Päeva Sõnum. 51. nädal: 18. – 23. detsember 2016

Päeva Sõnumi logo

ISSAND ON LÄHEDAL

51. nädal: 18. – 23. detsember 2016

Advendiaja 4. pühapäev

See advendipühapäev on pühendatud Jeesus-last ootavale Maarjale, Issanda emale. Meie Lunastaja ema ootus ja Jumala rahva jõuluootus kuuluvad kokku. Algab jõuludeks valmistumise viimane ajajärk. Suure sõnumi vastuvõtmiseks tuleb inimesel oma sisemine hoiak ette valmistada.

Meelespeetav kirjakoht: Olge ikka rõõmsad Issandas! Taas ma ütlen: Olge rõõmsad! Issand on ligidal! Fl 4:4,5b

Mõtle sõnadele:

  • Olge rõõmsad – Viimaks veel, mu vennad, rõõmustage Issandas! Üht ja sedasama teile kirjutada ei ole mulle tüütav, aga teid teeb see kindlaks. (Fl 3:1) Olge rõõmsad lootuses, vastupidavad viletsuses, püsivad palves! (Rm 12:12)
  • Ikka (ka alati) – Ma tõstan sind kõrgeks, mu Jumal, sa kuningas! Ja ma tänan su nime ikka ja igavesti! Iga päev ma tänan sind ja kiidan su nime ikka ja igavesti! (Ps 145:1,2) Olge rõõmsad ja hõisake, sest teie palk on suur taevas! Just samamoodi on taga kiusatud ka prohveteid enne teid. (Mt 5:12) Nad [Suurkohtus] võtsidki teda [variser, Gamaaliel nimi, käsuõpetaja, keda kõik rahvas austas] kuulda ja kutsusid apostlid [Peetrus ja Johannes] sisse, peksid neid ja keelasid neil rääkida Jeesuse nimel ning lasksid nad vabaks. Aga nemad läksid Suurkohtu palge eest minema, rõõmustades, et neid on väärt arvatud kannatama teotust selle nime pärast. Ja nad ei lakanud iga päev pühakojas ja kodasid mööda õpetamast ja kuulutamast evangeeliumi Kristusest Jeesusest. (Ap 5:39-42)
  • Taas (ka uuesti, jälle) – Ma tulen nüüd kolmandat korda teie juurde. Kahe ja kolme tunnistaja suu läbi tehakse iga asi kindlaks. Ma olen öelnud enne ja ütlen veel ette ära – teist korda teie pool olles ja nüüd eemal olles – neile, kes on seni patustanud, ja kõigile muudele: kui ma jälle tulen, siis ma ei säästa teid! (2Kr 13:1,2) Aga kui ka meie ise või ingel taevast kuulutaks mingit evangeeliumi selle asemel, mida meie oleme teile kuulutanud – see olgu neetud! (Gl 1:8)
  • Issand on ligidal! – Vennad, ärge nurisege üksteise vastu, et teie üle ei mõistetaks kohut. Vaata, kohtunik seisab ukse ees! (Jk 5:9) Aga kõigi asjade lõpp on lähedal. Olge siis arukad ja kained palveteks. (1Pt 4:7)

Üleskutse on alati rõõmus ja ei ole tühi fraas. Kahtlustest ja kartustest vaevatud ning vaenuliku maailma keskel viibivale Kristuse järelkäijate grupile kõlavad apostli sõnad ergutushüüdena. Sõnu korratakse, et neis peituvat sõnumit ei mõistetaks valesti. Paulusel on täielik õigus sellist üleskutset esitada, kuna ta ise “võitleb sedasama võitlust”, mida filiplasedki, ning neil oli meeles, et apostli esimesel külastusel (Ap 16:19-24) saavutati mõjuv usuvõit ning meeleheide asendus rõõmuga (Ap 16:25). Sõna Issandas osutab rõõmu põhjusele. Filiplaste usk Issandasse teeb, hoolimata vastupanust, rõõmust aulise võimaluse.

Pauluse üleskutsed rõõmustada ei ole kunagi lihtsalt julgustussõnad; need juhivad vaevatud koguduste pilgud nende Issandale; seega on ennekõike tegu üleskutsetega usule.

Süüdake neljas küünal – ARMASTUSE KÜÜNAL.

 * * *

JUMALA PLAAN VIIB JEESUSENI

Pühapäev – 18. detsember

Ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob ilmale poja, ja Teda hüütakse nimega Immaanuel, see on tõlkes: Jumal on meiega. Mt 1:23

Nii haaravalt lihtne ning selge kui Matteuse jutustatud Jeesuse sünnilugu ka ei tundu, on see siiski koormatud paljuvaieldud sisulise problemaatikaga. Õieti ei kirjeldagi see pärimus otseselt Jeesuse ilmaletulekut, vaid pigem tema imelist saamist Püha Vaimu läbi, kuna neitsistsünni motiiv on siin üksnes kaudselt väljaloetav. Kui mitte arvestada viidet salmis 23 esinevas tsitaadis. Mitte kordagi ei nimeta Matteus Maarjat “neitsiks”, vaid alati Joosepi “kihlatuks”, tema “naiseks” ja jutustuse algul koguni Jeesuse “emaks”.
Uurijaid hämmastanud või pahandanud neitsistsünni motiiv asetub Matteuse evangeeliumi pärimuse taustal üsna loomulikku valgusse: Jumal kasutab oma päästetahte läbiviimiseks alles puututamatut, “neitsilikku” naist ning laseb tema kaudu oma Poja ilmale tulla esisündinuna. Lõputuid vaidlusi põhjustanud neitsistsünni mõte seisabki ju selles, et Jeesus on algusest peale puhtakujuline Jumala tahte kehastus. Tema saamise olemasolu ime saab teoks ilma ühegi inimesepoolse algatuseta, ilma “mehe tahteta”.

Jeesuse isiku tõeline mõistmine algas alles tema kui Ülestõusnu mõjupiirkonnas. Siis selgus lõplikult, et Jeesus mitte ei saanud eluea kestel selleks, kes ta oli, vaid et ta oli seda algusest peale. Sündmus, mille kaudu Jumal oma päästetahete teostas, jääb ümbritsetuks lahendamatu saladusega, mida uskudes meie inimlik uudishimu peab rahulduma vaid ühe teadmisega: “Jumalal ei ole ükski asi võimatu” (Lk 1:37). Kõigi Jeesuse sünnipärimuste sisulise mõtte võtab kokku Johannes oma evangeeliumi alguses: “Sõna sai lihaks”.

Jeesuses Kristuses, kes on tõeline “Immaanuel”, kehastades oma isikus Jumala imetaolist ligiolemist inimesele ja inimsoole.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kes ma olen? Kust ma tulen? Kuhu ma lähen? Kui sul on vaja vastuseid sellistele küsimustele, alusta sellega, et küsid Tema käest, kellel on vastused: palveta.

* * *

JANU JUMALA JÄRELE

Esmaspäev – 19. detsember

Oota Jumalat, sest ma tahan Teda veel tänada Ta palge abi eest! Ps 42:6

Psalm 42 räägib meile loo kuidas psalmist on meile tundmata põhjusel ära lõigatud jumalateenistuse külastamisest. Vaenlane oli tee pühamu juurde ära lõiganud. Kas see oli välisvaenlane või kodune, seda pole öeldud. Korahlased kuulusid Taaveti pooldajate hulka juba siis, kui Taavet alles põgenes Sauli eest. Nad kuulusid vaprate hulka, kes näolt otsekui lõukoerad ja kärmed nagu gasellid mägedel (1Aj 12:7,9). Nende koht seadusetelgi väravas oli nüüd tühi, sest nad ei pääsenud sinna.

Selles olukorras tuleb meie sisse etteheide: Kus on me Jumal? Miks laseb ta meid kannatada? Ehk on Jumal meid tõesti hüljanud … Vaenlane ei rahuldu ainult tee tõkestamisega, vaid püüab ka usku riisuda.

Usuelus on see üks raskemaid kogemusi, kui tõuseb kahtlus: kas Jumal on mu vastane? Kui aastate viisi mitmed olukorrad töötavad meie kahjuks nagu Taavetil. Kui pääseteed üldse ei paista, siis tulebki mahajäätuse tunne.

Jumal võib mitmel põhjusel ära heita neid, kes kord ta omad olnud. Nagu see juhtus kuningas Sauliga. Aga neid võetakse tagasi, kes teda otsivad. Meile, igale janunejale hingele, igale murelikule südamele on jäetud kaks sõna: “Oota Jumalat!” Need, kes toimivad selle nõuande järgi, jõuavad päästmise ja tänamise juurde.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Teie muudkui magate ja puhkate! Küllalt! Tund on tulnud, vaata, Inimese Poeg antakse patuste kätte! Tõuske üles, läki! Ennäe, mu äraandja on lähedal!” (Mk 14:41) Jüngrite loidus palvetamisel on kristlastele hoiatav eeskuju. Kitsikuse ajal tuleb pöörduda Jumala poole ja paluda Teda appi. Eriliselt tuleb kristlastel palvetada oma kannatavate ligimeste eest.

 * * *

KAOTATUD VÕIMALUS

Teisipäev – 20. detsember

Saara jäi lapseootele ja tõi Aabrahamile poja ilmale ta vanas eas, määratud ajal, millest Jumal temaga oli rääkinud. 1Ms 21:2

Piiblis kohtame inimesi, kellel on kannatlikkuse probleeme. Selles loos on see Saara (1Ms 19:15–38), kes püüab ise oma elu korraldada,mitte ei oota Jumala tõotuste täitumist (1Ms 18:10). Võime mõista tema pettumust. Ta on liiga vana lapse saamiseks (1Ms 17:17), haige mõttest, mis ühiskond arvab tema viljatusest (1Ms 20:18) ja väsinud öisest nutust. Seetõttu toimib ta oma aja kohta ebatavalisel viisil, otsides asendusema. Ta teeb Aabrahamile ettepaneku magada Haagariga, teenijaga, kes sünnitab perele poja (1Ms 16:3,4,15).

Siis juhtub midagi hämmastavat! Saara jääb ise rasedaks ja annab elu Iisakile (1Ms 21:2,3). Nüüd ei taha ta enam jagada oma poja positsiooni ja isegi õigusi ning pärandust ning seetõttu sunnib Haagari koos oma lapse Iismaeliga kõrbesse minema. Tollal olnud niisugune asi kombeks – ka see näitab Saara ebakindlust ja usu puudumist Jumalasse. Siiski on Jumal ustav Haagarile ja tema lapsele, sest see olukord polnud Haagari süü. Saara oli võtnud Jumala asjad oma kätte. Selle asemel, et neid kahte poissi vendadena kasvatada, tekitas ta nende vahel vihavaenu, mis kestab Lähis-Idas siiamaani Iisaki ja Ismaeli järeltulijate vahel. Näiliselt väikestel otsustel võib olla ettearvamatu tagajärg, mis ulatub läbi ajaloo.

Isa, anna mulle armu, et panna kõrvale oma plaanid, et saaksin sind teenida.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Aabraham pidi tegema raske valiku, saates Iismaeli ära. Palu Jumala abi enda praegustesse valikute tegemistesse ja jõudu kuuletuda.

* * *

JUMALA TÕOTUS ANNAB LOOTUST

Kolmapäev – 21. detsember

Jumal ütles: “Tõesti, õnnistades õnnistan ma sind ja rohkendades rohkendan ma sind!” Ja nõnda, olles pikameelne, koges Aabraham tõotuse täitumist. Hb 6:14,15

Aabrahamile antud tõotus, et teda õnnistatakse ja tehakse paljuks, omandab lisakaalu kõrvutatuna Aabrahamile antud käsuga Iisak ohvriks tuua. Kuna Jumala teo asemel aksepteeris Aabrahami kuulekust, kõlab temapoolne tõotuse vandega kinnitamine eriti jõuliselt. Olles pikameelne viitab katsumusele Iisakiga, mille tulemusena Aabraham koges tõotuse täitumist. ”

Et te ei jääks loiuks, vaid võtaksite eeskujuks neid, kes pärivad tõotused usu ja pika meele tõttu” (Hb 6:12)

Aabraham on tõeline näide inimesest, kes omandas pärandi usu ja kannatlikkuse kaudu.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas mäletad aega, mil Jumal sind proovile pani? Kuidas mõjutas see sinu usku ning sõnakuulelikkust? Räägi Jumalale sellest.

 * * *

RÕÕM JUMALA ABI ÜLE

Neljapäev – 22. detsember

Tema tõstab tähtsusetu põrmust, Tema ülendab viletsa tuhaasemelt, pannes neid istuma õilsate juurde ja lastes neid pärida aujärgi. 1Sm 2:8

Hanna rõõmustab (1Sm 2:1-11) Issandas Jumala enese pärast ning selle pärast, kes Jumal on, andes talle uue väärikuse Peninna ja teiste pilkajate ees. Tema laul algab kindla rõhuga Issandal. Samamoodi laul ka lõpeb – nimetades “Issanda võitut” (s 10), mida heebrea keelest võiks tõlkida ka “tema Messiat”. Järgnevad peatükid aga kirjeldavad juba valitud kuninga valitsemist Iisraeli üle; eriti kuningas Taaveti valitsemist, kes on Messia Jeesuse eelkäija. Ning Uus Testament osutab kuidas need Vana Testamendi tõotused said täidetud kui Issand ise tuli meie juurde “oma Messia” isikus.

Hanna on hämmnigus Jumala ülevoolavast armust, kes vastas tema palvele ning toimis tema heaks. Tema ju oli see “komistaja”, “sigimatu”, “vaene” ja “vilets” – kuid ta on ühtlasi ka “püha”, üks Jumala enese valituist. Ning Jumala enese armastatuina tõstab Jumal meid üles, asetab istuma “õilsate juurde” nii et pärime “aujärje” (s 8). Mis ime, et Hanna otse puhkeb laulma ning kiitma Issandat!

Aga Jumala armulisel päästeteol on ka tumedam pool. Ta toob elu, aga toob ka surma (s 6). Ta alandab vägevad, ennasttäis ning õelad, uhkus ning enesekindel jõulisus on talle solvavad (s 3,10).

Jumala aktiivselt toimiv pääste ning meelevald kohut mõista näitavad, et ainult Tema on Jumal. Tema üksi on püha (s 2) ning mitte keegi teine ei saa olla selline päästekalju ahastuses ja hädaaegadel. Jah tõesti, meie Jumal ja tema Messia, meie Päästja Jeesus Kristus on unikaalsed – ei ole kedagi nendesarnast (s 2). See tõde ei pruugi kaasaja maailmas kehtida kui “poliitiliselt korrektne”, ometi on see aluseks meie usule ning koguduse misjonitegevusele.

Ära pea Jumala õnnistusi iseenesestmõistetavaiks. Kiida Issandat kindlameelse rõõmuga.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Võrdle Hanna laulu (1Sm 2:1-11) Moosese (2Ms 15), Deboora (Km 5) ja Maarja (Lk 1:46-55) kiituslauludega. Kiida ja ülista Issandat täna ka ise!

* * *

OOTUS

Reede – 23. detsember

Ma ootan Issandat, mu hing ootab, ja ma loodan Tema sõna peale. Mu hing ootab Issandat enam kui valvurid hommikut, kui valvurid hommikut. Ps 130:5,6

Jumala sõna on palvetaja toit, millest ta ammutab uut jõudu. Kuid leidub neidki, kes loodavad oma meeleoludele, oletustele ja teiste inimeste arvamisele. Kuid need väsivad. Aga kes Jumala sõnale loodavad ei väsi ega tüdi.

Jeesus võrdleb oma kannatusteed Joona ahistusega: “Nii nagu Joona oli mere-koletise kõhus kolm päeva ja kolm ööd, nõnda peab ka Inimese Poeg olema maa-põues kolm päeva ja kolm ööd” (Mt 12:40).

Jeesus on käinud kõigis neis sügavikes, kuhu patune on sattunud. Joona palve suure kala kõhus ütleb kristlasele, kuidas iga inimene võib sügavaimast surmavalla kuristikust pöörduda Jumala poole: “Vesi ümbritses mind kõrist saadik, süvavesi piiras mind, mererohi mähkis mu pead. Ma vajusin alla mägede alusteni, maa riivid sulgusid mu kohal igaveseks. Aga sina tõid mu elu hauast üles, Issand, mu Jumal! Kui mu hing nõrkes mu sees, mõtlesin ma Issandale ja mu palve tuli sinu juurde su pühasse templisse” (Jn 2:6–8)

Kõik me ootame koidukiirt, sest mitte keegi ei ole nii sügaval, et Jeesus ei saaks aidata.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jää vaikseks Jumala ette ning palu et võiksid näha uusi võimalusi olukordades kust seni ei ole leidnud väljapääsu.

* * *

SÄRA!

Laupäev – 24. detsember

VAATA, MA KUULUTAN TEILE SUURT RÕÕMU!

Jõuluõhtu ehk jõululaupäev

Vaata, pimedus katab maad ja pilkane pimedus rahvaid, aga sinu kohal koidab Issand ja sinu kohal nähakse Tema auhiilgust. Js 60:2

Prohveteering on Jumala sõna ustav edasiandmine osutades Jumala perspektiivile. Sageli väljendub see poeetilises keeles ja kutsub meid üles antud Jumala perspektiivi vastu võtma ning laskma sel kujundada oma elu. On olemas vältimatu seos selle vahel, mil määral oleme avatud Jumala prohvetlikule sõnale ja sellel kuidas elame: “Kui nägemus puudub, muutub rahvas ohjeldamatuks” (Õp 29:18), Nutulaulud aga maalivad haleda pildi ajastust, kui prohevti hääl oli vaikima pandud: “…kus ei ole Seadust, ….prohvetidki ei saa seal Issandalt nägemust.” (Nl 2:9; vaata ka 1Sm 3:1, Am 8:11)

Aga kuidas saab see kuulutus siis toimida – nii omaaaegses kui ka praeguses ajastus, mis on täis pingelisi sündmusi? Siinkohal meenuvad sõjakolded Aafrikas, Lähis -Idas, pagulaste probleem, töötus Euroopas, energia- ja toidukriis, laste kuritarvitamise kohutav ja kasvav ulatus jpm.

Piibliuurijad väidavad, et sündmused, mille kontekstis need Jesaja sõnad öeldi, olid keerulised, ja et aastal 530 eKr Jeruusalemma ümber toimuv oli samalaadselt meie päevadega suuri väljakutseid esitav. Jah, templi alused olid taas ülesehitatud, kuid tagasipöördunud ehitajatel oli vähe jaksu raskete taastamistööde jätkamiseks. Elu oli liiga raske. Raha oli väga napilt, poltiitline olukord hirmuäratavalt ebakindel. Ellujäämise võitlusest tulnuina, muutusid inimesed äärmiselt isekateks, kaotades oma identiteedi kogukonnana, mille olemise keskmes on Jumala kummardamine ning mida kujundavad Jumala väärtused (Hg 1:3-11)

Just taolisesse hirmunud ja enesekesksust täis olukorda räägib Jumal, õhutades inimesi jagama oma visiooni teistsugusest reaalsusest, kus koidukuma murrab pimeduse telje kus laialipillutatud inimesed kogutakse taas kokku ning võetakse vastu, kus linnaväravad tehakse laialt lahti, sest igasugune sõjaoht on kadunud ning kurnatud töötaegijad võivad rõõmustuda puhkusest ning uutest allikatest. See lootuse visioon andis ning annab tänini julgust elada teistmodi, elada nagu “valguse lapsed” (Ef 5:8).

Aegadel mil pimeduse mõju võib meid nõrgaks muuta, ole julgustatud: “Tõuse, paista, sest sinu valgus tuleb! “ (Js 60:1)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta: “Issand, aita mul täna meeles pidada, et Sina oled püha ja puhas, et Sina vihkad seda, kui mina pattu teen. Tänu Sulle, et oled alati mulle halastust ja kaastunnet pakkumas”

* * *

LISA TEADMISED

JÕULUPÜHAD

Jõuludega pühitseb Kirik Jumala ainusündinud Poja, Sõna lihakssaamist ja sündimist inimeseks. Jeesuse Kristuse tulekuga siia maailma täitusid prohvetitele antud tõotused ja Jumala päästev armastus inimeste vastu sai tõeliselt nähtavaks. Tähistades pidulikult Jeesuse sündimist, tunnistame Kristuse jumalikkust.
Õhtumaade Kirik asetas Kristuse sündimise püha teadlikult 25. detsembrile, paganlikule päikesekultuse pühale. Kirik kuulutab sellega Kristuse kui tõelise valguse tulekut maailma, et võita patu- ja surmapimedust. Idakirikus on sündimispühade keskmeks eelkõige 6. jaanuar. Meie pühitseme seda päeva Kristuse ilmumise pühana.

Jõulupühi (eesti keeles rahvapärase nimega ka talistepühad või talisted) on vana traditsiooni kohaselt tähistatud mitme jumalateenistusega: 24. detsembri õhtul, 25. detsembri öösel, varahommikul ja päeval. Suurele osale ristirahvast on just jõuluöö missa jõulupühade tähtsaim teenistus ja pühade kõrgpunkt.
Jõululaupäeva õhtusel teenistusel on rõhk prohvetite ennustustel ja nende täitumisel.

Jõuluöö on Kristuse sündimise öö. Nagu karjased valvasid öösel oma karja, nii on ka kogudus kogunenud sel ööl valvama ja palvetama. Üle maailma kostab ingli kuulutus: “Teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus.” Kogudus ühineb taevaste väehulkade ülistusega: “Au olgu Jumalale kõrges!”

Jõuluhommikul, kui teenistust peetakse, on rõhk karjastel, kes ruttavad sündinud Päästjat vaatama. Kogudus läheb karjastega kaasa Petlemma. Seal saab näha, millest ingel kuulutas.

Jõulupüha jumalateenistusel täname Jumalat selle eest, et Ta on tulnud oma Pojas inimesena inimeste keskele, saanud meie vennaks, et me võiksime saada Jumala lasteks.

26. detsembrit ehk teist jõulupüha on tähistatud kui esimärter Stefanose mälestuspäeva.

P 18. detsembril mälestakse enamlaste 1918-1919. aasta terrorivõimu märtreid.

1. Helsingi eesti koguduse pastor August Nigol tapeti 41 aasta vanuselt Permis 16. VIII 1918. Ta sündis 1. augustil 1877 Prangli külas Kambja kihelkonnas.
2. Jõhvi pastor Karl Immanuel Hesse tapeti 43 aasta vanuselt Virumaal Maidla mõisas 18. XII 1919. Ta sündis 13. septembril 1875 Sangastes.
3. Rakvere koguduse abiõpetaja Valter Hugo Theodor Pauckeri tapsid enamlased 6. jaanuaril 1919 Rakveres 40 aasta vanuselt. Ta sündis 7. märtsil 1878 Simunas.
4. Tartu Ülikooli pastor ja õppejõud Gotthilf Traugoth Hahn tapeti Tartu Krediitkassa keldris 43 aasta vanuselt 14. jaanuaril 1919. Ta sündis 13. veebruaril (Juliuse kalendri järgi 1. veebruaril) 1875 Rõuges vaimuliku Elieser Traugott Hahni 12-lapselise pere kolmanda lapsena.
5. Tartu Jaani koguduse pastor Moritz Wilhelm Paul Schwartz tapeti 14. jaanuaril 1919 Tartu Krediitkassa keldris 54 aasta vanuselt. Ta sündis 4. novembril 1864 Tartus.
6. Valga pastor Richard Alexander Georg Wühner tapeti 4. mail 1919 Pihkvas 46 aasta vanuselt. Sündis 28. septembril (Juliuse kalendri järgi 16. septembril) 1872 Tarvastus.

Lisaks ka paljud õigeusu vaimulike. Näiteks esimene eesti rahvusest õigeusu piiskop Platon kes tapeti 14. jaanuaril 1919. aastal Tartus Krediitkassa keldris 49 aasta vanuselt. Platon (kodanikunimega Paul Kulbusch) sündis 25. juulil (Juliuse kalendri järgi 13. juulil) 1869 Pärnumaal Pootsis. Piiskop Platon oli esimene kristlikuks pühakuks kuulutatud eestlane.

Lisa lugemist: Vootele Hasnsen. “Eesti märtrid. Märtrite veri on ristiusu seeme”. EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse ajakiri “Sulane” oktoober 2016, lk 12-21
http://www.kaarlikogudus.eu/doc/ajakirjad/sulane2016okt.pdf

K 21. detsembril on apostel Tooma mälestuspäev.

Aramea keeles kaksikut tähendava nimega jünger on meile tuntud eelkõige sellega, et ta ei leppinud teiste jüngrite jutuga Jeesus surnuist ülestõusmisest ja ilmumisest. Toomas tahtis ise elava Jeesusega kohtuda. Hiljem Jeesus kohtus Toomaga ja kahtlejast sai usklik (Jh 20:19-29). Pärimuse järgi viis apostel Toomas ristiusu Indiasse.
Keskajal ega hilisemast ajast ei ole Maarjamaal teada Tooma kirikut. Hageri kihelkonnas Sakus 2013 rajatud uus ja nooruslik kogudus võttis endale Tooma nime.

K 21. detsembril on toomapäev.
Eesti rahvakalendris märgib toomapäev jõuluaja algust, millal oli Eestis kombeks jõulueelne suurpuhastus ja jõuluroogade tarbeks sea tapmine. Lisaks on toomapäev märkinud viimast tähtpäeva aasta jooksul laenatud asjade tagastamiseks või muude aasta jooksul üles jäänud kohustuste täitmiseks.

Lisa lugemist: Toomapäev – 1. detsember. BERTA, Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas; Mall Hiiemäe. Eesti rahvakalender (6. osa), Eesti Raamat 1991

PIIBLIKURSUS

“KUIDAS UURIDA PIIBLIT?”

“Rohi kuivab ära, õieke närtsib, aga meie Jumala sõna püsib igavesti.” Jesaja 40:8

2. osa. Piibliteadmiste omandamine.

2.3. Piibli õppimine salmide kaupa.

Õppides Piibli nn. ajaloolisi raamatuid nagu need on esitatud Vanas Testamendis või evangeeliumides, võib iga salm omada vaid ühese tähenduse. Kuid paljud salmid nii Vanas ja Uues Testamendis on rikkad suurte tõdede poolest, mis vajavad detailsemat uurimist. Piiblisalmide üksikasjalikuks uurimiseks on mitmeid võimalusi.

1. Loe selle salmi kõik verbid. Näiteks vaadeldes Jh 3:16, võid leida sealt järgmised tegusõnad:

armastama, andma, uskuma, olema … Neist võib koostada võrdleva tabeli:

Jumal armastab       Inimene usub
Jumal annab       et inimene
ei hukkuks
inimesel oleks
igavene elu.

Sa võid võtta ka kõik nimisõnad sellest suurepärasest salmist: “Jumal, maailm, ainusündinud Poeg, ükski, igavene elu“.

2. Vaatle isikuid, keda see salm esitab. Näiteks võtame jälle sama salmi Jh 3:16 ja märgime välja kõik tegelased selles: “Jumal, ainusündinud Poeg, ükski (igaüks), temasse, temal”

3. Uuri sama salmi selles esinevate tähtsate tõdede seisukohast. Olgu näiteks taas Jh 3:16. seda salmi võime nimetada Piibli kõige tähtsamaks ja suuremaks salmiks. Leiame sealt järgmised põhiideed:

Jumal – suurim isik;
nõnda armastanud – suurim armastus;
maailma – suurim arv, kogu inimkond;
oma ainusündinud Poja – suurim kink;
on andnud – suurim tegu;
üks, kes usub – suurim tingimus;
ei saaks hukka – suurim arm;
temal oleks igavene elu – suurim tulemus.

4. Mõnikord annab selline ideede kombineeritud kasutamine teatud salmi uurimisel paremaid tulemusi. Võtame näiteks Rm 5:1, mis toetub salmile Rm 4:25.

Et me – meie õigeksmõistmine tugineb Jeesusele ja on garanteeritud tema ülestõusmise läbi;
nüüd oleme – st. Mitte tulevikus, vaid olevikus – meil on see just nüüd, praegu;
usust – meie õigekssaamise viis, vt. ka salmid 9 ja 3:24;
õigeks saanud – õigeks mõistetud;
on – mitte tuleviku-, vaid olevikuvorm, – me omame seda praegu;
rahu Jumalaga – me olime vaenlased, kuid nüüd on rahu meie ja jumala vahel;
meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi – Jumalaga rahu saavutamiseks on vaid üks tee – Jeesus Kristus (vt. Jh 14:6).

 

Päeva Sõnum. 50. nädal: 11. – 17. detsember 2016

Päeva Sõnumi logo

VALMISTAGE ISSANDALE TEED

50. nädal: 11. – 17. detsember 2016

Advendiaja 3. pühapäev

Pühapäeva keskmes on Ristija Johannes. Tema kutse patukahetsusele ja meeleparandusele puudutab meidki. Johannes osutab Jeesusele kui Jumala Tallele, kes kannab ära maailma patu. Sellele Kristuse toodud lunastusele lootes saab inimene tunnistada oma pattu. See on peamine jõuludeks valmistumises – jõulupaastus.

Johannes oli märgiks, et prohvetite ennustused olid täitumas: Päästja pidi peagi saabuma. Kristuse tegevuses täitusid lunastuse aja märgid. Samal kombel tuleb Ta alati oma koguduse keskele sõnas ja sakramentides, lunastuse annid kaasas. Sellele Kristuse “vaimulikule tulemisele” viitab ka pühapäeva ladinakeelne nimi adventus spiritualis et sanctificationis.

Meelespeetav kirjakoht: Valmistage Issanda teed; vaata, Issand Jumal tuleb jõuliselt! Js 40:3a,10a

Mõtle sõnadele:

Valmistage teed – Mina olen hüüdja hääl kõrbes: Tehke tasaseks Issanda tee, nõnda nagu prohvet Jesaja on ütelnud (Jh 1:23). “Valmistage kõrbes Issanda teed, tehke lagendikul maantee tasaseks meie Jumalale! Kõik orud ülendatagu ja kõik mäed ning künkad alandatagu: mis mätlik, saagu tasaseks, ja mis konarlik, siledaks maaks! Siis ilmub Issanda au ja kõik liha näeb seda üheskoos. (Js 40:3-5) Sillutage, sillutage, tehke tee valmis, koristage takistused mu rahva teelt!” (Js 57:14)

Issand Jumal – Nõnda on tõde kadunud ja kes loobub kurjast, laseb ennast paljaks riisuda.
Issand nägi seda ja see oli tema silmis paha, et õigust ei olnud. Tema nägi, et ei olnud ühtegi meest, ja imestas, et ei olnud ühtegi vaheleastujat. Siis aitas teda ta oma käsivars ja teda toetas tema õigus. Ta pani enesele selga õiguse otsekui soomusrüü, ja päästekiivri pähe; ta riietus kättemaksuriietesse ja kattis ennast püha vihaga otsekui ülekuuega. Missugused on teod, niisugune on tasu: viha oma vastaste vastu, kättemaks oma vaenlastele, ta maksab saartele kätte. Siis kardetakse õhtu pool Issanda nime ja päikesetõusu pool tema auhiilgust, sest ta tuleb otsekui paisutatud jõgi, mida Issanda tuul edasi ajab. Aga Issand ütleb: Siionile, üleastumisest pöördujale Jaakobis, tuleb lunastaja. (Js 59:15-20)

Tuleb jõuliselt – Kas sangari käest saab võtta tema saagi või kiskuda vägeva käest tema vange? Tõesti, nõnda ütleb Issand: Küllap võetakse sangari vangid ja pääseb vägeva saak:
mina riidlen sellega, kes riidleb sinuga, ja mina päästan su lapsed. (Js 49:24,25) Et nüüd lapsed on liha ja vere osalised, siis on ka Jeesus ise otse samal viisil liha ja vere omaks võtnud, et ta surma kaudu kõrvaldaks selle, kellel on võimus surma üle – see tähendab kuradi. (Hb 2:14) Kes teeb pattu, on kuradist, sest kurat teeb pattu algusest peale. Selleks ongi Jumala Poeg saanud avalikuks, et ta tühistaks kuradi teod. (1Jh 3:8)

Mõnikord kirjeldatakse elu kui rännakut, ning öeldakse, et iga elu sisaldab omakorda mitmeid erinevaid teekondi, isegi kui inimene kodust eriti kaugemale ei rändagi: on teekondi turule, perekonnaga seotud külastusi, teekondi pulmadesse ja matustele; põgenemisteekondi ja sõjaretki. Ka Pühakiri kirjeldab paljusid teekondi – mõnikord on need üksiisikute rännakud, teisal jälle terve rahva liikumised.
See rännak toimus aga Jumala ligiolemises, kes ise, oma tahtekohaselt viis oma rahva tagasi, muutub kogu teekond pigem kergeks. Näiliselt läbitamatud mäeahelikud ja takistused kaovad. Siiski, kui päralejõudmises hakkame lootma rohkem inimeste kui jumaliku abi peale, kaob ka jumalik abi!

Kui puudub kindel äratundmine sellest, et nii teekonna lõpp, kui võime seda läbida, sõltub suveräänsest Jumalast, kes on Issand, aga ka leebe ja hoolitsev Karjane – jääb meil sihtkohta jõudmata; olgu sihiks geograafiline paik, kuhu Jumal tahab meid viia või uus elu, mille Ta soovib meile kinkida.

Tulles Jumala ette, ära püüa eemalduda täiesti ümbritsevast maailmast. Mõtle kõigele, mis sünnib praegu maailmas laiemalt, aga ka sinu enda elus. Räägi siis Jumalale, mis tunne sul on ja ole täiesti avameelne.

Süüdake kolmas küünal – RÕÕMU KÜÜNAL.

 * * *

 

PÖÖRDEPUNKT

Pühapäev – 11. detsember

“Tõesti, ma ütlen teile, naisest sündinute seast ei ole tõusnud suuremat Ristija Johannesest, aga väikseim taevariigis on suurem temast.” Mt 11:11

Uus võimalus, mis inimesele Jeesuse Kristuse kaudu avanes, ületas kõik selle, mida tõid prohvetid, ja mille vahetu ettevalmistajana Johannes oli neist suurem. Kuid ka tema oli ning jäi ainult ootajaks, teerajajaks. Ja seetõttu on ta ka väikseim kõige väiksemast Jeesuse toodud Jumala ande osalejast. Taevariiki kuulumine on seega absoluutne kriteerium, mis tõmbab selge eraldusjoone kahe ajastu vahele – ja Johannese asetab Jeesus siin vanasse ajastusse (nö. Vana Testamendi ajastusse), hindab teda vana seaduse viimse ning suurima esindajana.

Kas sellega on Johannes Jeesuse toodud õndsusest välja lülitatud? Sugugi mitte! Ta asetub sama õndsakstegeva Jumala armu alla tema ustava teenrina, nagu kõik teisedki Vana Testamendi jumalamehed ja prohvetid. Seetõttu on tema kuju mõnevõrra võrreldav Moosesega: nii nagu viimase ülesanne lõpeb tõotatud maa piirile jõudes, nii lõpeb ka Johannese ülesanne uue, Jeesuses Kristuses algava uue ajastu künnisel.

Iga evangeelium areneb edasi risti suunas. Meie aga peame otsustame kas aitame Taevasekuningriigi arengut siin maapeal kaasa või seisame sellele vastu?

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Me ei suuda aru saada Jeesusest ilma Vana Testamenti tundmata. Milliseid osi sa tunned ja mida peaksid tundma õppima?

* * *

JUMAL TULEB!

Esmaspäev – 12. detsember

Valmistage kõrbes Issanda teed, tehke lagendikul maantee tasaseks meie Jumalale! Js 40:3

Babüloni orjadele oleks palju lootust andnud teadmine, et ühel päeval saavad nad vabaks ja Jumal ise saabub võidukalt Jeruusalemma. Kuid mida tähendab “Issandale tee valmistamine” meile ja kuidas me seda teeme?

Kui süveneme sellesse kirjakohta, hakkame rohkem aru saama vanast tavast, kui enne kuninga külastust saabusid tema esindajad. Võib kujutleda, mida need esindajad tegid, kuid arvatavasti oli neil palju tegemist. Oli vaja linn ära koristada – et kuninga tulekul oleks kõik hiilgavalt puhas.

Märkimisväärne on, et Ristija Johannese üleskutset valmistada Issandale teed mainitakse kõikides evangeeliumides (vt Mt 3:3; Mk 1:2,3; Lk 3:4; Jh 1:23). See pole materiaalne tee, see on vaimne valmistumine, et lasta Jumalal tulla meie südamesse.

Jumal tahab Sinuga rääkida. See on fakt. Täna Teda selle eest!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Veeda aega Jumalaga ja luba Tema vaimul valgustada asju, millega koos oled elanud ja mis on võib-olla takistanud Tema hiilgusel läbi sinu välja paistmast. Võib-olla soovid kellegagi rääkida ja palvetada sellest, kuidas asjad on.

* * *

LÕPLIK ÕIGLUS

Teisipäev – 13. detsember

Vaata, ma läkitan teile prohvet Eelija, enne kui tuleb Issanda päev, suur ja kardetav. Ja Tema pöörab vanemate südamed jälle laste poole ja laste südamed vanemate poole. Ml 3:24

Jõudes Malakia raamatu viimase lõigu juurde võib tunduda et küsimus: “Miks pääsevad kurjad inimesed oma tegudest puhtalt?” , jääbki vastamata. Aga prohvet tegeleb selle küsimusega nüüd siin: elu ebaõiglust puudutavad küsimused leiavad viimse ja lõpliku lahenduse suurel kohtupäeval. Siis mõned hävitatakse igaveses tules, teised aga saavad kätte oma tasu. Otsustavaks saab see kas inimene on Jumalat kartnud või mitte. Malakia viitab õigetele kui “teile”, ning kurjadele, kelle ei ole Jumalaga osadust kui “neile”.
Õiged mitte ainult ei tunne Jumalat vaid nad omavad ka isekeskis armastust ning on vastastiku heldekäelised. Jumal kirjutab nende nimed oma raamatusse (2Ms 32:32; Tn 12:1) – ja mitte ükski neist ei saa iial Jumala poolt unustatud. Need kes Jumalat kardavad on Tema hinnaline eraomand. Pühakiri on täis viiteid sellele kui kõrgelt Jumal väärtustab oma rahvast (5Ms 7:6–8; 14:2; Ps 135:4; 1 Pt 2:9).

Viide Eelijale võtab kokku Seaduse koos kõigi selle nõudmistega ning prohveteeringutes sisalduvad tõotused. See et Jeesuse muutmise mäe kohtumises osalesid ka Mooses ja Eelija, kinnitas Jeesuse Messiaks olekut kõiges mida Pühakiri oli nimetanud. Uue lepingu vahendajana päästab ta meid seaduse needuse alt (Gl 3:13). Ja samamoodi kui Ristija Johannes osutas Jeesusele (Mt 17:11-13), võime ka meie olla osutajaiks/ teetähisteks mis näitavad Päästja ja Kuninga poole.

Malakia raamatu epiloog annab meile 4 juhist: kuuletuda Jumala Sõnale; olla valmis tema tulemise päevaks; armastada üksteist ning mitte hetkekski kahelda Jumala kohtupäeva tulemises.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Andku Jumal meile tarkust, et me teeksime neid asju, millel on Tema silmis väärtus.

* * *

TÕDE KINNITAVAD PROHVETLIKUD KIRJAD

Kolmapäev – 14. detsember

Iialgi pole ühtegi prohvetiennustust esile toodud inimese tahtel, vaid Pühast Vaimust kantuina on inimesed rääkinud, saades sõnumi Jumala käest. 2Pt 1:21

Kirja autor ei kõnele sellest, mida Pühakirja autorid tundsid või kui palju nad ise aru said, vaid kinnitab lihtsat tõsiasja, et nad kandsid Jumala sõnumit. Inimliku ja jumaliku teguri omavahelisest suhtest ei tehta juttu, mainitakse vaid, et leidis aset koostöö. Prohvetid heiskasid nö. oma purjed (ehk nad olid kuulekad ja vastuvõtlikud), Püha Vaim aga täitis neid ning juhtis nende laevad soovitud suunas.

Tõde jumalikust inspiratsioonist ei tähendanud inimliku autori normaalse vaimutegevuse lakkamist. Püha Vaim kasutas inimesi. Jumala meetod on tegutseda tõe ilmutamisel alati isiku kaudu, nagu ta seda täiuslikult demostreeris Jumala Poja kehastumisel inimeseks. Veel enam – ta ei kasutanud lihtsalt igasuguseid inimesi; ta kasutas pühi inimesi, kes pühendusid tema teenimisele. Aga isegi niisuguste inimeste puhul ei kasutanud ta vägivalda nende isiksuse kallal, vaid ennast nende kaudu ilmutades tegutses nendega koostöös.

Milline sõnum on Pühakiri sulle? Las Jumal avab sulle oma Sõna rikkused.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta, et võiksid head sõnumit jagada täna mõne tuttava või sõbraga, ning et nad mõistaksid evangeeliumi tegelikku sisu.

* * *

JEESUS ON HEA KARJANE JA TÕELINE VIINAPUU

Neljapäev – 15. detsember

Jumal, uuenda meie olukord ja lase paista oma pale, siis oleme päästetud! Ps 80:4

Jumala palge valgus oli see, mida Iisrael vajas. Valguskiir Jumala palge valgusest muudab Iisraeli öö valgeks. Vaenlased põgenevad nagu putukad, mis olid varjul kivi all, kuni päikese valgus neile paistis. “Siis oleme päästetud”. Üksainus kiir Jumala palge valgusest toob pääsemise.

Jumal saab meiega kokku “armu aujärjel”. Läki siis julgusega armuaujärje ette … (Hb 4:6). Armu aujärge nimetab Uus Testament Jeesuse Kristuseks. Kui keegi tunneb, et tal on armu vaja, siis mingu ta Jeesuse Kristuse kaudu Jumala ette. Need, kes Kristuse kaudu paluvad “uuendust” ja “päästmist”, leiavad abi. Ülendame need sõnad uue seaduse tasemele, ja me leiame uue seaduse õnnistuse.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas oskame hinnata Jumala abi? Kas oskame sõltuda Temast? Kas meie vaimulik osa on nii suur, et see kaalub üles teised huvid?

* * *

ÜKSILDASE PALVE

Reede – 16. detsember

Ma tahan kuulda, mida Jumal, Issand, räägib. Sest Tema kuulutab rahu oma rahvale ja ütleb oma vagadele, et nad ei pöörduks alpuse poole. Õigus käib Tema eel ja järgib Tema samme. Ps 85:9,14

Lugedes prohvet Habakuki 2:1 leiame, et kui ta oma kaebuse oli välja valanud, siis otsustas ta oodata Jumala vastust. Ka meie, olles oma soovi Jumalale avaldanud, peaksime jääma ootama. Aga ega me ei taha nii kergesti rahuneda. Ootamine eeldab meie otsust. See tähendab kogu tähelepanu suunamist Jumalale. Pärast palvet ei tohi me tähelepanu suunata endale. Vaidlust ja arutelu endaga takistab Jumala hääle kuulamist.
Õppigem oma palvetele ootama vastuseid Jumalalt. Usklikel võib tekkida palve vastuste osas halbu harjumusi. Palume, kuid ei ootagi, et see midagi annaks. Nii õpime paluma usuta palveid. Küll aga peaksime ootama, et Jumal teeks midagi meie palve peale!
Teine viga, mis teeme, seisneb selles, et palume küll Jumalat, aga siis võtame asjaajamise enda kätte. Issand on pidanud korduvalt näitama, et koorem tuleb veeretada temale. Kui sinul on see selgus, et Jumal korraldab sinu asju, siis oota, sest tema toimetab kõik hästi. Kõige selgemad vastused on need, mis tulevad Sõna kaudu.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tuletame meelde, mida ütleb Piibel meie probleemi kohta. Palume, et Püha Vaim ise seda meenutaks.

* * *

VABA JÄRGNEMA

Laupäev – 17. detsember

Kui Jeesus läks neist mööda, ütles Johannes talle otsa vaadates: “Vaata, see on Jumala Tall.” Ja mõlemad jüngrid kuulsid, mida ta ütles, ja läksid Jeesusega kaasa. Jh 1:36,37

Kristuse õpilaseks saamine ei ole seotud pika kõnega. Tähtis on isiklik suhe igapäevases elus, mille sündmused õpetavad ning juhivad kõiki neid, kes otsivad Jumalat.

Evangelist esitab kahe esimese jüngri pühendumist Jeesusele kui Jumala Tallele (vt. Jh 1:35-51) ja selgitab – hoolimata sellest, et mõlemad jüngrid sel hetkel vaid ähmaselt selle tiitli tähendust mõistavad – juba evangeeliumi alguses, et Jeesuse jüngriks olekut eristab Johannese jüngriks olekust äratundmine, et Jeesus on inimeste Päästja. Selleks ei võinud Ristija Johannes kunagi saada.

Läks üsna kaua, enne kui Jeesuse jüngrid mõistsid, miks pidi ta oma elu ohvriks tooma; alles siis, kui ta oli surnuist üles tõusnud ja nelipühal oli Vaimu välja valatud, olid nad kindlad – kui kasutada Pauluse sõnu – , et ta loovutati nende üleastumiste pärast ja äratati üles nende õigekssaamise pärast (Rm 4:25).

Kristliku usu südamesse on peidetud põhimõte, et tõelist usku ei saa sundida.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand, tänan et jätkuvalt kutsud mind Sinu peale vaatama, Sind kuulama ja Sinu juurde jääma.

* * *

LISA TEADMISED

T 13. detsembril on Püha Lucia, neitsi ja märtri mälestuspäev.
Lucia sündis 3. sajandil. Ta kasvas üles rikkas Sitsiilia peres. Pärast seda, kui talle ilmutas end Sitsiilia märter Agatha, otsustas tüdruk end pühendada kristlusele ja neitsilikule elule.
Legendi järgi olevat Lucia oma silmad välja torganud ja saatnud need kandikul ühele oma austajatest, kellele tema silmade ilu oli lummavalt mõjunud. Tüdruku vankumatu usk rabas austajat niivõrd, et ta astus ka ise ristiusku. Lucia sai aga silmanägemise palvetamise ajal imekombel tagasi. Oma varanduse jagas Lucia vaestele ning keeldus abiellumast. Solvunud peigmees andis oma pruudi Rooma võimudele üles ja kaebas, et Lucia on kristlane. Karistuseks saadeti tüdruk lõbumajja, kuid ime läbi jäi ta bordellis puhtaks ja puutumatuks. Seejärel piinati teda jõhkralt.
Püha Lucia suri imperaator Diocletianuse ajal märtrina Sürakuusas aastal 304.

Lucia nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast lux, mis tähendab “valgus”. Piltlikult öelduna tähendab nimi Lucia “valgusekandjat” või ka “päevavalgel sündinut”.
Oma “valgusekandja” rolli täitis märterneitsi Lucia eelkõige sellega, et temast sai kristlane, hiljem pimedate ning silmahaiguste käes kannatavate inimeste kaitsepühak. Lucia kultus oli keskajal laialt levinud. Praegu on 13. detsembril tähistatav luutsinapäev ehk Lucia mälestuspäev tuntuim Itaalias ja Rootsis.
Püha Lucia atribuudid: silmad varre otsas või kandikul, härg, mõõk või pistoda.

T 13. detsembril on luutsinapäev.
Eestisse saabus luutsipäev dominikaani ja frantsiskaani mungaordude kaudu, kelle juures päeva nimipühak Lucia oli väga austatud. Luutsipäeva tähistamise traditsioon oli Eestis populaarne eestkätt rannarootsi aladel. Uuesti kerkis püha tähelepanu alla 1980. aastatel, pärast peaaegu sada aastat kestnud vaheaega – siis hakati püha tähistama Tallinnas ja kunagistel eestirootslaste asualadel.

Luutsinapäeva juurde kuuluvad Lucia kroonimispidustused. Traditsiooniliselt on Lucia kaunis blondide pikkade juustega neiu, kel peas küünlapärg. Tema saatjaskonda kuuluvad tähepoisid (stjärngossar) ja pruutneitsid (tärnor), kes kõik on riietatud valgesse, noormeestel on tavaliselt peas pikad torukübarad ning neidudel kaunid paelad.
Pidustused on rõõmus ettevõtmine, millele on lisandunud valguse ja pimeduse võitluse ning valguse võidu dimensioon. Rootsis valib oma Lucia peaaegu iga linn ja küla. Kohvikõrvaseks pakutakse kohvikooke ja rosinasilmseid safranisaiu, samuti juuakse glögi.

Lisa lugemist: Luutsiapäev – 13. detsember. BERTA, Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas; Mall Hiiemäe. Eesti rahvakalender (6. osa), Eesti Raamat 1991

PIIBLIKURSUS

“KUIDAS UURIDA PIIBLIT?”
“Rohi kuivab ära, õieke närtsib, aga meie Jumala sõna püsib igavesti.” Jesaja 40:8

2. osa. Piibliteadmiste omandamine.

2.2. Piibli uurimine lõikude kaupa.

Lõik on mõtteüksus kirjas, mis enamasti koosneb mitmest lausest. Kui autor muudab ainet, siis ta tavaliselt alustab uue lõiguga. Eestikeelses Piiblis on püütud neid lõike pealkirjadega eraldada. Nende abil võid saada alginfot teksti uurimiseks või teema leidmiseks.

Loe uuritav lõik hoolikalt läbi ja leia põhiteema, peamõte või võtmesalm.

Harilikult võid leida siin olulisemate sõnade ja lausete vahel seoseid. Näiteks uurides lõiku Mäejutlusest õige palvetamise kohta Mt 6:5-8, võid sind huvitava teksti välja kirjutada alljärgnevalt:
“Ja kui te palvetate, siis ärge olge nagu silmakirjatsejad, sest need armastavad palvetada kogudusekodades ja tänavanurkadel, et paista inimestele silma. Tõesti, ma ütlen teile: neil on palk juba käes!
Ent sina, kui sa palvetad, mine oma kambrisse ja sule uks ja palu oma Isa, kes on salajas, ja su Isa , kes näeb salajasse, tasub sinule.
Aga kui teie palvetate, siis ärge lobisega palju, nagu teevad paganad, sest nad armastavad, et neid kuuldakse nende paljude sõnade tõttu. Ärge siis saage nende sarnaseks, sest Jumal, teie Isa, teab, mida te vajate, enne kui te teda palute.”

Sellest ümberkirjutatud tekstist, milles on nüüd selgemalt võimalik näha sidet erinevate lausete vahel, on kerge teha sisukokkuvõtet. Näiteks sama teksti Mt 6:5-15 puhul võid teha ülevaate alljärgnevalt.
Teema: “Jeesus õpetab meid palvetama”
1. Kuidas ei pea palvetama: Mt 6:5,7,8
(a) silmakirjalikult avalikus kohas, salm 5;
(b) sõnade mehaanilise kordamisega, salmid 7,8
2. Kuidas peab palvetama: Mt 6:6,9-13
(a) omaette, oma Isa poole, salm 6;
(b) järgides Jeesuse palve eeskuju, salmid 9-13

Kõik olulised sõnad (nt. “silmakirjatseja”, “paganad” jt), mis antud lõigus esinevad märgi endale üles. Võrreldes nüüd omavahel erinevaid kirjakohti, mis õpetavad palvetamist ja kõnelevad palvest, on võimalik vältida vigu Jumala tahte järgi palvetamise tõelise olemuse, tingimuste ja tulemuste osas.

Päeva Sõnum. 49. nädal: 04. – 10. detsember 2016

Päeva Sõnumi logo

SINU KUNINGAS TULEB KIRKUSES

49. nädal: 04. – 10. detsember 2016
Advendiaja 2. pühapäev

Pühapäeva teemaks on Kristuse kirkuses tulemine aegade lõpul. Seda väljendab ka päeva vana ladinakeelne nimi adventus glorificationis, mis räägib Kristuse kirkuses tulemisest. Jumala rahva ülesanne on kannatlikult võideldes oodata Kristuse taastulekut. Häda ja patususe keskel on kogudus saanud tõotuse pääste ajast. See tõotus täidab kristlased lootuse ja rõõmuga

Meelespeetav kirjakoht: Tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb! Lk 21:28

Mõtle sõnadele:
Vaadake üles – Pimedus katab maad ja pilkane pimedus rahvaid, aga sinu kohal koidab Issand ja sinu kohal nähakse tema auhiilgust. (Js 60:2) Ma tänan sind, Issand! Sa olid küll vihane minule, aga su viha pöördus ja sa trööstisid mind. Vaata, Jumal on mu pääste! Ma olen julge ega karda, sest Issand Jumal on mu tugevus ja kiituslaul, ja tema oli mu päästja. (Js 12:1,2) Ta neelab surma ära igaveseks ajaks. Ja Issand Jumal pühib pisarad kõigilt palgeilt ning kõrvaldab oma rahva teotuse kogu maalt. Vaata, see on meie Jumal, keda me ootasime, et ta meid päästaks. See on Issand, keda me ootasime, hõisakem ja tundkem rõõmu tema päästest. (Js 25:8,9)

Teie lunastus – Ärge kurvastage Jumala Püha Vaimu, kes on kinnitanud teid oma pitseriga lunastuspäevani! (Ef 4:30) Sest loodu ootab pikisilmi Jumala laste ilmsikssaamist. Ent mitte üksnes loodu, vaid needki, kellel on Vaimu esmaand, ka meie ise ägame iseenestes, oodates lapseõigust, oma ihu lunastust. (Rm 8:19,23) Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes meid on taevast õnnistanud kõige vaimuliku õnnistusega Kristuses, kes on meie pärandi tagatis omandi lunastamiseni – tema kirkuse kiituseks. (Ef 1:3,14)

Jeesus teatab, et ta tuleb väe ja auhiilgusega, mis osutab kuninglikule väele. Luukas toob ainsana ära korralduse tõstke oma pea ja vaadake üles. Kui nõutukstegevad märgid hakkavad aset leidma, ei peaks Jeesuse järgijad sattuma masendusse. Nende vabastus on lähedal. Lunastus tähendab vabastamist lunahinna tasumise alusel. Teatud mõttes on lunastus lõplikult teostatud juba ristil; aga selle täielik tähendus avaneb alles tulevikus ja sellest Jeesus siin kõnelebki.

Süüdake teine küünal – RAHU KÜÜNAL.

* * *

ME OLEME TEELISED

Pühapäev – 04. detsember

Jeesus ütleb: “Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu ja teie olge inimeste sarnased, kes ootavad oma isandat pulmapeolt koju, et kui ta tulles koputab, võiksid nad kohe talle ukse avada.” Lk 12:35,36

Väljakutse elada teisiti on vaimse tervise rikkus. Kui võtame seda tõsiselt, võib see muuta meie kristliku elu olemust ja motiive. Jumal ise on meid kutsunud, veatu Talle, kes on meid lunastanud ning Jumala kõikumatu Sõna juurde mis jätkuvalt hoiab meie silme ees õiget elu.

Kas vajame veel midagi julgustuseks? Jah me vajame jätkuvalt intellektuaalset, vaimulikku ja ka sotsiaalset distsipliini. Selles mõttes on see tõeline meelte pingutus, austusega Jumala peale vaatamine ning ehtne armastus kaasinimeste vastu. Pühadus pole mingi tabamatu eeterlik tundumus või vaimulik heaolu tunne. See on intensiivne, vägagi kahe jalaga maa peal olev praktiline Kristuse sarnane käitumine. Ja seda tuleb rakendada kõiges mida teeme.

Vaimulik erksus on valmidus nägema Jumala tegutsemist ning reageerida sellele kohese kuulekusega.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Võtke aega palveks, saage pühaks, rääkige sageli oma Issandaga; jääge temasse alati ja toituge Tema Sõnast.” (William Dunn Longstaff, 1822-1894)

* * *

MÄLESTUSI MÖÖDUNUD AEGADEST

Esmaspäev – 05. detsember

Sina, Iisraeli karjane, võta kuulda! Ärata oma vägevus ning tule meid päästma! Ps 80:2,3

Siis, kui Jaakob oma surma eel õnnistas Joosepi poegi, nimetas ta Jumalat oma karjaseks (1Ms 49:24). Jaakob, kes ise oli ööl ja päeval hoolitsenud oma karja eest, ütles Laabanile: Päeval piinas mind palavus ja öösel külm, ja uni põgenes mu silmist (1Ms 31:40). Oma surma eel leidis ta Jumalas niisuguse Karjase. Issand oli teda kaitsnud, toitnud, sidunud ta haavad ja äratanud temas uut usku. Sellepärast võis ka Jeesus nimetada ennast Heaks Karjaseks. Aga kas meie oskame hinnata Jumala abi?

Kui keegi tunneb, et tal on armu vaja, siis mingu ta Jeesuse Kristuse kaudu Jumala ette. Need, kes Kristuse kaudu paluvad “uuendust” ja “päästmist”, leiavad abi ja õnnistuse.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtleme, kas oskame sõltuda Jumalast? Kas meie vaimulik osa on nii suur, et see kaalub üles teised huvid?

* * *

 

PÜHAL TEEL KÄIJAD

Teisipäev – 06. detsember

Jumal ise tuleb ja päästab teid. Js 35:4

Jesaja 34 peatükk räägib meile Jumala vihast rahvaste, eriti Edomi vastu. Kuid järgmises peatükis on Edomi laastamine tühermaaks möödas ning Jesaja kutsub meid nüüd äratuntavalt juudamaalikku vaatlema.

Kord küll alandatud, kannab see maastik nüüd kõiki uueneva ökosüsteemi märke. Kirjeldatud paiga kaunidus ületab isegi põllumajandusliku viljakuse, tootlikkuse ja ilu poolest kuulsaid paiku. Miks? Sest Jumal ise annab sellele looduslikule pärlile omaenda ligiolu võimsa hiilguse! See esimene stseen paneb meid küsima: “kes on nood nimetud “nemad”, kes saavad näha Jumala ilu ja au?”

Need värisevad käed, põlved ja südamed on Juudamaal elavate hingede sisemine maastik, mis on paanikas Assüüria vaenlaste hirmus. Täpselt samamoodi nagu oli Iisraeliga, kes ei olnud välja teeninud Tõotatud maad, mis nende ees seisis, lasub tõeline lootus sellel hetkel Jumala heldel lubadusel olla neile Jumalaks ja Tema tõotusel – tulla ja päästa neid.

“Õnnis on inimene, kelle tugevus on sinus, kelle mõttes on pühad teekonnad. Nutuorust läbi käies teevad nad selle allikate maaks; ka varajane vihm katab neid õnnistusega.”
– Ps 84:6,7 –

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tulles Jumala ette, ära püüa eemalduda täiesti ümbritsevast maailmast. Mõtle kõigele, mis sünnib praegu maailmas laiemalt, aga ka sinu enda elus. Räägi siis Jumalale, mis tunne sul on ja ole täiesti avameelne.

* * *

MINEVIKUKOGEMUSTE VÄÄRTUS

Kolmapäev – 07. detsember

Meie ei ole need, kes taganevad hukatuseks, vaid need, kes usuvad ja päästavad hinge. Hb 10:39

Heebrea kirja autor toob välja punkti, et hoiatada, julgustada ja veenda meid.
Kõigepealt tuleks meil reageerida sellele, mille Kristus on võimalikuks teinud: minna Jumala ligi. Väga lihtne on jääda mõtisklema meetodite üle ning unustada täiesti asja sisu: räägi Jumalaga, kuula Teda, ole koos Temaga. Selleks tuleb aega võtta.

Teiseks, peaksime üksteist julgustama koosolemise kaudu. Kui jätad vahele koguduse või kodugrupi koosoleku – teeb see kahju mitte ainult sinule vaid ka su kaaslastele.

Kolmandaks – peame usaldama ja uskuma ainult Jeesust. Heebrealaste usaldus Jeesuse täielikku päästvasse väesse oli löönud kõikuma ning oli suur oht, et nad pöörduavd tagasi nende asjade juurde, millele enne Jeesuse tundma õppimist olid toetunud.

Palveta kellegi eest, kes on julguseta, et ta püsiks usus ja oleks päästetud.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kelle julgustus on sulle kõige olulisem? Kuidas mõjutab sinult saadud julgustus teisi su ümber?

* * *

TEEKONNA ALGUS JA LÕPP

Neljapäev – 08. detsember

Ma rõõmustasin, kui mulle öeldi: “Lähme Issanda kotta!” Ps 122:1

Mitte kõigil ei ole võimalus Jumala koda külastada. Ühele ei luba seda tema tervislik olukord, teisele on takistuseks kauge maa ja kolmandale keelavad seda kodused olukorrad. Need, kes oma püüdlustest hoolimata on pika aja vältel Jumala kojast eemal olnud, teavad, kui suureks võib kasvada nende igatsus.

Jumalateenistusele tulek on kerge, võtab meilt ainult mõne tunni, kuid kirikud jäävad aina tühjemaks.

Oleks hea, kui anname endale aru põhjustest, miks oleme meie Jumala kojas. Tõelised usklikud ei tule siia arhitektuuri imetlema ega inimestega kohtuma, vaid Jumalat kummardama vaimus ja tões. Need inimesed leiavad Jumala kojas väärtusi, mida nad mujalt ei leia. Siin võtab taevane jõud me maise olemuse oma kätte ning ülendab kogu me elu uuele tasemele. Siin on midagi, mis määrab kindlaks me suhted Jumala ja inimestega. Siin viivad jumalikud jõud inimese elu õigele ja normaalsele tasemele.

Rõõmustugem siis Jumala koja olemasolust, rõõmustugem nende pärast, kes siia tulevad, ja rõõmustugem ka selle pärast, et me ise võime koos teistega siin Jumalat teenida!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millised olukorrad hoiavad meid kirikust ja Kristusest kaugemal?

* * *

MAHAJÄETU AINUS ABI ON PALVE

Reede – 09. detsember

Me ei tagane Sinust! Elusta meid, siis me kuulutame Sinu nime! Ps 80:19

Oleme niisuguses olukorras, kus peame tunnistama, et ise ei suuda ennast päästa, vaid Jumal võib seda teha. Oleme kord juba niisugused nõdrad inimesed, et ise suudame pattu teha, aga oma patu tagajärgi me likvideerida ei suuda. Me võime teistelt elu võtta, aga elu tagasi anda enam ei saa. Me võime ennast ise rikkuda, aga seda rikutud olekut me enam parandada ei suuda. Me satume kohutavate jõudude kätte, mis hakkavad meid allapoole kiskuma ja meie ainsaks lootuseks jääb, et tuleks appi see jõud, mis on temast tugevam. Ainult Jumala arm võib seda teha.

Praegu annab Jumal oma rahvale elu Jeesuse Kristuse kaudu. Need, kes on Kristuse osaduses, on saanud ka selle uue elu. Temas olev elu on surma ära võitnud. Usklik, kelles elab Kristus, on osa saanud ta ülestõusmisest. See on vägi, mis on surmast suurem. Püha Vaimu läbi muutub see uus elu ka meie kogemuseks. Inimene, kes on saanud uut elu, kuulutab Jumala nime.

Kui Jumal on saanud meid selle taevase väega elustada, siis selle tunnuseks on uus elu – ja töötahe.

Usu, et Jumal on valmis ka praegu sind uuendama.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palvetame, et Issand elustaks meid. Siis antakse meile uus elu- ja töötahe.

* * *

ÄRA TAGANE ELUST

Laupäev – 10. detsember

Teile läheb vaja kannatlikkust, et te Jumala tahtmist täites saaksite kätte tõotuse. Hb 10:36

Kannatlikkus on üks julguse spetsiifilisi omadusi. See kätkeb endas vastupidavust ning kindlaksjäämist ka ebasoodsates tingimustes.

Kannatlikkuse eesmärki väljendavad sõnad tehes Jumala tahtmist. Jeesuse pühendumist Jumala tahtele on mainitud Heebria kirjas 10:5-7, nüüd püstitakse sama eesmärk. Varasemast julgusest loobumine ei ole kindlasti Jumala tahtmine. Samas on selge, et Jeesuse Kristuse eeskuju sisaldab ka kannatamist. Küpse kristlase tunnus ongi, et tema arusaamises Jumala tahtest on ruumi ka ebasoodsatele olukordadele, kui neid peaks juhtuma. Just Jumala tahte täitmise alusel saavad inimesed kätte tõotuse. Ärge siis heitke ära oma julgust, mis saab suure palga. (Hb 10:35) Auline pärand, mis on täiesti usaldusväärne.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meenuta oma kannatlikkuse katsumusi ehk vastupidavust. Kui kasulikud olid varasemad õppetunnid, eriti need, mis olid rasked?

* * *

LISA TEADMISED

T 06. detsembril on Myra piiskopi Nikolaus’i mälestuspäev.

Püha Nikolaus (ka püha Nikolai) sündis arvatavasti 3.–4. sajandil Pataras (Lüükias) kristlastest peres. Juba väga noorelt pühendus ta Jumalale. Tema onu oli Myra peapiiskop ja mõistis ta sügavat kutsumust ning pühitses ta preestriks. Hiljem, olles ise Myra piiskop, muutis ta sealse piiskopkonna oma vagaduse, energia ja imedega peagi edukaks. Idakirikus oli tema austamine levinud juba 6. sajandil ja 10. sajandil muutus ta populaarseks pühakuks ka läänes.
Kui moslemid 1087 Myra vallutasid, viidi Nikolause põrm Barisse (seda päeva 9. maid – kevadine nigulapäeva hakati tähistama paralleelselt surmapäevaga). Seal ehitati haua kohale uus kirik, mille paavst Urbanus II sisse õnnistas.

Püha Nikolaus on laste, pandimajapidajate, vallaliste tüdrukute, kaupmeeste, apteekrite, parfüümitootjate ja -müüjate, meremeeste, kalurite kaitsepühak. Ta on ka üks Venemaa kaitsepühakutest.

Tema nime järgi on nimetatud Lääne-Nigula ja Viru-Nigula kirikud; Kirbla ja Kose Nikolause kirikud; Põltsamaa ja Tallinna Niguliste kirikud; Paldiski Nikolai kirik; Narva-Jõesuu Niguliste kogudus. Haapsalu kahest kirikust üks oli Niguliste kirik. Ka Karja kiriku puhul on nimetatud teise pühakuna Nikolaust. Hävinud on Narva-Jõesuu ja Pärnu Niguliste kirikud.

Lisa lugemist: PERSOON. Püha Nikolaus, pühakust piiskop. Meiekirik.ee http://www.meiekirik.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=2286

T 06. detsembril on nigulapäev.

Talvine nigulapäev on üks vana kalendri aegadest säilinud pühadest, mida on tähistanud õigeusklikud Ida- ja Kagu-Eesti äärealadel. Seal on nigulapäeva peetud talve alguseks. Vana kalendri järgi langes nigulapäev 19. detsembri kanti, talve alguse lähedale. Eeskätt on teatud seda kui ilmade külmenemise tähist ja mäletatud vanasõna, et Siim (simunapäev, 28. oktoober) tegi sillad, Nigul needib need kinni. Setumaal on Nigula nimekuju Mikul. Nagu muudegi õigeusupühade ajal oli keskne ristikäik. Vanade kirjalike allikate järgi on seda päeva peetud 18. sajandil karjapühaks.

Ilmselt on see päev kunagi olnud laiemalt tuntud, millele osutab, et kunagi on tuntud nigulapäeva järelpäeva ehk nigulamaarjapäeva. Nigulapäeval on palju sarnast vanade mardipäeva kommetega ja viljakusriitustega. Nigulapäeval tõi püha Nikolaus, mitmel pool Euroopas aga hoopis püha Martin või mardivana headele lastele pähkleid ja kooke ning andis halbadele lastele vitsa.

Lisa lugemist: Nigulapäev – 06. detsember. BERTA, Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas; Mall Hiiemäe. Eesti rahvakalender (6. osa), Eesti Raamat 1991

K 07. detsembril on Milano piiskopi ja kirikuisa Ambrosius’e mälestuspäev.

Ambrosius (kr “taevalik, surematu”) elas aastatel u 340 – 4. IV 397 ja oli üks neljast (Augustinuse, Hieronymuse, Gregoriusega) varakristluse perioodi suurest teoloogist ehk kirikuisast. Ta sündis Trieris Gallia prefekti pojana. Nooruses pühendus Ambrosius advokaadi elukutsele, õppis kreeka keelt ja tegeles filosoofiliste tööde uurimisega. Hiljem sai temast Põhja-Itaalias Liguuria ja Aemilia provintsi kuberner.

Ambrosius valiti 374. aastal Milano piiskopiks veel enne, kui ta jõuti ristida. Temaga seostatakse sümboolselt lääne kirikumuusika sündi. Tema loodud on hulk hümnitekste, mis on käibel tänase päevani. Tema järgi nimetati ambroosiuse laul.

Tugevdas kiriku organisatsiooni, vastustas arianismi* ja paganlust. Ambrosiuse jutluse mõjul pöördus 386. aastal Augustinus, mõjutades tema vaimu maailma. Kirjutas eetika- ja dogmaatikaalaseid teoseid.

Ambrosius on mesinike, vahapuhastajate, koduloomade ja Prantsuse Komissariaadi patroon. Ta on Milano kaitsepühak. Atribuudid: tuvi, mesilastaru, piits.

* Areiose doktriini pooldajad, kes vaidlustasid Jeesuse jumaliku päritolu ja Püha Kolmainsuse idee.

PIIBLIKURSUS

“KUIDAS UURIDA PIIBLIT?”

“Rohi kuivab ära, õieke närtsib, aga meie Jumala sõna püsib igavesti.” Jesaja 40:8

2. osa. Piibliteadmiste omandamine.

2.1. Piibli uurimine peatükkide kaupa.

Vanas ja Uues Testamendis on kokku 1189 peatükki. Lugedes ühe peatüki päevas kulub veidi üle kolme aasta, et läbi võtta kogu Piibel. Soovitav on alustada Uuest Testamendist.

1. Loe peatükk tähelepanelikult läbi, püüdes leida selle peateemat, juhtmõtet või võtmesalmi.

2. Lisa peatükkidele omapoolsed pealkirjad, mis iseloomustaksid sisu kõige paremini.
Näiteks Johannese evangeeliumi peatükkide pealkirjad võiksid olla:
1 ptk “Jeesus Kristus, Jumala Sõna”
2 ptk “Kaana pulm”
3 ptk “Uussünd”
4 ptk “Naine kaevul”
5 ptk “Mehe tervendamine Betsata tiigi juures”
6 ptk “5000 mehe söötmine”

3. Loe peatükk uuesti läbi ja tee väike sisukokkuvõte, mis hõlmaks peatüki peamisi mõtteid. Näiteks Johannese evangeeliumi 1 ptk “Jeesus Kristus, Jumala Sõna”.
(1) Jeesus Kristus on Jumala Igavene Sõna, salmid 1-9
(2) Jeesuse Kristuse tulek sellesse maailma, salmid 10-18
(3) Johannes kuulutab Kristuse tulekut, salmid 19-28
(4) Johannes tunnistab, et Jeesus on Jumala Tall, salmid 29-37
(5) Jeesus Kristus kutsub oma esimesed jüngrid, salmid 38-51

4. Esita küsimusi ja vasta neile nagu on soovitatud eespool, peatükis Pühendunud Piibli uurimine (Päeva Sõna nr. 9) punkt 4. all. Pööra erilist tähelepanu praktilistele ja teoloogilistele probleemidele antud peatükis. Seejärel leia võtmesõnad loetud salmidest ja uuri ka viiteid teistele inspireeritud kirjakohtadele. Võrreldes neid erinevaid kirjakohti omavahel, võid leida käsitletava teksti täpsema tähenduse. Mõned olulise peatüki paremaks mõistmiseks tuleb seda lugeda koos eelneva või järgneva peatükiga.

Palveleht. 4. – 10. detsember 2016

Palveleht

Nädala teema: Sinu Kuningas tuleb kirkuses

Kiitus/ülistus – kiidame/ülistame Jumalat.
Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.
Koht/kohad Piiblist: Psalm 80:2-3;15-16;19-20
Sina, Iisraeli karjane, võta kuulda! Kes Joosepit juhid nagu lambaid,
kes istud keerubite peal, hakka kiirgama!
3 Ärata oma vägevus Efraimi, Benjamini ja Manasse ees ning tule meid päästma!
15 Vägede Jumal, pöördu ometi, vaata taevast ja näe ning tule katsuma seda viinapuud
16 ja istikut, mille su parem käsi on istutanud, võsu, mille sa enesele oled tugevaks kasvatanud!
19 Siis me ei tagane sinust! Elusta meid, siis me kuulutame sinu nime!
20 Issand, vägede Jumal, uuenda meie olukord, lase paista oma pale, siis oleme päästetud!

Jesaja raamat 35:3-6
3 Kinnitage nõrku käsi ja tehke tugevaks komistavad põlved!
4 Öelge neile, kel rahutu süda: Olge kindlad, ärge kartke! Vaata, teie Jumal!
Kättemaks tuleb, teie Jumala karistus; tema ise tuleb ja päästab teid.
5 Siis avanevad pimedate silmad ja kurtide kõrvad lähevad lahti.
6 Siis hüppab jalutu otsekui hirv ja keeletu keel hõiskab,
sest veed keevad üles kõrbes ja ojad nõmmemaal.

Patutunnistus – vaikne palve.
/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3
3 Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Vaikse patukahetsuspalve järel võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:9
9 Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta
annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat palvevastuste eest; tänu erinevate asjade ja olukordade eest. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Tänu armu- ja rahuaja eest Maarjamaal. Täname, Kuningas, Kristuse eest. Täname Tema Sõna ja Pühade Sakramentide eest. Tänu toome kodukoguduse ja koguduse liikmete eest. Täname kõigi eest, kes koguduses nõu ja jõuga on abiks olnud. Tänu Issandale kõigi eest, kes on tasunud koguduse liikmemaksu ning sellega teinud võimalikuks koguduse toimimise Nõmmel. Täname kõikide eest, kes jätkuvalt kannavad palvekätel kirikut ja selle liikmeid. Täname sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis ja Ilumäel. Tänu Nõmme Rahu koguduse sügis-talvise leerirühma eest. Tänu kõige eest!

Eestpalve aeg
Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 21:28b
tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb!”
Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Heebrea kiri 10:35-39 35
Ärge siis heitke ära oma julgust, mis saab suure palga!
36 Teile läheb vaja kannatlikkust, et te Jumala tahtmist täites saaksite kätte tõotuse.
37 „Sest veel ainult pisut, pisut, siis tuleb see, kes peab tulema, ega viivita.
38 Aga minu õige jääb usust elama, kui ta taganeb,
siis ei ole minu hingel temast head meelt.”
39 Aga meie ei ole need, kes taganevad hukatuseks, vaid need,
kes usuvad ja päästavad hinge.
Palume Jumala hoidmist, õnnistust igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Aita ja valmista meid palun alanud advendiajal Sind taas vastu võtma. Anna tarkust võtta aega vaikseks jäämiseks, et kohtuda iseenda ja Kolmainu Jumalaga. Kingi meie usuellu sel advendiajal vaimulikku kasvu. Hoia meie silme ees igavene elu. Palume, et võiksime olla Issanda käteks ja jalgadeks siin maa peal. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole väga lähedal kõigile, kel peagi seisab ees Kristusega palgest palgesse kohtumine. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Koguduse juhatuse esimehe Andra Indriksoni ning aseesimehe Meelis Pirni ning nende perede eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. Palume Issanda hoidmist, juhtimist ja õnnistust leerilastele ning aita, et igaüks neist võiks leida oma koha ning teenimisvaldkonna meie koguduse keskel. Palume Jumala õnnistust kõikidele advendi- ja jõuluaja jumalateenistustele ja kontsertidele. Paulume Issanda jätkuvat õnnistust Toidutarele, 80. klubile, piiblitundidele, koguduse advendilaadale, pühapäevakoolile ja muusikatööle, hingehoiuvalvele jpm. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis ning Ilumäel.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 12:35-40
35 Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu
36 ja teie olge inimeste sarnased, kes ootavad oma isandat pulmapeolt koju, et kui ta tulles koputab, võiksid nad kohe talle ukse avada.
37 Õndsad on need sulased, keda isand tulles leiab valvamas.
Tõesti, ma ütlen teile, ta vöötab oma riided ja paneb nad lauda istuma ning tuleb ja teenib neid.
38 Ja kui ta tuleks ka teisel või kolmandal öövalvekorral ja leiaks nad nõnda – õndsad on need!
39 Küllap te mõistate, et kui peremees teaks, mil tunnil
varas tuleb, siis ta ei laseks oma kotta sisse murda.
40 Ka teie olge valmis, sest Inimese Poeg tuleb tunnil, mil te ei arvagi!” Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume jumalakartust ja tarkust presidendile, valitsusele, riigikogule, Nõmme linnaosavanemale ning kõigile, kes seisavad rahva teenistuses.
Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, Tallinna praosti, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme ja kiriku tervikuna. Ole, Issand, kõikide inimestega, kellel on raske ning kes igatsevad jõudu, armastust ja elutahet ülalt aga ka nendega, kes seda abi isegi igatseda ei oska. Õnnista palun peresid, et jätkuks üksteisest hoolimist, armastust ja Jumala usaldamist nii rõõmus kui raskustes. Kanname jätkuvalt palvesse Usuteaduse Instituudi, kiriku- ja riigikoolid, lasteaiad ja lastehoiud; Perekeskuse, Misjonikeskuse, Laste- ja Noorsootöö Ühenduse, ajalehe Eesti Kirik jpt.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast efeslastele 6:18
18 Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus ning selleks
valvake kogu püsivusega ja eestpalvetega kõigi pühade eest
Palume Jumalalt omale palvemeelt ja piiritut usaldust Temale, kes meid on loonud, alal hoiab ja pühitseb. Issandale, kes meid armastab ja tahab meile head.

Advendi- ja jõuluaeg Nõmme Rahu koguduses, AD 2016

27.11. kl 10.30 – I advendi jumalateenistus Nõmme Rahu kirikus

27.11. kl 12.00 – Laulame armastatud jõululaule pianist Johan Randverega Nõmme Rahu kirikus

27.11. kl16.00 – Advendiküünla süütamine Nõmmel Glehni kuju juures

28.11. kl 10.30 – Rabarübliku ja Lauliku lasteaedade jõuluaja algus Nõmme Rahu kirikus

03.12. kl 18.00 – Palvus ja Põhja-Eesti Pimedate Ühingu puhkpilli orkestri advendikontsert Nõmme Lunastaja kirikus

4.12. kl.10.30 – II advendi jumalateenistus ja leeripüha Nõmme Rahu kirikus

4.12.kl.13.00 – Eesti koorijuhtide naiskoori advendikontsert Nõmme Rahu kirikus

9.12. kl 18.00 – Muusikastuudio Minimuusikal jõulukontsert Nõmme Lunastaja kirikus

10.12. kl 18.00 – Palvus ja Ansambel Sinilind kontsert „Kaunimad Jõululaulud” ja Kuopio keelpillikvartett Nõmme Lunastaja kirikus

10.12. kl 19.00 – Jõulukontsert Nõmme Rahu kirikus, Anna-Katariina, Anette ja sõbrad

11.12. kl 10.30 – III advendi jumalateenistus Nõmme Rahu kirikus. Jutlustab Kuopio toompraost Ilpo Rannankari, kaasa teenib Kuopio keelpillikvartett

11.12. kl.18.00 Patika külakoori ja ERKI kammerkoori kontsert Lunastaja kirikus

13.12. kl 19.00 – Nõmme Õpetajate Naiskoori kontsert Nõmme Rahu kirikus

14.12. kl 17.00 – Eesti Meestelaulu Seltsi Tallinna Meeskoor ja Nõmme Põhikooli poistekoori advendikontsert Nõmme Lunastaja kirikus

14.12. kl 18.30 – Nõmme Folgiringi kontsert Nõmme Rahu kirikus

15.12.kl 17.00 – Lasteaed Midrimaa jõulukontsert Nõmme Rahu kirikus

16.12.kl 19.00 – Tallinna Rotary segakoori kontsert Nõmme Rahu kirikus

18.12. kl 10.30 – IV advendi jumalateenistus Nõmme Rahu kirikus. Jumalateenistuse järel heategevuslik advendilaat Nõmme Rahu kogudusemajas

18.12 kl 16.00 – Nõmme Kultuurimaja kollektiivide jõulukontsert Nõmme Rahu kirikus

19.12. kl 19.00 – Inga ja Toomas Lunge ja Tõnu Raadiku jõulukontsert kontsert Nõmme Rahu kirikus, piletitega

21.12. kl 19.00 – Segakoor Raudam kontsert Nõmme Rahu kirikus

22.12. kl 10.00 – Rahumäe Põhikooli jõulukontsert

22.12. kl 11.00 – Rahumäe Põhikooli jõulukontsert

22.12. kl 12.00 – Nõmme Põhikooli jõulukontsert

24.12. kl 16.00 – Jõuluõhtu jumalateenistus Nõmme Rahu kirikus

24.12. kl 18.00 – Jõuluõhtu jumalateenistus Nõmme Rahu kirikus

24.12. kl 20.00 – Jõuluõhtu jumalateenistus Nõmme Rahu kirikus

25.12. kl 10.30 – I jõulupüha jumalateenistus Nõmme Rahu kirikus

26.12. kl 18.00 – II jõulupüha palvus Lunastaja kirikus

31.12. kl 14.00 – Vana-aasta jumalateenistus Nõmme Rahu kirikus

31.12. kl 23.30 – Muusika ja palvega uude aastasse Nõmme Rahu kirikus

Toidupanga talvine toidukogumiskampaania

Algab registreerimine Toidupanga talvisele toidukogumiskampaaniale

Hea Toidupanga vabatahtlik, selle aasta viimane toidukogumisaktsioon on peagi algamas. Liitu meiega ja tee koos oma sõpradega väike jõulukuine heategu! Sinu abi on väga vajalik ning kogutav toidukaup jõuab toimetulekuraskustes perede toidulaudadele juba jõuluajal.

Toidukogumispäevad toimuvad detsembri teise nädala reedel ja laupäeval ehk 9. ja 10. detsembril üle Eesti. Toimetame erinevates poodides kahes vahetuses, mis kestavad 3-4 tundi. Esimesed vahetused algavad alates 12:00, kuid on ka erandlikke kauplusi, kus vabatahtlikud kas alustavad varem või lõpetavad hiljem.

Seega on õige hetk oma plaanid läbi mõelda, sõpradest või kolleegidest koosnev meeskond kokku panna ning registreeruda aadressil http://osale.toidupank.ee

  1. Mida vabatahtlikuna tehakse?
    Toidukogumispäevade ajal on kampaanias osalevates kauplustes kohal Toidupanga punastes põlledes vabatahtlikud, kes jagavad sissepääsuväravate juures infot ja
  2. aitavad kauba kokku koguda ning kastidesse pakkida.
    Vabatahtlikke juhendab vahetuse vanem, kelle ülesanne on sujuva töö organiseerimine ning mõnusa meeleolu loomine.

Kampaania lõppedes transporditakse toidukaubad kohaliku toidupanga lattu ning jagatakse sealt edasi allpool toimetulekupiiri elavatele peredele.

Vahetuse vanemaks?
Kui Sul on kogemusi vabatahtlike vahetusevanemana või soovi-tahet seda ülesannet enda peale võtta, palume kirjutada otse Kerttule: kerttu@toidupank.ee. Vahetuse vanema kogemus annab sulle kindlasti hea võimaluse ennast proovile panna ja teha veelgi suurem panus selleks, et aidata lastega peresid, kes on sattunud raskustesse.

Kui registreerud, kuid ei saa kohale tulla, palun anna sellest kindlasti ja koheselt teada aadressil info@toidupank.ee. Me arvestame iga inimesega, kes on lubanud, et osaleb.

Kohtumiseni toidukogumispäevadel!
Toidupanga meeskond

Päeva Sõnum. 48. nädal: 27. november – 03. detsember 2016

Päeva Sõnumi logo

SINU KUNINGAS TULEB ALANDLIKKUSES

48. nädal: 27. november – 03. detsember 2016

KUUJUHTSÕNA: Detsember – Jõulukuu

Mu hing ootab Issandat enam kui valvurid hommikut, kui valvurid hommikut. Ps 130:6

Jumala sõna on palvetaja toit, millest ta ammutab uut jõudu. Kuid leidub neidki, kes loodavad oma meeleoludele, oletustele ja teiste inimeste arvamisele. Kuid need väsivad. Aga kes Jumala sõnale loodavad ei väsi ega tüdi.

Jeesus võrdleb oma kannatusteed Joona ahistusega: “Nii nagu Joona oli merekoletise kõhus kolm päeva ja kolm ööd, nõnda peab ka Inimese Poeg olema maa-põues kolm päeva ja kolm ööd” (Mt 12:40).
Jeesus on käinud kõigis neis sügavikes, kuhu patune on sattunud. Joona palve suure kala kõhus ütleb kristlasele, kuidas iga inimene võib sügavaimast surmavalla kuristikust pöörduda Jumala poole: “Vesi ümbritses mind kõrist saadik, süvavesi piiras mind, mererohi mähkis mu pead. Ma vajusin alla mägede alusteni, maa riivid sulgusid mu kohal igaveseks. Aga sina tõid mu elu hauast üles, Issand, mu Jumal! Kui mu hing nõrkes mu sees, mõtlesin ma Issandale ja mu palve tuli sinu juurde su pühasse templisse” (Jn 2:6–8)

Kõik me ootame koidukiirt, sest mitte keegi ei ole nii sügaval, et Jeesus ei saaks aidata.

SINU KUNINGAS TULEB ALANDLIKKUSES

48. nädal: 27. november – 03. detsember 2016

Advendiaja 1. pühapäev, Kirikuaasta algus

Advendiaja esimese pühapäeva peamiseks lugemiseks on keskajast pärit traditsiooni kohaselt lugu Jeesuse ratsutamisest Jeruusalemma. Jeesus ei saabunud Jeruusalemma maiste valitsejate kombel, vaid alandlikuna, ratsutades eesli seljas. Nõnda said elavaks prohvet Sakarja ennustused rahukuninga tulekust. Sellest mõttest lähtub ka pühapäeva vana ladinakeelne nimi adventus humiliationis, alandumise advent.
Kirikuaasta esimese pühapäeva piiblitekstid kuulutavad, et Jumal ei ole meist kellestki kaugel. Ta tuleb oma rahva keskele, et kinkida talle uus aeg – pääste aeg. Kogudus tervitab oma saabuvat Kuningat, lauldes hoosiannat ja rõõmustades, et Jeesus on päästnud meid osaduseks Jumala ja üksteisega.
Päeva evangeeliumid liidavad advendiaja ja jõulud palmipuudepüha ja ülestõusmispühade sündmustega. Kirikuaasta ülestõusmispühakesksus tõuseb sel viisil esile juba kirikuaasta alguses. Jõulud saavad oma tähenduse vaid koos Kristuse kannatuse, surma ja ülestõusmisega.

Meelespeetav kirjakoht: Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja! Sk 9:9

  • Mõtle sõnadele:
    Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil ma lasen tõusta Taavetile ühe õige võsu; tema valitseb kui kuningas ja talitab targasti, tema teeb maal õigust ja õiglust. Tema päevil päästetakse Juuda ja Iisrael elab julgesti; ja see on nimi, millega teda hüütakse: “Issand, meie õigus”.(Jr 23:5,6). Issand ütles minu Issandale: “Istu mu paremale käele, kuni ma panen su vaenlased su jalgealuseks järiks!” (Ps 110:1). Suur on valitsus ja otsatu on rahu Taaveti aujärjel ja tema kuningriigi üle, et seda kinnitada ja toetada kohtu ja õigusega, sellest ajast ja igavesti (Js 9:6).
  • Sinu kuningas – Ta toob ilmale poja ning sina paned talle nimeks Jeesus, sest tema päästab oma rahva nende pattudest (Mt 1:21). Nüüd aga on ilma Seaduseta saanud avalikuks Jumala õigus, millest tunnistavad Moosese Seadus ja Prohvetid, see Jumala õigus, mis tuleb Jeesusesse Kristusesse uskumise kaudu kõigile, kes usuvad. Siin ei ole erinevust, sest kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest ning mõistetakse õigeks tema armust päris muidu, lunastuse kaudu, mis on Kristuses Jeesuses, kelle Jumal on seadnud tema veres lepitusohvriks usu kaudu, et näidata üles oma õigust sellega, et ta kustutas varem tehtud patud oma jumalikus sallivuses, et näidata üles oma õigust praegusel ajal, et tema ise on õige ja teeb õigeks igaühe, kes usub Jeesusesse. (Rm 3:21-26)
  • Aitaja – Jeesus ütles: “Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise! Võtke enda peale minu ike ja õppige minult, sest mina olen tasane ja südamelt alandlik ja te leiate hingamise oma hingedele, sest minu ike on hea ja minu koorem on kerge!” (Mt 11:28-30)

Ajaloost teame, et suurriigid kasutavad jätkuvalt jõudu ning vägivalda oma eesmärkide saavutamiseks – on see siis piiride laiendamine või mõjuvõimu kasvatamine. Sakarja üheksas peatükk räägib kahelaadsest sõjapidamisest. Peatükk algab vägivaldse sõjapidamise kirjeldamisega.

Nii kohutav kui inimeste julmus ka on, jääb Jumal ka ajaloo Jumalaks, kes meie viha pöörab oma eesmärkide teenistusse. Miks aga inimeste viha nii hirmsaid tagajärgi toob on väga suur küsimus. Kurja, mis ikka ja jälle inimeste keskel mõistmatult suure meelevalla saab, ei oska me ära seletada, kuid see musedab meid. Kui aga kõigele vaatamata jaksame maailma kohutavuse keskel ikkagi otsida ja oodata armulist Jumalat, võime näha saada teistsuguseid sõdijaid.

Viimse võidu kuningas ei ratsuta sõjaratsul, vaid ta hävitab sõjaratsud ratsutades ise rahuhobusel, vähenõudlikul tööloomal – eeslil. Tema sõjariistad on alandlikkus ja rahu. Rahu, andeksandmise ja lepituse sõjamees peab läbi minema kannatustest, kuid ta saab võidu – õigena ja võidukana. Millal tuleb see aeg, mille kohta öeldakse: “Kui kauniks ja imeliseks on saanud maa!”

Süüdake esimene küünal – LOOTUS KÜÜNAL.

* * *

JEESUS TULEB AVALIKULT

Pühapäev – 27. november

Hoosanna! Õnnistatud olgu see, kes tuleb Issanda nimel! Õnnistatud olgu meie isa Taaveti tulev kuningriik! Hoosanna kõrgustes! Mk 11:9,10

Sõna “hoosanna” tähendab “Päästa nüüd!”. “Hoosanna kõrges!” võis tähendada: “Päästa sina, kes elad kõrges!” Väga võimalik, et Jeesuse ajal oli see kasutusel kui vaimulik rõõmuhüüd, sõna esialgset tähendust arvestamata.

Vaimustus kasvas. Inimesed laotasid oma riided ja Jeerikost kaasatoodud palmioksad vaibaks Jeesuse teele. Mäeveerul kasvavatelt puudelt raiuti oksi lisaks.

Õlimäe nurga tagant avanes korraga selge vaade kogu linnale. Jeesuse ees oli linn, millest prohvetid olid jutustanud ja psalmistid laulnud. Nüüd lähenes ta linnale oma avaliku pakkumisega. Jeesus teadis, et linn valib õnnetuse tee. Hõiskav rahvahulk nägi Jeesuse silmis pisaraid ja kuulis teda ütlevat: “Kui ka sina sel päeval ära tunneksid, mis sinu rahuks on vaja! Ent nüüd on see sinu silmade eest peidus. Sest päevad tulevad sinu peale, mil su vaenlased teevad sinu ümber valli ja piiravad sind ja ahistavad sind igalt poolt ja lõhuvad su maani maha, ja su lapsed sinu sees, ega jäta kivi kivi peale, seepärast et sa ei ole ära tundnud oma soosinguaega.” (Lk 19:42-44) Nii tuli Jeesus sellesse, mis oli tema oma. Nüüd pidi kõigile ilmnema, mis ta omad temaga teevad.

Jumala Kuningas murrab kurjuse, aga mitte jõuga, vaid armastusega, võttes vihkamise ja vaenu enese kanda ilma kättemaksuta, ning sel viisil kaotab ta nende väe ning võimaluse taaselustuda igas järgnevas põlvkonnas.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kohtumine ükskõiksuse või põlgusega on kristlase tavakogemus. Aga kui see sünnib on oluline meelde tuletada suurt lugu, milles tegelikult osaleme ning tähele panna üleskutset: “Tõstke üles oma südamed! Ning palvetada kõigi nende (ka su enese?) pärast, kelle jaoks taolise apaatia ja põlguse vihkamine võib märkamatult kasvada ükskõik millise tähelepanu ning austuse janunemiseks.”

* * *

ISSANDA JEESUSE ARM OLGU SINUGA

Esmaspäev – 28. november

Vaim ja mõrsja ütlevad: “Tule!” Ja see, kes kuuleb, öelgu: “Tule!” Ja januneja tulgu! Kes tahab, võtku eluvett ilma tasuta! Ilm 22:17

Nagu Vanas Testamendis kirjeldatakse tulevast aega kujundlikult, kasutatakse ka siin metafoore veest (Js 12:3). Eluvee jõgi viitab Hesekielile (Hs 47:1-12). Vesi sümboliseerib mõlemat – lunastuse pesemist ja Püha Vaimu värskendamist ja puhastamist (Jh 7:37-39).
Jumal varustab meid veega, kui oleme kõrbes. Praegune põud paljude usklike elus võib lõppeda. Kaev on ligipääsetav ega ei jää kunagi kuivaks (Jh 4:13,14).

Keda kutstakse tulema? Nii kogudust ja iga koguduseliikme esitatuna väljaspool seisjale. Inimeste sügavamad vajadused rahuldatakse, kuigi on oluline, et inimesed ise neid vajadusi tunneksid.

Võta sügav sõõm! Ära sure janu kätte!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuningriik on samaaegselt juba siin ja ei ole ka veel. Me naudime seda juba praegu, kuid täius tuleb hiljem. Nii me siis ootame, aga mida ootad sina? Kirjuta üles oma unistused, siis võrdle neid Jumala omadega. Kas sa oled samal lainel Jumala unistusega?

* * *

JUMAL SEKKUB

Teisipäev – 29. november

Sina, Issand, oled meie isa, muistsest ajast on Su nimi Meie Lunastaja. Js 63:16

Pilt Jumala vihast ja kättemaksust ei tekita ilmselt enamikus meist mingeid emotsioone – see tundub nii kauge ja meisse mittepuutuv.

Jumala kohtupäev vaenlaste üle on samas ka päästekuulutus, milles teostub õigus. Nii tuletab see meelde Rooma kirja 3. peatükki, kus räägitakse Jumala õigusest, mis on Jeesuses ilmunud ilma Seaduseta, ja päästmisest Jeesusesse uskumise kaudu. Jeesuses viidi Jesaja kuulutus täide: Temas mõistis Jumal kohut patu üle ja ühtlasi kinkis läbi aegade päästmise kõigile, kes oma pattu kahetsevad ja Jumala pääste vastu võtavad (“Kes lükkab minu kõrvale ega võta vastu mu kõnet, sellel on juba kohtumõistja. Sõna, mis ma olen rääkinud, see mõistab tema üle kohut viimsel päeval”, Jh 12:48).

Sellele mõeldes on sobiv küsida: ega mina ole ometi muutunud Tema vaenlaseks? Kas on minu südames ehk protestimeelsust või vimma kellegi vastu?

Õnnis on igaüks, kes kardab Issandat! – Ps 128:1 –

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Räägi täna Jumalale oma hirmudest. Pane need kõik tema ette ning palu kaitset ja varju, aga ka et Tema annaks sulle teise nägemise – sellise, mis toob su ellu tasakaalukuse ja kindluse.

* * *

TÕE JANU JA ÕIGED VÄÄRTUSED

Kolmapäev – 30. november

Nende ees käib teeavaja: nad avavad tee, läbivad värava ja lähevad sealtkaudu välja. Nende ees käib nende kuningas ja nende eesotsas on Issand. Mi 2:13

Iisraelil ja Juudal oli probleem. Nad olid oma tähendusrikka suhte Jumalaga hüljanud näiliselt enam meelitavama alternatiivi kasuks. Samaaria oli juba omaks võtnud erinevate jumalate paljususe teenimisel, Juuda aga polnud sinna veel jõudnud. Juuda pidas end oma religioosses õigsuses uhkusega parimaks, olles samas esirinnas hoopis ühiskondliku korruptsiooni ja lõhenemiste poolest. Jumala karistus oli mõlema peale tulemas aga kumbki ei soovinud sellest midagi teada. Tundub isegi, et oli ka teisi, kes kuulutasid hoopis vastupidist, rahu ja julgeoleku sõnumit.

Prohvet Miika pilkab neid ja jääb kindlaks oma ärevakstegevale sõnumile. Ta teab, et enne ei saa tervenemine alata, kui haav on puhastatud ning Jumala arm muutub toimivaks siis kui patt on ülestunnistatud ja inimene asetanud end alanduses Tema ette. Ja Jumala juures on alati lootust.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Oma nõrkuste ning vigade tunnistamine tekitab ebamugava tunde, teeb meid haavatavaiks ja sunnib tõmbuma enesekaitsesse. Millised on sinu nõrgad küljed? Võta aega Isa ees, nimeta Talle oma häbi ja võta vastu Tema arm ja andestus.

* * *

TEMA MAAILM JA TEMA TÖÖ

Neljapäev – 01. detsember

Vaata, ma tulen varsti ning toon igaühele palga, ma tasun igaühele tema tegude järgi. Mina olen A ja O, esimene ja viimane, algus ja ots! Ilm 22:12-13

Seda osa nimetatakse ka Piibli viimaseks sõnumiks. Siin kinnitatakse veel kord, et kõik kirjapandu on ustav ja tõeline s.t kindel tõde. Jeesus on A ja O, algus ja ots. Tema jääb igavesti püsima ja Tema kaudu jäävad püsima ka need, kes Temasse usuvad ja Tema sõnade järgi teevad.

Kristus annab tagasitulles igaühele täpselt väljateenitu tasu (otseses tõlkes “mis (talle) kuulub”). Igaüks saab oma osa. Kedagi ei jäeta sel päeval kõrvale. Nagu oleme näinud muudeski tekstides, rõhutatakse kõikjal Uues Testamendis, et kohut mõistetakse tegude järgi.

Kui keegi ütleb, et usub Jumalat, aga jätab südamerahuga välja mõne lihtsamagi tõe – nt rikub abielu, jääb ta ise Jumala riigist väljapoole. Tema osa elupuust võetakse ära. Johannes rõhutab mitut puhku hoidma alal selle raamatu sõnu. See ei ole pitseriga suletud. Uurigem, mis siin on kirjas!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand Jeesus, tänu Sulle su tõotuse eest “Vaata ma tulen pea!” Luba, et igatsus kogeda selle tõotuse täitumist kasvaks meis üha!

* * *

PALVE JUHATUSEKS, ANDESTUSEKS JA KAITSEKS

Reede – 02. detsember

Hea ja õiglane on Issand; sellepärast Ta õpetab patustele õiget teed. Ps 25:8

Johannese evangeeliumi järgi on Jeesus ainuke tee Isa juurde. Ta on tõde ja elu (Jh 14:6). Seega on Jeesus tee, millel Jumal tahab meid juhatada ning Ta on tõde, mille juurde Jumal tahab meid juhatada. Küsides Jeesuselt: “Mis on tõde?” (Jh 18:38), esitas Pilaatus filosoofilise küsimuse. Jeesus on aga pisut varem rääkinud tõest, kes on isik: “Mina olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma annaksin tunnistust tõe kohta. Igaüks, kes on tõe seest, kuuleb minu häält.” (Jh 18:37)

Johannese evangeeliumis tunnistab Jeesus juutidele, et Ta on tulnud Isa juurest. Tema ise on tõde ning iga tõest sündinu on uuekssündinud inimene ja kuuleb Jeesuse häält. Sellepärast palvetatakse psalmis, et Jumal juhataks patuse õigele teele tundma tõde.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On vastutus, aga ka privileegid olla Jumala laps. Seal on piisavalt ruumi, tööd ja tugevust kõigile, kes seda vajavad. Räägi oma Isaga sellest.

* * *

PALVE KATSUMUSES

Laupäev – 03. detsember

Issand, anna mulle teada oma teed, õpeta mulle oma teeradu! Ps 25:4

Jumalal on inimese jaoks tee. Tal on oma kindel plaan inimese jaoks. Jumal ei ole jätnud inimest saatuse hooleks, vaid on tema tee juba määranud. Selleks, et leiaksime õige tee ja seda kasutaksime, on vaja paluda ja alluda Jumala õpetusele. Jeesus ütleb: “Mina olen tee, tõde ja elu.” Tema kaudu on Jumal meile näidanud, kuidas inimene peab elama. Ainult see inimene, kes usub Jeesusesse, palub temalt õiget elu ja võtab selle vastu, on õiguse jälgedel.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kristlane laulab Moosese ja Talle laulu, mida Jumala omad laulavad, tänades pääsemise eest. “Suured ja imelised on sinu teod, Issand Jumal, Kõigeväeline! Õiged ja tõelised on sinu teed, sa paganate kuningas! Kes ei peaks kartma sind, Issand, ning ülistama sinu nime? Sina üksi oled püha, kõik paganad tulevad ning kummardavad sinu ette, sest su õiged seadmised on saanud avalikuks.” (Ilm 15:3–4)

* * *

 

LISA TEADMISED

KIRIKUAASTA

Kirikuaasta ei kattu kalendriaastaga, mis kestab 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. Kirikuaasta algus on liikuv ja algab novembris-detsembris ning on sõltuv sellest, millisele nädalapäevale langeb 1. jõulupüha.
Meie liturgiline kalender jaguneb kolmeks osaks ehk pühaderingiks: jõulutsükkel, ülestõusmispüha tsükkel ning nelipühajärgne aeg ehk kirikupoolaasta.

Samas võib kirikuaasta jagada ka kaheks suureks osaks:
Esimene osa kestab advendiaja 1. pühapäevast kuni kolmainupühani, see on suurte pühadega poolaasta ehk Issanda poolaasta (ladina k semester Domini – Issanda aeg või Christus pro nobis – Kristus meie eest).

Teine pool algab 1. pühapäevast pärast kolmainupüha ja kestab kuni igavikupühapäevani, see on pühadeta aeg ehk inimese poolaasta (ladina k semester ecclesiae – koguduse aeg või Christus in nobis – Kristus meis).

JÕULUTSÜKKEL

Kirikuaasta jõulutsükkel algab advendiajaga (ladina k adventus Domini – Issanda tulemine), mille pikkus võib olla 22 päevast kuni 28 päevani ning koosneb neljast pühapäevast. Advendiaja algus määratakse kindlaks lähtuvalt jõulupühadest ning see on neljas pühapäev enne 1. jõulupüha.

Advendiaeg vaatab ühelt poolt minevikku, teisalt tulevikku ning lõpuks ka olevikku. Advendiaja 1. pühapäev tuletab piiblilugemiste kaudu meelde Kristuse esimest tulekut oma rahva keskele, 2. advendipühapäev teist tulekut viimsel päeval. 3. advendipühapäeval seisab kuulutuse keskpunktis Ristija Johannes, kes on Issanda tuleku teevalmistaja. Viimane ehk 4. advendipühapäev kõneleb Maarjast, kelle läbi Jeesus tuli ilmale.

Advendiajal on kirikutekstiilide värv violett, mis tähendab, et advendiaeg ei ole kuu aega kestev jõulueelne rõõmu ja pidutsemise aeg, vaid meeleparanduse ja patukahetsuse aeg, enese sisemine ettevalmistamine Kristuse sünniks ja jõulupühade rõõmuks. Ajalooliselt on advendiaeg olnud aeg, millal on paastutud, seda on kutsutud ka väikeseks paastuks ja advendipaastuks.
Advendiajaga seotud sümbol on küünal. 1. advendil süüdatakse üks küünal, 2. advendil kaks, 3. advendil kolm ja viimasel advendipühapäeval neli küünalt. Küünlaleek tähistab valgust, valgus muutub iga pühapäevaga suuremaks kuni jõuluööl saab inimeseks Issand Jeesus Kristus – Maailma Valgus (Jh 8:12).

K 30. novembril on apostel Andrease mälestuspäev.
Põhjapoolt Genneesareti järve Betsaidast pärit kalur, Peetruse vend, oli alguses ristija johannese õpilane, kuid järgnes esimese jüngrina Jeesuse kutsele. Kutsudes ka oma venna Jeesuse juurde (Jh 1:35-42).
Pärimuse järgi kuulutas Andreas evangeeliumi Musta mere rannikul ja Kreekas ning ta suri märtrisurma umbes aastal 60 (ta naelutati X-kujulisele, nn Andrease ristile).
Pühakuna on ta olnud väga austatud Konstantinoopolis. Samuti Šotimaal ja Venemaal, kus on mõlema maa patroon.
Eestis on tema auks nimetatud Pilistvere, Sangaste ja Äksi kirik.

K 30. novembril on andresepäev.
Andresepäevast algab advendiaeg, mis tõusis oluliseks just 20. sajandi teisel poolel. Advendiajaks valmistati lastele erilisi riidest või paberist advendikalendreid, kus iga päev oli võimalik avada uus aken või tasku ja leida selle tagant/alt mänguasi või maiustus.
Päris aastatuhande lõpul hakati peamiselt Skandinaaviamaade eeskujul õhtuti akendel süütama kuus elektriküünalt või põletama elavaid küünlaid. Nende abil on hõlbus jälgida jõulude lähenemist. Jõulude lähenemisest annavad märku ka temaatiliselt kaunistatud vaateaknad, elektriküünaldes tänavad ja puud.
Lisa lugemist: Andresepäev – 30. november. BERTA, Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas; Mall Hiiemäe. Eesti rahvakalender (6. osa), Eesti Raamat 1991

N 01. detsembril on Konrad Veemi (07. jaanuar 1914 – 01. detsember 1996) mälestuspäev, kes oli aastatel 1972 – 1990 väliseesti kiriku juht – Eesti Evangeelse Luteriusu Kiriku peapiiskop.

Veem lõpetas 1933 aastal Tallinna Linna Saksa Poeglaste Reaalgümnaasiumi ja 1940 Tartu Ülikooliusuteaduskonna. Asus aastal 1941 ümber Saksamaale. Sõja ajal oli sõjakirjasaatjana filmioperaator. Aastatel 1947-1952 vaimulik Lõuna-Saksamaal ja Austrias ning 1955-1985 Stockholmi koguduse õpetaja.

Piiskopiametisse pühitseti Konrad Veem 17. juunil 1972.
Lisa lugemist: Konrad Veem. “Elu juhtnöör. Katekismuse seletusi.” EELK Konsistooriumi kirjastusosakond, 1995

PIIBLIKURSUS

“KUIDAS UURIDA PIIBLIT?”

“Rohi kuivab ära, õieke närtsib, aga meie Jumala sõna püsib igavesti.” Jesaja 40:8

1. osa. Pühendunud Piibli uurimine.

Piibel ei ole iseeneses lõpetatud teos, vaid vahendaja Jumala sügavamaks tunnetamiseks ja tema tahte järgi tegemiseks. Apostel Paulus ütles: “Püüa hoolega osutuda Jumala ees kõlblikuks töötegijana, kel pole tarvis häbeneda, kes tõe sõna kuulutab õigesti.” (2Tm 2:15)
Seetõttu püsivalt järjekindel ja andunud piibliuurimine on kõige õigem Piibli tundmaõppimise viis. Selline õppimine tähendab Jumala Sõna lugemist ja õppimist eesmärgiga kuulda isiklikult Jumala häält, kohtuda isiklikult temaga ja kogeda temale täieliku usaldumise õnnistust. “Maitske ja vaadake, et Issand on hea!” (Ps 34:9)
Parim viis Piibli uurimiseks on lihtsalt lugeda seda igal päeval tähelepanu ja palvega, et näha valgust, mis kiirgab selle lehekülgedelt; mõtiskleda selle üle ja jätkata lugemist, kuni ta lõpuks ise meie kõige sügavamas pärisolemuses tegutsema hakkab oma sõnade, väljendite, õpetuste, mõttelaadi ning Jumala ja Kristuse ilmutamise kaudu.

Allpool on toodud mõned praktilised soovitused, kuidas võiks pühenduda Piibli lugemiseks ja tundmaõppimiseks:
1. Alusta oma piiblilugemist palvega (näiteks Ps 119:18; Jh 16:13-15)
2. Tee märkmeid loetu kohta märkmikku (vt. p.4)
3. Loe läbi üks või kaks peatükki või siis üks lõik korraga. Seejärel küsi eneselt, millest see kirjakoht kõneleb. Pärast mõttisklust loe sama osa uuesti läbi.
4. Et leida peatüki või katkendi tõeline tähendus, on kasulik esitada järgmised küsimused ja seejärel vastused märkmikku kirjutada:
Mis on selle osa peateema?
Keda esitatakse selles katkendis? Kes räägib? Kellest kõneldakse? Kes tegutseb? jne.
Milline on keskne salm?
Mida õpetab see peatükk mulle Issandast Jeesusest Kristusest?
Kas sellest kõneldakse mõnest patust, mis mind puudutab, – mille pean üles tunnistama ja maha jätma?
Kas selles on mõni korraldus, mida mina pean täitma?
Kas selles on mõni tõotus, millele mina võin oma elus toetuda?
Kas selles on mõni juhis, mida mina pean järgima?
Kas seal on mõni palve, mida mina peaksin paluma?
Kindlasti ei saa kõik need küsimused vastatud iga loetud lõigu põhjal. Alati on võimalus leida ise küsimusi ja vastata neile.
5. Pea päevikut ja kirjuta igal päeval, mida Jumal ütleb sulle Piibli kaudu, mida uut sa avastad.
6. Õpi pähe salme, lõike Jumala Sõnast. Kirjuta need üles. Võtta igal õhtul mõned minutid enne magamaminekut päheõpitava osa kordamiseks, et see kinnistuks sinus. Ma panen su sõna tallele oma südamesse, et ma ei teeks pattu sinu vastu. Ps 119:11
7. Ole sõnakuulelik Jumala Sõnale, nagu Paulus ütles Timoteosele: “Kogu Pühakiri on Jumala sisendatud ja kasulik õpetamiseks, noomimiseks, parandamiseks, kasvatamiseks õiguses.” (2Tm 3:16) See on antud meile elamiseks. Seetõttu Jumal ütleb: “Aga olge sõna tegijad ja mitte üksnes kuuljad, pettes iseendid.” (Jk 1:22)
8. Ära püüa neid kõiki punkte korraga täita, vaid alusta aeglaselt, valides neid soovitusi, mis sinule sobivad. Siis sa leiad, et mida enam sa loed ja uurid Jumala Sõna, seda enam tahad sa seda lugeda.

Palveleht. 27. nov. – 3. dets. 2016

Palveleht

Nädala teema: Sinu Kuningas tuleb alandlikkuses

Kiitus/ülistus – kiidame/ülistame Jumalat.
Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.
Koht/kohad Piiblist: Psalm 24:7-10
7 Teie, väravad, tõstke oma pead, ja teie, igavesed uksed, saage kõrgeks,
et aukuningas saaks sisse tulla!
8 Kes on see aukuningas? See on Issand, tugev ja vägev Issand, vägev sõjas.
9 Teie, väravad, tõstke oma pead, ja teie, igavesed uksed, saage kõrgeks,
et aukuningas saaks sisse tulla!
10 Kes on see aukuningas? Issand Sebaot, see on aukuningas! Sela.

Markuse evangeelium 11:1-10
1 Ja kui nad jõudsid Jeruusalemma lähedale Betfagesse ja
Betaaniasse Õlimäe juurde, läkitas Jeesus kaks oma jüngritest
2 ja ütles neile: „Minge külla, mis on teie ees, ja kohe, kui jõuate sinna, leiate kinniseotud sälu, kelle seljas ei ole istunud veel ükski inimene. Päästke see lahti ja tooge siia!
3 Ja kui keegi teile ütleb: Miks te seda teete? siis öelge: Issand vajab teda ja läkitab ta peatselt tagasi!”
4 Jüngrid läksid ja leidsid sälu seotuna värava juures tänaval ja päästsid ta valla.
5 Ja mõned sealseisjaist ütlesid neile: „Mis te teete, et päästate sälu lahti?”
6 Aga nemad ütlesid neile just nõnda, nagu Jeesus oli käskinud, ja nad jäeti rahule.
7 Ja nad tõid sälu Jeesuse juurde ja heitsid oma rõivad ta
peale ning Jeesus istus sälu selga.
8 Ja paljud laotasid tee peale oma rõivad, aga teised väljadelt raiutud oksi.
9 Need aga, kes käisid Jeesuse eel ja järel, hüüdsid: „Hoosanna!
Õnnistatud olgu see, kes tuleb Issanda nimel!
10 Õnnistatud olgu meie isa Taaveti tulev kuningriik! Hoosanna kõrgustes!”

Patutunnistus – vaikne palve.
/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3
3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Pärast vaikset patutunnistust võib lugeda: 1. Johannese kiri 1:9
9Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta
annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat palvevastuste eest; tänu erinevate asjade ja olukordade eest. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Tänu alanud advendiaja ja uue kirikuaasta eest. Täname, et elame jätkuvalt armuajas. Toome tänu Jumalale, oma Taevasele Isale, et Ta meid on loonud ja alal hoiab. Tänu Kristusele, kelle ristisurma ja ülestõusmise läbi saame osa igavesest elust. Tänu Pühale Vaimule, kes kingib usku ja pühitseb meie elu. Tänu Jumala Sõna ja Pühade Sakramentide eest. Tänu kodukoguduse ja koguduse liikmete eest. Täname meie sõpruskogudustes olevate õdede ja vendade eest Kristuses ning kõikide eestpalvete eest.

Eestpalve aeg
Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Sakarja raamat 9:9
Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja.
Palve iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 1. Peetruse kirjast 1:7-12
7 et teie usk läbikatsutuna leitaks palju hinnalisem olevat kullast, mis on kaduv, ent mida siiski tules läbi proovitakse, ja oleks teile kiituseks, kirkuseks ja auks Jeesuse Kristuse ilmumisel,
8 keda te armastate, kuigi te ei ole teda näinud, kellesse te praegu teda nägemata ometi usute ja rõõmustate üliväga kirgastatud rõõmuga,
9 kui te võtate vastu usu eesmärgi – oma hingede pääste.
10 Seda päästet on hoolega otsinud ja selle üle juurelnud prohvetid, kes on ennustanud seda armu, mis teile on tulnud.
11 Nad püüdsid välja uurida, mille kohta ja millisest ajast andis teateid nendes olev Kristuse Vaim, tunnistades ette Kristuse kannatusi ja neile järgnevat kirkust.
12 Nendele ilmutati, et mitte neile endile, vaid teile, teie teenimiseks oli kõik see, mida nüüd teile on kuulutatud nende kaudu, kes teile taevast läkitatud Pühas Vaimus on toonud rõõmusõnumeid, millesse isegi inglid igatsevad kummardades vaadata.
Palvetame koguduse liikmete, töötegijate, koguduse juhatuse liikmete ning nõukogu liikmete eest. Palume neile kõigile Jumala hoidmist ja õnnistust ka uuel alanud kirikuaastal. Aita ja valmista meid advendiajal Sind igal ajal ootama ja vastu võtma. Hoia meie silme ees igavene elu. Palume, et võiksime olla Issanda käteks ja jalgadeks siin maa peal, toetamaks nii kaasinimest kui kogudust. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole väga lähedal kõigile, kel peagi seisab ees Kristusega palgest palgesse kohtumine. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Koguduse juhatuse esimehe Andra Indriksoni ning aseesimehe Meelis Pirni ning perede eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. Palume jätkuvat õnnistust Toidutarega seotud inimestele, leerilastele, pühapäevakoolis, muusikatöös ja piiblitundides, hingehoiuvalves jm osalevatele inimestele ning kõigele, mida Issanda nimel koguduses tehakse. Palume õnnistust advendiaja jumalateenistustele ja kontsertidele ning heategevuslikule advendilaadale 18.12. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis ning Ilumäel.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Sakarja raamat 9:9-10
9 Ole väga rõõmus, Siioni tütar, hõiska, Jeruusalemma tütar!
Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja.
Tema on alandlik ja sõidab eesli seljas, emaeesli sälu seljas.
10 Mina hävitan Efraimist sõjavankrid ja sõjaratsud Jeruusalemmast, sõjaammudki hävitatakse. Ja tema kuulutab rahvaile rahu ning valitseb merest mereni,
Frati jõest ilmamaa ääreni.
Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume jumalakartust ja tarkust presidendile, valitsusele, riigikogule, Nõmme linnaosavanemale ning kõigile, kes seisavad rahva teenistuses. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme ja kiriku tervikuna. Aita palun igal kristlasel sügavalt mõista oma kristlaseks olemise tähendust ja õnnistust. Ole, Issand, kõikide inimestega, kes igatsevad jõudu, armastust ja elutahet ülalt. Õnnista palun peresid, et jätkuks üksteisest hoolimist, armastust ja Jumala usaldamist. Kanname jätkuvalt palvesse Usuteaduse Instituudi, kristlikud- ja üldhariduskoolid, ajalehe Eesti Kirik, Misjonikeskuse, Perekeskuse jpt. Õnnista palun kristlaste omavahelist osadust!

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Matteuse evangeelium 7:7-8
7Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse,
8sest iga paluja saab ja otsija leiab ja igale koputajale avatakse!
Palume jätkuvalt püsivust oma palveellu ning tänulikku meelt.

Päeva Sõnum. 47. nädal: 20. – 26. november 2016

Päeva Sõnumi logo

KRISTUS – TAEVA JA MAA ISSAND

47. nädal: 20. – 26. november 2016

Igavikupühapäev. Kuningas Kristuse püha

Kirikuaasta viimasel pühapäeval moodustavad viimse kohtupäeva ja Kuningas Kristuse teema ühe terviku. Kristus viimsepäevakohtu läbiviijana on seesama maailma Issand (Kristos Pantokrator).

Pühapäeva evangeeliumis öeldakse, et kui Kristus tuleb aegade lõpul oma kirkuses ja kõik inglid temaga, siis ta istub oma kirkuse troonile (Mt 25:31). Nõnda liitub kirikuaasta viimane pühapäev järgmise pühapäevaga, advendiaja algusega.

Kirikuaasta alguses ja lõpus – või lõpus ja alguses – kõlab sama sõnum: Jumal läheneb meile Kristuses ja asetab meid oma palge ette. Inimene vastutab oma tegude ja tegematajätmiste eest. Viimses kohtus teostub Jumala õiglus lõplikult.

Meelespeetav kirjakoht: Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. 2Kr 5:10

Mõtle sõnale:

  • meie – Sest inimese tegu mööda tasub ta temale ja nagu on kellegi tee, nõnda temale antakse (Ii 34:11). Sest Inimese Poeg tuleb oma Isa kirkuses koos oma inglitega ja siis tema tasub igaühele selle tegusid mööda (Mt 16:27) ja ta ette kogutakse kõik rahvad ja ta eraldab nad üksteisest, otsekui karjane eraldab lambad sikkudest (Mt 25:32). Sina aga, miks sa mõistad kohut oma venna üle? Või sina, miks sa paned oma venda halvaks? Kõik me ju astume Jumala kohtujärje ette (Rm 14:10).

Kristuse kohtujärje ees ei küsita, millist toitu sa sõid või millist päeva pühitsesid, kuid selle eest tuleb aru anda, kas oled teiste üle kohut mõistnud või neid halvaks pannud? Sellega äratas Paulus individuaalset vastutustunnet. Paulus soovis, et usklikud ei mõistaks enneaega üksteise peale kohut. Kes kohut mõistab, asub enda algatusel Kristuse kohale. Tema käes on kohus. Tema ette läheme kõik. Õnnis on see, kellel on julgus minna vastu suurele kohtupäevale.

* * *

PALJASTAV KOHTUOTSUS

Pühapäev – 20. november

Tema ette kogutakse kõik rahvad ja Ta eraldab nad üksteisest, otsekui karjane eraldab lambad sikkudest. Mt 25:32

Pilt karjasest pärineb ilmselt vanatestamentlikust kujutlusmaailmast (Hs 34), kus karjane tähendab ühtlasi kuningat. Tõeline karjane, kes uuetestamentlikus pärimuses oli ise ühtlasi karja omanik, mitte ainult ei hoia karja, vaid valvab ka selle kvaliteedi järele, kõrvaldades ebaproduktiivsed loomad. Kõigepealt praagib karjapidaja oma karjast välja ülearused isasloomad, et säästa rohkem söödamaad produktiivsematele emasloomadele.
Karjamaal jooksevad nad kõik läbisegi. Kuid karjane ei aja neid kunagi segamini. Jeesus tunnistab siin tulevase kohtu täielikku õiglust. Jumala pilguga seisab ta rahvaste ees kui teadja, kes avastab igaühe, kellele ta armu heidab, kuid tunneb ära ka igaühe, kelle kohta ta peab langetama Jumala needuse.

Selles kohtus ei ole mingit kolmandat võimalust – nii nagu on olemas vaid kaks kätt, parem ja vasak. Piibellikus keelepruugis on õigeks mõistetud äravalitud kuninga “paremal käel”, teised aga “vasemal käel”, kus nad langevad igavese karistuse alla.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tähendamissõna viimsest kohtust näib kõnelevat ainult tegudest. Millises kohas tuleb sellegipoolest usk mängu? Mille järgi on inimesed algul jaotatud lammasteks ja kitsedeks?

* * *

ÜLEKOHTUSE TROTS

Esmaspäev – 21. november

Issand jääb igavesti; Ta on oma aujärje seadnud kohtumõistmiseks. Ja Ta ise mõistab kohut maailmale õigluses; Ta peab rahvastele kohut õiglasel viisil. Ps 9:8,9

Rahvad on kannatanud rahutuste all, mida on esile kutsunud välised vaenlased ja seesmised rahutused. See kõik lõpeb, kui Jumala tahe toimub maa peal nagu taevas. Maailm leiab siis oma õige aluse.

Taevas elatakse kaasa maailma probleemide õige lahendamise puhul. Seda näeme Jeesuse sündimisel. Taevas austas Jumalat sellepärast, et rahu võimalus oli tulnud maailmale. Seda näeme ka siis, kui keegi isiklikult parandab meelt uue elu saamiseks. Milline rõõm võiks taevas olla siis, kui kogu inimkond parandaks meelt.

Jumala õige kohus saabub ja siis saab igaüks selle järgi, mis tema on teinud.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Uskliku inimese abiks on Jumala Poeg, kes viimses kohtus tunneb ära enda omad ning päästab nad igavesse ellu. Kõiki kristlasi kutsutakse palvetama tagakiusatud õdede ja vendade pärast.

* * *

OLEN MA KISKJA VÕI INIMENE

Teisipäev – 22. november

Tema valitsus on igavene valitsus, mis ei lakka, ja Tema kuningriik ei hukku. Tn 7:14

Vahel võib tõesti tunduda nagu selle maailma võimud ja valitsused jooksesid amokki nagu metsikud elajad, trampides oma jalge alla tavainimese.

See, et Jumala käes on lõplik valitsus, on piibelliku usu fundamentaalne alus, kuid aeg-ajalt venitatakse meie usu võimet katkemise piirini, kurja näilise võimutsemise poolt maailmas ning Jumala rahvas hüüab pääste järele. Taanieli jaoks – olles roidumas maapaos Paabelis – kinnitas see nägemus, et Jumal jätkuvalt valitseb ja et need metsalised on Tema lõa otsas. Jumala valitud ajal kutsutakse nad kohtu ette ja õiglus saab valitsema.

Vaid siis, kui aksepteerime Jumala valitsust ja ülemuslikkust ning elame vastavalt Tema seadustele, võime saada tõeliselt inimlikuks. Siis võime valitseda maailma üle, nii nagu Jumal seda kavatsenud ongi.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal võiks sulle ilmutada killukese Tema eesmärkide mõistmisest tänase päeva näiliselt segaste sündmuste keskel.

* * *

JÄÄ MU KÕRVALE!

Kolmapäev – 23. november

Meie ise kiitleme teist Jumala kogudustes, teie vastupidavusest ja ustavusest kõigis tagakiusa-mistes ja kitsikustes, mida te talute. 2Ts 1:4

Enamik meist õpib üsna varakult, et kiitlemine ei ole hea. Paulus vastupidi, kiitleb siin sellest, mis on sündinud Tessaloonikas. Ta soovib, et kõik kogudused Kreekas teaksid toimunust, kuidas üks noor kogudus kasvab ja muutub tugevamaks. Paulus saab kiidelda, sest ta näeb ja tunneb ära, et taoline vaimulik töö ei ole inimliku pingutuse vili, vaid üleloomulik vaimne töö. Tema kiitlemises on tunda isiklikku rõõmu sellest, et tema töö ei ole olnud asjatu, siiski kiitleb ta tegelikult Jumalast ning mitte iseendast (1Kr 1:31, tsiteerides Jr 9:23-24). Lugu Tessaloonika paganatest, kellest said pühad, on see, mis julgustab ka teisi kogudusi, kes maadlesid samasuguste olukordadega.

Arusaamine Jumala viimsest kohtumõistmisest ei tohiks meid iial enesega rahulolevaiks ning ülbeiks teha, pigem panema rohkem palvetama ja tunnistama. Kui Jumala arm ja vägi on suutnud muuta meid, siis suudab see muuta ka meie tagakiusajaid. On ju ka see kiri kirjutatud endise tagakiusaja poolt.

Ainult Jumal suudab muuta paganad pühadeks. Jumal paneb maailma hämmastuma just selliste muutuste läbi.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle oma elu raskete aegade peale, mil Jumal on olnud sulle “pelgupaigaks, tugevuseks, abimeheks kitsikuses ja kergesti leitav” (Ps 46:1). Täna Teda selle eest.

* * *

JUMAL ON USTAV

Neljapäev – 24. november

Me rõõmustame Sinu õiglastest kohtuotsustest, Issand. Sina, Issand, oled Kõigekõrgem üle kogu ilmamaa. Ps 97:8,9

Jumala rahvas rõõmustab väärvaadete kadumisest. Kes ei rõõmustaks selle üle, et suured hulgad maailmas on vabanenud väärjumalate kummardamisest.

Jumala rahvas rõõmustab veel enam Jumala au võidust. Me rõõmustume, et suured hulgad on vabanenud kujude kummardamisest, aga veel enam rõõmustame me neist, kes kummardavad elavat Jumalat tões ja vaimus. Jumala tõeline kummardamine võib esineda nii kaugetes maades, et Siion ei näe, vaid ainult “kuuleb” sellest.

Kui Jumal sai Jeesuses inimeseks, siis sai Ta kõikidele nähtavaks. Jumal sünnib inimesena ja saadab häbisse kõik ebajumalakujude kummardajad. Inglid taevas näevad, kuidas Jumala Poeg võtab inimkuju ning annavad Talle au. Ka maa peal rõõmustatakse, kui Jumala Poeg sünnib inimesena.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Võibolla sa tead kedagi kes on praegu võitlustes või kes on oma peres või töökohal ainuke kristlane. Kui keegi sulle meelde tuletatakse, siis palveta tema/nende pärast. Ja kui tunned, et pead – siis kirjuta kiri, saada sõnum või helista, et anda neile teada Jumala hoolimisest ja armastusest.

* * *

VÄLINE OLUKORD

Reede – 25. november

Anna mulle vara kuulda oma heldust, Issand, sest ma loodan Sinu peale! Anna mulle teada tee, mida pean käima, sest Sinu poole ma tõstan oma hinge! Ps 143:8

Peame endastmõistetavaks, et me ei koosta oma palvet loogika raudsete reeglite kohaselt, vaid seesmisest vajadusest lähtudes.

Palvetaja tahab kuulda Jumala hea tahte teadet. Raskuses viibivale inimesele on iga helduse kuulutaja teretulnud, olgu see siis kõneleja kantslil, haige külastaja Piiblit lugemas või sünnipäevakaardi kirjutaja. Me oleme oma palvetes üsna kannatamatud, nõuame aina kohest vastust. Aga peame ikka meeles, et mõnikord jahvatavad Jumala veskid aeglaselt.

Lisaks ootab palvetaja Jumala juhtimist. Me oleme teinud oma valiku ja oleme teel, aga peame tunnistama, et oma valikutes ei kaalunud erinevaid võimalusi hoolega. Nüüd oleme ummikus ja tulemused on vastupidised ootustele. Tavaliselt teeme oma valikuid ainult oleviku olukorda arvestades. Need, kes arvestavad juba aegsasti oma valiku tagajärgi, teevad targemini. Meil on alati võimalik Jumalalt nõu küsida, sest Jeesus on tõotanu: “Ja vaata, mina olen iga päev teie juures” (Mt 28:20)

Vaenlastest pääsemiseks on meil vaja näha Jumala palet, kuulda ta heldust ja paluda juhtimist. Osadus, Jumala sõna meenutamine ja palve on uskliku inimese võitlusvahendid.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kristlane ei saa kaotada lootust, vaid võib alati rõõmsa ja usaldusliku meelega palvetada Jumala poole, kellel on kogu võim ning kes armastab meid Kristuse pärast: “Ärge muretsege ühtigi, vaid teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks tänuütlemisega palumises ja anumises. Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.” (Fl 4:6–7)

* * *

SEESMINE VAJADUS

Laupäev – 26. november

Kisu mind ära, Issand, mu vaenlaste käest; Sinu kaitse alla ma kipun! Õpeta mind tegema Sinu meelt mööda, sest Sina oled mu Jumal! Sinu hea Vaim juhatagu mind tasasel maal! Ps 143:9,10

Kindlasti oleme ära tabanud tõe, et meie vaimulik olukord võib palve vastuse saabumist soodustada või takistada. Selleks, et endas selgusele jõuda, vajame Jumala õpetust. Usklikul on vaja teada Jumala tahtmist. Meis endis ei ole tarkust, millega elada vaimulikku elu. Ainult Jumal ise võib meile seda õpetada. Aga ka Jumala tahte teostamist on vaja õppida. Jumala Vaim on “hea Vaim”. Tema on valmis meiega vaeva nägema. Alles pärast Jumala õpetamist võime käia “tasasel maal”, kus rändurit ei takista enam inimeste kurjus.

Ära iialgi unustagu seda, et meil on keegi, kelle poole võime raskel tunnil pöörduda. Meil on luba paluda väliste olukordade pärast, aga alustada tuleb oma süü tunnistamisega ja arvestada tuleb oma vaimulikku olukorda. Pärast seda võime välised olukorrad jätta Jumala korraldada.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tule täna Jumala ette tunnistuspalvega – sõnades või juba kirjapandud palvega ja täna Teda pääste eest. Uuenda oma pühendumust Tema teenimiseks.

 * * *

Lisa teadmised

  • T 22. novembril on peapiiskop emeeritus Andres Põdra sünnipäev. Andres Põder (sündinud 22. novembril 1949 Haapsalus) ordineeriti aseõpetajaks 19. septembril 1976. Õpetaja õigused sai ta pärast Usuteaduse Instituudi lõpetamist 8. detsembril 1980. Andres Põderi teenits Viru-Nigula ja Kunda (1976–1979), Suure-Jaani ja Kõpu (1979–1983), Räpina ja Mehikoorma (1983–1990) ning Pärnu Eliisabeti (1990–2005) kogudust. Teenimise kõrval on Põder täitnud 1987–1990 Võru praostkonnaabipraosti ning 1990–2005 Pärnu praostkonna praosti kohustusi ja olnud 1990–2005 konsistooriumi assessor. Aastatel 2005–2014 oli Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop.
    Lisa lugemist: EELK peapiiskop emeeritus Andres Põder http://toomkirik.ee/toomkirik/peapiiskopi-kirik/peapiiskop-andres-poder/
  • K 23. novembril on paavsti ja mätri Clemens`i mälestuspäev. Clemens I (88/92–97/101 ) oli neljas paavst, kes valitses 1. sajandi lõpus üheksa aasta jooksul. Clemens oli pärit Roomast ja kristliku traditsiooni järgi oli ta ori keisri õukonnas või libertiin, kelle Peetrus pühitses piiskopiks. Teda on seostatud ka apostel Pauluse kaaslasega, keda on mainitud kirjas filiplastele 4. peatüki 3. salmis.
    Clemensit peetakse üheks “apostlikuks isaks.” Tema tegemistest on allikate puudumisel teada vähe. Ta seadis sisse konfirmatsioonisakramendi ning omistatakse ka sõna “aamen” kasutamist kristlikes liturgilistes palvetes, ehkki see komme on tunduvalt varasem.
    Kristliku traditsiooni järgi küüditati Clemens keiser Traianuse ajal Krimmi, kus ta pühendus jutlustamisele, mille tulemusena ehitati kolooniasse 75 uut kirikut. Keisri käsul visati rauast ankru külge seotud Clemens Musta mere voogudesse.
    Clemens I on meremeeste, kalurite, majakavahtide, marmoritöötlejate ja kiviraidurite kaitsepühak. Tema ikonograafiliseks sümboliks on ankur või kala. Mõnikord on teda kujutatud koos veskikividega, võtmetega või raamatuga.
  • R 25. novembril on märter Aleksandria Katariina mälestuspäev. Katariina Aleksandriast (legendi järgi 3. või 4. sajandil) on kristlik pühak, keda austatakse nii õigeusu kui katoliku kirikus. Legendi järgi oli Katariina ilus ja tark neiu, kes olevat avalikus vaidluses väidelnud 50 paganliku filosoofiga ja neid võitnud – selle tulemusena pöördusid filosoofid ristiusku. Selline avalik võit ei meeldinud Rooma keisrile Maximinus II-le või tema pojale Maxentiusele, kes saatis 18-aastase Katariina märtrisurma. Neiu tõmmati piinarattale, mida tuntakse püha Katariina sümbolina kui katariinaratast. Taevaste vägede vahelesegamise tõttu aga piinamine nurjus ja ratas olevat lagunenud. Ta mõisteti surma pea maharaiumise läbi. Vere asemel olevat tema kehast voolanud piima.
    Kristliku traditsiooni järgi kandsid inglid tema surnukeha Siinai mäele, kuhu Bütsantsi keiser Justinianus I käskis rajada Katariina kloostri. Kloostri peakirik rajati 548–565ja see sai palverändude sihtkohaks. See klooster on säilinud, tänapäeval on see turistidele avatud ning see on tähtis varakristliku kunsti ja arhitektuuri näide.
    Ta on üks kõige armastatumaid katoliku pühakuid ja arvati 14 hädas aitaja hulka. Katariina mälestuspäevana tähistatakse kadripäeva tavaliselt 25. novembril, aga õigeusus 24. novembril.
    Eestis on arvukalt Katariina nimelisi kirikuid – Kadrina, Karja, Leesi, Muhu, Noarootsi, Saarde, Vastseliina ja Võru.
    Lisa lugemist: Püha Katariina Aleksandriast, tema elu ja märtrisurm http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/St.Katariina.htm
  • R 25. novembril on kadripäev. Eestis kujunes kadripäev 16. sajandil ja seda peeti naistepühaks, sest selleks ajaks lõpetasid naised karjakasvatusega seotud välised sügistööd. Kadripäeva lahutamatu osa, kadrisandiks käimine, pärineb ajast, mil mööda maad rändasid ande koguvad kloostrite kerjusmungad, kelle lauludes kõlas ladinakeelne sõna sanctus (“püha”) ning kes soovisid pererahvale head vilja-, karja- ja pereõnne. Seetõttu arvataksegi, et eestipärane “kadrisant” tuleneb püha Katariina (Kadri) santidest.
    Eestlastel käisid kadrisantideks tüdrukud, kes olid riietatud puhastesse valgetesse riietesse, mis arvatavalt sümboliseeris piima (legendi järgi voolas pühaku hukkamisel tema kehast vere asemel piim) ja Katariina mõtete neitsilikku puhtust. Piima seostati ka karjakasvatuse ja sünnitajate naistega.
    Lisa lugemist: Kadripäev – 25. november. BERTA, Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas internetis
    Mall Hiiemäe. Eesti rahvakalender (6. osa), Eesti Raamat 1991

PEAGI LÕPEB ÜKS KIRIKUAASTA JA ALGAB UUS
“Hetk, milles viibime praegu”

Kord kirjutas üks nukker inimene pisaratega külvatud read – “Ilus talv on käes, nii õues kui ka meie hinges. Olen päris mitu aastat enam-vähem üksi olnud. ei teagi enam, kas ja miks keegi tahaks mind armastada. ja väga hästi enam ei mäletagi, mis tunne see oli … ja kui mõelda, et ka kõik järgnevad aastad lähevad samamoodi – ma ei leiagi endale kedagi – siis … kas on mõtet jätkata?”

Me ei pea tegema suuri asju, vaid väikesi, kuid suure armastusega. Mitte keegi ärgu kiidelgu enda eduga, vaid tundku sügavaimat tänulikkust Jumala vastu. Ka ebaõnnestumine ärgu kedagi heidutagu, senikaua kui on antud endast parim. Jumal näeb ainult meie armastust. Ta ei küsi, kui palju raamatuid me lugenud oleme, kui palju imesid korda saatnud, vaid kas me oleme andnud talle oma armastusega kõik, mida oleme suutnud. Jumal ei pea midagi liiga väikeseks ega tähtsusetuks, sest ta on kõikvõimas. Nii on iga asi, mida oleme teinud koos Kristusega, Kristuse jaoks ja Kristuse kaudu, suur saavutus. (Ema Teresa)

Usklik inimene võib oodata uut taevast ja uut maad. Meie praegune elu on selleks vaid ettevalmistus. Igavesele elule mõtlemine annab jõudu selle maailma raskustes. Need pole igavesed, vaid kestavad üksnes nii kaua, kui elame siin maailmas või kui Kristus tuleb siia tagasi. Siis saabub parem elu, kus võime näha neid, kes on meie eel siit lahkunud. Usu läbi saame kord igavikku.

1 38 39 40 41 42 53