“Päeva Sõnum. NR 54. 8. – 14. oktoober 2017

IGAPÄEVANE LEIB

41 nädal: 8. – 14. oktoober 2017

18. pühapäev pärast nelipüha. Lõikustänupüha

Paljudes maades peetakse lõikuse püha mihklipäevale järgneval pühapäeval. Eestis nihutati 20. sajandi alguses lõikustänupüha oktoobrikuu teisele pühapäevale. Põllumehed tänavad Jumalat lõikuse eest, kuid meie kõigi kohus on tänada igapäevase leiva, toidu ja joogi, ka oma töö ja selle viljade eest. Kogudus palvetab, et meiegi elus küpseksid head viljad – õiglus ja armastus.

Meelespeetav kirjakoht: Kõikide silmad ootavad Sind ja Sina annad neile nende roa omal ajal. Ps 145:15

Jumala head teod avalduvad elusa looduse toitmises. Tavaliselt mõtleme selle salmi lugemise juures inimese toitmisele. Kuid Taavet mõtles siin kogu elusale loodusele. Jumala ülalpidamisel on kõik kodu- ja metsloomad, linnud, kalad, putukad ja taimed. Jumala “leivatehasest” saavad nad kõik oma roa ja seda juba väga paljud millenniumid. Inimkonna ülalpidamiseks ei kuluta Jumal milli-protsentigi sellest, mida ta kulutab kogu loodusele.

Elus loodus “ootab” oma ülalpidamist. Nad ei saa Jumalalt oma leiba paluda, aga oma igatse-vate silmadega saavad nad oodata. Kuid Jumal annab roa omal ajal. Iga elusolend peab toitu hanki-miseks kasutama temale määratud aega, olgu ta siis sipelgas või mesilane, rändlind või inimene. Vastasel korral sureb ta nälga. Seesama seadus kehtib ka eluleiva kohta. Prohvet Jesaja ütles: “Otsi-ge Issandat, kui ta on leitav, hüüdke teda, kui ta on ligidal! ” (Js 55:6). Pärast õige aja möödumist võivad inimesed oma vaimulikkude vajaduste rahuldamiseks rännata ühest mere äärest teiseni, aga nad ei leia seda, mis nende hinge rahuldaks (Am 8:11-14).

Kõik nad ootavad sind, et sa neile annaksid nende toidu omal ajal. (Ps 104:27)

Palvetagem: Helde Jumal, halastaja Isa, me täname Sind, et Sa oled meie selle aasta tööd õnnistanud. Me palume Sind: anna, et me terve oma eluga kannaksime vilja, mida Sina meilt ootad. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti. Aamen.

* * *

VARANDUS MAA PEAL JA TAEVAS

Pühapäev – 8. oktoober

Jeesus ütleb: “Koguge endile aardeid taevasse, kus koi ega rooste neid ei riku ja kuhu vargad sisse ei murra ega varasta! Sest kus su aare on, seal on ka su süda.” Mt 6:20,21

Meile on avatud kaks võimalust. Me kas usaldame Jumalat või loodame mammonale. Need, kes usaldavad Jumalat, naudivad “rahu, mis on ülem kogu mõistmisest”, rahu, mis kestab keset tormi ja selle maailma rünnakutes (Mt 8:23-27). Need, kes tegelikkuses kummardavad rikkust või mammonat, jäävad vaevlema muredesse. See on ootuspärane, sest mammon on truudusetuse ja ebastabiilsuse jumal. Ta võib meile anda ainult oma rikkust.

Jeesuse järgi on vagal elul kaks tunnust. Esiteks on see vaba muredest. Jumala lakkamatu ustavus, millest kogu loodu annab tunnistust, teeb muretsemise täiesti ebavajalikuks. Küsige taeva lindudelt, kui te ei usu. Küsige lilledelt väljal, kui teil on vaja olla kindlad. Jumala armastus maa-ilma vastu on piiritu, see ei lakka kunagi (Jh 3:16). Ta on tundlik meie olukordade suhtes.

See kirjakoht on näide, kus Sõna tarkus on piisavalt illustreeritud maailma kogemustega. Ärevuse hiidlaine on materialismi kiiluvees pühkinud üle maailma. Materiaalne rikkus aga ei muundu millegipärast rahuks või üldiseks heaoluks. Elutäius on saavutatav ainult Jumala kuning-riigis. Mammonateenimine aga peletab inimlikud väärtused ja heaolu eemale.

Nõnda on lugu sellega, kes kogub tagavara iseenese jaoks, kuid ei ole rikas Jumalas. (Lk 12:21) Müüge ära, mis teil on, ja andke see almusteks! Tehke enesele kulumatud kukrud ja mure-tsege enesele kahanematu aare taevas, kuhu varas ei saa ligi ja kus koi pole rikkumas. (Lk 12:33) Talletades enesele vara heaks aluskiviks tuleviku tarvis, et haarata kinni tõelisest elust. (1Tm 6:19)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Materiaalsete ressursside Jumalast suurem usaldamine on sisuliselt mammonateenimine. Need, kes seda teevad, hukkuvad elumuredes.

* * *

SAMM SAMMU HAAVAL

Esmaspäev – 9. oktoober

Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal. Ps 119:105

Tolleaegne õlilamp kandis väikest tulukest, mis võbeles tuules ja mille leek valgustas pimedu-ses ainult ühte sammu. Kui rändur astus sammu edasi, liikus valgus temaga koos.

Taavet räägib siin Jumala sõnast kui lambist ja valguse andjast. Kuid see valgus ei kaota lõpli-kult selle maailma pimedust meie ümber. Nii nagu tol ajal oli “õelaid”, kes varitsesid Taavetit, sea-des talle püüdepaelu eksitamiseks, nii on neid “õelaid” mõjusid ka meie elus, et meid Jumala korraldustest eemale juhtida.

Taavet on otsustanud ja andnud tõotuse, et järgib Jumala seadusi. Ta on mõistnud, et sõnast, mis annab elu ja valgust, tasub iga hinna eest kinni hoida. Seda mõistes võib ta Jumala korraldustest rõõmu tunda. Salmis 107 hüüab ta Jumala poole, paludes kõige põhilisemat andi – elu, mis tuleb seadusest enesest.

Kui kerge on kaotada elurõõmu, lootust ja elu ennast usu puudumise tõttu, kuid Jumala tõde-sid meeles pidades on meil võimalik usust, elust kinni hoida.

Ja nii on meil midagi kindlamat prohvetisõnast ja te teete hästi, kui panete tähele seda nagu lampi, mis paistab hämaras paigas, kuni päev hakkab haheta08ma ning koidutäht tõuseb teie südameis. (2Pt 1:19)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Vaata Jumala Sõna, mis sul käes/silme ees on. Palu et Püha Vaim võiks avada sulle veel enam Sõna rikkust ja sügavust, selle elavakstegevat hingust. Täna Jumalat tema imelise kingi eest inimesele!

* * *

ÕIGLUS VÕIDUTSEGU!

Teisipäev – 10. oktoober

Saada ära mu eest oma laulude kära, ma ei taha kuulda su naablite mängu! Aga õigus voola-ku nagu vesi ja õiglus nagu kuivamatu jõgi! Am 5:23,24

Siin on Jumala kummardajad, kes pööravad suurt tähelepanu teenistuse üksikasjadele, ning samas ei väljenda nende elu mingil viisil seda, mida Jumala teenimine tegelikult nõuab.

Aamose sõnum kõlab üsna peatselt peale tema päevi vastu ka prohvet Hoosea, Jesaja ja Miika poolt edastatud sõnumitest, ning sama ütleb hiljem ka Kristus ise (Js 1:10-17; Ho 6:6; Mi 6:6-8; Mt 9:13). Samas ei ole selle kirjakoha mõte esile tuua asju, mis on jumalateenimises valesti, vaid mis on jumalateenistuse sooritajate juures valesti. Aamose eesmärgiks ei ole asendada rituaale sotsiaalse toimetamisega, vaid tema sooviks on pigem see, et kõik mis toimub ühiskonnas võiks olla kooskõ-las ja otseühenduses sellega, mida öeldakse ning tehakse jumalateenistusel.

Paljudes kaasaja kirikutes kõlab erakordselt kõrgetasemeline muusika, jumalateenistuse iga detail on hoolikalt ettevalmistatud ning läbi harjutatud, teenistuses on omavahel loovalt põimitud laulud ning liturgia, ja kõige sellega liitub koguduse entusiasm – ja see kõik on tore. Kas siiski on võimalik, et enam tähelepanu pühendatakse ettevalmistustele ning teenistustest osavõtmisele kui õigluse ja õige esiletoomisele kaasaja maailma komplitseeritud argipäevas? Esimest on lihtsam teha, kuid see võib saada ettekäändeks, mitte teha viimast. Veelgi hullem on see, kui aeg ning energia läheb teenistuse üksikasjade üle vaidlemiseks ning konfliktide lahendamiseks. Kui õiglus ning õigus muutuvad juhuslikuks, olles nagu veeojad, mis hakkavad voolama vaid siis kui olnud suur torm, ega ole kui sügavad jõed, mille vool ei lakka.

Tänane tekst viitab, et võtmekriteeriumiks jumalateenimise kvaliteedi kohta on see, kui hästi kõik see mida teeme jumalateenistusel, aitab inimestel selgemalt kogeda õigluse Jumalat ning tajuda Tema igatsust, et õiglust ning õigsust teostataks läbi ühiskonna kõikide kihtide ning julgustaks meid kõiki selle edendamisel (Hb 13:15,16).

See rahvas austab mind huultega, nende süda on aga minust kaugel. (Mt 15:8) Ei tehta paha ega kahju kogu mu pühal mäel, sest maa on täis Issanda tundmist – otsekui veed katavad merepõh-ja. (Js 11:9) Nõnda ütleb Issand: Pange tähele õigust ja olge õiglased, sest mu pääste on ligidal ja mu õiglus ilmumas! (Js 56:1)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand, aita meil kummardada sind nii, et võiksime näha Sind veel selgemini, muutudes enam Sinu sarnaseks oma argielus.

* * *

MIS ON TÕDE?

Kolmapäev – 11. oktoober

Ärgu siis keegi mõistku teie üle kohut sööma või jooma ega mingi püha või noorkuu või hingamispäevade pärast, mis on tulevaste asjade vari, aga Kristuse ihu on tõelisus. Kl 2:16,17

Tundub, et koloslased olid tihedas kokkupuutes nii juutide käsuvagaduse kui ka nägemusi nägevate suundadega. Pauluse eesmärk on vabastada koguduseliikmed kõikidest sellistest komme-test ning uskumustest, millel puudub side usuga Kristusesse, sest need röövivad Jumalala lapselt vabaduse, elamise jõu ning aheldavad ta.

Kui palju meie elus võib olla asju, millel tegelikult pole midagi ühist argikristlusega? Ja kui paljud neist on meie ellu toodud väljastpoolt, teiste määratletuina?

Jah, kindlasti peavad igas ühiskonnas olema reeglid, kuid ükski neist ei tohiks tõusta Kristu-sest kõrgemale. Tõene on vaid Kristuse ihu, tema kogudus.

Kristus ei saa olla koguduse – ihu – pea, kui selle liikmed on üksilduse ning oma jäikade raa-mide poolt halvatud.

Täieliku teovõime Kristuse ihu liikmena saame alal hoida vaid Kristuse poolt toodud täielise andeksandmise jätkuvas vastuvõtmises.

Kes arvestab teatavat päeva, arvestab seda Issandale; kes sööb, sööb Issandale, sest ta tänab Jumalat, ja kes ei söö, jätab söömata Issandale ja tänab Jumalat. (Rm 14:6) Et Moosese Seadus on vaid tulevaste hüvede vari, mitte nende hüvede täiskuju, siis see ei või mitte kunagi teha täiuslikuks neid, kes tulevad Jumala ette igal aastal nendesamade ohvritega, mida nad alatasa ohverdavad. (Hb 10:1)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuidas elab õige kristlane? Milliseid reegleid peaksin ma järgima? Või piisab lihtsalt uskumisest, et Jumal on kõik juba teinud?

* * *

JUMALA SUURUS

Neljapäev – 12. oktoober

Tänage Issandat, sest Tema on hea, sest Tema heldus kestab igavesti! Ps 136:1

Jumal on suur oma headuselt. Tema ise ongi headus. Kõik see, mida ta tahab või teeb, on hea. Variser tänas Jumalat selle eest, et tema, s.o. variser, oli hea, aga Taavet tänab selle eest, et Jumal on hea. Jumala headus on suur. Tema suurus on ka selles, et ta on “jumalate Jumal”. Maailmas on jumaldatud puid ja kive, päikest, kuud ja tähti. Aga Jumal on enne neid asju ja tema on nende looja. Tema on jumalate Jumal.

Pasunad ja lauljad pidid ühekorraga ja kooskõlas kuuldavale tooma kiitust ja tänu Issandale -, ja kui nad häält tõstsid pasunate, simblite ja muude mänguriistadega ning Issanda kiituslauluga:
“Sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!”, siis täitis pilv koja, Issanda koja. (2Aj 5:13)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kindlasti tunned inimesi, kelle elule annab värvi tänulik-kus. Heaolu paistab neist välja ka muul viisil. Tänage Jumalat selle eest, kes Ta on, mida Ta on teinud ja mida Ta teeb.

* * *

JUMALA KARTUS ON TARKUSE ALGUS

Reede – 13. oktoober

Su korraldustest ma olen saanud arukaks, sellepärast ma vihkan kõiki vale teeradu. Ps 119:104

Oleme ehk harjunud mõttega, et käsuseadus tähendab vaid külma nõudlikkust. Kuid ilmselt võisid Vana Testamendi usklikud tunda pigem vaimustust käsuõpetuse vastu – eriti siis kui neil olid käes usuliselt rasked ajad.

Jumala sõna armastamine paneb Taavetit jälestama kõike seda, mis on vale. Sama sünnib ka meiega – kui õpime armastama Jumala Sõna, Tema seadmisi; kui mõistame ja kogeme nende elutoo-vat sügavust ja tarkust – siis me ei saa enam rõõmu tunda sellest, mis Jumala seadmistele on vastu-käiv või mis seda halvaks paneb.

Seepärast ma pean kõiki su korraldusi täiesti õigeks, ma vihkan iga valeteed. (Ps 119:128)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas usud, et piiblitundmine võib sind ka tegelikult aidata igapäevases elus? Palu, et Jumal võiks sulle meelde tuletada mõne konkreetse näite.

* * *

JUMALA SÕNA IGATSUS

Laupäev – 14. oktoober

Kuidas ma armastan Sinu Seadust! Iga päev mõlgutan ma mõttes seda. Sinu käsud teevad mind targemaks mu vaenlastest, sest nad on minu päralt igavesti. Ps 119:97,98

Millise kadestamisväärse vaimustusega ülistab Taavet Jumala seadusi! Ta räägib sellest kui kõige väärtuslikumast ja meeldivamast asjast, mille üle ta armastab mõtteid mõlgutada.

On ilmne, et Jumala ja Tema seaduste sügavam tundmine paneb inimesi elu ja asju ümber hindama. Just sellepärast võib Taavet öelda, et see tarkus, mis tuleb ülalt, ületab inimliku kavaluse ning teadmised, mida võime saada koolis õppides või hankida elukogemuste kaudu.

See olgu tema juures ja ta lugegu seda kõik oma elupäevad, et ta õpiks kartma Issandat, oma Jumalat, pidades kõiki selle Seaduse sõnu ja määrusi, tehes nende järgi. (5Ms 17:19)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Täna Jumalat Tema sõna eest. Kiida Teda Tema seadmiste, käskude ja elu eest mis on peidetud sõnasse inimese õnnistuseks. Palu et Jumal veel rohkem avaks oma Sõna su südames.

* * *

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. KOHUS.

Kohus patuste üle.

Valge trooni kohus järgneb Kristuse tuhande-aastasele valitsusele. See on viimane kohus, kus ainult pattudes surnute üle mõistetakse kohut. Johannese ilmutus raamatu 20:5 põhjal usklikud äratatakse üles tuhat aastat enne seda kohut ja nende teod tasutakse “Kristuse kohtujärje” ees (2Kr 5:10).

1.      Selles kohtus pattudes surnud otsivad varjupaika Issanda Jeesuse Kristuse, kohtuniku palge ees. Kuid midagi sellist nad ei leia.

2.      Selles kohtus “surnud, suured ja pisukesed” seisavad Jumala ees. Kuid suure suurusest ei ole kasu. “Ei ole, kes teeb head, ei ühtainsatki” (Rm 3:12).

3.      Selles kohtus avatakse “eluraamat”. Miks eluraamat, kui selles kohtus ei ole ühtki päästetud? Patustele näidatakse, et Jumal oma armus varus neilegi ruumi eluraamatus, et nad ei saaks vabandada end (Rm 1:18-20).

4.      Selles kohtus surnute üle mõistetakse kohut nende tegude järgi. Jumal on õiglane Jumal. Kuna põrgus on karistuse erinevad astmed, siis ühed saavad suurema karistuse, kui teised (Lk 12:48).

5.      Selles kohtus ei ole otsuse tühistamist ega kõrgemat kohtuinstantsi edasikaebamiseks. Hukkamõistetud on kadunud igaveseks, neetud kogu igavikuks ilma lootuseta. Nende jaoks on surmavald (Lk 16:19-31) ja seal ei ole lootust, kaastunnet ega armastust. Isegi Jumala armastus ei ulatu üle surmavalla väravate.

ÄRA HÄDALDA EGA MURETSE

LOE: Matteuse 6:25–34

TAUSTAST: “Jumala riigi õiguse” otsimine tähendab täieliku puhtuse taotlemist mõtetes, sõnades ja tegudes. Ainult selline inimene kõlbab Jumalale ja pääseb taevasse.

1. Loetle oma sõnadega need asjad, mille pärast muretsemise Jeesus siin tekstis ära keelab. Mis Jeesuse poolt mainitud asjadest teeb sulle praegusel hetkel kõige rohkem muret? Kuidas muutuks sinu elu, kui lakkaksid muretsemast selles tekstis mainitud asjade pärast?

2. Mis juhtub perega, mille üks liige kogu aeg muretseb raha, tervise, tuleviku jms pärast? Kuidas mõjutab muretsemine meie ihulikku tervist?

3. Mis on muretsemisel ühist uskmatusega? Kuidas võiksime vähendada hädaldamist ja sellest põhjustatud uskmatust oma elus?

4. Otsi üles kõik tõotused, mis Jeesus selles tekstis oma jüngritele annab. Millist neist tõotustest on sul kõige kergem uskuda? Aga kõige raskem?

5. Loe salmid 31-32. Mis on see asi, mida tunned vajavat praegusel hetkel kõige rohkem? Kas sa usud, et sinu Taevane Isa tõepoolest teab, et sa eelpool mainitud asja vajad? Põhjenda oma vastust.

6. Mida tähendab “esmalt Jumala riigi otsimine” praktikas (33)? Mida otsid sina oma elus esmalt, enne muid asju?

7. Mida tähendab praktikas, et otsime Jumala õigust, mitte iseenda oma (33b)? Kui oled kogenud, mis tunne on lõpetada oma õiguse taotlemine ja hakata otsima Jumala õigust, siis räägi sellest kogemusest teistele.

8. Mida tähendab 34. salm? Meenuta sellist aega oma elus, mil muretsesid eriti palju tuleviku pärast. Mida sa oleksid pidanud selles olukorras hädaldamise asemel tegema?Tundes väga hästi sinu praegust olukorda, ütleb Jeesus sulle ometi salmide 33-34 sõnad. Mida sa talle vastad?
RÕÕMUSÕNUM: Jeesus otsis alati esmalt Jumala riiki, kuid ometi anti talle tänases tekstis lubatu asemel hoopis ristipuu. Sellel puul rippudes kandis ta karistuse, mis oleks pidanud osaks saama meile meie alalise muretsemise ja uskmatuse pärast. Just sellepärast võtab ta täna vastu ka need inimesed, kes ei ole suutnud lõpetada homse pärast muretsemist.