Päeva Sõnum. 7. nädal. 12. – 18. veebruar 2017

TEENIMATU ARM

7. nädal: 12. – 18. veebruar 2017
3. pühapäev enne paastuaega
Septuagesima

Pühapäeva ladinakeelne nimi septuagesima (“seitsmekümnes”) väljendab päevade arvu, mis jääb ülestõusmispühadeni. Seda pühapäeva on nimetatud ka 9. pühapäevaks enne ülestõusmispüha. Kogudus pöörab nüüd pilgu saabuvatele pühadele. Vanasti algas sellest pühapäevast preestrite paastuaeg. Kogudust kutsutakse üles kannatlikult elama ja tegutsema, lootes Jumala armule.
Pühapäeva evangeeliumitekstides tuletatakse meelde, et Jumala armu ei saa ära teenida. Tema headus on sama kõigi suhtes.

Meelespeetav kirjakoht: Me ei heida oma anumisi Su palge ette mitte oma õiguse pärast, vaid Sinu suure halastuse pärast! Tn 9:18

Mõtle sõnadele:
Vägede Jumal, pöördu ometi, vaata taevast ja näe ning tule katsuma seda viinapuud ja istikut, mille su parem käsi on istutanud, võsu, mille sa enesele oled tugevaks kasvatanud! (Ps 80:15,16) Ma armastan Issandat, sest ta kuuleb mu häält ja mu anumist (Ps 116:1)
Pööra, Issand, oma kõrv ja kuule, ava, Issand, oma silm ja vaata! (Js 37:17a) Vahest langeb nende alandlik palve Issanda ette ja igaüks pöördub oma kurjalt teelt; sest suur on viha ja raev, millega Issand seda rahvast on ähvardanud. (Jr 36:7) Sinul, Issand, on õigus, aga meil on häbi silmis, nõnda nagu tänapäeval on Juuda meestel ja Jeruusalemma elanikel ja kogu Iisraelil, kes on ligidal ja kaugel kõigis maades, kuhu sa nad oled pillutanud truudusetuse pärast, mida nad sinule osutasid. (Tn 9:7)

Kui usutakse, et Piibel on Jumalast inspireeritud, siis on loomulik kahtluse aegadel selle poole pöörduda, et saada turvatunnet, juhtimist ja selgust. Kui Taaniel seda tegi ja leidis tõotuse Paabeli vangipõlve lõppemise kohta (Jr 25:12), siis hakkas ta seda taotlema. Tema ülestunnistus- ja patukahetsuspalve tuli südame põhjast. See oli arvatavasti inspireeritud kirjakohast 3Ms 26:40, mis kutsub üles sellisele reaktsioonile, kui inimesed on viidud vangipõlve. Taaniel järgib Jumala kogu tahet (Ap 20:27), mitte ainult kindlat teksti. Tema palve on täis teoloogiat.

Taaniel teab, et pöördub Jumala poole, kes on suur ja kardetav, kuid kes siiski peab oma armastuse lepingust kinni, sest Ta on Jumal, kes tahab isiklikku suhet inimesega. Jumalat kirjeldatakse kui armastuses ustavat, õiglast, halastavat ja andestavat. Häda, mis on tabanud Iisraeli, on Jumala õigluse ja lepingule truuksjäämise tõend, sest see needus tabas neid, kes rikkusid lepingut. Iisraelil on meeleheitlik vajadus andestuse järele, sest nende käitumises on ebaõiglust, truudusetust, kurjust, mässumeelsust, sõnakuulmatust, üleastumistest, Jumalast ärapöördumisest.

Taaniel anub andestust toetudes Jumala loomusele. Ta apelleerib Jumala suurele halastusele. Tema palve Jumalale olla õiglane vihjab Jumala tegudele alates loomisest, kui Ta kehtestab oma õiglase korra maailmas. See viib kaebusele Tema reputatsiooni suhtes. Lepingu järgi Jumal on sidunud oma nime Iisraeliga. Kui eesmärk on, et rahvad austaksid Jumalat, siis on edasitee taastada Iisrael, mitte hüljata ta.

Võttes palves aega, et mõelda Jumala loomusele, aitab see muuta meie palveajad rohkem vestluseks kui lihtsalt oma problemide, vajaduste ja soovide nimekirja lugemiseks.

* * *

KUMMALINE PALGAMAKSMINE

Pühapäev – 12. veebruar

Jeesus ütleb: “Igaüks, kes on jätnud maha majad või vennad või õed või isa või ema või lapsed või põllud minu nime pärast, saab nad tagasi sajakordselt ja pärib igavese elu.” Mt 19:29

Loetud salmis aetakse jüngrid juba teistkordselt Jeesuse õpetuse radikaalsuse tõttu segadusse (vaata Mt 19:10,25). Kõigepealt ootab Jeesus, et nad mõtleksid abielu peale ilma igsuguste lahutuse mõteteta. Ja edasi peavad nad suhtuma jüngriks olemisse välistades igasuguse materiaalset tasu. Siiski, nii nagu abiellu on asetatud õnnistused, mis pole materiaalselt mõõdetavad, on kaasneb ka jüngirks olemisega lisadimensioon mis ületab kaugelt selle hinna. Aga hind on olemas.

Abielludes nõustume kõikide teiste “välja arvamisega”. Jügriks saades aga “Jeesuse esimesele kohale” asetamisega. Ja see on raske neile, kelle isikliku maailma keskpunkt on nad ise. Kui jõukust jätkub on võimalik luua omaenese kuningriik, mille kuningas sa oled. Anda aga valitsus üle teisele Kuningale ja hakata tema sõna kuulama läheb siis palju maksma. Jeesuse järgmine nõuab suhete ka prioriteetide radikaalset ümberpaigutust, mille tagajärjel need kes enne olid esimesed või lähedased, liigutatakse kaugemale ja asjad millele kulus põhitähelepanu ning aeg, kaotavad selle kriitilise tähtsuse.

See aga ei tähenda, et oleme üksi ning eesmärgitult maha jäetud. Meie “perekonnaks” saab uus kogukond, rikkalikum ja mitemkesiesem kui oleksime iial julgenud loota. Veelgi enam – meid ootab töö, mis viib oma piiride tajumiseni ( ja seda sadakorda enam kui harjunud oleme). Jeesus on siin aus ja hoiatab et tema järgimine sisaldab nii muutusi kui ohvreid. Aga see ei tähenda kaotust!

Vastupidi, paljude jaoks, kes on pidanud kõrget hinda maksma osutub viimses kokkuvõttes just Jumala rahva tundmine, jumalariigi töö tegemine, aga kõige enam Jumala enese tundmaõppimine kõrgeimat kasu toovaks.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kirjuta paberile, mida Jeesuse järgmine sulle maksma on läinud. Oled sa omadega plussis või miinustes? Ja pea meeles, et viimne kokkuvõte on veel tegemata!

* * *

JUMALAIGATSUS

Esmaspäev – 13. veebruar

Mina loodan Sinu helduse peale, mu süda ilutseb Sinu päästest. Ps 13:6

Kristlastena küsime ikka endalt: miks Jumal varjab ennast? Sama keeruline on seletada nutvale lapsele, miks tema ema on toast lahkunud. Ning Taavet nutab just nagu laps Jumala ees. Tema tunded on väga hellad. Seejärel näeme järsku, kuidas ta tuju muutub (Ps 13:5). Mis on selle põhjus? On see õrn hääl või tuttav nägu?

Meil tuleb oodata lõpuni, et teada saada. Nii, nagu kasvav laps õpib ajapikku hoolitseva vanema eemalolekut taluma, rahuneb Taavet Jumala armastuse teadmises. Kaugus või raskused ei tähenda hülgamist. Küsimus “Kui kaua?” ei leia vastust, kuid keset hirmuunenägu näeb see nuttev laps uksepraost natuke valgust.

Enamik meist lähevad mingil eluhetkel läbi sellistest raskustest, et me kaotame lootuse ning hakkame arvama, et Jumal on meid unustanud. Nii Aabraham, Saara kui Haagar tundsid seda kogemust. Suur julgustus on teada, et Jumal ise teab ja mõistab selliseid tundeid ning et need on selgelt Tema sõnas kirjas. Antud tunnete väljendamist ei peaks nägema kui kahtlust või usaldamatust. Mõnikord mõtleme või meid pannakse mõtlema, et selliste asjade väljaütlemine mingil viisil vale või isegi Jumalat teotav. Piibel seda ei väljenda. Selliste tunnete väljendamine on osa suhtest, sõprusest Jumalaga, et saame Talle öelda täpselt, mida tunneme.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui Jumal tundub kaugel olevat, hüüa teda!

* * *

RÄÄGI MEIE SUUREST JUMALAST!

Teisipäev – 14. veebruar

“Kiidetud olgu Issand!” nõnda ma hüüan, ja ma pääsen oma vaenlaste käest. Ps 18:4

Aastaid oli Taavet olnud lindpriiks kuulutatud ning tagaaetav õela, vaimselt ebastabiilse kuningas Sauli poolt. Taavet oleks võinud Sauli tappa, kuid ta ei teinud seda põhjusel, et Saul oli Jumala poolt võitud kuningas ( vt 1Saamueli 24). Nüüd, ise kuningas olles ja vaba kõikidest oma vaenlastest voolab Taavetist välja see imeline kiituse ja tänuhümn Temale, kes teda ikka on päästnud.

Tegelikult annab Taavet meile hea õppetunni sellest kuidas rääkida teistele Jumala suurtest tegudest meie elus. Kasutades isiklikus lähenemises sõna “Issand”, jutustab ta meile mida Jumal talle siin ja praegu tähendab (Ps 18:1-3), kirjeldades seejärel haaravalt kui ligidal ta oli surmale ning kuidas Jumal oma väes sekkus ja pani tema vaenlased taganema (s 4-15). Ta maalib meile pildi Jumala tugevast ent hellast päästest (s 16-19) ja lõpetab selle lõigu enese pühendamise kinnitusega oma Issandale. Tema kogemuse kaudu kasvanud usaldusest saame aimu viimases hüüdes: “Sest sinuga ma jooksen väehulga kallale, oma Jumalaga ma hüppan üle müüri” (s 30).

Taavet kasutas Jumalalt saadud luule- ja lauluandi, et tunnistada oma Jumalast ning see inspireerib Jumala rahvast ka veel tuhandeid aastaid hiljem. Sinu lugu ei ole ehk nii sensatsiooniline kui Taavetil, kuid kristalsena on sinulgi palju hämmastavat teistega jagada – kasvõi see kuidas on Jumal muutnud sinu elu.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Küsi täna Jumalalt, kuidas võiksid oma ande kasutada Temast tunnistamiseks. Ja kui sa ei ole kindel milliseid ande sul üldse on, siis küsi Jumalalt seda ning küsi ka oma sõpradelt – ja sa saad teada!

* * *

IGATSUS ÜHINEDA KRISTUSEGA.

Kolmapäev – 15. veebruar

Mis mulle oli kasuks, seda ma olen arvanud kahjuks Kristuse pärast. Fl 3:7

“Ma arvan…” võiks teisiti väljendada eluaegset kindlat otsust, millega kõikvõimalikud privileegid kui ka riitused arvatakse kasutu prügi hulka. Sama lausega mõistetakse hukka ka kõik need, kes kristlust püüavad tagasi tirida käsumeelsusesse (vaata Fl 3:2).
See kirjakoht peegeldab meile tegelikult vaimulikku revolutsiooni, kus Paulus kasutab raamatupidamisest tuntud väljendeid. Ta avastas, et läbi käsuseaduse tulev õigsus Jumala ees, mille nimel ta oli nii pühendunult ja innukalt töötanud, ei ole kasum vaid hoopis kahjum. Ta näeb kõiki oma varasemaid saavutusi rämpsuna, võrreldes eesõigusega kuuluda ja teenida Issandat Kristust.

“Ma saan kasuks” asetub kontrastina kahju vastaspoolele. Kuidas kasuks? Mõtleme näiteks abielu peale. Sa saad kasuks teise inimese koos kogu tema olemusega ning lisaks veel tema perekonna.. Samamoodi kui oleme Kristuses, saab kõik mis on tema oma meie omaks. Ning see kasvav kogemus tema suurusest, kui meid üksnes usu varal “leitakse” temas olevat – saab olema meie jätkuva hämmastuse allikas.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Paulus jagas oma lugu meiega. Palu, et Jumal võiks anda sulle täna võimaluse jagada oma lugu kellegi teisega.

* * *

KANNATLIK AHASTUSES

Neljapäev – 16. veebruar

Kui suur on Sinu headus, mille Sa oled tallele pannud neile, kes Sind kardavad, ja oled osutanud neile, kes Sinu juures pelgupaika otsivad inimlaste nähes. Ps 31:20

Psalmis hüüab õige Jumala poole. Ta palub, et Jumal oleks talle kalju, mille varju ta võiks põgeneda. Teda piirab pilkavate vaenlaste hulk. Sest mu elu on kulunud südamevalus
ja mu aastad ohkamises; mu ramm on raugenud mu pahategude pärast ja mu luud on vajunud kokku (Ps 31:11).

Kuid sellest kirjakohast algab usaldaja uus tase, sest jälle paistab selge taevas. Ta kinnitab nüüd oma ustavust Jumala vastu. Kui ta enne oli näinud ainult oma viletsust ja kannatust, siis palve ja Jumala usaldamine oli pannud teda nägema ka Jumala headuse küllust.
See on nagu suur varaait, millest võime võtta ja millest ikka üle jääb. Jumalal on rohkem anda, kui meie suudame kasutada. Jumal on varjupaik.

Sa varjad neid oma palge varju all meeste õeluse eest; sa peidad nad ulualla tigedate keelte riiu eest. Tänu olgu Issandale, et ta kitsikuses on minule imeliselt osutanud oma heldust! (Ps 31:21,22).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal aitaks sul järgida Taaveti eeskuju, kui tood omaenda haavumised ja vajadused tema ette. Kujutle enda ümber kindlust, varjupaika, mille kohal lehvib armastuse lipp.

* * *

VÄLJA SÜGAVAST VEEST

Reede – 17. veebruar

Sind ma armastan südamest, Issand, mu vägi! Ps 18:2

Psalm 18 on Taaveti elu ja võitluste kokkuvõte pärast kõiki raskusi Koljati, Sauli, Absalomi ja vilistitega.

Salmid 2-3 näitavad meile kaheksa põhjust, mille pärast armastas Taavet Jumalat. Need kirjakohad aitavad meil paremini mõista Taaveti suhtumist Jumalasse, kes oli talle: väeks, kaljuks, mäelinnuseks, päästjaks, pelgupaigaks, kilbiks, abisarveks ja kõrgeks varjupaigaks.

Jumala armastus tuleb läbi Taaveti südame, kui ta hüüab appi oma Jumala poole (s 4-7). See oli tegelikult kõigi ta pääsemiste ja Jumala abi saladus, sest Taavetile oli meeles lubadus: “Ja hüüa mind appi ahastuse päeval; siis ma tõmban su sellest välja ja sina annad mulle au!” (Ps 50:15)

Ja siis tuleb Jumala vastus imetegude läbi, millega Ta päästis Taaveti. Oma kitsikuses ma hüüdsin Issandat ja kisendasin oma Jumala poole. Ta kuulis mu häält oma templist ja mu appihüüd jõudis ta kõrvu. (2Sm 22:7). Jumal hakkas tegutsema.

Ta väetegevuse ilmingud on kahesugused. Esiteks, materiaalses maailmas leiavad aset maavärinad, mägede alused kõiguvad, tuleb pimedus, sajab rahet ja tuliseid süsi, sähvivad välgud, vete sügavused paljastuvad. Selliseid nähtusi Jumala karistuse väljendusena on olnud läbi Piibli ja ajaloo. Teiseks on väeavaldused vaimses maailmas: Jumala viha, suits ja tuli, Ta sõitluse hääl, abikäsi, mis tõmbas Taaveti välja suurest veest. Sest ta on kõikväeline Jumal!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie ees on Taaveti tänulaul pääsemise eest. Palju kordi on Jumal sind elus kitsikustes välja aidanud? Meenuta kuidas ilmus Jumala abi sinu eluteele.

* * *

KRISTUSES HINNATAKSE VÄÄRTUSED ÜMBER

Laupäev – 18. veebruar

Et mul ei oleks oma õigust, mis tuleb Seadusest, vaid see õigus, mis tuleb Kristusesse uskumisest, see, mille Jumal annab usu peale. Fl 3:9

Paulus alustab uut kirjalõiku (Fl 3:1-11) taas kord hävitavate vastulausetega juudikristlastest oponentide suunas, kes nõudsid meessoost paganakristlaste ümberlõikamist selleks et need oleksid “täiuslikud” Kristuses. Paulus vastab neile oma lugu jutustades ning andes vastulause juudistajatele, kuid annab ühtlasi ka filiplastele täpselt Kristuse looga (2:6-11) vastavuses oleva jüngri mudeli, milles praegune alandus toob tulevikus ülendamise.

Siin rõhutab ta tungivalt, et osaliselt sõltub meie tulevik sellest mida teeme olevikus; kus “tunda Kristust kui oma Issandat” on ülima algus ja kulminatsioon (ka tema jaoks). Just siin ühtib Pauluse elumudel Kristuse omaga: praeguses olevikus elab Paulus “risti kujulist” elu – kandes kannatust teiste pärast – samamoodi kui ta ootab tulevast ülestõusmist.
Teema kõikide nende jaoks, kes praeguses lääne ühiskonnas elavad, on aga teglikult küsimus: mida tähendab elada “risti kujulist” elu ühiskonnas, mis on hullumiseni tagaajamas lõbu ja naudiguid, ning kus täielikult salatakse igasugune surmajärgse elu võimalikkus. Ja siinkohal on meil palju õppida ülejäänud 2/3 maailmalt, neilt meie õdedelt ja vendadelt, kes hästi teavad ning igapäevaselt elavadki sellist elu mille Paulus Kristuse mudeli kohaselt ka filiplaste silme ette seadis.

Üle kõige aga tuleb meil tungivalt palvetada ning leida praktilisi viise reaalselt üksteisest hoolida.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Pauluse “üks asi” on ikka veel peaasi: tunda Kristust ning järgida Tema eeskuju. Mida tähendab see täna sinu jaoks?

* * *

LISA TEADMISED

ÜLESTÕUSMISPÜHA TSÜKKEL

Järgnevad pühapäevad ja pühad on seotud ülestõusmispühadega ning liiguvad sõltuvalt 1. ülestõusmispüha tähistamise ajast. 1. ülestõusmispüha on esimene täiskuujärgne pühapäev pärast kevadist pööripäeva ja see võib langeda ajavahemikku 22. märtsist kuni 25. aprillini.

Eelpaastu aeg

Kolm nädalat ilmumisaja järel on paastueelne aeg ehk eelpaastu aeg. See on üleminekuaeg ilmumisajast paastuaega. Liturgiline värv on sel ajal roheline, mis tähistab siin pühadevahelist aega.
Päev enne paastuaja algust on vastlapäev – viimane pidupäev, mil võis rõõmustada, lõbutseda ja süüa-juua valimatult. See on alati teisipäev. Mõnel pool nimetati ka lihaheitepühaks (ladina k carne vale – hüvasti liha!), vastupidiselt lihavõttepühale. Pärast vastlapäeva ei tohtinud liha enam süüa, sest algas paast.

• T 14. veebruaril on slaavlaste misjonäride munk Kyrillos’e ja piiskop Methodios’e mälestuspäev.

Püha Kyrillos (u.826 Tessaloonika – 869 Rooma) ja tema vanem vend Methodius (u.815 Tessaloonika – 885 Moraavia) sündisid Makedoonias. Püha Kyrillos kasvas neljateistkümnendast eluaastast koos imperaatori pojaga. Ta sai varakult preestriks. Pärast pöördumist Konstantinoopoli, oli ta katedraali raamatukoguhoidja ja filosoofia õpetaja. Ta viis suure eduga läbi vaidlusi hereetikutega – ikonoklastidega.
Otsides üksindust, siirdus ta oma venna Methodiuse juurde Olümpose mägedele, kuid tema üksindus ei olnud pikaajaline. Imperaator saatis mõlemad vennad aastal 857 jutlustama Evangeeliumi Koozari rahvastele. Püha Kyrillose jutlused veensid Koozari vürsti ja kogu rahvast, kes said kristlasteks. Tänutäheks palusid vennad, et vürst vabastaks kõik kreeka vangid. Kyrillos pöördus kodumaale koos kahesaja vangiga.

862. aastal algasid vendade peamised teod. Vürst Rostislavi palvel saatis imperaator nad Moraaviasse, et jutlustada Head Sõnumit slaavi keeles. Kyrillos ja Methodius koostasid slaavi aabitsa ja tõlkisid slaavi keelde Evangeeliumi, Apostlite tegude raamatu, psalmid ja mõned teised jumalateenistuse raamatud. Ka jumalateenistusi pidasid nad slaavi keeles. Pärast jutlustamist Moraavias kutsus paavst Andrianus II vendi Rooma, kus ta kohtles neid suure austusega. Oma tervise poolest oli Kyrillos haiglane ja nõrk inimene. Ta jäi varsti haigeks ja suri astudes kloostrisse aastal 869 42. aasta vanuses. Methodius sai peapiiskopiks ja elas oma piiskopkonnas Pannonias.

Moraavias oli vendade tegutsemine keeruline saksa-ladina vaimulikkonna vastuseisu tõttu, nad ei olnud rahul jumalateenistuse “slaavistamisega”. VIII sajandil keelas üks Kirikukogudest jumalateenistused teistes keeltes peale ladina, kreeka ja heebrea keele. Methodiust süüdistati Kiriku kaanonite rikkumises ja ta oli kolm aastat vangis. Uus paavst Johannes VIII vabastas Methodiuse ja nimetas ta Moraavia peapiiksopiks, aga keelas jumalateenistused slaavi keeles. See keeld tühistati formaalselt 880. aastal.
Pärast Methodiuse surma 885. aastal jälitati tema jüngreid Moraavias ja need, kes ellu jäid, leidsid endale varjupaiga Bulgaaria vürsti Borissi kaitse all. Just Bulgaarias jätkati Kyrillose ja Methodiuse tegusid.

• L 18 . veebruaril on kiriku õpetaja ja reformaatori Martin Lutheri mälestuspäev
Martin Luther (sünninimi Martin Luder; 10. november 1483 – 18. veebruar 1546) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi (eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust.

31. oktoobril 1517 naelutas ta Wittenbergi linnakiriku uksele “95 teesi”, milles arvustas katoliku kiriku ebakohti (sh indulgentside müüki). Sel päeval tähista-vad luterlased usu-puhastuspüha. Ta kutsus kristlikku kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. Luther ei tahtnud asutada katoliku kirikust eraldiseisvat kirikut, tahtis vaid kõrvaldada sellest mõned väärnähtused. Katoliku kiriku esindajad arvasid Lutheri ja tema reformide pooldajad kirikust välja.

1522. aastal ilmus Lutheri tõlgitud Uus Testament ja 1534. aastal Piibli tervikteksti tõlge, mis aitas kaasa ühtse saksa kirjakeele kujunemisele ning pani aluse mitmele uuele põhi-mõttele tõlkimises. 1529. avaldas katekismused.

Tema abiellumine 13. juunil 1525 endise nunna Katharina von Boraga (sellest abielust sündis kuus last) pani aluse vaimulike abielule mitmes kristlikus traditsioonis.
1862. aastal püstitati Keila lähedale Martin Lutheri pronksist mälestussammas, mis hävitati 1949. aastal. See oli ainus Martin Lutherile püstitatud mälestusmärk kogu Vene keisririigis.
PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

I. PIIBEL – JUMALA SÕNA

Piibel on terviklik raamat.

Loe 2Pt 1:21

Piibli ühtsus ja terviklikkus on ime. Piibel on raamatukogu, mis koosneb 66 raamatust ja on kirjutatud 40 erineva kirjutaja poolt umbes 1500 aasta jooksul. Piibliraamatute kirjutajate seas on inimesi kõikidelt elualadelt, harimatuid ja harituid. Piibliteemad hõlmavad religiooni, poeesiat, draamat, biograafiaid, prohvetlust, ajalugu, õigusteadust ja teisi teadusi. Ometi on tema erinevad osad harmooniliselt ühendatud tervikuks, nagu eri kehaosad moodustavad inimkeha.

Selline imeline harmoonia on matemaatiliselt võimatu. Kuidas mõista seda? Ainus pädev vastus on: “… Pühast Vaimust kantuina on inimesed rääkinud, saades sõnumi Jumala käest” (2Pt 1:21).