama Jumala nime. Patt takistab meid seda tegemast, kuid Jeesus võib anda meile avatud silmad, kuulvad kõrvad ja Jumala tegusid ülistava keele. Jeesuse teod annavad tunnistust Tema armastusest ja väest aidata hädas olevaid inimesi.

Meelespeetav kirjakoht: Rudjutud pilliroogu ei murra Ta katki ja hõõguvat tahti ei kustuta Ta ära. Js 42:3

Jeesus otsis üksildasi paiku, keelas paljustki enneaegselt kõnelda, ütles, et on tasane ja südamelt alandlik, ning astus avalikule areenile, kus ta risti löödi, alles siis, kui oli õige aeg.

Jeesus algas vaikuses ja teda vaikitakse maha. Vaikselt ta tegutseb praegugi taevas ja maa peal. Me ei saa lahti Jumalast. Meie sisemine meel on endiselt tema käes. Nii nagu Jumal oskab kurjagi kasutada heal eesmärgil, mõistab Jeesus ära kasutada enda mahavaikimist. On öeldud, et alles siis, kui meie sisemuses vaikseks jääb, hakkame kuulma Jumala häält. Alles siis, kui tühjus meile ähvardavalt vastu haigutab, hakkame otsima Jumalat ja võime teda leida. Sest kui me endast tühjaks saame, saab meisse tulla Jumal, kes Jeesuse sõnul on Vaim (Jh 4:24).

Jumal ei kustuta meie usu kuitahes väikest jääki, vaid üritab seda kasvatada – vahel taas vaikuses, meile esialgu teadmatult. Rudjutud pilliroogu ei murra ta katki ja hõõguvat tahti ei kustuta ta ära, ta levitab ustavalt õigust, ütleb prohvet.

Seejärel ta ütles Toomale: “Pane oma sõrm siia ja vaata minu käsi ning pane oma käsi ja pista mu külje sisse ning ära ole uskmatu, vaid usklik!” (Jh 20:27) Kes tõi välja vankrid ja hobused,
väe ja vägevad mehed; need lamavad üheskoos ega tõuse enam, nad on vaibunud, kustunud otsekui taht. (Js 43:17)

* * *

 

ÄRATUNDMINE VILJAST

Pühapäev – 3. september

Jeesus ütleb: “Kui puu on hea, siis on ta viligi hea, või kui puu on halb, siis on ta viligi halb; sest puud tuntakse tema viljast.” Mt 12:33

Kreeka keeles kasutakse sõna “hea” kohta kaht eri väljendit. Puu puhul tähendab see tervet, ilma haiguste ja vigadeta puud, vilja puhul maitset ja nägusust. Just viljas saab puu headus meile kogetavaks, me võime seda näha ja maitsta.

Vilja omadust ei määra aga ta välimus. “Ega viinamarju nopita kibuvitstest või viigimarju ohakatest?” (Mt 7:16) Kibuvitsad ja ohakad kasvavad igal pool suure eduga. Nende edukus ja sitkus ei määra nende headust. Teatakse rääkida, et osa kibuvitsamarju on üsna sarnased teatud sorti viinamarjadega ja ohakate õienupud sarnanevad viigimarjadega. Niisugused sarnasused ei tee neid veel viljapuudeks ja marjapõõsasteks. “Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle.” (Mt 7:19)

Jeesus võrdleb ennast viinapuuga ja viigipuud on võrreldud Piiblis korduvalt Jumala rahvaga. On palju häid puuvilju, kuid viinamarju ei ole neil korda läinud ületada. Ka seda headust, mis hoovab Kristusest tema järelkäijate kaudu, ei ole veel ükski moraal ületanud. “Aga Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus, enesevalitsus.” (Gl 5:22,23) Mis võiks neist omadustest veel inimese juures paremat olla?

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ära püüa Jumalat tüssata poest ostetud “pühaduse kostüümiga”. Otsi tõelist, ehtsat – vali see raske tee; ja võta aega, et vili saaks kasvada.

* * *

 

ÜLESKUTSE JUMALA HEADUSE ÜLISTAMISEKS

Esmaspäev – 4. september

Kes jõuab ära rääkida Issanda vägevaid tegusid ja kuulutada kõike Tema kiitust? Ps 106:2

Midagi ei aita kahetsejat nii kui Jumala headuse nägemine. Jumala headuse kõrval ilmneb me patu tõeline olemus. Alles siis, kui asetame oma vead Jumala heatahtlikkuse kõrvale, näeme oma süüd selle tõelises inetuses. Uue seaduse ajal näeme oma süüd kõige paremini Jumala armastuse ülimas valguses Kolgatal.

Oleks hea, kui meie ühised kahetsuspalved algavad ka ühise tänuga. “Tänage Issandat!” Ühe inimese tänamisest on vähe. Ära jää vaikseks pealtvaatajaks, kui teised teda ülistavad oma tänupalvetes ja lauludes. Nii valmistame oma südamed tõeliseks kahetsuspalveks.

Kes on teda näinud, et saaks teda kirjeldada? Ja kes suudaks teda ülistada, nõnda nagu ta väärib? (Srk 43:31)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle Jumala armutegudele enda elus viimasel nädalal. Too talle kiitust ja tänu!

* * *

 

INIMENE PANGU OMA LOOTUS JUMALALE

Teisipäev – 5. september

Issand mõistab õiglast kohut neile, kellele liiga tehakse, Tema annab leiba näljastele. Issand päästab lahti, kes on kinni seotud. Issand avab pimedate silmad; Issand seab püsti need, kes on küüru vajutatud. Ps 146:7,8

Meie lootus Jumalale on õigustatud, sest tema mõistab õiglast kohut. Inimene, kelle õigus on jalge alla tallatud, õigused riisutud ja kes kannatab ülekohtu all, leiab Jumalas oma õige kohtuniku. Ülekohtutegija ei jää oma palgast ilma.

Meie lootus Jumalale on õigustatud, sest tema on heatahtlik. Jumal on võimas, tema on tõe allikas ja õige kohtunik. Seni ei ole kuningas Taavet midagi öelnud ta armastusest. Nüüd on Taavetil varuks neli hea tahte avaldust, mida ta on märganud Jumala tegevuses.

Jumal toidab näljaseid. Tema annab leiba näljastele. Jumal pole loonud ainsatki suud, mille jaoks tal ei oleks maailmas toitu. Tema jagab toiduinimese ihule ja hingele. Tema hoolitseb me maise ja vaimuliku leiva eest. Lootkem temale!

Jumal päästab. Issand päästab lahti, kes on kinni seotud. Jeesus on suur Päästja, kelle kaudu Jumal vabastab inimesed patust ja ajalikust kitsendusest. Tema vabastab meid moraalsetest, intellektuaalsetest, vaimulikest ja füüsilistest ahelastest. Lootkem temale!

Jumal tervendab. Issand avab pimedate silmad. Piiblis on kasutatud niisugust väljendust vaimulikus tähenduses (5Ms 28:29; Js 59:10; Ii 12:25) ja ka füüsilises. Lootkem temale!

Issand aitab koormatuid. Tema seab püsti need, kes on küüru vajutatud. Kuigi Jeesus parandab neidki, kes ei saanud ennast päris sirgeks ajada. (Lk 13:11), on siin siiski mõeldud nende abistamist, kes vaevlevad mitmesuguste eluraskuste all. Jumal lohutab kurbi, trööstib leinajaid ja annab tagasi elujulguse neile, kes on sattunud meeleheite olukorda. Lootkem temale!

“Viletsate rõhumise, vaeste ägamise pärast tõusen ma nüüd üles,” ütleb Issand, “ma toon pääste sellele, kes hingeldab.” (Ps 12:6) Kõik nad ootavad sind, et sa neile annaksid nende toidu omal ajal. (Ps 104:27) Aga see sündis, kui Jeesus Jeeriko lähedale jõudis, et üks pime istus kerjates tee ääres. Kui too kuulis rahvahulka mööda minevat, päris ta, mis see võiks olla. Nemad teatasid talle, et Jeesus Naatsaretlane läheb mööda. Ja ta hüüdis: “Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!” (Lk 18:35-38)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On sul olnud pettumuse kogemusi usaldades kedagi, kes sind alt on vedanud?

* * *

 

VÄGA INIMLIK PROBLEEM

Kolmapäev – 6. september

Me kõik eksime paljus. Kui keegi ei eksi kõnes, siis on ta täiuslik ja suudab ohjeldada ka kogu ihu. Jk 3:2

Tänases kirjakohas kirjeldab Jaakobus meie suhtlemisviise. Probleem on otse meie kristliku käitumise keskmes. Kas me räägime inimestega lahkelt, ausalt, õrnalt, julgustavalt, tundlikult? Või kas me kasutame oma keelt teiste haavamiseks, loobime sõnu, mis haavavad ja hävitavad?

Jaakobuse võrdpildid keelest on tuntuimate kirjanduspalade hulgas. Nende peamine idee on: isegi kui keel on väike, märkamatu kehaosa, ripuvad selle küljes kogu meie isiksus ja suhted. Me tajume seda instinktiivselt. Meie keel võib lasta meil paista paremana, õpetame lapsi keelt kontrollima. Mõne inimese keel võib olla ohtlik: nad ei hoia saladusi, räägivad kuulujutte ja neid ei saa usaldada. Keelel on väga oluline osa kogu kultuuris.

Meil kõigil on erinevad isiksused ja me väljandame ennast erinevalt. Jaakobuse väljakutseks on selgitada, et ükskõik milline meie termperament ka pole, peaksime püüdma muutuda terviklikumaks. Kui see, mida usume, ja see, mida teeme, langeb kokku, oleme väiksemas ohus teisi kahjustada ja peegeldame rohkem Kristust.

Kui nad sinu vastu pattu teevad – sest pole inimest, kes pattu ei tee – ja sina vihastad nende peale ning annad nad vaenlase kätte, nõnda et nad viiakse vangi vaenlase maale, kaugemale või lähemale. (1Kn 8:46) Õnnis on mees, kes suuga ei libastu ja keda ei piina mure pattude pärast. (Srk 14:1) Küsi ligimeselt, enne kui ähvardad, ja anna aset Kõigekõrgema seadusele! (Srk 19:17)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas sul on vaja vabandada kellelgi ees oma kõneviisi pärast? Kas keegi peaks vabandama sinu ees? Palu, et Jumal aitaks seda korraldada.

* * *

 

ON SUL KEEGI, KES VIIKS SIND JEESUSE JUURDE?

Neljapäev – 7. september

Kõik on Ta teinud hästi, Ta paneb ju kurdid kuulma ja keeletud rääkima! Mk 7:37

Seal, kus märkide keel jääb puudulikuks ja sõnade keelt võidakse mitmeti tõlgendada, on abistamise keel kõige selgem. Kõigil aegadel on kõik inimesed kõige paremini mõistnud heategude keelt. Jeesus ise ütles neile, kes ta sõnu ei uskunud: “Teod, mida ma teen oma Isa nimel, needsamad tunnistavad minust … uskuge neid tegusid” (Jh 10:25,38).

Kui arst parandab kurdi kõrva või pimeda silma, siis on ta oma ülesande täitnud. Arst ei arutle enam küsimust, kuidas keegi oma silma või kõrva kasutab. Kuid Jeesusel on suuremad huvid. Ta tahab, et inimese rääkimisvõime alluks Jumala tahtele. Rääkimisvõime saamine on lihtsam kui selle õige kasutamine.

Kõik Jumala tööd loomises olid täiuslikud ja sama võib öelda tema Poja väeavalduste kohta. Tookord nägi Jumal, et tema töö on hea (1Ms 1:4), ja sel korral (Mk 7:31-37) nägid seda ka inimesed. Nad nägid, kus oli tõeline Jumal. Juudid nägid imeteos prohvet Jesaja ennustuse täitumist. “Siis avanevad pimedate silmad ja kurtide kõrvad lähevad lahti.” (Js 35:5)

Jumal on meie juures kasutanud märkide, sõnade ja heategude keelt. Kui paganad ja juudid andsid Jumalale au, ärgu siis ka meie suu vaikigu!

Siis hüppab jalutu otsekui hirv ja keeletu keel hõiskab, sest veed keevad üles kõrbes ja ojad nõmmemaal. (Js 35:6)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle neile oma tuttavate hulgast, kes vajavad Jeesuse armastust ning oma ellu terviklikkust, mis tuleb Temalt. Palu, et Jumal näitaks sulle kuidas võiksid seda nendega jagada.

* * *

 

RÕÕMUTANTS PÄRAST TERVENEMIST

Reede – 8. september

Neitsi Maarja sündimine. Ussimaarjapäev

Issand, mu Jumal, ma kisendasin Su poole ja Sa tegid mu terveks. Ps 30:3

Selle psalmi ilmne taust on kellegi kogemus, kes on olnud haige või haavatud, ja tundnud, et vajub alla, surmale lähemale.

Piiblis on palju näiteid selle kohta, kuidas keegi kaupleb oma elu pärast (Js 38:3,18). See ei tähenda seda, et Jumal oleks manipuleeritav, vaid need juhtumid näitavad, et Jumala ette võib tuua ka oma lapsikud tunded. Taavet pakub, et kui ta jääb ellu, on ta valmis Jumalat ülistama ja viima inimesteni sõnumi Jumala vägevusest. Taastununa täidab ta oma lubadust energiliselt. Ta tantsib ja laulab jälle ning tumedad päevad näivad lühikese hetkena võrreldes terve elu kestva Jumala armulikkusega. See katsumus on talle mõndagi õpetanud. Tal pole enam ebarealistlikku ettekujutust, et miski ei saa teda kõigutada, ning ta usk Jumala abisse on suurenenud.

Võib tunduda, et see psalm on templiteenistuse jaoks liiga isiklik. Aga tervenemine, eriti surmahaigusest, on üks kõige veenvamaid võrdumeid Jumala pääste kohta.

Nähke nüüd, et see olen mina, ainult mina, ega ole ühtki jumalat minu kõrval! Mina surman ja teen elavaks, mina purustan ja mina parandan ega ole kedagi, kes päästaks minu käest. (5Ms 32:39)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui su elu satuks ohtu, kas oleks siis ülistus ja Kristusest kuulutamine see, mida pakuksid pääsemise eest Jumalale?

* * *

 

OHTLIKUD VALIKUD

Laupäev – 9. september

Jeesus ütleb: “Inimesed peavad kohtupäeval aru andma igast tühjast sõnast, mis nad on rääkinud.” Mt 12:36

Sõnad, mida sageli kaalumata välja ütleme, võivad olla tugevama mõju ja tagajärgedega kui oodata oskame.

“Seepärast ma ütlen teile: Inimestele antakse andeks iga patt ja teotamine, aga Vaimu teotamist ei anta andeks. Ja kui keegi ütleb midagi Inimese Poja vastu, võib ta saada andeks, aga kui keegi ütleb midagi Püha Vaimu vastu, ei andestata talle ei sellel ega tulevasel ajastul.” (Mt 12:31,32)

Need karmid sõnad on tundlikumais lugejates mõnikord põhjustanud muret ja ahistust. Seetõttu on eriti oluline lugeda neid sõnu kontekstis. Ei tohiks kaalumata kohaldada neid sõnu mistahes muule olukorrale, mõistmata et siin on tegu variseride poolt tahtliku tõe väänamisega. Jeesus ei räägi siin mingist kogemata sündinud või ühekordsest eksimusest – vaid vabatahtlikult valitud meelsusest seista vastu Jumala tööle.

Igaüks, kes juba kardab solvata Jumala Vaimu, ei saa kuidagi kuuluda nende hulka kellele salmide 31-32 hoiatus on adresseeritud. Pigem nimetab Jeesus “teotuseks” valitud eelhoiakust tulenevat viidet sellele, et Jumala tööd tehakse koostöös saatanaga või tema abil (ja siin võime kuulda variseride häält), või et on olemas Püha Vaimu väest veel suurem vägi. Need kes Jumala töö omistavad Saatanale, ega ole ära tundnud Jumala Vaimu väge – neile ei anta andeks.

Selles küsimuses ei ole võimalik kellegi jääda neutraalseks ka tänapäeval. Meil on jätkuvalt vaja otsustada kas oleme Jumala väe ja toimimise tunnistajad ning eelkõige mõjutab meie otsuseid see kui hästi me tunneme Jumalat ja Jeesust ning millised “eelotsused” oleme oma südames vastu võtnud. Need, kelle jumalapilti mahub väeliselt toimiv Jumal, asuvad Jumala Vaimu poolele, on Tema omad ning kogevad Temalt tulevat vabadust. Ja kui nad seda lubavad, siis puudutab Püha Vaim jätkuvalt erinevaid alasid nende eludes, vabastades neid erinevaist sidumistest.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Su kõne ja reaktsioonid paljastavad paratamatult ka su südame hoiaku. Milline see on? Milline on Jumal keda sina usud ja kuidas toimib ta tänepäeval? Palu et Jumal võiks näidata sulle kui oled mingis osas eksiteel ning ava oma süda tema korrigeeringule.

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. KOHUS

Pühakiri manitseb meid, et me peame “tõesõna kuulutama õigesti” (2Tm 2:15). See on kõige olulisem käesoleva teema uurimisel. Seejuures ei tule püüda kohandada Piiblis nimetatud erinevaid kohtuid üheks “üldiseks kohtuks”. “Üldise kohtu” teooria on religiooni leiutis, Jumala Sõna ei õpeta seda. Piiblis kõneldakse viiest erinevast kohtust, mis kõik erinevad aja, koha ja eesmärgi poolest. Kuid ühes on nad sarnased: kohtunikuks on Issand jeesus Kristus (Jh 5:22).

Iga inimene, Aadamast kuni viimase sündinud inimeseni sellel planeedil, peab seisma Issanda Jeesuse Kristuse ees kohtumõistmiseks.

Esimeses kohtumõistmises usklike patud said juba mõistetud Kristusele ristil (1Pt 3:18).

Teises kohtumõistmises usklik peab iseenda üle kohut mõistma või Issand Jeesus Kristus mõistab tema üle kohut ja karistab teda (Jh 3:18).

Kolmandas kohtumõistmises peavad kõik usklikud ilmuma “Kristuse kohtujärje ette”, kus nende teod tasutakse (2Kr 5:10).

Neljandas kohtumõistmises mõistetakse kõikide rahvaste üle kohut Kristuse teisel tulemisel (Jd 14:15).

Viiendas kohtumõistmises mõistetakse kohut kõikide surnute üle valge trooni ees (Ilm 20:11-13).

TÜHJAD SÕNAD

LOE: Matteuse 12:33–37

1. Millises olukorras on sul kõige raskem talitseda oma keelt? Kas on olemas mõni inimene, kellega sa räägiksid teisiti, kui saaksid uue võimaluse?

2. Miks on Jumala ees meie sõnad sama tähtsad kui meie teod? Mille poolest meenutavad sõnad puu vilja (33)? Kuidas võib halb puu muutuda heaks? Kuidas võib halb inimene muutuda heaks?

3. Jeesus kasutab karme sõnu, kutsudes oma kuulajaid “rästikute sooks”. Mida ühist on mürkmaol ja sellel, kes räägib halba (34)? Mida mõtleb Jeesus lausega: “Suu räägib sellest, millest süda on tulvil” (34)?

4. 35. salmis annab Jeesus mõista, et igal inimesel on südames “ladu”. Milliste asjadega inimesed selle ruumi tavaliselt täidavad? Mõtle, mida räägid Jeesusest või Jeesusele. Mida näitavad sinu sõnad või nende puudumine sinu suhte kohta Vabastajaga?

5. Mis on tühjad sõnad (36)? Mis võiks olla tühjade sõnade vastand? Miks me peame kohtupäeval aru andma “tühjadest” sõnadest ja mitte näiteks “halbadest” sõnadest? Mis juhtuks sinuga viimsel kohtupäeval, kui kohtuotsus tehtaks öeldud sõnade alusel?

6. Kas sinu meelest on võimalik pikalt peita teise eest seda, mis on südames? Kas suudad näiteks kõneleda sõbralikult nendega, kelle suhtes süda on täis viha ja kibestumist? Mida arvad inimesest, kes räägib võimalikult vähe, et ainult mitte öelda tühje sõnu?

7. Kui suure tõenäosusega suudad siit alates rakendada seda Jeesuse õpetust?

8. Jeesus nimetas kord iseennast viinapuuks ja jüngreid selle oksteks (Jh 15:1). Kuidas me siis võiksime kanda head vilja, olenemata halva tagavaradest meie südametes?

RÕÕMUSÕNUM: Kuigi Jeesuse süda oli täis ainult head, mõisteti ta hukka tema sõnade tõttu – jumala pilkamises. Jeesuse rist oli see puu, mis kandis meie tühjade sõnade kibeda vilja.