Päeva Sõnum. Nr 57. 29. okt – 4. nov 2017

JEESUSE SAADIKUD

44 nädal: 29. oktoober – 4. november 2017

21. pühapäev pärast nelipüha

Meie kui Jeesuse saadikute sõnum maailmale on: “Jumala riik on teile kingitus. Jumal annab patud andeks ka kõige patusemale!” Jeesus läkitab meid maailma tunnistust andma sellest armust ja teenima inimesi Jeesuse nimel. Kristlane on Päästja saadik, ta on kui “Kristus ligimesele”. Saatan sellele maailmale ligi ei saa, sest Jumalariik on avatud kõigile neile, kes oskavad seda taga nõuda.

Meelespeetav kirjakoht: Tema on andnud sulle teada, inimene, mis on hea. Ja mida nõuab Issand sinult muud, kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid headust ja käiksid alandlikult koos oma Jumalaga? Mi 6:8

Jeesuse tegevust vaadates võib märgata, et ta ei hoidnud päästvat sõnumit endale, vaid tegi kõik selleks, et evangeelium jõuaks teiste inimesteni. Kristus andis patud andeks ka kõige suure-male patusele. Inimesed said uue võimaluse elada elu koos Jumalaga.

Kuid see uus elu ei seisnenud sugugi hedonistlikus usu ja õndsuse nautimises koguduse kes-kel, vaid selles uues elus oli oluline maailma minemine ja Jumala sõna kuulutamine teistele. See polnud kerge ülesanne. Kuid need, kes olid saanud kuulda head sõnumit, läksid ka seda teistele edasi andma. Vahel kristlasi kiusati taga, vahel löödi risti, kuid kõigest hoolimata ei taganenud nad hea sõnumi kuulutamise ülesande täitmisest. Tänu sellele, et esimesed jüngrid olid valmis kõik usu kuulutamise nimel ohvriks tooma, oleme meie kristlased.

Nüüd on antud meile käsk teha jüngriteks kõik maailma rahvad. Nüüd oleme meie Jeesuse saadikud tänapäeva maailmas. Kuidas suhtume meie sellesse ülesandesse? Kas oleme valmis mine-ma koguduse turvaliste seinte vahelt välja, andmaks maailmale sõnumit Jumala päästest? Kas oleme valmis suhtlema nendega, kel pole meiega sarnast kristlikku maailmapilti? Vastusest neile küsimus-tele sõltub meie kiriku ja meie endi tulevik. Olla Jeesuse saadik ilmlikustunud maailmas pole kerge, kuid see on kristlase jaoks ainus õige tee.

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, halastaja Isa, üksnes Sinu käest tuleb armastus ja rahu. Saada meid rahunõudjatena ja Sinu riigi tunnistajatena maailma ning täida meie südamed rõõmuga Sinu päästest. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

MISSIOON JA SÕNUM

Pühapäev – 29. oktoober

Jeesus ütles läkitatutele: “Minge! Vaata, ma läkitan teid kui lambaid huntide sekka. Aga kui te astute kuhugi majja, ütelge esmalt: “Rahu olgu sellele kojale!”” Lk 10:3,5

Jüngrite ülesanne ei pidanud olema kerge. Lambaid huntide sekka ei ole kadestusväärne olu-kord. Võrdlus osutab nii ohule kui ka abitusele. Jumala sulased on alati teatud mõttes maailma võimuses ning omast jõust ei suuda nad toime tulla. Nad peavad vaatama Jumalale. Seepärast ütlebki Jeesus, et nad ei peaks kaasa võtma varustust. „Ärge võtke midagi teele kaasa, ei saua ega pauna, ei leiba ega raha ja ärgu olgu kellelgi kahte särki!” (Lk 9:3) Tuli minna nii, nagu parajasti oldi.

Jüngrite töö nõuab täielikku keskendumist ja nad ei peaks laskma juhuslikel kontaktidel oma seesmist kontsentratsiooni hajutada ja mõtteid mujale viia. Ning neil ei tuleks üritada tuua õnnistusi kellelegi, kes neid ei soovi. Jumala häid ande ei saa anda edasi maagiliste vormelite abil.

Vaata, ma läkitan teid nagu lambaid huntide keskele. Olge siis arukad nagu maod ja tasased nagu tuvid! (Mt 10:16) Majja astudes aga tervitage seda! (Mt 10:12) Ja ta ütles neile: “Kuhu majja te iganes astute, sinna jääge, kuni te sealt paigast lahkute.” (Mk 6:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ükskõik, kus sa oled, palu, et sa oleksid valmis töötama Jumalale, et tuua Tema kohalolu oma maailma

* * *

 

AJALIK ÕNNISTUS NÄIDAKU TEED VAIMULIKU ÕNNISTUSE JUURDE

Esmaspäev – 30. oktoober

Jumal õnnistagu meid ja kõik ilmamaa otsad kartku Teda! Ps 67:8

Kõik inimesed on pattu teinud ja õnnistusest ilma. Aga Jumal pakub vaimuliku osa, nagu leiba maal, mis on needuse all. Jumala õnnistus seisneb selles, et ta laseb kuulutada evangeeliumi, annab Jeesuse Kristuse, Püha Vaimu ja päästab inimese. Kui tunneme Jumala õnnistust oma südames, siis teame, et Kristus võttis needuse endale, kui ta sai needuse meie eest (Gl 3:13).

Nii sünnib “kartuses” Jumala ülistus. Maailm kartku Jumalat, et ta võiks pääseda Jumala armastuse juurde.

Ja see on meile õiguseks, kui me täidame hoolsasti kõiki neid käske Issanda, meie Jumala ees, nagu ta meid on käskinud. (5Ms 6:25)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Milliseid Jumala õnnistusi sooviksid oma perekonna liik-metele täna? Palu Jumalalt neile neid õnnistusi.

* * *

 

USU ALUSED

Teisipäev – 31. oktoober
Usupuhastuspüha. Reformatsiooni 500. aastapäev

Ma tahan rääkida su tunnistustest kuningate ees ja mitte häbeneda. Ps 119:46

Õige suhe on Jumala and, mille inimene omandab meeleparanduse ja usu kaudu. See hakkab kehtima pöördumisel. Pöördumishetkel ei ole inimene veel sugugi eksimatu, aga tema suhe Jumala-ga on õige ja Jumal kohtleb teda nii elus kui surmas samuti vastavalt.

Kas sellega on saavutatud kõik, mis inimesele vaja? Sellega on saavutatud kõik, mida inimene vajab õige suhte alustamiseks, aga edasi tuleb minna “usust usku”. See tähendab, et usk on esimene samm ja viimane samm. Kogu tee on vaid usutee. Meil jääb terveks eluks ainult üks õnnistuste omandamise meetod – usk.

Sest ma ei häbene evangeeliumi, see on ju Jumala vägi päästeks igaühele, kes usub, juudile esmalt ja siis kreeklasele. (Rm 1:16)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millisel moel olen mina kaasatud evangeeliumisõnumi jagamisse? Mida on Jumal kutsunud mind tegema? Küsi seda täna Jumalalt uuesti.

* * *

 

PÜHADE OSADUS

Kolmapäev – 1. november
Kõikide pühakute päev ehk pühakutepäev

Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed. Ef 2:19

Üks meie aja omapära on see, et paljudel inimestel pole soovi kuhugi kuuluda, olgu see kas mõni liikumine, rahvus või kristlik kogudus. Kui see on veel ühendatud “evangeelse” survega isik-likule usule, siis on tulemuseks tarbimismentaliteet isegi kristlaste hulgas. Koguduse tööga liituta-kse vaid siis, kui on niisugune tunne. Ja kui vastutus läheb ebamugavaks, jäädakse kõrvale. Paulus teab targa hingekarjasena sellist suhtumist ja et see tuleneb mälu puudulikkusest. Raviks on inimes-tele meenutada, kes nad on, ja rääkida sellest, kust nad tulid.

Meenutame, kes me olime. Lindpriid ja lootusetud. Välja arvatud Jumala rahva hulgast, meie eneste süül. Kultuuriliste ja vaimsete jõudude läbi, mille üle polnud meil kontrolli.

Ja tuletame meelde, mida Jumal on teinud. Jeesus oli risti läbi murdnud mitte ainult patu bar-jääri, mis eraldab meid Jumalast, vaid ka kõikide religioossete süsteemide barjäärid, mis eraldavad meid üksteisest. Religioossed traditsioonid teenivad head eesmärki, kui nad kasvatavad usku ja identiteeti. Moodustades meie, usklike ümber kaitsva tõkke. Kuid sellest tõkkest võib ka saab ker-gesti Berliini müür, mis eraldab inimesed üksteisest ning toidab uhkust ja eelarvamusi.

Ning meenutame, kes me nüüd oleme. Tema perekonna liikmed, kivid uues templis. Esimene räägib meie kuulumisest temale ja üksteisele. Teine teeb selgeks, et kui me töötame koos vastastiku-ses tunnustamises ja praktilises jagamises, siis võivad ülejäänud inimesed näha, kust võib Jumalat tänapäeval leida.

Jumal on ehitamas hoonet, kus elada – ei kellegi muu kui Püha Vaimu abil. Aga Vaim on tund-lik nagu tuvi (Mt 10:16). Ta igatseb, et me võtaksime üksteist innukalt vastu – isegi kui need inime-sed, keda kohtame, on meist väga erinevad.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millised on need barjäärid, mis lauhtavad min teistest uskli-kest, võibolla isegi mu enda koguduse liikmetest? Palu Jumalalt armu purustada kõik lahutavad vaheseinad.

* * *

 

PUHKUSE, MILLE JUMAL ANNAB

Neljapäev – 2. november
Kõikide surnute mälestuspäev ehk hingedepäev

Nii on siis Jumala rahva hingamisaeg alles ees. Hb 4:9

Tänase kirjakoha mõtet jätkab Hb 4:11 salm: “Olgem siis agarad sisse minema sellesse hinga-misse …”

Mõistmaks selliseid järeldusi, tuleb minna tagasi ja vaadata kolme, neile eelnenud loogilist astet:

1.      Kogu tõotatud maale sisenemise eesmärk oli rõõmu tunda “hingamisest”, mille Jumal oli Iisraelile seal tõotanud (5Ms 12:9,10).

2.      Kuid see hingamine ei olnud pelgalt poliitiline turvalisus; see oli pigem kutse, jagada Jumala enese elu, seda “hingamist” mida Tema nautis loomistöö järel, 7.päeval. See on Tema hingamine.

3.      Ja psalm 95 jutustab, et Iisrael ei sisenenud iial sellesse Jumala hingamisse – kutse Tema elu jagada on jäänud kehtivaks, sest Iisrael ei võtnud seda vastu usus ning usalduses.

Niisiis; ütleb kirja autor, ärgem tehkem sedasama viga! Hingakem omaenese tööst, nii nagu ka Jumal seda teeb ning tõstkem oma “jalad üles” koos Temaga, kutsutuina sellesse perekondlikku rin-gi koos Tema Pojaga. Pidage aga meeles – Ta ei ole taltsas. Ta näeb absoluutselt kõike, meis ja meie kohta – otsekui oleksime alasti seal, selles perekondlikus ringis koos temaga kaminatule ümber. Te-ma ligiolus ei ole võimalik midagi peita. On auline ja meeletult suur eesõigus jagada Tema elu. Iga mõte, iga kavatsus – kõik on paljastatud. See võib tunduda kui surmaminemine, nagu üliterav mõõk, mis ühe löögiga su sisemuse nähtavalt toob.

Ja ometi …Jumal on hea. See kutse on väärt iga pingutust, et siseneda taolisesse lähedasse suhtesse Temaga ja õppida tegelikult hingama – puhkama sellises Tema ligiolus – on ülim täitumine.

Ja üks vanematest kõneles ja ütles mulle: “Need seal valgetes rüüdes – kes nad on ja kust nad tulid?” Ma vastasin talle: “Mu isand, sina tead.” Ning tema ütles mulle: “Need on need, kes tulevad suurest viletsusest ning on pesnud oma rüüd ja teinud need valgeks Talle veres. (Ilm 7:13,14) Õnd-sad on surnud, kes nüüdsest peale surevad Issandas! Jah, Vaim ütleb, et nad võivad hingata oma vaevadest, sest nende teod lähevad nendega kaasa.” (Ilm 14:13)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Pühapäeva võib mööda saata nagu iga teisegi päeva, aga ometi oli see päev, millal Jumal puhkas, järele mõtles ja tundis rõõmu oma loomingust. Ta lõi sinu oma kujutlustes. Võta hetk, et tänada Teda selle eest, millega Ta meid iga päev rõõmustab.

* * *

 

MA TÕSTAN SIND KÕRGEKS

Reede – 3. november

Sind ülistavad, Issand, kõik Sinu teod, ja Su vagad tänavad Sind. Nemad kõnelevad Sinu riigi auhiilgusest ja nad räägivad Su vägevusest. Ps 145:10,11

Vaadates seda maailma, ei saa Taavet teisiti kui iga päev aina tänada ja ülistada, imetledes Ju-mala suurust ja Tema tegusid. Ta on ka veendunud, et nii toimib kogu Jumala rahvas, rääkides Ju-malast ja Tema tegudest.

Jumala austamine tõuseb uuele tasemele, kui mõtleme tema suhtumisest inimesse. Ta ei ole unustanud inimese abitust ega ekslikkust. Seda silmas pidades astubki tegevusse ta halastus. Jumala halastust ülistavad tema teod, aga vagad oskavad seda tänuga vastu võtta. Sest loodus jutustab Jumala võimsusest, aga Piibel kuulutab tema halastust.

Jumal on kuningas rahvaste üle, Jumal istub oma pühal aujärjel. (Ps 47:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meid on ka kutsutud tänama ja ülistama Jumalat. Ent kas me teeme seda ning millise veendumuse ja innuga?

* * *

 

PALVE JUMALA TUNNETAMISEKS

Laupäev – 4. november

Me palume Jumalat, et te saaksite vägevaks kogu väega Tema kirkuse tugevust mööda kõigeks püsivuseks ja pikaks meeleks. Kl 1:11

Produktiivse ja alaliselt kasvava kristliku iseloomu kujundab oma rahvas Jumal. Tema auline vägi teeb neid igati tugevaks. Jumalat vaadeldakse Vanas Testamendis järjekindlalt vägeva Jumala-na, suveräänse Loojana, kes päästis Iisraeli Egiptusest. See vägi, evangeeliumi poolt valla päästetud (vt Rm 1:16,17, 1Kr 1:24), toimib nüüd alaliselt Jumala inimestes, et anda neile püsivust ja pikka meelt (Js 40:28-31). Paulus kujutab neid omadusi otsekui relvadena, mida läheb vaja, et elada maa-ilmas puutumatuna selle kriisidest ja hirmudest. Kannatlik, pikameelne vaim, usu, lootuse ja armas-tusega kaasnev vaikne lisand, tuleneb kindlast veendumusest, et Jeesuse Kristuse Isa on maailma suveräänne Issand, kes suudab oma kavad ellu viia enda poolt määratud ajal ja viisil. Mõiste “püsi-vus” ja “pikk meel” on väike erinevus. Esimene on see, mille usk, lootus ja armastus esile toovad ka ilmselt võimatus olukorras, teine on see, mida usk, lootus ja armastus osutavad ka ilmselt “võimatu-ma” inimese suhtes.

Tänases kirjakohas lisatakse kõikehõlmavale palvele kaks tõsiasja: a) et kasvamine Jumala tunnetuses ja pühaduses on raske võitlus; b) et jõud selle võitluse võitmiseks võib tulla ainult – ja tegelikult tulebki – Jumala enda väest.

Aga nemad läksid Suurkohtu palge eest minema, rõõmustades, et neid on väärt arvatud kan-natama teotust selle nime pärast. (Ap 5:41)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas pole vahel nii, et kui teisel läheb hästi, siis selle asemel, et rõõmustada ühes rõõmsatega ja tema hea käekäigu eest Jumalat tänada, hakkab sees närima kadeduseuss? Milline olen, kas kade või rõõmus?

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

IV. PALVE.

Millal tuleb palvetada?

1.      Määratud ajal – Ja kuningas Daarjaves kirjutas kirja ja keelu. Aga kui Taaniel sai teada, et kiri oli kirjutatud, siis läks ta oma kotta, mille ülakambri aknad olid avatud Jeruusalem-ma poole. Ja kolm korda päevas heitis ta põlvili, palvetas ja kiitis oma Jumalat, nagu ta seda ennegi oli teinud. Siis need mehed tormasid sisse ja leidsid Taanieli palvetamast ja anumast oma Jumala ees. (Tn 6:10-12) Aga mina hüüan Jumala poole ja Issand aitab mind. Õhtul ja hommikul ja lõunaajal ma kurdan ja ägan, ja ta kuuleb mu häält. (Ps 55:17,18)

2.      Vara hommikul – Ja vara hommikul enne valget tõusis Jeesus üles, väljus ning läks tühja paika ja palvetas seal. (Mk 1:35)

3.      Öö läbi – Aga neil päevil sündis, et Jeesus läks mäele palvetama ja veetis kogu öö Jumalat paludes. Ja kui valgeks läks, kutsus ta oma jüngrid enese juurde ja valis nende seast kaks-teist, keda ta nimetas ka apostliteks (Lk 6:12,13). Enne ja pärast oma elu suuri sündmusi viibis Kristus kaua palves.

4.      Päeval ja öösel – Me anume ööd ja päevad üliväga, et saada näha teie palet ja parandada seda, mis on veel puudulik teie usus (1Ts 3:10). Ma olen tänulik Jumalale, keda ma oma esivanemate viisil puhta südametunnistusega teenin, alatasa meenutades sind oma eestpal-vetes ööl ja päeval (2Tm 1:3).

5.      Ahastuse ajal – Siin see armetu hüüdis, ja Issand kuulis ning päästis tema kõigist ta kitsi-kustest. (Ps 34:7) Koguge mulle kokku mu vagad, kes minuga on teinud lepingu ohvri juu-res! (Ps 50:5) Oma ahastuse päeval hüüan ma sind appi, sest sa vastad mulle. (Ps 86:7) Ma vajusin alla mägede alusteni, maa riivid sulgusid mu kohal igaveseks. Aga sina tõid mu elu hauast üles, Issand, mu Jumal! (Jn 2:7) Nad said nende vastu abi, nõnda et hagrilased ja kõik, kes koos nendega olid, anti nende kätte, sest tapluses nad hüüdsid Jumala poole; tema võttis neid kuulda, sellepärast et nad tema peale lootsid (1Aj 5:20). Kui meil kaob kõik lootus inimeste suhtes, siis võime veel Jumalat appi hüüda.

6.      Enne söömist – Sest kõik, mis Jumal on loonud, on hea ja miski pole taunitav, mida võeta-kse vastu tänuga, sest seda pühitsetakse Jumala sõna ja palve läbi. (1Tm 4:4,5)

7.      Alati – Palvetage lakkamatult! (1Ts 5:17) Jeesus rääkis neile tähendamissõna selle kohta, et nad peavad ikka palvetama ega tohi tüdida. (Lk 18:1) Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus ning selleks valvake kogu püsivusega ja eestpalvetega kõigi pühade eest. (Ef 6:18)