Motohooaja avamine Nõmme Rahu kirikus

06Motohooaja avamine Nõmme Rahu kirikus 6. mail kl 19

Rahu koguduse motopunt alustab hooaega
Autor: Jukko Nooni, Nomme Sõnumid

Eestis on mitu vaimulikku, kes vabal ajal motikaga sõidavad. Üks nendest on ka Nõmme Rahu koguduse õpetaja Ove Sander, kelle armastus mootorrataste vastu on ilmselt paljudele teada.

Sanderi eestvedamisel on juba paar suve koos käinud Nõmme Rahu motopunt, mis alustab mai alguses teist hooaega. Nõmme Rahu motopunt on väike seltskond koguduseliikmeid, kes kasutavad suviti igapäevase liiklusvahendina mootorratast. Üheskoos võetakse hooaja jooksul ette kaks-kolm ringreisi.

Mõte hakata üheskoos sõitmas käima tekkis 2014. aastal üsna juhuslikult. Ove Sander pidi minema Juuru kogudusse kaasteenima ja otsustas kohale sõita mootorrattaga. Ta rääkis oma plaanist paarile mehele ning kolme rattaga võetigi ette mõnus sügisene reis.

Eestis on ka mitu kristlikku mootorrattaklubi, kuid Nõmme Rahu motopunt end klubiks ei pea. Ühe motopundi liikme Marek Alveusi sõnul on ühiste sõitude eesmärk avardada silmaringi ja saada uusi tuttavaid ning tutvuda külastatava kandi ajaloo ja kogudustega.

«Eks võiks rohkemgi ühiselt sõitmas käia ning vahva oleks ette võtta ka pikem reis, kuid kõik on ajas kinni. Olemegi plaaninud praegu nii, et kui konkreetne pühapäev paigas, tuleme ratastega teenistusele ja siis pärast ringile. Õhtuks koju tagasi. Möödunud suvel käisime Lääne-Virumaal, sügisel Läänemaal,» rääkis Alveus.

Praegu moodustab motopundi väike seltskond, kuus ratast. Ove Sandril on retkedel kaasas olnud ka abikaasa ja tütar.

Marek Alveusi sõnul pole mootorratta mark või välimus olulised. «Meil kõigil on erinevad masinad. Üks koguduse liige arvas, et putitab oma Jawa ära ja tuleb sellega sõitma,» rääkis ta.

Reedel, 6. mail kell 19 alustab Nõmme Rahu motopunt palvusega uut hooaega. Motopundi tegemiste kohta saab infot Nõmme rahu koguduse kodulehelt www.nommerahu.ee või koguduse Facebooki lehelt.

 

Palveleht. 30. okt – 5. november 2016

Palveleht

Nädala teema: Kahe riigi kodanik

Kiitus/ülistus – Kiidame/ülistame Jumalat.
Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.
Koht/kohad Piiblist: Psalm 75:2-8, 10-11
2 Me ülistame sind, Jumal, me ülistame sind,
sest su nimi on ligi; sinu imeasju jutustatakse! 
3 „Kui ma määran paraja aja, siis ma mõistan kohut õiglaselt. 
4 Ilmamaa vabiseb ja kõik selle elanikud,
aga mina olen selle sambad pannud paigale.” Sela. 
5 Ma ütlen hooplejaile: Ärge hoobelge! Ja õelatele: Ärge tõstke sarve üles! 
6 Ärge tõstke oma sarve kõrgele, ärge rääkige kangekaelselt, jultunult! 
7 Sest ei idast ega läänest ega kõrbe poolt tule ülendamist, 
8 vaid Jumal on, kes mõistab kohut; ta alandab ühte ja ülendab teist.
10 Aga mina kuulutan igavesti, ma mängin Jaakobi Jumalale. 
11 Ja ma raiun maha kõik õelate sarved, aga õigete sarved tõusevad kõrgele.
Matteuse evangeelium 22:15-22
15 Siis variserid läksid ja võtsid nõuks Jeesus ta sõnadest lõksu püüda. 
16 Ja nad läkitasid tema juurde oma jüngreid koos heroodeslastega ütlema: „Õpetaja, me teame, et sa oled tõemeelne ja õpetad Jumala teed tões ja sa ei hooli kellestki, sest
sa ei vaata inimese isikule. 
17 Ütle nüüd meile, mis sa arvad, kas keisrile peab andma pearaha või ei?” 
18 Aga Jeesus ütles nende kurjust ära tundes: „Mis te mind kiusate, silmakirjatsejad? 
19 Näidake mulle maksuraha!” Nemad tõidki ta kätte teenari. 
20 Ja ta küsis neilt: „Kelle pilt ja kiri sellel on?” 
21 Nad ütlesid temale: „Keisri.” Siis ta ütles neile: „Andke nüüd keisrile keisri oma tagasi ja Jumalale Jumala oma!” 
22 Seda kuuldes nad hämmastusid ja lahkusid, jättes ta sinnapaika.
蜉Patutunnistus – vaikne palve.
/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3
3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Vaikse palveosa võib lõpetada toetudes kirjakohale: 1. Johannese kirjast 1:9
9Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta
annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Tänu jätkuva armu-ja rahuaja eest meie maal. Täname, et Issandal on meelevald taevas kui ka maa peal. Tänu Kristuse eest, kes võitis ristil kurjuse ja surma võimu ning Tema kaudu on meilegi avatud tee igavesse ellu. Tänu Jumala Sõna ja pühade sakramentide eest. Reformatsiooni aastapäeva nädalal toome tänu Kristusele, kes on oma Sõna ja Vaimu toel hoidnud usku ja Kirikut elavana. Täname oma kodukoguduse eest. Tänu ustavate vaimulike ja koguduse liikmete eest. Tänu sõpruskoguduste eest. Tänu kõige eest!

Eestpalve aeg
Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 1. Pauluse kirjast Timoteosele 6:15-16
Kuningate Kuningas ja isandate Issand, 
16 kellel ainsana on surematus, kes elab ligipääsmatus valguses, keda ükski inimene pole näinud ega suudagi näha. Tema päralt olgu au ja igavene võimus! Aamen.
Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.
Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast filiplastele 3:17- 4:1
17 Vennad, võtke mind eeskujuks ja jälgige neid, kes elavad nõnda,
nagu meie teile eeskujuks oleme. 
18 Sest paljud, kellest ma teile sagedasti olen rääkinud ning
nüüd nuttes räägin, elavad Kristuse risti vaenlastena. 
19 Nende lõpp on hukatus, nende jumal on kõht ja nende au on
nende häbis; nad mõtlevad maapealsetest asjadest. 
20 Aga meie kodupaik asub taevas, kust me ka ootame Päästjat – Issandat Jeesust Kristust, 
21 kes meie alanduse ihu muudab oma kirkuse ihu sarnaseks selle
väe toimel, millega ta suudab ka alistada enesele kõik.
1 Niisiis, mu armsad ja igatsetud vennad, minu rõõm ja aupärg,
püsige nõnda Issandas, armsad! 
 Palvetame Jumala õnnistust ja hoidmist koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule. Issand aita, et meil ikka oleks, millega toetada kaasinimest ja kogudust. Palume Jumalalt tervist ja hingerahu kõigile, kes seda vajavad. Palume, et kristlased jätkuvalt kasutaksid kallist palveandi. Aita ka, et elus osaks saavad haigused, kannatused või katsumused võiksid tuua meid Kristusele lähemale. Ole inimestega, kes on reisil ning hoia neid. Palume tröösti leinajatele. Ole ligi kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma ning usaldust, et meie jääv kodu on taevas. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Koguduse juhatuse esimehe Andra Indriksoni ja aseesimehe Meelis Pirni ning nende perede eest. Palvesse kanname diakon Toivo Treibluti ning Marek Alveuse ja tema pere. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askmis, Destinis ning Ilumäel. Õnnistust palume leerilastele, koguduse noortele, lastele ning peredele.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Taanieli raamatust 2:31-41,44
10 Ja Taavet kiitis Issandat terve koguduse silma ees.
Taavet ütles: „Ole kiidetud, Issand, meie isa Iisraeli Jumal, ikka ja igavesti! 
11 Sinul, Issand, on suurus ja vägevus, ilu ja hiilgus ja au, kõik, mis on taevas ja maa peal.
Sinul, Issand, on kuningriik ja sa oled ennast tõstnud kõigile peaks. 
12 Rikkus ja au tulevad sinult, sina valitsed kõike, sinu käes on jõud ja vägi,
sinu käes on voli kõike teha suureks ja tugevaks.
Palvetame Eestimaa ja kõigi siin elavate inimeste eest. Palvetame, et rohkem oleks meie maal inimesi, kes igatsevad pärida Kristuse läbi igavest elu. Samuti palvetame selle eest, et ikka oleks neid, kes ennast kõiges Kristuse hoolde usaldavad. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme. Palvesse kanname kristlikud algkoolid ja lasteaiad ning kõik lasteasutused Eestimaal. Palvetame ka jätkuvalt Usuteaduse Instituudi, Misjonikeskuse, Perekeskuse, Laste- ja Noorsootöö Ühenduse, ajalehe Eesti Kirik, Kristlike Raudteelaste Ühingu jt. meie kiriku organisatsioonide eest.
Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Jesaja raamat 65:24
24Enne kui nad hüüavad, vastan mina; kui nad alles räägivad, olen mina kuulnud.
Palume Jumala õnnistust kõigile palvetajale, jätkuvat palvemeelt ja rohket tänu ning usaldust Jumala vastu! Palume et, Issand ise kingiks meile igatsuse Temaga palves kõnelda aga palume ka seda, et võtaksime aega Issanda ees palves vaikseks jääda ning kuulata Tema tasast kõnet meiega.

Parim on veel ees

Ho 6:1-3
Tulge, pöördugem Issanda poole, sest tema on meid murdnud ja tema parandab meid; tema on meid löönud ja tema seob meid! Tema teeb meid elavaks kahe päevaga, kolmandal päeval aitab ta meid üles ja me võime elada tema palge ees. Tundkem siis, püüdkem tunda Issandat: ta tuleb nagu ilus koidupuna; ta tuleb meile nagu vihm, otsekui kevadine vihm, mis niisutab maad. Aamen.

Kallid õed ja vennad Kristuses nii siin kirikus, kui televiisori ja raadio juures. Soovin teile kõigile südamest õnnistust, rõõmu ja lootust meie Issanda Jeesuse Kristuse ülestõusmispühadel. Soovin ja palun, et Ülestõusnud Issanda arm ja halastus oleks saatmas meid igal päeval selle päevani, mis jääb püsima igaveseks.

Tuleme nüüd aga jutluseks kuuldud Jumala Sõna juurde prohvet Hoosea raamatust. Esmakuulmisel võib ilmselt nii mõnigi meist mõelda, et mil viisil seostub see tänase päeva sõnumiga Kristuse ülestõusmisest. Võibolla ainult siis viide „kahe päevaga elavaks tegemisele ja kolmandal päeval ülesse aitamisele,“ millele apostel Paulus arvatavasti tugines esimese korintosekirja viieteist-kümnendas peatükis. Kuid siingi on piibliseletajad viidanud, et ilmselt maksid need sõnad ainult Iisraeli rahva kohta.

Ent kas just meie pole täna Jumala uus Iisrael, kellele need tõotused anti? Ristilöödud, ülestõusnud ja taevasse ülendatud Jeesus Kristus on see, kelles Jumal kõik oma tõotused on täitnud. Hoosea sõnum ongi kui prohveti-sõnum Kristuse lunastusest, keda toona tuli veel kaheksa sajandit oodata. Tema on see „ilus koidupuna“ ja „kevadine vihm.“ Tema on see õnnistus, mille tulemine on nii kindel nagu päikesetõus hommikul. Tema õnnistus on nii eluandev, kui varajane vihm kevadel tärkavale taimele.

Prohvet alustab üleskutsega pöörduda Issanda poole. Vaatamata selle sõna arhailisusele ja võibolla ka liigsele religioossele koormatusele, on tal meie jaoks tänaselgi päeval väga konkreetne sisu. See on kutse suunata kogu oma elu selle täiuses ja sügavuses, kõikides hoiakutes ja väärtushinnangutes, suhtumistes ja igapäevategevustes Jumala poole. Viia need kooskõlla Jumala tahtega. Häälestuda Tema lainepikkusele.

Selline radikaalne muudatus puudutab arusaadavalt inimsuhteid. Need, kellega oleme seni pidanud võistlema oma koha pärast elus; need, kellega arvestamine ja kelle aitamine on olnud meile ebameeldivaks koormaks; need, kes pole kui meie või tunduvad lausa meie vaenlastena – nendest saavad ühtäkki meie õed ja vennad Kristuses, keda me armastame ja soovime aidata.

Loomulikult puudutab see muudatus ka sügavalt meid endid. Selle puudutuse sügavaim sisu on selles, mida Kristus nimetab „enda mina unustamiseks“ või koguni „salgamiseks.“ Endast lahtilaskmise tee on ainus tee, mis viib kaasinimeseni. Samuti on see ainus tee igavesse ellu. See on olnud Kristuse tee. See on ka meie tee.

Keerukaks küsimuseks jääb ikkagi, et kuidas võime leida selliselt mõistetud pöördumist Issanda poole. Kui Vanas Testamendis näeme ka inimese enda initsiatiivi ja aktiivust, siis Uus Testament on vägagi ühemõtteline – vaid Jumal üksi on see, kes meid kutsub pöördumisele, viimaks meid enese poole pöörab ja enese juures hoiab. Meie osaks on parimal juhul seda kutset kuulda ja sellele vastata. Kuid eks seegi ole Tema arm ja töö. Ja siiski on Jumal jätnud meile vabaduse. Tema ei sunni ega käsi. Ta kutsub ja ootab. Vaevukuuldava hääle ja kujuteldamatu kannatlikkusega. Ta teeb seda meie elu väga erinevatel aegadel ja erinevate olukordade kaudu. Andku Tema meile südamele tundlikust, mõistusele valgustust ja tahtele head järeletulemist.

Samuti kutsub meid prohvet Issanda tundmisele – „tundkem siis, püüdkem tunda Issandat,“ ütleb ta. Jumala tundmine, Tema tahte ja teede mõistmine on midagi sellist, mida tuleks püüelda iga päeva. Mõelgem vaid hetkeks, kui hea, ilus ja õnnistatud võiks olla meie elu, kui me tõeliselt tunneksime Jumalalt. Kui me tõeliselt tunneksime oma kaasinimest ja iseennast. Kõik need erinevad tundmised saavad muidugi aluse ja alguse Jumala tundmisest – vaid Temas jõuame armastuse ja austusega nii iseenda kui üksteise juurde.

Tundmaõppimiseks on aga vaja olla koos sellega, kellega soovitakse tuttavaks saada. Samuti on Kristusega. Me oleme alati Kristusega, kui palvetame Tema poole, kui loeme Tema Sõna, kui oleme Pühal Armulaual – nõnda nagu miljonid inimesed täna kirikutes, palvelates ja kodudes, aga ka haiglates, vanglates ja põgenikelaagrites on Kristuses ja kasvavad Tema tundmises.

Ent ärgem piirdugem selle rõõmu ja osadusega, milles me täna oleme, vaid jäägem igal pühapäeval, igal päeval, igal oma elu tunnil Kristuse osadusse. Tema on Ülestõusnuna meile tõotanud – „mina olen teie juures ajastu lõpuni.“ Et Tema on selle tõotuse täitnud, võime alati tulla Tema juurde kõigega, mis meil parajasti on – olgu see ülevoolav rõõm, sügav kurbus või päris argipäevane elu – ning kogeda Tema armu ja abi.

Prohvet ütleb, et Jumal on see, kes meid parandab ja meid seob. Jah, aegajalt oleme sõna otseses mõttes katki ja haavatud. Oleme seda kogenud väga sügavalt isiklikul pinnal. Samas on viimasel ajal on olnud palju arutlust, et kas me oleme katki ka ühiskonnana ja kui oleme, siis kui katki. Postimehe arvamusliidrite lõunal peetud kõnedest võis välja lugeda mõlemat – et asjad polegi väga pahad ja samas on asju, mis kahjuks on halvad. Soovitus tule põlemapanemiseks, hirmu külvamise lõpetamisest, isiklikust vastutusest ning sellestki, et võibolla peaksime eelistama sõbralikemaid koeratõuge, mõjusid kõik väga sümpaatselt.

Just siin on usul ja kristlastel suured võimalused. Me ei pea keskenema halvale, ega sellele, mis on valesti. Samuti pole põhjus arvata, et me ise suudame kedagi muuta või lausa tervendada kogu ühiskonda – sellest tuleb ainult viha ja kibedust. Kuid Jumala abiga saame ise muutuda ning siis algavad ka imed – muutuvad inimesed ja olukorrad meie ümber.

See on see Jumala poolne parandus ja sidumine, millest prohvet kuulutab ning mis on saanud võimalikuks Ülestõusnud Issanda lähedalolus ja väes. Tõsi, siia maa peale jääb paradiis tulemata, sellele vaatamata on ülestõusnud Issanda armastuse ja headuse riik tulnud meie keskele. Tulnud, et meid õnnistada. Tulnud aga sellekski, et olla kindlaks märgiks ja tunnistuseks, et parim on veel ees.

Aamen.

Õp. Ove Sander

Sander_Ove


Kuula jumalateenistuse salvestust

 

1 27 28 29 30 31 37