Palveleht 16.– 22. juuli 2017

Palveleht

Nädala teema: Issanda teenistuses

Kiitus/ülistus

Ülistame selles palveosas Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.

Koht/kohad Piiblist: Psalm 145:3-7

3 Suur on Issand ja kõrgeks kiidetav, tema suurus on uurimatu! 4 Rahvapõlv ülistab rahvapõlvele sinu tegusid, ja nad kuulutavad sinu suurt vägevust. 5 Sinu võimsuse toredat hiilgust ja su imeasju tahan ma meeles mõlgutada. 6 Sinu kardetavast jõust räägitagu ja ma jutustan sinu suurtest töödest. 7 Su suure headuse mälestust kuulutatagu ja su õiguse üle hõisatagu!

Matteuse evangeelium 16:13-19

13 Kui siis Jeesus tuli Filippuse Kaisarea aladele, küsis ta oma jüngritelt: „Kelle ütlevad inimesed Inimese Poja olevat?” 14 Aga nemad kostsid: „Mõned ütlevad Ristija Johannese, teised aga Eelija, teised aga Jeremija või ühe prohveteist.” 15 Tema küsis neilt: „Aga teie, kelle teie ütlete minu olevat?” 16 Siimon Peetrus kostis: „Sina oled Messias, elava Jumala Poeg.” 17 Jeesus vastas talle: „Sa oled õnnis, Siimon, Joona poeg, sest seda ei ole sulle ilmutanud liha ja veri, vaid minu Isa, kes on taevas. 18 Ja mina ütlen sulle: Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma ehitan oma koguduse, ja põrgu väravad ei saa sellest võitu. 19 Ma annan sulle taevariigi võtmed, ja mis sa iganes kinni seod maa peal, see on seotud ka taevas, ja mis sa iganes lahti päästad maa peal, see on lahti päästetud ka taevas.”

Patutunnistus – vaikne palve.

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Vaikse palveosa võib lõpetada toetudes kirjakohale: 1. Johannese kiri 1:7

7 Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

Tänupalve

Aeg tänada Jumalat.

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu toome Jumalale armu-ja rahuaja eest meie maal. Täname, et Issand  kutsub meid tänagi oma teenistusse ning  tänu Jumalale on neid kes seda kutset kuulevad ning sellele järgnevad. Tänu Jumala Sõna ja pühade sakramentide eest. Täname oma kodukoguduse eest. Tänu jumalateenistuste ja kiriklike talituste eest ning raadioülekannete eest pereraadios. Täname Nõmme Rahu kiriku remondi ja inimeste eest, kes sellega seotud.

Eestpalve aeg

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast efeslastele 2:19

19 Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid
pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed.

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele palves toetuda on: Pauluse kirjast efeslastele 2:19-22

19 Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid
pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed, 20 ehitatud hooneks apostlite ja prohvetite alusele, mille nurgakiviks on Kristus Jeesus ise. 21 Tema, kelles kogu hoone kokkuliidetuna kasvab pühaks templiks Issandas 22 ja kelles teidki üheskoos ehitatakse Jumala eluasemeks Vaimus.

Palume Jumala hoidmist ja õnnistust igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Aidaku Jumal meil kuulda Tema kutset ning tulla ja jääda Issanda teenistusse. Palume Jumalalt õnnistust, et suudaksime toetada nii kaasinimest kui kogudust. Palume tervist kõigile, kes seda vajavad. Aita, et meile elus osaks saavad kannatused, katsumused või haigused, võiksid tulla meile imeliselt kasuks ning tuua meid Kristusele lähemale. Ole ligi ning hoia reisil või puhkusel olevaid inimesi. Palume Jumalalt tröösti leinajatele. Ole lähedal kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Eestpalvesse tõstame meie koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning aseesimehe Andra Indriksoni ning nende pered. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. Õnnista palun kõiki Nõmme Rahu koguduse töötegijaid ning palume neile kõikidele kosutust ja uue jõu kogumist suvekuudesse. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis ning Ilumäel.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Hesekieli raamat 2:1-8

2 Kui ta minuga rääkis, siis tuli mu sisse Vaim ja pani mind
jalgadele seisma; ja ma kuulsin teda, kes minuga rääkis. 3 Ta ütles mulle: „Inimesepoeg, mina läkitan sind Iisraeli laste juurde, vastupanija rahva juurde, kes on mulle vastu pannud; nemad ja nende vanemad on mu vastu üles astunud otse tänase päevani. 4 Neil lastel on jultunud näod ja paadunud südamed; ma läkitan sind nende juurde ja sa pead neile ütlema: Nõnda ütleb Issand Jumal; 5 ja kuulaku nad või ärgu kuulaku – nad on ju vastupanija sugu -, nad peavad siiski teadma, et nende keskel on olnud prohvet. 6 Aga sina, inimesepoeg, ära karda neid ja ära karda nende sõnu, kuigi nad on tõrksad ja hülgavad sinu ja sa pead elama skorpionide seas! Ära karda nende sõnu ja ära kohku nende ees –  nad on ju vastupanija sugu -, 7 vaid sina räägi neile minu sõnu, kuulaku nad või ärgu
kuulaku – nad on ju vastupanijad! 8 Aga sina, inimesepoeg, kuula, mis mina sulle räägin! Ära ole vastupanija nagu see vastupanija sugu! Ava oma suu ja söö, mis mina sulle annan!”

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme. Palume Jumala õnnistust presidendile, valitsusele, riigikogu liikmetele ning kõigile, kes seatud rahva teenistusse. Kingi, armas Issand, lootust, jõudu ja elutahet ülalt kõigile inimestele, kel erinevaid muresid ning hoia meie kõigi silme ees ikka ja alati igavene elu.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele palves toetuda on: Pauluse 1. kirjast tessalooniklastele 5:18

18 tänage kõige eest – sest see on, mida Jumal teilt tahab Jeesuses Kristuses!

Palume õnnistust igale palvetajale, palvemeelt ja tänu toomist Jumalale! Täname Teda, kes kuuleb palveid, on alati meie kõrval ning aitab. Aitab vajadusel meil endil sisemiselt teiseneda või koguni uueks saada, kui ka välised olud meie ümber jäävad endiseks.

Päeva Sõnum. Nr 42. 16. juuli – 22. juuli 2017

ISSANDA TEENISTUSES

29 nädal: 16. juuli – 22. juuli 2017

6. pühapäev pärast nelipüha

Juba varasel keskajal on apostlite Peetruse ja Pauluse päeva pühitsetud nende märtrisurma mälestuseks (peeterpaulipäev, 29. juuni). Nad hukati pärimuse kohaselt Roomas keiser Nero korraldatud vaenamiste ajal, 60. aastail. Kui luterlikus kirikus apostlite päevade tähistamine soikus, tõsteti peeterpaulipäeva piiblitekstid üle sellele pühapäevale.

Apostlite pühapäeval meenutatakse kõiki apostleid. Pühapäeva piiblilugemised räägivad apostlite kutsumisest ja jüngri ülesandest laiemalt. Kristus on meidki arvanud vääriliseks osalema Tema töös. Kuulekana Jumala sõnale saame meiegi osa uuest elust Kristuses. .

Meelespeetav kirjakoht: Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed. Ef 2:19

Üks meie aja omapära on see, et paljudel inimestel pole soovi kuhugi kuuluda, olgu see kas mõni liikumine, rahvus või kristlik kogudus. Kui see on veel ühendatud “evangeelse” survega isiklikule usule, siis on tulemuseks tarbimismentaliteet isegi kristlaste hulgas. Koguduse tööga liitutakse vaid siis, kui on niisugune tunne. Ja kui vastutus läheb ebamugavaks, jäädakse kõrvale. Paulus teab targa hingekarjasena sellist suhtumist ja et see tuleneb mälu puudulikkusest. Raviks on inimestele meenutada, kes nad on, ja rääkida sellest, kust nad tulid.

Meenutame, kes me olime. Lindpriid ja lootusetud. Välja arvatud Jumala rahva hulgast, meie eneste süül. Kultuuriliste ja vaimsete jõudude läbi, mille üle polnud meil kontrolli.

Ja tuletame meelde, mida Jumal on teinud. Jeesus oli risti läbi murdnud mitte ainult patu barjääri, mis eraldab meid Jumalast, vaid ka kõikide religioossete süsteemide barjäärid, mis eraldavad meid üksteisest. Religioossed traditsioonid teenivad head eesmärki, kui nad kasvatavad usku ja identiteeti. Moodustades meie, usklike ümber kaitsva tõkke. Kuid sellest tõkkest võib ka saab kergesti Berliini müür, mis eraldab inimesed üksteisest ning toidab uhkust ja eelarvamusi.

Ning meenutame, kes me nüüd oleme. Tema perekonna liikmed, kivid uues templis. Esimene räägib meie kuulumisest temale ja üksteisele. Teine teeb selgeks, et kui me töötame koos vastastikuses tunnustamises ja praktilises jagamises, siis võivad ülejäänud inimesed näha, kust võib Jumalat tänapäeval leida.

Jumal on ehitamas hoonet, kus elada – ei kellegi muu kui Püha Vaimu abil. Aga Vaim on tundlik nagu tuvi (Mt 10:16). Ta igatseb, et me võtaksime üksteist innukalt vastu – isegi kui need inimesed, keda kohtame, on meist väga erinevad.

* * *

 

USU SÜND ON IME

Pühapäev – 16. juuli. Apostlite pühapäev

Jeesus vastas Peetrusele: “Ja mina ütlen sulle: Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma ehitan oma koguduse, ja põrgu väravad ei saa sellest võitu. Ma annan sulle taevariigi võtmed.” Mt 16:18,19

Meie usk on nüüd apostlite alusel, kuid nurgakivi koht kuulub Jeesusele endale (Ef 2:20). Ja sinna, kus inimesed nõnda tunnistavad, rajab Issand oma võitmatu koguduse. Filippuse Kaisareas tõotatud sai nelipühal tõeks. Seal, kus see tunnistus tõeliselt elab, seal võidab Issanda kogudus, tema kirik ka tänapäeval.

Ärme unustame tänasest kirjakohast kõige tähtsamat. Seal, kus on Issanda kogudus, on ka Issanda annid. Tervis, kodu, töövõime, igapäevane leib ja head inimesed meie ümber. Koguduse sõna, palve ja sakramendi osadus, igavene elu. Kuid sellest osasaamine on seotud tähtsaima Jumala anniga.

Jeesus ütleb: “Ma annan sulle taevariigi võtmed, ja mis sa iganes kinni seod maa peal, see on seotud ka taevas, ja mis sa iganes lahti päästad maa peal, see on lahti päästetud ka taevas.”

Jeesus räägib siin pattude andeksandmisest, sest see on meie elu peamine probleem. Kui me elame pattude andeksandmisest ja pattude andeksandmises, siis ei ole meil ajalikus elus enam ühteki lahendamata probleemi. Mitte et me elaksime inimeste arusaamist mööda õnnelikku elu. Ei! Meie elu on võitlus, aga hea võitlus. Sest kui oleme osaduses elava Jumalaga, siis on ka igavene elu meie päralt.

Siimon, Siimon, vaata, saatan on väga püüdnud sõeluda teid nagu nisu! Aga mina olen sinu pärast Jumalat palunud, et su usk ei lõpeks. Ja kui sa ükskord pöördud, siis kinnita oma vendi! (Lk 22:31-32). Tulles tema, elava kivi juurde, kes küll inimeste poolt on tunnistatud kõlbmatuks, ent Jumala silmis on valitud ja hinnaline (1Pt 2:4). Jah, teist alust ei saa keegi rajada selle kõrvale, mis on juba olemas – see on Jeesus Kristus (1Kr 3:11).

Tõesti, ma ütlen teile, mis te iganes kinni seote maa peal, on seotud ka taevas, ja mis te iganes lahti päästate maa peal, on lahti päästetud ka taevas (Mt 18:18). Kellele te iganes patud andeks annate, neile on need andeks antud, kellele te patud kinnitate, neile on need kinnitatud (Jh 20:23).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta, et keegi su uskmatuist sõpradest võiks hakata mõistma, kes Jeesus tegelikult on.

* * *

 

RÕÕMUSÕNUM TOOB RÕÕMU

Esmaspäev – 17. juuli

Kui armsad on mägede peal sõnumitooja sammud. Ta kuulutab rahu, toob häid sõnumeid. Js 52:7

Prohvet Jesaja räägib käskjalgadest, kes Iisraelile eksiili peatset lõppu kuulutasid. Kuna rahva ajalik vabanemine vangipõlvest on eeltähendus täilikust messiaanlikust õnnistusest, mille Kristus juutidele ja paganatele on valmistanud, siis on täiesti loomulik, et Kristus nüüdki oma saadikud välja läkitab, kogu maailmale õnnistust kuulutama. Nad peavad maailmas kuulutama seda, mida taevas tahab ja see on evangeelium, hea sõnum.

Heade sõnumite sisu peaks valmistama rõõmu nii kuulutajale kui kuulajale. Selle kaudu leiab inimene tee niisuguste võrratute hüvede juurde nagu pattude andeksandmine, rahu ja pühadus ning igavene elu. Evangeelium annab inimesele taas õiguse elada puhta hinge, ilusate mõtete ja pühade tunnetega. Ta annab inimesele vabaduse väljendada mõtteid nii, et inetud sõnad välja jäävad, ja õiguse elada nii, et inetud teod tegemata jäävad.

Issand annab sõnumi; heade sõnumite kuulutajaid on suur vägi (Ps 68:12). Vaata, juba on mägede peal sõnumitooja jalad, tema kuulutab rahu. Pühitse, Juuda, oma pühi! Tasu oma tõotused!
Sest iialgi enam ei tule su kallale nurjatu – ta hävitatakse sootuks (Na 2:1). Kuidas aga saadaks kuulutada, kui ei olda läkitatud? Just nagu on kirjutatud: “Kui kaunid on nende jalad, kes kuulutavad head rõõmusõnumit.” (Rm 10:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas su mittekristlastest naabrid, sõbrad ja sugulased teavad, et Jumal sirutab oma käed nende poole, oodates nende vastust? Kuidas nad saaksid seda teada?

* * *

 

ÄRA KARDA INIMENE

Teisipäev – 18. juuli

Issand rääkis Hesekielile: “Neil lastel on jultunud näod ja paadunud südamed; ma läkitan sind nende juurde ja sa pead neile ütlema: Nõnda ütleb Issand Jumal.” Hs 2:4

Hesekieli kutsuti saama prohvetiks omaenese rahvale, kes oli koos temaga eksiilis ning talle anti mitte kadestamisväärt ülesanne jutlustada just sellele kangekaelsele ning vastupanevale hulgale. Nagu näeme, oli Hesekielile antud sõnum täiesti hukkamõistev. Teda hoiatati ette, et nende sõnumite kuulutamine ei too talle kaasa positiivset reaktsiooni. Pigem muudab see tema elu otsekui elaks ta mürkmadude keskel! Pole siis ime, et Jumal tõotab muuta ta kõvasüdameliseks (Hs 3:8,9), samamoodi kui oli veidi enne teda teeninud prohvet Jeremia (Jr 1:18).

Hesekieli kutsumine ei olnud mingisse meelitavasse, eksootilisse maailma, nagu mõnikord misjonäride elulugudest võime lugeda. See oleks olnud liiga lihtne. Hesekieli kutsuti jääma seisma, jääma püsima ja jutlustama oma sõpradele, naabritele ning sugulastele.

Jeesus kutsub ka meid oma jüngriteks ning tunnistajaiks, kus iganes me oleme ning tõotab anda meile kogu vajaliku vaimse varustuse. Ja nii nagu oli Jeesusel ja tema jüngritel, on ka meil kohtumõistmise sõnum, mida kuulutada koos lootusesõnumiga (vt ka Hb 9:27,28; 2Kr 5:10,11; Rm 2:12–16). Meil kõigil on mingil tasandil vaja teenida ka Hesekieli kombel. Kui Jumala käsi puudutab meie elu, siis mõjutab see meid väga sügavalt.

Ma teadsin, et sa oled kangekaelne, et su kuklakõõlus on raudne ja otsaesine vaskne (Js 48:4). Issand! Kas su silmad siis tõe peale ei vaata? Sina lõid neid, aga nad ei tundnud valu; sina hävitasid neid, aga nad ei võtnud õpetust. Nad on teinud oma palged kaljust kõvemaks, nad keelduvad pöördumast (Jr 5:3). Jeesus ütles aga neile: “Teie kõva südame pärast kirjutas ta teile selle käsu” (Mk 10:5).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meenuta Jumala kutsumisi oma elus. Kas ja kuidas oled neile vastanud?

* * *

 

KIVID JA NURGAKIVI

Kolmapäev – 19. juuli

Te olete ehitatud hooneks apostlite ja prohvetite alusele, mille nurgakiviks on Kristus Jeesus ise. Ef 2:20

Apostel Paulus näeb meid, usklikke, kui elavaid kive, keda kujundab ja töötleb Jumal ise nii, et kokkuliidetuna moodustame võimsa vaimuliku hoone. Me kõik vajame puhastamist, kujundamist, teravate nukkide eemaldamist või silumist, et üldse kokku sobida. Ja kui Jumal meid niimoodi vormib, leiame oma paiga ümbritsedes Jeesust, kes on Nurgakivi.

Selle hoone ühe osa moodustavad ka apostlid ja prohvetid, kes olid täidetud ja juhitud Vaimust. Kuna nad võtsid Jumala sõna vastu, uskusid seda ja tunnistasid sellest, hakkasid nad püstitama ehitist, mida teised (ja ka meie) peavad edasi ehitama.

Kristus Jeesus on just see, kes annab hoonele selle olemuse ning hoiab kõike koos (Kl 1:15-20).

Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Vaata, see olen mina, kes paneb Siionis aluskivi, valitud kivi, kalli nurgakivi, kindla aluse: kes usub, see ei tunne rahutust (Js 28:16). Tulles tema, elava kivi juurde, kes küll inimeste poolt on tunnistatud kõlbmatuks, ent Jumala silmis on valitud ja hinnaline (1Pt 2:4).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle kõige kaunima hoone peale mida kunagi näinud oled. Meenuta selle ilu ja au….

* * *

 

VASTUTUS ON INIMESEL

Neljapäev – 20. juuli

Kogu maale on kostnud nende hääl ja ilmamaa äärteni nende sõnad. Rm 10:18

Sellest hetkest alates, mil Jeesus kutsus juute meeleparandusele ja usu juurde, langes vastutus neile. Kui Peetrus nelipühi päevil ja apostlid hiljem maailma läksid, jäi vastutus neile, kes evangeeliumi kuulsid. Juudid ei jäänud usu õnnistusest ilma mitte Jumala äravalimise, vaid oma uskmata südame tõttu. Jumala äravalimisplaan hõlmas oma avaruses kogu maailma. Juudid ise jätsid oma maa sellest ilma.

Meie maal on evangeeliumi kuulutatud juba mitu sajandit. Kõigil tõeotsijail on olnud võimalik seda leida. Kui mõni on arvanud, et ta hoiab end meelega Jumala sõnast eemale ja pääseb niiviisi vastutusest, siis ta eksib. Teda võiks võrrelda õpilasega, kes jätab kooli minemata, kuna kardab halba hinnet saada. Kord tuleb tal oma puudumistest aru anda. Ka ei paranda see tema hinnet. Teadmatus, mis tuleneb meie endi süüst, ei vähenda vastutust.

Üle kogu ilmamaa käib nende kõla, maailma otsani nende sõna; neisse on ta püstitanud telgi päikesele (Ps 19:5). Ja seda Kuningriigi evangeeliumi kuulutatakse kogu ilmamaale, tunnistuseks kõigile rahvastele, ja siis tuleb lõpp (Mt 24:14). Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse (Mt 28:19).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta kellegi eest, kes on Jumalast kaugenenud!

* * *

 

JUMALA SUURUS

Reede – 21. juuli

Su suure headuse mälestust kuulutatagu ja Su õiguse üle hõisatagu! Ps 145:7

Tänase psalmi märksõnadeks on kiitus ja ülistus. Läbi kogu psalmi kordub mõte Jumala kiitmisest – Tema rahvas räägib Tema aust ja tegudest.

Psalmi autor Taavet ülistab Jumalat iga päev, kuid ta on veendunud, et kogu Jumala rahvas räägib Temast ja Ta tegudest. Sedasama oleme meiegi Tema rahva liikmetena kutsutud tegema.

Kas minugi südamest tõuseb esile niisugune tänu ja rõõm nagu Taavetil? Kas olen koos Jumala rahvaga tunnistaja ja räägin Tema suurtest tegudest? “Et teada anda inimlastele tema vägevust ja tema riigi auhiilguse ilu.” (Ps 145:12)

Kui palju on meie ümber täna inimesi, kes elavad andestamatuses, kibestunult ja lootusetuses ega aimagi, et Jumal on armuline ja halastaja. Viigem neile hea sõnum armastavast Jumalast, kes tahab ja suudab aidata. Kui oleme ise kogenud seda, kuidas Issand aitab meid meie suurtes ja väikestes muredes, siis kuidas võiksime seda vaid endale hoida? Kui palju enam vajavad meie kaasinimesed teadmist, et kõik ei lõpe selle elu materiaalsusega – Jumala riik on igavene ja Tema valitseb selle üle.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala kiitmine peab olema ka meie usuteekonna igapäevane osa. Miks või kuidas tõstad sina Teda täna kõrgeks?

* * *

 

ELU KRISTUSES

Laupäev – 22. juuli

Madlipäev ehk Issanda õpilase
Maarja Magdaleena mälestuspäev

Te ei ole nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakond-sed. Ef 2:19

Selle kirjakohaga pöördub apostel Paulus konkreetselt efeslaste poole, et kõnelda veel muutustest nende staatuses ja seisundis.

Enne olid nad “ilma Kristuseta, kaugel eemal Iisraeli kodakondsuse õigusest ja võõrad tõotuselepingule, teil ei olnud lootust ega Jumalat siin maailmas” (Ef 2:12). Jumala lepingurahva jaoks olid nad võõrad ja majalised, st inimesed, kes võisid küll elada nendega külg külje kõrval samal maal, kel endal aga maad ei olnud ning kellel olid vaid võrdlemisi pinnapealsed kodanikuõigused.

Selline oli nende endine seisund, kuid nüüd enam see polnud nii. Apostel väidab, et nad on nüüd kodakondsed koos Jumala rahvaga. Nüüd kristlastena kuuluvad nad Jumala rahva hulka võrdväärsetel alustel. Neil on veelgi suurem lähedus Jumalaga ning üksteisega. Kõik on Jumala lapsed usu läbi Kristuses Jeesuses (Gl 3:26), moodustades sedasi ühtse perekonna kui hoone. “Kristus on aga tema koja üle kui ustav Poeg. Ja tema koda oleme meie, kui me vaid peame kinni julgusest ja lootusest, mille üle me kiitleme.” (Hb 3:6)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mida me saaksime teha, et uued kristlased saaksid uhkusega kuuluda Jumala rahva hulka?

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. PÜHA VAIM

Püha Vaimu vili.

“Aga Vaimu vili on armastus” (Gl 5:22). Üksnes armastuses elades võime me täita Jumala tahet oma elus. Usklik peab saama inspireeritud, valitsetud ja juhitud armastuse poolt (2Kr 5:14). Ilma Vaimu viljata – armastuseta – me oleme vaid religioosne kumin (1Kr 13:1).

“Vaimu vili on armastus,” ja see avaldub rõõmus, rahus, pikkas meeles, lahkuses, headuses, ustavuses, tasaduses, enesevalitsuses.

Rõõm on armastuse tugevus.

Rahu on armastuse julgeolek.

Pikk meel on armastuse vastupidavus.

Lahkus on armastuse eluviis.

Headus on armastuse iseloom.

Ustavus on armastuse usaldus.

Tasadus on armastuse alandlikkus.

Enesevalitsemine on armastuse võit.

“Selliste vastu ei ole käsk.”

Püha Vaimu poolt kontrollitud inimene ei vaja käsku, mis sunniksteda õiget elu elama. Vaimuga täidetud elu saladus peitub pühendumises Jumalale (Rm 12:1,2). Pane kõik altarile ja Püha Vaim täidab sinu südame Jumala armastusega (Rm 5:5).

PEETRUS TUNNISTAB JEESUSE KRISTUSEKS

LOE: Matteuse 16: 13–20

TAUSTAST: Uue Testamendi tiitel “Kristus” tähendab sama kui “Messias” Vanas Testamendis, eesti keeles “võitud isik”. Kuningaid ja ülempreestreid võiti õliga, kui neid ametisse pühitseti.

1. Mida arvad väitest “igaüks saab õndsaks oma usu kaudu” tänase teksti põhjal (salmid 13–17)? Miks on kristluses usutunnistuse sisu otsustava tähtsusega asi?

2. Mida oleks sinu meelest olnud kõige kergem uskuda: kas seda, et Jeesus on prohvet Eelija (kes oli surnud 800 aastat tagasi), prohvet Jeremija (surnud 600 aastat tagasi), paar aastat varem tapetud Ristija Johannes või et ta on Kristus, Jumala Poeg? Kas sinu meelest võib kutsuda kristlasteks neid inimesi, kes vastavad 14. salmis toodud viisil? Miks?

3. Miks enamus inimesi sellel ajal ei mõistnud, et Jeesus on Kristus, Vanas Testamendis ettekuulutatud Messias – hoolimata kõigist tema tehtud imedest?

4. Kuidas võib leida inimene õige, päästva usu tänase teksti järgi (salm 17)?

5. Mis tunne võis Peetrusel olla, kui Jeesus nimetas ta kaljuks? Mõned arvavad, et Jeesus mõtles kalju all Peetrust ennast. Teised jälle usuvad, et kalju tähendas Peetruse usutunnistust 16. salmis. Mis sina arvad?

6. Mida tähendab sinu meelest 19. salm? Mis on taevariigi võtmed? Kelle käes nad tänapäeval on?

Palveleht. 9. – 15. juuli 2017

Palveleht

Nädala teema: Halastage!

Kiitus/ülistus

Selles palveosas ülistame Jumalat.
Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.

Koht/kohad Piiblist: Psalm 13:2-6

2 Kui kaua sa, Issand, unustad mind hoopis, kui kaua sa peidad oma palet mu eest? 3 Kui kaua ma pean muret tundma oma hinges  ja kandma kurbust päevast päeva oma südames? Kui kaua saab mu vaenlane suurustada mu vastu? 4 Vaata ometi! Vasta mulle, Issand, mu Jumal! Tee selgeks mu silmad, et ma ei uinuks surmale, 5 et mu vaenlane ei ütleks: “Ma sain võimust ta üle!” ja mu vastased ei ilutseks, sellepärast et ma kõigun. 6 Kuid mina loodan sinu helduse peale, mu süda ilutseb sinu päästest. Ma tahan laulda Issandale, et ta mulle on head teinud.

Johannese evangeelium 8:2-11

2 Kuid koidu ajal tuli ta tagasi pühakotta ning kogu rahvas tuli tema juurde ning ta istus ja õpetas neid. 3 Aga kirjatundjad ja variserid tõid abielurikkumiselt tabatud naise, panid ta keskele seisma 4 ja ütlesid Jeesusele: “Õpetaja, see naine tabati abielurikkumiselt. Mooses on Seaduses käskinud niisugused kividega surnuks visata. Mida nüüd sina ütled?” 6 Aga seda nad ütlesid teda proovile pannes, et nad saaksid teda süüdistada. Jeesus kummardus ja kirjutas sõrmega maa peale. 7 Aga kui nad küsides peale käisid, ajas Jeesus enese sirgu ja ütles neile: “Kes teie seast ei ole pattu teinud, visaku teda esimesena kiviga!” 8 Ja ta kummardus jälle ja kirjutas maa peale. 9 Ja seda kuuldes lahkusid nad üksteise järel, vanematest alates, jäid üksnes tema ja keskel seisev naine. 10 Jeesus ajas enese sirgu ja ütles talle: “Naine, kus nad on? Kas keegi ei ole sind surma mõistnud?” 11 Tema ütles: “Ei keegi, Issand!” Aga Jeesus ütles: “Ega minagi mõista sind surma. Mine, ja nüüdsest peale ära enam tee pattu!”

Patutunnistus

Vaikne palve. /Järgneb sujuvalt ülistusosale./

Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3

3 Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Pärast vaikset patukahetsuspalvet võib lausuda: 1. Johannese 1:7

9 Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta
annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

Tänupalve

Aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu jätkuva armu-ja rahuaja eest meie maal. Täname, et meil on halastav ja andeksandev Jumal. Tänu Jumala Sõna ja pühade sakramentide eest. Täname oma kodukoguduse ja ustavate koguduse liikmete eest. Tänu Rahukirikus toimuva remondi eest ning inimeste eest, kes selle on võimalikuks teinud ning nende eest, kes otseselt remondigi seotud. Tänu olgu kõige eest!

Eestpalve aeg

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast galaatlastele 6:2

2 Kandke üksteise koormaid, nõnda te täidate Kristuse seadust. Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast galaatlastele 6:2

2 Kandke üksteise koormaid, nõnda te täidate Kristuse seadust.

Palume Jumala halastust ja hoidmist igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Aita mõista, et oleme patused ning vajame Tema halastust. Palume Jumala õnnistust, et me suudaksime toetada nii kaasinimest kui kogudust. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Aita, et meile elus osaks saavad kannatused, katsumused või haigused, võiksid tulla meile imeliselt kasuks ning tuua Kristusele lähemale. Ole ligi ning hoia reisil olevaid inimesi. Palume Jumalalt tröösti leinajatele. Ole lähedal kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Palvesse tõstame koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning aseesimehe Andra Indriksoni ning nende pered. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. Palume kosutavat suvepuhkust kõigile. Palves hoiame Rahukiriku remondi. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis ning Ilumäel.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kiri roomlastele 2:1-11

1 Seepärast, oh kohut mõistev inimene, ole sa kes tahes: sa ei saa ennast vabandada, sest milles sa teise üle kohut mõistad, selles mõistad sa süüdi iseenese! Sina, kes sa mõistad kohut, teed ju sedasama! 2 Ent me teame, et Jumal mõistab tõtt mööda kohut nende üle,kes niisuguseid asju teevad. 3 Sina aga, oh inimene, kes sa kohut mõistad nende üle, kes niisuguseid asju teevad, ja teed ise sedasama – kas sa arvad, et pääsed Jumala kohtuotsusest? 4 Või suhtud sa üleolevalt tema helduse ja sallivuse ja pika meele rohkusesse ega saa aru, et Jumala heldus tahab sind juhtida meelt parandama? 5 Sa talletad endale viha oma kanguse ja pöördumata südamega Jumala viha ja õiglase kohtumõistmise ilmumise päevaks, 6 kes tasub igaühele tema tegude järgi: 7 igavest elu küll neile, kes püsiva heategemise kaudu taotlevad kirkust ja au ja kadumatust, 8 ent viha ja raevu neile, kes on isemeelsed ja tõele sõnakuulmatud, aga kuulekad ülekohtule. 9 Ahistus ja kitsikus tuleb igale inimhingele, kes teeb kurja, juudile esmalt ja siis kreeklasele, 10 aga kirkus, au ja rahu igaühele, kes teeb head, juudile esmalt ja siis kreeklasele. 11 Sest Jumala juures pole erapoolikust.

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume, et Kristus halastaks jätkuvalt meist igaühe peale. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme. Palvesse kanname kristliku kasvatuse ja vaimuliku hariduse andmise meie kodudes, koolides ja kõrgkoolides.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Heebrea kiri 4:16

16 Läki siis julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime parajal ajal!

Palvetame, et Jumala Püha Vaim julgustaks ja juhataks meid palvele!

Päeva Sõnum. Nr 41. 9.-21. juuli 2017

HALASTAGE!

Nr. 41. 28 nädal: 9. juuli – 15. juuli 2017

5. pühapäev pärast nelipüha

Inimese asi ei ole oma ligimest hukka mõista, sest üksnes Jumalal on õigus kohut mõista. Meid kutsutakse üksteisele andestama ning edendama õiglust ja headust. Me kuulume patuste inimeste kirikusse, kes elab Jumala andeksandmisest.

Meelespeetav kirjakoht: Kandke üksteise koormaid, nõnda te täidate Kristuse seadust. Gl 6:2

Kandke üksteise koormaid! See on ülim käsk. Ilma selleta on viljakandmine tarbetu, pikapeale saab see muutuda ainult eneseimetluseks ja egotsentrismiks. See on enesepettus, millest Paulus räägib järgmises salmis. “Sest kui keegi arvab enese midagi olevat, olemata aga midagi, see petab iseennast.” (Gl 6:3) Aga väljapoole suundudes, teiste vajadusi märgates ja neid aidata püüdes on meie tööl tõeline tasu. Gl 6:9 salm ütleb, et omal ajal saame kindlasti lõigata, kui me enne ära ei tüdi või ära ei nõrke.

Uut indu annab sageli teadmine, et oled midagi hästi korda saatnud. Seepärast on hea oma tegemised ise “läbi katsuda” ja seejärel “üksi iseendas” sellest “kiidelda” – tunda rõõmu tehtud tööst. “Aga igaüks katsugu läbi oma töö ja siis ta võib kiidelda üksi iseendas, mitte teistele” (Gl 6:4). Teiste ees kiitlemine tekitaks kadedust ja riidu. Inimesed kipuvad teisi lahterdama nende saavutuste järgi. Ometi on igaühel kanda oma koorem. Ei saa ühe mõõdupuuga hinnata sportlasi, kes jooksevad võidu ühel 10-kilone, teisel 50-kilone kott turjal. Õige mõõtmine tuleb hiljem. Seepärast külvakem head mitte inimeste tunnustust oodates, vaid pigem tehkem Jumalale nähtavaid heategusid. “Kes oma lihalikule loomusele külvab, see lõikab lihalikust loomusest kaduvust, kes aga Vaimule külvab, see lõikab Vaimust igavest elu” (Gl 6:8). Sest see aeg siin maailmas saab kunagi otsa. “Ärgem tüdigem head tehes, küll me omal ajal ka lõikame, kui me enne ära ei nõrke!” (Gl 6:9).

Eelkõige on aga loomulik, et kanname hoolt oma koguduse eest, s.t Kristuse ihu eest, kuhu ka ise kuulume. “Niisiis, kuni meil on veel aega, tehkem head kõikidele, eriti aga usukaaslastele!” (G 6:10). Salmid Gl 6:1 ja 6 harmoneeruvad Jeesuse ütlusega: “Õppige minust…” (Mt 11:29).

Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist! Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist! (Jh 13:34) Meie aga manitseme teid, vennad: noomige korratuid, julgustage pelglikke, aidake nõrku, olge pika meelega kõikide vastu! (1Ts 5:14)

* * *

 

SÜÜDI, AGA MITTE HUKKAMÕISTETUD!

Pühapäev – 9. juuli

Jeesus ütles: “Ega minagi mõista sind surma. Mine, ja nüüdsest peale ära enam tee pattu!” Jh 8:11

Seda ütlust, nii iseloomlikku “Kristuse tasadusele ja leebusele” (vt 2Kr 10:1), on võimalik mõista vääriti. Jeesus ei vihja, et naise patule võib vaadata läbi sõrmede või et pattu võib kergesti andestada, ilma et kantakse selle karistust. Vastupidi, Jeesus ise kavatses kanda patu karistust – mitte ainult selle naise pattude karistust, vaid ka tema süüdistajate pattude karistust, ja tegelikult kogu inimkonna pattude karistust, minnes naise ja tema süüdistajate asemel kurjategija surma. Seni aga annab ta sellele konkreetsele patustajale mõistmist Jh 1:17 toodud suuredt tõest: “Jumal andis Seaduse Moosese kaudu, kuid arm ja tõde on ilmunud Jeesus Kristuse kaudu.” ainult temas on halastus ja tõde koos; ainult temas annavad õigus ja rahu teineteisele suud (vt Ps 85:10).

Jeesus tegi selles loos midagi sellist, mis on aktuaalne ka tänapäeva diskussioonides abielust, lahutusest ja taasabiellumisest; ta vihjas selgesti, et Seaduse mehhaaniline ja karm täitmine, ükskõik kui kõrgete ideaalidega oleks tegemist, pole lõppude lõpuks parim viis suhtlemisel patuste kui isiksustega – eriti siis, kui süüdistajatel endil pole käed täiesti puhtad.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millises eluvaldkonnas oled kõige teadlikum Jumalalt vastu võetud andeksandmisest? Kas su elus on veel alasid, kus vajaksid vabastamist? Pane need praegu palves Jumala ette.

* * *

 

LOOTUS ON JUMALA AND

Esmaspäev – 10. juuli

Kuid mina loodan Sinu helduse peale, mu süda ilutseb Sinu päästest. Ma tahan laulda Issandale, et Ta mulle on head teinud. Ps 13:6

Lootus on Jumala and kõigile inimestele. Ka neile, kes Temast midagi ei tea, on Jumal pannud südamesse aimuse, et lootusetustki olukorrast on olemas väljapääs, et on olemas keegi, kes võib aidata. Seetõttu võitlevad nemadki hädas tavaliselt viimse hingetõmbeni ega anna alla, teadmatagi ise, millele nad loodavad.

Jumal ei taha, et keegi hukkuks, kui abi on käeulatuses (vt Ps 50:15), seepärast päästab Ta ka jumalakartmatuid nende südamesse pandud lootuse abil. Seda enam on põhjust Jumala poole hüüda neil, kes tunnevad Teda ja Tema tõotusi. Jumal ei jäta vastamata.

Lootus on Jumala and. Ta ootab, et me Tema ande teistega jagaksime.

Teie näete seda ja teie süda rõõmustab, teie luud-liikmed kasvavad nagu värske rohi. On tuntav, et Issanda käsi on tema sulastega, aga ta needus tema vaenlastega. (Js 66:14)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On aegu, mil me kõigume ebaselguse ja lootusetuse vahel. Neid eraldab tihti vaid hetk. Siis tuleks meil ainult palvetada: “Issand, ma usun, aita mu uskmatust!” Mk 9:24

* * *

 

KUI KAUA VEEL?

Teisipäev – 11. juuli

Kui kaua Sa, Issand, unustad mind hoopis, kui kaua Sa peidad oma palet mu eest? Ps 13:2

Nii küsivad kõik kannatajad. Isegi inimene, kes tunneb Jumalat, võib langeda meeleheitesse, kui kannatustel ei näi lõppu olevat. Mure rõhub südant, nii et seda on lausa füüsiliselt tunda ja päeva kõige raskem hetk on hommikune ärkamine – jälle seisavad ees tunnid täis hingevaeva.

Miks Jumal laseb mul niimoodi kannatada? Kas Ta siis ei näe minu olukorda? Kas Ta on oma palge minu eest peitnud? – need on hädasolija tüüpilised küsimused.

Kui Jumal peidab oma palge, siis ehmub kogu loodu (vt Ps 104:29) – “pale” on Piiblis Jumala armu väljendus. Kui Jumala arm meid ei kanna, oleme kerge saak oma vaenlastele – olgu need inimesed, olukorrad või hingevaenlase kiusatused. Küsimus “miks?” paneb proovile meie usu ja vastust leidmata võib meeleheide muutuda lausa surmahädaks.

Kas Issand heidab meid ära igaveseks ega ole tal enam head meelt? (Ps 77:8) Kui kaua, Issand, pean ma appi hüüdma, ilma et sa kuuleksid? Või sulle kisendama vägivalla pärast, ilma et sa aitaksid? (Ha 1:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Rahus ma heidan maha ning uinun, sest sina üksi, Issand, asetad mind julgesti elama.” (Ps 4:9) Kiitkem Jumalat tema armastuse ja ustavuse pärast!

* * *

 

VÄÄRLOOTUS JUMALA PIKAMEELE ROHKUSELE

Kolmapäev – 12. juuli

Või suhtud sa üleolevalt Tema helduse ja sallivuse ja pika meele rohkusesse ega saa aru, et Jumala heldus tahab sind juhtida meelt parandama? Rm 2:4

Iga juut teadis, et Jumal on nende rahvusega kannatlik olnud. Ja nõnda oli see olnud juba Egiptusest lahkumisest saadik. Käsuandmise puhul Siinail ütles Jumal: “Issand, Issand on halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest ” (2Ms 34:6). Jumal oli lubanud olla armuline ja ta pidas oma lubadust. Juudid tegid sellest väära järelduse. Nad arvasid, et Jumala kohtu alla lähevad ainult paganad, kuna Aabrahami järglased lähevad oma sünniõiguse alusel Messia riiki.

Paulus selgitab nüüd, et Jumala kannatlikkuse tõeline põhjus on see, et igal inimesel oleks aega meelt parandada. Kui me Jumalast antud aega meeleparanduseks ei kasuta, siis osutub see vaid Jumala viha kogumise ajaks. Sest Jumala kohus ei toimu rahvuse alusel, vaid eluviiside alusel. Heategija saab tasu sõltumata rahvusest ja kurjategija saab tasu samuti rahvusest sõltumata.

Meid võib päästa vaid üks meeleparandus. Meeleparandus on pöördumine, meelemuutmine, oma oma mõtetest ja teedest loobumine. Selleni tahab Jumal meid viia, aga mitte sundida. Seda ootab Jumal ja seda vajab inimene.

Ja ometi ootab Issand, et teile armu anda, ja jääb kõrgeks, et teie peale halastada, sest Issand on õiguse Jumal, õndsad on kõik, kes teda ootavad. (Js 30:18) Mine ja hüüa neid sõnu põhja poole ja ütle: Pöördu, taganeja Iisrael, ütleb Issand, siis ma ei vaata teie peale enam süngel pilgul, sest mina olen armuline, ütleb Issand, mina ei pea viha mitte igavesti. (Jr 3:12) Ja meie Issanda pikka meelt pidage päästeks, nõnda kui ka meie armas vend Paulus teile on kirjutanud temale antud tarkust mööda. (2Pt 3:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu Jumala ees olles, et Ta ilmutaks sulle neid sinu elu alasid, kus peaksid midagi üles tunnistama ning andestust paluma.

* * *

 

LÕPETAGE KOHTUMÕISTMINE ÜKSTEISE ÜLE!

Neljapäev – 13. juuli

Minu ees nõtkub iga põlv, ütleb Issand, ja iga keel annab tunnustust Jumalale. Rm 14:11

Õpetus Jumala kohtutest on Piibli õpetus. Kohtumõistmine ja otsustamine teise õe-venna üle on rumal ja põlastusväärne, sest Jumal ise on ainus õige kohtumõistja. Kõik teisedki kohtumõistjad peavad kord tema kohtu ette ilmuma oma tegudest aru andma. Iga põlv peab ennast nõtkutama Jumala ette ja iga keel teda tunnistama. Põlve nõtkutamine on välise alluvuse tunnus, keel – arusaamise allumise tunnus. Suur päev, kui inimeste tahe ja arusaamine alluvad paratamatusele. Teist teed enam ei jää.

Paulus tahab, et iga usklik peaks meeles oma alluvust Issandale, sest siis ei tarvitse tal saada inimeste orjaks. Me teame, et au tuleks anda Jumalale, aga väga tihti anname au inimesele endale. Jumalik au ja kummardus kuuluvad Kristusele. See, mida siin on öeldud Jumala kohta, on Fl 2:10 öeldud Kristuse kohta ja näitab Kristuse jumalikkust. Meie juured olgu niivõrd Kristuses, et temalt saame oma jõu.

Kosmost valitsetakse õigluse põhimõttel. Meie elu samuti. Piibel ei taha meid hirmutada usklikuks. Vilets usk, mis on hirmu alusel! Aga õiglus jääb.

Ma olen iseeneses vandunud, mu suust on välja tulnud tõde, tagasivõetamatu sõna: “Minu ees peab nõtkuma iga põlv, kõik keeled peavad andma mulle vande”. (Js 45:23) Jeesus vastas talle: “Need on sinu sõnad. Ometi ütlen mina teile: Siitpeale te näete Inimese Poja istuvat Väe paremal käel ja tulevat taeva pilvedel.” (Mt 26:64) Jeesuse nimes nõtkuks iga põlv nii taevas kui maa peal kui maa all. (Fl 2:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal näitaks sulle mõnda kitsaskohta, mis sul võib olla suhetes teistega, keda Jumal aktsepteerib. Palu, et Jumal aitaks sul neid omaks võtta, neisse südamlikult suhtuda ja nende eest hoolt kanda.

* * *

 

KRISTLANE PÄÄSTETAKSE KIUSATUSEST

Reede – 14. juuli

Ma tahan laulda Issandale, et Ta on mulle head teinud. Ps 13:6

Vaimulikus ahistuses paneb kristlane oma lootuse Jumala peale. “Kuid mina loodan sinu helduse peale, mu süda ilutseb sinu päästest. Ma tahan laulda Issandale, et ta mulle on head teinud.” (Ps 13:6)

Kui tahes kaua kiusatus ka ei kestaks, ei ole Jumal teda maha jätnud. Kristlane ei tohi lootust kaotada, ta palvetab: “Kui kaua sa, Issand, unustad mind hoopis, kui kaua sa peidad oma palet mu eest?” (Ps 13:2) Aga ta palub oma ellu ka Jumala valgust. “Tee selgeks mu silmad, et ma ei uinuks surmale.” (Ps 13:4) Kartes suikumist vaimuliku surma unne kordab kristlane mõttes Jeesuse sõna: “Valvake!” Jeesuse ootamine ei ole asjatu. “Vaadake ette, valvake, sest teie ei tea, millal see aeg on käes! Nii nagu inimene, kes reisis võõrsile ja jättis oma maja, andes sulastele meelevalla, igaühele tema töö, ja uksehoidjal käskides valvata, nõnda valvake nüüd, sest te ei tea, millal majaisand tuleb, kas õhtul või keskööl või kukelaulu ajal või varahommikul, et ta äkitselt tulles ei leiaks teid magamas. Aga mida ma ütlen teile, ütlen kõigile: Valvake!” (Mk 13:33–37)

Jumal kinnitab kristlast oma sõnaga: “Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.” (Ps 119:105) Jumal valgustab kristlase mõistust oma valgusega. Kiusatuses ei pea jääma üksi, saab tulla teiste kristlaste juurde ja koos nendega uurida Jumala sõna. Sõna tunnistab Jumala ustavusest ja armastusest. Jumal ei jäta maha.

Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki tema heategu! (Ps 103:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle, millal viimati tajusid Jumala toimimist või suuri tegusid oma elus. Meenutama, mida Issand on su ellu toonud ning muuda need mälestused kiituseks.

* * *

 

ISEHAKANUD KOHTUNIK

Laupäev – 15. juuli

Seepärast, oh kohut mõistev inimene, ole sa kes tahes: sa ei saa ennast vabandada, sest milles sa teise üle kohut mõistad, selles mõistad sa süüdi iseenese! Sina, kes sa mõistad kohut, teed ju sedasama! Rm 2:1

Me ei ole teiste käitumisega nõus ja mõistame selle hukka. Aga ega me ise seepärast veel süütud ole. Nagu paganatel ei olnud mingisugust vabandust, et nad ilma Jumalata maailmas elasid, nii ei olnud ka juutidel ühtegi vabandust, et nad oma moraalses käitumises mitte paremad ei olnud kui paganad, kuigi neil moraalne otsustusvõime ei puudunud.

Tõsiasi, et nad teiste käitumist õigusega hukka mõistsid, tõendab, et nad suutsid hea ja kurja vahel vahet teha. Aga see, millele nad oma lootuse panid, nimelt ilmutatud Jumala käsule, mõistab nad hukka, sest nad ise selle järgi ei käi.

See kirjakoht näitab meile inimliku õiguse eksiteid juutide juures. Tühises ülbuses ei alistu nad mitte elavale Jumalale, vaid tahavad ise midagi olla. Endale sugereeritud tarkus on narrus, sugereeritud õigus aga silmakirjalikkus.

Siis Taaveti viha süttis väga põlema mehe vastu ja ta ütles Naatanile: “Nii tõesti kui Issand elab, mees, kes seda tegi, on surmalaps!” (2Sm 12:5) Ärge mõistke kohut, ja ka teie üle ei mõisteta kohut! Ärge mõistke hukka, ja ka teid ei mõisteta hukka! Andke andeks, ja teile antakse andeks! (Lk 6:37) Nõnda siis ärge mõistke kohut enne õiget aega, enne kui tuleb Issand, kes toob valguse ette pimedusse varjunud asjad ning teeb avalikuks inimsüdamete kavatsused; ja siis saab igaüks kiituse Jumalalt. (1Kr 4:5)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Südametunnistus on kristlase õige elu kriteeriumiks.09

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

 

III. PÜHA VAIM

Püha Vaimu töö

Õpetades oma järelkäijaid Püha Vaimu saabumise osas, Jeesus ütles: “… teile on parem, et ma lahkun, sest kui ma ei lahkuks, ei tuleks Lohutaja teie juurde, aga kui ma ära lähen, siis ma saadan tema teie juurde. Ja kui ta tuleb, siis ta …” (Jh 16:7,8):

  1. toob selguse uskmatuse patu kohta (Jh 16:9)
  2. toob selguse, et Jeesus on Jumala õigus (Jh 16:10; Rm 10:3,4)
  3. toob inimestele selgust, et saatana võim on purustatud (Jh 16:11)
  4. sünnitab uskliku uuesti (Jh 3:5; Tt 3:5)
  5. elab uskliku südames (1Kr 6:19,20)
  6. pitseerib uskliku (Ef 1:13,14)
  7. ristib uskliku (Ap 1:5; 1Kr 12:13)
  8. täidab uskliku (Ef 5:18)
  9. annab usklikule väge (Ap 1)
  10. juhib usklikku (Gl 5:16-18)
  11. jagab usklikule vaimulikke andisid (1Kr 12:1-11)

Püha Vaim tuli nelipühapäeval, et olla Kogudusega, kuni tema aeg saab täis ja ta esitatakse Issandale Jeesusele tema tagasitulekul. Niisamuti nagu Jeesus Kristus lõpetas oma töö, mille ta pidi sooritama oma lihas, nii ka Püha Vaim lõpetab oma töö, mille ta pidi sooritama Koguduses.

 

JEESUS KOHTUNIKUNA

LOE: Johannese 8:1-11

TAUST: Moosese seaduse järgi pidi nii naise kui mehe, kes olid abielu rikkunud, kividega surnuks viskama (3Ms 20:10). Roomlased olid okupeeritud Iisraelis jätnud surmaotsuse tegemise ja täideviimise enda kontrolli alla.

1. Mis paneb inimese abielu rikkuma? Millist õnne ja muret võis “uus armastus” tuua selle naise ellu?

2. Mis võib olla kõige halvem selles olukorras, kui keegi tabatakse just abielu rikkumast? Mida võis naine mõelda oma armastajast pärast seda, kui see oli põgenenud? Mis võis tunduda sellele mehele, kes oli ilmselt ka ise abielus, kõige halvem selles olukorras?

3. Sel hommikul oli raske ka paljudel teistel asjasse puutuvatel inimestel. Mõelge, mis tundeid võis abielurikkumine ja ähvardav kividega surnuksviskamine äratada naise abikaasas, lastes, tema vanemates, kui need olid veel elus? Mida võisid tunda abielu rikkunud mehe abikaasa ja lapsed? Mil viisil mõjutab selline olukord asjassepuutuvate laste hingeelu?

4. Mida võis naine arvata Jeesusest sel ajal, kui teda tiriti tema ette (salmid 3-5)? Mida võis naine mõelda sel ajal oma teost?

5. Miks tõid juudid naise Jeesuse juurde, kuigi teadsid väga hästi, et surmaotsuse tegemine oli ainult roomlaste meelevallas? Miks ei ütelnud Jeesus “Mitte keegi teist ei tohi selle naise poole kivi visata,” vaid lausus hoopis 7b salmi sõnad?

6. Miks teie arvates lahkusid süüdistajad nimelt 9. salmis kirjeldatud järjekorras? Miks ei soovinud Jeesus jälgida, kuidas tema sõnad kuulajatele mõjuvad, vaid kummardus selle asemel midagi maa peale kirjutama?

7. Mis põhjusel oleks Jeesusel ja ainult temal olnud õigus mõista see naine surma? Miks ei toiminud Jeesus selles asjas Moosese seaduste järgi? Mis sai karistusest, mida see naine oleks pidanud kandma, kuna oli rikkunud nii paljude inimeste õnne?

8. Miks naine ei põgenenud ära sel ajal, kui Jeesus kirjutas uuesti maa peale, kuigi see oleks olnud võimalik (salmid 8-9)? Millal hakkas naine uskuma pattude andeksandmisesse?

9. Miks tahtis Jeesus öelda naisele ka 11. salmi sõnad? Jeesus lausub täna sinule 11.salmi sõnad. Mida need tähendavad sulle sinu praeguses eluolukorras?

 

Rõõmusõnum: Meil ei ole teada, mida kirjutas Jeesus liivale. Võibolla ta käitus kohtunikuna ja kirjutas esimesel korral üles seadusjärgse karistuse abielurikkumise eest – surmanuhtlus – lisades teisel korral sõnad “Mina kannan selle karistuse tema eest.”

Kadunud ja jälle leitud

Lk 15: 11-32

See üks Piibli enim tuntumatest jutustustest pole mitte lugu heast ja halvast pojast, vaid lugu heast Isast. Ainult Isa on hea, Ta armastab mõlemat poega. Millised need pojad siis on? Noorem poeg on õige koletu. Poja soov oma varandus kätte saada, kui isa veel elujõuline on solvav ja ajastu kommetega vastuolus olev. See võrdus sooviga, et Isa oleks surnud. Noorem poeg sai kätte selle, milleks tal polnuks õigust Isa surmani- kogu oma pärandisoa. Seetõttu on poja tegu palju hullem, kui see esialgu paistab. Vanem poeg vähemasti ei soovinud Isa surma. Tema on rohkem meie moodi, kes siin oleme. Ei, see ei ole mitte pahasti öldud. Või arvab keegi, et tema on täiuslik nagu Jeesus? Siis võiks see inimene koju minna, või kodus raadio kinni keerata, sest Jeesuse lunastustöö on tema jaoks kasutu.

Noorem poeg läks kogu saadud varandusega võõrsile ja raiskas selle laia eluga ära. Mida see võiks tähenada meile, ristiinimestele? Millal saab inimene kodust Isa e. Jumala juurest ära minna kallist varandust raiskama? Selge on see, et kodust ära saab minna, kui on kodus oldud. Seega on tegemist looga kristlastest, kes on kodust e. kogudusest lahkunud. See ei ole jutustus mittekristlastest. See on jutustus ristitutest ja leeriskäinutest, kes on läinud kallist armuvara raiskama maailma laiadele radadele. Vanemas pojas võime näha iseend, kes me oleme küll kogudusse jäänud, kuid kes pole Jumala armastuse suurust ja sügavust veel täielikult mõistnud. Kas pole nii?

Nooremast pojast poleks nagu mõtet täna rääkidagi, sest, kes me siin kirikus oleme, oleme ju kõik kodus- koguduses, pole Isa juurest ära läinud. Vahest aga siiski rääkida? Võib olla on täna siin keegi, kel on plaan ära minna maailma teedele Isa armu pillama? Võib olla juhtub praegu keegi kadunud poeg raadiost kuulama Isa kutset suurele rõõmupeole?

Miks kodust minnakse? Kas alati langeb minejale endale täis vastutus? Mitte igakord. Või on selles oma süü ka koju jäänud vanemal vennal? Kas on vanem vend või ka vanem kristlane täitnud kõik temale pandud vastutuse ja armastuse noorema vastu?

Theodor Tallmeister, ennesõjaaegse Eesti Vabariigi liberaalne kirikuõpetaja – tollased liberaalid olid kangemad tihti kui tänased konservatiivid – kirjutab: „Meie ristime oma lapsi, aga ei mõtle sealjuures, et neid tuleb ka kristlikult kasvatada. Sagedasti võib juba ristimistoimingu juures märgata, kuidas vanematel, vaderitel, omastel sugugi ei ole palvemeelt ja asjasse süvenemist, kuidas puudub isegi tähelepanelikkus ja tarvilik tõsidus. Komme saab täidetud ja keegi ei mõtlegi sellele, missuguse vastutuse ta endale võttis ristitud lapse kasvatamise suhtes”. Tallmeister osutab, et vanem vend pole oma ülesannet täitnud, ta pole nooremale Isa armu õpetanud ja edasi andnud, sest ei tunne seda isegi.

Mõne aja pärast tuleb kristlikult kasvatatud lapsel endal teha ka teadlik otsus: kas tulla leeriõpetusele või mitte? Kas jääda koju või minna maailma? Tulijaid on väike osa, sest paljud on otsustanud minna. Ma räägin praegu nendest maailma minejatest, kes on saanud kristliku kasvatuse, mitte neist, kes pole seda saanud. Tallmeister oli küsitlenud eelmise Vabariigi ajal mõne aasta eest leeriskäinud noori. Leerimineku põhjuste üle ütlesid mitmed siis, et „kes siis seda üldse usu pärast teeb”. Mõnele meeldis õnnistamispäeva rongkäik linnatänaval, samuti oli huvitav valges kleidis või ülikonnas elada läbi midagi pidulikku. Mõnel pool oli mindud leeri hoopis teise kirikusse, mitte sinna, kus kord ristitud. Põhjus selles, et ristimiskiriku õpetaja olevat liiga vali mees, seal aga kuhu leeri mindud saanud palju nalja nii tundides kui ka vaheajal. Pühalikust tõotusest, mis õnnistamispäeval anti, ei näinud 2-4 aastat hiljem teadlik olema enam mitte keegi. Tänasel päeval on langenud ära ka paljud tollased põhjused, miks leeri tuldi.

Miks aga minnakse pärast leeri laia maailma? Küllap ka täna tullakse selleks, et mitte jääda. Vanemate poegadena tuleb meil siiki ka endalt küsida: ega meie pole minekuks tõuget andnud? Või on saanud leeris liiga vähe või hoopis liiga palju nalja? Vanemaks vennaks on nii kogudus kui koguduse vaimulik. Ma siiralt loodan, et meie, armsad õed ja vennad, mina sealhulgas, võiksime saada hoopis palju paremateks vanemateks vendadeks, kui tänases loos kuuldu seda oli.

Aga vanem poeg, kes jäi koju, milline tema oli? Tallmeister kirjutab: „Isegi need, kes käivad pihil ja armulaual, (need, kes on jäänud koju), kas teevad nad seda selleks, et uut Vaimu ja väge otsida kristlikuks eluks, kas mitte enamjaolt nõnda, et see on nagu endarahustamine, mis vähemalt ebatedalikult ütleb: oma kristlase kohuse olen ma täitnud, nüüd võib kõik minna jälle tavalist rada edasi”.

Väliselt tegi vanem poeg kõike, mida tegema pidi, kuid oma sisimas kaugenes Isast, niimoodi arvatakse. Nii mõeldes teeme vanemale pojale võib olla ülekohut: oli lähedal ja muutus kaugeks. Võib olla polnud ta päris lähedale veel jõudnudki? Ka tema oli veel alles teel. Ta oli küll kuulekas ja kohusetundlik, kuid sisimas oli uhke, kandis vimma, oli ebasõbralik ja isekas. Noorem poeg patustas viisil, mida on lihtne märgata, vanem poeg oli väliselt aga veatu. Isa kutsus tedagi rõõmupeole. Me ei tea, kas ta läks või mitte, tõenäoliselt lõpuks siiski läks. Miks ma seda usun?, aga sellepärast, et tähendamissõna lõpp jääb lahtiseks. Jeesus ei ütle, et rõõmupeo uks sai suletud ja vanem poeg „ei saanud maitsta õhtusööki” (Lk 14:24), nagu oli kutsututega „tähendamissõnas kuninglikust pulmapeost” või et ta läks sinna kus on „tuleleek või ulgumine ja hammaste kiristamine” (Lk 13:28). Ei, Jeesus seda ei ütle, vaid Tema ootas ära ka vanema poja. Tema ütleb ka meile täna siin kõigile, kui kutsub oma lauale: „Tulge, sest kõik on juba valmis” (Lk 14:17).

Võõrsil allakäinud ja seakarjaseks alandatud kadunud pojast öeldakse tähendamissõnas:„Aga kui ta mõttesse jäi” (Lk 15:17a). 1938 aasta tõlkes: „Aga kui ta paremad mõtted oli saanud”, 1968. aasta tõlkes: „Kui ta keskenes endasse”, veel ühe tõlkes: „Kui ta mõistusele tuli”. Albert Soosaare, juba taevasele pidusöögile jõudnud õpetaja järgi on sõnasõnaline tõlge kreeka keelest „kui ta oli endasse läinud”. Noorem poeg tegi seda, mida ta polnud kunagi varem teinud: keskenes ja vaatas endasse, tuli mõistusele ja otsustas koju tagasi minna.

Kodus oli talle kord varem tundunud, et Isa piirab tema liikumisvabadust; et kristlus ei ole midagi muud kui käsud ja keelud; lähen sinna, kus keelud ega käsud mind ei kammitse, sinna kus võin elada mõtlemata homsele päevale, olla muretu kui linnuke oksal, sest Isa ju toidab tedagi. Isa toidab linnukest ja linnuke laulab Talle selle eest tänu, aga mis tänu see on, kui Isa toidab poega ja poeg ei pane tänupalveks käsigi kokku. Poeg otisis vabadust olla Isale mitte tänulik. Poeg otsis seesugust vabadust, kus võiks kihutada maanteel vastassuunavööndis 200 km tunnikiirusega.

Kuid siis tuli ta mõistusele, võtis kiirust maha ja vahetas sõidurada. Ta vaatas oma südamesse, kuhu ta enam ammu polnud vaadanud ja nägi, kui tühjaks see oli saanud. Kõik, mida ta kodust kaasa sai, oli kadunud ja ära raisatud. Ja mitte keegi ei tundnud enam Tema vastu huvi, ta oli oma rikka mehe positsiooni minetanud. Tema jaoks polnud enam kellelgi aega, sest sõprus temaga polnu enam kasulik, kõik vältisid teda öeldes: „Mul on kiire”. Süda oli küll armuvaradest tühi, aga Jumala Vaim, kes noorema pojaga kogu aeg kaasas oli käinud ja keda poeg polnud varem märganud, Jumala Vaimul oli aega ja kannatlikkust. Tema koputas kannatlikult sellele tühjaks jäänud südame uksele, kust enam ammu keegi polnud sisse astunud. „Vaata, ma seisan ukse taga ja koputan. Kui keegi kuuleb mu häält ja avab ukse, siis ma tulen tema juurde ja söön õhtust temaga ja tema minuga”(Ilm 3:20), ütleb Kristus. Ühtäkki kuulis seda koputust ka noorem poeg ja avas ukse. Lasi Jumala Vaimu oma südamesse ja See näitas talle kätte kodutee. Mitte ainult ei näidanud vaid tuli ise kaasa, et noorem poeg võiks Temaga pidusöögiks lauda istuda. Jeesus ütleb meile: „Püha Vaim, kelle Isa saadab minu nimel, tema õpetab teile kõik ja tuletab teile meelde kõik, mida mina teile olen öelnud” (Jh 14: 26). Jumala Vaim tuletas nooremale pojale meelde tee tagasi koju. Meelde saab tuletada seda, mida kord on õpitud, meelde ei saa tuletada, mida õpitud ei ole. Seepärast ongi ülimalt tähtis kristlik kasvatus, leeriõpetus, vennalik armastus, sest siis on mida meelde tuletada.

Isa võttis kadunud poja rõõmuga vastu. Tänase loo ja kogu evangeeliumi läbiv sõnum, nagu juba alguses öeldud, pole mitte lugu heast ja halvast, võõrsile läinud või kodu jäänud pojast, vaid armastavast Isast.

Meie tõeline eesmärk, armsad õed ja vennad, saab olla vaid kasvada seesuguseks, nagu on täna kuuldud loos Isa. Evangelium kutsubki meid üles armastama üksteist Jumala kombel. See ei ole kerge, aga eksinu teekond tagasi polegi sirjooneline, vaid ikka sikk-sakke, komistamisi, kukkumisi ja jälle jalule tõusmist täis. Piibel tervikuna on jutustus noorema ja vanema poja tagasijõudmisest koju Isa juurde taevasele rõõmupeole, kus laud on meie jaoks juba kaetud ja Isa Poeg ise on meile juba poolele teele vastu tulnud, et meid emmata.

Aamen.

Toivo Treiblut, diakon

toivo_treiblut2

Palveleht. 2. – 8. juuli 2017

Palveleht

Nädala teema: Kadunud ja jälle leitud

Kiitus/ülistus

Selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.

Koht/kohad Piiblist: Psalm 32:1-2, 5-8

1 Õnnis on see, kelle üleastumine on andeks antud, kelle patt on kinni kaetud. 2 Õnnis on inimene, kellele Issand pahategu ei arvesta ja kelle vaimus ei ole kavalust. 5 Oma patu ma andsin sulle teada ja oma pahategu ma ei katnud kinni; ma ütlesin: “Ma tunnistan Issandale oma üleastumised.”
Siis andsid sina mu patu süüteo andeks. 6 Sellepärast palugu sind kõik vagad sel ajal, kui sa oled leitav; tõepoolest, suurte vete tulv ei ulatu nende ligi. 7 Sina oled mulle peidupaigaks, sa hoiad mind õnnetuse eest; sa ümbritsed mind pääsemise hõiskamisega. 8 Sina ütled: “Ma teen su targaks ja õpetan sulle teed, mida sul tuleb käia, ma annan sulle nõu oma silmaga sind juhtides.”

Luuka evangeelium 15:11-32

11 Jeesus ütles: „Ühel inimesel oli kaks poega. 12 Ja noorem neist ütles isale: „Isa, anna mulle kätte see osa varandusest, mis saab minule!” Ja isa jagaski varanduse nende vahel.  13 Ja juba mõne päeva pärast kogus noorem poeg kõik kokku ning reisis kaugele maale, ja seal pillas ta ära oma vara, elades ohjeldamatult. 14 Aga kui ta oli kõik ära kulutanud, tuli sellele maale kange nälg, ja puudus hakkas temalegi kätte tulema. 15 Ja ta läks ja poetas enda ühe sealtmaa kodaniku juurde ning see saatis ta oma väljadele sigu hoidma. 16 Ja ta püüdis oma kõhtu täita kõtradest, mida sead sõid, ja ükski ei andnud talle. 17 Aga kui ta mõttesse jäi, siis ta ütles: „Kui palju palgalisi on mu isal ja neil on leiba küllalt, aga mina suren siin nälga!  18 Ma tõusen ja lähen oma isa juurde ja ütlen talle: „Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees, 19 ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks! Pea mind nagu üht oma palgalistest!””  20 Ja ta tõusis ja asus teele oma isa juurde. Aga kui ta alles kaugel oli, nägi isa teda ja tal hakkas hale ning ta jooksis ja langes poja kaela ja andis talle suud.  21 Aga poeg ütles isale: „Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees, ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks!”  22 Ent isa ütles oma sulastele: „Tooge kiiresti kõige kallim kuub ja pange talle selga ja andke talle sõrmus sõrme ja jalatsid jalga 23 ja tooge nuumvasikas, tapke see ja söögem ning olgem rõõmsad, 24 sest see mu poeg oli surnud, ja on jälle saanud elavaks, ta oli kadunud, ja on leitud!” Ja nad hakkasid rõõmsasti pidutsema. 25 Aga tema vanem poeg oli väljal ja kui ta sealt tulles jõudis maja lähedale, kuulis ta pilli ja antsimist, 26 ja ta kutsus ühe sulastest enda juurde ja päris, mis see võiks olla. 27 See ütles temale: „Sinu vend on tulnud ja su isa on tapnud nuumvasika, sest ta on saanud tema tagasi täies tervises.”  28 Ent tema vihastas ega tahtnud sisse minna. Siis tuli isa õue ja palus teda.  29 Tema aga vastas isale: „Vaata, nii palju aastaid olen mina sind orjanud ega ole kunagi astunud üle sinu käsust, ent sina ei ole mulle kunagi andnud üht sikkugi, et ma oleksin võinud rõõmsasti pidutseda oma sõpradega. 30 Aga kui see su poeg, kes su vara on hooradega nahka pannud, tuli tagasi, siis sa tapsid temale nuumvasika!” 31 Isa ütles talle: „Poeg, sina oled alati minu juures, ja kõik, mis on minu, on sinu oma. 32 Nüüd aga oli tarvis pidutseda ja rõõmutseda, sest see su vend oli surnud ja on jälle saanud elavaks, ning oli kadunud ja on leitud.””

Patutunnistus – vaikne palve.

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3

3 Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Pärast vaikset palvet võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:7

7 Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

Tänupalve

Aeg, mil tänada Jumalat. Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu jätkuva armu-ja rahuaja eest meie maal. Täname, et Jumal otsib alati kadunut ning rõõmustab leitu iga üksiku üle. Tänu Jumala Sõna ja pühade sakramentide eest. Täname kodukoguduse ja ustavate koguduse liikmete eest. Täname suve eest. Tänu olgu kõige eest!

Eestpalve aeg

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 19:10

10 Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut.”

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast roomlastele 4:1-8

1 Mis me siis ütleme oma lihase esiisa Aabrahami leidnud olevat? 2 Sest kui Aabraham on mõistetud õigeks tegude tõttu, siis tal on, millega kiidelda, kuid mitte Jumala ees. 3 Sest mida ütleb Pühakiri? “Aabraham uskus Jumalat, ja see arvestati talle õiguseks.” 4 Tegude tegijale ei arvestata palka mitte armust, vaid vastavalt võlale. 5 Aga sellele, kes tegusid ei tee, vaid usub temasse, kes teeb õigeks jumalakartmatu, arvestatakse õiguseks tema usk, 6 nõnda nagu Taavet ütleb õndsa olevat inimese, kellele Jumal arvestab õigust tegudest sõltumatult: 7 “Õndsad on need, kelle ülekohus on andeks antud ja kelle patud on kinni kaetud. 8 Õnnis on mees, kelle pattu Issand ei arvesta.”

Palvetame Jumala hoidvatesse ja õnnistavatesse kätesse iga koguduse liikme, töötegija, koguduse juhatuse ning nõukogu. Palume tervist kõigile, kes seda vajavad. Aita, et haigused, kannatused ja katsumused võiksid tuua meid Kristusele lähemale. Hoia palun inimesi, kes on reisil. Palume tröösti leinajatele. Ole ligi kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma ning usku, et jääv kodu on taevas. Palume Jumalalt õnnistust, et meil oleks, millega toetada nii kaasinimest kui kogudust. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Eestpalvesse kanname koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ja aseesimehe Andra Indriksoni ning nende pered. Palvetame Jumala kätte koguduse diakoni Toivo Treibluti. Palvetame koguduse organist – koorijuhi Imbi Laasi ja muusikatöö eest. Õnnistust palume Nõmme rahu kiriku remondile. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis ning Ilumäel.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Hoosea raamat 12:6-7

Issand, vägede Jumal, Issand on tema nimi:
7 „Aga sina pöördu tagasi oma telki, hoia osadust ja õigust ja oota alati oma Jumalat!”

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palvetame, et inimesed, kes Kristust veel ei tunne laseksid ennast Temal leida. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme. Palvesse kanname Pilistveres 6.-8. juulini toimuva kristliku noortefestivali JäPe. Palvesse kanname kõik kirikumuusikud.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Jesaja 65:24

24 Enne kui nad hüüavad, vastan mina; kui nad alles räägivad, olen mina kuulnud.

Palvetame, et Issand aitaks meid Teda kõiges usaldada.

Päeva Sõnum. Nr 40. 2. juuli – 8. juuli 2017

KADUNUD JA JÄLLE LEITUD

27 nädal: 2. juuli – 8. juuli 2017

4. pühapäev pärast nelipüha

Jumal on inimese loonud ja andnud talle elu. Ta on meie taevase Isana meile väga lähedane. Inimene on loodud elama ühenduses Jumalaga ning see annab tema elule sisu ja sihi. Paraku on osa inimesi unustanud Jumala. Ilmselt on Jumal kurb, kui tema loodu teda unustab ja läheb oma teele, mis lõpuks viib inimese ebaõnnestumisele.

Siiski annab Jumal inimesele uue võimaluse pöörduda ja meelt parandada, tulla tagasi eluteele. Selleks saatis Jumal oma Poja siia maailma, et eksiteele läinu võiks tulla tagasi. Üha uuesti kutsub Jumal meid ja annab meile uusi võimalusi. Juba pattulangemisloos otsis Jumal Aadamat ja küsis, kus ta on. Nii otsib ta kadunud inimest ka nüüd. Kui kuuleme Jumala kutset ja vastame sellele jaatavalt, on taevariigis meist hea meel ning siis oleme leidnud oma elu sihi ja mõtte ning võime kord pääseda jumalariiki.

Meelespeetav kirjakoht: Kristus ütleb: Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut. Lk 19:10

See lugu maalib meile värvika pildi elumuutvast mõjust mis kaasneb kohtumisel Jeesusega. Sakkeus on patusena hukkamõistetud ning kõik mis tal on selle asetab ta Jeesuse jalge ette. Ta ilmutab oma usu ehtsust tegudes, minnes palju kaugemale sellest mida käsk oleks nõudnud – ta vastas Jumala armukutsele otsustuskindla heldusega omalt poolt.

Me ei tohiks tähelepanemata jätta seda kõikeläbivat südame muutumist Jeesusega kohtumisest ning sellele järgnevaid praktilisi tegusid. Selle looga rõhutab Luukas, et tulev Jumalariik toob vältimatult kaasa radikaalse muutuse mis väljendub kõigepealt isiklikul tasandil – Jeesusega kooskõlas toimimises, aga sealt edasi muutunud väärtusssüsteemis, elustiilis, käitumises ning sotsiaalsetes suhetes. Jumalariik on ikka ja alati seotud totaalse isikliku muutumisega, kuid sellele järgnevad vältimatult ka sotsiaalsed, suhtetasandi ning isegi poliitilised muutused – juhul kui muudetud elud hakkavad rakendama kuningriigi väärtusi.

Just sellist “pöördumist” peaksime kogema ja nägema eneste ümber ka tänasel päeval.

Inimese Poeg on ju tulnud päästma kadunut. (Mt 18:11)

* * *

ISAKS SAAMINE

Pühapäev – 2. juuli

Kui poeg alles kaugel oli, nägi isa teda ja tal hakkas hale ning ta jooksis ja langes poja kaela ja andis talle suud. Lk 15:20

Kadunud poja” lugu (Lk 15:11-32) armastatakse, sest see näitab kuidas inimsüda reageerib sõnumile Jumala andestavast armastusest patuste vastu, mis on evangeeliumi peamine ajend.

Loo keskmes on peresuhted, ning see on meisterlikult kokkupandud kõnetamaks nurisevaid varisere ning kirjatundjaid, kes iial ei olnud Jumalast mõtelnud sellises võtmes. Juutidest kuulajatele meeldis see, kui madalale noorem poeg langes, saades sigade karjuseks. Meeleheites pöördus ta koju, olles täielikult teadlik sellest, et ta võidakse maatasa teha, kui ta sinna jõuab, sest ta ei olnud ainult solvanud oma isa, vaid ka rikkunud olulisi sotsiaalseid norme.

Kui hea, et ta isa tahtis talle vastu joosta, et poeg koju tuua enne, kui teised teda märkavad. Kui isa võttis poja vastu, oli poeg ohutus kohas. Religioossetel autoriteetidel, keda esindas vanem vend, ei olnud aega armastuseks ega vastuvõtuks, mis oli ennastohverdav ja tingimusteta.

Kuid Jumala armastus, nagu ka isa oma, oli eriline ja hinnaline. Olukorras, milles leidis end Jeesus, oli oluline mitte ainult näidata, et Jumal patused vastu võtab, vaid ka rõhutada, et kahetsevate patuste põlgajad tegutsevad vastu Isa tahtele ja südamele.

Selles loos on ka sõnum, mis võib kergesti jääda märkamata. Isa ütleb vanemale pojale (ja Jeesus variseridele): “Nüüd aga oli “tarvis” pidutseda …” (Lk 15:32). Sama sõnumit kasutatakse ka Sakkeuse loos, üsna sarnases kontekstis: ” … täna “pean” ma jääma sinu kotta!” ütles Jeesus (Lk 19:5). Nii tähendamissõnas kui ka päriselus on tähtis korraldad pidu iga kord, kui mõni patune tuleb Jumala juurde – selle läbi ootusega ette vaadates Jumalariigi suurele peole.

Ingel ütles mulle: “Kirjuta: Õndsad on need, kes on kutsutud Talle pulmasöömaajale.” Ta ütles mulle: “Need on Jumala tõelised sõnad.” (Ilm 19:9) Ma ütlen aga teile, et paljud tulevad idast ja läänest ning istuvad lauda Aabrahami ja Iisaki ja Jaakobiga taevariigis (Mt 8:11).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtiskle oma jumalapildi üle. Püüa mõista kui “lai ja pikk ja sügav ja kõrge” on Kristuse armastus. Palu, et võiksid kogeda armastust, “mis ületab iga tunnetuse” (Ef 3:18,19).

* * *

UUS USALDUS JUMALA VASTU

Esmaspäev – 3. juuli

Pöördu mu poole, Issand, ja ole mulle armuline, sest ma olen üksildane ja vilets! Ps 25:16

Piiblis on palju psalme, mida kutsutakse kaebelauludeks. Turvaline elu on neis psalmides purunenud ja autorid tunnevad end lõksus olevat, kus on mure, ahastus ja viletsus. Nad oleks nagu ümbritsetud paljudest vaenlastest. See tunne on tuttav ka meile tänapäeval.

Sellistel hetkedel on meil ainult üks abinõu: pühendada end Jumalale, oodates tema juhtimist. Meie ebajumalad viivad meid ebaõnnestumisele. Tehnika, tehnoloogia, raha, filosoofia, isegi usk (mis, kui me ei ole ettevaatlikud, võivad muutuda meile olulisemaks kui Jumal ise) – ükski neist ei aita. Vastus võib tulla hilja, vähemalt meie vaatenurgast, kuid me ei saa teha midagi, et tuua seda kiiremini: see on Jumala kingitus.

Kõik mida me teha saame, on meeles pidada, oodata ja loota. Mõne aja pärast murrab uus reaalsus sisse, mis on mõttekam sügavamal tasandil. Vanu “veendumusi” ei ole enam, küsimusi on küsitud ja kohatud ning Jumal on osutunud tõeks ootamatul viisil. Kui pimedus hakkab taanduma, on kiitust ja tänu, mis inspireeritud Jumalast, ja sünnib uus maailm sügavama usuga.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Vaadake oma elu koos Jumalaga – kus näete teda toimimas, toomas muutusi ja uuendusi? Miks mitte kirjutada oma kiituselaul või palve?

* * *

KUST LEIDA TARKUST?

Teisipäev – 4. juuli

Issand, vägede Jumal, Issand on Tema nimi: Aga sina pöördu tagasi oma telki, hoia osadust ja õigust ja oota alati oma Jumalat! Ho 12:6,7

Iisraellased on võtnud nõuks petta Jumalat, kuid selle valega on nad jõudnud hoopis enesepettuseni. Hoolimata prohveti hoiatusest, lootsid nad ikkagi maisele rikkusele, tehes lepinguid naaberriikidega. Jumal oli läkitanud tõe sõnumiga palju prohveteid enne ja pärast Hooseat, kuid rahvas ei hoolinud neist hoiatustest.

Kahtlemata peab paika ütlus, et Jumal on seesama eile, täna ja homme ning sama igavesed on ka Tema sõnad. Hästi teeb see, kes juhindub Issanda sõnadest ega looda maise tarkuse peale, sest see on asjatu vaev, mis võrdub tuule tagaajamisega tühjal väljal.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas tunned mineviku õppetunde ajaloost nii hästi, et saad tõmmata paralleele olevikus aset leidvate sündmustega?

* * *

ÕIGEKSMÕISTMINE

Kolmapäev – 5. juuli

Sellele, kes tegusid ei tee, vaid usub Temasse, kes teeb õigeks jumalakartmatu, arvestatakse õiguseks tema usk. Rm 4:5

Paulus ei mõtle, et õigeksmõistetud inimese elus pole õiguse tegusid, vaid rõhutab, et Jumal ei arvesta neid õigeksmõistmisel. See salm on niivõrd konkreetne, et iga tõsine otsija võiks leida siit vastuse õigeksmõistmise küsimusele.

Aabraham mõistetakse õigeks samadel alustel kui mis tahes jumalatu inimene. Kõigile patustele on vaid üksainus tee armust usu läbi. Joosua raamatust loeme (24:4), et Aabrahami kodus teeniti ebajumalaid. See tähendab, et tal ei olnud õiget Jumalat. Järelikult oli ta jumalatu. Alles hiljem tuli ta õigele usule, ja toimus see Jumala algatusel.

Usk “arvatakse” õigeks. Meie arvepidamises on puudujääk. Õigeksmõistmine ei toimu nõnda, et Jumal kannab Kristuse teened meie arvele, et meie puudujääki katta. Põhikapitaliks jääb ikkagi meie endi kapital. Jumal mõistab meid õigeks ainult siis, kui tunnistame end maksujõuetuks ja loodame üksnes sellele, mida Jumal Kristuse läbi meie heaks teeb. Siin antakse meile varandus pankroti alusel, siin tunnistatakse meid õigeks ainult süütunnistuse alusel. Säärane õigeksmõistmine pole pettus, vaid Jumala imetegu meie hüvanguks.

Piibel ei vastanda kunagi usku ja kõlbelisi tegusid, vaid usku ja käsutegusid. Usk ja kõlblus käivad Piiblis alati käsikäes.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Veeda täna aega palves nende eest, kes näiliselt ei tunne Kristust üldse, et Jumal võiks nende eludesse külvata üllatusi ja ilmutusi.

* * *

JUMALA USTAVUS PÜSIB

Neljapäev – 6. juuli

Sinu oma olen mina, päästa mind, sest ma nõuan taga Su korraldusi! Ma olen eksinud nagu kadunud lammas. Otsi oma sulast, sest ma ei unusta Su käske! Ps 119:94,176

Jumal on kogu loodu pannud toimima imepärases harmoonias ja korrastatuses ja sellel on püsinud kõik ka tänapäevani – kõik selles Jumala süsteemis on “tema sulased” ehk need kes täidavad tema korraldusi. Ja nii järeldab psalmi autor, et ka tema enese püsimajäämine, kui osakese sellest loodust, sõltub otseselt Jumala seaduste järele käimisest. Imeline on see, et ka tänapäeval kui nii kõvahäälselt räägitakse ja toetutakse inimese poolt tehtud avastustele ja edusammudele teaduses – on viimselt ikkagi kõik meie ümber püsiv mitte sellest kui palju me mõistame loodust, vaid sellel, et Jumal on ustav ja tema hoiab oma loodut ülal oma sõna läbi. Ja nii ka meie elu õnnestumine või ebaõnnestumine on otseselt seotud Jumala sõna hoidmisega meie endi poolt – kuigi väliselt see alati nii ei paista.

Samas peavad mitmed tunnistama, et Jumala sõna pidamine, selle järgmine ei ole sugugi kerge ega lihtne argielus. Paljud ohkavad sisemiselt, sest neile tundub et valides Jumala sõna peavad nad loobuma mitmest muust heast. Kuidas leida siis Jumala sõna pidamises see rõõm?

Meile ei ole antud muud teed kui psalmi autori enese tee – süüvida Jumala sõnasse kogu oma olemusega, lubades sel mõjuda eneses, rakendades seda oma valikutes. Enne kui meie ei pühenda end täiel määral Jumala Sõna järgimisele – ei saa me kogeda ka selle täiellikku mõju. Ja see sõltub meist endist kui palju Jumalale oma elus ruumi anname.

Me kõik eksisime nagu lambad, igaüks meist pöördus oma teed, aga Issand laskis meie kõigi süüteod tulla tema peale. (Js 53:6)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui palju oma elus oled rajanud Jumala tõotustele? Palu, et Jumal tuletaks sulle meelde sulle antud tõotusi. Lugedes Piiblit võiksid pidevalt täiendada oma tõotuste varu ning saada sisemiselt tugevamaks.

* * *

OTSIGE JUMALAT, SEST TA ON LEITAV!

Reede – 7. juuli

Oma patu ma andsin Sulle teada ja oma pahategu ma ei katnud kinni; ma ütlesin: “Ma tunnistan Issandale oma üleastumised.” Siis andsid Sina mu patu süüteo andeks. Ps 32:5

Tänane psalm toob selgelt esile erinevuse õigeksmõistetu ja patuse vahel. Jumala poolt õigeks mõistetud inimene ei pea kartma, et tema patte meenutatakse, sest need on “kinni kaetud”, mis piltlikus keeles väljendab täielikku andestust – meie patte ei ole siis Jumala silmis enam olemas (vt ka Ps 103:12). Andeksandmine tuleb ainult neile, kes on siirad Issanda ees.

Kui inimestel läheb halvasti, küsivad nad sageli: kas Jumal karistab mind? Mõnikord peab Jumal, soovides meid hukatusest hoida, kasutama kannatusi meie suunamiseks ja vormimiseks. Kuid silmas tuleb pidada ka seda, et alati ei ole tegemist Jumala otsese karistusega: üleastumistega kaasnevad enamasti süü- ja väljapääsmatuse tunne, mis võivad rõhuda isegi enam kui füüsiline valu. Jumala käsi on meie peal. Nii hea on teada, et ka valus ei ole Jumal meist kaugel ning meil maksab vaid ringi pöörata ja paluda, et saada Jumala abi osaliseks.

Samas võime ka endalt küsida: “Kas võib esineda aegu, mil Jumal ei ole leitav?” Ilmselt ei suuda inimene vahel Jumalat leida mitte seetõttu, et Tema kuhugi ära kaob, vaid inimsüdame võimetuse tõttu Jumalat tähele panna. Neile, kes Jumalaga elavad, on Ta pelgupaigaks, nõuandjaks ja rõõmutoojaks.

Kes oma üleastumisi varjab, ei jõua sihile, aga kes neid tunnistab ja need hülgab, leiab armu. (Õp 28:13) Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust. (1Jh 1:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas oled oma pattu ja süüd nimetanud õigete nimedega ning ka seda tunnistanud? Mine täna Jumala ette ja ütle kuuldava häälega: “Issand Jumal, ma olen teinud selle patu ja selle…”

* * *

ANDEKSANDMISE RÕÕM

Laupäev – 8. juuli

Issand ütleb: “Ma teen su targaks ja õpetan sulle teed, mida sul tuleb käia, ma annan sulle nõu oma silmaga sind juhtides.” Ps 32:8

Enesemõistmise algus on tunda oma patusust. Meie ajastul ei peeta pattu enam tõsiseks asjaks. Mittekristlase jaoks puudub sel isegi kontseptsioon. Kahetseme asju mis kahjustavad meie isiklikke või ühiskondlikke huve, kuid neid ei peeta patuks selle sõna sisulises mõistes, mis tähendab püha Jumala seadmiste rikkumist (Rm 3:23). Isegi kristlased on kaasa tõmmatud taolisesse ajastu vaimsusesse. Meie põhimõtteliselt õige rõhuasteus Jumala armastusele ning halastusele, võib samas tekitada tunde, et andestust on võimalik alati saada – mis on tõsi – kuid ühtlasi võib nõrgeneda arusaamine sellest, mida sisuliselt tähendab püha Jumala vastu eksimine.

Taavetil taolisi illusioone ei olnud. Patt oli tõsine asi ning see tekitas Jumala ja tema vahele barjääri, millega möödapääsmatult tuli tegeleda (Ps 51:12). Süütunne oli nii tohutu, et see rõhus teda raskelt – tundetasandil aga ka lausa füüsiliselt. Tänapäeval vaadataks taolist süütunnet ebatervislikuna ning ebastabiilsusena, ometi on see loomulik tagajärg sisemisele äratundmisele, et meie teod on eraldanud meid eluallikast ning edasine tee viib järjest suuremasse nõtrusesse, valusse ning viimselt surma.

Eluallika juurde tagasitulek on aga hoopis teistsugune. Suutmatus mõista patu tegelikku mõju ja meelevalda omab veel üht, palju tumedamat külge – me kaotame teadmise andeksandmise õnnistusest. Kergendustunne, aktsepteerimise kogemus, imeline kogemus armust – kõik see on ära võetud. Kord aga taastatud, kogeme jumalikku kinnitust selle kohta, et kui usaldame oma teed täiesti Jumala kätte, leiame et Ta juhib meid kindlalt ning eksimatult õigel teel. Ja see, nagu psalmi autor märgib – on tõeline tarkus. Koos taolise andestuse tundmisega mis juhib meid järjest sügavamasse Jumala muutumatu armastuse kogemisse, tuleb sisemine rõõm, mida ei saa kustutada.

Kes iganes kardab Issandat, seda ta õpetab teele, mis tuleb valida. (Ps 25:12) Ma õpetan sulle tarkuseteed, ma juhin sind õigeisse rööpaisse. (Õp 4:11) Maa, mille eest hoolitseb Issand, su Jumal, millel alaliselt, aasta algusest aasta lõpuni, viibivad Issanda, su Jumala silmad. (5Ms 11:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas miski on sinu ja Jumala vahel tänasel päeval? Midagi, mis takistab ja millega tuleks tegeleda? Kui nii, siis ära viivita.

* * *

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. PÜHA VAIM

Patud Püha Vaimu vastu.

ee on väga tõsine teema, kuna Püha Vaim on Jumal ja niihästi usklikul kui mitteusklikul on oht patustada tema vastu. Olgu tema ise sulle abiks, kui sa kontrollid oma südant alljärgnevates punktides:

Püha Vaimu pilkamise patt (Mt 12:31,32). Seda pattu teevad mitteusklikud. Sageli seda pattu nimetatakse andestamatuks patuks. Sellele ei ole andestust. Jeesuse vaenlased tegid seda pattu, kui nad süüdistasid teda kurjade vaimude väljaajamises saatana abil (Mt 12:24). Jeesus ise ütles, et ta ajas Jumala Vaimuga (Mt 12:28).

Pühale Vaimule vastuseismise patt (Ap 7:51). Seda pattu teevad mitteusklikud hüljates Jeesuse Kristuse Issanda ja Päästja.

Püha Vaimu kurvastamise patt (Ef 4:30-32). Seda pattu teevad usklikud. Püha Vaim saab kurvastatud, kui meie elu ei ole kontrollitud tema poolt Kristuse auks.

Püha Vaimu kustutamise patt (1Ts 5:19). Seda pattu teevad usklikud, kui teatud patt on jäetud üles tunnistamata (1Jh 1:9; Js 59:1,2).

Pühale Vaimule valetamise patt (Ap 5:1-11). Ananiase ja Safiira patt seisnes petmises, mis sündis kadedusest. Nad püüdsid Jumalat pilgata (Gl 6:7).

Patt Püha Vaimu vastu on ühtlasi patt Jumala vastu, kuna Püha Vaim on Jumal.

KADUNUD POEG

LOE: Luuka 15:11-32

TAUSTAST: Lähis-Idas ei asu maja tavaliselt mitte eraldatult mäe otsas, vaid tiheda asustusega külatänava ääres. Ainus koht, kust näeb kaugele, on maja katus. Pane ka tähele, et Lähis-Idas auväärsed mehed ei jookse.

1. Miks ei olnud noorem poeg koduse eluga rahul, ehkki tal oli hea kodu ja hea isa? Kuidas sina oleksid isa asemel poja palvele vastanud?

2. Miks ei püüa Jumal takistada inimest, kes Tema juurest ära minna tahab?

3. Millist elu elas sinu arvates noorem poeg välismaal olles? Oli see õnnelik või mitte? Miks tahavad nii paljud inimesed tänapäeval sellist elu elada: suure hulga rahaga välismaal reisida, ilma et nad peaksid muretsema homse päeva pärast?

4. Siga on juutide jaoks ebapuhas loom. Mida võis see noormees tunda sellises olukorras, nagu kirjeldatakse salmides 14-16? Mis valikud olid noormehel selles olukorras? Millised valikud on sinul praeguses olukorras, kui mõtled oma suhtele Jumalaga?

5. Salmides 18-19 on kirjas noormehe patutunnistus. Millised olid tema patud taeva vastu? Miks ta kõigepealt need patud üles tunnistas? Millised olid tema patud isa vastu?

6. Millises olukorras kaldume mõtlema nagu kadunud poeg: “Ma ei ole enam väärt, et mind Jumala lapseks hüütaks” (salm 19)? Millal on inimene väärt, et teda Jumala lapseks hüütaks?

7. Miks ei öelnud poeg isale kõike seda, mida ta oli kavatsenud öelda (salmid 18-19 ja 21)?

8. Mida oli isa kõik need aastad teinud (salm 20)? Mis sa arvad, millal andestas isa pojale? Millal hakkas poeg isa armastust uskuma?

9. Kus on Jeesus ise selles tähendamissõnas?

Palveleht 25. juuni -1. juuli 2017

Palveleht

Nädala teema: Kutse Jumala riiki

 

Kiitus/ülistus

Selles palveosas võtame aega Jumalat kiita ja ülistada.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.

Koht/kohad Piiblist: Psalm 18:17-20, 26-29

17 Ta ulatas kõrgusest käe, ta võttis minu, ta tõmbas mu välja suurest veest. 18 Ta päästis minu mu tugeva vaenlase käest, mu vihkajate käest, sest nad olid vägevamad minust. 19 Nad tulid mu kallale mu õnnetuse päeval, aga Issand oli mulle toeks. 20 Ta tõi mu välja lagedale, ta päästis minu, sest tal oli minust hea meel. 26 Heldele sa osutad heldust, laitmatu mehe vastu sa oled laitmatu; 27 puhta vastu sa oled puhas ja kõvera vastu sa osutud keeruliseks. 28 Sest sina päästad viletsa rahva, aga alandad suurelised silmad. 29 Sest sina süütad mu lambi; Issand, mu Jumal, valgustab mu pimedust.

Luuka evangeelium 19:1-10

1 Ja kui Jeesus jõudis Jeerikosse, läks ta sealt läbi. 2 Ja vaata, seal oli mees, Sakkeus nimi; see oli tölnerite ülem, ja ta oli rikas. 3 Sakkeus püüdis näha saada, milline neist on Jeesus, aga see ei õnnestunud rahvahulga pärast, sest ta oli lühikest kasvu. 4 Siis ta jooksis ettepoole ja ronis mooruspuu otsa, et teda näha, sest Jeesus pidi sealtkaudu minema. 5 Ja kui Jeesus sinna paika jõudis, vaatas ta üles ja ütles temale: “Sakkeus, tule kiiresti maha, sest täna pean ma jääma sinu kotta!” 6 Ja Sakkeus tuli kiiresti maha ja võttis Jeesuse rõõmuga vastu. 7 Ja seda nähes nurisesid kõik: “Tema on patuse mehe juurde öömajale läinud!” 8 Sakkeus ütles aga Issanda ette astudes: “Vaata, Issand, poole oma varandusest annan ma vaestele, ja kui ma olen kelleltki midagi välja pressinud, siis ma annan neljakordselt tagasi.” 9 Aga Jeesus ütles talle: “Täna on sellele kojale tulnud pääste, sest ka tema on Aabrahami poeg. 10 Sest Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut.”

 

Patutunnistus – vaikne palve.

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3

3 Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Pärast vaikset palvet võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:7

7 Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

 

Tänupalve

Aeg, mil tänada Jumalat. Tänu tuua palvevastuste eest; tänu erinevate asjade ja olukordade eest. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu jätkuva armu-ja rahuaja eest meie maal. Täname, et kutse Jumala riiki on Kristuse läbi jätkuvalt jõus ja kehtiv. Tänu Jumala Sõna ja pühade sakramentide eest. Täname kodukoguduse ja ustavate koguduse liikmete eest. Tänu olgu kõige eest!

 

Eestpalve aeg

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Matteuse evangeelium 11:28

28 Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 1. Pauluse kirjast korintlastele 1:26-31

26 Vaadake, vennad, iseendid, millistena te olete kutsutud: mitte palju tarku inimeste meelest, mitte palju vägevaid, mitte palju kõrgest soost. 27 Kuid Jumal on valinud maailma meelest narrid, et häbistada tarku, ja Jumal on valinud maailma meelest nõrgad, et häbistada tugevaid.
28 Jumal on valinud need, kes maailma meelest on alamast soost ja halvakspandud, need, kes midagi ei ole, et teha tühiseks need, kes midagi on, 29 et ükski inimene ei kiitleks Jumala ees. 30 Aga teie olete tema tõttu Kristuses Jeesuses, kes on saanud meile tarkuseks Jumalalt ning õiguseks ja pühitsuseks ja lunastuseks, 31 et läheks täide, nagu on kirjutatud: “Kes tahab kiidelda, kiidelgu Issanda üle!”

Palvetame Jumala õnnistust ja hoidmist igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume, et meil oleks, millega toetada nii kaasinimest kui kogudust. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda igatsevad ja vajavad. Palume, et kristlased enam kasutaksid kallist palveandi. Aita, et elus osaks saavad kannatused ja katsumused võiksid tuua Kristusele lähemale. Ole inimestega, kes on reisil ning hoia neid. Palume tröösti leinajatele. Ole ligi kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma ning kingi kindlat usku, et jääv kodu on taevas. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Jumala õnnistust palume koguduse juhatuse esimehele Meelis Pirnile ja aseesimehele Andra Indriksonile ning nende peredele. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. Palume kosutavat suvepuhkust ning uue värske jõu ammutamist kõikidele koguduse töötegijatele. Palvesse kanname kõik inimesed, kes on seotud Nõmme Rahu kiriku remondiga. Palume, et Issand õnnistaks seda remonti. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis ning Ilumäel.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Sakarja 1:3

3 Seepärast ütle neile: Nõnda ütleb vägede Issand: Pöörduge minu
juurde, ütleb vägede Issand, siis ma pöördun teie juurde, ütleb
vägede Issand!

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palvetame, et Kristuse tundmist ja usaldust Kristusele oleks enam. Palvesse kanname meie riigis inimesed, kes on seatud oma ametis inimesi teenima ning palume neile selleks jumalakartust, jõudu, tarkust, armastust ja ustavust. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme. Palvesse kanname Noorte laulu- ja tantsupeo ning palume, et sellegi, eesti rahvale olulise sündmuse kaudu võiks Jumala Püha vaim inimesi puudutada.

 

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast efeslastele 6:18a

18 Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus

Palume, et kõnelused Issandaga, palve läbi, oleksid meie igas päevas loomulikud ning et me otsiksime palves Issanda tahet ning kogeksime rahu, rõõmu ja elujulgust.

Päeva sõnum. Nr 39. 25. juuni – 1. juuli 2017

KUTSE JUMALA RIIKI

26. nädal: 25. juuni – 1. juuli 2017

3. pühapäev pärast nelipüha

Päeva piiblilugemiste keskne teema on kutse Jumala riiki ja kutsumise kuulmise tähtsus. Maise elu ülesanded ja ahvatlused võivad inimesele Jeesuse kutse vastuvõtmisel takistuseks saada. Kes kahtleb ja viivitab, kaotab pakutud võimaluse.

Meelespeetav kirjakoht: Kristus ütleb: “Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!” Mt 11:28

Seda salmi nimetakse Jeesuse õndsuskutseks. Ta pöördub siin otseselt kuulajate poole, kes pole veel tema järelkäiad. Kuid on vaimselt ja kõlbeliselt siirad püüdlejad, kes oma elukogemuste kaudu on jõudnud oma küündimatuse äratundmisele Jumala ees ning kes seetõttu kannatavad käsunõuete raskuse all. Jeesus tõotab neile puhkust anda, kusjuures rõhutatult on esile tõstetud, et üksnes tema seda teha suudab ja ka teeb.

Jeesus ei nõua inimestepoolseid pingutusi, vaid annab rahu ja kosutust, kuulutades pattude andeksandmist. Selle rahu konkreetset kosutust tohib kogeda ainult andekssaamise rõõmus. Kuid Jeesus ei mõtle tema poolt pakutava rahu all mingit pasiivselt nautitavat rahulolemist. Sest Jeesusele järelkäimine, tema juures olemine, ei vabasta inimest ülesannetest ega kohustustest. Ei lülita teda ükskõikse pealtvaatajana elust eemale. Sunnitud kuulekuse asendab siin vaba, rõõmus andumine ja teenimine, enesearmastuse asendab ligimesearmastus. Sellises rõõmsas kuulekuses Jumalale ning armastuses inimeste vastu leiab otsiv ja janunev hing viimaks rahu.

Tuleb aga meeles pidada, et väljaspool Jumala abistavat armu osutuvad Jeesuse nõuded raskeks ikkeks, tema juhised teostamatuks käsukoormaks. Jumala abistava armu valdkond on aga ainult Jeesuse juures, avaneb inimesele ainult tema kaudu, temale järelkäimises. Seda kutset ei kuule kahjuks kõiketeadvad moraliseerijad, need “vooruse verstapostid”, kes kunagi ei suvatse märgata oma küündimatust Jumala ees. Nad oskavad pahandada, et teised inimesed pole niisugused, nagu nemad ise on. Neil puudub rahu Jumalaga. See sama rahu, mille kohta öeldakse, et see on “ülem kõigest mõistusest” ning et selle omamine hoiab “südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses” (Fl 4:7).

Võtke enda peale minu ike ja õppige minult, sest mina olen tasane ja südamelt alandlik ja te leiate hingamise oma hingedele, sest minu ike on hea ja minu koorem on kerge! (Mt 11:29,30)

* * *

SÜDAMEST TULNUD VASTUS

Pühapäev – 18. juuni

Jeesus ütleb: “Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut.” Lk 19:10

Jeesuse vastus selgitab, et Sakkeus on nüüd päästetud. Selle põhjus ei olnud niivõrd tema patukahetsustegu, kuivõrd asjaolu, et ta nagu Aabrahamgi sai osa Jumala armust. Jeesus otsis üles mehe, kes kindlasti kuulus kadunute hulka, aga Jeesus ei jätnud teda sinna. Ta päästis ta.

Jeesuse sõnum on suunatud neile, kes on maailma silmis tähtsusetud (vrd Mt 18:12-14). Sest Jeesuse töö siin maa peal oli “väikeste inimeste” teenimine. See ei lahutanud teda aga osadusest oma Isaga, vaid pigem just nende teenijana seisab ta pidevalt Isa palge ees.

Inimese Poeg on ju tulnud päästma kadunut. (Mt 18:11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand, õpeta mind aru saama, et ma ei saa teenida Sinu soosingut, ja et kõik head teod peaksid olema vastus sinu armastusele, mitte katse seda osta.

* * *

KANNATLIK AHASTUSES

Esmaspäev – 19. juuni

Issand tõi mu välja lagedale, ta päästis minu, sest tal oli minust hea meel. Ps 18:20

On olemas kannatusi, mis viivad inimese ahastusse, endahaletsemisse ja meeleheitesse. On ka neid, kes ütlevad, et ei ole üldse lootust. Kaebus on mõne inimese juures ainult viletsuse loendus. Nad seavad igal õhtul kõik päevased kannatused ritta ja nõnda nad elavadki oma kannatusile ja mõtlevad neist.

Usulise väärtuse annab aga selles olukorras kannataja jõud paluda. Ta talub eluraskusi, palvetab ja see annab kannatajale tüdimatust ja väsimatust. Kas oleme mõelnud, et ükski inimene ei suudaks kannatuses paluda, kui mingi seesmise jõu juurdevool talle seda ei annaks. See on Jumala tegu, et palvetaja jääb “püsivalt palvesse”. Taevas äratab meis aina uut lootust ja selle kordamise taga on Jumala virgutav jõud. Palvetage lakkamatult! (1Ts 5:17)

Meelsus ja osadus, millega Jumala ette läheme, on siin tähtis ja sellepärast ei ole vaja kartaka korduvate sõnadega palvetada.

Issand, sinu poole ma hüüdsin ja oma Issandat ma anusin (Ps 31:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meenuta millistest eluraskustest oled läbi tulnud, tundes palve jõudu.

* * *

MUUTUS ON VÄLTIMATU

Teisipäev – 27. juuni

Pöörduge minu juurde, siis ma pöördun teie juurde, ütleb vägede Issand! Sk 1:3

Jumal manitseb tõeliselt oma rahvast pöörduma Jumala poole. Ta tuletab meelde, mis oli vanematega sündinud. Iisraelis oli aegu, kus Jumal oli saanud väga vihaseks nende üleastumiste pärast. Aga ta tahab Iisraeli rahva välja tuua. Ta räägib nüüd uuele põlvkonnale ja annab neile võimaluse.

On väga oluline, kui Jumal kutsub meid pöörduma, et me ka kuuleme seda häält ja teeme oma valiku. Vastasel juhul, kui me ei tee oma valikut, me teame seda, et Jumal on väga kannatlik Jumal, ja Ta ei ole Iisraelile rääkinud mitte üks kord, vaid ta on rääkinud korduvalt pöördumisest. Aga kui nad on pidevalt oma pöördumise edasi lükanud, siis Jumal on karistanud neid inimesi. Jumal ütleb, et kui te pöördute minu poole, siis ma pöördun ka teie poole. Meil tuleb ümber pöörata Jumala poole.

Jumal võib ilmutada end mitmel viisil. Ta võib anda su südamesse sõnumi selges eesti keeles. Ta võib ilmutada end teise kaudu, Tal on palju teid, kuidas rahvaid ja meid igat üksikut manitseda.

Pöörduge tagasi tema juurde, kellest te olete taganenud nii kaugele, Iisraeli lapsed! (Js 31:6) Pöörduge minu poole ja laske endid päästa, kõik maailma ääred, sest mina olen Jumal ja kedagi teist ei ole! (Js 45:22) Mine ja hüüa neid sõnu põhja poole ja ütle: Pöördu, taganeja Iisrael, ütleb Issand, siis ma ei vaata teie peale enam süngel pilgul, sest mina olen armuline, ütleb Issand, mina ei pea viha mitte igavesti. (Jr 3:12) Seepärast ma mõistan kohut teie üle, Iisraeli sugu, igaühe üle ta eluviiside kohaselt, ütleb Issand Jumal. Pöörduge ja taganege kõigist oma üleastumistest, et teie süü ei saaks teile komistuseks. (Hs 18:30) Ütle neile: Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, ei ole mul hea meel õela surmast, vaid sellest, et õel pöörduks oma teelt ja jääks ellu. Pöörduge, pöörduge oma kurjadelt teedelt, sest miks peaksite surema, Iisraeli sugu! (Hs 33:11) Pöördu, Iisrael, Issanda, oma Jumala juurde, sest sa oled komistanud omaenese süü läbi! (Ho 14:2) Aga veel nüüdki ütleb Issand: Pöörduge minu poole kõigest südamest, paastudes, nuttes ja kurtes! (Jl 2:12) Oma vanemate päevist alates olete te lahkunud mu määrustest ega ole neid pidanud. Pöörduge tagasi minu juurde, siis pöördun mina teie juurde, ütleb vägede Issand. Aga teie ütlete: “Kuidas me peaksime pöörduma?” (Ml 3:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sest kui me käime oma kanguses, siis me käime kurjal teel. Me südamed lähevad kõvaks ja me hukkume. Jumal tahab säästa meid.

* * *

KAS USKLIKUD ON TÄHTSUSETU RAHVAS?

Kolmapäev – 28. juuni

Jumal on valinud maailma meelest narrid, et häbistada tarku, ja Jumal on valinud maailma meelest nõrgad, et häbistada tugevaid. 1Kr 1:27

Jumala meetodi vastupidisust illustreerib see, milliseid inimesi ta on kutsunud. Ta oleks võinud keskenduda haritlastele või muudele väljapaistvatele tegelastele, kuid selle asemel on ta valinud inimesed, kelle kasuks maailma vaatevinklist ei räägi mitte miski. Jumala vägi teeb imesid kõige lootusetuma materjaliga ja nii ületab tema tarkus parima, mida inimesed võivad pakkuda.

Ära salga maha seda, mis Jumal Sulle andnud on ja mis aitab Sul inimeste vajadustele vastu tulla. Jüngrid ei sulandunud, vaid paistsid välja ja maailm pani tähele, et “need mehed olid olnud Jeesuse kaaslased.” (Ap 4:13) Jüngrid jutlustasid, toimisid Jeesuse õpetuse kohaselt ja tegid imesid. Ka Joosep oskas tähendada vaarao unenägusid ja päästis rahva näljasurmast (vt. 1Ms 41).

Kui Jumal Sind kutsub, siis annab ta ka oskused. Oled töö jaoks sobiv

Ja purustame iga kõrkuse, mis tõstab end jumalatunnetuse vastu, ja me võtame vangi Kristuse sõnakuulmisse kõik mõtted. (2Kr 10:5)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas mõni Piibli seisukoht tundub kummaline? Palu, et mõistaksid Jumala tööd tänases päevas.

* * *

MANITSUS PALVETAJALE

Neljapäev – 29. juuni

Apostlite Peetruse ja Pauluse päev. Peeterpaulipäev

Täna, kui te kuulete Ta häält, ärge tehke kõvaks oma südant. Ps 95:7,8

Tänane päev on Jumala armu päev. Tema ootab meilt tähelepanu selle kohta, mida tema pakub täna. See mõte läbib Piiblit. Siis kui Jumal ütleb “täna”, ei tohi me talle vastu vaieldes öelda – “homme”. Tema teab meist paremini, millal õige aeg on. See kehtib eriti pöördumise kohta.

Inimene saab vaevalt midagi teha oma südame tundlikkuse suurendamiseks. Küll võib ta aga oma südame kõvaks teha. Selle ohu ees seisab igaüks, kes kuuleb Jumala tahtmist. Võime oma hinge sulgeda, Jumala tahtmise oma mõtetest välja heita ja järele jääb kõva süda.

Uskmatul südamel ei ole hingamist. Ei manna taevast ega vesi kaljust suutnud Iisraeli rahuldada. Need, kes elasid uskmatu meelega tõotatud maal, neid ei suutnud rahuldada seegi koht, mis andis piima ja mett.

Niikaua, kui me südamesse jääb vastupanu Jumalale, ei suuda meid rahuldada ükski õnnistus ega ime.

Seepärast on nõnda, nagu Püha Vaim ütleb: “Täna, kui teie tema häält kuulete, (Hb 3:7) siis ta määrab jälle ühe päeva tänaseks päevaks, kui ta nii pika aja pärast Taaveti kaudu ütles, nõnda nagu varem on öeldud: “Täna, kui te kuulete tema häält, ärge tehke oma südant kõvaks!”” (Hb 4:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kiida täna Jumalat kõige selle eest, mis jääb sulle mõistetamatuks, saladuslikuks ning isegi selle eest, mida sa ei oska hoomata. Ta on nii palju suurem ja väärt kogu meie kiitust!

* * *

NII SUUR PÄÄSTE

Reede – 30. juuni

Issand, heldele Sa osutad heldust, laitmatu mehe vastu Sa oled laitmatu. Ps 18:26

Psalm 18 on Taaveti tänulaul kõigi pääsemiste eest ta elus, kokkuvõte Jumala suurusest ja abist. Selles laulus on tõde Taavetist ja ta vahekorrast Jumalaga. Mis näitab, millist inimest Jumal õnnistab.

Kui Taavet hoidis Jumala teid, ei taganenud Temast, hoidus pahateost, siis tasus Jumal talle heaga vastavalt ta õigusele ja käte puhtusele. “Tulge Jumala ligi, siis tuleb tema teie ligi! Patused, puhastage käed ja kasige südamed, te hingelt kahestunud! Tundke oma viletsust, leinake ja nutke! Teie naer muutugu nutuks ja rõõm kurbuseks! Alanduge Issanda ette, siis ta ülendab teid!” (Jk 4:8-10). Siit järgneb tõde, mida Piibel nimetab pühitsuseks. Võime tulla ikka lähemale Jumalale, enam puhastades ennast ja tehes õigust. See avab meile järjest rohkem Jumala ilmutust.

Jumal ei ole “heasüdamlik valge habemega jõuluvana”, vaid lõpmatu oma pühaduses, õigluses ja tões. Ta on küll pikameelne ja kannatlik vastupanijatega, kuid Ta õiglus mõistab igaühele kohut vastavalt teenetele.

Puhta vastu sa oled puhas ja kõvera vastu sa osutud keeruliseks. Sest sina päästad viletsa rahva, aga alandad suurelised silmad. (Ps 18:27,28)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sageli küsitakse, miks Jumala juurde tulekuks on esmalt vaja uskuda, nagu Hb 11:6 nõuab. Vastus on lihtne: uskmatuse tõttu eemaldus inimene Jumalast, tagasitulekuks on vaja esmalt uskuda.

* * *

KIITLE AINULT KRISTUSES

Laupäev – 1. juuli

Jumala tõttu teie olete Kristuses Jeesuses, kes on saanud meile tarkuseks Jumalalt ning õiguseks ja pühitsuseks ja lunastuseks. 1Kr 1:30

Uus elu tuleneb Jumalast (vrd Rm 9:11; 2Kr 5:17,18; Ef 2:18), nad on Kristuses Jeesuses. See saladusliku fraasi kohta, mida Paulus tavaliselt kasutab usklike ja Kristuse suhte tähistamiseks, on kirjutatud terveid raamatuid. Lühidalt öeldes näitab see, et usklik on ühendatud oma Issandaga kõige lähedsemal mõeldaval viisil.

Kristus on see atmosfäär, milles usklik elab, kuid me ei tohi tõlgendada seda mehaaniliselt. Kristus on isik. See fraas kirjeldab isiklikku seotust isikliku Päästjaga. Olla “Kristuses” tähendab olla lähedaselt seotud kõigi nende teistega, kes on samuti “Kristuses”, ehk olla osa Kristuse ihust.

Kristlastele on see üleskutse troostiks. Neil ei tarvitse otsida tarkust või tunnetust mujalt; neil juba on see. Samal ajal on veel pikk tee ees – uurida kogu seda rikkalikku pärandit, mille nad on vastu võtnud, ning see tõeliselt omandada. Kõigele, mida võiksime küsida Jumala ja tema eesmärkide kohta, saab vastata ristilöödud ja ülestõusnud Jeesus, Messia kaudu. Paulus nimetab niisugust mõistmist “rikkuseks” ja “aardeks”, õhutades lugejaid seda innukalt ära kasutama.

Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil ma lasen tõusta Taavetile ühe õige võsu; tema valitseb kui kuningas ja talitab targasti, tema teeb maal õigust ja õiglust. (Jr 23:5) Ja ma pühitsen ennast nende eest, et ka nemad oleksid pühitsetud tões. (Jh 17:19) Teid pole lunastatud kaduvate asjadega, hõbeda või kullaga teie tühisest esiisadelt päritud eluviisist, (1Pt 1:18) kelles peituvad kõik tarkuse ja tunnetuse aarded. (Kl 2:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal aitaks sul anda edasi sõnumit ristist arukate sõnade ja muudetud elu kaudu!

* * *

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. PÜHA VAIM

Püha Vaimu sümbolid

Tõde on tihti raske edasi anda sõnade abil. Sageli nad väljendavad vaid pool tõest, jättes teise poole varjatuks. Piibli kirjutajad kasutasid teatud sümboleid, et avada Püha Vaimu saladusi, kuna sümbolid illustreerivad paremini kui ulatuslikud seletused. Need on:

tuli kui sümbol (Lk 3:16) kõneleb Püha Vaimu põletavast ja puhastavast jõust uskliku elus (Ap 2:3; Js 6:1-7);

tuul kui sümbol (Jh 3) kõneleb tema vägeva ümbermuutva jõu varjatud sügavusest;

vesi kui sümbol (Jh 7:37-39) kõneleb Püha Vaimu jõust täita usklikku vaimuliku rikkustega kuni ülevoolamiseni;

pitser kui sümbol (Ef 1:13) kõneleb Püha Vaimu omandiõigusest uskliku üle; see on lõpetatud ja igavene leping;

õli kui sümbol (Ap 10:38) kõneleb Püha Vaimu võidmise väest teenistuse tarvis;

tuvi kui sümbol (Mk 1:10) kõneleb tema suursugusest, õrnast, rahuarmastavast olemusest. Püha Vaimu läbi võime tunda “Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest” (Fl 4:7) üksnes siis kui oleme täielikult allutatud Jumalale.

MAKSUKOGUJA PUU OTSAS

LOE: Luuka 19:1-10

TAUSTAST. Jeesuse päevil olid maksukogujad tuntud oma ebaaususe poolest. Nad kogusid inimestelt liiga palju makse ning jätsid enestele rohkem, kui oli ette nähtud. Tavaliselt mõtleme Jeesusest kui rõhutute ja vaeste kaitsjast, ent siin näeme Teda rõhuja poolel. Juudi kultuuris tähendas kellegi koju lõunale minek sõpruse märki.

1. Milline võis olla Sakkeuse, Jeeriko linna maksukogujate ülema igapäevaelu? Mida head ja mida halba võis seal olla?

2. Mida võis Sakkeus oma tööalase käitumise ja eluviisi õigustamiseks enesele öelda? Mis sa arvad, miks tahtis Sakkeus nii palju raha?

3. Mis sa arvad, miks tahtis Sakkeus Jeesust näha? Nimeta võimalikult palju põhjusi. Mis sa arvad, kas maksukogujate ülem oleks tahtnud, et teda puu otsas nähakse? Põhjenda.

4. Meenuta mõnd juhtu, kui keegi võttis sinult ebaõiglaselt raha ära. Kui sina oleksid olnud üks Sakkeuse ohvritest, mis tundega oleksid sa Jeesuse käitumisele salmis 5 reageerinud?

5. Mida üllatavat on Jeesuse esmakohtumises Sakkeusega? Meenuta, et see oli Jeesuse esimene ja ka viimane käik Jeerikosse.

6. Mis sa arvad, millal hakkas Sakkeus Jeesusesse uskuma (salmid 5-8)? Arutle erinevate võimaluste üle.

7. Mida oleks Sakkeus sinu arvates teinud, kui Jeesus oleks öelnud: “Tule kohe alla ja anna pool oma varandusest vaestele. Siis tulen ma sinu kotta.”? Kuidas reageeriksid sina, kui Jeesus ütleks sulle: “Kõigepealt maksa oma pattude eest ja siis olen ma sinu sõber!”?

8. Kujutle, kuidas oleks anda ära rohkem kui pool oma varandusest üheainsa päeva jooksul? Mis ajendaks sind midagi sellist tegema? Mida sai Sakkeus tagastatud raha eest vastu?

9. Mis on suurim erinevus Sakkeuse ja Jeeriko elanike vahel? Vaata salmi 7. Miks tahtis Jeesus külastada linna halvimat meest?

10. Jeesus ütleb sulle täna: “Täna pean ma jääma sinu kotta.” Ta tahab sinuga su koju minna ja sinna jääda. Mida sa Talle vastad?

11. Kes otsis keda selle teksti põhjal? Kas Sakkeus otsis Jeesust või Jeesus otsis Sakkeust (salmid 3,9,10)?

 

RÕÕMUSÕNUM. Teel Jeruusalemma, kus Ta risti löödi, tegi Jeesus ringi, minnes läbi Jeeriko. Võib-olla tegi Ta seda üksnes Sakkeuse pärast. Kui Jeesus andis andeks Sakkeuse patud, siis teadis Ta, et peab nende eest Jumala karistust kandma. Pattude andeksandmine oli Sakkeuse jaoks ilma tasuta ning on seda ka meie jaoks – ent see maksis Jeesusele Tema elu.

Päeva sõnum nr 38. 18. – 24. juuni 2017

KADUVAD JA KADUMATUD AARDED

25. nädal: 18. – 24. juuni 2017

2. pühapäev pärast nelipüha

 

Pühapäeva sisuks on kadumatud taevased aarded ja teiselt poolt kaduvad ja petlikud maised rikkused. Rikkuste ihaldamine juhib isekusest kasvavatele tegudele, Jumala armastus juhib Tema tahte kohasele teenivale elule. Selles on Kristus meie eeskujuks. Tema oli rikas, kuid Ta sai vaeseks, et meid rikkaks teha.

Meelespeetav kirjakoht: Kristus ütleb: Kes teid kuulda võtab, see võtab kuulda mind, ja kes teid kõrvale lükkab, see lükkab kõrvale minu. Lk 10:16

Nende sõnadega rõhutatakse Jeesuse poolt läkitatud sõnumiviijate tähtsust. Kui Jeesus varustab kellegi meelevallaga kõnelda, siis see isik ka kõneleb meelevallaga. Igaüks, kes võtab kuulda teda, võtab tegelikult kuulda Jeesust, ja igaüks, kes hülgab tema, hülgab tegelikult Issanda. Printsiip asetab suure vastutuse kõigile, kes sõnumit kuulevad. Kuid see ulatub veelgi kaugemale. Igaüks, kes lükkab kõrvale Jeesuse, lükkab tegelikult kõrvale ka tema Läkitaja. Jeesuse sõnumiviijad lähevad seega välja täieliku volitustega ja nende sõnumit tuleb võtta täie tõsidusega.

Mõtle sõnadele: Sellepärast olete sina ja kogu su jõuk kogunenud Issanda vastu, sest kes on Aaron, et te nurisete tema vastu? (4Ms 16:11) Kes teid vastu võtab, võtab vastu minu, ja kes minu vastu võtab, võtab vastu minu Läkitaja. (Mt 10:40) Ja ütles neile: “Kes iganes selle lapse võtab vastu minu nimel, võtab vastu minu, ja kes iganes võtab vastu minu, võtab vastu minu Läkitaja. Sest kes on väikseim teie kõikide seas, see on suur.” (Lk 9:48) Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes võtab vastu selle, kelle mina saadan, see võtab vastu minu, aga kes võtab vastu minu, see võtab vastu tema, kes on minu saatnud. (Jh 13:20)

* * *

RIKAS JUMALAS

Pühapäev – 18. juuni

Jeesus ütleb: “Vaadake ette ja hoiduge igasuguse ahnuse eest, sest külluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on!” Lk 12:15

Ühel Jeesuse kuulajatest oli probleem vennaga pärandi õige jagamise üle. Juudi pärimisseadused katsid küll enamiku juhtumeid (vrd 5Ms 21:17), mõnikord aga jäi ruumi kahtlusteks; seekord tundis Jeesuse poole pöörduja, et talle oli ülekohut tehtud.

Nähtavasti oli pärand läinud venna kätte ning abiotsija soovis, et Jeesus veenaks venda pärandust jagama. Abiotsija ei palunud Jeesusel otsustada, kellel on õigus: ta lihtsalt palus tal teha otsus enda kasuks. Näib, et ta pöördus Jeesuse poole üksinda; miski ei osuta, et ta vend oli nõus usaldama otsuse tegemist Jeesusele. Mees pidas Jeesust tüüpiliseks rabiks, ja rabid tegid harilikult otsuseid Seaduse vaidlusaluste punktide üle.

Jeesus aga keeldus asjaga tegelemast. Sest ta tuli tooma inimesi Jumala juurde, mitte neile jõukust tagama. Antud olukorras oli Jeesuse silmis tähtis asjaosalise hoiak, mitte asja lahendus.

Ent selle ajastu muretsemised ja rikkuse petlik ahvatlus ja mitmesugused muud himud haaravad neid ja lämmatavad sõna ära ning see jääb viljatuks. (Mk 4:19) Kes tahavad aga rikastuda, need langevad kiusatusse ja lõksu, paljudesse rumalaisse ja kahjulikesse himudesse, mis vajutavad inimesed sügavale hävingusse ja hukatusse. (1Tm 6:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Me võime olla rikkad Jumalas, isegi kui meil on väike sissetulek või vähe materiaalset vara (vt lugu lesknaise leptonitest Lk 21:1-4). Kuidas võiksid sa kujundada tasakaalustatuma suhte oma varaga, mis tunnustaks Jumalat kui selle andjatat?

* * *

 

PROBLEEMI LÕPLIK LAHENDUS

Esmaspäev – 19. juuni

Jumal lunastab mu hinge surmavalla käest, sest Ta võtab mu vastu. Ps 49:16

Kui kõrvutada selle psalmi 8. ja 16. salme, siis näeme, et “ükski ei või … maksta Jumalale lunastushinda”, aga “Jumal lunastab mu hinge vaenlase käest”. Jumal suudab seda teha, ja teeb seda. Vana seaduse ajal andis Jumal seoses paasatalle tapmisega teatud korraldused. Kui see ettenähtud tingimus oli täidetud, möödus surmaingel (2Ms 12:13). Uue seaduse ajal teame, kuidas inimene tõepoolest lunastakse surmakartusest.

Keegi sureb meie eest ja meie saame selle kaudu elu. Kristus, meie paasatall, on meie eest tapetud – see on jumalik lunastus. Selle ohvri kaudu on Jumal hakanud lunastama inimesi. “Ükski, kes tema sisse usub, ei pea hukka saama …” Midagi toimub inimeses, kes usub Jeesusesse Kristusesse. Uue elu esimeseks tunnuseks on surmahirmu kadumine. Usu kaudu Kristusesse pole surmal meelevalda sinu üle. Su hinges domineerib surma võitev jõud. Saame täidetud ülestõusmise väega.

Meie vanem vend Kristus on tasunud lunahinna ja meie elame. Ta võtab mu vastu. Sama, mis öeldi Eenoki kohta.

Ihu läheb hauda, aga meie hing päästetakse. Ja selle hommiku saabudes, millest psalmi autor rääkis, päästetakse ka ihu. Nii võidab ülestõusmine sellegi.

Sest sina ei jäta mu hinge surmavalla kätte ega lase oma vagal näha kõdunemist. (Ps 16:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Need, kes usuvad Jeesusesse ei pea oma surma enam vaatama kui midagi mis on nende tee peal ees. Vastupidi – see on nende jaoks otsekui juba läbitud etapp Jeesuse töö tõttu. See on juba lahendatud. Kas usume seda ja kui palju jagame oma veendumust teistega meie ümber?

* * *

 

TÕSTA KÕRGEKS JUMAL, MITTE RIKKUS

Teisipäev – 20. juuni

Kes loodavad oma varanduse peale ja kiitlevad oma suurest rikkusest? Ükski ei või venna eest anda luna ega tema eest maksta Jumalale lunastushinda. Ps 49:7,8

Seda psalmi ei kasutatud sünagoogi ülistuses, vaid see oli “õpetuspsalm”, ning on tihedalt seotud Piibli tarkusekirjadnusega nagu nt Õpetussõnad. Psalmi autor pakub oma lugejatele tarkust ja arusaamist mis on tulnud pikast maadlemisest inimliku surelikkuse teemaga (Ps 49:5-9). Ja ta näeb, et isegi maailma rikkaim inimene ei saa end vabaks osta inimlikust seisundist (s 7).

Psalmi autor kasutab siin heebreakeelset juriidilist terminit “lunahind elu eest”, mille all mõeldi sissemakset, millega kriminaalkurjategija sai end vabaks osta seadusega mõistetud surmanuhtlusest. See on võimas kujund kirjeldamaks meie pürgimust “surelikkuse kohtuotsuse” alt vabaks pääseda, ning inimlikust mõtteviisist, et mingil kombel suudavad rikkus ja võim meid ikkagi päästa või vähemalt leevendada meie olukorda.

Rikkus iseenesest ei ole kuritegu ega halb asi. Kuri ja halb aga on hoiak kus rikkus asetatakse kõrgemale kui Jumal, Jumala asemele (2Tm 6:10). Sel viisil asendatakse Hea Karjane (Ps 23) halva karjasega, surma enesega (s 15).

Samas ei ole psalmi peamine eesmärk mitte manitseda rikkaid vaid palju enam julgustada ustavaid. Sest nii nagu neil ei ole tarvis karta rikkaid ja kurje inimesi (s 6,17) – nii ei pea nad ka kartma et surm varastab elult selle mõtte ja tähenduse. Mõneti mitteomase joonena Vana Testamendi tekstidele, tõstetakse siin isiklik ja täielik usaldus Jumala vastu kõrgemale surmast (s 16) – sest Jumal ise on see, kes maksab “elu lunahinna”. Ja see on hämmastav sissevaade Jumala eesmärkidesse Jeesuse läkitamises, kes tuli siia selleks et “anda oma elu lunahinnaks paljude eest” (Mk 10:45).

Hoia, et viha sind liialt ei mõjustaks ja rohke lunaraha sind ei eksitaks! (Ii 36:18) Ennäe seda meest, kes ei pannud Jumalat oma tugevuseks, vaid lootis oma suure rikkuse peale; ta oli tugev oma nurjatuses. (Ps 52:9) Varandusest pole kasu vihapäeval, aga õiglus päästab surmast. (Õp 11:4) Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu. (Jh 3:16)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Vaeseid on alati teie juures”, ütleb Jeesus (vt Mt 26:11). Kus on vaeseid, seal on ka rikkaid. Viimastel on midagi, mida vaestel ei ole: varandust, raha ja võimu. Raha eest saab siin maailmas palju asju – nii palju, et näib, nagu saaks selle eest kõike. On siiski midagi, mida raha eest ei saa?

* * *

 

ANDMINE JA KASVAMINE

Kolmapäev – 21. juuni

Te ju teate meie Issanda Jeesuse Kristuse armu, et Tema, kuigi Ta oli rikas, sai teie pärast vaeseks, et teie saaksite rikkaks Tema vaesusest. 2Kr 8:9

Kui Paulus räägib Jumala armust, siis ei pea ta silmas teatud hoiakut või soodsat meelestust, vaid Jumala armastust, mis väljendus konkreetses inimkonna päästmise töös. Ning Jeesuse vaesust ei tule mõista armetu puudusena maises elus, nõnda ei tule ka rikkusi, mida ta tuli usklikele kättesaadavaks tegema, mõista ainelise edukusena. See on pääste ise, ning sellega kaasnevad uue ajastu õnnistused kujutavad endast rikkusi, mida Kristus oma vaesuse läbi võimaldab usklikel maitsta. Neist rikkustest tuntakse rõõmu olevikus omamoodi ettemaksu või tagatisena, ning täiel määral Kristuse tagasitulekul (1Kr 1.4-8; 2Kr 5:5; Ef 1:3-14).

Me ei tohi iial unustada, et me saame rikkaks vaid tema vaesuse tõttu. Nende õnnistuste eest, mida me Kristuses maitseme, tuli maksta teatud hinda. Selle hinna sisse kuulus Poja lihakssaamise hind langenud maailma. Aga nagu me teame teistest kirjakohtadest, oli inkarnatsiooni (Jumala sündimine inimeseks) hind, ehkki kõrge, ainult algul. Hinda tuli maksta ka ärapõlgamise, naeru-vääristamise, tagakiusamise, reetmise ja kannatuste kujul, ning kõige krooniks oli Kolgata risti surmavalu. Need asjad üheskoos moodustavad meie pääste koguhinna.

Ja Jeesus vastas talle: “Rebastel on urud ja taeva lindudel pesad, aga Inimese Pojal ei ole, kuhu ta oma pea võiks panna.” (Mt 8:20) Ta tõi ilmale oma esimese poja ning mähkis ta mähkmetesse ja asetas sõime, sest nende jaoks polnud majas kohta. (Lk 2:7) Jah, meie kõik oleme võtnud tema täiusest, ja armu armu peale. (Jh 1:16) Vaid loobus iseenese olust, võttes orja kuju,
saades inimese sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena. (Fl 2:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle, kuidas oled ise annetanud – ning tee see inventuur Jumala ees. Kuidas kindlustad, et järgid Tema tahet?

* * *

 

JUMAL KAITSEB JEESUST JA TEMA OMI

Neljapäev – 22. juuni

Mina saan näha Su palet õiguses, saan täis Su palge paistusest, kui ma ärkan. Ps 17:15

See psalm räägib meile ka Jeesuse järgijatest, kristlastest. Püha Vaimu juhatusel saavad nad õppida täitma Jeesuse tahet ning nõnda järgida oma Lunastaja eeskuju. Jeesus andis enda omadele tõotuse: “Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes usub minusse, see teeb neidsamu tegusid, mida mina teen, ja ta teeb nendest hoopis suuremaid, sest mina lähen Isa juurde.” (Jh 14:12) Jeesuse omadena saavad nad suikuda surmaunne ning ärgata Tema juures.

Ilmutuse raamatu lõpus tõotatakse kristlastele: “Ning [Jumala sulased] näevad tema palet ning tema nimi on nende otsaesisel.” (Ilm 22:4) Psalmi 17:3–5 järgi on Jumal Jeesuse proovile pannud ning tunnistanud Ta laitmatuks. Et kinnitada usku, katsub Jumal järele ka iga kristlase südame. Nagu Paulus ütleb, kasvatab Jumal enda omasid ahistuste kaudu (vt 2Kr 1:4–11).

Psalmis tõotatakse, et katsumustes tuleb Jumal kristlastele appi. Vastupanijateks nimetatakse siin kristlase vaenlasi: oma liha, ahvatlev ja tagakiusav maailm või pimeduse meelevald. Jumal tõotab, et ahistus on viimselt otsekui halb uni, millest kristlane ärkab, leides end Jumala juures kaitstuna. Jumala ligiolu üllatab kristlast alati oma headusega ning ümbritseb teda armastusega.

Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad näevad Jumalat. (Mt 5:8) Et olgu mis tahes, milles meie süda meid süüdistab, Jumal on siiski meie südamest suurem ja tema teab kõik. (1Jh 3:20) Aga kui tuleb täielik, siis kõrvaldatakse poolik. (1Kr 13:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta kõikide nende kristlaste pärast kes tänasel päeval peavad kannatama tagakiusu ning rõhumist ustavuse tõttu Jumalale. Palu et Jumal võiks anda neile suure sisemise kindluse tema armastusse, hoolekandesse ja abisse.

* * *

 

PRAKTILINE MANITSUS

Reede – 23. juuni

Ära karda, kui keegi rikastub, kui tema koja au saab suureks! Sest oma surma ei võta ta midagi kaasa, tema au ei järgne talle. Ps 49:17,18

Usul on imeline õigus olnud siin maa peal tõde kuulutada. Rikkuse mõttetusest jutustati usu nimel. Keegi minoriitidest jutlustas aastal 1671 Roomas kardinalidele: “Peetrus ja Paulus ning esimesed kristlased olid rumalad, sest nad uskusid, et inimene saab õndsaks palve, pisarate, paastumiste ja vaesuse kaudu. Teie siin Roomas teate, et õndsaks saab hoopis rikkuse, uhkuse, ballide ja maskeraadide kaudu. Aga lõpuks selgus, et teie olite rumalad ja nemad targad.”

Peaksime suutma elada nii, et Jumala nimi saaks austatud meie palvete, pisarate kaudu ja ka selle läbi, et tunneme ja teame, et “meil ei ole siin jäädavat linna”. Meie lootus on Jumalal ja sellepärast ei pane me rõhku sellele, kas elame viletsuses või jõukuses. Oluline on, et oleme lunastunud surmast!

Koralle ja mägikristalli ei maksa mainidagi – omandatud tarkus on enam väärt kui pärlid (Ii 28:18)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millist elu sa elad – pillavat ja ära hellitadud või vaesuses veedetud elu?

* * *

 

TEEVALMISTAJA

Laupäev – 24. juuni

Ristija Johannese sündimise püha. Jaanipäev

Ristija Johannese tunnistus: Tema peab kasvama, aga mina pean kahanema! Jh 3:30

Jeesuse avaliku tegevuse algul on ka Ristija Johannes veel kohal. Mõlemad ristivad, mõlemad kuulutavad pöördumist Jumala poole. Siin puudub aga täiesti võistlusvaim. Johannes valmistab ette Jeesuse õpetuse vastuvõtuks. Ta rõõmustab, kui ta õpilased tema maha jätavad ja Jeesuse juurde lähevad. Tema ise ei paku end jüngriks, ja Jeesus ei kutsu teda, kuigi nimetab teda kõige suuremaks inimeste seas. Kui maailma päike hakkab paistma täies säras, tuleb kuul aeg väheneda, kahvatuda, laskuda.

Mõnda aega aga tegutsevad Jeesus ja Johannes paralleelselt. See on võib-olla õpetuseks, et maapealses elus on oluline täita oma ülesannet põhjalikult, ohvrimeelselt ja et side nendega, keda me austame või armastame, ei pea alati olema materiaalne, “käega katsutav”: see võib teostada alles järgmise elu dimensioonis.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Võta aega ja too täna Jeesuse ette oma viimnegi süütunne või sisemine määritus. Aseta kogu see koorem Tema peale, sest Tema puhastab meid kõigest ebaõiglusest.

* * *

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

 

III. PÜHA VAIM

Püha Vaimu jumalikkus

Peetrus, suheldes Hananiasega (Ap 5:3,4), tõi esile Püha Vaimu jumalikuse, kui ta ütles: “Hananias, mispärast on saatan vallanud su südame, et sa valetasid Pühale Vaimule … Sa ei ole valetanud inimestele, vaid Jumalale.” Sellest kirjakohast saab väga selgeks, et Püha Vaim on Jumal, ta on kaas-võrdne, kaas-eksisteeriv, kaas-igavene, koos Isa ja Pojaga.

Püha Vaimu jumalikkus tuleb esile ka tema jumalikes omadustes:

ta on kõikjalolev universumis (Ps 139:7-10)

ta on kõikvõimas (Lk 1:35)

ta on kõiketeadja (1Kr 2:10,11)

ta on igavene (Hb 9:14)

 

Püha Vaim on Jumal, kuna tema nimi on võrdsel alusel liidetud Isa ja Poja nimega:

uskliku ristimisel (Mt 28:19)

apostlikus õnnistuspalves (2Kr 13:14)

 

Püha Vaim jumalikkus ilmneb kogu Jeesuse Kristuse maapealses elus ja teenimistöös.

Jeesuse eostumine ja sündimine siia maailma toimus Püha Vaimu vahendusel (Lk 1:35)

Ta sai võitud Püha Vaimu poolt teenistuse tarvis (Ap 10:38)

Teda juhiti Püha Vaimu poolt (Mt 4:1)

Ristilöömisel oli ta tulvil Püha Vaimu väge (Hb 9:14)

Ta äratati üles Püha Vaimu väe läbi (Rm 8:11)

Jeesus andis oma korraldused ja käsud apostlitele ja Kogudusele Püha Vaimu läbi (Ap 1:2)

Kui Jeesus vajas täielikku toetumist Püha Vaimule oma maise elu ja teenimistöö jooksul, kas meie võime leppida vähemaga?

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

RUMAL RIKAS MEES

LOE: Luuka 12:13-21

 

 

1. Mis sa arvad, miks on riiud päranduse pärast nii tavalised isegi parimates perekondades Mis eristab 13. salmis kirjeldatavat meest teistest evangeeliumites kirjeldatud inimestest, kes Jeesuselt abi palusid?

2. Mis oli selle mehe tegelik probleem? Mis oleks juhtunud, kui Jeesus oleks teinud, mida mees Temalt palus?

3. Vaata tähendamissõna salmides 16-20. Mõtle, millist elu see mees elas. Oli see õnnelik elu või mitte? Kas sina tahaksid oma lastele elu, mille ainus mure oleks selline, nagu kirjeldatakse salmis 17?

4. Miks saatis Jumal selle mehe põldudele päikest ja vihma, ehkki too Teda kunagi selle eest isegi ei tänanud? Mis oli rikka mehe religiooniks (jumalaks)?

5. Mida saame teada rikka mehe inimsuhete kohta? Mis oli mehe suurim viga?

6. Rakenda tähendamissõna rikastele ja vaestele riikidele! Millisele meie patule viitab Jeesus selle tähendamissõna abil? Kuidas peaksime oma raha ja omandust kasutama?

7. Miks ei taibanud rikas mees, et ta sureb, enne, kui oli juba liiga hilja? Millistes olukordades mõtled sina surmale ja tulevasele kohtule?

8. Mida tähendab salm 21? Kuidas oleks rikas mees saanud taevasse varandust koguda? Mida tähendab olla rikas Jumalas?

9. Võrdle rumalat rikast meest Jeesusega! Millised on erinevused? Miks nõudis Jumal Jeesuselt Tema hinge, nii nagu rikkalt meheltki (salm 20)? Kes sai kasu sellest, mida Jeesus oli siin maa peal soetanud (salm 20b)?

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1 2 3 21