Päeva Sõnum nr. 28. 15. nädal: 9. – 15. aprill 2017

AUKUNINGA ALANDUSTEE

Paastuaja 6. pühapäev

Suur Nädal

Meelespeetav kirjakoht: Ja nõnda nagu Mooses ülendas kõrbes vaskmao, nõnda peab ülendatama Inimese Poeg, et igaühel, kes usub, oleks Temas igavene elu. Jh 3:14,15

Mõtle sõnadele: Ja Issand ütles Moosesele: “Tee enesele madu ja pane see ridva otsa, siis jääb elama iga salvatu, kes seda vaatab!” Ja Mooses tegi vaskmao ning pani selle ridva otsa. Kui siis madu oli salvanud kedagi, aga too vaatas vaskmadu, siis ta jäi elama. (4Ms 21:8,9) Ja kui mind maa pealt ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde. (Jh 12:32) Kes usub ja on ristitud, see päästetakse, aga kes ei usu, mõistetakse hukka. (Mk 16:16)

Võrdlus madude looga Vanast Testamendist näitab Kristuse risti võimu. 4. Moosese raamatust (21:8,9) loeme, kuidas Egiptusest põgenenud rahvas nurises raske elu üle kõrbes ja sai karistuseks terve karja mürgiseid madusid. Jumala käsu peale voolis Mooses vasest mao ja pani selle ridva otsa, nii et see oli kõigile nähtav. Ja kui elav uss kedagi nõelas, pidi see tõstma pilgu Moosese vaskmao poole. Sellega muutus mürk kahjutuks. Ka Kristuse ristile Kolgata künkal – nähtavaks tõstetud kõigile, kes mööda lähevad – aitab kurja hammustuse vastu. Kui patt nõelab, siis peab kinnitama pilgu ristilöödud Jeesusele. See puhastab mürgist ja parandab haavad.

Kirikutornis seisab rist. Paljudes kristlikes maades püstitakse riste ka tee äärde, põllule, küla- või linnaväravasse. Need tuletavad meelde, kus on pääste. Ka ristid surnuaial on märgiks, et Jumalast tuleb jõud, mis aitab võita ka kõik valu.

* * *

RÕÕMUSTA PÄÄSTE ÜLE

Pühapäev – 9. aprill

Palmipuudepüha

Palmipuudepüha ja 1. advendipühapäeva evangeeliumitekstid jutustavad samast sündmusest. Kristuse avalik tegevus oli algusest peale suunatud Tema elu viimastele päevadele.

Pühapäeva nimetus (ld dominica palmarum) tuleb päeva evangeeliumist, kus kirjeldatakse, kuidas inimesed tervitasid Jeruusalemma saabuvat Jeesust palmiokstega. Selle sündmuse meenutamiseks on palmipuudepühal toodud kirikusse palmioksi ja neist valmistatud kaunistusi. Neid on kantud ka palmipuudepüha protsessioonil. Põhjapoolsemates maades on palmiokste asemel kasutatud pajuoksi. Sellepärast on eesti keeles seda püha rahvapäraselt kutsutud ka urbepäevaks.

Palmipuudepühaga algab Aukuninga alandustee. Betaanias võitud Jeesus läheb Jeruusalemma vastu kannatusele ja surmale. Aga just see sai võidu ja lootuse märgiks, mida ka palmioksad sümboliseerivad. Palmipuudepühal asub Kristuse Kirik teele, et elada kaasa Kristuse viimasele eluetapile. Algab Suur Nädal ehk Vaikne Nädal.

Ole väga rõõmus, Siioni tütar, hõiska, Jeruusalemma tütar! Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja. Tema on alandlik ja sõidab eesli seljas, emaeesli sälu seljas. Sk 9:9

Ajaloost teame, et suurriigid kasutavad jätkuvalt jõudu ning vägivalda oma eesmärkide saavutamiseks – on see siis piiride laiendamine või mõjuvõimu kasvatamine. Sakarja üheksas peatükk räägib kahelaadsest sõjapidamisest. Peatükk algab vägivaldse sõjapidamise kirjeldamisega.

Nii kohutav kui inimeste julmus ka on, jääb Jumal ka ajaloo Jumalaks, kes meie viha pöörab oma eesmärkide teenistusse. Miks aga inimeste viha nii hirmsaid tagajärgi toob on väga suur küsimus. Kurja, mis ikka ja jälle inimeste keskel mõistmatult suure meelevalla saab, ei oska me ära seletada, kuid see musedab meid. Kui aga kõigele vaatamata jaksame maailma kohutavuse keskel ikkagi otsida ja oodata armulist Jumalat, võime näha saada teistsuguseid sõdijaid.

Viimse võidu kuningas ei ratsuta sõjaratsul, vaid ta hävitab sõjaratsud ratsutades ise rahuhobusel, vähenõudlikul tööloomal – eeslil. Tema sõjariistad on alandlikkus ja rahu. Rahu, andeksandmise ja lepituse sõjamees peab läbi minema kannatustest, kuid ta saab võidu – õigena ja võidukana. Millal tuleb see aeg, mille kohta öeldakse: “Kui kauniks ja imeliseks on saanud maa!”

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Täna Jumalat tema plaanide eest sinu elus ja kogu maailmas. Palu, et ta võiks kinnitada su usku nende täielikku teostumisse.

* * *

SUUR ehk VAIKNE NÄDAL

Palmipuudepühal asub Kristuse kirik teele, et elada kaasa Kristuse viimasele eluetapile. Sellega algab suur nädal ehk vaikne nädal. Selle mõte on süvenemine elu ja surma, kurbuse ja rõõmu, teiste eest elamise ja kannatamise olemusse. Lõuna-Eesti rahvapärimuse järgi kehtis vaiksel nädalal mürarikaste tööde ja kolistamise keeld.

JEESUS KETSEMANIS

Suure nädala esmaspäev – 10. aprill

Ta alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani. Fl 2:8

Tema on meid kutsunud. Ta on meile andnud teada Jeesusest Kristusest, kes “olles Jumala kuju, ei arvanud osaks olla Jumalaga võrdne, vaid loobus iseenese olust, võttes orja kuju, saades inimese sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena. Ta alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani” (Fl 2:6-8). Mismoodi muudab see meie elu?

Kristuse ristist sai uks, mille kaudu inimene siseneb jumalikku ellu. Kristus tõusis surnuist ja omandas ülestõusmise läbi õiguse anda igavene elu kõigile, kes tulevad kahetsedes Tema juurde. Kristus tõusis taevasse, tagasi oma jumalikku ausse, mitte ainult kui Jumala Poeg, vaid ka kui Inimese Poeg ning avas sellega inimestele taas tee Taevase Isa juurde.
Kui Jeesus tõusis taevasse, varjasid pilved ta jüngrite eest. Ka täna ei näe me Jeesust oma maiste silmadega, kuid teame, et Ta on meiega. Ta on taevas ja maa peal, Ta on igavikus ja ometi ka meiega meie maises elus.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Millised on kristliku elu peamised põhimõtted? Esiteks – alandlikkus; teiseks- alandlikkus; kolmandaks – alandlikkus!” (Augustinus) Kui suur on sinu tahe teenida teisi? Palu, et Jumal annaks ja lisaks sulle alandlikkuse armu.

* * *

JEESUS KOHTU EES

Suure nädala teisipäev – 11. aprill

Jeesus ütles: “Mina olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma annaksin tunnistust tõe kohta. Igaüks, kes on tõe seest, kuuleb minu häält.” Jh 18:37

Jeesus on Kuningas, ainus valitseja, kelle sõnal on absoluutne väärtus. Kui rahvas tahab Teda leibade paljukstegemise järel kuningatroonile panna, põgeneb Ta eest ära, sest pakutav troon oli liiga maine – ainult poliitiline. Kuid Palmipuudepüha hommikul saabub Ta Jeruusalemma nagu Messias-Kuningas ja lubab rahvahulgal juubeldada. Nüüd, surma eel, tunnistab Ta, et Ta on tõesti Kuningas. Esimest korda annab Ta endale selle tiitli. Tähelepanuväärne on koht, kus see sünnib: pagana majas!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta nende eest, kelle maailmavaade põrkab kokku Jeesuse omaga, eriti võimunäljas ja kahtlevate inimeste eest.

* * *

JEESUS MÕISTETAKSE SURMA

Suure nädala kolmapäev – 12. aprill

Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. Rm 5:8

Jumal annab meile tunda, kui suur tema armastus meie vastu on. Ja siis peaksime meie veel kahtlema, et me aust osa saame? Või et me veel karistuskohtu alla langeme? Mõtle, mida Jumal teeb. Meie olime ülekohtuselt kõiki Jumala korraldusi eiranud, tema vastu sõnakuulmatud olnud, kuid siis tõi Jumal ise lepitusohvri meie surmaväärt kuriteo eest, kuna ta oma Poja meie eest ära andis. Kui palju kindlamini päästetakse meid karistuskohtust nüüd, kuna oleme osaduses elava Jumalaga.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Issand, Sa oled meid iseenda jaoks loonud, ja meie südamed ei leia rahu kusagil mujal kui Sinus.” (Augustinus)

* * *

PÜHA ARMULAUD

Suur Neljapäev – 13. aprill

Suur Neljapäev on ülestõusmispüha tsükli pöördepunktiks. Tuhkapäeval alanud patukahetsusaeg lõpeb tänase armulauateenistusega. Ühtlasi algab Suure Neljapäeva jumalateenistusega risti ja ülestõusmise paasapüha, ülestõusmispüha õhtuni kestev kolmepäevane püha (ld Triduum sacrum, Triduum paschale), mis väljendab Kristuse ristisurma ja ülestõusmise kokkukuuluvust.

Suur Neljapäev erineb oma iseloomult Suure Nädala teistest päevadest. Piiblilugemiste peateemaks on armulaua seadmine, mis annab teenistusele piduliku ja rõõmsa tooni. Lisaks on väga vana traditsioon meenutada Suurel Neljapäeval Jeesust, kes peseb oma jüngrite jalgu. Päeva ladinakeelne nimi dies viridium (“roheliste [okste] päev”) viitab Suurele Neljapäevale kui traditsioonilisele pihil käimise päevale. Armulauaosadusest välja jäetud inimesed võeti tagasi koguduse osadusse ja nad said uuesti Kristus-viinapuu värsketeks oksteks.

Jeesus ütleb: “Jumala leib on see, kes tuleb taevast alla ja annab maailmale elu.” Jh 6:33

Jeesuse sõnad rahvale tuletavad siin meelde kõnelust Samaaria naisega (Jh 4:11-15), mille peateemaks on eluvesi. Siin on juttu leivast, mis tuleb taevast ja annab elu. Samaaria naine võrdles Jeesust esiisa Jaakobiga. Seekord kerkib esile Moosese aukartustäratav kuju (Jh 6:28-34). Jeesus on võimsam kui Mooses ja Ta annab seda selgelt mõista.

Mooses ei ole kunagi julgenud väita, et ta annab hävimatut toitu, toitu, mis jääbigavese eluni. Jeesus lubab palju rohkem kui Mooses, kes tõotas kuningriiki, maad, kus jooksevad piima ja mett, ajalist rahu, rohkearvulist järelpõlve, keha tervist ja kõiki muud selle maailma hüvesid, mis kaovad koos selle maailmaga. Kristuse toit sellevastu kestab igavesti.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Küsi endalt, mida sa tegelikult vajad, ja siis otsi Jumala perspektiivi tänases päevas.

* * *

JUMALA TALL

Suur Reede – 14. aprill

Suur Reede on Kristuse surmapäev, mil Kirik elab tõsiduses ja leinas. Ometi ei ole see päev lohutamatusega märgitud. Suure Reede sõnum on: Kristus on surnud meie eest ja toonud meile lepituse. Kristuse rist on usklikele elu märgiks.

Sõdurid torkasid äädikaga immutatud käsna iisopi roo otsa ja ulatasid selle Jeesuse suu juurde. Kui nüüd Jeesus oli võtnud äädikat, ütles Ta: “See on lõpetatud!” ja, langetanud pea, heitis hinge. Jh 19:29,30

Ka janumotiiv on Vana Testamendis ette nähtud, “… vaid nad andsid mulle süüa mürkrohtu ja mu janus nad jootsid mind äädikaga.” (Ps 69:22) Äädikas ei ole siin arvatavasti vedelik, mida meie tsivilisatsioonis selle nime all tuntakse, vaid odav hapu vein, mida segati veega ja millega kustutati surijate janu, võib-olla just selleks, et nad liiga kiiresti ei sureks. Aga Jeesuse füüsiline janu, mida põhjustab raske dehüdratatsioon ehk seisund, kui kehas ei ole piisavalt vett, sümboliseerib vaimset janu Isa tahte täitmise järele. Põletavat soovi näha inimkonda paremana. Võimelisena vastu võtma Jumala pakutud kätt, mis tahab meid tõsta välja kõigest viletsusest.

Jeesus sureb kogu inimkonna pattude eest. Ka nende eest, kes Teda on hukka mõistnud ja risti löönud. Tema ülesanne on nüüd täidetud ja Ta sureb rahulikult, vaatamata füüsilistele valudele.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meid kutsutakse peatuma risti all ja jälgima surevat Jeesust, Tema võimast ohverdust. Kiida Jumalat, et Jeesus muudab häbi ja lüüasaamise risti vabastavaks trooniks, millelt Ta õnnistab kõiki inimesi.

* * *

JEESUS ON HAUAS

Vaikne Laupäev – 15. aprill

Vaikse Laupäeva teema on Jeesuse viibimine hauas ja surmavallas. Oma surma ja ülestõusmisega võitis Kristus surma võimu ja vabastas need, kes loodavad Tema peale.

Ma tean, et mu Lunastaja elab, ja Tema jääb viimsena põrmu peale seisma. Ii 19:25

Iiobi aus vastasseis (Ii 19) Jumalaga on šokeeriv, kuid see on vältimatu esimene samm. Ära lase võltsvagadusel tulla oma teele.

Miks on nii, et kuigi Iiob süüdistab Jumalat selles, et too kohtleb teda nagu võrdset (s 11), igatseb ta ka olla Tema poolt päästetud (s 7)? Kui Iiob ei näe õigust (s 7), kuidas ta siis teab, et Lunastaja elab ja saab alati olema (s 25)?

Alles siis, kui Iiob heidab ära oma sõprade silmakirjalikud arutlused, võime näha tema tõelise suhte algust Jumalaga. Peatüki kulgedes vastandub Iiob nende ilukõnele oma kannatuste karmi tõega. Aeglaselt, hoolimata Iiobi väitest, et Jumal on selle kõige põhjustaja (s 6), hakkame aimama et see, mida Iiob kõige rohkem ihaldab, on endise olukorra taastumine. Oma perekonna ja oma tervise loomulikult. Kuid kõige enam soovib ta oma suhte taastumist Jumalaga, keda ta kutsub Lunastajaks, Päästjaks (s 25).

Selle punktini jõudmiseks peab aga Iiob kõigepealt konfronteeruma oma enda vihaga. Ta teab oma piina allikat. Jumal on seda teinud ja Iiob ei lakka seda ütlemast. Kui ta seda teeks, oleks religioossus talle olulisem kui ausus. Selle teadmisega tuleb suurem tõde, Iiobi päästja ka kaitseb teda. Oma haavatud kehast näeb siiski Jumalat (s 27).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ilma aususeta ei leia me kunagi tõde. Anna Jumalale kõik oma emotsioonid, mitte ainult head.

* * *

  

LISA TEADMISED

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

II. JUMAL
Jumala arm.

Arm on Jumala halastus ja armastus tegevuses. Halastus on negatiivne ja armastus on positiivne, kuid koos nad moodustavad armu. Osutada halastust armastuses on arm. Jumal osutas halastust armastuses, kui ta saatis oma Poja, kes kandis meie patud oma ihus ristile (Jh 3:16).
1. Jumala arm päästab Sest ma olen veendunud, et ei surm ega elu, ei inglid ega peainglid, ei praegused ega tulevased, ei väed, ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas. (Rm 8:38,39)
2. Jumala arm on tingimusteta Sest teie olete armu läbi päästetud usu kaudu – ja see ei ole teist enestest, vaid see on and Jumalalt (Ef 2:8)
3. Jumala arm on piisav Kuid tema ütles mulle: “Sulle piisab minu armust, sest nõtruses saab vägi täielikuks.” Nii ma siis kiitlen meelsamini oma nõtrusest, et Kristuse vägi laskuks elama minu peale. (2Kr 12:9)
4. Jumala arm ei eelista kedagi Vaim ja mõrsja ütlevad: “Tule!” Ja see, kes kuuleb, öelgu: “Tule!” Ja januneja tulgu! Kes tahab, võtku eluvett ilma tasuta! (Ilm 22:17)
5. Jumala arm teeb õigeks Sest kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest ning mõistetakse õigeks tema armust päris muidu, lunastuse kaudu, mis on Kristuses Jeesuses (Rm 3:23,24)
6. Jumala arm muudab meid pärijaks Meie, tema armust õigeks saanud, oleksime igavese elu pärijaiks lootuse põhjal (Tt 3:7)
7. Jumala arm õpetab usklikku elama Jumala arm on ilmunud päästvana kõigile inimestele ja kasvatab meid, et me, öeldes lahti jumalakartmatusest ja ilmalikest himudest, elaksime praegusel ajal mõõdukalt ja õiglaselt ja jumalakartlikult (Tt 2:11,12)

Jumala arm ei ole midagi vähemat kui Jumala tingimusteta armastus, mis on väljendatud tema Poja – meie Päästja – kinkimises inimkonnale. See on Jumala armastus, mida patune inimene pole ära teeninud.