PÄEVA  SÕNA nr. 62. 49 nädal: 3. – 9. detsember 2017

SINU KUNINGAS TULEB ALANDLIKKUSES

Advendiaja 1. pühapäev

Kirikuaasta algus

Advendiaja esimese pühapäeva peamiseks lugemiseks on keskajast pärit traditsiooni kohaselt lugu Jeesuse ratsutamisest Jeruusalemma. Jeesus ei saabunud Jeruusalemma maiste valitsejate kom-bel, vaid alandlikuna, ratsutades eesli seljas. Nõnda said elavaks prohvet Sakarja ennustused rahu-kuninga tulekust. Sellest mõttest lähtub ka pühapäeva vana ladinakeelne nimi adventus humiliatio-nis, alandumise advent.

Kirikuaasta esimese pühapäeva piiblitekstid kuulutavad, et Jumal ei ole meist kellestki kaugel. Ta tuleb oma rahva keskele, et kinkida talle uus aeg – pääste aeg. Kogudus tervitab oma saabuvat Kuningat, lauldes hoosiannat ja rõõmustades, et Jeesus on päästnud meid osaduseks Jumala ja üks-teisega.

Päeva evangeeliumid liidavad advendiaja ja jõulud palmipuudepüha ja ülestõusmispühade sündmustega. Kirikuaasta ülestõusmispühakesksus tõuseb sel viisil esile juba kirikuaasta alguses. Jõulud saavad oma tähenduse vaid koos Kristuse kannatuse, surma ja ülestõusmisega.

Meelespeetav kirjakoht: Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja! Sk 9:9

Jeesuse tulemise viis on imelik. Tema käes on ju meelevald taevas ja maa peal. Tõllad ja ho-bused on Tema päralt. Ta saatjaskonnaks on taevavägede hulgad ning Ta võib inglite väge käsutada. Ja ometi ei kasuta Ta seda. Mispärast?

Kui Jesaja Jeruusalemma templis Issandat seeravitest ümbritsetuna aujärjel istumas nägi, lan-ges ta silmili maha ja ütles: “Häda mulle, sest ma olen roojaste huultega mees.” (Js 6:5) Huuled olid roojased, need vajasid puhastamist, Jesaja ei julgenud oma silmigi üles tõsta.

Jeesus, taevane Kuningas, ei tulnud külaliseks, auvõõraks Rooma keiser Augustusele ega maavalitseja Pontius Pilaatusele, samuti mitte Juudamaa kuningas Heroodesele. Oleks Ta nende külaline olnud, vajanuks ta uhket saatjaskonda ja oma vägevuse väliseid tõendeid. Siis oleks Ta pidanud kadunud pojast, minust ja sinust mööda minema. Siis ei oleks sa Jesaja kombel julgenud üles vaadata. Kui kadunud poeg isamajja naasmisest mõtles, et julgenud ta unistadagi, et võiks veel isaga endist viisi kõneleda. Isa oli ta mõttes muutunud peremeheks, isandaks, keda ta aupaklikult kohtleb ja kelle katuse all ta ainult sulasena võib viibida.

Kui Issand inimeseks saades ennast sedavõrd alandas, et oma jumaliku au ja teavase saatjas-konna maha jättis, sündis see meie pärast. Oma alanduses sai Ta meile väga lähedaseks. Jeesus tuli kadunud otsima. Et nende juurde jääda, pidi Ta ennast alandama. Taeva ja maa Issand, kuningate Kuningas tuleb inimese juurde kui tasane ja male, kuid õiglane ja aitaja kuningas. Ta ei sõida tõllas, vaid vaese eesli seljas.

Vaata, su pääste tuleb! Näe, temaga koos on ta palk ja tema ees on ta töötasu. (Js 62:11) Hõiska, Siioni tütar, hüüa, Iisrael! Rõõmusta ja rõkata kogu südamest, Jeruusalemma tütar! (Sf 3:14) Ennäe, su kuningas tuleb sulle tasane, istudes emaeesli seljas ja sälu seljas, kes on koorma-kandja looma varss. (Mt 21.5) Ära karda, Siioni tütar! Ennäe, su kuningas tuleb eeslisälu seljas istudes. (Jh 12:15)

Süüdake esimene küünal – LOOTUS KÜÜNAL.

Palvetagem: Issand, meie Päästja ja Kuningas, me ootame Sinu tulemist ja palume, valgusta ja juhata meid oma Püha Vaimuga ning aita meil ennast ette valmistada Sinu vastuvõtmiseks. Lase selleks oma sõnal juurduda meie südametes ja tee meid oma valguse lasteks. Sinule olgu ülistus ja au nüüd ja igavesti.

* * *

KUNINGLIK PROTSESSIOON

Pühapäev – 3. detsember

Õnnistatud olgu, kes tuleb, kuningas Issanda nimel! Rahu taevas ja kirkus kõrgustes! Lk 19:38

Jeesus koos oma jüngritega jõuab paasapühaks linna keset suurelt jaolt Galilea piirkonnast pä-rit rahvahulka. Vabatahtlikult tõmbab Jeesus enesele tähelepanu, ratsutades linna emaeesli seljas – ja see on ainuke kord kus kuuleme teda üldse ratsutavat, vastupidi juutide kombele siseneda paasapü-hade ajal linna jalgsi. See oli dramaatiline sisenemine ja prohvet Sakarja kuulutuse täitumine. “Vaa-ta, sulle tuleb sinu kuningas … Tema on alandlik ja sõidab eesli seljas, emaeesli sälu seljas.” (Sk 9:9) Jeesuse järgijad ning jüngrid mõistsid sel kombel saadetud sõnumit, mis vallandas ka nende ter-vitushüüded ja hõiskamise kuningale. Nende lootus oli, et nii algas Jumala riigi saabumine – mille vastu pikki aastaid oli valmistatud.

Aga kõik ei ole õnnelikud. Rahva seas viibinud variserid – kes samuti võisid olla Galileast pä-rit, ei olnud rõõmsad ja Jeesus teadis, et Jeruusalemmas jagatakse nende suhtumist. Nii nutab ta pi-meduse pärast inimestes mis viib linna oma Päästja äratõukamiseni ja ristilöömiseni. Aga ta nutab ka laastamise pärast, mis saabub linnale ühe sugupõlve möödudes, roomlaste vallutuse käigus. Tal on selle kohta enam ütelda 21. peatükis. See kõik ei peaks nii sündima, kui nad vaid oleksid vastu võtnud saabuva Rahuvürsti.

Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel! Meie õnnistame teid Issanda kojast. (Ps 118:26) Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu, inimestest hea meel! (Lk 2:14) Sest tema on meie rahu, kes on mõlemad liitnud üheks ja lõhkunud maha vaheseina – see tähendab vaenu – oma ihu kaudu. (Ef 2:14)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Miks reageerivad inimesed Jeesusele nii erinevalt? Kas tunned tänapäeval neid, kes on nagu hõiskavad palverändurid Jeesuse ümber või nagu skeptiline linnarahvas?

* * *

 

PALVE KATSUMUSES

Esmaspäev – 4. detsember

Issand, anna mulle teada oma teed, õpeta mulle oma teeradu! Juhi mind oma tõeteel ja õpeta mind; sest Sina oled mu pääste Jumal, Sind ma ootan kogu päeva! Ps 25:4,5

Jumalal on inimese jaoks tee. Tal on oma kindel plaan inimese jaoks. Jumal ei ole jätnud ini-mest saatuse hooleks, vaid on tema tee juba määranud. Selleks, et leiaksime õige tee ja seda kasuta-ksime, on vaja paluda ja alluda Jumala õpetusele. Jeesus ütleb: “Mina olen tee, tõde ja elu.” Tema kaudu on Jumal meile näidanud, kuidas inimene peab elama. Ainult see inimene, kes usub Jeesu-sesse, palub temalt õiget elu ja võtab selle vastu, on õiguse jälgedel.

Õpeta mind, Issand, oma teele ja juhata mind tasasele teerajale mu vaenlaste pärast! (Ps 27:11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kristlane laulab Moosese ja Talle laulu, mida Jumala omad laulavad, tänades pääsemise eest. “Suured ja imelised on sinu teod, Issand Jumal, Kõigeväeline! Õi-ged ja tõelised on sinu teed, sa paganate kuningas! Kes ei peaks kartma sind, Issand, ning ülistama sinu nime? Sina üksi oled püha, kõik paganad tulevad ning kummardavad sinu ette, sest su õiged seadmised on saanud avalikuks.” (Ilm 15:3–4)

* * *

 

TÕE JANU JA ÕIGED VÄÄRTUSED

Teisipäev – 5. detsember

Nende ees käib teeavaja: nad avavad tee, läbivad värava ja lähevad sealtkaudu välja. Nende ees käib nende kuningas ja nende eesotsas on Issand. Mi 2:13

Iisraelil ja Juudal oli probleem. Nad olid oma tähendusrikka suhte Jumalaga hüljanud näiliselt enam meelitavama alternatiivi kasuks. Samaaria oli juba omaks võtnud erinevate jumalate paljususe teenimisel, Juuda aga polnud sinna veel jõudnud. Juuda pidas end oma religioosses õigsuses uhku-sega parimaks, olles samas esirinnas hoopis ühiskondliku korruptsiooni ja lõhenemiste poolest. Ju-mala karistus oli mõlema peale tulemas aga kumbki ei soovinud sellest midagi teada. Tundub isegi, et oli ka teisi, kes kuulutasid hoopis vastupidist, rahu ja julgeoleku sõnumit.

Prohvet Miika pilkab neid ja jääb kindlaks oma ärevakstegevale sõnumile. Ta teab, et enne ei saa tervenemine alata, kui haav on puhastatud ning Jumala arm muutub toimivaks siis kui patt on ülestunnistatud ja inimene asetanud end alanduses Tema ette. Ja Jumala juures on alati lootust.

Siis on sõna, mis Issand tema kohta kõneleb, niisugune: Neitsi, Siioni tütar, põlastab sind, pilkab sind; Jeruusalemma tütar vangutab su taga pead. (Js 37:22) Eks Messias pidanud seda kan-natama ja oma kirkusesse minema. (Lk 24:26) Sest Jumalale, kelle päralt on kõik ja kelle läbi on kõik, oli kohane, et ta teeks kannatuste kaudu täiuslikuks nende pääste Rajaja, selle, kes viib kir-kusse palju lapsi. (Hb 2:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Oma nõrkuste ning vigade tunnistamine tekitab ebamugava tunde, teeb meid haavatavaiks ja sunnib tõmbuma enesekaitsesse. Millised on sinu nõrgad küljed? Võta aega Isa ees, nimeta Talle oma häbi ja võta vastu Tema arm ja andestus.

* * *

 

KOHTUMIST OODATES

Kolmapäev – 6. detsember. Nigulapäev

Kristus ütleb: Ennäe, ma seisan ukse taga ja koputan. Kui keegi kuuleb mu häält ja avab uk-se, siis ma tulen tema juurde sisse ning söön õhtust temaga ja tema minuga. Ilm 3:20

Jumal on õigupoolest selle maailma omanik, inimene vaid “üürnik”, kes võib küll maailma va-litseda ja kasutada, kuid Jumal määrab selle kestvuse ja lõpliku saatuse. Inimene ei ole isegi enese üle peremees, ei elu ega surma üle, vaid peab maa peal tegema temale antud tööd.

Jumalale ligineja peab olema ise püha. Kust aga tuleb see pühadus? Ei aita rituaalid ega väline vagatsemine, süütust ja südamepuhtust ei ole kellelgi iseenese käest võtta. Vastuse annab meile nimi Jaakob. See on sugupõlv, kes teda nõuab, kes otsib su palet – see on Jaakob. (Ps 24:6).

Jaakob oli patune mees, kuid Jumal halastas tema peale, sest ta oli Jumala otsija. Niisiis, Ju-mal teeb pühaks selle patuse, kes lunastuse järele igatseb. Jumal ise ligineb selle inimese juurde, kes avab talle oma elu ja südame samal viisil, nagu ütleb Taavet: “Teie, väravad, tõstke oma pead, ja te-ie, igavesed uksed, saage kõrgeks, et aukuningas saaks sisse tulla!” (Ps 24:7) .

Jeesus, taeva ja maa aukuningas, on täna sinu südameukse taga.

Ma uinusin, aga mu süda oli ärkvel. Kuule! Mu kallim koputab: “Ava mulle, mu õeke, mu kul-lake, mu tuvike, mu süütuke! Sest mu pea on täis kastet, täis ööpiisku mu kiharad.” (Ül 5:2) Jeesus vastas talle: “Kui keegi armastab mind, küll ta peab minu sõna, ja minu Isa armastab teda ja me tuleme ja teeme eluaseme tema juurde.” (Jh 14:23)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Täna Jumalat, sest Ta arm on uus igal hommikul! Palu, et ta aitaks sul olla avatud kõigele uuele, mida Tema täna su ellu tahab tuua.

* * *

 

SUHE PATUGA

Neljapäev – 7. detsember

Tuleta meelde, Issand, oma halastust ja heldust, sest need on maailma ajastu algusest! Ära tuleta meelde mu nooruse patte ega mu üleastumisi; mõtle minule oma heldust mööda, oma hea-duse pärast, oh Issand! Ps 25:6,7

Charles Spurgeon on öelnud:”Paljudel on vanas eas kont kurgus, mille nad said noores eas saatana peolauas.”  See on eriline traagika. Kui pikk on nende inimeste kahetsus, kes noores eas ei ole arvestanud Jumala tahtmist. Nad ei saa iial endale andeks anda. Usun, et paljud noored hoiaksid end patu eest, kui nad näeksid neid silmapisaraid, mida nad saavad hiljem valada; kui nad tunneks ette seda hingeahastust, mis neil tuleb hiljem üle elada. Õnnetus on veel selles, et maailm vabandab kergesti noorte üleastumisi. Mõnikord räägitakse sellest nii, nagu kuulukski patt nooruse juurde. Ometi mürgitab see kogu ülejäänud elu. Nooruses pannakse alus paljudele harjumustele, mis vaeva-vad inimest hiljem kogu elu. Need kiusatused on eriti rasked, mis on alguse saanud noorusest.

Kui Iisebel kuulis, et Naabot oli kividega surnuks visatud, siis ütles Iisebel Ahabile: “Tõuse üles, võta enesele jisreellase Naaboti viinamägi, mida ta ei tahtnud sulle anda raha eest, sest Naa-bot ei ole enam elus, vaid on surnud!” (1Kn 21:15) Sa võtsid oma vendadelt panti ilmaaegu ja rii-susid alastiolijailt riided. (Ii 22:6)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Julgustagu ja õpetagu see Taaveti palve meid, kui me seisa-me isiklikult oma Jumala ees. Meil igaühel on ikka ja jälle raskusi ja võitlusi. Meil on võitlusi kiu-satuste ja ka patuga, aga Jeesuse Kristuse läbi on meil ligipääs armu trooni ette, Isa ette. Nii, nagu Taavet palvetas oma Issanda poole, nii võime teha seda täna meiegi ja Kristuse kaudu on meil ava-tud ligipääs sinna, armutrooni ette. Viime sinna kiitust ja ülistust, viime sinna tänu ja austust ning palugem abi õigeks ajaks ja kõiges, kus me seda vajame.

* * *

 

PATT JA PÄÄSEMINE

Reede – 8. detsember

Issand, Sinu poole ma tõstan oma hinge. Mu Jumal, Sinu peale ma loodan, ärgu ma jäägu häbisse; ära lase mu vaenlasi rõõmust hõisata minu pärast! Ps 25:1,2

Psalm 25 on täis kontraste. Ühel pool näeme usaldust ja kindlust (s 2,15,21), teisel pool aga Taaveti hirmu, et ta võib saada välja heidetud (s 7,11,16). Ühelt poolt teab Taavet et Jumal on ar-mastav ja ustav (s 10); teisalt tunneb ta end ükiskuna ja rõhutuna (s16). Taaveti usalduse ja kindluse allikas on Jumala ja Temaga sõlmitud lepingu iseloomus – loe salme 5-10, ning vaata milliseid oma-dusi Taavet nimetab.

Tema hirmude põhjas on kaks asja: vaenlased – oletatavalt vägagi reaalsed väljastpoolt tulevad hävitajad, teiseks, tema enese patu ja läbikukkumise kogemine. Enamik meist ei pea iial oma elus vastu seisma sellist laadi välisvaenlasega nagu Taavetil vaja oli; meil võib olla ka väiksem oma isik-liku patususe kogemine kui temal. Meie maailmas defineeritakse läbikukkumist teiste näitajate alu-sel; see pole niivõrd Jumala standarditele alla jäämine, kuivõrd ühiskonna ootustele mittevastami-ne.

Ära nihuta paigast oma ligimese esivanemate poolt pandud piirimärki su pärisosas, mille sa pärid maal, mille Issand, su Jumal, annab sulle pärida! (5Ms 19:14) Ära nihuta igivana piirimärki, mille su esiisad on seadnud! (Õp 22:28)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui täna miski sind rõhub, on see siis väline või sismemine asi – mine sellega Jumala ette, anna see talle. Pane oma lootus Jumala peale, ole kindel tema muutu-matus loomuses just nii nagu Taavet kirjeldab siin psalmis.

* * *

 

PALVE JUHATUSEKS, ANDESTUSEKS JA KAITSEKS

Laupäev – 9. detsember

Hea ja õiglane on Issand; sellepärast Ta õpetab patustele õiget teed. Ta juhib alandlikud käi-ma õiguses ja õpetab alandlikke oma teele. Ps 25:8,9

Johannese evangeeliumi järgi on Jeesus ainuke tee Isa juurde. Ta on tõde ja elu (Jh 14:6). See-ga on Jeesus tee, millel Jumal tahab meid juhatada ning Ta on tõde, mille juurde Jumal tahab meid juhatada. Küsides Jeesuselt: “Mis on tõde?” (Jh 18:38), esitas Pilaatus filosoofilise küsimuse. Jeesus on aga pisut varem rääkinud tõest, kes on isik: “Mina olen selleks sündinud ja selleks tulnud maail-ma, et ma annaksin tunnistust tõe kohta. Igaüks, kes on tõe seest, kuuleb minu häält.” (Jh 18:37)

Johannese evangeeliumis tunnistab Jeesus juutidele, et Ta on tulnud Isa juurest. Tema ise on tõde ning iga tõest sündinu on uuekssündinud inimene ja kuuleb Jeesuse häält. Sellepärast palveta-takse psalmis, et Jumal juhataks patuse õigele teele tundma tõde.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On vastutus, aga ka privileegid olla Jumala laps. Seal on piisavalt ruumi, tööd ja tugevust kõigile, kes seda vajavad. Räägi oma Isaga sellest.

* * *

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

IV. PALVE.

Ühtepuhku

Me peame paluma niikaua, kuni saame vastuse. “Jääge kindlasti palvesse ja valvake palves tänuga.” (1968, Kl 4:2)

•       Olge rõõmsad lootuses, vastupidavad viletsuses, püsivad palves! Rm 12:12

•       Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus ning selleks valvake kogu püsivusega ja eestpalvetega kõigi pühade eest. Ef 6:18

•       Palvetage lakkamatult! 1Ts 5:17

•       Jeesus rääkis neile tähendamissõna selle kohta, et nad peavad ikka palvetama ega tohi tüdida. Lk 18:1

Vaata ka Kl 1:9; Rm 1:9; Ef 1:16.