Palveleht 23.- 29. sept. 2018

Palveleht

Nädala teema: Kristlase vabadus

Kiitus/ülistus – aeg kiita Jumalat.
Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Koht/kohad Piiblist: Psalm 119:97-104
97 Kuidas ma armastan sinu Seadust! Iga päev mõlgutan ma mõttes seda.
98 Sinu käsud teevad mind targemaks mu vaenlastest, sest nad on minu päralt igavesti.
99 Ma olen mõistlikum kui kõik mu õpetajad, sest ma olen mõlgutanud mõttes su tunnistusi.
100 Ma olen arukam kui vanad, sest ma panen tähele su korraldusi.
101 Ma hoian oma jalad eemale kõigilt kurjadelt teedelt, et pidada sinu sõna.
102 Ma ei tagane sinu seadustest, sest sina õpetad mind.
103 Kui mahe on su ütlus mu suulaele, enam kui mesi mu suule.
104 Su korraldustest ma olen saanud arukaks, sellepärast ma vihkan kõiki vale teeradu.

Pauluse kirjast galaatlastele 5:22-26
22 Aga Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus,
23 tasadus, enesevalitsus – millegi niisuguse vastu ei ole Seadus.
24 Jeesuse Kristuse omad on lihaliku loomuse risti löönud koos kirgede ja himudega.
25 Kui me elame Vaimus, siis käigem ka Vaimus!
26 Ärgem olgem auahned, üksteise ärritajad, üksteise kadestajad!

Patutunnistus – vaikne palve.
/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3
3 Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Pärast vaikset patutunnistuspalvet võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:9
9 Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta
annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

Tänupalve – aeg tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Tänu armu-ja rahuaja eest meie maal. Tänu Jumalale, kes on andnud inimesele vabaduse aga ka vastutuse. Tänu Kristuse eest, kelles meil on igavene elu. Tänu Jumala Sõna ja pühade sakramentide eest ning jätkuva armuaja eest neist osa saada. Tänu kodukoguduse ning ustavate koguduseliikmete ja karjaste eest. Täname, et võime taas alustada pühapäevakooli aastat ning taas koguneb uus leerirühm. Tänu kõige eest!

Eestpalve aeg.
Eestpalve iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Markuse evangeelium 7:5-13
Ja variserid ja kirjatundjad küsisid Jeesuselt: „Miks sinu jüngrid ei käi esivanemate pärimuse järgi, vaid võtavad leiba pühitsemata kätega?”
6 Aga Jeesus ütles neile: „Kui hästi on teist, silmakirjatsejatest, ennustanud Jesaja, nõnda nagu on kirjutatud:
„See rahvas austab mind huultega, nende süda on aga minust kaugel.
Ilmaaegu nad teenivad mind, õpetades õpetusena inimeste käskimisi.”
Te jätate kõrvale Jumala käsu ja peate inimeste pärimust.”
9 Ja Jeesus ütles neile: „Kui osavasti te teete Jumala käsu tühjaks, et aga kindlustada oma pärimust!
10 Mooses ütles ju: „Austa oma isa ja oma ema!” ja „Kes isa või ema sajatab, peab surma surema!”,
11 teie aga ütlete: Kui inimene ütleb isale või emale: „Mis sinul iganes oleks minu käest saada, on korban”, see tähendab: templile pühendatud ohvriand,
12 siis ei lase teie teda enam midagi teha isa või ema heaks,
13 muutes Jumala sõna kehtetuks oma pärimusega, mille te olete pärinud. Ja te teete palju niisugust.”
Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 1. Johannese kirjast 5:4c
Ja see ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk.
Palume Jumala hoidmist ja õnnistust koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule. Aidaku Issand ise kasutada vabadust Jumala tahte kohaseks eluks. Palume, et näeksime ligimest nii kaasinimeses kui iseendas ning armastaksime ja palvetaksime ustavalt Issanda poole. Hoia meie silme ees igavene elu. Palume Jumalalt õnnistust ligimese ja koguduse toetamiseks. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole lähedal kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning aseesimehe Andra Indriksoni ning nende perede eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti ning praktikant Marek Alveuse. Palume õnnistust Toidutarele, kus saavad ihu ja hingetoitu Nõmme ja Mustamäe vähekindlustatud inimesed. Õnnistust palume leerilastele ning kõikidele pühapäevakooli lastele, peredele ning õpetajatele. Palume Issanda õnnistust kõigile, kes muusikaga meie koguduses Jumalat teenivad. Õnnistust palume meie kooridele – laste-, mees- ja segakoorile ning koorijuht Imbi Laasile. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Ashimis, Destinis, ning Ilumäel. Palume õnnistust meie kahele pühakojale ja neis toimuvale.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Jesaja raamat 1:10-17
10 Kuulge Issanda sõna, Soodoma pealikud, pane tähele meie Jumala õpetust, Gomorra rahvas!
11 Milleks mulle teie tapaohvrite hulk? ütleb Issand. Ma olen küllastunud
teie põletusohvrite jääradest ja nuumveiste rasvast.
Härjavärsside, tallede ja sikkude veri ei meeldi mulle.
12 Kui te tulete vaatama mu palet, kes nõuab siis teilt mu õuede tallamist?
13 Ärge tooge enam tühiseid ande, ohvrisuits on mulle vastumeelt. Noorkuu ja hingamispäev, koguduse kokkukutsumine -ma ei salli nurjatust ja pühapidamist ühtaegu.
14 Mu hing vihkab teie noorkuid ja seatud pühi;
need on mulle koormaks, ma olen tüdinud neid talumast.
15 Kui te käsi sirutate, peidan ma oma silmad teie eest, kui te ka palju palvetate,
ei kuule ma mitte, sest teie käed on täis verd!
16 Peske endid, puhastage endid, saatke oma tegude kurjus mu silme eest,
lakake paha tegemast!
17 Õppige tegema head, nõudke õigust, aidake rõhutut, mõistke vaeslapsele õigust,
lahendage lesknaiste kohtuasju!
Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume usu, armastuse ja jumalakartuse kasvu. Palume tarkust presidendile, valitsusele, riigikogule, Nõmme linnaosavanemale ning kõigile, kes seisavad rahva teenistuses. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme ja kiriku tervikuna. Jätkuvalt kanname palvesse Usuteaduse Instituudi, ajalehe Eesti Kirik, Misjonikeskuse, Laste ja Noorsootöö Ühenduse, Kristlike Raudteelaste Ühingu, EELK Perekeskuse jpt.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Psalm 27:7
7 Issand, kuule mu häält, kui ma hüüan; ole mulle armuline ja vasta mulle!
Palume Jumala õnnistust igale palvetajale, et jätkuks usku, lootust ja armastust. Aita, et Kristlase vabadus oleks pühitsetud Jumala sõna ja palve läbi ning läbi tunnetatud vastutusega!

Päeva Sõnum. Nr 104. 23. – 29. september 2018

Päeva Sõnumi logo

KRISTLASE VABADUS

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

Nr. 104. 39. nädal. 23. – 29. september 2018. III aastakäik

18. pühapäev pärast nelipüha

Sageli arvatakse, et kristlase elus on tohutud piirid, millest peab kinni pidama. Pühakiri annab inimesele eluks teatud reeglid, kuid vahel tundub, et nendest jääb veel väheks ja siis mõeldakse reegleid omalt poolt juurde.

Tulemuseks võib olla see, et kõik kipub elus olema reglementeeritud, alates riietumisest ja lõpetades ristiinimesele sobiva soengustiiliga. Mida rohkem piire, seda vagam, nii arvavad mõnedki usklikud.

Jeesuse suhtumine piirangutesse oli aga teistsugune. Kristus õpetas inimest reeglite pimeda järgimise asemel mõtlema nende olemuse peale ja sellele, miks reeglid olid elus antud. Nii rikkus Issand mitmeid juutidele olulisi piiranguid ja andis märgi vabadusest.

Kristlane peaks Jeesuse õpetuse kohaselt olema mõtlev inimene, kes teeb ise eetilised otsused olukorrast lähtudes. Kõike ei saa määrata reeglitega. Jeesus andis eeskuju, et parem on aidata hätta-sattunud ligimest hingamispäeval, kui teatada, et puhkepäeval tööd ei tee. Ta murdis reeglit, käitus vabalt, kuid eetiliselt ja põhjendatult.

Vabalt käitumine eeldab aga siiski eetilistest printsiipidest kinnipidamist. Jeesuse jaoks oli selliseks põhimõtteks, mida ta järgis, ligimese armastamine ja aitamine. Iga abivajaja pidi saama abi. Armastus Jumala ja ligimese vastu aitab meil käituda õigesti ja vabalt. (Soom 2015)

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. 1Jh 5:4c

Pole oluline, kes rahvaste kohutavas tapatalgus eile ja täna peale jääb. Oluline on, kes viimseks võitjaks jääb! Pole oluline, kes laipade ja suitsevate ahervarede keskel ellu jääb. Oluline on, kes aegade segaduses, kannatustes, uskmatuses ning lootusetuses leiab elutee Jumala juurde.

“Viimne võit on Jeesusel ja Ta armsal Siionil”, nõnda laulavad lunastatud lapsed, kes Jumalast on sündinud, Tema Pühast Vaimust uuesti sünnitatud tundma Jumalas armastavat Isa, kes naeratades vaatab oma lastele.

Oled sa näinud Jumalat naeratamas, siis tähendab see sinu usuelus suurt võitu. Usaldusvahekord on Temaga loodud, kelle käes on kõigi rahvaste saatus. Mida peaksid sa siis veel kartma! Sa oled laps ja Jumal on sinu Isa ja taevas on sinu kodu!

Kuigi see maailm sinu ümber näitab sulle kõige võikamat palet, ei heidutaks see sind ometi. Jumala laps läheb võiduka usuga sellest maailmast läbi, hoolimata sellest et teda siin ründavad kiusatused ja patt, kahtlused ja uskmatus, mure ning ahastus. See kõik ei kohuta teda, kuna Jumal on tema Isa ja Jeesuses on ta näinud Jumala armastavat palet ja silmi, mis naeratavad oma lapsele vaadates. (Haamer 1998:440j)

Seda ma olen teile rääkinud, et teil oleks rahu minus. Maailmas ahistatakse teid, aga olge jul-ged: mina olen maailma ära võitnud. (Jh 16:33) Aga tänu olgu Jumalale, kes meile võidu annab meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi! (1Kr 15:57)

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, kõigi rahvaste Issand, Sa oled ilmutanud oma tahte Sinu rahvale ja tõotanud oma abi meile kõigile. Aita meil kuulda ja teha, mida Sina tahad, et pimedus saaks võidetud Sinu valgusega. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

ÕIGE ELUVIIS

Pühapäev – 23. september

Jeesus ütles variseridele ja kirjatundjatele: “Kui osavasti te teete Jumala käsu tühjaks, et aga kindlustada oma pärimust!” Mk 7:9

Jeesus heidab variseridele ja kirjatundjatele ette, et nad eelistavad Jumala käsule [oma] inim-likke pärimusi. See tähendab: nad tõstavad oma inimliku arusaama, oma hetke-eelistused, ajastu moraalieelistused ja muu taolise kõrgemale Jumala Sõnast.

Jeesus ütleb, et Jumala käsk – ja Jumala Sõna – kehtivad tingimusetult, inimene ei saa neile li-sada mingeid agasid. Ei saa olla nii, et kui Jumal ütleb, et tuleb austada oma ema ja isa, sh nende eest nende vanaduspõlves kõigiti hoolitseda, siis ütleb keegi teine, et aga kui inimene leiab oma ra-ha paigutamiseks parema viisi (olgu või Jumala nimega opereerides), siis on ta oma vanemate eest hoolitsemise kohustusest vabastatud.

Nii lihtne on lükata kõrvale kõik meile pärandatud normid ja arusaamad, ja me teame, et tule-museks oleks täielik kaos ja häving. (Auksmann 2015)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas otsime jätkuvalt mingit oma “evangeeliumi” või võta-me vastu selle, mida Jumal meile oma Sõnas – nii oma kirjapandud Sõnas kui eeskätt oma inimeseks saanud Sõnas – pakub, kogu selle täiuses?

Palvetagem: Päha Jumal, Sina ootad ka meilt midagi. Su silmad vaatavad usu peale, mida meil on vähe ja mis kipub kahanema. Siiski ära lase meil eksida kahtlustes ja lootust päris kaotada. Vala taas meie peale oma Vaimu, mis kutsub meid usule, hoiab meid usus ja saadab usu eesmärgile, igavesse ellu.

* * *

 

KRISTLIKU USU VUNDAMENT

Esmaspäev – 24. september

Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal. Ps 119:105

Piiblit uskudes saab inimene kogemuse, mis talle tõestab, et Jumala Sõna on tõepoolest val-gus. Väide, et sõna on jalale lambiks, eeldab, et inimene on teel. Ükski tee ei jää õhku rippuma. Kõik teed lõppevad kord. Kõik teed viivad kuhugi. Üksainus tee viib Jumala juurde taevasse – Jee-sus. Kõik teised teed lõppevad kusagil mujal. Jumalatuse tee on hukatus. Seda ütleb meile Sõna.

Ainsaks kindlaks toetuspunktiks inimese elus on Sõna. Jumala Sõna on vaimulikuks valgu-seks me eluteel. Toetuge kindlasti Piiblile, uskuge Piiblit, seiske Piibli ees põlvedel ja palvetage, et Jumal enam ja enam seda avaks. Kui Piibel meie ellu astub ja meid juhib, võid tõdeda, et Piibli sõna taga on Jumal. Piibel on Isa kiri, mis lapse sellest maailmast Isa juurde tagasi viib. (Himma 2007:18 ,59)

Ja nii on meil midagi kindlamat prohvetisõnast ja te teete hästi, kui panete tähele seda nagu lampi, mis paistab hämaras paigas, kuni päev hakkab hahetama ning koidutäht tõuseb teie süda-meis. (2Pt 1:19)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kirik ei pea tegema midagi muud kui jutlustama ja õpetama evangeeliumi õigesti ja puhtasti ning sel viisil sünnitama lapsi. Me oleme nõnda üksteisele isad ja lapsed, sest me oleme üksteisest sündinud. Martin Luther

Palvetagem: Sinu Sõna on kindel kalju, kindel alus meie elu sees. Tulgu tuuli, torme palju, ei ma kõigu iganes! Kui ma Sinu Sõnast kinni pean, õiget teed siis ikka tean, kuigi taluma pean valu! Kui ka ilm kord hukka läeb, Sinu Sõna ikka seisma jääb.

* * *

 

HÜLGAMISE VALU

Teisipäev – 25. september

Issand ütleb: Peske endid, puhastage endid, saatke oma tegude kurjus mu silme eest, lakake paha tegemast! Js 1:16

Eks meiegi ajal kuuleb arvamusi, et õiglaselt ei saagi ilmas elada. Peabki sama moodi tegema nagu teevad kõik teised. Ka Jumala tahte tegemist ei peeta eriti võimalikuks. Aeg onju teine, öelda-kse. Jumal ütleb siin, et asjade parandamist tuleb alustada selliste mõtteviiside muutmisest. Esiteks tuleb loobuda kurja tegemast, teiseks tuleb õppida tegema head. Et elu on selline, nagu öeldakse ini-meste seas, ei ole Jumalale argument.

Lühidalt öeldes vastuolu jumalateenistusel toimuva ja argielus toimuva vahel tuleb kõrvalda-da. Jumala inimene peab mõistma, et kogu tema elu on Jumala teenimine. Kõik mis ta teeb, teeb ta Jumala palge ees. See tõttu ülekohtu soosimine ja harrastamine ei kuulu kristlase ellu. Selle kohta ütleb ka Paulus ühemõtteliselt Rooma kirjas: “Nõnda arvestage ka teie endid olevat surnud patule, aga elavat Jumalale Kristuses Jeesuses. Ärgu siis valitsegu patt kuningana teie surelikus ihus, nii et te tema himudele oleksite kuulekad. Ärge ka loovutage oma ihuliikmeid ülekohtu relviks patule, vaid loovutage end Jumalale nagu need, kes on saanud surnuist elavaks, ja oma ihuliikmed õiguse rel-viks Jumalale.” (Rm 6:11-13)

Jesaja kaasaegsed Juuda elanikud olid Jumala omandrahvas, aga sellest hoolimata olid nad lasknud patul end valitsed ja andnud end patu kasutusse. Relviks ülekohtule, nagu Paulus seda väl-jendas. Sellega olid nad ka ära teeninud kohtumõistmise. Jumala armu osaliseks saamine ei tähenda lubatähte jätkuvalt ülekohtut teha, sest kes seda teeb näitab sellega et ta põlastab Päästjat.

Johannes, keda kutsutakse armastuse apostliks ütleb: “Lapsed, ärgu keegi eksitagu teid! Kes teeb õigust, on õige, nii nagu tema on õige. Kes teeb pattu, on kuradist, sest kurat teeb pattu algu-sest peale. Selleks ongi Jumala Poeg saanud avalikuks, et ta tühistaks kuradi teod.” (1Jh 3:7,8)

Patu ehk igasuguse ülekohtu soosimine elus tähendab alati kuradi nõuannetega nõustumist. Sellepärast kuulub kristlase ellu patu hülgamine, s.t. alalist võitlust patu vastu. Kristlane ei aktsep-teeri, õigusta ega kaitse seda endas vaid palvetab jätkuvalt, et sellest vabaneda. Ja just võitlus iseen-das elava kurjuse vastu on läbi aegade hoidnud Jumala inimesi alandlikuna. Nad on mõistnud, et neis elavad võimalused kõigiks mõeldavateks patudeks.

Pattu võiks võrrelda puuri pandud raevutseva kiskjaga. Kui veidiki ust paotada, siis on ta kohe valmis välja tormama ja kõike ümber ringi hävitama. Sellega mängimine on keelatud. Kahjuks me mõistame seda sageli liiga hilja, kui juba on tehtud kahju väiksemale või suuremale inimeste ringile. Kristlasel tuleb kõigis inimsuhetes alatasa palvetada. Hea Isa Taevane, anna Vaimu ja kaitse minu armsamaid mu kurjuse eest.

Tänase kirjakoha mõtte on täpselt see sama, mida kuulutas ka Ristija Johannes, valmistades teed Jeesusele Kristusele. Maksuametnikele ütles ta, et nad ei tohi võtta rohkem kui ette nähtud, sõjaväelastele aga et nad neile usaldatud jõudu ülekohtuselt ei kasutaks. Jälle me näeme, et Jumal tegutseb samade põhimõttete järgi nii Vanas kui ka Uues Testamendis. Ühesõnaga meeleparandus on tee Jumala osadusse ja meeleparandus peab algama suhetest kaasinimestega. (PKK)

Hoidu kurjast ja tee head, otsi rahu ja nõua seda taga! (Ps 34:15; vrd 1Pt 3:11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ei ole põhjust enda teistest paremaks pidamiseks. Võtkem kaastundlikult osa ligimese hädast ja ärgem olgem ainult siis õnnetustule kustutajad, kui põleb oma maja. Bruno Ederberg

Palvetagem: Kartlike ja rahutute lootus, Jeesus Kristus! Ma hüüan Sind ja hoian kõvasti Si-nust kinni, Sina vaevatute ja koormatute Päästja. Aita mind, päästa mind ja võta mind oma kirku-sesse. Augustinus

* * *

ELU VAIMUS

Kolmapäev – 26. september

Kui me elame Vaimus, siis käigem ka Vaimus! Ärgem olgem auahned, üksteise ärritajad, üks-teise kadestajad! Gl 5:25,26

Tänane tekst on antud meile, et võiksime saada üles ehitatud kui Jumala koda, Jumala hoone. Pauluse jaoks on olemas selge vahe: inimene võib olla Jumala Vaimu saanud, aga ta ei pruugi selle-pärast veel Jumala Vaimu juhtimisel elada. Ja nii manitsebki apostel, et kõik, kellele on antud Juma-la Vaimu and, seda ka kasutaksid. Me usume, et pühas ristimises on Jumal andnud meile Vaimu. Ja nüüd on meie osa lasta sellel Vaimul oma elu juhtida, vormida ja kujundada.

Paulus nimetab siinjuures paar asja, mis võivad kujuneda meile takistuseks ja meid eksitada Jumala teedelt. Ta ütleb: Ärgem olgem ahned tühjale aule.

Meil on oht hakata muretsema oma au või väärikuse pärast. Me ei lase siis enda elu Jumala Vaimul juhtida, vaid peame Jumala Vaimu justkui mingika auasjaks ja uhkeldame sellega, kellel on rohkem Vaimu ja rohkem vägevust ja vägevamaid tegusid. Jumala and võib saada meile uhkelda-mise asjaks. Apostel Paulus manitseb, et seda ei juhtuks, et koguduste vahel poleks nõnda, et üks või teine kogudus ütleb, et neil on parem ja vägevam elu kui teistel ning püüab teiste juures vigu leida. Ärgem olgem ahned tühjale aule.

Paulus mõtleb seda siin just vaimulikus mõttes. Mõnigi kord tahame olla väga alandlikud. Seame endale eesmärgiks olla vagad ja jumalakartlikud. Lõpuks oleme nii vagad, et võime kõiki teisi kritiseerida, hinnata ja arvustada. Need head omadused, mille poole me püüdleme, võivad saadanegatiivseks. Paulus hoiatab: Ärgem seda tehke üksteist ärritades, üksteist kadestades. (Luha-mets 2003:240j)

Ega tee midagi kiusu ega auahnuse pärast, vaid peate alandlikkuses üksteist ülemaks kui ise-ennast. (Fl 2:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala tunnetamine ei tähenda Tema olemuse mõistmist, vaid Jumala poolt näidatud õige tee käimist. Ismar Elbogen

Palvetagem: Issand, tee esiteks vaikseks mu süda, uhkus kõik võta ja alandust anna. See ainult võib teisi siin aidata üles, kes ise on puhastud Kolgata tules. Aleksander Kuum

* * *

 

JUMALA SUURUS

Neljapäev – 27. september

Tänage Issandat, sest Tema on hea, sest Tema heldus kestab igavesti! Ps 136:1

Jumal on suur oma headuselt. Tema ise ongi headus. Kõik see, mida Ta tahab või teeb, on hea. Variser tänas Jumalat selle eest, et tema, s.o. variser, oli hea, aga Taavet tänab selle eest, et Jumal on hea. Jumala headus on suur. Tema suurus on ka selles, et ta on “jumalate Jumal”. Maailmas on ju-maldatud puid ja kive, päikest, kuud ja tähti. Aga Jumal on enne neid asju ja Tema on nende looja. Tema on jumalate Jumal. (Tärk 2014:651)

Pasunad ja lauljad pidid ühekorraga ja kooskõlas kuuldavale tooma kiitust ja tänu Issandale -, ja kui nad häält tõstsid pasunate, simblite ja muude mänguriistadega ning Issanda kiituslauluga:
“Sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!”, siis täitis pilv koja, Issanda koja. (2Aj 5:13)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kindlasti tunned inimesi, kelle elule annab värvi tänulik-kus. Heaolu paistab neist välja ka muul viisil. Tänage Jumalat selle eest, kes Ta on, mida Ta on teinud ja mida Ta teeb.

Palvetagem: Kuule Isa, oma armus, mis ma palun tuhas, põrmus. Anna mulle puhas süda, õpeta mind tundma seda, et mul elu mures, vaevas paistab siiski Sinu taevas. Sina, kes oled mulle rõõm ja valu, oled minu hinge ilu.

* * *

 

JUMALA KARTUS ON TARKUSE ALGUS

Reede – 28. september

Su korraldustest ma olen saanud arukaks, sellepärast ma vihkan kõiki vale teeradu. Ps 119:104

Oleme ehk harjunud mõttega, et käsuseadus tähendab vaid külma nõudlikkust. Kuid ilmselt võisid Vana Testamendi usklikud tunda pigem vaimustust käsuõpetuse vastu – eriti siis kui neil olid käes usuliselt rasked ajad.

Jumala Sõna armastamine paneb Taavetit jälestama kõike seda, mis on vale. Sama sünnib ka meiega – kui õpime armastama Jumala Sõna, Tema seadmisi; kui mõistame ja kogeme nende elutoovat sügavust ja tarkust – siis me ei saa enam rõõmu tunda sellest, mis Jumala seadmistele on vastukäiv või mis seda halvaks paneb. (APÜ 2011)

Seepärast ma pean kõiki su korraldusi täiesti õigeks, ma vihkan iga valeteed. (Ps 119:128)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas usud, et piiblitundmine võib sind ka tegelikult aidata igapäevases elus? Palu, et Jumal võiks sulle meelde tuletada mõne konkreetse näite.

Palvetagem: Halastaja Issand, astume Sinu ette oma vaeva ja kannatusega. Sina tead, et hädad, viletsused on paljude inimeste pärisosa. Me küsime, kust nad tulevad ja miks peame neid kandma ning ei saagi viimast vastust. Meie ristis on karistust, aga ka katsumust. Siiski, luba meil küsida Sinu järele, kes oled surma võitnud, ja uskuda, et kannatus juhib edasi täiuslikkuse teel. Jah, kõik tuleb kasuks neile, kes Sind usaldavad.

* * *

ELU MUUTUB TEISEKS, KUI TA ON SAANUD UUE SUUNA

Laupäev – 29. september

Peaingli Miikaeli ja kõikide inglite püha ehk mihklipäev

Jeesus ütleb: “Tõesti, ma ütlen teile, kui te ei pöördu ega saa kui lapsed, ei pääse te taevariiki! Kes nüüd iseennast alandab selle lapse taoliseks, see on suurim taevariigis.” Mt 18:3,4

Jumala ees ei saa maksta needsamad mõõdupuud, millega meie harjunud oleme. Sellegipoolest tuleb küsida, mida on siis laste juures nii erilist, et neid esile tõstetakse. Miks tõotatakse just neile pääsu Jumala riiki?

Seni, kuni peidame ennast oma suuruse ja tarkuse kaitsva seina taha, me tegelikult Teda, Ini-mese Poega ei vaja. Iga inimene võib vahel tunnistada, et tema juures jääb midagi puudu. Meie teadmised on lünklikud; meie elus on küllalt palju seda, mis on vigane ja korrast ära. Aga miks ei peaks need vead ja lüngad kord paranema? Nii mõeldakse. Aga siin ei ole tegemist nende või teiste puudustega, vaid hoopis enamaga. Nimelt sellega, et suured ja täiskasvanud, enda arvates haritud ja iseseisvad kõiges, on oma elu otsustavates asjades valel teel. Me mõtleme, et elu selles seisnebki. Aga see pole nii. Jeesuse silmad näevad meid teistsugustena: et oleme vaevatud ja koormatud, mõistmatud ja väetid; et oleme väikesed ja abitud. Ainult kes seda tunnistab? Me tahame igal juhul endast midagi kujutada, ja see saab meile takistuseks.

Aga meie teel seisab ees ka Inimese Poeg, kes ei andnud järele võimu ja hiilguse kiusatusele. Ta on tulnud selleks, et meie võiksime unest ärgata. Ta tahab meid suuruse ja võimu illusioonidest välja tõmmata. Jeesus võtab lapse, paneb ta oma jüngrite ette seisma ning ütleb: Nii väikesed, nii abitud olete õieti te kõik.

Meid võib aidata üksnes see, kui võtame nagu lapsed Jumala käest vastu Tema riigi, Tema rikkuse – selle elu, mis Tema on tõotanud. See eeldab aga tõelist sisemist kasvamist ja küpsemist, et me ka täiskasvanute ja eakatena suudame muutuda. Meie silmad muutuvad selgemaks: nii mõnigi asi, mis enne nii tähtis ja suur tundus, muutub ebaolulisemaks, ja see, millest paljud pimedatena mööda lähevad, saab oluliseks. Elu muutub teiseks, sest ta on saanud teise suuna. (Kiivit 1999:80j)

Jeesus ütles neile: Laske lapsed minu juurde tulla, ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik! (Mk 10:14) Vennad, ärge olge lapsed mõtlemise poolest! Olge lapsed kurjas, mõtle-mise poolest aga täiskasvanud! (1Kr 14:20)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie olukorras tähendab laste toomine Jeesuse juurde nen-de toomist Piibli sõna juurde. Miks ei hoolitse kristlastestki vanemad mitte alati selle eest, et nende lapsed kuuleksid Jumala Sõna kodus ja pühapäevakoolis, laagrites jm? Mõtle konkreetsetele võima-lustele, kuidas sina peaksid viima oma lapsed, lapselapsed või ristilapsed Jeesuse ehk armuvahendi-te juurde!

Palvetagem: Issand, ära võta minult oma Püha Vaimu, ära lase kurjadel mõtetel täita minu pead. Ära lase mul langeda rumalusse ja kahtlustesse, vaid valgusta ja toeta mind meie Issanda Jeesuse Kristuse pärast. Samuel Johnson

* * *

 

Kasutatud allikad

  • APÜ 2011. Jumala kartus on tarkuse algus (Ps 119:97-104). Piiblivõti. Avatud Piibli Ühing 31.07.2011: http://www.avatudpiibel.ee/piiblivoti/2011/07/31
  • Auksmann, Enn 2015. XVIII pühapäev pärast Nelipüha. Pärnu Eliisabeti kogudus, 02.06.2015: http://www.eliisabet.ee/index.php/vaimulikud-tekstid/nadalamotisklused/288-xviii-puhapaev-parast-nelipuha-4
  • Haamer, Harri 1998. Avatud taeva all. [postill] Tallinn: Logos
  • Himma, Paul 2007. Suuremeelne Jumal. Jutlused 1980ndatest [postill]. Tallinn: Allikas
  • Kiivit, Jaan 1999. Tõde teeb vabaks. [postill] Tallinn: Logos
  • Luhamets, Joel 2003. Kaks leptonit. [postill] Tallinn: Logos
  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni” (PKK): Väärtusetud ohvrid (Js 1:5-20). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Sander, Ove 1998. Ja meie palume. Tartu: Eesti Kirik
  • Soom, Kaido 2015. Kristlase vabadus. – Eesti Kirik 23.09.2015 : http://www.eestikirik.ee/kristlase-vabadus-6/
  • Tärk, Osvald 2014. Psalmide seletus. Tallinn: Logos

Koostas Indrek Lundava
September 2018

Palveleht 16.-22. september 2018

Palveleht

Nädala teema: Jeesus annab elu

Kiitus ja ülistus – kiidame ja ülistame selles palveosas Jumalat.
Oleks hästi hea, kui siin ei oleks veel palvesoove, vaid ainult kiitus ja ülistus Jumalale.
Koht/kohad Piiblist millele ülistusosas toetuda: Jesaja raamat 26:12-14,19
12 Issand, sina saadad meile rahu, sest kõik meie teodki oled sina teinud.
13 Issand, meie Jumal! Meid on valitsenud muud isandad peale sinu –
me kiidame üksnes sind, sinu nime.
14 Surnud ei ärka ellu, kadunud ei tõuse üles. Sest sina nuhtlesid neid
ja hävitasid nad ning kaotasid neist iga mälestuse.
19 Aga sinu surnud ärkavad ellu, minu laibad tõusevad üles. Ärgake ja hõisake, põrmus lamajad! Sest sinu kaste on valguse kaste ja maa paiskab välja kadunud.

Psalm 86:10-13
10 Sest sina oled suur ja teed imesid, sina oled Jumal, sina üksi.
11 Õpeta mulle, Issand, oma teed; ma tahan käia su tões!
Kinnita mu süda kartma sinu nime!
12 Ma ülistan sind kõigest südamest, Issand, mu Jumal, ja austan su nime igavesti.
13 Sest su heldus on suur minu vastu, ja sa oled mu hinge üles tõmmanud
surmavalla sügavusest.

Patutunnistus – vaikne palve. /Järgneb sujuvalt ülistusosale./
Kirjakoht, millele võib vaikses patutunnistuspalves toetuda on: Psalm 51:3
3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Pärast vaikset palvet võib lugeda 1. Johannese kirjast 1:9
9 Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta
annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Tänu armu-ja rahuaja eest meie maal. Täname Jeesuse eest, kes oma ristisurma ja ülestõusmise läbi on võitnud surma. Temaga koos olles ning Teda usaldades võime elada julgesti oma maist elu ning jõuda Tema armust igavesse ellu. Täname koguduse liikmete, töötegijate ja vaimulike eest. Aitäh sõpruskoguduste eest. Tänu kõige eest.

Eestpalve aeg
Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast filiplastele 1:20-26
20 minu ootust ja lootust mööda, et ma ei jää häbisse  milleski, vaid et – nagu alati, nii ka nüüd – Kristus saab täiesti avalikult ülistatud minu ihus, olgu elu või surma läbi.
21 Jah, mulle on elamine Kristus ja suremine kasu!
22 Aga kui ihus elamine toob mu tööle vilja, siis ma ei tea, kumba valida.
23 Mind paeluvad mõlemad. Ma himustan siit lahkuda ja olla
Kristusega, sest see on väga palju parem,
24 ent ihusse jäämine on vajalikum teie pärast.
25 Ja selles veendunult ma tean, et jään elama ja jään teie
kõikide juurde teie usu edenemiseks ja rõõmuks,
26 et teie kiitlemine Kristuses Jeesuses rohkeneks minu kaudu
selle tõttu, et ma tulen tagasi teie juurde.
Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Johannese evangeelium 5:19-21
19 Siis Jeesus vastas neile: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, Poeg ei saa midagi teha iseenesest, ta teeb vaid seda,mida näeb tegevat Isa, sest mida iganes Isa teeb, seda teeb ka Poeg.
20 Isa armastab ju Poega ning näitab talle kõike, mida ta ise teeb, ning tahab temale näidata suuremaid tegusid, kui need on, nõnda et te seda panete imeks.
21 Sest nõnda nagu Isa äratab üles surnuid ja teeb elavaks, nõnda teeb ka Poeg elavaks, keda tahab.
Palume Jumala hoidmist ja õnnistust igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume Jumalalt usku ja usaldust, et meil oleks julgustust kinnitada neid, kes julgustust vajavad. Hoidku Kristus ise meie silme ees igavene elu. Palume, et võiksime olla Issanda käteks ja jalgadeks siin maa peal, toetamaks kaasinimest ja kogudust. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole väga lähedal kõigile, kel peagi seisab ees Kristusega palgest palgesse kohtumine. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ja aseesimehe Andra Indriksoni ning nende perede eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. kes sooritas eksami pro ministerio ning palume talle õnnistust ning Jumala juhtimist preestri kutse realiseerimisel. Palvetame Jumala kätte koguduse muusikajuhi Imbi Laasi ja kõik koori liikmed, et Issanda teenimine läbi muusika võiks palju rõõmu tuua. Palume õnnistust kõigile, kes on seotud lastele suunatud kirikuöö ja kirikupäeva ettevalmistuse ja läbiviimisega 21.-22. septembril ning palume Tema lähedalolu kõikidele, kes osalevad. Jumala õnnistavatesse ja hoidvatesse kätesse palume koguduse lapsed, pered ja pühapäevakooli õpetajad ning kogu pühapäevakooli aasta, mis algab 23. septembril. Õnnistust palume Palvetame Jumala kätte uued leerilapsed ja alustava leerirühma. Õnnistust palume sõpruskogudustele Kuopios, Ashimis, Destinis ning Ilumäel.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 2. Pauluse kirjast Timoteusele 1:10
Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu
toonud valge ette elu ja kadumatuse.
Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume presidendi, valitsuse ja riigikogu ning kõik need, kes rahva teenistuses, Jumala kätte. Palume rahu eest maailmas, et inimesed saaksid jääda elama oma kodumaale. Palume kõigi eest kes otsivad tööd, et nad võiksid sobiva töö leida ning nende eest, kes on tööga üle koormatud, et oleks neid kellega tööd jagada. Palvetame Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõigi koguduste vaimulike ning iga koguduse liikme eest. Palume eriti inimeste eest, kes tunnevad end üksikute ja mahajäetutena. Olgu Issanda hea ja armuline Vaim neile eriliselt lähedal, neid valgustamas ja juhtimas ning elustamas. Kanname palvesse Usuteaduse Instituudi, koolid ja lasteaiad, kaplanaadid, Misjonikeskuse, Laste- ja Noorsootöö Ühenduse, ajalehe Eesti Kirik, EELK Perekeskuse, Kristlike Raudteelaste ühingu jpt.

Palverühmade eest Eestimaal ning mujal maailmas
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast kolosslastele 4:2a
3Sel päeval, mil ma appi hüüdsin, vastasid sa mulle.
Palume, et Jumal ise tugevdaks meie usku ja usaldust Temasse ning palve jõusse.

Päeva Sõnum. Nr 103. 16. – 22. september 2018

Päeva Sõnumi logo

JEESUS ANNAB ELU

III aastakäik. 38. nädal: 16. – 22. september 2018

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

17. pühapäev pärast nelipüha

Kui Jumal lõi maailma, siis tegi ta selle täiuslikuks ja heaks. Iga loomispäeva lõpul tõdes Issand, et see, mille ta oli loonud, oli hea. Paraku näeme tänapäeva maailmas peale heade asjade ka haigusi, kannatusi ja surma. Need halvad asjad on inimese pattulangemise tulemus. Seetõttu peab inimene selles maailmas kogema raskusi.

Jumal armastava taevase Isana ei jätnud oma loodud inimest ka siis maha, kui see oli pattu langenud. Jumala armastus on püsiv. Armastusest inimese vastu saatis ta oma Poja siia maailma ning Jeesus näitas oma tegevusega, et ka pattulangenud ja kannatav inimene on Jumalale oluline ja armas. Nii oli Jeesuse tegevus seotud inimese aitamisega. Ta tegi haigeid terveks ja äratas surnuidki üles. Paljud võisid kogeda Jumala abi ning võimu kannatuse ja surma üle. Nende inimeste lugusid võime lugeda pühakirjast. Meiegi võime raskustes Jumala abi paluda.

Kuid Jeesuse tegevus ei piirdunud üksnes tema maapealsete imedega. Ta suri inimeste eest ja kandis kogu inimkonna patud, tõusis surnuist ja avas nii tee igale usklikule igavesse ellu. Jeesus üt-es: “Kes usub ja on ristitud, see päästetakse, aga kes ei usu, mõistetakse hukka” (Mk 16:16). Surma võitmiseks ja igavesse ellu pääsemiseks läheb vaja usku ja ristimist. Usklik inimene võib olla kin-del, et tema jaoks pole surm enam kõige lõpp, vaid uks igavesse ellu, mis ootab meid eel. (Soom 2017)

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. 2Tm 1:10

Kristuse kaudu tuli ilmsiks inimese igavene väärtus. Inimene oli algusest peale igavene olend, aga enamik neist ei teadnud seda. Kristus tõi selle saladuse päevavalgele. Nüüd teame, et inimene on ainulaadne ja kordumatu. Kaotatud inimest ei saa asendada. Sellepärast ongi surm nii traagiline. Sõbrad ei saa siit ilmast lahkuda kahekesi koos. Kõik lähevad üksinda. Järelejäänute osaks on lein, valu ja kahjutunne.

Jeesus ei püüdnudki Martat ja Maarjat lohutada, et tulevad uued inimesed, kes asendavad nende venda. Ta teadis, et õdede hinges oli tühi koht, mida võis täita vaid Laatsarus, ei keegi teine. Sellepärast andis Jeesus õdedele tagasi sellesama Laatsaruse. Ta hüüdis haua juures: “Laatsarus, tule välja!”

Kristlus õpetab, et inimene on kordumatu, ainulaadne ja igavese väärtusega. Ta on surematu, sest ta on seda väärt. Surematus on ju lõpuks väärtuse küsimus. Meil pole häbi kuulutada inimese surematust. Kristus suri ja tõusis hauast selle tõe kuulutamiseks. Mõtleme Paulust, kui ta kirjutas: “Ära siis häbene tunnistamast meie Issandat” (2Tm 1:8). Inimene, sa oled surematu. Jumala ees oled sa seda väärt. Ela surematu olendina! (Tärk 2004:302j)

Tema oli selleks ette määratud küll enne maailma rajamist, aga aegade lõpul on saanud avalikuks teie pärast (1Pt 1:20). Valge ette tuua kõigile, mis on selle saladuse korraldus, mis on kätketud aegade algusest peale Jumalas, kes kõik on loonud (Ef 3:9). Seda saladust, mis oli varjatud endiste aegade ja sugupõlvede eest, nüüd on aga avaldatud tema pühadele (Kl 1:26). Igavese elu lootuse põhjal, mille Jumal, kes ei valeta, on tõotanud enne igavesi aegu (Tt 1:2).

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, halastaja Isa, Sa oled andnud oma Pojale meelevalla elu ja surma üle. Aita meil eluraskustes oma pilgud Tema poole tõsta ja alati Sinu taevasele abile loota. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

USALDADES JUMALAT

Pühapäev – 16. september

Jeesus ütles: “Nõnda nagu Isa äratab üles surnuid ja teeb elavaks, nõnda teeb ka Poeg elavaks, keda tahab.” Jh 5:21

Jumala teod, mis kõige enam osutavad Tema kõikvõimsusele, on inimeste äratamine surnuist ja viimne kohtumõistmine. Surmata ja elavaks teha, olla õiglane ja erapooletu kohtunik, need on vaid kõigeväelise Jumala õigused (vt 5Ms 32:29; 1Ms 18:25).

Ülestõusmine ja kohtumõistmine on tegelikult viimsed asjad, ning just nende viimsete asjadega seisavad inimesed silmitsi Jeesuses. See ongi põhjus, miks Jumala ilmutamine Jeesuse kaudu on inimkonna jaoks nii otsustava tähtsusega. Oma esimeses tulekus, tulekus lihasse, tuli Jeesus kaudselt kohut mõistma, kuna see tõi vältimatult kaasa usklike eraldamise uskmatutest. Usklikud lähevad vaimulikust surmast vahetult igavesse ellu. Seepärast võib Jeesus väita mitte ainult, et “aeg tuleb”, vaid ka, et “see ongi juba käes, mil surnud peavad kuulma Jumala Poja häält, ning kes seda kuulevad, peavad elama” (Jh 5:25).

Jeesusele on antud jumalik igavese elu and, et anda seda elu edasi teistele. Talle kui Inimese Pojale on antud ka õigus kohut mõista; selle õiguse peaaegu alateadlik rakendamine Tema maise elu ajal on vaid eelmäng lõpukohtust, mille Ta kuulutab kogu inimkonnale välja pärast üldist ülestõus-mist viimasel päeval. Jeesust vastu võttes ja andes Talle Jumalale kuuluvat au võivad inimesed juba nüüd vältida viimse kohtupäeva hukkamõistvat otsust, tundes eelmaitset igavesest elust, mille tagab neile õigeksmõistev otsus viimsel päeval. (Tasker 2002:89)

Ja seda nad teevad, sest nad ei ole ära tundnud ei Isa ega mind. (Jh 16:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Inimesed näevad hirmsasti vaeva, et oma maist elu paari aasta võrra pikendada, aga ei tee suurt midagi igavese elu saavutamiseks (Augustinus)

Palvetagem: Püha ja igavene Jumal, Sina oled loonud meid, et võiksime elada igavesti. Patu- ja surmajõud valitsevad kaduvas maailmas, kui Sinu Poeg Jeesus Kristus on toonud igaviku neile, kes usuvad. Temas juhatad Sa meid jääva elu rajale, kus oleme vabad haigustest, kannatustest ja surmast. Kiitus ja au kuulugu Sulle, kes Sa jääd viimasena põrmu peale seisma ja tood nähtavale elu täiuse. (Sander 1998:48)

* * *

 

JUMAL ON MINU POOLT

Esmaspäev – 17. september

Sa kiskusid välja mu hinge surmast, mu jalad libisemisest, et ma kõnniksin Jumala ees eluvalguses. Ps 56:14

Me kõik vajame olla hoitud ja päästetud. Surm viib ootamatult ära meie lähedasi, meie enda jalad kipuvad libisema, valgusest võib jääda me elus vajaka. Kuid see pole kõik. Ka Jumala poolt päästmise kogemus võib tabada inimest tänapäevalgi.

Aga küsimused kerkivad meis sellegipoolest. Miks peab ikka olema, et elus endid ära lööme, kriimustada saame, hirmu peame tundma? Miks ei võiks me elutee olla sile ja laitmatu? Mis oleks viga ainult allamäge kulgeda mööda laia ning sujuvat teed? Miks tuleb sageli mäkke ronida mööda kitsast ja krobelist rada?

Miks on vaja krobelist teed meie ellu? Eks ikka selleks, et lihvida siledaks meie hingi. Jah, see teeb meile haiget, kui miski meid riivab ja kriibib. Kuid sile tee jätab meid endid krobeliseks. See-pärast viibki lai ja mugav tee, nagu ütles Jeesus, pigem hukatusse – see ei paranda meid. Just mugavuses kipub inimene hädaldama ja kaotama elu mõtet. Kitsas tee aga juhatab meid Jeesuse sõnul vaikselt maastikku läbides jumalariiki: selle käigus me muutume ise, kui peame õiget rada otsima; me eksime või kulgeme valesti, kuid Jumalat usaldades ja paludes kogeme ikka ning jälle, et oleme rohkesti hoitud.

Võiks tuua veel ühe pildi: noorena tabavad meid hingehädad, vanana ihuhädad – pärast surma võivad meile osaks saada vaimuhädad. Mis juhtub, kui inimene sureb? Koguja ütleb: “Põrm saab jälle mulda, nõnda kui ta on olnud, ja vaim läheb Jumala juurde, kes tema on andnud” (Kg 12:7). Erinevalt Kogujast me ei ohka, et kõik on tühisuste tühisus, sest Jeesuse kaudu on meil lootust saada rõivastatud kadumatusega. Seepärast võivadki hinge- ja ihuhädad, mis meid kriibivad, saada hoopis kasvatajaks ja puhastajaks, et vaim võiks takistusteta rännata Jumala juurde, kes toimetab temaga edasi. (Hiob 2016)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand kisub ka praegu nende hinge välja surmast ja jalad libedalt teelt, kes Teda usaldavad, et kõnniksime Jumala ees eluvalguses. Jumala headus ja valgus saatku meid kõigil meie radadel ja teedel!

Palvetagem: Imeline Issand, vägev valitseja, ole meie laulu kuulja! Oma imearmul Sa meid ikka kannad, halastad ja abi annad. Aita Sa, kinnita meid, kes kiitust toome ja Sind ülistame. Joachim Neander

* * *

 

AU OSALEDA JUMALIKUS MÄNGUS

Teisipäev – 18. september

Issand, Sina saadad meile rahu, sest kõik meie teodki oled Sina teinud. Js 26:12

Üks on kindel – varem või hiljem tuleb meil seista silmitsi surmaga. Kui oleme elanud “oma elu”, mõistnud enda vastutust ja tegelikku kutsumust, siis õnnistatakse meid ka “oma surmaga”.

Mõnikord öeldakse selle kohta veel: “Ta uinus Jumala rahus.” Prohvet ent kuulutab: “Issand, sina saadad meile rahu, sest kõik meie teodki oled sina teinud.” Rahu ei tähenda kunagi tardumist, vaid täielikku kohalolemist igas hetkes. See tähendab selle äratundmist, mida apostel Paulus nii pidulikult Rooma kirjas kinnitab: “Sest ma olen veendunud, et ei surm ega elu, ei inglid ega peainglid, ei praegused ega tulevased, ei väed, ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas.” (Rm 8:38,39)

Mulle küll tundub, et Pauluse tõdemus võiks lohutada meid ajal, kui ümberringi püütakse palehigis tõestada enda väärtuslikkust kodakondsete, seltskonna või Jumala silmis. Ikka rohkem tulemusi, sära ja glamuuri.

Anselm Grün kirjutab: “Hoolimata kõigist oma püüdlustest seisame lõpuks Jumala ees tühjade kätega. See aga ei peaks meid heidutama, vaid pigem lohutama: Jumal võib selle vähese, mis meil talle pakkuda on, vastu võtta ja meid oma armastuse tule kaudu muuta nii, et saame temaga üheks.”

Kuigi kirgastamine on Jumala tegu ja ainult Jumala tegu, siis ometi tuleb meil pingutada ja oma elu teadlikult elada. Miks? Aga sellepärast, et meie elu on ainukordne. Rohkem täpselt selliseid kalliskive, nagu olen seda mina või oled sina, lihtsalt ei ole. Pidi olema mingi ainult Jumalale teadaolev põhjus, miks meiesugused siia ellu kutsuti. See teeb iga inimese tee ülevaks ja suureks. Sellepärast ei piisa, kui inimese loole mõeldes vihjame üksnes tema pangakaardile, väärikatele esivanematele või saavutustele ametis. Inimesel on au osaleda jumalikus mängus ja selle mõistmine teeb ta tõeliselt elavaks.

Jeesus, kes surnute ülesäratamise ja oma ülestõusmisega surma ära võitis, sai uue elu tagati-seks. Need, kes tema vastu võtavad, saavad osa uuest elust. “Nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minus.” (Gl 2:20) (Nagel 2012)

Ent me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks – neile, kes on tema kavatsuse kohaselt kutsutud. (Rm 8:28)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Teisi inimesi, vendi ja õdesid tõeliselt kinnitada, neid aida-ta, neile toeks olla ja neid juhatada, neid palves kanda ja saata, neile vaimulikku abi osutada saab ikka ainult see, kes ise on kogenud, kuidas Jumal meile meie nõtruses jõudu annab, kuidas läbi nõrkuse tugevaks saadakse. Jaan Kiivit jun

Palvetagem: See on hea, et Sinu tuuled painutanud maani mind. Nüüd vast õppinud mu huuled ülistama Issand, Sind. Tänurohke ikka meel, rõhutult ei murdu veel. Kõrkja paik on tuulte teel. Arved Paul

* * *

 

MINULE TÄHENDAB ELAMINE KRISTUST

Kolmapäev – 19. september

Jah, mulle on elamine Kristus ja suremine kasu! Fl 1:21

Meie, eestlased, omame üldiselt äravesistatud kristlust. See on loonud enamikust meist selgrootu kristlase, kes ei ole valmis seisma ja kostma oma usu eest. Me peame olema jõulised, tugevad ja agressiivsed kristlased, kes elavad Kristust seitse päeva nädalas. Kes on valmis oma usu eest ka surema, kui seda on tarvis. Vajame kristlast, kes on kõlbeline, aus, heasoovlik, julge ja tugev ning andunud Kristuse järgija.

Tõesti, kui inimene tunnistab oma usu ja eluga Jeesust Kristust, siis on temas olemas jõud, mis mitte ainult ei tee uueks ta hinge, vaid päästab selle ära ka surmast. See ongi, milleks meie kristlased elame. Peaksime vähemalt elama! Seepärast võime ka kindlalt ühineda apostel Pauluse tunnistusega: Jah, mulle on elamine Kristus. Mitte nõnda, nagu oleme elanud minevikus, vaid me peame igatsema Teda kõigest südamest.

Mina ei tea, kui palju meist keegi on seda teed seni käinud. Kuid ühte on meile kõigile tarvis: et meie mitte homme, vaid juba täna, just täna, just nüüd, valime Kristuse oma elu teeks, mõtteks ja sisuks. (Plank 1982:150j)

Nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minus. Ja mida ma nüüd elan ihus, seda ma elan usus Jumala Pojasse, kes mind on armastanud ja on iseenese loovutanud minu eest. (Gl 2:20)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Milleks elame meie kristlased? Mida tähendab meile elu?

Palvetagem: Su taevaarmastuse päike mu südamesse soojust tõi; ses valguses me usk, nii väike, ka rõõmsalt haljendama lõi. Mu usk, oh Vaim, see Sinu töö, ei ma siis kartma löö! Joosep Liiv

* * *

 

PÕGENEMISTEEKONNA LÕPP

Neljapäev – 20. september

Ma hüüdsin oma kitsikuses Issanda poole ja Tema vastas mulle. Haua sisemuses hüüdsin ma appi ja Sina, Issand, kuulsid mu häält. Jn 2:3

Joona palve on mähitud faktidesse suurest kalast kes ta alla neelas ja siis välja, kuivale maale oksendas. See polnud prohvetile mingi eriliselt austustvääriv tagasitulek. Ehk oli isegi nii, et kalal oli sama paha Joonast oma kõhus, kui Jumalal Joona jätkuvast enesekesksest hoolimatusest ebaju-malaid kummardavate paganate vastu – nii nende vastu, kes elasid Niineves, kui laevameeste vastu, kellede elud ta oma käitumisega ohtu seadis?

Kas nii või teisiti, Joona suust tõusev palve taolises keskkonnas on võimas väljendus võitlu-sest, millesse tema sõnakuulamtus sattus – see oli võitlus elu ja surma peale, ülestõusmie ja allakäigu vahel. “Suur kala” oli samaaegselt surmapaik ning Jumala armuvahend. See oli viimane aste sellel allakäigul, mis algas Joona esimese sõnakuulmatuse impulsiga minna hoopiski Jaafosse (Jn 1:3), jätkus paanilise hirmuga uppumise ees, ning jõudis sinna kus “maa riivid tema kohal igaveseks sulgusid” (Jn 2:6).

Kala kõhust oli saamas haud. Ometi, hoolimata Joona läbikukkumistest, saab mingil kummalisel viisil, see koht tema jaoks ka “üsaks”, kust algab tema tee uude ellu ning uute võimaluste juur-de.

Keegi veel nägi oma elu Joona “tähe” kaudu – ka Tema magas tormis, ning laskus põrgusse sel päeval kui rist Kolgatal avas inimkonnale tee uude ellu tõusmise juurde. Ja üksnes Jeesuse saab sündida see, et asjad, millest valmistatakse meile hauda, võivad saada meie päästmise vahenditeks. Just sel kombel saab Joonast (vaatamata ta isikule) see, kes osutab Jeesuse päästele, päästmise teele meie jaoks, kui oleme silmitsi oma enese õuduse- ja meeleheitehetkedega, kaugenemisega Jumalast ja võibolla isegi surmaga. (Meadowcroft 2018)

Meie Jumal tuleb ega vaiki, tuli põletab tema eel ja tema ümber möllab maru väga. (Ps 50:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millised asjad, harjumused või inimesed hoiavad sind vangis? Palu Jumala poole – et Tema võiks tuua muutuse ja avada tee uude ellu.

Palvetagem: Mu Jumal, ainult Sinu juures jääb mu süda vaikseks. Üksi Sinu juures saan õnnelikuks jälle. Luba mind nii täiuslikult osa saada Sinu rahust, et võiksin unustada kõik vaevad ning vintsutused ja lapse kombel puhata Sinu jalge ees. Harri Haamer

* * *

PALVE KÕIGE VAIMULIKUM OSA

Reede – 21. september

Apostel ja evangelist Matteuse päev ehk madisepäev

Õpeta mulle, Issand, oma teed; ma tahan käia Su tões! Ps 86:11

Jumalal on inimese jaoks tee ja oma kindel plaan. Jumal ei jätnud inimest saatuse hooleks, vaid on tema tee juba määranud. Kuid meie ümber on jõud, mis kisuvad teda teelt kõrvale. Selleks, et leiaksime õige tee ja seda kasutaksime, on vaja paluda ja alluda Jumala õpetusele. Jeesus ütles: “Mina olen tee, tõde ja elu”. Tema kaudu on Jumal meile näidanud, kuidas inimene peab elama. Ainult see inimene, kes usub Jeesusesse, palub temalt õiget elu ja võtab selle vastu, on õiguse jälgedel.

Hoiame oma armastust purunemise eest ja elame osaduses teistega. Lõplikuks väärtuseks jääb ikkagi osadus Jumalaga. Meie saame vaid palves pöörduda Jumala poole, aga ühendamist teostab Jumal ise. (Tärk 2014:328j)

Issand, anna mulle teada oma teed, õpeta mulle oma teeradu! (Ps 25:4) Õpeta mind, Issand, oma teele ja juhata mind tasasele teerajale mu vaenlaste pärast! (Ps 27:11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mine edasi, ära lepi väikese ja küsitava õnnega. Võta ka oma eluaastaid nii – mitte allakäiguna, vaid sisemise küpsuse ja kasvamise poole.

Palvetagem: Igavesti tahan hoida silmas Teda, kes kui vaikne Tall minu eest on kannatand siin ilmas süütult ristikoorma all. Kuis Ta seal mu pärast janu tundnud, minu eest on ennast ohvriks andnud ning mu surma surmanud, kui Ta ütles: “Täidetud!” Albert Knapp

 * * *

 

MINA OLEN SINU JUMAL

Laupäev – 22. september

Ärgake ja hõisake, põrmus lamajad! Sest Sinu kaste on valguse kaste ja maa paiskab välja kadunud. Js 26:19

Vanas Testamendis on kasinalt neid kirjakohti, kus otsesõnu räägitakse surnute ülestõusmisest. Jesaja ütleb: “Aga sinu surnud ärkavad ellu, minu laibad tõusevad üles. Ärgake ja hõisake, põrmus lamajad! Sest sinu kaste on valguse kaste ja maa paiskab välja kadunud.”

Kaudselt tõendab kirjutatut Jeesuse vaidlus saduseridega ihuliku ülestõusmise probleemist: “Aga surnute ülestõusmisest – kas te ei ole lugenud, mida Jumal teile on rääkinud: Mina olen Aab-rahami Jumal ja Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal. Jumal ei ole surnute, vaid elavate Jumal.” (Mt 22:31,32). Sõnade “mina olen sinu Jumal” väljaütlemisega kaasneb loomuldasa tunnistus surnute ülestõusmisest, sest mõiste põlvkond on käsitletav elusa organismina.

Tasub tähele panna, et Piiblis ei kõnelda pelgalt hinge surematusest, nagu tavatsesid õpetada paganlikud kreeka filosoofid. Inimene on enam kui hing. Kui inimene langes ning paradiisiaiast välja aeti, siis langes ta tervikuna. Kui inimene päästetakse, puudutab see samuti kogu inimest, mitte ainult hinge. Piibel tervikuna jutustavad lugu tervikinimese päästmisest viimsel päeval. Niisiis Jeesusesse Kristusesse uskuja ihu tõuseb üles. Maa põrmus puhkavad inimesed ärkavad. Mitte ainult nende hinged. Kõik toimub nii, nagu kirjutatud on.

Ühtede jaoks on see igavene rõõm ning rahu, teistele seevastu koledaim unenägu, mis iial täi-de võib minna. See on tõesti tõsi! (Kaerma 2012)

Siis ta tuli ja kõndis kojas korra sinna ja tänna, läks üles ja heitis poisi peale; siis aevastas poisike seitse korda ja avas silmad. (2Kn 4:35) Nõnda ütleb Hiskija: See päev on ahastuse, sõitluse ja teotuse päev. Jah, lapsed on küll jõudnud emakasuudmeni, aga sünnituseks ei ole jõudu. (Js 37:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuni Jeesuse surnuist ülestõusmiseni ei olnud mingit selgust, mis meist saab pärast surma. Jeesus näitas, et haua põhjas on veel üks tagauks, kust pääseme välja, kui me ainult usume Temasse. Kas pole see rõõmustav ja rahupakkuv sõnum igapäevases elus! Edgar Heinsoo

Palvetagem: Oh rõõmu, kui see usu tee on käidud ja viimast sammu astund oleme; kui meie viimne vaenlane on löödud ja võõralt maalt me koju läheme. Kui usu jalgu tolmust puhastame ja lõppend on see viimne kurvastus, siis meie seda kõik seal näha saame, mis usu läbi meid siin rõõmustas.

* * *

 

Kasutatud allikad
  • Hiob, Arne 2016. Nädala mõte. 12.09.2016. EELK Tallinna Jaani kogudus: http://www.tallinnajaani.ee/vaimuelu/n%C3%A4dala-m%C3%B5te/117-n%C3%A4dala-m%C3%B5te-12-09-2016.html
  • Kaerma, Algur 2012. Mina olen sinu Jumal. – Eesti Kirik 21.11.2012: http://www.eestikirik.ee/mina-olen-sinu-jumal/
  • Meadowcroft, Tim 2018. Haud ja üsk Jn 2:1-11. Avatud Piibli Ühing, 27.04.2018: http://www.avatudpiibel.ee/piiblivoti/2018/04/27
  • Nagel, Urmas 2012. Au osaleda jumalikus mängus. – Eesti Kirik 19.09.2012: http://www.eestikirik.ee/au-osaleda-jumalikus-mangus/
  • Plank, Uno 1982. Elu pärast elu. [postill] Baltimore
  • Sander, Ove 1998. Ja meie palume. Tartu: Eesti Kirik
  • Soom, Kaido 2017. Jeesus annab elu. – Eesti Kirik 16.09.2015 : http://www.eestikirik.ee/jeesus-annab-elu-7/
  • Tasker, R.V.G. 2002. Johannese evangeelium. Tallinn: Logos
  • Tärk, Osvald 1997. Julgus elada ja surra. [postill] Tallinn: Logos
  • Tärk, Osvald 2014. Psalmide seletus. Tallinn: Logos

Koostas Indrek Lundava
September 2018

Sügisleeri algus

Pühap 23. sept kl 12.15 – Leeri algus; leerirühma esimene kokkusaamine Nõmme Rahu kirikus. Leeriõnnistamine toimub 9.12.2018

Palveleht. 9.-15. september 2018   

Palveleht

Nädala teema: Jumala hoolitsus

Kiitus/ülistus – aeg kiita ja ülistada Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.
Koht/kohad Piiblist: 2. Moosese raamat 16:11-19,31,35
11 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
12 „Ma olen kuulnud Iisraeli laste nurisemist. Räägi nendega ja ütle: Täna õhtul te sööte liha ja hommikul leiba kõhud täis. Siis te mõistate, et mina olen Issand, teie Jumal.”
13 Ja õhtul tulid vutid ning katsid leeri; ja hommikul oli kastekord leeri ümber.
14 Ja kui kastekord oli haihtunud, vaata, siis oli kõrbe pinnal
midagi õhukese soomuse taolist, peenikest nagu härmatis maas.
15 Kui Iisraeli lapsed seda nägid, siis nad küsisid üksteiselt: „Mis see on?” Sest nad ei teadnud, mis see oli. Aga Mooses vastas neile: „See on leib, mida Issand annab teile süüa.
16 Issand käskis nõnda: Igaüks kogugu sellest niipalju, kui ta sööb, kann iga pea kohta, vastavalt teie hingede arvule; igaüks võtku nende jaoks, kes tema telgis on!”
17 Ja Iisraeli lapsed tegid nõnda, ja nad kogusid, üks rohkem ja teine vähem.
18 Aga kui nad mõõtsid kannuga, siis ei olnud ülearu sellel, kes oli kogunud rohkem, ega tundnud puudust see, kes oli kogunud vähem; igaüks oli kogunud nõnda palju, kui ta sõi.
19 Ja Mooses ütles neile: „Ükski ärgu jätku sellest midagi homseks!”
31 Ja Iisraeli sugu pani sellele nimeks „manna”; see oli valge nagu
koriandri seeme ja maitses nagu mesikook.
35 Ja Iisraeli lapsed sõid mannat nelikümmend aastat, kuni nad jõudsid asustatud maale; nad sõid mannat, kuni nad jõudsid Kaananimaa piirile.

1. Peetruse kiri 5:7
7heitke kõik oma mure tema peale, sest tema peab hoolt teie eest!

Patutunnistus – vaikne palve.
/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3
3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Põrast vaikset palvet võib lugeda 1. Johannese kirjast 1:9
9Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta
annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Tänu jätkuva armu- ja rahuaja eest meie maal. Täname Jumala hoolitsuse eest. Täname Kristuse eest, kes annab jõu ja julguse maiseks matkateeks ning on oma ristisurma ja ülestõusmisega toonud meile jääva elu. Tänu Jumala  Sõna ja sakramentide eest. Tänu kodukoguduse ja ustavate vaimulike ja koguduse liikmete eest. Toome tänu oma esivanemate eest. Eriliselt täname nende vanavanemate eest, kes järeltulevaid põlvkondi oma palvekätel kannavad.

Eestpalve aeg
Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Psalm 86:1, 3-7
Issand, pööra oma kõrv ja kuule mind, sest ma olen vilets ja vaene!
3Ole mulle armuline, Issand, sest ma hüüan su poole kogu päeva!
4Rõõmusta oma sulase hinge, sest sinu poole, Issand, ma tõstan oma hinge!
5Sest sina, Issand, oled hea ja andeksandja,
ja rikas heldusest kõigile, kes sind appi hüüavad.
6Võta kuulda, Issand, mu palvet, ja pane tähele mu anumise häält!
7Oma ahastuse päeval hüüan ma sind appi, sest sa vastad mulle.
Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Apostlite teod 20:32-35
32 Ja nüüd annan ma teid Jumala ja tema armusõna hooleks; temal on vägi teid üles ehitada ja anda teile pärand kõigi pühitsetute seas.
33 Kellegi hõbedat ega kulda ega riideid ei ole ma himustanud.
34 Te teate ise, et nende kätega olen ma teeninud endale ja oma kaaslastele seda, mis tarvilik.
35 Ma olen teile kõigiti näidanud, et nõnda vaeva nähes tuleb hoolt kanda nõrkade eest, pidades meeles Issanda Jeesuse sõnu, mis ta on öelnud: „Õndsam on anda kui võtta!””
Palume Jumala hoidmist igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Aita taibata Jumala hoolitsust meie elus ning kingi piiritut usaldust Jumala vastu.  Palume tervist kõigile, kes seda vajavad. Aita, et meile elus osaks saavad kannatused, katsumused või haigused tuleksid meile imeliselt kasuks ning tooksid meid Kristusele lähemale. Ole ligi ning hoia reisil olevaid inimesi. Palume Jumalalt tröösti leinajatele. Ole ligi kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Jumala lähedust ja tuge palume kõikidele vanavanematele aga ka üksikutele eakatele inimestele. Palvesse kanname koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti ning praktikandi Marek Alveuse ning tema pere. Palvetame Jumala kätte koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ja aseesimehe Andra Indriksoni ning nende pered. Palume õnnistust koguduse muusikatööle, laste-ja noorsootööle ning leerikursusele. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Göteburgis, Ashimis ning Ilumäel. Palume õnnistust ja juhtimist Lunastaja kirikule ja selles toimuvale.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Matteuse evangeelium 6:19-24
19 Ärge koguge endile aardeid maa peale, kus koi ja rooste
neid rikuvad ja kuhu vargad sisse murravad ja varastavad!
20 Koguge endile aardeid taevasse, kus koi ega rooste neid ei
riku ja kuhu vargad sisse ei murra ega varasta!
21 Sest kus su aare on, seal on ka su süda.
22 Silm on ihu lamp. Kui su silm on selge, siis on kogu su ihu valgust täis.
23 Kui su silm on aga vigane, on kogu su ihu pimedust
täis. Kui nüüd valgus sinu sees on pime, kui suur on siis pimedus?
24 Keegi ei saa teenida kahte isandat, ikka on nii, et ta vihkab üht ja armastab teist või et ta pooldab üht ja põlgab teist. Teie ei saa teenida nii Jumalat kui mammonat.
Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palvetame Jumalalt Püha Vaimu meie kirikule, tema piiskoppidele, kirikuvalitsusele, kõikidele koguduste vaimulikele ning igale koguduse liikmele. Palume tarkust ja vastutustunnet presidendile, valitsuse liikmetele, riigikogule, Nõmme linnaosavanemale ning kõigile, kes seisavad rahva teenistuses. Palume inimeste eest sõja- ja konflikti piirkondades. Palvesse kanname jätkuvalt Usuteaduse Instituudi ning 12. septembril toimuva uue õppeaasta jumalateenistuse ning kogu õppeaasta, Misjonikeskuse, ajalehe Eesti Kirik, Laste- ja Noorsootöö Ühenduse, Kristlike Raudteelaste Ühingu jpt. Palume armastust ja truudust kristlikule abielurahvale.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 1. Pauluse kirjast tessalooniklastele 5:17
17palvetage lakkamatult
Palume Jumalalt ustavust oma palveellu ja õnnistust palvetavatele inimestele ning neile, kelle eest palvetatakse.

Päeva Sõnum nr. 102. 9. – 15. september 2018  

Päeva Sõnumi logo

JUMALA HOOLITSUS

16. pühapäev pärast nelipüha

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

Mure on inimese tunne, mis võib tema elu küllaltki olulisel määral häirida. Muretsedes mõtleme sageli kõige halvematele ees ootavatele stsenaariumidele ja kardame nende täitumist. Tegu on tundega, millest pole kasu, mis laastab inimest ja rikub tema tuju. Murest tasuks seetõttu vabaneda. Vabanemine pole aga sugugi lihtne, sest muretseja õigustab sageli oma tegevust sellega, et tulevikku peab ikka vaatama ja ka halbadele stsenaariumidele peab mõtlema.

Selles lauses on omajagu tõtt. Ka halvaks tuleb valmis olla ja tasub astuda samme selle ärahoidmiseks. Kuid mure ei ole veel samm olukorra parandamiseks. Tegu on üksnes tundega ja negatiivse emotsiooniga, mille puhul inimene mõtleb, et tulevik on halb. Samm olukorra parandamiseks on selles, kui inimene teeb ise midagi halva ärahoidmiseks. Ja kui see samm on tehtud, siis tasub loota Jumalale ja mitte muretseda.

Jumala usaldamine vabastab inimese muretsemisest. Jumalalaps teab, et taevane Isa armastab teda ja pöörab halvimadki asjad hea poole. Usku Jumalasse võibki vaadelda kui usaldust tema vastu. Ja usaldamiseks on põhjus, sest Jumal armastab meid ja tahab, et meil läheks kõik hästi. Nii aitab inimesel edasi minna tema enda tegevus ja ka Jumala usaldamine. Murest vabanemine teeb elu lihtsamaks ja annab juurde jõudu, mida võib kasutada ligimese aitamiseks ja toetamiseks. (Soom 2017)

Heitke kõik oma mure Tema peale, sest Tema peab hoolt teie eest. 1Pt 5:7

Usklikena ei saa me nimetamata jätta muret oma vaimuliku elu pärast. Isikliku usu säilitamine muutub päevpäevalt raskemaks. Uusi õpetusi tuleb pidevalt juurde. Aina raskem on tõde valest eraldada. Hea ja kuri on raamatutes nii osavalt ühte põimitud, et nende eraldamine nõuab eksperdi teadmisi. Usulise sallivuse sildi all pakutakse väga sageli patu sallimist. Issanda kogudusel on oma mured. Õpetuse ja eluviiside puhtuse säilitamine muutub aina raskemaks, töö organiseerimine aina keerulisemaks. Jeesus nägi ette, et saabub aeg, mil “jaheneb paljude armastus”.

Mida saame ette võtta? Tahame muredest vabaneda, aga kuidas seda teha? Jumala sõna näitab meile kätte murede õige koha: heitke kõik oma mured Tema peale, sest Tema peab hoolt Teie eest!

Meie muretseme, aga Jumal peab hoolt. Meie muretsemises on tunda hädaldamise nooti, Jumala hoolitsuses seda pole. Tema hoolitseb, aga meie peame igaüks eraldi oma mured Temale üle andma. Me ei ela veel uue taeva ja maa tingimustes, kus muretsemiseks pole põhjust, aga meil on luba oma mured Temale heita.

Oma esimese tulekuga ei lõpetanud Jeesus patu levikut maailmas, kuigi tuleb aeg, millal saatan seotakse. Aga me võime oma patud andeks saada. Jeesus ei teinud lõppu haigustele, kuigi tuleb aeg, mil haigusi enam ei ole. Palestiinas ei tervendanud Ta mitte kogu rahvast. Kuid Ta andis tervise tagasi neile, kellele Ta oli otsustanud seda anda või kes seda Temalt palusid. Niisama aitab Ta meid ka muredes, kannatustes ja vaevades. Selleks on meil vaja oma elu Temale anda. (Tärk 1997:295-298)

Heida Issanda peale oma koorem, ja tema hoolitseb sinu eest; ta ei lase iialgi kõikuda õiget! (Ps 54:23) Sest ei ole muud Jumalat kui sina, kes hoolitseb kõige eest, et peaksid veel tõestama, et sa ei ole ülekohtuselt kohut mõistnud. (Trk 12:13) Sest kõike seda taotlevad paganad. Teie taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate. (Mt 6:32)

Palvetagem:  Kõigeväeline, igavene Jumal, kes Sa meid hädas hoiad ja meie elu õnnistad. Me palume Sind, aita oma halastuse pärast meil kõiki maiseid varasid nõnda kasutada, et me taevaseid aardeid ei kaotaks. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

ÜHEST TULEB LOOBUDA, ET SAAVUTADA TEIST

Pühapäev – 9. september

Vanavanemate päev

Jeesus ütleb: “Koguge endile aardeid taevasse, kus koi ega rooste neid ei riku ja kuhu vargad sisse ei murra ega varasta! Sest kus su aare on, seal on ka su süda.” Mt 6:20,21

Selleks aardeks, mille väärtus jääb püsima kõigis maapealse elu ohtudes, on uus vahekord Jumalaga, mille Jeesus inimestele on toonud. Kõik, mis sellesse vahekorda mahub ning inimelu tegelikkuses sellest võrsub, see on juba varandus, mida talletatakse taevas, Jumala juures ning Tema ees.

Kõik maapealsed, ainelised varad, on kaduva iseloomuga, alluvad ebakindluse ja kaduvuse seadusele: meil pole midagi, mida ei saaks ära võtta või mis oleks püsiv (Hb 10:34). Sellega mõistetakse hukka nii ühekülgne praktiline materialism, mis inimelu mõtet otsib vaid aineliste hüvede omamises, kui ka abstraktne idealism, mis inimlikule vaimuloomingule osutab igavikulise tähenduse. Jeesus ei jaga populaarses elufilosoofias levinud vaadet, mis pidas hinge- ja vaimuvarasid igavikulisteks. Ka need võisid minna kaduma, olles oma loomult muutlikud, ega saanud seetõttu olla inimlikule olemasolule vajalikuks orientiiriks.

Kogu küsimuse tuum seinebki selles, mis meid siin maailmas tegelikult valitseb – kas kaduv rikkus ning himu selle ja sellega kaasnevate hüvede järele või Jumal, kelle lastena meil on talletatud aarded taevasse. Kui meie aarded on seal, siis kuulub ka süda õigele peremehele – Jumalale. Kui meie süda kuulub Temale, siis on kogu meie elu põhisuund õige, liigub õige eesmärgi poole, ükskõik, kas me siis sõidame uhkel luksusaurikul või viletsas venes. Õige sadama majakas plingib meie ees oma igavikuvalgust ja näitab meile meie tõelist koduteed. (Salumaa 2001:191j)

Nõnda on lugu sellega, kes kogub tagavara iseenese jaoks, kuid ei ole rikas Jumalas. Müüge ära, mis teil on, ja andke see almusteks! Tehke enesele kulumatud kukrud ja muretsege enesele kahanematu aare taevas, kuhu varas ei saa ligi ja kus koi pole rikkumas. (Lk 12:21,33) Talletades enesele vara heaks aluskiviks tuleviku tarvis, et haarata kinni tõelisest elust. (1Tm 6:19)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Iga inimese eluteel on hargnemisi ja teelahkmeid. Nende juures tuleb teha valik. Tihti kahtleme suunavalikus või muudame seda, või lihtsalt kõnnime edasi peateel hargnemisi ignoreerides ja küsimata, kuhu see tee viib. Kohustus elu vastu aga nõuab, et peame oma eluteed käima avatud silmadega kindlate eesmärkide poole. Valiku tegemine teelahkmel on vajalik ning vältimatu. Seal tuleb ühest loobuda, et saavutada teist. Rein Neggo

Palvetagem: Issand, neid ande mida Sa kingid meile taevast ei suuda keegi ära rikkuda. Sa soovid meid päästa vaevast, et me hukka ei saaks. Et keegi ei saaks meile kahju ega kurja teha.

* * *

   

USALDUS JA AUSTUS ON ARMASTUSE ALUSSAMBAD

Esmaspäev – 10. september

Heida Issanda peale oma koorem, ja Tema hoolitseb sinu eest! Ps 55:23

Inimlik on mõelda, et esmane, mida eluks vajame, on söök ja jook, kehakate, elukoht, turvalisus. Ning alles seejärel, siis kui kõik need esmased vajadused on rahuldatud, saame mõelda ka kõrgemate – hingeliste ja vaimsete vajaduste peale. Selline uskumus on muutunud tänapäeval valdavaks. Sellest mõteviisist lähtuvalt juhivad poliitikud riikegi. Meile kuulutatakse, et kõige alus on tugev majandus. Kui majandus korras, tulevad kõik muud hüved.

Jeesus õpetab, et tegelikkus on otse vastupidine. Rääkides mäejutluses Teda kuulama tulnud rahvahulgale inimese tegelikest vajadustest, võtab Jeesus oma õpetuse kokku sõnadega: “Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi” (Mt 6:33). Jeesuse sõnade kohaselt on Jumal meid loonud nõnda, et inimese esmaseks vajaduseks pole sugugi mitte toit, keha-kate, turvalisus, vaid hoopis Jumala otsimine ja usaldamine ning Jumala seaduste tundmaõppimine. Kõike muud antakse meile pealegi.

Jah, usaldus Jumala vastu kaotab ära meie mure homse päeva ees. Kui armastame Jumalat, siis tuleb ju kõik meile heaks (Rm 8:28). Usu viljaks on südamerahu ja -tarkus. Kui teeme Jumala sõna järgi, siis ei lõpe jahu vakast ega õli kruusist (1Kn 17:14–16), olgu siis parajasti jõukuse või puuduse aeg. Jumalat usaldav, püsivalt palvetav inimene oskab elada nii kehvalt kui jõukalt, sest tänu Issandale on ta õppinud rahul olema sellega, mis tal on (Fl 4:11–13). (Simson 2017)

Seepärast ma ütlen teile: Ärge muretsege oma hinge pärast, mida süüa, ega oma ihu pärast, millega riietuda! Eks hing ole enam kui toidus ja ihu enam kui rõivas? (Mt 6:25) Heitke kõik oma mure Tema peale, sest Tema peab hoolt teie eest. (1Pt 5:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sa ootad head. Su Issandal on sinu jaoks varuks midagi. Ole valmis seda vastu võtma. Aga sa saad selle osaliseks siis, kui su luugid on lahti. Eenok Haamer

Palvetagem: Jumal, meie Isa ja Looja, Sina kannad hoolt kogu oma loodu eest. Aita meil jätta oma väikesed ja suured mured Sinu kätte ning Sind usaldades taotleda ennekõike Sinu riiki. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

  

OLE USTAV

Teisipäev – 11. september

Ma olen teile kõigiti näidanud, et nõnda vaeva nähes tuleb hoolt kanda nõrkade eest, pidades meeles Issanda Jeesuse sõnu, mis Ta on öelnud: “Õndsam on anda kui võtta!” Ap 20:35

Sellisel moel püüab Paulus olla puudusekannatajate abistamisel eeskujuks (Meie aga mani-tseme teid, vennad: noomige korratuid, julgustage pelglikke, aidake nõrku, olge pika meelega kõi-kide vastu! 1Ts 5:14) ja elada kooskõlas ütlusega: Õndsam on anda kui võtta.

Seda ütlust on võimalik valesti mõista, nagu oleksid “nõrgad” või puudusekannatajad, kes teiste abist ja andidest sõltuvad, vähem õndsad kui need, kes neile annavad. Kuid ilmselt ei ole mõeldud seda, vaid pigem, et inimesel, kes saab anda, on parem aidata teisi kui endale rikkust kokku kuhjata. (Horward Marshall 2011:368)

Andke, ja teile antakse – hea, tihedaks vajutatud, raputatud, kuhjaga mõõt antakse teie rüppe, sest selle mõõduga, millega teie mõõdate, mõõdetakse teile tagasi. (Lk 6:38) Seda kuuldes ütles Jeesus talle: Üks asi on sul veel vajaka: müü ära kõik, mis sul on, ja jaga vaestele, ja sul on siis aare taevas, ning tule, järgne mulle! (Lk 18:22)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Too Issanda ette kahetsus, et sa pole alati ustav olnud. Tema on alati olnud ustav ja palvetanud nende eest, kes on vastanud negatiivselt, kui oled püüdnud evangeeliumi kuulutada.

Palvetagem: Helde Jumal, täname võimaluse eest jagada Sinu ande ligimestega. Aita meid olla suuremeelsed ja rõõmsad andjad.

* * *

 

NÕUANNE JÕUKATELE

Kolmapäev – 12. september

Neid, kes on nüüdsel ajal rikkad, käsi, et nad ei oleks ülbed ega loodaks ebakindlale rikkuse-le, vaid Jumalale, kes valmistab meile kõike rikkalikult maitsmiseks. 1Tm 6:17

Apostli suhtumine rikastesse on üllatavalt mõõdukas. Asi on kaugel hukkamõistust. End rik-kad peavad hoolega hoiduma kahest ohust: (1) suurelisus, ja (2) liigne sõltumine varast. Selle hoiatuse taustaks võib olla tähendamissõna mehest, kes ehitas oma maja liivale. Materialismi vohamise tingimustes on meeldetuletus rikkuse ebakindlusest meie ajal igati kohane. Heaoluriigi saabumise idee võib paljude jaoks tekitada ohu loota rohkem materiaalsele turvalisusele kui kõigi asjade andjale Jumalale.

Muuseas annavad need sõnad vastuse ka ülemäärasele kasinusele, sest Jumal on kõik seadnud meile maitsmiseks. (Cuthrie 2013:119j)

Ent selle ajastu muretsemised ja rikkuse petlik ahvatlus ja mitmesugused muud himud haaravad neid ja lämmatavad sõna ära ning see jääb viljatuks. (Mk 4:19) Vaadake ette ja hoiduge igasu-guse ahnuse eest, sest külluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on! (Lk 12:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millele olen rajanud oma tegeliku lootuse? Kas igakuisele kindlale sissetulekule, alati aitavatele inimestele, enese töökusele ja andekusele või millelegi muule?

Palvetagem: Jumal, palun aita meil ümberhinnata rikkuse mõiste oma südames. Luba, et hakkaksime tõeliselt igatsema ja hindama Jumalariigi rikkusi!

* * *

  

KUTSE JUMALA TUGEVUSE VAATLEMISEKS

Neljapäev – 13. september

Jätke järele ja teadke, et mina olen Jumal, kõrge rahvaste seas, kõrge maa peal! Ps 46:11

Jumala kohtud on õiged ja tõelised. Seda nägi Noa pärast veeuputust, seda nägi rahvas Punase mere ääres, seda nägi Jesaja assüürlaste laagriplatsil ja sedasama näeb inimkond siis kui Jumala viimne kohus teeb oma otsuse. Sellele mõtelgu kõik need, kes tahavad sõdida Jumalaga.

Täna on aga meil veel võimalus saada Jumala sõbraks Jeesuse Kristuse kaudu. (Tärk 2014: 120)

Kui sa teed kardetavaid tegusid üle meie ootuse, tuled alla, mäed kõiguvad su ees – sellest ei ole kuuldud muistsest ajast. (Js 64:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jätke järele – meil ei ole võimalik seda välja mõtelda, või kuidagi valmis teha; ainuke võimalus on oodata kuni Jumal selles ootuses ilmutab meile seda, mis juba on olemas, aga mida me veel ei näe.

Palvetagem: Kõik kurjad mõtted tühjaks tee, mis meie vastu tehakse. Kõik pahad mõtted hülgame, et anda ennast Sinule.

* * *

  

JULGUSTAV USUTUNNISTUS

Reede – 14. september

Sina, Issand, oled hea ja andeksandja, ja rikas heldusest kõigile, kes Sind appi hüüavad. Ps 86:5

Ta usub, et Jumal on hea. Psalmisti usutunnistuse esimene punkt on see, et Jumal on hea sellepärast, et Ta andeks annab. Ta usub, et Jumal oma headuses vastab ka Temale. See annab talle seesmise kindluse, päästmise ja hoidmise tunde. Psalmist uskus ka, et Jumal annab andeks, kui ta oma süü pärast on õnnetuses.

Spurgeon on öelnud, et siin maailmas on häid inimesi, kes on valmis andma abi igale hädalisele. Nad on valmis jagama oma viimase leivatükikese, riide ja raha. Aga andeks nad ei suuda anda, kui keegi on nende vastu eksinud … See ei ole Kristuse meelsus. Tema meelsus otse nõuab andeksandmist.

Ta usub, et Jumal on rikas headusest. Jumal ei anna vaese mehe kombel. Ta annab palju ja külluses. Vaja on ainult appi hüüda ja Jumal vastab. Temal ei tule heldusest ja headusest puudu. (Tärk 2014:324)

Ja Issand möödus tema eest ning hüüdis: Issand, Issand on halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest. (2Ms 34:6) Käristage lõhki oma süda, aga mitte oma riided, ja pöörduge Issanda, oma Jumala poole, sest tema on armuline ja halastaja, pika meelega ja rikas heldusest, ja tema kahetseb kurja! (Jl 2:13) Oh Issand! Eks olnud see minugi sõna, kui ma olin alles kodumaal? Sellepärast ma tahtsingi eelmisel korral põgeneda Tarsisesse, sest ma teadsin, et sina oled armuline ja halastaja Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ja et sa kahetsed kurja. (Jn 4:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuidas oleks, kui me püüaksime mõõta oma headust an-deksandmisega.

Palvetagem: Issand, Sind risti küljes surmati nagu süütu Tall. Suured olid Sinu kannatused ja vaevad. Aga kõik me patud Sina kandsid ja ennast Päästjaks andsid. Heida armu ja kingi meile oma rahu!

* * *

 

ARMASTAD SA JUMALAT VÕI MAAILMA?

Laupäev – 15. september

Jeesus ütleb: “Keegi ei saa teenida kahte isandat, ikka on nii, et ta vihkab üht ja armastab teist või et ta pooldab üht ja põlgab teist. Teie ei saa teenida nii Jumalat kui mammonat.” Mt 6:24

Jeesus tahab sellega öelda, et mitte ainult kokkukuhjatud rikkus, vaid igasugune “omand” kui niisugune võib inimesele osutuda selleks “ebajumaluseks”, mis teda valitsema hakkab, inimese sü-dame jäägitult enda külge seob, nii et ka silm “tuhmiks” muutub Jumala aardeid nägema.

Me saame oma südame täielikult ainult ühele anda, me saame täielikult kuuluda vaid ühele isandale. Mis on väljaspool seda armastust, kuulub põlgamisele. Jeesuse sõna kohaselt on Jumala suhtes vaid armastamine või viha. Ei armasta me Jumalat, siis vihkame Teda. Siin ei saa olla mingit neutraalsust. Jumal on ainult nõnda ning selles Jumal, et Teda saab ainult kas armastada või vihata.

Siin kehtib vaid emb-kumb: sa kas armastad Jumalat või armastad maailma. Armastad sa maa-ilma, siis vihkad sa Jumalat; armastad sa Jumalat, siis vihkad sa maailma. Midagi ei tähenda siin see, kas sa tahad seda või kas sa sellest teadlikki oled … teisiti ei saagi olla. (Salumaa 2001:194)

Ükski sulane ei või teenida kahte isandat, ikka on nii, et ta vihkab üht ja armastab teist või et ta pooldab üht ja põlgab teist. Te ei saa orjata Jumalat ja mammonat! (Lk 16:13)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui kõik janunevad inimesed tulevad, kui Jumal aitab lahendada meie elulisi päevaküsimusi, siis ongi pandud piir meie suurele janule, puudustele ja kannatustele. Meie kõrbereis saab otsa ja süda jääb vaikseks, nagu oleks teda eluveega igavesti terveks joodetud. Jaan Lattik

Palvetagem: Püha Vaim, Sa kõikide usklike lohutus ja tugi. Me palume, hoia meie silmad alati Jeesusel – Temas näeme Isa armumõtteid. Istuta meisse Õnnistegija eeskuju, et meid leitaks Temas nii koormat kandes, kui rõõmu tundes. Ove Sander

* * *

 

Kasutatud allikad
  • Guthrie, Donald 2013. Pauluse esimene ja teine kiri Timoteosele. Pauluse kiri Tiitusele. Tallinn: Logos
  • Horward Marshall, I 2011. Apostlite teod. Tallinn: Logos
  • Salumaa, Elmar 2001. Matteuse rõõmusõnum. Tallinn: Logos
  • Simson, Hüllo-Kristjan 2017. Usu viljaks on südamerahu ja -tarkus. – Eesti Kirik 20.09.2017: http://www.eestikirik.ee/usu-viljaks-on-sudamerahu-ja-tarkus/
  • Soom, Kaido 2017. Jumala hoolitsus. – Eesti Kirik 20.09.2017: http://www.eestikirik.ee/jumala-hoolitsus-9/
  • Tärk, Osvald 1997. Julgus elada ja surra. [postill] Tallinn: Logos
  • Tärk, Osvald 2014. Psalmide seletus. Tallinn: Logos

 

Koostas Indrek Lundava
September 2018

Tähendus sõnade taga

EELK Misjonikeskus kutsub. Tähendus sõnade taga.

  • 18. september
  • 2. oktoober
  • 27. november
  • 11. detsember

Algusega 11.30
Nõmme Lunastaja kirikus, Õie 10 Tallinn.

Muusika ja piibliõpetuse õhtu, kus Soome evangelist Ilkka Puhakka avab teemat “Jeesus õpetajana”
Õhtu lõpus on võimalus eestpalveks ning kaetud on kohvilaud.

Rohkem infot www.misjonikeskus.ee
mk@eelk.ee

 

 

Palveleht 2.- 8. september 2018  

Palveleht

Nädala teema: Tänulikkus

Kiitus/ülistus – kiidame Jumalat selle eest, kes Ta on.
Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Koht/kohad Piiblist:
Psalm 65:2-6, 9
2Vaikse meelega kiidetakse sind, Jumal, Siionis ning tasutakse sulle tõotused.
3Sina kuuled palvet, sinu juurde tuleb kõik liha.
4Minu süüteod on minust vägevamad, aga meie üleastumised annad sina andeks.
5Õnnis on see, kelle sina valid ja lased tulla enese ligi elama sinu õuedes;
küll meid täidetakse su koja, su püha templi hüvedest.
6Kardetavate tegudega vastad sa meile õigluses, sa meie pääste Jumal,
sa kõige ilmamaa otsade ja kauge mere lootus,
9nõnda et ilmamaa äärte elanikud kardavad su imetähti.
Päikese tõusu ja loojaku maad sa paned rõõmsasti hõiskama.

Psalm 103:2
2Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki tema heategu!

Patutunnistus – vaikne palve.
/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3
3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Pärast vaikset palvet võib lugeda: 1. Johannese kiri 1:9
9Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta
annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Tänu armu-ja rahuaja eest Maarjamaal. Tänu olgu Jumalale, kes on andnud meile võime olla tänulik. Tänu Jumala Sõna ja pühade sakramentide eest. Tänu võimaluse eest takistamatult Jumala Sõna kuulutada ning oma eluga Kristust tunnistada. Tänu kodukoguduse ja ustavate koguduse liikmete eest ning osaduse eest, mida Issand ise oma lastele kingib. Tänu ustavate eestpalvetajate eest ja koguduse kaastööliste eest. Täname võimaluse eest omal maal omas keeles kooliharidust saada. Täname sõpruskoguduste eespalvete ja toetuse eest. Tänu olgu kõige eest!

Eestpalve aeg
Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Koht Piiblist, millele võib palves toetuda on:
1. Pauluse kirjast tessalooniklastele 5:16-24
16 Rõõmustage alati,
17 palvetage lakkamatult,
18 tänage kõige eest – sest see on, mida Jumal teilt tahab Jeesuses Kristuses!
19 Ärge kustutage Vaimu,
20 ärge põlastage prohvetiandi,
21 katsuge läbi kõik, pidage kinni heast,
22 hoiduge igasuguse kurja eest!
23 Aga rahu Jumal ise pühitsegu teid läbinisti ning teie vaim ja hing ja ihu olgu tervikuna hoitud laitmatuna meie Issanda Jeesuse Kristuse tulemiseks!
24 Ustav on see, kes teid kutsub; küll tema teebki seda.
Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on:
Nehemja raamat 8:5-10
5 Ja Esra avas raamatu kogu rahva nähes, sest ta seisis kõrgemal
kui kõik muu rahvas; ja kui ta selle avas, tõusis kogu rahvas püsti.
6 Ja Esra kiitis Issandat, suurt Jumalat, ja kogu rahvas vastas
käsi tõstes: „Aamen, aamen!” Ja nad põlvitasid ning heitsid Issanda ette silmili maha.
7 Ja Jeesua, Baani, Seerebja, Jaamin, Akkub, Sabbetai, Hoodija, Maaseja, Keliita, Asarja, Joosabad, Haanan, Pelaja, leviidid, õpetasid rahvale Seadust ja rahvas seisis püsti.
8 Ja nad lugesid raamatut, Jumala Seadust, peatükkide kaupa ja
andsid seletust, nõnda et loetust aru saadi.
9 Ja Nehemja, kes oli maavalitseja, ja preester Esra, kirjatundja, ja leviidid, kes rahvast õpetasid, ütlesid kogu rahvale: „See päev on pühitsetud Issandale, teie Jumalale. Ärge leinake ja ärge nutke!” Sest kogu rahvas nuttis, kui nad Seaduse sõnu kuulsid.
10 Ja ta ütles neile: „Minge sööge rasvaseid roogi ja jooge magusaid jooke, ja läkitage osa neile, kellel midagi ei ole valmistatud! Sest see päev on pühitsetud meie Issandale.
Ja ärge kurvastage, sest rõõm Issandast on teie ramm!”
Palume Jumala hoidmist, õnnistust ning tänumeelt koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule. Olgu meil ikka silmi nägemaks oma elus Jumala hoolitsust ja rohket head ning palume, et oleksime Issandale selle eest Talle väga tänulikud. Palume, et Kristus ise hoiaks meie silme igavese elu. Palume Jumalalt õnnistust toetamaks kaasinimest ja kogudust. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole lähedal kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti ja praktikandi Marek Alveuse ja tema pere. Palume õnnistust 11. septembril kl. 18.00 Nõmme Rahu kirikus toimuvale mees- ja segakoori avapalvusele ning kooride edaspidisele tööle. Jumala õnnistust palume 23. septembril alustavale leerirühmale ning 21.-22. septembril lastele mõeldud kirikuööle ja kirikupäevale ning pühapäevakooli aastale ning esimesele pühapäevakooli tunnile, mis Jumala armust on 23. septembril. Palvetame sõpruskoguduste eest.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Matteuse evangeelium 11:25-30
25 Tolsamal ajal ütles Jeesus: „Ma tänan sind, Isa, taeva ja maa Issand, et sa selle oled peitnud tarkade ja mõistlike eest ja oled selle ilmutanud väetitele!
26 Jah, Isa, sest nõnda on see sündinud sinu head meelt mööda.
27 Kõik on mu Isa andnud mulle, ja keegi muu ei tunne Poega kui vaid Isa, ega ükski tunne Isa kui vaid Poeg ja see, kellele Poeg seda iganes tahab ilmutada.
28 Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!
29 Võtke enda peale minu ike ja õppige minult, sest mina olen tasane ja südamelt alandlik ja te leiate hingamise oma hingedele,
30 sest minu ike on hea ja minu koorem on kerge!”
Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume jumalakartust ja tarkust presidendile, valitsusele, riigikogule, Nõmme linnaosa vanemale ning kõigile, kes seisavad rahva teenistuses. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme ja kiriku tervikuna. Palume Issanda õnnistust 12. septembril kl.12.00 algavale EELK Usuteaduse Instituudi ava-jumalateenistusele Toomkirikus ning kõikidele üliõpilastele ja õppejõududele ning kõigile, kes Usuteaduse Instituudi uksest sisse ja välja käivad. Õnnistust palume kõigile, kes on asunud kooliteele.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on:
Pauluse kirjast efeslastele 6:16-18
16Kõigepealt aga võtke kätte usukilp, millega te võite kustutada kõik kurja põlevad nooled!
17Võtke ka päästekiiver ja vaimumõõk, see on Jumala sõna!
18Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus ning selleks
valvake kogu püsivusega ja eestpalvetega kõigi pühade eest!
Palvetame Jumala kätte kõik palvetajad, palume jõudu, püsivust ja tänumeelt.

1 2 3 35