Palveleht. 19.-25. nov. 2017

Palveleht

Nädala teema: Valvake!

 

Kiitus/ülistus

Kiidame/ülistame Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.

Koht/kohad Piiblist: Psalm 90:1-6; 12-15

1 Issand, sina oled meile olnud eluasemeks põlvest põlve. 2 Enne kui mäed sündisid ja kui maa ja maailm loodi, oled sina, Jumal, igavesest igavesti. 3 Sina viid inimese jälle põrmu ja ütled: „Tulge tagasi, inimlapsed!”  4 Sest tuhat aastat on sinu silmis nagu eilne päev, kui see on möödunud,  ja nagu vahikord öösel. 5 Sa uhud nad ära, nad on nagu uni, nagu rohi, mis hommikul haljendab. 6 See õitseb hommikul ja haljendab, õhtul see närtsib ja kuivab ära. 12 Õpeta meid meie päevi arvestama, et me saaksime targa südame! 13 Pöördu tagasi, Issand! Oh kui kaua? Halasta oma sulaste peale!
14 Täida meid hommikul oma heldusega, siis me hõiskame ja oleme rõõmsad kogu oma eluaja! 15 Rõõmusta meid nii palju päevi, kui sa meid vaevasid,  nii palju aastaid, kui me nägime õnnetust!

Heebrea kirjast 3:12-15

12 Vaadake, vennad, kas ehk kellelgi teie seast ei ole kuri süda, mis uskmatuses ära taganeb elavast Jumalast! 13 Pigem julgustagem üksteist iga päev, niikaua kui veel öeldakse „täna”, et keegi teist ei paaduks patu pettuse läbi! 14 Me oleme ju saanud Kristuse osalisteks, kui me vaid lõpuni kinni peame sellest, mis meil alguses oli. 15 Selles ütlemises: „Täna, kui teie tema häält kuulete, ärge tehke oma südant kõvaks nagu nurina ajal”

 

Patutunnistus – vaikne palve

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3

3 Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Pärast vaikset palvet võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:9

9 Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta
annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

 

Tänupalve

Aeg, mil tänada Jumalat. Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Täname Kristuse tagasituleku tõotuse eest ning selle eest, et see tagasituleku aeg on teada ainult Jumalale. Täname, et võime ennast igal hetkel, elus ja surmas, Jumala kätte usaldada. Täname Kristuse eest, kelles meil on andeksand ning igavese elu tõotus. Tänu Jumala Sõna ja Pühade Sakramentide eest. Tänu kodukoguduse, ustavate koguduse liikmete ja karjaste eest. Täname kõigi eest, kes on toetanud kogudust oma aja, annete või rahaga. Täname koguduse endise õpetaja Voldemar Ilja eest, kellel oli 13. novembril 95. sünniaastapäev. Tänu kõige eest!

 

Eestpalve aeg

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka 12:35

35 Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Malakia raamat 3:13-18

13 Teie sõnad mu kohta on karmid, ütleb Issand. Aga teie ütlete: „Mida me su kohta oleme rääkinud?” 14 Te ütlete: „Ilmaaegu on Jumalat teenida. Ja mis kasu on meil tema käsu täitmisest või leinariietes käimisest vägede Issanda palge ees? 15 Nüüd me aga kiidame õndsaks ülbeid. Elavad edasi needki, kes pattu teevad, need koguni kiusavad Jumalat ja pääsevad.”  16 Siis rääkisid isekeskis need, kes kartsid Issandat; ja Issand pani tähele ning kuulis ja tema palge ees kirjutati mälestusraamat nende heaks, kes kardavad Issandat ja austavad tema nime. 17 Ja nad kuuluvad mulle, ütleb vägede Issand, on mu eraomand sel päeval, mille ma valmistan. Ja ma olen neile armuline, nõnda nagu mees on armuline oma pojale, kes teda teenib. 18 Ja te näete jälle vahet õige ja õela vahel, selle vahel, kes teenib Jumalat, ja selle vahel, kes teda ei teeni.

 

Palume Jumala hoidmist ja õnnistust koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume kirikuaasta lõppedes enamat mõistmist, kuivõrd me vajame Kristust – Tema andeksandvat armu ja uueksloovat väge. Hoidku Issand alati meie vaimusilmade ees igavene elu! Aita Issand, et meil oleks jaksu toetada kaasinimest ja kogudust. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Ole lähedal kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Palume tröösti leinajatele. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti ja koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ja aseesimehe Andra Indriksoni ning nende pered. Palume jätkuvat õnnistust inimestele, kes seotud Toidutarega, 80. klubi liikmetele, pühapäevakooli lastele ja õpetajatele, kooriliikmetele ja koorijuhile, piiblitunnist ja Päeva Sõnast osavõtjatele,  leerilastele, hingehoiuvalves olijatele ja  kõigile, kes koguduse erinevate ettevõtmistega seotud. Palume sõpruskoguduste eest. Palume õnnistust Rahu ja Lunastaja kirikule ning nendes toimuvale.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Markuse evangeelium 13:33-37

33 Vaadake ette, valvake, sest teie ei tea, millal see aeg on käes! 34 Nii nagu inimene, kes reisis võõrsile ja jättis oma maja, andes sulastele meelevalla, igaühele tema töö, ja uksehoidjal käskides valvata, 35 nõnda valvake nüüd, sest te ei tea, millal majaisand tuleb, kas õhtul või keskööl või kukelaulu ajal või varahommikul, 36 et ta äkitselt tulles ei leiaks teid magamas. 37 Aga mida ma ütlen teile, ütlen kõigile: Valvake!”

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume jumalakartust ja tarkust presidendile, valitsusele, riigikogule ning kõigile, kes seisavad rahva teenistuses. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, preestrid  ja diakonid ning iga koguduse liikme ja kiriku tervikuna. Palume jõudu, armastust ja elutahet ülalt. Kanname jätkuvalt palvesse Usuteaduse Instituudi ning õppimise ja õpetamise üle kogu Eestimaa. Palume õnnistust ja jõudu kõikidele arstidele, õdedele, sanitaridele, omastehooldajatele ning inimestele, kes haiguse, puude või vanaduse tõttu on haiglates, hooldekodudes või kodudes.

 

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Kirjast tessalooniklastele 5:16-18

16 Rõõmustage alati, 17 palvetage lakkamatult, 18 tänage kõige eest – sest see on, mida Jumal teilt tahab Jeesuses Kristuses!

 

Palume oma kõnelustesse Jumalaga rõõmu, püsivust ning rohket tänu.

Päeva Sõnum. Nr 60. 19.-25. november 2017

VALVAKE!

47 nädal: 19. – 25. november 2017

24. pühapäev pärast nelipüha. Kirikuaasta eelviimane pühapäev

Valvamise teema rõhutab kirikuaasta lõpul vaimulikku valvamist ja Kristuse tagasituleku oo-tust. Väsimise ja hooletuse oht on suur. Inimene koduneb kergesti selle maailmaga ja unustab, et ta ei ela siin jäädavalt. Kristlane peaks olema igal hetkel valmis seda elu maha jätma. Valvamine ei ole siiski jõudu põletav ärevus, vaid turvaline lootmine sellele, et Jumal viib oma alustatud hea töö meis lõpule. Jumala tõotuse kohaselt kristlased ootavad uusi taevaid ja uut maad, kus elab õigus (2Pt 3:13).

Meelespeetav kirjakoht: Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! Lk 12:35

Issanda sõnad ütlevad selgelt: olge valmis ja valvake! Olge inimeste sarnased, kes ootavad oma isanda tulekut!

Aga kas meie oleme need inimesed, kes me kuulume Kristuse maapealsesse kogudusse ja ole-me ustavad oma Issandale? Inimesed, kes ootavad oma isandat, ei seisa ainult leinas ja kurbuses, mõeldes neile, kelle surm on meie keskelt viinud; nad ei kohku tõsiasjast, et surm on iga tund kan-nul ja et kunagi tuleb viimselt lahkuda kõigest, mis on meile armas olnud. Nad võivad kõigest sel-lest kartusest ja leinast vabanenult vaadata rõõmuga vastu oma Issanda tulekule. Ja mitte ainult siis, kui Pühakiri seda meelde tuletab, vaid alati – oma maise elutee igal sammul, toogu see rõõmustavat või rõhuvat.

Jeesus Kristus kirjutab meile südamesse, et ta elab ja tuleb. Tema, kes risti löödi ja ära suri, on üles äratatud ja elab igavesti. Ta tuleb, küll mitte selles alanduses, nagu ta inimesena inimeste saatu-st jagas, vaid jumaliku väe ja auga. Ent siiski on ta seesama, kes tunneb omasid ja nende ustavuse järele küsib. Kas Ta leiab meid siis magamas? Või leiab ta meid valvamas?

Seepärast, vöötanud oma mõistuse niuded ja olles täiesti kained, lootke armule, mida teile pakutakse Jeesuse Kristuse ilmumises. (1Pt 1:13) Et ta teile oma kirkuse rikkust mööda annaks väge saada tema Vaimu läbi tugevaks seesmise inimese pooles. (Ef 3:16)

Palvetagem: Jumal, aja ja maailma Issand, manitse meie südant ja mõtteid, et me mõtleksime oma lahkumisele ja Sinu taastulemisele ning korraldaksime oma elu valvates ja paludes ning jääksi-me alati Sinu juurde. Seda palume Kristuse, meie Issanda läbi.

* * *

  

MA OLEN HÕIVATUD, … KUID MILLEGA?

Valvamispühapäev – 19. november

Jeesus ütleb: “Nõnda valvake nüüd, sest te ei tea, millal majaisand tuleb, kas õhtul või kesk-ööl või kukelaulu ajal või varahommikul.” Mk 13:35

Lühikeses tähendamissõnas (Mk 13:33-37) võrdleb Jeesus kogudust suure majapidamisega, kus on mitmesugused ametid, suur teenijaskond ja kindel sisekord. Seal peetakse õigeks, et pere-meest ei teenita hirmu, vaid armastuse pärast. Tema pikemal eemalolekul käitugu iga majapidamisse kuuluv isik usaldust väärivalt, nagu see on omane neile, kes teevad oma tööd südamega. Ükski ärgu jätku vajalikku tööd tegemata sel põhjusel, et see ei kuulu tema otseste ülesannete hulka.

Kuid üks ülesanne on antud kõigile, nimelt valvsuse kohustus. Uksehoidja peab oma ülesande täitma erilise hoolega, et võõrad sisse ei tungiks, kuid ka selleks, et peremees ise sisse pääseks. Pea-le uksehoidja olgu ka kõik teised valvel peremehe tuleku jaoks. Iga kristlane olgu Issanda ootaja! Tema võib tulla õhtul või keskööl või kukelaulu ajal või varahommikul. Kõik nimetatud tunnid olid öised tunnid. Õige informatsioon tuleviku kohta tõstab meie oleviku usuelu taseme. Kristuse taastu-leku ootus ei tohi vähendada me töötahet ega nõrgendada me valvsust. Issanda korraldus kuulub igale põlvkonnale. Aga mida ma ütlen teile, ütlen kõigile: Valvake! (Mk 13:37)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mida tähendab sinu jaoks “valvamine”? Võib-olla on aeg mõelda selle üle, kuidas su elu on korrladatud: kas on vaja olla rohkem või vähem tegus? Palveta meie ühiskonnas tegutsevate jõudude pärast, mis loovad pideva kiirustamise vajalikkust, janu jõude-aja ja luksuse järele ning apaatiat. Issand, taasta meie ellu distsipliin ja tasakaal!

* * *

 

HEAD UUDISED MAAILMA LÕPUST

Esmaspäev – 20. november

Meie ootame uusi taevaid ja uut maad, kus elab õigus. 2Pt 3:13

Patule, mis on Jumala maailma rikkunud, ei jäeta viimast sõna. Uuendatud universumis paran-datakse pattulanguse laastavad tagajärjed uuenduse auhiilgusega. Kaotatud paradiis muutub taaslei-tud paradiisiks ning Jumala tahtmine sünnib viimaks nii taevas kui ka maa peal. Sellest päevast rää-gitakse pikemalt Johannese ilmutusraamatu 21. peatükis.

Kas peaksime käed rüpes istuma, kuni selle päeva tulekuni? Kindlasti mitte! Meil tuleb end treenida, et oleksime valmis elama selles uues keskkonnas. Et see saab olema õiguse, pühaduse, jumalikkuse ning patuta elu asupaik, peaksime juba praegu neid kvaliteete endas arendama. Juudid uskusid, et meeleparandus on see, mis kiirendab Messia tagasitulekut.

Meiegi peame kiirendama Kristuse tagasitulekut oma uuenenud eluviisidega

Sest vaata, ma loon uue taeva ja uue maa. Enam ei mõelda endiste asjade peale ja need ei tule meeldegi (Js 65:17) Sest otsekui uus taevas ja uus maa, mis ma teen, püsivad minu palge ees, ütleb Issand, nõnda püsib ka teie sugu ja teie nimi. (Js 66:22) Sest loodu ootab pikisilmi Jumala laste ilmsikssaamist. (Rm 8:19) Ma nägin uut taevast ja uut maad; sest esimene taevas ja esimene maa olid kadunud ning merd ei olnud enam. (Ilm 21:1)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle oma vaimuliku “treeningplaani” peale. Milliseid tegevusalasid oma sinu usuelus. Kuidas peaksid treenima, et olla valmis uue taeva ja uue maa ilmumiseks?

* * *

 

KADUV INIMENE

Teisipäev – 21. november

Tuhat aastat on Sinu silmis nagu eilne päev, kui see on möödunud, ja nagu vahikord öösel. Sa uhud nad ära, nad on nagu uni. Ps 90:4,5

Taavet tahab öelda, et Jumal on “aegade lainetest üle”. Tema võib lühikese ajaga teha seda milleks meie arvates on vaja tuhandeid aastaid. Ja tema võib võtta selleks tuhanded aastad, mis meie arvates tuleks ära teha kohe. Inimene ärgu püüdku mõõta Jumala aega oma piiratud arusaamadega. Inimese eluiga ja tema ajalugu ilmneb oma tõelises lühiduses alles siis, kui asetame selle Jumala igaveste aegade taustale.

Elu möödub kiiresti nagu uni. Enne kui me õigesti märkame, mida tähendab elada, peame ju-ba elust lahkuma. Elu on nagu uni veel selles mõttes, et see allub illusioonidele. Unenägudes saavad inimesed kerge vaevaga täita oma soovid. Kartused ja muredki võivad tunduda reaalsed. Siis tuleb ärkamine ja illusioonidel on lõpp. Niisuguseks ärkamiseks on paljudele surm. Jumal on andnud või-maluse, et ärkame reaalsusele Jeesuse Kristuse evangeeliumi kaudu õiglaselt. Sellepärast ütleb apostel: Ärka üles, kes sa magad! (Ef 5:14)

Otsekui haljad lehed kaharal puul: ühed varisevad, teised puhkevad – nõnda on ka liha ja vere sooga: üks sureb, teine sünnib. (Srk 14:18)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand, õpeta meid meie päevi arvestama!

* * *

 

HOIA OMA SÜDANT, SEST SELLEST LÄHTUB ELU

Kolmapäev – 22. november

Vaadake, vennad, kas ehk kellelgi teie seast ei ole kuri süda, mis uskmatuses ära taganeb elavast Jumalast! Hb 3:12

Iisraeli probleemiks oli südamekangus (Hb 3:8,15), mida heebrealaste kirja autor kirjeldab kui patust, uskmatut südamehoiakut, mis pöörab ära elavast Jumalast “. Jah, on võimalik, et ka kristlase süda muutub selliseks. Ja kirja autor kardab, et ka tema lugejatel on oht muutuda taoliseks, ning et siis sünnib nendega samamoodi kui Iisraeli rahvaga, kui nad langesid uskmatusse kõrbes, Egiptuse ja uue kodu vahel.

Me ei saa sinna parata, et uskmatus on üks meie kiusatustest – et aegajalt kogeme kahtluste koormat ning suurt raskust nii uskumisel kui ka sellest lähtuva elu elamisel. Kiusatus on osa meie elust: ka Jeesus talus kiusatusi ja ta on meie juures selleks, et aidata.

Probleem tekib aga siis kui kahtlus muutub skeptilisuseks, ning skeptilisus küünilisuseks ning küünilisus omakorda naeruvääristamiseks. See on pikk teekond – kus aga mingil hetkel vahetub usk uskmatusega.

Kõige kurvem on jõuda sinna, kus me ei koge Jumala poolt enam seda erutavat, müstilist, hirmuga segatud nõudeõigust, vaid hakkame esmalt tundma hoopis, et ta ei ole oluline, ning seejärel muutub ärritavaks , siis ohuks ning viimaks enesepettuseks.

Mis saab hoida meie usu kõikumatuna? Otsustavaks on siin Jumala teede tundmine (Hb 3:10) – see tähendab, tunda Jumalat nii hästi, et meid ei üllata enam, kui tema toimimine on teistsugune, kui see mida teised suures kindluses ootavad. See oli Jumala “teistsugusus”, mis tekitas probleemid kõrbeteekonnal, ning sama võib olla ka meie probleem.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millal sa viimati julgustasid kedagi tema usus? Palveta, et saaksid seda teha, ja palu Jumalal näidata sulle, kuidas.

* * *

 

OOTUS

Neljapäev – 23. november

Mu hing ootab Issandat enam kui valvurid hommikut, kui valvurid hommikut. Ps 130:6

Jumala sõna on palvetaja toit, millest ta ammutab uut jõudu. Kuid leidub neidki, kes loodavad oma meeleoludele, oletustele ja teiste inimeste arvamisele. Kuid need väsivad. Aga kes Jumala sõ-nale loodavad ei väsi ega tüdi.

Jeesus võrdleb oma kannatusteed Joona ahistusega: “Nii nagu Joona oli merekoletise kõhus kolm päeva ja kolm ööd, nõnda peab ka Inimese Poeg olema maapõues kolm päeva ja kolm ööd” (Mt 12:40).

Jeesus on käinud kõigis neis sügavikes, kuhu patune on sattunud. Joona palve suure kala kõ-hus ütleb kristlasele, kuidas iga inimene võib sügavaimast surmavalla kuristikust pöörduda Jumala poole: “Vesi ümbritses mind kõrist saadik, süvavesi piiras mind, mererohi mähkis mu pead. Ma va-jusin alla mägede alusteni, maa riivid sulgusid mu kohal igaveseks. Aga sina tõid mu elu hauast üles, Issand, mu Jumal! Kui mu hing nõrkes mu sees, mõtlesin ma Issandale ja mu palve tuli sinu juurde su pühasse templisse” (Jn 2:6–8).

Kõik me ootame koidukiirt, sest mitte keegi ei ole nii sügaval, et Jeesus ei saaks aidata.

Sest nägemus ootab küll oma aega, aga ta ruttab lõpu poole ega peta. Kui ta viibib, siis oota teda, sest ta tuleb kindlasti ega kõhkle. (Ha 2:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jää vaikseks Jumala ette ning palu, et võiksid näha uusi võimalusi olukordades kust seni ei ole leidnud väljapääsu.

* * *

 

KADUVUSEST JA SURMAST VÕIME MIDAGI ÕPPIDA

Reede – 24. november

Õpeta meid meie päevi arvestama, et me saaksime targa südame! Ps 90:12

Me tõepoolest ei tea, kui palju päevi on jäänud veel elada. Sellepärast on vaja paluda, et Jumal ise õpetaks meile õiget arvestust. Veel enam aga peame paluma endale arusaamist, et me üldse taha-ksime oma päevi arvestada. Need arvestavad päevi, kes ootavad ees midagi head, need, kes ootavad kohtumist oma Issandaga, sooviksid vähemalt aimata, kui lähedal on võimalus.

Päevade arvestamise tulemuseks on tark süda. Tark süda on rohkem kui tark pea. Tark süda ar-vestab sedagi, mis on “ülem kui kõik mõistus”. Tark süda näeb, kui ligidal on igavik, ning valmis-tab ennast selle vastu. Tark süda on alandlik, sest ta teab, et varsti puhkame mulla põrmus. Tark sü-da näeb, kui mõttetu on maailma varande ahnitsemine. Tark süda teab, kui mõttetu on tülitsemine maiste põhjuste pärast. Tark süda peab aega kalliks, sest varsti saabub viimane minut.

Issand, anna mulle teada mu elu ots ja mu päevade mõõt, et ma tunneksin, kui kaduv ma olen. (Ps 39:5)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Pea targaks seda inimest, kes tunneb Jumala kohtu tõsidust ja arvestab oma päevade lühidust.

* * *

 

USALDA ESITADA ARMUANDMISPALVE JUMALALE

Laupäev – 25. november. 

Kadripäev

Täida meid hommikul oma heldusega, siis me hõiskame ja oleme rõõmsad kogu oma eluaja! Ps 90:14

Jumala heldus toob meile rõõmu. Psalmi autor uskus, et eksinu võib saada uut armu. Aga ta us-kus ka seda, et Jumalal on anda nii suurt armusaamise rõõmu, et see kestab kogu elu.

Sellel rõõmul on kolm omadust: (1) Rõõm, mis tuleb Jumala armust. See on inimese kõige puhtam rõõm, vaba inimlikust uhkusest. (2) Rõõm, mis püsib kogu eluaja. Patu rõõm on ürike, armu rõõm püsiv. (3) Rõõm, mis teeb tasa kannatuste vaevad. Rõõmusta meid nii palju päevi, kui sa meid vaevasid, nii palju aastaid, kui me nägime õnnetust.

Issand, ole meile armuline, me ootame sind! Ole meie käsivars igal hommikul, ole meie abi kitsikuse ajal. (Js 33:2) Issand viib mu asja lõpule. Issand, sinu heldus kestab igavesti! Ära jäta maha oma kätetööd! (Ps 138:8)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Iga inimese elus, kes elab Jumala armu all, tuleb kord päev, millal ta saab nii suure õnne osaliseks, mis tasub kõik tema vaevad.

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

IV. PALVE.

Pühas Vaimus

Juuda kirja 20 salm ütleb: “Teie aga, armsad, olles rajanud endid oma kõige pühamale usule ja palvetades Pühas Vaimus.” (Vt ka Ef 6:18;2:18; Rm 8:26,27)

Kogu lähenemine Jumalale peab olema Püha Vaimu väes. Kui me heidame täielikult Jumala alla ja laseme Püha Vaimul teha meiega kõik, mis Tema ülesanne, siis me käime Pühas Vaimus (Kl 5:16) ja palume Vaimus. Kui Püha Vaim valvab meie üle mitte ainult palve tundidel, vaid ka kõiges meie elus, siis me palume Vaimus.

Hingedekuu muusika

16. november kl 19 – professor Andres Uibo ja õpilased, orel
23. november kl 19 – Kristel Aer, orel
30. novenber kl 19 –  Jaan Sööt, vokaal ja instrumentaal

Palveleht. 12. – 18. november 2017

Palveleht

Nädala teema: Andke üksteisele andeks

Kiitus/ülistus

Kiidame/ülistame Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.

Koht/kohad Piiblist: Psalm 119:162-168

162 Ma rõõmutsen su ütlusest nagu see, kes leiab palju saaki. 163 Ma vihkan valet ja see on mu meelest jäle, ent sinu Seadust ma armastan. 164 Seitse korda päevas ma kiidan sind su õiguse seaduste eest. 165 Sinu Seaduse armastajail on suur rahu ja nad ei komista. 166 Ma ootan päästet sinult, Issand, ja teen su käske mööda. 167 Mu hing hoiab su tunnistusi ja ma armastan neid väga. 168 Ma pean su korraldusi ja su tunnistusi, sest kõik mu teed on sinu ees.

Matteuse evangeelium 18:15-22

15 Aga kui su vend peaks patustama, siis mine, noomi teda nelja silma all! Kui ta sind kuulab, siis oled sa oma vennatagasi võitnud. 16 Kui ta sind aga ei kuula, siis võta enesega veel üks või kaks, sest kahe või kolme tunnistaja suu läbi on kindel iga asi. 17 Aga kui ta on neile sõnakuulmatu, siis ütle kogudusele! Aga kui ta isegi koguduse sõna ei kuula, siis olgu ta sulle nagu pagan ja tölner! 18 Tõesti, ma ütlen teile, mis te iganes kinni seote maa peal, on seotud ka taevas, ja mis te iganes lahti päästate maa peal, on lahti päästetud ka taevas. 19 Tõesti, taas ma ütlen teile, kui iganes maa peal kaks teie seast on ühel meelel mingi asja suhtes, mida nad iganes paluvad, siis nad saavad selle minu Isa käest, kes on taevas. 20 Sest kus kaks või kolm on minu nimel koos, seal olen mina nende keskel.” 21 Siis ütles Peetrus tema juurde astudes: „Issand, kui mitu korda minu vend võib minu vastu patustada ja mul tuleb talle andeks anda? Kas aitab seitsmest korrast?” 22 Jeesus ütles talle: „Ma ei ütle sulle seitse korda, vaid kas või seitsekümmend seitse korda.

Patutunnistus – vaikne palve

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Pärast vaikset patutunnistuspalvet võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:9

9Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta
annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

Tänupalve

Aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu armu- ja rahuaja eest meie maal. Tänu Jumalale, kes ilmutab meis oma väge halastuse ja armastuse kaudu ning kes annab meie südamesse vajaduse andeks paluda ja andeks anda. Tänu Jumala Sõna ja Pühade Sakramentide eest. Tänu kodukoguduse, ustavate koguduse liikmete ja karjaste eest. Täname kõigi eest, kes on toetanud kogudust oma aja, annete või rahaga. Tänu iga inimese eest, kellel on andeksandev meel ning kes suudab anda andeks ja ka ise oma eksimusi andeks paluda. Toome tänu Jumalale oma armsate isade, vanaisade, ristiisade ja vaimulike isade eest aga ka juba taevakoju jõudnud isade eest. Tänu meie sõpruskoguduste õdede ja vendade eest Kristuses. Tänu kõige eest!

Eestpalve aeg

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Psalm 103:4

4Sinu käes on andeksand, et sind kardetaks.

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest.

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 1. Peetruse kirjast 3:8-12

8 Aga viimaks, olge kõik üksmeelsed, kaastundlikud, vennalikud, halastajad, alandlikud. 9 Ärge tasuge kurja kurjaga ega sõimu sõimuga, vaid hoopis õnnistage – sest õnnistamiseks te olete kutsutud -, et ka teie võiksite pärida õnnistuse.
10 Sest „kes tahab armastada elu ja näha häid päevi, see vaigistagu keelt kõnelemast kurja ja huuli rääkimast pettust.11 Ta hoidugu eemale kurjast ja tehku head, otsigu rahu ja taotlegu seda, 12 sest Issanda silmad on õiglaste poole ja tema kõrvad on lahti nende anumistele, aga Issanda pale on nende vastu, kes teevad kurja.”

Palume, et Jumal muudaks ja uuendaks meid. Palume, et õpiksime üksteist armastama, nagu Issand armastab meid ja üksteisele andeks andma, nagu Issand andestab meile kui me teda palume. Palume Jumala hoidmist ja õnnistust koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume Issandalt abi meie kiusatuse tunnil, et Tema ise hoiaks meid ning kingiks alatist usaldust Jumala peale. Palume, et Issand ise hoiaks meie silme ees igavese elu! Andku Issand meile jõudu toetada kaasinimest ja kogudust. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole lähedal kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning aseesimehe Andra Indriksoni ning nende perede eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti ja Marek Alveuse ning tema pere eest. Palume õnnistust organist-koorijuhile Imbi Laasile ja tema perele. Õnnistust ja hoidmist palume koguduse sekretär-raamatupidajale Renate Lekkole ja tema perele. Palume jätkuvat õnnistust Toidutarele, 80. klubist osavõtjatele, koguduse kooriliikmetele, hingehoiuvalves olevatele inimestele, piiblitundides ja päeva sõnas osalejatele, leerilastele, koguduse lastele, noortele ja peredele. Palume sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis, Ilumäel.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 1. Moosese raamat 13:5-11,14-16

5 Aga ka Lotil, kes rändas koos Aabramiga, oli lambaid ja kitsi, veiseid ja telke. 6 Kuid maa ei suutnud neid toita, et üheskoos elada, sest nende varandus oli nii suur, et neil oli võimatu üheskoos elada. 7 Ja Aabrami loomade karjaste ja Loti loomade karjaste vahel tekkis riid; kaananlased ja perislased elasid siis veel sellel maal. 8 Siis Aabram ütles Lotile: „Ärgu olgu riidu minu ja sinu vahel, minu karjaste ja sinu karjaste vahel. Meie, mehed, oleme ju vennad! 9 Eks ole kogu maa su ees lahti? Mine nüüd minu juurest ära, lähed sina vasakut kätt, lähen mina paremat kätt; lähed sina paremat kätt, lähen mina vasakut kätt.” 10 Siis Lott tõstis oma silmad üles ja nägi, et kogu Jordani piirkond oli kõikjal veerikas; enne kui Issand Soodoma ja Gomorra hävitas, oli see kuni Soarini otsekui Issanda rohuaed, samasugune nagu Egiptusemaa. 11 Ja Lott valis enesele kogu Jordani piirkonna; Lott läks teele hommiku poole ja nad lahkusid teineteisest. 14 Ja Issand ütles Aabramile, pärast seda kui Lott tema juurest oli lahkunud: „Tõsta nüüd oma silmad üles ja vaata paigast, kus sa oled, põhja ja lõuna ja hommiku ja õhtu poole, 15 sest kogu maa, mida sa näed, ma annan sinule ja su soole igaveseks ajaks! 16 Ja ma teen su soo maapõrmu sarnaseks: kui keegi suudab maapõrmu ära lugeda, siis on sinugi sugu äraloetav.

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume jumalakartust ja tarkust kõigile juhtidele, kelle otsustest sõltub meie rahva homne päev. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, preestrid ja diakonid ning iga koguduse liikme ja kiriku tervikuna. Palume, et Kristuse lepituse väel suudaksime aidata kannatavat mõnd kannatavat inimest. Palume jõudu, armastust ja elutahet ülalt.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Jaakobuse kirjast 5:16

16 Tunnistage siis üksteisele patud üles ja palvetage üksteise eest, et te saaksite terveks!Õige inimese mõjuvõimas eestpalve saadab palju korda.

Palume, et Püha Vaim näitaks meile meis endis tunnistamist vajavaid eksimusi ning julgust need andeks paluda ja kingiks meile rõõmsat tänu andekssaamise kogemisest. Aidaku Issand meile armu andestada ka iseendale.

Päeva Sõnum. Nr. 59. 12.-18. november

ANDKE ÜKSTEISELE ANDEKS

46 nädal: 12. – 18. november 2017

23. pühapäev pärast nelipüha

Pühapäeva piiblitekstid räägivad andeksandmisest ja sellest avanevast inimestevahelisest ar-mastusest. Kogu meie elu aluseks on andeksandmine, mille saame Kristuse lunastustöö kaudu. See kohustab meid suhtuma ka oma ligimesse sõbralikult, lahkelt ja andeksandvalt. Niisugune hoiak teeb võimalikuks selle, et Jumala mitmesugused annid saavad meie keskel reaalsuseks kogu oma rikkuses

Meelespeetav kirjakoht: Kuid sinu käes on andeksand, et Sind kardetaks. Ps 130:4

Psalmis 130. räägitakse muserdatud ja rõhutud hinge karjest Jumala poole. Ta anub vabane-mist oma piinadest ja ahastusest, et tõusta Jumalani. Võideldes iseenda patuse loomuse, kiusatuse ja ahvatlustega. Inimest võib viia nendesse põhjatutesse sügavustesse mitte ainult süütunne tehtud vigade pärast, vaid ka igapäevased elumured ja nendega toimetulematus ning elu mõtte puudumine.

Ära peida siis oma süüd enda ega Jumala eest. Tunnista Temale oma pahateod, sest Jumal ja andeksandmine kuuluvad teineteise juurde. Kui tahame tõusta Jumala väärilisele tasemele, siis võt-tes vastu andestuse, peame ise ka andestama neile, kes meiega on võlgu.

Kes on oma patud andeks saanud, peab seda oma usu oluliseks osaks. Andestus tõstab me usu-elu uuele ja kõrgemale tasemele. Sellest ajast alates saame uuel viisil aru Jumalast ja tema tööst meie juures.

Issandal, meie Jumalal, on halastus ja andeksand, kuigi me oleme hakanud temale vastu. (Tn 9:9)

Palvetagem: Armastuse ja rahu Jumal, lõpeta meie juures kõik vaen ja kõik riid ning aita, et me igaühega rahus elaksime eeskuju järgi, mille andis Jeesus Kristus, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

 

PURUNENUD SUHETE TAASTAMINE

Pühapäev – 12. november

Isadepäev

Jeesus ütles jüngritele: “Tõesti, ma ütlen teile, mis te iganes kinni seote maa peal, on seotud ka taevas, ja mis te iganes lahti päästate maa peal, on lahti päästetud ka taevas.” Mt 18:18

Selle kirjakoha mõistmiseks tuleb silmas pidada kahte väga olulist seisukohta. Esiteks ei tä-henda “sidumise” ja “lahtipäästmine” meelevalla andmine jüngritele mingeid kohtumõistmise õigu-si, vaid sel on üksnes hingehoidlik funktsioon. Keskne on selles kahetsejale pattude andeksandmise meelevald, mis tegelikult kõige rohkem õigeusklikule juudile ärritas. Negatiivses osas piirdub see õigus ainult vendade osadusest väljalülitamisega: Jeesus on jätnud lõpliku otsustuse täiel määral enda kätte. Kohtumõistja on ainuüksi tema.

Teiseks – Jeesus annab selle meelevalla “jüngritele”, mis teisiti öeldes tähendab: kõigile oma tõelistele järgijatele. Sellele rajaneb funksioon, mida hakatakse nimetama “üldiseks preestriame-tiks”, ning mis on omane igale tõelisele kristlasele, mitte ainult valitud isikutele või koguduse “juht-konnale” – selles suhtes on kristlik kirik hiljem rängalt eksinud Jeesuse enese korralduse vastu. Jü-ngritele antakse meelevalla teostamine ei tohi kunagi muutuda meelevallatsemiseks või administ-reerimiseks, vaid peab alati toimuma kooskõlas Jumala tahtega. Ainult sel juhul on köitval ning lahtipäästval sõnal temale omane mõjujõud.

Ma annan sulle taevariigi võtmed, ja mis sa iganes kinni seod maa peal, see on seotud ka tae-vas, ja mis sa iganes lahti päästad maa peal, see on lahti päästetud ka taevas. (Mt 16:19) Kellele te iganes patud andeks annate, neile on need andeks antud, kellele te patud kinnitate, neile on need kinnitatud. (Jh 20:23)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas sul on olnud kunagi lahkarvamusi kaaskristlastega? Kuidas oled need lahendanud?

* * *

 

ÕIGE JA ÕEL VASTAKUTI

Esmaspäev – 13. november

Vihkamine õhutab riidu, aga armastus katab kinni kõik üleastumised. Õp 10:12

Me kõik kogeme oma elus aegajalt vaimulikke kõrghetki. Ent enamasti kulgeb argielu oma tavalist, rutiinset rada, ning väga sageli võitleme, et suuta teha seda mis on õige. Nii otsime ka prak-tilist abi, nõuandeid selle kohta kuidas selle võitlusega toime tulla, või tegelikult rohkem – kuidas jõudsalt õiges suunas edeneda.

Õpetussõnad on kogumik praktilisi tähelepanekuid elust enesest, mis osutavad milline käitu-mine toob hea tulemuse. Mõnes mõttes on need otsekui kaasaegse sotsiaalteaduse eelkäijad, süs-tematiseerides inimkäitumise erinevaid mustreid ning nende tagajärgi “Issanda kartuse” raamistikus. Õigesti ja õiglaselt toimimine, ja kohane kõne toob kasu nii tegijale/rääkijale kui ka teistele; vastu-pidine toimimine aga toob kaasa hävituse ning vaesuse.

Kõnel on inimese elus mõjuvõimas osa. Täna me elame ajas, kus sõnadetegemine lausa vohab. Olgu kirjutatuna või kõnelduna, liiguvad sõnad tohutus ajaruumis edasi silmapilgu jooksul.

Nii globaalselt kui ka lokaalselt on just sõnad need, mis kütavad üles vägivalda ja erimeelsusi. Külvavad valet ja laimu. Või siis vastupidi saava elustavaks allikaks. Õiged sõnad voolavad välja “jumalakartusesse juurdunud” südamest. Issanda kartus jätkab elupäevi, aga õelate aastaid lühendatakse. (Õp 10:27).

Kõlvatu inimene, nurjatu mees, käib, vale suus, pilgutab silmi, annab jalaga märku, viitab sõrmedega, tal on kavalus südames, ta kavatseb kurja, ta külvab alati riidu. (Õp 6:12-14) On palju, mida ma vihkan, aga ei midagi nõnda nagu sellist – ka Issand vihkab teda! (Srk 27:24)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Paulus ütles Timoteosele: ” …saa usklikele eeskujuks kõnes, käitumises, armastuses, usus, puhtuses!” (1Tm 4:12) Millist eeskuju näitad sina teistele inimestele?

* * *

 

SELGED PÕHIMÕTTED

Teisipäev – 14. november

Ma vihkan valet ja see on mu meelest jäle, ent Sinu Seadust ma armastan. Ps 119:163

Keegi vanaaegne pühak on öelnud: “Kui inimene räägib ligimesest kurja, laidab, mõistab hukka ja pilkab, siis taandub tema juurest Jumala abi.”

Vaevalt võiksime leida inimest, kes ei ole valetanud. Rooma kirja 3:4 järgi on iga inimene valelik. Seda pattu on ka meie juures. Johannes ütleb: Kui me ütleme: „Meil ei ole pattu”, siis me petame iseendid ja tõde ei ole meis. (1Jh 1:8) Siiski erinevad inimesed oma suhtumises valesse. Ühed tunnistavad oma vale patuks, teised aga peavad seda oma elu paratamatuks osaks. Olgu meil julgust olla tõe teenrid ja tunnistada pattu patuks.

Valelikud ei tohtinud kuuluda Taaveti õukonda. Neil ei ole kohta ka Taaveti Poja õukonnas.

Ei tohi mu koja keskele astuda see, kes teeb pettust; kes räägib valet, ei jää püsima mu silma ette (Ps 101:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millised on minu usuelu põhimõtted?

* * *

 

LOOTUSE SEEME

Kolmapäev – 15. november

Ärge tasuge kurja kurjaga ega sõimu sõimuga, vaid hoopis õnnistage – sest õnnistamiseks te olete kutsutud -, et ka teie võiksite pärida õnnistuse. 1Pt 3:9

Tänane lõik ja ka eelnev 8 salm algab omadusest koosneva nimekirjaga mis iseloomustavad kristlikku elu. See kuidas käitume ümbritsevate inimestega on meie usu oluliseks proovikiviks. Psalmist 34 võetud salmid, mida Peetrus siin tsiteerib, võtavad endas kokku kirjeldatud eluviisi.

Peetrus innustab igati oma suhteid parandama. Ta rõhutab mitmeid omavaheliseks osaduseks vajalikke omadusi – nt meeldivus, kaastunne, alandlikkus, rahulikkus ning tähelepanelik sõnakasu-tus – need on omadused mida rõhutavad ka mitmed kaasaegsed nõustamisõpikud! Peetrus on suhtle-misküpsuse pooldaja; ta tõstab esile valmisolekut kuulata teist inimest, mitte manipuleerida kuulu-juttudega, ega poolda hoopiski vihast, eneskaitsest tulvi reaktsioone isegi kriitika või solvangute puhul. Leebe vastus maandab enamasti olukorra pinge (Õp 15:1-4). Inimesed, kes on võimelised teiste tundepursked kannatlikult ära taluma, ning nad tagasi tasakaalu aitama, on kogukonnas äär-miselt olulised. Kuid neid pole ka palju.

Tavaliselt toob selline eluviis kaasa tunnustuse ja mitte kriitika, kuigi olles sunnitud kannata-ma õigust tehes, võime teada et järgime ka siin Jeesuse teed. Peetrus kirjutas oma kirja keset kasva-vat tagakiusu ning ka meil tuleb arvestada et ei siis ega nüüd ole kristlastele lubatud kerget usutee-konda (Mt 5:10).

Kes head kurjaga tasub, selle kojast ei lahku õnnetus. (Õp 17:13) Ära ütle: “Ma tasun kätte kurja eest!” Oota Issandat, küll tema aitab sind! (Õp 20:22) Aga mina ütlen teile: Ärge pange vastu inimesele, kes teile kurja teeb, vaid kui keegi lööb sulle vastu paremat põske, keera talle ka teine ette! (Mt 5:39) Õnnistage oma tagakiusajaid, õnnistage ja ärge needke! Ärge tasuge kellelegi kurja kurjaga, hoolitsege selle eest, mis on hea kõigi inimeste silmis! (Rm 12:14,17)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et oleksid valmis vastama igaühele, kes täna sinult su usu kohta küsib, ning neile, kes vajavad täna Kristuse armastusest kantud tegu.

* * *

 

ÜKSMEELE ILU

Neljapäev – 16. november

Vaata, kui hea ja armas on see, et vennad üheskoos elavad! Ps 133:1

See psalm kuulub rõõmsate ja võidukate psalmide hulka. Igaühes neist on oluline võti, kuidas võtta vastu õnnistusi, mida Jumal on meile kavandanud.

Psalm 133 räägib koosolemisest. Kaks kujundit selles näitavad, milline ilu ja imelisus peitub ühises elus. Esimene – see on nagu preesterlik võidmine: püha, eriline, küllastunud. Teine – see on nagu taevalik kaste: värskendav ja eluandev. Paulus õpetab ühtsusest ka Ef 4:1-16. See kuulub meie, kui elame Vaimus, kuid puudub täielikult, kui elame oma elu lihas. Selle hoidmine nõuab pingutust.

Koosolemine ja tänulikus on omavahel seotud, need on koguduse olulised tahud. Osadus või-mendab tänulikust ja tänulikus rikastab osadust. Kuid see osadus ei tohiks olla piiratud tänulikusega ainult kord nädalas. Kujutle, milline on elu üheskoos. See on tohutu väljakutse kultuuris, kus indi-viid on kõige tähtsam. Autoga võime üksi reisida, isiklikud muusikaseadmed võimaldavad meil ava-likes kohtades inimestega mitte rääkida ja telefongi võimaldab suhelda sõltumatult. Aga Piibel üt-leb: “kui hea ja armas on see, et vennad üheskoos elavad!”.

Aga kolme vihkab mu hing, ja nende eluviisi pärast ma vihastan väga: ülbe vaene, valelik rikas ja abielurikkuja rauk, kellel puudub aru. (Srk 25:2) Peetrus vastas ning ütles: “Rabi, siin on meil hea olla, teeme kolm lehtmaja: sinule ühe ja Moosesele ühe ja Eelijale ühe.” (Mk 9:5)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kiida Jumalat, kes tõi su välja pimedusest oma imelisse valgusesse ja kellelt tulevad kõik õnnistused.

* * *

 

JUMALA TOETAV KÄSI

Reede – 17. november

Sinu Seaduse armastajail on suur rahu ja nad ei komista. Ps 119:165

Kui mõtled kõigile neile, kes on aja jooksul sinu usukaaslased olnud, siis näed, et mõned neist on kogudusest eemaldunud ning valinud teistsuguse eluviisi. On neid keda süüdistaja on suutnud neelata – olgu põhjuseks siis sõbrad, kiusatustele järele andmine, liigne orienteeritus materiaalsele või karjäärile või ka erinevad sõltuvused. Igaühe jaoks on oma püüdepael.

Ometi on meile antud Püha Vaim, kes ise valvab, tuletab meelde, annab märku ning avab sil-mad – kui kaldume õigest teest kõrvale. Needsamad katsumused ei olnud võõrad Kristusele enesele ega ühelegi usukaaslasele, kes on võidujooksu võitjana lõpetanud ning igaviku teele asunud. Meie igapäevane ülesanne on jätkuvalt teha Jumala abiga õigeid valikuid, suuta püsida kaine ning valv-sana. Neis võitlustes pole me ühelgi päeval üksi, vaid Jeesus on igal päeval meie juures, täpselt nii nagu Ta tõotas – maailma ajastu lõpuni. Ta on meie kõrval, et toetada ja julgustada, märku anda tõest siis kui jääme liialt kuulama süüdistajat.

Ja kõigile, kes seda juhtnööri mööda käivad, neile olgu rahu ja halastus, ja ka Jumala Iisraelile! (Gl 6:16) Kes armastab oma venda, see püsib valguses ja ta ei ole pahanduseks. (1Jh 2:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ära anna alla, ära kaota valvsust – kuni oled oma elu võidujooksu lõpetanud ning võid vastu võtta võidupärja!

* * *

 

KARISTUSE ASEMEL TAASTAMINE

Laupäev – 18. november

Jeesus ütles jüngritele: “Tõesti, taas ma ütlen teile, kui iganes maa peal kaks teie seast on ühel meelel mingi asja suhtes, mida nad iganes paluvad, siis nad saavad selle minu Isa käest, kes on taevas.” Mt 18:19

Oleks raske üle rõhutada kui oluline oli Jeesuse jaoks tema jüngrite omavahelise läbisaamise kvaliteet. Jeesuse igatsus ja palve olid, et armastus ning ühtsus mida tema oma Isaga koges võiks saada ka jüngritevahelise suhtlemise määrajaks (Jh 13:34,35;17:20-22).

Jeesus realistina teadis, et sellise osaduse saavutamine saab olema vägagi keeruline ning see-pärast andis selged ja praktilised sammud selle kohta kuidas tuleks toimida hõõrdumiste ja tülide puhul kristlikus kogukonnas. See, et meil neid juhiseid pole tavaelus kerge rakendada, näitab meile palju meie eneste sisemise ebakindluse ning kadeduse kohta.

Jeesuse juhiseid tänases salmis tuleks lugeda koos Peetruse vastusega salmis 21. Peame sil-mas pidama ka tema tõsist hoiatust teiste pattude ning nõrkuste üle kohtumõistmise kohta (Mt 7:1-5). Kergemeelne suhtumine sellesse hoiatusse võib meid märkamatult viia enesõigusesse ning ko-hutmõistvasse silmakirjalikkusesse, mis Jeesusele oli täiesti vastuvõetamatu ning mis koguduses on hävitava mõjuga. Kahjuks on kiriku ajalugu täis taolisi juhtumeid. Just seetõttu on nii oluline uurida oma südame motiive igal sammul, eriti kui on tegemist kellegi karistamisega – et kindel olla valitud praktika taastavas toimes ning ühtivuses Jumala ülesehitavate põhimõtetega.

Samas kui oleme omalt poolt tarvitusele võtnud kõik need vaimulikud ettevaatusabinõud ning uurinud oma motiive palves, siis tuleb ka tegutseda. Mõnikord ei ole see mitte alandlikkus mis ta-kistab meid toimimast kellegi õigele teele tagasitoomisel, vaid paljas hirm vastandumise ees. Nii kaotame võimaluse meeleparanduse ja andeksandmise kaudu tuua tervenemist kogukonna keskele.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On aegu kus peame kuulma Jumala häält teiste kriitikas, ning aegu, mil meil enestel tuleb “tõtt rääkida armastuses”. Palu, et sul oleks armu neil kahel vahet teha.

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

IV. PALVE.

Kuidas peab palvetama?

Jeesuse Kristuse nimel.

Jh 14:13,14. “Ja mida te iganes palute minu nimel, seda ma teen, et Isa saaks kirgastatud Po-jas. Kui te midagi minult palute minu nimel, siis ma teen seda.”

Teie ei ole valinud mind, vaid mina olen valinud teid ja olen seadnud teid, et te läheksite ja kannaksite vilja ja et teie vili jääks. Mida te iganes Isalt palute, seda ta annab teile minu nimel. (Jh 15:16)

Ja sel päeval ei küsi te minult enam midagi. Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes palute Isalt, seda ta annab teile minu nimel. (Jh 16:23)

On veel palju muudki, mida Jeesus tegi. Kui need kõik ükshaaval üles kirjutataks, siis, ma arvan, ei suudaks kogu maailmgi mahutada raamatuid, mis tuleks kirjutada. (Jh 21:25)

Jeesuse Kristuse nimi väljendab kõike seda, kes Ta on ja mis Ta tegi.

Ja tema nimel peab kuulutatama meeleparandust pattude andeksandmiseks kõigi rahvaste seas, alates Jeruusalemmast. (Lk 24:47)

Aga Peetrus ütles: “Hõbedat ega kulda mul ei ole, aga mis mul on, seda ma annan sulle: Jeesuse Kristuse, Naatsaretlase nimel – tõuse ja kõnni!” (Ap 3:6)

Ja sellised olid mõned teiegi seast. Kuid teie olete puhtaks pestud, te olete pühitsetud, te olete õigeks tehtud Issanda Jeesuse Kristuse nimes ja meie Jumala Vaimus. (1Kr 6:11)

Ja kõik, mida te iial teete sõnaga või teoga, seda tehke Issanda Jeesuse nimel, tema läbi Jumalat Isa tänades! (Kl 3:17)

Kui keegi teie seast on haige, siis ta kutsugu kogudusevanemad enese juurde ja need palvetagu tema kohal teda õliga võides Issanda nimel. (Jk 5:14)

Paluda Tema nimel, tähendab paluda ja loota Tema väe ja tegude peale. Usklikud on Kristusega üks – neil on ühine elu Temaga ja paluda Tema nimel, tähendab: paluda Tema asemel, täielikus kooskõlas Kristuse elu ja meelega.

 

Palveleht. 5. – 11. november 2017

Palveleht

Nädala teema: Usuvõitlus

Kiitus/ülistus

Aeg kiita ja ülistada Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.

Koht/kohad Piiblist: Psalm 46:2-8

2 Jumal on meie varjupaik ja tugevus, meie abimees kitsikuses ja kergesti leitav. 3 Sellepärast me ei karda, kui maa liiguks asemelt ja mäed kõiguksid merede põhjas. 4 Möllaku ja vahutagu tema veed, värisegu mäed tema ülevusest! Sela. 5 Jõgi oma harudega rõõmustab Jumala linna ja Kõigekõrgema pühi elamuid. 6 Jumal on tema keskel, ei ta kõigu; Jumal aitab teda hommiku koites. 7 Paganad möllasid, kuningriigid kõikusid. Kui ta tegi häält, siis vabises maa. 8 Vägede Issand on meiega, Jaakobi Jumal on meile kindlaks kaitseks. Sela

Pauluse kirjast roomlastele 5:1-11

1 Et me nüüd oleme saanud õigeks usust, siis on meil rahu Jumalaga meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi, 2 kelle läbi me oleme usus saanud ligipääsu ka sellele armule, milles me seisame, ja me kiitleme oma lootusest Jumalalt saadavale kirkusele. 3 Aga mitte ainult sellest, vaid me kiitleme ka viletsusest, teades, et viletsus toob  kannatlikkuse, 4 kannatlikkus läbikatsutuse, läbikatsutus lootuse. 5 Aga lootus ei jäta häbisse, sest Jumala armastus on välja valatud meie südamesse Püha Vaimu läbi, kes meile on antud. 6 Sest juba siis, kui me alles nõrgad olime, on Kristus surnud nende eest, kes tollal veel jumalakartmatud olid.  7 Vaevalt, et keegi läheb surma isegi õige eest, kuigi hea sõbra eest mõni ehk julgeks surra. 8 Ent Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused.
9 Seda kindlamini meid päästetakse tema kaudu viha eest nüüd, kui me tema vere läbi oleme saanud õigeks. 10 Sest kui me juba vaenlastena saime lepituse Jumalaga tema Poja surma läbi, kui palju kindlamini meid päästetakse tema elu läbi nüüd, kui me oleme juba lepitatud. 11 Aga mitte ainult seda, vaid me ka kiitleme Jumalast meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi, kelle kaudu me oleme nüüd saanud lepituse

Patutunnistus – vaikne palve

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Pärast vaikset patutunnistuspalvet võib lugeda 1. Johannese kirjast 1:9

 9Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

Tänupalve

Aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu armu-ja rahuaja eest meie maal. Tänu Jumalale, kes on meiega meie usuvõitlustes. Tänu Kristusele, kes jätkuvalt palvetab meie eest ning kelles meil on igavene elu. Tänu Pühale Vaimule, kes meie elu pühitseb. Tänu Jumala Sõna ja Pühade Sakramentide eest. Tänu kodukoguduse, ustavate koguduse liikmete ja karjaste eest. Täname kõigi eest, kes on toetanud kogudust oma aja, annete või rahaga. Täname vastvalminud Nõmme Rahu kiriku remondi eest. Tänu kõige eest!

Eestpalve aeg

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast roomlastele 12:21

21 Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga!

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Matteuse evangeelium 16:1-4

1 Ja variserid ja saduserid astusid Jeesuse juurde ning kiusates nõudsid, et ta näitaks neile tunnustähte taevast.  2 Tema aga kostis: „[Õhtu jõudes te ütlete: „Ilus ilm tuleb, sest taevas punetab.”  3 Ja varahommikul te ütlete: „Täna tuleb rajuilm, sest taevas punetab ja on sompus.” Taeva palge üle otsustada te oskate, aegade tunnustähtede üle aga ei suuda.]  4 See kuri ja abielurikkuja sugupõlv nõuab tunnustähte, aga talle ei anta muud kui prohvet Joona tunnustäht.” Ja ta jättis nad sinna ja läks ära.

Palume Jumala hoidmist ja õnnistust koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume Issandalt abi meie kiusatuse tunnil, et Tema ise hoiaks meid ning kingiks alatist usaldust Jumala vastu. Palume usuvõitluses Püha Vaimu lähedalolu ja kinnitust. Hoia meie silme ees igavene elu! Andku Issand meile jaksu toetada kaasinimest ja kogudust. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole lähedal kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning tema pere eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. Palume õnnistust organist-koorijuhile Imbi Laasile ja tema perele. Palvesse kanname leerilapsed nende pereliikmed ja lähedased ning palume, et leeriaeg võiks tuua neid lähemale Kristusele. Palume jätkuvat õnnistust Toidutare projektile, kus ihu- ja hingetoitu saavad Nõmme ja Mustamäe vähekindlustatud inimesed, 80. klubist osavõtjatele, koguduse kooriliikmetele, hingehoiuvalves olevatele inimestele, piiblitundides osalejatele, koguduse lastele, noortele ja peredele. Palume sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis, Ilumäel.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Jeremia raamat 15:19-21

19 Selle peale ütleb Issand nõnda: „Kui sa pöördud, siis ma lasen sind jälle seista mu palge ees. Ja kui sa lahutad väärtusliku tühisest, siis sa oled otsekui minu suu.
Nemad pöörduvad siis sinu poole, aga sina ei pöördu nende poole.  20 Ja mina teen sind kindlaks vaskmüüriks selle rahva vastu; kui nad võitlevad sinu vastu, siis nad ei võida sind, sest mina olen sinuga, et sind aidata ja päästa, ütleb Issand.
21 Ja ma päästan sind kurjade käest ning lunastan vägivallavalitsejate pihust.”
Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume jumalakartust ja tarkust kõigile, kes seisavad rahva teenistuses. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, preestrid ja diakonid ning iga koguduse liikme ja kiriku tervikuna. Palume jõudu, armastust ja elutahet ülalt. Kanname jätkuvalt palvesse Usuteaduse Instituudi, Toomkooli, Kaarli kooli, Peetri kooli ning kõik Eestimaa koolid ja lasteaiad. Õnnistust palume kaplanaatide tööle. Palume, et rõõmusõnum Jeesusest Kristusest võiks edasi kanduda ning rohkesti oleks neid, kes pärivad igavese elu.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on:  Matteuse evangeelium 5:43-44

43 Te olete kuulnud, et on öeldud: Armasta oma ligimest ja vihka oma vaenlast! 44 Aga mina ütlen teile: Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad,

Palume, et Issand aitaks meil palvetada ka oma vaenlaste eest.

Päeva Sõnum. Nr 58. 5. – 11. nov 2017

USUVÕITLUS

45 nädal: 5. – 11. november 2017

22. pühapäev pärast nelipüha

Kristlase elu juurde kuulub usuvõitlus – sisemine võitlus Jumala usaldamise eest. Jeesuse õpe-tuses ja Tema lunastustöös on meile ilmutatud kõik õndsuseks vajalik. Selle läbi kinnitab Jumal oma ustavust ja armastust inimese vastu. Enam suuremat tunnustähte kui Jeesus Kristus meile ei anta. Jumalat usaldades ja Kristuse eeskuju järgi elades saavad kristlased maa soolaks ja valguseks – tõsiselt võetavaks tunnustäheks otsijatele ja kahtlejatele.

Meelespeetav kirjakoht: Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga! Rm 12:21

Usklik peab arvestama maailmas seda, et tal tuleb puutuda kokku kurjusega. Usklikud ei saa endid peita kuhugi kloostrimüüride taha. See on Jumalal teada. Selliseid müüre ei olegi siin maail-mas, mis suudaksid inimest varjata kiusatuse ja patu eest. See tähendab, et peame arvestama kurjuse pealetungiga. Sa võid olla rahuliku iseloomuga inimene. Oled nõus teistest vaikselt mööduma, aga seda võime ette öelda, et kurjus ei jäta ka sind rahule. Kurjuse olemuses on pealetungi vajadus. Ta tungib kõikjale, kus on rahu ja vaikus, et tuua hävingut. See tähendab, et usklik peab oma usuelu kaitsma.

Kristlik headus ei ole ainult passiivne, vaid ka aktiivne. “Võida … heaga”. Selles on ristiusu raskus ja suurus. Kristus võitis headusega ja tema kogudusel ei ole teist teed. Seda ootab meilt ka Kristus. Tema teeb inimestest kangelased, kes julgevad loota headuse ja armastuse võidule.

Tasuda kurja kurjaga on lihalik; Tasuda head heaga on inimlik;

Tasuda head kurjaga on saatanlik; Tasuda kurja heaga on jumalik.

Palvetagem: Halastaja Jumal ja Isa, usu jõul saadad Sa ka meie elus korda imelisi tegusid. Aita meil uskuda Sinu sõnasse, panna sellele oma lootus ning rajada Sinu armastusele oma elu. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

OLE VALVEL!

Pühapäev – 5. november

Jeesus ütles: “Taeva palge üle otsustada te oskate, aegade tunnustähtede üle aga ei suuda. See kuri ja abielurikkuja sugupõlv nõuab tunnustähte, aga talle ei anta muud kui prohvet Joona tunnustäht.” Mt 16:3,4

Hoolimata kibedast teoloogilisest vastasseisust, olid variserid ja saduserid ühendatud ebapü-has ja kirglikus vaenus Jeesuse vastu. Nad tajusid Jeesuse poolt nii suurt ohtu ja olid nii vastu Jeesu-se loomusele ning sõnumile, et keeldusid tunnustamast ka tõendeid Jeesuse läbi toimivast Jumala väest. Nad ei olnud tegelikult üldse huvitatud “taevasest märgist” (Mt 16:1) – vaid püüdsid Jeesust lihtsalt lõksu püüda.

Jeesus manitses oma jüngreid ettevaatusele, et nad ei muutuks variseride ja saduseride sarna-seks. Taoline suhtumine on hirmuäratavalt hävitav just nende väärtuste osas mida Jeesus igatseb näha igas oma järgijate kogukonnas. Veelgi enam, taoline suhtumine võib täiesti märkamatult saada ka meie omaks kui me ei ole selle suhtes valvel. Selle nakkava viiruse traagilised tagajärjed on selgelt nähtavad ka kaasaja kogudustes.

Variserid demonstreerisid, et neile oli peamine nende eneste tähtsuse esiletõus mis väljendus hoolikas regligioosse kvalifikatsiooni ning ülimuslikkuse väljanäitamises. Rikas preestrite eliit saduseride näol, jagasid variseride armastust rikkuse ja staatuse vastu; variserid aga olid lisaks äärmuseni kiindunud religioossetesse riutaalidesse ning käsuseaduse pisidetailidesse. Neil meestel oli hämmastav sarnasus juhtidega kellele vastandusid prohvetid. Jeesus kasutas isegi Jesaja ja Hoosea sõnu oma ehmatavas hukkamõistus variseride üle (Js 29:13 = Mt 15:8,9; Ho 6:6 = Mt 9:13 jne.). Just seetõttu on nii oluline, et meil oleks jätkuvalt meeles ületamatu lõhe variseride poolt esindatud suhtumise ning Jumala suhtumise/nõudmiste vahel, milleks on õiglus, halastus ning alandlikkus.

Viimaks tuleb tähele panna ka jüngrite aeglust mõistmaks Jeesuse väe reaalsust. Sellised sündmused täitsid nad igatsusega “tunda Kristust ning tema ülestõusmise väge” (Fl 3:10), need sõnad kirjutas Paulus mõeldes oma variseri kvalifikatsiooni tühisuse peale.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand hoia mind palun rumala ambitsiooni ja uhkuse eest, ning tuleta mulle meelde mis Sulle on oluline.

* * *

KUTSE JUMALA TUGEVUSE VAATLEMISEKS

Esmaspäev – 6. november

Vägede Issand on meiega, Jaakobi Jumal on meile kindlaks varjupaigaks. Ps 46:12

Jumala kohtud on õiged ja tõelised. Seda nägi Noa pärast veeuputust, seda nägi rahvas Punase mere ääres, seda nägi Jesaja assüürlaste laagriplatsil ja sedasama näeb inimkond siis, kui Jumala vii-mane kohus teeb oma otsuse. Sellele mõtelgu kõik need, kes tahavad sõdida Jumalaga.

Täna on meil veel võimalus saada Jumala sõbraks Jeesuse Kristuse kaudu! Kasutagem Jumala lootmise julguse ja rõõmu varusid!

Mis me siis ütleme selle kohta? Kui Jumal on meie poolt, kes võib olla meie vastu? (Rm 8:31)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas pole hea lugeda midagi nii kinnitavat? Milline on sinu usk ja milline on sinu usaldus?

* * *

 

JUMALA SALLIVUSE PIIR

Teisipäev – 7. november

Issand ütles Jeremijale: “Kui sa pöördud, siis ma lasen sind jälle seista mu palge ees. Ja kui sa lahutad väärtusliku tühisest, siis sa oled otsekui minu suu.” Jr 15:19

Sõnades Jeremijale väljendab Kõigekõrgem oma varjamatut meelepaha Tema oma valitud rahva suhtes kirjakohas Jr 15:1-9. Veel enam, Issand kuulutab välja karmi kohtuotsuse. Karistuse karmus ja möödapääsmatus on ilustamata välja öeldud salmides 2-9. Milles siis küsimus? Kas Jumala väheses sallivuses?

Siinjuures tasub meelde tuletada, et Jumal on Looja ja Valitseja. Ta on Kõigekõrgem. Kui kellegi sõna meie planeedil maksab, siis just Tema oma. Jumal on see, kes paneb paika normi ja kõrvalekalde piirid (seda tolerants tegelikult ju tähendab). Nii Uues kui Vanas Testamendis on olulisel kohal Jumala arm. Armulikkus näitab, et Jumal on järeleandlik, salliv. Kuid ka Tema sallivusel on piirid. Salmis 6 ütleb Ta: “Ma olen tüdinud järele andmast.” Nii tuli rahval lihtsalt kogeda, mis juhtub Jumala sallivuspiiri ületamisel.

Parem on hoiduda Jumala tahte keskmesse, kui testida Tema sallivuspiiri.

Selles traagilises olukorras seisab prohvet Jeremija patustanud rahva ja püha Jumala vahel. Ehk oled sinagi Jeremija kombel tundnud vastutust ja valu oma rahva eest? Ta kuulub ise sellesama rahva hulka ning palub Jumalalt armu, kuid samas on ta Kõigepühama poolt rahva sekka läkitatud just nimelt Tema tahet välja ütlema. Jumala vastuses Jeremija kaebele (Jr 15:19-21) tuleb esile Issanda arm, kuid ainult küsijale.

Jäägu häbisse mu jälitajad, aga mind ära lase jääda häbisse; tundku nad hirmu, aga mind ära lase hirmu tunda; too nende peale õnnetusepäev ja purusta nad kahekordselt! (Jr 17:18)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tänapäeval kutsutakse inimesi üles suuremale sallivusele, olema tolerantsemad teistsuguste suhtes. Kuidas peaksime sellisesse üleskutsesse suhtuma? Huvitav , kui suur on Jumala tolerants?

* * *

 

HINDAMATU KINK

Kolmapäev – 8. november

Me kiitleme ka viletsusest, teades, et viletsus toob kannatlikkuse, kannatlikkus läbikatsutuse, läbikatsutus lootuse. Rm 5:3,4

Kellel nüüd õiguse teed, oma tarkus ja jõud on murdunud, kes enesekiitlemisega on häbisse jäänud ja pöördub tagasi usu seisundisse, see mõistetakse õigeks, selle tunnistab Jumala kohtuotsus õigusnormile vastavaks. Seega on ka rahusuhe Jumalaga taastatud. Aga õnnistuse kindlus ei sisalda endas ainult armuseisuse kindlust, vaid ka tulevasest kohtust pääsemise ja auriigist osasaamise kind-lust. Ja see on tähtis samm edasi.

Kas ei ole viletsus mitte Jumala karistuskohtu tundemärgiks? Ei, see on Jumala isaliku armas-tuse tunnus. Tee ausse läheb läbi viletsuse. Au ei ole mingi õhuloss, seepärast jääme viletsusest hoo-limata ikka kindlaks lootusele aulisse eesmärki. Viletsuse läbi õpitakse kannatlikkust, kannatlikuse läbi saadakse aga kindlaks. See omakorda elustab lootust ja selle lootusega ei jääda mitte häbisse, kuna Jumala armastus meie südametes elab.

Pidage seda lausa rõõmuks, mu vennad, kui te satute mitmesugustesse kiusatustesse. (Jk 1:2) Seepärast mul ongi hea meel nõtruses, vägivalla all, hädades, tagakiusamistes ja ahistustes Kristu-se pärast, sest kui ma olen nõder, siis ma olen vägev. (2Kr 12:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie usk ei toetu meile endile. Meie usule annab aluse Jumala armastuses teostunud Jeesuse lunastus.

* * *

JUMALA KALLIHINNALINE HOONE

Neljapäev – 9. november

Teist alust ei saa keegi rajada selle kõrvale, mis on juba olemas – see on Jeesus Kristus. 1Kr 3:11

Areng on tänapäeval oluline. Iga eluala, alates ärist kuni hariduseni, hinnatakse selle efektiiv-suse järgi. Kuidas võiksime hinnata kiriku töö tulemuslikkust?

Vahel vaatame sarnaselt korintlastele vaimulike juhtide kuulsust (1Kr 3:4), vahel hoonete suu-rust, inimeste hulka või programmide ulatust. Kõiki neid näitajaid saab mõõta. Paulus mõistis, et oli midagi tähtsamat kui loetletud aspektid. Ta suunab tähelepanu põllunduselt ehitusele ja täpsemalt vundamendi kvaliteedile. Igaüks, kel on olnud probleeme vundamendiga, mõistab olukorra tõsidust. Muidugi, iga ehituse puhul on oluline see, mis asub vundamendi peal. Nii on see ka kirikus: osadus, jutlustamine, õpetamine, jumalateenistus, misjon jm on tähtsad, kuid kui Jeesus pole selle kõige alus, on tegemist üksnes aja raiskamisega.

Nagu korintlastele, tuleb ka meile kord aeg aru anda. Kuna see on Jumala kirik, siis ei saa seda kergelt võtta. Kui me eksime ja selle hävitame, siis tuleb meil Jumalale aru anda.

Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Vaata, see olen mina, kes paneb Siionis aluskivi, valitud kivi, kalli nurgakivi, kindla aluse: kes usub, see ei tunne rahutust (Js 28:16) ja kelles teidki üheskoos ehitatakse Jumala eluasemeks Vaimus. (Ef 2:22)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui tugevad on sinu usu alused? Ja kuidas edeneb sinul Jumala hoone ehitustöö?

* * *

 

RAHU KESET TORMI

Reede – 10. november

Mardipäev

Jumal on meie varjupaik ja tugevus, meie abimees kitsikuses ja kergesti leitav. Ps 46:2

Tänane psalm on selgelt komponeeritud mingi suure rahvusliku ohuolukorra reaktsioonina (võib olla nt Hiskija ajal Jeruusalemma ründamise ohus? Vt 2Kn 18:13-16), see on inspireeritud usust ja usaldusest mis ei rajane mitte rahva enese või tema kodu vastupidavusele, vaid Jumala viibimi-sele nende keskel. Ja kuigi seda nimetatakse “Siioni lauluks” – ehk lauluks mis toob esile Jeruusa-lemma rolli Iisraeli suhtes Issandaga, sõltub psalmi tähenduslikkus eelkõige Jumala kohal-olust selles linnas – ja sealgi mitte ainult templis, vaid ka seda linna keskseks pidavate inimeste eludes.

Psalmi autor tõdeb, et Jumal on meie (minu) varjupaik, abimees ja – oh mis imearm – kergesti leitav. Jumal on kindel kalju, muutmatu aegade ja olukordade muutudes. Möllaku meri, värisegu maa – Sina, Jumal, valitsed kõige loodu üle (Ps 89:10). Julgustav on teada, et Ta valitseb ka kõigi rahvaste ja kuningriikide üle kogu maailmas. Ei ole muret, kui me lootus on rajatud Jumala peale, Ta on meile kindlaks kaitseks. Tänu Issandale!

Kui sa katsud läbi mu südame, tuled öösel mind vaatama ja uurid mind – siis sa ei leia mida-gi. Kui ma mõtlesin kurja, siis ei pääsenud see üle mu huulte. (Ps 17:3) Rikka varandus on tema tugev linn ja ta enese kujutluses kõrge müüri sarnane. (Õp 18:11) Issand Jumal on minu jõud. Tema teeb mu jalad emahirve jalgade sarnaseks ja paneb mind käima mu kõrgustikel. (Ha 3:19)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meil ei ole võimalik seda välja mõtelda, või kuidagi valmis teha; ainuke võimalus on oodata kuni Jumal selles ootuses ilmutab meile seda, mis juba on olemas, aga mida me veel ei näe.

* * *

 

ÕIGEKSMÕISTMISE ÕNNISTUS

Laupäev – 11. november

Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. Rm 5:8

Jumal annab meile tunda, kui suur tema armastus meie vastu on. Ja siis peaksime meie veel kahtlema, et me aust osa saame? Või et me veel karistuskohtu alla langeme? Mõtle, mida Jumal teeb. Meie olime ülekohtuselt kõiki jumala korraldusi eiranud, tema vastu sõnakuulmatud olnud, kuid siis tõi Jumala korraldusi eiranud, tema vastu sõnakuulmatud olnud, kuid siis tõi Jumal ise lepitusohvri meie surmaväärt kuriteo eest, kuna ta oma Poja meie eest ära andis. Kui palju kindla-mini päästetakse meid karistuskohtust nüüd, kuna oleme osaduses elava Jumalaga.

Ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest. (Jh 15:13) Armastuse me oleme ära tundnud sellest, et Kristus on jätnud oma elu meie eest; ning meie oleme kohustatud jätma oma elu vendade eest. (1Jh 3:16)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Issand, Sa oled meid iseenda jaoks loonud, ja meie süda-med ei leia rahu kusagil mujal kui Sinus.” Augustinus Hippost

* * *

  

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

IV. PALVE.

Kus tuleb palvetada?

Üksikus kohas – Aga sina, kui sa palvetad, siis mine oma kambrisse ja lukusta uks, palveta oma Isa poole, kes on varjatud, ja su Isa, kes näeb varjatutki, tasub sulle! (Mt 6:6) Kui ta siis rah-vahulgad oli minema lasknud, läks ta üles mäele üksinda palvetama. Ja õhtu jõudes oli ta seal ük-sinda. (Mt 14:23) Ja vara hommikul enne valget tõusis Jeesus üles, väljus ning läks tühja paika ja palvetas seal. (Mk 1:35) Üksinda Jumalaga vaikses osaduses Temaga.

Koos usukaaslastega – Pärast vabanemist tulid Peetrus ja Johannes omade juurde ja jutus-tasid, mida ülempreestrid ja vanemad neile olid öelnud. Aga seda kuuldes tõstsid need ühel meelel häält Jumala poole, öeldes: „Issand, sina, kes sa oled teinud taeva ja maa ja mere ja kõik, mis on nende sees, kes sa oled meie isa Taaveti, oma sulase suu kaudu Püha Vaimu läbi öelnud: „Miks paganad möllavad ja rahvad taotlevad tühja? Ilmamaa kuningad on astunud siia ja vürstid on ko-gunenud ühte paika Issanda vastu ja tema Messia vastu.” Sest tõepoolest, selles linnas on Heroo-des ja Pontius Pilaatus kogunenud ühte paganatega ja Iisraeli rahvaga sinu püha sulase Jeesuse vastu, keda sa oled võidnud, et teha seda, mis sinu käsi ja nõu olid ette määranud sündima. Ja nüüd, Issand, vaata nende ähvarduste peale ja lase oma sulastel täie julgusega kõnelda sinu sõna, sirutades oma käe haigete parandamiseks ning tunnustähtede ja imetegude sündimiseks sinu püha sulase Jeesuse nime läbi.” Ja nende palve järel kõikus paik, kus nad olid koos, ja nad kõik täideti Püha Vaimuga ja nad kõnelesid Jumala sõna julgesti. (Ap 4:23-31) Nii peeti siis Peetrust vangis, aga kogudus palvetas lakkamatult Jumala poole tema pärast. Ja märgates, kus ta on, tuli ta selle Maarja koja juurde, kes on Markuseks hüütava Johannese ema. Sinna oli suur hulk rahvast kokku tulnud palvetama. (Ap 12:5,12)

Nende kuuldes, kes päästmata – Kesköö paiku Paulus ja Siilas palvetasid ja laulsid Jumalat kiites, ning vangid kuulasid neid. (Ap 16:25) Nende sõnade järel võttis Paulus leiva, tänas Jumalat kõigi ees, murdis ja hakkas sööma. (Ap 27:35)

Igalpool – Ma tahan siis, et mehed igal pool palvetaksid, tõstes üles pühad käed ilma viha ja kahtlemiseta. (1Tm 2:8)

1 2 3 25