Palveleht. 11. – 17. november 2018

Palveleht

Nädala teema: Surmast ellu

Kiitus ja ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame vaid Jumalat.
Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Koht/kohad Piiblist: Psalm 136
Kui Issand tõi tagasi Siioni vangid, siis olime nagu unenägijad.
2 Siis oli meie suu täis naeru ja meie keel täis hõiskamist, siis öeldi paganarahvaste seas: „Issand on neile suuri asju teinud!”
3 Issand on meile suuri asju teinud, me oleme rõõmsad.
4 Issand, too tagasi meie vangid, nagu veeojad Lõunamaal!
5 Kes silmaveega külvavad, lõikavad hõiskamisega.
6 Kes minnes kõnnib nuttes, kui ta külviseemet kannab,
see tuleb ja hõiskab, kandes oma vihke.

1. Pauluse kirjast koloslastele 1:12
12 Tänage Isa, kes teid on teinud kõlblikuks osa saama pühade pärandist valguse riigis.

Patutunnistus – vaikne palve.
/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3
3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Vaikse palveosa võib lõpetada toetudes kirjakohale: 1. Johannese kirjast 1:9
9Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta
annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Tänu jätkuva armu- ja rahuaja eest meie maal. Täname, et usk Kristusesse juhatab meid surmast ellu. Täname, et Sinus leiame me elu mõtte ja eesmärgi ka selle maailma kaduvuse ja surma keskel. Tänu Jumala Sõna ja pühade sakramentide eest. Täname kodukoguduse eest. Tänu ustavate vaimulike ja koguduse liikmete eest. Tänu sõpruskoguduste eest. Tänu isade, vanaisade, kasuisade ja vaimulike isade eest! Suurim tänu kuulugu taevasele Isale!

Eestpalve aeg
Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse 2. kirjast Timoteusele 4:6-8
6 Sest mind valatakse juba joogiohvrina ja mu lahkumisaeg on käes.
7 Olen võidelnud head võitlemist, lõpetanud elujooksu, säilitanud usu.
8 Nüüd on mulle valmis pandud õiguse pärg, mille Issand, õiglane kohtunik, oma päeval mulle annab, aga mitte üksnes mulle, vaid kõikidele, kes igatsevad tema ilmumist.
Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Koguja raamat 12:1-7
1 Mõtle oma Loojale oma nooruspäevil, enne kui tulevad kurjad päevad ja jõuavad kätte need aastad, mille kohta sa ütled: Need ei meeldi mulle!
2 enne kui pimenevad päike ja valgus, kuu ja tähed, ja vihma järel tulevad taas pilved
3 siis kui koja valvurid värisevad ja kanged mehed kisuvad küüru; kui jahvatajad on jõude, sest neid on vähe järele jäänud, ja aknaist vaatajad jäävad pimedaks;
4 kui välisuksed sulguvad, kui veski mürin vaibub, kui üles tõustakse juba linnuhääle peale, kui kõik lauluviisid lakkavad;
5 kui küngastki kardetakse ja teed käies on hirm; kui mandlipuu õitseb, rohutirts vaevu liigub ja kapparipung puhkeb – sest inimene läheb oma igavese koja poole ja tänaval käivad leinajad ringi -,
6 enne kui hõbeköis katkeb ja kuldkauss puruneb, kruus allikal kildudeks kukub ja kaevuratas laguneb,
7 sest põrm saab jälle mulda, nõnda kui ta on olnud, ja vaim läheb Jumala juurde, kes tema on andnud.
Palvetame Jumala õnnistust ja hoidmist koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule. Issand aita, et meil ikka oleks, millega toetada kaasinimest ja kogudust. Palume Jumalalt tervist ja hingerahu kõigile, kes seda vajavad. Palume, et kristlased jätkuvalt kasutaksid neile antud kallist palveandi. Aita ka, et meile elus osaks saavad haigused, kannatused või katsumused võiksid tuua meid Kristusele lähemale. Ole inimestega, kes on reisil ning hoia neid. Palume tröösti leinajatele. Ole ligi kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma ning usaldust, et meie jääv kodu on taevas. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere eest ning abiõpetaja Toivo Treibluti eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ja aseesimehe Andra Indriksoni ning nende perede eest. Palvesse kanname diakoniameti kandidaadi Marek Alveuse ja tema pere. Palume Jumala armastuse ja jätkuva ligiolu kogemist Päeva Sõna ettevalmistajale ja läbiviijale Indrek Lundavale. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askmis, Destinis ning Ilumäel. Õnnistust palume leerilastele, et igaüks neist võiks leida oma koha meie koguduse keskel. Õnnistust, tervist ja elujõudu palume kõikidele isadele, vanaisadele, kasuisadele ja vaimulikele isadele.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 20:27-40
27 Jeesuse juurde astusid mõned saduserid, kes ütlesid, et
surnuist ülestõusmist ei ole olemas, ja küsisid temalt:
28 „Õpetaja, Mooses on meile kirjutanud: Kui sureb kellegi vend,
kel on naine, ja tal ei ole olnud lapsi, siis ta vend peab võtma oma
surnud venna naise ja soetama sugu vennale.
29 Oli kord seitse venda: ja esimene võttis naise ja suri lapseta,
30 ja teine,
31 ja kolmas võttis tema, ja nõndasamuti kõik seitse – nad ei jätnud lapsi järele ja surid.
32 Pärast suri ka naine.
33 See naine – kelle naiseks nende seast ta saab ülestõusmisel? Ta on olnud naiseks ju neile seitsmele.”
34 Ja Jeesus ütles neile: „Selle ajastu lapsed võtavad naisi ja lähevad mehele,
35 aga kes on väärt arvatud saama tolle ajastu osaliseks ja
surnuist üles tõusma, need ei võta naist ega lähe mehele,
36 sest nad ei saa enam surra, nad on ju inglite sarnased ja on
Jumala pojad, olles ülestõusmise pojad.
37 Aga et surnud tõusevad üles, seda osutab ka Mooses kibuvitsapõõsa loos, kui ta nimetab Issandat Aabrahami Jumalaks ja Iisaki Jumalaks ja Jaakobi Jumalaks.
38 Jumal ei ole surnute, vaid elavate Jumal, sest kõik elavad temale.”
39 Siis mõned kirjatundjaist kostsid: „Õpetaja, sa rääkisid hästi”,
40 sest nad ei julgenud temalt enam midagi küsida.
Palvetame Eestimaa ja kõigi siin elavate inimeste eest. Palvetame, et rohkem oleks meie maal inimesi, kes igatsevad pärida Kristuse läbi igavest elu. Samuti palvetame selle eest, et ikka oleks neid, kes ennast kõiges Kristuse hoolde usaldavad. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme. Palvesse kanname kristlikud algkoolid ja lasteaiad ning kõik lasteasutused Eestimaal. Palvetame jätkuvalt Usuteaduse Instituudi, Misjonikeskuse, Perekeskuse, Laste- ja Noorsootöö Ühenduse,  ajalehe Eesti Kirik, Kristlike Raudteelaste Ühingu jt. meie kiriku organisatsioonide eest.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Jesaja raamat 65:24
24Enne kui nad hüüavad, vastan mina; kui nad alles räägivad, olen mina kuulnud.
Palume Jumala õnnistust kõikidele palvetajatele, jätkuvat palvemeelt ja rohket tänu ning usaldust Jumala vastu!

Päeva Sõnum. Nr 111. 11. – 17. november 2018

Päeva Sõnumi logo

SURMAST ELLU

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

25. pühapäev pärast nelipüha

Sügis on omamoodi surmakuu. Puud jäävad raagu, väljas on pimedus ja pori. Tähistame teisel novembril hingedepäeva ja mõtleme lahkunud omastele. Neile mõeldes tajume ka ise paremini, et elul on oma piirid. Mitte keegi pole siin maailmas igavene, igaüks peab kord surema.

Surm on teema, mis ei jäta kedagi külmaks. Suurem osa inimestest kardab surma, väike osa jälle himustab siit maailmast lahkumist ja on valmis endalt elu võtma. Kristlane võib vaadata surmale vastu usu ja lootusega, sest surm on tema jaoks lahkumine sellest maailmast ja astumine jumalariiki. Surma pole vaja karta, sest surma järel ootab meid ees midagi paremat teisel pool.

Vahel valmistab inimesele igavikule mõtlemine hirmu, sest keegi ei tea, kas ta pääseb sinna või mitte. Jeesus julgustab Markuse evangeeliumis enda omasid: “Kes usub ja on ristitud, see päästetakse, aga kes ei usu, mõistetakse hukka” (Mk 16:16). Taevariiki pääsemiseks läheb vaja usku ja ristimist. Jeesus tuli siia maailma, et kanda inimeste patud. Temasse uskudes pääseme surmast ellu. Usk Jeesusesse tähendab siin lootuse panemist tema peale ja Tema järgimist eluteel.

Kristuse imeteod kinnitavad, et Tal on meelevald elu ja surma üle. Jeesuse elu näitab, et Ta armastab inimest ega taha, et keegi peaks sattuma hukatusse. Ta tuli, et meil oleks elu ja kõike ülirohkesti. Tema läbi pääseme surmast ellu. (Soom 2016)

Tänage Isa, kes teid on teinud kõlblikuks osa saama pühade pärandist valguse riigis. Kl 1:12

Pärand – see on varandus vanematelt lastele. See pole palk ega preemia. Seda pole välja teeni-nud laps, vaid selle on hankinud tema vanemad.

Jumal on valmistanud pärandi ka oma lastele Jeesuses Kristuses. See pärand on Jumala täiusliku kvaliteediga elu, mida ei riku ükski ebakõla, valguse riigis. See on igavene elu, sest seda ei äh-varda isegi surm.

Aga kuidas on lugu meie sobivusega selle pärandi vastuvõtmiseks? – See on pühade pärand. Jumala lapsi kutsub Piibel pühadeks. Kui tavalised, ülevalt sündimata inimesed läheksid taevasse, siis poleks elu seal parem kui praegu maa peal. See koht poleks enam taevas.

Et me taevasse sobiksime, selleks on Jumal kinkinud meile lunastuse ja pääste. Selle vastuvõtmine teebki meid pärandi jaoks kõlblikuks. Võttes vastu Jeesuse Kristuse, saab inimene ka Jumala pärijaks. “Kui me oleme aga lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui Kristuse kaaspärijad; ning kui me koos temaga kannatame, siis meid ka koos temaga kirgastatakse” (Rm 8:17).

Jääbki üle ainult rõõmuga tänada! Ja käia Kristusega sama teed. (Kimmel 2008)

Avama nende silmi, et nad pöörduksid pimedusest valguse poole ja saatana meelevalla alt Jumala poole, et nad saaksid pattude andeksandmise ja osa nende seas, kes on pühitsetud usu kaudu minusse. (Ap 26:18)

Palvetagem: Püha, igavene Jumal, Sa ei ole surnute, vaid elavate Jumal. Sinus leiame selle maailma kaduvuse ja surma keskel elu mõtte. Aita meil selles usus kasvada ja kõiges Sind teenida, et võiksime kord näha, millesse siin oleme uskunud. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

  

KOGU ELU SEISNEB SÕPRUSES JUMALAGA

Pühapäev – 11. november

Isadepäev

Jeesus ütles: “Jumal ei ole surnute, vaid elavate Jumal, sest kõik elavad temale.” Lk 20:38

Eelmises salmis viitab Jeesus kibuvitsapõõsa loole (2Ms 3:1-6). Jumal nimetab end selles tek-stis “Aabrahami Jumalaks ja Iisaki Jumalaks ja Jaakobi Jumalaks”. Nende sõnade kostmise ajal olid kõik kolm usuisa juba kaua surnud. Seega saab väide Jumal ei ole surnute, vaid elavate Jumal olla tõsi ainult juhul, kui usuisad elavad ka pärast hauda. Alternatiiviks oleks pidada Jumalat mitteeksis-teerivate olevuste Jumalaks, mis oleks absurdne.

Jeesuse argumentatsiooni saab mõjuvalt ümber sõnastada ka meie ajastu jaoks: “Kogu elu nii siinses kui ka tulevases maailmas seisneb sõpruses Jumalaga. Surm võib küll teha lõpu füüsilisele eksisteerimisele, mitte aga suhtele, mis on olemuslikult igavene. Inimesed võivad kaotada surma läbi maised sõbrad, mitte aga Jumalat.” veendumus ülestõusmises ei toetu mingile spekulatiivset laadi doktriinile hinge surematusest, vaid Jumala igavesele armastusele.

Luukas lisab mõned sõnad, mida teistel evangelistidel ei leidu: sest kõik elavad temale. Meie jaoks on nad surnud, mitte aga Jumala jaoks. Surm ei saa katkestada nende vahekorda Temaga. Umbes samast ajastust pärineb üks juudi ütlus: “Need, kes surevad Jumala pärast, elavad Jumalale”. (Morris 2008:370j)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Igavesel elul, mille Jumal mulle ja kõigile usklikele annab, on algus, aga otsa tal ei ole. See on igavene õndsus, täielik osasaamine Jumalast, kus uskumine nägemiseks ja valu rõõmuks on saanud. Martin Lipp

Palvetagem: Issand, Su käsi mu käes, ei muud nüüd vaja ma; Su armulootuse väes hing virgunud elama. Ago Viljari

* * *

  

PROBLEEMI LÕPLIK LAHENDUS

Esmaspäev – 12. november

Jumal lunastab mu hinge surmavalla käest, sest Ta võtab mu vastu. Ps 49:16

Kui kõrvutame 49. laulu 8. ja 16. salmid, siis näeme, et “ükski ei või … maksta Jumalale lunastushinda”, aga “Jumal lunastab mu hinge surmavalla käest.” Jumal suudab seda teha, ja teeb seda. Taavet võib seda tõestada paasatalle kaudu. “Veri olgu teil tundemärgiks kodadel, kus te asute; kui ma näen verd, siis ma lähen teist mööda ja nuhtlus ei saa teile hukatuseks, kui ma löön Egiptusemaad” (2Ms 12:13).

Vana Seaduse ajal andis Jumal seoses paasatalle tapmisega teatud korralduse. Kui see ettenäh-tud tingimus oli täidetud, möödus surmaingel. Uue Seaduse ajal teame, kuidas inimene tõepoolest lunastatakse surmakaristusest.

Keegi sureb meie eest ja meie saame selle kaudu elu. Kristus, meie paasatall, on meie eest tapetud – see on jumalik lunastus. Selle ohvri kaudu on Jumal hakkanud lunastama inimesi. “Ükski, kes tema sisse usub, ei pea hukka saama …” Midagi toimub inimeses, kes usub Jeesusesse Kristu-sesse. Uue elu esimeseks tunnuseks on surmahirmu kadumine. Usu kaudu Kristusesse pole surmal meelevalda sinu üle. Su hinges domineerib surma võitev jõud. Saame täidetud ülestõusmise väega.

Meie vanem vend Kristus on tasunud lunahinna ja meie elame, “… sest Ta võtab mu vastu.” Sama mis öeldi Eenoki kohta.

Ihu läheb hauda, aga meie hing päästetakse. Ja selle hommiku saabudes, millest Taavet räägib, päästetakse ka ihu. Nii võidav ülestõusmine sellegi. Selle järel võib tõesti öelda: “Sela!” (Tärk 2014:131j)

Sest sina ei jäta mu hinge surmavalla kätte ega lase oma vagal näha kõdunemist. (Ps 16:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Patune inimene on see, kes saab tunda Jumala suurimat armastust. Jumal hoolitseb tema eest isalikult ja annab talle kõik, mida ihu või hinge poolest tarvis. Patune inimene ise on tühi anum, mis täidetakse Jumala armastusega. Raamatust “Vaimulikud leivapalukesed”

Palvetagem: Jeesus, Päästja, elab veel, sest ma saan ka elu näha, elan pärast taevas seal, surm ei või mul kahju teha. Jeesus liige olen ma, mind ei jäta maha Ta. Luise Henriette

* * *

ELU JÄTKAMINE TEISEL POOL SURMA

Teisipäev – 13. november

Põrm saab jälle mulda, nõnda kui ta on olnud, ja vaim läheb Jumala juurde, kes tema on andnud. Kg 12:7

Pimedal sügisõhtul märkame siin – seal akendel küünlaleeki, rääkimata lugematutest tulukes-test kalmistul. See on kurvalt ilus. Usun, et needki, kes ise küünalt ei süüta, mõistavad alateadlikult kõiki, kes seda teevad.

Vaikne austus oma eelläinute suhtes on eestlastele igiomane. Süüdatud küünlaleek ühendab olevikku ja minevikku. Ühendab meid Siin nendega, kes on Seal. Küünlaleek sümboliseerib igavest elu. Isegi kui me sellest ei räägi, usume, et Sealgi on elu. Vähemalt on seda uskunud meie esivanemad, kes hingedepäeval jätsid toidu lauale, kütsid sauna soojaks ja panid vihad lavale valmis – ikka selleks, et koju käima tulevate hingede eest hoolt kanda. Täpselt nii, nagu kantakse hoolt ühe hea sõbra või sugulase eest. Elu jätkumist teisel pool surma tunnistavad kõik usundid.

Nõnda lohutatakse igal kristlikul matusel lahkunu lähedasi sõnadega: “Põrm saab jälle mulda, nõnda kui ta on olnud ja vaim läheb Jumala juurde, kes tema on andnud.”. Olgu iga süüdatud küün-laleek tähiseks sellest Igavesest Valgusest, mis paistab Seal, kus pole enam valu ega vaeva, tööd ega muretsemist, ängi ega üksindust. Seal on hingamine, rõõmus rahu ja igavese elu lootus. (Viilma 2007:3)

Kui tema vaim välja läheb, siis ta pöördub tagasi oma mulda; selsamal päeval kaovad tema kavatsused. (Ps 146:4)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuigi kõik minu ümber on kaetud pimedusega, paistab mu hinge kambrisse Jumala igavene valgus, ja seni kaua, kui Tema minus helendab ei kaeba ma mitte sunduse üle astuda pimeduses pikal päeval. Toyohiko Kagawa

Palvetagem: Sinu külge ennast peidan, kui mu ees on surmatee; Sinu haavust läbi tõttan isa-maale, taevasse. Seal, kus kaunis paradiis, kuhu arm kord röövli viis, sinna Sa mind saadad ise, iga-vese au sisse. Carl Eduard Malm

* * *

 

AGA KUI SA JUBA SIIN OLED, SAADA MIND SIIS KOJU!

Kolmapäev – 14. november

Mind valatakse juba joogiohvrina ja mu lahkumisaeg on käes. Olen võidelnud head võitlemist, lõpetanud elujooksu, säilitanud usu. 2Tm 4:6,7

Püstitasin hiljuti küsimuse: “Sõbrad, mida teeksite, kui teil oleks elada jäänud veel 100 aastat? Mis oleks need kõige tähtsamad asjad, mida te tahaksite kindlasti selle alles jäänud 100 aasta jook-sul ära teha? Mida tahaksite kindlasti jõuda? Vaatamata kõigele!” Tundsin huvi, et kui inimesel oleks sünnihetkel võimalik elusihte seada, kas ta elaks teisiti kui neid sihte seades siis, kui elu on poole peal või hakkab koguni läbi saama.

Väga innukaid vastajaid palju ei olnud. Me näeme oma elu kulgu ette lühiajaliselt, ei planeeri, ei mõtle, et tahame kuhugi (nt teise ilma) jõuda ning kui sinna jõuame, oleme ehmunud, et kuidas siis nii ootamatult! Ma ei olnud veel valmis! Me ei näe oma maise elu lõppsihti, kuigi peaksime.
Elada tuleb kirega, kuid isegi sellisel juhul ei jõua me teha kõike, mida tahame või võiksime teha. Piiratud ei ole mitte ainult aeg, vaid ka võime omandada, kogeda, tajuda. Piiratud on anne. Ja kohad, kus saame olla. Elu on valikute rada, mis kokku moodustavad elutee. Pika või lühikese, sisuka või sisutühja.

Elutee lõppsihi avastamine ei ole konti murdev, keerulisem on, et me peame selleks ka ise midagi tegema. Kui hiidlase käest küsida: “Kuhu see tee viib?”, vastab ta: “Tee ei vii kuhugi, ise tuleb minna!” Paljud inimesed otsivad Elu Teed, mis neid kuhugi viiks, aga nad ei taipa, et tee ei vii neid kuhugi, vaid nad peavad ise teele asuma. Õiges suunas.

Paulus kirjeldab oma teises kirjas Timoteosele 4. peatüki 6. – 8. salmis oma elu viimaseid päevi: “Sest mind valatakse juba joogiohvrina ja mu lahkumisaeg on käes. Olen võidelnud head võitlemist, lõpetanud elujooksu, säilitanud usu. Nüüd on mulle valmis pandud õiguse pärg, mille Issand, õiglane kohtunik, oma päeval mulle annab, aga mitte üksnes mulle, vaid kõikidele, kes igatsevad tema ilmumist.” Paulus on enesekindel, ta usub, et pärg on valmis pandud. Ta ei kahtle, kas tegi kõike õigesti, õigel ajal ja õiges kohas. Ta teab, et tegi. (Mäggi 2016)

Ja kuigi minu veri peaks joogiohvrina valatama teie usu ohvri ja teenistuse peale, ma rõõ-mustan ja olen rõõmus koos teie kõikidega. (Fl 2:17) Ma püüdlen sihtmärgi poole, Jumala üleva kutsumise võiduhinna poole Kristuses Jeesuses. (Fl 3:14) Võitle head usuvõitlust, hakka kinni igavesest elust, millele sa oled kutsutud, kui sa oled andnud hea tunnistuse paljude tunnistajate ees. (1Tm 6:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Äkki peaksime olema lihtsalt muretud, sest küll Jumal hoiab ja õnnistab omasid? Jumala õnnistused ei lange meile siiski iseenesest sülle. Jumala õnnistused saadavad neid, kes Jumalat usaldavad ja tema nõuannetega arvestavad. Joosep Tammo

Palvetagem: Halastaja Issand, kiitus kuulugu Sulle, et Sa ei ole meid jätnud pimeduse ja surma meelevalda. Sa oled näidanud meile õnnistuse ja igavese elu teed. Sinu armuõpetuse hääl pole vaikinud. Me palume, tee meid Sinu sõna ustavateks kuuljateks. Ometigi ärgu olgu me ainult kuulajad, vaid avanegu meie südamed sõna tallelepanemiseks ja käed teenimiseks. Ove Sander

* * *

SURM JA HINGE SUREMATUS

Neljapäev – 15. november

Ma tean, et mu Lunastaja elab, ja Tema jääb viimsena põrmu peale seisma. Ii 19:25

Juba peavanematele andis Jumal ise lootuse, et surma puhul kogutakse neid nende isade juurde (1Ms 35:29;49:33). Kuna aga neid maeti erikohtadesse, siis ei tule selle kogumise all mõista ühist matusepaika, vaid kogumiskohta teises maailmas, kus nende hinged elavad edasi. Ja et peava-nemad uskusid ülestõusmist, tõestab Hb 11:17-19: “Usus viis Aabraham, kui teda proovile pandi, ohvriks Iisaki; tema, kes oli saanud tõotused, oli valmis ohverdama oma ainusündinu; tema, kellele oli öeldud: “Sinu sugu loetakse Iisakist.” Sest ta arvestas, et Jumal võib ka surnuist üles äratada, seepärast ta saigi tema tagasi ettetähenduseks.”

Samuti on see Iiobi juures. Ta ei uskunud mitte ainult hinge surematust, vaid tal oli ka lootus ihu ülestõusmisele: “Sest ma tean, et mu lunastaja elab, ja tema jääb viimseks põrmu peale seisma. Ehk küll ussid mu nahaga see liha saavad ära koorinud, siiski saan ma oma liha seest Jumalat näha” (Ii 19:25,26).

Ja see asjaolu, et Elias nõnda ära ei võetud nagu Eenok (1Ms 5:24; Hb 11:5), vaid teiste nähes taevasse läks (2Kn 2:11), pidi rahva seas elavana hoidma lootuse, et see prohvet tuleb jälle tagasi. Usk hinge surematusse ja ülestõusmisse oli saanud juuda rahva üldiseks varanduseks. Ainukese erandi moodustasid saduserid, kes ülestõusmist ei uskunud (Mt 22:23).

Uues Testamendis valgustatakse meile hinge surematust veel selgemini. Sest siin on meil kõigepealt Jumala Poeg ise, kes on Isa sülest tulnud ja kes võib tuua teateid sealpoolsest maailmast. Ta on ka seda teinud, niipalju kui see on meile vajalik. Vastukaaluks saduseridele tõstab Issand seda sageli esile, et juba usus Aabrahami, lisaki ja Jaakobi Jumalasse on edasielamise ja ülestõusmise käendus, sest Jumal ei ole surnute, vaid elavate Jumal (Mt 22:23-25; Mk 12:18-20; Lk 20:27-29). Ja Martale, kes sugugi ei kahelnud, et ta vend saab üldises ülestõusmises elavaks, ütleb Jeesus: “Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb. Ükski, kes elab ja usub minusse, ei sure alatiseks” (Jh 11:25,26). Kristus tõotab kõigile, kes Temasse usuvad, surematust ja igavesest elust osasaamist juba siinses elus, nõndasamuti ka liha ülestõusmist. Ja nõnda nagu Ta oma maise elu ajal üles äratas vaimliselt ja kehaliselt surnuid, siis kord äratab Ta nad kõik üles, kes haudades hingavad (Jh. 5:25;6:40).

Terve Uue Testamendi läbistas see usk, et elu kestab pärast surma edasi (vrd. Ap 23:6; 24:14, 15; 26:6 -8) ja lootus, et pärast oma lahkumist tohivad vagad olla ühes kogudusega Issanda juures ja teda igavesti teenida. Ärgu olgu ka meie usk selles asjas kahevahel. (Eesti Kirik 1939:3j)

Selleks et Aabrahami õnnistus saaks paganatele osaks Kristuses Jeesuses ja et me tõotatud Vaimu saaksime usu kaudu. (Gl 3:14) “Sina oled väärt võtma raamatu ning avama selle pitserid, sest sina olid tapetud ning sina oled ostnud Jumalale oma verega inimesi kõigist suguharudest ja keeltest ja rahvastest ja paganahõimudest.” (Ilm 5:9) Ja ta küsis minult: “Inimesepoeg, kas need luud peaksid saama elavaks?” Aga mina vastasin: “Issand Jumal, seda tead sina!” (Hs 37:3) “Taevast olen ma need saanud, ja Issanda Seaduse tõttu ei hooli ma neist, sest ma loodan, et saan need temalt jälle!” (2Mak 7:11) Jeesus ütles talle: “Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb.” (Jh 11:25)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tuleb päev, mil meie maine valgus kustub ja sina ise oled meie valguseks. Jörg Zink

Palvetagem: Jeesus, Sa hinge truu sõber! Sinus on mu elu, aga iseendas olen ma surnud. Sinus olen ma õige, aga iseendas oman vaid pattu. Sinus oman täiust, sest Sa oled mulle kõik. Jää igavesti minusse! Johann Arndt

* * *

 

VILJAKS KUJUNEB AINUD PALVES KÜLVATUD SEEME

Reede – 16. november

Kes silmaveega külvavad, lõikavad hõiskamisega. Kes minnes kõnnib nuttes, kui ta külviseemet kannab, see tuleb ja hõiskab, kandes oma vihke. Ps 126:5,6

Psalm 126. kirjutamise aja kohta ei ole kindlaid andmeid, kuid tõenäoliselt on see kirjutatud umbes sel ajal, kui esimesed juudid Babüloonia vangipõlvest tagasi pöördusid. Psalmi teemaks on rõõm Siioni vangide tagasitulekust ja palve nende pärast, kes pidid Palestiinas taluma uue elu raskusi. Uusasukad olid need, “kes silmaveega külvavad”.

Tagasitulnute olukord oli raskem, kui võis arvata. Nad leidsid eest harimata maa ja varemetes linnad. Neil tuli alustada nagu uudismaal. Polnud peavarju, tööriistu, tööloomi, seemet ega kaitset metsloomade eest. Esialgu näis, et tagasipöördumise võimalused olid tulnud nagu ime kaudu. Aga siis, kui elu algamine uues kohas tõi aina uusi raskusi, tahtis tulla väsimus ja lootusetus (Esr 4:24).

Selles olukorras oli laulik leidnud ainsa õige lahenduse. Tuli paluda ja pisaratega paluda. See tähendas lootust, et raskused ei kesta igavesti. Nutu asemele võib veel kord tulla naer. See oli lootuse panek Jumalale. Mitte iga külv ei kanna vilja. Viljaks kujuneb ainult palves külvatud seeme.

Palvele järgneb ka tõotus: Kes silmaveega külvavad, lõikavad hõiskamisega. See, kes nuttes külvab, tuleb ja hõiskab, kandes vihke. Elus võib nii juhtuda, et üks külvab ja teine lõikab, aga Ju-mala ees on igal külvajale ka oma tasu. “Mida inimene iganes külvab, seda ta ka lõikab” (Gl 6:7). “Igaühe üle mõisteti kohut tema tegude järgi” (Ilm 20:13). Kõik need, kes on pisaratega külvanud, hõiskavad suurel lõikuspäeval. Mõni osa külvist võib kaduma minna, nagu seda teame Jeesuse tähendamissõnas (Mt 13:1-23; Mk 4:1-20; Lk 8:4-15), aga külvaja ei jäänud siiski mitte saagita.

Tema vihk on tonnide raskune … (Tärk 2014:601,605j)

Nõnda ütleb Issand: Taevas on minu aujärg ja maa on minu jalajärg. Kus saaks siis olla koda, mida te tahate mulle ehitada, ja kus saaks siis olla mu hingamispaik? (Js 66.13) Õndsad on kurvad, sest neid lohutatakse. (Mt 5:4) Aga Aabraham ütles: Laps, tuleta meelde, et sa oled oma hea põlve elus kätte saanud, ja nõndasamuti Laatsarus halva. Nüüd lohutatakse teda siin, sina aga tunned valu. (Lk 16:25)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuidas peaksime suhtuma neisse inimestesse, kes pole kristlased? Kindlasti peame nende eest palvetama, ja seda mitte juhuslikult ega moepärast, vaid kogu aeg, et nende südamed muutuksid ja nad leiaksid tee Jumala juurde. Ignatius Antiookiast

Palvetagem: Küll mõni lõik on pilvine ja pime, kus sooja päikest kusagil ei näe. Siis hüüan välja Sinu kalli nime ja Sina ulatad mul jälle käe! Milla Krimm

* * *

 

POJASEISUSE KVALITEET

Laupäev – 10. november

Nad ei saa enam surra, nad on ju inglite sarnased ja on Jumala pojad, olles ülestõusmise po-jad. Lk 20:36

Jeesus kõneleb eelmises salmis tollest ajastust ja surnute ülestõusmisest; ülestõusmine tähendab tolle ajastu saabumist. Jeesus ei kõnele “surnute ülestõusmisest”, st. üldisest ülestõusmisest, vaid “surnuist ülestõusmisest”, st. õigete ülestõusmisest.

Sellesse, õigete ülestõusnute gruppi kuuluvate inimeste kohta väidab Jeesus kolme asja. Esi-teks ei kehti nende kohta abielu. “Need ei võta naist ega lähe mehele” (s 35). Selles maailmas on abielu väga oluline, järgmises maailmas mitte.

Teiseks ütleb Jeesus, et nad ei saa enam surra. Inimesed abielluvad, et inimkond edasi kes-taks; aga kus pole enam surma, pole ka abielu vajalik. Jeesus ei ütle, et nad ei sure, vaid nad ei saa surra. Elu kvaliteet tulevasel ajastul on niisugune, et surmal ei ole selle üle võimu.

Kolmandaks on ülestõusnud inglite sarnased ja on Jumala pojad. Sellega viidatakse, et inimesed omandavad mõningad inglite omadused, st. jutt ei ole ainult staatusest, vaid ka olemusest ja funktsioonist, eriti kui pidada silmas küsimust abielu kohta.

Teatud mõttes on usklikud juba praegu Jumala pojad. Nad on uuesti sündinud; nad on võetud perekonda, kus nad võivad öelda: “Meie Isa”. Aga teatud mõttes ei saa nad pojaseisust kätte enne tu-levase ajastu saabumist ja tulevases elus ilmneb see täielikumas tähenduses kui siin. Abielu puudu-mine ei tähenda inimsuhete langemist madalamale tasandile. Pigem osutab see elu täiusele jõudmist Jumala perekonnas. Luukas lisab ka põhjuse – nad on ülestõusmise pojad.

Ülestõusmine on tõend, et usklikel on pojaseisuse kvaliteet, mis võimaldab neid võrrelda inglitega. (Morris 2008:369j)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Maailm võib vihastada või keelitada, nagu ta tahab, kuid ma ei tee sellest väljagi, kui inglid ja Kristus koos minuga rõõmustavad. Martin Luther

Palvetagem: Püha, püha oled Sa, inglid on Su käsu täitjad; hädas võimas aitaja, oma heldust meile näitad. Sinu kiitus, ülistus kõlab Sinu laste suus. Ambrosiuse hümni järgi

* * *

 

Kasutatud allikad

 

  • Morris, Leon 2008. Luuka evangeelium. Tallinn: Logos
  • Mäggi, Janek 2016. Lõplikul teel tallan isamaa radu. – Eesti Kirik 02.03.2016: http://www.eestikirik.ee/loplikul-teel-tallan-isamaa-radu/
  • Kimmel, Aare 2008. Surmast ellu. – Eesti Kirik 29.10.2008:  http://www.eestikirik.ee/surmast-ellu/
  • Soom, Kaido 2016. Surmast ellu. – Eesti Kirik 02.11.2016: http://www.eestikirik.ee/surmast-ellu-3/
  • Eesti Kirik 1939. Surm ja hinge surematus. – Eesti Kirik 23.11.1939
  • Tärk, Osvald 2014. Psalmide seletus. Tallinn: Logos.
  • Viilma, Urmas 2007. 2. november – Hingedepäev. Mõtisklus. Saue Sõna 3.11.2007

 

Koostas Indrek Lundava
November 2018

 

 

 

Palveleht. 4.-10. november 2018 

Palveleht

Nädala teema: Kahe riigi kodanik

Kiitus/ülistus – kiidame ja ülistame selles palveosas Jumalat.
Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.
Koht või kohad Piiblist, mida enne ülistusosa lugeda: Psalm 75:2-8, 10-11
2 Me ülistame sind, Jumal, me ülistame sind,
sest su nimi on ligi; sinu imeasju jutustatakse!
3 „Kui ma määran paraja aja, siis ma mõistan kohut õiglaselt.
4 Ilmamaa vabiseb ja kõik selle elanikud,
aga mina olen selle sambad pannud paigale.” Sela.
5 Ma ütlen hooplejaile: Ärge hoobelge! Ja õelatele: Ärge tõstke sarve üles!
6 Ärge tõstke oma sarve kõrgele, ärge rääkige kangekaelselt, jultunult!
7 Sest ei idast ega läänest ega kõrbe poolt tule ülendamist,
8 vaid Jumal on, kes mõistab kohut; ta alandab ühte ja ülendab teist.
10 Aga mina kuulutan igavesti, ma mängin Jaakobi Jumalale.
11 Ja ma raiun maha kõik õelate sarved, aga õigete sarved tõusevad kõrgele.

1. Pauluse kirjast Timoteosele  6:15-16
Kuningate Kuningas  ja isandate Issand,
16 kellel ainsana on surematus, kes elab ligipääsmatus valguses, keda ükski inimene pole näinud ega suudagi näha. Tema päralt olgu au ja igavene võimus! Aamen.

Patutunnistus – vaikne palve.
/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3
3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Vaikse palveosa võib lõpetada toetudes kirjakohale: 1. Johannese kirjast 1:9
9Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta
annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Tänu jätkuva armu-ja rahuaja eest meie maal. Täname, et Issandal on meelevald nii taevas kui ka maa peal. Tänu Kristuse eest, kelle kaudu on meile tee taevasse avatud. Tänu Jumala Sõna ja pühade sakramentide eest. Täname kodukoguduse eest. Täname õp Toivo Treibluti eest, kes on alates 4. novembrist Nõmme Rahu koguduse abiõpetaja. Tänu sõpruskoguduste eest. Tänu kõige eest!

Eestpalve aeg
Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Matteuse evangeelium 17:24-27
24 Kui nad siis Kapernauma tulid, astusid Peetruse juurde templimaksu kogujad ja ütlesid: „Kas teie Õpetaja templimaksu ei maksa?”
25 Peetrus vastas: „Küll ta maksab.” Ja kui ta koju tuli, ennetas Jeesus teda ja küsis: „Mis sa arvad, Siimon, kelle käest võtavad kuningad maa peal tolli või pearaha?
Kas oma poegadelt või võõrastelt?”
26 Aga kui Peetrus ütles: „Võõrastelt”, lausus Jeesus talle:„Siis on pojad vabad.
27 Aga et me neid ei ärritaks, mine järvele, heida õng sisse ja võta esimene kala, mis üles tuleb! Ja kui sa tema suu avad, leiad sa hõbeseekli.
Võta see ning anna neile minu ja enese eest!”
Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast roomlastele 13:1-7
1 Iga hing alistugu valitsemas olevaile võimudele, sest ei ole võimu, mis ei oleks Jumala käest, olemasolevad on aga Jumala seatud.
2 Nõnda siis, kes paneb vastu võimule, paneb vastu Jumala antud korraldusele, vastupanijad aga tõmbavad enese peale nuhtluse.
3 Ülemused ei ole ju hirmuks headele tegudele, vaid kurjadele. Kui sa aga ei taha tunda hirmu võimu ees, siis tee head, ja sa saad tema käest kiitust,
4 sest ta on Jumala teener sinu heaks. Kui sa aga teed kurja, siis tunne hirmu,
sest ta ei kanna mõõka asjata, ta on ju Jumala teener, kättemaksja nuhtluseks sellele, kes teeb kurja.
5 Niisiis on alistumine vajalik, seda mitte ainult nuhtluse, vaid ka südametunnistuse pärast.
6 Seepärast te maksate ka makse. Nemad on ju Jumala
ametnikud, kes just sellega pidevalt tegelevad.
7 Täitke kõigi vastu oma kohustused: maksu, kellele maksu; tolliraha, kellele tolliraha; kartust, kellele kartust; au, kellele au!
Palvetame Jumala õnnistust ja hoidmist koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume Jumalalt tervist ja hingerahu kõigile, kes seda vajavad. Aita palun, et meile elus osaks saavad haigused, kannatused või katsumused võiksid tuua meid Kristusele lähemale. Ole inimestega, kes on reisil ning hoia neid. Palume tröösti leinajatele. Ole ligi kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma ning usaldust, et jääv kodu on taevas. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Toivo Teibluti eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ja aseesimehe Andra Indriksoni ning nende perede eest. Palvesse kanname diakoniameti kandidaadi Marek Alveuse ja tema pere. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Ashimis, Destinis ning Ilumäel. Õnnistust palume leerilastele, pühapäevakooli lastele koguduse noortele ning noortele peredele.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Taanieli raamatust 2:31-41,44
31 Sina, kuningas, nägid, ja vaata, oli üks suur kuju. See kuju oli suur ja selle hiilgus erakordne; see seisis su ees ja selle välimus oli hirmus.
32 Kuju pea oli puhtast kullast, rind ja käsivarred hõbedast, kõht ja reied vasest,
33 sääred rauast, jalad osalt rauast, osalt savist.
34 Sa vaatasid, kuni üks kivi käte abita lahti murdus ja lõi kujule vastu jalgu, mis olid rauast ja savist, ja purustas need.
35 Siis purunesid üheskoos raud, savi, vask, hõbe ja kuld ja said aganate sarnaseks suviselt rehealuselt: tuul viis need ära ja neist ei leidunud jälgegi. Aga kivist, mis oli tabanud kuju, sai suur mägi ja see täitis kogu maa.
36 See oli unenägu, ja nüüd ütleme kuningale selle tähenduse:
37 sina, kuningas, oled kuningate kuningas, kellele taeva Jumal on andnud kuningriigi, võimu, vägevuse ja au.
38 Ja sinu kätte on ta andnud inimesed, kus need ka iganes elavad, metsloomad ja taeva linnud, seades sinu valitsema nende kõigi üle – sina oled see kullast pea!
39 Aga sinu järel tõuseb teine kuningriik, väiksem kui sinu oma, ja veel kolmas kuningriik, vasest, mis valitseb kogu maa üle.
40 Siis tuleb neljas kuningriik, tugev nagu raud – raud ju lõhub ja pihustab kõike; ja nagu purustav raud, nii lõhub ja purustab ta kõik.
41 Aga et sa nägid jalad ja varbad olevat osalt potissepa savist ja osalt rauast, siis see tähendab jagatud kuningriiki; küll on selles raua tugevust, just nagu sa nägid rauda
savimullaga segatult.
44 Aga nende kuningate päevil püstitab taeva Jumal kuningriigi, mis jääb igavesti hävitamatuks ja mille valitsust ei anta teisele rahvale.
See lõhub ja hävitab kõik need kuningriigid, aga ta ise püsib igavesti,
Palvetame Eestimaa ja kõigi siin elavate inimeste eest. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme. Palvetame jätkuvalt Usuteaduse Instituudi eest ja ajalehe Eesti Kirik eest.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast efeslastele 6:18a
18Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus
Palvetame, et Issand ise kingiks meile igatsust Temaga palves kõnelda aga ka palves vaikida ning kuulata, mida Temal on meile öelda.

Päeva Sõnum. Nr 110. 4. – 10. november 2018 

Päeva Sõnumi logo

KAHE RIIGI KODANIK

24. pühapäev pärast nelipüha

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

Kristlane siin maailmas on nii taevariigi kodanik kui selle maailma kodanik. Need kodakond-sused annavad ristiinimesele nii õigusi kui kohustusi. Maise riigi kodakondsus annab meile sotsiaal-sed garantiid ja riigi toe olukorras, kus inimene satub hätta. Jumalariigi kodanikuks olemine annab inimesele Jumala abi igapäevaseks eluks ja see avab ukse maise elu järel ees ootavasse taevariiki. Seega on kristlasel kahepoolne tugi elus, nii maise ühiskonna abi kui Jumala toetus.

Samas kaasnevad kodakondsusega ka kohustused. Kodanik peab olema lojaalne oma riigile ja täitma kohustused riigi ees, näiteks tasuma makse. Jumalariigi kodanik peab olema kuulekas Juma-lale ja andma oma eluga usust tunnistuse. Kahe riigi kodanikuks olemine annab kristlasele võima-luse olla usu tunnistajaks, sest ta on selle maailma keskel ja on selle maailma kodanik. Ometi esin-dab ta siin maailmas jumalariiki ja ootab taevast kodu Jumala juures.

Kahe riigi kodanikuks olemine tekitab vahel inimesele ka probleeme, mis tulevad esile enne-kõike nendes ühiskondades, mis on mittekristlikud ja usuvaenulikud. Siis seisab inimene valiku ees, kumma riigi kohustusi täita, kas jumalariigi või maise riigi omi. Jeesuse õpetus “Keisri oma andke keisrile tagasi ja Jumala oma Jumalale!” annab juhtnöörid, kuidas käituda kahe riigi kodanikuna eetiliselt keerulistes olukordades. (Soom 2016)

Kuningate Kuningas ja isandate Issand, kellel ainsana on surematus, Tema päralt olgu au ja igavene võimus. 1Tm 6:15,16

Oma igapäevaelus vajame me kindlasti Jumala meenutamist. Ilmselt püüab see, kes teab, et ta on olemas, ka ilma üleskutseta uskuda ning Jumalaga arvestada. Kuid elukirevus veab meid mööda maiseid radu ja võib hägustada pilku taevale. Ilmaasjata ei kinnita juudid oma käele palverihmu ja laubale palvekapsleid, et need meenutaksid Jumalat. Asjatult ei harjuta õigeusu vagad nn Jeesus-palvet, korrates lakkamatult ühteainsat lauset, et tõusta vaimus Jumala poole. Seepärast külastame ka meie regulaarselt pühakoda – ja kui võimalik, siis aeg-ajalt ka Püha Maad Iisraeli, et pilku Juma-lale tugevdada.

Omapäraselt on selgitanud esivanemate traditsiooniga arvestamist ka inglise kirjanik Gilbert K. Chesterton. “Mind kasvatati liberaaliks ja ma olen alati uskunud demokraatiasse,“ ütleb ta. „Kuid üht asja ei mõistnud ma noorpõlves ega saa sellest praegugi aru. Ma ei mõista, kuidas tuldi mõttele, et demokraatia on mingil moel traditsiooniga vastuolus. On ju ilmselge, et traditsioon on ainult aja-proovi edukalt läbi teinud demokraatia. See usaldab pigem tavaliste inimeste häälte konsensust kui mingit suvalist või autokraatlikku arvamust,” selgitab kirjanik. “Traditsiooni võib defineerida kui valimisõiguse laiendust. Traditsioon annab hääleõiguse kõige õigusetumale kõikidest klassidest – meie esivanematele. See on surnute demokraatia. Traditsioon keeldub allumast nende ülbele ülem-võimule, kes üksnes juhtumisi praegu maamunal elavad (“Õigest usust”, lk 57–60).” Mineviku ini-mesed, nagu teame, uskusid Jumalasse ja püüdsid oma usku järeltulijatele edasi pärandada.

Jumal seab meid ainult siis valiku ette, kui meil tuleb otsustada kahe vahel: üksainus tõeline Jumal Looja või paljud väljamõeldud jumalad. “Keegi ei saa teenida kahte isandat,” ütleb ka Jeesus (Mt 6:24). Samas ütleb ta aga ka vastupidist: “Andke keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale.” (Mk 12:17) Omal viisil tuleb teenida mõlemat isandat: maist ja taevast, riiklikku korda ja Jumala seadust.

Kuidas seda teha? Lahenduse võib pakkuda tänane kirjasõna. On olemas maised kuningad ja isandad, kuid Jumal on nende kõigi üle. Teda, kes on igavene, ei tohi me unustada oma elusaginas. Temale tuleb alati ja ainsana omistada jumalikku au, sellal kui maistele autoriteetidele kuulub maine austus. Selleks ongi vaja, et me oma mõtteid ja palveid pööraksime lakkamatult Jumala poole, kellel ainsana on surematus. Sedasama surematust pakub ta Jeesuse Kristuse kaudu kõigile, kes usuvad.

Jumal pakub päästet ja rahu igaühele, kes õpib oma pilku pöörama taeva suunas ja meenutab lakkamatutes palvetes Teda, kes on loonud taeva ja maa ning kes ei jäta iial oma looduid. Tee tae-vasse on olemas igal pool, ka Eestimaal – sedagi tuleb meenutada meie rahvale. (Hiob 2016)

Terve õpetus vastab õndsa Jumala kirkuse evangeeliumile, mis on usaldatud minu kätte. (1Tm 1:11) Nad hakkavad sõdima Tallega ja Tall võidab nad ära – sest tema on isandate Issand ja kunin-gate Kuningas – ja koos temaga võidavad need, kes on kutsutud ja valitud ja ustavad. (Ilm 17:14)

Palvetagem: Issand Jeesus, meie Lunastaja, Sinul on meelevald nii taevas kui ka maa peal ja Sina tahad, et me elaksime õiguses ja rahus. Aita meil elus hinnata õigeid väärtusi, täita oma kohust ühiskonna ees ja kõiges Sinule ustavaks jääda, kes Sa koos Isaga Püha Vaimu ühtsuses elad ja vali-tsed igavesest ajast igavesti.

* * *

 

ME OLEME JUMALA LAPSED JA PÄRIJAD

Pühapäev – 4. november

Jeesus küsis: “Mis sa arvad, Siimon, kelle käest võtavad kuningad maa peal tolli või pearaha? Kas oma poegadelt või võõrastelt?” Peetrus ütles: “Võõrastelt.” Mt 17:25,26

Kapernauma linn oli juba kaua olnud Jeesuse püsivamaks peatuspaigaks ehk koduks. Seal esi-tatakse tema jüngritele küsimus templimaksu maksmise kohta. Sellise maksu seadus seisis teises Moosese raamatus: “Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes: “Kui sa arvestad Iisraeli laste päid, neid, kes ära loetakse, siis andku iga mees oma hinge eest lunaraha Issandale, et neid ei tabaks nuhtlus, kui nad ära loetakse! Igaüks, kes astub äraloetavate hulka, andku pool seeklit püha seekli järgi, ka-kskümmend geera seeklis; tõstelõiv Issandale on pool seeklit. Igaüks, kes astub äraloetavate hulka, kakskümmend aastat vana ja üle selle, peab andma Issandale tõstelõivu! Rikas ärgu andku rohkem ja kehv ärgu andku vähem kui pool seeklit, kui te annate Issandale tõstelõivu lepituseks oma hinge-de eest! Võta Iisraeli lastelt lepitusraha ja kasuta seda kogudusetelgi teenistuseks; see meenutagu Issanda ees Iisraeli lapsi, et saaksite lepitust oma hingedele!” (2Ms 30:1-6)

Tänapäev arusaama järgi oli tegemist koguduse liikmeannetusega. See ei olnud kehtestatud Rooma seadusega, nii nagu ka koguduse liikmeannetus ei ole kohustus Eesti riigi ees, aga usklikele juutidele oli see rahvusliku uhkuse väljenduseks, kuna tempel tähendas neile palju enamat kui seda oli olemuslikult võõra riigi kohustused.

Muidugi suhtusid, toona erinevad juutide rühmitused, sellesse vabatahtlikult võetud kohus-tusse erinevalt. Sellepärast esitati selle kohta küsimus ka Jeesusele, kuidas Tema sellesse suhtub? Olgu siinkohal öeldud, et pärast Jeruusalemma templi hävitamist, juudi ülestõusu järgselt aastal 70, kehtestasid roomlased seaduse, mille kohaselt tuli templimaksu maksta Roomas olevale ebajumal Jupiteri templile. See annab meile aimu, et Matteuse evangeelium on kirjutatud enne templi hävita-mist. Tavaliselt maksti seda maksu paasapühade ajal Jeruusalemmas kord aastas, kuid oli tavaks, et kuu aega varem käisid maksukogujad maa kaugemates piirkondades arvestusega, et kõik inimesed pühade ajal templisse ei tule. Selles tuleneb, et need sündmused leidsid aset umbes kuu aega enne tema kannatust ja surma.

Innukas Peetrus annab Jeesuse eest juba vastuse ilma, et ta oleks õpetaja enda arvamust küsi-nud. Nüüd, mil nad pärast seda kohtuvad, üllatab Jeesus teda esitades talle küsimuse maksumaks-mise kohta veel enne kui Peetrus on jõudnud midagi öelda. Omapoolse küsimusega tahab Jeesus Peetrust mõtlema panna selle üle. Et vastus mida Peetrus ilma pikemalt mõtlemata õigeks pidas, ei tarvitsenud olla lõpuni kaalutletud. Jeesuse küsimus oli: keda kuningad ja ülemad tavaliselt maksus-tavad, kas omasid või võõraid?

Peetruse vastus oli õige, eriti tollel ajal. Tänapäeval, kui elu on rohkem arenenud, peavad ka kõrgetes ametites olevad inimesed tasuma makse. Jeesuse ajal oli endastmõistetav, et valitsejad oma peresid ja õukondi ei maksustanud. Neile Jeesuse sõnadele, tasub pöörata tähelepanu. Jeesus oli ja on selle Iisraeli Jumala Poeg, kelle auks oli terve see võimas tempel rajatud. Just Peetrus oli varem tunnistanud, et Jeesus on elava Jumala Poeg. Kuidas võiks ta siis tulla mõttele, et Tema, kelle teeni-miseks see tempel oli ehitatud, peaks maksma templimaksu? Jeesus ja tema jüngrid olid Kuningate kuninga lapsed ja pärijad. Nemad olid maksust vabad. Nii oli Peetrus taaskord liiga kiiresti hakanud Jeesuse eest otsustama ja pannud sellega mööda.

Jumala laste vabadus ei tähenda seda nagu nad ei peaks toona ega tänapäeval osalema ühis-kondlikud elus või tasuma makse mida nende elukohariik on sätestanud või on tavaks koguduseelu korraldamiseks. Armastus on vaba ka andma. Tähtis ei ole niivõrd tasumine või tasumata jätmine, vaid inimese hoiak mis tal seda tehes on.

See, kuidas Jeesus toimis tolles templimaksu loos, ei näita meile mitte ainult seda, et Teda võib alati usaldada, ka siis, kui oleme Peetruse kombel sattunud kimbatusse, vaid Jeesus kasutab seda juhtumust veelgi olulisema sõnumi edasiandmiseks: me oleme Jumala lapsed ja pärijad. (Toplaan 2015)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Me peame seda elu nägema nagu võõramaalane ja palve-rändur näeb võõrast maad. Võõras ei saa öelda, et siin on ta kodumaa, siin ei tunne ta end koduselt. Palverändur ei kavatse sellele maale jääda, kust ta läbi rändab ja öömajale jääb, sest tema süda ja mõtted on mujal. Martin Luther

Palvetagem: Ma olen maa peal võõras ja ainult rändaja, mu eluase taevas, seal on mu isamaa. Siin rändan ristirada, seal vaimu väsinut arm võtab kosutada: kõik vaev on lõppenud!  Paul Gerhardt

* * *

  

JULGUS ELADA JA USKUDA

Esmaspäev – 5. november

Mina tunnen mõtteid, mis ma teie pärast mõlgutan, ütleb Issand: need on rahu, aga mitte õnnetuse mõtted, et anda teile tulevikku ja lootust. Jr 29:11

Usk tähendab võtta tõsiselt olevikku, milles me elame, ja otsida käesolevas Jumalat, kes tahab meie õnne, ja siin Talle vastata. Aga usk ei tähenda kunagi lihtsalt leppida maailmaga, nagu ta on, ja leppida oma käesoleva olukorraga, nagu peaks see nii jääma. Teha iga päev mis vaja, aga vaadata ühtlasi üle käesoleva sellele, mis Jumal teeb, ja Tema tulevikule, selles avaldub usk. See on nagu seismine kahe maailma vahel, mis ei ole kerge. Aga julguse elada ja uskuda, mitte lasta endast võitu saada hädadel ja kannatustel, ükskõiksusel ja kartusel, valel ja ülekohtul – selle julguse ja jõu me leiame ainult nii: usaldades Jumalat ja olles valmis Teda teenima, kus keegi meist praegu seisab. Siin Ta otsub meid ja tahab meiega kõneleda, ja siin ootab Ta meie vastust.

Tema käes on Paabel ja mis Paabelist saab. Aga Tema käes oleme ka meie ise üksikult võttes oma elu ja oma tööga. Ja kui me tahaksime ka nii tihti paremat aega ja paremat maailma, kus elada, on Temal meiega rahumõtted meile praegu antud elus, mis on meile kätte mõõdetud just nii, nagu ta on, ja mitte teisiti. (Kiivit 1999:148)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kristlase jaoks on olemas ainult üks patt, ja see on lootusest loobumine ning meeleheide. Meeleheide on surmatõbi. Usklikul on meeleheitele kindel vastumürk – usk. Toomas Paul

Palvetagem: Halastaja Õnnistegija, Sina näed meie sõdant ja tunned mõtteid. Jah, tõesti, nen-des on palju kurja, kiuslikku, ebapuhast – kõik, mida Sa vihkad ega taha oma lastes näha. Oleme  nende seltsis, kes tulevad Su ette kahemüttelistena. Palume, halasta meie peale, ära mine kohtusse, sest ükski elav ei ole õige Sinu. Saada kaugele patud ja pühitse meid oma tões, Sinu Sõna on Tõde. Ove Sander

* * *

 

JUMAL ISE KÕNELEB OMA KOHTUST

Teisipäev – 6. november

Ma ütlen hooplejaile: Ärge hoobelge! Ja õelatele: Ärge tõstke sarve üles! Ärge tõstke oma sarve kõrgele, ärge rääkige kangekaelselt, jultunult! Ps 75:5,6

Jumal annab armu ajal hoiatusi ka õelatele. Ta ei kõnele ainult Taavetile, vaid Taaveti kaudu ka neile, kes ise ei tunne osadust Jumalaga ega mõista Tema mõtteid.

Hoiatuse sisu:

1.      Hoiatus “hooplemise” pärast s.o enda ülistamine sõnades, millele ei vasta tegelikkus. Hoop-lemine on moraalne ja intellektuaalne viga.

2.      Hoiatus “sarve” tõstmise pärast s.o oma võimu kuritarvitus. Nad tõstsid oma sarve kõrgele, nagu tahaksid oma meeletu kangekaelsusega tabada Jumalat ennast. Soovin, et kõik uhked ja isemeelsed selle üle mõtleksid ja meelt parandaksid. (Tärk 2014:267)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tõeline au ja pühalik rõõm valitsevad siis, kui inimene kii-dab ennast Sinus ja mitte iseeneses, kui ta rõõmustab Sinus ja mitte oma vooruses; Sinu kui Looja pärast igast olendist ühetaoliselt rõõmu tunneb. Olgu siis kiidetud Sinu nimi, mitte aga minu oma! Olgu ülistatud Sinu teod ja mitte minu omad! Thomas Kempisest

Palvetagem: Issand, me tunnistame, et oma isekuse ja kaastunde puudumise pärast oleme ko-gu oma suuremeelsuse eos lämmatanud ning liiga vähe aega võtnud teiste inimeste jaoks. Püha Vaim, aita meid, et kuuleksime Sinu andeksandvat sõnumit, kui oleme muutunud tuimaks. Tule, täi-da praegune silmapilk ja vabasta meid meie pattudest

* * *

 

ÜHISKONNA KAUDU ON ELU PAREM JA RIKKALIKUM

Kolmapäev – 7. november

Iga hing alistugu valitsemas olevaile võimudele, sest ei ole võimu, mis ei oleks Jumala käest, olemasolevad on aga Jumala seatud. Rm 13:1

Sõna alistu ei meeldi inimestele. Kuid millised sõnad me iial ka asetaksime selle asemele, jääb tõde siiski tõeks, et igas ühiskonnas on vaja kuulekust ja korralduste täitmist. Elukogemused ise on seda inimestele selgitanud.

Paulus rõhutab, et usklikuks saamine ei vabasta inimest kohustustest ühiskonna vastu. Vastu-pidi – usklik püüab olla palju parem ja kasulikum ühiskonna liige, kui ta enne oli. Ühiskondlikus eluvormis näeb Paulus Jumala tarka nõu. See on and, mis tuleb valguse Isalt.

Jumala eesmärk on inimest valmistada suure ühiskonna – Jumala riigi – tarvis. Siin maailmas peame õppima elama selle vääriliselt. Siin algab me elu, siin algavad ka voorused, mis peavad kord jumalikus ühiskonnas oma täies ilus esinema. Organiseeritud ühiskond on Paulusele Jumala and.(Tärk 2002:497j)

Sest teie valitsus on Issanda antud, ja võim on Kõigekõrgemalt, kes teie tegusid kaalub ja ka-vatsusi uurib. (Trk 6:3) Tema muudab aegu ja aastaid, tema tagandab kuningaid ja tõstab kunin-gaid; tema annab tarkadele tarkust ja mõistlikele mõistust. (Tn 2:21) Alistuge Issanda pärast kogu inimlikule korrale, olgu kuningale kui kõige ülemale. (1Pt 2:13) Tuleta neile meelde, et nad alistuk-sid valitsejaile ja võimukandjaile, oleksid kuulekad, valmis igale heale teole. (Tt 3:1)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand, milliseid ülesandeid Sa mulle ka ei paneks, ma ta-han neid kanda nagu krooni, aga mitte nagu iket! Richard Beer Hoffmann

Palvetagem: Issand, üha uuesti küsime, mida peaksime tegema ja millest loobuma, keda kuulama ja kellele Sinu nime tunnistama, kuhu oma sammud seadma ja millest põgenema. Luba meile anda maailmale, mis on Sinu oma, palju enam seda, mida ta vajab. See on meie lakkamatu palve, et pimeduses käijad laseksid ennast lepitada Sinu veres. Ove Sander.

* * *

 

JUMALA RAHVA RAHU

Neljapäev – 8. november

Issand on teinud tugevaks su väravate riivid, Tema õnnistab su lapsi sinu sees. Ps 147:13

Selles salmis esitab laulik meile põhjuse, miks on vaja Jumalat tänada ja selleks on Jumala rahva rahu. Jumal on rahu hoidja. Linna müürid on valmis. Väravad on ette pandud ja riivid on omal kohal. Lapsed võivad linnas muretult ringi joosta, sest Jumal on õnnistanud neid rahuga.

Rahuaeg on Jumala rahva õnnistuse aeg. Välise rahu kohta on öeldud: “Nüüd oli kogudusel tervel Juuda-, Galilea- ja Samaariamaal rahu end üles ehitada ja käia Issanda kartuses, ja see üha kasvas Püha Vaimu julgustusel” (Ap 9:31). Aga rahu koguduse sees ei ole vähem tähtis. Tülid ja pa-handused usklike hulgas on õnnetuse ajad. Üksmeel ja hea tahe on Jumala õnnistuste ajad. (Tärk 2014:710j)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Me muretseme marjapõõsaste, kurgipeenarde ja teab veel mille pärast, aga osadus Jumalaga ei tee meile muret, pühitsus oleks justkui kõrvaline asi, mis tuleb pealekauba. Paul Himma

Palvetagem: Lunastaja ja sõber, kui imepärane Sa oled, mu seltsiline muutusrohkel teel, mu lohutaja, väsinud kui olen, mu teejuht Igavesse Linna, mu vastuvõtja selle väraval. Keldi palve

* * *

 

KUULUTA JUMALA TÕDESID JA ÜLISTA TEDA LAULUGA

Reede – 9. november

Mina kuulutan igavesti, ma mängin Jaakobi Jumalale. Ja ma raiun maha kõik õelate sarved, aga õigete sarved tõusevad kõrgele. Ps 75:10,11

Seda ei tohi mõista valesti. Taavet ei laula sellepärast, et õelad hukka mõistetakse, vaid et Jumala õigus on lõpuks ilmunud. Inimesele, kes nii mõtleb, peab õiglus olema väga südamelähedane. See oli Taaveti suurim probleem, kuidas seletada õigluse puudumist siin maa peal.

Inimene peab olema ka veendunud, et ta ise ei lähe kohtu alla, vaid läheb surmast ellu. (Tärk 2014:268)

Ja on meile äratanud päästesarve oma sulase Taaveti soost (Lk 1:69)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mida lähemal oleme Kristusele, seda suuremaks saab vajadus Teda austada. Osvald Tärk

Palvetagem: Jumal, Kõigeväeline! Hea on meenutada Sinu tegusid, eriti siis, kui kahtlused kipuvad meid ümber lükkama. Oled teinud meiega kindla lepingu Jeesuse Kristuse ohvriveres. Mis-ki ei suuda seda tühistada. Aita, et meiegi jääksime usus selle juurde! Marcus Hermen

* * *

 

ÜHISKONNAS ON IGAL KODANIKUL KA OMA KOHUSTUSED

Laupäev – 10. november

Mardipäev

Täitke kõigi vastu oma kohustused: maksu, kellele maksu; tolliraha, kellele tolliraha; kartust, kellele kartust; au, kellele au! Rm 13:7

Kui usklik kasutab ühiskonna hüvesid, on endastmõistetav, et ta kannab ka kohustusi. Paulus ütleb, et “iga hing” allub kohustustele, kaasa arvatud ka apostlid ja prohvetid. Paulus nimetab siin mõned kohustused.

Maksud. Sõna “maksud” tähendab siin isiku-, varanduse- ja maamaksu. Juba Jeesus lahendas seda küsimust, kui Temalt küsiti, kas sünnib keisrile kohturaha anda. Jeesuse lahendus oli lihtne: kui  kasutad raha, mida Rooma riik välja andis, siis kanna ka kohustused. Paulus järgis siin vaid Kris-tust. Kristlane tasub oma maksud ja teeb seda õigeaegselt, olgu see siis üüri- või elektriarve.

Tolliraha. Tollirahas nimetati maksu kaupade pealt. Siingi ei lähe kristlased pettuse ega kõr-valehiilimise teed.

Kartust ja au. Käitumises ametiisikutega on kristlane viisakas. Sealjuures ei ole ta meelitaja, sest ta teeb seda Jumala kartuses ja usulise tundega. Paulus ütleb viiendas salmis, et usklik allub korrale südametunnistuse pärast (Rm 13:5). “Südametunnistus on Jumala asevalitseja meis”. See tähendab, et kristlase kuulekus olgu vaba ja väärikas. See olgu arusaaja kodaniku poolt õigete sea-duste täitmine. See näitab ühtlasi ka südametunnistuse kõrget kohta. Kristlane täidab oma kohustuse südametunnistuse piires, meeles pidades kõige kõrgemat käskijat – Jumalat. (Tärk 2002:498j)

Jeesus ütles neile: “Andke siis nüüd keisri oma keisrile tagasi ja Jumala oma Jumalale!” (Lk 20:25)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sinus on kaks olemust, üks toetab sind, teine paneb vastu. Sa pead ise otsustama kummale poole hoiad. Eenok Haamer

Palvetagem: Mu Jumal! Mis küll on mu lootus ja mu kindlus, millele ma siin elus toetuda võin? Ja mis on mu suurim rõõm ja trööst kõigist neist asjust, mis siin päikese all paistavad? Sina oled see, Issand, mu Jumal, kelle halastus on piirita. Kas on mul kunagi hea olnud Sinuta? Või millal oleks mul võinud olla halb, kui Sina minu juures olid? Parema meelega sooviksin Sinuga vaene olla, kui rikas Sinuta. Meelsamini soovin Sinuga maa peal rännates kerjata, kui Sinuta taevas olla. Kus Sina oled, seal on taevas! Thomas Kempisest

* * *

  

Kasutatud allikad
  • Hiob, Arne 2016. Nädala mõte. 31.10.2016. EELK Tallinna Jaani kogudus: http://www.tallinnajaani.ee/vaimuelu/nädala-mõte/130-nädala-mõte-31-10-2016.html
  • Kiivit, Jaan 1999. Tõde teeb vabaks [Postill]. Tallinn: Logos
  • Sander, Ove 1998. Ja meie palume … Tartu: Eesti Kirik
  • Soom, Kaido 2016. Kahe riigi kodanik. – Eesti Kirik 25.10.2016: http://www.eestikirik.ee/kahe-riigi-kodanik-5/
  • Toplaan, Anti 2015. Jutlus: Kahe riigi kodanik. EELK Kuressaare Laurentiuse kogudus 8.11.2015: http://www.eelk.ee/~eelk93/jutlused/24pppnelip.html
  • Tärk, Osvald 2002. Rooma kirja seletus. Tallinn: Logos.
  • Tärk, Osvald 2014. Psalmide seletus. Tallinn: Logos.

 

Koostas Indrek Lundava
Oktoober 2018

Palveleht 28. oktoober – 3. november 2018  

Palveleht

Nädala teema: Andke üksteisele andeks

Kiitus/ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat.
Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.
Koht/kohad Piiblist: Psalm 119:162-168
162 Ma rõõmutsen su ütlusest nagu see, kes leiab palju saaki.
163 Ma vihkan valet ja see on mu meelest jäle, ent sinu Seadust ma armastan.
164 Seitse korda päevas ma kiidan sind su õiguse seaduste eest.
165 Sinu Seaduse armastajail on suur rahu ja nad ei komista.
166 Ma ootan päästet sinult, Issand, ja teen su käske mööda.
167 Mu hing hoiab su tunnistusi ja ma armastan neid väga.
168 Ma pean su korraldusi ja su tunnistusi, sest kõik mu teed on sinu ees.

Patutunnistus – vaikne palve.
/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3
3 Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Pärast vaikset patutunnistuspalvet võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:9
Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta
annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Tänu armu-ja rahuaja eest meie maal. Tänu Jumalale, kes ilmutab meis oma väge halastuse ja armastuse kaudu ning kes annab meie südamesse vajaduse andeks paluda ja andeks anda. Tänu Jumala Sõna ja Pühade Sakramentide eest. Tänu kodukoguduse, ustavate koguduse liikmete ja karjaste eest. Täname kõigi eest, kes on toetanud kogudust oma aja, annete või rahaga. Tänu iga inimese eest, kellel on andeksandev meel ning kes suudab anda andeks ja ka oma eksimusi andeks paluda. Tänu leerilaste eest. Tänu kõige eest!

Eestpalve aeg
Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakohad Piiblist, millele võib palves toetuda: Psalm 103:4
Sinu käes on andeksand, et sind kardetaks.

Matteuse evangeelium 6:14-15
14 Sest kui te annate inimestele andeks nende eksimused,
siis annab ka teie taevane Isa teile andeks,
15 kui te aga ei anna inimestele andeks, siis ei anna ka teie
Isa teie eksimusi andeks.
Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast filiplastele 1:6-11
6 ja olen veendunud selles, et see, kes teis on alustanud
head tööd, lõpetab selle enne Kristuse Jeesuse päeva.
7 Nõnda ju ongi õige mul teist kõigist mõelda, sest teie olete minu südames. Kui ma siis olen ahelais või kui ma kostan evangeeliumi eest ja seda kinnitan, olete teie kõik kaasosalised mulle antud armus.
8 Sest Jumal on mu tunnistaja, kuidas ma teid kõiki igatsen Kristuse Jeesuse südamlikkusega.
9 Ja ma palvetan, et teie armastus üha enam ja enam kasvaks tunnetuses ja kõiksuguses kogemises
10 olulise kindlaksmääramiseks, et te oleksite puhtad ja laitmatud Kristuse päevani,
11 täidetud õiguse viljaga, mis tuleb Jeesuse Kristuse läbi, Jumala kirkuseks ja kiituseks.
Palume, et Jumal muudaks ja uuendaks meis kõike seda, mis meis muutust ja uuendust vajab. Palume, et õpiksime üksteist armastama, nagu Issand armastab meid ja üksteisele andeks andma, nagu Issand andestab meile kui me teda palume. Palume Jumala hoidmist ja õnnistust koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume Issandalt abi meie kiusatuse tunnil, et Tema ise hoiaks meid ning kingiks alatist usaldust Tema peale. Hoia meie silme ees igavene elu! Andku Issand meile jõudu toetada kaasinimest ja kogudust. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole lähedal kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning aseesimehe Andra Indriksoni ning nende perede eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti ning palume rohket Jumala õnnistust tema preestriordinatsioonile, mis toimub 3. novembril kl 14.00 Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus ning tema edaspidisele teenimisele Nõmme Rahu koguduse abiõpetajana. Õnnistust palume diakoniameti kandidaadile Marek Alveusele ja tea perele. Palume õnnistust organist-koorijuhile Imbi Laasile ja tema perele. Õnnistust ja hoidmist palume koguduse sekretär-raamatupidajale Renate Lekkole ja tema perele. Palume jätkuvat õnnistust Toidutarele, 80. klubist osavõtjatele, koguduse kooriliikmetele, hingehoiuvalves olevatele inimestele, piiblitundides ja Päeva Sõnas osalejatele, leerilastele, koguduse lastele, noortele ja peredele. Palume sõpruskoguduste eest Kuopios, Ashimis, Destinis ning Ilumäel.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Jesaja raamatust 64:3-8
3 Ükski kõrv ei ole kuulnud, ükski silm ei ole näinud muud Jumalat peale sinu,
kes tema ootajale seesugust võiks teha.
4 Oh, et sa tuleksid vastu sellele, kes rõõmsasti teeb õigust, neile, kes mõtlevad sinu teedele!
Vaata, sina vihastasid, et me tegime patutegusid; neis me oleme olnud kaua
ja kas me pääseme?
5 Me kõik oleme saanud rüvedaks ja kõik meie õigused on määrdunud riide sarnased;
me kõik oleme närtsinud nagu lehed ja meie süü kannab meid ära otsekui tuul.
6 Ei ole ühtegi, kes hüüaks appi sinu nime, kes ennast õhutaks sinust kinni haarama; sest sina oled peitnud oma palge meie eest ja oled lasknud meid hääbuda meie süütegude tõttu.
7 Nüüd aga, Issand, oled sina meie isa. Meie oleme savi ja sina vormid meid,
me kõik oleme sinu kätetöö.
8 Issand! Ära vihasta üleliia ja ära meenuta ülekohut lõpmata:
näe, vaata ometi – me kõik oleme ju sinu rahvas!
Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume jumalakartust ja tarkust kõigile juhtidele, kelle otsustest sõltub meie rahva homne päev. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, praostid, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme ja kiriku tervikuna. Palume, et Kristuse lepituse väel suudaksime aidata kannatavat maailma. Palume jõudu, armastust ja elutahet ülalt. Kanname palvesse lisaks diakon Toivo Treiblutile veel kolm tulevast kirikuõpetajat: diakon Siimon Haameri, Kristo Hüdsi ja Timo Švedko, kes kõik saavad preestriordinatsiooni 3. novembril Tallinna Toomkirikus. Palume, et Issand õnnistaks ja hoiaks neid, nende peresid ja kogudusi. Palvetame Jumala juhtimist ja õnnistust üle Perekeskuse, Misjonikeskuse, Usuteaduse Instituudi, Toomkooli, Kaarli kooli, Peetri kooli ning kõikidele Eestimaa koolidele ja lasteaedadele. Õnnistust palume kaplanaatide tööle, Kristlike Raudteelaste Ühingule, Laagrikeskusele TALU, Kirikumuusika Liidule jpt.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Jaakobuse kirjast 5:16
16 Tunnistage siis üksteisele patud üles ja palvetage üksteise eest, et te saaksite terveks!
Õige inimese mõjuvõimas eestpalve saadab palju korda.
Palume, et Püha Vaim näitaks meile meis endis tunnistamist vajavaid eksimusi ning julgust need andeks paluda ja kingiks meile rõõmsat tänu andekssaamise kogemisest. Aidaku Issand meile armu andestada ka iseendale.

Päeva Sõnum Nr 109. 28. oktoober – 3. november 2018

Päeva Sõnumi logo

ANDKE ÜKSTEISELE ANDEKS

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10 

23. pühapäev pärast nelipüha

Andeks andmine võib vahel raske olla, kuid andestamata jätmine on veelgi raskem. See tekitab südames palju negatiivseid tundeid, näiteks viha ja kadedust. Iial ei tea, kes kannatab rohkem, kas see, kellele ei anta andeks, või see, kes ei anna andeks.
Iga inimene on ekslik. Ristiinimene palub oma eksimused andeks ja Jumal andestab igale siirale kahetsejale. Jumal armastab inimest ja ta saatis oma Poja siia maailma, et meie võiksime saada patust vabaks. Nii andis Jumal meile võimaluse saada andeks.
Kui meie saame Jumalalt andeks, siis on meil ülesanne anda andeks ka neile, kes on meie vastu eksinud. Jumalalt ja teistelt inimestelt andeks saades tuleb meie südamesse rahu ja rõõm. Hinge-rahu toob seegi, kui andestame ega pea meeles paha.
Jumal annab meile andeks, ilma et oleksime selle ära teeninud. Oma Poja ristile surema saatmine oli ennastohverdav armastus ja halastus. Meiegi andestus peaks tulema siirast südamest ja see ei tohiks teist inimest alandada ega nõuda temalt väära teo heastamist.
Maailmas on palju viha ja kurjust, olgem need, kes annavad andestust ja halastust! Andestus on parim tunnistus usust. (Soom 2016)

Sinu käes on andeksand, et Sind kardetaks. Ps 130:4

Tänapäeva inimesele on ette heidetud liigset ratsionaalsust. Me suhtlevat maailmaga eelkõige mõistuslikult, kõike läbi mõeldes, ära põhjendades.
Mis seob meid aga Jumalaga – kas intellekt või intuitsioon? Küsimus on sisuliselt sama rumal kui igivana vaidlus munast ja kanast. Iga indiviid on selleks liiga ise, iga kontakt maailmaga liiga individuaalne. On sel vahet, kas elame täie teadvusega või vaistlikult?
Ei kujuta siiski ette usku Jumala kõikenägeva silma tajuta. Olen kindel, et põhiline side Temaga on just emotsioon, tunne – mida ainult loogikaga ei seleta –, et Ta on olemas. Et Ta näeb, kuuleb, teab. See on rohkem kui käsuõpetuse omaksvõtmine. Vaid nii ületame iseendas variseri, illusiooni õige olemisest, võimaliku enesepettuse. Tema valve on justkui inimeseks ja ausaks olemise garantii.
Kas “jumalakartus” on hirm karistuse ees või lootus andeksandmisele – hoituse ja mõistmise kindlus? Kindlasti mõlemat. Ei saa midagi parata – eetilisus on põhinenud suuresti teadmisel Juma-la vihast, ent selles on ka midagi inimloomusele olemuslikku, programmeeritut. See on tahtmine, seesmine vajadus olla Tema meele järele.
Ja ometi tahaks rääkida just armastuse kiituseks. Vaid see inimesele antud võime lõpetab meie poolikuse, annab osaduse, tõmbab tõeliselt Jumala ligidusse, teeb Loojanäoliseks.
Issand, anna tunda Su lähedust, nii hirmus kui armus, iga päev, igavesti. (Arusoo 2002)

Issandal, meie Jumalal, on halastus ja andeksand, kuigi me oleme hakanud temale vastu. (Tn 9:9)

Palvetagem: Armuline Jumal, Sina ilmutad oma väge halastuse ja armastuse kaudu. Muuda ja uuenda meid, et õpiksime üksteist armastama, nagu Sina armastad meid, ja andeks andma, nii nagu Sina andestad meile. Luba oma lepituse väel aidata seda kannatavat maailma. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

EDASIMINEKUKS TULEB KELL ÕIGEKS KEERATA

Pühapäev – 28. oktoober

Apostlite Siimona ja Juuda päev ehk simunapäev

Jeesus ütleb: “Kui te annate inimestele andeks nende eksimused, siis annab ka teie taevane Isa teile andeks.” Mt 6:14

See andeksandmine, mis on meie pöördumise keskmes, et seisne sõnades või tegudes; see andeksandmine on külluslik and, ülim kõigi Püha Vaimu enese andide seas. Lepitajaks on Püha Vaim, osaduse Vaim, kelle andestusest saab kaastunne meie vendade ja õdede vastu, kes on patus ja surmas nagu me isegi. Andeks anda tähendab paluda Jumalat vendade ja õdede eest, kellega meil on raskusi; paluda tungivalt nende pöördumist nagu ka meie eneste oma; paluda Tal pöörata meie südamed Taevase Isa poole. Sest kui me palume oma ligimese eest, saab Püha Vaim tulla meisse, patustesse inimestesse. Seitsekümmend seitse korda, ütleb püha Matteus, peame andestama oma vendadele ja õdedele, et meiegi omakorda võiksime andeks saada.
Evangeeliumil pole midagi ühist filosoofiliste või teoreetiliste õpetussüsteemidega nende jaoks, kes kujutavad endale ette unistuslikke ja teostamatuid maailmu, kus nad loodavad elada õnneli-kuna. Kristuse sõnad on “vaim ja elu” (Jh 6:63). Nad on elu, sest nad on vaim, kuna vaim on see, kes elab ning hingestab ja teeb elavaks maailma. Jumala vaim on see, kes siin maailmas paneb aluse inimesele tema inimlikkuses ja ärgitab teda teistsugusele elule, igavesele elule.
Evangeeliumi lugedes on üks osa asjadest meile mõistetavad ja arusaadavad. Teised seevastu valmistavad meile raskusi ja šokeerivad meid mitte evangeeliumi enda pärast, vaid seepärast, et me ise oma eneste nõrkuste ja piiratuse tõttu, millesse meie mõistus meid on sulgenud, ei ole valmis evangeeliumi õpetust vastu võtma.
Ja samuti sellepärast, et me ei taha nõustuda, et evangeelium on Jumala arm ja tarkus ning selleks, et saada sellest haaratud ja valgustatud, peame esmalt koguma endasse Jumala armu. Üksnes Jumala arm saab aidata meil Jumala sõna mõista, et see teeks enesele meis eluaseme. Andeksandmise ja sallivusega saame minema pühkida ja unustada kurja, mis meile on tehtud. Need mõlemad on mõõt, millega meile enestele viimasel kohtupäeval mõõdetakse. Kui tahad, et Jumal sulle andes-taks, anna alustuseks ise oma vennale andeks. Ilma selleta pole sinu jaoks päästet ega halastust! (Stefanus 2015)

Anna andeks oma ligimese ülekohus ja siis, kui sa palud, vabastatakse sind su pattudest. (Srk 28:2) Ja kui te olete palvetamas, siis andke andeks, kui teil on midagi kellegi vastu, et ka teie Isa taevas annaks teile andeks teie eksimused. (Mk 11:25)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Alandlikkus on see, kui sa sinu vastu eksinud vennale anestad enne, kui tema sinult andestust paluda jõuab. Kõrbeisade tarkus

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sina oled oma Kiriku rajanud apostlite ja prohvetite alusele, mille nurgakiviks on Kristus Jeesus ise. Anna, et me nende õpetuse kaudu saame usuosaduses üheks ja koos Siimon Kananaiose, Juudas Jaakobuse poja ja kõigi teiste apostlitega kasvame Sinu templiks Vaimus. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

 

ÕIGE JA ÕEL VASTAKUTI

Esmaspäev – 29. oktoober

Vihkamine õhutab riidu, aga armastus katab kinni kõik üleastumised. Õp 10:12

Seda vanasõna tsiteeritakse ka Uues Testamendis; näiteks esimeses Peetruse kirjas: “Üle kõige olgu püsiv teie omavaheline armastus, sest “armastus katab kinni pattude hulga“” (1Pt 4:8). Sammuti viidatakse sellele Jaakobuse kirja lõpu salmides, kus räägitakse eluteelt eksinu õigele teele tagasi juhtimisest. “Mu vennad, kui keegi teist on ära eksinud tõest ning keegi pöörab ta tagasi, siis ta teadku: see, kes patuse pöörab ta eksiteelt, päästab tema hinge surmast ja katab kinni pattude hulga” (Jk 5:19,20).
Armastus ei rõõmusta ligimese patu üle, vaid annab sellele meelsasti andeks. Ta ei suurenda seda, nagu teeb meelsasti vaenulik suhtumine. Kui inimesed tõusevad üksteise vastu ja armastus ei suuda katta inimeste vaheliseid vastuolusid, siis võivad väikesteski solvangutest saada algus suured tragöödiad. Seega selles vanasõnas ei räägita inimeste patust Jumala ees, mille leppitamine nõudis Jumala Poja inimeseks saamist ja ristisurma. Siin räägitakse sellest kuidas hoida korras inimestevahelisi suhteid. Ehkki meil on kiusatus oma lähedaste peale solvuda, on meid kutsutud üksteisele armastuses andeks andma, et väikesed solvangud ei areneks kodusõdadeks.

Üle kõige olgu püsiv teie omavaheline armastus, sest “armastus katab kinni pattude hulga”. (1Pt 4:8) Sest kui üks ütleb: “Mina olen Pauluse poolel!”, teine aga: “Mina Apollose!” – eks te siis ole nagu inimesed ikka? (1Kr 3:4)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Üksainus sõna õigel ajal ja õiges kohas on otsekui pimedusse süüdatud tuli. Tuhandel viisil me saame täita Jumala ligimesearmastuse käsku. Aga selle eelduseks on, et Jumala tuli põleks meis endis. Rudolf Kiviranna

Palvetagem: Minu südames ela vaid Sina ja pühi sealt välja kõik muu. Paiga ristil pean päri-ma mina, siis kiitust laulab mu suu. Peeter Sink

* * *

 

NÄHA RUSUDES ILU

Teisipäev – 30. oktoober

Me kõik oleme saanud rüvedaks ja kõik meie õigused on määrdunud riide sarnased; me kõik oleme närtsinud nagu lehed ja meie süü kannab meid ära otsekui tuul. Js 64:5

Need lehed, mis praegu maad katavad, on rasked ja märjad. Neid ei vii tuul laiali. Oma ilu kaotanuina, maadligi surutuna ja määrdununa ootavad nad põrmuks saamist. Jesaja ütleb: Ei ole ühtegi, kes hüüaks appi sinu nime, kes ennast õhutaks sinust kinni haarama; sest sina oled peitnud oma palge meie eest ja oled lasknud meid hääbuda meie süütegude tõttu. (Js 64:6)
Aeg-ajalt me mõtleme kui palju sõltub usk meist endist ja kas üldse või on see ainult Jumala teha? Klaverimäng nõuab harjutamist klaveril, ratsasport ratsutamistrenni. Kui me tahame midagi, siis me peame ka ise ennast vahel tagant sundima, selle nimel vaeva nägema. Vaimulik laiskus ei vii meid edasi. Midagi on me enda käes ja seda ei saa keegi teine meie eest ära teha. Ka Jumal mitte. Ta hoopis peidab oma palge nende eest, kes otsimast lakkavad või pole kunagi otsima hakanudki.
Ja olekski kõik kui poleks lunastust. Midagi, mis on võimsam kui kogu inimmeel ja mõistmine. Midagi, mis kõrgub üle kogu elu, üle kogu askeldamise, üle ajaliku rõõmu ja valu. Pühakirja Laulik pöördub Psalmis 51 Jumala poole: puhasta mind patust iisopiga, et ma saaksin puhtaks; pese mind, siis ma lähen valgemaks kui lumi! Ka mina, kes olen põrmust võetud ja põrmuks pean saa-ma, võin saada uueksloodud, puhtaks-valgeks kui lumi.
Alandlikkuse tee on sügav kogemus. Sa pead tunnetama, et on taevas ja õndsus, aga ka seda, et oma jõuga sa sinna ei jõua. Sa pead tunnistama oma poolikust ja eksimusi, mõistma, et ka parim osa sinust ei maksa Jumala ees kuigi palju, halvem osa sinust aga varjutab sellegi. Sa pead nägema endas seda märga määrdunud puulehte novembri pimedas poris. Ja siiski pead sa nägema lootust, Jumala enda väljasirutatud kätt, mis Kristuses sinuni ulatub. (Kose kiriku kroonika 2012)

Kui suur on sinu headus, mille sa oled tallele pannud neile, kes sind kardavad, ja oled osutanud neile, kes sinu juures pelgupaika otsivad inimlaste nähes. (Ps 31:20)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Patustada võib nii mõtetes, sõnades kui ka tegudes, või ka kõikides neis korraga. järelikult peab ka meeleparandus toimuma kõigis kolmes sfääris: mõtetes kahetsus, sõnades patutunnistus ja tegudes, kus inimene ei luba mitte ainult patust lahti öelda, vaid ka oma käitumist muuta. Josef Albo

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus! Ole täna ja kõik mu eluaeg kõige mu töö ja tegemise alguseks. Ole mulle kurvastuses rõõmustajaks ja igas asjas abimeheks ja õnnistajaks, ja hoia mind ja kõiki mu omakseid kõige häda eest, et kuri vaenlane ja kuri selts minu üle võimust ei saa. Palve “Uuest Lauluraamatust” 1899

* * *

  

USU ALUSED

Kolmapäev – 31. oktoober

Usupuhastuspüha. Reformatsiooni aastapäev

Teist alust ei saa keegi rajada selle kõrvale, mis juba olemas – see on Jeesus Kristus! 1Kr 3:11

Kristus on inimeseksolemise koondkuju ja manifest, sõnum, millised me peaksime olema. Aga ka rõõmusõnum, et Jumal meil seda sihti saavutada aitab, isegi siis, kui me nõrkade, ekslike ja patustena seda ei vääri. Tema arm ja õnnistus teeb meid vääriliseks. Arusaam inimväärikusest juurdub veendumuses, et inimese väärtus pole bioloogilise arengu ega sotsiaalse kokkuleppe tulemus, vaid Looja poolt meile sündimises kaasa antud kingitus. Iga inimlaps on tema silmis kallis ja hindamatu.
Kristus teeb selle eesõiguse nähtavaks ja kutsub meid elama selles valguses – Jumala lastena, kellel on tema nägu, kelle osaks on vabadus ja vastutus, keda innustavad usk ja aated ning keda ühendavad armastus ja teenimine. “Kandke üksteise koormat, nõnda te täidate Kristuse käsku,” kõneleb apostel Paulus (Gl 6:2) ja maalib pildi kogukonnast, kus keegi pole võõras ega majaline, vaid osa ehitusest, mille nurgakiviks on Jeesus Kristus ise.
Ei saa olla ühiskonda ilma inimesteta. Kõige olulisem on olla inimene. Alles seejärel eestlane, eurooplane või maailmakodanik. Sellist vabaduse lähtekohta ja ootust iseloomustavad hästi Marie Underi sõnad: “Käib hingest hinge hüüd ja vastukaja, oh saabu valguspäev, me vabastaja!… Päev, mis taas kingiks meile näo ja nime, et jälle inimväärselt elaksime.” Vaba ei ole see, kes võib kõike, vaid see, kes tahab ja suudab seda, milleks ta on loodud ja mis on tema ülesanne.
On mõistetav, et just jumalasõna ja usuline ärkamine viisid rahvusliku liikumise ja iseseisvuse sünnini. Ütleb ju apostelgi (Gl 5:1): “Vabaduseks on Kristus meid vabastanud. Püsige siis selles ja ärge laske endid jälle panna orjaikkesse!” Seda usulist alust ja arusaama väljendavad ka iseseisvus-manifesti lõpuread: “Su üle Jumal valvaku…” Kui muu siin manifestis ja meie elus võib vahel ka tahaplaanile jääda, siis palvet Jumala õnnistuse pärast ei asenda miski. Eesti vajab meie palveid. (Põder 2013)

Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Vaata, see olen mina, kes paneb Siionis aluskivi, valitud kivi, kalli nurgakivi, kindla aluse: kes usub, see ei tunne rahutust (Js 28:16) ja kelles teidki üheskoos ehitatakse Jumala eluasemeks Vaimus. (Ef 2:22)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Loendamatud Jumala varaaidad on Kristuse kiriku kujul teie ees lahti. Jumal ei keela teile midagi, mis Kristuse nimel palves Temalt küsida võidaks, vaid jagab seda lausa külluslikult. Laine Villenthal

Palvetagem: Armas taevane Isa, anna, et Sinu sõna meie juures ning kogu maailmas selgelt ja puhtalt õpetatakse ja tee, et kõik, kes seda kuulevad, pühalt, kui Sinu lapsed, elaksid! Hoia meid, taevane Isa, nende eest, kes teisiti õpetavad ja elavad! Anna meile ja kogu Sinu kogudusele maa peal tõe Püha Vaimu, murra katki, keela ning saada eemale kõik kurjad kavatsused, nõnda et Sinu nime igal pool pühitsetakse ja Sinu riik meis täielikult võimuse saab! Kinnita ja hoia meid kindlalt oma sõnas ja usus kõigil meie elupäevadel! Sinu hea ning armulise tahtmise päralt on vägi ja au igavesti.

* * *

 

PÜHADE OSADUS

Neljapäev – 1. november

Kõikide pühakute päev ehk pühakutepäev

Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed. Ef 2:19

Olla võõras pole küllap kellelegi meist tundmatu kogemus. Kohati võib anonüümsus muidugi kosutada, anda isegi teatava turvalisuse tunde, aga kui elu võõrana muutub püsivaks, siis hakkab see inimest viimaks vaimselt ja sotsiaalselt lammutama. Võõraks jäämine võib olla ka suhte/suhete purunemise ja katkemise kibe tagajärg.
Pauluse jaoks on rõõmusõnum, et kristlane pole enam Jumala kojas ega Tema rahva seas võõras, vaid elab uues osaduses. Jeesusest Kristusest – tema ristisurmast ja ülestõusmisest – sai sild inimese ja Jumala vahel. Ning enamgi veel: Kristusest sai tõeline ühenduslüli inimese ja inimese vahel.
Kristlikus osaduses näeme seega kolme poolt: ennast, ligimest ja Jumalat – suhete püha kolm-nurka. Aukoht selles kuulub Jumalale. Sellise hoiaku ja lähte mõtestatus saab selgeks, kui kujutleme olukorda, mil meie jaoks eksisteeriksid üksnes inimestevahelised suhted. Jumalaga lävimist peaksime kas ebaoluliseks või lihtsalt võimatuks. Taolisel inimene-inimene horisontaalil tekib tõenäoliselt kaks põhilist kiusatust: püüe saada oma väärtus teiste arvamusest ning püüe saada oma väärtus iseeneselt. Esimesel juhul üritab inimene muganduda üldsusele, massile meelepäraselt, kasutades kas või lipitsemist ja silmakirjalikkust. See tee on aga ette nurjumisele määratud, sest varem või hiljem kogetakse, et üldsuse muutuva ja vastuolulise arvamuse järgi pole võimalik käia. Siis on lõppeks varuks vaid meeleheide ja oma väärtusetuse tajumine suletud ringina.
Teisel juhul loobub inimene üldsust kummardamast ja valib suhete määravaks printsiibiks “mina”. Ta sulgub oma egosse ning juhindub peamiselt selle vajadustest. Sageli tähendab see tõelise armastussuhte katkestamist ja purustamist – nende formaalset kuju säilitatakse vaid positsiooni kindlustamise nimel. Südametunnistus paadub ja kivineb. Seegi tee lõpeb viimaks ummikuga.
Aga kui meie ellu tuleb Jumalale meelepärase inimväärtuse taotlemine, siis sünnib täiesti uus kvaliteet. Kaob kohustus iga hinna eest joonduda valitseva arvamuse järgi, kui selle suund on jumalatu ja kaosesse viiv. Üldsuse hoiaku kõrvale asetub Jumala tahe, mis aitab kindlaks jääda ka nö üksikvõitlejana. Teisalt ei sulguta ometi “minasse” ega irduta ligimesearmastusest. Osadus Jumalaga säilitab kristlasele avatud ja elava südametunnistuse, mis on valmis paluma ka vaenlase eest (Mt 5:43-48). (Roots 2004)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kristus, kes sind kutsub enese juurde, pole iialgi üksi; Ta paneb sind istuma peolauda vendade kõrvale, sest Jumala riigis pole üheinimese lauda ega üheinimese templit. Teedy Tüür

Palvetagem: Püha Jumal, igavene Issand, Kristuses oleme meiegi liidetud Sinu paljuhäälelisse pühade koori, kes Sind kiidab taevas ja maa peal. Lase sellel osadusel tugevdada meid maailma segadustes ja ärata meis rõõmu selle päeva ootuses, kui me koos kõigi päästetutega Sind võime jäädavalt kiita. Sinule olgu ülistus ja au igavesti.

* * *

  

SURNUD, KES SUREVAD ISSANDA OMADENA

Reede – 2. november

Kõikide surnute mälestuspäev ehk hingedepäev

Õndsad on surnud, kes nüüdsest peale surevad Issandas! Ilm 14:13

Inimesel on loomupäraselt kalduv mõtlema õndsusest ja õnnest käesoleva elu kontekstis. Johannes soovib aga, et tagakiusamise olukorras oleks kristlastel selge: on tähtsamaid asju kui käesolev elu.
Tegu on tähelepanuväärsete julgustussõnadega situatsioonis, kus pühade kindlameelsus on nii oluline. Jumala rahva käsi võib käia halvasti; neid võidakse isegi hukata. Õndsad ei ole aga mitte nende piinajad, vaid nemad. Ometi on need, kes Issandas surevad, alati õndsad, mitte ainult nüüdsest peale.
Taevas ei ole niivõrd paik, kus ei tehta tööd, kuidvõrd paik, kus ei ole enam piinasid ega vaeva. Usklikud hingavad küll oma “raskest tööst”, kuid nende teod ulatuvad ellu, mis on teisel pool hauda. See annab kogu kristlase tööle väärikuse. (Morris 2003:195j)

Õige aga saab rahu, kuigi ta varakult sureb. (Trk 4:7) Sest kui me usume, et Jeesus on surnud ja üles tõusnud, siis usume ka, et Jumal äratab Jeesuse kaudu üles need, kes koos temaga on läinud magama. (1Ts 4:14)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala vitaalsus ning põhjatu energia väljenduvad Kristuses ja kanduvad üle neile, kes Temast kinni hoiavad. Elu, millest Jeesus kõneleb, algab juba materiaalses olemises, läheb läbi kõige materiaalse hävingust ja kestab igavesti. Fanny de Sivers

Palvetagem: Lootuse Jumal, me tuleme Sinu ette oma lahkunuid mälestama. Kingi meile lohutust ja rahu. Julgusta meid usus, et need meie armsad on Sinu kätes, ning tõsta meie pilk üle haudade ülestõusnud Jeesusele, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

VAHEL PILVEDE VARJUS, AGA OMETI OLEMAS

Laupäev – 3. november

Issand! Ära vihasta üleliia ja ära meenuta ülekohut lõpmata: näe, vaata ometi – me kõik oleme ju Sinu rahvas! Js 64:8

Viltu on inimese ja Jumala suhe. Inimene ja Jumal on teineteisele võõraks jäänud, Jumal ja tema väljavalitud rahvas on teineteisest võõrdunud. Prohvet teab seda, ta pöördub Jumala poole väga isiklikult ja elavalt. Ta kaebleb ja kurdab oma rahva pärast, tunnistab rahva süüd, anub andeksandmist. Need on võimsad pildid, millega prohvet inimese ja Jumala suhet kirjeldab, läbielamised ja kogemused Jumala lähedalolekust kuni tema kaotamiseni.
Prohvet ei palu, et Jumal ülekohtu unustaks. Ta palub Jumalat mitte meenutada ülekohut lõpmata. Meenutamine tähendab midagi muud kui unustamine. Unustamine leiab lihtsalt aset, meenutamine on aga otsuse tegemine. See on andestamine. Andestamine on uus algus. Prohvet usub, et Jumal andestab. Niisugune avatus on selge märk elavast suhtest Jumalaga.
Prohvet anus Jumalat oma rahva pärast. Ma mõtlen oma rahva peale, mõtlen kristlaste peale, mõtlen maailma rõõmude ja kannatuste peale. Mõtlen, kas saab Jumala üle mõelda ilma inimese üle mõtlemata.
Ja mõtlen veel, et Jumalaga on nagu päikesega: vahel pilvede taga varjus, ometi olemas. (Talvar-Heckmann, Pille 2012)

Sest sina oled meie isa! Aabraham ju meist ei tea ja Iisrael meid ei tunne. Sina, Issand, oled meie isa, muistsest ajast on su nimi Meie Lunastaja. (Js 63:16)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Usk on Kristuse kindel ja kõrvalekaldumatu nägemine. Martin Luther

Palvetagem: Püha Jumal, Sina oled andnud käsud ja ootad nende täitmist. Mõningaid on, kes ei ole kuulnud Sinu sõna, aga enamus teab Sinu käske, kuid ei ela nende järele. Ka püüdes jääme ometi võlglasteks ja meie kohta öeldakse: patune ja kadunud inimene. Seepärast on meie ainus trööst ja lootus Sinu Pojas, Jeesuses Kristuses. Tema on meie patud ristipuule viinud, meie karistuse oma surmaga kadunud ning meid surmast ellu saatnud. Kiitus ja tänu kuulugu Sulle jääva lunastuse ja lepituse eest! Ove Sander

* * *

 

Kasutatud allikad
  • Arusoo, Urmas 2002. Hirmus ja armus. – Eesti Kirik 23.10.2002: http://www.eestikirik.ee/hirmus-ja-armus/
  • Kose kiriku kroonika: Näha rusudes ilu. EELK Kose Püha Nikolause kogudus 04.11.2012: http://kosekroonika.blogspot.com/2012/11/naha-rusudes-ilu.html
    Morris, Leon 2003. Johannese ilmutus. Tallinn: Logos
  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni” (PKK): Targad ja meeletud (Õp 10:1-17). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Põder, Andres 2013. Iseisesvuspäeva jutlus. Tallinna Piiskoplik Toomkirik 24.02.2013: http://www.eelk.ee/inc.poder_jutlus.php?id=270
    Roots, Marek 2004. Tasub teada 1. osa – Osadus. – Eesti Kirik 04.08.2004: http://www.eestikirik.ee/tasub-teada-1-osa-osadus/
  • Soom, Kaido 2016. Andke üksteisele andeks. – Eesti Kirik 19.10.2016: http://www.eestikirik.ee/andke-uksteisele-andeks-4/
  • Stefanus, Tallinna ja kogu Eesti metropoliit 2015. Nädala jutlus: Andeksandmise pühapäev. Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik 18.02.2015: http://www.eoc.ee/nadala-jutlus/andeksandmise-puhapaev-2/
  • Talvar-Heckmann, Pille 2012. Vahel pilvede varjus, ometi olemas. – Eesti Kirik 31.10.2012: http://www.eestikirik.ee/vahel-pilvede-varjus-ometi-olemas/

 

Koostas Indrek Lundava
Oktoober 2018

Palveleht. 7. –  13. okt. 2018

Palveleht

Nädala teema: Usk ja uskmatus

Kiitus/ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat.
Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Koht/kohad Piiblist: Psalm 78:1-8
Pane tähele, mu rahvas, minu Seadust, pöörake oma kõrvad minu sõnade poole!
2 Ma avan oma suu õpetussõnadega, ma ilmutan mõistatusi muistsest ajast.
3 Mida me oleme kuulnud ja mida me teame
ja mida meie vanemad on meile jutustanud,
4 seda me ei taha salata nende laste eest; me jutustame tulevasele põlvele
Issanda kiituseväärt tegudest, tema vägevusest ja tema imedest, mis ta on teinud.
5 Ta asetas tunnistuse Jaakobisse ja seadis Iisraelisse Seaduse,
mida ta käskis meie esivanemail teatada oma lastele,
6 et tulevane põlv seda tunneks, lapsed, kes sünnivad,
et nemadki tõuseksid seda jutustama oma lastele,
7 ja et nad paneksid oma lootuse Jumala peale ega unustaks Jumala tegusid, vaid peaksid tema käske
8 ega oleks nagu nende esivanemad, kangekaelne ja tõrges sugu,
sugu, kelle süda ei olnud kindel ja kelle vaim ei olnud ustav Jumalale.

Pauluse kirjast koloslastele 1:19-23
19 Sest Jumalal on olnud hea meel lasta kogu täiusel temas elada
20 ja lepitada tema läbi enesega kõik, niihästi maapealsed kui taevalised,
tehes rahu tema ristivere läbi.
21 Ka teid, kes te varem olite Jumalast võõrdunud ja oma mõtlemise
poolest tema vaenlased oma kurjade tegudega,
22 on Kristus lepitanud nüüd oma lihalikus ihus surma läbi,
et teid seada pühadena ja veatutena ja laitmatutena Jumala palge ette,
23 kui te vaid jääte kindlaks ja rajatuks usule ega lase end kõrvale viia evangeeliumis olevast lootusest, mida te olete kuulnud ja mida on kuulutatud kogu loodule taeva all ja mille teenriks olen saanud mina, Paulus.

Patutunnistus – vaikne palve.
/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele vaikses palves toetuda on: Psalm 51: 3
3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!
Kirjakoht, millele võib palveks lugeda pärast vaikset palvet: 1. Johannese kiri 1:9
9Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta
annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat; tänu erinevate asjade ja olukordade eest. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Tänu armu-ja rahuaja eest meie maal. Tänu Kristuse eest, kes on meie usu algus ja eesmärk. Tänu inimeste eest, kes usku Kristusesse kuulutavad ning oma elus seda tõeks elavad  Tänu Issandale, kes jätkuvalt meie eest palvetab, et meie usk ja usaldus Jumalale võiksid kasvada. Tänu Jumala Sõna ja Pühade Sakramentide eest. Tänu kodukoguduse, hingekarjaste ja ustavate koguduse liikmete eest. Tänu leerilaste eest! Tänu sõpruskoguduste eest. Täname kõigi eest, kes on toetanud kogudust aja, annete või rahaga. Tänu kõige eest!

Eestpalve aeg
Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Jeremia raamat 17:14
14 Tee mind terveks, Issand, siis ma saan terveks; aita mind, siis ma saan abi, sest sina oled mu kiitus.
Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 4 Moosese raamat 21:4-9
4 Hoori mäe juurest läksid nad ära Kõrkjamere teed mööda, et minna ümber Edomimaa; aga rahvas tüdines teekonnal.
5 Ja rahvas rääkis vastu Jumalale ja Moosesele: „Miks olete meid toonud Egiptusest kõrbe surema? Sest ei ole leiba ega vett ja meie hing tülkab seda viletsat toitu.”
6 Siis Issand läkitas rahva sekka mürgiseid madusid ja need salvasid rahvast ning Iisraelis suri palju rahvast.
7 Siis rahvas tuli Moosese juurde ja nad ütlesid: „Me tegime pattu, et rääkisime vastu Jumalale ja sinule. Palu Issandat, et ta võtaks meilt ära need maod!” Ja Mooses palvetas rahva eest.
8 Ja Issand ütles Moosesele: „Tee enesele madu ja pane see ridva otsa, siis jääb elama iga salvatu, kes seda vaatab!”
9 Ja Mooses tegi vaskmao ning pani selle ridva otsa. Kui siis madu oli salvanud kedagi, aga too vaatas vaskmadu, siis ta jäi elama.
Palume Jumala hoidmist ja õnnistust koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume, et me julgeksime uskuda ja usaldada Jeesust Kristust just siis, kui me kõige vähem mõistame, mis meiega toimub. Issand, hoia meie silme ees igavene elu!  Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole lähedal kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ja aseesimehe Andra Indriksoni ning nende perede eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti ning praktikant Marek Alveuse ja tema pere. Palvetame organist-koorijuhi Imbi Laasi ja tema pere eest. Jumala õnnistust palume pühapäevakooli lastele, õpetajatele ning peredele. Õnnistust palume leerilastele. Õnnistust palume inimestele, kes valmistavad ette koguduse kohvilaudu. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Ashimis, Destinis ning Ilumäel.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Johannese evangeeliumist 7:40-52
40 Siis ütlesid mõned rahva seast, kes seda kõnet kuulsid: „Tema on tõesti prohvet.”
41 Teised ütlesid: „Tema on Messias.” Aga paljud ütlesid: „Ega siis Messias tule Galileast?42 Eks Kiri ütle, et Messias tuleb Taaveti järglaste seast ja Petlemma külast, kust oli Taavet.”
43 Siis tekkis rahva hulgas lahkmeel Jeesuse pärast.
44 Mõned neist tahtsid teda vahistada, kuid ükski ei pannud kätt  tema külge.
45 Templisulased läksid nüüd ülempreestrite ja variseride juurde tagasi, ja nood küsisid neilt: „Miks te ei toonud teda?”
46 Templisulased vastasid: „Ükski inimene ei ole veel kunagi nõnda rääkinud nagu see inimene.”
47 Siis variserid vastasid neile: „Kas teiegi olete lasknud ennast eksitada?
48 Kas üksainuski ülemaist või variseridest on temasse uskunud?
49 Kuid see rahvahulk, kes ei tunne Seadust, on neetud!”
50 Nikodeemos, kes kord varem oli Jeesuse juures käinud ja oli üks nende seast, ütles neile:
51 „Ega siis meie Seadus mõista inimest süüdi, enne kui teda on üle kuulatud ja teada saadud, mida ta on teinud?”
52 Nad kostsid talle: „Kas ka sina oled Galileast? Uuri järele, ja sa näed: Galileast ei tõuse prohvetit!”
Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume jumalakartust ja tarkust kõigile, kes seisavad rahva teenistuses. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikmed ja kiriku tervikuna. Õnnistust palume Usuteaduse Instituudile – kõikidele õppijatele ja õpetajatele ning nende pereliikmetele. Palume Issanda abi ja armu kõikidele, kes on hooldekodudes, haiglates või koduseinte vahel. Palume nende inimeste eest, kes peavad end uskmatuteks, puudutagu neid Püha Vaim.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast koloslastele 4:2a
2Palvetage püsivalt!
Palume piiritut usaldust Jumala tahte taipamiseks ja tänuga vastu võtmiseks.

Päeva Sõnum. Nr 106. 7. – 13. oktoober 2018

Päeva Sõnumi logo

USK JA USKMATUS

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

41. nädal: 7. – 13. oktoober 2018

20. pühapäev pärast nelipüha

Iga inimene usub millessegi või kellessegi. Sageli kipub olema, et seni, kuni kõik on hästi, usub inimene iseendasse, materiaalsetesse väärtustesse või lähedastesse. Kui aga elus tekivad min-gid probleemid ja mured, siis tunneb inimene, et ta ei saa ise hakkama ja lähedasedki ei pruugi ai-data ning rahast pole kasu. Sellistes olukordades, kus keegi aidata ei saa, mõtleb inimene vahel Ju-malale. Sageli on haigus, lähedase surm, abielu purunemine või tööprobleemid inimese elus sellised olukorrad, kus ta palvetab ja pöördub oma Looja poole. See näitab, et Jumalasse uskumiseks pole vaja ei erilisi ratsionaalseid arutelusid ega tõendusi. Piisab vaid enda piiride tunnetamisest ja inimese loomulik usklikkus paneb ta palvetama. Jumal kuuleb palveid ja aitab palujat. Seeläbi sün-nib inimese südames ka usk. Usk Jumalasse on Jumala kingitus inimesele. Usk muudab inimese elu.

Usule vastandub uskmatus. Jeesuse eluajal kahtlesid paljud Temas, eitades tema jumalikkust, ja pidasid teda rahva ülesässitajaks. Nii süüdistatakse sageli ka tänapäeval kirikut mitmesugustes asjades, milles tegelikult kirik süüdi pole. See näitab, et inimesel on raske muutuda ja raske tunnis-tada, et tema pole maailma naba.

Meiegi hinges võib olla hetki, mil usk ja uskmatus võitlevad teineteisega. Avatus Jumala kõnetusele aitab otsustada, milline tee on õige. (Soom 2014)

Tee mind terveks, Issand, siis ma saan terveks; aita mind, siis ma saan abi. Jr 17:14

Noored mõtlevad ilmselt vähem tervisele kui vanemad inimesed. Inimene mõtleb ikka sellele, kust king pigistab. Kui tervis on hea ja vastupidavus suur, pole eriti põhjust mõlgutada keha ja hinge hooldust puudutavate kõrvaliste asjade üle. Parem tegelda peaasjaga: kaasajooksmisega kirevas maailmas, läbilöömisega elus ja töös.

Noored mõtlevad ilmselt ka Jumalale vähem kui vanem rahvas. Inimene mõtleb sellele, kuhu küünib ta pilk. Kuni meeli ja mõtteid täidavad ainult maised asjad üha heitlikumaks muutuvas maailmas, võib sünnipärane Jumalaaimdus üldse taanduda. Siis kerkivad üles tuntud kujud, kes taovad uhkelt rusikaga rinnale: “Mina olen ateist!”

Aga kui elatud aastate arv aina kasvab, liikumine muutub juba aeglasemaks ja terviski hakkab logisema, siis enam ei pääse kaugemale mõtlemisest. Siiski võib inimene endiselt teha üsnagi kum-malisi mõttekäike. On neid, kes mitte ainult ei usu Jumalat, vaid nad ei usu arstegi – ehkki tohtreid võib täiesti silmaga näha ja käega katsuda. Õigem olevat alternatiivmeditsiin jms. Nii upitatakse en-diselt omaenese ego: mina tean paremini kui arstid, tean Jumala suhtes kõike paremini ja tean üldse kõike paremini. Nii elades ei näe me ikkagi veel iseendast ega oma maisest maailmanatukesest kau-gemale.

Alles seal, kus meie tunded ja mõtted tormavad sõna otseses mõttes lõpmatusse ning hüüame siis kogu südamest: “Tee mind terveks, Issand!”, võime saada abi. Jumala-kogemust on õigesti määratletud kui lõpmatusekogemust. Nii nagu lõpmatust, ei suuda me Jumalat määratleda, ent järele mõeldes võime möönda: nagu lõpmatus pole paljas tühjus, ei ole ka Jumal olematus. See, kes on valmis oma piiratud maailmast kaugemale kaema, muutub võimeliseks märkama ka igaviku imelisi jälgi meie elus.

Kuidas võib siis Jumal teha meid terveks? Vahest teeb usk meid terveks? Öeldakse ju vahel, taas sõrme üleval hoides: “Usku peab olema!” Kas seega usk Jumalasse võib meid teha terveks? Kahtlemata, sest usu kaudu – ehk täpsemalt: usus antud kontakti läbi – teebki Jumal meid terveks, nagu palub prohvet Jeremija. Sest me näeme avaramalt ja leiame sellist abi, millele me omas – olgu nooruslikus või üldse lapsikus – piiratuses enne ei olnud osanud mõeldagi.

Ei tule arvata, et nüüd tuleb ainult eestpalve abil Jumala poole võidelda haiguste vastu, mis nii või teisiti tabavad inimesi. Ei, Jumal ise on andnud meile kultuurikohustuse, kui ta käskis valitseda muu looduse üle ja teha seda heaperemehelikult “rohuaeda hoides” (1Ms 1:28 ja 1Ms 2:15). Kultuuri hulka kuuluvad ka arstid, keda tasub heade spetsialistidena usaldada. Aga viimselt on meie kõigi elu ja oskused Issanda käes. Seepärast tuleb ka Tema abi paluda, Teda kiita ja tänada. Siis oleme vaimselt terved ja leiame ihulikkugi abi. (Hiob 2016)

Palvetagem: Issand Jumal, Sina halastad neile, kes Sind appi hüüavad, ja annad patud andeks. Elusta meie südames lootus Sinu igikestvale armule, kui kohkunud südametunnistus meid vaevab. Tee meid terveks seespidise inimese poolest, pühitse meie elu ja juhi meid Sinu rahva igavesse rõõmu. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

TAEVANE KUNINGRIIK VÕI MAAILM?

Pühapäev – 7. oktoober

Siis ütlesid mõned rahva seast, kes seda kõnet kuulsid: “Tema on tõesti prohvet.” Teised üt-lesid: “Tema on Messias.” Aga paljud ütlesid: “Ega siis Messias tule Galileast.” Jh 7:40,41

Kunagise Põhja-Iisraeli rahva olid assüürlased küüditanud ära ning asustanud maa muulas-tega. Uusasukad võtsid küll omaks Moosese Seaduse, ent ei pidanud Jeruusalemma templit oma pühamuks. Suhtumine nendesse oli tõrjuv – kui “Jeesus läkitas välja need kaksteist, käskis Ta neid: “Ärge minge paganate teele ja ärge astuge samaarlaste linna.”” (Mt 10:5).

Kuigi galilealased pidasid ise endid juutideks, olid nad jeruusalemlaste silmis poolpaganad – Naatanael küsib Filippuselt umbusklikult: “Mis võib küll Naatsaretist tulla head?” (Jh 1:46). Nad teadsid: “Ega siis Messias tule Galileast?” (Jh 7:41), “Uuri järele ja sa näed: Galileast ei tõuse prohvetit!” (Jh 7:52).

Jeesus “tuli omade keskele, ent omad ei võtnud Teda vastu” (Jh 1:11). Ta “jättis Naatsareti ning asus elama Kapernauma, mis on mere ääres, Sebuloni ja Naftali aladel, et läheks täide, mida on räägitud prohvet Jesaja kaudu: “Sebulonimaa ja Naftalimaa, mere teel, sealpool Jordanit, paga-nate Galilea, rahvas, kes istub pimeduses, on suurt valgust näinud, ja neile, kes istuvad surma maal ja surma varjus – neile tõuseb valgus!”” (Mt 4:13-16).

Jeesus kiitis õndsaks neid, kel silmad olid näha ja kõrvad kuulda: “Õndsad on aga teie silmad, et need näevad, ja teie kõrvad, et need kuulevad. Sest tõesti, ma ütlen teile, palju prohveteid ja õigeid on ihaldanud näha, mida teie näete, ega ole näinud, ja kuulda, mida teie kuulete, ega ole kuulnud” (Mt 13:16j).

Aga meie? Jah, midagi ei ole parata, et meie ihusilmad ei saa Jeesust näha, nagu seda võis Toomas, kes tunnistas: “Minu Issand ja minu Jumal!” Kummatigi, ka meil on lootust. Jeesus ütles talle: “Kas sa usud seepärast, et sa oled mind näinud? Õndsad on need, kes ei näe, kuid usuvad” (Jh 20:28j). Oluline on, et me oma võimetust tunnistaksime Temale, kes võib anda silmavalguse – “Kui te oleksite pimedad, ei oleks teil pattu. Aga et te nüüd ütlete: “Meie näeme”, siis jääb teie patt teile” (Jh 9:41).

Nii me võime viimselt ka oma pimedust ja nõtrust ära tundes paluda Teda: “Ma usun, avita mind mu uskmatuseski!” (Mk 9:24). (Paul 2017)

Teda ei tohi kinni võtta pühade ajal, sest muidu hakkab rahvas mässama. (Mt 26:5)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie maailm vajab nende inimeste julgust, kes juhinduvad Jumala kuningriigist. Issand kutsub meid oma järgijatena üles olema julged, visad ja otsusekindlad kuulutades Tema sõnumit oma kaasajas.

Palvetagem: Püha Jumal, Sina ootad ka meilt midagi. Su silmad vaatavad usu peale, mida meil on vähe ja mis kipub kahanema. Siiski ära lase meil eksida kahtlustes ja lootust päris kaotada. Vala taas meie peale oma Vaimu, mis kutsub meid usule, hoiab meid usus ja saadab usu eesmärgile, igavesse ellu. Ove Sander

* * *

ABI TAGATIS ON JUMALA MUUTUMATUS

Esmaspäev – 8. oktoober

Sina, Issand, istud aujärjel igavesti ja Sinu mälestus kestab põlvest põlve. Ps 102:13

Meil ei ole vaja oma tähtsust üle hinnata. Mitte meie ei ole maailmavalitsejad. Inimesed sünnivad ja surevad, aga päike tõuseb ja loojub täpselt omal ajal. Looduse käigus on midagi, mis ei sõltu meist. Jumal on hoolitsenud maailma eest ja teeb seda ka siis, kui mõni usklik on sattunud hätta. Tema hoolitseb selle eest, et usk meis püsiks. Selline usk on tõeline jõuallikas.

Jumal hoolitseb selle eest, et usk Temasse püsib. Taavet arvestab, et teda võidakse unustada, tema nimi võib kaduda uute põlvkondade mälestusest. Aga see pole õnnetus. Jumal ei saa unustada. Tema on alati elav Jumal ja Temast ei saa mööduda. “Sinu mälestus kestab …” Nii on see teostunud. Uued põlvkonnad on tõusnud, aga elavat Jumalat kuulutatakse ja usutakse palju laiemas ulatuses, kui seda tehti Taaveti ajal. Võime üsna julgelt öelda, et Jumal jääb. (Tärk 2014:425j)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Me elame õhkkonnas, kus võib kiiresti unustada oma elava usu. Mis saab siis, kui tõuseb uus põlvkond, kes ei tunne Jumalat nii, nagu meie seda tundsime?

Palvetagem: Su kiituseks, mu Looja, laul tõusku ülesse, et kõige õnne tooja mu võtnud süle-sse. Sa imeliselt juhid ja hoiad ilmamaad ja hellameelselt hõlma mu peidad, lapse väetima. Sa tuult ja päikest saadad ja lained vaigistad; Sa öise halla saadad ja vilja kasvatad. Meid õndsusesse juhid ja ellu juhatad. Su armu äärt ja põhja, kes jaksaks seda ülista. Aukusti Waldemar Koskimies

* * *

JUMALA KORRALDUS USULISE INFORMATSIOONI ANDMISEKS

Teisipäev – 9. oktoober

Me jutustame tulevasele põlvele Issanda kiituseväärt tegudest, Tema vägevusest ja Tema imedest, mis Ta on teinud. Ps 78:4

Jumala Sõna paneb usulise kasvatamise ülesande vanematele. Oli aeg, millal püüti seda üle-sanne asetada koolile. Tulemused olid puudulikud, sest õpetajad andsid seda edasi kui informatsiooni. Lapsed olid küll teadmisi saanud, aga puudus vaimulik mõju. Nüüd langeb see kohustus uuesti vanematele.

Jumala rahva ajalugu erineb tavalisest ajaloost. Rahva tavaline ajalugu on tutvustus üksikutest kangelastest ja kogu rahva suurtest tegudest. Jumala rahva ajalool on vaid üks kangelane – Jumala. (Tärk 2014:277j)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõnikord tuleb kasuks minevikku meelde tuletada. Unusta-mine ning edasiliikumine ei pruugi alati kõige õigem tegu olla.

Palvetagem: Armas Taevane Isa! Sa armastasid meid enne ilma rajamist ja oled meile ka riigi valmistanud, kust ootame lapse pärandust. Sinu armastus on suur, sest oled me nimed oma eluraa-matuse kirjutanud!

* * *

  

TÄIUSLIKKUS

Kolmapäev – 10. oktoober

Ka teie olite varem Jumalast võõrdunud ja oma mõtlemise poolest tema vaenlased oma kurjade tegudega. Kl 1:21

Jumal soovis, et inimesed ja kõik nende järeltulijad Tema täiuslikkusest osa saaksid. Me tea-me mida inimene tegi – ta vilistas selle peale. Ta silmad vaatasid maa peale ja ta leidis, et seal on nii palju põnevat, et tema oma elu ajal on täiesti rahul sellega, mida ta sellel maal tundma õpib, mida ta võib omale saada ja mis teda võib õnnelikuks teha.

Kui esimeste inimeste silmad pärast pattulangemist avanesid, oli nende esimene avastus see, et nad nägid endid alasti olevat! Üks suur mõtleja ütles: “Viimane avastus mille inimene, kes on ter-ve maailma hüvesid ahminud, teeb, on seesama, mida esimene inimene avastas, et ta on puupaljas, alasti ja et tal pole mitte midagi!”

See, mille inimesed arvasid täiuslikuks loonud olevat, uskudes, et nad on Jumala üle kavaldanud, luues parema maailma, kui seda Jumal on teinud. Kas see pole manduva maailma tunnus, et selle rahvad valmistuvad enesetapule?

Pole siis ime, et sellel maal ei ole rahu ja sõprust inimeste vahel. Siin valitseb hirm tuleviku ees. Sellel maal valitseb vaen ja pole sugugi imestav, et maailm on sellist nägu. Silmad, mis ei ole tõusnud üles, ja süda, mis ei ole oodanud avatud taevast, peavad leppima sellega, mida nad maa peal on avastanud. (Haamer 1998:125j)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas sinu elu head kavatsused jäävad teostamata, sest puudub valmisoleks kannatada vaimulike eesmärkide saavutamise pärast? (vt Mt 7:24-28)

Palvetagem: Issand, Sinu veri on ülim vara, otsata. Kõik armu täius tuleb sellest, see maksab taevas igavest.

* * *

 

TÄNU JUMALALE

Neljapäev – 11. oktoober

Issanda parem käsi on tõusnud kõrgele, Issanda parem käsi teeb vägevaid tegusid! Ps 118:16

Issanda käsi on Vanas Testamendis väljend, mida kasutatakse Jumala suurte päästetegude kirjeldamisel. Jumal päästis Iisraeli Egiptuse orjusest “tõstetud käsivarrega”.

“Seepärast ütle Iisraeli lastele: Mina olen Issand ja mina viin teid ära egiptlaste teoorjuse alt; ma päästan teid nende orjatööst ja lunastan teid oma väljasirutatud käsivarrega ning suurte kohtupidamistega. Mina võtan teid enesele rahvaks ja olen teile Jumalaks, ja teie peate tundma, et mina olen Issand, teie Jumal, kes teid viib välja egiptlaste teoorjusest.” (2Ms 6:6,7)

Psalm räägib kristlasele turvalisest lootusest Jumala peale. Tal pole vaja karta, vaid ta võib kõiges loota Jumala abile. (Laato 2015:320j,323)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Miks on meid vaja enne nuhelda, kui saame tõeliselt Juma-lale kiitust laulda? Too Jumala ette oma mured ja pettumused.

Palvetagem: Kingi meile usujulgust ja tunnistajameelt. Hoia meid häbenemast inimesi, et sa ei peaks kord meid häbenema oma Taevase Isa ees. Anna õiged sõnad meie suhu. Pane meie keel kuulutama sinu kiitust ja rääkima sinu suurtest tegudest neile, kelle kõrvale sina oled meid elama asetanud. Eduard Salumäe

* * *

  

UUE LOODU TEKKIMINE

Reede – 12. oktoober

Kui te vaid jääte kindlaks ja rajatuks usule ega lase end kõrvale viia evangeeliumis olevast lootusest, mida te olete kuulnud. Kl 1:23

Paulus teab, et tõeline kristlik usk on selle elu algus, mis Jumalast antuna viiakse Tema poolt ka täiusele (Fl 1:6). Apostel teab ka, et tõeline usk saab ilmsekskannatlikus ja järjekindlas kristlikus elus päev päeva kõrval, samal ajal kui usk, mis pole tõeline, mida aga varastel etappidel on raske tõelisest eristada, hääbub ja sureb. Jumal kinnitab, ettõeline usk jääb püsima lõpuni. Kristlane ini-mesena saab kindlaks teha oma usu tõelisuse ainult kannatliku püsivuse kaudu, julgustatuna (vrd Rm 5:1-5) kristlikust lootusest.

Jumal on põhimõtteliselt andnud evangeeliumi teada kogu loodule siin maailmas. Vaaladest ookeanis kohisevate koskedeni on kogu loodu põhimõtteliselt Jumalaga lepitatud. Nagu valitseja, kes midagi välja kuulutab ja siis saadab käskjalad selle sõnumiga impeeriumi kaugeimatessegi nurkadesse, on Jumal Jeesuses Kristuses kuulutanud üks kord ja alatiseks, et Tema poolt loodud maailm on nüüd Temaga lepitatud. Käskjalad, tõtates selle sõnumiga maailma kõikidesse nurka-desse, on lihtsalt selle minevikus antud kuulutuse vahendajad. (Wright 2003:75,77)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala õnnistused ei lange meile siiski iseenesest sülle. Ju-mala õnnistused saadavad neid, kes Jumalat usaldavad ja Tema nõuannetega arvestavad. Joosep Tammo

Palvetagem: Jumal, jäta mulle vankumatu usk Sinu puhta ja selge Sõna püsimisse. Tänu, Issand, et Sinu Sõna jääb igavesti ja seepärast on see ka usaldatav ja kindel. Anders Nohrborg

* * *

VAATA PÄÄSTJALE, RISTIS ÜLENDATUD ÕNNISTEGIJALE

Laupäev – 13. oktoober

Mooses palvetas rahva eest. Ja Issand ütles Moosesele: “Tee enesele madu ja pane see ridva otsa, siis jääb elama iga salvatu, kes seda vaatab!” 4Ms 21:7,8

Jumala eesmärk oli seda rahvast, kes nii rumal oli oma ihaldamistega, siiski päästa. Ta pidi selleks, et rahvast korrale kutsuda, midagi tegema. Ta saatis maod teadmisega, et need hirmsat kahju inimestele teevad. Ainult selle vahega, et varsti koos madude nuhtlusega rippus vaskmadu ridva otsas pääsemise sümbolina.

Meie silmad pole seda vaskmadu näinud. Ometi on Jumal ka meile lasknud sellise pääsemise tähe püstitada: “Ükski, kes Temasse usub, ei pea hukka saama!” ütleb Jeesus ühenduses sellega, kui Ta ennast võrdleb kõrbes ülendatud ussiga (Jh 3:16). Jumala pääste pole kunagi kaugel. Ta pole kaugel ühestki inimesest.

Sajad tuhanded inimesed olid Iisraeli leeris. Mõnele kumas ainult kujutus ridvale püstitatud maost, aga ta sai sellele vaadates ometi terveks. Kuidas see oli võimalik? Ta uskus Jumala päästesse. Ta sai terveks ka siis, kui ta silmad sulges ja sellele mõtles.

Meil ei ole tarvis mitte kujutlust Jumala päästest, vaid usku sellesse. Meil ei ole tarvis neid risti tükke, mida keskajal määdi vagadele kalli hinna eest kui reliikviaid. Meil on tarvis usku ristis rippuvasse Päästjasse. (Haamer 1998:367)

Siis Mooses läks koos Aaroniga vaarao juurest välja. Ja Mooses hüüdis Issanda poole konnade pärast, keda ta oli vaaraole saatnud. (2Ms 8:8) Ja nõnda nagu Mooses ülendas kõrbes vaskmao, nõnda peab ülendatama Inimese Poeg (Jh 3:14)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas ei pea Jumal midagi ka meiega ette võtma, et meid lahti raputada sellest mugavast orjapõlves rasvasöömise võimalusest?

Palvetagem: Sa trööstid mind, mu kurbus on Sul teada – Sa mõistad põrmulapse ohkeid, valu. Kui eksis, võid kõik jälle korda seada ja murtud hinge armukätel talud. Milla Krimm

* * *

 

Kasutatud allikad
  • Haamer, Harri (1998) Avatud taeva all: [postill]. Tallinn: Logos
  • Hiob, Arne 2016. Nädala mõte. 03.10.2016. EELK Tallinna Jaani kogudus: http://www.tallinnajaani.ee/vaimuelu/n%C3%A4dala-m%C3%B5te/124-n%C3%A4dala-m%C3%B5te-3-10-2016.html
  • Laato, Antti 2015. Kristus psalmides. Märjamaa: http://www.eliisabet.ee/pdf/Laato-Kristus_Psalmides.pdf
  • Paul, Toomas 2017. Nädala mõte. 23.01.2017. EELK Tallinna Jaani kogudus: http://www.tallinnajaani.ee/vaimuelu/n%C3%A4dala-m%C3%B5te/151-n%C3%A4dala-m%C3%B5te-23-01-2017.html
  • Soom, Kaido 2014. Usk ja uskmatus. – Eesti Kirik 22.10.2014: http://www.eestikirik.ee/usk-ja-uskmatus-5/
  • Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos
  • Wright, Nicholas Thomas 2003. Pauluse kiri koloslastele; Pauluse kiri Fileemonile.Tallinn: Logos

Koostas Indrek Lundava.

Oktoober 2018

Kirikuöö ja kirikupäev 21.-22. septembril 2018

Nõmme Rahu koguduses on juba mõned aastad alustatud pühapäevakooli hooaega kirikuöö ja kirikupäevaga. Nii oli see ka AD 2018. Reedel, 21. septembri õhtul, pärast kooli- või tööpäeva lõppu kogunesid lapsed, pühapäevakooli õpetajad ning laste emad – isad Nõmme Rahu kiriku aeda.

Enne, kui pidasime alguspalve kirikus võtsime üheskoos aega mõelda, mida kellegi jaoks tähendavad sõnad ENNE, KUI. Enne, kui lähen sõbraga mängima, teen ära koolitöö või enne, kui ütlen, mõtlen jne. Kirikuöö ja kirikupäeva piibli-pooltundides uurisime lähemalt Luuka evangeeliumi näitel, kuidas Jeesus Kristus toimis enne, kui ta valis omale jüngrid või enne, kui ta söötis 5000 meest või enne, kui tervendas halvatu. Niisiis on meie tähelepanu all Jeesuse palve eeskuju.

Lisaks piibli-pooltundidele said lapsed osa põnevast maastikumängust. Koos tegime troonifoto. Koos sai meisterdada, laulda, mängida, süüa, palvetada, valmistada küpsisetorti, võimelda, teha nukunäidendit ning palju muud. Taevaisa õnnistas meid suviselt sooja ilmaga. Tundsime koosolemisest siirast rõõmu ning palusime Jumala hoidmist ja õnnistust pühapäevakooli aastale, kõikidele lapstele, pühapäevakooli õpetajatele ja pühapäevakooli laste pereliikmetele ja Nõmme Rahu kogudusele ning meie maale ja rahvale.

Matthias Burghardt´i ametisse seadmine

Seni Nõmme Rahu kogudust abiõpetajana teeninud Matthias Burghardt seati 30. septembril ametisse EELK Keila Miikaeli Koguduse õpetajana. Ametisse seadis piiskop Tiit Salumäe, assisteerisid õp. Peeter Krall ja õp. Jaan Jaani.

Nõmme Rahu kogudus tänab õpetaja Matthias Burghardt´i teenimise eest meie abiõpetajana ja soovib talle jumala armu ja õnnistust uues ametis.

1 2 3 36