Palveleht 21.- 27. jaanuar 2018

Palveleht

Nädala teema: Jeesus äratab usule

Kiitus/ülistus – kiidame ja ülistame selles palveosas Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.

Koht/kohad Piiblist: Psalm 102:16-23

16 Siis paganad hakkavad kartma Issanda nime ja kõik ilmamaa kuningad sinu au. 17 Sest kui Issand on üles ehitanud Siioni, siis ilmub ta oma auhiilguses. 18 Ta on kaldunud nende palve poole, kes on tehtud puupaljaks, ega ole põlanud nende palvet. 19 Pandagu see kirja tulevase põlve rahva jaoks; siis rahvas, kes luuakse, kiidab Issandat, 20 et ta on vaadanud oma pühast kõrgusest, Issand on taevast vaadanud ilmamaad, 21 et kuulda vangide ägamist ja vabastada surmalapsed, 22 et Siionis kuulutataks Issanda nime ja Jeruusalemmas tema kiitust, 23 kui kõik rahvad ja riigid kogutakse kokku teenima Issandat.

Pauluse 2. kirjast korintlastele 1:3-7

3 Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, halastuse Isa ja kõige julgustuse Jumal!  4 Tema julgustab meid igas meie ahistuses, et me suudaksime julgustada neid, kes on mis tahes ahistuses, julgustusega, millega Jumal meid endid julgustab. 5 Sest otsekui meil on küllaga Kristuse kannatusi, nõnda on meil küllaga ka julgustust Kristuse kaudu. 6 Kui meid nüüd ahistatakse, siis sünnib see teie julgustamiseks ja päästmiseks; kui meid julgustatakse, siis sünnib seegi teie julgustamiseks; see saab teoks, kui te vapralt talute neidsamu kannatusi, mida meiegi kannatame. 7 Ja meie lootus teie peale on kindel, kuna me teame, et nii nagu teil on osa meie kannatustest, nõnda ka meie julgustusest.

Patutunnistus – vaikne palve. /Järgneb sujuvalt ülistusosale./

Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Pärast vaikset patutunnistust võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:7

7Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu armu-ja rahuaja eest meie maal. Tänama Issandat, et Tema kutsub jätkuvalt inimesi kõikide rahvaste hulgast ning äratab usule. Täname väga paljude ustavate ja tublide inimeste eest meie koguduses, kes palvetavad ning oma nõu ja jõuga koguduses abiks on. Täname sõpruskoguduste eest.

Eestpalve aeg

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 5. Moosese raamat 32:36-39

36 Sest Issand tahab mõista õigust oma rahvale ja halastada oma sulaste peale, kui ta näeb, et nende jõud on kadunud ja pole jäänud orja ega vaba. 37 Siis ta ütleb: Kus on nende jumalad, kalju, mille peal nad pelgupaika otsisid, 38 kes sõid nende tapaohvrite rasva ja jõid nende joogiohvrite veini? Tõusku nad nüüd üles ja aidaku teid, olgu nad teile varjupaigaks! 39 Nähke nüüd, et see olen mina, ainult mina, ega ole ühtki jumalat minu kõrval! Mina surman ja teen elavaks, mina purustan ja mina parandan ega ole kedagi, kes päästaks minu käest.

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Markuse evangeelium 1:29-39

29 Aga nemad tulid kohe pärast sünagoogist lahkumist koos Jaakobuse ja Johannesega Siimona ja Andrease majja. 30 Aga Siimona ämm lamas voodis palavikus. Ja otsekohe räägiti Jeesusele temast. 31 Ja Jeesus astus ta juurde, võttis tema käest kinni ja aitas ta üles. Ja palavik lahkus Siimona ämmast ning ta teenis neid. 32 Aga õhtu jõudes, kui päike oli loojunud, toodi Jeesuse juurde kõik haiged ja kurjast vaimust vaevatud; 33 terve linn oli kogunenud maja ukse ette. 34 Ja ta tervendas paljusid, kes põdesid mitmesuguseid haigusi, ning ajas välja palju kurje vaime ega lubanud kurjadel vaimudel rääkida, sest need teadsid, kes ta on.
Jeesus lahkub Kapernaumast
35 Ja vara hommikul enne valget tõusis Jeesus üles, väljus ning läks tühja paika ja palvetas seal. 36 Ja Siimon ja ta kaaslased ruttasid talle järele 37 ning leidsid ta. Ja nad ütlesid talle: „Kõik otsivad sind!” 38 Tema aga ütles neile: „Läki mujale, naaberküladesse, et ma sealgi kuulutaksin, sest selleks olen ma tulnud!” 39 Ja Jeesus käis läbi kogu Galilea, jutlustades sealsetes sünagoogides ja ajades välja kurje vaime.

Palume Jumalalt usku ja usaldust. Palume, et oskaksime julgustada neid, kes julgustust vajavad. Hoidku Kristus ise meie silme ees igavene elu. Jumala hoidmist, rahu ja õnnistust palume igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole väga lähedal kõigile, kel peagi seisab ees Kristusega palgest palgesse kohtumine. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Palvetame koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning tema pere eest ja abiesimehe Andra Indriksoni ja tema pere eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. Palume koguduse lapsed ja noored Jumala armu ja hoidmise alla ning palume, et iga inimene leiaks koguduses oma koha. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis ning Ilumäel.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 13:29

29Ja inimesi tuleb idast ja läänest, põhjast ja lõunast ning istub lauda Jumala riigis.

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume kõik, kes rahva teenistuses Jumala kätte. Palvetame Kiriku piiskoppide, kirikuvalitsuse, Tallinna praosti, kõigi koguduste vaimulike ning iga koguduse liikme eest. Palume Jumala lähedalolu inimestele, kes tunnevad end üksikute ja mahajäetutena. Olgu Issanda hea ja armuline Vaim neile eriliselt lähedal, neid valgustamas ja juhtimas. Kingi jõudu, armastust ja elutahet ülalt. Õnnista palun, et rohkem oleks üksteisest hoolimist, armastust ja usku. Kanname palvesse Usuteaduse Instituudi, koolid ja lasteaiad, kaplanaadid, Misjonikeskuse, Laste- ja Noorsootöö Ühenduse, ajalehe Eesti Kirik, Kristliku Raudteelaste Ühingu, Perekeskuse jpt.

Palverühmade eest Eestimaal ning mujal maailmas

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast kolosslastele 4:2a

3Sel päeval, mil ma appi hüüdsin, vastasid sa mulle.

Palvetame, et Jumal ise tugevdaks meie usku Tema vägevusse ning palve jõusse.

Palveaja võib lõpetada Meie Isa Palvega.

Päeva Sõnum. Nr 69. 21. – 27. jaanuar 2018

JEESUS ÄRATAB USULE

4 nädal: 21. – 27. jaanuar 2018

3. pühapäev pärast ilmumispüha

Jeesuse avalik tegevus on alanud. Inimesi õpetades ja haigeid parandades ilmutab Ta oma jumalikkust. Jeesuse imeteod ja nende tunnistused, kes on kogenud Tema väge, äratavad inimestes, sõltumata nende rahvusest, usku Temasse – meie aitajasse ja päästjasse.

Meelespeetav kirjakoht: Tuleb inimesi idast ja läänest, põhjast ja lõunast, ja nad istuvad lauas Jumala riigis. Lk 13:29

Jumala riigi kodanikkonna lõplik koosseis pakub palju üllatusi. Sinna koguneb inimesi maail-ma neljast nurgast; see tähendab, et ka paganrahvad on esindatud rohkearvuliselt (vrd Js 45:6;49:12) . Niisugune asjade seis üllatab juute, kes on arvanud, et neil on Jumala riigile eelisõigus.

Fraas istuvad lauas kujutab Messia pidusööma; seda sümbolit lõpuaja rõõmust armastasid juu-did väga. Neile oli kindlasti äärmiselt ehmatav kuulda, et sellest söömast võtavad äkki osa hoopis paganad, ja nemad on välja jäetud.

Tegu on kahekordse vapustusega: nemad on välja jäetud, aga põlatud paganad on sees. Juutide hülgamine võib olla täielik, nagu osutab juba järgmine salm. Jumala teed ei ole meie teed.

Ja sinu sugu saab maapõrmu sarnaseks ja sa levid õhtu ja hommiku, põhja ja lõuna poole, ja sinu ja su soo nimel õnnistavad endid kõik maailma suguvõsad. (1Ms 28:14) Ja paljud rahvad lähe-vad ning ütlevad: “Tulge, mingem üles Issanda mäele, Jaakobi Jumala kotta, et ta meile õpetaks oma teid ja et võiksime käia tema radu: sest Siionist lähtub Seadus ja Jeruusalemmast Issanda sõ-na!” (Js 2:3) “Sellest on vähe, et sa mu sulasena taastad Jaakobi suguharud ja tood tagasi Iisraeli jäägi: ma panen sind paganaile valguseks, et mu pääste ulatuks ilmamaa ääreni. (Js 49:6) Ja rah-vad tulevad su valguse juurde ning kuningad paistuse juurde, mis sinust kumab. (Js 60:3) Sest päi-kesetõusu poolt päikeseloojaku poole on mu nimi paganate seas suur, ja igas paigas suitsutatakse ning tuuakse mu nimele puhas roaohver. Sest mu nimi on paganate seas suur”, ütleb vägede Issand. (Ml 1:11)

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, rahvaste Issand, Sa oled ilmutanud oma tahet kõigile rah-vastele ja tõotanud oma abi meile kõigile. Aita meil kuulda ja teha, mida Sina tahad, et pimedus saaks võidetud Sinu valguse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja va-litseb igavesest ajast igavesti.

* * *

 

ELU MÕTE ON TERVENDADA SÜDAME SILMAD, ET NÄEKSIME JUMALAT.

Pühapäev – 21. jaanuar

Õhtu jõudes, kui päike oli loojunud, toodi Jeesuse juurde kõik haiged ja kurjast vaimust vae-vatud. Ja ta tervendas paljusid, kes põdesid mitmesuguseid haigusi, ning ajas välja palju kurje vaime. Mk 1:32,34

Niipea kui päike oli loojunud ja sellega hingamispäev lõppenud, algas linnas vilgas liikumine Peetruse kodu poole, kus oli Jeesus. Vigased tulid oma karkude ja keppidega, pimedaid talutati, ras-kemaid haigeid kanti Jeesuse juurde. Varsti ei olnud tubades enam ruumi ja Jeesus võttis neid vastu väljas ukse ees. Nüüd esines esmakordselt Jeesuse töös massiline tervendamine.

Jeesuse võimed ületasid meie võimeid. Piiblist leiame, et loomisel anti inimesele võim kogu looduse üle. Inimene pandi maailma hoidma ja harima, s.o. loodus pidi saavutama Jumalast seatud eesmärgi inimese töö kaudu. Inimene ise pidi aga elama Jumala tahte järgi. Ta pidi olema igas asjas Jumalale kuulekas. Kuid inimene kaotas kuulekuse ja sellega ühtlasi suurel määral ka võimu loodu-se üle. Sõnakuulmatus tõi inimesesse vastukäivad soovid. Inimene sattus hingelistesse konfliktides-se ja füüsilistesse haigustesse. Ta ei kaotanud ainult oma võimu looduse üle, vaid suurel määral ka enese üle. Ühelt poolt käsib südametunnistuse hääl arvestada Jumala tahtega, aga oma rikutud tahe astub vahele ja takistab teda. Nii ongi tekkinud olukord, et inimene ei allu Jumalale, vaid patule.

Kuid Jeesus elas ja oli Jumalale täielikult kuulekas. Poeg tegi ainult seda, mida Isa tahtis (Jh 5:19). Selle tõttu oli Tal maailmas olles meelevald kogu looduse üle. Ta oli Inimese Poeg ja Temas teostus Jumala esialgne plaan inimese kohta. Seda võimu kasutas Ta ka haigete tervendamiseks. Mis aga andis oma korda julge veendumuse sellest, et Jeesuse kaudu saabub kord kõigi surnute ülestõus-mine ja lõplik võit haiguste üle. Tema pühib ära iga pisara nende silmist ning surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist, ning valu ei ole enam, sest endine on möödunud. (Ilm 21:4)

Kristlase ülesanne on Jeesuse eeskuju järgimine. Meie kohus on armastuses aidata iga inimest, kaasa arvatud ka tema ihu. Ärgem pidagem inimese ihu abistamist tühiseks teoks! Hoia inimese ter-vist ja ravi seda oma võimete ulatuses. Kui meie ei suuda haigeid tervendada, siis on meil võimalus vähemalt neid vaatama minna. Just “vaatamist” hindas Jeesus viimses kohtus (Mt 25:36). Kogudus kuulutagu täit evangeeliumi, ja selle hulka kuulub ka inimese ihu abistamine ja tervendamine.

Inimesed, kes päikeseloojangu ajal olid lahkunud oma kodudest vigastena ja haigetena, tulid tagasi tervetena. Rõõm kõnnib Jeesuse jälgedes.

Aga kurjad vaimudki läksid välja paljudest, ise kisendades: “Sina oled Jumala Poeg!” Ja te-ma sõitles kurje vaime ega lasknud neil rääkida, sest nad teadsid, et tema on Messias. (Lk 4:41) Tema käis Pauluse ja meie kannul ning hüüdis: “Need inimesed on kõigekõrgema Jumala sulased, kes kuulutavad teile päästmise teed.” (Ap 16:17) Ent kuri vaim kostis neile: “Jeesust ma tunnen ja Paulust ma tean, aga kes teie olete?” (Ap 19:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On sul kiire? Aega napib ja liiga palju teha? Pühenda järgmised paar minutit ainult Jumalale – see on kindlalt rohkem väärt kui arvad.

* * *

 

JUMALA TULEK

Esmaspäev – 22. jaanuar

Taevad kuulutavad Tema õigust ja kõik rahvad näevad Tema au. Ps 97:6

Vana seaduse rahvas ootas Issanda päeva. Prohvetid rõhutasid korduvalt selle kardetavust. Siis, kui tuli Jeesus, nägid ta kõige lähedasemad Temas Jumala armu ja tõde. See tuli võitva jõuna.

Nelipühal ilmusid torm, tulekeeled ja kohkunud inimeste kahetsuspisarad. Küsiti ahastuses: “Mis me peame tegema?” Evangeelium tuli ja võitis. Oma taastulekut aga võrdleb Jeesus välgu sähvatusega. See tuleb ootamatult ja selle sähvatuse valgel näeb maailm ainsa momendiga elu uues valguses.

Iga kord, kui Jumal ilmub inimestele, kuulutab ta tulek õigust. Kuid lõpliku kuju võtab see Kristuse taastulekul.

Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab tema kätetööd. (Ps 19:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Uskliku tunnuseks peaks olema patu vihkamine. Kuidas Jumal aitab meid meie võitlustes?

* * *

SÕNA ON ELU

Teisipäev – 23. jaanuar

Issand tahab mõista õigust oma rahvale ja halastada oma sulaste peale, kui Ta näeb, et nende jõud on kadunud ja pole jäänud orja ega vaba. 5Ms 32:36

Jumala rahva vaenlastest rääkides kasutatakse kõnekaid, piltlike kujundeid Soodomast, Go-morrast ja rästikute mürgist (5Ms 32:32,33). Need kujutavad pattu ja kõlvatust, kurjust ja Jumala vastaseid jõude. Sellepärast kuuluvad nad ka kohtu alla. Omal ajal hävivad nad sama moodi, nagu Soodoma ja Gomorra.

Tähelepanu väärne on seegi, mida öeldakse iisraeli rahva kohta. Jumal annab talle oma abi alles siis kui ta on kulutanud ära oma jõu ja nõrkenud. Selle põhimõtte kohaselt toimib Jumal enda omadega läbi aegade. Ta laseb inimesel üritada, ponnistada ja pürgida. Ta laseb meil joosta peaga vastu seina nii kaua kui me üks kord mõistame, et see ei aita. Sest alles pärast seda hakkab meile kõlbama võtta vastu tema abi. Ka Paulus ütles, et mul ongi hea meel nõtruses, vägivalla all, häda-des, tagakiusamistes ja ahistustes Kristuse pärast, sest kui ma olen nõder, siis ma olen vägev. (2Kr 12:10)

Seni kui inimene pole oma nõrkust tõeliselt mõistnud, arvab ta tavaliselt: “Mina teen ja Jumal aitab!” Ka arvab inimene, et tema ise peab olema võimalikult tugev selleks et Jumal võiks teda aida-ta. Tegelikult on vastupidi. Seni kui inimene arvab, et oma jõududega suudab Jumalale olla meele-pärane ja edasi viia Jumalariigi tööd. Ei ole ta muutunud selliseks nõrgaks ja väsinuks, kes vajaks tõeliselt Jumala abi. See nõrkuse õppetunni selgeks õppimine ja ellu rakendamine on meie jaoks vist üks raskemaid usuelu õppetunde üldse.

Sest Issand mõistab kohut oma rahvale ja halastab oma sulaste peale. (Ps 135:14)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal igatseb oma rahva peale halastada ja teda taastada. Ehk tunned sa pärast seda lõiku, et peaksid suhtuma oma jumalasuhtesse ja Tema sõnadesse tõsise-malt. Sest see ei ole tühine sõna, mis teile korda ei lähe, vaid see on teie elu, ja selle sõna läbi te pikendate oma päevi sellel maal. (5Ms 32:47)

* * *

KÕIGE TRÖÖSTI JUMAL

Kolmapäev – 24. jaanuar

Issand julgustab meid igas meie ahistuses, et me suudaksime julgustada neid, kes on mis tahes ahistuses, julgustusega, millega Jumal meid endid julgustab. 2Kr 1:4

Kui mõelda millal inimene vajab julgustust või lohutust, siis esmalt meenuvad meie rasked olukorrad elus ehk ahistused. Sellistel puhkudel vajab inimene kedagi, kes tuleb ta juurde ja kes on valmis kõndima tema kõrval kõigis tema raskustes. Just seda Jeesus oma järgijatele tõotaski kui meenutame Johanesse evangeeliumi. Ja ma palun Isa ja ta annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega igavesti: Tõe Vaimu, keda maailm ei saa võtta vastu, sest ta ei näe teda ega tunne teda ära. Teie tunnete tema ära, sest ta jääb teie juurde ja on teie sees. Ma ei jäta teid orbudeks, ma tulen teie juurde. (Jh 14:16-18)

See Lohutaja on meile ka Nõuandja, Toetaja, Jõustaja, Asjaajaja ehk tänapäevases keeles Tugiisik. Ta on keegi kes tuleb meie juurde ja oskab mitte ainult lohutada vaid ka tõeliselt aidata. Kes on selleks piisavalt pädev. Jeesus räägib siin Pühast Vaimust. Pealegi ütleb Jeesus, et Ta ei jätta enda omasid orbudeks, kes on oma vanematest ilma jäänud ja peavad ise vaatama kuidas neil õn-nestub ilmas ära elada. Püha Vaim aga ei ole keegi muu, kui kõikvõimsa Jumala kolmas isik.

Pauluse sõnade kohaselt on õieti Jumal ise kõige julgustuse Jumal. Pole raske mõista, et kui Jumala lapse kõrval on Tugiisikuks Jumal ise oma nähtamatu Püha Vaimu läbi, siis on see hoopis rohkem kui lihtsalt lohutav asjaolu. Tõsi küll lohutus ja julgustus ei seisne selles, et raskused võeta-kse ära aga koos Jumalaga on neist läbipääsemine kindel.

Õiget tabab palju õnnetusi, aga Issand tõmbab tema neist kõigist välja. (Ps 34:20)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Püüa endale ette kujutada elu ilma Jumalata … ja siis voo-laku sinusse tänulikkus, sest sa ei pea nii elama! Teadmine imest ja privileegist olla armastatud Loo-ja poolt täitku sind ja küllastagu su päeva.

* * *

JUMALA TULEKU MÕJU SIIONILE

Neljapäev – 25. jaanuar

Apostel Pauluse pöördumispäev ehk Paavlipäev

Sina, Issand, oled Kõigekõrgem üle kogu ilmamaa, Sa oled väga ülendatud üle kõigi jumalate. Ps 97:9

Jumala rahvas rõõmustab väärvaadete kadumisest. Kes ei rõõmustuks selle üle, et suured hul-gad maailmas on vabanenud väärjumalate kummardamisest.

Jumala rahvas rõõmustab veel enam Jumala au võidust. Me rõõmustume, et suured hulgad on vabanenud kujude kummardamisest, aga veel enam rõõmustame me neist, kes kummardavad elavat Jumalat tões ja vaimus. Jumala tõeline kummardamine võib esineda nii kaugetes maades, et Siion ei näe, vaid ainult “kuuleb” sellest.

Sest mina tean, et Issand on suur ja meie Issand on suurem kui kõik jumalad. (Ps 135:5)

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sina andsid apostel Paulusele ülesande viia evangeeliumi valgust laiali kõikjale maailma. Me meenutame täna tema imelist pöördumist ja palume: aita meil püsida tema kuulutatud elu sõnas. Luba meil kõigil üheskoos rõõmustada Kristuse taastulemise päe-val. Kuule meid oma Poja Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie elu on täiuslik, kui me Talle kuuletume. Patu võim toob valu ja ahastust, aga Jumala Vaim rahu ja rõõmu. Millised peaksid olema Jumala kummarda-jad?

* * *

JUMALA ABI KOHUSTAB MEID TULEVIKU EES.

Reede – 26. detsember

Ta on vaadanud oma pühast kõrgusest, Issand on taevast vaadanud ilmamaad, et kuulda van-gide ägamist ja vabastada surmalapsed. Ps 102:20,21

Jumal vaatab taevast ja kuuleb vangide ägamist ja vabastab surma lapsed. Vangide ägamine pole mingi muusika, mida inimesed tahaksid kuulda. Inimesed tavaliselt eemalduvad viletsuse pai-kadest. Jumal aga ei põgene selle muusika eest. Tema kuuleb neid nii, nagu arst kuuleb haigete oi-geid. Ta kuuleb neid selleks, et aidata.

Jumala rahva abi on alati tulnud Jumalalt endalt. Tema elab ja valitseb igavesti. Usklike ar-mastus püsigu ka siis, kui Siion on varemetes.

Lase tulla oma palge ette vangide ägamine; oma käsivarre suurusega jäta ellu surmalapsed (Ps 79:11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Psalm 102 on suures ahastuses oleva inimese palve. Suur ahastus võib kaasa tuua suure aususe. Mida tahaksid sina oma südame põhjast täna Jumalale öelda?

* * *

RASKUSED MUUTUVAD KAASTUNDLIKUKS

Laupäev – 27. jaanuar

Otsekui meil on küllaga Kristuse kannatusi, nõnda on meil küllaga ka julgustust Kristuse kaudu. 2Kr 1:5

Paulus peab siin silmas, et tema kogemustest on kasu ka teistele kristlastele kellel on samu raskusi. Kasuks tulevad seejuures need raskused ise, kui ka julgustus mida Jumal meile jagab. Mida ise oled Jumalalt saanud, sellega on hea ka teisi julgustada.

Jutt Kristuse kannatustest, mis on saanud osaks ka Paulusele ja Timoteusele ei ole päris liht-salt mõistetavad. Neid sõnu on tõlgendatud väga erinevalt. Näiteks ühed arvavad, et Paulus tahab öelda et sammuti nagu Jeesus kohtas vastuseisu, kohtab seda ka Tema saadik ehk apostel. Teised arvavad, et Paulus viitab juutlikule õpetusele, mille kohaselt messiaanliku aja tulekule eelnevad mitmesugused ahistused mida nimetatakse ka sünnitusvaludeks. Kolmas tõlgendus – Kristus, kes kannatas ristil jätkab kannatamist nendes kes usuvad Temasse nii kaua kui praegune maailma aeg kehtib. Ükski neist seletustest ei tundu sugugi võimatu. Lisaks kõigele on Paulus võinud meelega väljavalida väljendi mida saab mõista laialt ja mitmekülgselt. Kõigis neis seletustes on ühiseks mõtteks, et nimetatud ahistused on selle tagajärg et inimene kuulub Kristusele.

Kui Martin Luther omal ajal määratles ehtsa kristliku kiriku seitse tundemärki, siis pani ta seitsmendaks püharisti. “Püha kristlikku rahvast tuntakse väliselt püha risti pühakspidamisest. Ta peab kuradi, maailma ja omaenda liha poolt kannatama õnnetust ja tagakiusamist, kiusatust ning kurja, nagu me palume Meie Isa palves – olema seesmiselt kurb ja hirmutatud, väliselt vaene, teota-tud ja nõder, et ta saaks oma pea, Jeesuse Kristuse, sarnaseks. Selle kannatuse põhjuseks on, et ta püsib Kristuse ning Jumala sõna juures ja kannatab nõnda Kristuse pärast.

Kristlased olgu ustavad, tasased, kuulekad, teenigu ihu ja varaga ülemust ja igaüht ning ärgu tehku kellelegi ülekohut. Aga ometi ei tule ühelgi rahval maailmas säärast kibedat vaenu taluda kui nendel. Neid neetakse ja peetakse kõige kahjulikumateks inimesteks kogu maailmas. Jah, need ar-vavad end koguni teenivat Jumalat, kes neid poovad, uputavad, mõrvavad, piinavad, jälitavad, vae-vavad. Keegi ei halasta nende peale, vaid neid joodetakse ka mürriga ja sapiga, kui neil on janu. See kõik ei juhtu mitte seepärast, et nad oleksid abielurikkujad, mõrvarid, vargad või petjad, vaid et nad hoiavad end ainult Kristuse poole ega taha omada ühtki teist jumalat. Kus sa nüüd taolist näed või kuuled, seal tea, et siin on püha kristlik kirik – Kristuse sõna järele: “Õndsad olete teie, kui ini-mesed teid minu pärast laimavad ja taga kiusavad ja valetades räägivad teist kõiksugust kurja. Ol-ge rõõmsad ja ilutsege, sest teie palk on suur taevas” (Mt 5,11j).”

Ehkki Paulusele ja tema kaastöölistele saab küllaga Kristuse kannatusi, sest vana ajastu veel kestab, saavad nad Kristuse läbi küllaga ka julgustust, sest messiaanlik ajastu on juba alanud. Nagu oleme näinud, võib see julgustus esineda nii viletsusest pääsemisena kui ka viletsustes saadava julgustusena, mis aitab neid taluda.

Nüüd ma rõõmustan oma kannatustes teie pärast, ja oma ihus ma täidan puuduvat osa Kris-tuse kannatustest tema ihu, see tähendab koguduse heaks. (Kl 1:24)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Alusta sellest, et täna Jumalat selle eest et Ta on kaastunde Isa, halastuse Issand. Too oma või mõne teise inimese raskused Jumala ette ja palu Temalt tröösti.

KÜSIMUSI ENDA LÄBIKATSUMISEKS.

Kas sa tänad Jumalat, et sa oled ristitud?

Kas sa uuendad igapäev oma ristimise lepingut?

Kas sa ütled end lahti saatanast, ta tööst ja kõigest sellest, mis temaga ühenduses?

Kas sa heidad igapäev endast ära vana inimese?

Kas sa ehid end igapäev uue inimesega?

Kas annad sa igapäev end Kolmainu Jumala hoolde?

Eesti Kirik nr. 1, 4 jaanuar 1940; lk 2

Palveleht 14.-20. jaanuar 2018

Palveleht

Nädala teema: Jeesus ilmutab oma jumalikku väge

Kiitus/ülistus

Selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat.
Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Koht/kohad Piiblis: ­Psalm 105:1-5, 39-42

1 Tänage Issandat, kuulutage tema nime, tehke teatavaks rahvaste seas tema teod! 2 Laulge temale, mängige temale, kõnelge kõigist tema imedest! 3 Kiidelge tema pühast nimest, rõõmutsegu nende süda, kes otsivad Issandat! 4 Nõudke Issandat ja tema võimsust, otsige alati tema palet! 5 Meenutage tema tehtud imetegusid,tema imetähti ja tema huulte kohtuotsuseid, 39 Tema laotas pilve nende katteks ja tule valgustama ööd. 40 Nad palusid, ja ta tõi vutte ning söötis nende kõhud täis taeva leivaga. 41 Ta avas kalju ja vesi jooksis; see jooksis jõena põuasel maal. 42 Sest tema pidas meeles oma püha sõna ja oma sulast Aabrahami.

Luuka evangeelium 4:16-21

16 Jeesus tuli ka Naatsaretti, kus ta oli üles kasvanud, ja läks oma harjumust mööda hingamispäeval sünagoogi. Ja kui ta tõusis lugema,  17 anti tema kätte prohvet Jesaja raamat. Ta rullis raamatu lahti
ja leidis koha, kuhu oli kirjutatud: 18 „Issanda Vaim on minu peal, seepärast on ta mind salvinud.
Ta on mind läkitanud kuulutama vaestele rõõmusõnumit, kuulutama vangidele vabakslaskmist ja pimedatele nägemist, laskma vabadusse rõhutuid,  19 kuulutama Issanda meelepärast aastat.”
20 Ja keeranud raamatu kokku, andis Jeesus selle sünagoogi teenri kätte ja istus maha. Ja kõikide silmad sünagoogis vaatasid ainiti teda.  21 Tema hakkas neile rääkima: „Täna on see kirjakoht teie kuuldes täide läinud.”

Patutunnistus – vaikne palve.

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./
Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Vaikse palve järel võib lugeda: 1. Johannese kiri 1:7

7Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

Tänupalve – aeg tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu rahu-ja armuaja eest. Tänu jumalateenistuste, ametitalituste, koguduse kaastööliste ning erinevate töövaldkondade ning iga koguduse liikme eest. Tänu ustavate eestpalvetajate eest ning eelkõige selle eest, et meil on palveid kuulev Jumal. Tänu kõige eest!

Eestpalved

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Johannese evangeelium 1:17

17Seadus on ju antud Moosese kaudu, arm ja tõde aga tulnud Jeesuse Kristuse kaudu.

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast Tiitusele 1:1-3

1 Paulus, Jumala sulane ning Jeesuse Kristuse apostel Jumalast valitute usu järgi ja selle tõe tunnetuse järgi, mis vastab jumalakartusele, 2 igavese elu lootuse põhjal, mille Jumal, kes ei valeta, on tõotanud enne igavesi aegu, 3 ja kes on määratud ajal teinud oma sõna avalikuks jutlustamise läbi, mis on usaldatud minu kätte Jumala, meie Päästja käsu kohaselt.

Palume, et Jeesuses ilmunud jumalik vägi saaks taibatavaks meiegi juures. Palume jätkuvat Jumalalt juhtimist ja abi inimeste vaimulikule olukorrale, andku Issand ise tarka meelt ning Püha Vaimu Jumalikku väge. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Palume tröösti leinajatele. Ole ligi surijatele. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere eest ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Palvesse kanname koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ja aseesimehe Andra Indriksoni ning nende pered. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti ning koguduse juhatuse, nõukogu, töötegijad ja iga koguduse liikme. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis ning Ilumäel.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Jesaja 62:1-3

1 Siioni pärast ma ei vaiki ega jää rahule Jeruusalemma pärast, enne kui tema õigus hakkab paistma ja tema pääste põleb otsekui tõrvik.  2 Siis saavad rahvad näha su õigust ja kõik kuningad su au.
Ja sulle antakse uus nimi, mille määrab Issanda suu.  3 Siis oled sa toredaks krooniks Issanda käes ja kuninglikuks peaehteks oma Jumala pihus.

Palvetame kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning koguduse liikmed Issanda kätte. Andku Jumal ise kristlastele väge elada ristiinimestena. Palume Jumala õnnistust meie maale ja rahvale.

Eestpalve palverühmade eest Eestimaal ning mujal maailmas

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast kolosslastele 4:2

2Palvetage püsivalt, valvake tänupalves!

Palveaeg on hea võtta kokku Jeesuse enda õpetatud palvega – Meie Isa palvega.

Päeva Sõnum. Nr 68. 14. – 20. jaanuar 2018

JEESUS ILMUTAB OMA JUMALIKKU VÄGE

3 nädal: 14. – 20. jaanuar 2018

2. pühapäev pärast ilmumispüha

Sel pühapäeval käsitletakse Jeesuse avaliku tegevuse algust. Jeesus kutsub inimesi nägema Jumala suuri tegusid.

Meelespeetav kirjakoht: Seadus on ju antud Moosese kaudu, arm ja tõde aga tulnud Jee-suse Kristuse kaudu. Jh 1:17

Mooses oli vaieldamatult Vana Testamendi suurim ja tähtsaim isik. Tema kaudu päästis Jumal oma rahva Egiptusest ja andis talle jumalateenistuse ning kõik vajalikud seadused. Siin tõdetakse, et seadus on antud Moosese kaudu. Aga peamine mida Jumal on tahtnud inimesele anda, arm ja tõde on tulnud Jeesuse Kristuse kaudu.

Uus Testament mõistab Jumala armu all alati Tema vahenditut vaheleastumist, abi ja andeid. See on, mis rõõmustab. Arm on andeksandmine, aga ka enese andmine Jumalale.

Ilmselt arm ei oleks arm, kui sellega ei kaasneks ka tõde. Mis on vastand teesklemisele ja pal-jale vormile. “Lapsed, ärgem armastagem sõnaga ja keelega, vaid teoga ja tõega!” (1Jh 3:18) Mida Jumal tõeliselt tahab, seda võib tunnetada ainult see, kes kohtab Jumalat ennast. Sellepärast ütleb Jeesus: “Mina olen tõde” (Jh 14:6) ehk kus Ta on isiklikult ligi, seal puudutab Jumal tõeliselt inime-si, nad saavad jumalikult valgustatud.

Alles siis kui tõde on paljastanud meie tegeliku olukorra, hakkame ka armu väärtust õieti mõistma. Enne seda ei tunne me armu järgi suuremat vajadustki või siis arvame, et see saab meile osaks enam vähem automaatselt. Sellisel juhul elame alles vaimulikuses pimeduses.

Tõeline valgus, mis valgustab iga inimest, oli maailma tulemas.(Jh 1:9) Praeguseks on Ta am-mu tulnud. Kas soovime, et Ta meid ka valgustaks? Et saaksime osa Tema armust ja tõest. Näha kui väikesed, kui kitsad, kui vaevalised ja kui valed olid meie senised kujutlused Temast. Võtame Ta vastu, sest sellest otsusest oleneb meie igavikuline saatus.

Ja Jumal kõneles kõik need sõnad (2Ms 20:1) ning mõistetakse õigeks tema armust päris mui-du, lunastuse kaudu, mis on Kristuses Jeesuses (Rm 3:24)

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sina saatsid oma Poja õpetama ja kuulutama Sinu riiki. Saada oma Vaim ka meie peale, et võiksime kuulutada evangeeliumi vaestele, vabakssaamist seo-tuile ja vabadust rõhutuile. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

EVANGEELIUMI KUULUTUSE SISU JA VASTUVÕTMISE TINGIMUSED

Pühapäev – 14. jaanuar

Pärast Johannese vangistamist tuli Jeesus Galileasse ja kuulutas Jumala evangeeliumi: “Aeg on täis saanud ja Jumala riik on lähedal. Parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse!” Mk 1:14,15

Jumalariigi tulekut oli ennustatud mitmes kohas Vanas Testamendis ja seda olid inimesed ka oodanud. Nüüd ütles Jeesus, et aeg on täis ja see on siin. Jumalariigi tulekust võime rääkida kolmest seisukohast lähtudes. Jumalariik ja Jeesus on omavahel seotud. See riik on alati seal kus on Jeesus. Aga peale selle on Jumalariik otseselt seotud ka sellega, kuidas inimesed võtavad vastu evangeeli-umit Jeesusest. Seal kus Jeesusesse usutakse ja Ta nõnda vastu võetakse on ka Jumalariik.

Tegelikult võib öelda, et Jumalariiki astumiseks tuleb teha kaks sammu. Esimene on ärapöör-dumine oma kurjusest ehk välja negatiivsest. Kõigest sellest mis inimesi Jumalast lahutab. Ja teine samm on uskuda evangeeliumi ehk head sõnumit Jeesusest. Just selle teise sammu tahaksid inime-sed sageli astumata jätta, arvates et piisab kui nad on head inimesed.

Ja kolmandaks tähendab Jumalariigi tulekut selle riigi teostumist avalikult ja kõigele nähta-valt, kui Jeesus tuleb maa peale teist korda. Selles aja perioodil milles me praegu elame on Jumala riigi tulek siiski rohkem või vähem varjatud. Ainult Jumal teab selle riigi täpseid piire.

Selles kirjakohas räägib Jeesus kahest asjast – meeleparandusest ehk pöördumisest ja uskumi-sest. Need on tegelikult erinevad asjad, aga praktikas aetakse neid kergesti segamini. Meeleparan-dus tähendab ainult kahetsust ja soovi hakkata elama uuel viisil. Inimene pöördub siis, kui ta piisa-valt selgelt mõistab et tema senine elu pole olnud selline nagu ta oleks pidanud olema. Selline mõistmine ei tarvitse üldsegi olla seotud Kristusega. Seda tuleb ette ka mujal. Oma senise halva elu kahetsemine ja sellest pöördumine ei tarvitse iseendast olla veel kuigivõrd kristlikud tegevused. Aga muidugi on Kristuse poole pöördumine kindlasti seotud ka vanast patusest elust ära pöördumisega. Sellepärast ütleb ka Jeesus esimese asjana, parandage meelt. Kuna oma senise elu kahetsemine ja Jeesusesse uskumine on praktikas üksteisega seotud, võib tekkida mulje et kahetsemine või pöördu-mine on see mis inimesi päästab. Tegelikult päästab inimese siiski Jeesus Kristus ja see pääste võe-takse vastu usu läbi Temasse. Pöördumise teeb kristlikuks see kui pöördutakse Jeesuse Kristuse poole. Kahetsuses ja süütundes iseenesest ei ole veel midagi kristliku. Kõikides religioonides kahe-tsetakse ja tuntakse oma süüd. Tegelikult on hoopis nii, et kus patt süüdistab inimest seal on ka süda kõva. See tõttu suur süütunne annab vähe, kui üldse tunnistust kristlusest.

Kahetsus ja sellele järgnev pöördumine omandavad tõelise väärtuse alles sel juhul kui nad juhivad inimese uskuma evangeeliumisse ehk heasse sõnumisse Jeesusest. Seepärast ka Jeesus ei piirdunud ainult üleskutsega, “Parandage meelt” vaid lisas sellele ka “Uskuge evangeeliumisse!”

“Parandage meelt, sest taevariik on lähedal!” (Mt 4:17)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Täna Jumalat, et oled selline isiksus nagu oled ning mõtis-kle mil viisil on Jeesus sind muutnud. Usu et Tema saab ja toob esile muutuse ka teistes kasutades selleks sind.

* * *

 

JUMALA SUURUS

Esmaspäev – 15. jaanuar

Tänage Issandat, kuulutage Tema nime, tehke teatavaks rahvaste seas Tema teod! Ps 105:1

Pühakirjast on näha, et Jumal lausa ootab tänu ja andi. Seejuures ei ole meil õigust öelda, et see on pealesunnitud tänu, mis polegi õige tänu. Jumalal on meie ühiskonnaga head plaanid ja neid tahab ta meie abiga ellu viia.

Tema kingitus meile on elu, meie suured ja väikesed võimalused. Meil on küllalt põhjust Ju-malat südamest tänada. Teda tänada nii sõnades, lauludes ja palvetes. Nii teenivates tegudes kui ka andmises. Jumal soovib oma sulastele meie abil palka maksta. See on Jumalale häbiks, kui Tema sulased on viledate pükstega ja näljased. Kui Tema hooned on räämas ja ühistöö lonkab.

Meie ühine võimalus on olla Jumala teenistuses, et Tema head ja suurejoonelised plaanid või-ksid teostuda, et paljude suust ja südamest tõuseks kiitus.

Tänage Issandat, kuulutage tema nime, tehke teatavaks rahvaste seas tema teod, tunnistage, et Tema nimi on kõrge! (Js 12:4)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Milline oli Sinu viimane palve Jumalale? Kas tulid Tema ette mingi murega või hoopis tänuga?

* * *

 

TEMA PALE

Teisipäev – 16. jaanuar

Rõõmutsegu nende süda, kes otsivad Issandat! Nõudke Issandat ja Tema võimsust, otsige alati Tema palet! Ps 105:3,4

Jumala rahvas arvaku tõelise Jumal tundmist oma õnnistuseks! Iisraelil ärgu olgu häbi tunnis-tada oma Jumalat sel ajal, kui teised rahvad tema ümber austavad Baali, Ra´d, Zeusi või Jupiteri. Nüüd on kõik teised tolleaegsed nimed kadunud, aga elava Jumala nimi püsib ja jääb igavesti. Selle-pärast võib iga usklik öelda: “Mina ei häbene evangeeliumi” (Rm 1:16). Needki võivad rõõmustada, kes Jumalat alles “otsivad”. Need liiguvad oma usuelus õiges suunas.

Jumala rahva usk polnud veel täiuslik, aga see liikus edasi täiuse suunas. Usklikud inimesed on iga päev otsijad ja leidjad. Alati me vajame midagi ja saame ka midagi. Palumine, otsimine ja koputamine on kõik sama briljandi üksikud säravad kandid, mis annavad pidevalt uut valguse sära.

Ülistage Issandat koos minuga ja tõstkem üheskoos kõrgeks tema nimi! Ps 34:4

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui sageli palud Issandat enda või teiste pärast?

* * *

TEMA TÕOTUSED, MEIE PALVED

Kolmapäev – 17. jaanuar

Antonius (hüüdnimega Erak), abt, munkluse isa Egiptuses († u. 356) ehk tõnisepäev

Siioni pärast ma ei vaiki ega jää rahule Jeruusalemma pärast, enne kui tema õigus hakkab paistma ja tema pääste põleb otsekui tõrvik. Js 62:1

Jesaja sai sõnumi imelisest tulevikusündmusest ja sellega algavast ajajärgust. Prohvetlik po-eesia on kaunis ja võimas. Prohvet kirjeldab tulevase aja imelisust, kuid kõik sõnad liituvad tugevalt nähtava Jeruusalemmaga.

Nende prohveti kirjelduste (Js 62:1-12) käegakatsutavuse tõttu on mitmed kristlikud kommen-teerijad uskunud, et Jumala riik tuleb maa peale sõna otseses mõttes. See teostub kui Kristus tuleb maa peale ning rajab siin Messia kuningriigi. Ning siis valitseb Kuningana kogu inimkonda. Tema maailmavalitsemise pealinnaks on tõeline Jeruusalemm ja Jesaja prohveteering täitub täht-tähelt.

Teised aga on aru saanud, et Jumala riigi saabumine täitub alles siis kui see vana maailm on hävinud tules, ning Jumal loob uue taeva ja uue maa. Ja seal saab olema taevane Jeruusalemm ning kogu prohveteering on vaid võrdpilt taevasest “kuldsest linnast”.

Elame – näeme. Kuidas Jumal viimselt oma kuningriigi tulemise täide viib ning milline neist tõlgendustest õigeks osutub – ehk koguni täituvad mõlemad üksteise järel?

Prohvet kutsub meid üles lakkamatule palvele – me ei tohi anda Issandale “puhkust”, vaid meil tuleb anuda ja paluda nii kaua kui ta tuleb ning rajab oma riigi nii, et kõik inimesed saavad seda näha.

Ma olen kaua vaikinud, olnud tegevuseta, hoidnud ennast tagasi. Aga nüüd ma oigan otsekui sünnitaja, hingeldan ja ahmin õhku ühtaegu. (Js 42:14) Sest nagu maa toob esile oma kasvud ja aed laseb võrsuda oma külvi, nõnda laseb ka Issand Jumal võrsuda õigust ja kiitust kõigi rahvaste ees.(Js 61:11) Kas sa selle juures, Issand, tahad ennast veel tagasi hoida, vaikida ja meid üliväga alan-dada? (Js 64:11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui tõsiselt suhtud sina oma kohustusse teha eestpalveid? Kas oleks abi regulaarsetest kohtumistest oma usukaaslastega?

* * *

JUMAL SAAB ILMSIKS

Neljapäev – 18. jaanuar

Me nägime Tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde. Jh 1:14

Sündides Maarjast, ei kaotanud Jumal-Poeg midagi oma jumalikkusest, aga Ta võttis omaks kõik, millest inimene koosneb. “… kes on olnud kõigiti kiusatud nii nagu meie, ja siiski ilma patu-ta.” kirjutab Paulus heebrealastele (4:15).

Inimesekssaamisega näitas Jumal inimese väärikust. Oma jumalikku auhiilgust avaldab Ta kirgastumises (Lk 9:28-35) ja hiljem ülestõusmises, mida Johannes isiklikult võis tunnistada.

Huvitav on see, et kui teised evangelistid kõnelevad Jeesuse ajalisest sünnist, siis Johannes seab sellele vastu igavese sündimise Jumal-Isast. Need kõik püüavad selgitada meie mõistusele raskesti arusaadavat tõde, et Jeesus Kristus on tõeline inimene ja tõeline Jumal.

“Arm” ja “tõde” on Jumala atribuudid, mille asemel Vana Testamendis kasutakse termineid “headus” ja “truudus”. “Arm” tähendab muidugi ka armastust, halastust ja kaastunnet. “Tõe” juurde kuuluvad püsivus, lojaalsus, meelekindlus, truudus. Neid väärtusi peab ka kristlane silmas pidama.

Iisaile sündis kuningas Taavet. Taavetile sündis Uurija naisega Saalomon. (Mt 1:6) Ja ta muudeti nende ees; ta pale säras otsekui päike, ta rõivad said valgeks otsekui valgus. (Mt 17:2) Isa, ma tahan, et ka need, keda sa mulle oled andnud, oleksid minuga seal, kus mina olen, et nad näe-ksid mu kirkust, mille sa oled andnud mulle, sest sa oled mind armastanud enne maailma rajamist. (Jh 17:24) Kui juba hukkamõistuteenistusel oli kirkus, siis on õigeksmõistuteenistus veel palju suu-rem kirkuselt. (2Kr 3:9) Jah, niihästi Pühitseja kui pühitsetavad on kõik ühe Isa lapsed. Sel põhjusel Jeesus ei häbenegi neid hüüda vendadeks. (Hb 2:11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtiskle, mida tähendab sulle olla Jumala laps. Suuna oma mõtted tänule, palu Jumala abi, et suudaksid oma päeva veeta täielikus usalduses Isa suhtes.

* * *

RÕÕMU VÄLJENDUSVIIS

Reede – 19. detsember

Laulge Issandale, mängige Temale, kõnelge kõigist Tema imedest! Ps 105:2

Inimkonna rõõmuväljendused on tuhandete aastate kestel jäänud põhiliselt samaks. Need, kes on järginud kaasajal kogunenud vaimustatud rahvamasse, teavad, et inimesed väljendavad ikka alles oma rõõmu ja austustunnet häälega. Seda tehakse mõnes ammu kätteõpitud hüüdsõnaga, spontaan-selt tekkinud mõttevälgatusega või ka lauluga.

Teine moodus on avaldatud sõnaga “mängige”. Inimesed kasutavad mitmesuguseid häält teki-tavaid abinõusid, mis peavad täiendama inimese võimeid. Jumala rahvas on kasutanud neidsamu vahendeid.

Hõisake Issandale, kogu ilmamaa, tõstke hõisates häält ja mängige temale! Mängige Issan-dale kandle, kandle ja laulude häälega! Trompetite ja pasunate häälega hõisake kuningas Issanda ees! (Ps 98:4-6)

Jumala ülistamiseks ei ole meil vaja välja mõelda uusi abinõusid, vaid meil on vaja anda oma võimed tema käsutusse. Kasuta oma võimeid pühasti! Seda tehes austad sa Jumalat. Jumala sõna kutsub meid üles laulma, ilusasti ja südamest laulma.

Jumal, sa oled mind õpetanud mu noorest east, ja sestsaadik ma kuulutan sinu imesid. (Ps 71:17)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas tulid Tema ette mingi murega või hoopis tänuga? Või kui sageli palvetad mingi mure või rõõmu pärast?

* * *

JEESUSE TEGEVUSPROGRAMM

Laupäev – 20. jaanuar

Ta on mind läkitanud kuulutama vaestele rõõmusõnumit, kuulutama vangidele vabakslaskmist ja pimedatele nägemist, laskma vabadusse rõhutuid, kuulutama Issanda meelepärast aastat. Lk 4:18,19

See sõnum kirjakohast on pärit prohvet Jesaja raamatu 61. peatükki algusest, kust tema sõnad kuulutavad prohvetlikult ette Messia teenistust raskustes olevate inimeste heaks – vaestele, vangide-le, pimedatele, rõhututele. Asjaolu, et Jeesus kasutas neid sõnu enda kohta, osutab et taevase hääle kaudu ristimisel saadud teadmine kutsumusest oli jäänud püsima (Vaimust võidmise kohta vt Ap 10:38). Jeesus mõistis, et Ta ise on tulnud vaevatud inimeste juurde heade sõnumitega.

Ta on mind läkitanud kuulutama vaestele rõõmusõnumit ehk evangeeliumit. Messias tuleb rõõmusõnumiga nende juurde, kes on majanduslikult raskes olukorras. Matteuse evangeeliumist mäletame, et Jeesus kiitis õndsaks neid kes on vaimust vaesed (Mt 5:3) st. kes ilma Jumalata kui-dagi hakkama ei saa. Näeme et Jumal hoolib inimestest, kes on rasketes olukordades olgu siis ma-teriaalsetes või vaimses mõttes.

Teiseks on Jesaja raamatu tsitaadis jutt nende parandamisest, kellel on murtud süda. Messias tuleb nende juurde, kes on kõlbeliselt ja vaimulikult läbikukkunud. Tõsi Talle pandi seda pahaks, aga see peale ütles Jeesus: “Ei vaja arsti terved, vaid haiged.” (Mt 9:12) Sisemiselt haiged ja mur-tud südamega on inimesed, kes ei ole elu võitlustes vastupidanud vaid on langenud pattudesse ja on selle pärast õnnetud. Nad elavad raske süükoormaga, mis on purustanud nende südame. Selliste inimeste südamed ehk sisemist elu on Messias tulnud parandama. Jeesus ütles mõnelegi inimesele, et sinu patud on sinule andeks antud (Lk 5:20;7:48).

Kolmandaks on Messias tulnud kuulutama vangidele vabakslaskmist. Küllap on jutt enne kõi-ke inimestest, keda patt sisemiselt orjastab. Aga siin võib olla mõeldud vabanemist laiemalt. “Kui nüüd Poeg teid vabastab, siis olete tõepoolest vabad.” (Jh 8:36)

Neljandaks on Messias tulnud tooma pimedatele nägemist. Nagu teame teostus see Jeesuse töös nii otseses kui ka ülekantud mõttes.

Ja viiendaks on Ta tulnud laskma vabadusse rõhutuid. Üks kõik millised koormad või rõhumi-sed inimesi vaevavad, siin on rõhututele vabaduse tõotused.

Jeesus lõpetab oma tegevusprogrammi kokkuvõtva lausega, et Messias on tulnud kuulutama Issanda meelepärast aastat. Jutt on juubeliaastast, mida käsitleb kolmas Moosese raamat 25. pea-tükkis salmides 10-17. Juubeliaasta oli iga viie kümnes aasta, mis tähendas uut algust ja uusi või-malusi kõigile neile kes olid sattunud majanduslikesse raskustesse või koguni orjusesse. Neid tuli sel aastal vabastada kõigest koormatest ja kaotatud maa tuli algsele omanikule tagastada.

Issanda Jumala Vaim on minu peal, sest Issand on mind võidnud; ta on mind läkitanud viima rõõmusõnumit alandlikele, parandama neid, kel murtud süda, kuulutama vabastust vangidele ja a-vama pimedate silmi, kuulutama Issanda meelepärast aastat ja meie Jumala kättemaksu päeva,
trööstima kõiki leinajaid. (Js 61:1,2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Usk võib kahaneda skeptitsismi ning seejärel küünilisusse mis hävitab hinge. Kas sinu usk on elus ja terve?

KÜSIMUSI ENDA LÄBIKATSUMISEKS.

Palud sa meie Isa palvet hardumuse ja otsekohesusega?

Kas sa palud ka teiste eest?

Kas sa palud, et Jumala nimi saaks pühitsetud puhta õpetuse ja vaga elu läbi?

Kas sa palud, et Jumala riik leviks igal pool, ka juutide ja paganate hulgas?

Kas sa palud, et sa õndsaks saaksid, et Jumala armutahtmine teostuks ka sinu suhtes?

Kas sa palud oma igapäevase leiva, tervise, hea ilma ja töö edu pärast, või arvad, et niisugusest palvest ei ole kasu?

Kas sa annad neile ausalt andeks, kes on sinuga võlgu?

Kas sa tuled neile sõbralikult vastu?

Kas sa palud, et Jumal kaitseks sind kiusatuste eest?

Kas sa ise ei saada end kiusatusse? Kas sa palud, et sa võiksid õndsast lahkuda?

Kas sa ütled Aamen täielise usukindlusega?

Eesti Kirik nr. 1, 4 jaanuar 1940; lk 2

Palveleht. 7.-13. jaanuar 2018

Palveleht

Nädala teema: Ristimise and

Kiitus ja ülistus

Kiidame ja ülistame Jumalat

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.

Koht/kohad Piiblist: Psalm 89:19-22; 27-30

19Sest Issanda hoolel on meie kilp, ja Iisraeli Püha hoolel on meie kuningas. 20Kord sa rääkisid nägemuses oma vagadega ning ütlesid: “Ma olen pannud abi sangari kätte, ma olen valitu suureks tõstnud rahva hulgast. 21Ma olen leidnud Taaveti, oma sulase, oma püha õliga olen ma tema võidnud. 22Teda toetab mu käsi kõvasti ja mu käsivars tugevdab teda. 28Ent mina teen ta esmasündinuks ning kõige kõrgemaks kuningaks üle ilmamaa. 29Ma hoian oma helduse temale igavesti ja mu leping temaga jääb püsima. 30Ma sean tema soo igaveseks ja tema aujärje nii kauaks kui taeva päevad.

1. Moosese raamat 9:12-16

9″Mina, vaata, teen lepingu teiega ja teie järglastega pärast teid, 10ja iga elava hingega, kes teie juures on: lindudega, kariloomadega ja kõigi metsloomadega, kes teie juures on, kõigiga, kes laevast välja tulid, kõigi maa loomadega. 11Ma teen teiega lepingu, et enam ei hävitata kõike liha uputusveega ja veeuputus ei tule enam maad rikkuma.” 12Ja Jumal ütles: “Lepingu tähis, mille ma teen enese ja teie ja iga teie juures oleva elava hinge vahel igavesteks põlvedeks, on see: 13ma panen pilvedesse oma vikerkaare ja see on lepingu tähiseks minu ja maa vahel. 14Kui ma kogun maa kohale pilvi ja pilvedes nähakse vikerkaart, 15siis ma mõtlen oma lepingule, mis on minu ja teie ja iga elava hinge vahel kõiges lihas, ja vesi ei saa enam kõike liha hävitavaks uputuseks. 16Kui pilvedes on vikerkaar, siis ma vaatan seda ja mõtlen igavesele lepingule Jumala ja iga elava hinge vahel maa peal olevas kõiges lihas.”

Patutunnistus – vaikne palve

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Pärast vaikset patutunnistuspalvet võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:9

9Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

Tänupalve

Aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Täname armu- ja rahuaja eest. Tänu ristimise anni eest. Täname Jumalat looja ja alalhoidjana. Täname Jeesust päästja ja igavese elu toojana. Täname Püha Vaimu usu andja ja elu pühitsejana. Tänu Jumala Sõna ja Pühade Sakramentide eest. Tänu avatud kirikuuste, koguduste ja ustavate koguduse liikmete eest. Täname sõpruskoguduste eestpalvete eest. Täname pere ja sõprade eest. Täname Kolmainu Jumalat kõige eest!

Eestpalve aeg

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kiri roomlastele 8:14

14Sest kõik, keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed.

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast galaatlastele 3:23-29

23Aga enne usu tulekut me olime Seaduse valve alla suletud kuni kusu ilmumiseni tulevikus. 24Nõnda siis on Seadus olnud meie kasvatajaks Kristuse poole, et me saaksime õigeks usust. 25Aga et usk on tulnud, siis me ei ole enam kasvataja meelevalla all. 26Nüüd te olete kõik usu kaudu Jumala lapsed Kristuses Jeesuses, 27sest kõik, kes te olete Kristusesse ristitud, olete Kristusega rõivastatud. 28Ei ole siin juuti ega kreeklast, ei ole siin orja ega vaba, ei ole siin meest ega naist, sest te kõik olete üks Kristuses Jeesuses. 29Kui te olete aga Kristuse päralt, siis te olete järelikult Aabrahami sugu ja pärijad tõotuse järgi.

Palume Jumala hoidmist ja õnnistust igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Aita meid, et selgi aastal paneksime kõik oma usu ja lootuse Issanda peale. Hoia meie silme ees igavene elu. Palume, et võiksime olla Issanda käteks ja jalgadeks siin maa peal, toetamaks nii kaasinimest kui kogudust. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole väga lähedal kõigile, kel peagi seisab ees Kristusega palgest palgesse kohtumine. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning tema pere eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. Palume jätkuvat õnnistust jumalateenistustele, palvustele, vaimulikele talitustele, piiblitundidele, Päeva Sõnale, Toidutarele, hingehoiuvalvele, koguduse kohvilaudadele, pühapäevakoolile ja muusikatööle jpm, mis koguduses toimub Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis ning Ilumäel.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 3:15-18; 21-22

15 Rahvas oli täis ootust ja kõik mõtlesid oma südames, et ehk Johannes ongi Messias. 16 Siis vastas Johannes kõikidele: „Mina ristin teid veega, aga on tulemas minust vägevam, kelle jalatsipaelagi ei kõlba ma lahti päästma. Tema ristib teid Püha Vaimu ja tulega 17 Temal on visklabidas käes, et puhastada oma rehealust ja koguda nisud oma aita, kuid aganad põletab ta ära kustumatu tulega.”  18 Ka veel paljude muude asjade pärast manitsedes kuulutas Johannes rahvale rõõmusõnumit.  21Ent sündis, kui kogu rahvast ristiti ja ka Jeesus oli ristitud ja palvetas, et taevas avanes 22ja Püha Vaim laskus ihulikul kujul Jeesuse peale kui tuvi, ja taevast kostis hääl: “Sina oled mu armas Poeg, sinust on mul hea meel!”

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume jumalakartust ja tarkust presidendile, valitsusele, riigikogule, Nõmme linnaosavanemale ning kõigile, kes seisavad rahva teenistuses. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, Tallinna praosti, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme ja kiriku tervikuna. Aita palun kristlastel mõista oma kristlaseks olemise tähendust ja õnnistust. Ole, Issand, inimestega, kes igatsevad jõudu, armastust ja elutahet ülalt. Õnnista palun peresid, et neis võiksid olla üksteisest hoolimist, armastust ja Jumala usaldamist. Kanname jätkuvalt palvesse Usuteaduse Instituudi, koolid ja lasteaiad, kaplanaadid, Misjonikeskuse, Laste- ja Noorsootöö Ühenduse, Perekeskuse ja ajalehe Eesti Kirik, Kirikumuusika Liidu, Laagrikeskuse Talu, Kiriku Varahalduse jt.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse 1. kirjast tessalooniklastele 5:18

18tänage kõige eest – sest see on, mida Jumal teilt tahab Jeesuses Kristuses!

Palume Jumala õnnistust igale palvetajale, jätkuvat palvemeelt ja rohket tänu Jumalale!

Päeva Sõnum. Nr 67. 7. – 13. jaanuar 2018

07RISTIMISE AND

2 nädal: 7. – 13. jaanuar 2018

Kristuse ristimise püha. 1. pühapäev pärast ilmumispüha

Pühapäeva evangeelium käsitleb ilmumispüha vanakiriklikku teemat Jeesuse ristimisest. Jeesuse ristimiselt laieneb pühapäeva teema ristimise sakramendile ja selle tähendusele kristlase elus. Ristimisest algas Jeesuse avalik tegevus ja kannatustee. Meiegi oleme ristimises liidetud Jeesusega ja Tema Kirikuga, et saaksime osa nii Tema kannatusest kui ka võidust.

Meelespeetav kirjakoht: Keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed. Rm 8:14

Püha Vaim on midagi reaalset ja kogetavat, mitte lihtsalt dogmaatiline mõiste. Siin räägib Paulus Vaimu juhtimisest ja ütleb, et see on Jumala lapse kindel tunnus. Juhtides kristlast näitab Jumala Vaim teed mida tasub käia.

See salm aitab mõista ka elu pimedamat külge. Te teate, et kui te olite paganad, siis te läksite tummade ebajumalate juurde, just nagu oleks teid tagant sunnitud. (1Kr 12:2)

Kui inimene elab ilma Kristuseta, siis ei ole ta kaugeltki vaba ise oma teed valima. Aga kui Püha Vaim piirdub ainult julgustamise ja õhutamisega, et kristlane püsiks õigel teel siis vastupi-dine, tagant sundiv jõud paneb inimesi ebajumalaid ehk Jumala vastaseid jõude teenima. Paulus ütleb korintlastele ka, et ebajumalaid teeniv inimene teenib tegelikult kurje vaime ehk deemoneid. Pole seega raske mõista, kes on see tagant sundiv jõud, kes püüab panna inimesi teenima ükskõik keda peale Jumala.

Inimene võib kujutleda, et siin maailmas on kolm erinevat teed millel võib käia. Et üks tee viib Jumala juurde taevasse, teine hukkatusse ja kolmas on midagi vahepealset, nn “kuldne kesk-tee”. Piibli ääres aga selgub, et see on eksi arvamus. Jeesus rääkis ainult kahest teest – laiast ja kitsast (Mt 7:13-14). Üks viib hukkatusse ja teine ellu. Kolmandat pole olemas. Inimene peab mi-nema kas saatanast aetuna deemonite juurde või Jumala Vaimu juhtimisel taeva poole.

Kui aga Vaim juhib teid, siis te ei ole Seaduse all. (Gl 5:18)

Palvetagem: Issand Jumal, halastaja Isa, Sa oled oma armsa Poja läbi seadnud meile püha ristimise sakramendi uuestisünni pesemiseks ning sellega puhastanud meid pattudest ja võtnud oma riigi osadusse. Juhi meid Püha Vaimuga, et me õigesti mõistaksime Sinu armu suurust, paneksime oma lootuse ristimisele ning teeniksime Sind pühitsetud ja puhta eluga usus. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

  

VEEL SUUREM INIMESTE SEAS!

Pühapäev – 7. jaanuar

Kui ka Jeesus oli ristitud ja palvetas, et taevas avanes ja Püha Vaim laskus ihulikul kujul Jeesuse peale kui tuvi. Lk 3:21,22

Luukas mainib Jeesuse ristimis lugu väga lühidalt, peaaegu mööda minnes. Kõik ebaoluline on välja jäetud. Ei mainita kes Jeesust ristis ja miks. Selle asemel, aga rõhutakse Jumala Kolmain-sust. Siin on kohal Jumala armas Poeg, Püha Vaim ihulikul kujul tuvina ja Isa Jumala hääl, mis kostis taevast.

Kui Jeesus alustab oma pääste tööd, siis on algusest peale tegu Kolmainsuse Jumalaga. Kasu-lik on tähelepanna seda, et ka Jumala kolmanda isiku Pühal Vaimul on ihulik kuju. Enamasti peeta-kse Püha Vaimu lihtsalt mingiks väe ilminguks või isegi ainult meeleoluks. Tegelikult on Püha Vaim nii sama iseseisev, otsustav ja kõikvõimas nagu Jeesus ning vähemalt sel korral ilmus Ta ihulikul kujul.

Kreeka kultuuris peeti kõike ihulike halvaks. Väärtuslikuks peeti üksnes hinge või vaimu. Ju-mala Sõna aga näitab, et ka ihu on Jumala poolt loodud ja väärtuslik. Isegi Jumala Poeg sai maailma tulles inimeseks, kellel oli tavaline ihu.

Jeesuse ristimise puhul tasub panna tähele paralleele maailma loomisega. Seal hõljus Jumala Vaim vete kohal ja siis kõlas Jumala Sõna, millest kõik algas. Sammuti on Jeesuse ristimise puhul tegemist veega, Püha Vaimu liikumisega ja Jumala poolt öeldud sõnadega. Need sõnad on kirjas ju-ba Taaveti laulus: “Sina oled mu Poeg, täna ma sünnitasin sinu.” (Ps 2:7)

Jeesus ei ole loodud olevus ega peaingel, nagu mõned õpetavad, vaid Isast sündinud Poeg. Kes oli saanud inimeseks ja alustas nüüd oma tööd.

Et Jeesus palvetas, siis sellega kriipsutab Luukas alla, et ka Jumala Poeg sõltub täielikult oma taevase Isa armust.

Kui nüüd Jeesus oli ristitud, tuli ta kohe veest välja. Ja vaata, taevad avanesid ning ta nägi, kuidas Jumala Vaim laskus otsekui tuvi ja tuli tema peale, ja ennäe, hääl taevast ütles: “See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel!” (Mt 3:16,17)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle mida sinu jaoks tähendab olla Jumala tütar või poeg. Võta aega olla oma Isaga ning kuula, kuidas Tema sind oma lapseks hüüab.

* * *

   

MA TÄNAN SIND ISSAND!

Esmaspäev – 8. jaanuar

Te ammutate rõõmuga vett päästeallikaist. Js 12:3

Selle peatükki kahes esimeses salmis räägiti päästest üksik isiku seisukohalt. Neis kasutati sõ-nu – “sina”, “mina”, “minule” ja “mind”. Kuid nüüd läheb kõne mitmuse vormi. Pääste pole mitte ainult isiklik, vaid ka kollektiivne asi. See on mõeldud jagamiseks, seda piisab kõigile. Sellepärast räägitakse ka allikatest mitmuses. Ei ole karta, et mõni ei saaks sealt osa. Igavese eluvett piisab kõi-gile. Sellest saab juua rõõmuga, kartmata ja hirmu tundmata.

Andeks andmine, mille Jumal on meile valmistanud Issandas Jeesuses Kristuses on mõeldud meile rõõmuks ja heameeleks. Kuid liiga sageli laseme andestuse ja pääste rõõmul mattuda iseenda-ga seotud pettumustega tuleneva pisarate ja masenduse alla.

Jeesus Kristus on meile mitte masenduse ja kurvastuse, vaid rõõmu allikaks. Ta võttis enda peale Jumala viha, mis me oleme oma pattudega ära teeninud, et me võiksime vaba südamega rõõ-mustada selle üle, et me kuulume Jumalale ja oleme Tema lapsed.

Tuletame meelde, mida ütles Jeesus: “Kui teie peate minu käske, siis te jääte minu armastu-sse, nõnda nagu mina olen pidanud oma Isa käske ja jään tema armastusse. Seda ma olen teile rääkinud, et minu rõõm oleks teis ja teie rõõm saaks täielikuks.” (Jh 15:10,11) Johannese evangeeli-umi 16. peatükis salmises 20-22 rääkis Jeesus, et kui otsustavad sündmused on käsil, siis on jün-gritel ka kurvastamist. Aga hiljem muutub kurbus rõõmuks. “Nüüd on teilgi muretsemist, aga kui ma näen teid jälle, on teie süda rõõmus ja keegi ei võta teie rõõmu teilt ära.” (Jh 16:22) Ja veel paar salmi edasi on kirjas “Tänini ei ole te midagi palunud minu nimel. Paluge, ja te saate, et teie rõõm oleks täielik! ” (Jh 16:24) Kõik need ja paljud teised kirjakohad väljendavad seda sama, mida Jesaja ütles siin sõnadega: “Te ammutate rõõmuga vett päästeallikaist.”

Kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi, vaid vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse ellu voolavaks allikaks. (Jh 4:14) Kes usub minusse, nagu ütleb Kiri, selle ihust voolavad elava vee jõed. (Jh 7:38)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Võta aega, et imetleda Jumala armu ning heldust. Vaatle aukartuse ja hämmastusega tõotusi, mida Tema sulle andnud on. Seejärel jaga neid kellegagi.

* * *

 

JUMAL MEIE KESKEL

Teisipäev – 9. jaanuar

Preestrid, kes kandsid Issanda seaduselaegast, jäid kindlalt seisma kuivale keset Jordanit, ja kogu Iisrael läks üle kuiva mööda, kuni kogu rahvas viimseni oli läinud üle Jordani. Jos 3:17

Kui seaduselaegast kandvad preestrid astusid jõkke, jäi jõgi veest tühjaks. Nii sai iisraeli rah-vas raskusteta Jordanit ületada. Sest vesi peatus Aadami linna (Jos 3:16) juures, mis asub Jeerikost umbes 30 kilomeetrit põhja pool. Kahtlemata võis Jordani üleujutus pakkuda Jeeriko elanikele tur-valisuse tunnet, mis aga oli petlik. Nad ei osanud karta iisraellaste tulekud Jordani lääne rannale en-ne kui üleujutuste aeg lõppeb. Jumal oli otsustanud aga teisiti. Temale polnud tulvav jõgi mingiks probleemiks.

Meie võime küsida, mis moodi saab Jumal veevoolu peatada? Üks vastus võib olla selles, et Jordani org on osa pikkemast, ligemale 5000 km pikkusest maakoores olevast lõhangust, mis lõunas ulatub välja kuni Keeniani. See piirkond on seismiliselt ebastabiilne ja seetõttu on maavärinad seal küllalt tavalised. Näiteks aastal 1927 libises maavärina tagajärjel Jordanit ümbritsevatelt mägedelt hulk pinnast jõeorgu ja ummistas Jordani sängi. Jõgi pidi tegema endale uue tee, mis tõttu jõe vool peatus 21 tunniks. Sama sugune sündmus leidis aset aastal 1924 ning 1906, mil jõgi kuivas täielikult 24 tunniks.

Jumala imed on tihti seotud just sündmuste õige ajastusega. Inimesed on Tema juhtimisel sat-tunud õigel ajal õigesse kohta. Juhul kui Jumal kasutas ka Joosua ajal veevoolu peatamiseks maavä-rinat, siis ajastas Ta nõnda et vool katkes just siis kui preestrid astusid vette.

On julgustav teada, et Jumala kõikvõimsus võib väljenduda ka sündmuse õiges ajastamises. Jumal kannab alati hoolt selle eest, et ühegi Tema plaani täitumine ei hiline, ehki meile võib tundu-da teisiti.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal kutsub meid edasi liikuma oma suhtelise turvalisuse aladelt, järgnema Temale hoopis uutel radadel. Mida võiks see täna tähendada Sinule?

* * *

 

KRISTUSES ON ALANUD UUS AEG

Kolmapäev – 10. jaanuar

Kõik, kes te olete Kristusesse ristitud, olete Kristusega rõivastatud. Gl 3:27

Kristusega riietumise all võib mõista kahte erinevat ja vastanliku asja. Sellega võib viidata Jeesusele, kui iga inimese eeskujule. Kristlane on kutsutud suhtuma oma ligimestesse ja Jumalasse sama moodi nagu tegi Jeesuski. Nõnda mõistetuna on Kristusesse riietumine kõige jõulisem seadus, mida keegi ei suuda täita. Seda mõttet kasutab ka Paulus kirjas roomlastele: “Rõivastuge Issanda Jeesuse Kristusega ja ärge tehke ihu eest hoolitsemisest himude rahuldamist!” (Rm 13:14)

Kuna kristlast mõjutab tugevasti rikutud loomus, siis tuleb seda pidevalt seaduse kuuluta-misega alistada. Selle soovid on alati Jumala tahtele vastupidised. Sellepärast ei tohi kunagi selle järgi toimida. Selles mõttes tähendab Kristusega riietumine, siis umbes sama nagu keeldumine rikutud loomuse ahvatlustele järele andmast. Soov sellisest järele andmist keelduda tuleb muidugi Kristuselt.

Aga Kristusega riietumist võib mõista ka evangeeliumi seisukohast. Siis ei tähenda see Kris-tuse eeskuju järgimist, vaid sündimist Jumala riiki. Siis riietub inimene Kristuse enesega, saades ühtlasi kõik selle mis kuulub ka Kristusele – patutuse, õiguse, tarkuse, meelevalla, elu, vaimu ja isegi ülestõusmise. See ongi teiste sõnadega Kristuses olemine. Seda võib nimetada ka päästega riietumiseks.

Meie inimeste loomulikuks riietuseks ülekantud tähenduses on see needuse all olev loomus, mis sai osaks Aadamale pärast langemist. See rüü lehkab surma ja prügimäe järele. Kõige enam ilm-neb see selles, et oma loomu poolest oleme pimedad Jumala teedele ja tahtele. Me halvustame ja vihkame Teda. Me oleme täis kõik võimaliku kurja himu, saastumust, ahnust, isekust, hoolimatust, armastamatust jne. Ehk meie oma riietus on täielik vastand Kristusele. Meie jaoks on kõige õnne-tum see, selle rõivastuse oleme saanud kingitusena Aadama pärandina kaasa juba sündides.

Nüüd on meie jaoks oluline küsimus, kuidas inimene võib sellest surma järgi lehkavast rõivast vabaneda ja saada uue, mis lõhnab elu järele. Paulus ütleb siin, et see võimalus on Kristus ise. Seda ei saa mingite seaduste ja tegudega, vaid siis kui inimene liidetakse Kristuse enese külge. See toi-mub ristimise ja usu kaudu. Kristusesse ristitud ja Temasse uskuja inimene on saanud Tema enese osaliseks ehk rõivastatud Kristusega.

Kas te siis ei tea, et kes me iganes oleme Kristusesse Jeesusesse ristitud, oleme ristitud tema surmasse? (Rm 6:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kiida Jumalat selle lähedase osaduse eest, mida Tema on sulle võimaldanud. Armastuse ja rõõmu eest, millega Tema sind täidab; väe eest mis sinus toimib selle sama Vaimu läbi, kes elas Pauluses ning elab igas tõelises kristlases.

* * *

  

RISTIJA JOHANNES TUNNISTAB JEESUST

Neljapäev – 11. jaanuar

Johannes nägi Jeesust enda juurde tulevat ja ütles: “Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu.” Jh 1:29

Eelmisel päeval oli Ristija Johannes vestelnud preestrite, leviitide ja variseridega selle üle, kes ta on ja kes ta ei ole. Nüüd, järgmisel päeval saab Johannes võimaluse esitleda Seda kellele on ta teed valmistanud.

Johannes oli preestri poeg. Ta oli söönud kodus seda toitu, mis ohvritest oli ette nähtud prees-tritele. Ohvrite maailmas oli ta elanud kogu oma lapsepõlve ja nooruseea. Nähes nüüd Jeesust kasu-tab ta Moosese raamatutest tulenevat pilti ettenähtud ohvritest, et seletada kes Jeesus on.

Moosese seaduse järgi ohverdati loomi pattude andeks andmiseks. Aga nähes Jeesust ei räägi Johannes ohvritest või ka patust mitmuses vaid ta teeb seda ainsuses. Lõppude lõpuks on ainult üks ohver, ainult üks Tall kes võib võtta ära maailma patu. Kõik patuohvrid enne seda olid peamiselt üksnes pattu kinnikatmiseks. Nad ei suutnud seda ära võtta. Nüüd jõuab täiusele kõik see millele ohvriloomad olid viidanud. Sellele täitumisele oli viidanud Aabrahami leitud jäär, kelle ta ohverdas oma poja asemel Morija mägedel. Sellele viitas ukse piitade määrimine talle verega Egiptuses enne sealt väljumist ja samuti viitasid sellele põletusohvrid altaril rohkem kui 1000 aasta jooksul ohverta-tud patuohvrid nii kõrbe teekonnal kui ka Jeruusalemma templis.

Ehkki patte mida me inimestena teeme on lugematul arvul, näeb Johannes neid kõiki otse kui ühe suure maailma patuna mille Jeesus, Jumala Tall ära kannab. Meilgi on põhjus peatuda ja vaada-ta Teda, kes kannab ära ka meiegi patud. Tema on meie ainus lootus ja Temast oli ka Johannes ini-mestele tunnistanud, ehkki ta Teda algul inimesena isegi ei tundnud nagu selgub järgmistest salmi-dest.

Rääkige kogu Iisraeli kogudusega ja öelge: Selle kuu kümnendal päeval võtku iga perevanem tall, igale perele tall. (2Ms 12:3) Teda piinati ja ta alistus ega avanud suud nagu tall, keda viiakse tappa, nagu lammas, kes on vait oma niitjate ees, nõnda ei avanud ta oma suud. (Js 53:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tule Jumal Isa juurde nagu sa oled, ja palu, et tänane kirja-koht inspireeriks sind jagama teistega tunnistust, mis on aus ja tõepärane.

* * *

 

JUMALA LEPING OMA VÕITUGA

Reede – 12. detsember

Ma olen leidnud Taaveti, oma sulase, oma püha õliga olen ma Tema võidnud. Teda toetab mu käsi kõvasti ja mu käsivars tugevdab Teda. Ps 89:21,22

Jumal tahtis oma rahvast aidata ja pani selle ülesande üsna noortele õlgadele. Ta saatis ta kan-natuste kooli, aga tegi temast tõelise abi oma rahvale. Niisugune on Jumala tee. Tema valib. Uus Testament räägib sageli sellest, et usklikud on valitud. See tähendab, et nad ei ole isehakanud uskli-kud.

Jumal on ka meid valinud. Mitmed on tulnud uskumatutest kodudest, aga ühel päeval kutsus Jumal meid nagu Taavetit. Ta on meid kutsunud Jeesus Kristuse läbi ja Püha Vaim on meile selle kutse elavaks teinud. Muidugi on inimesel õigus oma valik tagasi lükata või hiljem tühistada. Teame Piiblist, et rikas noormees läks Jeesuse juurest ära kurva meelega. Jeesus kutsus teda, aga ta läks siiski ära. Kindlasti on ka neid, kes kutse vastu võtavad ja siis hiljem taganevad. Seda tegi ka Juu-das. Usklikud on võitud inimesed.

Peale kutsumise ja valimist antakse meile ülesandeid. Taavetit ei kutsutud paleesse laisklema ja mõnulema, vaid võitlema, laulma ja psalme kirjutama. Ka meid kutsutakse midagi tegema teiste kasuks.

Valimise, võidmise ja ülesandega koos käib ka abistamise tõotus ehk Jumala toetust. Jumal andis Taavetile töö. Aga Jumala oma käsi oli see, kes Taaveti käte kõrval oli teda aitamas. Inimes-tele näis küll, et Taavet tegi, aga Jumala Vaim ilmutas, nii et tõeliselt oli tegev Kõigekõrgema käsi. See käsi oli temaga pidevalt. Tal oli imeline kordaminek, mida ei saanud panna ühegi inimese os-kuse arvele.

Ja Saamuel võttis õlisarve ja võidis teda ta vendade keskel. Ja Issanda Vaim tuli võimsasti Taaveti peale, alates sellest päevast ja edaspidi. (1Sm 16:13) Ja kui ta selle oli tagandanud, äratas ta neile kuningaks Taaveti, kellest ta ka tunnistas: “Ma olen leidnud Taaveti, Iisai poja, endale meelepärase mehe, kes teeb kõik mu tahtmist mööda.” (Ap 13:22) Laulge Issandale uut laulu tema kiituseks maailma äärest! Ilutsegu meri ja mis seda täidab, saared ja nende elanikud! (Js 42:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle täna miks on Jumal sind kutsunud ja väljavalinud. Milliseid ülesandeid või kohustusi Ta sulle on andnud?

* * *

 

KRISTLIK KOGUDUS

Laupäev – 13. jaanuar

Ei ole siin juuti ega kreeklast, ei ole siin orja ega vaba, ei ole siin meest ega naist, sest te kõik olete üks Kristuses Jeesuses. Gl 3:28

Iga inimene kes on ristitud Kolmainu Jumalasse ja kes usub Jeesusesse Kristusesse on Jumala pärija ning Taevariigi täie õiguslik kodanik. Siis pole enam tähtsust inimlikul omadusel, sool ja rah-vusel.

Eriti galaatlaste jaoks oli neil sõnadel suur tähtsus. Nad said kuulda, et keegi ei ole õige selle tõttu et ta on juut ja püüab seadust täita. Vaid selle tõttu, et ta on usus toetunud Jeesusele Kristusele ja on nõnda Temaga riietunud.

Need sõnad on meeldetuletuseks ka lahknevuse kohta. Keegi ei saa päästetud sellepärast, et ta kuulub mingisse organisatsiooni, kogudusse, kirikusse või mingisse inimrühma. Ei küsi Jeesus viimsel kohtupäeval milliseid liikmekaarte sul on ette näidata. Pääste rajaneb sellel, et inimene on saanud patud andeks Jeesuse Kristuse nimes ja veres. Kogudustel ja kirikutel on alati teise järguline roll, aga muidugi on ka neid tarvis. Nad pakuvad kristliku osadust ja sakramente, ning kohta kus tegutseda ja kasvada kristlasena.

Aga Jeesus ise suhtleb iga kristlasega isiklikult ja võtab meid sellisena nagu me oleme. Tal on varuks igaühel oma koht nii osaduses iseendaga, kui ka teiste kristlastega. Iga Kristusega liidetud inimene saab kindla koha Tema vaimulikus ihus, üle aegade ületavas koguduses. Ilmutuse raamatus võime lugeda, et kord kuulub sellesse kogudusse kõigist maailma rahvastest ja keeltest. Kui palju praegu sellesse kogudusse inimesi kuulub, ei ole inimestele teada. Kristuse ihu ehk koguduse piirid on inimese silmade eest varjatud. Kõige tähtsam on see, et Jeesus Kristus tunneb omi. Tema juurde võib tulla tänagi, sõltumata soost, rahvusest või east.

Et kõik oleksid üks, nii nagu sina, Isa, minus ja mina sinus, et nemadki oleksid meis, et maa-ilm usuks, et sina oled minu läkitanud. (Jh 17:21) Ei ole ju erinevust juudi ja kreeklase vahel, sest seesama Issand on kõikide Issand, rikas kõikide heaks, kes teda appi hüüavad. (Rm 10:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas oled kunagi hakanud kahtlema oma päästes sest pole suutnud elada vastavalt püstitatud ootustele? Palveta , et võiksid täiesti mõista Pauluse sõnades peituvat tõde.

* * *

PIIBLIKURSUS

PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

IV. PALVE.

Palve tagajärg.

Mk 11:24 “Seepärast ma ütlen teile: Kõike, mida te iganes palves endale palute – uskuge, et te olete saanud, ja see saabki teile!” Lisaks: Jh 14:13,14; 1Jh 5:14,15

Palve läbi saadakse kõik, mida palutakse ja isegi rohkem. Ef 3:20,21

Me peame pidevalt paluma, et evangeeliumit kuulutakse maailmale (2Tm 2:1-4) ja et see jõuaks iga inimeseni. Sellepärast tuleb meil tungivalt paluda, et Jumal ärataks ja saadaks töölisi Oma valminud põllule.

“Aga rahvahulka nähes hakkas tal neist hale, sest nad olid väsitatud ja vaevatud otsekui lam-bad, kellel ei ole karjast. Siis ta ütles oma jüngritele: “Lõikust on palju, töötegijaid aga vähe. Palu-ge siis lõikuse Issandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele!”” (Mt 9:36-38)

Usklik peab iga päev palvetama ja Jumala Sõna lugema, et saaks üles kasvada ja elada Jumala auks. Piibel on palve toit. Ilma palveta ei ole võimalik elada õiget kristlikku elu. Mida rohkem pal-vet, seda rohkem on meil jõudu usuelus. Jumalaga elatud aeg on kõige tähtsam inimese elus.

Alliansspalvenädal 7-14.01.2018

047-14. jaanuaril 2018 toimub alliansspalvenädal, oikumeeniline palvenädal teemaga “Palverändurid ja võõramaalased”. 

AD 2018 on meie Eesti riigi 100 sünnipäev. Alliansspalvenädal palvetame meie rahva eest ning pühendame 2018 aasta alliansspalvenädala Eesti Vabariigile!

Loe edasi

Palveleht. 31. dets. 2017– 6. jaan. 2018

Palveleht

Teema: Püha perekond

Kiitus ja ülistus

Aeg kiita ja ülistada Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.

Koht/kohad Piiblist: Jesaja raamat 25:1. 4-5

1 Issand, sina oled mu Jumal, ma tahan sind ülistada, su nime kiita, sest sa oled teinud imet, su otsused muistsest ajast on õiged ja kindlad. 4 Sest sa oled kindluseks viletsale ja pelgupaigaks vaesele ta kitsikuses, ulualuseks raju eest, varjuks palavuse eest;on ju julmade viha otsekui raju, mis raputab müüri,  5 otsekui lõõsk põuaajal. Sina vaigistad võõraste möllu, otsekui palavus pilve varjus vaikib julmade võidulaul.

Pauluse kirjast galaatlastele 4:3-7

3 Nõnda on ka meiega: kui me olime väetid lapsed, siis olime orjuses maailma algainete meelevalla all. 4 Aga kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis naisest, sündis Seaduse alla,  5 lahti ostma seadusealuseid, et me saaksime pojaseisuse. 6 Et te olete aga pojad, siis on Jumal läkitanud teie südamesse oma Poja Vaimu, kes hüüab: „Abba! Isa!”  7 Nõnda ei ole sa enam ori, vaid poeg, aga kui sa oled poeg, siis sa oled ka pärija Jumala kaudu.

Patutunnistus – vaikne palve

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Pärast vaikset patutunnistuspalvet võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:9

9Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta
annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

Tänupalve

Aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu 2017 aasta eest. Täname, et elame jätkuvalt armuajas. Täname, et tohime peagi alata uut Issanda aastat 2018 ning teha seda Jeesuse nimel ning tema armule ja abile lootes. Tänu Jumalale, Taevasele Isale, et Ta meid on loonud ja jätkuvalt alal hoiab. Tänu Jeesusele, kelle ristisurm ja ülestõusmine on toonud meile pääsemise surmast ning kinkinud igavese elu. Tänu Pühale Vaimule, kes jagab usku ja pühitseb meie elu. Tänu Jumala sõna ja pühade sakramentide eest. Tänu koguduse ja ustavate koguduse liikmete eest. Täname sõpruskoguduste eestpalvete ja toetuse eest. Tänu olgu kõige eest!

Eestpalve aeg

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Psalm 71:14-19

14 Aga mina ootan alati ja suurendan kogu su kiidetavust.15 Mu suu peab jutustama sinu õiglusest ja su päästetegudest kogu päeva, sest ma ei tea nende arvu. 16 Ma tulen Issanda Jumala vägitegudega, ma tunnistan üksnes sinu õiglust. 17 Jumal, sa oled mind õpetanud mu noorest east, ja sestsaadik ma kuulutan sinu imesid. 18 Ära siis jäta mind maha, Jumal, kui ma lähen vanaks ja halliks, kuni ma kuulutan sinu käsivart praegusele põlvele ja su vägevust kõigile järeltulijaile! 19 Sest su õiglus ulatub kõrgele, oh Jumal, kes oled suuri asju teinud. Jumal, kes on nagu sina?

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 2:33-40

33 Jeesuse isa ja ema panid seda imeks, mida tema kohta räägiti. 34 Ja Siimeon õnnistas neid ja ütles Maarjale, tema emale: „Vaata, see laps on seatud languseks ja tõusuks paljudele Iisraelis ja tähiseks, mille vastu räägitakse – 35 ja sinu endagi hinge läbistab mõõk -, et tuleksid ilmsiks paljude südamete mõtted.” 36 Seal oli ka prohvet Hanna, Penueli tütar, Aaseri suguharust, kes oli kõrgesse ikka jõudnud. Ta oli mehega elanud seitse aastat pärast oma neitsipõlve 37 ja lesk olnud kuni kaheksakümne neljanda eluaastani. Tema ei lahkunud pühakojast, vaid teenis Jumalat ööd ja päevad paastumiste ja palvetamistega. 38 Tema tuli sel tunnil sinna ja ülistas Jumalat ning kõneles Jeesusest kõigile, kes ootasid Jeruusalemma lunastust. 39 Kui nad olid täitnud kõik, mis tuli teha Issanda Seaduse järgi, siis nad pöördusid tagasi Galileasse oma külla Naatsaretti. 40 Laps aga kasvas ja sai tugevaks ning täitus tarkusega. Ja Jumala arm oli tema peal.

Palume Jumala hoidmist ja õnnistust igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule aastavahetuseks ja ka uueks algavaks Issanda aastaks. Valmista meid palun alanud aastal Sind kõiges usaldama ja Sinu peale lootma. Hoia meie silme ees igavene elu. Palume, et võiksime olla Issanda käteks ja jalgadeks siin maa peal, toetamaks nii kaasinimest kui kogudust. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole väga lähedal kõigile, kel peagi seisab ees Kristusega palgest palgesse kohtumine. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning tema pere eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. Palume jätkuvat õnnistust jumalateenistustele, palvustele, ametitalitustele, piiblitundidele, Päeva Sõnale, Toidutare projektile, koguduse kohvilaudadele, pühapäevakoolile ja muusikatööle, hingehoiuvalvele ning kõigele, mida meie koguduses Issanda läbi viiakse.
Õnnistust palume kõikidele jumalateenistustele ja palvustele Lunastaja- ja Rahu kirikus. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis ning Ilumäel.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Psalm 111:2

2 Suured on Issanda teod, uuritavad kõigile, kellel neist on hea meel.

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume jumalakartust ja tarkust presidendile, valitsusele, riigikogule, Nõmme linnaosavanemale ning kõigile, kes seisavad rahva teenistuses. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, Tallinna praosti, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme ja kiriku tervikuna. Aita palun igal kristlasel sügavalt mõista oma kristlaseks olemise tähendust ja õnnistust. Ole, Issand, kõikide inimestega, kes igatsevad jõudu, armastust ja elutahet ülalt. Õnnista ja kingi jumalikku jõudu inimestele, kes soovivad vastu seista hukutavatele sõltuvustele. Õnnista, et jätkuks üksteisest hoolimist, armastust ja Jumala usaldamist. Kanname jätkuvalt palvesse Usuteaduse Instituudi, kiriku koolid ja lasteaiad, kaplanaadid, Misjonikeskuse, Perekeskuse, Laste- ja Noorsootöö Ühenduse ja ajalehe Eesti Kirik, Kirikumuusika Liidu, Laagrikeskuse Talu, Kiriku Varahalduse, Kristlike Raudteelaste Ühingu jpt.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Matteuse evangeelium 7:7

7Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse

Palume uuelgi aastal jätkuvalt püsivust oma palveellu, piiritut usaldust Jumala vastu ning rohket tänu kõige eest.

Päeva Sõnum. Nr 66. 31. detsember 2017 – 6. jaanuar 2018

PÜHA PEREKOND

1 nädal: 31. detsember 2017 – 6. jaanuar 2018

Jõuluaja 1. pühapäev

Sel pühapäeval meenutame Püha Perekonda Naatsaretist, kes on meile usu ja jumalakartuse eeskujuks. Evangeeliumi loetakse Siimeonist ja Hannast, kes ootasid templis Jumala tõotuste täitu-mist. Kuigi Jeesus-laps ei erinenud teistest lastest, nägid nad siiski Temas maailma aja pöördepun-kti. Jeesus elas samades tingimustes nagu meiegi, et meid lunastada ning anda meile õigus elada Jumala lastena.

Meelespeetav kirjakoht: Suured on Issanda teod, uuritavad kõigile, kellel neist on hea meel. Ps 111:2

Sõna “suur” on mitmetahulise tähendusega. See tähendab “palju”. Kuhu me iial vaatame, seal näeme ta tegude hulka. Vaata ringi maailmas, või tõsta oma pilgud taeva poole, iga ruutmeeter on täis tema tegusid. Kes oskab meist öelda, kui suur on tema vaimuliku tegude väärtus. Üks töö, ini-mese lunastamine, on vist küll kõige kaunim. See võtab keskse koha Piiblis ja ajaloos.

Jumala tööd on suured oma auväärsuses ja mitmekülgsuse poolest. Milline värvide ja vormide rikkus esineb looduses. Aga vaimulikul alal ei ole see väiksem. Ärgu pangu ükski Jumala au enda arvele!

Jumala teod on suured ja aulised, aga neid näevad ainult uurijad, kellel on Jumala tegudest hea meel. Uurimine tähendab seda, et Jumala teod sisaldavad rohkem kui esimesel pilgul suudetaksime haarata. Neid on vaja uurida.

Usklik piibliuurija tungib Jumala sõna sügavustesse, avastades seal tõdesid ja Jumala tegusid, mida tavaline lugeja ei leia.

Kuule seda, Iiob, peatu ja pane tähele Jumala imetegusid! (Ii 37:14)

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sa oled Püha Perekonna näol kinkinud meile eeskuju. Aita ka meie peredel elada üksmeeles ja vagaduses ning liida neid vastastikuses austuses ja armastuses. Viimaks too meid kõiki Sinu igavese isamaja rõõmu ja rahusse. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

* * *

  

MEIE AEG ON ISSANDA KÄTES

Pühapäev – 31. detsember

Sinu käes, Issand, on kõik mu ajad. Ps 31:16

See kurb psalm räägib surmast ja haigusest. Ent mitte ainult. See räägib ka usust ja lootusest. Surm võib tulla nii haiguse kui vaenlase käe läbi. Kui inimene teab oma surma ette, siis on see õn-nis surm, sest inimene saab oma suhted Jumalaga korraldada. Öeldakse, et kriitilisel hetkel käib kogu elu inimese silme eest läbi. On parem kui oma elule saab tagasi vaadata pikema aja jooksul kui üks hetk. Et me aga ei saa oma surmahetke valida, tuleb selleks juba aegsasti valmistuda.

Keegi on öelnud: “Ela iga päev nii, nagu peaksid surema homme.” See on lihtne tõde, kuid raske täita. Sellepärast on paljud inimesed oma eluõhtul olukorra eest, kus nad peavad tunnistama kahetsust ja piina oma möödunud elus tehtud halva pärast. Seda tõdedes ei ole veel hilja, Jumal on ikka ootamas. Jumal ootab, et inimene temaga rahu teeks, Ta on ikka valmis andestama, kui inimene mõistab oma süüd ja tunnistab seda.

Seda tehes võime minna lootuses vastu teispoolsusele. Nüüd on võimalik kõik oma eluhetked julgelt Jumala kätte anda. Jumala lähedus muudab rõõmsaks ja julgeks.

Issand, anna mulle teada mu elu ots ja mu päevade mõõt, et ma tunneksin, kui kaduv ma olen. (Ps 39:5) Su silmad nägid mind juba mu eos ja su raamatusse kirjutati kõik päevad, mis olid mää-ratud, ehk küll ühtainustki neist ei olnud olemas. (Ps 139:16)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ära rutta koguduses hädasolijaid kohe oma lohutusega üle puistama. Mõnel on palju enam vaja lihtsalt olla koos kellegagi, kes usub Jumala lohtust, aga samas on sel inimesel vaja ka välja öelda kui lootusetu või ahastuses olevana ta tegelikult end tunneb.

Palvetagem: Igavene Jumal, me täname Sind kõige eest, mida Sa möödunud aastal oled meile jaganud. Anna andeks meie teadmatult ja teadlikult tehtud eksimused. Luba meid uuesti algusest alata. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 * * *

 

JEESUSE NIMEL

Esmaspäev – 1. jaanuar

Jeesuse nimepäev ehk uusaasta (nääripäev)

Kõik, mida te iial teete sõnaga või teoga, seda tehke Issanda Jeesuse nimel, Tema läbi Juma-lat Isa tänades! Kl 3:17

Tegutsemine “kellegi nimel” tähendab ühtaegu tema esindamist ning volitusi selleks. Pauluse manitsus on seepärast teretulnud kontrollvahendiks käitumises (“Kas ma tõesti võin seda teha, kui esindan Issandat Jeesust?”) ning julgustuseks tema nimel jätkama ettevõetud raskete ülesannete täit-mist, teades, et selleks antakse ka vajalik jõud. Ja taas lisab Paulus endale iseloomuliku rõhu: Tema läbi Jumalat Isa tänades!

Kristliku elu keskpunkt on Jumala tänumeelne teenimine, mis mõjutab “kõike, mida me iga-nes teeme”. Kuna “kõik” on loodud Kristuse läbi ja põhimõtteliselt tema läbi ka lunastatud, võivad kristlased kõike, olgu see käsitöö, perekonna loomine, kirja kirjutamine või mis iganes, teha tema nimel ja tänumeeles. Jeesus, Jumala tõeline jumalik/inimlik kuju, tema, kelle rist tagab meie lepitu-se, on meie tänumeele põhjus, “kelle läbi” me võime nüüd tänada Isa ennast.

Viigem siis tema kaudu alati Jumalale kiitusohvrit, see tähendab tema nime tunnistajate huul-te vilja. (Hb 13:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuidas tunnistada? Vasta siis, kui sinult küsitakse, aga ela nii, et oleks küsijaid.

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus, Sa tulid kaduvasse maailma, et anda meile igavene elu. Me alustame Sinu nimel uut aastat ja palume: kinnita meid, et võiksime usus ja lootuses vastu selle aasta rõõmud ja raskused. Sinule olgu ülistus ja au nüüd ja igavesti.

* * *

  

PÄÄSTETUTE HÄMMASTAV RÕÕM

Teisipäev – 2. jaanuar

Issand, sina oled mu Jumal, ma tahan sind ülistada, su nime kiita, sest sa oled teinud imet, su otsused muistsest ajast on õiged ja kindlad. Js 25:1

See laul on päästetu rõõm Jumala üle. See on ülistus selle eest, et Jumal on lõpuks viinud täi-de oma plaani millest Ta rääkis esimest korda Paradiisis esimestele inimestele, kui need olid end mao ahvatlusest petta lasknud. Nad kuulsid tõotuse Sõna mis öeldi maole: “Naise seeme purustab ta pea!” (1Ms 3:15) Edasi sai seda tõotust kuulata lastetu mees, kes elas Kaldea Uuris.

Moosese esimese raamatu 12. peatükki esimeses kolmes salmis on kirjas – Ja Issand ütles Aabramile: “Mine omalt maalt, omast sugukonnast ja isakojast maale, mille ma sulle näitan! Ma teen sind suureks rahvaks ja õnnistan sind, ma teen su nime suureks, et sa oleksid õnnistuseks! Siis ma õnnistan neid, kes sind õnnistavad, panen vande alla selle, kes sind neab, ja sinu nimel õnnis-tavad endid kõik suguvõsad maa peal!”

Jesaja laul on selle Aabramile antud õnnistuse tõotuse ülistus. Tema soost sündis omal ajal ka Jeesus Kristus, kes on tõesti saanud õnnistuseks kõikidele maailma rahvastele. See oli tõesti kaua kavandatud plaan inimeste päästmiseks ja prohvet nägi seda kõike juba teostatuna. Sellepärast puh-kes ta rõõmsalt laulma ja sellega tohime ühineda ka meiegi. Sest juba praegugi tohime pääste lootu-se üle rõõmustada.

Pauluse sõnade kohaselt tohime ka meie selle üle kiidelda. “Et me nüüd oleme saanud õigeks usust, siis on meil rahu Jumalaga meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi, kelle läbi me oleme usus saa-nud ligipääsu ka sellele armule, milles me seisame, ja me kiitleme oma lootusest Jumalalt saadava-le kirkusele.” (Rm 5:1,2)

Mu tugevus ja mu kiituslaul on Issand, tema oli mulle päästeks. Tema on mu Jumal ja ma ülis-tan teda, tema on mu isa Jumal ja ma kiidan teda kõrgeks. (2Ms 15:2) Ka see on tulnud vägede Is-sandalt; tema nõu on imeline ja tema tarkus suur. (Js 28:29)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle ühele võimalusele, kuidas sina võiksid laulda Issanda võidulaulu – nii oma isiklikes suhetes, kui ühiskonnas laiemalt. Millseid praktilisi tegevusi võiks see hõlmata?

* * *

 

TAGASI JUURTE JUURDE

Kolmapäev – 3. jaanuar

Aga kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis naisest, sündis Seaduse alla, lahti ostma seadusealuseid, et me saaksime pojaseisuse. Gl 4:4,5

Kui tuli õige aeg saatis Jumal maailma oma Poja Jeesuse, et teha ka meidki Jumala poega-deks. See on endise olukorrast hoopis uuem ja kõrgem positsioon. On tähelepanu väärne, et uskliku inimese kohta kasutab Paulus siin sama sõna nagu Jeesuse Kristuse kohta. See sõna tähendab mitte enam väikest alaealist last, vaid see rõhutab suhet. Seda, et tegu on poja õigustega isikuga. See on laia tähendusega sõna, mis loomulikult hõlmab nii mehi kui naisi. Nii suuri kui väikeseid. Sõltumata rahvusest, rassist või seisusest.

Usklikel inimestel ja Jeesusel Kristusel on samasugune positsioon. Kristlane on isegi pärija koos Jeesusega. Ilmselt käib see meile üsna üle mõistuse, et Jumal võib tõsta meie sugused inime-sed nii kõrgele. On isegi oht et see ajab meid uhkeks ja paneb pea ringi käima, aga tegelikult ongi nii. Jeesus ei häbene meid nimetamast vendadeks kuna nii Pühitseja ja pühitsetavad on kõik ühe Isa lapsed, nagu on öeldud kirjas heebrealastele (Hb 2:11).

Sellepärast annab Issand ise teile tunnustähe: ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob poja il-male ning paneb temale nimeks Immaanuel. (Js 7:14) Ja vaata, sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja ja paned talle nimeks Jeesus. (Lk 1:31) Sest te ei ole saanud orjuse vaimu, et peaksite jälle kartma, vaid te olete saanud lapseõiguse Vaimu, kelles me hüüame: “Abba! Isa!” (Rm 8:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On hämmastav, et saame tulla Jumala kui oma Isa juurde – ning imeline, et Ta meist, kui oma lastest nii suurt rõõmu tunneb. “Isa, ava palun mu kõrvad oma Sõnale täna ning häälesta mu süda oma armastuses.”

* * *

 

JUMAL SEKKUB

Neljapäev – 4. jaanuar

Ma meenutan Issanda heldust, Issanda kiiduväärsust. Js 63:7

Rooma kirja 3. peatükkis räägitakse meile Jumala õigusest, mis on Jeesuses ilmunud ilma Seaduseta, ja päästmisest Jeesusesse uskumise kaudu. Jeesuses viidi Jesaja kuulutus täide: Temas mõistis Jumal kohut patu üle ja ühtlasi kinkis läbi aegade päästmise kõigile, kes oma pattu kahetse-vad ja Jumala pääste vastu võtavad. “Kes lükkab minu kõrvale ega võta vastu mu kõnet, sellel on juba kohtumõistja. Sõna, mis ma olen rääkinud, see mõistab tema üle kohut viimsel päeval” (Jh 12:48).

Sellele mõeldes on sobiv küsida: ega mina ole ometi muutunud Tema vaenlaseks? Kas on mi-nu südames ehk protestimeelsust või vimma kellegi vastu?

Eelnevate kogemuste najal julgustatakse, meid Issanda rahvast oma minevikust hoolimata taas kord Jumala poole pöörduma. Ja seda eelkõige sellepärast, milline meie Jumal on: helde, kiiduväärt, hea, halastaja, isa, päästja, armastav, kaastundlik ja hooliv. Küsime endalt, millised õnnistused ja tõotused on Piiblis seotud sõnaga jumalakartus!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Räägi täna Jumalale oma hirmudest. Pane need kõik tema ette ning palu kaitset ja varju, aga ka et Tema annaks sulle teise nägemise – sellise, mis toob su ellu tasakaalukuse ja kindluse.

* * *

LOOTUS JUMALALE

Reede – 5. detsember

Mina ootan alati ja suurendan kogu kiidetavust. Ps 71:14

Psalmis 71 tervikuna kaalub üles kõik võitlused ja vaevad – nii tõelised ja rasked kui need ka pole – Taaveti tugev usaldus Jumala vastu (s 14,20,21), ja soov Teda kiita (s 17,22-24). See ei ole faktide eest põgenemine, vaid pigem on see aus äratundmine, selle kohta, et isegi kui Jumal on luba-nud tal läbi minna valutoovaist olukordadest, ei jäta Ta teda ahastusse, vaid taastab ja ehitab teda taas üles. Elukestev kogemus Jumala tööst Taaveti isiklikus elus annab talle veendumuse, et ka nüüd ei saa olema teisiti – Jumal ei jäta teda maha.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui mõtled oma elu peale, meenuta hetki, kus Jumal on tulnud sulle appi. Ja siis täna Teda selle eest.

* * *

JEESUS, MAAILMA VALGUS

Laupäev – 6. jaanuar

Kristuse ilmumise püha ehk kolmekuningapäev Epiphanias

Kristuse ilmumise püha (ld dies epiphaniae Domini – “Issanda ilmumine”) on ristikoguduse üks vanemaid pühasid, mille ajalugu ulatub jõuludest kaugemale. Lääne kiriklikus traditsioonis on ilmumispüha evangeeliumiks ja seega ka päeva teemaks Idamaa tähetarkade külaskäik Petlemma, et avaldada austust juutide vastsündinud kuningale.

Targad tulid paganarahvaste keskelt ja nende külaskäik Jeesus-lapse juurde väljendab Jumala plaani, et Kristus on valgus kõigile maailma rahvastele. Sellega tuletab ilmumispüha kogudusele meelde Kiriku misjoniülesannet. Jõulude sõnum puudutab kõiki inimesi.

Pimedus möödub ja tõeline valgus paistab juba. 1Jh 2:8

Kõikidele tolle aja juutidele oli tuttav ajaloo jaotamine “käesolevaks ajastuks” ja “tulevaseks ajastuks” (vrd nt Mt 12:32). Uues Testament õpetab aga, et “tulevane ajastu” saabus juba Jeesuse tu-lekuga. Tema juhatas selle sisse, nii et nüüd mõlemad ajastud otsekui katavad teineteist. Kristlased on päästetud sellest käesolevast ajastust (Gl 1:4) ning nad on juba hakanud maitsma tulevase ajastu väge (Hb 6:5). Ka antud tekstis nimetatud pimeduse kohta on öeldud, et see on mööduv. Tõeline valgus, mis juba paistab, on Jeesus Kristus, kelle tulekuga valgus tuli “maailma” (Jh 3:19). Jeesus Kristus on tõeline mitte lihtsalt vastandatuna valele, vaid eristades reaalset ebareaalsest, tõelist eset pelgalt varjust, võrdkuju tõelisest, millele võrdkujuga osutatakse.

Omadussõna tõeline on üks Johannese lemmiksõnu. Kristus on tõeline ehk reaalne valgus, millest füüsiline valgus on vaid peegeldus, nii nagu ta on ka tõeline leib ja tõeline viigipuu (Jh 1:9; 6:32;15:1). Tõeline mõiste valgusest, viinapuust, leivast jne on taevane reaalsus; maised, materiaal-sed asjad, mida meie nimetame “valguseks”, “viinapuuks”, “leivaks”, on vaid tõelise koopiad (“taevase kuju ja vari”; Hb 8:5).

Tõeline valgus, mis valgustab iga inimest, oli maailma tulemas. (Jh 1:9) Öö on lõpule jõud-mas ja päev on lähedal. Pangem siis maha pimeduse teod, rõivastugem valguse relvadega! (Rm 13:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle mõnele inimesele oma koguduses kellega sul on ras-ke läbi saada. Pane kirja vähemalt kolm nende head omadust ning täna Jumalat nende eest järgneva-tel päevadel kuni tunned, et su suhtumine neisse on muutunud. Kui võimalik räägi neile, et tänad Jumalat nende eest.

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

IV. PALVE.

Palve takistused.

Pahasti palumine, Jk 4:3 Te palute, aga ei saa, sest te palute halva jaoks, tahtes seda kulutada oma lõbudeks.

Patt, Js 1:15 Kui te käsi sirutate, peidan ma oma silmad teie eest, kui te ka palju palvetate,
ei kuule ma mitte, sest teie käed on täis verd! Js 59:1:2 Vaata, Issanda käsi ei ole päästmi-seks lühike ega ole ta kõrv kuulmiseks kurt. Hs14:3 Inimesepoeg, need mehed on võtnud oma ebajumalad südamesse ja on pannud oma süü komistuskivi oma palge ette. Kas ma tõesti pean laskma ennast nende poolt küsitleda?

Uskmatus, Jk 1:5-7 Kui kellelgi teist jääb vajaka tarkust, siis ta palugu Jumalalt, kes kõigi-le annab heldelt ega tee etteheiteid, ja talle antakse. Aga ta palugu usus, ilma kahtlemata, sest kahtleja sarnaneb tuule tõstetud ja sinna-tänna paisatud merelainega. Selline inimene ärgu ometi arvaku, et ta midagi saab Issandalt.

Andeksandmatu süda, Mk 11:25 Ja kui te olete palvetamas, siis andke andeks, kui teil
on midagi kellegi vastu, et ka teie Isa taevas annaks teile andeks teie eksimused.

1 2 3 27