Väino Pikner. 10.07.1936 – 22.12.2017

“Ole ustav surmani, ja ma annan sulle elupärja.” Ilm 2:10

Mälestuskivi pühitsemine Rahumäe kalmistul 10. juulil kl 16

Väino elupäev algas Läänemaal Mihklis 10. juulil 1936. Seal möödus tema lapsepõlv ja kooliaastad Tarva 7-klassilises koolis. Tallinnasse tulles jätkusid õpingud Tehnikakoolis, mille Väino lõpetas vagunimeistrina. Tema esimeseks töökohaks sai Narva ning seejärel Tapa vagunidepoo. Oma elutöö tegi Väino Tallinna Juveelitehases, kus ta töötas 45 aastat. Sealt siirdus Väino pensionile.

Ent pensioniaeg kujunes talle kõige aktiivsemaks tööperioodiks. Mitte enam veermiku korrastamisel ega kaunite ehete valmistamisel, vaid ustavas ja pühendunud teenimises Issanda viinamäel. Väino koos oma abikaasa Margega (n. Palk) said usulise äratuse Tallinna Metodisti kogudusest ning liitusid seejärel Nõmme Rahu kogudusega 1989. aasta suvel. Kui abikaasa Marge laulis segakooris ning korrastas koguduse arhiivi ja ehitas ülesse meie raamatukogu, siis Väino pühendas ennast jäägitult Issanda teenimisele Issanda kojas. Ligi kahe aastakümne vältel, mil olen võinud Nõmme Rahu koguduse vaimulikuna teenida, olime üheskoos sadadel ja sadadel jumalateenistustel, ametitalitustel ja kontsertidel. Absoluutselt imetlusväärne oli see, et Väino ja Marge olid juba kiriku juures vähemalt kaks, vahel isegi kolm tundi enne jumalateenistuse või talituse algust. Tihti kujunes nõnda, et oldigi kiriku juures kella 8-st 8-ni. Väino ei võtnud kirikutööd kunagi tööna, vaid eesõiguse ja armuna olla Issanda õuedes. Kogeda Tema lähedust ning tunda, et üsna tihti sai ka juba kehvapoolne tervis uut rammu ja väge Issanda läheduses. Arusaam Jumalast, kui meile lähedalolevast sõbrast ja vennast, oli Väino usulises mõtlemises kesksel kohal.

Issand oli oma ustavale sulasele andnud palju ande. Väinol oli suurepärane kunstianne, mida sai ta realiseerida muidugi ligi poole sajandi vältel Juveelitehases, kuid see väljendus ka tema igapäeva elus. Mitmed puulõiked ja metallitööd jäävad teda meenutama. Nõmme Rahu kiriku fasaadi ehtiv kuldne gooti tähtedes “Nõmme Rahu kirik 1922” on Väino kujundatud ja teostatud. Väinol oli  harukordne huumorimeel, milleta võib kirikutöö üsna koormavaks muutuda. Nagu meie Taevane Isa vaatab teinekord läbi huumoriprisma oma lastele, samamoodi võime vaadata üksteisele. Ikka selleks, et ühine teekäimine, saadetuna Issanda armust, oleks kergem ja mõnusam.

Issand kinkis Väinole ustava ja armastava abikaasa Marge, abielu registreeriti 21. mail 1966 ja laulatati Nõmme Rahus samal kuupäeval 2011. Issand andis perre poja Marguse, kes sündis siia ilma 3. märtsil 1967 ja kutsuti Issanda juurde 20. augustil 2015.

Väino tunnustati pikaajalise ja ustava teenimise eest EELK tunnustusmärgiga 2016 ning Nõmme Rahuristi III järguga postuumselt 2. Veebruaril 2018.

Issand vabastas oma sulase maistest rõõmudest ja valudest jõulukuu 22. päeval. Usaldasime Väino hinge Issandale 5. jaanuaril tema kodukiriku altari eest ning  5. jaanuaril toimus urni muldasängitamine Rahumäe kalmistule.

Issand, Sina lubasid Väinol siia maailma tulla. Sa kinkisid talle pika ja viljaka elu. Täname Sinu õnnistuse eest tema perele ja kodule ning ülistame Sinu armu meie venna ustava teenistuse eest. Me palume Sind armas Õnnistegija, kingi igavese elu pärg oma ustavale sulasele. Olgu tal kindel koht Sinu laste rõõmulauas. Kiitku ta koos pühadega Sind, Issand – pühaduse lätet ja armu allikat –, ja palvetagu meie hingede pärast. Oma rahu Issand anna Sa talle, ja Sinu valgus kustumatu paistku kõikidele pühadele. Kristuse meie Issanda läbi, kelles Sulle Püha Kolmainus Jumal, olgu kiitus ja au, nüüd, ikka ja igavest. Aamen.

Tänulik Nõmme Rahu kogudus ja õpetaja Ove Sander perega.