Päeva Sõnum. Nr 75. 4. – 10. märts 2018

JEESUS – KURJUSE VÕIMU VÕITJA

Paastuaja 2. pühapäev

Oculi

Nimetus Oculi (“silmad”) on võetud psalmi antifonist (Ps 25:15). Piibli jutustused kurjade vaimude väljaajamisest liituvad eriliselt kolmanda paastuaja pühapäevaga. Ülestõusmispühadele eelnev aeg oli algkirikus ristimiseks ettevalmistumise aeg ja sellega liitus eksortsism kurjuse võimu väljaajamiseks. Selle pühapäeva teema haakub esimese paastuaja pühapäevaga ja kutsub inimest mõtlema, kelle poolel ta seisab.

Meelespeetav kirjakoht: Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile! Lk 9:62

Jeesus seab kolm jüngriks saada soovijad valiku ette (Lk 9:57-62). Kolmest kaks, esimene ja viimane, pakuvad oma teeneid Jeesusele ise. Kolmas tuli ennast ja oma elu Jeesusele üle andma sõ-nadega: “Issand, ma tahan sind järgida!”

Kuid temal oli ka oma poolne tingimus. Mitte et ta oleks oma tuleku pikemaks ajaks edasi lü-kanud. Ka ei olnud tal mingit konkreetset ülesannet või kohustust, mida ta Jeesusele järgnemiseks tähtsamaks pidanud. Aga ta esitas ometi tingimuse: “Issand, luba, et ma vaatan korraks tagasi.” Ta-gasi ei saa aga teisiti vaadata, kui eesseisvalt eesmärgilt pilk ära pöörata. Mida see tähendab?

Peetrus võis Jeesuse sõna peale üle paadi serva astuda, ja vesi kandis teda. Kui ta pilgu Jeesu-selt ära pööras, hakkas ta vajuma. Kui Peetruse pilk oli suunatud elavale Jumalale, ilmutati temale, kes Jeesus on, ja ta võis tunnistada: “Sa oled Kristus, elava Jumala Poeg!” Aga kui ta Jeesuse van-gistamise ja surmamõistmist vaatas inimese pilguga, kinnitas ta vandega, et ei tunne Jeesust üldse!

Sõna ütleb sulle, kuhu peavad su silmad vaatama, kuhu peavad olema pööratud su mõtted ja su süda, kellele pühitsetud su teod: ikka ja ainult Jeesusele! Ilma ühegi kõrvalepõiketa, ühegi tagasi-vaatamiseta. Kes paneb käe adra külge ja vaatab tagasi, see ei kõlba Jumala riiki.

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sinul on meelevald kurja üle. Hoia meid, et me ei langeks kurja küüsi ja lase oma armastusel juhtida meie elu. Kuule meid Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

JEESUS EI OLE SELLEST MAAILMAST

Pühapäev – 4. märts

Jeesus ütles: “Kes on Jumalast, see kuuleb Jumala sõnu. Teie ei kuule selle pärast, et teie ei ole Jumalast.” Jh 8:47

Ei tea kas võiks veel paremini väljendada seda erinevust mis valitseb Jeesuse ja meie, patuste inimeste vahel. Tema räägib tõtt, meie aga paneme seda kuuldes meelsamini kõrvad kinni. Ja seda hoolimata sellest, et meil pole võimalik Teda tabada üheldki valelt ega ebatäpsuselt.

Juba Jeesuse kaasaegsed otsisid pattu Tema juurest asjatult, aga ometi ei muutnud nad oma suhtumist. Õigupoolest on see täiesti mõistusevastane toimimisviis. Aga on tõsi, et kui jutt läheb meie igavikulisele saatusele, siis juhivad meie otsuseid ja käitumised hoopis muud tegurid, kui need mis vastavad tõele ja Jumala õigusele. Kui inimesed oleksid nendes küsimustes tõesti arukad, siis oleks terve maailm juba pidanud pöörduma Jeesuse Kristuse poole.

Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle. (Jh 10:27) Meie oleme Jumalast; kes on Jumala ära tundnud, see kuulab meid. Kes ei ole Jumalast, ei kuula meid. Sellest me tunneme ära tõe vaimu ja eksituse vaimu. (1Jh 4:6)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ava me silmad Issand, me igatseme näha Jeesust. Päästa meid pimedusest, päästa ka osalisest nägemisest, mis on hukka saatnud Tema vaenlasi, ning luba meid selle asemel ära tunda Kristuse tõeline kirkus.

* * *

USALDUS JUMALA VASTU

Esmaspäev – 5. märts

Mu silmad on alati Issanda poole, sest Tema tõmbab mu jalad võrgust välja. Ps 25:15

See on väga õpetlik salm. Taaveti tähelepanu keskmes on Issand, kes tõmbat ta jalad võrgust välja. Kui sageli me teeme vea sellega, et keskendume oma probleemidele või langemistele ja püü-ame ise neist välja rabeleda. Aga väga sageli ei suudeta seda.

Psalm 25 on hingehoidlik tekst igale kiusatusse ja vaimulikku ahistusse sattunud kristlasele. Ehkki pimedusejõudude vaenuväed on loendamatud, on Jumala juures andeksandmine ja rahu.

Mu sõbrad on pilkajad – Jumala poole on mu pisarais silm. (Ii 16:20)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kristlane palub oma patud andeks Jeesuses nimes.

* * *

 

TAGANEDES

Teisipäev – 6. märts

Nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal: “Teie ei kuulanud mind ega pööranud kõrva, vaid jäite kangekaelseiks; te tegite rohkem paha kui teie vanemad.” Jr 7:26

Pühakojas käimine on hea asi, aga kui see ei vii välja kuulekuseni ja koostööle Jumalaga, siis ei täida see oma otstarvet. Kui me ei lase Jumala Sõna oma südamesse, nii et see hakkaks ka igapäe-vaelu valikuid mõjutama, siis jääb see kasutuks. Ja inimene jääb endidelt ebajumala teenijaks, ehkki ta ise seda enamasti ei taipagi.

Kellele ma peaksin rääkima ja kinnitama, et nad kuuleksid? Vaata, nende kõrvadel on ees-nahk, nad ei saa kuulda. Vaata, Issanda sõna on neile teotuseks, see ei kõlba neile. (Jr 6:10) Aga õilis kavatseb õilsaid asju ja jääb püsima õilsate asjade juurde. (Js 32:8) Issand on kõrge, sest ta elab kõrgel, tema täidab Siioni õiguse ja õiglusega. (Js 33:5) Ja Issand rääkis minuga, öeldes: Ma olen näinud seda rahvast, ja vaata, see on kangekaelne rahvas! (5Ms 9:13)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta innukalt nende tuttavate eest, kellest tead, et nad on Jumalale selja keeranud ning suunduvad kangekaelselt pimeduse suunas. “Issand, palun tee mida iganes võimalik, et neid peatada!”

* * *

 

KINNITUS JUMALA LASTELE

Kolmapäev – 7. märts

Me teame, et ükski, kes on sündinud Jumalast, ei tee pattu, sest Jumalast sünnitatu hoiab en-nast ja kuri ei puuduta teda. 1Jh 5:18

Selle salmi puhul on algtekstides väike, ühe täheline lahkuminek, millest sõltub salmi tõlge ja ka tähendus. 1968 aasta eesti keelses tõlkes kõlab see salm nii, “Me teame, et ükski Jumalast sündi-nu ei tee pattu, vaid Jumalast Sündinu hoiab teda, ja tige ei puutu temasse.”

Jumalast Sündinu, suure algus tähega ei ole keegi muu kui Jeesus Kristus. Mõtte on siis selles, et Jeesus Kristus kes on Jumalast Sündinu ehk Jumala Poeg hoiab ja varjab Jumala lapsi. Nii, et kuri ehk saatan ei pääse neile kallale. Piibli viimane tõlge ehk tänane kirjakoht lähtub algtekstist kus on öeldud, et inimene kes on Jumalast sündinud hoiab ennast. Nii, et kuri ei saa temasse puutuda. Nii-siis on tegemist põhimõttelise erinevusega. Kas inimene hoiab ennast ise või hoiab teda Jeesus Kris-tus, nii et kuri ei saa temasse puutuda.

Sisuliselt on muidugi õiged mõlemad tõlked. On täiesti selge, et kui inimesest on saanud Ju-mala lapseks siis on ta ka Jumala kaitse all. Igal juhul nii kaua, kui ta pole Jumala vastu sõnakuul-matuks muutunud ja mingil määral isegi sel juhul, kui ta Jumala tahte teelt kõrvale kaldub. Teisest küljest, aga pole Jumala kaitse automaatne vaid ka inimene ise peab olema valvel ja hoiduma mine-mast sinna kuhu Jumal keelab. Minna ja tegelema asjadega millega Jumal keelab tegeleda. Kui ta sellistest asjadest ei hoidu, siis ta pildlikult öeldes teeb ise kurjale ukse lahti ja ütleb: “Tere tule-mast!”

Juba Vanas Testamendis oli Jumala kaitse ja õnnistused tingimuslikud. Need sõltusid sellest, kas Jumala rahvas peab Tema Sõna või mitte. Ka Uues Testamendis ei ole teisiti, sest Jeesus ütles: “Kui te armastate mind, siis pidage mu käske! Ja ma palun Isa ja ta annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega igavesti.” (Jh 14:15,16) Nii, et kui Jeesust armastakse, siis tuleb elada ka vastavalt Tema tahtele ja kui Jumala laps seda teeb, siis on tal ka toimiv Püha Vaimu osadus. Jumala tahtes püsides hoiab ta, et mitte minna kahtlasele või lausa kurjale teele. Selline inimene on loomulikult Jumala kaitse all. Jeesus Kristus hoiab ja varjab teda nii, et kurjal pole millestki kinni haarata.

Aga mis siis, kui Jumala laps oli ettevaatamatu ja ikkagi eksis või langes. Selle kohta ütles Johannes juba oma kirja alguses. “Aga kui keegi patustab, siis on meil eestkostja Isa juures, Jeesus Kristus, kes on õige ning tema on lepitusohver meie pattude eest.” (1Jh 2:1,2)

Eksimise ja langemise puhul on tähtis oma pattu ausalt tunnistada ja sellest pöörduda, siis tu-leb Jumala lapse Jumala kaitse alla tagasi. Johannes kordab tänases salmis seda, mida ta oma kirjas on juba varemgi esile tõstnud. Üks asi on langeda pattu, aga teine asi on sellese jääda püherdama. Siin on jutt viimasest. Keegi kes on Jumalast sündinud ei tee seda.

Jumala lapsel on kaks loomust – vana ja uus. Uus loomus ei tee pattu. See tahab Jumalale ela-da meelepäraselt. Vana loomus teeb pattu ja seepärast tuleb ette, et Jeesusesse uskujad langevad üksikutesse patudesse. Aga see ei tähenda, et siis on mäng läbi vaid meeltparandades tõustakse üles ja tullakse teele tagasi. See juures on tohutuks kinnituseks, et Jeesus on juba maksnud lunahinda kõigi meie eksimuste eest. Tema on tugevam kui kõik muud jõud siin maailmas. Kui Tema meid hoiab ja kui me Temas püsime, nagu Ta ise oma jüngritele südamele pani, siis ei ohusta meid miski. Jeesus ütles veel: “Jääge minusse, ja mina jään teisse.” (Jh 15:4) Jeesusesse jäämine tähendab muu hulgas ka seda, et tuleme oma mis tahes oma eksimustega ja langemistega ikka Tema juurde tagasi. Ja kes Tema juurde tuleb, seda ei lükka Ta välja.

Ükski, kes on sündinud Jumalast, ei tee pattu, sest Jumala seeme püsib temas ja ta ei saa teha pattu, sest ta on sündinud Jumalast. (1Jh 3:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas sulle tuletatakse meelde kedagi, kelle usuheitluste ära-kuulamiseks peaksid leidma aega? Palveta, et sul oleks tarkust seda ininmest aidata.

* * *

ÜLESTÕSTETUD PILK

Neljapäev – 8. märts

Meie silmad vaatavad Issanda, meie Jumala peale, kuni Tema meile armu annab. Ps 123:2

See salm algab kujundiga, kus alandunud silmad vaatavad käsi. Sel ajal lõid orjad ja teenijad oma isandate ja emandate ees pilgu maha. Nad olid harjunud jälgima nende käsi, valmis reageerima nende viibetele. Käed tähendasid seega palju, aga siin ei mõtle Laulik niivõrd käskivat vaid rohkem halastava käe viibet ootavale teenijale. Mingil hetkel on päeva koorem kantud ja on aeg puhata. Aga ori ei või ise valida millal puhkeaeg algab. Tal tuleb selleks oodata oma peremehe luba.

Seda tolle aegset peremehe ja orja suhte pilti kasutades esitab Laiulik oma soovi, et Jumalgi otse kui viipaks käega osutamaks et ahistuse aeg on möödas. Et, Jumal halastab ja päästab enda oma kitsikusest. Inimene ise ei saa seda vabadust võtta. Ta peab seda saama Jumalalt. Kõik meie elu as-jad, ka rasked tulevad lõpude lõpuks Jumalalt. Sellepärast tuleb hädas pöörduda Tema poole. Keegi teine ei saa teha vabastavat žesti.

Meie Jumal, kas sa ei tahaks nende üle kohut mõista? Sest meil pole jõudu selle suure jõugu ees, kes tuleb meile kallale, ja me ise ei tea, mida peaksime tegema, vaid meie silmad vaatavad sinu poole! (2Aj 20:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Peatu ja küsi Jumalalt, kas su elus on alasid, kus peaksid otsima lepitust.

* * *

 

HINGE ÜLENDAMINE JUMALA POOLE

Reede – 9. märts

Pöördu mu poole ja ole mulle armuline, sest ma olen üksildane ja vilets! Ahastused täidavad mu südame; tõmba mind välja mu kitsikustest! Ps 25:16,17

Kolmandat korda palub Taavet oma patte andeks. Enam ei räägi ta nooruse või suurtest pattu-dest, vaid kõigist pattudest. Näib, et Taavet mõtles algul neile halbadele asjadele oma elus, mis kõi-ge enam südametunnistust vaevasid. Sellest julgust saanud, räägib ta lõpuks kõigist pattudest. Kül-lap nii toimivad patte tunnistades sageli teisedki. Kui Jumala seadus südametunnistust vaevab, siis tundub terve elu ühe ainsa suure ahistusena. Siis on hea toimida Taaveti kombel ja heita ära kogu rämps kõige täiega Jumala ette.

Oma kitsikuses ma hüüdsin Issandat ja kisendasin oma Jumala poole. Ta kuulis mu häält oma templist ja mu appihüüd jõudis ta kõrvu. (2Sm 22:7) Vaata, Issand, kuidas mul on kitsas käes: mu sisemus käärib, mu süda pööritab sees, sest ma olen kõvasti tõrkunud. Väljas teeb mõõk mind laste-tuks, sees on päris surm. (Nl 1:20)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kristuse pärast on kristlasel eesõigus ligineda Jumalale ning leida armu abiks õigel ajal. “Läki siis julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime parajal ajal!” (Hb 4:16)

* * *

 

NII ILMUTUS KUI LUNASTUS ON TEMA ARMUTÖÖ

Laupäev – 10. märts

Me teame, et Jumala Poeg on tulnud ja andnud meile mõistmise, et me tunneksime ära Tõe-lise. 1Jh 5:20

Kolmandat korda ütleb Johannes: “Me teame”. Nüüd ütleb ta seda ristiusu põhitõdede kohta. Jumala Poeg on tulnud maailma, et me õpiksime tõndma Tõelist, elavat Jumalat. Ja veel ütleb ta, et kui usume Issandasse Jeesusesse Kristusesse siis me juba elame Tõelises, see tähendab Tõelises Ju-malas. Sellest rääkis ka Jeesus nn. ülempreesterlikus palves. “Meie oleme üks: mina neis ja sina mi-nus, et nad oleksid täielikult üks, nii et maailm tunneks ära, et sina oled minu läkitanud ja et sa oled armastanud neid, nii nagu sa oled armastanud mind.” (Jh 17:22,23)

Johannese sõnad tuletavad meelde sedagi, et ristiusk ei ole oma olemuselt religioon mida har-rastakse. Ristiusk on isik, Jeesus Kristus. Kui sul on Tema, siis on sul ka pääste. Sul on igavene elu, sest siis sa juba elad igaveses Jumalas

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta, et võiksid osata oma eluga väljendada Jumala ar-mastust kodus ja töökohal ja kõikjal kuhu Jumal sind saadab.

 

* * *

Kasutatud allikad

Laato, Antti (2015) Kristus psalmides. Märjamaa, lk 83

Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Kas tempel on röövlikoobas? (Jr 7); Advendi sõnum (Ps 24:1-25:22); Me pääsesime pakku (Ps 123-127); Kelle laps sa oled (Jh 8:31-59); Püsi Kristuses ja sa elad (1Jh 5:16-21). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio

Soosaar, Albert (1996) Usk – lootus – armastus. Tallinn: Logos, lk 108-109

 

Koostas Indrek Lundava

Veebruar 2018