Päeva Sõnum. Nr 44. 30. juuli – 5. august 2017

KIRGASTATUD KRISTUS

31 nädal: 30. juuli – 5. august 2017

8. pühapäev pärast nelipüha, Kirgastamispüha

Vana traditsiooni järgi on Issanda muutmise püha (eesti keeles nimetatud veel Kristuse seletamise pühaks) 6. augustil. Luterlikes kirikutes on seda püha peetud ka 7. pühapäeval pärast kolmainupüha (ehk 8. pühapäeval pärast nelipüha) või ilmumisaja lõpul.

Kristuse muutmine oli Tema elu pöördehetk. Apostlid said oma silmaga näha Tema jumalikku suurust ja kuulda Jumala häält: “See on mu armas Poeg, teda kuulake!” Jumala kirkus saab nähtavaks end ohvriks andvas armastuses.

Mäel ilmusid apostlitele kirgastatud Kristuse kõrval ka Mooses ja Eelija, Vana Testamendi Seaduse ja prohvetite esindajad. Ristiusu kirik nägi algusest peale Kristuse eluetappe, surma ja ülestõusmist Vana Testamendi tõotuste täitumisena

Meelespeetav kirjakoht: Sinu kohal koidab Issand ja sinu kohal nähakse Tema auhiilgust! Js 60:2

Prohveteering on Jumala sõna ustav edasiandmine osutades Jumala perspektiivile. Sageli väljendub see poeetilises keeles ja kutsub meid üles antud Jumala perspektiivi vastu võtma ning laskma sel kujundada oma elu. On olemas vältimatu seos selle vahel, mil määral oleme avatud Jumala prohvetlikule sõnale ja sellel kuidas elame: “Kui nägemus puudub, muutub rahvas ohjeldamatuks” (Õp 29:18), Nutulaulud aga maalivad haleda pildi ajastust, kui prohevti hääl oli vaikima pandud: “…kus ei ole Seadust, prohvetidki ei saa seal Issandalt nägemust.” (Nl 2:9 vt ka 1Sm 3:1; Am 8:11)

Piibliuurijad väidavad, et sündmused, mille kontekstis need Jesaja sõnad öeldi, olid keerulised, ja et aastal 530 eKr Jeruusalemma ümber toimuv oli samalaadselt meie päevadega suuri väljakutseid esitav. Jah, templi alused olid taas ülesehitatud, kuid tagasipöördunud ehitajatel oli vähe jaksu raskete taastamistööde jätkamiseks. Elu oli liiga raske. Raha oli väga napilt, poltiitline olukord hirmuäratavalt ebakindel. Ellujäämise võitlusest tulnuina, muutusid inimesed äärmiselt isekateks, kaotades oma identiteedi kogukonnana, mille olemise keskmes on Jumala kummardamine ning mida kujundavad Jumala väärtused (Hg 1:3-11).

Just taolisesse hirmunud ja enesekesksust täis olukorda räägib Jumal, õhutades inimesi jagama oma visiooni teistsugusest reaalsusest, kus koidukuma murrab pimeduse telje, kus laialipillutatud inimesed kogutakse taas kokku ning võetakse vastu, kus linnaväravad tehakse laialt lahti, sest igasugune sõjaoht on kadunud ning kurnatud töötaegijad võivad rõõmustuda puhkusest ning uutest allikatest. See lootuse visioon andis ning annab tänini julgust elada teistmoodi.

Olles oma mõtlemisega sattunud pimedusse ning võõrdunud Jumala elust neis oleva teadmatuse ja südame paadumuse tõttu (Ef 4:18). Sest varem te olite pimedus, nüüd aga olete valgus Issandas. Käige nagu valguse lapsed (Ef 5:8).

* * *

 

MUUTUMISE TÄHENDUS

Pühapäev – 30. juuli

Issanda muutmise püha

Tekkis pilv, mis neid varjas, ja pilvest kostis hääl: “See on mu armas Poeg, Teda kuulake!” Mk 9:7

Lisaks muutmisele ja taevastele saadikutele tuli veel hääl pilvest. Evangeeliumidest leiame, et niisugune hääl tuli Jeesusele kolmel korral. Näib, et see tuli alati siis, kui Jeesus võttis endale patuste teotuse ja häbi. Esimesel korral tuli hääl ristimisel, kui Jeesus oli astunud patuste kõrvale Jordanis (Mk 1:11). Teisel korral tuli see muutmismäel, kus kannataja messia mõte sai taevase kinnituse. Kolmandal korral tuli see Jeruusalemmas kannatusnädala sündmuste keskel (Jh 12:28).

Raskel tunnil oli Isa hääl Jeesusele kõige tähtsam. See oli Jumala allkiri kannataja Messia õpetusele. Hüüdku Jeruusalemma massid talle teotussõnu, kuid vaid Isa ütleb: “Armas Poeg!” Ainus hääl taevast oli enam väärt kui miljonite teotus maailmas. Jeesus näitas oma eeskujuga, kuidas tema järglased võivad käia risti teed. Igale kristlasele on kõige olulisem alistada kõik oma probleemid, vaated ja seisukohad Jeesusele. “Teda kuulake!”

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui me õpime kuulama, isegi kui mõnikord oleme hirmul ja ütleme valesid asju, võime avastada, et auhiilgus tuleb ootamatult meie juurde, tugevdades meid, nagu ka jüngreid eesoleva tee jaoks.

* * *

  

PÄÄSTE JUMAL

Esmaspäev – 31. juuli

Tema all on nagu valguse sära, Tema kõrval on kiired, seal on Ta võimsuse loor. Ha 3:4

Habakuki palve peale (Ha 3:1-19), et Jumal ilmutaks oma au (salm 2), täidab Jumal ta hämmastuse ning lootusega ilmudes, prohvetile majesteetlikus hiilguses (salmid 3-7), ja ilmutades oma aulist võitu Jumala rahva vaenlaste üle (salmid 8-15). Jumala ligiolu hingematvast mõjust toibudes, jääb Habakuk kannatlikult ootama kohtumõistmise tulekut sissetungijate üle (salm 16). Just siin näeme prohveti algses hämmingus selget (suuna)muutust.

Korduvad kohtumised Jumalaga on võtmeteguriks kristlase usus kasvamisel. See ei tähenda tingimata, et iga kohtumine peaks olema sedavõrd hingemattev nagu Habakuki loos. Jumal võib ilmuda meile ka läbi igapäevaste askelduste, umbes samamoodi kui ta ilmus Eelijale vaikses sosinas (1Kn 19:12).

On imeline, et tänu Pühale Vaimule, kes elab meie sees, võivad kohtumised Jumalaga olla nii reaalsed ja sügavad kui on seda hingamine. Ükskõik mil viisil Jumal valib end ilmutada, Temaga kohtumise mõju on alati elumuutev. Tagasi Habakuki juurde minnes näeme, et kõik teda ümbritsevad olukorrad ning tingimused olid üksnes ahastusse ajavad või masendavad: kõigist viigipuudest, oliivipuudest kui ka viinapuudest – ükski ei kandnud vilja; ei kasvanud oder ega nisu; kariloomad kadusid karjadest. Ja ikkagi suudab prohvet nüüd ülistada ja kõrgeks kiita Jumalat, kes on tema päästja ja jõud (salmides 17-19).

Keset raevutsevat tormi on prohvet kasvanud rahutust kahtlejast surmavõitvaks uskujaks; liikunud protesteerivast vihast vaikse rahulolemiseni; hävitavast hirmust kõigutamatu rahuni, sügavaimast kurbusest ülevoolava rõõmuni! Selle jumaliku kohtumise läbi meisse sisendatud uue usu sügavus põleb nagu küünal keset pimedat ööd. See ei lõpeta pimedust täielikult, aga juhib meid kindlalt läbi pimedusest ning pikast ja üksildasest ööst!

Ja Issanda auhiilguse ilmutus oli Iisraeli laste silmis otsekui hävitav tuli mäetipus. (2Ms 24:17)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Habakuk vaatab tagasi Jumala tegudele minevikus. Mida “tagasi vaatamine” tähendab kristlaste jaoks? Kuhu me vaatame ja mil viisil see tugevdab meid?

* * *

 

USALDA ELAVAT JUMALAT

Teisipäev – 1. august

Jumal ütles Moosesele: “Ma olen see, kes ma Olen!” Ja Ta jätkas: “Ütle Iisraeli lastele nõnda: “Ma Olen” on mind läkitanud teie juurde.” 2Ms 3:14

Mooses on Jumala poolt talle määratud ülesandest kohkunud. Huvitav on aga see, et nii nagu sageli ka meie, on Mooses rohkem mures oma kaaskondlaste arvamuse pärast kui sellest, et peab seisma vastakuti võõra ja vaenuliku võimuga. Talle on vaja, et Jumal ise ütleks millisel alal tõeline võitlus tegelikult asub. “Ma tean, et Egiptuse kuningas ei lase teid minna, isegi mitte vägeva käe sunnil” (2Ms 3:19).

Jumal on juba tõotanud, et on selles tohutus ülesandes koos Moosesega, kuid kirjakohas 2Ms 3:13-22 lisab Ta veel kinnitusi nii Moosesele kui ka meile, kes püüame kuulutada sõnumit Jumalast ja vabadusest sõnade ja tegudega. Ka meie võime kindlad olla ja loota täiesti selle Nime peale või Jumala loomuse peale. Tema on muutumatu, seesama täna, kes Ta oli eile ning saab olema homme. Lisaks on Ta täiesti enesepiisav, Ta ei sõltu millestki või kellestki teisest peale iseenda (sellele viitab ka nimi “Mina olen….” (saan olema)). Jumala loomus ei sarnane kellegi teisega, või mingi teise kogemusega, mis meil on olnud. Ei ole võimalik, et suudaksime kasvõi ette kujutada kedagi, kes oleks sama sõltumatu, või väge, mis Temast hoovab, või vabadust.

Aga me võime Teda ja Tema tegusid minevikus usaldada, samamoodi kui juudid ualdasid Teda toetudes sellele suhtele, mis nende esiisadel Jumalaga olnud oli.

Johannes – seitsmele Aasia kogudusele: Armu teile ja rahu temalt, kes on ja kes oli ja kes tuleb, ning seitsmelt vaimult, kes on tema trooni ees. “Mina olen A ja O,” ütleb Issand Jumal, “kes on ja kes oli ja kes tuleb, Kõigeväeline.” (Ilm 1:4,8)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Missugune on minu Jumal? On Ta kauge ja eemalolev, range ja karistav? Või hoopis väga lähedane?

* * *

  

NÄGEMUS KRISTUSEST

Kolmapäev – 2. august

Issand ütleb: “Ära karda! Mina olen Esimene ja Viimne ja Elav. Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed.” Ilm 1:17,18

Jumalaga koos käimisel on oma hind. Eesti ühiskonnas läheb see maksma eneseuhkuse, harvemal juhul ühiskondliku positsiooni, kaasinimeste mõnitamise või pilke. Johannes maksis usu eest vabaduse. Algkoguduse pärimuse järgi pagendati apostel Johannes Patmose saarele keiser Domitianuse valitsemisajal 95. aastal.

Päeval, mil Johannes oli oma mõtetes ja palvetes Jumalaga, kuuleb ta käsku kirjutada, mida talle näidatakse, ja siis läkitada kirjutatu seitsmele Aasia kogudusele. Isegi siis, kui oleme oma mõtetega mujal, nagu tihti juhtub jumalateenistuste ja ühispalvete ajal, sunniks see võimas hääl meid pöörduma tema poole. Jumal kõnetas Johannest.

Johannes oli näinud Jeesust maa peal, oli Temaga rääkinud, koos rännanud umbes kolm aastat. See, mida ta nüüd näeb, ei ole ligilähedanegi maisele kogemusele. Seitsmele kuldlambijalale ja seitsmele tähele pöörab ta õige vähe tähelepanu – kogu imetlus kuulub nende hoidjale (Ilm 1:13-16).

Johannes tundis oma tühisust ja jõuetust – selle väe ees ei suutnud ta seisma jääda. Kui Jumal on kõnetanud inimesi üleloomulikult, on sellega kaasnenud alati julgustus: Mooses, Joosua, prohvetid, naised Jeesuse haual, jüngrid ülestõusnud Jeesust nähes ja nüüd ka Johannes. Jeesus ütles: “Ära karda!” ja kuulutas Johannesele oma võitu surma üle.

Ja kui ta minuga rääkis, olin ma sügavas unes, silmili maas; aga ta puudutas mind ja pani mu seisma sinna, kus ma olin seisnud (Tn 8:18). Mida tema maha kisub, seda ei ehitata üles; keda tema vangistab, seda ei vabastata mitte (Ii 12:14). Ja ma panen Taaveti koja võtme temale õlale: tema avab ja ükski ei sule, tema suleb ja ükski ei ava (Js 22:22) Nõnda ütleb Püha, Tõeline, kelle käes on Taaveti võti, kes avab, ja ükski ei lukusta, ning lukustab, ja ükski ei ava (Ilm 3:7).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: See on tõesti tõsi, et Jeesus võib pakkuda kõike, mida vaja, et elada ustavalt kannatlikkuses ja lootuses. Palu teistel enda eest palvetada, et see oleks tõeline sinu kogemuses.

* * *

 

ÕIGED RÕÕMUSTAGU.

Neljapäev – 3. august

Rõõmustage Issandas, te õiged, ja tänage Tema püha nime! Ps 97:12

Psalm lõpeb kirjeldusega Jumala päeva koitmisest Tema omadele. Ebajumalate kummardamine kõrvaldatakse ning Jumala armu päike paistab õigete peale. Inimene tuleb tagasi eksiteelt ja ütleb: “Ma ei uskunud, kui teised mind hoiatasid.”

Jeesuse saabumine kohut mõistma paljastab ebajumalate tühisuse. Seda päeva oodates kristlane näeb vaeva, tehes head oma ligimesele. Kristlane peab hülgama pimeduse maailma ebajumalateenistuse ja jumalatu eluviisi. “Ja tehke seda, teades aega: käes on tund unest virguda, sest nüüd on meie pääste lähemal kui siis, kui me usklikuks saime. Öö on lõpule jõudmas ja päev on lähedal. Pangem siis maha pimeduse teod, rõivastugem valguse relvadega! Elagem kombekalt nagu päeva ajal, mitte prassimises ega purjutamises, mitte kiimaluses ega kõlvatuses, mitte riius ega kadeduses, vaid rõivastuge Issanda Jeesuse Kristusega ja ärge tehke ihu eest hoolitsemisest himude rahuldamist!” (Rm 13:11–14)

Õigel ei ole vaja olla sünge ning endasse tõmbunud. Ta normaalne hoiak olgu rõõmus. Siis, kui Jumal tuleb meie ellu kui kuningas; siis kui Jeesus muutub meile Issandaks, on meie südames armastus, eluviisides vagadus, käitumises õiglus ja hinges rõõm.

Rõõmutsege Issandas ja ilutsege, te õiged! Ja hõisake kõik, kes olete õiglased südamelt! (Ps 32:11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Õige, s.t Jumalat armastav inimene leiab lahenduse (valguse) oma probleemidele: Issanda Vaim juhib ja valgustab meid ning teeb meid võimeliseks võitlema patuga oma südames ja seda võitma. Kuidas see on väljendunud sinu elus?

* * *

 

JUMALA KUNINGLIKKUS

Reede – 4. august

Issand on kuningas, maa ilutsegu! Rõõmustagu saarte hulk! Pilved ja pimedus on Tema ümber, õigus ja õiglus on Ta aujärje alus. Ps 97:1,2

Rääkides Jeesuse meelevallast taevas ja maa peal, kuulutame sama tõde, mida avaldab 97. psalm. Siis, kui Paulus nimetas Jeesust Issandaks Püha Vaimu kaudu, jätkab ta sedasama mõtet. Iga usklik peab varem või hiljem jõudma selle tõe juurde: Jumalal on õigus meid käskida ja meil on kohustus olla kuulekas talle.

See on kõigepealt rõõmusõnum. Maa ilutsegu! Rõõmustagu saarte hulk! Patu võim toob alati ahastust, pisaraid ja valu, aga Jumala mõju toob rahu ja rõõmu. Jumala ilmumine on ühtlasi salapärane. Pilved ja pimedus on Tema ümber. Iisraelile jättis Siinai sündmus sügava elamuse. Paljudes hilisemates Jumala ilmumised inimestele räägitakse aga ikka jälle pimedusest, tormist ja tulest. Inimesele jääb Jumal alati salapäraseks ja seletamatuks.

Oma isiklikus elus oleme elanud üle sündmusi, mida oleme pidanud raskeks mureks ning pimeduse varjuks. Alles hiljem nägime, et nende pilvede südamikus oli Jumal. Koguduse elus ei ole see olnud teisiti. Tormisel öödel on Jeesus sageli lähenenud jüngrite laevale, kuigi ta tulek oli neile hirmutavalt salapärane. Meile võib olla paljugi arusaamatud ja salapärane, aga ühes võime olla täiesti kindel: Jumal on alati õiglane. Õigus ja õiglus on Ta aujärje alus. Usk asub julgesti pilvedes.

Issand on kuningas! Ülevusega on ta riietunud. Issand on riietunud, ta on vöötunud võimusega; ka on ta kinnitanud maailma, et see ei kõiguks. (Ps 93:1) Issand on kuningas! Värisegu rahvad! Ta istub keerubite peal. Vabisegu maa! (Ps 99:1) Mina hävitan Efraimist sõjavankrid ja sõjaratsud Jeruusalemmast, sõjaammudki hävitatakse. Ja tema kuulutab rahvaile rahu ning valitseb merest mereni, Frati jõest ilmamaa ääreni. (Sk 9:10)

Ma nägin teist võimsat inglit maha tulevat taevast, riietatud pilve, ning tema pea kohal oli vikerkaar ning ta palged olid nagu päike ning ta jalad nagu tulesambad (Ilm 10:1). Õigus ja õiglus on su aujärje alus; heldus ja ustavus käivad su palge ees. (Ps 89:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie elu on täiuslik, kui me Talle kuuletume. Patu võim toob valu ja ahastust, aga Jumala Vaim rahu ja rõõmu.

* * *

 

JUMALA ARMASTAJAD VIHKAVAD PATTU

Laupäev – 5. august

Teie, kes armastate Issandat, vihake kurja! Tema hoiab oma vagade hingi, Ta kisub nad ära õelate käest. Valgus koidab õigele ja rõõm neile, kes õiglased südamelt. Ps 97:10,11

Patu põlgamine on uskliku tunnus. Millal algab meis patu põlgamine ja tunnetus? See muutub esmakordselt selgepiiriliseks inimese pöördumisel, seda võiks nimetada ka õige pöördumise tunnuseks. Patu põlgamine peab jääma uskliku tunnuseks kuni surmani. Ta peab põlgama pattu endas ja ka teistes. Mida enam keegi Jumalat armastab, seda enam ta põlgab pattu. Üks armastus lülitab siin teise välja. Seda aega ei ole olnud, millal Jumala armastajad poleks vajanud patu põlgamise meenutamist.

Õige inimene, kes armastab Jumalat ja elab vagalt, leiab lahenduse (valguse) oma probleemidele. Ta võib sattuda ööpimedusesse, aga pimedusele järgneb koit. Sellega koos käib rõõm mis ei kuulu ainult mõnele usklikule, vaid see on mõeldud kõigile.

Vihake kurja ja armastage head, pange väravas kehtima õigus; vahest Issand, vägede Jumal,
annab siiski armu Joosepi jäägile! (5:15) Armastus olgu siiras. Kurjast hoidudes kiinduge heasse! (Rm 12:9)

Sest sina, Issand, oled mu lamp, ja Issand valgustab mu pimedust. (2Sm 22:29) Jah, õela valgus kustub ja tema tuleleek ei paista. (Ii 18:5) Pimeduses tõuseb õiglastele valgus, armuline ja halastav ja õige. (Ps 112:4)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Uskliku tunnuseks peaks olema patu vihkamine. Kuidas Jumal aitab meid meie võitlustes?

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. PÜHA VAIM

Patu päritolu.

Patu päritolu on üks Piibli saladustest. “Varjatu kuulub Issandale, meie Jumalale” (5Ms 29:28). Patu päritolu on ka üks “varjatud asi”, mis jääb mähituks teadmatusega. Patt esineb kõige esmalt saatana südames. Ta loodi täiusliku olendina, “… kuni sinus leiti ülekohut” (Hs 28:11-19).

Saatan heideti välja oma täiuslikkusest, kui ta tõstis oma tahte Jumala tahtest kõrgemale. Ta ütles viis korda “mina teen” (Js 14:12-17). See tema tahe Jumala tahte üle oli patt.

Arvatakse, et saatan oma loomise järel oli selle planeedi valitseja (1Ms 1:1) ja et ta langes omal soovil. Saatana langemise järel Maa muutus “tühjaks ja paljaks” (1Ms 1:2), kuid see polnud nii loodud. Arvatakse, et inglid, kes koos saatanaga loobusid oma esialgsest seisundist, tegid pattu.

Ülalöeldu ei kinnita, et saatan oli patu looja, kuid see näitab, et patt oli saatana südames enne inimese loomist.

 

JEESUS MUUTUB JUMALA SARNASEKS

LOE: Mt 17: 1–9

TAUSTAST: Mooses ja Eelija olid tahtnud Jumalat näha sadu aastaid enne seda sündmust, aga ei saanud selleks luba. Vana Testamendi järgi pidi Jumalat näinud patune surema. Nende kahe surma kohta vt. 5Ms 34:1–6 ja 2Kn 2:11.

1. salm. Mis tunne võis kolmel jüngril olla, kui Jeesus valis mäkkeronimisel just nemad oma kaaslasteks? Kujutage ette, kuidas nägi välja kõrgesse mäkke ronimine tolle aja varustusega?

2. salm. Kas sa oled kunagi soovinud, et saaksid näha Jumalat? Kui oled, siis millises olukorras? Miks just Jeesuse nägu ja riided muutusid? Miks tahtis Jumal näidata oma Poja jumalikku olemust patustele inimestele vähemalt ühel korral? Miks jüngrid ei surnud, kuigi nägid püha Jumalat?

3. salm. Miks pidi Jeesuse kirgastamise tunnistajateks olema ka kaks Vana Testamendi esindajat? Mõtelge, miks Jumal valis selleks just Moosese ja Eelija. Mis tunne neil võis olla näha Messiat, kelle tulekut nad olid ennustanud ja oodanud?

4. salm. Mis oli selles olukorras jüngrite meelest eriliselt hea? Kui sul on olnud nii hea vaimulik kogemus, et sa ei ole sugugi tahtnud pärast seda argipäeva tagasi pöörduda, siis räägi sellest teistele. Kuidas mõtles Peetrus, et nad võiksid sellest päevast alates elada kõrge mäe tipus?

5. salm. Mida pilv selles olukorras tähendas? Miks Jumal ei öelnud “kuulake tema sõna”, vaid “teda kuulake”? Võrdle seda situatsiooni olukorraga, mil Jumal andis kivist käsulauad Siinai mäel. Milline erinevus on nendes sündmustes?

6. salm. Peetrus oli hetk tagasi öelnud, et tal on hea olla. Mida ta nüüd kartis? Kas püha Jumala lähedal on olla hea või halb? Kumma Jeesusega on sinu meelest kergem asju ajada: kas sellega, kellel on puusepa riided, või sellega, kellel on jumaliku õiguse valge rüü?

7–9. salmid. Mis tähtsus oli sellel, et Jeesus puudutas oma jüngreid? Mis sa arvad, kas jüngrid olid kurvad või rõõmsad selle üle, et Mooses ja Eelija olid kadunud? Miks Jeesus ei tahtnud, et sellest räägitaks teistele, isegi mitte ülejäänud üheksale jüngrile?

 

RÕÕMUSÕNUM: Jeesus tuli alla kirgastusmäelt ja hakkas liikuma teise mäe, Kolgata, suunas. Seal pidi ta alasti surema, et ta võiks anda säravvalged riided meile, patustele.