Kategooria postitused

Ove Sanderil ja Gustav Kutsaril 28 aastat preestripühitsusest

Tänavu 16. jaanuaril sai 28 aastat päevast, mil kaks noort meest seisid värisevate põlvede ja südametega piiskopliku toomkiriku altari ees, et võtta vastu õpetaja ordinatsioon. Nendeks meesteks olid praegune kaitsejõudude peakaplan Gustav Kutsar ja alljärgnevate ridade autor. Altaris sees aga oli viis meest – peapiiskop Kuno Pajula, assessor ja Tartu praost Harald Tammur, Saarte praost Elmar Reinsoo, väliseesti kiriku assessor Tõnis Nõmmik ning Toronto Peetri koguduse abiõpetaja Gustav Piir.

Ametivendadele Tõnisele ja Gustavile oli see esimeseks jumalateenistuseks, mil nad vaimulikena kaasteenisid pea taasiseseisvuvas Eesis. Tänan koos oma ordinatsioonivennaga Jumalat Tema armu ja õnnistuse eest ning meie häid ametivendi, kes tol tuisusel jaanuari pärastlõunal andsid meile kaasa omad head soovid ja kindlasti ka tükikese oma südamest. Kolmele neist saadame tänu tähtede taha.

Kuigi minu järgnev teooria ei ole veel kirikus ametlikku dogmatiseerimist leidnud, on mul arusaam, et ordinandid võtavad endaga kaasa vähemasti mingi osa neid ametisseseadnud vaimulike teenimisest ja isiksusest. Loomulikult on Püha Kolmainus see, kes meid ametisse seab ja teenima läkitab, kuid midagi heliseb meis kaasa nende ametivendade eludest, kes oma käe on sirutanud meie üle. Mida oleme siis Gustaviga saanud nendel viielt ustavalt Jumala sulaselt?

Peapiiskop Kunolt Pajulalt saime kindlasti kaasa rõõmsat ja optimistlikku meelt ja ellusuhtumist. Ilmselt mitte küll sel määral, mil Issand talle endale seda oli jaganud, aga natuke küllap ikkagi. Seda, kuidas temaga kokku puutudes elu ja olu lahendamaks läksid, tunnistame ilmselt kõik. Peapiiskop Kuno võime suhtuda imeväelise kergusega elu muredesse ning rännata Jumala lapse rõõmsa usaldusega isakodu poole – see jääb alatiseks meie kiriku ühiseks kalliks varaks.

Millise kingituse tõi oma noortele ametivendadele praost Harald Tammur? Kindlasti midagi väärikat ja väljapeetut, mis oli sügav nii usuliselt kui intellektuaalselt. Arvan, et pärisime temalt ka isamaalisust ja rahvustunnet, milles eest oli ta oma elus väga kõrget hinda maksnud nii Stuttfoffis kui Kemerovo ja Karaganda oblastis. Eesti esimene rahvuslipp, mille Tammur peitis 1943 aastal võõrvõimude eest koos kahe EÜS-si liikmega, püsis alati sügaval Tema südames ja veekalkvel silmades. Vaatamata kõrgetele kiriklikele ametitele, jäi ta alati koguduse õpetajaks. Suure algustähega.

Praost Elmar Reinsoost peaks kirjutama hea ordiantsioonivend. Ja siiski võin seda teha ka ise, kuna Jumal kinkis meile nii mõnegi ühise hetke, kas siis jumalteenistusel või pereringis. Just pere ja kodu olid midagi lõputult tähtsat vend Elmarile, samuti kogudus Jumala laste perekonnana ja kodukirik Kihelkonnal, mille lisandusid veel mitmed teisedki kirikud Saaremaa. Tema jaoks polnud määrav konfessionaalne kuuluvus, vaid ainuüksi Jeesus, kelles oleme saanud Jumala lasteks ja ühteliidetuiks palves armastusesideme kaudu. Vaevalt saame unustada ka Tema lihtsust, heatahtlikkus ning südamlikkust, millele polnud pisarad võõrad.

Pole kahtlust, et kolonel Tõnis Nõmmikul on olnud märkimisväärne mõju mulle, eriti aga heale ordinatsioonivennale Gustavile tema kaitseväelise karjääri kujunemisele, kellest on täna saanud kolonelleitnandi auastmes peakaplan. Tõnis on ikka öelnud, et ka kaitseväes teenides jääme eelkõige vaimulikeks. Jääda vaimulikuks, mõelda, rääkida ja käituda vaimulikult, et see puudutaks ühtaegu lihtsat tööinimest ja tippintelektuaali, see on olnud Tõnise enda and ja kink. Ulgueestlasena on ta meid õpetanud hindama Eesti nii pagulaskirikut kui väliseestlust tervikuna, nende rolli kodueesti vabanemisel ja uue Eesti ülesehitamisel.

Õpetaja Gustav Piiriga oleme võinud ligi paaraastakümmet aastat ühist vagu künda Tallinna praostkonnas ja kauemgi veel Usuteaduse Instituudis. Gustavi muljetavaldav maailmatundmine, inimlikkus, homileetiline originaalsus ja erakordne musikaalsus ning võime näha seal, kus me oleme pimedad ja seostada seal, kes meie jaoks eksisteerib vaid katkestus – need on kingitused meile kõigile.

Meie kirikul on olnud ja jätkuvalt on suurepärased vaimulikud. Täname Jumalat meile osaks saanud andide ja rikkuse eest, millega tohime üksteist teenida. Mitte ainult ordinatsioonil, vaid igas sõbralikus käepigistuses, toetavas pilgus ja ühises hetkes, sest nendes on elu, õnnistus ja igavik.

Ove Sander
Koguduse õpetaja

Koguduse uued liikmed

9. detsembril, advendiaja teisel pühapäeval toimus Nõmme Rahu koguduses rõõmus sündmus – leeripüha. Meie kogudus sai rikkamaks 12 uue liikme võrra. Leerile eelnes kolme kuuline leerikursus.

Uus leerikursus alustab 3. märtisil 2019 kl 12.15 Nõmme Rahu kirikus ning leeriõnnistamine toimub 19. mail 2019.

Nõmmel meenutati Vabadussõja algust

Vabadussõja alguse meenutamine Hiiu-Rahu kalmistul. Foto: Jukko Noomi

„Eesti iseseisvus ja vabadus saavutati vere hinnaga. Kuigi Vabadussõja lahingutest on möödunud pea sajand, on iga uue põlvkonna jaoks vaja meelde tuletada, et vabas riigis elamine pole midagi iseenesestmõistetavat,“ lausus Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.
Leho Lõhmus andis ülevaate 17-aastasena langenud Hugo Läänemetsa lühikeseks jäänud eluteest. „Eesti eest andsid Vabadussõjas elu väga paljud noored mehed, aga teiselt poolt olid need ka Eesti eest elamata jäänud elud. Hugo Läänemets läks Vabadussõtta vabatahtlikult koos 129 koolivennaga ning teenis õppursõdurina soomusrongil nr 3. Hugo Läänemets langes 5. märtsil 1919 lahingus Põhja-Lätis Stakelni all,“ sõnas Lõhmus.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Matthias Burghardt´i ametisse seadmine

Seni Nõmme Rahu kogudust abiõpetajana teeninud Matthias Burghardt seati 30. septembril ametisse EELK Keila Miikaeli Koguduse õpetajana. Ametisse seadis piiskop Tiit Salumäe, assisteerisid õp. Peeter Krall ja õp. Jaan Jaani.

Nõmme Rahu kogudus tänab õpetaja Matthias Burghardt´i teenimise eest meie abiõpetajana ja soovib talle jumala armu ja õnnistust uues ametis.

EELK Usuteaduse Instituudi õppeaastalõpu jumalateenistus-aktus möödus rõõmsas meeleolus

16. juunil 2018 kell 14 algas EELK Usuteaduse Instituudi 2017/2018. õa lõpujumalateenistus Tallinna Toomkirikus ning sellele järgnes aktus instituudi õppehoones (Pühavaimu 6, Tallinn).

Õppeastalõpu jumalateenistus oli pidulik. Rektora andis EELK Usuteaduse Instituudi tunnustusmedalid üle mag Ilmo Aule ning hr Jüri Ehasalule.

EELK Usuteaduse Instituudi lõpuaktus möödus väga rõõmsas meeleolus. Seekordne usuteaduse magistriõppe lõpetajate arv 9 on tunnistuseks viimasel aastal tehtud pingelisest tööst. Lisaks said tunnistuse 8 rakenduskõrghariduse õppekava lõpetajat ning 3 kristliku kultuuriloo õppekava lõpetajat.

Lõpetajate rõõm oma tööviljast on nähtav ja heas mõttes nakkav ning näitab, et on tore ning rikastav õppida ükskõik missugusel õppekaval neist kolmest. Dekaanina tunnistan, et kõikide lõpetajatega oli väga meeldiv koos töötada ning see sisendas usku, et oleme koos terve instituudi perega teinud õiget asja. Soovin lõpetajatele ning nende lähedastele rõõmsat suve ja Jumala õnnistust järgmiste valikute tegemisel oma eluteel.

Randar Tasmuth
Usuteaduskonna dekaan

Nõmme Rahu Kirik on Tallinna parim restaureeritud kultuurimälestis

Tallinna linn valis parimaks restaureeritud kultuurimälestiseks Nõmme Rahu kiriku, kus kogudus restaureeris möödunud aastal Tallinna linna toetuse abil interjöörid ja konserveeris kunstimälestised, sh oreli, lühtrid ja altarimaali.

Nõmme miljööalal tunnistati parimaks restaureeritud hooneks Paju villa (Vabaduse puiestee 88), Maarjamäe miljööalal sai preemia Paju tänav 12 eramu, Kalamajas Väike-Patarei tn 8a, Graniidi tn 3 ja Salme 31 ning Tallinna kesklinnas pälvis tunnustuse Kentmanni tn 20a korteriühistu hoone.

Kultuurimälestiste restaureerimise eest tunnustati Balti jaama lähirongide paviljoni, tehase “Dvigatel” mehhaanika-montaažitsehhi ja Lutheri uue vabrikuhoone restaureerijaid, Kadriorus asuva Lydia Koidula tn 23 hoone lasteaiaks ümberkujundajaid ja Gustav Adolfi gümnaasiumi võimla restaureerijaid.

Veel tunnustati teenekaid muinsuskaitsjaid Tiina Mägit, Kalli-Maia Hollandit ning Malle-Reet Heidelbergi.

Hingehoiu toetusfondi asutamine ja tuluõhtu hingehoiutöö toetuseks

2.05.2018 otsustas Usuteaduse Instituudi nõukogu asutada Hingehoiu toetusfondi, mille eesmärgiks on toetada tegevusi, mis aitavad hingehoiuteenust abivajajatele paremini kättesaadavaks teha ning hingehoiu valdkonda Eestis mitmekülgselt arendada.

Toetusfondi eesmärkide realiseerimiseks on vaja loomulikult ka rahalisi vahendeid ning selleks toimus 11.05.2018 Tallinnas Mustpeade maja Olavi saalis esimene tuluõhtu hingehoiutöö toetuseks, millel osales 90 kutsutud külalist.

Kuna EELK Usuteaduse Instituut on ainuke õppeasutus Eestis, kus koolitatakse hingehoidjaid nii rakenduskõrghariduse kui magistri tasemel, siis lasub meil ka vastutus selle valdkonna laiema arendamise ees. Kutsekoja juures on välja töötatud hingehoidja kutsestandard ning täna on juba töötamas ka kutsetunnistusega hingehoidjaid. Palju on veel teha, et aitajad abivajajateni jõuaks ning aitajad ka ise toetatud saaks. Selleks kõigeks puuduvad meil praegu rahalised vahendid ning seetõttu anname Eesti inimestele võimaluse selle fondi kaudu kaasa aiadata.

Kuigi tervishoiusüsteemis tehtav hingehoiutöö sai Eestis alguse juba 1990-ndate alguses ei ole sellel valdkonnal siiani otsest riiklikku rahastust. Haiglates ja hoolekandeasutustes, kus hingehoidjad töötavad, on leitud palgaraha muude kulude kokkuhoiu arvelt. Sellest hoolimata on hingehoidjaid koolitatud läbi pea kolme aastakümne ning vajadus selle valdkonna töötegijate järele on ajas järjest kasvanud. Samas rahalised võimalused selle töö arendamiseks on endiselt minimaalsed. Hingehoidjate koolitamist on läbi pea kolme aastakümne rahastanud peamiselt EELK, Soome luterikirik ja kristlased Ameerika Ühendriikidest. Suure tänu oleme võlgu missioonitundega Eesti inimestele, kes omakasule mõtlemata on valmis kaasinimest hingehädas aitama.

Õhtu peakõneleja oli vaimulik ja hinehoidja Naatan Haamer, kes on 28 aasta jooksul aidanud vähemalt 22000 inimest ning andnud enam kui 8000 inimesele hingehoiu-alast teavet ja haridust. Samuti jagas oma kogemust hingehoidjana Usuteaduse Instituudi diakoonia ja hingehoiu eriala magistrant Kai Jõemets. Psühholoog Tiiu Meres tõi esile  hingehoiutöö olulisuse oma kogemusest lähtudes. Minikontserdiga rõõmustas kõiki pianist Johan Randvere.

Tuluõhtu kaasrahastusena olid Tartu Teoloogia Akadeemia pikaaegsed partnerid Ameerika Ühendriikidest välja pannud 14 000 eurot, millest kahekordistati iga tuluõhtul annetatud euro. Kogu nimetatud toetuse Eestisse toomise tingimuseks oli tuluõhtuga vähemalt sama summa kogumine. Meil õnnestus eesmärk täita, sest õhtu kogu sissetulek oli 21 199 eurot. Seega saab sellele summale lisatud terve USA kaasrahastus, mis teeb kokku 35 199 eurot.

Suur tänu kõigile annetajatele!

Esialgsete plaanide kohaselt rahastab Hingehoiu toetusfond järgmisi tegevusi:
1. Stipendiumite maksmine hingehoiu erialal õppivatele üliõpilastele.
2. Supervisiooni pakkumine hingehoiu praktikal olevatele üliõpilastele ja juba töötavatele hingehoidjatele.
3. Hingehoiukeskuse loomise toetamine Tartusse ja Tallinna.
4. Hingehoidjate võrgustiku loomine.
5. Hingehoiutelefoni loomine.
6. Hingehoiu-alase õppetöö ja koolituste läbiviimine.
Järgmine tuluõhtu toimub kevadel 2019.

Annetusi hingehoiutöö heaks saab teha igal ajal Usuteaduse Instituudi Hingehoiu toetusfondi arvelduskontole:
EELK Konsistoorium
EE411010220270130224
SEB

Annetajate nimed ja täiendav info on leitav siin.

Siimon Haamer
tuluõhtu idee algataja ja korraldaja

Mälestati Kaja Tassat

24. aprill mälestati Karjaküla kalmistul koguduse juhatuse esimeest, pühapäevakooli õpetajat ja head kaasteelist Kaja Tassat ning tema õdesid Terjet ja Sirjet.

1 2 3 4