Nädalavahetus õunapuu ümber

24.-25. septembril toimus Nõmme Rahu kiriku juures pühapäevakooli laste Kirikuöö ja Kirikupäev, mis oli ühtlasi uue pühapäevakooliaasta hooaja alguseks.

Tänavune Kirikuöö ja Kirikupäev olid pühendatud reformatsiooni 500. aastapäevale, mille tunnussõnaks oli Martin Lutheri mõte – “Kui ka teaksin, et homme on maailma lõpp, istukasin täna veel õunapuu.” Kõik tegevused – palved ja piiblitunnid, meisterdamised ja õuemängud avasid erinevatel viisidel seda usupuhastaja tuntud üleskutset. Kirikuöö ja Kirikupäeva peakorraldaja Liina Sanderi sõnul leidsid erilist rõhutamist kaks teemat – Jumala usaldamine ja vilja kandmine. “Võime Jumalat kõiges usaldada ning selles usalduses Jumala vastu kanname ka head vilja,” võttis ta tänus toimunu kokku.

Samadest mõtetest oli kantud pühapäevane reformatsiooni õunapuu istutamine Nõmme Rahu kirikaeda. Pidulikust sündmusest võtsid osa lisaks koguduse liikmetele Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu koos riigikoguliikmest abikaasa Kerstiga ning Nõmme linnaosa vanem Tiit Terik. Sõnavõttudest jäid kõlama mõtted viljakast elust, mis juhatab meid igavesse elu. Erilisust lisas asjaolu, et kirikaeda istutatud õunapuu nimeks on “Kaja”, mis jääb sellisena tänulikult meenutama ajast igavikku jõudnud koguduse pikaajalist pühapäevakooli õpetajat ja juhatuse esimeest Kaja Tassat.

Oleme kogudusena väga tänulikud kõigile, kes andsid oma osas selle imelise, tänust ja lootusest täidetud nädalavahetuse kordaminekule Nõmmel. Suurim tänu ja kiitus kuulugu Jumalale.

Nõmme Rahu kogudus

Päeva sõnum. Usk ja uskmatus

40 nädal: 02. – 08. oktoober 2016
20 pühapäev pärast nelipüha.

Usk tunneb Jeesuses ära Jumala Poja, kellel on vägi teha Jumala tegusid. Jeesuse eluajal kahtlesid paljud Temas või panid teda pahaks, eitades Tema jumalikkust ja pidasid Teda rahva ülesässitajaks. Usk ja uskmatus võitlevad teineteisega ka iga kristlase südames. Seepärast tuleb Jeesuse järgijal uurida oma usu aluseid.

Meelespeetav kirjakoht: Tee mind terveks, Issand, siis ma saan terveks; aita mind, siis ma saan abi, sest sina oled mu kiitus. Jr 17:14

Mõtle sõnadele:

  • Tee mind terveks
  • aita mind
  • sina

Sel nädal tuuakse meile eeskujuks usklike isa – Aabraham, kelle usu olemus seisneb selles, et ta pidas Jumala lubadust sedavõrd kindlaks, et julges seada oma elu selle kohaselt. Tal polnud midagi muud peale lubaduse, aga sellest piisas. Niisugune on meiegi usu olemus. Meie usume, et Jumal viib täide kõik, mis ta on lubanud Jeesuse Kristuse läbi anda. See ongi usk.

Usk ei ole horisontaalne, vaid vertikaalne vaatesuund

Reformatsioonikongress ja EELK UI 70: “Reformatsioon 500 – vaimsus, kultuurimõjud, perspektiivid”

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituut kutsub seoses oma 70. aastapäevaga osalema kongressil “Reformatsioon 500 – vaimsus, kultuurimõjud, perspektiivid”.

25. – 26.10.2016, Tallinn, Eesti Rahvusraamatukogu suur konverentsisaal.

Aastal 2017 tähistatakse 500 aasta möödumist luterliku reformatsiooni algusest. Reformatsiooniga seonduvad mitmed impulsid, mis on olulised eeskätt õhtumaises kultuuriruumis, aga on ka üleilmselt avaldanud mõju kiriku, usu ja inimese mõistmisele, kujundades ühtlasi ühiskondlikku elu ja arengut.

Kongressi eesmärk on käsitleda usupuhastuse vaimsust ja keskseid arusaamu ning avada reformatsiooni mõju Eesti kontekstis. Sõna võtavad erinevate valdkondade esindajad, kes peale pilguheidu minevikku arutlevad kriitiliselt ka selle üle, kuidas võiks reformatsiooni pärand olla inspiratsiooni allikaks tänases ja homses Eestis. Kongress toimub EELK Usuteaduse Instituudi kui eestikeelse teoloogilise hariduse järjepidevuse kandja 70. aastapäeva puhul.

Kongressi programm

Esimene päev – Teisipäev, 25.10.2016

9.00 – 9.30 Registreerumine
09.30 Kongressi algus. Moderaatori avasõnad
Tervitused: EELK UI rektor, EELK peapiiskop, Euroopa reformatsioonilinna Tallinna esindaja, Eesti Kirikutenõukogui esindaja (Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik kui EELK UI akadeemiline osanik)
10.00 – 10.30 EELK UI 70 — Usuteaduse Instituut teoloogilise hariduse järjepidevuse kandjana Eestis (Randar Tasmuth, EELK UI)
10.30 – 10.45 Paus

1. osa: Usupuhastus, vaimsus ja ajalugu

10.45 – 11.30 alusettekanne: Evangeelium ja usuvabadus: reformatsiooni teoloogia ja vaimsuse põhijooni (Thomas-Andreas Põder, EELK UI/Tartu Ülikool)
11.30 – 12.15 „Reformatsioon“ reformatsiooniteoreetiliselt: Lutheri reformatoorse teoloogia algus (Pekka A. Kärkkäinen, Helsingi Ülikool)
12.15 – 13.30 Lõuna
13.30 – 14.15 Reformatsiooni algus Liivimaal (Juhan Kreem, Tallinna Linnaarhiiv/Tallinna Ülikool)
14.15 – 15.00 Reformatsiooni mõjuaspekte Eesti kiriklik-religioossel maastikul läbi sajandite
(Matthias Burghardt, EELK UI)
15.00 – 15.30 Diskussioon ettekandjatega
15.30 – 16.00 Kohvipaus

2. osa: Usupuhastus, kultuur ja haridus

16.00 – 16.45 alusettekanne: Usupuhastuse mõju hariduse mõistmisele ja arendamisele Eestis
(Marju Lepajõe, Tartu Ülikool)
16.45 – 17.15 „Kiri algab kirikust“. Eesti kirjakeele ja eestikeelse kirjanduse sünd ja areng (Kristiina
Ross, Eesti Keele Instituut)
17.15 – 17.45 Luterlikust koraalist laulupeoni (Mart Jaanson, Tartu Ülikool)
17.45 – 18.15 Diskussioon ettekandjatega
18.15 – 18.30 Paus
18.30 – 20.00 Tallinna Linnavalitsuse ja EELK UI vastuvõtt. Raamatute esitlused:
* Pühendusteos EELK UI 70
* Luterliku Maailmaliidu teemaraamat reformatsiooni 500. aastapäeva puhul

Teine päev – Kolmapäev, 26.10.2016

9.00 päeva sissejuhatus

3. osa: Usupuhastus, inimene ja ühiskond

9.15 – 10.00 alusettekanne: Vabastatud inimene ja vaba riik (Johann-Christian Põder, Kopenhaageni
ülikool)
10.00 – 10.30 Reformatoorseid lähtekohti vaimuliku ameti mõistmisel ja rakendamisel (Ove
Sander, EELK UI)
10.30 – 10.45 Paus
10.45 – 11.15 Vocatio – elu kutse ja elukutse Martin Lutherit järgides (Anne Kull, Tartu Ülikool)
11.15 – 11.45 Reformatsiooni vaimsus täna: otsides iseennast ja õnnestuvat elu (Marko
Tiitus, EELK UI)
11.45 – 12.15 Diskussioon ettekandjatega
12.15-13.30 Lõuna

4. osa: Usupuhastus, kirikud ja pluralism

13.30 – 14.15 alusettekanne: Reformatsiooni globaalne mõõde (Anne Burghardt, Luterlik Maailmaliit)
14.15 – 14.45 Kirikute paljusus ja ühtsus: reformatsioon ja oikumeenia (Tiit Pädam, EELK)
14.45 – 15.15 Kohvipaus
15.15 – 15.45 Usuvabadus tänapäeval – kas narratiivi muutus? (Merilin Kiviorg, Tartu Ülikool)
15.45 – 16.15 Usuline ja maailmavaateline pluralism Eestis – väljakutse ja võimalus (Ringo Ringvee, EELK UI)
16.15 – 16.45 Diskussioon ettekandjatega
16.45 – 17.00 Paus
17.00 – 18.00 Sõnum tulevikuks: lühike sõnavõtt igalt panelistilt ca 5 min ja diskussioon.
Panelistid: Peapiiskop Urmas Viilma, Toomas Paul, Urmas Nõmmik, Katri Aaslav-Tepandi, Ott Ojaperv (piiskop Eelija), Annika Laats
Paneeli juhatab: Indrek Treufeldt

Kongressile saab registreeruda kuni 15. oktoobrini 2016.

Registreerumiseks palume täita registreerimisvorm siin või instituudi kodulehel ui.eelk.ee ja maksta osavõtutasu.

Osavõtutasu on 24 eurot, mille palume kanda EELK Konsistooriumi arvele EE471010220203775229 märksõnaga Reformatsioon 500. Osavõtutasu sisaldab kongressi materjale ja toitlustust.

Toetajad: Luterliku Maailmaliidu Saksa Rahvuskomitee, Eesti Vabariigi Siseministeerium, Tallinna Linnavalitsus

Täiendav teave: telefonil 611 7401, e-posti aadressil ui@eelk.ee

Rõõmsa kohtumiseni kongressil!

Kui mõtlen õppimisele

Õnnistatud kooliaasta algust, kallid õpilased ja õpetajad, üliõpilased ja õppejõud, vanemad ja vanavanemad, ristivanemad, õed ja vennad.

Andku Jumal oma arm ja õnnistus, et kevadel võiksime vaadata tagasi käidud kooliteele 2016/17 ning tänada teda, et kõik on hästi korda läinud. Oleme saanud targemaks ja paremaks. Meie usk ja armastus on kasvanud. Taas oleme kogenud Jumala õnnistust ja saanud talle lähemale.

Kui mõtlen õppimisele, siis esmalt tõuseb südamesse tänu. Seda enam, et kooliaasta alguse nädal on kirikukalendris tänu ja tänulikkuse nädalal – «Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki tema heategu!» (Ps 103:2). Kuigi väikeses katekismuses igapäevasest leivast kirjutades ei nimeta usuisa otseselt õppimist, usun siiski, et õppimisvõimalus on Jumala üks suurimaid armutegusid meile.

Ei maksa unustada, et haridus on ka tänapäeva maailmas suur privileeg. On maid, kus läbi mitme põlvkonna on õpetatud vaid püssi käes hoidma. Või jällegi riigid, kus ei ole juttugi ideoloogiavabast haridusest või kus naiste haridusvõimalused on äärmuseni piiratud. Eestis saab omandada üld-, kutse- ja kõrghariduse. Meie kirikul on pühapäevakoolid, kristlikud lastehoiud ja koolid. Meil on päris oma teoloogiline kõrgkool. Seda ei tohiks pidada iseendastmõistetavaks ning minna üheksa pidalitõbise teed, tänamata Jumalat.

Kui mõtlen õppimisele, siis meenub õppimise eesmärk. Kindlasti ei saa selleks olla lihtsalt lõpudiplom – võrulased ütlevad tabavalt, et haridus meest ei riku. Ka ei saa õppida ainult teadmiste pärast – loomulikult põhifaktide omandamine on möödapääsmatu –, sest üliküllast teavet saab igast nutitelefonist. Ilmselt on needki ajad pöördumatult seljataga, kus kirik täitis rahvavalgustuslikku ülesannet, sest valgust teadmiste mõttes on väljaspool kirikut küllaga.

Kuigi õppimise eesmärke on defineeritud kümnete kaupa, nimetan ainult mõningaid. Õppimine võiks panna meid paremini mõtlema ja seoseid looma; võiks kaasa aidata tervikpildi kujunemisele ümbritsevast; võiks kasvatada meie isiksust headuse ja armastuse suunas; õppimise tulemuseks peaks olema parem mõistmine ja suurem halastus; õppides võiksime saada moraalsemaks ja paremaks; õppimise kaudu õpime iseennast paremini tundma. Õppimine üldisemas mõttes peakski olema midagi praktilist, mis aitab meil elus toime tulla. Õppimisel, eriti usu õppimisel, ei tohiks puududa vaimne eesmärk ja tagajärg – meie elu ja tahe peaks kooskõlastuma Jumala tahtega, meie palgel võiks enam ilmneda Kristuse näojooni, nii et kogu meie olemasolu omandaks Jumala täiusliku teenimise kvaliteedi.

Kui mõtlen õppimisele, siis mõtlen sellelegi, kuidas õppida. Ilmselt on nõnda, et kuhu ilmub õppija, sinna tuleb ka guru. Õppida ei saa käsu peale, kuigi õppimine lahus enesedistsipliinist on võimatu. Õppimise emotsioon peaks olema positiivne, ideaalis peaks õppijat ümbritsema kenad inimesed, ülevad ideed, kaunis muusika ja meeldivad lõhnad. Õppida võib üksi, aga veelgi parem oleks üheskoos. Seda enam, et üksikute maailmal ei ole tulevikku, küll on aga kõigel ühiselt tehtul tulevik. Ka kirik on ühine ihu.

Õppimisest ei peaks kunagi küllastuma, õppida tuleks aina edasi – täiendavalt ja elukestavalt. Õppimise lõppemisega algab elu samm-sammuline taandumine meist. Vaadake ise, kui palju on inimesse jäänud elu, kui ta aasta jooksul ühtegi raamatut pole kätte võtnud. Seda enam, et õppimine vaimses mõttes on enese enam ja enam avamine Jumalale, et tema saaks meisse ja meie olemine oleks vaid temas. Õppimiseks peaks olema vabadust ja õhku. Mineraalvatil ja väetisetilkade all võib kasvatada eurovilju, kuid Jumala riigi lapsed on vaba looduse lapsed. Nad on Jumala enda Vaimu juhatada, õpetada, painutada ja küpsetada.

Õp. Ove Sander

Sander_Ove


Kuula jumalateenistuse salvestust

1 17 18 19 20 21 30