Päeva sōnum. 5. nädal. 29.01 – 03.02 2017

LOODUSJÕUDUDE ISSAND

5. nädal: 29. jaanuar – 4. veebruar 2017

4. pühapäev pärast ilmumispüha

Pühapäeva piiblilugemised julgustavad meid end kõiges Jeesuse hoolde usaldama. Tema aitab meid kõigis probleemides. Loodusjõudki alluvad Jeesusele. Inimene on kõiges Temast sõltuv. Usk Temasse, kes vaigistas tormi ja päästis Peetruse hukkumisest, võidab lootusetuse ja annab uut usaldust.

Meelespeetav kirjakoht: Tulge ja vaadake Jumala tegusid, kes on kardetav oma tegemistes inimlaste juures. Ps 66:5

Mõtle sõnadele:
Tulge – Tulge, kuulge kõik, kes kardate Jumalat, ma jutustan, mis tema on teinud mu hingele! (Ps 66:16) Vägede Issand on meiega, Jaakobi Jumal on meile kindlaks kaitseks. (Ps 46:8) Suured on Issanda teod, uuritavad kõigile, kellel neist on hea meel. (Ps 111:2) Kui Issand tõi tagasi Siioni vangid, siis olime nagu unenägijad. Siis oli meie suu täis naeru ja meie keel täis hõiskamist, siis öeldi paganarahvaste seas: „Issand on neile suuri asju teinud!” Issand on meile suuri asju teinud, me oleme rõõmsad. (Ps 126:1-3) Sellepärast ei ole lausumist Jaakobi vastu ega loitsimist Iisraeli vastu. Küll öeldakse Jaakobist ja Iisraelist: Vaata, mis Jumal on teinud! (4Ms 23:23)
Kardetav – Öelge Jumalale: Kui kardetavad on sinu teod! Su suure väe pärast teesklevad
su vaenlased su ees. (Ps 66:3) Andku nad au sinu suurele ja kardetavale nimele: see on püha! (Ps 99:3)

Psalm 66:5-7 meenutab psalmi autor kahte suurt sündmust Iisraeli elus: Punase mere ja Jordani läbimist. Neid võiks nimetada püsivateks imedeks ja nad on selleks muutunud. Teadmine neist tehtud imetegudest aitab ja julgustab inimesi. Psalmisti ajal oli see vaid ühe rahva teadvuses, nüüd kõigi.
Tol ajal oli see rõõmu põhjus. Tema muudab mere kuivaks maaks; jalgsi minnakse läbi jõe; rõõmutsegem siis temast! (salm 6).

Imedel on oleviku tähendus. Jumala tööd ei vanane. Neil on igaviku väärtus. Psalmi autor ei olnud Jumala imeteo ajal ei Punase mere ega Jordani ääres, aga oma mõttes elas ta seda nii kaasa, nagu oleks ta ise sealt läbi tulnud. Elas ka kaasa möödunud aegade imedele. Kui neid asju mõtleme, siis oleme rõõmsad ja meie usk leiab toitu möödunud aegade sündmustest. Neil on oma oleviku tähendus.

Jumala teod olevikus on siis reaalsed. Jumal “valitseb” olevikus samuti. Ta “silmad on valvel”. Jumal on nagu valvur tornis. Issand vaatas egiptlaste leeri peale tule- ja pilvesambast, ja viis egiptlaste leeri segadusse. (2Ms 14:24).

“Kangekaelsed” ärge uhkustage oma tegudega!

* * *

SEE, KES KAHTLEB …

Pühapäev – 29. jaanuar

Jeesust järve peal kõndimas nähes ütlesid jüngrid kohkunult: „See on tont!” ja hakkasid hirmu pärast kisendama. Mt 14:26

Jeesus ei teinud ainsatki imetegu selleks, et näidata, mida ta võib. Iga imetegu oli tema armastuse tegu kellegi kasuks. Kord oli see mõne hädalise füüsiliseks, teine kord vaimseks abistamiseks. Appiminek järvel hädasolevatele jüngritele näitas usklikele Kristuse vahekorda kogudusega.
Jüngrid olid järvel ohus ja nad ei näinudki Jeesust. Nende appihüüe ei ulatunud temani. Jeesus ei olnud üldse nende meelte piirkonnas. Tema oli sel ajal ülal mägedel, kuhu lainete oht ei ulatunud. See oli täpne pilt koguduse olukorrast pärast Jeesuse surma. Usklikud on ohtlikus maailmas ja Jeesus on väljaspool ohtu Isa paremal käel. Mida saab kogudus teha ilma Jeesuseta?
Koguduse olukord ei ole siiski lootusetu. Jeesus on küll Isa paremal käel, aga ta on seal palumas oma koguduse eest. Taevane Issand ei unusta hetkekski oma koguduse olukorda, vaid ütleb: “Ma tean, kus sa elad!” (Ilm 2:13) Ta tuleb appi õigel ajal ja teeb seda täiesti vaimulikul viisil. Ta tuleb üle vete ja läbi tormide. Juba eemalt julgustab ta kogudust oma sõnadega: “Olge julged, see olen mina, ärge kartke!” (Mk 6:50) Mälestused tollest ööst pidid apostlitele korduvalt olema usu kinnituseks ja on seda olnud kogudusele tänaseni.

Issand, aita mul vaadata näkku oma hirmudele ja hoida oma silmad Sinul. Ja kui ma näen kedagi teist hädas, aita mul ulatada oma abikäsi, nagu Jeesus tegi.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mis on su suurim hirm? Too see täna Jumala ette, paludes, et Tema annaks sulle usku seda ületada.

* * *

JUMALA TEGUDE LÄHEM VAATLUS

Esmaspäev – 30. jaanuar

Tulge ja vaadake Jumala tegusid, kes on kardetav oma tegemistes inimlaste juures. Ps 66:5

Jeesus Kristus kõneleb selles psalmis kristliku kogudusega. Ta tuletab meelde Jumala suuri tegusid ajaloos. Ta tunnistab, kuidas on Jumal ajaloos oma rahva eest hoolt kandnud ja sellepärast peaks iga iisraellane Teda tänama ja ülistama. Mitte keegi ei saa lahti öelda lepingust, mille Jumal oma rahvaga on teinud (Ps 66:5–7): “Tulge ja vaadake Jumala tegusid, kes on kardetav oma tegemistes inimlaste juures. Tema muudab mere kuivaks maaks; jalgsi minnakse läbi jõe; rõõmutsegem siis temast! Tema valitseb oma vägevuses igavesti, ta silmad on valvel paganarahvaste üle; kangekaelsed ärgu tõstku endid kõrgeks!” See pole aga piisav. Kristus kutsub selle ülistusega liituma kõiki rahvaid (Ps 66:8–9): “Tänage, rahvad, meie Jumalat, kostku valjusti tema kiitus! Tema paneb elama meie hinge ega lase meie jalgu kõikuda.”

Me oleme Psalmi 22 juures näinud, kuidas Jeesus ülistab Jumala suuri armutegusid ning kutsub kõiki, nii iisraellasi kui paganaid Jumalat tänama ja osalema koguduse keskel peetaval pidusöögil. Koguduse keskel loetakse Jumala sõna ning õpitakse veel enamgi tundma, mida head on Jumal enda omadele ajaloo jooksul teinud. Kõige olulisem Jumala päästetegu on see, et Ta päästis Jeesuse surmavallast. Vana Testamendi päästeteod on selle suure sündmuse eelkujud. Uues Testamendis kutsuvad Issanda volitatud apostlid kristlasi uurima Jumala suuri tegusid ajaloos ning nägema neis Jumala juhtimist. Kirja heebrealastele alguses öeldakse (Hb 1:1–2): “Jumal, kes muiste palju kordi ja mitmel viisil rääkis esivanematele prohvetite kaudu, on nüüd päevade lõpul meile rääkinud Poja kaudu, kelle ta on seadnud kõigi asjade pärijaks, kelle läbi ta on ka maailmad teinud.”

Psalmis tuletatakse meelde, et Jumal päästab enda omad kitsikusest (Ps 66:10–12). Katsumused kasvatavad kristlast. Sellepärast räägib kirja heebrealastele kirjutaja usu eeskujudest (Hb 11) ja kutsub kristlasi üles olema kannatustes kannatlikud (Hb 12:1–3).

Kristus on patuta ja kutsub enda omasid Jumalat ülistama

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mida on Jumal teinud sinu heaks sel nädalal? Sel aastal? Millised on Jumala “kardetavad teod” sinu elus?

* * *

TÄNAGU TEDA VANGIMAALT PÄÄSENUD

Teisipäev – 31. jaanuar

Tänage Issandat, sest Tema on hea, sest Tema heldus kestab igavesti! Nõnda öelgu Issanda lunastatud, keda Tema on lunastanud kitsikusest. Ps 107:1,2

Igal inimesele meenutatakse, et tal on põhjus tänamiseks. Ja peale tänu võib inimene vaevalt midagi Jumalale anda. And, mida altarile tuuakse, on Jumalalt saadud, leib, mida vaestele antakse, on ka Jumala and, karikatäis külma vettki on võetud loodusest, aga tänu tõuseb sinu oma südamest. Toogem siis Jumalale ülistusande! (Hb 13:15)
Nii nagu üleskutse on üldine, nii on ka esialgu tänu ja selle põhjus üldine. Meid kutsutakse Jumalat tänama “sest Tema on hea”. Elame universumis, mida juhib hea Jumal. Vastasel korral oleksime põrgus. Peaksime Jumalale tänulikud olema ka tema helduse eest. “Tema heldus kestab igavesti”. Sellel ei ole algust ega lõppu. Jumal on armastus ja armastusele on omane, et ta tahab midagi anda.
Kellele maksis Jumal lunastushinna? Võimalik, et siin mõeldakse Babüloonia vangist tulnuile. Peaaegu sama mõte esineb ka Jesaja 49:12 ja 62:12. Vangimaalt tagasipöördunutel oli eriline põhjus Jumala tänamiseks. Jumal oli neid “lunastanud”. See on sümbol suurest kogunemisest Jumala riiki (Mt 8:11).

Jumal ainult ei lunasta meid, vaid ka kogub kokku. Ja ta teeb seda Jeesuse Kristuse kaudu. Tänage teda selle eest!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Teame, et kõik asjad tulevad kasuks neile, kes Jumalat armastavad (Rm 8:28). Mõtiskle selle üle, mida “kõik” tähendab.

* * *

KRISTLIK KOMPENSATSIOON

Kolmapäev – 1. veebruar

Jumal ei ole meile ju andnud arguse vaimu, vaid väe ja armastuse ja mõistlikkuse vaimu. 2Tm 1:7

Paulus toob väsimatult esile Jumala armu sõnumit. 2. Timoteose ja Tiituse kirjas annab ta kuus (2Tm 1:8-10; 2: 8; 4:1 ja Tt 1:1-3; 2:11,12; 3:4-8) lühikest kuid südantsoojendavat evangeeliumi kokkuvõtet, mis keskenduvad Issandale Jeesusele kui ühele muistse tõotuse täitumisele, ristilöödule, ülestõusnule ja hiilguses naasvale.
See on evangeeliumi tõde, mida Timoteos peab valvama (2Tm 1:14) ja jätkama (2Tm 3:14) ja Tiitus peab õpetama (2Tm 2:1,15) kogu autoriteediga (2Tm 2:15). See tõde on nii oluline, et kõiki, kes püüavad seda võltsida või eitada, tuleb kohelda jõuliselt (nt Tt 3:10). Just selle evangeeliumi eest on Paulus nõus kannatama vangistust (2Tm 1:12) ja kestvaid raskusi (2Tm 2:3,10; 3:10,11; 4:5). Meie palve on, et kuuleksime seda aulist evangeeliumi värskel viisil ning et see võiks uuendada meie motivatsiooni kindlaks jääda.
Mõne analüüsi järgi on peamine asi, mida Paulus tahab edastada Timoteosele ja Tiitusele nende juhtimises, on nende roll rääkida ja kaitsta tõde, kuid see mõte võib olla eksitav. Mõned meist on näinud teatud robustsust tõe kaitsjatel. See võib põhjustada teatud isikutel maitsetut ülbust, kannatamatust ja teiste kahtlustamist. Mööndes vastuseisu pidevat tajutavat olemasolu, kutsub Paulus üles väga erinevale lähenemisele, nimelt õrna juhendamist (2Tm 2:25).

See kirjakoht rõhutab, et Timoteos ja Tiitus ning nende kaaslased peaksid elama tõe elu ja kaitsma seda oma elu hinnaga. Evangeelium saadab korda asju ja seda ei ole mõtet kaitsta, kui see ei muuda. Igavene elu, mida pakutakse evangeeliumis, on Jumala elu, mis saab reaalsuseks oma rahvas. Kirjakoht Tt 2:10 võtab selle võrratult kokku: Jumala rahva elu peab muutma õpetuse Jumalast, meie Õnnistegijast, ligitõmbavaks.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle tagasi oma usurännakule ja täna Jumalat kõige eest, mis Ta on teinud su elus siiani.

* * *

JUMALA KUNINGRIIKI EI SAA KAHJUSTADA MAISED JÕUD

Neljapäev – 2. veebruar

Issanda templissetoomise püha ehk küünlapäev

Ülevam kui paljude vete kohin, ülevam kui mere lained on Issand ülal kõrgel. Ps 93:4

Jõed tõstsid, Issand, jõed tõstsid oma häält, jõed tõstsid kohinat. (Ps 93:3) Maiste jõudude sümboliteks on kaootilised jõud – tõusvad jõed ja tormised mered, mis näitavad oma purustusvõimet.

Kuid niisugust võimet on inimesed näidanud ka Jumala vastu. Siis, kui inimeste vaen on tõusnud, on sellega kaasnenud templite purustused, pühade kirjade hävitamised, usklike kannatused ja märtrisurm. Niisugustel aegadel on Jumala teotajad muutunud väga julgeks. Patt ja eluviiside kõlvatus on ähvardanud jalge alla tallata pühaduse ja kõlblused. Seda kõike pidid juudid nägema ka Paabeli vangipõlve ajal.
Aga Jumala troonini see ei jõua.

“Issand on “ülal kõrgel””. Inimese füüsiline jõud, ta intellektuaalne võime, veenisoskus ja ähvardused on nagu mere lained. Aga neist palju kõrgemal on kalju. Sinna ei tõuse piiskagi verevahust ja isegi “kohin” ei kuuldu sinna. Jumala troon on püsinud ja püsib.

Jumala kuningriigi alus on Kristuses

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta täna nende eest, kes on noored ealt või usuliselt – et neil võiks olla tarku, ning tasakaaluka vaimsusega juhendajaid koguduse keskelt, kuhu nad kuuluvad.

* * *

TÄNAGU TEDA NEED, KES ON MEREHÄDAST PÄÄSENUD

Reede – 3. veebruar

Ta muutis maru vaikseks ilmaks ja vete lained jäid vakka. Siis nad rõõmustasid, kui lained soiku jäid, ja Issand viis nad igatsetud sadamasse. Ps 107:29,30

Inimese Looja on ka looduse Looja. Mõlemad alluvad tema tahtele. Siis, kui Jumalal on küllaldane põhjus inimese palve kuulmiseks, võib tema palve peale anda tormi või vaikust. Meil on luba seda võimalust kasutada. Jumal ise hoolitseb selle eest, et niisuguste palvete puhul oleks garanteeritud üldine heaolu.

Mitte kõik meremehed ei hukku õnnetuses. Leidub neidki, kes tulevad surmaväljalt tagasi koju ja alustavad hukkunud laeva asemel uue ehitamist. Aga need “tänagu Issandat ta helduse eest ja tema imeliste tegude eest inimlastele” (Ps 107:31)

Õnnetusest pääsemist ei tohi võtta kergelt. Ärgu keegi arvaku, et tema pääses “õnneliku juhuse” tõttu. Igaüks, kes raskest olukorrast on välja tulnud, tänagu ise abi eest ja kutsugu ka teisi tänama.

Kui juba ajaliku elu õnnetusest pääsemine on nii suur sündmus, kui palju suurem on patust ja surmast pääsemine!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui imetled psalmi autori mõtteavaldusi, meenuta samas praktilisi lahendusi, mis Jumal on andnud sulle varem, ja ammuta sellest jõudu olevikus edasiliikumisesks.

* * *

EVANGEELIUM POLE HÄBIASI

Laupäev – 4. veebruar

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. 2Tim 1:10

Üks tuleviku kogudust ohustavaid nakkusi on häbenemine. Kas püüame propageerida oma usku kui midagi väga väärtuslikku, või otsime hoopis pidevalt vabandusi evangeeliumile, mida häbeneme? Mitmed asjad viitavad et Timoteos oli üsna häbelik inimene kes vajas julgustust oma häbenemisest ülesaamiseks. Ilmselt vajavad samasugust julgustust ka paljud teised meie seast.

Kõigepealt meenutati Timoteosele – et ta ei pea kunagi häbi tundma rääkides Issandast Jeesusest. Evangeelium on palju enam kui lihtsalt doktriin – see sisaldab eneses Jumala enese väge. Kõik, keda Jeesus on päästnud ning kutsunud elama püha elu, teavad seda isikliku kogemuse kaudu. Jumal ise on selle protsessi algataja, ning tema arm inimese vastu on olnud ilmutatud läbi ajaloo – eriti aga Jeesuse Kristuse surmas ja ülestõusmises. Seda muutumatut evangeeliumi, head deposiiti/ sissemakset tuleb hoolega valvata ja kaitsta väärõpetuste eest, samas aga jagada kogu ülejäänud maailmaga. Ning kaasaegse koguduse jätkuvaks väljakutseks on jagada evangeeliumi rõõmuga ning kasutades kogu loovust, otsides heale sõnumile pidevalt uusi väljundeid.

Samas – ei ole võimalik lahutada sõnumit selle edastajast. Ja nagu me kõik hästi teame, on hea sõnum jõudnud ka meieni puudulike ning nõrkade inimeste vahendusel. Paulus ei häbenenud oma kannatusi Jeesuse nime pärast, kuigi oli vangis – sest ta nägi tervet oma elu evangeeliumi kontekstis: kuulutaja, apostel, õpetaja.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kristlasel on väga head põhjused nii julge kui ka alandlik olemiseks. Palu, et Jumal aitaks sul oma elus saada tasakaalu need asjad.

* * *

LISA TEADMISED

• N 2. veebruaril on Issanda templissetoomise püha ehk küünlapäev (ka küünlamaarjapäev).

Pärast sündi viidi esmasündinud poeglaps templisse ning sellel puhul oli ohverdamine kohustuslik. Algselt tähistati 2. veebruari ka Maarja puhastuse mälestuspäevna ning see päev on Maarjapäevade seas üks vanemaid. 3Ms 12 järgi peeti sünnitajat ebapuhtaks ja alles 40 päeva möödumisel võis ta tulla templisse ohverdama. Maarja ja Joosep kohtasid templis vana meest Siimeoni ning naisprohvet Hannat, kes mõlemad tundsid Jeesuses ära Lunastaja (Lk 2:22-40). Küünlapäeval pühitsetakse kirikus aasta jooksul tarvitamisele tulevad küünlad.

• N 2. veebruaril on Tartu rahulepingu aastapäev.

Sel päeval möödub Tartu rahulepingu sõlmimisest 97 aastat ning aastapäeva puhul on Eestis lipupäev (Lipud heisatakse hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul).

2. veebruaril 1920 kirjutati Tartus alla rahulepingule Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. Tartu rahuga lõpetati Vabadussõda ja Venemaa tunnustas tingimusteta ja igaveseks Eesti Vabariigi iseseisvust. Rahuleping on Eesti Vabariigi diplomaatia üks suuri võite. Eesti poolt kirjutasid rahulepingule alla Asutava Kogu liikmed Jaan Poska, Ants Piip, Julius Seljamaa, Mait Püüman ja kindralmajor Jaan Soots.

• N 2. veebruaril on märter Eberhard Gutsleff´i mälestuspäev.

Eberhard Gutsleff (umbes 1690 Tallinn – 21. jaanuar 1749 Peterburi) oli Eesti vaimulik ja pietistlik kirjamees.

Sündis Tallinnas Püha Vaimu eesti koguduse pastori Eberhard Gutsleff vanema (1654–1725) pojana. Õppis (immatrikuleeriti 22. aprillil 1711) Halle ülikooli, pidevalt viibis seal aastast 1716, usuteaduskonnas hakkas õppima aastast 1720 liitus ka pietistidega. Sai aastal 1726 isa asemel Tallinna Püha Vaimu koguduse pastoriks.

Korraldas eestikeelsete raamatute kirjastamist ja levi Eestimaa konsistooriumi juures loodud kirjastuskassa kaudu, Eberhard Gutsleff sai kirjastuskassa tegelikuks juhiks 1730. aastail. Tema osavõtul avaldati eestikeelse Uue Testamendi teine trükk aastal 1729 ning muu hulgas kirikukäsiraamatuid, katekismusi ja aabitsaid.

Eberhard Gutsleff oli 1733. aastast alates Tallinna koolide inspektor ja Oleviste kiriku abipastor. Aastal 1738 määrati ta Saaremaa superintendendiks ja Kuressaare Laurentiuse koguduse pastoriks. Aastal 1740 pidas ta Upa külas lageda taeva all vennastekogudust toetavaid jutlusi. Vangistati 16. aprillil 1747 hernhuutlikus liikumises osalemise eest. Eberhard Gutsleff suri Peterburi vanglas ja ta maeti Peterburi Viiburi linnaosa Samsoni kalmistule.

Eberhard Gutsleff redigeeris ja toimetas trükki Anton Thor Helle kirjutatud eesti keele grammatika ja kirjutas selle eessõna. Eberhard Gutsleff on grammatika lõpus avaldatud pastori ja surmamõistetu kahekõne autor. Sama kahekõne avaldati ka 1739 ilmunud teoses, mida on nimetatud “Hansu ja Mardi jutuks”.

• R 3. veebruaril on misjonär Ansgar´i mälestuspäev

Ansgar, ka Anskar või Oscar (8. september 801 – 3. veebruar 865 Bremen) oli Hamburgi-Bremeni peapiiskop.

Paavst Eugenius II lähetas 826. aastal Ansgari misjoneerima Taani hõime. Ta tegi misjonitööd Vestfaalis ja Taanis. Asutas esimese ristiusu kiriku ja koguduse Rootsis.
Ansgar nimetati aastal 831 Hamburgi peapiiskopiks. Nicolaus I kinnitas 31. mail 864 Ansgari Bremeni peapiiskopiks ja ühendas Bremeni ja Hamburgi peapiiskopkonnad. Ta määras Ansgari ja tema järeltulijad Bremeni peapiiskopi kohal paavstlikeks legaatideks taanlaste, rootslaste ja slaavlaste misjoni läbiviimisel.

Ta on tuntud kui Põhjamaade apostel ja Taani ning Rootsi kaitsepühak.

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

I. PIIBEL – JUMALA SÕNA

Piibel on Jumala inspireeritud Sõna.

Loe 2Tm 3:16,17. “Kogu Pühakiri on Jumala sisendatud” (s. 16). Püha Vaim sisendas Piibli kirjutajatele, mida kirjutada. Seetõttu on Pühakiri Jumala poolt inspireeritud sõna-sõnalt. Piibel mitte ainult ei sisalda Jumala Sõna, vaid see on Jumala Sõna.
Piibli kirjutajad ei kirjutanud loomuliku inspiratsiooni ajel ega toiminud inimtahtel. “Pühast Vaimust kantuina on inimesed rääkinud, saades sõnumi Jumala käest” (2Pt 1:21). Taavet ütles: “Issanda Vaim räägib minu läbi ja tema sõnad on mul keelel” (2Sm 23:2).
1. Püha Vaim on Piibli autor (2Pt 1:21)
2. Inimene on Jumala instrument, keda Püha Vaim kasutab Piibli kirjutamisel
3. Tulemus: Jumala eksimatu Sõna. Seetõttu on Piibel vaba vigadest (mitte arvestada võimalikke tõlkevigu) ja absoluutselt usaldatav (Ps 119:9; Mt 4:35).