Palveleht 17.- 23. sept. 2017

Palveleht

Nädala teema: Tänulikkus

Kiitus/ülistus

Aeg kiita ja ülistada Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.
Koht/kohad Piiblist, millele võib kiituspalves toetuda: Psalm 65:2-6, 9

2 Vaikse meelega kiidetakse sind, Jumal, Siionis ning tasutakse sulle tõotused. 3 Sina kuuled palvet, sinu juurde tuleb kõik liha. 4 Minu süüteod on minust vägevamad, aga meie üleastumised annad sina andeks. 5 Õnnis on see, kelle sina valid ja lased tulla enese ligi elama sinu õuedes; küll meid täidetakse su koja, su püha templi hüvedest. 6 Kardetavate tegudega vastad sa meile õigluses, sa meie pääste Jumal, sa kõige ilmamaa otsade ja kauge mere lootus, 9 nõnda et ilmamaa äärte elanikud kardavad su imetähti. Päikese tõusu ja loojaku maad sa paned rõõmsasti hõiskama.

Johannese evangeelium 5:1-15

1 Pärast seda oli juutide püha ja Jeesus läks üles Jeruusalemma. 2 Aga Jeruusalemmas on Lambavärava juures tiik, mida heebrea keeles hüütakse Betsata; sellel on viis sammaskäiku. 3 Siin lamas suur hulk haigeid, pimedaid, jalutuid, halvatuid [kes ootasid vee liikumist, 4sest aeg-ajalt tuli ingel alla tiiki ja segas vett. Kes nüüd esimesena pärast veesegamist sisse astus, sai terveks, ükskõik mis haiguses ta oli]. 5 Aga seal oli inimene, kes oli olnud haige kolmkümmend kaheksa aastat. 6 Kui Jeesus nägi teda seal lamamas ja sai teada, et ta on juba nii kaua aega haige, küsis ta temalt: “Kas sa tahad terveks saada?” 7 Haige vastas talle: “Isand, mul ei ole kedagi, kes mind aitaks tiiki, kui vesi hakkab liikuma. Sellal kui mina olen alles teel, astub mõni teine sisse enne mind.” 8 Jeesus ütles talle: “Tõuse üles, võta oma kanderaam ja kõnni!” 9 Ja inimene sai otsekohe terveks, võttis oma kanderaami ja kõndis. Kuid see päev oli hingamispäev. 10 Siis ütlesid juudid tervenenule: “Nüüd on hingamispäev ja seepärast sa ei tohi kanderaami kanda.” 11 Tema aga vastas neile: “See, kes mu terveks tegi, ütles mulle: Võta oma kanderaam ja kõnni!” 12 Nad küsisid temalt: “Kes on see inimene, kes sulle ütles: Võta oma kanderaam ja kõnni!?” 13 Aga tervenenu ei teadnud, kes see oli, sest Jeesus oli läinud kõrvale seal paigas oleva rahva hulka. 14 Pärastpoole leidis Jeesus tema pühakojast ja ütles talle: “Vaata, sa oled saanud terveks. Ära tee enam pattu, et sinuga ei juhtuks midagi halvemat!” 15 Inimene läks ja ütles juutidele, et see oli Jeesus, kes ta terveks tegi.

Patutunnistus – vaikne palve

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3

3 Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Pärast vaikset palvet võib lugeda: 1. Johannese kiri 1:9

9 Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta
annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

Tänupalve

Aeg tänada Jumalat

/Järgneb sujuvalt patutunnistusele./
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Tänu armu-ja rahuaja eest Maarjamaal. Tänu olgu Jumalale, kes on andnud inimlastele võime olla tänulik. Tänu Jumala Sõna ja pühade sakramentide ning avatud kirikuuste eest. Tänu kodukoguduse ja ustavate koguduse liikmete eest ning osaduse eest, mida Issand ise oma lastele kingib. Täname sõpruskoguduste eest. Tänu Rahukiriku remondi eest. Tänu olgu kõige eest!

Eestpalve aeg

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Psalm 103:2

2 Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki tema heategu!

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 2. Pauluse kirjast korintlastele 9:6-15

6 Aga see on nii: kes kasinasti külvab, see ka lõikab kasinasti, ja kes rohkesti külvab, see ka lõikab rohkesti. 7 Igaüks andku nii, nagu ta süda on lubanud, mitte nördinult või sunnitult, sest Jumal armastab rõõmsat andjat. 8 Jumal on vägev andma teile kogu armu rikkalikult, et teil ikka oleks kõike küllaldaselt ning et te oleksite rikkad iga teo tarvis, 9 nagu on kirjutatud: „Ta on jaganud, andnud vaestele, tema õigus kestab igavesti.” 10 Tema, kes annab seemne külvajale, annab ka leiva toiduseks, teeb rohkeks teie külvi ja kasvatab teie õigusevilja. 11 Te saate kõigiti rikkaks igasuguse siira headuse poolest, mis meie läbi valmistab tänu Jumalale, 12 sest selle teenistuse kaudu antud abi mitte ainult ei leevenda pühade puudust, vaid muutub ka rikkalikuks Jumalale antud rohke tänu kaudu. 13 Selle abistamise ehtsuse tõttu te ülistate Jumalat oma kuulekuses Kristuse evangeeliumi tunnistamisel ja oma osaduse siiruses nende ja kõikidega. 14 Oma palvetes teie eest nad igatsevad teie järele Jumala võrratu armu tõttu, mis teie peal on. 15 Tänu olgu Jumalale tema ütlemata suure anni eest!

Palume Jumala hoidmist ja õnnistust ning tänumeelt koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume silmi nägemaks Jumala hoolitsust ja head oma elus ning olema selle eest Talle väga tänulikud. Palume, et Kristus ise hoiaks meie silme ees igavese elu. Palume Jumalalt õnnistust toetamaks kaasinimest ja kogudust. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole lähedal kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. Palume õnnistust 22.-23. septembrini toimuvale lastele suunatud Kirikuööle ja kirikupäevale. Palume jätkuvat õnnistust Rahukiriku remondile. Palvetame sõpruskoguduste eest.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Psalm 136:1

1 Tänage Issandat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume jumalakartust ja tarkust presidendile, valitsusele, riigikogule, Nõmme linnaosavanemale ning kõigile, kes seisavad rahva teenistuses. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, preestrid ja diakonid, kirikuvalitsuse, koguduste kaastöölised ning iga koguduse liikme ja kiriku tervikuna.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast efeslastele 6:16-18

16 Kõigepealt aga võtke kätte usukilp, millega te võite kustutada kõik kurja põlevad nooled! 17 Võtke ka päästekiiver ja vaimumõõk, see on Jumala sõna!
18 Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus ning selleks valvake kogu püsivusega ja eestpalvetega kõigi pühade eest!

Palume Jumala kätte kõik palvetajad, palume jõudu, püsivust ja tanumeelt.

Päeva sõnum. Nr 51. 17. – 23. september 2017

TÄNULIKKUS

8 nädal: 17. – 23. september 2017

5. pühapäev pärast nelipüha

Pühapäeva piiblitekstid räägivad tänulikkusest ja tänamatusest. Jeesus aitas eriti teiste poolt hüljatud inimesi. Nendest inimestest, keda Ta aitas, tulid vaid vähesed tagasi Teda tänama ja kinnitama oma usku Temasse. Teisi pahandas see, et Jeesus ei tegutsenud nende soovitud viisil. Kuid Jeesus soovis head kõigile, vahet tegemata isikute vahel.

Meelespeetav kirjakoht: Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki Tema heategu. Ps 103:2

Kuningas Taavet tahtis tänada Jumalat kõigi oma võimetega, seejuures teadis ta aga väga selgesti, et ta suudab oma tänamise ülesannet täita suure puudujäägiga. See on tingitud unustami-sest. Sellepärast oli vaja öelda oma hingele: “Ära unusta ainsatki Tema heategu!”
Kuigi me ei suuda meeles pidada iga heategu, mida Jumal on meile teinud aastate kestel, siiski mõnda neist suudame. See on maksimum, mida me teha võime. Ja seda oleme kohustatud tegema. Tavaliselt peetakse raskeks laituseks, kui mõne inimese kohta öeldakse: “Ta on tänamatu inimene!” Olgem siis ettevaatlikud, et Jumal ei tarvitseks seda meile öelda! Usklik võtku arvesse, et Jumala heategude hulk ületab inimese mälumahu. Paljud tema headteod jäävad meie poolt hoopis märkamata, teised me unustame. Aga iialgi ei tohi unustada kõiki ta heategusid.

* * *

  

KAS TAHAD SAADA TERVEKS?

Pühapäev – 17. september

Jeesus ütles: “Vaata, sa oled saanud terveks. Ära tee enam pattu, et sinuga ei juhtuks midagi halvemat!” Jh 5:14

Jõudnud tagasi Jeruusalemma panevad Jeesus teod tema vaatlejaid taas küsima: kes on see mees? Kahtluseta on ta keegi, kes suudab parandada ja täita isegi pikaajalisi vajadusi nii emotsio-naalseid, kui ka füüsilisi. Aga 38 aastat lamamist?! Ja kohe peale seda käima hakkamine on selgelt ime – isegi juhul kui too mees oleks oma haigust ainult ette kujutanud.

“Kas sa tahad saada terveks?” – ei ole lihtsalt rumal küsimus.
Inimesed hoiavad sageli oma ebaadekvaatsetest toimetuleku mehhanismidest (finantsidesse, emotsioonidesse ja harjumustesse puutuvas) kõvasti kinni, seistes kogu jõuga vastu uue elamisviisi rajamisele. Jeesus aga esitab sellele mehele – ja samamoodi ka meile – väljakutse tervendajaga koos toimida. “Proovi seda!”, “Usalda mind!”. Ja see on üks põjus, miks tervenemine seotakse hingamispäevaga. Pealtvaata-vaid kriitikuid solvas et mees “tegi tööd” oma voodit kandes. Nende negativistlik käsumeelsus näi-tas, et tegelikult nad lihtsalt ei suutnud rõõmu tunda selle uue elu üle mis mehele oli antud. Hinga-mispäeval aga on oma Jumalast antud funktsioon. Nii nagu Iisrael pidi kõrbeteekonnal enne hinga-mispäeva korjama kahe päeva manna – ning see oli heebrea rahvale usalduse üles näitamise tegu. Nad pidid uskuma, et manna mis muidu ühe päevaga rikneb, saab nädalalõpul Jumala väe läbi hoitud värskena. Ja kui asetame hingamispäeva tänapäeva konteksti – siis sunnib see meidki usalda-ma jumalikku varustamist enam kui isiklikke tegusid.

Kus aga kogu selles loos tuleb sisse patt? Mujal teeb Jeesus selgeks, et mitte kõik haigused ei tulene otseselt inimese patususest. Ma võime haigusi põhjustada kui harrastame elustiili mis lõhub vägivaldselt sidet ihu ja hinge vahel. Või võime ennast lihtsalt haigeks muretseda või töötada. Kas aga enese pingutamine on iseenesest halb?
“Ei,” ütleb Jeesus. “Minu Isa tegutseb kogu aeg ja mina samuti”. Ka meie pingutame, sest maailma Looja ja Ülalhoidja toimib siin maalmas jätkuvalt. Kuid töötegemine ilma hingamispäe-vata toob kaasa stressi. Ning haigused, eriti siis kui näeme vaeva selleks, et meile olulised inimesed meid siis tunnustaksid ja tähele paneksid. Pigem peaksime töötama, puhkama ja kõigest rõõmu tundma kuna teame et Jumala plaanid meiega on ainult head.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas sinu töö ja taastumise tasakaal on paigas, vastab sinu vanusele ning Jumala kutsumisele su elu jaoks? Kuidas peaksid ja saaksid sina teha koostööd selles osas täna tervendaja Jeesusega?

* * *

 

KES ON MEIE KALJU?

Esmaspäev – 18. september

Hea on tänada Issandat ja mängida Sinu nimele, Kõigekõrgem. Ps 92:2

Tänamine on palvest ülevam, sest palvetaja tahab midagi saada, aga tänaja mõtleb sellele, mida anda Jumalale. Õndsam on anda kui võtta. Kui me tahame Jumalale midagi anda ja kui see ka tühine asi oleks, aga tuleks armastavast südamest, siis Jumal hindaks ka seda nagu lesknaise veerin-gut. Kui usklikud on koos ja laulavad Jumalale tänu, siis ka pealtvaatajad ei saa tuimaks jääda, nendegi hinges hakkab tänu tõusma Jumala poole.

Halleluuja! Jah, hea on mängida meie Jumalale; jah, kaunis ja kohane on kiituslaul. (Ps 147:1)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas ei räägita 92. psalmis ettehoiatavalt ka tänasest ühepäe-vamentaliteedist meil ja mujal, kus tahetakse kiiruga rikkaks saada ning seda tulevaste põlvede ning ümbritseva looduse arvel?

* * *

 

JUMALA TEGU RAHVA ELUS

Teisipäev – 19. september

Ilmamaa äärte elanikud kardavad Su imetähti. Päikese tõusu ja loojaku maad Sa paned rõõmsasti hõiskama. Ps 65:9

Inimesed elavad rahulikult üksteise kõrval. Nad teevad oma tööd ja elavad üle ka oma väike-sed pahandused. Aga siis haaravad suuri masse rahutused, tülitsemised, sõjad ja tapmised.
Kes suudab seda vaigistada? On vaid üks jõud, mis võib seda vaigistada – Jumal! Inimesele käib see üle jõu. Kuningad kaovad niisugusel juhul kui tolmukübemed. Aga Jumal jääb. Tema, kes kõik targasti teeb, suudab aidata ja ka rahvaste möllu vaigistada

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Täname ja austame Jumalat tema tegude eest!

* * *

 

ARM JA ANNETAMINE

Kolmapäev – 20. september

Jumal on vägev andma teile kogu armu rikkalikult, et teil ikka oleks kõike küllaldaselt ning et te oleksite rikkad iga teo tarvis. 2Kr 9:8

Paulus jätkab korintlaste veenmist (mõni ehk ütleks, et survestamist) et nad annetaksid heldelt. Paulus on juba makedoonlastele kiitnud kui hästi korjandus on läinud ning nüüd ei ole lihtsalt võimalik “lati alt minna”. See mis Pauluse jaoks välistab kahjuliku surve on fakt, et andmine/annetamine toob kaasa õnnistuse. Siin laiendab Paulus oma veenmiskõnet, öeldes, et and-misega käib kaasas arm. Vastupidiselt mõnele innukale, kuid põhimõttelagedale annetuste kogujale, ei luba Paulus, et annetajad saavad tingimata majanduslikku kasu või kuulsust oma tegevusest.
Annetamisega kaasaskäivad õnnistused on kõigepealt vaimsed – ja seda mitte ainult annetaja jaoks, vaid Jumala rahva jaoks tervikuna. Need, kes annavad kogevad Jumala heakskiitu, kes armastab rõõmsameelset andjat, ning sellest tulenevalt kasvab koguduses anntajate hulk, kasvab tänulikkuse ja ülistuse määr, ka palvetamine kasvab; viimselt aga muutub kõikide omavaheline osaduse sügavamaks.
Jätkuvalt saame inimesi jagada nendeks, kellel on ülejääk ja teisteks, kellel on puudujääk. Ka jumalariigi töö vajab pidevalt toetust – ometi on just rahaküsimus see, mida keegi väga arutada ei soovi. Ühiskonnas mis kasvavalt on täis omandiihalust ning saamahimu, võib igaüks meist palju ära teha, vabastades end raha võimu alt läbi andmise ning annetamise (Mt 6:19.20).
Seda tehes, õpime sõltumist Jumala headusest ning heldusest, ning suudame kindlamalt hoidu-da kaasaegsest ebajumalakummardamisest. See aitab meil ka anda rõõmsa südamega – hakkame kogema täiesti uutlaadi vabadust ning sügavamat osadust Jumala ja tema rahvaga. Sel viisil võib annetamine, mis nii tihti näib raske ja piirav, muutuda ülestõstvaks ja vabastavaks kogemuseks, muutes täiesti nii meie suhtumise annetamisse, kui ka meie annetamise olemuse. Samas jääb alles välispidine surve (peidetuna ja kõikjale sisseimbuval kujul) teha kompromisse joondudes praeguse aja väärtuste järgi . Selles osas tuleb jätkuvalt valvel olla

Ent jumalakartus on suur tuluallikas, kui inimesele piisab sellest, mis tal on. (1Tm 6:6)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meenuta mõnd sündmust, kus kogesid Jumala ülevoolavat heldust ning täna teda selle eest.

* * *

JUMAL ON ARMASTUS
Neljapäev – 21. september
Apostel ja evangelist Matteuse päev
Madisepäev
Halleluuja! Hea on mängida meie Jumalale, kaunis ja kohane on kiituslaul. Ps 147:1

Tänamine on hea, sest Jumal hindab seda. Juba 50. psalmis oli Jumal öelnud: “Kes toob ohv-riks tänu, see annab mulle au” (Ps 50:23). Meie ei suuda Jumalale iialgi tasuda tema headust, aga meie võime teda tänada. Need, kes sedagi ei tee, on hoolimatud Jumala vastu.
Tänamine on hea Jumala meelest, aga see on hea ka tänajale. Tänulaul ülendab hinge Jumala poole. See ühendab meid inglite seltskonnaga, kes laulavad: “Au olgu Jumalale kõrges!” Need ajad, millal Jumala rahva tänu ära keelatakse, on Jumala karistusajad. Niisugustest aegadest rääkis proh-vet Jeremija, millal lõpeb rõõmuhääl, peigmehe ja pruudi hääl (Jr 7:34). Vangimaalt lahkudes võtsid juudid kandled remmelgate otsast ja alustasid uuesti rõõmulaulu. Hea oli Jumalale laulda kiitust.

Hea on tänada Issandat ja mängida Sinu nimele, Kõigekõrgem. Ps 92:2

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Koosta oma mõttes nimekiri, asjadest milles märkad Juma-la armastust looduses ning Jumala väge inimeste eludes ja täna Teda täna selle eest!

* * *

PÕHJUSED TÄNAMISEKS
Reede – 22. september
Minu süüteod on minust vägevamad, aga meie üleastumised annad Sina andeks. Õnnis on see, kelle Sina valid ja lased tulla enese ligi elama Sinu õuedes. Ps 65:4,5

Ei ole päris kindel, mis pani Taaveti seda laulu kirjutama. Aga on täiesti selge, et Taavet ei väsinud iial Jumalat kiitmast. Seda nii headel kui kurjadel päevadel. “Kõige hullemate stsenaariu-mite” asemel keskendus Taavet Jumalale ning treenis oma mõtteid seal püsima.
Tänases psalmis vaatleb Taavet Jumala loomuse erinevaid külgi. Esimene neist on andeks-andmine. Oma eksituse tunnistamine on juba iseenesest raske – ja seda ka kogenud kristlastele. Teeme pidevalt nii suuri pingutusi patu vältimiseks, et läbi kukkudes hakkame juhtunud pigem õigustama kui meelt parandama. Üks Taaveti tugevustest oli aga valmisolek avalikult oma eksimist tunnistada. Taavet mõistis, et Jumal ei otsi ideaalseid usklikke keda “enese ligi” tuua, vaid patuseid, kes Jumala ligi olemise privileegi tõesti ka hinnata oskaksid.
Teiseks mõtiskleb Taavet Jumala väe üle. Ta võrdleb seda mägede ja meredega. Vaadates kõiki kaasaegse maailma konfliktiallikaid ja koldeid, on lihtne lubada murekoormal oma kiitusehäält lämmatada. Taavet aga meenutab et rahvaste möllamine ei ole Jumalale midagi uut. Kuigi see võib olla hirmutav, on isegi selline “lainete möllamine” kindlalt Jumala kontrolli all.
Taavet lõpetab selle psalmi palvega Jumala õnnistuse üle. Läänemaailmas kaldume oma õnnistusena nägema eelkõige materiaalset – raha, kodu, mugavust. Tegelikult peaksime Jumalat kiitma iga sellise asja eest, Taaveti vaade aga on palju avaram hõlmates asju mida saavad nautida nii rikkad kui vaesed: vihm, põllusaak, aasa ilu jpm. Taavet lihtsalt nägi Jumala au ka kõige lihtsamates asjades, ning koges tema õnnistuse imet kui oli avanud oma südame kõigele sellele mida ei saa kokku kraapida.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kiitkem Jumalat, kellelt tulevad kõik õnnistused!

* * *

MILLEKS RIKKUS?
Laupäev – 23. september
See on nii: kes kasinasti külvab, see ka lõikab kasinasti, ja kes rohkesti külvab, see ka lõikab rohkesti. 2Kr 9:6

Apostel Paulus paneb Korintose kogudusele südamele täita lubadus, mille nad olid varem andnud (vt 2Kr 8:10-11). Samas peab andmine tulema vabast südamest, mitte sunniviisil. Jumalal on siis hea meel, kui me ei suuda oodata millal saaksime anda, ning kui anname enam kui tunneme et võiksime enesele lubada – nii nagu tegi Makedoonia kogudus (2Kr 8:3,4).
Jumal tasub andjale, kuid meie tasu ei tule sageli mitte peamiselt materiaalses. Me ei anna ju selleks, et saada rohkem tagasi? Meie tasu on eelkõige vaimne: Jumala arm voolab välja meie juurde ning kiitus ja tänu voolavad Jumala ette nende südameist, kes on tunda saanud meie heldust. Kui tol ajal annetasid kristlased raha, siis tänapäevaste kriisidega silmitsi olles on vaja annetada ka aega, innukust, energiat jpm.
Tänast lõiku võiks nimetada annetuste andmise põhjenduseks ja toimimise seaduspärasuseks, seda Vanast Testamendist kuni tänapäevani välja. On vist paljud fraasid sellest lõigust tuttavaks saanud just seoses korjanduste korraldamisega. Külvamise ja lõikamise loogiline põhjendus on väga õnnestunud ja tõenäoliselt avaldas ka loodetud mõju tolleaegses põllumajanduslikus ühiskonnas.
Salmis 2Kr 9:8 on kirjas inimeste varanduse mõte ja eesmärk. Me oleme rikkad iga hea teo, ja mitte iga hea asja tarvis. Raha ja rikkusega kaasneb alati kiusatus osta kõiki võimalikke ja võima-tuid asju. Kuid Jumal on teinud meid rikkaks selleks, et me saaksime teha häid tegusid. On inimesi, kes arvavad, et me ei pea toetama neid, kes ise enda eluga toime ei tule, las Jumal aitab. Jumal on aga just nõnda seadnud, et Tema annab meile ja meie neile, kellel vaja on. Seda kahel põhjusel: et me võidaksime endas ahnuse kiusatuse ja et me praktilise teo kaudu mõistaksime, mida andmine tähendab. Siis saame ka tõeliselt mõista, mida tähendab, et Jumal on andnud oma Poja meie eest.

Vaest vihkavad kõik ta vennad, veel enam hoiduvad sõbrad temast eemale; ajab ta taga sõnu, siis neid ei ole. (Õp 19:7) Kes on helde, seda õnnistatakse, sest ta annab oma leivast kehvale. (Õp 22:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Olgem helded, siis kogeme ka ise Issanda heldust!

* * *

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. KOHUS.
Kohus uskliku “mina” üle.

Kohus uskliku üle on enamat kui kohus teatud asjade üle tema elus. Kui usklik mõistab ise kohut enese üle, siis tuleb päevavalgele nii hea kui halb. Ta tunnistab üles halva (1Jh 1:9) ja hülgab selle (Js 55:7). Ei ole piisav, kui mõistetakse kohut uskliku patu üle; ta peab ise enese üle mõistma kohut (1Kr 11:31).
1. Enese üle kohtumõistmine on enese hukkamõistmine, mis järgneb sellele, kui usklik näeb ennast sellisena nagu näeb teda Jumal. Mina-keskne elu asendub Kristus-keskse eluga (Kl 3:4). Kristus on saanud uskliku eluks.
2. Enese üle kohut mõista tähendab iseennast salata. Kuid see on enam kui enesesalgamine, mis on enese liha rahulduste hülgamine. Praktiseerides vaid enesesalgamist me ravime sümptoome ja mitte põhjusi. Kuid salates iseennast me tegeleme põhjusega, kuna iseeneses (s.o lihas) “ei ole midagi head” (Rm 7:18). Iseennast salata tähendab võtta oma rist ja järgida Kristust (Mk 8:34-38).
3. See tähendab mina-elu kaotamist ja Kristus-elu leidmist (Gl 2:20);
4. tähendab mitte enam olla eneseteadlik, vaid Kristus-teadlik (Mt 28:20).
5. enese üle kohut mõista tähendab mitte enam ise juhtida oma elu, vaid lasta seda teha Kristusel (Ap 9:6).
6. mitte enam harrastada enesest lugupidamist, vaid pigem lugupidamist teistest (Fl 2:3). Enese üle kohtumõistmine muudab inimese omakasupüüdmatuks.

 

KÕIGI POOLT HÜLJATUD
Loe: Johannese 5:1-15

TAUST: Tänane teks kirjeldab Jeesuse esimest sabati-riidu juutidega. Sabat oli juutidele püha puhkepäev. Nad uskusid, et messias ei tule oma rahva juurde enne, kui rahvas on pidanud korrali-kult vähemalt ühe sabati. Arheoloogilistel kaevamistel on Jeruusalemast leitud Betsaida tiik koos sammaskäikudega.

1. Kujuta ette haige mehe igapäevast elu Betsaida tiigi ääres 38 aasta jooksul? Mis tal võis viga olla? Kuidas võisid haiguse esimesed kümme aastat erineda viimasest kümnest aastast?

2. Miks omaksed ei hoolitsenud selle mehe eest (salm 7)? Mis võis olla mehe enda süü, mis sugulaste süü? Millise mulje jätab selle mehe iseloom – vaadake tema sõnu 7. salmis?

3. Millised võisid olla paranemist ootavate haigete omavahelised suhted? Miks ei lasknud teised seda kõige kauem kannatanud meest ees vette?

4. Millesse see mees õieti uskus? (Kust ta abi ootas?) Milliste imelike paranemisviiside peale inimesed tänapäeval loodavad? Mis oli selle mehe patt, millele Jeesus viitas 14. salmis?

5. Miks läks Jeesus teie arvates just selle mehe ja mitte mõne teise haige juurde? Miks küsis Jeesus mehelt sellist iseenesestmõistetavat asja (salm 6)? Miks ei andnud mees selget vastust Jeesuse küsimusele (salm 7)? Mida vastaksid sina Jeesusele, kui ta küsiks sinult, kas soovid, et sinu aktuaalne probleem laheneks?

6. Mis on Jeesuse meelest halvem, kui 38 pikka aastat kestev kannatus (salm 14)? Mis on Jeesuse meelest sinu jaoks halvem variant kui sinu praegune kannatus?

7. Mida võis mees minna templisse tegema, kui oli terveks saanud (salm 14)? Millal hakkas mees Jeesusesse uskuma (kui hakkas)?

8. Miks tegi mees nii, nagu 15. salm räägib – pakkuge erinevaid võimalusi? Jeesus teadis ette, kuidas asi lõpeb – miks ta siiski parandas selle mehe?

RÕÕMUSÕNUM: Lõpuks pidi Jeesus kogema sama, kui tänase teksti mees: kõik hülgasid ta. Tegelikult oli tema olukord mehe omast veelgi raskem – ka Jumal hülgas ta. Sellepärast võib Jeesus nüüd ütelda sellele, kes tunneb, et on jäänud täiesti üksi: “Keegi siiski hoolib sinust. Sul olen mina.”

Palveleht 10.- 16. september 2017

Palveleht

Nädala teema: Meie ligimene

 

Kiitus/ülistus – aeg kiita ja ülistada Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.

Koht/kohad Piiblist: Matteuse  evangeelium 5:43-48

43Te olete kuulnud, et on öeldud: Armasta oma ligimest ja vihka oma vaenlast!
44Aga mina ütlen teile: Armastage oma vaenlasi

ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad,
45et te saaksite oma taevase Isa lasteks – tema laseb ju oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ning vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale!
46Sest kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis palka te saate?

Eks tölneridki tee sedasama?
47Ja kui te üksnes vendi tervitate, mida erilist te siis teete? Eks paganadki tee sedasama?
48Teie olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik!

 

Psalm 112:5-9

5Õnnis on mees, kes on armuline ja annab laenuks, kes oma asju ajab õigluses.
6
Sest ta ei kõigu iialgi; igaveseks mälestuseks jääb õige.
7
Ei ta karda õnnetuse sõnumit, tema süda on kindel, ta loodab Issanda peale.
8
Tema süda on toetatud, ta ei karda, kuni ta viimaks parastab oma vaenlasi.
9
Ta jagab välja rikkalikult ja annab vaestele; tema õigus püsib ikka,

tema sarv on kõrgel au sees.

 

Patutunnistus – vaikne palve.        

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

 

Pärast vaikset patutunnistuspalvet võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:9

 9Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta
annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

              

Tänupalve – aeg tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu armu-ja rahuaja eest meie maal. Tänu Kristuse eest, kes on tõotanud Temasse uskujatele anda armust igavese elu. Tänu Jumala Sõna ja pühade sakramentide eest ning jätkuva armu eest neist osa saada. Tänu kodukoguduse ja ustavate koguduse liikmete eest ning osaduse eest, mida Issand ise kristlaste keskele kingib. Täname Rahu kirikus toimuva siseremondi eest. Tänu olgu kõige eest!

 

Eestpalve aeg                                                                                                                 

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Matteuse evangeelium 25:40

“Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete teinud kellele tahes

mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle.”

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 1. Johannese kiri 3:11-18

11Jah, see ongi sõnum, mida te olete kuulnud algusest peale,

et me peame üksteist armastama.
12Mitte nii nagu Kain, kes oli kurjast ja lõi maha oma venna. Ja mispärast ta lõi tema maha? Sellepärast, et tema teod olid kurjad, aga ta venna omad õiged.

13Ärge imestage, vennad, kui maailm teid vihkab.
14Me teame, et oleme tulnud surmast ellu, sest me armastame

vendi. Kes ei armasta, see jääb surma.
15Igaüks, kes vihkab oma venda, on mõrvar, ja te teate, et ühelgi
mõrvaril ei ole igavest elu, mis temasse jääks.
16Armastuse me oleme ära tundnud sellest, et Kristus on jätnud
oma elu meie eest; ning meie oleme kohustatud jätma oma elu vendade eest.
17Kui nüüd kellelgi on selle maailma vara ja ta näeb oma venna olevat puuduses, ent lukustab oma südame tema eest – kuidas saab Jumala armastus jääda temasse?
18Lapsed, ärgem armastagem sõnaga ja keelega, vaid teoga ja tõega!

Palume Jumala hoidmist ja õnnistust koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume, et näeksime ligimest nii kaasinimeses kui iseendas ning armastaksime ja palvetaksime ustavalt Issanda poole. Palume, et hoiaksime silme ees palga, mida Kristus on meile tõotanud – igavese elu. Palume, et julgeksime inimesi taevateele kaasa kutsuda. Palume Jumalalt õnnistust toetamaks nii kaasinimest kui kogudust. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole lähedal kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. Palvetame vanavanemate eest. Palume õnnistust kodukülastustele, koguduse hoolekandetööle – hingehoiuvalve inimestele. Samuti palume õnnistust inimestele, kellel on puudus toidust ning Toidutare tööle meie koguduse keskel, et ikka oleks jõudu ja võimekust aidata. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis ning Ilumäel.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 1. Saamueli raamat 24:9-12, 17-21

9 Aga seejärel tõusis Taavet ja läks koopast välja ja hüüdis Saulile järele ning ütles: „Mu isand kuningas!” Kui Saul vaatas taha, siis heitis Taavet silmili maha ja kummardas.
10 Ja Taavet ütles Saulile: „Mispärast sa kuulad inimeste jutte,
kes ütlevad: Vaata, Taavet otsib su õnnetust?
11 Vaata, nüüd sa nägid ju oma silmaga, kuidas Issand andis sind täna koopas minu kätte. Mulle öeldi, et ma su tapaksin, aga ma halastasin su peale, sest ma ütlesin: Mina ei pista kätt oma isanda külge, sest ta on Issanda võitu.

17 Kui Taavet oli kõnelnud need sõnad Saulile, siis küsis Saul:
„Kas see on sinu hääl, mu poeg Taavet?” Ja Saul tõstis häält ja nuttis.
18 Ja ta ütles Taavetile: „Sina oled minust õiglasem, sest sa oled
teinud mulle head, mina aga olen teinud sulle kurja!
19 Sa oled täna jutustanud, kuidas sa tegid mulle head: ehk küll
Issand andis mu sinu kätte, sa siiski ei tapnud mind!
20 Sest kui keegi leiab oma vaenlase, kas ta laseb teda heaga ära
minna? Issand tasugu sulle heaga selle eest, mis sa täna mulle tegid!
21 Ja nüüd, vaata, ma tean, et sina saad tõesti kuningaks ja et

Iisraeli kuningriik püsib sinu käes.
Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume jumalakartust ja tarkust presidendile, valitsusele, riigikogule ning kõigile, kes seisavad rahva teenistuses. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme ja kiriku tervikuna. Palvesse kanname Usuteaduse Instituudi, kirikukoolid ja lasteaiad, Misjonikeskuse, Laste-ja Noorsootöö Ühenduse, ajalehe Eesti Kirik, Perekeskus jt.

 

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on:  Heebrea kiri 4:16

16Läki siis julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime

ja armu abiks leiaksime parajal ajal!

Palume, et Jumala Püha Vaim julgustaks meid ikka palvetama. Et meil oleks silmi nägema ligimese muret ning me palvetaksime ustavalt, Jumalat usaldades.

Päeva Sõnum. Nr 50. 10. – 16. september 2017

MEIE LIGIMENE

36 nädal: 10. – 16. september 2017

14. pühapäev pärast nelipüha

Jeesus andis oma elu ja õpetusega tunnistust Jumala armastusest, mis ületab kõik inimlikud piirid. See eeskuju kohustab meidki nägema igas inimeses oma ligimest. Kristuselt saame ka jõu headeks tegudeks ning ligimese teenimiseks. Inimene ei ole ise alati teadlik sellest, et ta head tehes tegutseb Jumala armastuse vahendajana

Meelespeetav kirjakoht: Kristus ütleb: Mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle. Mt 25:40

Piibliuurijad on eriarvamusel selles, keda täpselt “vendade” alla mõeldakse. Mõned piiravad need vaid jüngritega nii, et jumalariiki kuulumine sõltub sellest, kuidas on käitutud Kristuse teenijate suhtes. Ometi kirjeldab tähendamissõna stseen “rahvaid” ning Jeesuse õpetus sellest, et meie saamine taevase Isa sarnaseks tähendab Tema armastuse väljendamist kõikidele, kaasaarvatud “vaenlastele” (Mt 5:43-48) – viitab palju laiemale hulgale ning Jumala armu hoopis suuremale ulatusele.

Kus iganes inimkonnas toimus vastastikune abistamine ja inimene inimest teenis ehtsas, isetus headuses, seal näeb Jeesus Jumala kõikvõimsat armu tegutsemas ning juhib need heategijad igavesse osadusse Jumalaga. Siiski on siin väga selge vahe nende vahel, kes ei ole andnud armu ega osutanud kaastunnet ning halastust – neil kästakse minna ära “igavesse tulle, mis on valmistatud kuradile ja tema inglitele.” (Mt 25:41).

Pane hoolega tähele, mida siin öeldakse: Jumal igatseb kõikide inimeste päästet ning (nagu edaspidi näeme kannatuse loos) valmistab tee nende lunastuseks; need aga, kes oma südamed Tema armastuse ees sulgevad ning jäävad kurjuse ning isekuse juurde, valivad saatuse, mis algselt ei ole neile määratud.

Kes rõhub viletsat, teotab tema Loojat, aga kes halastab vaese peale, austab Loojat. (Õp 14:31) Kes halastab kehva peale, laenab Issandale ja tema tasub talle ta heateo. (Õp 19:17) Ja kes iganes ühele neist pisikestest annab juua kas või ainult karikatäie külma vett jüngri nime tõttu, tõesti, ma ütlen teile, ta ei jää oma palgast ilma. (Mt 10:42)

* * *

ARMASTAGE OMA VAENLASI JA PALVETAGE NENDE EEST!

Pühapäev – 10. september

Jeesus ütleb: “Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad, et te saaksite oma taevase Isa lasteks!” Mt 5:44,45

Kõige raskem ongi käsk armastada oma vaenlasi. Lihtne on armastada neid, kes sulle armastusega vastavad, hoopis teine asi aga jätkata nende armastamist, kes sulle hetkekski hingamiserahu ei anna. Võib-olla oli see üheks põhjuseks, miks rabid “kaunistasid” armastuse käsu reeglitega selle kohta, keda oli lubatud vihata (Mt 5:43). Jeesus ise aga rakendas seda taevariigi armastuse printsiipi enda elus täiel määral -Ta elas selle järgi ning ka suri selle järgi (s 44). Ning meil ei oleks mingit lootust igavesele elule, kui Jeesus oleks keeldunud armastamast oma vaenlasi – meie olime tema vaenlased (Rm 5:10; Fl 3:18).

Jeesus avardab tänases tekstis taas kord levinud õpetust öeldes, et meie armastus peab laienema neile, kes meid vihkavad. See oli siis on ja on ka täna revolutsiooniline õpetus. Ja tundub paljudele naeruväärne ning vastuvõetamatu, tõhutu. Seista silmitsi võidutseva kurjusega uskudes, et “valgus on tugevam kui pimedus; armastus on tugevam kui vihkamine…” võib tunduda naiivne või ülejõukäiv. Need armastuse, halastuse ja helduse teod aga, mida on tehtud ja õnneks tehakse jätkuvalt keset vihkamist, seisavad väljapaistvaina vihkamise pimeduses kuulutades: “Viha ei saa viimselt võita – ükskõik mida see meile ka teeks.” Just nii, nagu seisis rist keset pilkavaid ja needvaid masse. See on kõike muud kui kerge. Aga see on taevariigi tõde. Ja kui meil sellepärast tuleb läbi minna kannatusest, annab jõudu teadmine, et Jeesus ise kõndis seda rada meie ees – ning Ta ise ja paljud teised, kes enne meid on kannatustest läbi läinud, seisavad neil hetkedel meie kõrval.

Aga armastage oma vaenlasi ning tehke head ning laenake ilma midagi tagasi lootmata, ja teie palk on suur ja te olete Kõigekõrgema lapsed, sest tema on helde tänamatute ja kurjade vastu! (Lk 6:35) “Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!” (Lk 23:34) “Issand, ära pane seda neile patuks!” (Ap 7:60) Ning me näeme vaeva oma kätega tööd tehes. Kui meid sõimatakse, siis me õnnistame, kui meid taga kiusatakse, siis me kannatame ära. (1Kr 4:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tee täna kellelegi ootamatu heategu!

* * *

KANNATAJA KOGUDUS.

Esmaspäev – 11. september

Issand, ära lase rõhutuid tulla häbiga tagasi, viletsad ja vaesed kiitku Sinu nime! Ps 74:21

See psalm on nutulaul Jeruusalemma langemise pärast 586. aastat eKr mille käigus hävis ka Jeruusalemma tempel, maa ning kuningas – kolm alussammast iidses Iisraelis.

Psalm väljendab äärmist valu, ses taoline jõhkrus haavab terve kogukonna identiteeti. Psalmil 74 on aga ka sõnum neile meie keskel, kellede kogudused kannatavad enam hoolimatuse kui vägivalla käes. Meie probleemiks ei ole ainult sekulariseerumine – kasvavad rahvahulgad, kes ignoreerivad kirikut täiesti – vaid sama suureks probleemiks on ka kiriku hääbumine – kasvavad kristlaste hulgad kes lahkuvad institutsionaalsest kirikust, otsides kohasemaid ja innovatiivsemaid alternatiive.

Mida õpetab psalm 74 täna meile? Esmalt – austa kogudust ja ole alandlik. Ainult need, kes ise mõistavad, et on viletsad ja vaesed on võimelised ka ära tundma, et pääste asub inimvõimalustest väljaspool. Teiseks – hinda mälu ja käidud teid. Psalm julgustab meid tagasi vaatama algaegade Jumala suurtele loomis- ja päästetegudele, nii et oleksime võimelised nägema nende jätkumist tulevikus.

Isegi kui tempel on varemeis, Jumal on see kes toob täieliku võidu.

Sündis aga, et kui Jeesus seda kõike rääkis, tõstis üks naine rahva hulgast häält ja ütles talle: “Õnnis on ihu, mis sind on kandnud, ja rinnad, mida sa oled imenud!” (Lk 11:27)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle täna oma kodu kiriku ja koguduse peale. Millises olukorras nad on? Kas sinu kirik ja kogudus suudab rasked ajad üle elada?

* * *

HALASTUS ILMNEB KA LAENUKS ANDMISEL

Teisipäev – 12. september

Õnnis on mees, kes on armuline ja annab laenuks, kes oma asju ajab õigluses. Ps 112:5

Hea tahe, mis ei muutu heateoks, kaob. Selles pole õndsust endale ega teistele. Head tunded muutugu teoks.

Laenuandmine, millest siin räägitakse, on üsna tõsine küsimus. Igas ühiskonnas leidub neid, kes on sattunud ajutiselt majanduslikesse raskustesse. Teiste kohus on neid aidata. Kõige tavalisem tee selleks on laenuandmine. Leidub aga neidki, kes oma ligimeste heatahtlikkust kurjasti kasuta-vad. Nad kulutavad laenatud raha ebaotstarbekalt või kergemeelselt. Seda on vaja katta uute laenudega. Nii satuvad nad aina suurematesse võlgadesse. Nad on valmis laenuandja majandust laostama. Leidub neidki, kes ei jäta ainult võlga tasumata, vaid nimetavad laenuandjat südametuks inimeseks, kui see oma võlga tahab tagasi saada. See võib mõjuda laenuandja iseloomule halvasti. Ta võib muutuda kibestunuks ja kitsikäeliseks.

Nagu näeme, on laenu andmisel ka oma ohtlikud küljed laenuandja majandusele ja iseloomule. Kas sellepärast Taavet ei ütlegi, et õige “ei kõigu iialgi” (Ps 112:6). tõeliselt õiglane inimene peab niisugustele proovidele vastu.

Kogu päeva on ta armuline ja laenab välja ja ta järeltulev põlv on õnnistuseks. (Ps 37:26)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas oled oma asju siin ilmas ajanud õigesti, et hiljem oleks igaveses kohtus vähem vastust anda? Palvetagem, et kaotaksime tavapärased “mina kõigepealt” suhtumise ning selle asemel õpiksime usaldama Jumala imelist ettehooldust täielikult ja tõeliselt.

* * *

AINUS, MIDA VAJAD, ON ARMASTUS.

Kolmapäev – 13. september

Armastuse me oleme ära tundnud sellest, et Kristus on jätnud oma elu meie eest; ning meie oleme kohustatud jätma oma elu vendade eest. 1Jh 3:16

Armastuse olemus on eneseohverdus, mis ilmnes täiuslikult Kristuses ja see peaks iseloomustama ka tema järelkäijaid.

Vihkamine on negatiivne, otsib teistele kahju ning viib tegutsemisele teiste vastu, isegi mõrvani. Ja kui nad väljal olid, tungis Kain oma venna Aabeli kallale ja tappis tema. (1Ms 4:8) Seevastu armastus on positiivne, otsib teistele head ning viib tegutsemisele tema poolt, isegi eneseohverduseni. Kristus on jätnud oma elu meie eest.

Inimese elu on tema kõige kallim vara. Järelikult tähendab seda röövida suurimat pattu, mida on võimalik kellegi vastu sooritada. Seevastu elu jätmine teise eest on armastuse kõrgeim võimalik ilming (vrd Jh 15:13; Rm 5:6-10).

Kristuse eneseohverdus aga ei ole lihtsalt armastuse ilmutamine, mida imetleda; see on eeskuju, mida järgida. Ning meie oleme kohustatud jätma oma elu vendade eest, muidu oleks meie väide, et me neid armastame, vaid tühine kiitlemine. See on meie konkreetne kristlik kohustus, kuna me kuulume Kristusele, nii nagu on meie kohustus järgida tema eeskuju kõigis asjus ning elama niisugust elu nagu tema elas (1Jh 2:6). Kui Jumal meid nõnda on armastanud, siis oleme ka
meie kohustatud armastama üksteist
(1Jh 4:11). Ristist kui alandlikkuse ja kannatlikkuse eeskujust (vt. Fl 2:5-8 ja 1Pt 2:19-23).

Ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest. (Jh 15:13) Ent Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. (Rm 5:8) Ja käige armastuses, nõnda nagu Kristus meid on armastanud ja on iseenese loovutanud meie eest anniks ja ohvriks, magusaks lõhnaks Jumalale. (Ef 5:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuidas võiks sinu kogudus praktilisel viisil, kogukonnana, välja näidata oma armastavat iseloomu, kus kõik inimesed on väärtustatud? Mis oleks siin sinu roll ja osa?

* * *

JEESUSE KULDREEGEL

Neljapäev – 14. september

Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele! Mt 7:12

Reeglid on head, kui neid peetakse alati meeles ja siis rakendatakse, kui vastav olukord saabub. Rooma keiser Severus Alexander (kel elas aastatel 209–235) oli sellest mõttest nii haaratud, et ta lasi seda endale iga kord meelde tuletada, kui ta hakkas kohut mõistma. Ta laskis selle ka loosungina avalikes kohtades üles panna, et inimesed oma tegevuses võiksid seda arvestada. Iga kristlane peaks see olema kirjutatud südamesse.

Jeesuse kuldne põhimõte õpetab meid ennast asetama teise inimese kohale. Selline vaimus enda ümberasetamine annab meile mõnegi olukorra jaoks lahenduse. Jeesus ise asetas enda kõigi inimeste asemele, öeldes:“Mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle.” (Mt 25:40) Sellepärast peame nägema igas ligimeses ka Issandat. Tõsi, need inimesed ei sarnane Issandaga, aga Jeesus on surnud kõikide ees ja Jumal tahab, et kõik inimesed pääseksid. Selle eesmärgi nimel peame tegema oma teod otsekui Issandale.

Jeesus ütles, et selles põhimõttes on ühendatud “käsk ja prohvetid”. Käsk väljendas Jumala tahet kõikide aegade jaoks. See on kindel ja muutumatu. Nii on ka see reegel iga aja ja olukorra jaoks kindel ja muutumatu.

Prohvetite pilk oli suunatud tulevikku. Nende nägemuses on tähtsal kohal parem tulevik. Jeesuse kuldne reegel viib inimkonda edasi kuldse tuleviku poole. Kristlased on ikka uskunud, et selline aeg saabub ka Maa peale. Taevas on see juba praegu teostatud. Et me kõlbaksime sinna, on meil tarvis juba Maa peal õppida selle väärilised olema.

Mida sa ise vihkad, seda ära tee kellelegi! (Tb 4:15) Ja nii, nagu te tahate, et inimesed teile teeksid, nõnda tehke neile! (Lk 6:31)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Oled olnud siiani Jumala armu saaja rollis – aseta end nüüd ka jagaja rolli.

* * *

ÕIGE INIMESE VÕIT ILMNEB TEMA HEATEGEVUSES.

Reede – 15. september

Õige jagab välja rikkalikult ja annab vaestele; tema õigus püsib ikka, tema sarv on kõrgel au sees. Ps 112:9

Heategevus polnud mingi kaunistus usklikule, vaid see oli tolleaegses olukorras hädavajalik tegu. Kujutlegem, kui täna lõpetaksime riiklikud pensionid ja hooldetoetused. Lõpeks sotsiaalhoole-kanne ja vanadekodud paneksid uksed kinni ning kõik abivajajad asetakse meie õlgadele. Siis aimaksime, kui hädavajalik on heategevus.

Neid on vähe, kes ootaksid meilt tükikest leiba, aga neid on pisavalt, kes vajavad lahket nägu, julgustavat sõna ja sõbralikku suhtumist. Heatahtlik inimene leiab alati heategevuse võimaluse.

Taavet räägib õigest heategijast. Ta jätab kõrvale need, kes pillavad oma vara või teevad head selleks, et saavutada lugupidamist. Õige inimene teeb head õiglasest südamest ja armastavast hingest. Tema annab vaestele s.o. ta ohverdab oma aega, vara ja võimalusi sinna, kus seda on tõepoolest vaja. Apostel Paulus on suurepärase juhise andnud heategevuse kohta 2. Korintose 9:6-15.

Õige inimese sarv on kõrgel au sees. Heasüdamlikkus suurendab lugupidamist heategija vastu ka siis, kui ta ise seda ei ootagi. Teised hindavad teda. Ta leiab ise heategevusest rõõmu. Pärast annetamist võib tal varandust vähem olla, aga rõõmu ja rahu on tal kindlasti rohkem. Maa oleks talle nagu rohelisem ja taevas sinisem. Heategu on ise oma tasu.

Jumal tasub meile õigete ülestõusmises, kus igaüks saab vastavalt sellele, mis ta on teinud.

Kogu päeva on ta armuline ja laenab välja ja ta järeltulev põlv on õnnistuseks. (Ps 37:26) Ta on jaganud, andnud vaestele, tema õigus kestab igavesti. (2Kr 9:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas salmis kasutatud iseloomustused kirjeldavad sind? Kui nii, siis täna Jumalat! Kui mitte, siis tunnista oma nõrkusi ning kahtlusi. Palu Teda end vabastada neist, et sinust saaks selline inimene, milliseks ta on sind loonud.

* * *

ARMASTAN, SEEPÄRAST ANNAN.

Laupäev – 16. september

Kui nüüd kellelgi on selle maailma vara ja ta näeb oma venna olevat puuduses, ent lukustab oma südame tema eest – kuidas saab Jumala armastus jääda temasse? 1Jh 3:17

Tõeline armastus ei ilmne mitte ainult ülimas ohvris (vt. 1Jh 3:16), vaid ka väiksemates andides. Mitte just paljud meie seast ei ole kutsutud mõnes kangelaslikus teos elu jätma, kuid meil on alaliselt proosalisemaid võimalusi jagada oma omandit abivajajatega (vrd Jk 2:15-16). Armastus on tahlikkus loobuda sellest, millel on meie elus väärtus, et rikastada kellegi teise elu.

Kergem on olla entusiastlik inimkonna kui abstraktse üksuse suhtes kui armastada konkreet-seid inimesi, eriti kui tegu on ebahuvitavate, meeleheitlike, puudust kannatavate või muus suhtes mittemeeldivate inimestega. Kõikide armastamine üldiselt võib olla vabanduseks armastada mitte kedagi konkreetselt. Seepärast kirjutab Johannes, kui nüüd kellelgi on selle maailma vara ja ta näeb oma venna olevat puuduses, on tal venna vastu kohustus. Nagu halastaja samaarlase puhul, asetavad kaks tegurit ka talle vältimatu vastutuse. Esiteks peab ta oma venna puudust nägema, mitte lihtsalt möödudes vennale pilku heitma, vaid vaatama küllalt kaua, et olukorda hinnata ja mõista. Teiseks peab tal olema võimalus venda aidata.

Kui ta, teiselt poolt, ei kasuta seda, mis tal on, sel otstarbel, mida ta näeb, st kui ta lukustab oma südame oma puudust kannatava ligimese vastu, siis – kuidas saab Jumala armastus jääda temasse? Nii nagu mõrvaril ei ole elu (1Jh 3:15), nii ei ole ihnes inimeses armastust.

Jumala armastust ilmutati ajaloos Kristuse surmas; see armastus aga elab – või peaks elama – meis. Ei tule mõista vaid nii, et see armastus ilmnes kord Kristuses, vaid see peab olema alaliselt aktiivne tema järelkäijates ja nende kaudu. Sellise jumaliku armastuse olemus, nii Kristuses kui meis, on kalliks maksma minev eneseohverdus, meie vara andmine või isegi füüsilise elu jätmine.

Vaid ava temale heldesti oma käsi ja laena temale meelsasti, mida ta vajab. (5Ms 15:8) Aga tema kostis: “Kellel on kaks särki, jagagu sellele, kellel ei ole, ning kellel on toitu, tehku niisamuti!” (Lk 3:11) Kui mõni vend või õde oleks alasti ja neil oleks puudu igapäevasest toidusest. (Jk 2:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jää vaikseks Jumala ees ja mõtiskle, mil viisil võiksid sina kaasa aidata barjääride lõhkumisele kristlaste vahel.

* * *

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. KOHUS.

Kohus usklike pattude üle.

Johannese 5:24 kõneldakse usklikust, kes ei lähe kohtu alla. Meie patud määrati Kristuse peale Kolgatal ja iga usklik “on surmast läinud elusse”. See on käesolev päästmine. Kristus maksis meie pattude eest, Tema üle mõisteti kohut meie asemel. Usklik ei lähe kohtu alla, kuna

  1. Jeesus Kristus kandis karistuse ja Tema asendussurma alusel usklik on igaveseks lahutatud oma pattudest (Ps 103:1).

  2. Uskliku patud on ära pühitud ja Jumal on tõotanud, et ta “ei tuleta meelde su patte” (Js 43:25).

  3. Meie Issand kannatas meie pattude pärast “õige ülekohtuste eest”, et me saaksime päästetud ja iial ei läheks patustena kohtu alla (1Pt 3:18).

  4. Usklikku ei mõisteta iialgi süüdi koos maailmaga, kuna Kristus mõisteti süüdi tema eest. “Ta on tema … meie eest teinud patuks” (2Kr 5:21). Kristus sai needuseks ristil meie eest ja meie pärast ta lunastas meie käsu needusest (Gl 3:13). “… ,et ennast ohvriks tuues kõrvaldada pattu.” (Hb 9:26). Usklik ei lähe kohtu alla, kuna tema patud on puhastatud (Hb 1:3).

ARMASTAGE OMA VAENLASI!

LOE: Luuka 6:27-38 (vt. ka Matteuse 5:43–48)


1. Enamik meist on nähtavasti nõus sellega, et igaüks peab elama nii, nagu Jeesus siin õpetab. Miks on nii raske niimoodi elada? Kas Jeesuse õpetust oleks lihtsam järgida, kui Ta oleks öelnud: “Olge vaenlaste vastu lahked!”?


2. Kujutle, et sa hakkad neid reegleid oma pereringis, koolis või töökohal järgima. Mida sa arvad, kuidas su pere, kool või töökoht muutuks? Mis sa arvad, kas suhe kellegagi, kes sulle ei meeldi, paraneks, kui sa selle inimese eest palvetaksid (salm 28)?

3. Jeesus pidas kõiki neid käske punktipealt. Miks Tal siiski nii palju vaenlasi oli?

4. Millist kahju teeb vihkamine vihkajale?

5. Mis on põhiline erinevus Kõigekõrgema laste ja patuste vahel, nii nagu neid nendes salmides kujutatakse? Mille poolest sarnaned sina Kõigekõrgema lastega ja mille poolest sarnaned sa patustega?

6. Mil moel eksivad need, kes alati kaebavad, et teised ei arvesta nendega (salmid 36-38)? Millised inimesed vajavad tingimusteta armastust kõige enam?

7. Salm 35 kirjeldab Jeesuse armastust meie vastu isegi siis, kui oleksime Tema vaenlased. Kas inimesele on sellisesse tingimusteta armastusse uskumine raske või kerge?

8. Neile, kes neid käske peavad, on lubatud suur tasu (salm 35). Jeesus täitis selle tingimuse, ent tasu asemel löödi Ta hoopis risti. Miks?

9. Kuidas saame õppida armastama oma vaenlasi? Kuidas inimesed, kes ei ole saanud hakkama oma vaenlaste armastamisega, võivad saada Kõigekõrgema lasteks?

RÕÕMUSÕNUM. Sõna tegelikus tähenduses oli vaid Jeesus Kõigekõrgema Jumala Poeg. Ta armastas oma vaenlasi ja palvetas nende eest kibeda lõpuni. Siiski ei võtnud Ta tasu endale, vaid annab selle neile, kes paluvad andestust, et nad ei suuda neid käske täita.

Palveleht. 3.– 9. september 2017

Palveleht

Nädala teema: Jeesus – meie aitaja

Kiitus/ülistus

Aeg kiita Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.

Koht/kohad Piiblist, millele saab ülistusosas toetuda on: Psalm 30:3-6, 12-13

3 Issand, mu Jumal, ma kisendasin su poole ja sa tegid mu terveks. 4 Issand, sina tõid mu hinge välja surmavallast, sa elustasid mind nende hulgast, kes lähevad alla hauda. 5 Laulge kiitust Issandale, teie, tema vagad, ja ülistage tema püha mälestust!  6 Sest tema viha kestab silmapilgu, aga ta lahkus kogu eluaja; õhtul jääb nutt varaks, kuid hommikul on hõiskamine. 12 Sina muutsid mu kaebuse mulle ringtantsuks; sa vallandasid kotiriide mu seljast ja panid rõõmu mulle vööks,
13 et mu hing laulaks sulle kiitust ega vaikiks. Issand, mu Jumal, ma tahan sind tänada igavesti!

Jesaja 42:3

3 Rudjutud pilliroogu ei murra ta katki ja hõõguvat tahti ei kustuta ta ära,
ta levitab ustavalt õigust.

Patutunnistus – vaikne palve

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakohad, millele palves toetuda on: Psalm 51: 3

3 Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Pärast vaikset patutunnistuspalvet võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:9

9 Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta
annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

Tänupalve

Aeg, mil tänada Jumalat palvevastuste eest; tänu erinevate asjade ja olukordade eest. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu jätkuva armu-ja rahuaja eest meie maal. Täname Jeesuse eest, kes on meie aitaja ning kes on toonud meile jääva elu ning annab jõu ja julguse meie maiseks matkateeks. Tänu Jumala Sõna ja sakramentide eest. Tänu kodukoguduse ja ustavate koguduse liikmete eest. Tänu algava kooliaasta eest.

Eestpalve aeg

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Matteuse evangeelium 12:33-37

33 Kui puu on hea, siis on ta viligi hea, või kui puu on halb, siis on ta viligi halb; sest
puud tuntakse tema viljast.  34 Teie rästikute sugu, kuidas te võiksitegi rääkida head,
kui te olete kurjad? Sest suu räägib sellest, millest süda on tulvil. 35 Hea inimene võtab heast varamust head ja kuri inimene võtab kurjast varamust kurja.  36 Aga ma ütlen teile, et inimesed peavad kohtupäeval aru andma igast tühjast sõnast, mis nad on rääkinud,  37 sest su sõnadest mõistetakse sind õigeks ja su sõnadest mõistetakse sind süüdi.”

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Jakoobuse kiri 3:2-12

2 Me kõik eksime paljus. Kui keegi ei eksi kõnes, siis on ta täiuslik ja suudab ohjeldada ka kogu ihu. 3 Kui me paneme aga hobusele suitsed suhu, et ta oleks meile kuulekas, siis me juhime kogu hobust.  4 Ennäe, ka suuri ja rajutuulte aetud laevu juhitakse väikese tüüriga sinna, kuhu tüürimees tahab. 5 Nõnda on ka keel väike ihuliige, aga kiitleb suurte asjade üle. Ennäe kui väike tuli süütab suure metsa!  6 Ka keel on tuli. Keel, see ebaõigluse maailm, on seatud meie ihuliikmete hulka nii, et see rüvetab kogu ihu ja süütab põlema eluratta, nagu ta ise on süüdatud põrgust. 7 Jah, igasuguste loomade ja lindude, roomajate ja mereelajate loomust suudab taltsutada ja ongi taltsutanud inimese loomus, 8 aga ükski inimene ei suuda taltsutada keelt, seda kärsitut pahategijat, mis on tulvil surmavat mürki. 9 Sellesamaga me õnnistame Issandat ja Isa, ja sellesamaga me neame inimesi, kes on sündinud Jumala sarnasteks. 10 Ühest ja samast suust tuleb õnnistamine ja needmine. Nii ei tohi olla, mu vennad! 11 Kas allikast keeb ühest ja samast soonest magedat ja kibedat vett?! 12 Mu vennad, ega viigipuu saa kanda õlimarju ega viinapuu
viigimarju?! Nii ei saa ka soolase vee allikas anda magedat vett.

Palume Jumala hoidmist ja õnnistust igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Aidaku Issand meil taibata Tema abi meie elus ning kinkigu piiritut usaldust Jumala vastu. Palume tervist ja hingerahu kõigile, kes seda vajavad. Aita, et meile elus osaks saavad kannatused, katsumused või haigused tuleksid meile imeliselt kasuks ning tooksid meid Kristusele lähemale. Ole ligi ning hoia reisil olevaid inimesi. Palume Jumalalt tröösti leinajatele. Ole lähedal kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. Jumala õnnistust ja hoidmist palume kõikidele õppijatele, õpetajatele ning lastevanematele uueks algavaks kooliaastaks. Palume Jumala õnnistust koguduse vaimulikule tööle. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis ning Ilumäel. Palume tarkust ja armu koguduse majandamiseks ning head tööde jätku Rahu kiriku siseremondile.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Õpetussõnad 18:4-8, 21

Sõnad mehe suust on sügav vesi, tarkuseallikas on vulisev oja. 5 Ei ole hea olla õela poolt, et õiget kohtus väärata. 6 Albi huuled toovad riidu ja tema suu kutsub lööke. 7 Albi suu on hukatuseks temale enesele ja ta huuled on püüdepaelaks ta hingele. 8 Keelepeksja sõnad on nagu maiuspalad ja lähevad otse sisikonna soppidesse. 21 Surm ja elu on keele võimuses, ja kes seda armastab, saab süüa selle vilja.

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palvetame Jumalalt Püha Vaimu meie kirikule, tema piiskoppidele, kirikuvalitsusele, kõikidele koguduste vaimulikele ning igale koguduse liikmele. Palume tarkust ja vastutustunnet presidendile, valitsuse liikmetele, riigikogule, Nõmme linnaosavanemale ning kõigile, kes seisavad rahva teenistuses. Jeesuse aitavatesse kätesse kanname sõjakolletes olevad inimesed ning palume konfliktipiirkondadele rahumeelseid lahendusi. Palvesse kanname jätkuvalt Usuteaduse Instituudi, ajalehe Eesti Kirik, Misjonikeskuse, Laste ja Noorsootöö Ühenduse, Diakooniahaigla, Perekeskuse jpt.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 1. Pauluse kirjast tessalooniklastele 5:17

17 palvetage lakkamatult

Palume Jumalalt ustavust oma palveellu ja õnnistust kõikidele palvetavatele inimestele ning neile, kelle eest palvetatakse aga veelgi enam neile, kelle eest ei palveta. Ometigi kinnitagu meid teadmine, et Kristus ise on meie kõigi ligi ning palvetab meie eest.

Päeva Sõnum. 36 nädal: 2. – 9. september 2017

JEESUS – MEIE AITAJA

13. pühapäev pärast nelipüha

Inimene on kutsutud ülistama Jumala nime. Patt takistab meid seda tegemast, kuid Jeesus võib anda meile avatud silmad, kuulvad kõrvad ja Jumala tegusid ülistava keele. Jeesuse teod annavad tunnistust Tema armastusest ja väest aidata hädas olevaid inimesi.

Meelespeetav kirjakoht: Rudjutud pilliroogu ei murra Ta katki ja hõõguvat tahti ei kustuta Ta ära. Js 42:3

Jeesus otsis üksildasi paiku, keelas paljustki enneaegselt kõnelda, ütles, et on tasane ja südamelt alandlik, ning astus avalikule areenile, kus ta risti löödi, alles siis, kui oli õige aeg.

Jeesus algas vaikuses ja teda vaikitakse maha. Vaikselt ta tegutseb praegugi taevas ja maa peal. Me ei saa lahti Jumalast. Meie sisemine meel on endiselt tema käes. Nii nagu Jumal oskab kurjagi kasutada heal eesmärgil, mõistab Jeesus ära kasutada enda mahavaikimist. On öeldud, et alles siis, kui meie sisemuses vaikseks jääb, hakkame kuulma Jumala häält. Alles siis, kui tühjus meile ähvardavalt vastu haigutab, hakkame otsima Jumalat ja võime teda leida. Sest kui me endast tühjaks saame, saab meisse tulla Jumal, kes Jeesuse sõnul on Vaim (Jh 4:24).

Jumal ei kustuta meie usu kuitahes väikest jääki, vaid üritab seda kasvatada – vahel taas vaikuses, meile esialgu teadmatult. Rudjutud pilliroogu ei murra ta katki ja hõõguvat tahti ei kustuta ta ära, ta levitab ustavalt õigust, ütleb prohvet.

Seejärel ta ütles Toomale: “Pane oma sõrm siia ja vaata minu käsi ning pane oma käsi ja pista mu külje sisse ning ära ole uskmatu, vaid usklik!” (Jh 20:27) Kes tõi välja vankrid ja hobused,
väe ja vägevad mehed; need lamavad üheskoos ega tõuse enam, nad on vaibunud, kustunud otsekui taht. (Js 43:17)

* * *

 

ÄRATUNDMINE VILJAST

Pühapäev – 3. september

Jeesus ütleb: “Kui puu on hea, siis on ta viligi hea, või kui puu on halb, siis on ta viligi halb; sest puud tuntakse tema viljast.” Mt 12:33

Kreeka keeles kasutakse sõna “hea” kohta kaht eri väljendit. Puu puhul tähendab see tervet, ilma haiguste ja vigadeta puud, vilja puhul maitset ja nägusust. Just viljas saab puu headus meile kogetavaks, me võime seda näha ja maitsta.

Vilja omadust ei määra aga ta välimus. “Ega viinamarju nopita kibuvitstest või viigimarju ohakatest?” (Mt 7:16) Kibuvitsad ja ohakad kasvavad igal pool suure eduga. Nende edukus ja sitkus ei määra nende headust. Teatakse rääkida, et osa kibuvitsamarju on üsna sarnased teatud sorti viinamarjadega ja ohakate õienupud sarnanevad viigimarjadega. Niisugused sarnasused ei tee neid veel viljapuudeks ja marjapõõsasteks. “Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle.” (Mt 7:19)

Jeesus võrdleb ennast viinapuuga ja viigipuud on võrreldud Piiblis korduvalt Jumala rahvaga. On palju häid puuvilju, kuid viinamarju ei ole neil korda läinud ületada. Ka seda headust, mis hoovab Kristusest tema järelkäijate kaudu, ei ole veel ükski moraal ületanud. “Aga Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus, enesevalitsus.” (Gl 5:22,23) Mis võiks neist omadustest veel inimese juures paremat olla?

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ära püüa Jumalat tüssata poest ostetud “pühaduse kostüümiga”. Otsi tõelist, ehtsat – vali see raske tee; ja võta aega, et vili saaks kasvada.

* * *

 

ÜLESKUTSE JUMALA HEADUSE ÜLISTAMISEKS

Esmaspäev – 4. september

Kes jõuab ära rääkida Issanda vägevaid tegusid ja kuulutada kõike Tema kiitust? Ps 106:2

Midagi ei aita kahetsejat nii kui Jumala headuse nägemine. Jumala headuse kõrval ilmneb me patu tõeline olemus. Alles siis, kui asetame oma vead Jumala heatahtlikkuse kõrvale, näeme oma süüd selle tõelises inetuses. Uue seaduse ajal näeme oma süüd kõige paremini Jumala armastuse ülimas valguses Kolgatal.

Oleks hea, kui meie ühised kahetsuspalved algavad ka ühise tänuga. “Tänage Issandat!” Ühe inimese tänamisest on vähe. Ära jää vaikseks pealtvaatajaks, kui teised teda ülistavad oma tänupalvetes ja lauludes. Nii valmistame oma südamed tõeliseks kahetsuspalveks.

Kes on teda näinud, et saaks teda kirjeldada? Ja kes suudaks teda ülistada, nõnda nagu ta väärib? (Srk 43:31)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle Jumala armutegudele enda elus viimasel nädalal. Too talle kiitust ja tänu!

* * *

 

INIMENE PANGU OMA LOOTUS JUMALALE

Teisipäev – 5. september

Issand mõistab õiglast kohut neile, kellele liiga tehakse, Tema annab leiba näljastele. Issand päästab lahti, kes on kinni seotud. Issand avab pimedate silmad; Issand seab püsti need, kes on küüru vajutatud. Ps 146:7,8

Meie lootus Jumalale on õigustatud, sest tema mõistab õiglast kohut. Inimene, kelle õigus on jalge alla tallatud, õigused riisutud ja kes kannatab ülekohtu all, leiab Jumalas oma õige kohtuniku. Ülekohtutegija ei jää oma palgast ilma.

Meie lootus Jumalale on õigustatud, sest tema on heatahtlik. Jumal on võimas, tema on tõe allikas ja õige kohtunik. Seni ei ole kuningas Taavet midagi öelnud ta armastusest. Nüüd on Taavetil varuks neli hea tahte avaldust, mida ta on märganud Jumala tegevuses.

Jumal toidab näljaseid. Tema annab leiba näljastele. Jumal pole loonud ainsatki suud, mille jaoks tal ei oleks maailmas toitu. Tema jagab toiduinimese ihule ja hingele. Tema hoolitseb me maise ja vaimuliku leiva eest. Lootkem temale!

Jumal päästab. Issand päästab lahti, kes on kinni seotud. Jeesus on suur Päästja, kelle kaudu Jumal vabastab inimesed patust ja ajalikust kitsendusest. Tema vabastab meid moraalsetest, intellektuaalsetest, vaimulikest ja füüsilistest ahelastest. Lootkem temale!

Jumal tervendab. Issand avab pimedate silmad. Piiblis on kasutatud niisugust väljendust vaimulikus tähenduses (5Ms 28:29; Js 59:10; Ii 12:25) ja ka füüsilises. Lootkem temale!

Issand aitab koormatuid. Tema seab püsti need, kes on küüru vajutatud. Kuigi Jeesus parandab neidki, kes ei saanud ennast päris sirgeks ajada. (Lk 13:11), on siin siiski mõeldud nende abistamist, kes vaevlevad mitmesuguste eluraskuste all. Jumal lohutab kurbi, trööstib leinajaid ja annab tagasi elujulguse neile, kes on sattunud meeleheite olukorda. Lootkem temale!

“Viletsate rõhumise, vaeste ägamise pärast tõusen ma nüüd üles,” ütleb Issand, “ma toon pääste sellele, kes hingeldab.” (Ps 12:6) Kõik nad ootavad sind, et sa neile annaksid nende toidu omal ajal. (Ps 104:27) Aga see sündis, kui Jeesus Jeeriko lähedale jõudis, et üks pime istus kerjates tee ääres. Kui too kuulis rahvahulka mööda minevat, päris ta, mis see võiks olla. Nemad teatasid talle, et Jeesus Naatsaretlane läheb mööda. Ja ta hüüdis: “Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!” (Lk 18:35-38)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On sul olnud pettumuse kogemusi usaldades kedagi, kes sind alt on vedanud?

* * *

 

VÄGA INIMLIK PROBLEEM

Kolmapäev – 6. september

Me kõik eksime paljus. Kui keegi ei eksi kõnes, siis on ta täiuslik ja suudab ohjeldada ka kogu ihu. Jk 3:2

Tänases kirjakohas kirjeldab Jaakobus meie suhtlemisviise. Probleem on otse meie kristliku käitumise keskmes. Kas me räägime inimestega lahkelt, ausalt, õrnalt, julgustavalt, tundlikult? Või kas me kasutame oma keelt teiste haavamiseks, loobime sõnu, mis haavavad ja hävitavad?

Jaakobuse võrdpildid keelest on tuntuimate kirjanduspalade hulgas. Nende peamine idee on: isegi kui keel on väike, märkamatu kehaosa, ripuvad selle küljes kogu meie isiksus ja suhted. Me tajume seda instinktiivselt. Meie keel võib lasta meil paista paremana, õpetame lapsi keelt kontrollima. Mõne inimese keel võib olla ohtlik: nad ei hoia saladusi, räägivad kuulujutte ja neid ei saa usaldada. Keelel on väga oluline osa kogu kultuuris.

Meil kõigil on erinevad isiksused ja me väljandame ennast erinevalt. Jaakobuse väljakutseks on selgitada, et ükskõik milline meie termperament ka pole, peaksime püüdma muutuda terviklikumaks. Kui see, mida usume, ja see, mida teeme, langeb kokku, oleme väiksemas ohus teisi kahjustada ja peegeldame rohkem Kristust.

Kui nad sinu vastu pattu teevad – sest pole inimest, kes pattu ei tee – ja sina vihastad nende peale ning annad nad vaenlase kätte, nõnda et nad viiakse vangi vaenlase maale, kaugemale või lähemale. (1Kn 8:46) Õnnis on mees, kes suuga ei libastu ja keda ei piina mure pattude pärast. (Srk 14:1) Küsi ligimeselt, enne kui ähvardad, ja anna aset Kõigekõrgema seadusele! (Srk 19:17)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas sul on vaja vabandada kellelgi ees oma kõneviisi pärast? Kas keegi peaks vabandama sinu ees? Palu, et Jumal aitaks seda korraldada.

* * *

 

ON SUL KEEGI, KES VIIKS SIND JEESUSE JUURDE?

Neljapäev – 7. september

Kõik on Ta teinud hästi, Ta paneb ju kurdid kuulma ja keeletud rääkima! Mk 7:37

Seal, kus märkide keel jääb puudulikuks ja sõnade keelt võidakse mitmeti tõlgendada, on abistamise keel kõige selgem. Kõigil aegadel on kõik inimesed kõige paremini mõistnud heategude keelt. Jeesus ise ütles neile, kes ta sõnu ei uskunud: “Teod, mida ma teen oma Isa nimel, needsamad tunnistavad minust … uskuge neid tegusid” (Jh 10:25,38).

Kui arst parandab kurdi kõrva või pimeda silma, siis on ta oma ülesande täitnud. Arst ei arutle enam küsimust, kuidas keegi oma silma või kõrva kasutab. Kuid Jeesusel on suuremad huvid. Ta tahab, et inimese rääkimisvõime alluks Jumala tahtele. Rääkimisvõime saamine on lihtsam kui selle õige kasutamine.

Kõik Jumala tööd loomises olid täiuslikud ja sama võib öelda tema Poja väeavalduste kohta. Tookord nägi Jumal, et tema töö on hea (1Ms 1:4), ja sel korral (Mk 7:31-37) nägid seda ka inimesed. Nad nägid, kus oli tõeline Jumal. Juudid nägid imeteos prohvet Jesaja ennustuse täitumist. “Siis avanevad pimedate silmad ja kurtide kõrvad lähevad lahti.” (Js 35:5)

Jumal on meie juures kasutanud märkide, sõnade ja heategude keelt. Kui paganad ja juudid andsid Jumalale au, ärgu siis ka meie suu vaikigu!

Siis hüppab jalutu otsekui hirv ja keeletu keel hõiskab, sest veed keevad üles kõrbes ja ojad nõmmemaal. (Js 35:6)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle neile oma tuttavate hulgast, kes vajavad Jeesuse armastust ning oma ellu terviklikkust, mis tuleb Temalt. Palu, et Jumal näitaks sulle kuidas võiksid seda nendega jagada.

* * *

 

RÕÕMUTANTS PÄRAST TERVENEMIST

Reede – 8. september

Neitsi Maarja sündimine. Ussimaarjapäev

Issand, mu Jumal, ma kisendasin Su poole ja Sa tegid mu terveks. Ps 30:3

Selle psalmi ilmne taust on kellegi kogemus, kes on olnud haige või haavatud, ja tundnud, et vajub alla, surmale lähemale.

Piiblis on palju näiteid selle kohta, kuidas keegi kaupleb oma elu pärast (Js 38:3,18). See ei tähenda seda, et Jumal oleks manipuleeritav, vaid need juhtumid näitavad, et Jumala ette võib tuua ka oma lapsikud tunded. Taavet pakub, et kui ta jääb ellu, on ta valmis Jumalat ülistama ja viima inimesteni sõnumi Jumala vägevusest. Taastununa täidab ta oma lubadust energiliselt. Ta tantsib ja laulab jälle ning tumedad päevad näivad lühikese hetkena võrreldes terve elu kestva Jumala armulikkusega. See katsumus on talle mõndagi õpetanud. Tal pole enam ebarealistlikku ettekujutust, et miski ei saa teda kõigutada, ning ta usk Jumala abisse on suurenenud.

Võib tunduda, et see psalm on templiteenistuse jaoks liiga isiklik. Aga tervenemine, eriti surmahaigusest, on üks kõige veenvamaid võrdumeid Jumala pääste kohta.

Nähke nüüd, et see olen mina, ainult mina, ega ole ühtki jumalat minu kõrval! Mina surman ja teen elavaks, mina purustan ja mina parandan ega ole kedagi, kes päästaks minu käest. (5Ms 32:39)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui su elu satuks ohtu, kas oleks siis ülistus ja Kristusest kuulutamine see, mida pakuksid pääsemise eest Jumalale?

* * *

 

OHTLIKUD VALIKUD

Laupäev – 9. september

Jeesus ütleb: “Inimesed peavad kohtupäeval aru andma igast tühjast sõnast, mis nad on rääkinud.” Mt 12:36

Sõnad, mida sageli kaalumata välja ütleme, võivad olla tugevama mõju ja tagajärgedega kui oodata oskame.

“Seepärast ma ütlen teile: Inimestele antakse andeks iga patt ja teotamine, aga Vaimu teotamist ei anta andeks. Ja kui keegi ütleb midagi Inimese Poja vastu, võib ta saada andeks, aga kui keegi ütleb midagi Püha Vaimu vastu, ei andestata talle ei sellel ega tulevasel ajastul.” (Mt 12:31,32)

Need karmid sõnad on tundlikumais lugejates mõnikord põhjustanud muret ja ahistust. Seetõttu on eriti oluline lugeda neid sõnu kontekstis. Ei tohiks kaalumata kohaldada neid sõnu mistahes muule olukorrale, mõistmata et siin on tegu variseride poolt tahtliku tõe väänamisega. Jeesus ei räägi siin mingist kogemata sündinud või ühekordsest eksimusest – vaid vabatahtlikult valitud meelsusest seista vastu Jumala tööle.

Igaüks, kes juba kardab solvata Jumala Vaimu, ei saa kuidagi kuuluda nende hulka kellele salmide 31-32 hoiatus on adresseeritud. Pigem nimetab Jeesus “teotuseks” valitud eelhoiakust tulenevat viidet sellele, et Jumala tööd tehakse koostöös saatanaga või tema abil (ja siin võime kuulda variseride häält), või et on olemas Püha Vaimu väest veel suurem vägi. Need kes Jumala töö omistavad Saatanale, ega ole ära tundnud Jumala Vaimu väge – neile ei anta andeks.

Selles küsimuses ei ole võimalik kellegi jääda neutraalseks ka tänapäeval. Meil on jätkuvalt vaja otsustada kas oleme Jumala väe ja toimimise tunnistajad ning eelkõige mõjutab meie otsuseid see kui hästi me tunneme Jumalat ja Jeesust ning millised “eelotsused” oleme oma südames vastu võtnud. Need, kelle jumalapilti mahub väeliselt toimiv Jumal, asuvad Jumala Vaimu poolele, on Tema omad ning kogevad Temalt tulevat vabadust. Ja kui nad seda lubavad, siis puudutab Püha Vaim jätkuvalt erinevaid alasid nende eludes, vabastades neid erinevaist sidumistest.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Su kõne ja reaktsioonid paljastavad paratamatult ka su südame hoiaku. Milline see on? Milline on Jumal keda sina usud ja kuidas toimib ta tänepäeval? Palu et Jumal võiks näidata sulle kui oled mingis osas eksiteel ning ava oma süda tema korrigeeringule.

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. KOHUS

Pühakiri manitseb meid, et me peame “tõesõna kuulutama õigesti” (2Tm 2:15). See on kõige olulisem käesoleva teema uurimisel. Seejuures ei tule püüda kohandada Piiblis nimetatud erinevaid kohtuid üheks “üldiseks kohtuks”. “Üldise kohtu” teooria on religiooni leiutis, Jumala Sõna ei õpeta seda. Piiblis kõneldakse viiest erinevast kohtust, mis kõik erinevad aja, koha ja eesmärgi poolest. Kuid ühes on nad sarnased: kohtunikuks on Issand jeesus Kristus (Jh 5:22).

Iga inimene, Aadamast kuni viimase sündinud inimeseni sellel planeedil, peab seisma Issanda Jeesuse Kristuse ees kohtumõistmiseks.

Esimeses kohtumõistmises usklike patud said juba mõistetud Kristusele ristil (1Pt 3:18).

Teises kohtumõistmises usklik peab iseenda üle kohut mõistma või Issand Jeesus Kristus mõistab tema üle kohut ja karistab teda (Jh 3:18).

Kolmandas kohtumõistmises peavad kõik usklikud ilmuma “Kristuse kohtujärje ette”, kus nende teod tasutakse (2Kr 5:10).

Neljandas kohtumõistmises mõistetakse kõikide rahvaste üle kohut Kristuse teisel tulemisel (Jd 14:15).

Viiendas kohtumõistmises mõistetakse kohut kõikide surnute üle valge trooni ees (Ilm 20:11-13).

TÜHJAD SÕNAD

LOE: Matteuse 12:33–37

1. Millises olukorras on sul kõige raskem talitseda oma keelt? Kas on olemas mõni inimene, kellega sa räägiksid teisiti, kui saaksid uue võimaluse?

2. Miks on Jumala ees meie sõnad sama tähtsad kui meie teod? Mille poolest meenutavad sõnad puu vilja (33)? Kuidas võib halb puu muutuda heaks? Kuidas võib halb inimene muutuda heaks?

3. Jeesus kasutab karme sõnu, kutsudes oma kuulajaid “rästikute sooks”. Mida ühist on mürkmaol ja sellel, kes räägib halba (34)? Mida mõtleb Jeesus lausega: “Suu räägib sellest, millest süda on tulvil” (34)?

4. 35. salmis annab Jeesus mõista, et igal inimesel on südames “ladu”. Milliste asjadega inimesed selle ruumi tavaliselt täidavad? Mõtle, mida räägid Jeesusest või Jeesusele. Mida näitavad sinu sõnad või nende puudumine sinu suhte kohta Vabastajaga?

5. Mis on tühjad sõnad (36)? Mis võiks olla tühjade sõnade vastand? Miks me peame kohtupäeval aru andma “tühjadest” sõnadest ja mitte näiteks “halbadest” sõnadest? Mis juhtuks sinuga viimsel kohtupäeval, kui kohtuotsus tehtaks öeldud sõnade alusel?

6. Kas sinu meelest on võimalik pikalt peita teise eest seda, mis on südames? Kas suudad näiteks kõneleda sõbralikult nendega, kelle suhtes süda on täis viha ja kibestumist? Mida arvad inimesest, kes räägib võimalikult vähe, et ainult mitte öelda tühje sõnu?

7. Kui suure tõenäosusega suudad siit alates rakendada seda Jeesuse õpetust?

8. Jeesus nimetas kord iseennast viinapuuks ja jüngreid selle oksteks (Jh 15:1). Kuidas me siis võiksime kanda head vilja, olenemata halva tagavaradest meie südametes?

RÕÕMUSÕNUM: Kuigi Jeesuse süda oli täis ainult head, mõisteti ta hukka tema sõnade tõttu – jumala pilkamises. Jeesuse rist oli see puu, mis kandis meie tühjade sõnade kibeda vilja.

Palveleht. 27. august – 2. september 2017

Palveleht

Nädala teema: Enese läbikatsumine

Kiitus/ülistus

Aeg kiita Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.

Koht/kohad Piiblist: Pauluse kiri Roomlastele 7:14-25

14 Ma tean küll, et Seadus on vaimulik, mina aga lihalik, müüdud patu alla. 15 Ma ei mõista ju, mida ma teen: sest ma ei tee
seda, mida tahan, vaid ma teen, mida vihkan. 16 Kui ma aga teen, mida ma ei taha, siis ma möönan, et Seadus on hea. 17 Nii ei tee seda enam mina, vaid patt, mis minus elab. 18 Ma tean ju, et minus – see tähendab minu loomuses – ei ole head. Tahet mul on, aga head teha ma ei suuda. 19 Sest head, mida ma tahan, ma ei tee, vaid paha, mida ma ei taha, ma teen. 20 Kui ma aga teen seda, mida ma ei taha, siis ei tee seda enam mina, vaid patt, mis elab minus. 21 Niisiis, tahtes teha head, leian seaduse, et mul on kalduvus teha kurja. 22 Sisemise inimese poolest ma rõõmustan Jumala Seaduse üle, 23 oma liikmetes näen aga teist seadust, mis sõdib vastu minu mõistuse seadusele ja aheldab mind patu seadusega, mis on mu liikmetes. 24 Oh mind õnnetut inimest! Kes ostab mu lahti sellest surma ihust?  25 Aga tänu olgu Jumalale meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi! Niisiis, ma teenin mõistusega küll Jumala Seadust, kuid oma loomusega patu seadust.

Patutunnistus – vaikne palve

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:6-11

6 Üksnes sinu vastu olen ma pattu teinud, ja olen teinud seda, mis on paha sinu silmis, et sa oleksid õiglane oma sõnades ja selge oma kohtumõistmises. 7 Vaata, süüteos olen ma sündinud ja patus on ema mu saanud. 8 Vaata, sul on hea meel tõest, mis asub südame põhjas, ja salajas annad sa mulle tarkust teada.  9 Puhasta mind patust iisopiga, et ma saaksin puhtaks; pese mind, siis ma lähen valgemaks kui lumi!  10 Anna mulle kuulda rõõmustust ja rõõmu, et ilutseksid mu luud-liikmed, mis sina oled puruks löönud!  11 Peida oma pale mu pattude eest ning kustuta kõik mu pahateod!

Pärast vaikset palvet võib lugeda: 1. Johannese kiri 1:7

7 Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat palvevastuste eest; tänu erinevate asjade ja olukordade eest. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Täname rahuaja eest Eestimaal ning kiidame Jumalat, et meil on antud veel aega enese läbikatsumiseks ning meeleparanduseks. Täname, et Kristuse arm on veel leitav. Täname Tema hoolitsuse, juhatuse ja kaitse eest. Täname, et Kristus kinnitab meie usku Jumalasse ning Temas on meil igavese elu kindel lootus. Tänu, et võime kõigega palves tulla Jumala ette ning teada, et Tema kuuleb igat meie palvet. Tänu võimaluse eest rahuajal õppida.

Eestpalve aeg

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Iiobi raamat 42:1-6

1 Siis Iiob vastas Issandale ja ütles: 2 „Mina tean, et sina suudad kõike ja et sinul ei ole ükski asi võimatu. 3 Kes on see, kes mõistmatult püüab varjata sinu nõu? Seepärast ma olen jutustanud, millest ma pole aru saanud, asjadest, mis mulle on imelikud ja mida ma ei mõista.  4 Kuule siis ometi ja ma räägin, mina küsin sinult ja sina seleta mulle!  5 Ma olin ainult kõrvaga kuulnud kuuldusi sinust, aga nüüd on mu silm sind näinud.  6 Seepärast ma võtan kõik tagasi ning kahetsen põrmus ja tuhas.” Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Matteuse evangeelium 21:28-32

28 Aga mis teie arvate? Inimesel oli kaks poega ja ta astus
esimese juurde, öeldes: „Poeg, mine täna tööle viinamäele!” 29 Kuid too kostis: „Ei taha!”, ent hiljem ta kahetses ja läks. 30 Siis astus isa teise juurde, öeldes sedasama, ent too vastas: „Küll ma lähen, isand!”, kuid ei läinud. 31 Kumb neist tegi isa tahtmist?” Nad ütlesid: „Esimene.” Jeesus ütles neile: „Tõesti, ma ütlen teile, tölnerid ja hoorad saavad enne teid Jumala riiki! 32 Sest kui Johannes tuli teie juurde õiguse teed näitama, siis te ei uskunud teda, kuid tölnerid ja hoorad uskusid. Teie nägite seda ja ometi ei kahetsenud hiljemgi, et
teda uskuda.

Palume Jumala õnnistust ja hoidmist koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule. Tagasiteed koguduse osadusse palume neile koguduse liikmetele, kelle usk on jahtunud või side kogudusega katkenud. Palume sedagi, et Kristuse ülestõusmise tähendus ja jääva elu reaalsus jõuaks inimesteni, kes Kristust veel ei tunne. Palume tervist kõigile, kes seda vajavad. Ole inimestega haiglates ja hooldekodudes. Ole kõigiga, kes reisil. Õnnista Jumala Sõna kuulutamist ja kuulmist. Palume tröösti leinajatele. Ole ligi kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma, kingi kindlat usku igavesse ellu. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. Õnnistust palume koguduse juhatuse esimehele Meelis Pirnile ning tema perele ning aseesimehele Andra Indriksonile ning tema perele. Palvetame Jumala kätte kõik need, kes alustavad või jätkavad kooliteed. Õnnistatud jätku palume Rahu kiriku remondile. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis ja Ilumäel.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 1. Peetruse kiri 5:5b

Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele annab armu.
Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume, et Kristuse ristisurm ja ülestõusmine võiks omada elumuutvat tähendust paljude inimeste jaoks ka siin kodusel Maarjamaal. Palvetame Issanda hoolele oma riigi presidendi, vabariigi valitsuse ja riigikogu liikmed, Nõmme linnaosavanema ning kõik, kes seatud inimeste teenistusse. Õnnistust ja armu palume peapiiskopile, piiskoppidele, Tallinna praostile, kõikidele preestritele ja diakonitele ning igale koguduse liikmele. Jumala õnnistust ja hoidmist palume kristlastele üle kogu maailma. Palvesse kanname inimesed erinevates sõjakolletes, palume rahumeelseid lahendusi. Palume halastust ja Jumala hoidmist meie maale ja rahvale.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast kolosslastele 4:2

2 Palvetage püsivalt, valvake tänupalves!

Palume püsivust oma palveellu ning igale palvetavale hingele Jumala rõõmu, rahu ja usaldust.

Päeva Sõnum. Nr 48. 27. august – 2. september 2017

ENESE LÄBIKATSUMINE

35 nädal: 12. pühapäev pärast nelipüha

Jumala sõna õpetab meid analüüsima iseend ja oma eluviise. Õige enesetundmine väljendub alandlikkuses, millega võetakse arm vastu üksnes Jumala kingitusena. Kiire edu ja enesekesksus halvavad inimese tegelikkusetaju. Ta kujutab ette, et suudab omast jõust Jumala tahet täita.

Meelespeetav kirjakoht: Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele annab armu! 1Pt 5:5b

Tsitaat pärineb salmist Õpetussõnad 3:34. Sama kirjakoha leiame ka Jaakobuse kirja neljanda peatükki kuuendas salmis. Miks toimib Jumal nii?

Ilmselt seepärast, et suurelised (uhked, ülbed, kõrgid, kes peavad end kõigist teistest tähtsamaks) loodavad iseenesele, alandlikud aga usaldavad Jumalat ning Jumalale on meelepärane, kui teda usaldakse. Veel enam – suurelised otsivad ülistust iseendale, alandlikud aga ülistavad Jumalat – ning ülistus kuulub ikka ja alati õigusega Jumalale, mitte meile. “Sest mis sind siis esile tõstab? Mis sul on, mida sa ei oleks saanud? Aga kui sa selle oled saanud, mis sa siis kiitled, otsekui sa ei oleks seda saanud” (1Kr 4:7; vt ka 1Kr 1:26-31; Ilm 4:11).

Arm on Jumala heameel ja soosing meie suhtes, mida me pole ära teeninud; me vajame seda mitte ainult pääsemiseks igavesest karistusest, vaid see võimaldab meil ka elada kristlikku elu. Kogu tsitaat kehtib hästi igapäevase kristliku elu kohta, verbi olevikuvorm aga tähendab: “Jumal paneb alati suurelistele vastu, annab aga alati armu alandlikele.”

Alistuge üksteisele Kristuse kartuses (Ef 5:21) ega tee midagi kiusu ega auahnuse pärast, vaid peate alandlikkuses üksteist ülemaks kui iseennast (Fl 2:3).

* * *

 

KUULA ISA HÄÄLT!

Pühapäev – 27. juuli

Jeesus ütles ülempreestreile ja rahvavanemaile: “Tõesti, ma ütlen teile, tölnerid ja hoorad saavad enne teid Jumala riiki!” Mt 21:31

Tänane kirjakoht pärineb väiksest tähendamissõnast (Mt 21:28-32), kus Jeesus jätkab oma sõnasõda religioossete juhtidega. Nii nagu paljudes teistes, on ka selles loos pisuke torkaja. Vaimulikd juhid püüdsid jätta muljet, et neile väga meeldib teha Jumala tahet. Et nemad oskavad selleks õigeid väljendeid, neil on vajalik positsioon, väljaõpe ja tunnustus – kõik, mis tõstis nad ülejäänud rahvast kõrgemale. Väliselt täitsid nad oma ülesannet fanaatilise innukusega ning nende pühendumine ei tunnistanud mingisuguseid piire. Ometi – siis kui Jumal kõnetas neid oma sulase, prohvet Johannese läbi, ei pööranud nad sellele mingit tähelepanu ega võtnud vaevaks ka vastata.

Peale 400 aastast vaikust oli taas hüüdmas hääl mis kuulutas Jumala ligitulekut ning kutsus inimesi üles ennast tema tuleku vastu valmistama. Paljud kuulsid ja vastasid sellele üleskutsele. Ja nad ei saanud mitte ainult ristitud vaid ka jätkasid tööd, et ristimisega kaasnenud muutusi süvendada (Lk 3:10–14). Need olid inimesed, kes ametliku religiooni nõudmistele olid vastanud “ei”, kuid kuuldes kutset ehtsa ja tõelise juurde, ei kahelnud nad pingutada et leida sissepääs Jumala riiki. Kui aga religioossetele juhtidele tuli võimalus teha see viimane samm, et jõuda pärale sinna, mis nagu oleks olnud nende elu ülim püüe – siis keelduvad nad seda sammu tegemast.

Üks suuri kirikuskäimise ohte, on võimalus kuulda Jumala sõna, selle järele siiski toimimata ja seda oma südamesse laskmata. Ikka õnnestub meil Jumala kutset tegudele mitte tähele pannan ja selle tulemusena läheb meist ka Jumalariik mööda. Usk viib tegudele aga kui usk ei too inimese ellu mingit muutust – on see siis üldse usk? Kui palju sellest, mida pühapäeviti koguduses kuuleme, leiab rakendust meie elus töönädala jooksul? Ehk oleks vaja rääkida vähem ja teha enam?

Ja kogu rahvas, kes teda kuulas, ja tölneridki tunnistasid, et Jumalal on õigus, lastes endid ristida Johannese ristimisega. (Lk 7:29)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Usk mis väljendub tegudes peaks olema ja jääma meie motoks

* * *

 

ÕIGE OHVER ARMU SAAMISEKS.

Esmaspäev – 28. juuli

Jumalale meelepärane ohver on murtud vaim, murtud ja purukslöödud südant ei põlga Jumal. Ps 51:19

Me teame, et tööriista, mis on katki murtud, ei saa enam kasutada – see ei kõlba enam. Purukslöödud, see tähendab kildudeks löödud, teeb anuma või nõu kõlbmatumaks. Sellist kildudest “puslet” me ei suuda kahjuks taastada. Tänane kirjakoht püüab edasi anda mõtet, et inimene tunneb oma kõlvatust Jumala ees. Ta olukord on lootusetu, sest ta on nagu murtud ja kildudeks löödud ese.

Just seda patust, kes tunneb oma süüd, ega näe enam ainsatki võimalust oma jõust selle taastamiseks ja pöördub Jumala poole, seda aitab ka Jumal. See ongi see moment, kui Jumal võtab meie süü meie pealt ära. Seda murtud südame ohvrit võib tuua ka kõige vaesem inimene. Veel ei ole Jumal neid ära lükanud, kelle südames on ehtne kahetsus.

Ohverdage õiguse ohvreid ja lootke Issanda peale! (Ps 4:6) Jumal olgu meile armuline
ja õnnistagu meid; ta lasku oma pale paista meie peale. (Ps 67:2) Aga tölner seisis eemal ega tahtnud silmigi tõsta taeva poole, vaid lõi endale vastu rindu ja ütles: “Oh Jumal, ole mulle patusele armuline!” (Lk 18:13)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas vajad uut uut algust? See on võimalik! Palu, et Püha Vaim võiks tulla ja uuendada su olukorra.

* * *

 

ÕIGE SUHE

Teisipäev – 29. august

Iiob vastas Issandale ja ütles: “Seepärast ma olen jutustanud, millest ma pole aru saanud, asjadest, mis mulle on imelikud ja mida ma ei mõista.” Ii 42:3

Hämmeldunud, kurnatud ja ülestõstetud Iiob suudab viimaks midagi Jumalale vastata. Jumala imelise ligiolu valguses ei suuda Iiob teha muud, kui tunnistada oma väärtusetust. Ta tajub, et õigeksmõistmine on palju vähem oluline kui tema suhe Kõigevägevamaga. Kõik, mida Iiob nüüd teha soovib, on olla alandlik ja näidata oma kurbust. Vale ei olnud kaeblemine ega oma süütuse rõhutamine, kuid oma õiguste nõudmine oli loonud barjääri tema ja Jumala vahel. Ühestki kannatusest ega kaotusest pole hullem mitte omada suhet Jumalaga. Kui Iiob teeb korda oma suhte Jumalaga, siis lähevad korda ka muud suhted. Iiob palvetab oma trööstijate eest ja pidutseb oma vanade sõpradega. Kui kogetakse Jumala andestust, on lihtsam andestada ka oma vaenlastele. On suurepärane, et Iiobi rikkused taastati mitmekordselt.

Usk, mis aktsepteerib kannatusi, on üllas, aga kui ülistatakse kannatusi kui pühendumuse kõrgeimat astet, ollakse valel teel. Iiobi taastatud rikkus ei tõesta ka, et Jumal õnnistab materiaalselt kõiki, kes on ustavad. Jumala soosing on Tema valik, kuid Ta armastus meie vastu on igavene.

Kes on see, kes mõistmatute sõnadega tahab varjutada minu nõu? (Ii 38:2) Palju oled sina, Issand, mu Jumal, teinud imetegusid ja mõelnud mõtteid meie kohta; ei ole kedagi sinu sarnast.
Kui ma hakkaksin neid kuulutama ja neist kõnelema, siis oleks neid rohkem kui jõuab ära lugeda (Ps 40:6).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Iiobi loost ei saa õppida ainult seda, et kannatlikkus on suur voorus ja kannatused ei ole alati patu tagajärg. Tuleb õppida ka, mida Iiob õppis: pole oluline, kui suured on eksimused või kannatused, mitte miski ei ole tähtsam kui õige suhe Jumalaga. Kui sul on miski on selles suhtes vale, siis tee see korda.

* * *

 

MEIE KAHENE LOOMUS

Kolmapäev – 30. august

Ma ei mõista ju, mida ma teen: sest ma ei tee seda, mida tahan, vaid ma teen, mida vihkan. Kui ma aga teen, mida ma ei taha, siis ma möönan, et Seadus on hea. Rm 7:15,16

Niipea kui me võtame vastu Kristuse, algavad meie elus probleemid. Paljud asjad, mis seni ei omanud mingit tähendust, muutuvad oluliseks. Me hakkame märkama inimest enda kõrval. Me näeme, kui katkised oma hingelt oleme meie ise ja inimesed meie juures ja ümber. Meie hinge lööb valu armastuse pärast ja meid haarab soov teha head. Kuid head teha pole kerge, heategu võib saada karistatud. Ja nii toimub meie sees võitlus meie kahe loomuse -vaimse ja lihaliku vahel. Seetõttu leiamegi end väga vastuolulisest olukorrast.

Kindlasti oleme samasugust olukorda läbi elanud ja endalt küsinud, miks see nõnda on. Kas mul on ehk vähe usku või on siis Jumal mind maha jätnud? Sellises olukorras võime endid liigagi kergesti sundima hakata sunniviisilistele heategudele, mis kiiresti laastavad meie hinge. Kuid mida teha? Paulus ütleb: “Aga tänu olgu Jumalale meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi! Niisiis, ma teenin mõistusega küll Jumala Seadust, kuid oma loomusega patu seadust.” (Rm 7:25)

Sest lihalik loomus himustab Vaimu vastu ja Vaim lihaliku vastu, need on teineteise vastased, nii et teie ei saa teha seda, mida tahaksite. Gl 5:17

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie patu pimeduses, murrab Sinu valgus läbi kui koidik, ja Su tervendav vägi tõuseb üles lunastuseks!

* * *

 

ARMU TUNNISTAMISE TÄHTSUS

Neljapäev – 31. august

Issand, ava mu huuled, et mu suu kuulutaks Sinu kiidetavust! Ps 51:17

Kuningas Taavetit hirmutab tema patu suurus. Talle tundub, nagu peaks ta vaikima ja oma elu suurest veast mitte rääkima, katsuma seda unustada, siis unustavad ka teised. Võib see ju mõnele isegi kahjuks tulla ja Jumala nimele häbi teha. Sellepärast ta palub: Issand, ava mu huuled, et mu suu kuulutaks Sinu kiidetavust!

Taavet mõistab, et kui Jumal ise need teeb kõlbavaks, nagu Jesaja huuled, siis võib ta rääkida, kartmata, et ta tunnistus kellelegi kahju teeks. Vastasel korral nagu psalm 50:16 loeme, pole õelal luba jutustada Jumala seadmisi. Taavet tohib seda teha vaid Jumala loal. See, kelle suu Jumal avab, võib tunnistada ka oma süüd Jumala ülistuseks.

Mida kõik see meie muldne suu võib teha! Jaakobuse kirjast loeme, et see võib teha kurja ja võib teha ka head (Jk 3 ptk). Tundes, et Jumal on ta huuled selleks puhastanud, tahab Taavet jutustada ja kuulutada, ta tahab seda teha ka lauluga.

Minu suu on täis sinu kiitust ja su ülevust kogu päeva. (Ps 71:8)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kiitke ja tänage meie Jumalat, et Ta meile õiget usku annab.

* * *

  

KAHETSEJA PALVE PÄRAST PATU NÄGEMIST JA TUNNISTAMIST

Reede – 1. september

Loo mulle, Jumal, puhas süda, ja uuenda mu sees kindel vaim! Ps 51:12

Taavet oli hingeliselt murtud ja tundis, et ta luud-kondid olid “puruks löödud”. Lootust loomulikuks paranemiseks ei olnud, vaid vaja Jumala lootvat jõudu. Oli vaja, et Jumal parandaks ta rikutud südame ja looks temas uue taevase elu.

Seal, kus patt on teinud oma hävitustöö, peab appi tulema Looja vägi. Iseenesest olukord ei parane. Uus pidi olema puhas. Taavet oli kaotanud usalduse oma vana petise südame vastu. Ta ei palunud, et Jumal teeks ta vana südame puhtaks, vaid oli vaja uut ja puhast südant.

Me peaksime paluma, et Jumal looks meile uue südame ja uuendaks seda uut iga päev, et vana võitu ei saaks.

Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud. (2Kr 5.17) Sest ei ümberlõikamine ega ümberlõikamatus ole midagi, vaid uus loodu. (Gl 6:15) Sest meie oleme tema teos, Kristuses Jeesuses loodud heade tegude tegemiseks, nii nagu Jumal on juba enne meile seadnud, et me teeksime seda. (Ef 2:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui oled kellegi vastu eksinud, palu täna temalt andeks. Ja kui sul pole enam võimalik selle inimesega kohtuda, siis toetu Taaveti laulule ja loole teades, et võime Jumalalt vastu võtta andestuse hoolimata kõigest.

* * *

 ALLES PÄRAST JUMALALE VAATAMIST JULGEME ÖELDA,

MIDA ARVAME OMA PATUST

Laupäev – 2. september

Vaata, süüteos olen ma sündinud ja patus on ema mu saanud. Vaata, Sul on hea meel tõest, mis asub südame põhjas, ja salajas annad Sa mulle tarkust teada. Ps 51:7,8

Nüüd avastas Taavet midagi uut: ta ei tunnetanud ainult patu üksiktegusid, vaid ka seda, et temas on patune loomus. Tunnetab, et süü on sügavam üksiktegudest, need aitasid ainult avastada ta patuse olemuse. Üksikteod tundusid ojana, aga kogu olemus – allikana. Juba see allikas oli rikutud ja mitte ainult oja, sest loomuses oli mingi poolehoid halvale.

Juba vanemad olid patused. See pole süü veeretamine pärivusele, vaid süü ulatuse nägemine. Nii ulatub see tagasi esimese inimese – Aadamani. “Sellepärast, nii nagu üheainsa inimese kaudu on patt tulnud maailma …” (Rm 5:12).

Jõuamegi välja pärispatuni. Tänapäeval ei taheta sellest küll palju kuulda, tundub see ju ülearusena, olgugi et sellest räägitakse juba Uues Testamendis.on ju “pärispatt” usuteaduses sama mis “pärivus” teaduslikus keeles. Nii nagu pärivus on salgamatu, nii ka pärispatt.

Lapsed ei ole teadlikult pattu teinud ja sellepärast ei nõuta neilt ka armu teadlikku vastuvõtmist. Nad saavad õndsaks Kristuse üldise lunastuse kaudu.

Kes võib roojasest teha puhta? Mitte keegi! (Ii 14:4) Me kõneleme Jumala saladusse peidetud tarkusest, mille Jumal on ette määranud meie kirkuseks enne ajastuid (1Kr 2:7).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas me tunnistame iga päev, kes me oleme Jumalale ja kes on Jumal meile?

* * *

 

PIIBLIKURSUS “PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. PÜHA VAIM

Jumala vastus patule

Kuna inimene oma hävingu vastu ei soovi omaks võtta Jumala pakutud vastust, siis ta püüab päästmist saavutada inimlike vahenditega.

Inimene püüdleb eneseõiguse poole, kusjuures tegelikult ta peaks saama Jumala õiguseks (1Kr 5:21; Js 64:6).

Inimene püüab ennast muuta, kusjuures ta vajab hoopis uuestisündi (Tt 3:5).

Inimene püüab pöörata elus uue lehekülje, kusjuures ta peaks pöörama ümber kogu elu (Jh 10:10).

Inimene püüab õigeks saada käsu kaudu, kuid ta peaks õigeks saama usu läbi Jeesusesse Kristusesse (Gl 2:16).

Inimene püüab puhtaks pesta vana inimese, kuid ta peaks saama uueks inimeseks Kristuses (Ef 4:24).

Inimene püüab saada päästetud heade tegude kaudu, kuid ta vajab päästmist Jumala armust (Ef 2:9).

Ainult vastus inimese hävingule on Jumala Poeg, kes sai patuks ristil meie eest. Ainus vahend selle vastuse omandamiseks on usk temasse kui isiklikku Päästjasse (Jh 20:30,31).

Palveleht. 20. – 26. august 2017

Palveleht

Nädala teema: Soosinguajad

Kiitus/ülistus

selles palveosas on aeg Jumala kiituseks.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.

Koht/kohad Piiblist: Psalm 33:12

12 Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand, rahvas, kelle tema on valinud enesele pärisosaks.

2. Pauluse kirjast roomlastele 11:17-24

17 Kui nüüd okstest mõned on ära murtud, sina aga kui metsõlipuu oled nende asemele poogitud ja saad osa õige õlipuu mahlakast juurest, 18 siis ära hoople okste ees. Ja kui sa hoopled, siis pea meeles, et sina ei kanna juurt, vaid juur kannab sind. 19 Sina ehk ütled nüüd: “Oksad on ära murtud, et mind asemele pookida.” 20 Õige küll! Nemad on ära murtud uskmatuse pärast, sina püsid aga usu läbi. Ära mõtle kõrgilt, vaid karda, 21 sest kui Jumal ei säästnud loomulikke oksi, ega ta siis sindki säästa! 22 Vaata siis Jumala heldust ja karmust: karmust küll nende vastu, kes on langenud, heldust aga sinu vastu, kui sa jääd heldusesse, muidu raiutakse sindki maha. 23 Aga ka nemad, kui nad ei jää uskmatusse, poogitakse puu külge, sest Jumal suudab nad jälle külge pookida. 24 Sest kui sina, loomu poolest metsõlipuu oks, oled sealt ära raiutud ja loomuvastaselt poogitud väärisõlipuu külge – kui palju enam neid, loomu poolest sinna kuuluvaid, poogitakse omaenese õlipuu külge!

Patutunnistus – vaikne palve

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3

3 Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Kirjakoht, millele võib palveks lugeda pärast vaikset palvet: 1. Johannese kiri 1:7

7 Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

Tänupalve

Aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu armu-ja rahuaja eest meie maal. Tänu jätkuva soosinguaja eest, mil Kristus ikka veel kutsub end järgima. Tänu Jumalale Tema Sõna ja Pühade Sakramentide eest. Tänu toome inimeste eest, kes on ustavalt palvetavad. Tänu avatud kirikute ning rohkete võimaluste eest Jumalariigi tööd teha. Tänu kodukoguduse- ja tema liikmete eest. Tänu Rahu kirikus tehtava remondi eest. Tänu olgu kõige eest!

Eestpalve aeg

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 4:23-30

23 Aga tema ütles neile: “Küllap te ütlete mulle selle vanasõna:
Arst, aita iseennast! Mida kõike oleme kuulnud Kapernaumas olevat
sündinud, seda tee ka siin, oma kodukohas!” 24 Ja Jeesus ütles: “Tõesti, ma ütlen teile, ükski prohvet ei ole tunnustatud oma kodukohas. 25 Tõepoolest, ma ütlen teile, palju lesknaisi oli Iisraelis Eelija päevil, mil taevas oli kolm aastat ja kuus kuud suletud, nii et suur nälg tuli üle kogu maa, 26 aga Eelijat ei läkitatud kellegi juurde nendest, vaid Sareptasse Siidonimaal ühe lesknaise juurde. 27 Ja palju pidalitõbiseid oli Iisraelis prohvet Eliisa ajal, ent keegi neist ei saanud puhtaks kui vaid süürlane Naaman.” 28 Seda kuuldes said kõik sünagoogis viibijad täis raevu 29 ja tõusid püsti, ajasid ta külast välja ja viisid üles mäerünkale, mille peale oli ehitatud nende küla, et teda ülepeakaela alla tõugata. 30 Jeesus läks aga nende keskelt läbi ja kõndis oma teed.

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Psalm 81:9-17

9 “Kuule, mu rahvas, ma hoiatan sind! Iisrael, kui sa ometi kuulaksid mind! 10 Ärgu olgu su seas võõrast jumalat ja ära kummarda võõramaa jumala ette! 11 Mina olen Issand, sinu Jumal, kes tõin sind Egiptusemaalt; tee lahti oma suu, siis täidan ta! 12 Aga mu rahvas ei võtnud kuulda mu häält, Iisrael ei tahtnud teha mu meelt mööda. 13 Siis ma andsin nad nende südame paadumusse ja nad käisid oma arvamiste järgi. 14 Oh et mu rahvas mind kuulaks ja Iisrael käiks minu teedel! 15 Ma alistaksin varsti nende vaenlased ja pööraksin oma käe nende rõhujate vastu.” 16 Kes Issandat vihkavad, peaksid lömitama tema ees, ja nende saatus oleks igavene. 17 Aga teda ta toidaks nisutuumadega, ja meega kaljust ma söödaksin sind küllaga.

Palume Issanda armastust igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Aita, et kasutaksime targasti meile Jumalalt antud aega ja ande. Palume kannatustes, katsumustes või haigustes Jumala usaldamist ning kindlat teadmist, et kõigile kes Teda armastavad, laseb ta kõik asjad heaks tulla. Ole palun ligi ning hoia reisil olevaid inimesi. Palume Jumalalt tröösti leinajatele. Ole lähedal kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Palvesse kanname koguduse juhatuse liikmed: Andra Indriksoni, Vaike Simmo, Meelis Pirni, Marek Alveuse ja Ulvar Kullerkupu ning nende pered. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. Palume Jumala hoidmist kõikidele, kes peatselt asuvad kooliteele. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis ning Ilumäel.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Jeremia raamat 6:16-19

16 Nõnda ütles Issand: Seisatage teedel ja vaadake, küsige muistsete radade kohta, missugune on hea tee, ja käige sellel, siis leiate oma hingele hingamispaiga. Aga nemad ütlesid: “Seda me ei tee!” 17 Ma seadsin vahimehed teie üle: “Kuulake sarvehäält!” Aga nemad vastasid: “Me ei kuula!” 18 Seepärast kuulge, rahvad, ja mõista, kogudus, mis nendega juhtub! 19 Kuule, maa! Vaata, ma saadan õnnetuse sellele rahvale, nende mõtete vilja; sest nad ei pannud tähele mu sõnu ja põlgasid mu Seadust.

Palume, et Issand aitaks meil nii üksikinimestena kui rahvana targasti kasutada aega, mis meie kätte on usaldatud. Palvetame jätkuvalt Eestimaa ja siin elavate inimeste eest, et Kristuse tundmist oleks enam. Issanda kartus on tarkuse algus – õnnistagu Issand ise õppimist ja õpetamist. Palvetame Jumala kätte meie kiriku, tema piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme. Jumala õnnistust ja hoidmist palume kõikidele kristlastele, kes asuvad sõjakolletes ning kellede elu on ohus. Olgu Issand andmas neile kaitset aga ka usku igavesse ellu.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 1. Pauluse kirjast koloslastele 4:2

2 Palvetage püsivalt, valvake tänupalves!

Palume oma palvesse püsivust ning Jumala kuulamist ja usaldamist.

Päeva sõnum. nr 47. 20. – 26. august 2017

SOOSINGUAJAD

4 nädal: 20. – 26. august 2017

11. pühapäev pärast nelipüha

See pühapäev jääb lähestikku Jeruusalemma templi hävitamise päevaga, milleks on juutliku pärimuse järgi aabkuu 9. päev. Sellele sündmusele viitab pühapäeva vanakiriklik evangeelium. Kristlikes kalendrites on Jeruusalemma hävitamise mälestuspäev 10. august.

Jumala oma rahva ajalugu näitab, et elus on aegu, mil inimene ja kogukond seisavad eriliste otsustamiste ja valikute ees. Sageli takistab omaenda võimetele, inimtarkusele ja oma eristaatusele lootmine neis olukordades Jumala hääle kuulda võtmist ja Tema kutse järgimist.

Soosingu- ehk meeleparandusaja kohta kehtib sõna: Täna, kui teie Tema häält kuulete, ärge tehke oma südant kõvaks (Hb 3:15).

Meelespeetav kirjakoht: Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand, rahvas, kelle Tema on valinud enesele pärisosaks! Ps 33:12

Jumalal on rahvas, kes arvestab tema tahtega. Usklikud ei pea nõu Jumala vastu, vaid otsivad ta tahet. Jumal näeb kõiki olukordi ja vajadusi ning Tema aitab. Kuid millele või kellele saab aga tugineda see, kes Jumalat ei tunnista? Kas inimlikele nõuannetele ja tugevusele? Kui sageli peab selline inimene pettuma, sest inimlik nõuanne on poolik.

Tänane kirjakoht tuletab meile taas meelde, et mis tahes tegevuse eel pöörduksime Looja poole, küsides tarkust ja juhtimist, sest üksnes Tema näeb tervikpilti, Tema teab ka teiste inimeste plaane ja tunneb tulevikku. Temalt saadud jõud on raugematu, mistõttu tasub oma lootused rajada Temale.

Oluline on meeles pidada, et abi saanuna ja rikkalikku Jumala armu kogenuna ei unustaks me tänada. Jumala tänamine tuletab meile endilegi meelde, et saavutatud edu pole meie pingutuse tulemus, aga ka seda, et tulevikuski võime oma mured Jumala hooleks anda.

Õnnis on see, kelle sina valid ja lased tulla enese ligi elama sinu õuedes; küll meid täidetakse su koja, su püha templi hüvedest. (Ps 65:5) Õnnis on rahvas, kelle käsi nõnda käib. Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand. (Ps 144:15)

* * *

 

ENESEGA RAHULOLUST RAEVUNI

Pühapäev – 20. juuli

Jeesus ütles: “Tõesti, ma ütlen teile, ükski prohvet ei ole tunnustatud oma kodukohas.” Lk 4:24

Naatsareti rahvas ei olnud mõistnud seda kaalukat tõde, et Jumala arm ei olnud reserveeritud üksnes neile või juutidele. See polnud nii mitte kunagi. Pigem olid juudid valitud kui rahvas, kelle missiooniks oli viia valgust teistele rahvastele, paganatele (Js 42:6). Nemad aga eelistasid näha end valitud rahvana ja punkt. Prohvetid olid sellest tõest aru saanud ja Jeesus tsiteerib kahte neist.

Eelija saadeti aitama vaest lesknaist Siidonimaal (1Kn 17:8-16). Eliisa tervendas pidalitõbise – Süürias, tollase vaenlase sõjaväepealiku (2Kn 5:1-14). Jeesus oleks võinud näiteks tuua ka Joona, kes saadeti meeleparandust kuulutama Niineve rahvale ja kes toimunuga kuidagi kohaneda ei suutnud.

Juutide arusaamine Messiast oli, et too tuleb ning päästab nad vihatud roomlaste käest, mitte ei osuta armu nii juutidele kui paganatele ilma mingit vahet tegemata. Nemad ootasid Meesiat, kes tooks kohtumõistmise roomlaste üle ning taastaks juutide valitsemise andes neile aulise poliitilise tuleviku. Kuigi Jeesus alustas seda kohtumist nii meeldivat muljet avaldades, lõpetas ta selle rahva raevuajamisega. Nad olid valmis teda tapma sellise jumalateotuse pärast.

Lugedes Luuka evangeeliumit edasi, näeme Jeesust oma missiooni jätkamas, andes armu kõikidele. Ei tollal ega ka praegu saa keegi Jumala armu vaid enda eesõiguseks pidada. Meie aga võime näha ka seda, kuidas see väike sündmus osutab palju suuremale eesootavale varjule Jeesuse elus – sündmusele, mis saab sündmia 3 aastat hiljem.

Aga Jeesus ütles neile: “Prohvet ei ole mujal autu kui oma kodukohas ja oma sugulaste seas ning omas majas!” (Mk 6:4)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas Jeesuse õpetuses oli asjaolusid, mis panevad sind end ebamugavalt tundma? Too need palves Jumala ette.

* * *

JUMAL, KES ON

Esmaspäev – 21. juuli

Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand, rahvas, kelle Tema on valinud enesele pärisosaks. Ps 33:12

Kui 31. psalmi taustaks oli kokkuvarisev maailm, ning 32. psalmi teema süüst muserdatud üksikisik, siis 33. psalm on täis lihtsat usaldust ning kindlust. Meie ees on maailm, kus pole küsimusi, hirme ega kahtlusi. Taoline maailm pole vähem reaalne kui kahe eelmise psalmi oma, kuigi võib näida liiga hea selleks, et päriselt olemas olla või eesmärgina liiga saavutamatu. Nii see pole, vaid 33. psalm jutustab Jumalast, kes on kohal, tegutsev ning usaldusväärne. Vaid see on veelgi mõjuvõimsam.

Universumi üüratu lõpmatus, ookeanide hirmuäratavad sügavikud, mis iidsel ajal jutustasid juutidele kaose jõududest – kõik see sai olevaks Temas ning on Tema valitsuse all. Jumal kontrollib ka ajalugu. Rahvad tõusevad ja hääbuvad, kuningad teevad seda mida kuningad teevad; kuid Jumal on alaliselt vaatlemas.

Jumal hoolitseb omaenese rahva eest ning valab neile õnnistusi. Ikka ja jälle oleme silmitsi armu imega, ning kutsega elada nagu need, kes seda on kogenud. Enamike läänes elavate inimeste jaoks, ei ole Jumal ammu enam see, kes aktiivselt toimiks rahvaste või isegi üksikisikute eludes. Isegi meie, usklike hulgas – kes peaksime paremini teadma – on hakanud levima mõtteviis, mis väidab, et Jumal on meie maailmast eemaldunud.

Tänane kirjakoht koos tänu ja kiitusega Jumalale, kes aktiivselt toimib meie maailmas, peaks julgustama meid nägema asju nii nagu need tegelikult on, mitte aga viisil kuidas näevad meie kaasmaalased.

Õnnis oled sa, Iisrael! Kes on su sarnane? Rahvas, keda Issand on päästnud? Tema on kilp, kes sind aitab, mõõk, kes sind ülendab. Sinu vaenlased lömitavad su ees, aga sina tallad nende kõrgendikel. (5Ms 33:29)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Leia alasid, kus Jumala toimimine on väga ilmne. Kiida ja täna teda. Siis nimeta Talle neid alasid, kus tahaksid rohkem näha Tema toimimist – seejärel “oota ja usalda”.

* * *

 

KUI NAD AINULT KUULAKSID!

Teisipäev – 22. august

Nõnda ütles Issand: “Seisatage teedel ja vaadake, küsige muistsete radade kohta, missugune on hea tee, ja käige sellel, siis leiate oma hingele hingamispaiga.” Jr 6:16

Jumala juhtnöörid oma rahvale on selged. Ristteel seistes on nende ette laotatud kõik, mida nad vajavad eesmärgipäraseks ja mõttekaks eluks ning selleks, et nad “leiaksid oma hingele

hingamispaiga”. Rahval on vaja lihtsalt valida õige tee – aga rahvas põlgab selle tee ära, ignoreerides prohveteid, sest neil oli juba enda soovid välja mõeldud, ning see, mida nad elult ootasid. Rahvas oli langenud võõraste jumalakultuste meelituse lõksu – need tundusid põnevad ning uimastavad, ja on palju atraktiivsemad kui Jumala poolt antud käsuseaduse järgimine.

Ilma südame pühendumiseta, mis teeb võimalikuks Jumala hääle kuulamise ning Jumala kiitmise, ei ole inimese jumalateenimisel mingit väärtust. See on tühine, ega saa olla Jumalale vastuvõetav. Sellest kirjakohast leiame endale kaks sama olulist õppetundi, kui need olid Juuda rahvale: esiteks; oma jumalasuhtes ei saa teha kompromisse. Kui oleme end pühendanud Jumala järgimisele ning kuuletumisele, siis tuleb meil seda teha üheselt ja kogu siirusega. See ei ole lihtne, sest Jumal on meile esitanud kogu meie olemust hõlmava kutse.

Teine õppetund on, et Jumala kohtumõistmine ei tule alati läbi dramaatilise jumaliku sekkumise, vaid võib väljenduda meie endi valede valikute tagajärgedena, selle viljana, kuidas oleme elanud. Jumala seadus on integreeritud inimesse juba tema loomisel, seepärast kui valime selle vastu, siis valime hukkumise.

Kuid mu rahvas on minu unustanud, nad suitsutavad ebajumalaile. Aga need panid nad komistama nende teedel, põlistel teedel, kõndima jalgradadel, sillutamata teel. (Jr 18:15) Võtke enda peale minu ike ja õppige minult, sest mina olen tasane ja südamelt alandlik ja te leiate hingamise oma hingedele. (Mt 11:29)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Milline on sinu meelest peamine sõnum, mida Jumal püüab sulle ja su kogudusele edasi anda?

* * *

 

ALANDLIKKUSE VAJADUS

Kolmapäev – 23. august

Vaata siis Jumala heldust ja karmust: karmust küll nende vastu, kes on langenud, heldust aga sinu vastu, kui sa jääd heldusesse, muidu raiutakse sindki maha. Rm 11:22

Ususäilitamiseks on vaja arvestada Jumala helduse ja karmusega. Heldus on Jumala andev armastus. Usklik vaadaku, kuidas Jumal annab, ja kui palju ta annab. Hoolega järgides märkab ta peagi, et Jumal annab armust ja küllaga. Karmus on Jumala õige käitumine patusega. Jumal on õige ja ta ei või inimese pattudesse ükskõikselt suhtuda.

Jumala heldus ja karmus käivad käsikäes: tema esimene tegu on alati heldus, ja alles siis, kui heldust on kurjasti kasutatud, järgneb karmus. Meile meeldib rääkida Jumala isalikust armastusest, aga me ei maini sagedasti aukartusest, mida lapsed isale võlgnevad. Me kuulutame Jumala heldust patustele, aga ei räägi midagi karistusest. See on eluohtlik.

Heldusel ja karmusel on uue seaduse ajal suuremad tagajärjed kui vana seaduse ajal. Heldus ütleb, et iga patune võib tulla Jumala juurde veel siiski, kui ta on pattu tehes vanaks jäänud ja halliks läinud. Veel pakutakse talle armu. Aga ta karistus on ka vastavalt suurem, kui ta oma pika armu ajal on kasutamata jäänud ning Jumala korduvad armupakkumised tagasi lükanud. Kes heldust vastu ei võta, selle kohta kehtivad Pauluse sõnad: “Sindki raiutakse maha”.

Juudid “murti” maha, aga paganad, kes ei püsi usus, “raiutakse” maha. Vastavalt armu seadusele on ka kohus järsk.

Iga oksa minu küljes, mis ei kanna vilja, lõikab ta ära, ja igaühte, mis kannab vilja, ta puhastab, et see kannaks rohkem vilja. (Jh 15:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu Jumalat, et Ta aitaks sul mõista, kuidas tõesti kõik meie ümber on Tema armastuse and meile, ning et igasugune kiitlemine saab sisu ainult Temas.

* * *

 

MILLINE KUTSE!

Neljapäev – 24. august

Apostel Bartolomeuse päev. Pärtlipäev

Otsige Issandat, kui Ta on leitav, hüüdke Teda, kui Ta on ligidal! Js 55:6

Jumala sõnum tänases tekstis on, et inimene ise, enda väheste vahenditega, ei suuda iial rahuldada oma sügavamaid vajadusi. Elu värskus tuleb meile vaid Tema kuulamises ning otsimises.

See kutse esitati inimestele, kel olid Taavteti poolt Issandaga tehtud lepingu pärijatena eelisõigused, kuid kellede eluviis ja mõtted olid Temast kaugele eemale läinud. Rõõm ja rahu – koos andestusega Jumalalt – võisid uuesti kättesaadavaks muutuda, kui rahvas selle armurikka kutse vastu võtaks. Tema, kelle teed ning mõtted on mõõtmatult kõrgemal inimeste omast, kutsus neid innukalt taastatud suhtesse ning viljakasse uude ellu!

Iga kord, kui tähistame Issanda surma, meenutame ka seda, et Kristuse ihu murti ning veri valati selleks, et meie võiksime elu saada, ning me sööma ja joome selles lauas tänumeeles (1Kr 11:24-26). See tuletab ka meelde, et Jeesus rääkis endast kui “elavast veest” ning “eluleivast” tõotades, et need kes Tema juurde tulevad, ei pea iial enam olema janus või näljas (Jh 4:13;6:35).

Taoline meenutus meenutab meile omakorda Jumala teise kutse – saada jätkuvalt värskendatud Tema poolt. Samas teame kõik, kui lihtne on lubada end headel, kuid sekundaarsetel asjadel nii ära hõivata, et unustame Tema otsimise ning eluvee allikast sügavalt juues enda janu kustutamise. Aga vaid see saab hoida elus meie hinged. Oleks äärmiselt kurb, kui sarnaneksime sel pidusöögil neile, kes nearuväärseid vabandusi ettekäändeks tuues, jäid ilma kogu rõõmust, mida tegelikult sisaldas kutse suurele pidusöögile (Lk 14:15-24).

Ei ole ma rääkinud salajas, maa pimedas paigas, ega ole ma öelnud Jaakobi soole: Otsige mind ilmaaegu. Mina, Issand, kõnelen õigust, kuulutan, mis on tõsi. (Js 45:19) Ja te otsite mind ja leiate minu, kui te nõuate mind kõigest oma südamest. (Jr 29:13) Külvake enestele õiguseks, lõigake vastavalt vagadusele; rajage enestele uudismaad, sest aeg on otsida Issandat, kuni ta tuleb ja õpetab teile õigust! (Ho 10:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Milline on kõige põnevam kutse, mille saanud oled? Toredad kutsed tekitavad meis erilise tunde, andes kuulumise kogemuse.

* * *

 

VAIMULIKUD JÄRELDUSED

Reede – 25. august

Kuule, mu rahvas, ma hoiatan sind! Iisrael, kui sa ometi kuulaksid mind! Ärgu olgu su seas võõrast jumalat ja ära kummarda võõramaa jumala ette! Mina olen Issand, sinu Jumal. Ps 81:9-11

Näib, nagu rahvas ei hooliks Jumala häälest ja sellepärast peab ta kordama “… kui sa ometi kuulaksid mind!” Inimene võib Jumala sõna juures tukkuda, aga kui keegi räägib talle naabrist tühja juttu, on kogu ta olemus muutunud kõrvaks. Jumala sõna ei olegi nii kerge kuulata, aga meil tuleb seda teha.

Tänane sõnum on väga oluline. Jumala antud käskudest Siinail on esimene: “Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval!” (2Ms 20:3) Jumal karistab selle käsu rikkujaid. Öeldakse, et see, millest kõige rohkem mõtleme, millele aega pühendame, ongi tegelikult meie jumal.

Näiteks võib lähedane inimene olla meile ebajumalaks. Kui loodame kõiges vaid selle inimese abile, on temast saanud ebajumal. Tuleks olla tähelepanelik tänase kirjakoha hoiatuse suhtes. Ära kummarda võõrast jumalat!

Meie Taevane Isa on hea, hoolitsev, inimese vabatahtega arvestav ja osavõtlik. Kuna Jumal on nii täiuslik, siis peaksime Teda tänama ja ülistama.

Ja Jumal kõneles kõik need sõnad, öeldes: “Mina olen Issand, sinu Jumal, kes sind tõi välja Egiptusemaalt, orjusekojast. (2Ms 20:1,2) Kuule, mu rahvas, ja ma räägin! Kuule, Iisrael, ma tunnistan su vastu: Jumal, sinu Jumal, olen mina!” (Ps 50:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuidas saame panna Jumala oma elus esikohale? Jumalasse uskudes, palvetades, Piiblit lugedes ja tehes Jumala tahtmist. Kiitkem Jumalat oma eluga.

* * *

KAS ÜLEKOHUS VÕIMUTSEB?

Laupäev – 26. august

Nõnda ütleb Issand: Kuule, maa! Vaata, ma saadan õnnetuse sellele rahvale, nende mõtete vilja; sest nad ei pannud tähele mu sõnu ja põlgasid mu Seadust. Jr 6:19

Kohtumõistmine on inimeste peale langenud ühiskonna roiskumise pärast: kaev on põhjani mürgitatud (Js 6:7); ei ole mitte ühtegi viinamarja mis oleks väärt üleskorjamist (Js 6:9,10); igaüks tahab saada miljonäriks (Js 6:13); inimeste teadvus on täielikult kalestatud (Js 6:15). Ometi jätkatakse religioossete rituaalidega, kasutades selleks parimaid materjale (Js 6:20) ning ühiskonna doktorid muudkui jätkavad oma toimetamist. Ometi ainus, mida neil pakkuda on näiline abi lootusetult haigetele (Js 6:14). Joosija reform püüdis pöörata inimesi tagasi nende nõudmiste poole mis olid Jumala ja Iisraeli erisuhte keskmes; inimesed aga ei soovinud minna seda teed, seda igavest teerada (Js 6:16).

Ka Jeesus tuli meile pakkuma hingamist meie hingedele (Mt 11:28-30); ning ta ei mõelnud sellega vaid laisklevat vabaaja veetmist – pigem ümbersuunamist ning tema reisikaaslaseks valimist. Neile kes ummisjalu hukatuse poole tormavad, paneb Jumal ikka komistamise kive tee peale (Js 6:21); suurim neist aga on väljasirutatud kätega ristile naelutatud Jeesus.

Aga mis siis kui me sellele ei reageeri? Ning sageli seda hülgamist veel kinnitatakse ka üle (Js 6:30). Enesevalitsemise ime on see, et Jumal ei sunni oma armastust meile peale (Js 6:8), Jeremija peab jätkama oma hõbedasulatamise tööd, kuigi tundub et selles känkras ei olegi mingit väärismetalli; kõik on vaid praht. Samas näeme kuidas puudutab see tema hinge, et kohtumõistmine ei säästa kedagi – väikelastest vanakesteni peavad kõik sellest osa saama (Js 6:11).

Mina, Issand, olen rääkinud! Tõesti, seda ma teen kogu selle halva kogudusega, kes on kogunenud mu vastu: nad peavad hukkuma selles kõrbes ja surema seal! (4Ms 14:35) Kuule, taevas, ja maa, pane tähele, sest Issand kõneleb: Mina kasvatasin lapsi ja lasksin neil sirguda suureks, aga nemad astusid üles mu vastu. (Js 1:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas julgeme öelda: “Issand ma jätkan tunnistamist – isegi keset tardunud apaatiat ning südamekõvadust”? Ehk peaksime selle täna oma palveisse sisse panema?

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. PÜHA VAIM

Patu tulemused.

“… patu palk on surm” (Rm 6:23). Surm on kolmeosaline. Tuleb meeles pidada, et surm ei ole lõplik hävitamine. Surm vaid lahutab. Eedeni aias surm lahutas vaimulikult inimese Jumalast; see on vaimulik surm. Loomuliku surma puhul inimese hing ja vaim eraldatakse ihust; see on füüsiline surm. Lõplikus surmas toimub inimese lahutamine Jumalast igaveseks; see on igavene surm.

Patu palk on vaimulik surm. Nii nagu patt lahustas inimese vaimulikult Jumalast ja tõrjus tema Jumala lähedusest Eedenist, nii eraldab patt Jumalast iga inimese (Js 59:1,2). Ainus tee tagasi Jumala juurde on tunnistada oma patud temale (1Jh 1:9) ja hüljata need (Js 55:7).

Patu palk ja tagajärg on füüsiline surm. Surmal ei olnud mingit õigust inimese üle kuni pattulangemiseni. Nüüd peavad kõik surema, kuna kõik on pattu teinud. Surm on üldine, ja kuna meie suhtes kehtib üldine tagajärg, siis peab sellel olema ka üldine põhjus, ja see on üldine surm. Kõik inimesed surevad, nii head kui halvad, noored või vanad; ja inimesed surevad, kuni surm saab hävitatud Jeesuse Kristuse läbi (1Kr 15:26) ja neelatud võidusse (1Kr 15:54-57).

Patu palk on igavene surm. “Hing, kes teeb pattu, peab surema!” (Hs 18:20). Seeon igavene lahutus Jumala armastusest (Ilm 20:14). Niipea, kui hing astub läbi Hadese väravate, on ta kadunud igaveseks. Tema eksistents küll jätkub, kuid ilma lootuseta. Ta on neetud igavesti. Igavene surm on igavene lahutus Jumalast (Lk 16:19-31).

1 2 3 23