Palveleht. 15.– 21. juuli 2018

Palveleht

Nädala teema: Kirgastatud Kristus

Kiitus/ülistus – selles palveosas on hea kiita ja ülistada Jumalat.
Selles palveosas on hästi hea, kui ei oleks veel eestpalvesoove.
Koht/kohad Piiblist: Psalm 97:1-2; 5-6; 10-11
1 Issand on kuningas, maa ilutsegu! Rõõmustagu saarte hulk!
2 Pilved ja pimedus on tema ümber, õigus ja õiglus on ta aujärje alus.
5 Mäed sulavad nagu vaha Issanda ees, kogu ilmamaa Issanda ees.
6 Taevad kuulutavad tema õigust ja kõik rahvad näevad tema au.
10 Teie, kes armastate Issandat, vihake kurja!
Tema hoiab oma vagade hingi, ta kisub nad ära õelate käest.
11 Valgus koidab õigele ja rõõm neile, kes õiglased südamelt.

Luuka evangeelium 9:28-36
28 Ent arvata kaheksa päeva pärast neid kõnesid sündis, et Jeesus võttis kaasa
Peetruse ja Johannese ja Jaakobuse ning läks üles mäele palvetama.
29 Ja palvetamise ajal ta näoilme muutus ja tema riided läksid kiirgavalt valgeks.
30 Ja ennäe, kaks meest kõnelesid Jeesusega, need olid Mooses ja Eelija,
31 kes kirkuses ilmudes rääkisid tema eluotsast, sellest, mis tal Jeruusalemmas tuli täide viia.
32 Aga Peetrus ja tema kaaslased olid suikunud raskesse unne. Ent
virgudes nägid nad Jeesuse kirkust ja neid kahte meest tema juures seismas.
33 Ja see sündis, et kui need mehed tema juurest olid lahkumas, ütles Peetrus Jeesusele: „Õpetaja, siin on meil hea olla, teeme õige kolm lehtmaja:
ühe sinule ja ühe Moosesele ja ühe Eelijale.” Ta ei teadnud, mida ta ütleb.
34 Aga kui ta seda ütles, tekkis pilv ja varjas nad, nemad aga kartsid pilve sisse jäädes.
35 Ja pilvest kostis hääl: „See on minu äravalitud Poeg, teda kuulake!”
36 Ja kui see hääl oli kostnud, selgus, et Jeesus oli üksi. Ja nemad vaikisid ega kuulutanud kellelegi neil päevil midagi sellest, mida nad olid näinud.

Patutunnistus – vaikne palve.
/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 55:23a
Heida Issanda peale oma koorem, ja tema hoolitseb sinu eest;

Vaikse palveosa võib lõpetada toetudes kirjakohale: 1. Johannese kirjast 1:9
9 Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Tänu jätkuva armu-ja rahuaja eest meie maal. Täname Kristuse kannatuse ja ristisurma eest, mis on meile võimaldanud osa saada Kristuse igavesest kirkusest. Tänu Jumala Sõna ja pühade sakramentide eest. Tänu ustavate vaimulike ja koguduse liikmete eest. Täname Issandat meie koguduse kunagise juhatuse esimehe Kaja Tassa eest, kes kutsuti Taevakoju 19. juulil 2014. Tänu sõpruskoguduste eest.

Eestpalve aeg
Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Jesaja raamatust 60:2b
Sinu kohal koidab Issand ja sinu kohal nähakse Tema auhiilgust.
Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on:  2 Moosese raamatust 34:29-35
29 Ja kui Mooses astus alla Siinai mäelt ja Moosesel oli tulles käes kaks tunnistuslauda, siis Mooses ise ei teadnudki, et ta palge nahk hiilgas kõneluse tõttu Issandaga.
30 Kui Aaron ja kõik Iisraeli lapsed nägid Moosest, vaata, siis
hiilgas tema palge nahk ja nad kartsid temale ligineda.
31 Aga Mooses hüüdis neid; siis Aaron ja kõik koguduse ülemad tulid jälle tema juurde ja Mooses rääkis nendega.
32 Seejärel kõik Iisraeli lapsed tulid lähedale ja ta käskis neid
teha kõike, mida Issand temale oli öelnud Siinai mäel.
33 Kui Mooses oli lõpetanud nendega kõnelemise, siis ta pani katte oma näo ette.
34 Ja iga kord, kui Mooses läks Issanda palge ette temaga rääkima, pani ta katte ära kuni väljatulekuni; ja olles välja tulnud, rääkis ta Iisraeli lastele, mida oli kästud.
35 Siis Iisraeli lapsed vaatasid Moosese palet, sest Moosese palge nahk hiilgas. Aga Mooses pani jälle katte oma näo ette, kuni ta läks sisse, et temaga rääkida.
Palume Jumala halastust ja hoidmist igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Aidaku Jumal meil taibata kirgastatud Kristust ning Tema jätkuvat armastust. Palume tervist kõigile, kes seda vajavad. Aita, et kannatused, katsumused või haigused, mis meile elus osaks saavad, tuleksid siiski meile imeliselt kasuks ning tooksid meid Kristusele ning Tema armastusele lähemale. Ole ligi ning hoia reisil olevaid inimesi. Palume õnnistust ja hoidmist kaitseväes või missioonidel olevatele inimestele. Palume Jumalalt tröösti leinajatele. Ole lähedal kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere eest. Jumala õnnistavatesse kätesse tõstame koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ja aseesimehe Andra Indriksoni ning nende pered. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti ning koguduse praktikandi Meelis Alveuse ning tema pere. Palvetame Jumala kätte kõik Nõmme Rahu koguduse töötegijad ning palume kõigile kosutavat suve. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Ashimis, Destinis ning Ilumäel.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 2. Pauluse kirjast korintlastele 3:7-18
7 Aga kui juba kirjatähtedega kividesse uuristatud surmateenistus  sündis kirkuses,
nii et Iisraeli lapsed ei suutnud vaadata Moosese palgesse selle kirkuse pärast, mis ometi oli kaduv,
8 kuidas siis vaimuteenistus ei peaks sündima veelgi suuremas kirkuses?
9 Kui juba hukkamõistuteenistusel oli kirkus, siis on õigeksmõistuteenistus veel palju suurem kirkuselt.
10 Ning toona kirgastatu ei olegi praegu enam kirgas selle võrratu kirkuse kõrval.
11 Jah, kui kõrvalejäetav juba oli täis kirkust, kui palju enam on kirkuses see, mis jääb!
12 Et meil nüüd on niisugune lootus, siis võime toimida täie julgusega
13 ega pane Moosese kombel katet oma palgele, et Iisraeli lapsed ei saaks vaadata selle lõppu, mis on kaduv.
14 Kuid nende mõtteviis on paadunud. Veel tänapäevani jääb Vana Testamendi lugemise peale seesama kate, seda ei kergitata, sest see eemaldatakse alles Kristuses.
15 Tänapäevani, iga kord kui Moosest loetakse, lasub kate nende südamel.
16 Aga kui nende süda pöördub Issanda poole, siis võetakse kate ära.
17 Ent Issand on Vaim, ja seal, kus on Issanda Vaim, on vabadus.
18 Aga meid kõiki, kes me katmata palgega vaatleme Issanda kirkust peegeldumas, muudetakse samasuguseks kujuks kirkusest kirkusesse. Seda teeb Issand, kes on Vaim.
Palvetame Eestimaa ja kõigi siin elavate inimeste eest. Palume rahu sõjakolletesse. Palume Jumala armu kõigile Issanda palge ette jõudnutele. Palvetame Jumala kätte kiriku Eestimaal, piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme. Palvesse tõstame inimesed haiglates, hooldekodudes aga ka omastehooldajad ja abivajajad kodudes.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast efeslastele 6:18a
18Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus
Palvetame Jumala õnnistust igale palvetavale inimesele ning igale inimesele või olukorrale, kelle või mille eest palvetatakse! Palume eelkõige Jumala usaldust.

Päeva Sõnum. Nr 94. 15. – 21. juuli 2018

Päeva Sõnumi logo

KIRGASTATUD KRISTUS

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

8. pühapäev pärast nelipüha

Issanda muutmise püha ehk kirgastamispüha

Jeesus oli oma lähemate jüngritega mäel ning Jumala kirkus laskus Kristuse peale. Sellest sündmusest tuleb kirgastamispüha nimetus. Kristuse muutmine oli tema elu pöördehetk. Jeesuse kõige lähemad jüngrid olid need, kes said olla ühes temaga, kui Jumal kõneles Jeesusega kõrgel mäel ja kui Issand ise neile ütles: “See on minu äravalitud Poeg, teda kuulake!” Neil meestel polnud enam vaja uskuda, sest nad olid näinud Jeesuse jumalikkust oma ihusilmaga.

Selline Jumala pühaduse kogemine muutis hetkega inimeste elu. Pühakirjast näeme, kuidas lihtsast kalurist võis nii saada hetkega Jeesuse õpilane: üks kaheteistkümnest apostlist, kelle kujud kaunistavad tänapäeva kirikute kantsleid. Jeesuse kirkuse nägemine kirgastamismäel muutis jüngrite ellusuhtumise täiesti teiseks. Meie võime seda Jumala kirkust kas uskuda või mitte. Vaadates jüngritele ja sellele, kuidas muutus nende elu, võib meiski tekkida usk.

Mäel ilmusid apostlitele kirgastatud Kristuse kõrval ka Mooses ja Eelija, Vana Testamendi Seaduse ja prohvetite esindajad. Ristiusu kirik nägi algusest peale Kristuse eluetappe, surma ja ülestõusmist Vana Testamendi tõotuste täitumisena.

Meelespeetav kirjakoht: Sinu kohal koidab Issand ja sinu kohal nähakse Tema auhiilgust! Js 60:2

Kui pilkane pimedus katab rahvaid, ja uni hoiab nende laud tinaraskeina maadligi, kutsub prohvet jumalarahvast tõstma oma silmi ja vaatama üles. Rusudes Jeruusalemma kohal on päikesetõus ja koidupuna. See võib olla praegu kahvatu triip, lausa hale aimdus saabuvast päevast, kuid nii nagu keegi ei suuda kinni hoida hommikut, ei suuda ükski vägi ka tagasi hoida Jumala päästet.

Igaühele, kes usub Jumala eneseilmutusse Kristuses, on Vaim andnud pisut prohvetiannet, mis annab võime näha maailma samaaegselt kahelt tasandilt. Ühel tasandil näed sa maailma ebatäiuslikkust: suurt vaimulikku pimedust, mis kaena varjab inimeste nägemisvõimet ja sellest tulenevaid ini-mestevahelisi kokkupõrkeid, ebaõiglust, koledusi, lootusetust, tühisuste tühisust. Teisel tasandil näed või pigem aimad Jumala auhiilgust, Tema täiuslikkust, mis peegeldub ka Ta loodud maailma ilus, paneb sind ennastki sellest veel rohkem hoolima. Kõige kohal näed Jumala tingimusteta armastust ja lahendust igale olukorrale.

Me elame siin, põgusas hetkes enne koidikut, piiri peal, kus on nii valgust kui pimedust, meeleheidet ja lootust. Veel valitseb pimedus, kuid mitte kauaks. Praegu kurvastavad meid mitte niivõrd elu olukorrad, kuivõrd meie ootused, milline elu peaks olema. Ent me ei saa ajast ette rutata. Aeg on igal tegevusel taeva all. Ka igal raskusel ja katsumusel.

Prohvet Jesaja külvab lootust, aitab minna läbi maailma pimeduse ja ei lase väsida ega käega lüüa. Ta näeb seda, mida teised veel ei näe. Laotades tulevikunägemuse rusude kohale, innustab ta igaühte andma oma panust püha linna taastamisse. Taevane Jeruusalemm on tõelisem kui laastatud Jeruusalemm, sest praegune olukord on inimeste eksimuste tagajärg, esimene ja viimne on aga Ju-mala igavese armastuse ja Tema auhiilguse asupaik.

Olles oma mõtlemisega sattunud pimedusse ning võõrdunud Jumala elust neis oleva teadma-tuse ja südame paadumuse tõttu. (Ef 4:18)

Palvetagem: Taevane Isa, Sina oled käskinud meil kuulata Sinu armast Poega. Toida meie vaimu oma sõna läbi ja puhasta meie silmad, et me alati rõõmustaksime Sinu kirkuse nägemisest. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

JUMAL TEGELEB MEIEGA

Pühapäev – 15. juuli

Meid kõiki, kes me katmata palgega vaatleme Issanda kirkust peegeldumas, muudetakse samasuguseks kujuks kirkusest kirkusesse. Seda teeb Issand, kes on Vaim. 2Kr 3:18

Kui küsiksime Pauluselt, mil viisil usklikud näevad Jumala kirkust. Siis oleks tema vastus, et nad näevad seda siis, kui nende arusaamiselt eemaldakse “kate”, nii et evangeeliumi tõde ei ole enam nende eest varjul. Nii vaatavad nad “evangeeliumi valguses” “Kristuse, Jumala kuju kirkust” ja näevad “Jumala kirkuse tunnetuse valgust Jeesuse Kristuse isikus” (2Kr 4:3-6).

Oluline on tähele panna, et Issanda sarnaseks muutumine ei toimu ühe hetkega, vaid pikema protsessina. Ärge muganduge praeguse ajaga, vaid muutuge meele uuendamise teel, et te katsuksite läbi, mis on Jumala tahtmine, mis on hea ja meelepärane ja täiuslik (Rm 12:2). Pidev ja progresseeruv teisenemine, milles usklikke muudetakse järjest suurema kirkuse varal, on kõlbeline teisenemine, mis toimub meie elus. Seda teeb Issand, kes on Vaim. Vaimu tegutsemine on uue lepingu täht-sam tunnus ning usklike muutumine on täielikult omistatav Vaimu tööle meie elus.

Nii me muutume üha sarnasemaks Jumalaga, kes on väljendunud nii täiuslikult Jeesuse Kris-tuse elus.

Ja nii nagu me kandsime muldset kuju, nii kanname kord ka taevast kuju. (1Kr 15:49) Sest see, kes ütles: “Pimedusest paistku valgus!”” on Jumal, kes on hakanud särama meie südames, et tekiks tunnetuse valgus Jeesuse Kristuse isikus olevast Jumala kirkusest. (2Kr 4:6)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Usu, et Jumal varustab Sind kõigega, mis tarvis, et saaksid teha tööd, milleks Tema Sind kutsunud on. Jah, Sul tuleb teha oma osa, kuid ära püüa teha Jumala oma.

Palvetagem: Saada mind minu teedel, oh Issand, selle maailma segaduses ja näita mulle sel-gelt Sinu meelepärast rada. Seda, mida ma teen täna, luba mul teha, arvestades igavikuga. Michael Weisse

* * *

 

PÄÄSTE JUMAL

Esmaspäev – 16. juuli

Tema all on nagu valguse sära, Tema kõrval on kiired, seal on Ta võimsuse loor. Ha 3:4

Habakuki palve peale, et Jumal ilmutaks oma au, täidab Jumal ta hämmastuse ning lootusega ilmudes, prohvetile majesteetlikus hiilguses, ja ilmutades oma aulist võitu Jumala rahva vaenlaste üle. Jumala ligiolu hingematvast mõjust toibudes, jääb Habakuk kannatlikult ootama kohtumõistmise tulekut sissetungijate üle. Just siin näeme prohveti algses hämmingus selget (suuna)muutust.

Korduvad kohtumised Jumalaga on võtmeteguriks kristlase usus kasvamisel. See ei tähenda tingimata, et iga kohtumine peaks olema sedavõrd hingemattev nagu Habakuki oma. Jumal võib ilmuda meile ka läbi igapäevaste askelduste, umbes samamoodi kui ta ilmus Eelijale vaikses sosinas (1Kn 19:12).

On imeline, et tänu Pühale Vaimule, kes elab meie sees, võivad kohtumised Jumalaga olla nii reaalsed ja sügavad kui on seda hingamine. Ükskõik mil viisil Jumal valib end ilmutada, Temaga kohtumise mõju on alati elumuutev. Selle jumaliku kohtumise läbi meisse sisendatud uue usu sügavus põleb nagu küünal keset pimedat ööd. See ei lõpeta pimedust täielikult, aga juhib meid kind-lalt läbi pimedusest ning pikast ja üksildasest ööst!

Ja Issanda auhiilguse ilmutus oli Iisraeli laste silmis otsekui hävitav tuli mäetipus. (2Ms 24:17)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Habakuk vaatab tagasi Jumala tegudele minevikus. Kuhu me vaatame ja mil viisil see tugevdab meid?

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus, Jumala Poeg, heida armu meie peale! Päästa meid meie tühisest elust ja tee meid kõlbavaks kadumatusest osa saama! Anna julgust järgneda Sulle, käi meie kõrval ja ela meie sees ning võta teekonna lõpul oma hingamisse vastu! Toomas Paul

* * *

 

MÄELT ALLA

Teisipäev – 17. juuli

Kui Mooses astus alla Siinai mäelt ja Moosesel oli tulles käes kaks tunnistuslauda, siis Moo-ses ise ei teadnudki, et ta palge nahk hiilgas kõneluse tõttu Issandaga. 2Ms 34:29

Moosese seekordne mäelt allatulek oli erinev kõigist eelmistest kordadest, kaasa arvatud tulek eelmiste käsulaudadega. Ta oli nüüd võidelnud Jumalaga nagu Jaakob (1Ms 32:25-31), seistes eest-kostjana oma rahva eest ja igatsedes ka ise kohata Jumala palet. Nüüd oli ta võitnud, kui nii võiks öelda. Moosese nägu hiilgas kokkusaamisest Jumala auga, ta oli olnud Talle lähemal kui kunagi varem. Võiksime seda võrrelda Jeesuse muutumisega mäel (Mt 17:2), kus jüngrid said näha Teda taevases auhiilguses. Võiks meenutada ka Stefanost kohtu ees (Ap 6:15), kus temaski nähti taeva ligiolu.

Seda auhiilguse väljasäramist aitavad mõista Pauluse sõnad 2Kr 3:15-18. Siit näeme, et Moosese süda oli pööratud Issanda poole, ta südamelt oli kõrvaldatud kate, mis takistas nägemast Jumalat. Katmata südamega võis ta vaadata Ülimasse Ausse, see nägemus süütas ta südame. Rahvas ei suutnud seda mõista ega taluda, nende südamed olid veel katte all. Seepärast oli ka sümboolne, et Mooses pidi rahvaga suheldes kasutama katet näo ees. Jumala ette minnes kõrvaldas ta selle.

Käsulaudu nimetati siin tunnistuslaudadeks. Need olid nähtavaks, materiaalseks tunnistuseks selle kohta, et Jumal on teinud rahvaga lepingu. Kümne käsu tekst oli tunnistuseks Jumala seadustest. Ka seaduselaegast nimetati tunnistuslaekaks (2Ms 25:22), Jumala kavandi järgi ehitatud telki nimetati tunnistuselamuks (2Ms 38:21). Need olid nähtavaks tunnistuseks, et Jumal on tõesti oma rahva keskel.

Pöörame veel tähelepanu sellele, et Mooses algul ei märganudki seda aupaistust. Seda nägid teised.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Olgu meiegi elus nii, et endal poleks vaja oma õnnistustest kiidelda – las teised näevad Jumala kirkust meis säramas.

Palvetagem: Elu Isa lapsena, vabana Seadusest, seotuna armastusega Jeesuse teesse, teeb meid rõõmsaks ja avab paljudele eemalolijatele ukse Isa koju. Ema Basilea Schlink

* * *

 

ELAVAD KIRJAD

Kolmapäev – 18. juuli

Jah, kui kõrvalejäetav juba oli täis kirkust, kui palju enam on kirkuses see, mis jääb! 2Kr 3:11

Vana lepingut kirjeldakse siin kõrvalejäetavana. Paulus ei taha öelda, et Seadus ise jäetakse kõrvale, vaid Seaduse teenistus on kaduv. Seadus kui Jumala tahte väljendus inimkäitumise suhtes on endiselt kehtiv. Õieti ütleb Paulus, et Jumala eesmärk uue Vaimulepingu kasutusele võtmisel oli just selles, et need, kes käivad Vaimus, võiksid täita Seaduse õiglasi nõudeid (Rm 8:4). Ometi on Seaduse teenimise aeg lõpule jõudnud (vrd Rm 10:4; Gl 3:19-25).

Uut lepingut kirjeldakse jäävana ning selles mõttes on see parem kui kaduv. Uut Vaimulepingut ei asendata, nagu asendati Seaduse leping. Oma jäädavuse tõttu on see palju suurema hiilgusega kui see, mis osutus ajutiseks.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On ilmne, et teie olete Kristuse kiri, meie teenimistöö läbi valminud kiri, mis ei ole kirjutatud tindiga, vaid elava Jumala Vaimuga, ka mitte kivilaudadele, vaid lihastele südamelaudadele. (2Kr 3:3) Mõtle järele, kui palju käib see sinu kohta.

Palvetagem: Kummardage Kuningat, Teda kiites kõigest hingest, et ta oma alamad päästnud ära vangipõlvest! Kõik maailm nüüd Teda kiitku, hoosianna rõõmsalt hüüdku! Christian Keimann

* * *

 

ÕIGED RÕÕMUSTAGU

Neljapäev – 19. juuli

Rõõmustage Issandas, te õiged, ja tänage Tema püha nime! Ps 97:12

Psalm lõpeb kirjeldusega Jumala päeva koitmisest Tema omadele. Ebajumalate kummarda-mine kõrvaldatakse ning Jumala armu päike paistab õigete peale. Inimene tuleb tagasi eksiteelt ja ütleb: “Ma ei uskunud, kui teised mind hoiatasid.”

Jeesuse saabumine kohut mõistma paljastab ebajumalate tühisuse. Seda päeva oodates kristlane näeb vaeva, tehes head oma ligimesele. Kristlane peab hülgama pimeduse maailma ebajumala-teenistuse ja jumalatu eluviisi. “Ja tehke seda, teades aega: käes on tund unest virguda, sest nüüd on meie pääste lähemal kui siis, kui me usklikuks saime. Öö on lõpule jõudmas ja päev on lähedal. Pangem siis maha pimeduse teod, rõivastugem valguse relvadega! Elagem kombekalt nagu päeva ajal, mitte prassimises ega purjutamises, mitte kiimaluses ega kõlvatuses, mitte riius ega kadeduses, vaid rõivastuge Issanda Jeesuse Kristusega ja ärge tehke ihu eest hoolitsemisest himude rahulda-mist!” (Rm 13:11–14)

Õigel ei ole vaja olla sünge ning endasse tõmbunud. Ta normaalne hoiak olgu rõõmus. Siis, kui Jumal tuleb meie ellu kui kuningas; siis kui Jeesus muutub meile Issandaks, on meie südames armastus, eluviisides vagadus, käitumises õiglus ja hinges rõõm.

Rõõmutsege Issandas ja ilutsege, te õiged! Ja hõisake kõik, kes olete õiglased südamelt! (Ps 32:11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Õige, s.t Jumalat armastav inimene leiab lahenduse (valguse) oma probleemidele: Issanda Vaim juhib ja valgustab meid ning teeb meid võimeliseks võitlema patuga oma südames ja seda võitma. Kuidas see on väljendunud sinu elus?

Palvetagem: Jeesuse pärast, aita meid, et rõõm meie südames iial ei kustuks sellest teadmisest, et meie nimed on taevasse kirja pandud. Sina, kes Sa meie rõõmu ülendad, kes Sa meie valu vaigistad; Sina, kes Sa meile leiba murrad ja meie väikest elu õnnistada; Sina, kes Sa meile head teed ja meile rahu annad; sina, kes Sa keset lootusetut aega meid lootusega täidad, mis meid häbisse ei jäta; Sina, kes Sa meie vaimu valgustad siis, kui vaimne pimedus on maad võtnud ja saatana vägi on väga tugevaks saanud; Sina, meie rõõmu ja jõu allikas! Harri Haamer

* * *

JUMALA KUNINGLIKKUS

Reede – 20. juuli

Issand on kuningas, maa ilutsegu! Rõõmustagu saarte hulk! Pilved ja pimedus on Tema ümber, õigus ja õiglus on Ta aujärje alus. Ps 97:1,2

Rääkides Jeesuse meelevallast taevas ja maa peal, kuulutame sama tõde, mida avaldab 97. psalm. Siis, kui Paulus nimetas Jeesust Issandaks Püha Vaimu kaudu, jätkab ta sedasama mõtet. Iga usklik peab varem või hiljem jõudma selle tõe juurde: Jumalal on õigus meid käskida ja meil on kohustus olla kuulekas talle.

See on kõigepealt rõõmusõnum. Maa ilutsegu! Rõõmustagu saarte hulk! Patu võim toob alati ahastust, pisaraid ja valu, aga Jumala mõju toob rahu ja rõõmu. Jumala ilmumine on ühtlasi salapärane. Pilved ja pimedus on Tema ümber. Iisraelile jättis Siinai sündmus sügava elamuse. Paljudes hilisemates Jumala ilmumised inimestele räägitakse aga ikka jälle pimedusest, tormist ja tulest. Inimesele jääb Jumal alati salapäraseks ja seletamatuks.

Oma isiklikus elus oleme elanud üle sündmusi, mida oleme pidanud raskeks mureks ning pimeduse varjuks. Alles hiljem nägime, et nende pilvede südamikus oli Jumal. Koguduse elus ei ole see olnud teisiti. Tormisel öödel on Jeesus sageli lähenenud jüngrite laevale, kuigi ta tulek oli neile hirmutavalt salapärane. Meile võib olla paljugi arusaamatud ja salapärane, aga ühes võime olla täiesti kindel: Jumal on alati õiglane. Õigus ja õiglus on Ta aujärje alus. Usk asub julgesti pilvedes.

Issand on kuningas! Ülevusega on ta riietunud. Issand on riietunud, ta on vöötunud võimusega; ka on ta kinnitanud maailma, et see ei kõiguks. (Ps 93:1) Issand on kuningas! Värisegu rahvad! Ta istub keerubite peal. Vabisegu maa! (Ps 99:1) Mina hävitan Efraimist sõjavankrid ja sõjaratsud Jeruusalemmast, sõjaammudki hävitatakse. Ja tema kuulutab rahvaile rahu ning valitseb merest mereni, Frati jõest ilmamaa ääreni. (Sk 9:10)

Ma nägin teist võimsat inglit maha tulevat taevast, riietatud pilve, ning tema pea kohal oli vikerkaar ning ta palged olid nagu päike ning ta jalad nagu tulesambad. (Ilm 10:1) Õigus ja õiglus on su aujärje alus; heldus ja ustavus käivad su palge ees. (Ps 89:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie elu on täiuslik, kui me Talle kuuletume. Patu võim toob valu ja ahastust, aga Jumala Vaim rahu ja rõõmu.

Palvetagem: Ma palun Sinu käest natukene rõõmsamat meelt, soovin, et ma ei laseks end heidutada tühistel asjadel, et suudaksin vaadata endast kaugemale ja kõrgemale. Toomas Paul

* * *

TÕELINE VABADUS

Laupäev – 21. juuli

Issand on Vaim, ja seal, kus on Issanda Vaim, on vabadus. 2Kr 3:17

Pauluse peamine huvi 3. peatükis on tõsta esile uue Vaimulepingu suuremat hiilgust (vrd 2Kr 3:3,6,8,16), mida ta võrdleb Seaduselepingu väiksema hiilgusega. Pauluse kaasaegsed juudid suhtlesid Jumala Seaduse kaudu, aga kristlased suhtlevad Jumala Vaimu kaudu. Selle salmi peamine tähendus on, et kui inimesed pöörduvad Jumala poole, eemaldakse kate nende mõistuselt ning nad taipavad, et vana Seaduse-lepingu aeg on jõudnud lõpule ja uus Vaimulepingu aeg on alanud. Kui nad siis uue lepingu all Issanda poole pöörduvad, kogevad nad Teda Vaimuna.

Väljend Issand on Vaim ei ole üks-ühele samastamine, vaid pigem öeldakse sellega, et uue lepingu tingimustes on Issand meie jaoks Vaim. Üks suurtest oikumeenilistest usutunnistusest, nn Athanasiuse usutunnistus annab seda suhet selgesti edasi: “Samuti on Isa Issand, Poeg Issand ja Püha Vaim Issand. Ja mitte siiski kolm Issandat, vaid üks Issand”.

Kui inimesed elavad vana lepingu tingimustes nii, nagu seda tegid Pauluse kaasaegsed (taot-ledes õigekssaamist seadusetegudega), siis ei ole vabadust. Seaduse nõudeid ei suuda inimene kunagi täielikult täita ja seepärast mõistab Seadus nad süüdi.

Kuid Vaimu-lepingus on vabadus. Andestatud patte ei peeta enam meeles (Rm 4:6-8) ja õigeks kuulutatud patused ei mõisteta süüdi (Rm 8:1). Vaim ise tunnistab koos meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed (Rm 8:15,16) ja Vaimu järgi käies suudame täita Seaduse õiglasi nõudeid (Rm 8:3,4). Selline vabadus tekitab julguse ja nii võib Paulus öelda, et meil nüüd on niisugune lootus, siis võime toimida täie julgusega ega pane Moosese kombel katet oma palgele, et Iisraeli lapsed ei saaks vaadata selle lõppu, mis on kaduv (2Kr 3:12,13).

Jumal on Vaim ja kes teda kummardavad, peavad teda vaimus ja tões kummardama. (Jh 4:24)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Vabadus on võit kurjuse väe üle, on kartmatu läbisammumine aja hädadest, läbi kõikidest ajaloo vaheldumistest, läbi kallaletungidest paremalt ja vasemalt poolt.

Palvetagem: See jõud on Vaim, – sa oma süda, oh inimene, ava Temale! Siis lõpeb sinu hingehäda, Vaim mustad varjud kannab eemale; talv mööda läheb, tuleb kevade, kui uinuv elu ärkab õitsele. Georg Kiviste

* * *

 

Kasutatud allikad
  • Kruse, Colin G. (2008) Pauluse kiri kiri korintlastele. Tallinn: Logos, lk 91-92,94-96
  • Laato, Antti (2015) Kristus psalmides. Märjamaa, lk 269-270
  • Lo, Alison. Pääste Jumal (Ha 3:1-19) – Piiblivõti. Avatud Piibli Ühing (14. 12 2016): http://www.avatudpiibel.ee/piiblivoti/2016/12/14
  • Palgi, Mare. Hetk enne päikesetõusu (Js 60:1–6). – Kirik ja Teoloogia (04.01.2013): http://kjt.ee/2013/01/hetk-enne-paikesetousu-js-601-6
  • Soom, Kaido. Kristuse kirgastamispüha – kirgastatud Kristus. – Eesti Kirik (03.08.2011): http://www.eestikirik.ee/kristuse-kirgastamispuha-kirgastatud-kristus/
  • Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 400,402
  • Veevo, Uudo. Mäelt alla (2Ms 34:29-35). – Piiblivõti. Avatud Piibli Ühing (30.06.2018): http://www.avatudpiibel.ee/piiblivoti/2018/06/30

 

Koostas Indrek Lundava.
Juuli 2018

 

Elu halastuses

Tänase evangeeliumi juures hakkab koheselt kõrva sõna “kuulma”.  Jeesus ütleb: “Kuid ma ütlen teile, kes kuulete …” Kuulmisest on juttu ka tänastes teistes kirjakohtades – Joosua paneb kivi tunnistama Jumala ja tema rahva vahelist lepingut ja ütleb, et “see kivi on kuulnud kõiki Issanda sõnu, mis Ta meile on öelnud …” Samuti manitseb Heebreakiri meid – “vaadake, et teie ei tõrgu Kõnelejat kuulamast!”

Tõepoolest, rääkimisel on alles siis mõte, kui on kuulaja või kuulajad. Just seepärast Jeesus rõhutabki kuulamise ja kuulmise tähtust. Jumal räägib meiega kogu aeg  – ja tänu Temale selle eest  – , aga kas me Teda ka kuuleme? Kas meie, kes me oleme täna siin kirikus või raadiote juures, kuuleme Teda? Kas see sõna, mida täna kuulutatakse, jõuab meie kõrvust ka meie mõistuse ja mõtlemise juurde? Kas ta leiab edasi tee meie südamesse? Kas see sõna puudutab meie südant sel määralt, et me hakkamegi Jumala Sõna järele elama? Mitte ainult mõne Jumala Sõnas oleva leebe soovituse järele, vaid ka selle kange kõne järele, mida oleme täna kuulnud – armastage oma vaenlasi ja vihamehi.

Tuletame veel korra meelde, mida Jeesus meile täna südamele asetab. Ta ütleb: “Armastage oma vaenlasi, tehke head neile, kes teid vihkavad, õnnistage neid, kes teid neavad, palvetage nende eest, kes teid halvustavad! Kes lööb sind parema põse pihta, selle paku ka teine, ja kes sinult võtab kuue, sellele ära keela ka särki! Anna igaühele, kes sinult palub, ja sellele, kes võtab sinu oma, ära küsi tagasi! Ja nii nagu te tahate, et inimesed teile teeksid, nõnda tehke neile!”

Selle Jeesuse Sõna võiks  kolmeks jaotada – esimesse rühma kuuluks  see, mis näib oleme realistlik ja täidetav, vähemalt esmapilgul; teises rühmas on see, mille järgimine tekitab ilmselgeid raskusi ja probleeme, ning kolmas rühm kätkeks eneses lausa ilmvõimatud soovitusi ja nõudeid, millele täitmine meile on igal juhul väga-väga raske. Ma ei pea siin silmas inimesi, kellele on kõik kerge ja probleemitu, kas siis nad ei suuda tegelikult taibata, millest Jeesus räägib või lihtsalt ei panegi oma kätt külge, ja arvavad siiski, et nad on juba kõik teinud.

Muidugi on võimalusi veel teisigi, näiteks öelda, et see mida siin Jeesus ütleb, ei olegi mõelnud kõigile täitmiseks, vaid üksikutele väga kõrgekvaliteedilistele usklikele. Kuid ma kardan, et see pole nõnda. Jeesuse sõna on mõeldud täimiseks ja juhtnööriks meile kõigile. Või jällegi tuleb mõni teine, ja ma tsiteerin, kes ütlebki, et eks seegi ole armastus, et “ma teda raiska maha ei löö.” Sellinegi armastuse degradeerimine ja minimeerimine ei ole see, millest Jeesus räägib, sest Ta andis enda inimeste kätte tappa ja ristilüüa – Johannese evangeeliumi 14. peatükk ei jäta meile siin mingisugust kompromissi – Jeesus ütleb, et “ma annan teile uue käsu: armasaga üksteist! Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist.” Meid kutsutakse armastame just sellesama armastuse täiuse, halastuse, eneseandmise ja lõpuniminemisega, nagu Jeesus seda meile on teinud. Just samal viisil, nagu Ta meile on eeskuju jätkud.

Keskseks küsimus on, kuidas me seda suudame.  Oleme täna kuulanud Jeesuse sõna ning usun ka, et lasknud selle oma südamesse. Me oleme Jeesust kuulnud. Me armastame Teda ja meis on tahet käia Tema armastuse jalajälgedes. Aga kuidas? Kust me leiaksime selleks jõu? Jõu ka siis, kui me ikka ja jälle peame enesele tunnistama, et kui viletsad ja algajad me oleme oma Õnnistegija järgimisel armastuse teel.

Lugesin just läbi juba tüki aja eest ilmunud intervjuu paavst Franciscusega Tema raamatust “Jumala nimi on halastus.” See on hämmastav raamat, mida soovitan kõigil lugeda, seda enam, et Jumala armust külastab meid paavst juba septembrikuus. Raamat, milles väga kogenud vaimulik, kelle juhtida oma kogu roomakatoliiklik kristlaskond, kõneleb Jumala armastusest ja halastusest, kui ainsast võimalusest tänasele maailmale. Tänasele kirikule, igale tema liikmele ja tegelikult igale inimesele. Ja see, kuidas meist saavad Jumala halastuse tööriistad, algab paavsti sõnul just sealt, kus me ise tunneme vajadust halastuse järele. Vajadus halastuse järele algab aga omakorda sealt, kus me mõistame oma patu ja rikutust. Just see on alguspunkt. Just siin asub paranemise algus. Just siin on halastuse kuivamatu läte. Paavsti sõnutsi piisab juba väikesest sammust, või isegi mõttest, soovist seda sammu astuda halastuse järele. Kui me seda teeme ja teeme seda jätkuvalt, siis me muutume. Muutuvad meie suhtumise ja suhted. Ühtäkki avastame, et see, millele Jeesus meid täna kutsus, ei olegi võimatus, ega utoopia, vaid täielikult realistlik võimalus ja väljavaade. Ongi võimalik armastada, õnnistada, palvetada, ennast anda, ja mitte ainult neile, kes meid armastavad, vaid isegi oma vaenlastele. Loomulikult on armastuse õppimise tee pikk, aga me õpime ja käime seda teed nii kaua, kui me saame aru, et me ise vajame igal päeval Jumala halastust ja armu. Ja see on saadaval, sest nagu kirjutab paavst – Jumala nimi on halastus.

Soovin endale ja Sulle kallis sõber, et meil oleks eelkõige aega, julgust ja ausust vaadata endasse. Kui me seda suudame, siis avame ennast Jumala halastusele ja  armastusele. Tunneme, kuidas, võibolla küll tasahilju, lahkuvad meist viha, kadedus, kohtumõistmine ja kibedus. Samas kogeme, kuidas meie hing ei jää tühjaks –meid elavnevad kannatlikkus, heatahtlikkus, püüd oma ligimest mõista ja armastada, tema eest palvetada. Enamgi veel, me tunneme, et armastusekäsk, ei olegi meile enam käsuks, vaid sellest on saanud loomulik osa meie elust.  Sellest on saanud meie elu. Elu halastuses. Jumal kelle nimi on halastus, on meilegi kinkinud sama nime.

Aamen

Ove Sander
Koguduse õpetaja

Sander_Ove

Palveleht. 1.– 7. juuli 2018

Palveleht

Nädala teema: Issanda teenistuses

Kiitus/ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat.
Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.
Koht/kohad Piiblist: Psalm 145:3-7
3Suur on Issand ja kõrgeks kiidetav, tema suurus on uurimatu!
4Rahvapõlv ülistab rahvapõlvele sinu tegusid, ja nad kuulutavad sinu suurt vägevust.
5Sinu võimsuse toredat hiilgust ja su imeasju tahan ma meeles mõlgutada.
6Sinu kardetavast jõust räägitagu ja ma jutustan sinu suurtest töödest.
7Su suure headuse mälestust kuulutatagu ja su õiguse üle hõisatagu!

Markuse evangeelium 3:13-19
13 Ja Jeesus läks üles mägedesse ja kutsus enese juurde,
keda ta ise tahtis, ja need tulid tema juurde.
14 Ja ta seadis kaksteist, keda ta ka nimetas
apostliteks, et need oleksid temaga ja et ta võiks nad läkitada kuulutama
15 ja et neil oleks meelevald kurje vaime välja ajada.
16 Ja ta seadis need kaksteist: Siimona, ja pani talle nimeks Peetrus,
17 ja Jaakobuse, Sebedeuse poja, ning Jaakobuse venna
Johannese, ja pani neile nimeks Boanerges, see on Kõuepojad,
18 ja Andrease ja Filippuse ja Bartolomeuse ja Matteuse ja
Tooma ja Jaakobuse, Alfeuse poja, ja Taddeuse ja Siimon Kananaiose
19 ja Juudas Iskarioti, kes tema ära andis.

Patutunnistus – vaikne palve. 
/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3
3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Vaikse palveosa võib lõpetada toetudes kirjakohale: 1. Johannese kiri 1:9
9 Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta
annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Toome tänu Jumalale armu- ja rahuaja eest meie maal. Täname, et Kristus kutsub jätkuvalt inimesi ennast järgima ning on neid, kes selle kutse vastu võtavad. Tänu Jumala Sõna ja pühade sakramentide eest. Täname oma kodukoguduse eest. Tänu jumalateenistuste ja kiriklike talituste eest ning raadioülekannete eest pereraadios. Täname, et meil on Jumal, kes kuuleb palveid ning aitab oma hea kava kohaselt.

Eestpalve aeg
Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast efeslastele 2:19
19 Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed.
Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest
Kirjakoht Piiblist, millele palves toetuda on: 2. Pauluse kirjast Timoteosele 3:14-17
14 Aga sina püsi selles, mida sa oled õppinud ja usaldanud, teades,
kelle käest sa oled õppinud,
15 ja kuna sa tunned lapsest saadik pühi kirju, mis võivad sulle tarkust anda päästeks usu kaudu, mis on Kristuses Jeesuses.
16 Kogu Pühakiri on Jumala sisendatud ja kasulik õpetamiseks, noomimiseks, parandamiseks, kasvatamiseks õiguses,
17 et Jumala inimene oleks täiesti varustatud ja valmis igale heale teole.
Palume Jumala hoidmist ja õnnistust igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Aidaku Jumal ise meil kuulda Kristuse kutset ning tulla ja jääda Issanda lähedale ning olla Tema teenistuses. Palume Jumalalt õnnistust, et suudaksime toetada nii kaasinimest kui kogudust. Palume tervist kõigile, kes seda vajavad. Aita, et meile elus osaks saavad kannatused, katsumused või haigused, võiksid tulla meile imeliselt kasuks ning tuua meid Kristusele lähemale. Ole ligi ning hoia reisil või puhkusel olevaid inimesi. Palume Jumalalt tröösti leinajatele. Ole lähedal kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Palume Matthiasele ja tema perele õnnistust Keila Miikaeli koguduse õpetajaks valimise puhul. Eestpalvesse tõstame meie koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning tema pere eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. Õnnista palun kõiki Nõmme Rahu koguduse töötegijaid ning palume kosutust ja uue jõu kogumist suvekuudesse. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Ashimis, Destinis ning Ilumäel.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Jesaja raamat 66:18-19
18 Mina tunnen nende tegusid ja mõtteid, aga ma tulen koguma kõiki
rahvaid ning keeli; ja need tulevad ning näevad minu auhiilgust.
19 Ja ma teen nende keskel ühe tunnustähe. Ma läkitan nende hulgast pääsenuid rahvaste juurde Tarsisesse, Puudi ja Luudi ammuküttide juurde, Tubalisse ja Jaavanisse, kaugetele saartele, kes ei ole kuulnud minust räägitavat ega ole neil aimu minu auhiilgusest; ja need kuulutavad rahvaste keskel minu auhiilgust.
Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, preestrid ja diakonid, kirikuvalitsuse, kaplanid, koguduste töötegijad ning iga koguduse liikme. Palume Jumala õnnistust presidendile, valitsusele, riigikogu liikmetele ning kõigile, kes seatud rahva teenistusse. Kingi lootust, jõudu ja elutahet ülalt kõigile inimestele, kel erinevaid muresid ning hoia meie kõigi silme ees ikka ja alati igavene elu.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest
Kirjakoht Piiblist, millele palves toetuda on: Pauluse 1. kirjast tessalooniklastele 5:16-23
16 Rõõmustage alati,
17 palvetage lakkamatult,
18 tänage kõige eest – sest see on, mida Jumal teilt tahab Jeesuses Kristuses!
19 Ärge kustutage Vaimu,
20 ärge põlastage prohvetiandi,
21 katsuge läbi kõik, pidage kinni heast,
22 hoiduge igasuguse kurja eest!
23 Aga rahu Jumal ise pühitsegu teid läbinisti ning teie vaim ja hing ja ihu olgu tervikuna hoitud laitmatuna meie Issanda Jeesuse Kristuse tulemiseks!
Palume õnnistust igale palvetajale, palvemeelt ja tänu andmist Jumalale!

Päeva Sõnum. Nr 92. 1. – 7. juuli 2018

Päeva Sõnumi logo

ISSANDA TEENISTUSES!

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

6. pühapäev pärast nelipüha

Me ei tea, miks just Peetrus sai selle ülesande (Mt 16:18) endale. Eks kandidaate oleks olnud rohkemgi. Ja me ei peagi teadma, sest Jumal kasutab, keda ta tahab. Me võime inimlikult hinnata küll, kes kõige paremini sobiks ja kõige õppinum ja võimekam oleks, kuid Jumala mõõdupuud on vähe teised. Ta ei läkita valmis töötegijaid, vaid varustab ja valmistab neid, keda Ta kutsub. Ja Ta võib kasutada igaühte. Tähtis ei ole meie tarkus ja edukus või meie usu tugevus, vaid tähtis on Te-ma, kellesse me usume, ja Tema vägevus. Kõige olulisem asi Jumala teenistusse astudes on see, et me saame aru sellest, et Jeesus on meie Issand ja meie Lunastaja, elava Jumala Poeg. Ja nagu Jee-suse sõnadest Peetrusele näeme, ka see arusaamine ei tule meie endi tarkusest. Aga sellest algab kõik. Kui me ei tunne Jeesust, ei saa me aru ka millestki muust Jumalariigis. Me saame paluda, et Püha Vaim aitaks meil iga päev aina paremini Jeesust tundma õppida ja talle järgneda.

Meelespeetav kirjakoht: Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed. Ef 2:19

Piiblisalm räägib, et me ei ole enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Juma-la kodakondsed. Kristuses ei ole enam kaugelolijaid ja lähedalseisjaid, vaid Kristuses on kõik võrd-sed Jumala kodakondsed. Selles salmis kõlab meeldiv kutse olla Jumala kodakondne. Kõrgemale ei saakski enam ühtegi inimest asetada, kui seda on elada Jumala kodakondsena. Siin on juttu kodust kõige paremas mõttes, sest rohkem ei saa inimene kuskil enam kodus olla kui oma usus. Selle kodu-ga võib inimene kõikjal ringi rännata. Mida tähendab uskliku jaoks elada Jumala kodakondsena sel-les maailmas? Kodakondsusega inimesel on kõik õigused, ja kohustused.

Jumala kodakondsena elamine tähendab meie jaoks usaldada Jumalat ja valmisolekut Teda teenida igal ajahetkel ja igas paigas ja olukorras, kus me just viibime. Tihti ei ole me seda paika en-dale ise välja valinud, Jumal on meid sinna asetanud ja seal ootab Ta meilt usku ja kuulekust. Ini-mestena tahame küll pea alati paremat aega ja maailma, kus elada ja unistame teistsugustest oludest kui need, milles meil tuleb seista.

Kuid meie ülesanne ei ole siin maailmas, erinevates olukordades lihtsalt vastu pidada, vaid midagi enamat. Peame enestelt küsima, mida tohime usus teha, mida tuleks teha, et usku hoida ja lasta sellel nähtavale tulla. See on Jumala kodakondse vastutus selles maailmas. Jumala tahe on, et leiaksime julgust ja tahet elada ka meile võõrastes oludes. Julgust elada käesolevas hetkes, isegi kui see on risti vastu meie soovile ja igatsusele.

Me ei ela usklikena ainult iseendale, vaid ka maailmale meie ümber. See ei tähenda mugandu-mist maailmaga, vaid Jumala otsimist käesolevas hetkes. Meie eesõigus on ammutada lõpmatust al-likast, oma turvalisest ja igavesest kodust jõudu, julgust ja usku eluks, et mitte lasta endast võitu saada selle maailma hädadel ja kannatustel, ükskõiksusel ja hirmul, valel ja ülekohtul.

Palvetagem: Issand Kristus, meie taevane Kuningas, tänus ja rõõmus pühitseme Sinu apostli-te mälestust ning palume Sind: anna oma Kirikule seda armu, et ta armastaks ja elaks selles, mida Sinu apostlid on uskunud, kuulutanud ja õpetanud. Kuule meid, kes Sa koos Isaga Püha Vaimu üht-suses elad ja valitsed igavesest ajast igavesti.

* * *

 

TA KUTSUB ENDA JUURDE, KEDA TA ISE TAHAB

Apostlite pühapäev – 1. juuli

Seda pühapäeva kutsutakse apostlite pühapäevaks ja sel päeval meenutatakse kõiki apostleid. Apostel on kristlikus tähenduses Jumala saadik maailmas. Apostlid olid Jeesuse jüngrid, kes said te-ma ülestõusmise tunnistajateks selles maailmas.

Kui vaadata apostlite tegevust, siis nad pühendusid jumalasõna kuulutamisele maailmas. See polnud sugugi kerge töö, sest nii variserid ja kirjatundjad kui ka Rooma riigi võimud tegid kõik või-maliku selleks, et nende tööd nurjata.

Nii pidid mitmed apostlitest oma usu kuulutamise ja tunnistamise pärast surema märtrisurma. Nende kogemus Jumalast oli sedavõrd tugev, et nad ei salanud oma usku ka siis, kui pidid elust loo-buma. Tagakiusust hoolimata ei jätnud nad oma tööd, vaid tegid kõik võimaliku selleks, et sõnum Jumala päästest leviks kõigi inimesteni. Nii sai ristiusust maailma suurim religioon.

Nüüd oleme meie tänapäeva maailmas apostlite töö jätkajad. Kristus on andnud meilegi mis-jonikäsu ja sellega kaasneva tõotuse: “Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaa-ta, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.” (Mt 28:18-20)

Jumal on andnud meile kõik eluks vajaliku, kuidas täidame meile antud ülesannet? Kas suuda-me olla apostlite töö väärikad jätkajad selles maailmas?

Jeesus läks üles mägedesse ja kutsus enese juurde, keda Ta ise tahtis, ja need tulid Tema juur-de. Mk 3:13

Sünagoogimisjoni lõpp ei tähendanud Jeesusele ainult Ta töö avardumist, vaid ka selle süve-nemist. Viimast märgib ära kaheteistkümne valimine. Kapernauma usulised juhid olid Jeesuse hül-janud, kuid rahva poolehoid kasvas. Nüüd viis Jeesus oma töö uuele alusele. Iisraeli usu reformee-rimine oli võimatu. Keegi ei paika vanutamata riidetükiga vana kuube, muidu paik rebeneb selle küljest, uus vanast, ja auk läheb veel suuremaks. Ja keegi ei kalla värsket veini vanadesse nahk-lähkritesse, muidu vein rebestab lähkrid ning vein ja lähkrid muutuvad kõlbmatuks, vaid värske vein kallatakse uutesse lähkritesse (Mk 2:21,22).

Endised usuõpetajad ei võtnud vastu Jumala pakkumist. Uus töö vajas uusi inimesi. Jumala valitud rahvale oli vaja panna uus alus. See toimus kaheteistkümne jüngri valimisel. Meil on vaevalt võimalik selle sündmuse tähtsust üle hinnata. Kõik kolm sünoptilist evangeeliumi asetavad selle tähtsale kohale. Ilmutuse raamatus näeb Johannes, kuidas vana Jeruusalemma asemele tuleb uus ja uue müüridel on kaksteist aluskivi ning nende peal Talle kaheteistkümne apostli nimed (Ilm 21:14).

See tähendab, et kogu ristiusu strktuur kannab igavesti nende meeste märki ja ilmet, keda Jee-sus valis oma apostleiks. Imestama paneb selle valimiskäigu lihtsus. Vana seaduse koguduse pree-striameti asutamisega võrreldes oli uus alandlik, lihtne ja sügavalt vaimulik sündmus. Uue seaduse ajal toimuvad sündmused välise särata, kuid seesmise jõuga.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Igale jüngrile on oluline Jeesuse isiklik kutse. Kellelgi pole luba omavoliliselt teiste hulka minna, kuigi kutsutule jääb keeldumise õigus (Mk 10:22).

Palvetagem: Ma tulen ebapuhtana, puhasta mind! Ma tulen sõgedana, anna mulle nägemine! Ma tulen vaesena, tee mu hing rikkaks! Ma tulen kui kadunud patune, võta mind vastu! Ma tulen kui see, kes on väärt hukkamõistu, tee mind õndsaks! Johann Arndt

* * *

  

RÕÕMUSÕNUM TOOB RÕÕMU

Esmaspäev – 2. juuli

Kui armsad on mägede peal sõnumitooja sammud. Ta kuulutab rahu, toob häid sõnumeid. Js 52:7

Pärast seda, kui saatan oli inimese patulangemise läbi Jumalast eemaldanud, ehitas see vaen-lane Jumala ja inimese vahele kõrged lahutuse mäed ja kantsid. Peites inimese nende taha selle loo-tusega, et teda sealt keegi tema käest enam kätte ei saa. Ei leitud inimeste ega inglite seas ühtegi, kes seda sõda oleks võinud ette võtta. Ometi see, kelle nimi on Jeesus Kristus, kes on Jumal ja ini-mene, sõdis põrgu vürstiga ja võitis teda ära.

Prohvet näeb seda Äravõitjat nende lahutuse mägede peal seismas ja kuuleb Tema rõõmu sõ-numit kuulutamas: “Ma olen surmale mürk ja põrgule katkuks saanud!” Tema suust hoovab välja terve evangeeliumi sõnum. Nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu. (Jh 3:16) Keda see sõ-num ei rõõmusta, see magab veel patuunes. Ärka üles, kes sa magad, ja tõuse üles surnuist, siis sä-rab sulle Kristus (Ef 5:14).

Issand annab sõnumi; heade sõnumite kuulutajaid on suur vägi (Ps 68:12). Vaata, juba on mägede peal sõnumitooja jalad, tema kuulutab rahu. Pühitse, Juuda, oma pühi! Tasu oma tõotused! Sest iialgi enam ei tule su kallale nurjatu – ta hävitatakse sootuks (Na 2:1). Kuidas aga saadaks kuulutada, kui ei olda läkitatud? Just nagu on kirjutatud: “Kui kaunid on nende jalad, kes kuulu-tavad head rõõmusõnumit.” (Rm 10:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas su mittekristlastest naabrid, sõbrad ja sugulased teavad, et Jumal sirutab oma käed nende poole, oodates nende vastust? Kuidas nad saaksid seda teada?

Palvetagem: Püha Lunastaja! Õnnista meid, hoia ja kaitse meid kõige kurja ja kahju eest, ning õpeta meid Sinu Sõna kuulma.

* * *

 

OOTUSTE TÄITUMINE

Teisipäev – 3. juuli

Ma läkitan nende hulgast pääsenuid rahvaste juurde, kes ei ole kuulnud minust räägitavat ega ole neil aimu minu auhiilgusest; ja need kuulutavad rahvaste keskel minu auhiilgust. Js 66:19

Jesaja raamatu lõpulõiku võib käsitleda mitmeti. On neid, kelle jaoks need salmid seovad Kristuse esimese ning teise tuleku siia maa peale. Teiste jaoks on see kinnitus kogu maailma evan-geliseerimisest, globaalsest palverännakust mille sihtpunktiks on Jeruusalemm, millest on saanud kogu maailma pealinn. Kindel on see, et prohvet jätkab lõpuajastu sündmuste ettekuulutusega ning taas võime leida otseseid paralleele Ilmutusraamatuga.

Jumala eriline plaan on ilmutada oma suurust ja auhiilgust kõigile rahvastele ning seda ees-märki korratakse salmis 18: Mina tunnen nende tegusid ja mõtteid, aga ma tulen koguma kõiki rah-vaid ning keeli; ja need tulevad ning näevad minu auhiilgust. Järgnevates salmides 19-21 aga kir-jeldatakse, kuidas Ta oma plaani täide viib.

Viimase kahe tuhande aasta jooksul oleme meie olnud tunnistajaks selle Jumalast antud tun-nustähe täideviimisele (s 19): Jumal saadab oma päästetuid kõigi rahvaste juurde, et nad kuulutaksid Tema pühadust. Need rahvad omakorda aitavad juutidel pöörduda tagasi oma kodumaale kõikjalt, kuhu nad on pillutatud. On tähelepanuväärne, et see viimane on toimunud juba viimase mitmeküm-ne aasta jooksul ja kestab üha.

Ja kui te nüüd tõesti kuulate minu häält ja peate minu lepingut, siis te olete minu omand kõigi rahvaste hulgast, sest minu päralt on kogu maailm. (2Ms 19:5) Ma olen olnud kättesaadav neile, kes mind ei ole nõudnud; ma olen olnud leitav neile, kes mind ei ole otsinud; ma olen öelnud rahva-le, kes mu nime ei ole appi hüüdnud: “Vaata, siin ma olen! Vaata, siin ma olen!” (Js 65:1)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuidas kujutad ette jumalariigi realiseerumist siin maa peal? On see midagi, mis paneb sind veel rohkem igatsema ja tänama Jumalat?

Palvetagem: Kiitke, oh rahvad, Ta kõrget nime ja laulge tänu Temale! Sest Tema tegu on sel-ge ime, Ta au ei lõpe iialgi. Jumala lapsed, ühest suust laulgem Kolmainul austust! Halleluuja, hal-leluuja! Johann Daniel Herrnschmidt

* * *

 

KRISTLIKU USU VUNDAMENT

Kolmapäev – 4. juuli

Kogu Pühakiri on Jumala sisendatud ja kasulik õpetamiseks, noomimiseks, parandamiseks, kasvatamiseks õiguses. 2Tm 3:16

Kristliku usu vundament on Piibel. Jumal andis inimesele Piibli, et ta sellesse usuks ja kogu oma elu Piiblile rajaks. Piiblile rajatud usu puhul vastutab Jumal inimese käekäigu eest.

Piibel ei ole käsiraamat või teaduslik teos. Piibli keskne tõde on Jeesus Kristus, kes ise ütles: “Te uurite pühi kirju, sest te arvate nendest saavat igavese elu – ja just need on, mis tunnistavad mi-nust” (Jh 5:39). Piibli lugemisel, uurimisel ja tundmisel ei ole erilist väärtust, kui inimene sealt ei leia isiklikku päästjat, kes Talle avab tee Isa juurde taevasse.

“Taevas ja maa hävivad, aga minu sõnad ei hävi,” (Mt 24:35) ütles Jeesus. Piibli näol on Ju-mal inimesele andnud väärtuse, mis on tugevam kui taevas ja maa. Kõik kaob, kõik sureb, kõik, mi-da teaduslikud tõlgendajad on Piibli kohta arvanud või öelnud, hajub nagu udu, aga Jumala Sõna, mis sulle ja mulle on antud elu aluseks ei hävi. Nii kindel on meie hingeõnnistus, nii kindlale alu-sele on meil võimalik rajada oma tulevik.

Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal (Ps 119:105), kinnitab Taavet. Juma-la Sõna on vaimulikuks valguseks me eluteel. Toetuge kindlamalt Piiblile, uskuge Piiblit, seiske Pii-bli ees põlvedel ja palvetage, et Jumal enam ja enam seda avaks. Kui Piibel meie ellu astub ja meid juhib, võib tõdeda, et Piibli sõna taga on Jumal. Piibel on Isa kiri, mis lapse sellest maailmast Isa juurde tagasi viib.

Iialgi pole ühtegi prohvetiennustust esile toodud inimese tahtel, vaid Pühast Vaimust kantuina on inimesed rääkinud, saades sõnumi Jumala käest. (2Pt 1:21)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle järele: kas loed Piiblit kohusetundest, meelelahutu-seks, oma teadmiste täiendamiseks või selleks et Jumal saaks muuta sind enam Jeesuse sarnaseks?

Palvetagem: Tänu olgu Jumalal kõigis paigus taeva all! Nüüd on tõotus täidetud, meile Pääst-ja kingitud! Keda ammu usklikud igatsedes oodanud, mis kord neile lubatud, täiesti nüüd täidetud. Heinrich Held

* * *

  

JUMAL EI OLE SÜÜDI

Neljapäev – 5. juuli

Kogu maale on kostnud nende hääl ja ilmamaa äärteni nende sõnad. Rm 10:18

Paulus peab kurbusega tunnistama, et enamik juute on jäänud uskmatuks. Miks oli see nii? Miks on see nii? Miks oli Pauluse ajal nii palju uskmatust ja miks on seda nii palju meie ajal? Kes selle eest vastust kannab?

Ja Paulus väidab, et Jumalat ei saa teha vastutavaks tegeliku olukorra eest. Usk tuleneb evan-geeliumi kuulutamisest ja kuulutamise võimaluse eest on Jumal hoolitsenud. Sest üle kogu ilmamaa käib nende hääl ja maailma otsteni nende sõna!

Paulus mõtleb siin kahtlemata lunastustöö avalikku laadi. Ei ole see ju kuskil kolkas toimunud (Ap 26:26). Suure reede sündmused pühadeks kokku tulnud rahvahulkade silme all. Jeesuse ohvri-surm ei näinud ainult Jeruusalemma ja Palestiina elanikud, vaid ka kaugetest maadest tulnud juudid ja usklikud paganad. Sama võis öelda ka nelipüha kohta, mil Jeruusalemma oli tulnud jumalakart-likke mehi kõigist rahvaist (Ap 2:5).

Kas nad ei ole siis kuulnud? Muidugi on (Rm 10:18a) Taevased väed ise hoolitsesid selle eest, et Jeesuse ristisurm, ülestõusmine ja Püha Vaimu väljavalamine kujuneksid kiiresti inimkonna usu-liste teadmiste raudvaraks. Eks laulnud Taavet oma laulus: “Taevad jutustavad Jumala au ja taeva-laotus kuulutab tema kätetööd …” (Ps 19:2) Keegi ei ole inimesele nii tuttav kui Jumal, kui Teda tahetakse tunda.

Üle kogu ilmamaa käib nende kõla, maailma otsani nende sõna; neisse on ta püstitanud telgi päikesele (Ps 19:5). Ja seda Kuningriigi evangeeliumi kuulutatakse kogu ilmamaale, tunnistuseks kõigile rahvastele, ja siis tuleb lõpp (Mt 24:14). Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse (Mt 28:19).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta kellegi eest, kes on Jumalast kaugenenud!

Palvetagem: Nõnda kiida, süda sa, kui sind püüab petta saatan kavalusega, usku ära võtta. Lenda üles kurbusest rõõmu mägedele, astu välja mure ööst armu valgusele! Paul Gerhardt

* * *

MEIE ISA

Reede – 6. juuli

Rahvapõlv ülistab rahvapõlvele Sinu tegusid, ja nad kuulutavad Sinu suurt vägevust. Sinu võimsuse toredat hiilgust ja Su imeasju tahan ma meeles mõlgutada. Ps 145:4,5

Jumala suurte tegude eesmärk on näidata, et Jumal on endiselt vägev ning viib ellu oma tahte. Sinu tahtmine sündigunagu taevas, nõnda ka maa peal! (Mt 6:10)

Jumala hea ja armuline tahtmine sünnib küll ilma meie palveta, aga me palume selles palves, et see sünniks ka meie juures. Kuidas see sünnib? Kui Jumal rikub ja takistab kõike kurja nõu ja tahtmist, mis ei taha lasta meid Tema nime pühitseda ja Tema riiki tulla, nii nagu on kuradi, maa-ilma ja meie liha tahtmine, vaid kui Ta meid kinnitab ja hoiab kindalt oma Sõnas ja usus meie elu-otsani; see on Tema armuline ja hea tahtmine.

Mis sündis päeval, mil sa seisid Issanda, oma Jumala ees Hoorebil, kui Issand mulle ütles: “Kogu mulle rahvas kokku ja ma annan neile kuulda oma sõnu, et nad õpiksid mind kartma, niikaua kui nad elavad maa peal, ja õpetaksid seda oma lastelegi.” (5Ms 4:10) Kinnita neid oma lastele kõ-vasti ja kõnele neist kojas istudes ja teed käies, magama heites ja üles tõustes! (5Ms 6:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millal oli viimane kord, kui sa rääkisid kellelegi, kui tänu-lik oled millegi eest, mida Jumal on sulle teinud?

Palvetagem: Issand, anna meile jõudu tunnistada Sind oma Päästjaks ja ülistada Sind oma eluga. Julgelt võime end usaldada Sinu ustava varju alla! Johann Albrecht Benge

* * *

 

ABI JUMALALT

Laupäev – 7. juuli

Paulus kostis: “Et ma olen aga Jumalalt abi saanud tänase päevani, siis ma seisan, tunnis-tades nii pisikestele kui suurtele.” Ap 26:22

Iga inimene peab valima, kas kuuleb sõnumit Jumalast või lükkab tagasi. Ei ole muud võima-lust. Kui lükata sõnum edasi mugavama aja jaoks, on see lõppkokkuvõttes mittevastuvõtmine. Nii tegi Agrippa: kuitahes lähedal ta ka usule oli, tema lahkumine kohtust annab märku tagasilükkami-sest. See oli ka põhjus, miks jutlustades päästest kutsus Paulus meeleparandusele ja täielikule muu-tusele inimeste mõtetes ja tegudes. Me ei saa kunagi veenda kedagi Jumala riiki sisenema, ükskõik kui võimsad on meie argumendid. See nõuab ususammu, pöördumist Kristuse poole meeleparandu-ses ja eluviiside muutmist, taevasele nägemusele vastavat käitumist. Jumal aitab meid iga päev, na-gu Ta aitas ka Paulust, olgu edasine tee kerge või raske.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Hea sõnumi viimine teisteni on Kristuse käsk meile ja Kris-tuse töö meie sees. Kui see on nii, siis kuidas see avaldub sinu elus?

Palvetagem: Tema mulle ise tahab anda igal hetkel uue armu ka. Tahab kõik mu päevakoor-mad kanda, aidata ja kõiges juhtida. Mind kui varandust Ta valvab, hoiab, omandust, mis kallilt ostnud Ta. Nii kui päevi Tema armust kingib, nii Ta jõudu nendeks jagab ka. Lina Sandell-Berg

* * *

Kasutatud allikad
  • APÜ (2016) Ootuse täitumine (Js 66:18-24). Piiblivõti. Avatud Piibli Ühing http://www.avatudpiibel.ee/piiblivoti/2016/07/22
  • Collinson, Sylvia (2016) Eluviis (Ap 26:19-32). Piiblivõti. Avatud Piibli Ühing http://www.avatudpiibel.ee/piiblivoti/2016/09/24
  • Himma, Paul (2007) Suuremeelne Jumal. Jutlused 1980ndatest [postil]. Tallinn: Allikas, lk 12,18
  • Hämäläinen, Titta. Issanda teenistuses. Jutlus apostlite pühapäevaks (Mt 16:13–16). – Kirik ja Teoloogia (18.07.2014): http://kjt.ee/2014/07/issanda-teenistuses-jutlus-apostlite-puhapaevaks-mt-1613-16/
  • Lampson, Peeter (1903) Hommiku- ja õhtu- “roaohver” : Esimene jagu. Tartu, lk 24
  • Melder, Katrin-Helena. Ehitada eneses kodu. – Eesti Kirik (30.07.2003): http://www.eestikirik.ee/ehitada-eneses-kodu/
  • Soom, Kaido. Issanda teenistuses. – Eesti Kirik (26.06.2013): http://www.eestikirik.ee/issanda-teenistuses/
  • Tärk, Osvald (1993) Markuse evangeeliumi seletus. Tallinn: Logos, lk 113-114
  • Tärk, Osvald (2002) Rooma kirja seletus. Tallinn: Logos, lk 409
  • Vaimulikud loosungid 2016 : valitud piiblisalmid igaks päevaks. Tallinn: Eesti Evangeelne Vennastekogudus, lk 144-145

01

Koostas Indrek Lundava.

Juuni 2018

Palveleht. 24.-30. juuni 2018

Palveleht

Nädala teema: Teevalmistaja

Kiitus/ülistus – kiidame ja ülistame selles palveosas Jumalat.
Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Koht/kohad Piiblist: Psalm 92:2-6
2Hea on tänada Issandat ja mängida sinu nimele, Kõigekõrgem,
3hommikul kuulutada sinu heldust ja öösel su ustavust,
4kümnekeelsel pillil ja naablil, kandlel mängides.
5Sest sina, Issand, oled mind rõõmsaks teinud oma tegudega,
ma hõiskan sinu kätetööde pärast.
6Kui suured on sinu teod, Issand! Väga sügavad on su mõtted!

Luuka evangeelium 1:57-66
57Eliisabetil sai aeg täis sünnitada ja ta tõi ilmale poja.
58Ja ta naabrid ja sugulased kuulsid, et Issand oli olnud temale armuline, ja nad rõõmustasid koos temaga.
59Nad tulid kaheksandal päeval lapsukest ümber lõikama ja tahtsid anda talle tema isa nime Sakarias.
60Ent tema ema kostis: “Ei sugugi, vaid tema nimi peab olema Johannes!”
61Nemad ütlesid talle: “Su suguvõsas pole kedagi selle nimega.”
62Ja nad viipasid ta isale, et saada teada, kuidas tema tahaks last nimetada.
63Sakarias palus lauakese ning kirjutas: “Johannes on tema nimi.” Ja kõik imestasid.
64Aga otsekohe läksid ta suu ja keelepaelad lahti ning ta hakkas rääkima, ülistades Jumalat.
65Ja kartus tuli kõikide ümberkaudsete peale ja kõigist neist asjust kõneldi kogu Juuda mäestikus.
66Kõik, kes seda kuulsid, jätsid selle oma südamesse ja küsisid: “Mis saab küll sellest lapsest?” Sest Issanda käsi oli temaga.

Patutunnistus – vaikne palve. Selles palveosas tunnistame vaikses palves Jumalaleoma eksimused mida oleme teinud mõtte, sõna teo või tegemata jätmisega.
/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on:
Psalm 51:3
3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Vaikse palveosa võib lõpetada toetudes kirjakohale:
1. Johannese kiri 1:7
7Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat palvevastuste eest; tänu erinevate asjade ja olukordade eest. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Tänu armu- ja rahuaja eest meie maal. Täname, et kutse Jumala riiki on jätkuvalt Kristuse läbi jõus ja kehtiv. Tänu Jumala Sõna ja pühade sakramentide eest. Täname armsa kodukoguduse eest, samuti ustavate koguduse liikmete eest. Täname suve saabumise eest. Tänu kõige eest!

Eestpalve aeg
Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Johannese evangeelium 3:30
30Tema peab kasvama, aga mina pean kahanema.”
Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Jesaja raamat 45:8-12
8Kastke, taevad, ülalt ja pilved, pange voolama õiglus! Avanegu maa, et idaneks õnnistus
ja ühtlasi võrsuks õiglus! Mina, Issand, olen selle loonud.
9Häda sellele,  kes riidleb oma valmistajaga – kild teiste savikildude seas.
Kas ütleb savi oma vormijale: “Mis sa teed?” ja su töö: “Tal ei ole käsi!”?
10Häda sellele, kes ütleb isale: “Miks sa sigitad?” või naisele: “Miks oled sünnitusvaludes?”!
11Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Püha ja tema Looja:
Kas te küsitlete mind mu laste kohta ja annate mulle käsu mu kätetöö jaoks?
12Mina tegin maa ja lõin inimesed selle peale;
minu käed võlvisid taeva ja ma käsutasin kõiki tema vägesid.
Palvetame Jumala hoidvatesse ja õnnistavatesse kätesse iga meie koguduse liikme, töötegija, koguduse juhatuse ning nõukogu. Palume, et meil oleks, millega toetada nii kaasinimest kui kogudust. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Palume, et kristlased kasutaksid kallist palveandi. Aita, et elus osaks saavad kannatused ja katsumused tooksid meid Kristusele lähemale. Ole inimestega, kes on reisil ning hoia neid. Palume tröösti leinajatele. Ole ligi kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma ning kingi kindlat usku, et meie jääv kodu on taevas. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning tema pere eest. Palume kosutavat suvepuhkust ning Jumala lähedalolu kõikidele juhatuse liikmetele ning nende peredele ning kõikidele koguduse töötegijatele ning nende peredele. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. Palvetame Jumala kätte koguduse endise õpetaja Voldemar Ilja pere; palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Ashimis, Destinis ning Ilumäel. Palume õnnistust kõigile, kes sel suvel Nõmme Rahu koguduse keskelt ristimis-, leeri-või laulatusõnnistusega teele lähevad.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Matteuse evangeelium 3:1-3
1Aga kui Apollos oli Korintoses, sündis, et Paulus käis läbi ülamaakonnad ja tuli alla Efesosse. Ja leides sealt mõned jüngrid,
2küsis ta neilt: „Kas te võtsite vastu Püha Vaimu, kui te saite usklikuks?” Nemad aga vastasid: „Me ei ole kuulnudki, et Püha Vaim on.”
3Ja tema ütles: „Millesse siis teie olete ristitud?” Nemad vastasid: „Johannese ristimisse.”
4Aga Paulus ütles: „Johannes ristis meeleparandusristimisega, öeldes rahvale, et nad usuksid sellesse, kes tuleb pärast teda, see tähendab Jeesusesse.”
5Seda kuuldes lasksid nad endid ristida Issanda Jeesuse nimesse.
6Ja kui Paulus pani oma käed nende peale, tuli neile Püha Vaim ja nad rääkisid võõraid keeli ja ennustasid.
Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palvetame, et Kristuse tundmist ja usaldamist ning Tema kutsele vastamist oleks Eestimaal enam. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme. Palume Jumala õnnistust presidendile, valitsusele, riigikogu liikmetele, Nõmme linnaosavanemale ning kõigile, kes seatud rahva teenistusse. Kingi lootust, jõudu ja elutahet ülalt kõigile inimestele, kel erinevaid muresid ning hoia meie kõigi silme ees ikka ja alati igavene elu. Kanname palvesse Usuteaduse Instituudi, kaplanaadid, Misjonikeskuse, Laste- ja Noorsootöö Ühenduse,  ajalehe Eesti Kirik, Kiriku Varahalduse, EELK Perekeskuse jt. Õnnistust palume kristlaste vahelisele osadusele.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 6:28-29
Armastage oma vaenlasi, tehke head neile, kes teid vihkavad,
28õnnistage neid, kes teid neavad, palvetage nende eest, kes teid halvustavad!
Palume, et Issand, aitaks meid oma elus võtta eeskujuks Kristus, otsida ning teha Tema tahet.

Päeva Sõnum. 26. nädal: 24. – 30. juuni 2018

Päeva Sõnumi logo

HALASTAGE!

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

5. pühapäev pärast nelipüha

Vahel olen märganud, et oleme inimestena ülekohtuselt kriitilised teiste suhtes ja liialt vähe nõudlikud iseenda vastu. Ilmselt on põhjus selles, et lihtne on osutada teise inimese vigadele ja nõuda, et tema muutuks. Nii tehes tunneb inimene ennast parema ja õigemana ning ei pea tegelema oma patuga. Kui aga pöörata tähelepanu oma vigadele, siis tuleb tegelda nende parandamisega ja see on juba keerulisem kui näpuga teise inimese probleemidele osutamine.

Jumala ees seistes ja ausalt elule vaadates märkame oma pattu ja enda vajakajäämisi. Siin maailmas pole ühtegi inimest, kes oleks Jumala ees õige. Oleme kõik ühtviisi patused. Samas on võimalus usu kaudu oma patud andeks saada ja Püha Vaimu läbi suudame elada uut elu. See on Jumala arm.

Kui nüüd tahame Jumala käest andeks saada ja loodame tema halastusele, siis on meie ülesan-ne olla samal viisil andestav neile inimestele, kes on meie ümber. See ei tähenda väärate tegude aktsepteerimist, kuid tähendab inimese armastamist tema tegudest hoolimata. Nii on meie ülesanne olla Jumala kombel pattu vihkavad, kuid patust armastavad ja eksija peale halastajad. Jumal saatis oma Poja siia maailma patuste eest surema. See on armastuse ja halastuse tipp. Nüüd on meie kui kristlaste ülesanne kanda edasi sõnumit Jumala halastusest nendeni, kes seda enim vajavad.

Meelespeetav kirjakoht: Kandke üksteise koormaid, nõnda te täidate Kristuse seadust. Gl 6:2

Kristus on kandnud meie patukoorma ja õpetanud meidki jagama üksteisega koormate raskust. Jumalast lähtunud armastus inimese vastu ei saa jääda üksnes meie endi hingeliseks elamuseks, vaid see peab vastu ja edasi peegelduma. Jumala armastus kutsub esile meiepoolse jumalaarmastuse ja ligimesearmastuse. Nõnda toimib Kristuse seadus.

Mis koormaid peaksime üksteisel aitama kanda? Koorem võib olla haigus, vaesus, kellegi-millegi kaotus, läbielatud õnnetus või mure. Meil igaühel on neid koormaid juba omajagu. Nii mõnigi on koorma all väsinult kokku varisenud, mõni muserdatult käega löönud, mõni üksi jäädes pettununa endasse tõmbunud. Kristus kutsub meid jagama üksteise häda, probleeme, raskusi ja tagasilööke.

Paljudel meie tänastel koormatel on oma põhjus. See võib tunduda esmapilgul märkamatu ja kerge. Aga ka see põhjus osutub koormaks, mis tekitab uusi ja palju raskemaid koormaid. Kui Paulus kutsub kristlasi üksteise koormaid kandma, on ta just äsja rääkinud auahnusest, üksteise ärrita-misest ja kadestamisest. Need on kiusatused, mis sünnitavad sageli kannatust kaasinimestele ja probleeme iseendale. Paulus õpetab, et kui keegi peaks neisse kiusatustesse langema, on vaja teda parandada tasase vaimuga. Ka nõnda ja just nõnda kantakse üksteise koormaid.

Kristlik ligimesearmastus peaks olema alati ettepoole vaatav. Kiriku ja iga üksiku kristlase suur ülesanne on kanda ja jagada neid koormaks saavaid ja saada võivaid koormakesi. Õpetades, kasvatades, head eeskuju andes, ka manitsedes ja hoiatades saame vähendada juba täna lasti, mis järgmisel sammul võib kukkuda rängalt kellegi inimese, inimrühma või koguni terve ühiskonna turjale.

Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist! Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armas-tage teiegi üksteist! (Jh 13:34) Meie aga manitseme teid, vennad: noomige korratuid, julgustage pelglikke, aidake nõrku, olge pika meelega kõikide vastu! (1Ts 5:14)

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, halastaja Isa, anna meile õiget ja tõelist usku ning täida meid armastuse ja halastusega, et me Sind kogu südamest austaksime ja oma ligimest teeniksime, nagu Sina meid oled õpetanud. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

TEEVALMISTAJA

Pühapäev – 24. juuni

Ristija Johannese sündimise püha ehk jaanipäev

Jaanipäev on Ristija Johannese sünnipüha, mida on erilise tähtpäevana märgitud 5. sajandi algusest. Mitme Johannesele pühendatud püha hulgast tähistatakse meie kirikus tänapäeval üksnes jaanipäeva. Selle püha pühitsemise aja aluseks on evangeeliumis toodud märkus, et Johannes sündis kuus kuud enne Jeesust (Lk 1:26,36). Lunastuslooliselt viitab jaanipäev ees olevatele jõuludele.

Talle antud nime (Johannes – “Jumal on armuline”) kohaselt kuulutas Johannes Jumala headust, päästet ja pattude andeksandmist. Johannes ei rõhutanud oma isikut, vaid soovis, et kogu au läheks Päästjale, kelle teevalmistajaks Ristija Johannes oli.

Johannesel oli suur järgijaskond, kellest osa sai ka Jeesuse jüngriteks. Ilmselt tõmbas inimesi enda poole Johannese sõnumi selgus ja kirkus, mis puudutas otsivaid südameid. Ta kuulutas inimestele vajadust parandada meelt, sest taevariik on lähedal. Jeesuses täitus see ennustus ja jumalariik tuli inimeste juurde.

Johannese kuulutusest võime meiegi õppida vajadust parandada meelt ja otsida Jumala saadetud Päästjat. Meil on lihtsam olukord kui Johannesel, sest meil on pühakiri ja sakramendid. Jumala Vaim kutsub meid õigele teele ja meeleparandusele. Kogedes seda, mida usk meile annab, saame aga ka ise olla Johannese kombel ennastsalgavateks tunnistajateks siin maailmas.

Ristija Johannese tunnistus: Tema peab kasvama, aga mina pean kahanema Jh 3:30

Oluline on märkida, et Johannese viimane tunnistus Jeesusest on paigutatud konteksti vaidlusest Johannese jüngrite ja ühe juudi vahel puhastamise üle (Jh 3:22-36). Ristija Johannese suutmatus tagada tõelist puhastamist on üks põhjus, miks ta ei saanud olla Kristus. Tema ülesanne oli, nagu ta ise varmalt möönis, käia Kristuse eel, nagu isamees saadetakse peigmehe poolt tegema viimaseid ettevalmistusi pulmadeks: ta võib rõõmu tunda oma tagasihoidlikust rollist pulmas ning kui ülesanne on täidetud, taandub tagaplaanile. Nende ülesannete täitmisel on tema rõõm täielik.

Kuigi Johannes on Jumalast määratud Kristuse eelkäijaks, on ta – nagu kõik teisedki inimlikud õpetajad – maise päritoluga ja sunnitud kasutama inimlikku keelt. Seepärast ei suuda ta kõneleda taevastest asjadest selle tunnetusega, mis kuulub ainult Temale, kes on saadetud otse taevast ja on seega kaugelt üle kõigist teistest. Selline taevast saadetud Saadik kõneleb Jumala enda sõnu; kuna Ta on Poeg, kes on oma taevase Isa armastuse alaline objekt, on Talle usaldanud kõik, mida Jumala kohta ilmutatakse. Tema õpetuse vastu võtta tähendab seepärast tunnistada, et Jumal on tõeline (Jh 3:33); teiselt poolt – seda hüljata tähendab teha Jumal valelikuks (vt 1Jh 1:10;5:10).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas sa tead inimesi, kes on liiga keskendunud “maistele” küsimustele? Millest teil on võimalik oma vahel rääkida ja millest sooviksite?

Palvetagem: Issand Jumal, taevane Isa, Sa läkitasid Ristija Johannese oma Poja eele ja ta tunnistas Kristusest kui Jumala Tallest, kes maailma patu kannab. Me täname Sind tema kuulutuse eest ja palume: valgusta meie südameid Püha Vaimuga, et Johannese tunnistus meid igal ajal kinnitaks ja rõõmustaks, tugevda meid lootuses Jeesusele Kristusele ja aita meil kogu oma elu teenida Teda, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

  

LOOTUSETA JA LOOTUSEGA

Esmaspäev – 25. juuni

Kuid mina loodan Sinu helduse peale, mu süda ilutseb Sinu päästest. Ma tahan laulda Issandale, et Ta mulle on head teinud. Ps 13:6

Evangeelium räägib meile kahest mehest (Lk 16:19–31): vaesest Laatsarusest, kelle nimi on meie keeles “Jumal on aidanud”, kes oli küll vaene siin maailmas, aga rikas taevas. Ja ühest rikkast mehest, kes rikkas siin maailmas, aga tulevas ilmas vaene.

Selle looga tuletatakse meile meelde, et ka meie ainus peaküsimus siin maailmas peab olema: kuhu viib meid meie elutee, kas taevasse või põrgusse? Mitte ihu vaesus ei saatnud Laatsarust taeva, vaid usk Jumalasse, kes teda patust puhastab ja kõlblikuks tegi, et taeva riiki sisse minna. Niisama ka rikka mehe rikkus ei saatnud teda põrgu, vaid uskmatu süda ja patust pöördumatu elu oli tema hukkasaatjad. Need samad saadavad veel iga inimest, kes neist ei lahku, olgu ta rikkas või vaene, alla sügavusse. Maailm arvab, et need peavad alati kurvad olema ja nutma, kes õndsaks tahavad saada. Kahjuks nad eksivad.

Taavet näitab meile tänases tunnistuses, kuidas viletsuses võib rõõmus olla. Ta kannatas, aga ometi ütles ta: “Kuid mina loodan Sinu helduse peale!” See lootus peletas murepilved ära, et ta võis tunnistada: “Mu süda ilutseb Sinu päästest” Taaveti rõõm kasvas iga silmapilguga ja ta tõotab: “Ma tahan laulda Issandale, et Ta mulle on head teinud .”

Teie näete seda ja teie süda rõõmustab, teie luud-liikmed kasvavad nagu värske rohi. On tuntav, et Issanda käsi on tema sulastega, aga ta needus tema vaenlastega. (Js 66:14) Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki tema heategu! (Ps 103:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Vaimulikus ahistuses paneb kristlane oma lootuse Jumala peale.

Palvetagem: Helde Issand! Sina aitad, et Su omad võivad rõõmsad olla lootuses ja kannatlikud ahastuses. Sest need ei tunne enam risti vaeva, ega ka südame ahastust, kes Sinu sees ju lootuses võivad rõõmsad olla. Hoia meid põrguliku jõleduste eest, mis meid ajab üürikese patu rõõmu pärast ennast igaveseks ajaks põrgule ja saatanale äramüüma. Issand, lase meil hirmu tunda selle eest enne kui surm ja põrgu hirm meid igaveseks ajaks kinni võtab.

* * *

KES ON LOONUD SILMA JA KÕRVA, SEE KA NÄEB JA KUULEB

Teisipäev – 26. juuni

Kui kaua Sa, Issand, unustad mind hoopis, kui kaua Sa peidad oma palet mu eest? Ps 13:2

Kui väike laps suures rahva hulgas ära eksib, oma vanemad hetkeks silmist kaotab, siis tõstab ta hädakisa. Eraldumine tekkitab hirmu, kartes et ta oma vanemaid enam iialgi ei näe. Sama lugu on ka Jumala lastega. Me on harjunud taeva Isa käe kõrval käima. Tundes sellest rõõmu, kui me Jee-suse armu palesse võime vaadata. Sellepärast tuleb ka suur hirm meie peale, kui Issand meie ligi ei näi enam olevat.

Kuningas Taaveti sõnad näitavad, et ka temalgi olid sellised ajad kus ta tundis, et Issand on ta täielikult unustanud. Kuid meie ei tohiks ära unustada, et see, kes armastus ise, ei või ühtegi oma last iial unustada. See kes on loonud silma ja kõrva, see ka näeb ja kuuleb.

Kuid seda ahastust on meile vaja. Nagu põuane suvi kuivatab ka kõige veerohkema allika til-gatumaks, nii on ka lood meie hinge eluga, mis peab selliseid ahastuse põuaaegu üle elama. Sest vaimu ahastuse palavus kuivatab patuveed meie sees. Nii tulebki meil vastu võtta rõõmsasti seda, mida Jumala seab targasti.

Kas Issand heidab meid ära igaveseks ega ole tal enam head meelt? (Ps 77:8) Kui kaua, Is-sand, pean ma appi hüüdma, ilma et sa kuuleksid? Või sulle kisendama vägivalla pärast, ilma et sa aitaksid? (Ha 1:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui Jumal peidab oma palge, siis ehmub kogu loodu (vt Ps 104:29) – “pale” on Piiblis Jumala armu väljendus. Kui Jumala arm meid ei kanna, oleme kerge saak oma vaenlastele – olgu need inimesed, olukorrad või hingevaenlase kiusatused.

Palvetagem: Armuline, halastaja Issand! Kingi meile armust usku, et me iialgi oma hädas ja vaevas Sinu isaliku ja jumaliku armastuse üle ei kahtleks. Anna meile, kui ahastust tunneme, tarkust ja valgust, ennast õieti läbi katsuda. Kas ehk vahest mõni salapatt meie silmade eest veel peidus ei ole, mida Sa tahaksid kaotada meie seest.

* * *

USUELU OLGU ARMASTUSE PÕHIMÕTTEL

Kolmapäev – 27. juuni

Ärgem siis enam mõistkem kohut üksteise üle, vaid pigem võtkem kohustuseks mitte saada vennale komistuseks või kiusatuseks! Rm 14:13

Paulus tahab öelda, et Jumala riigil on oma kohtusüsteem. Jumal ise otsustab vastaval ajal vastavate küsimuste üle. Meie ei tohi rikkuda Jumala süsteemi oma kohtumõistja meelega.

Ärgem, siis mõiskem kohut üksteise peale, vaid vaadakem ennemini, et keegi ei saa oma vennale pahanduseks ega komistuseks. “Komistuseks” ja “pahanduseks” on tarvitatud korduvalt samas tähenduses. Kui keegi satub teel takistuse tõttu kukkumise ohtu, siis nimetatakse seda komistuseks. Ühe uskliku käitumine võib viia teise langemisohtu. Ükski patt ei ole liiga väike. Iga patt võib saada teisele komistuskiviks. Sellepärast on Pauluse hoiatus hingeõnnistuse tähtsusega.

Häda maailmale ahvatluste pärast! On küll paratamatu, et kiusatused tulevad. Kuid häda sellele inimesele, kelle kaudu kiusatus tuleb! (Mt 18:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Püüa mõelda millised vennad või õed sinu ümber võiksid olla “nõrgemad” usuküsimustes. Kuidas peaksid palevtama nende eest, ning kuidas võiksid neid edaspidi paremini teenida?

Palvetagem: Issand, inimeste lootused on tühised, aga kes Sinusse usuvad, neil on kõik või-malik. Seepärast riku meie eneseusaldus, võitle meiega ja alanda meid niipalju, et Sa võiksid meid õnnistada niipalju kui tahad. Gottfried Billing

* * *

 

ELAMINE ISSANDALE

Neljapäev – 28. juuni

Minu ees nõtkub iga põlv, ütleb Issand, ja iga keel annab tunnustust Jumalale. Rm 14:11

Iga põlv peab ennast nõtkutama Jumale ette ja iga keel Teda tunnistama. Põlve nõtkutamine on välise alluvuse tunnus, keel – arusaamise allumise tunnus. Suur päev, kui inimeste tahe ja aru-saamine alluvad paratamatusele. Teist teed enam ei jää.

Paulus tahab, et iga usklik peaks meeles oma alluvust Issandale, sest siis ei tarvitse tal saada inimeste orjaks. Me anname au, kellele au tuleb anda, aga anname inimlikku au. Jumaliku au ja kummardus kuuluvad Kristusele. See, mida siin on öeldud Jumala kohta, on Fl 2:10 öeldud Kristuse kohta ja näitab Kristuse jumalikkust . Meie juured olgu niivõrd Kristuses, et Temalt saame oma jõu.

Ma olen iseeneses vandunud, mu suust on välja tulnud tõde, tagasivõetamatu sõna: Minu ees peab nõtkuma iga põlv, kõik keeled peavad andma mulle vande. (Js 45:23) Jeesus vastas talle: “Need on sinu sõnad. Ometi ütlen mina teile: Siitpeale te näete Inimese Poja istuvat Väe paremal käel ja tulevat taeva pilvedel.” (Mt 26:64) Jeesuse nimes nõtkuks iga põlv nii taevas kui maa peal kui maa all. (Fl 2:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal näitaks sulle mõnda kitsaskohta, mis sul võib olla suhetes teistega, keda Jumal aktsepteerib. Palu, et Jumal aitaks sul neid omaks võtta, neisse südamlikult suhtuda ja nende eest hoolt kanda.

Palvetagem: Aukuningas, mu Jeesuke, Sa Isa Poeg, Ta sarnane; maailma peale halasta ja oma rahvast õnnista! Nikolaus Ludwig von Ziznendorf

* * *

 

TEE SELGEKS MU SÜDAME SILMAD

Reede – 29. juuni

Apostlite Peetruse ja Pauluse päev ehk peeterpaulipäev

Kui kaua ma pean muret tundma oma hinges ja kandma kurbust päevast päeva oma südames? Kui kaua saab mu vaenlane suurustada mu vastu? Vaata ometi! Vasta mulle, Issand, mu Jumal! Ps 13:3,4

Taaveti mure põhjuseks on tema sisemised tundmused. Ta oli muredega koormatud. Oleme isegi märganud, kuidas sisemusest tõusvad ahistavate tunnete mõjul paistab elu veel palju hullem, kui ta tegelikult ongi. Taavet tõi ka sellised tunded Jumala ette.

Teiseks ahistas Taavetit vaenlaste jõud. Vaenlased ei tähendanud ohtu mitte ainult temale isi-klikult vaid ka Jumala tõotustele, sest Taavet oli võitud Iisraeli kuningaks. Seega on Taaveti võitlus ühtlasi ka võitlus Jumala riigi vaenlaste vastu. Kui Taavet saaks surma, siis jääksid ka Jumala tõotu-sed täitumata. Nii võib selles ahistuses näha ka pimeduse jõudude rünnakut Jumala võitu vastu. Sel-les suhtes on Taaveti elu Kristuse ja tema võitluste eelkujundiks. Aga see kujutab sammuti kristliku koguduse ja üksik kristlase elu. Selles maailmas ei põhjusta ahistust mitte ainult välised asjaolud ja rahutu meel, vaid ka kurjuse jõud, kes püüavad ajada kristlase lootusetusse ja seega lahutada teda Päästjast.

Nüüd on küll üürikeseks silmapilguks Issandalt, meie Jumalalt, meile arm osaks saanud, et ta meile on jätnud pääsenuid ja on meile andnud vaia oma pühas paigas, et meie Jumal saaks valgustada meie silmi ja anda meile pisut elu meie orjuses. (Esr 9:8) Kui nad on elevil, siis ma teen neile joomingu ja lasen nad purju jääda, et nad hõiskaksid ja uinuksid igavesse unne ega ärkaks, ütleb Issand. (Jr 51:39)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kiusatuses ei pea jääma üksi, saab tulla teiste kristlaste juurde ja koos nendega uurida Jumala sõna. Sõna tunnistab Jumala ustavusest ja armastusest. Jumal ei jäta maha.

Palvetagem: Sa, Jeesus, armust avita, mind võta omaks teha. Mu süda täida usuga, et Jumalat saan näha Su sõna ja Su vaimu väest. Kes seda püüab südamest, see laulgu rõõmsalt: Aamen! Andreas Knopken

* * *

RAHU PEAB MÄÄRAMA ME TEGELIKU KÄITUMISE

Laupäev – 30. juuni

Taotlegem seda, mida on vaja rahuks ja üksteise ülesehitamiseks! Rm 14:19

Kui koguduse elus tõuseb probleem mõne küsimuse ümber, millel ei ole iseenesest usulist väärtust, siis on usklikud kohustatud seda silmas pidama, mida on vaja rahuks ja üksteise ülesehitamiseks.

Ei kohtumõistmist ega tüli, vaid rahu! Ei ühtegi vastupunnimist ega kiusatuse põhjustamist, vaid vastastikune ülesehitamine suureks Jumala templiks, mille nurgakiviks on Kristus ja tema jüngrid elavateks ehituskivideks.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Täna kedagi täna, kes sind on usus üles ehitanud. Ning palveta kellegi eest, kelle usku tahaksid aidata üles ehitada.

Palvetagem: Armuline Õnnistegija, kes Sa veel surreski suutsid andestust paluda oma vaen-lastele, ole meile armuline, kui külmus ja hoolimatus meie südametes püüab võimule tõusta. Soo-jenda, valgusta ja liiguta oma armu ja halastusega meie südameid, et suudaksime olla õiglased, suu-remeelsed ja armulised oma ligimestele igal ajal. Friedrich Viljari

 

* * *

Kasutatud allikad

  • Lampson, Peeter (1897) Hommiku- ja õhtu- “roaohver” : Teine jagu. Tartu, lk 4
  • Lampson, Peeter (1903) Hommiku- ja õhtu- “roaohver” : Esimene jagu. Tartu, lk 241
  • Paenurm, Peeter. Koormaks saavate koormate kandmisest.- Eesti Kirik (19.06.2002): http://www.eestikirik.ee/koormaks-saavate-koormate-kandmisest/
  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Tee selgeks mu silmad (Ps 13:1-15:5). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Soom, Kaido. Teevalmistaja. – Eesti Kirik (20.06.2012): http://www.eestikirik.ee/teevalmistaja-1/
  • Soom, Kaido. Halastage! – Eesti Kirik (25.06.2015): http://www.eestikirik.ee/halastage-2/
  • Tasker, R.V.G. (2002) Johannese evangeelium. Tallinn: Logos, lk 70
    Tärk, Osvald (2002) Rooma kirja seletus. Tallinn: Logos, lk 69,70,533-534,536,540

  

Koostas Indrek Lundava.

Juuni 2018

EELK Usuteaduse Instituudi õppeaastalõpu jumalateenistus-aktus möödus rõõmsas meeleolus

16. juunil 2018 kell 14 algas EELK Usuteaduse Instituudi 2017/2018. õa lõpujumalateenistus Tallinna Toomkirikus ning sellele järgnes aktus instituudi õppehoones (Pühavaimu 6, Tallinn).

Õppeastalõpu jumalateenistus oli pidulik. Rektora andis EELK Usuteaduse Instituudi tunnustusmedalid üle mag Ilmo Aule ning hr Jüri Ehasalule.

EELK Usuteaduse Instituudi lõpuaktus möödus väga rõõmsas meeleolus. Seekordne usuteaduse magistriõppe lõpetajate arv 9 on tunnistuseks viimasel aastal tehtud pingelisest tööst. Lisaks said tunnistuse 8 rakenduskõrghariduse õppekava lõpetajat ning 3 kristliku kultuuriloo õppekava lõpetajat.

Lõpetajate rõõm oma tööviljast on nähtav ja heas mõttes nakkav ning näitab, et on tore ning rikastav õppida ükskõik missugusel õppekaval neist kolmest. Dekaanina tunnistan, et kõikide lõpetajatega oli väga meeldiv koos töötada ning see sisendas usku, et oleme koos terve instituudi perega teinud õiget asja. Soovin lõpetajatele ning nende lähedastele rõõmsat suve ja Jumala õnnistust järgmiste valikute tegemisel oma eluteel.

Randar Tasmuth
Usuteaduskonna dekaan

Palveleht. 10.- 16. juuni 2018

Palveleht

Nädala teema: Kutse Jumala riiki

Kiitus/ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat.
Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Koht/kohad Piiblist: Psalm 18:17-20, 26-29
17Ta ulatas kõrgusest käe, ta võttis minu, ta tõmbas mu välja suurest veest.
18Ta päästis minu mu tugeva vaenlase käest,
mu vihkajate käest, sest nad olid vägevamad minust.
19Nad tulid mu kallale mu õnnetuse päeval, aga Issand oli mulle toeks.
20Ta tõi mu välja lagedale, ta päästis minu, sest tal oli minust hea meel.
26Heldele sa osutad heldust, laitmatu mehe vastu sa oled laitmatu;
27puhta vastu sa oled puhas ja kõvera vastu sa osutud keeruliseks.
28Sest sina päästad viletsa rahva, aga alandad suurelised silmad.
29Sest sina süütad mu lambi; Issand, mu Jumal, valgustab mu pimedust.

Matteuse evangeelium 11:28
28Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!

Patutunnistus – vaikne palve.
/Järgneb sujuvalt ülistusosale./
Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3
3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Pärast vaikset palvet võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:7
7Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat palvevastuste eest; tänu erinevate asjade ja olukordade eest. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Tänu jätkuva armu-ja rahuaja eest meie maal. Täname, et Kristus kutsub meid Jumala riiki ning Tema läbi on see ka võimalik. Tänu Jumala Sõna ja pühade sakramentide eest. Täname kodukoguduse ja koguduse liikmete eest. Täname möödunud pühapäeval toimunud ning väga hästi korda läinud laulupäeva eest Nõmme Rahu kiriku aias. Tänu kõige eest!

Eestpalve aeg
Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 9:57-62
57 Ja kui nad olid teel minemas, ütles keegi Jeesusele:
„Ma tahan sulle järgneda, kuhu sa iganes läheksid.”
58 Ja Jeesus ütles talle: „Rebastel on urud ja taeva lindudel
pesad, aga Inimese Pojal ei ole, kuhu ta oma pea võiks panna.”
59 Teisele ütles ta: „Järgne mulle!” Aga see ütles: „Luba mul
enne minna matma oma isa!”
60 Ent tema ütles talle: „Lase surnuil matta oma surnuid, aga sina
mine ja kuuluta Jumala riiki!”
61 Aga ka üks teine ütles: „Issand, ma tahan sulle järgneda, kuid
luba mul enne jätta hüvasti nendega, kes mul kodus on!”
62 Aga Jeesus ütles: „Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis
vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile!”
Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on:
Heebrea kirjast 12:1-6
1 Seepärast ka meie, kelle ümber on nii suur pilv tunnistajaid,
pangem maha kõik koormav ja patt, mis hõlpsasti takerdab meid, ja jookskem
püsivusega meile määratud võidujooksu!
2 Vaadakem üles Jeesusele, usu alustajale ja täidesaatjale, kes häbist hoolimata kannatas risti temale seatud rõõmu asemel ja on nüüd istunud Jumala trooni paremale käele.
3 Võtke siis eeskujuks teda, kes on kannatanud niisugust patuste
vaenu enese vastu, et te ei väsiks ega teie hing ei nõrkeks.
4 Teie ei ole veel vereni vastu pannud patu vastu võideldes!
5 Ja te olete täiesti unustanud julgustuse, mis teile nagu poegadele ütleb:
„Mu poeg, ära põlga Issanda karistust ja ära nõrke, kui tema sind noomib!
6 Sest keda Issand armastab, seda ta karistab, ta piitsutab iga poega, kelle ta vastu võtab.”
Palves palume Jumala õnnistust ja hoidmist igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume, et meil oleks, millega toetada nii kaasinimest kui kogudust. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda igatsevad ja vajavad. Aita, et elus osaks saavad kannatused ja katsumused võiksid tuua Kristusele lähemale. Palume, et kristlased kasutaksid rohkem võimalust oma Jumalaga palves koos olemiseks. Ole inimestega, kes on reisil ning hoia neid. Palume tröösti leinajatele. Ole ligi kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma ning kingi kindlat usku, et jääv kodu on taevas. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Tervist, lootust ja rohket Jumala õnnistust palume koguduse juhatuse esimehele Andra Indriksonile ja aseesimehele Meelis Pirnile ning nende peredele. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti ning koguduse praktikandi Marek Alveuse ning tema pere. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Ashimis, Destinis ning Ilumäel. Õnnistust palume kalmistupühadele Hiiu-Rahu surnuaial 17. juunil kell 16.00 ning Liiva surnuaial 1. juulil kell 16.00.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on:
Hesekieli raamatust 33:30-33
30 Ja sina, inimesepoeg! Su rahva lapsed räägivad sinust seinte ääres ja kodade lävel ning ütlevad isekeskis üksteisele nõnda: „Tulge ometi ja kuulake, milline sõna nüüd tuleb Issandalt!”
31 Nad tulevad su juurde, nagu rahval on viisiks tulla, ja nad istuvad su ees nagu minu rahvas ja kuulevad su sõnu, aga nad ei tee nende järgi; sest neil on meelitused suus, nad teevad nende järgi ja nende süda ajab taga omakasu.
32 Ja vaata, sa oled neile nagu armastuslaul, ilus kõlalt ja kaunisti kanneldatud: nad kuulevad küll su sõnu, aga nad ei tee nende järgi.
33 Aga kui see täide läheb, vaata, see läheb täide, siis
saavad nad teada, et nende keskel on olnud prohvet.”
Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palvetame, et Kristuse tundmist ja usaldamist oleks enam. Palvesse kanname meie riigis inimesed, kes on seatud rahva teenistusse. Palume neile jumalakartust, tarkust, jõudu ja rõõmu ning Issanda õnnistust. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on:
Pauluse kirjast efeslastele 6:18a
18Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus.
Palve: Issand, õpeta meid õigesti palvetama.

1 2 3 33