Päeva sõnum. Nr 39. 25. juuni – 1. juuli 2017

KUTSE JUMALA RIIKI

26. nädal: 25. juuni – 1. juuli 2017

3. pühapäev pärast nelipüha

Päeva piiblilugemiste keskne teema on kutse Jumala riiki ja kutsumise kuulmise tähtsus. Maise elu ülesanded ja ahvatlused võivad inimesele Jeesuse kutse vastuvõtmisel takistuseks saada. Kes kahtleb ja viivitab, kaotab pakutud võimaluse.

Meelespeetav kirjakoht: Kristus ütleb: “Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!” Mt 11:28

Seda salmi nimetakse Jeesuse õndsuskutseks. Ta pöördub siin otseselt kuulajate poole, kes pole veel tema järelkäiad. Kuid on vaimselt ja kõlbeliselt siirad püüdlejad, kes oma elukogemuste kaudu on jõudnud oma küündimatuse äratundmisele Jumala ees ning kes seetõttu kannatavad käsunõuete raskuse all. Jeesus tõotab neile puhkust anda, kusjuures rõhutatult on esile tõstetud, et üksnes tema seda teha suudab ja ka teeb.

Jeesus ei nõua inimestepoolseid pingutusi, vaid annab rahu ja kosutust, kuulutades pattude andeksandmist. Selle rahu konkreetset kosutust tohib kogeda ainult andekssaamise rõõmus. Kuid Jeesus ei mõtle tema poolt pakutava rahu all mingit pasiivselt nautitavat rahulolemist. Sest Jeesusele järelkäimine, tema juures olemine, ei vabasta inimest ülesannetest ega kohustustest. Ei lülita teda ükskõikse pealtvaatajana elust eemale. Sunnitud kuulekuse asendab siin vaba, rõõmus andumine ja teenimine, enesearmastuse asendab ligimesearmastus. Sellises rõõmsas kuulekuses Jumalale ning armastuses inimeste vastu leiab otsiv ja janunev hing viimaks rahu.

Tuleb aga meeles pidada, et väljaspool Jumala abistavat armu osutuvad Jeesuse nõuded raskeks ikkeks, tema juhised teostamatuks käsukoormaks. Jumala abistava armu valdkond on aga ainult Jeesuse juures, avaneb inimesele ainult tema kaudu, temale järelkäimises. Seda kutset ei kuule kahjuks kõiketeadvad moraliseerijad, need “vooruse verstapostid”, kes kunagi ei suvatse märgata oma küündimatust Jumala ees. Nad oskavad pahandada, et teised inimesed pole niisugused, nagu nemad ise on. Neil puudub rahu Jumalaga. See sama rahu, mille kohta öeldakse, et see on “ülem kõigest mõistusest” ning et selle omamine hoiab “südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses” (Fl 4:7).

Võtke enda peale minu ike ja õppige minult, sest mina olen tasane ja südamelt alandlik ja te leiate hingamise oma hingedele, sest minu ike on hea ja minu koorem on kerge! (Mt 11:29,30)

* * *

SÜDAMEST TULNUD VASTUS

Pühapäev – 18. juuni

Jeesus ütleb: “Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut.” Lk 19:10

Jeesuse vastus selgitab, et Sakkeus on nüüd päästetud. Selle põhjus ei olnud niivõrd tema patukahetsustegu, kuivõrd asjaolu, et ta nagu Aabrahamgi sai osa Jumala armust. Jeesus otsis üles mehe, kes kindlasti kuulus kadunute hulka, aga Jeesus ei jätnud teda sinna. Ta päästis ta.

Jeesuse sõnum on suunatud neile, kes on maailma silmis tähtsusetud (vrd Mt 18:12-14). Sest Jeesuse töö siin maa peal oli “väikeste inimeste” teenimine. See ei lahutanud teda aga osadusest oma Isaga, vaid pigem just nende teenijana seisab ta pidevalt Isa palge ees.

Inimese Poeg on ju tulnud päästma kadunut. (Mt 18:11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand, õpeta mind aru saama, et ma ei saa teenida Sinu soosingut, ja et kõik head teod peaksid olema vastus sinu armastusele, mitte katse seda osta.

* * *

KANNATLIK AHASTUSES

Esmaspäev – 19. juuni

Issand tõi mu välja lagedale, ta päästis minu, sest tal oli minust hea meel. Ps 18:20

On olemas kannatusi, mis viivad inimese ahastusse, endahaletsemisse ja meeleheitesse. On ka neid, kes ütlevad, et ei ole üldse lootust. Kaebus on mõne inimese juures ainult viletsuse loendus. Nad seavad igal õhtul kõik päevased kannatused ritta ja nõnda nad elavadki oma kannatusile ja mõtlevad neist.

Usulise väärtuse annab aga selles olukorras kannataja jõud paluda. Ta talub eluraskusi, palvetab ja see annab kannatajale tüdimatust ja väsimatust. Kas oleme mõelnud, et ükski inimene ei suudaks kannatuses paluda, kui mingi seesmise jõu juurdevool talle seda ei annaks. See on Jumala tegu, et palvetaja jääb “püsivalt palvesse”. Taevas äratab meis aina uut lootust ja selle kordamise taga on Jumala virgutav jõud. Palvetage lakkamatult! (1Ts 5:17)

Meelsus ja osadus, millega Jumala ette läheme, on siin tähtis ja sellepärast ei ole vaja kartaka korduvate sõnadega palvetada.

Issand, sinu poole ma hüüdsin ja oma Issandat ma anusin (Ps 31:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meenuta millistest eluraskustest oled läbi tulnud, tundes palve jõudu.

* * *

MUUTUS ON VÄLTIMATU

Teisipäev – 27. juuni

Pöörduge minu juurde, siis ma pöördun teie juurde, ütleb vägede Issand! Sk 1:3

Jumal manitseb tõeliselt oma rahvast pöörduma Jumala poole. Ta tuletab meelde, mis oli vanematega sündinud. Iisraelis oli aegu, kus Jumal oli saanud väga vihaseks nende üleastumiste pärast. Aga ta tahab Iisraeli rahva välja tuua. Ta räägib nüüd uuele põlvkonnale ja annab neile võimaluse.

On väga oluline, kui Jumal kutsub meid pöörduma, et me ka kuuleme seda häält ja teeme oma valiku. Vastasel juhul, kui me ei tee oma valikut, me teame seda, et Jumal on väga kannatlik Jumal, ja Ta ei ole Iisraelile rääkinud mitte üks kord, vaid ta on rääkinud korduvalt pöördumisest. Aga kui nad on pidevalt oma pöördumise edasi lükanud, siis Jumal on karistanud neid inimesi. Jumal ütleb, et kui te pöördute minu poole, siis ma pöördun ka teie poole. Meil tuleb ümber pöörata Jumala poole.

Jumal võib ilmutada end mitmel viisil. Ta võib anda su südamesse sõnumi selges eesti keeles. Ta võib ilmutada end teise kaudu, Tal on palju teid, kuidas rahvaid ja meid igat üksikut manitseda.

Pöörduge tagasi tema juurde, kellest te olete taganenud nii kaugele, Iisraeli lapsed! (Js 31:6) Pöörduge minu poole ja laske endid päästa, kõik maailma ääred, sest mina olen Jumal ja kedagi teist ei ole! (Js 45:22) Mine ja hüüa neid sõnu põhja poole ja ütle: Pöördu, taganeja Iisrael, ütleb Issand, siis ma ei vaata teie peale enam süngel pilgul, sest mina olen armuline, ütleb Issand, mina ei pea viha mitte igavesti. (Jr 3:12) Seepärast ma mõistan kohut teie üle, Iisraeli sugu, igaühe üle ta eluviiside kohaselt, ütleb Issand Jumal. Pöörduge ja taganege kõigist oma üleastumistest, et teie süü ei saaks teile komistuseks. (Hs 18:30) Ütle neile: Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, ei ole mul hea meel õela surmast, vaid sellest, et õel pöörduks oma teelt ja jääks ellu. Pöörduge, pöörduge oma kurjadelt teedelt, sest miks peaksite surema, Iisraeli sugu! (Hs 33:11) Pöördu, Iisrael, Issanda, oma Jumala juurde, sest sa oled komistanud omaenese süü läbi! (Ho 14:2) Aga veel nüüdki ütleb Issand: Pöörduge minu poole kõigest südamest, paastudes, nuttes ja kurtes! (Jl 2:12) Oma vanemate päevist alates olete te lahkunud mu määrustest ega ole neid pidanud. Pöörduge tagasi minu juurde, siis pöördun mina teie juurde, ütleb vägede Issand. Aga teie ütlete: “Kuidas me peaksime pöörduma?” (Ml 3:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sest kui me käime oma kanguses, siis me käime kurjal teel. Me südamed lähevad kõvaks ja me hukkume. Jumal tahab säästa meid.

* * *

KAS USKLIKUD ON TÄHTSUSETU RAHVAS?

Kolmapäev – 28. juuni

Jumal on valinud maailma meelest narrid, et häbistada tarku, ja Jumal on valinud maailma meelest nõrgad, et häbistada tugevaid. 1Kr 1:27

Jumala meetodi vastupidisust illustreerib see, milliseid inimesi ta on kutsunud. Ta oleks võinud keskenduda haritlastele või muudele väljapaistvatele tegelastele, kuid selle asemel on ta valinud inimesed, kelle kasuks maailma vaatevinklist ei räägi mitte miski. Jumala vägi teeb imesid kõige lootusetuma materjaliga ja nii ületab tema tarkus parima, mida inimesed võivad pakkuda.

Ära salga maha seda, mis Jumal Sulle andnud on ja mis aitab Sul inimeste vajadustele vastu tulla. Jüngrid ei sulandunud, vaid paistsid välja ja maailm pani tähele, et “need mehed olid olnud Jeesuse kaaslased.” (Ap 4:13) Jüngrid jutlustasid, toimisid Jeesuse õpetuse kohaselt ja tegid imesid. Ka Joosep oskas tähendada vaarao unenägusid ja päästis rahva näljasurmast (vt. 1Ms 41).

Kui Jumal Sind kutsub, siis annab ta ka oskused. Oled töö jaoks sobiv

Ja purustame iga kõrkuse, mis tõstab end jumalatunnetuse vastu, ja me võtame vangi Kristuse sõnakuulmisse kõik mõtted. (2Kr 10:5)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas mõni Piibli seisukoht tundub kummaline? Palu, et mõistaksid Jumala tööd tänases päevas.

* * *

MANITSUS PALVETAJALE

Neljapäev – 29. juuni

Apostlite Peetruse ja Pauluse päev. Peeterpaulipäev

Täna, kui te kuulete Ta häält, ärge tehke kõvaks oma südant. Ps 95:7,8

Tänane päev on Jumala armu päev. Tema ootab meilt tähelepanu selle kohta, mida tema pakub täna. See mõte läbib Piiblit. Siis kui Jumal ütleb “täna”, ei tohi me talle vastu vaieldes öelda – “homme”. Tema teab meist paremini, millal õige aeg on. See kehtib eriti pöördumise kohta.

Inimene saab vaevalt midagi teha oma südame tundlikkuse suurendamiseks. Küll võib ta aga oma südame kõvaks teha. Selle ohu ees seisab igaüks, kes kuuleb Jumala tahtmist. Võime oma hinge sulgeda, Jumala tahtmise oma mõtetest välja heita ja järele jääb kõva süda.

Uskmatul südamel ei ole hingamist. Ei manna taevast ega vesi kaljust suutnud Iisraeli rahuldada. Need, kes elasid uskmatu meelega tõotatud maal, neid ei suutnud rahuldada seegi koht, mis andis piima ja mett.

Niikaua, kui me südamesse jääb vastupanu Jumalale, ei suuda meid rahuldada ükski õnnistus ega ime.

Seepärast on nõnda, nagu Püha Vaim ütleb: “Täna, kui teie tema häält kuulete, (Hb 3:7) siis ta määrab jälle ühe päeva tänaseks päevaks, kui ta nii pika aja pärast Taaveti kaudu ütles, nõnda nagu varem on öeldud: “Täna, kui te kuulete tema häält, ärge tehke oma südant kõvaks!”” (Hb 4:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kiida täna Jumalat kõige selle eest, mis jääb sulle mõistetamatuks, saladuslikuks ning isegi selle eest, mida sa ei oska hoomata. Ta on nii palju suurem ja väärt kogu meie kiitust!

* * *

NII SUUR PÄÄSTE

Reede – 30. juuni

Issand, heldele Sa osutad heldust, laitmatu mehe vastu Sa oled laitmatu. Ps 18:26

Psalm 18 on Taaveti tänulaul kõigi pääsemiste eest ta elus, kokkuvõte Jumala suurusest ja abist. Selles laulus on tõde Taavetist ja ta vahekorrast Jumalaga. Mis näitab, millist inimest Jumal õnnistab.

Kui Taavet hoidis Jumala teid, ei taganenud Temast, hoidus pahateost, siis tasus Jumal talle heaga vastavalt ta õigusele ja käte puhtusele. “Tulge Jumala ligi, siis tuleb tema teie ligi! Patused, puhastage käed ja kasige südamed, te hingelt kahestunud! Tundke oma viletsust, leinake ja nutke! Teie naer muutugu nutuks ja rõõm kurbuseks! Alanduge Issanda ette, siis ta ülendab teid!” (Jk 4:8-10). Siit järgneb tõde, mida Piibel nimetab pühitsuseks. Võime tulla ikka lähemale Jumalale, enam puhastades ennast ja tehes õigust. See avab meile järjest rohkem Jumala ilmutust.

Jumal ei ole “heasüdamlik valge habemega jõuluvana”, vaid lõpmatu oma pühaduses, õigluses ja tões. Ta on küll pikameelne ja kannatlik vastupanijatega, kuid Ta õiglus mõistab igaühele kohut vastavalt teenetele.

Puhta vastu sa oled puhas ja kõvera vastu sa osutud keeruliseks. Sest sina päästad viletsa rahva, aga alandad suurelised silmad. (Ps 18:27,28)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sageli küsitakse, miks Jumala juurde tulekuks on esmalt vaja uskuda, nagu Hb 11:6 nõuab. Vastus on lihtne: uskmatuse tõttu eemaldus inimene Jumalast, tagasitulekuks on vaja esmalt uskuda.

* * *

KIITLE AINULT KRISTUSES

Laupäev – 1. juuli

Jumala tõttu teie olete Kristuses Jeesuses, kes on saanud meile tarkuseks Jumalalt ning õiguseks ja pühitsuseks ja lunastuseks. 1Kr 1:30

Uus elu tuleneb Jumalast (vrd Rm 9:11; 2Kr 5:17,18; Ef 2:18), nad on Kristuses Jeesuses. See saladusliku fraasi kohta, mida Paulus tavaliselt kasutab usklike ja Kristuse suhte tähistamiseks, on kirjutatud terveid raamatuid. Lühidalt öeldes näitab see, et usklik on ühendatud oma Issandaga kõige lähedsemal mõeldaval viisil.

Kristus on see atmosfäär, milles usklik elab, kuid me ei tohi tõlgendada seda mehaaniliselt. Kristus on isik. See fraas kirjeldab isiklikku seotust isikliku Päästjaga. Olla “Kristuses” tähendab olla lähedaselt seotud kõigi nende teistega, kes on samuti “Kristuses”, ehk olla osa Kristuse ihust.

Kristlastele on see üleskutse troostiks. Neil ei tarvitse otsida tarkust või tunnetust mujalt; neil juba on see. Samal ajal on veel pikk tee ees – uurida kogu seda rikkalikku pärandit, mille nad on vastu võtnud, ning see tõeliselt omandada. Kõigele, mida võiksime küsida Jumala ja tema eesmärkide kohta, saab vastata ristilöödud ja ülestõusnud Jeesus, Messia kaudu. Paulus nimetab niisugust mõistmist “rikkuseks” ja “aardeks”, õhutades lugejaid seda innukalt ära kasutama.

Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil ma lasen tõusta Taavetile ühe õige võsu; tema valitseb kui kuningas ja talitab targasti, tema teeb maal õigust ja õiglust. (Jr 23:5) Ja ma pühitsen ennast nende eest, et ka nemad oleksid pühitsetud tões. (Jh 17:19) Teid pole lunastatud kaduvate asjadega, hõbeda või kullaga teie tühisest esiisadelt päritud eluviisist, (1Pt 1:18) kelles peituvad kõik tarkuse ja tunnetuse aarded. (Kl 2:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal aitaks sul anda edasi sõnumit ristist arukate sõnade ja muudetud elu kaudu!

* * *

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. PÜHA VAIM

Püha Vaimu sümbolid

Tõde on tihti raske edasi anda sõnade abil. Sageli nad väljendavad vaid pool tõest, jättes teise poole varjatuks. Piibli kirjutajad kasutasid teatud sümboleid, et avada Püha Vaimu saladusi, kuna sümbolid illustreerivad paremini kui ulatuslikud seletused. Need on:

tuli kui sümbol (Lk 3:16) kõneleb Püha Vaimu põletavast ja puhastavast jõust uskliku elus (Ap 2:3; Js 6:1-7);

tuul kui sümbol (Jh 3) kõneleb tema vägeva ümbermuutva jõu varjatud sügavusest;

vesi kui sümbol (Jh 7:37-39) kõneleb Püha Vaimu jõust täita usklikku vaimuliku rikkustega kuni ülevoolamiseni;

pitser kui sümbol (Ef 1:13) kõneleb Püha Vaimu omandiõigusest uskliku üle; see on lõpetatud ja igavene leping;

õli kui sümbol (Ap 10:38) kõneleb Püha Vaimu võidmise väest teenistuse tarvis;

tuvi kui sümbol (Mk 1:10) kõneleb tema suursugusest, õrnast, rahuarmastavast olemusest. Püha Vaimu läbi võime tunda “Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest” (Fl 4:7) üksnes siis kui oleme täielikult allutatud Jumalale.

MAKSUKOGUJA PUU OTSAS

LOE: Luuka 19:1-10

TAUSTAST. Jeesuse päevil olid maksukogujad tuntud oma ebaaususe poolest. Nad kogusid inimestelt liiga palju makse ning jätsid enestele rohkem, kui oli ette nähtud. Tavaliselt mõtleme Jeesusest kui rõhutute ja vaeste kaitsjast, ent siin näeme Teda rõhuja poolel. Juudi kultuuris tähendas kellegi koju lõunale minek sõpruse märki.

1. Milline võis olla Sakkeuse, Jeeriko linna maksukogujate ülema igapäevaelu? Mida head ja mida halba võis seal olla?

2. Mida võis Sakkeus oma tööalase käitumise ja eluviisi õigustamiseks enesele öelda? Mis sa arvad, miks tahtis Sakkeus nii palju raha?

3. Mis sa arvad, miks tahtis Sakkeus Jeesust näha? Nimeta võimalikult palju põhjusi. Mis sa arvad, kas maksukogujate ülem oleks tahtnud, et teda puu otsas nähakse? Põhjenda.

4. Meenuta mõnd juhtu, kui keegi võttis sinult ebaõiglaselt raha ära. Kui sina oleksid olnud üks Sakkeuse ohvritest, mis tundega oleksid sa Jeesuse käitumisele salmis 5 reageerinud?

5. Mida üllatavat on Jeesuse esmakohtumises Sakkeusega? Meenuta, et see oli Jeesuse esimene ja ka viimane käik Jeerikosse.

6. Mis sa arvad, millal hakkas Sakkeus Jeesusesse uskuma (salmid 5-8)? Arutle erinevate võimaluste üle.

7. Mida oleks Sakkeus sinu arvates teinud, kui Jeesus oleks öelnud: “Tule kohe alla ja anna pool oma varandusest vaestele. Siis tulen ma sinu kotta.”? Kuidas reageeriksid sina, kui Jeesus ütleks sulle: “Kõigepealt maksa oma pattude eest ja siis olen ma sinu sõber!”?

8. Kujutle, kuidas oleks anda ära rohkem kui pool oma varandusest üheainsa päeva jooksul? Mis ajendaks sind midagi sellist tegema? Mida sai Sakkeus tagastatud raha eest vastu?

9. Mis on suurim erinevus Sakkeuse ja Jeeriko elanike vahel? Vaata salmi 7. Miks tahtis Jeesus külastada linna halvimat meest?

10. Jeesus ütleb sulle täna: “Täna pean ma jääma sinu kotta.” Ta tahab sinuga su koju minna ja sinna jääda. Mida sa Talle vastad?

11. Kes otsis keda selle teksti põhjal? Kas Sakkeus otsis Jeesust või Jeesus otsis Sakkeust (salmid 3,9,10)?

 

RÕÕMUSÕNUM. Teel Jeruusalemma, kus Ta risti löödi, tegi Jeesus ringi, minnes läbi Jeeriko. Võib-olla tegi Ta seda üksnes Sakkeuse pärast. Kui Jeesus andis andeks Sakkeuse patud, siis teadis Ta, et peab nende eest Jumala karistust kandma. Pattude andeksandmine oli Sakkeuse jaoks ilma tasuta ning on seda ka meie jaoks – ent see maksis Jeesusele Tema elu.

Palveleht 25. juuni -1. juuli 2017

Palveleht

Nädala teema: Kutse Jumala riiki

 

Kiitus/ülistus

Selles palveosas võtame aega Jumalat kiita ja ülistada.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.

Koht/kohad Piiblist: Psalm 18:17-20, 26-29

17 Ta ulatas kõrgusest käe, ta võttis minu, ta tõmbas mu välja suurest veest. 18 Ta päästis minu mu tugeva vaenlase käest, mu vihkajate käest, sest nad olid vägevamad minust. 19 Nad tulid mu kallale mu õnnetuse päeval, aga Issand oli mulle toeks. 20 Ta tõi mu välja lagedale, ta päästis minu, sest tal oli minust hea meel. 26 Heldele sa osutad heldust, laitmatu mehe vastu sa oled laitmatu; 27 puhta vastu sa oled puhas ja kõvera vastu sa osutud keeruliseks. 28 Sest sina päästad viletsa rahva, aga alandad suurelised silmad. 29 Sest sina süütad mu lambi; Issand, mu Jumal, valgustab mu pimedust.

Luuka evangeelium 19:1-10

1 Ja kui Jeesus jõudis Jeerikosse, läks ta sealt läbi. 2 Ja vaata, seal oli mees, Sakkeus nimi; see oli tölnerite ülem, ja ta oli rikas. 3 Sakkeus püüdis näha saada, milline neist on Jeesus, aga see ei õnnestunud rahvahulga pärast, sest ta oli lühikest kasvu. 4 Siis ta jooksis ettepoole ja ronis mooruspuu otsa, et teda näha, sest Jeesus pidi sealtkaudu minema. 5 Ja kui Jeesus sinna paika jõudis, vaatas ta üles ja ütles temale: “Sakkeus, tule kiiresti maha, sest täna pean ma jääma sinu kotta!” 6 Ja Sakkeus tuli kiiresti maha ja võttis Jeesuse rõõmuga vastu. 7 Ja seda nähes nurisesid kõik: “Tema on patuse mehe juurde öömajale läinud!” 8 Sakkeus ütles aga Issanda ette astudes: “Vaata, Issand, poole oma varandusest annan ma vaestele, ja kui ma olen kelleltki midagi välja pressinud, siis ma annan neljakordselt tagasi.” 9 Aga Jeesus ütles talle: “Täna on sellele kojale tulnud pääste, sest ka tema on Aabrahami poeg. 10 Sest Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut.”

 

Patutunnistus – vaikne palve.

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3

3 Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Pärast vaikset palvet võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:7

7 Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

 

Tänupalve

Aeg, mil tänada Jumalat. Tänu tuua palvevastuste eest; tänu erinevate asjade ja olukordade eest. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu jätkuva armu-ja rahuaja eest meie maal. Täname, et kutse Jumala riiki on Kristuse läbi jätkuvalt jõus ja kehtiv. Tänu Jumala Sõna ja pühade sakramentide eest. Täname kodukoguduse ja ustavate koguduse liikmete eest. Tänu olgu kõige eest!

 

Eestpalve aeg

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Matteuse evangeelium 11:28

28 Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 1. Pauluse kirjast korintlastele 1:26-31

26 Vaadake, vennad, iseendid, millistena te olete kutsutud: mitte palju tarku inimeste meelest, mitte palju vägevaid, mitte palju kõrgest soost. 27 Kuid Jumal on valinud maailma meelest narrid, et häbistada tarku, ja Jumal on valinud maailma meelest nõrgad, et häbistada tugevaid.
28 Jumal on valinud need, kes maailma meelest on alamast soost ja halvakspandud, need, kes midagi ei ole, et teha tühiseks need, kes midagi on, 29 et ükski inimene ei kiitleks Jumala ees. 30 Aga teie olete tema tõttu Kristuses Jeesuses, kes on saanud meile tarkuseks Jumalalt ning õiguseks ja pühitsuseks ja lunastuseks, 31 et läheks täide, nagu on kirjutatud: “Kes tahab kiidelda, kiidelgu Issanda üle!”

Palvetame Jumala õnnistust ja hoidmist igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume, et meil oleks, millega toetada nii kaasinimest kui kogudust. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda igatsevad ja vajavad. Palume, et kristlased enam kasutaksid kallist palveandi. Aita, et elus osaks saavad kannatused ja katsumused võiksid tuua Kristusele lähemale. Ole inimestega, kes on reisil ning hoia neid. Palume tröösti leinajatele. Ole ligi kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma ning kingi kindlat usku, et jääv kodu on taevas. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Jumala õnnistust palume koguduse juhatuse esimehele Meelis Pirnile ja aseesimehele Andra Indriksonile ning nende peredele. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. Palume kosutavat suvepuhkust ning uue värske jõu ammutamist kõikidele koguduse töötegijatele. Palvesse kanname kõik inimesed, kes on seotud Nõmme Rahu kiriku remondiga. Palume, et Issand õnnistaks seda remonti. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis ning Ilumäel.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Sakarja 1:3

3 Seepärast ütle neile: Nõnda ütleb vägede Issand: Pöörduge minu
juurde, ütleb vägede Issand, siis ma pöördun teie juurde, ütleb
vägede Issand!

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palvetame, et Kristuse tundmist ja usaldust Kristusele oleks enam. Palvesse kanname meie riigis inimesed, kes on seatud oma ametis inimesi teenima ning palume neile selleks jumalakartust, jõudu, tarkust, armastust ja ustavust. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme. Palvesse kanname Noorte laulu- ja tantsupeo ning palume, et sellegi, eesti rahvale olulise sündmuse kaudu võiks Jumala Püha vaim inimesi puudutada.

 

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast efeslastele 6:18a

18 Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus

Palume, et kõnelused Issandaga, palve läbi, oleksid meie igas päevas loomulikud ning et me otsiksime palves Issanda tahet ning kogeksime rahu, rõõmu ja elujulgust.

Päeva sõnum nr 38. 18. – 24. juuni 2017

KADUVAD JA KADUMATUD AARDED

25. nädal: 18. – 24. juuni 2017

2. pühapäev pärast nelipüha

 

Pühapäeva sisuks on kadumatud taevased aarded ja teiselt poolt kaduvad ja petlikud maised rikkused. Rikkuste ihaldamine juhib isekusest kasvavatele tegudele, Jumala armastus juhib Tema tahte kohasele teenivale elule. Selles on Kristus meie eeskujuks. Tema oli rikas, kuid Ta sai vaeseks, et meid rikkaks teha.

Meelespeetav kirjakoht: Kristus ütleb: Kes teid kuulda võtab, see võtab kuulda mind, ja kes teid kõrvale lükkab, see lükkab kõrvale minu. Lk 10:16

Nende sõnadega rõhutatakse Jeesuse poolt läkitatud sõnumiviijate tähtsust. Kui Jeesus varustab kellegi meelevallaga kõnelda, siis see isik ka kõneleb meelevallaga. Igaüks, kes võtab kuulda teda, võtab tegelikult kuulda Jeesust, ja igaüks, kes hülgab tema, hülgab tegelikult Issanda. Printsiip asetab suure vastutuse kõigile, kes sõnumit kuulevad. Kuid see ulatub veelgi kaugemale. Igaüks, kes lükkab kõrvale Jeesuse, lükkab tegelikult kõrvale ka tema Läkitaja. Jeesuse sõnumiviijad lähevad seega välja täieliku volitustega ja nende sõnumit tuleb võtta täie tõsidusega.

Mõtle sõnadele: Sellepärast olete sina ja kogu su jõuk kogunenud Issanda vastu, sest kes on Aaron, et te nurisete tema vastu? (4Ms 16:11) Kes teid vastu võtab, võtab vastu minu, ja kes minu vastu võtab, võtab vastu minu Läkitaja. (Mt 10:40) Ja ütles neile: “Kes iganes selle lapse võtab vastu minu nimel, võtab vastu minu, ja kes iganes võtab vastu minu, võtab vastu minu Läkitaja. Sest kes on väikseim teie kõikide seas, see on suur.” (Lk 9:48) Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes võtab vastu selle, kelle mina saadan, see võtab vastu minu, aga kes võtab vastu minu, see võtab vastu tema, kes on minu saatnud. (Jh 13:20)

* * *

RIKAS JUMALAS

Pühapäev – 18. juuni

Jeesus ütleb: “Vaadake ette ja hoiduge igasuguse ahnuse eest, sest külluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on!” Lk 12:15

Ühel Jeesuse kuulajatest oli probleem vennaga pärandi õige jagamise üle. Juudi pärimisseadused katsid küll enamiku juhtumeid (vrd 5Ms 21:17), mõnikord aga jäi ruumi kahtlusteks; seekord tundis Jeesuse poole pöörduja, et talle oli ülekohut tehtud.

Nähtavasti oli pärand läinud venna kätte ning abiotsija soovis, et Jeesus veenaks venda pärandust jagama. Abiotsija ei palunud Jeesusel otsustada, kellel on õigus: ta lihtsalt palus tal teha otsus enda kasuks. Näib, et ta pöördus Jeesuse poole üksinda; miski ei osuta, et ta vend oli nõus usaldama otsuse tegemist Jeesusele. Mees pidas Jeesust tüüpiliseks rabiks, ja rabid tegid harilikult otsuseid Seaduse vaidlusaluste punktide üle.

Jeesus aga keeldus asjaga tegelemast. Sest ta tuli tooma inimesi Jumala juurde, mitte neile jõukust tagama. Antud olukorras oli Jeesuse silmis tähtis asjaosalise hoiak, mitte asja lahendus.

Ent selle ajastu muretsemised ja rikkuse petlik ahvatlus ja mitmesugused muud himud haaravad neid ja lämmatavad sõna ära ning see jääb viljatuks. (Mk 4:19) Kes tahavad aga rikastuda, need langevad kiusatusse ja lõksu, paljudesse rumalaisse ja kahjulikesse himudesse, mis vajutavad inimesed sügavale hävingusse ja hukatusse. (1Tm 6:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Me võime olla rikkad Jumalas, isegi kui meil on väike sissetulek või vähe materiaalset vara (vt lugu lesknaise leptonitest Lk 21:1-4). Kuidas võiksid sa kujundada tasakaalustatuma suhte oma varaga, mis tunnustaks Jumalat kui selle andjatat?

* * *

 

PROBLEEMI LÕPLIK LAHENDUS

Esmaspäev – 19. juuni

Jumal lunastab mu hinge surmavalla käest, sest Ta võtab mu vastu. Ps 49:16

Kui kõrvutada selle psalmi 8. ja 16. salme, siis näeme, et “ükski ei või … maksta Jumalale lunastushinda”, aga “Jumal lunastab mu hinge vaenlase käest”. Jumal suudab seda teha, ja teeb seda. Vana seaduse ajal andis Jumal seoses paasatalle tapmisega teatud korraldused. Kui see ettenähtud tingimus oli täidetud, möödus surmaingel (2Ms 12:13). Uue seaduse ajal teame, kuidas inimene tõepoolest lunastakse surmakartusest.

Keegi sureb meie eest ja meie saame selle kaudu elu. Kristus, meie paasatall, on meie eest tapetud – see on jumalik lunastus. Selle ohvri kaudu on Jumal hakanud lunastama inimesi. “Ükski, kes tema sisse usub, ei pea hukka saama …” Midagi toimub inimeses, kes usub Jeesusesse Kristusesse. Uue elu esimeseks tunnuseks on surmahirmu kadumine. Usu kaudu Kristusesse pole surmal meelevalda sinu üle. Su hinges domineerib surma võitev jõud. Saame täidetud ülestõusmise väega.

Meie vanem vend Kristus on tasunud lunahinna ja meie elame. Ta võtab mu vastu. Sama, mis öeldi Eenoki kohta.

Ihu läheb hauda, aga meie hing päästetakse. Ja selle hommiku saabudes, millest psalmi autor rääkis, päästetakse ka ihu. Nii võidab ülestõusmine sellegi.

Sest sina ei jäta mu hinge surmavalla kätte ega lase oma vagal näha kõdunemist. (Ps 16:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Need, kes usuvad Jeesusesse ei pea oma surma enam vaatama kui midagi mis on nende tee peal ees. Vastupidi – see on nende jaoks otsekui juba läbitud etapp Jeesuse töö tõttu. See on juba lahendatud. Kas usume seda ja kui palju jagame oma veendumust teistega meie ümber?

* * *

 

TÕSTA KÕRGEKS JUMAL, MITTE RIKKUS

Teisipäev – 20. juuni

Kes loodavad oma varanduse peale ja kiitlevad oma suurest rikkusest? Ükski ei või venna eest anda luna ega tema eest maksta Jumalale lunastushinda. Ps 49:7,8

Seda psalmi ei kasutatud sünagoogi ülistuses, vaid see oli “õpetuspsalm”, ning on tihedalt seotud Piibli tarkusekirjadnusega nagu nt Õpetussõnad. Psalmi autor pakub oma lugejatele tarkust ja arusaamist mis on tulnud pikast maadlemisest inimliku surelikkuse teemaga (Ps 49:5-9). Ja ta näeb, et isegi maailma rikkaim inimene ei saa end vabaks osta inimlikust seisundist (s 7).

Psalmi autor kasutab siin heebreakeelset juriidilist terminit “lunahind elu eest”, mille all mõeldi sissemakset, millega kriminaalkurjategija sai end vabaks osta seadusega mõistetud surmanuhtlusest. See on võimas kujund kirjeldamaks meie pürgimust “surelikkuse kohtuotsuse” alt vabaks pääseda, ning inimlikust mõtteviisist, et mingil kombel suudavad rikkus ja võim meid ikkagi päästa või vähemalt leevendada meie olukorda.

Rikkus iseenesest ei ole kuritegu ega halb asi. Kuri ja halb aga on hoiak kus rikkus asetatakse kõrgemale kui Jumal, Jumala asemele (2Tm 6:10). Sel viisil asendatakse Hea Karjane (Ps 23) halva karjasega, surma enesega (s 15).

Samas ei ole psalmi peamine eesmärk mitte manitseda rikkaid vaid palju enam julgustada ustavaid. Sest nii nagu neil ei ole tarvis karta rikkaid ja kurje inimesi (s 6,17) – nii ei pea nad ka kartma et surm varastab elult selle mõtte ja tähenduse. Mõneti mitteomase joonena Vana Testamendi tekstidele, tõstetakse siin isiklik ja täielik usaldus Jumala vastu kõrgemale surmast (s 16) – sest Jumal ise on see, kes maksab “elu lunahinna”. Ja see on hämmastav sissevaade Jumala eesmärkidesse Jeesuse läkitamises, kes tuli siia selleks et “anda oma elu lunahinnaks paljude eest” (Mk 10:45).

Hoia, et viha sind liialt ei mõjustaks ja rohke lunaraha sind ei eksitaks! (Ii 36:18) Ennäe seda meest, kes ei pannud Jumalat oma tugevuseks, vaid lootis oma suure rikkuse peale; ta oli tugev oma nurjatuses. (Ps 52:9) Varandusest pole kasu vihapäeval, aga õiglus päästab surmast. (Õp 11:4) Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu. (Jh 3:16)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Vaeseid on alati teie juures”, ütleb Jeesus (vt Mt 26:11). Kus on vaeseid, seal on ka rikkaid. Viimastel on midagi, mida vaestel ei ole: varandust, raha ja võimu. Raha eest saab siin maailmas palju asju – nii palju, et näib, nagu saaks selle eest kõike. On siiski midagi, mida raha eest ei saa?

* * *

 

ANDMINE JA KASVAMINE

Kolmapäev – 21. juuni

Te ju teate meie Issanda Jeesuse Kristuse armu, et Tema, kuigi Ta oli rikas, sai teie pärast vaeseks, et teie saaksite rikkaks Tema vaesusest. 2Kr 8:9

Kui Paulus räägib Jumala armust, siis ei pea ta silmas teatud hoiakut või soodsat meelestust, vaid Jumala armastust, mis väljendus konkreetses inimkonna päästmise töös. Ning Jeesuse vaesust ei tule mõista armetu puudusena maises elus, nõnda ei tule ka rikkusi, mida ta tuli usklikele kättesaadavaks tegema, mõista ainelise edukusena. See on pääste ise, ning sellega kaasnevad uue ajastu õnnistused kujutavad endast rikkusi, mida Kristus oma vaesuse läbi võimaldab usklikel maitsta. Neist rikkustest tuntakse rõõmu olevikus omamoodi ettemaksu või tagatisena, ning täiel määral Kristuse tagasitulekul (1Kr 1.4-8; 2Kr 5:5; Ef 1:3-14).

Me ei tohi iial unustada, et me saame rikkaks vaid tema vaesuse tõttu. Nende õnnistuste eest, mida me Kristuses maitseme, tuli maksta teatud hinda. Selle hinna sisse kuulus Poja lihakssaamise hind langenud maailma. Aga nagu me teame teistest kirjakohtadest, oli inkarnatsiooni (Jumala sündimine inimeseks) hind, ehkki kõrge, ainult algul. Hinda tuli maksta ka ärapõlgamise, naeru-vääristamise, tagakiusamise, reetmise ja kannatuste kujul, ning kõige krooniks oli Kolgata risti surmavalu. Need asjad üheskoos moodustavad meie pääste koguhinna.

Ja Jeesus vastas talle: “Rebastel on urud ja taeva lindudel pesad, aga Inimese Pojal ei ole, kuhu ta oma pea võiks panna.” (Mt 8:20) Ta tõi ilmale oma esimese poja ning mähkis ta mähkmetesse ja asetas sõime, sest nende jaoks polnud majas kohta. (Lk 2:7) Jah, meie kõik oleme võtnud tema täiusest, ja armu armu peale. (Jh 1:16) Vaid loobus iseenese olust, võttes orja kuju,
saades inimese sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena. (Fl 2:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle, kuidas oled ise annetanud – ning tee see inventuur Jumala ees. Kuidas kindlustad, et järgid Tema tahet?

* * *

 

JUMAL KAITSEB JEESUST JA TEMA OMI

Neljapäev – 22. juuni

Mina saan näha Su palet õiguses, saan täis Su palge paistusest, kui ma ärkan. Ps 17:15

See psalm räägib meile ka Jeesuse järgijatest, kristlastest. Püha Vaimu juhatusel saavad nad õppida täitma Jeesuse tahet ning nõnda järgida oma Lunastaja eeskuju. Jeesus andis enda omadele tõotuse: “Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes usub minusse, see teeb neidsamu tegusid, mida mina teen, ja ta teeb nendest hoopis suuremaid, sest mina lähen Isa juurde.” (Jh 14:12) Jeesuse omadena saavad nad suikuda surmaunne ning ärgata Tema juures.

Ilmutuse raamatu lõpus tõotatakse kristlastele: “Ning [Jumala sulased] näevad tema palet ning tema nimi on nende otsaesisel.” (Ilm 22:4) Psalmi 17:3–5 järgi on Jumal Jeesuse proovile pannud ning tunnistanud Ta laitmatuks. Et kinnitada usku, katsub Jumal järele ka iga kristlase südame. Nagu Paulus ütleb, kasvatab Jumal enda omasid ahistuste kaudu (vt 2Kr 1:4–11).

Psalmis tõotatakse, et katsumustes tuleb Jumal kristlastele appi. Vastupanijateks nimetatakse siin kristlase vaenlasi: oma liha, ahvatlev ja tagakiusav maailm või pimeduse meelevald. Jumal tõotab, et ahistus on viimselt otsekui halb uni, millest kristlane ärkab, leides end Jumala juures kaitstuna. Jumala ligiolu üllatab kristlast alati oma headusega ning ümbritseb teda armastusega.

Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad näevad Jumalat. (Mt 5:8) Et olgu mis tahes, milles meie süda meid süüdistab, Jumal on siiski meie südamest suurem ja tema teab kõik. (1Jh 3:20) Aga kui tuleb täielik, siis kõrvaldatakse poolik. (1Kr 13:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta kõikide nende kristlaste pärast kes tänasel päeval peavad kannatama tagakiusu ning rõhumist ustavuse tõttu Jumalale. Palu et Jumal võiks anda neile suure sisemise kindluse tema armastusse, hoolekandesse ja abisse.

* * *

 

PRAKTILINE MANITSUS

Reede – 23. juuni

Ära karda, kui keegi rikastub, kui tema koja au saab suureks! Sest oma surma ei võta ta midagi kaasa, tema au ei järgne talle. Ps 49:17,18

Usul on imeline õigus olnud siin maa peal tõde kuulutada. Rikkuse mõttetusest jutustati usu nimel. Keegi minoriitidest jutlustas aastal 1671 Roomas kardinalidele: “Peetrus ja Paulus ning esimesed kristlased olid rumalad, sest nad uskusid, et inimene saab õndsaks palve, pisarate, paastumiste ja vaesuse kaudu. Teie siin Roomas teate, et õndsaks saab hoopis rikkuse, uhkuse, ballide ja maskeraadide kaudu. Aga lõpuks selgus, et teie olite rumalad ja nemad targad.”

Peaksime suutma elada nii, et Jumala nimi saaks austatud meie palvete, pisarate kaudu ja ka selle läbi, et tunneme ja teame, et “meil ei ole siin jäädavat linna”. Meie lootus on Jumalal ja sellepärast ei pane me rõhku sellele, kas elame viletsuses või jõukuses. Oluline on, et oleme lunastunud surmast!

Koralle ja mägikristalli ei maksa mainidagi – omandatud tarkus on enam väärt kui pärlid (Ii 28:18)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millist elu sa elad – pillavat ja ära hellitadud või vaesuses veedetud elu?

* * *

 

TEEVALMISTAJA

Laupäev – 24. juuni

Ristija Johannese sündimise püha. Jaanipäev

Ristija Johannese tunnistus: Tema peab kasvama, aga mina pean kahanema! Jh 3:30

Jeesuse avaliku tegevuse algul on ka Ristija Johannes veel kohal. Mõlemad ristivad, mõlemad kuulutavad pöördumist Jumala poole. Siin puudub aga täiesti võistlusvaim. Johannes valmistab ette Jeesuse õpetuse vastuvõtuks. Ta rõõmustab, kui ta õpilased tema maha jätavad ja Jeesuse juurde lähevad. Tema ise ei paku end jüngriks, ja Jeesus ei kutsu teda, kuigi nimetab teda kõige suuremaks inimeste seas. Kui maailma päike hakkab paistma täies säras, tuleb kuul aeg väheneda, kahvatuda, laskuda.

Mõnda aega aga tegutsevad Jeesus ja Johannes paralleelselt. See on võib-olla õpetuseks, et maapealses elus on oluline täita oma ülesannet põhjalikult, ohvrimeelselt ja et side nendega, keda me austame või armastame, ei pea alati olema materiaalne, “käega katsutav”: see võib teostada alles järgmise elu dimensioonis.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Võta aega ja too täna Jeesuse ette oma viimnegi süütunne või sisemine määritus. Aseta kogu see koorem Tema peale, sest Tema puhastab meid kõigest ebaõiglusest.

* * *

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

 

III. PÜHA VAIM

Püha Vaimu jumalikkus

Peetrus, suheldes Hananiasega (Ap 5:3,4), tõi esile Püha Vaimu jumalikuse, kui ta ütles: “Hananias, mispärast on saatan vallanud su südame, et sa valetasid Pühale Vaimule … Sa ei ole valetanud inimestele, vaid Jumalale.” Sellest kirjakohast saab väga selgeks, et Püha Vaim on Jumal, ta on kaas-võrdne, kaas-eksisteeriv, kaas-igavene, koos Isa ja Pojaga.

Püha Vaimu jumalikkus tuleb esile ka tema jumalikes omadustes:

ta on kõikjalolev universumis (Ps 139:7-10)

ta on kõikvõimas (Lk 1:35)

ta on kõiketeadja (1Kr 2:10,11)

ta on igavene (Hb 9:14)

 

Püha Vaim on Jumal, kuna tema nimi on võrdsel alusel liidetud Isa ja Poja nimega:

uskliku ristimisel (Mt 28:19)

apostlikus õnnistuspalves (2Kr 13:14)

 

Püha Vaim jumalikkus ilmneb kogu Jeesuse Kristuse maapealses elus ja teenimistöös.

Jeesuse eostumine ja sündimine siia maailma toimus Püha Vaimu vahendusel (Lk 1:35)

Ta sai võitud Püha Vaimu poolt teenistuse tarvis (Ap 10:38)

Teda juhiti Püha Vaimu poolt (Mt 4:1)

Ristilöömisel oli ta tulvil Püha Vaimu väge (Hb 9:14)

Ta äratati üles Püha Vaimu väe läbi (Rm 8:11)

Jeesus andis oma korraldused ja käsud apostlitele ja Kogudusele Püha Vaimu läbi (Ap 1:2)

Kui Jeesus vajas täielikku toetumist Püha Vaimule oma maise elu ja teenimistöö jooksul, kas meie võime leppida vähemaga?

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

RUMAL RIKAS MEES

LOE: Luuka 12:13-21

 

 

1. Mis sa arvad, miks on riiud päranduse pärast nii tavalised isegi parimates perekondades Mis eristab 13. salmis kirjeldatavat meest teistest evangeeliumites kirjeldatud inimestest, kes Jeesuselt abi palusid?

2. Mis oli selle mehe tegelik probleem? Mis oleks juhtunud, kui Jeesus oleks teinud, mida mees Temalt palus?

3. Vaata tähendamissõna salmides 16-20. Mõtle, millist elu see mees elas. Oli see õnnelik elu või mitte? Kas sina tahaksid oma lastele elu, mille ainus mure oleks selline, nagu kirjeldatakse salmis 17?

4. Miks saatis Jumal selle mehe põldudele päikest ja vihma, ehkki too Teda kunagi selle eest isegi ei tänanud? Mis oli rikka mehe religiooniks (jumalaks)?

5. Mida saame teada rikka mehe inimsuhete kohta? Mis oli mehe suurim viga?

6. Rakenda tähendamissõna rikastele ja vaestele riikidele! Millisele meie patule viitab Jeesus selle tähendamissõna abil? Kuidas peaksime oma raha ja omandust kasutama?

7. Miks ei taibanud rikas mees, et ta sureb, enne, kui oli juba liiga hilja? Millistes olukordades mõtled sina surmale ja tulevasele kohtule?

8. Mida tähendab salm 21? Kuidas oleks rikas mees saanud taevasse varandust koguda? Mida tähendab olla rikas Jumalas?

9. Võrdle rumalat rikast meest Jeesusega! Millised on erinevused? Miks nõudis Jumal Jeesuselt Tema hinge, nii nagu rikkalt meheltki (salm 20)? Kes sai kasu sellest, mida Jeesus oli siin maa peal soetanud (salm 20b)?

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Palveleht. 18. – 24. juuni 2017

Palveleht

Nädala teema: Kaduvad ja kadumatud aarded

 

Kiitus/ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.

Koht/kohad Piiblist, millele Jumalat ülistades toetuda: Psalm 49:6-10; 16-21

6  Miks ma peaksin kartma kurjal ajal, kui mind ümbritsevad mu tagakiusajate pahateod, kes loodavad oma varanduse peale ja kiitlevad oma suurest rikkusest? Ükski ei või venna eest anda luna ega tema eest maksta Jumalale lunastushinda, sest nende hinge luna on liiga kallis ja peab jääma igavesti tasumata selleks, 10 et keegi ei jääks elama lõppemata ega näekski hauda. 16 Kuid Jumal lunastab mu hinge surmavalla käest, sest ta võtab mu vastu. Sela. 17 Ära karda, kui keegi rikastub, kui tema koja au saab suureks! 18 Sest oma surma ei võta ta midagi kaasa, tema au ei järgne talle. 19 Kui tema ka kiidab oma hinge õnnelikuks oma elus ja teised kiidavad sind, et sa teed enesele hea elu, 20 lähed sa siiski oma esiisade sugupõlve juurde, kes iialgi ei saa näha valgust. 21 Inimene toreduses, kui tal pole arusaamist, on loomade sarnane, kellele tehakse ots. 

Pauluse 2. kirjast korintlastele 8:1-9

1 Vennad, ma tahan teile teatada, mida Jumala arm Makedoonia kogudustes on korda saatnud. 2 Rohked katsumused, millega neid on läbi proovitud, on andnud neile ohtrasti rõõmu ning nende põhjatu vaesus on kasvanud siira headuse rohkeks rikkuseks. 3 Nad on ju andnud oma jõudu mööda – mina olen tunnistaja – koguni üle oma jõu. Nad ise on vabatahtlikult 4 anunud meilt paljude palvetega, et neil võiks olla osa eesõigusest aidata pühasid. 5 Ja nende annid ületasid kõik meie lootused, sest nad andsid Jumala tahtmise läbi iseendid, esmalt Issandale ja siis ka meile. 6 Nii me siis julgustasime Tiitust, et ta teie keskel viiks lõpule selle korjanduse, nii nagu ta seda kord on alustanud. 7 Jah, nii nagu te olete ülevoolavad usult ja sõnalt ja tunnetuselt ja innukuselt ja meie armastuselt teie vastu, olge ülevoolavad ka selles armastustöös. 8 Ma ei ütle seda käsuna, vaid proovides teiste innukuse varal ka teie armastuse ehtsust. 9 Te ju teate meie Issanda Jeesuse Kristuse armu, et tema, kuigi ta oli rikas, sai teie pärast vaeseks, et teie saaksite rikkaks tema vaesusest.

Patutunnistus – vaikne palve.        

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3

Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Pärast vaikset patutunnistuspalvet võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:7

7Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

 

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu jätkuva armu-ja rahuaja eest meie maal. Täname, et tohime Jeesuse Kristuse läbi osa saada Jumala kadumatutest aaretest: rahust, rõõmust ja lootusest. Tänu Jumala Sõna ja pühade sakramentide eest. Täname kodukoguduse eest. Täname remondi eest Nõmme Rahu kirikus. Tänu EELK Usuteaduse Instituudi 70. tegevusaasta eest ning Suure-Jaani vaimuliku laulupäeva eest. Tänu olgu kõige eest!

 

Eestpalve aeg
Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda: Luuka evangeelium 12:13:21

13 Aga keegi rahva seast ütles Jeesusele: “Õpetaja, ütle mu vennale, et ta jagaks päranduse minuga!” 14 Jeesus ütles talle: “Inimene, kes mind on seadnud teie üle kohtumõistjaks või jagajaks?” 15 Ja ta ütles neile: “Vaadake ette ja hoiduge igasuguse ahnuse eest, sest külluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on!” 16 Ja Jeesus rääkis neile ka tähendamissõna: “Ühe rikka mehe põllumaa oli hästi vilja kandnud. 17 Ja ta arutas endamisi: “Mis ma pean tegema? Mul ei ole kohta, kuhu oma vilja koguda.” 18Ja ta ütles: “Seda ma teen: ma lõhun maha oma aidad ja ehitan suuremad ning kogun sinna kõik oma vilja ja muu vara 19 ning ütlen oma hingele: Hing, sul on tagavaraks palju vara mitmeks aastaks, puhka, söö, joo ja ole rõõmus!” 20 Aga Jumal ütles talle: “Sina arutu! Selsamal ööl nõutakse sinult su hing. Aga kellele jääb siis see, mis sa oled soetanud?” 21 Nõnda on lugu sellega, kes kogub tagavara iseenese jaoks, kuid ei ole rikas Jumalas.”

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 10:16

16 Kes teid kuulda võtab, see võtab kuulda mind, kes teid kõrvale lükkab, see lükkab kõrvale minu, kes aga minu kõrvale lükkab, see lükkab kõrvale mu Läkitaja.

Palvetame Jumala õnnistust ja hoidmist igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume Jumalalt tervist ja hingerahu kõigile, kes seda vajavad. Aita ka, et elus osaks saavad haigused, kannatused või katsumused võiksid tuua meid Kristusele lähemale. Ole inimestega, kes on reisil ja hoia neid. Palume tröösti leinajatele. Ole ligi kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma ning usaldust, et jääv kodu on taevas. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Rõõmsat lootust Jumalale palume meie juhatuse esimehele Meelis Pirnile ja aseesimehe Andra Indriksonile ning nende peredele. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. Palvesse kanname kõik koguduse liikmed, kes on haiglas, hooldekodus või keda hooldavad omaksed. Palvetame õdede ja vendade eest Kristuses meie sõpruskogudustes Destinis, Askimis, Kuopios ja kodusel Ilumäel.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Aamose raamat 8:4-8

Kuulge seda, kes ahmite vaese järele ja tahate maal teha hädalisele lõpu, öeldes: “Millal möödub noorkuu, et saaksime müüa vilja, ja hingamispäev, et võiksime avada viljaaidad, teha vaka väiksemaks ja seekli suuremaks, ja petta väärade vaekaussidega, et saaksime osta raha eest viletsa ja sandaalipaari eest vaese, ja müüa vilja pähe aganaid?” Issand on vandunud Jaakobi uhkuse juures: “Tõesti, ma ei unusta iial ühtegi nende tegu!” Kas ei peaks maa selle kõige pärast värisema ja kõik, kes seal elavad, leinama? Kas maa ei peaks sellest kerkima nagu jõgi, kohudes ja alanedes nagu Niilus Egiptuses?

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid ja kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme. Palvesse kanname kõik koolilõpetajad ning palume, et Jumalakartus oleks nendegi tarkuse algus.

 

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast efeslastele 6:18a

18 Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus

Palve: Issand, aita meil jääda palvesse ja alatisse ühendusse Sinuga!

Kiitus/ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat.
Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.
Koht/kohad Piiblist, millele Jumalat ülistades toetuda: Psalm 49:6-10; 16-21

6 Miks ma peaksin kartma kurjal ajal, kui mind ümbritsevad mu tagakiusajate pahateod, 7 kes loodavad oma varanduse peale ja kiitlevad oma suurest rikkusest? 8 Ükski ei või venna eest anda luna ega tema eest maksta Jumalale lunastushinda, 9 sest nende hinge luna on liiga kallis ja peab jääma igavesti tasumata selleks, 10 et keegi ei jääks elama lõppemata ega näekski hauda. 16 Kuid Jumal lunastab mu hinge surmavalla käest, sest ta võtab mu vastu. Sela. 17 Ära karda, kui keegi rikastub, kui tema koja au saab suureks! 18 Sest oma surma ei võta ta midagi kaasa, tema au ei järgne talle. 19 Kui tema ka kiidab oma hinge õnnelikuks oma elus ja teised kiidavad sind, et sa teed enesele hea elu, 20 lähed sa siiski oma esiisade sugupõlve juurde, kes iialgi ei saa näha valgust. 21 Inimene toreduses, kui tal pole arusaamist, on loomade sarnane, kellele tehakse ots.

Pauluse 2. kirjast korintlastele 8:1-9

1 Vennad, ma tahan teile teatada, mida Jumala arm Makedoonia
kogudustes on korda saatnud. 2 Rohked katsumused, millega neid on läbi proovitud, on andnud neile ohtrasti rõõmu ning nende põhjatu vaesus on kasvanud siira headuse rohkeks rikkuseks. 3 Nad on ju andnud oma jõudu mööda – mina olen tunnistaja -,
koguni üle oma jõu. Nad ise on vabatahtlikult 4 anunud meilt paljude palvetega, et neil võiks olla osa eesõigusest aidata pühasid. 5 Ja nende annid ületasid kõik meie lootused, sest nad andsid Jumala tahtmise läbi iseendid, esmalt Issandale ja siis ka meile. 6 Nii me siis julgustasime Tiitust, et ta teie keskel viiks lõpule selle korjanduse, nii nagu ta seda kord on alustanud. 7 Jah, nii nagu te olete ülevoolavad usult ja sõnalt ja tunnetuselt ja innukuselt ja meie armastuselt teie vastu, olge ülevoolavad ka selles armastustöös. 8 Ma ei ütle seda käsuna, vaid proovides teiste innukuse varal
ka teie armastuse ehtsust. 9 Te ju teate meie Issanda Jeesuse Kristuse armu, et tema, kuigi ta oli rikas, sai teie pärast vaeseks, et teie saaksite rikkaks tema vaesusest.

Patutunnistus – vaikne palve.

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3

3 Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Pärast vaikset patutunnistuspalvet võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:7

7 Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Tänu jätkuva armu-ja rahuaja eest meie maal. Täname, et tohime Jeesuse Kristuse läbi osa saada Jumala kadumatutest aaretest: rahust, rõõmust ja lootusest. Tänu Jumala Sõna ja pühade sakramentide eest. Täname kodukoguduse eest. Täname remondi eest Nõmme Rahu kirikus. Tänu EELK Usuteaduse Instituudi 70. tegevusaasta eest ning Suure-Jaani vaimuliku laulupäeva eest. Tänu olgu kõige eest!

Eestpalve aeg
Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda: Luuka evangeelium 12:13:21

13 Aga keegi rahva seast ütles Jeesusele: “Õpetaja, ütle
mu vennale, et ta jagaks päranduse minuga!” 14 Jeesus ütles talle: “Inimene, kes mind on seadnud teie üle kohtumõistjaks või jagajaks?” 15 Ja ta ütles neile: “Vaadake ette ja hoiduge igasuguse ahnuse eest, sest külluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on!”
16 Ja Jeesus rääkis neile ka tähendamissõna: “Ühe rikka mehe põllumaa oli hästi vilja kandnud. 17 Ja ta arutas endamisi: “Mis ma pean tegema? Mul ei ole kohta, kuhu oma vilja koguda.” 18 Ja ta ütles: “Seda ma teen: ma lõhun maha oma aidad ja ehitan suuremad ning kogun sinna kõik oma vilja ja muu vara 19 ning ütlen oma hingele: Hing, sul on tagavaraks palju vara mitmeks aastaks, puhka, söö, joo ja ole rõõmus!”
20 Aga Jumal ütles talle: “Sina arutu! Selsamal ööl nõutakse sinult su hing. Aga kellele jääb siis see, mis sa oled soetanud?” 21 Nõnda on lugu sellega, kes kogub tagavara iseenese jaoks, kuid ei ole rikas Jumalas.”

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 10:16

16 Kes teid kuulda võtab, see võtab kuulda mind, kes teid kõrvale lükkab, see lükkab kõrvale minu, kes aga minu kõrvale lükkab, see lükkab kõrvale mu Läkitaja.

Palvetame Jumala õnnistust ja hoidmist igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume Jumalalt tervist ja hingerahu kõigile, kes seda vajavad. Aita ka, et elus osaks saavad haigused, kannatused või katsumused võiksid tuua meid Kristusele lähemale. Ole inimestega, kes on reisil ja hoia neid. Palume tröösti leinajatele. Ole ligi kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma ning usaldust, et jääv kodu on taevas. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Rõõmsat lootust Jumalale palume meie juhatuse esimehele Meelis Pirnile ja aseesimehe Andra Indriksonile ning nende peredele. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. Palvesse kanname kõik koguduse liikmed, kes on haiglas, hooldekodus või keda hooldavad omaksed. Palvetame õdede ja vendade eest Kristuses meie sõpruskogudustes Destinis, Askimis, Kuopios ja kodusel Ilumäel.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Aamose raamat 8:4-8

4 Kuulge seda, kes ahmite vaese järele ja tahate maal teha hädalisele lõpu,
5 öeldes: “Millal möödub noorkuu, et saaksime müüa vilja, ja hingamispäev, et võiksime avada viljaaidad, teha vaka väiksemaks ja seekli suuremaks, ja petta väärade vaekaussidega, 6 et saaksime osta raha eest viletsa ja sandaalipaari eest vaese, ja müüa vilja pähe aganaid?” 7 Issand on vandunud Jaakobi uhkuse juures:
“Tõesti, ma ei unusta iial ühtegi nende tegu!” 8 Kas ei peaks maa selle kõige pärast värisema ja kõik, kes seal elavad, leinama? Kas maa ei peaks sellest kerkima nagu jõgi, kohudes ja alanedes nagu Niilus Egiptuses?

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid ja kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme. Palvesse kanname kõik koolilõpetajad ning palume, et Jumalakartus oleks nendegi tarkuse algus.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast efeslastele 6:18a

18 Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus

Palve: Issand, aita meil jääda palvesse ja alatisse ühendusse Sinuga!

Palveleht. 11. – 17. juuni 2017

Palveleht

Nädala teema: Varjatud Jumal

Kiitus/ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat.

Oleks hästi hea, kui selles palveosas ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.

Koht/kohad Piiblist, millele Jumalat ülistades saab toetuda: Psalm 95:1-2, 6-7

1 Tulge, hõisakem Issandale, hüüdkem rõõmuga oma päästekalju poole!
2 Tulgem tema palge ette tänamisega, hõisakem temale kiituslauludega!
6 Tulge, kummardagem ja põlvitagem,

heitkem maha Issanda, oma Looja palge ette!
7 Sest tema on meie Jumal ja meie tema karjamaa rahvas
ja lambad, kes on tema käe all.

Johannese evangeelium 15:1-10

1 „Mina olen tõeline viinapuu ja mu Isa on aednik.
2 Iga oksa minu küljes, mis ei kanna vilja, lõikab ta ära, ja
igaühte, mis kannab vilja, ta puhastab, et see kannaks rohkem vilja.
3 Teie olete juba puhtad sõna tõttu, mida ma teile olen rääkinud.
4 Jääge minusse, ja mina jään teisse. Nii nagu oks ei suuda kanda vilja omaette, kui ta ei jää viinapuu külge, nõnda ka teie, kui te ei jää minu külge.
5 Mina olen viinapuu, teie olete oksad. Kes jääb minusse ja mina
temasse, see kannab palju vilja, sest minust lahus ei suuda te midagi teha.
6 Kes ei jää minu külge, heidetakse välja nagu oks, ja ta kuivab.
Ja nad kogutakse kokku ja visatakse tulle ja nad põlevad ära.
7 Kui te jääte minusse ja minu sõnad jäävad teisse, siis
paluge, mida te iganes tahate, ning see sünnib teile.
8 Selles on minu Isa kirgastatud, et te kannate palju vilja ja saate minu jüngriteks.
9 Nõnda nagu Isa on armastanud mind, olen minagi armastanud teid.
Jääge minu armastusse!
10 Kui teie peate minu käske, siis te jääte minu armastusse,
nõnda nagu mina olen pidanud oma Isa käske ja jään tema armastusse.
Vaikne patutunnistus  /Järgneb sujuvalt ülistusosale./

Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: Psalm 25:18                                                                                                             

18Vaata mu viletsust ja mu vaevaja anna andeks kõik mu patud!

 

Pärast vaikset palvet võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:7

7 Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.
Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Toome tänu armu-ja rahuaja eest meie maal. Täname Kristuse eest, kes on ilmutanud inimlastele Varjatud Jumala. Täname ustavate koguduseliikmete, töötegijate ja vaimulike eest. Tänu sõpruskoguduste eest. Tänu kõige eest!

 

Eestpalve aeg                                                                                                                Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Iiobi raamat 37:21-24

21 Õel võtab laenuks ega tasu; aga õige on armuline ja annab.
22 Sest Issanda õnnistatud pärivad maa ja tema poolt neetud hävitatakse ära.
23 Issanda käest on mehe sammud,

ja ta kinnitab seda, kelle tee on tema meele järgi.
24 Kui ta langeb, ei kuku ta maha, sest Issand toetab ta kätt.

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

                                 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele palves toetuda on: Pauluse kirjast efeslastele 4:1-6

1 Mina, kes olen vang Kristuse pärast, kutsun teid üles elama
selle kutsumise vääriliselt, millega te olete kutsutud,
2 kogu alandlikkuse ja tasadusega, pika meelega, üksteist sallides armastuses,
3 ning olles usinad rahusideme kaudu pidama Vaimu antud ühtsust.
4 Üks ihu ja üks vaim, nagu te olete ka kutsutud üheks lootuseks oma
kutsumise poolest;
5 üks Issand, üks usk, üks ristimine,
6 üks Jumal ja kõikide Isa, kes on kõikide üle ja kõikide läbi ja kõikide sees.

Palume koguduse liikmete, koguduse nõukogu ja juhatuse eest. Tõstame Issanda ette palves kõik koguduse töötegijad ja palume neile kosutavat suvepuhkust. Palume Jumala rahu, tervist ja lootust inimesele, kes on haiged. Jumala lähedalolu, kaitset ja õnnistust palume inimestele, kes on mõnesugustes kiusatustes või kannatustes. Palvesse kanname koguduse õpetaja Ove Sanderi perega ja abiõpetaja Matthias Burghardti perega, diakon Toivo Treibluti ning juhatuse esimehe Meelis Pirni ning tema pere ning aseesimehe Andra Indriksoni ning tema pere. Õnnistust palume Hingehoiuvalvega ja Toidutarega seotud inimestele. Palume, et Jumal avaks inimeste südameid usule. Palume Issanda lähedalolu kõigile, kes valmistuvad kohtuma Kristusega palgest palgesse. Palvesse kanname kõik lesed ja leinajad. Issandalt rõõmu ja jõudu palume koguduse peredele, noortele ja lastele. Jumala õnnistust palume Rahu kiriku remondile ning kõikidele inimestele kes sellega seotud.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest nii meil kui mujal        

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on:  Jesaja raamat 6:3

„Püha, püha, püha on vägede Issand! Kogu maailm on täis tema au!”

Palume õnnistust kõikidele inimestele, kes elavad Eestis ja kõikidele eestlastele välismaal. Palvetame Issanda hoolele Eesti Vabariigi presidendi, vabariigi valitsuse- ja riigikogu liikmed, Nõmme linnaosavanema. Õnnistust ja armu palume piiskoppidele, preestritele ja diakonitele ning kõikidele koguduse liikmetele. Õnnistust palume inimestele meie sõpruskogudustes.

 

Eestpalve palvetajate eest Eestimaal ning mujal maailmas

 Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kiri efeslastele 6:18

18 Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus ning selleks
valvake kogu püsivusega ja eestpalvetega kõigi pühade eest
Palume, et meilgi jätkuks palvetades püsivust ja Jumala Püha Vaim oleks alati meie palveid juhtimas.

Päeva Sõnum. Nr 37. 11. – 17. juuni 2017

VARJATUD JUMAL

24. nädal: 11. – 17. juuni 2017

1. pühapäev pärast nelipüha

Lääne kristlikus traditsioonis määrati 1334. aastal, et nelipühale järgnevat pühapäeva tuleb tähistada püha Kolmainsuse päevana (ld Trinitatis). Pühapäeva sõnumis võeti kokku õpetus Jumala kolmainsusest. Kolmainupüha on usutunnistuse päev.

Piiblilugemised kõnelevad Jumala varjatud olemusest, mis ületab kogu inimese mõistmise. Jumal on üks, aga Ta ilmutab end meile Isana ja Pojana ja Püha Vaimuna. Ta tegutseb Loojana, Lunastajana ja Pühitsejana. Usk ei käsitle Jumala olemust teaduslikult ära seletades, vaid imetledes, ülistades ja Tema armutegusid kuulutades.

Meelespeetav kirjakoht: Püha, püha, püha on vägede Issand! Kõik maailm on täis Tema au! Js 6:3

Jesaja raamatu kuuendas peatükis juhtus kaks tähelepanuväärset asja: Jesaja nägi surma templis – maailm, mida ta tundis, varises kokku. Ta nägi templis ka Jumalat, kes hakkas talle tema elu eesmärki ilmutama. Jesaja vastas Jumalale.

Jesaja vaatas üles – Juudamaa troon võis olla tühi, kuid taevane ei olnud. Jumal ei olnud väsinud, sest ta valitseb troonilt, mitte tugitoolist.

Jesaja vaatas ringi ja nägi Jumala kuuepalistusi ja seeraveid. Kõik mutus, ka Jesaja. Puhas Jumala kartus ajab ära inimese viletsa hirmu, sellest hetkest elad ja räägid ainult ühele.

Jesaja vaatas välja – ta nägi ja tundis ainult selle sugupõlve saasta, ta tundis ennast räpasena. Jumal puudutas teda ja see on kutse – koht, kus sügav rõõm ja maailma suurim vajadus kohtuvad. .

Mõtle sõnadele: Ja Filadelfia koguduse inglile kirjuta: Nõnda ütleb Püha, Tõeline, kelle käes on Taaveti võti, kes avab, ja ükski ei lukusta, ning lukustab, ja ükski ei ava. (Ilm 3:7) Ning neil neljal olevusel oli igaühel kuus tiiba, ümberringi ja seest silmi täis, ning nad ei lakanud ööl ega päeval hüüdmast: “Püha, püha, püha on Issand Jumal, Kõigeväeline, kes oli ja kes on ja kes tuleb!” (Ilm 4:8) Sest mulle on suuri asju teinud Vägev, ja püha on tema nimi (Lk 1:49)

* * *

JEESUS ON TEE, MIS VIIB PÄRALE

Pühapäev – 11. juuni

Kolmainupüha

Jeesus ütleb: “Nõnda nagu Isa on armastanud mind, olen minagi armastanud teid. Jääge minu armastusse!” Jh 15:9

Iisraeli rahvas oli varem olnud Issanda viinapuu, aga Issand oli temas pettunud, kuna ta ei kandnud vilja (Js.5:1-7). Nüüd nimetab Jeesus ennast tõeliseks viinapuuks, milles Jumal ei pea pettuma (Jh 15:1-16). Viinapuu lõigatakse igal talvel tagasi. Mida rohkem oksi lõigatakse, seda tugevamaks saab tüvi.

Mitte keegi meist pole kandnud vilja nii nagu oleks pidanud ja Juudas Iskariot, üks kaheteistkümnest, on tabav näide salmis kuus esitatud tõest. “Kes ei jää minu külge, heidetakse välja nagu oks, ja ta kuivab. Ja nad kogutakse kokku ja visatakse tulle ja nad põlevad ära.”

Teiselt poolt, kui usklik toetub täielikult ja alaliselt oma Päästjale ning on kuulekas tema käsusõnadele, voolab Jeesuse elu vältimatult ka tema ellu, nii et ta võib tõesti öelda koos Paulusega: “Nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minus” (Gl 2:20).

Sellel, et Kristus elab usklikus, on kaks tagajärge. Tema palved, missugune oleks ka nende sisu, on tulenusrikkad, “Kui te jääte minusse ja minu sõnad jäävad teisse, siis paluge, mida te iganes tahate, ning see sünnib teile” (Jh 15:7). Need on tegelikult palved, mida palub Kristus. Teiseks, jumalik armastus, mis ilmnes Jeesuse surmas, peegeldub uskliku armastuses kõikide vastu, kelle eest Kristus on surnud.

“Minu käsk on see: armastage üksteist, nagu mina olen armastanud teid!” (Jh 15:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mida tähendab sinule see, et Jeesus on armastanud sind sama palju, kui Isa on armastanud teda?

* * *

TAEVASED ÕNNISTUSED

Esmaspäev – 12. juuni

Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes meid on taevast õnnistanud kõige vaimuliku õnnistusega Kristuses. Ef 1:3

Apostel Paulus alustab oma kirja efeslastele majesteetliku ülistuslauluga (Ef 1:3-14). Ta mainib kristlaste valimist Jumala poolt; lapseõiguse saamist; lunastust, mis tähendab andestust; Jumala kõikehõlmava plaani mõistmist; eesõigust (nii juutide kui rahvaste jaoks) saada tema rahvaks ja lõpuks Vaimuga pitseerimist, mis on tagatis lõplikust pärandist.

Ülistuslaulu läbib kolm konkreetset mõtet. Esiteks – Jumal teostab igavikust igavikku kõik oma täiusliku plaani kohaselt. Kogu ajalugu, kõik inimesed, kõik, mis eksisteerib nii taevas kui ka maa peal, on hõlmatud tema plaanis. Ülistuslaul võtab kokku kõik – mineviku, oleviku ja tuleviku, samuti Isa, Poja ja Püha Vaimu töö.

Teiseks osutab apostel, et Jumala plaan viiakse täide Kristuses; seega leiduvad temas ka kõik õnnistused, mida inimesel üldse on võimalik leida. Meie tõeline hinnang nähtavatele asjadele sõltub sellest, kas tunneme rõõmu Vaimu asjadest.

Kolmandaks osutatakse vägagi praktilisele eesmärgile – et Jumala rahvas elaks “tema armu kirkuse kiituseks, mille ta meile on kinkinud selles Armastatus” (Ef 1:6). Kui me elame Kristuses, elame juba praegu “taevases olukoras”.

Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes oma suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist. (1Pt 1:3) Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, halastuse Isa ja kõige julgustuse Jumal! (2Kr 1:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Katsu leida aega mõtisklemaks selle üle, mida Paulus siin ütleb ja luba Jumala igavese plaani imel ja Tema ülevoolaval heldusel Kristuses suunata sind ülistama Teda selle tohutu armu au eest

* * *

ÜLLATUSE MOMENT

Teisipäev – 13. juuni

Kõigevägevam – Temani me ei jõua, Tema on suur jõult ja rikas õiglusest, Tema ei riku õigust. Seepärast peavad inimesed Teda kartma, Tema ei vaata kedagi, kes on enese meelest tark. Ii 37:23,24

Olen sageli mõtisklenud inimese püüde üle ette näha oma tulevikku. Mõned nimetavad seda ennustuseks, teised prohveteeringuks. Kas nii on võimalik välistada üllatused? Kas eelistame olla hästi varustatud iga elujuhtumi puhuks? Selline on inimloomus – ihaldada tuntud, oodatud ja ennustatud asju, sest nii tunneme ennast mugavamalt. Probleemid tekivad, kui püüame samu printsiipe rakendada Jumalale.

Iiob astub sellisele mõtteviisile vastu suveräänse Jumala jõulise perspektiiviga, kes on üle kõigist asjust. See suur Jumal on väljaspool loomulikku reaalsust kui kosmose kujundaja, maailma Issand, elule alusepanija. Ta on saanud ilmutuse kõikemahutavast Jumalast, keda ei saa toppida karpi. Äkki näivad tema sõprade nõuanded pisitillukestena.

Meie postmodernistliku maastiku käibetõed võivad meid lollitada. Aga Iiobi näide on uskumatu! Ta jälgib Jumala kätt, siiski seisab vastu Jumala tegude seletamisele või õigustamisele. Ta näib tugev, siiski lihtne, usalda.

Ta on südamelt tark ja jõult tugev, kes võiks teda trotsida ja ise pääseda? (Ii 9:4) Jumalal on tarkus ja vägi, temal on nõu ja mõistus. Temal on tugevus ja tulemus, tema päralt on eksija ja eksitaja. (Ii 12:13,16) Suur on Issand ja kõrgeks kiidetav, tema suurus on uurimatu! (Ps 145:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand, aita mul selgemini aru saada, mida tähendab usaldada Jumalat, Teda, kes on üle kõikide asjade.

* * *

TEE KÜPSUSELE

Kolmapäev – 14. juuni

Olge usinad rahusideme kaudu pidama Vaimu antud ühtsust. Üks ihu ja üks vaim, nagu te olete ka kutsutud üheks lootuseks oma kutsumise poolest. Ef 4:3,4

Apostel on teadlik kirja lugejate erinevatest temperamenditüüpidest, samuti erinevast rahvuslikust ja sotsiaalsest taustast enne kristlikku kogudusse astumist, ent ta soovib, et nad oleksid veel teadlikumad vaimulikest reaaliatest, mis neid nüüd ühendavad ja mis peaksid erinevused täielikult tagaplaanile tõrjuma. Koguduse ühtsus ei ole niivõrd soovitav eesmärk omaette, kuivõrd norm, millega koguduseliikmed peaksid oma käitumise kooskõlastama.

Ühtsus on Jumala and, mis sai võimalikuks Kristuse risti kaudu ning mille teostab Jumala Vaim. Inimesed ise ei suuda seda luua, see antakse neile. End nende kohustus on seda säilitada ja valvata, arvestades nii kogudusest endast kui ka väljastpoolt lähtuvaid katseid seda ära röövida. Kristlased peaksid püüdma teha kõik et pidada ühtsust.

Kui inimesed saavad armastuse kaudu elada rahus, mille neile on toonud Kristus, säilib ühtsus tõepoolest.

Nõnda oleme meie paljud üks ihu Kristuses, üksikult aga üksteise liikmed. (Rm 12:5) Sest nii nagu ihu on üks tervik ja sel on palju liikmeid, aga kõik selle ihu liikmed, kuigi neid on palju, on üks ihu, nõnda on ka Kristus. (1Kr 12:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Paljud häirivad koguduse ühtsust oma üleoleva suhtumisega. Teistel on puudu oskustest, et teha koguduse heaks seda, mida nad oskavad. Palveta, et saaksid visiooni, kuidas Jumal näeb oma kogudust.

* * *

UURI JUMALA IMESID

Neljapäev – 15. juuni

Issand ei vaata kedagi, kes on enese meelest tark. Ii 37:24

Iiob asetab meid silmitsi elava Jumalaga ja kutsub meid elama Tema valguses kogu oma loogikalünkade, lihvimata servade ja võitleva usuga.

Eliihu jätkab oma tormilist kiituselaulu (Ii 37:1-18). Ta kutsub Iiobit endaga ühinema, kui ta mõtiskleb looduse ülevusest ja alistuvusest. Kuid Eliihu on nii võlutud omaenda vagadest mõtetest, et ta on unustanud Iiobi (ja teiste inimeste ning loomade elu) ja tal pole kaastunnet tema kannatuse jaoks. Hea kristlik printsiip on olla võrdselt tähelepanelik nii Looja Jumala kui ka tema näo järgi loodud inimeste suhtes.

Iiob on kirjeldatud oma olukorda sarnaselt Eliihule: tema oiged on nagu veejuga ja tema süda möllab nagu äike (Ii 3:25,26). Ta leiab, et hädade allikas on see Jumal, kes lõi maailma, kus inimesed koos kogu loodusega lihtsalt elavad ja surevad ilma lootuseta (vt Ii 14, eriti salm 19).

Oleme jõudnud Eliihu 159-salmise monoloogi lõppu (Ii 37:19-24). Ringiga tagasi Iiobi tarkuseotsingu juurde (vrd Ii 28:20-28) ja oleme valmis vahetult kohtuma Jumalaga peatükkides 38-42. Lõpuks näeme rohkem usku Iiobi sügavalt kahtlevas protestis ja vaikses hämmastuses Jumala puudumise üle kui Eliihu häirimatust enesekindluses.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millist kohtumist Jumalaga sa otsid? Kas niisugust, mis vastab kõigile su küsimustele ja lahendab kõik su probleemid? Aseta nüüd ennast Jumala palge ette ja kummardu alandlikus aukartuses.

* * *

KUTSE PALVELE

Reede – 16. juuni

Tema on meie Jumal ja meie Tema karjamaa rahvas ja lambad, kes on Tema käe all. Ps 95:7

Tõelistele palvetajatele meenutatakse nende suhet Jumalaga. Meie oleme lambad Tema käe all. Jumal ei ole niisugune Looja, kes pärast seda, kui olime olemas, oleks jätnud meid elama nii, nagu suudame. Ta on olevikuski meie karjane, s.o. Ta juhib meid armastuses ning hoolitseb meie eest päeval ja öösel.

Jumala ette ei tulda iialgi asjatult. Palvetajad leiavad lahendusi oma probleemidele, vabanevad oma koormatest ja on uues osaduses Kõigekõrgemaga.

Seepärast on nõnda, nagu Püha Vaim ütleb: “Täna, kui teie tema häält kuulete, ärge tehke oma südant kõvaks nagu nurina ajal, kiusatusepäeval kõrbes, kus teie esiisad kiusasid mind proovile pannes, kuigi nad olid minu tegusid näinud nelikümmend aastat.” (Hb 3:7-9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kiida täna Jumalat kõige selle eest, mis jääb sulle mõistetamatuks, saladuslikuks ning isegi selle eest, mida sa ei oska hoomata. Ta on nii palju suurem ja väärt kogu meie kiitust!

* * *

PUHASTAMINE TEEB HAIGET

Laupäev – 17. juuni

Jeesus ütleb: “Jääge minusse, ja mina jään teisse. Nii nagu oks ei suuda kanda vilja omaette, kui ta ei jää viinapuu külge, nõnda ka teie, kui te ei jää minu külge.” Jh 15:4

Viinapuu oksad ei ole sõltumatud ega ela iseendale. Neis enestes ei ole elu allikat. Tõsiasi, et neid tuleb alaliselt puhastada, osutab, et nad ei saa elu mingist väljaspool asuvast allikast ega ka iseenesest, vaid viinapuu tüvest, mille juurde nad kuuluvad. Vanasti räägiti okste lõikamisest kui “puhastamisest”, nii nagu tänapäeval “puhastatakse” umbrohust põllumaad.

Niisiis ühendus Kristusega on kõige tugevam loometöö alus. Kui keegi soovib midagi suurt Jumalariigi raamides korda saata, peab ta Kristusest kinni hoidma. Väljaspool Issandat sünnivad ainult illusioon ja eksitus.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Miks võib mõni oks eralduda viinapuust? Mis näiteks takistab mahla voolamist okstesse? Millisel põhjusel võib mõni kristlane loobuda Jeesusest? Milline on kõige suurem loobumisoht sinu juures?

* * *

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. PÜHA VAIM

Püha Vaim on Jumala Kolmainsuse kolmas isik ja võrdne Isa ja Pojaga. Ta on Piiblis esitatud Jumala Püha Vaimuna, kes tegutseb aktiivselt koos Isa ja Pojaga, alates loomisloost (1Ms 1:2). Esimese Moosese raamatu algusest kuni Ilmutusraamatu uue taeva ja maa ning Uue Jeruusalemma loomiseni. Püha Vaim on side taeva ja maa vahel, on ühendus inimese ja ta Looja vahel, on ülaloleva maailma ulatumine allolevasse maailma.

Ainulaadsel viisil on aga Vaim olnud tegev inimese loomisel. Jumala puhus inimesse elavat hingeõhku (Vaimu) (1Ms 2:7). Vana Testamendis laskub ta inimeste peale, andes neile eesõiguse Jumalat ja inimesi teenida prohvetliku anniga (4Ms 11:29). Kui aga ˇinimesed ei kuuletu talle, lahkub Püha Vaim neist (1Sm 16:14 näit. Kuningas Saulist).

Kui Taavet oli patustanud Jumala vastu, siis ta palvetas: “Ära heida mind ära oma palge eest
ja ära võta minult ära oma Püha Vaimu!”
(Ps 51:13). Pärast nelipühasündmust (Ap 2; Jl 3) elab Püha Vaim pidevalt usklikus, ei lahku temast iialgi, täidab teda ja annab talle sisemise valmiduse ja jumaliku väe teenimiseks. Ülima tähtsusega on Piibli kaudu tundma õppida Püha Vaimu kui isikut ja samuti tema tegevust. Piibellik arusaamine Pühast Vaimust kui Jumalast võib muuta sind paremaks kristlaseks ning Jumala teenijaks.

Aita kirikul püsida – toeta EELK Usuteaduse Instituuti

Toeta EELK Usuteaduse Instituudi õppetööd, nii annad oma panuse hooliva ning tasakaalustatud ühiskonna arengusse Eestis.

Toeta tulevaste vaimulike, hingehoidjate, diakooniatöötajate ja kaplanite koolitamist EELK Usuteaduse Instituudis. Annetusega aitad tagada kiriku töötegijate järelkasvu ja annad oma panuse hooliva ning tasakaalustatud ühiskonna arengusse.

EELK Usuteaduse Instituut on koolitustööd teinud 70 aastat. Sellest on saanud ja saavad ka tänapäeval osa kõik Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikud. Usuteaduse Instituudis on ainus usuteaduskond Eestis, kus õpib kõikide konfessioonide esindajaid ja kus erilisena Euroopa mastaabis on rajatud õigeusu õppetool.

EELK Usuteaduse Instituudi tänased õppekavad võimaldavad õppijal saavutada kompetentsi teoloogia põhidistsipliinides, omandada ettevalmistuse vaimulikuks tööks kirikus ja kaplanaatides ning hingehoiu, diakooniatööd, kristlikku kultuuri ja erinevate religioonide tundmist eeldavates ametites. Usuteaduse Instituudi vilistlasi töötab lisaks kirikule riigiasutustes, kohalikes omavalitsustes, koolides, haiglates, kultuuriasutustes ja mujal.

Oma annetuse EELK Usuteaduse Instituudi toetuseks saad teha EELK annetustekogumise keskkonnas Korjanduskarp siin või helistades annetustelefonile 900 9990.

Täname toetuse eest!

EELK UI

Peolaudadest ja Peolauast

Jumalariigi üheks ilusaimaks sümboliks on ühine rõõmus peolaud, mille Jumal on valmistanud oma lastele taevas. See peolaud saab olema sõnades väljendamatu kogemus lõppematust rõõmust, jäävast osadusest ja ülevoolavast kiitusest pühale ja armulisele Kolmainu Jumalale. Meie lootuseks on, et võime ükskord leida ennast ja oma häid teekaaslasi Kristuses selles lauas.

Omapärasel viisil näitavad meie maised peolauad ja rõõmsad koosolemised samuti taevalaua poole. Tõsi, nad on küll kui tuhm peegeldus ja vari sellest, mis meid ees on ootamas. Ja siiski võime nendeski kogeda rõõmu ja ühtsust ning olla otsekui taevaesikus. Vahel on tunne, et oleme võinud ka hetkeks sisse astuda.

Jumal on viimastel nädalatel kinkinud meile ja meie kirikule selliseid hetki. Nimetan esmalt EELK, meie vaimuliku ema teist suurt juubelit. Ütlen kõhklematult, me võisime kogeda midagi väga suurt ja meeldejäävat. Tänu Jumalale, tänu kõikidele kaasaaitajatele ja osavõtjatele.

Erilisemaiks kogemuseks oli mulle – ja küllap paljudele teistelegi – Tartu linnapea vastuvõtt Dorpati konverentsikeskuses. Tõeline pidulaud usuisa aegsete söökidega. Sama tõeline taevalaud Jumala lähedalolu ja õdede-vedade osadusega. Tõeline inspiratsioon ja vabadus, milleks meid peapiiskop üles kutsus.

Tunnistan, et pole tükil ajal tundnud sellist armastust ja osadust oma vaimulikest, muusikutest ja juhatuse esimeestest kolleegidega. Mitte, et meid oli lihtsalt palju koos ja hea oli olla, vaid me olime ja oleme üks. Üks usus, armastuses ja teenimises vaatamata sellele, et oleme vaid inimesed, kes mõistavad, väljendavad ennast ja teenivad pisut erinevalt. Vaimu ühtsust ei olegi vaja otsida välistes vormides, vaid sisus ning selles, mis meid tegelikult ühendab. See on Kristus ja Tema armastus.

Teine laud sai kaetud läinud pühapäeval Nõmme mändide alla, kui kogunesime Tallinna ja Lääne-Harju praostkondade esimesele ühisele laulupäevale. Taas on põhjust tänuks kõikidele korraldajatele, laulajatele, muusikutele ning nendele mitmele-mitmele sajale inimesele, kes olid tulnud sellest osa saama. Osa saama, aga oma tulemise, olemise ja kaasapalvetamisega oma osa sellele peolauale tooma.

Võtsime sellest peolauast kaasa Nelipüha kaunid laulud ja muusika. Ent taas võisime tunda seda sidet, mille kaudu Jumal meie rahvast Maarjamaal seob. Ja mitte ainult rahvast, vaid riiki. Eesti riigi ilmalikkus on pigem subjektiivne fiktsioon, kui meie elu reaalne tegelikkus. Kui aga see ongi ilmalikkus, et me peame vaimulikku laulupidu, pühitseme Jumala Sõna ja palvega rahvuslipu päeva, asetame homme nurgakivi Mustamäe kirikule, siis olen siiralt tänulik, et võin elada sellises ilmalikus riigis.

Veel üks peolaud saab kaetud 16. juunil, kui tuleme kokku Usuteaduse Instituudi 70. sünnipäeva aasta ja järjekordse akadeemilise õppeaasta lõpetamiseks. Peolaud saab rikkalikult kaetud – UI sümbolite – lipu ja rektori ametitunnuse pühitsemine, professorite inauguratsioon, töötegijate tunnustamine ja tänamine, UI ajalooraamatu presenteerimine ja rektorite maaligalerii avamine. Mul on rõõm kutsuda kõiki sellessegi peolauda kas oma tulemise või palvetega.

Head sõbrad. Soovin pea algavasse suvesse ja puhkuseaga selliste rõõmsate laudade rohkust. Jumalarahvana kokkutulemisi ja –saamisi ühiseks rõõmuks ja julgustuseks. Aga ka tunnistuseks ja kuulutuseks. Olgu nende rõõmsates hetkedes äratundmist – tõeline peolaud ja jääv rõõm on ees.

Õp. Ove Sander
Nõmme Rahu koguduse õpetaja

Sander_Ove

Palveleht. 4. – 10. juuni 2017

Palveleht

Nädala teema: Püha Vaimu väljavalamine

Kiitus/ülistus – Kiidame/ülistame Jumalat.
Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.
Koht/kohad Piiblist: Psalm 68:5-11
5 Laulge Jumalale, mängige, kiites tema nime, tehke teed temale, kes sõidab kõrbetes!
Tema nimi on Issand, hõisake rõõmu pärast tema ees!
6 Ta on vaeslaste isa ja lesknaiste asjaajaja, Jumal oma pühas elamus.
7 Jumal paneb üksildased elama majadesse ja viib välja vangid jõukale elujärjele;
aga kangekaelsed jäävad elama põlenud maale.
8 Jumal, kui sa läksid välja oma rahva ees, kui sa sammusid kõrbeteed, sela,
9 siis värises maa ja taevadki tilkusid Jumala ees,
Siinai värises Jumala ees, Iisraeli Jumala ees!
10 Rikkalikku vihma kallad sina, Jumal, oma pärisosale ja sa kosutad närbunut.
11 Sinu loomad asuvad seal; sina, Jumal, kinnitad oma headusega viletsat.

Johannese evangeelium 14:15-21
15 Kui te armastate mind, siis pidage mu käske!
16 Ja ma palun Isa ja ta annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega igavesti:
17 Tõe Vaimu, keda maailm ei saa võtta vastu, sest ta ei näe teda ega tunne teda ära. Teie tunnete tema ära, sest ta jääb teie juurde ja on teie sees.
18 Ma ei jäta teid orbudeks, ma tulen teie juurde.
19 Veel pisut aega, ja maailm ei näe mind enam, aga teie näete mind, sest mina elan ja ka teie peate elama.
20 Sel päeval te tunnete ära, et mina olen oma Isas ja teie minus
ja mina teis.
21 Kellel on minu käsud ja kes neid peab, see ongi see, kes armastab mind. Aga kes armastab mind, seda armastab mu Isa, ja mina armastan teda ning näitan talle ennast.”

Patutunnistus – vaikne palve. /Järgneb sujuvalt ülistusosale./
Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: Psalm 51:3
3 Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Pärast vaikset patutunnistust võib lugeda: Psalm 86:5
5 Sest sina, Issand, oled hea ja andeksandja,
ja rikas heldusest kõigile, kes sind appi hüüavad.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat./Järgneb sujuvalt patutunnistusele./
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Tänu armu-ja rahuaja eest meie maal. Täname Püha Vaimu eest, kes Kristuse ristisurma ja ülesäratamise järel on läkitatud meid trööstima, julgustama ning pühitsema. Oleme südamest tänulikud iga koguduseliikme, kaasöölise ja vaimuliku eest, kes on andnud ennast Püha Vaimu juhtida. Täname meie sõpruskogudustes eest.

Eestpalve aeg
Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Sakaria raamat 4:6
See ei sünni väe ega võimu läbi, vaid minu Vaimu läbi, ütleb vägede Issand.
Palves Jumala ette kanname iseend, oma pereliikmed ja lähedased.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Jeremia raamat 31:31-34
31 Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil ma teen Iisraeli
sooga ja Juuda sooga uue lepingu:
32 mitte selle lepingu sarnase, mille ma tegin nende vanematega sel päeval, kui ma võtsin nad kättpidi, et viia nad välja Egiptusemaalt – selle mu lepingu nad murdsid, kuigi ma
olin nad võtnud enese omaks, ütleb Issand -,
33 vaid leping, mille ma teen Iisraeli sooga pärast neid päevi, ütleb Issand, on niisugune: ma panen nende sisse oma Seaduse ja kirjutan selle neile südamesse; siis ma olen neile Jumalaks ja nemad on mulle rahvaks.
34 Siis üks ei õpeta enam teist ega vend venda, öeldes:
„Tunne Issandat!”, sest nad kõik tunnevad mind, niihästi pisikesed kui suured, ütleb Issand; sest ma annan andeks nende süü ega tuleta enam meelde nende pattu.
Palume Jumala õnnistust ja Püha Vaimu juhtimist igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume jätkuvalt Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Ole Issand ise Püha Vaimuga kinnitamas ning rõõmu ja jõudu andmas inimestele kes hooldekodudes või koduseinte vahel. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole väga lähedal ja kinnitamas kõiki, kel peagi seisab ees Kristusega palgest palgesse kohtumine. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ja aseesimehe Andra Indriksoni ning nende perede eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. Palvesse kanname 4. juunil Nõmmel toimuva Vaimuliku Laulupäeva. Palvetame jätkuvalt Nõmme Rahu kiriku remondi eest ja inimeste eest kes sellega seotud. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis ning Ilumäel.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Apostlite teod 2:1-13
1 Kui nelipühapäev kätte jõudis, olid nad kõik koos ühes paigas.
2 Ja äkitselt tuli taevast kohin, otsekui tugev tuul oleks puhunud,
ja täitis kogu koja, kus nad istusid.
3 Ja nad nägid otsekui hargnevaid tulekeeli, mis laskusid iga üksiku peale nende seas.
4 Ja nad kõik täideti Püha Vaimuga ning hakkasid rääkima
teisi keeli, nõnda nagu Vaim neile andis rääkida.
5 Jeruusalemmas oli aga elamas juute, vagasid mehi kõigi rahvaste keskelt, kes on taeva all.
6 Kui nüüd see hääl kostis, tuli kokku nende kogukond, ja kõiki valdas hämmastus,
sest igaüks kuulis räägitavat oma murret.
7 Nad jahmusid ja panid imeks, öeldes: “Ennäe, eks need kõik, kes räägivad, ole galilealased?
8 Kuidas siis meist igaüks kuuleb oma sünnimaa murret?
9 Meie, partlased ja meedlased ja eelamlased ja kes me elame
Mesopotaamia-, Juuda- ja Kappadookiamaal, Pontoses ja Aasias,
10 Früügias ja Pamfüülias, Egiptuses ja Liibüa maades Küreene
pool, ja siia elama asunud roomlased,
11 juudid ja nende usku pöördunud kreetlased ja araablased – kuidas me kuuleme räägitavat meie endi keeles Jumala suuri asju?”
12 Nad kõik olid jahmunud ja kahevahel ning ütlesid üksteisele: “Mis see küll peab olema?”
13 Mõned aga ütlesid pilgates: “Nad on täis magusat veini!”
Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Kanname palvesse presidendi, valitsuse, riigikogu, Nõmme linnaosavanema ning kõik, kes rahva teenistuses. Palvesse kanname Kiriku piiskopid, preestrid ja diakonid, kirikuvalitsuse, Tallinna praosti ning iga koguduse liikme. Kingi lootust, jõudu ja elutahet ülalt inimestele, kel erinevaid muresid ning hoia meie kõigi silme ees ikka ja alati igavene elu. Kanname palvesse Usuteaduse Instituudi, koolid ja lasteaiad, kaplanaadid, Misjonikeskuse, Laste- ja Noorsootöö Ühenduse, ajalehe Eesti Kirik, Kiriku Varahalduse, Perekeskuse ja Kristlike Raudteelaste Ühingu jt.

Eestpalve palverühmade eest Eestimaal ning mujal maailmas
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Psalm 145:18-19
18 Issand on ligi kõigile, kes teda appi hüüavad, kõigile, kes teda tões appi hüüavad.
19 Tema teeb nende meele järgi, kes teda kardavad,
ja ta kuuleb nende kisendamist ning aitab neid.
Palvetame palverühmade ja iga üksiku palvetava inimese eest Nõmme Rahu koguduses ja mujal; samuti palume usku palve jõusse ja usaldust Jumala Püha Vaimu väesse.

1 2 3 21