Palveleht. 20. – 26. mai 2018

Palveleht

Nädala teema: Püha Vaimu väljavalamine 

Kiitus/ülistus – kiidame ja ülistame selles palveosas Jumalat.
Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid. 
Koht/kohad Piiblist: Psalm 68:5-7
5Laulge Jumalale, mängige, kiites tema nime, tehke teed temale, kes sõidab kõrbetes!
Tema nimi on Issand, hõisake rõõmu pärast tema ees!
6Ta on vaeslaste isa ja lesknaiste asjaajaja, Jumal oma pühas elamus.
7Jumal paneb üksildased elama majadesse ja viib välja vangid jõukale elujärjele;
aga kangekaelsed jäävad elama põlenud maale.

Johannese evangeelium 3:16-21 
16Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.
17Jumal ei ole ju läkitanud oma Poega maailma, et ta kohut
mõistaks maailma üle, vaid et maailm tema läbi päästetaks.
18Kes temasse usub, selle üle ei mõisteta kohut, ja kes ei usu, selle üle on kohus juba mõistetud, sest ta ei ole uskunud Jumala ainusündinud Poja nimesse.
19Ent kohus on see, et valgus on tulnud maailma, aga
inimesed on armastanud pimedust enam kui valgust, sest nende teod on kurjad.
20Igaüks, kes teeb halba, vihkab valgust ega tule valguse juurde, et ta tegusid ei paljastataks.
21Aga kes teeb tõtt, see tuleb valguse juurde, et ta teod saaksid
avalikuks, sest need on tehtud Jumalas.

Patutunnistus – vaikne palve.  /Järgneb sujuvalt ülistusosale./
Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: Psalm 51:3 
3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Pärast vaikset patutunnistust võib lugeda: Psalm 86:5 
5 Sest sina, Issand, oled hea ja andeksandja,
ja rikas heldusest kõigile, kes sind appi hüüavad.

Tänupalve – aeg, mil tänada./Järgneb sujuvalt patutunnistusele./
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove. 
Tänu armu- ja rahuaja eest meie maal. Täname, et Kristuse ristisurma ja ülesäratamise järel läkitati meile Jumala Püha Vaim. Oleme südamest tänulikud iga koguduse liikme, kaasöölise ja vaimuliku eest, kes on andnud ennast Püha Vaimu juhtida ja palvetab ning on oma nõu ning jõuga kirikus abiks. Tänu meie sõpruskoguduste eest. Aitäh kõige eest!

Eestpalve aeg
Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest 
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Joeli raamat 3:1-5 
1Ja pärast seda sünnib, et ma valan oma Vaimu kõige liha peale.
Siis teie pojad ja tütred hakkavad ennustama,
teie vanemad uinuvad unenägusid nähes, teie noored mehed näevad nägemusi.
2Ja neil päevil valan ma oma Vaimu ka sulaste ja teenijate peale.
3Ma annan tunnustähti taevas ja maa peal, verd ja tuld ja suitsusambaid.
4Päike muutub pimedaks ja kuu vereks, enne kui tuleb Issanda päev, suur ja kardetav.
5Ja sünnib, et igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, pääseb. Sest Siioni mäel ja Jeruusalemmas on pääste, nii nagu Issand on öelnud; ja pääsenute hulgas on need, keda Issand kutsub.
Palves Jumala ette kanname iseend, oma pereliikmed ja lähedased.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest 
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Apostlite teod 2:1-13 
1Kui nelipühapäev kätte jõudis, olid nad kõik koos ühes paigas.
2Ja äkitselt tuli taevast kohin, otsekui tugev tuul oleks puhunud,
ja täitis kogu koja, kus nad istusid.
3Ja nad nägid otsekui hargnevaid tulekeeli, mis laskusid iga üksiku peale nende seas.
4Ja nad kõik täideti Püha Vaimuga ning hakkasid rääkima
teisi keeli, nõnda nagu Vaim neile andis rääkida.
5Jeruusalemmas oli aga elamas juute, vagasid mehi kõigi rahvaste keskelt, kes on taeva all.
6Kui nüüd see hääl kostis, tuli kokku nende kogukond, ja kõiki valdas hämmastus,
sest igaüks kuulis räägitavat oma murret.
7Nad jahmusid ja panid imeks, öeldes: “Ennäe, eks need kõik,
kes räägivad, ole galilealased?
8Kuidas siis meist igaüks kuuleb oma sünnimaa murret?
9Meie, partlased ja meedlased ja eelamlased ja kes me elame
Mesopotaamia-, Juuda- ja Kappadookiamaal, Pontoses ja Aasias,
10Früügias ja Pamfüülias, Egiptuses ja Liibüa maades Küreene
pool, ja siia elama asunud roomlased,
11juudid ja nende usku pöördunud kreetlased ja araablased – kuidas me kuuleme räägitavat meie endi keeles Jumala suuri asju?”
12Nad kõik olid jahmunud ja kahevahel ning ütlesid üksteisele: “Mis see küll peab olema?”
13Mõned aga ütlesid pilgates: “Nad on täis magusat veini!”
Palume Jumala õnnistust ja Püha Vaimu juhtimist igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume, et Püha Vaim valgustaks ja juhataks meie südameid, et Sinu kogudus võiks kasvada usus ja armastuses. Palume jätkuvalt Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole väga lähedal ja kinnitamas kõiki, kel peagi seisab ees Kristusega palgest palgesse kohtumine. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Palvesse kanname koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ja aseesimehe Andra Indriksoni ning nende perede eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti ning teoloogia üliõpilased meie kogudusest: Marek Alveuse, Ulvar Kullerkupu ja Volli Nugise ning nende pered. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Ashimis, Destinis ning Ilumäel.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest 
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Sakaria raamat 4:6 
See ei sünni väe ega võimu läbi, vaid minu Vaimu läbi, ütleb vägede Issand.
Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Kanname palvesse presidendi, valitsuse, riigikogu, Nõmme linnaosavanema ning kõik, kes rahva teenistuses. Palvetame Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, Tallinna praosti, kõigi koguduste vaimulike ning iga koguduse liikme eest. Kingi lootust, jõudu ja elutahet ülalt inimestele, kel erinevaid muresid ning hoia meie kõigi silme ees ikka ja alati igavene elu. Kanname palvesse Usuteaduse Instituudi, koolid ja lasteaiad, kaplanaadid, Misjonikeskuse, Laste- ja Noorsootöö Ühenduse, ajalehe Eesti Kirik, Kiriku Varahalduse, EELK Perekeskuse ja Kristlike Raudteelaste Ühingu jt.

Eestpalve palverühmade eest Eestimaal ning mujal maailmas
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Psalm 145:18-19 
18Issand on ligi kõigile, kes teda appi hüüavad, kõigile, kes teda tões appi hüüavad.
19Tema teeb nende meele järgi, kes teda kardavad,
ja ta kuuleb nende kisendamist ning aitab neid.
Palvetame palverühmade ja iga üksiku palvetava inimese eest Nõmme Rahu koguduses ja mujal; samuti palume usku  palve jõusse ja usaldust Jumala väesse.

Päeva Sõnum. Nr 86. 20. – 26. mai 2018

Päeva Sõnumi logo

PÜHA VAIMU VÄLJAVALAMINE

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

Usu juures on palju sõnadega seletamatut, kuid siiski kogetavat. Püha Vaimu väljavalamine nelipühil on üks selliseid sündmusi. Inimestena ei saa me sugugi sõnadesse panna neid tundeid, mida jüngrid kogesid, kui Jumala Vaim nende peale laskus. Samuti ei suuda me täpselt ära seletada, mismoodi Püha Vaim tuli. Kuid me võime näha Püha Vaimu tulemise tulemusi.

Püha Vaimu väljavalamine muutis jüngrite usku ja suhtumist Kristusesse. Kui nad seni kartsid tunnistada oma usku teistele, sest vaenlased oleks võinud neid selle pärast karistada, siis nelipühast alates tunnistasid nad julgelt oma usku. Apostlid olid valmis isegi oma elust loobuma usu tunnistamise nimel. See näitab, et Püha Vaimu väljavalamine oli nende jaoks võimas elumuutev kogemus.

Jüngrid said Püha Vaimu siis, kui nad üheskoos palvetasid. Püha Vaimu väljavalamine tähen-das kiriku sündi. Inimene vajab elus ühendust teiste inimestega ja ka usuliselt saame üksteist toetada koguduses. Jumala Vaim sünnitab ühendust inimeste vahele, kõrvaldab vaenu ja enesekesksuse ning annab asemele armastuse.

Nelipühil saame paluda, et Jumal annaks meile oma Vaimu. Keegi ei suuda selgitada, kuidas see toimub, kuid Jumala Vaimu tulemise elumuutvat jõudu võib kogeda igaüks. See annab meile usulise selguse ja kindluse ning loob uue sideme kaasinimestega. Vaimu läbi muutub meie elu.

Meelespeetav kirjakoht: See ei sünni väe ega võimu läbi, vaid minu Vaimu läbi, ütleb vägede Issand. Sk 4:6

Nelipühi sündmus on maailmale otsustava tähendusega. Luther ütles, et Jumal tegutseb kahe-sugusel viisil. Tema tegutsemine läbistab maailma nagu kaks suurt voolu. Üks vool on maailma ajalugu, nagu see ilmneb oma maiste seaduste, ihade ja kirgede raamis. Selles laseb Jumal kõigil dee-monitel vabalt ringi joosta. Selles tohivad inimlik võimuahnus, vale ja hävitamiskirg märatseda. Miks see nii on, selle üle on varjav loor heidetud ja selle saladus ei ilmne meile kunagi täielikult seni, kuni oleme selle maailma kodanikud.

Kuna aga kõik see toimub meie silmade ees Jumala teadmisel, teostub samal ajal Jumala pä-riskava, mis Tal südame lähedal. Segamatult inimeste rumalusest ja deemonite võimust, läheb Jumala püha vool läbi aegade. See on vaikne Jumala ajalugu, milles Ta inimeste südameid vahetpidamata valgustab, vabastab ja võidab ning liidab suureks ning täiuslikuks koguduseks.

Esimese voolu võrdpildiks on paabelitorn, mille abil inimesed tahtsid taevast vallutada ja en-nast jumaldada. Seda torni on inimkond ikka jälle uuesti ehitada püüdnud. Võimutahe, sundus ja enesejumaldamine on selle vundamendiks. Selle tunnistuses seisvad vägede leegionid, selle varjus märatsevad kired ja möllab viha.

Teise voolu piltkujuks on tuvike. See on igavene piltkuju Tõest, mis on vägevam kui kõik selle maailma vürstide võim. See ei sünni väe ega võimu läbi, vaid minu Vaimu läbi, ütleb vägede Issand. Maailma pale peab selle Vaimu läbi uuenduma. Seda uuendust igatseb meist igaüks. Seda on maailmale hädasti tarvis. Kuid see eeldab uuendatud inimsüdameid. Võim ja vägivald ei muuda ühtki inimsüdant. Nad ainult teevad selle kõvaks ning trotsivaks.

Jumala Vaim aga suudab seda, mida võim ja vägivald ei suuda. Kui nelipühil, oleme tulnud Jumala ette oma suure mure ja leinaga, siis avagem süda sellele armuvoolule, mis nägematul viisil läbib ka tänapäeva maailma, ja palugem, et Ta uuendaks ja muudaks ka meie elu Jumalat usaldavaks eluks. Kui muutub ja uueneb meie elu, on Jumal võitnud meis ühe sillapea, kus Ta edasi tungib ja teisi südameid oma armastuse, andeksandmise, sallivuse ja rahu riigile võidab. Ainult Jumala Vaimu läbi kaovad vägivald, vale, ülekohus ja orjalaagrid, sünnib uus inimene, luuakse uus maailm ja teostub rahvaste vahel prohvet Jesaja ettekuulutus: “Ja tema mõistab kohut paganate vahel ning juhatab paljusid rahvaid. Siis nad taovad oma mõõgad sahkadeks ja piigid sirpideks; rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdimist.” (Js 2:4)

Uurige Issanda raamatust ja lugege: ükski neist ei ole puudu, ükski neist ei ole teist kaotanud, sest tema on oma suu kaudu andnud käsu ja tema Vaim on need kogunud. (Js 34:16) Issanda Vaim on minu peal, seepärast on ta mind salvinud. Ta on mind läkitanud kuulutama vaestele rõõmusõnumit, kuulutama vangidele vabakslaskmist ja pimedatele nägemist, laskma vabadusse rõhutuid. (Lk 4:18) Ja ta tegi paeltest piitsa ning ajas pühakojast välja kõik, nii lambad kui härjad, ja ta puistas laiali rahavahetajate mündid ning lükkas kummuli nende lauad. (Jh 2:15)

Palvetagem: Hea taevane Isa, täname Sind, et saatsid nelipühil Püha Vaimu jüngritele ja et sellest muutus nende elu. Me täname Sind, et Püha Vaimu tulemisel sündis kristlik kirik, kus inimesed võivad kogeda Sinu lähedust ja omavahelist üksteise toetamist. Läkita meilegi oma Püha Vaim, et võiksime tunda usu kandvat jõudu ja omavahelist ühendust ning minna sellele toetudes edasi. Aamen.

* * *

 

ARMASTUS, MIS ANNAB

Pühapäev – 20. mai

Nelipüha

Jeesus ütles: “Nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes Temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.” Jh 3:16

Jumal on küll armastanud ja andnud, end sellel sõnumil on veel teinegi tahk. Kas inimene võtab Jumala anni vastu või lükkab selle endast ära? Andja on Jumal, vastuvõtja inimene, kes peab ise valima. Jumal on meile andnud Jeesuse Päästjaks, Lunastajaks ja Õnnistegijaks, et meie tee võiks kulgeda taeva poole Jumala juurde. Inimese osaks jääb anni vastuvõtmine. Jumal armastab hukkuvat maailma, ikka selleks, et seda hukatusest päästa.

Jumal ootab, et sa Tema armastuse vastu võtaksid. Armastuse, mis ei ole vilets või jõletu kaas-tunne või sümpaatia, vaid armastuse, milles on jõud, mis on võimeline inimese uueks looma. Olgu inimene kui tahes patune, Jumal peseb inimese pattudest puhtaks. “Nii sügaval keegi ei kõnni, kuhu ei ulatu Päästja käed. Ei kedagi välja ta lükka, ei kellelgi sulge teed,” kirjutab Jumala armastusest laulik. Jumal puhastab, annab andeks, et inimene saaks Jumalale kõlbulikuks. See on tegu, milleks maine armastus ega tarkus ei ole suuteline. Ainult Jumala armastus loob inimese uueks.

Jumala and, Jeesus Kristus, tuleb vastu võtta. Jeesuse vastuvõtnu võtab vastu Jumala anni, mida saab vastu võtta usus ja palves. See on inimesepoolne tegu, millel inimese moraalsele palgele on ääretult hea mõju. Kirjutatud on, et kõik saab uueks. Kes on Kristuse sees, on uus loodu. Vanad asjad on möödas, vaata, kõik on uueks saanud! Nüüd on nii andja kui ka saaja mõlemad rõõmsad.

Otse loomulikult äratab nii suur armastus vastuarmastuse. Jumala armastav inimene püüab oma samme eluteel seada Sõna alusel ja tema eeskujuks on Jeesus Kristus.

Suur on valitsus ja otsatu on rahu Taaveti aujärjel ja tema kuningriigi üle, et seda kinnitada ja toetada kohtu ja õigusega, sellest ajast ja igavesti. Vägede Issanda püha viha teeb seda. (Js 9:6) Kes usub ja on ristitud, see päästetakse, aga kes ei usu, mõistetakse hukka. (Mk 16:16) See ongi mu Isa tahtmine, et igaühel, kes näeb Poega ning temasse usub, oleks igavene elu, ja viimsel päeval mi-na äratan ta üles. (Jh 6:40) Jumala armastus meie vastu on saanud avalikuks selles, et Jumal oma ainusündinud Poja on läkitanud maailma, et me tema läbi elaksime. Selles on armastus – ei, mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid et tema on armastanud meid ja on läkitanud oma Pojab lepitusohvriks meie pattude eest. (1Jh 4:9,10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Üsna sagedasti väidetakse, et igas inimeses, olgu ta nii põhja langenud kui tahes, on ka kübeke head. Mis head siis niisuguses inimeses võiks olla?

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, taevane Isa, me ülistame Sind, sest Sa oled oma Vaimu väl-ja valanud ning Tema kaudu pühitsed ja juhatad oma rahvast. Valgusta ja juhata oma Vaimuga meie südameid, kinnita ja kaitse oma väega ning aita, et Sinu kogudus võiks kasvada usus ja armastuses. Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti. Aamen.

* * *

 

ME KUULUME KOKKU

Esmaspäev – 21. mai

2. nelipüha

Peetrus ütles: “Parandage meelt ja igaüks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse oma pattude andekssaamiseks, ning siis te saate Püha Vaimu anni.” Ap 2:38

Seda kirjakohta võib kokkuvõtta ühe sõnaga: Pöörduge tõe poole, Jumala poole, astuge Tema valitsuse alla, võtke tõsiselt, et asjade seis on muutunud.

Selle kutse tõsidust võib mõista ainult see, kes vaatab kainelt inimelu ja maailma tõsiasjadele, nendele jõududele, mis meid valitsevad. Olgu peale, et iga inimene on nõus tunnistama poliitilist võimu, sotsiaalseid ja materiaalseid jõude, mis vormivad maailma palet, määravad iga ajajärgu näo ning mõjutavad iga üksiku inimese elu. Kuid kristlased näevad pealispinnast sügavamale ning on alati arvestanud nende jõududega, mida Pühakirjas on nimetatud kokkuvõtlikult patu, kurjuse ja sur-ma väeks. Selles mõttes on kristlased realistid, kes vaatavad tõsiasjadele näkku ega pigista oma sil-mi ja mõtteid kinni. Aga julgust ja jõudu selliseks kaineks vaateks annab Jumala tundmine, teadmi-ne, et Kristus on Issand ja võitja, ja seista Temaga ühenduses tähendab seista eluvõitluses selle poole, kes on üle iga võimu, jõu ja väe mitte üksi selles, vaid ka tulevas maailmas.

Õige vastus Jumala tegudele on usk. See on usaldus Tema vastu, suurem usaldus kui millegi muu vastu. Uues Testamendis tehakse vahet usu ja tegude vahel, neid vastandatakse. Toetuda tegudele tähendab jääda selle juurde, et me peame elus ise võidu saavutama, selle asemel et osa saada Tema võidust. See tähendab, et peame ise oma patud lepitama, selle asemel et meelt parandada ja elada andekssaamisest. See tähendab et peame oma elu ise kindlustama. Selle asemel, et vastu võtta abi, mida Tema pakub.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Miks saatis Jumal meile aga Püha Vaimu? Püha Vaim on meie Lohutaja, kes on meie juures igavesti (Jh 14:16). Ta varustab meid kõigega, mida vajame kaasinimeste teenimiseks (1Kr 12:7). Kas ei ole seda julgustav teada?

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus, meie hingede Karjane ja Ülevaataja, me täname Sind südamest, et Sa oled maa peale rajanud oma Kiriku ja meid selle liikmeiks kutsunud. Anna meile Püha Vaimu, et me Sinu õndsakstegevat tõde õigesti tunnistaksime, usus Sinust kinni hoiaksime ja ükskord rõõmuga Sinu ausse saaksime, kes Sa koos Isaga Püha Vaimu ühtsuses elad ja valitsed igavese-st ajast igavesti. Aamen.

* * *

 

ÜKS TEE ARUSAAMISELE

Teisipäev – 22. mai

Veel paljude muudegi sõnadega veenis Peetrus neid ja manitses: “Laske end päästa sellest sõgedast sugupõlvest!” Ap 2:40

Need Peetruse sõnad näitavad kahte tähtsat asja. Esiteks, et inimene ise ei saa end päästa. Te-ma ainus lootus on, et ta laseb Jumalal end päästa. Ja teiseks. Inimene võib jääda päästmata, ehkki Jumal sooviks teda päästa ja ehkki Kristus tema päästmiseks on surnud. See juhtub siis, kui inimene ei lase ennast päästa. Päästetud saab inimene siis, kui ta tuleb Päästja, Jeesuse Kristuse juurde. Kui ta seda ei tee, siis jääb ta päästmata.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Varakirikus teati, et kui Jumal kellegi päästis, siis päästeti see inimene kogukonda. Tolle aja inimestel oleks olnud väga raske mõista kaasaegset läänelikku mõtteviisi, mis teeb usust inimese eraasja ning kus inimesed ka tihti ütlevad: “Selleks et kristlane olla, ei ole mulle kogudust vaja!” Kahjuks on ka paljud kogudused ise kaotanud selle kogukonna-tunde ja inimesed lahkuvad sealt, et otsida atraktiivsemat kogukonnaelu mujalt.

Palvetagem: Kristuse kutse kõlagu meile kõigist ilmahäältest üle; Tema kutse olgu meile kõige tähtsamaks kutsumiseks elus ja surmas, kodumaal ja võõrsil, rõõmus ja valus, vaesuses ja rikkuses, suures ametis ja väikses ametis, olgu kus tahes, olgu ajal, mil tahes! Olaf Sild

* * *

 

UUE JA AVATUMA MAAILMA ALGUS

Kolmapäev – 23. mai

Siis hakkas Peetrus rääkima:Kas keegi võib vett keelata, et ei ristitaks neid, kes on saanud Püha Vaimu nõnda nagu meiegi?” Ap 10:46,47

Nelipüha on kristliku koguduse sünnipäev. Kristuse kogudus sündis juutluse rüpes, kuid Ju-mala plaanid olid algusest peale avaramad, kui jüngrid suutsid kujutleda. Asjaolu, et nad olid neli-pühapäeval hakanud imeliselt rääkima teisi keelemurdeid, oli kaugeleulatuv prohvetlik märk. Jumala riik pidi kasvama üle neile tuntud keele- ja kultuuripiiride. Nelipüha kuulutas ette Paabeli keeltesegaduse lõppu.

Juutlus, mis oli valitsev religioon, elas aga edasi oma provintslikku elu rahvusliku liikumise loosungite all. Nende suurim mure oli säilitada oma identiteeti üha laienevas Rooma impeeriumis. Usk ainujumalasse ja erakordselt range moraal oli seni seda teha aidanud. Jeesuse jüngrid lähtusid alul samadest mõttemallidest. Olid nemadki ju oma rahva ustavad pojad. Aga Jumala plaanid olid suuremad.

Peetrus ei jõudnud oma kõnet veel lõpetadagi, kui Püha Vaim alla langes. Jüngrid ehmusid. Kuidas on see võimalik, et ka paganad räägivad võõrast keelt ja ülistavad Jumalat? Õnneks oli see ehmatus, mis ei lahutanud, vaid ühendas. Mõelda vaid, Jumal ei põlga paganaidki! Ta jagab uut elu kõigile, kelle südamed on avatud. Nii see on – Püha Vaim paneb meie kivistunud kujutlused ikka ja jälle küsimärgi alla.

Palvetagem ja kuulakem, mida Vaim kogudusele ütleb! Laskem end juhtida ühtsemasse ja avatumasse maailma, kus valitseb mõistmine ja armastus.

Kuid uskujaid saadavad sellised tunnustähed: minu nimel ajavad nad välja kurje vaime, räägivad uusi keeli. (Mk 16:17) Ja südametundja Jumal on nende eest tunnistanud, andes neile Püha Vaimu nagu meilegi. (Ap 15:8)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal küsib, kas me tahame Tema plaanidele alla kirjutada. Meil kõigil on veel ruumi kasvada armastuses, rõõmus, rahus, pikas meeles ja lahkuses, heatahtlikkuses ja ustavuses, tasaduses ja enesedistsipliinis. Eks te tea, et te olete Jumala tempel, milles Püha Vaim elab!

Palvetagem: Tee oma tööd minus, nii et Sina oled minu elu. Ümbritse mind, nii et Sina oled minu maailm. Täida mind nii täielikult, et saaksin ise väikeseks ja vaid Sina oled suur. Jörg Zink

* * *

 

ÄRA OLE TEADMATUSES

Neljapäev – 24. mai

Ükski, kes Jumala Vaimus räägib, ei ütle: “Neetud olgu Jeesus!” ning ükski ei suuda öelda: “Jeesus on Issand!” muidu kui Pühas Vaimus. 1Kr 12:3

Tähtsam erinevus Püha Vaimu ja teiste vaimude vahel on, et Püha Vaim mitte kunagi ei “tõrva” ega halvusta Jeesust, ega püüa vähendada Tema tähtsust. Vastupidi. Ta tunnistab Kristusest, kirgastab Kristust ja juhib Tema juurde. Selles kultuuris, kus elasid korintlased oli juba ainu üksi sellest juhtnöörist väga palju kasu.

Kurjad vaimud saavad Jeesust needa ja rääkida Temast halba, seepärast nad ka ei tunnista Te-da ka Issandaks st. oma isandaks. See reegel ei ole piisav, et igas olukorras eristada õiget õpetust valest, aga see ei tee seda sugugi vähe tähtsaks. Ajal mil ristiusk oli alles suur vähemus, kõigi muu-de üld levinud religioonide kõrval, oli see Pauluse antud “rusikareegel” täiesti sageli piisav. Korint-lased teadsid nüüd, et üleloomulikud nähtused iseenesest ei ole veel mingid tunnistused, et tegutse-jaks on Püha Vaim. Kõige tähtsam ei ole, et toimub midagi imelist, vaid tarvis on tähelepanna tegu-tsevate vaimude sõnumit. Seda oleks väga kasulik meelespidada ka tänapäeval neil kes jooksevad igasuguste ime asjade järele, kuid ei taha kuulda Jeesusest Kristusest.

Jeesus vastas talle: Sa oled õnnis, Siimon, Joona poeg, sest seda ei ole sulle ilmutanud liha ja veri, vaid minu Isa, kes on taevas. (Mt 16:17) Ärge keelake teda, sest ükski, kes teeb minu nimel vägeva teo, ei saa järgmisel hetkel rääkida minust halvasti (Mk 9:39) ja et iga keel tunnistaks: Jeesus Kristus on Issand – Jumala Isa kirkuseks. (Fl 2:11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Elav Jumal, aita mul täna avastada taas uut Sinu Sõnas.

Palvetagem: Mina usun, et ma omast mõistusest ega väest ei saa uskuda Jeesusesse Kristusesse, oma Issandasse, ega tulla Tema juurde, vaid Püha Vaim on mind kutsunud evangeeliumi kaudu, oma annetega valgustanud, õiges usus pühitsenud ja hoidnud. Martin Luther

* * *

 

ANNETE MITMEKESISUS

Reede – 25. mai

Väeavaldustes on erinevusi, aga Jumal on seesama, kes teeb kõike kõikides. Aga igaühele antakse Vaimu avaldus ühiseks kasuks. 1Kr 12:6,7

Jumalikud tegevused on mitmesugused, kuid Jumal on seesama. Paulus toob esile mõtte, et kristlaste seas ei saa olla jagunemist “annete” alusel, sest üks ja seesama Jumal jagab kõiki andeid kogu nende mitmekesisuses. Ta teeb kõike kõikides.

Igaühele antakse Jumalalt mingi anne. Vaimulikud anded ja nende kasutamine on midagi avalikku ja avatut, mida näevad ka teised peale nende valdajate. Andeid ei anta rivaalitsemiseks ega kadetsemiseks, vaid ühiseks kasuks. See on kõige eesmärk. Vaimuanded antakse alati selleks, et neid kasutataks usklikekogu kui terviku, mitte ühe andevaldaja ülesehitamiseks. Lõhestav individualism on vastuolus annete eesmärgiga.

Ühele andis ta viis talenti, teisele kaks ja kolmandale ühe, igaühele tema suutlikkust mööda, ning läks ära võõrsile. (Mt 25:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Seega on jäme eksiõpetus kasutada ande relvadena kiriklikus võimuvõitluses, või selleks, et tõmmata tähelepanu kellegi vaimsele “üleolekule” või tekitada nende tõttu koguduses konflikte.

Palvetagem: Jumal, Sa oled meid päästnud ja seadnud vilja kandma igaveseks eluks. Meie elu Sinus ei piirdu aga üksnes isikliku pääsemisega, vaid Sa liidad iga kristlase oma Ihu, koguduse liikmeks. Aita meil siis ka koguduse keskel head vilja kanda, tundes ära oma annid ja oskused ning rakendades neid ühiseks kasuks. Marcus Hermen

* * *

 

KRISTUSE IHUNA ON KOGUDUS NÄHTAV SUURUS

Laupäev – 26. mai

Nagu ihu on üks tervik ja sel on palju liikmeid, aga kõik selle ihu liikmed, kuigi neid on palju, on üks ihu, nõnda on ka Kristus. 1Kr 12:12

Kogudus ei ole lihtsalt hulk inimesi, mis on korraldatud organisatsiooniks, vaid Jumala plaani kohaselt peab ta olema otsekui elav ja toimiv organism. See on oluline vaimulik tõsiasi millele Paulus on viidanud ka juba eespool. Organisatsioon on asi mida võib luua inimene inimliku organiseerimise teel ja sellised on ka kogudused, kui neid vaadata inimlikust seisukohast.

Organism, aga on midagi palju enamat. Sellesse kuuluvad liikmed lahutamatult kokku, ega saa ilma teineteiseta hakkama. Selline on Kristuse koguduse vaimulik olemus. Paraku peab siinkohal tõdema, et on võimalik kuuluda kogudusse ainult kui organisatsiooni ja pealegi üsna formaalselt, ilma et teiste usklikega tegelikult sisemist sidetki olekski. Siin kohal peaks igaüks mõtlema järele enda olukorra üle.

Iga ihuliige vajab teisi, kuigi sellele sageli ei mõtlegi. Eriti need kes tunduvad olevat “kõige tugevamad”.

Sest otsekui meil on ühes ihus palju liikmeid, aga kõigil liikmeil ei ole sama tegevus. (Rm 12:4)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meenuta ande mida Jumal on sulle andnud. Palu, et Jumal aitaks sul olla enam avatud Tema töö erisuse rikkusele meie keskel.

Palvetagem: Oma lapsi ühte köida, kallis sõber kindlasti. Las meidki armu leida, armu näita alati. Tões meid kõiki ühte liida, tõde oled ise Sa; ja meid valgusega täida, Sina oled valgus ka. Nicholas Ludwig von Zinzendorf

* * *

 

Kasutatud allikad

  •  Himma, Paul (2007) Suuremeelne Jumal. Jutlused 1980ndatest [postil]. Tallinn: Allikas, lk 226-228
  • Kiivit, Jaan (1999) Tõde teeb vabaks [postil]. Tallinn: Logos, lk 161-162
  • Morris, Leon (2008) Pauluse esimene kiri korintlastele. Tallinn: Logos, lk 191-192
  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Peetrus kuulutab Jeesust (Ap 2:22-41); Kas vajad suurt varvast (1Kr 12:10-22). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Plank, Uno. (1960) Jumala otsijad. Valimik pagulaspõlve jutlusi. [postil]. Uppsala: Eesti Vaimulik Raamat, lk74-75
  • Soom, Kaido. Püha Vaimu väljavalamine. – Eesti Kirik (31.05.2017): http://www.eestikirik.ee/puha-vaimu-valjavalamine-7
  • Tammo, Joosep (2000) Päeva eriline sära [postil]. Tallinn: Logos, lk 201,203-204

 
Koostas Indrek Lundava.
Mai 2018

Palveleht 13.- 19. mai 2018

Palveleht

Nädala teema: Püha Vaimu ootus

 

Kiitus/ülistus – aeg kiita Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.

Koht/kohad Piiblist: Psalm 27:1-3, 7-9

Issand on mu valgus ja mu pääste, keda ma peaksin kartma?
Issand on mu elu võimas kaitse, kelle ees ma peaksin värisema?

2Kui kurjategijad tulevad mu kallalemu liha sööma,

mu rõhujad ja mu vaenlased, siis nad komistavad ja kukuvad.
3Kui sõjavägi seab leeri mu vastu,ei karda mu süda;

kui sõda puhkeb mu vastu, selleski ma loodan tema peale.

7Issand, kuule mu häält, kui ma hüüan; ole mulle armuline ja vasta mulle!
8Sinu sõna on see, mida mu süda ütleb: “Otsige mu palet!” Siis ma otsin, Issand, sinu palet.
9Ära peida oma palet minu eest, ära tõuka enesest vihas oma sulast! Sina olid mu abi, ära lükka mind ära, ja ära hülga mind, mu pääste Jumal!

                

Patutunnistus – vaikne palve.  /Järgneb sujuvalt ülistusosale./

Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 11:4

4 ja anna meile andeks meie patud, sest meiegi anname andeks igaühele, kes on meile võlgu!

Ja ära lase meid sattuda kiusatusse!”

 

Pärast vaikset patutunnistust võib lugeda: Psalm 116:5
5 Armuline on Issand ja õige, meie Jumal on halastaja.

 

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Täname jätkuvalt armu- ja rahuaja eest Maarjamaal. Täname Kristuse, meie päästja eest, kes on igaveses kirkuses aga on ka meis Püha Vaimu läbi ning jääb meie juurde igavesti. Täname emade, vanaemade, kasuemade, ristiemade ja tulevaste emade eest ning meie vaimuliku ema – Kiriku eest. Südamest tänu iga koguduseliikme, kaastöölise ja vaimuliku eest. Suur tänu pühapäevakooli aasta eest, iga lapse eest, pühapäevakooli õpetaja eest ning iga perekonna eest. Aitäh sõpruskoguduste eest.

 

Eestpalve aeg                                                                                                                 

Eestpalved pere ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Johannese evangeelium 12:32

32Ja kui mind maa pealt ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde.”

Palvesse kanname iseend, oma pereliikmed ja lähedased.

 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast efeslastele 1:15-23

15Seepärast ka mina, kui ma sain kuulda teie usust Issandasse
Jeesusesse ja armastusest kõigi pühade vastu,
16ei lakka tänamast teie eest, teid oma palvetes meenutades,
17et meie Issanda Jeesuse Kristuse Jumal, kirkuse Isa, teile

annaks tarkuse ja ilmutuse Vaimu tema äratundmisel,
18valgustades teie südame silmi, et te teaksite, milline lootus on tema kutsumises, milline on tema pärandi kirkuse rikkus pühade sees
19ja milline on tema väe võrratu suurus meie heaks, kes me usume tema tugevuse jõu mõjul.
20See sai tegevaks Kristuses, kui ta tema üles äratas

surnuist ja pani istuma oma paremale käele taevas,
21kõrgele üle iga valitsuse ja meelevalla ja väe ja ülemuse ning üle iga nime, mida nimetatakse mitte üksnes nüüdsel, vaid ka tulevasel ajastul,
22ja ta alistas tema jalge alla kõik ning pani tema kõigi asjade üle peaks kogudusele,
23kes on tema ihu, tema täius, kes täidab kõik kõiges.

 

 

Palume Jumala õnnistust emadele, vanaemadele, ristiemadele, kasuemadele, tulevastele emadele ning meie kõigi vaimulikule emale – Kirikule. Palume Jumala ligiolu koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume Jumala kätte kõik koguduses toimuva, et see oleks Temast, Tema läbi ja Tema poole. Palume Jumalalt tervist ja hingerahu kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole väga lähedal ja kinnitamas kõiki, kel peagi seisab ees Kristusega palgest palgesse kohtumine. Palvetame, et Kristus ise hoiaks meie silme ees igavese elu. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Palvetame koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ja aseesimehe Andra Indriksoni ning nende perede eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Ashimis, Destinis ning Ilumäel. Palume õnnistust igal pühapäeval Nõmme Rahu kirikus kell 10.30 toimuvale jumalateenistusele ja igal laupäeval kell 18.00 Lunastaja kirikus toimuvale õhtupalvusele ning kõikidele ettevõtmistele meie koguduse keskel. Palume kosutavat suvepuhkust pühapäevakoolilastele ja -õpetajatele.

 

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Johannese evangeelium 17:18-23

18Nii nagu sina läkitasid minu maailma, läkitan ka mina nemad maailma.
19Ja ma pühitsen ennast nende eest, et ka nemad oleksid pühitsetud tões.

20Aga ma ei palu üksnes nende eest, vaid ka nende eest, kes

nende sõna läbi hakkavad minusse uskuma,
21et kõik oleksid üks, nii nagu sina, Isa, minus ja mina sinus, et
nemadki oleksid meis, et maailm usuks, et sina oled minu läkitanud.
22Ja mina olen andnud neile selle kirkuse, mille sina oled andnud
mulle, et nad oleksid üks, nii nagu meie oleme üks:
23mina neis ja sina minus, et nad oleksid täielikult üks, nii et maailm tunneks ära, et sina oled minu läkitanud ja et sa oled armastanud neid, nii nagu sa oled armastanud mind.

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Kanname palvesse presidendi, valitsuse, riigikogu, Nõmme linnaosavanema ning kõik, kes seatud rahva teenistusse. Palvetame piiskopid, kirikuvalitsuse, Tallinna praosti, kõigi koguduste vaimulike ning iga koguduse liikme eest. Kanname palvesse Usuteaduse Instituudi üliõpilased, õppejõud ja töötajad, koolilapsed ja kooliõpetajad, lasteaialapsed ja kasvatajad, kaplanaadid ning kaplanid, Misjonikeskuse, Laste- ja Noorsootöö Ühenduse,  ajalehe Eesti Kirik, Kiriku Varahalduse jt.  Palume õnnistust orbudele ja pastorite peredele Sambias ning Sambia Sõpradele, kes vahendavad Eestist abi Sambia abivajajateni. Õnnistagu Issand igat rõõmsat andjat.

 

 

Eestpalve palverühmade eest Eestimaal ning mujal maailmas

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Sakarja raamat 14:7-9

7Aga on üks päev, see on Issanda teada, kui pole päeva ega ööd, vaid valgus on ka õhtuajal.
8Ja sel päeval voolavad Jeruusalemmast välja elavad veed: neist
pooled Idamere poole ja pooled Läänemere poole; see sünnib suvel ja talvel.
9Ja Issand on kuningaks kogu maale. Sel päeval on Issand ainus ja tema nimi on ainus.

 Palvesoovid: palume, et Issand Jeesus Kristus ise tugevdaks meie usku ning täidaks meid usaldusega palve jõusse. Palume sedagi, et meil jätkuvalt oleks tahet ja jõudu palvetada. Aidaku Issand meid usaldada Jumalat piiritult, paludes Tema tahte sündimist ning tänada viimselt kõige eest.

 

 

Päeva Sõnum. Nr 85. 13. – 19. mai 2018

Päeva Sõnumi logo

PÜHA VAIMU OOTUS

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

Ülestõusmisaja 7. pühapäev

Exaudi Kuule!

Taevaminemispüha oli Jeesuse maapealse etapi triumfaalne lõpetus. Ta läks tagasi taevasse ja kõik võisid veenduda, et Kristus oli tõeline Jumala Poeg, kes naasis Isa juurde. Päästja maapealne elu jäi seljataha ja ta läks koju. Jüngrite jaoks oli see ühest küljest tõendus sellest, et nad olid järgi-nud õiget õpetajat, teisalt aga tähendas see neile kellestki olulisest lahkumist. Ilmselt oli nende südames palju küsimusi, mis olid seotud tulevikuga. Nad tahtsid teada, kas nad ka tulevikus saavad kogeda Jumala lähedust ja juhtimist.

Enne taevasse minemist tõotas Jeesus anda jüngritele Püha Vaimu, kes on nendega elu kõigil hetkedel. Kui Püha Vaim tuleb inimesesse, siis ei ole inimesel vaja enam karta tuleviku pärast, vaid ta võib usaldada kogu elu Jumala kätesse, sest Jumal tahab talle parimat. Nii polnud jüngritel vaja enam Jeesuse taevaminemise järel muretseda, vaid nad võisid oodata Püha Vaimu tulemist.

Meiegi elus on omajagu probleeme ja muresid. Taevaminemispüha ja nelipühade vaheline aeg on antud meile selleks, et võiksime olla avatud ja oodata oma ellu Jumala Vaimu, kes annab lahenduse ja kindlustunde. Püha Vaimu läheduse kogemine kaotab kahtlused ja aitab minna julgelt edasi. Seepärast on meil põhjust paluda, et Jumal annaks meilegi oma Vaimu ja muudaks seeläbi meie elu.

Meelespeetav kirjakoht: Kristus ütleb: Kui mind maa pealt ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde! Jh 12:32

Kristuse surm kõrgel ristil – nähtav kõigile nagu Moosese pronksmadu teiba otsas – ja sellele järgnev ülestõusmine muudavad põhjalikult inimkonna ajaloo.

See maailm jäi ikkagi Jumala maailmaks, kuigi patt oli selle lõhkunud ning maailm oli püüdnud korraldada oma elu ilma Loojata, sattudes ka Looja kohtu alla. Kui aga Jeesus ristil jumaliku armastuse võitmatu jõu ülima väljendusena ülendati, tõmbas ta magnetina enda poole kõiki, kes võtsid usus vastu tema võidu patu ja kurjuse üle. Kõigi selliste usklike vastu jäävad maailm ja selle vürst kaotajaiks.

Kristus on Jumala loomingu keskpunkt.

Ja nõnda nagu Mooses ülendas kõrbes vaskmao, nõnda peab ülendatama Inimese Poeg, et igaühel, kes usub, oleks temas igavene elu. (Jh 3:14,15)

Palvetagem: Püha Jumal, Sinu Poeg, meie Päästja, on Sinuga igaveses kirkuses. Kingi meile usku, et Ta on siiski meie keskel ja jääb meie juurde maailma ajastu otsani. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * * 

ÜHTSUSE VÄGI

Pühapäev – 13. mai

Emadepäev

Jeesus tõstis oma silmad taeva poole ja ütles: “Mina olen andnud neile selle kirkuse, mille Sina oled andnud mulle, et nad oleksid üks, nii nagu meie oleme üks.” Jh 17:22

Jumala suurus, kirkus ja aulisus on käesoleva maailma eest varjatud, aga see ei tähenda sugu-gi, et seda poleks olemaski. Kõigepealt ilmneb Jumala aulisus Jeesuses Kristuses ja Tema pääste-töös. Juba Johannese evangeeliumi algul öeldi meile, et “Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde.” (Jh 1:14) Aga vähe sellest. Täpselt sama moodi saavad sellest kirkusest st. Jumala olemusest osa ka Jeesuse jüngrid. Sellepärast ütles Jeesus, et selle sama kirkuse on Ta andnud oma järgijatele. Neile on saanud kirkalt selgeks, kui suur on Jeesus ja Tema päästetöö ning selle kaudu meile ilmunud Jumala arm ja tõde. Ja selle kirkuse mõistmise, eriti aga sellest osa saamise tulemuseks ongi ühtsus nii Jeesuse ja Isaga, kui ka omavahel. Sellisele ühtsusele ei ole maailmas midagi võrdväärset. Selle tagajärjel on maailmal võimalus ära tunda nii Jeesust, kui ka Jumala armastust Tema järgijate vastu. Nii toob kristlaste ühtsus au Jeesusele ja see ongi kristlaste elu tähtsaim eesmärk.

Meil võib kergesti ununeda mis on tegelikult elus kõige tähtsam. Tähtis ei ole meie heaolu ega see mis meiega juhtub, vaid see, et Jumal Isa saaks oma Poja Jeesuse kaudu täielikult austatud. Sellest eesmärgist räägib ka apostel Paulus: “Kõik sünnib ju teie heaks, et arm üha enamate inimeste tänu kaudu rohkenedes kasvaks Jumala austuseks.” (2Kr 4:15) See on ka praegu evangeeliumi kuulutuse sügavam mõtte, et üha uued inimesed saaksid osa Jumala armust ja hakkaksid Teda austama. Eriti tänapäeval, mil kõik keerleb inimese ja tema heaolu ümber on meil väga kasulik meelde tuleta-da, et kõige tähtsam ja kõige keskus on siiski Jumal, mitte inimene ega isegi tema hinge päästmine. Selle meelde tuletamine hoiab meid arvamast endast liiga palju. Ja tegelikult me ju näeme, et isegi meie päästmisest hoolib meie Jumal hoopis rohkem, kui me ise.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tegelikult palvetab Jeesus sinu ja minu eest! Lase sellel äratundmisel praegu puudutada oma südant. Kuidas tahaksid Jeesusele vastata?

Palvetagem: Taevane Isa, meil ühenda mõtted ja meeled; ühiselt kõlama pane me südamekeeled! Armastusloit, nii nagu hommikukoit, lase meist kõrgele tõusta! Hugo Voldemar Pärno

* * *

MA OTSIN SIND

Esmaspäev – 14. mai

Apostel Mattiase päev ehk madisepäev

Issand, kuule mu häält, kui ma hüüan; ole mulle armuline ja vasta mulle! Ps 27:7

Siin hakkab Taavet rääkima Issandaga otse, sina-vormis. Südamest tulevad palved, et Issand oleks armuline ega tõukaks ära oma sulast. Uskliku elus on kindel koht nii ülistuse, kui ka anumis- palvetel ja need võivad olla teineteisega lausa läbipõimitud.

Keskne on see juures Issanda üleskutse: “Otsige mu palet!” Taavet vastab: “Jah seda ma teen!” Ta teeb seda nii patte tunnistades, ülistades kui ka abi anudes. Jälle me näeme, et Taavet ei arva et ta on juba usklik. Tema asjad Jumalaga on korras ja Jumalat otsima peaksid teised, kes teda veel ei tunne. Siin on meilegi kristlastena selge eeskuju.

Issand, võta kuulda mu sõnu, pane tähele mu ohkamist! (Ps 5:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Heitke kõik oma mure Tema peale, sest Tema peab hoolt teie eest! Tee seda just nüüd, usus.

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sina valisid oma ustava tunnistaja Mattiase kaheteistküm-nendaks apostliks, äraandja Juuda asemele. Me palume Sind, kaitse oma Kirikut valeõpetajate eest, anna talle ustavad ja targad karjased. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

JEESUS KRISTUS ON PIIRIKIVI, MIS SEISAB KAHE TÕELISUSE PIIRIL

Teisipäev – 15. mai

Issand on kuningaks kogu maale. Sel päeval on Issand ainus ja tema nimi on ainus. Sk 14:9

See tore salm kõneleb Issanda päevast ja sellest, et Issand Jeesus Kristus ise saab kuningaks, keda kõik sellena teenivad. Muidugi on Jeesus praegugi kuningas, kellel on kõik meelevald, nii tae-vas kui ka maapeal. See tõde avaneb praegu aga siiski ususilmale. Kui Ta on tagasi tulnud, siis ei kahtle selles enam keegi.

Sel ajal kui Jeesus kõndis Galilea teedel ja Juuda mägi radadel, kuulutas Ta inimestele: “Aeg on täis saanud ja Jumala riik on lähedal. Parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse!” (Mk 1:15) Jeesuses Kristuses on Jumala riik meile ligitulnud. Kes Temasse usub, see saab selle riigi kodanikuks. Jumala riik on õieti kuningriik. Selle valitsejaks, kuningaks on Jeesus Kristus st. et seal vali-tseb Tema tahe. Sellepärast ongi kõigil seal hea olla.

Kui armsad on mägede peal sõnumitooja sammud. Ta kuulutab rahu, toob häid sõnumeid, kuulutab päästet ja ütleb Siionile: “Sinu Jumal on kuningas!” (Js 52:7) Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil ma lasen tõusta Taavetile ühe õige võsu; tema valitseb kui kuningas ja talitab targasti, tema teeb maal õigust ja õiglust. (Jr 23:5) Siis meie jaoks on ometi ainult üks Jumal, Isa, kellest on kõik asjad, ja meie tema juurde teel, ning üks Issand, Jeesus Kristus, kelle läbi on kõik, ja ka meie tema läbi. (1Kr 8:6)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui kristlasel on meeles Kristuse täideviidud töö, võib ta iga päev elada Jumalale meelepärast elu, rahuliku südamega kerge hingega ja pea püsti. Rist val-gustab inimese minevikku ja olevikku, ristis on meie lootus.

Palvetagem: Suur oled Sa, oh Issand, ja imelised on Sinu teod; sõnadest jääb puudu, et laulda kiitust Sinu imedele. Sest oma heatahtlikkuses kutsud Sa kõik olematusest olemisse, oma väega hoiad Sa oma loodut vaos ja valitsed maailma. Vene õigeusu kirikust

* * *

VÄE ALLIKAS

Kolmapäev – 16. mai

Kogudus on Kristuse ihu, Tema täius, kes täidab kõik kõiges. Ef 1:23

Oma ülestõusmise ja taevamineku kaudu on Kristus ülendatud kõikide Issandaks, Ta on kõige üle peaks kogudusele. Pea täidab kogu ihu liikumis- ja tajumisväega, elustades ja suunates kogu ke-ha. Kogudus on Kristuse ihu, väljendades Tema rahva olulist ühendust Temaga, nagu osutab tähendamissõna viinapuust ja okstest. Üks ja sama elu Jumalast voolab läbi kõikide ning koguduse ülesandeks on väljendada Kristust maailmas.

Aga veel enam – kogudus peab olema Tema täielik väljend, olles täidetud Temast, kelle ees-märk on täita kõik kõiges. Kristlased peavad vastu võtma Jumala omaduste ja andide täismahu, mida inimestel on üldse võimalik vastu võtta. Samalaadselt kirjeldakse ka Ef 4:13 kristlase kasvamist vaimuliku küpsuseni, “saades täiskasvanuks täieliku küpsuse, Kristuse, mõõdu kohaselt”.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui kerge on muutuda inimeseks, kellel on tohutud rikkused, kuid kes elab nagu kerjus, sest ta ei tea, kui rikas ta tegelikult on.

Palvetagem: Ühenduses kosutada võta oma rahvast Sa, et ei ühtki liiget leita Sinust osa saamata! Kui siis Sinu leegist tõuseb valgus Sinu rahva soos, siis maailmgi tunneb, ütleb: “Siin on Jeesu jüngrid koos!” Krahv Nicholaus Ludwig von Zinzendorf

* * *

KUI TÕE VAIM TULEB

Neljapäev – 17. mai

Kui Tema, Tõe Vaim, tuleb, juhib Ta teid kogu tõesse. Jh 16:13

Kui Jeesus ütles oma jüngritele, et Tema peab ära minema, siis ei mõistnud jüngrid Jeesuse surma saladust. Nad ei kujutanud endale ette elu ilma Kristuseta. Jeesus teeb neile aga selgeks, et Tema lahkumine on vajalik, et Jumala plaan võiks teostuda.

Kui Jeesus oleks nüüd jäänud nende juurde, siis oleks kogu Tema töö ja kuulutus olnud viim-selt siiski väga piiratud, piiratud selle maa ja rahvaga kus Ta elas. Et Tema töö kannaks vilja terves maailmas, on vajalik, et Ta lahkuks ning Tema asemele tuleks keegi Teine, rõõmustaja, Tõe Vaim. See Tõe Vaim kuulutab seda, mida Ta Jeesuselt on saanud.

Jumala Tõe Vaim hõlmab ja haarab kõigepealt jüngreid, et neid viia täielikku tõe tundmisesse. Aga see Tõe Vaim hõlmab viimselt kogu maailma ja viib kõiki inimesi ja rahvaid kes usuvad, tõe tundmisele. Sest ainuke tõde on see, mis teeb inimesi ja rahvaid vabaks. Seal aga kus on vabadus, seal on ka rõõm. Nii on Tõe Vaim samaaegselt Teine rõõmustaja nii üksikutele kui ka rahvastele.

See Tõe Vaim annab maailmale märku ka patu, õiguse ja kohtu pärast.

Patu pärast – maailm ei usu Jeesust Kristust. Maailm loodab iseendale. Maailm on uhke oma võimule ja saavutustele. Milleks veel Kristust?

Õiguse pärast – Jeesus läheb Jumala juure, aga Jumala Püha ja Tõe Vaim tuleb tema omade juure, kinnitab neid ja õpetab neid nägema õieti tulevikku, tulevikku, mis on Jumala käes.

Kohtu pärast – sellesinase maailmavürsti üle on juba kohut peetud. Ta on hukka mõistetud. Tal ei ole enam võimu inimkonna ega selle tuleviku üle. Tema võimutsemine ja märatsemine on veel vaid viimne leegitsemine, mis on kustumisele määratud. Sellepärast on põhjust rõõmustamiseks.

Aga kui teid reedetakse, ärge muretsege, kuidas või mida peate rääkima, sest teile antakse tollel tunnil see, mida rääkida. (Mt 10:19)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sõnu: “Olge julged” võiks tõlkida ka lihtsalt “Ärge kartke!”. Kas tead kedagi, kes vajaks just täna julgustust? Kuidas saaksid teda julgustada?

Palvetagem: Issand Jumal, Püha Vaim, Sina kõigi viletsate rõõmustaja ja abimees! Me palu-me Sind, valmista enesele eluase meie sees, valgusta ja pühitse meie südameid, et usus ja Kristuse tundmises kasvame, armastuses tulised ja ahastuses kannatlikud olles alati Sinu juhatuse järele elame ja Sinu läbi igaveseks õndsuseks pühitsetud ja hoitud saame -, kes Sa Isaga ja Pojaga, üks tõeli-ne Jumal, elad ja valitsed igavesti. Agenda palve

* * *

ÕNNISTUS, MILLE KAUDU TULEB TUGEVUS

Reede – 18. mai

Sinu sõna on see, mida mu süda ütleb: “Otsige mu palet!” Siis ma otsin, Issand, Sinu palet. Ära peida oma palet minu eest. Ps 27:8,9

Elus võib esineda nii raskeid momente, et paluda ka ei oska. Kõik on pime inimese ümber. Siis tuleb appi kirjutatud Sõna. See on aidanud loendamatuid kordi. Ka kõige raskemal tunnil ära unusta Jumala sõna kasutamast.

Psalmi autori oma “süda” ütles seda. Jumal andis ennast tunda. Ta ainus hüüd on appihüüd. “Ära peida”, “ära tõuka”, “ära lükka”, “ära hülga”. Üks sõna lisandub teisele, sest häda ja raskus on niivõrd suur.

Kui lõpmata vähe on niisuguseid palveid. Siin räägib kogu inimene. Ta ei mõtle enam oma väärtusele, vaid näeb endas ainult hülgamisväärset olendit.

Ja hüüa mind appi ahastuse päeval; siis ma tõmban su sellest välja ja sina annad mulle au! (Ps 50:15) Olgu Issand, meie Jumal, meiega, nõnda nagu ta on olnud meie vanematega; tema ärgu jätku meid maha ja ärgu loobugu meist. (1Kn 8:57)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle kellelegi, kes sinu teada vajab kannatlikkust ja vastupidavust. Palveta, et ta “oleks vahva ning ta süda oleks kindel Jumalat oodates”. Kas saad öelda või teha midagi tema julgustamiseks?

Palvetagem: Jumal, mu süda igatseb Sind! Sinuta rahu ei leie mu rind. Päeval ja öösel otsin Sind ma, õhates paljude palvetega. Sind palun ma: Jumal, kuule mind Sa! Georg Kiviste

* * *

TULE, PÜHA VAIM

Laupäev – 19. mai

Nelipüha eelõhtu ehk nelipüha laupäev

Jeesus ütles jüngritele: “Ma palun Isa ja Ta annab teile teise Lohutaja, et Tema oleks teiega igavesti: Tõe Vaimu.” Jh 14:16

Meile kingitakse Trööstija, Eestkostja, Lohutaja. Tema paneb meie elu liikuma. Püha Vaim on seal, kus me Jeesuse nimel armastuse käsust kinni peame. Seal tungib jumalik elujõud inimmaail-ma. Johannes ütleb: Me teame, et oleme tulnud surmast ellu, sest me armastame vendi. Kes ei armasta, see jääb surma. (1Jh 3:14). Issand ütleb: “Minu käsk on see: armastage üksteist, nagu mina olen armastanud teid!” (Jh 15:12). See ei ole ainult käsk, vaid pärast Püha Vaimu väljavalamist ka kogemus, et Kristuse armastus kannab ja ümbritseb meid. See on meie usuelu atmosfäär, milles elame ja millest lähtudes tegutseme.

Püha Vaim on seal, kus Jeesust silmakirjatsemata ja omakasupüüdmatult, kogu oma isiksust kaalule pannes kuulutatakse. Ta ilmutab ennast kui Tõe Vaim, mille vastuvõtmisega maailmal ülisuuri raskusi on. “Maailm ei saa võtta vastu, sest ta ei näe teda ega tunne teda ära.” (Jh 14:17) Kuid Tõe Vaim avab omade silmad ja paljastab petliku maailma. Meil on korraga asjadestrealistlik pilt. Püha Vaim aitab meil kaduvat maailma läbi näha.

Kristluse tõde ei ole mitte üksnes tunnetuslik, vaid eelkõige elutõde. Püha Vaim on seal, kus on uus elu. See ei ole enam ainult nähtavatele, vaid eelkõige igavestele väärtustele suunatud elu. Kogudus ei ole lõbulaev, vaid elulaev. Meil ei ole vaja meelelahutajaid. Kogudus, kes ei otsi kadu-nuid, on ise kadunud.

Püha Vaim on seal, kus lootus iialgi ei kustu. Nõrkused ja patt röövivad meilt lootuse. Kogu-dus, kes usub pattude andestust ja uuestisündi, on Püha Vaimuga täidetud kogudus. Me komistame ja langeme, aga Trööstija Vaim annab meile patust märku ja tõstab meid üles. “Aga kui keegi patus-tab, siis on meil eestkostja Isa juures, Jeesus Kristus, kes on õige” (1Jh 2:1). Jeesuse Kristuse ja Pü-ha Vaimu töö on uus lootus ja uus elu meie sisimas. Me oleme “kui vaesed, kes siiski paljusid
rikkaks teevad; kui need, kellel ei ole midagi ja kelle päralt on kõik.”
(2Kr 6:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal ei ole meid lohutamas, et me ennast vähem lohutult tunneksime – vaid et võiksime ise saada lohutajateks. Kus oleks sinul sellel nädalal võimalik ellu viia seda tööd?

Palvetagem: Kõigeväeline ja igavene Jumal, Sa täitsid ülestõusmispüha tõotuse ja läkitasid Püha Vaimu, ühendasid maa rahvad ja hõimud Sinu kirkust kuulutama. Vaata oma rahva peale, kes on kogunenud palves, et Sinu Vaimu vastu võtta. Saada oma Vaim hingama meie südametesse ja tasanda sõnade ning keelte erisused, et me ühel häälel lauldes võiksime rõõmus ja tänus kiita Sinu nime. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

Kasutatud allikad 

  • Foulkes, Francis (2003) Pauluse kiri efeslastele. Tallinn: Logos, lk 63-64
  • Koolmeister, Richard (1980) Püha tee – via sacra [postil]. Uppsala: Eesti Vaimulik Raamat, lk 154-155
  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Ma otsin sind Issand (Ps 26:1-27:14); Õlimägi lõhkeb kaheks (Sk 14:1-9); Vägi ja armastus (Jh 17:12-26). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Soom, Kaido. Püha Vaimu ootus.Eesti Kirik (24.05.2017): http://www.eestikirik.ee/puha-vaimu-ootus-6/
  • Sivers, Fanny de (2000) Alguses oli sõna : neljas evangeelium. Tallinn: Logos, lk 167
  • Tammo, Joosep (2000) Päeva eriline sära [postil]. Tallinn: Logos, lk 194-195
  • Tasker, R.V.G. (2002) Johannese evangeelium. Tallinn: Logos, lk 167
  • Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 51

 

Koostas Indrek Lundava.

Mai 2018

Palveleht. 6.-12. mai 2018

Palveleht

Nädala teema: Südame kõne Jumalaga

Kiitus/ülistus – aeg kiita Jumalat.
Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.
Koht/kohad Piiblist: Psalm 40:2; 4-6
2Ma ootasin Issandat suure ootusega;
ta kummardus mu poole ja kuulis mu appihüüdmist
4Ta pani mu suhu uue laulu, kiituslaulu meie Jumalale.
Paljud näevad seda ja hakkavad kartma ja lootma Issanda peale.
5Õnnis on mees, kes paneb oma lootuse Issanda peale
ega pöördu ülbete ja valesse taganejate poole.
6Palju oled sina, Issand, mu Jumal,  teinud imetegusid ja mõelnud mõtteid meie kohta; ei ole kedagi sinu sarnast. Kui ma hakkaksin neid kuulutama ja neist kõnelema,
siis oleks neid rohkem kui jõuab ära lugeda.

Patutunnistus – vaikne palve.  /Järgneb sujuvalt ülistusosale./
Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: Psalm 51:3
3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Kirjakoht Piiblist, mille võib lugeda pärast vaikset patutunnistuspalvet on:
1. Johannese kiri 1:7
7Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat palvevastuste eest; tänu erinevate asjade ja olukordade eest. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Täname jätkuvalt armu-ja rahuaja eest Maarjamaal. Tänu Kristuse taevamineku eest. Täname leerilaste- ja lõppenud leerikursuse eest. Aitäh sõpruskoguduste eest. Tänu kõige eest!

Eestpalve aeg
Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Psalm 66:20
20Tänu olgu Jumalale, kes ei ole heitnud kõrvale mu palvet
ega ole mult ära võtnud oma heldust!
Palves Jumala ette kanname iseennast, oma pereliikmed ja lähedased.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Jaakobuse kiri 5:13-16
13Kui keegi teie seast kannatab kurja, siis ta palvetagu! Kui kellelgi on hea meel, siis ta laulgu tänulaule!
14Kui keegi teie seast on haige, siis ta kutsugu kogudusevanemad enese juurde ja need palvetagu tema kohal teda õliga võides Issanda nimel.
15Ja usupalve päästab tõbise ja Issand tõstab ta üles, ja kui ta on pattu teinud, siis antakse talle andeks.
16Tunnistage siis üksteisele patud üles ja palvetage üksteise eest, et te saaksite terveks!
Õige inimese mõjuvõimas eestpalve saadab palju korda.
Palume Jumala õnnistust uutele koguduse liikmetele ja nende peredele. Palume Jumalalt tervist ja hingerahu kõigile kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole väga lähedal ja kinnitamas kõiki, kel peagi seisab ees Kristusega palgest palgesse kohtumine. Palvetame, et Kristus ise hoiaks meie silme ees igavese elu. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Palvetame koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ja aseesimehe Andra Indriksoni ning nende perede eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Ashimis, Destinis ning Ilumäel.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 2. Moosese raamat 17:8-13
8Siis tulid amalekid ja sõdisid Iisraeli vastu Refidimis.
9Ja Mooses ütles Joosuale: “Vali meile mehi ja mine sõdi homme
amalekkide vastu! Mina seisan kõrgendiku tipus, Jumala kepp käes.”
10Ja Joosua tegi, nagu Mooses temale ütles, ning sõdis amalekkide
vastu; ja Mooses, Aaron ja Huur läksid kõrgendiku tippu.
11Ja sündis, et niikaua kui Mooses hoidis oma käe ülal, oli
Iisrael võidukas, aga kui ta laskis oma käe vajuda, oli Amalek võidukas.
12Aga kui Moosese käed väsisid, siis nad võtsid kivi, asetasid selle temale alla ja ta istus selle peale ning Aaron ja Huur toetasid tema käsi, üks siitpoolt ja teine sealtpoolt; siis ta käed seisid kindlalt kuni päikeseloojakuni.
13Ja Joosua võitis mõõgateraga Amaleki ning tema rahva.
Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Kanname palvesse kõik kes rahva teenistuses. Palvetame Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, Tallinna praosti, kõigi koguduste vaimulike ning iga koguduse liikme eest. Kanname palvesse Usuteaduse Instituudi, koolid ja lasteaiad, Misjonikeskuse, Laste- ja Noorsootöö Ühenduse,  ajalehe Eesti Kirik jpt..

Eestpalve palverühmade eest Eestimaal ning mujal maailmas
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 11:5-13
5Ja Jeesus ütles neile: “Kui kellelgi teie seast oleks sõber ja see tuleks südaöösel ta juurde ja ütleks talle: “Sõber, laena mulle kolm leiba,
6sest mu sõber on rännakul tulnud mu juurde ja mul ei ole midagi talle pakkuda!”,
7kas saaks ta toast vastata: “Ära tüüta mind, uks on juba lukus ja ma olen koos lastega voodis, ma ei saa üles tõusta sulle andma!”?
8Ma ütlen teile, kui ta ka ei tõuse teisele leiba andma sõpruse pärast, siis ta teeb seda ometi tema järelejätmatu pealekäimise pärast, kui ta kord juba on üles äratatud, ja annab talle, niipalju kui tal vaja.
9Ka mina ütlen teile: Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse,
10sest iga paluja saab ja iga otsija leiab ja igale koputajale avatakse!
11Aga missugune isa teie seast, kellelt poeg palub kala, annaks talle kala asemel mao?
12Või kui ta palub muna, annaks talle skorpioni?
13Kui nüüd teie, kes olete kurjad, oskate anda häid ande oma lastele, kui palju enam Isa taevast annab Püha Vaimu neile, kes teda paluvad! Palume, et Issand pühitseks meie elu ning Jumala sõna ja palve oleksid meie elu loomulikuks osaks!

Päeva Sõnum. Nr 84. 6. – 12. mai 2018

Päeva Sõnumi logo

SÜDAME KÕNE JUMALAGA

Ülestõusmisaja 6. pühapäev

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

Rogate – Palvetage!

Inimsuhete üheks aluseks on suhtlemine ja kõnelemine oma kaasinimesega. Kõneldes võime väljendada nii oma rõõmu või muret kui pahameelt. Selles suhtluses tulevad esile inimese kõige sü-gavamad tunded nagu austus, armastus, hoolivus. Rasketel teemadel kõnelemistki on vaja, sest vaid nii jõuame mingi lahenduseni.

Jumalaga kõnelemise viisiks on palve. Sõna palvetama on eksitav, sest see näitab, et inimene palub midagi. Enamasti olemegi egoistlikult oma probleemidele lahendust otsivad ja ilmselt seetõttu on suur osa palvetamisest tõesti Jumalalt millegi palumine. Kuid palve hulka kuulub ka tänamine, Jumala heade tegude kiitmine ja tema ülistamine. Seega on palvetamine midagi palju rohkemat kui vaid millegi palumine Jumalalt ja nii kõlab saabuva pühapäeva teema väga õigesti: “Südame kõne Jumalaga”.

Teise inimesega kõneldes pole viisakas kogu aeg ise rääkida, oluline on osata ka kuulata ja aru saada, mida kaasinimene meile öelda tahab. Nii on ka usuelus palvetamine seotud Jumala kuulami-sega, tema märkamisega oma elus, temaga osaduses elamisega. Pühakirja lugemine kuulub palve juurde, sest selle kaudu kõnetab meid Jumal. Vahel ei või teisele inimesele kõigest kõnelda, Juma-lale võib aga kõik südamelt ära öelda. Kui oleme Jumalaga rääkinud, on meil kergem võtta vastu õigeid otsuseid ja õnnelikult eluteel edasi minna.

Meelespeetav kirjakoht: Tänu olgu Jumalale, kes ei ole heitnud kõrvale mu palvet ega ole mult ära võtnud oma heldust! Ps 66:20

See on märkimisväärne, et psalmi autor on teinud Jumala üldise õnnistuse isiklikuks. Kahjuks ei ole veel paljud seda kunsti vaimulikult ära õppinud. Nad on küll tänulikud, et Kristus suri maail-ma eest, aga kas ka nende eest?

Milline peaks olema meie tunnistuse sisu? Kui me tahame tunnistada, siis peame vaatama, et see ei tuleks meie endi, vaid Jumala ülistuseks. Paljud usklikud oskavad küll rääkida ajalikest asjust, aga mitte vaimulikest. See on ka hea, mida Issand me ihule on teinud, aga mõtleme ka sellele, mida ta meie hingele on teinud.

Palve kuulmise eelduseks on nurjatusest loobumine. Siis, kui psalmi autor oleks pattu oma südames näinud ja sellega leppinud, ei oleks Jumal teda kuulnud. Sellepärast on patust loobumine ja südame puhastamine oluline. Ometi öeldakse selles kirjakohas, et palve kuulmine ei ole siiski meie teene, vaid Jumala heldus.

Jumala iga tegu on enam väärt kui momendi sündmus. Jumala tegu ületab selle silmapilgu, millal see toimus. Nii kutsubki Kristus enda omasid Jumalat ülistama.

Palvetagem: Taevane Isa, kes Sa kuuled kõiki meie palveid. Kingi meile palve vaimu, et me ainult ise ei räägiks, vaid ka kuulaksime, mida Sina tahad meile öelda. Vabasta meid kõigest, mis meid koormab, et saaksime andeksandmist ja elaksime Sinu armastuse keskel, Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

PALUGE, SIIS AVATAKSE!

Palvepühapäev – 6. mai

Jeesus ütleb: “Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse, sest iga paluja saab ja iga otsija leiab ja igale koputajale avatakse!” Lk 11:9,10

Inimene on paluja, Jumal andja. Jeesus Kristus ise käskis meil palvetada! Ta ei käse teha tühja tööd või asju, mis meile ei ole vajalikud. Maailmas ei ole inimest, kellel poleks põhjust palvetada. Küll leidub aga inimesi, kes arvavad, et talle pole palve oluline ega tähtis. Siin kerkib küsimus: kas me mõistame, et see on meile tähtis?

Jeesus käskis palvetada sellepärast, et palve peale antakse. Niisiis, kui puudub palve, pole ka andmist. Palve on koguduse elu üks olulisem osa. Koguduse usuelu sureb vaikselt välja, kui ta lak-kab olemast palvekogudus.

Palve on tegevus, mille poole inimesed tavaliselt ei siruta, ei püüdle ega taha. Vormi pärast paluma on inimene valmis hommikul ja võib-olla ka õhtul. Tõsiselt ja kogu südamest tavaliselt ei palvetata.

Me võime Jumalast ja palvest mööda minna ja, küll mitte alati, aga põhiliselt siiski, saame selles elus ka hakkama. Me võime ükskõiksuse ja naeruga minna kuni surmajõe kaldani, aga seal saavad ükskõiksus ja naer otsa ning algab ahastus.

Tunnetanud oma usuelus puudusi, mõistnud, et vaimulik elu on nõrk ja ebakindel, siis mõelge sellele, et ehk on nõrk ja ebakindel ka palveelu. Esimene mure, kui sa tahad, et usuelu paraneks – saa paremaks palvetajaks. Et usuelu parandada, tuleb parandada palveelu.

Aga palveta, et sinu palve peale sünniks ka midagi muud, kui vaid su enda vajaduste rahulda-mine. Me palume oma vajaduste pärast ja kanname need Jumala ette. Palveta teistegi pärast konk-reetselt ja üldiselt ning kontrolli, et sinu palve peale midagi ka sünniks. Parandage oma palveelu, siis paraneb ka teie usuelu.

Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse. (Mt 7:7) Mitte igaüks, kes mulle ütleb: “Issand, Issand!”, ei saa taevariiki; saab vaid see, kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas. (Mt 21:22) Seepärast ma ütlen teile: Kõike, mida te iganes palves endale palute – uskuge, et te olete saanud, ja see saabki teile! (Mk 11:24) Ja mida te iganes palute minu nimel, seda ma teen, et Isa saaks kirgastatud Pojas. (Jh 14:13) Aga ta palugu usus, ilma kahtlemata, sest kahtleja sarna-neb tuule tõstetud ja sinna-tänna paisatud merelainega. (Jk 1:6)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle inimeste ja asjade peale, mille pärast palvetasid eile. Kui oled täna midagi nende kohta kuulnud, palveta uuesti nende eest – julguse ning usukindlusega!

Palvetagem: Ole minu ligi, Õnnistegija! Kui hing hädas hirmu tunneb, kartja usku kinnita! Sinu peale loodan, elus, surmas Sinult abi ootan. Gustav Haller

* * *

 

KUULA!

Esmaspäev – 7. mai

Minge välja Paabelist, põgenege Kaldeast, rõõmuhüüdega andke teada, kuulutage seda, levitage maailma ääreni, öelge: “Issand on lunastanud oma sulase Jaakobi.” Js 48:20

Neid kes olid Paabelis vangis, kutsutakse siin julgesti ja rõõmsalt sealt väljaminema. See sa-ma kutse käib ka meie kohta. Meil pole tarvis olla jumalata maailma mõtteviisi, meelsuse ja väär-tushinnangute vangid. Rääkimata enda hävitamisest patuse eluga, sama moodi, nagu seda teevad need kes Jumalat ei tunne. Tee vabadusse on valmis. Tuleb ainult kuulata mida Issand räägib ja toi-mida selle järgi. Mitte olla kangekaelne ja iseteadev.

Selles mis Jumal on teinud ja üha teeb on täiuslik ja suur rahu igaühele, kes mitte ainult ei usu selle olemasolu, vaid kes ka selles tegelikult ka käib. Samal ajal ka inimesel, kes Jumala nõuandeid kuulda ei võta, vaid püüab jõuda vabadusele omal jõul ja Jumalas lahus, ei ole rahu. Ta püstitab sel-le saavutamiseks küll kõikvõimalike konstruktsioone, aga need kõik on määratud hävinemisele, na-gu kunagi ammu Paabeli torn ja hiljem ka sama nimeline riik.

Põgenege Paabelist, minge välja kaldealaste maalt, olge nagu sikud karja ees! (Jr 50:8) Ja ma kuulsin teist häält taevast hüüdvat: “Tulge temast välja, mu rahvas, et te ei saaks tema pattude osaliseks ning et te ei kannaks midagi tema nuhtlustest!” (Ilm 18:4)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal aitaks sul enam tähelepanu pöörata Talle ja sellele, mida Ta ütleb, ning et võiksid omada veel sügavamat usaldust Tema vastu, et Ta teab kuidas sinu elu saab olla parim võimalik.

Palvetagem: Kui me oleme hädas, tuled Sa meile appi. Kui me oleme meeleheitel, saadad Sa meile oma lohutaja vaimu. Kui maailm haarab meid endasse, aita meil meeles pidada, kes sa oled: kõige elava Looja ja Hoidja. Clemens Roomast

* * *

 

PALU JA SA PÄÄSED

Teisipäev – 8. mai

Issand tõmbas mind üles õuduse august ja paksust porist ning asetas mu jalad kaljule ja kin-nitas mu sammud. Ps 40:3

Ükski ootaja ja paluja ei oota ega palu asjatult. Keegi tuleb appi. Tõmba mind üles. Nüüd al-gas korraga vastupidine protsess – tulek ülespoole. Võib-olla aeglane, aga siiski kindel. Mustus ja pori jäi maha. Järgneb puhastus ja saavutatakse puhtus. Kõik see annab kindlustunde. Asetatakse nagu kaljule. Enne ei olnud midagi kindlat jalge all. Aina kahtlused ja küsimused hinges. Siis tun-ned korraga, et oled kuhugi jõudnud. Seda kõik tegi Abimees–Päästja. Ära lepi sellega, kui saad juba hingata, et pori ei mata enam suud. Lase ennast nii päästa, nii kõrgele tõsta, et jalad kaljule ulatuvad.

Teiste sõnadega – lase ennast nii kõrgele tõsta, et võid kindel olla – päästmine on toimunud. Sul on siis see kindel teadmine, et oled vastu võtnud selle armu, mis Jumal oma Pojas Jeesuses Kristuses on tõotanud.

Jumal on heitnud mind savi sisse, ma olen saanud põrmu ja tuha sarnaseks. (Ii 30:19) Ta on inimese sarnane, kes maja ehitades kaevas ja süvendas ja rajas selle aluse kaljule. Kui siis tuli suurvesi, paiskus vool vastu seda maja, aga ei suutnud seda kõigutada, sest see oli ehitatud hästi. (Lk 6:48)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Oled sa end kunagi tundnud justkui “paksus poris”? Palu täna muutusi oma ellu, sest just Sinu muudetud elu, saab ümbritsevatele inimestele ehedaimaks tunnistuseks elavast Jumalast.

Palvetagem: Issand Jumal, Sina oled meie vankumatu lootus, Sinu tõotus läheb täide. Lase meid jääda kindlaks Kristuse armus kuni aeg täis saab. Christoph Blumhardt

* * *

 

PALVE ON HÄDAVAJALIK, SEST TA ON TERVENEMISE TEE

Kolmapäev – 9. mai

Tunnistage siis üksteisele patud üles ja palvetage üksteise eest, et te saaksite terveks! Õige inimese mõjuvõimas eestpalve saadab palju korda. Jk 5:16

Päevas peab olema üks tund, mil plaanitsev inimene unustab kõik oma plaanid ja toimib nii, nagu ei oleks tal üldse plaane ega kavatsusi. Päevas peab olema üks tund, mil inimene, kes peab rääkima, vaikib, ega vormi oma mõtteis enam uusi kohustusi ja nõudeid. Päevas peab olema üks tund, kus palvetaja palvetab, nagu sünniks see tema elus esmakordselt, kus ta kõik oma otsused kõr-vale lükkab, nagu oleksid need haihtunud.

On vaja aega ja kannatlikust, et õppida eraldama valguseallikat selle peegeldusest, olulist kõr-valisest, Jumala ligiolekut ja tegevuse märke oma askelduste ja murede keskel. On vaja aega ja kan-natlikust, et leida õige tee. Ja palve kuulub põhilisena selle tee leidmise juurde. Palve kohta on öel-dud, et see on pingete lõdvenemine, koormate mahapanemine, oma sisemises jõus teadlikukssaami-ne ja selle kogumine.

Kui meil tuleb kogeda pettumusi, valu, kui tunneme ennast kannatajana, on esimene teadlik või alateadlik küsimus: Miks? Millega ma olen selle ära teeninud? Me tunneme kuidagi, et meile tehakse õlekohut. Kui me siis palvetame, siis kavatsusega muuta Jumala tahtmist ja meelt. Ja vastu-pidi: Kui kõik näib laabuvat, kui meie käsi käib hästi, siis võtame seda kui midagi täiesti loomulik-ku ja endastmõistetavat. Me oleme unustanud või siis ei võta vajalikul määral arvesse, et palvetami-ne muudab kõigepealt inimest ennast, tema tahtmisi, tema ellusuhtumist. Jumalat tänav ja kiitev ini-mene näeb kõike avaramalt, näeb selgemas ja puhtamas valguses kui muidu.

Tema teeb nende meele järgi, kes teda kardavad, ja ta kuuleb nende kisendamist ning aitab neid. (Ps 145:19)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle, kuidas võiksid arendada oma palveelu ja kuidas võiks su palveteemade ring laieneda.

Palvetagem: Issand, anna meile jõudu tunnistada Sind oma Päästjaks ja ülistada Sind oma eluga. Julgelt võime end usaldada Sinu ustava varju alla! Johann Albrecht Bengel.

* * *

 

ÜLENDATUD ISSAND

Kristuse taevaminemise püha

Neljapäev – 10. mai

Kristus ütleb: Kui mind maa pealt ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde! Jh 12:32.

Kristuse surm kõrgel ristil – nähtav kõigile nagu Moosese pronksmadu teiba otsas – ja sellele järgnev ülestõusmine muudavad põhjalikult inimkonna ajaloo.

See maailm jäi ikkagi Jumala maailmaks, kuigi patt oli selle lõhkunud ning maailm oli püüd-nud korraldada oma elu ilma Loojata, sattudes ka Looja kohtu alla. Kui aga Jeesus ristil jumaliku armastuse võitmatu jõu ülima väljendusena ülendati, tõmbas ta magnetina enda poole kõiki, kes võtsid usus vastu tema võidu patu ja kurjuse üle. Kõigi selliste usklike vastu jäävad maailm ja selle vürst kaotajaiks.

Kristus on Jumala loomingu keskpunkt.

Ja nõnda nagu Mooses ülendas kõrbes vaskmao, nõnda peab ülendatama Inimese Poeg, et igaühel, kes usub, oleks temas igavene elu. (Jh 3:14,15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle mõnele valdkonnale oma elus, kus Jumal näib kõige rohkem vaikivat. Võta aega ja palu, et Ta näitaks sulle, mida Ta tahab sulle õpetada, ja samuti, et Ta laseks sul tunda oma ligiolu, kui Temalt vastuseid ootad.

Palvetagem: Kõigeväeline Issand ja Jumal, Sinu armas Poeg on läinud üles taevasse. Anna, et meiegi elaksime oma südamega taevas ja otsiksime seda, mis on üleval, ja ootaksime Kristust, et Ta võtaks meid oma kuningriiki, kus Ta koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

 

UUEKSLOODUD ELU

Reede – 11. mai

Õnnis on mees, kes paneb oma lootuse Issanda peale ega pöördu ülbete ja valesse taganejate poole. Ps 40:5

Ega elus olegi alati nii lihtne otsustada, kas toetuda Jumalale või inimestele. Isegi hoolimata sellest, milline on nende moraal. Näiteks, kui inimesel on võimu, siis on kasulik temaga hästi läbi saada isegi siis, kui ta on ülbe ja valelik. Sellepärast kiidetaksegi siin õnsaks neid, kes oskavad vali-da õiget tugipunkti.

Andke suud Pojale, et ta ei vihastaks ja teie ei hukkuks oma teel; sest tema viha süttib pea! Õndsad on kõik, kes tema juures pelgupaika otsivad. (Ps 2:12) Kes sõna tähele paneb, leiab õnne, ja kes loodab Issanda peale, on õnnis. (Õp 16:20) Aga õnnistatud on mees, kes loodab Issanda peale, kelle lootuseks on Issand. (Jr 17:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtiskle, mil viisil annab sinu isikliku elu lugu võimaluse jagada Jumala lugu teistega. Jaga seda täna kellegagi.

Palvetagem: Isa taevas, kiitus ja tänu olgu Sulle ustavuse eest minu elus. Sina oled mulle palju head teinud. Luba ka raskusi Sinu käest vastu võtta. Sina ei pane mulle rohkem peale, kui suudan kanda. Sina lased oma lastele kõik kasuks tulla. Dietrich Bonhoeffer.

* * *

 

JÄRJEKINDLALT PALVETADES

Laupäev – 12. mai

Kui nüüd teie, kes olete kurjad, oskate anda häid ande oma lastele, kui palju enam Isa taevast annab Püha Vaimu neile, kes Teda paluvad! Lk 11:13

Pole mõeldav, et inimesed annaksid oma lastele halbu ande. Vastupidi, nad jagavad lastele head, hoolimata sellest, et nad on kurjad. Mööndes head, mida inimesed teevad, ei unusta Jeesus, et nad ise on kurjad. Kui aga isegi kurjad inimesed ei anna oma lastele kahjulikke ande, vaid, vastupi-di, teevad neile head, kui palju enam soovib Jumal teha head oma lastele! Jeesus ei räägi üldsõnali-selt heast: Jumal annab oma lastele Püha Vaimu.

Jeesuse sõnad “… annab Püha Vaimu neile, kes Teda paluvad!” panevad punkti kogu eelnenud õpetusloole. Siin on tuum, mille juurde Ta tahtis juhtida. Jumal tahab anda igaühele Püha Vaimu (kes “juhib meid kogu tõesse”, Jh 16:13), aga inimene peab seda andi järjekindlalt ja sihikindlalt pa-luma. Siin pole sellist mõtet, et lihtsalt palvetavad inimesed saavad Püha Vaimu kuidagi iseenesli-kult. Vaid see eeldab kindlat sihikindlust – paludes, nõudes, taotledes ja küsides, sest Vaimu and on meie suurim hüve.

Pealegi olid meie lihased isad meile kasvatajaiks ja me pelgasime neid; kas me siis palju enam ei peaks alistuma vaimude Isale, et elada? (Hb 12:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tule Jumala ette uue usaldusega. Palve kaalu ei määra meie kirglikkus või tasadus, “õige” või “vale” tehnika. Palve keskmes on Jumal sellisena, nagu Ta tegeli-kult on.

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, tule täna meie keskele ja täida meid enesega. Ütle igaühele: mina olen sinu lunastus. Räägi nõnda, et meie kuuleme ja ilmuta, kes Sa meile oled, Issand, meie Jumal. Aita oma sulaseid, kes täna Sinu sõna kuulutavad ja ühes kogudusega Sinu templis palveta-vad. Avarda nende südamed, kes sõna kuulevad, et nad selle vastu võtaksid ja Sind teeniksid. Kuule meid, Isa taevas, oma ainusündinud Poja pärast. Augustinus

* * *

  

Kasutatud allikad

  • Himma, Paul (2007) Suuremeelne Jumal. Jutlused 1980ndatest [postil]. Tallinn: Allikas, lk 84-85,89-90
  • Kiivit, Jaan (1999) Tõde teeb vabaks [postil]. Tallinn: Logos, lk 257-258
  • Morris, Leon (2008) Luuka evangeelium. Tallinn: Logos, lk 245 (ja viide 188)
  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Välja õuduse august (Ps 40:1-41:14); Vabadusse kutsutud (Js 47-48). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Soom, Kaido. Südame kõne Jumalaga. – Eesti Kirik (17.05.2017): http://www.eestikirik.ee/sudame-kone-jumalaga-7/
  • Sivers, Fanny de (2000) Alguses oli sõna : neljas evangeelium. Tallinn: Logos, lk 167
  • Tammo, Joosep (2000) Päeva eriline sära [postil]. Tallinn: Logos, lk 297
  • Tasker, R.V.G. (2002) Johannese evangeelium. Tallinn: Logos, lk 167
  • Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 88-89, 213

 

Koostas Indrek Lundava.

Mai 2018

Mälestati Kaja Tassat

24. aprill mälestati Karjaküla kalmistul koguduse juhatuse esimeest, pühapäevakooli õpetajat ja head kaasteelist Kaja Tassat ning tema õdesid Terjet ja Sirjet.

1 2 3 32