Päeva Sõnum. 51. nädal: 18. – 23. detsember 2016

ISSAND ON LÄHEDAL

51. nädal: 18. – 23. detsember 2016

Advendiaja 4. pühapäev

See advendipühapäev on pühendatud Jeesus-last ootavale Maarjale, Issanda emale. Meie Lunastaja ema ootus ja Jumala rahva jõuluootus kuuluvad kokku. Algab jõuludeks valmistumise viimane ajajärk. Suure sõnumi vastuvõtmiseks tuleb inimesel oma sisemine hoiak ette valmistada.

Meelespeetav kirjakoht: Olge ikka rõõmsad Issandas! Taas ma ütlen: Olge rõõmsad! Issand on ligidal! Fl 4:4,5b

Mõtle sõnadele:

  • Olge rõõmsad – Viimaks veel, mu vennad, rõõmustage Issandas! Üht ja sedasama teile kirjutada ei ole mulle tüütav, aga teid teeb see kindlaks. (Fl 3:1) Olge rõõmsad lootuses, vastupidavad viletsuses, püsivad palves! (Rm 12:12)
  • Ikka (ka alati) – Ma tõstan sind kõrgeks, mu Jumal, sa kuningas! Ja ma tänan su nime ikka ja igavesti! Iga päev ma tänan sind ja kiidan su nime ikka ja igavesti! (Ps 145:1,2) Olge rõõmsad ja hõisake, sest teie palk on suur taevas! Just samamoodi on taga kiusatud ka prohveteid enne teid. (Mt 5:12) Nad [Suurkohtus] võtsidki teda [variser, Gamaaliel nimi, käsuõpetaja, keda kõik rahvas austas] kuulda ja kutsusid apostlid [Peetrus ja Johannes] sisse, peksid neid ja keelasid neil rääkida Jeesuse nimel ning lasksid nad vabaks. Aga nemad läksid Suurkohtu palge eest minema, rõõmustades, et neid on väärt arvatud kannatama teotust selle nime pärast. Ja nad ei lakanud iga päev pühakojas ja kodasid mööda õpetamast ja kuulutamast evangeeliumi Kristusest Jeesusest. (Ap 5:39-42)
  • Taas (ka uuesti, jälle) – Ma tulen nüüd kolmandat korda teie juurde. Kahe ja kolme tunnistaja suu läbi tehakse iga asi kindlaks. Ma olen öelnud enne ja ütlen veel ette ära – teist korda teie pool olles ja nüüd eemal olles – neile, kes on seni patustanud, ja kõigile muudele: kui ma jälle tulen, siis ma ei säästa teid! (2Kr 13:1,2) Aga kui ka meie ise või ingel taevast kuulutaks mingit evangeeliumi selle asemel, mida meie oleme teile kuulutanud – see olgu neetud! (Gl 1:8)
  • Issand on ligidal! – Vennad, ärge nurisege üksteise vastu, et teie üle ei mõistetaks kohut. Vaata, kohtunik seisab ukse ees! (Jk 5:9) Aga kõigi asjade lõpp on lähedal. Olge siis arukad ja kained palveteks. (1Pt 4:7)

Üleskutse on alati rõõmus ja ei ole tühi fraas. Kahtlustest ja kartustest vaevatud ning vaenuliku maailma keskel viibivale Kristuse järelkäijate grupile kõlavad apostli sõnad ergutushüüdena. Sõnu korratakse, et neis peituvat sõnumit ei mõistetaks valesti. Paulusel on täielik õigus sellist üleskutset esitada, kuna ta ise “võitleb sedasama võitlust”, mida filiplasedki, ning neil oli meeles, et apostli esimesel külastusel (Ap 16:19-24) saavutati mõjuv usuvõit ning meeleheide asendus rõõmuga (Ap 16:25). Sõna Issandas osutab rõõmu põhjusele. Filiplaste usk Issandasse teeb, hoolimata vastupanust, rõõmust aulise võimaluse.

Pauluse üleskutsed rõõmustada ei ole kunagi lihtsalt julgustussõnad; need juhivad vaevatud koguduste pilgud nende Issandale; seega on ennekõike tegu üleskutsetega usule.

Süüdake neljas küünal – ARMASTUSE KÜÜNAL.

 * * *

JUMALA PLAAN VIIB JEESUSENI

Pühapäev – 18. detsember

Ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob ilmale poja, ja Teda hüütakse nimega Immaanuel, see on tõlkes: Jumal on meiega. Mt 1:23

Nii haaravalt lihtne ning selge kui Matteuse jutustatud Jeesuse sünnilugu ka ei tundu, on see siiski koormatud paljuvaieldud sisulise problemaatikaga. Õieti ei kirjeldagi see pärimus otseselt Jeesuse ilmaletulekut, vaid pigem tema imelist saamist Püha Vaimu läbi, kuna neitsistsünni motiiv on siin üksnes kaudselt väljaloetav. Kui mitte arvestada viidet salmis 23 esinevas tsitaadis. Mitte kordagi ei nimeta Matteus Maarjat “neitsiks”, vaid alati Joosepi “kihlatuks”, tema “naiseks” ja jutustuse algul koguni Jeesuse “emaks”.
Uurijaid hämmastanud või pahandanud neitsistsünni motiiv asetub Matteuse evangeeliumi pärimuse taustal üsna loomulikku valgusse: Jumal kasutab oma päästetahte läbiviimiseks alles puututamatut, “neitsilikku” naist ning laseb tema kaudu oma Poja ilmale tulla esisündinuna. Lõputuid vaidlusi põhjustanud neitsistsünni mõte seisabki ju selles, et Jeesus on algusest peale puhtakujuline Jumala tahte kehastus. Tema saamise olemasolu ime saab teoks ilma ühegi inimesepoolse algatuseta, ilma “mehe tahteta”.

Jeesuse isiku tõeline mõistmine algas alles tema kui Ülestõusnu mõjupiirkonnas. Siis selgus lõplikult, et Jeesus mitte ei saanud eluea kestel selleks, kes ta oli, vaid et ta oli seda algusest peale. Sündmus, mille kaudu Jumal oma päästetahete teostas, jääb ümbritsetuks lahendamatu saladusega, mida uskudes meie inimlik uudishimu peab rahulduma vaid ühe teadmisega: “Jumalal ei ole ükski asi võimatu” (Lk 1:37). Kõigi Jeesuse sünnipärimuste sisulise mõtte võtab kokku Johannes oma evangeeliumi alguses: “Sõna sai lihaks”.

Jeesuses Kristuses, kes on tõeline “Immaanuel”, kehastades oma isikus Jumala imetaolist ligiolemist inimesele ja inimsoole.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kes ma olen? Kust ma tulen? Kuhu ma lähen? Kui sul on vaja vastuseid sellistele küsimustele, alusta sellega, et küsid Tema käest, kellel on vastused: palveta.

* * *

JANU JUMALA JÄRELE

Esmaspäev – 19. detsember

Oota Jumalat, sest ma tahan Teda veel tänada Ta palge abi eest! Ps 42:6

Psalm 42 räägib meile loo kuidas psalmist on meile tundmata põhjusel ära lõigatud jumalateenistuse külastamisest. Vaenlane oli tee pühamu juurde ära lõiganud. Kas see oli välisvaenlane või kodune, seda pole öeldud. Korahlased kuulusid Taaveti pooldajate hulka juba siis, kui Taavet alles põgenes Sauli eest. Nad kuulusid vaprate hulka, kes näolt otsekui lõukoerad ja kärmed nagu gasellid mägedel (1Aj 12:7,9). Nende koht seadusetelgi väravas oli nüüd tühi, sest nad ei pääsenud sinna.

Selles olukorras tuleb meie sisse etteheide: Kus on me Jumal? Miks laseb ta meid kannatada? Ehk on Jumal meid tõesti hüljanud … Vaenlane ei rahuldu ainult tee tõkestamisega, vaid püüab ka usku riisuda.

Usuelus on see üks raskemaid kogemusi, kui tõuseb kahtlus: kas Jumal on mu vastane? Kui aastate viisi mitmed olukorrad töötavad meie kahjuks nagu Taavetil. Kui pääseteed üldse ei paista, siis tulebki mahajäätuse tunne.

Jumal võib mitmel põhjusel ära heita neid, kes kord ta omad olnud. Nagu see juhtus kuningas Sauliga. Aga neid võetakse tagasi, kes teda otsivad. Meile, igale janunejale hingele, igale murelikule südamele on jäetud kaks sõna: “Oota Jumalat!” Need, kes toimivad selle nõuande järgi, jõuavad päästmise ja tänamise juurde.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Teie muudkui magate ja puhkate! Küllalt! Tund on tulnud, vaata, Inimese Poeg antakse patuste kätte! Tõuske üles, läki! Ennäe, mu äraandja on lähedal!” (Mk 14:41) Jüngrite loidus palvetamisel on kristlastele hoiatav eeskuju. Kitsikuse ajal tuleb pöörduda Jumala poole ja paluda Teda appi. Eriliselt tuleb kristlastel palvetada oma kannatavate ligimeste eest.

 * * *

KAOTATUD VÕIMALUS

Teisipäev – 20. detsember

Saara jäi lapseootele ja tõi Aabrahamile poja ilmale ta vanas eas, määratud ajal, millest Jumal temaga oli rääkinud. 1Ms 21:2

Piiblis kohtame inimesi, kellel on kannatlikkuse probleeme. Selles loos on see Saara (1Ms 19:15–38), kes püüab ise oma elu korraldada,mitte ei oota Jumala tõotuste täitumist (1Ms 18:10). Võime mõista tema pettumust. Ta on liiga vana lapse saamiseks (1Ms 17:17), haige mõttest, mis ühiskond arvab tema viljatusest (1Ms 20:18) ja väsinud öisest nutust. Seetõttu toimib ta oma aja kohta ebatavalisel viisil, otsides asendusema. Ta teeb Aabrahamile ettepaneku magada Haagariga, teenijaga, kes sünnitab perele poja (1Ms 16:3,4,15).

Siis juhtub midagi hämmastavat! Saara jääb ise rasedaks ja annab elu Iisakile (1Ms 21:2,3). Nüüd ei taha ta enam jagada oma poja positsiooni ja isegi õigusi ning pärandust ning seetõttu sunnib Haagari koos oma lapse Iismaeliga kõrbesse minema. Tollal olnud niisugune asi kombeks – ka see näitab Saara ebakindlust ja usu puudumist Jumalasse. Siiski on Jumal ustav Haagarile ja tema lapsele, sest see olukord polnud Haagari süü. Saara oli võtnud Jumala asjad oma kätte. Selle asemel, et neid kahte poissi vendadena kasvatada, tekitas ta nende vahel vihavaenu, mis kestab Lähis-Idas siiamaani Iisaki ja Ismaeli järeltulijate vahel. Näiliselt väikestel otsustel võib olla ettearvamatu tagajärg, mis ulatub läbi ajaloo.

Isa, anna mulle armu, et panna kõrvale oma plaanid, et saaksin sind teenida.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Aabraham pidi tegema raske valiku, saates Iismaeli ära. Palu Jumala abi enda praegustesse valikute tegemistesse ja jõudu kuuletuda.

* * *

JUMALA TÕOTUS ANNAB LOOTUST

Kolmapäev – 21. detsember

Jumal ütles: “Tõesti, õnnistades õnnistan ma sind ja rohkendades rohkendan ma sind!” Ja nõnda, olles pikameelne, koges Aabraham tõotuse täitumist. Hb 6:14,15

Aabrahamile antud tõotus, et teda õnnistatakse ja tehakse paljuks, omandab lisakaalu kõrvutatuna Aabrahamile antud käsuga Iisak ohvriks tuua. Kuna Jumala teo asemel aksepteeris Aabrahami kuulekust, kõlab temapoolne tõotuse vandega kinnitamine eriti jõuliselt. Olles pikameelne viitab katsumusele Iisakiga, mille tulemusena Aabraham koges tõotuse täitumist. ”

Et te ei jääks loiuks, vaid võtaksite eeskujuks neid, kes pärivad tõotused usu ja pika meele tõttu” (Hb 6:12)

Aabraham on tõeline näide inimesest, kes omandas pärandi usu ja kannatlikkuse kaudu.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas mäletad aega, mil Jumal sind proovile pani? Kuidas mõjutas see sinu usku ning sõnakuulelikkust? Räägi Jumalale sellest.

 * * *

RÕÕM JUMALA ABI ÜLE

Neljapäev – 22. detsember

Tema tõstab tähtsusetu põrmust, Tema ülendab viletsa tuhaasemelt, pannes neid istuma õilsate juurde ja lastes neid pärida aujärgi. 1Sm 2:8

Hanna rõõmustab (1Sm 2:1-11) Issandas Jumala enese pärast ning selle pärast, kes Jumal on, andes talle uue väärikuse Peninna ja teiste pilkajate ees. Tema laul algab kindla rõhuga Issandal. Samamoodi laul ka lõpeb – nimetades “Issanda võitut” (s 10), mida heebrea keelest võiks tõlkida ka “tema Messiat”. Järgnevad peatükid aga kirjeldavad juba valitud kuninga valitsemist Iisraeli üle; eriti kuningas Taaveti valitsemist, kes on Messia Jeesuse eelkäija. Ning Uus Testament osutab kuidas need Vana Testamendi tõotused said täidetud kui Issand ise tuli meie juurde “oma Messia” isikus.

Hanna on hämmnigus Jumala ülevoolavast armust, kes vastas tema palvele ning toimis tema heaks. Tema ju oli see “komistaja”, “sigimatu”, “vaene” ja “vilets” – kuid ta on ühtlasi ka “püha”, üks Jumala enese valituist. Ning Jumala enese armastatuina tõstab Jumal meid üles, asetab istuma “õilsate juurde” nii et pärime “aujärje” (s 8). Mis ime, et Hanna otse puhkeb laulma ning kiitma Issandat!

Aga Jumala armulisel päästeteol on ka tumedam pool. Ta toob elu, aga toob ka surma (s 6). Ta alandab vägevad, ennasttäis ning õelad, uhkus ning enesekindel jõulisus on talle solvavad (s 3,10).

Jumala aktiivselt toimiv pääste ning meelevald kohut mõista näitavad, et ainult Tema on Jumal. Tema üksi on püha (s 2) ning mitte keegi teine ei saa olla selline päästekalju ahastuses ja hädaaegadel. Jah tõesti, meie Jumal ja tema Messia, meie Päästja Jeesus Kristus on unikaalsed – ei ole kedagi nendesarnast (s 2). See tõde ei pruugi kaasaja maailmas kehtida kui “poliitiliselt korrektne”, ometi on see aluseks meie usule ning koguduse misjonitegevusele.

Ära pea Jumala õnnistusi iseenesestmõistetavaiks. Kiida Issandat kindlameelse rõõmuga.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Võrdle Hanna laulu (1Sm 2:1-11) Moosese (2Ms 15), Deboora (Km 5) ja Maarja (Lk 1:46-55) kiituslauludega. Kiida ja ülista Issandat täna ka ise!

* * *

OOTUS

Reede – 23. detsember

Ma ootan Issandat, mu hing ootab, ja ma loodan Tema sõna peale. Mu hing ootab Issandat enam kui valvurid hommikut, kui valvurid hommikut. Ps 130:5,6

Jumala sõna on palvetaja toit, millest ta ammutab uut jõudu. Kuid leidub neidki, kes loodavad oma meeleoludele, oletustele ja teiste inimeste arvamisele. Kuid need väsivad. Aga kes Jumala sõnale loodavad ei väsi ega tüdi.

Jeesus võrdleb oma kannatusteed Joona ahistusega: “Nii nagu Joona oli mere-koletise kõhus kolm päeva ja kolm ööd, nõnda peab ka Inimese Poeg olema maa-põues kolm päeva ja kolm ööd” (Mt 12:40).

Jeesus on käinud kõigis neis sügavikes, kuhu patune on sattunud. Joona palve suure kala kõhus ütleb kristlasele, kuidas iga inimene võib sügavaimast surmavalla kuristikust pöörduda Jumala poole: “Vesi ümbritses mind kõrist saadik, süvavesi piiras mind, mererohi mähkis mu pead. Ma vajusin alla mägede alusteni, maa riivid sulgusid mu kohal igaveseks. Aga sina tõid mu elu hauast üles, Issand, mu Jumal! Kui mu hing nõrkes mu sees, mõtlesin ma Issandale ja mu palve tuli sinu juurde su pühasse templisse” (Jn 2:6–8)

Kõik me ootame koidukiirt, sest mitte keegi ei ole nii sügaval, et Jeesus ei saaks aidata.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jää vaikseks Jumala ette ning palu et võiksid näha uusi võimalusi olukordades kust seni ei ole leidnud väljapääsu.

* * *

SÄRA!

Laupäev – 24. detsember

VAATA, MA KUULUTAN TEILE SUURT RÕÕMU!

Jõuluõhtu ehk jõululaupäev

Vaata, pimedus katab maad ja pilkane pimedus rahvaid, aga sinu kohal koidab Issand ja sinu kohal nähakse Tema auhiilgust. Js 60:2

Prohveteering on Jumala sõna ustav edasiandmine osutades Jumala perspektiivile. Sageli väljendub see poeetilises keeles ja kutsub meid üles antud Jumala perspektiivi vastu võtma ning laskma sel kujundada oma elu. On olemas vältimatu seos selle vahel, mil määral oleme avatud Jumala prohvetlikule sõnale ja sellel kuidas elame: “Kui nägemus puudub, muutub rahvas ohjeldamatuks” (Õp 29:18), Nutulaulud aga maalivad haleda pildi ajastust, kui prohevti hääl oli vaikima pandud: “…kus ei ole Seadust, ….prohvetidki ei saa seal Issandalt nägemust.” (Nl 2:9; vaata ka 1Sm 3:1, Am 8:11)

Aga kuidas saab see kuulutus siis toimida – nii omaaaegses kui ka praeguses ajastus, mis on täis pingelisi sündmusi? Siinkohal meenuvad sõjakolded Aafrikas, Lähis -Idas, pagulaste probleem, töötus Euroopas, energia- ja toidukriis, laste kuritarvitamise kohutav ja kasvav ulatus jpm.

Piibliuurijad väidavad, et sündmused, mille kontekstis need Jesaja sõnad öeldi, olid keerulised, ja et aastal 530 eKr Jeruusalemma ümber toimuv oli samalaadselt meie päevadega suuri väljakutseid esitav. Jah, templi alused olid taas ülesehitatud, kuid tagasipöördunud ehitajatel oli vähe jaksu raskete taastamistööde jätkamiseks. Elu oli liiga raske. Raha oli väga napilt, poltiitline olukord hirmuäratavalt ebakindel. Ellujäämise võitlusest tulnuina, muutusid inimesed äärmiselt isekateks, kaotades oma identiteedi kogukonnana, mille olemise keskmes on Jumala kummardamine ning mida kujundavad Jumala väärtused (Hg 1:3-11)

Just taolisesse hirmunud ja enesekesksust täis olukorda räägib Jumal, õhutades inimesi jagama oma visiooni teistsugusest reaalsusest, kus koidukuma murrab pimeduse telje kus laialipillutatud inimesed kogutakse taas kokku ning võetakse vastu, kus linnaväravad tehakse laialt lahti, sest igasugune sõjaoht on kadunud ning kurnatud töötaegijad võivad rõõmustuda puhkusest ning uutest allikatest. See lootuse visioon andis ning annab tänini julgust elada teistmodi, elada nagu “valguse lapsed” (Ef 5:8).

Aegadel mil pimeduse mõju võib meid nõrgaks muuta, ole julgustatud: “Tõuse, paista, sest sinu valgus tuleb! “ (Js 60:1)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta: “Issand, aita mul täna meeles pidada, et Sina oled püha ja puhas, et Sina vihkad seda, kui mina pattu teen. Tänu Sulle, et oled alati mulle halastust ja kaastunnet pakkumas”

* * *

LISA TEADMISED

JÕULUPÜHAD

Jõuludega pühitseb Kirik Jumala ainusündinud Poja, Sõna lihakssaamist ja sündimist inimeseks. Jeesuse Kristuse tulekuga siia maailma täitusid prohvetitele antud tõotused ja Jumala päästev armastus inimeste vastu sai tõeliselt nähtavaks. Tähistades pidulikult Jeesuse sündimist, tunnistame Kristuse jumalikkust.
Õhtumaade Kirik asetas Kristuse sündimise püha teadlikult 25. detsembrile, paganlikule päikesekultuse pühale. Kirik kuulutab sellega Kristuse kui tõelise valguse tulekut maailma, et võita patu- ja surmapimedust. Idakirikus on sündimispühade keskmeks eelkõige 6. jaanuar. Meie pühitseme seda päeva Kristuse ilmumise pühana.

Jõulupühi (eesti keeles rahvapärase nimega ka talistepühad või talisted) on vana traditsiooni kohaselt tähistatud mitme jumalateenistusega: 24. detsembri õhtul, 25. detsembri öösel, varahommikul ja päeval. Suurele osale ristirahvast on just jõuluöö missa jõulupühade tähtsaim teenistus ja pühade kõrgpunkt.
Jõululaupäeva õhtusel teenistusel on rõhk prohvetite ennustustel ja nende täitumisel.

Jõuluöö on Kristuse sündimise öö. Nagu karjased valvasid öösel oma karja, nii on ka kogudus kogunenud sel ööl valvama ja palvetama. Üle maailma kostab ingli kuulutus: “Teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus.” Kogudus ühineb taevaste väehulkade ülistusega: “Au olgu Jumalale kõrges!”

Jõuluhommikul, kui teenistust peetakse, on rõhk karjastel, kes ruttavad sündinud Päästjat vaatama. Kogudus läheb karjastega kaasa Petlemma. Seal saab näha, millest ingel kuulutas.

Jõulupüha jumalateenistusel täname Jumalat selle eest, et Ta on tulnud oma Pojas inimesena inimeste keskele, saanud meie vennaks, et me võiksime saada Jumala lasteks.

26. detsembrit ehk teist jõulupüha on tähistatud kui esimärter Stefanose mälestuspäeva.

P 18. detsembril mälestakse enamlaste 1918-1919. aasta terrorivõimu märtreid.

1. Helsingi eesti koguduse pastor August Nigol tapeti 41 aasta vanuselt Permis 16. VIII 1918. Ta sündis 1. augustil 1877 Prangli külas Kambja kihelkonnas.
2. Jõhvi pastor Karl Immanuel Hesse tapeti 43 aasta vanuselt Virumaal Maidla mõisas 18. XII 1919. Ta sündis 13. septembril 1875 Sangastes.
3. Rakvere koguduse abiõpetaja Valter Hugo Theodor Pauckeri tapsid enamlased 6. jaanuaril 1919 Rakveres 40 aasta vanuselt. Ta sündis 7. märtsil 1878 Simunas.
4. Tartu Ülikooli pastor ja õppejõud Gotthilf Traugoth Hahn tapeti Tartu Krediitkassa keldris 43 aasta vanuselt 14. jaanuaril 1919. Ta sündis 13. veebruaril (Juliuse kalendri järgi 1. veebruaril) 1875 Rõuges vaimuliku Elieser Traugott Hahni 12-lapselise pere kolmanda lapsena.
5. Tartu Jaani koguduse pastor Moritz Wilhelm Paul Schwartz tapeti 14. jaanuaril 1919 Tartu Krediitkassa keldris 54 aasta vanuselt. Ta sündis 4. novembril 1864 Tartus.
6. Valga pastor Richard Alexander Georg Wühner tapeti 4. mail 1919 Pihkvas 46 aasta vanuselt. Sündis 28. septembril (Juliuse kalendri järgi 16. septembril) 1872 Tarvastus.

Lisaks ka paljud õigeusu vaimulike. Näiteks esimene eesti rahvusest õigeusu piiskop Platon kes tapeti 14. jaanuaril 1919. aastal Tartus Krediitkassa keldris 49 aasta vanuselt. Platon (kodanikunimega Paul Kulbusch) sündis 25. juulil (Juliuse kalendri järgi 13. juulil) 1869 Pärnumaal Pootsis. Piiskop Platon oli esimene kristlikuks pühakuks kuulutatud eestlane.

Lisa lugemist: Vootele Hasnsen. “Eesti märtrid. Märtrite veri on ristiusu seeme”. EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse ajakiri “Sulane” oktoober 2016, lk 12-21
http://www.kaarlikogudus.eu/doc/ajakirjad/sulane2016okt.pdf

K 21. detsembril on apostel Tooma mälestuspäev.

Aramea keeles kaksikut tähendava nimega jünger on meile tuntud eelkõige sellega, et ta ei leppinud teiste jüngrite jutuga Jeesus surnuist ülestõusmisest ja ilmumisest. Toomas tahtis ise elava Jeesusega kohtuda. Hiljem Jeesus kohtus Toomaga ja kahtlejast sai usklik (Jh 20:19-29). Pärimuse järgi viis apostel Toomas ristiusu Indiasse.
Keskajal ega hilisemast ajast ei ole Maarjamaal teada Tooma kirikut. Hageri kihelkonnas Sakus 2013 rajatud uus ja nooruslik kogudus võttis endale Tooma nime.

K 21. detsembril on toomapäev.
Eesti rahvakalendris märgib toomapäev jõuluaja algust, millal oli Eestis kombeks jõulueelne suurpuhastus ja jõuluroogade tarbeks sea tapmine. Lisaks on toomapäev märkinud viimast tähtpäeva aasta jooksul laenatud asjade tagastamiseks või muude aasta jooksul üles jäänud kohustuste täitmiseks.

Lisa lugemist: Toomapäev – 1. detsember. BERTA, Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas; Mall Hiiemäe. Eesti rahvakalender (6. osa), Eesti Raamat 1991

PIIBLIKURSUS

“KUIDAS UURIDA PIIBLIT?”

“Rohi kuivab ära, õieke närtsib, aga meie Jumala sõna püsib igavesti.” Jesaja 40:8

2. osa. Piibliteadmiste omandamine.

2.3. Piibli õppimine salmide kaupa.

Õppides Piibli nn. ajaloolisi raamatuid nagu need on esitatud Vanas Testamendis või evangeeliumides, võib iga salm omada vaid ühese tähenduse. Kuid paljud salmid nii Vanas ja Uues Testamendis on rikkad suurte tõdede poolest, mis vajavad detailsemat uurimist. Piiblisalmide üksikasjalikuks uurimiseks on mitmeid võimalusi.

1. Loe selle salmi kõik verbid. Näiteks vaadeldes Jh 3:16, võid leida sealt järgmised tegusõnad:

armastama, andma, uskuma, olema … Neist võib koostada võrdleva tabeli:

Jumal armastab       Inimene usub
Jumal annab       et inimene
ei hukkuks
inimesel oleks
igavene elu.

Sa võid võtta ka kõik nimisõnad sellest suurepärasest salmist: “Jumal, maailm, ainusündinud Poeg, ükski, igavene elu“.

2. Vaatle isikuid, keda see salm esitab. Näiteks võtame jälle sama salmi Jh 3:16 ja märgime välja kõik tegelased selles: “Jumal, ainusündinud Poeg, ükski (igaüks), temasse, temal”

3. Uuri sama salmi selles esinevate tähtsate tõdede seisukohast. Olgu näiteks taas Jh 3:16. seda salmi võime nimetada Piibli kõige tähtsamaks ja suuremaks salmiks. Leiame sealt järgmised põhiideed:

Jumal – suurim isik;
nõnda armastanud – suurim armastus;
maailma – suurim arv, kogu inimkond;
oma ainusündinud Poja – suurim kink;
on andnud – suurim tegu;
üks, kes usub – suurim tingimus;
ei saaks hukka – suurim arm;
temal oleks igavene elu – suurim tulemus.

4. Mõnikord annab selline ideede kombineeritud kasutamine teatud salmi uurimisel paremaid tulemusi. Võtame näiteks Rm 5:1, mis toetub salmile Rm 4:25.

Et me – meie õigeksmõistmine tugineb Jeesusele ja on garanteeritud tema ülestõusmise läbi;
nüüd oleme – st. Mitte tulevikus, vaid olevikus – meil on see just nüüd, praegu;
usust – meie õigekssaamise viis, vt. ka salmid 9 ja 3:24;
õigeks saanud – õigeks mõistetud;
on – mitte tuleviku-, vaid olevikuvorm, – me omame seda praegu;
rahu Jumalaga – me olime vaenlased, kuid nüüd on rahu meie ja jumala vahel;
meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi – Jumalaga rahu saavutamiseks on vaid üks tee – Jeesus Kristus (vt. Jh 14:6).