Päeva Sõnum Nr. 55. 15. – 21. oktoober 2017

Päeva Sõnumi logo

SUURIM KÄSK

42 nädal: 15. – 21. oktoober 2017

19. pühapäev pärast nelipüha

Armastuse kaksikkäsk võtab kokku käsuõpetuse sisu. See, kes armastab Jumalat üle kõige ja ligimest nagu iseennast, täidab Seaduse korraldused. Jumala armastus sünnitab ka meis armastust. Armastus on 15kõigi Jumala käskude täitmise võti.

Meelespeetav kirjakoht: See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armas-tagu ka oma venda. 1Jh 4:21.

Salmis 1Jh 4:12 kinnitab Johannes, et kui me üksteist armastame, elab Jumal meis ning tema armastus saab meis täielikuks. Salmides 1Jh 4:17-21 pöördub ta tagasi täieliku armastuse teema juurde, kuigi ei puuduta seekord Jumala armastust meie vastu, vaid meie armastust Jumala vastu. Johannes ei osuta, et ühegi kristlase armastus võiks selles elus olla täielik ja veatu, pigem arenenud ja küps, suunatud alaliselt Jumalale.

Igasugune väide Jumala armastamisest on pettus, kui sellega ei kaasne omakasupüüdmatu, praktiline armastus vendade ja õdede vastu. Valetaja seisukoha rumalus ei ilmne ainuüksi selle ebaloogilisuses, vaid ka tõsiasjas, et armastus Jumala ja armastus oma venna vastu moodustavad tegelikult ühe käsu. Ja see on tema käsk, et me usuksime tema Poja Jeesuse Kristuse nimesse ja armastaksime üksteist, nii nagu tema meile on käsu andnud (1Jh 3:23). Seda õpetas Jeesus ise.

See oli tema, kes ühendas teksid Kuule, Iisrael! Issand, meie Jumal Issand, on ainus (5Ms 6:4) ja Ära tasu kätte ja ära pea viha oma rahva laste vastu, vaid armasta oma ligimest nagu iseennast! Mina olen Issand! (3Ms 19:18), kuulutades seejärel, et neis on koos kogu Seadus ja Prohvetid (Mt 22:37-40). Me ei või lahutada seda, mida Jeesus ühendas. Peale selle, kui armastame Jumalat, peame ka tema käske (1Jh 2:5; 5:3), tema käsk on aga armastada ligimest nagu iseennast.

Jeesus vastas talle: “Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega! Armasta oma ligimest nagu iseennast! (Mt 22:37,39) Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist!” (Jh 13:34) Jah, see ongi sõnum, mida te olete kuulnud algusest peale, et me peame üksteist armastama. (1Jh 3:11)

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus, Sa oled meil käskinud Sind ja oma ligimest armastada ning nii kogu käsuseadust täita. Aita meil Sinu käskude järgi elada ja Sinu armastusel end juhtida lasta, kes Sa koos Isaga Püha Vaimu ühtsuses elad ja valitsed igavesest ajast igavesti. Aamen

* * *

 

KEDA SA TEGELIKULT OTSID? KAS SA OTSID TEDA KÕIGEST SÜDAMEST?

Pühapäev – 15. oktoober

Issand, meie Jumal, on ainus Issand, ja armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega ja kogu oma jõuga! Armasta oma ligimest nagu iseennast! Mk 12:29-31

Markus püüab näidata Jeesuse vastastele, et igaüks võib kasu saada Jeesuse õpetusest. Üks kirjatundja oli Jeesuse vastuseid kuulanud ja vaaginud. Ta nõustub entusiastlikult vastusega, mille ta saab, ja kordab oma õppetundi viisil, mis näitab, et ta on mõttest aru sanud, ja saab vastutasuks tunnustuse Jeesuselt targa vastuse eest. Millest tal siis ikka veel puudu on? Vastus peitub võib-olla kirjakohtades Mk 10:15 ja 10:51,52, mis kutsuvad üles lapselikult, usaldavale usule.

See vestlus leiab aset kohe pärast Jeesuse tegevust templis, milles võib näha sümboolset tem-pli hävitamist. Jumala sõna teab, et kõigil põletusohvritel saab olema lõpp. Kuidas siis Jumalat vastuvõetavalt teenida? Jeesuse vastus pole uus. Iisraeli prohvetid olid sageli öelnud, et sõna kuulata on parem kui ohverdada (1Sm 15:22) ja et Jumal ootab andestamist, mitte ohvreid, Temale allumist, mitte põletusohvreid (Hs 6:6). Uues templis, mille Jeesus ehitab, on meie ihud elavad ohvrid. Me ei ela enam selle maailma normide kohaselt, vaid meie vaim on Jeesuses uueks saanud (Rm 12:1,2).

Meil kästakse Jumalat armastada ja ka Teda otsida, sõna “otsima” on meie jaoks olulisemgi kui armastus (Am 5:4; Mt 6:33). Jumala armastuse keel võidakse kergesti segi ajada sooja tundega, mis tekib Jumala pool olemisest, mis kahjuks ei too meie käitumises esile muudatust, ei mingeid ohvreid ega tõotusi teenida Teda kuni lõpuni, ei mingit kohta õiglusele ega õigele kohtlemisele. Otsimine tähendab pingutust, raskeid valikuid ja distsiplineeritud tööd eesmärgi saavutamiseks. See näitab ka, et me pole kohale jõudnud. See, kes otsib, pole veel leidnud, aga ta vaatab õiges suunas ning astub samme eesmärgi poole. Nagu see kirjatundja?

Sest käsk: “Sa ei tohi rikkuda abielu, sa ei tohi tappa, sa ei tohi varastada, sa ei tohi himustada”, ja mis tahes muu käsk on kokku võetud selles sõnas: “Armasta oma ligimest nagu iseennast!” (Rm 13:9) Te teete hästi, kui te tõepoolest täidate kuninglikku seadust kirjasõna järgi: “Armasta oma ligimest nagu iseennast!” (Jk 2:8)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: See kirjakoht võib meid ajendada läbi viima enesevaatlust: Mis on meie suurimad ambitsioonid? Milliseid samme me astume nende realiseerimiseks? Lühidalt: millises suunas me läheme?

* * *

 

MIDA AJALUGU ÕPETAB?

Esmaspäev – 16. oktoober

Anna mulle arusaamist panna tähele Su Seadust ja seda pidada kõigest südamest! Ps 119:34

On leitud, et ilma ajaloota puudub inimkonnal teadmine, kes me oleme või kuidas oleme tekkinud – sellisel juhul oleks inimkond nagu kollektiivse amneesia ohver, kes pimeduses kobades püüab leida oma identieeti. Identiteedi omamine on loomuse kujundamise üks põhilisi alustalasid ning selles vajab inimene teadmist oma juurte kohta.
Nehemja ja tema rahvas aga tundis oma minevikulugu sedavõrd hästi, et nad suutsid ilma igasuguse pingutustea seda palves tsiteerida (Ne 9:16-31). Ning kuna nad tundsid oma minevikku, suutsid nad mõista ka olevikku (Ne 9:33,37); kogedes õiglast rahulolematust neid ümbritseva olukorra suhtes. Nende lootus, et Jumal hakkab toimia lähtus Jumala pootl minevikus antud tõotuste teadmisest.

Ka meie usk lähtub sellestsamast loost, mida iisraellased oma palves tsiteerisid. Kristus ei tulnud käsuseadust ja prohveteid tühjaks tegema, vaid seda täitma (Mt 5:17). Ning sel viisil on ta ühendatud sama Nehemja ja tema rahva toimimise liiniga. Iisraeli usu “viinamarjad” on need, milles pressitakse uut jumalariigi veini. Ja mida rohkem suudame seda, oma vaimulikku pärandit, hinnata, – seda tugevamaks muutub ka meie identieet ning kristlik loomus. Ning sellessamas on ka vastu-mürk religiooni tarbimisele, mis kosub mineviku hülgamisest sündinud juurtetusest.

Sina andsid neile oma hea Vaimu, et neid targaks teha, oma mannat sa ei keelanud nende suudele ja andsid neile vett, kui neil oli janu. (Ne 9:20).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle Jumala ees mõni hetk neile inimestele ja sündmus-tele, mis on sinus kristlikku loomust kujundanud. Siis palveta, et Jumal võks tervendada sinus iga loomuse külje, mis on saanud mineviku tõttu kuidagi väänatud.

* * *

 

USKU EDASI ANDES

Teisipäev – 17. oktoober

Kuule, Iisrael! Issand, meie Jumal Issand, on ainus. Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma väest! 5Ms 6:4,5

Sõnum Jumala ainukordsusest ning ühtsusest kõlab maailmas mis on täis ebajumalakummar-damist. See tunnistus, mida tuntakse ka “Shema” (hbr. k tekstis 4. salmi esimesest sõnast, mis tähen-dab “kuule!”) nime all, on kogu piibelliku usu alustalaks.

Viies meid otse inimesepoolse kohase vastuseni – selleni, kuidas meil tuleks vastata ainsale tõelisele Jumalale, kes on oma rahvaga astunud lepinguosadusse. Nii peaks väljenduma meie vas-tus: armastuses Tema vastu – kogu meie südamest, hingest ja jõust ning selles, et teeme tema teed ja tahtmise peamiseks juhtnööriks oma igapäevases suhtluses ja valikuis.

See kutse peaks meid kohustama Pühakirja õpetust jagama oma laste ning lastelastega – et ka nemad õpiksid käima Tema teedel . Seda vastutust ei saa me jätta kohaliku kiriku või koguduse, või kellegi kolmanda kanda. Sest nii meie koguduse, aga ka kogu ühiskonna heaolu sõltub sellest kui-das meie seda ülesannet täidame. Kui sul on lapsi või lapselapsi – siis kui sageli räägid sa nendega Jumalast? Ja kuidas võiksid need jagamise ja osaduse hetked muuta igapäevase elu vältimatuks ja loomulikuks osaks? See pole väljakutse mitte ainult kristlastest lapsevanematele, vaid kristlaskon-nale üldiselt – anda oma osa, et Jumala hea sõnum saaks edastatud järgmistele sugupõlvedele.
Jeesus vastas: „Kuule, Iisrael, Issand, meie Jumal, on ainus Issand, ja armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega ja kogu oma jõuga!” (Mk 12:29,30)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Armastav Jumal hõlmab kõike seda, mida me teeme ja kes me oleme. Kõige selle pühendamine Jumalale on õige vastus Tema armastusele.

* * *

 

JUMALAT TUNDES

Kolmapäev – 18. oktoober

Evangelist Luuka päev. Luukapäev

Ärge armastage maailma ega seda, mis on maailmas! Kui keegi armastab maailma, siis ei ole temas Isa armastust. 1Jh 2:15

Võib tekkida küsimus: kuidas saab maailma armastamise keeldu kooskõlastada väitega Juma-la armastusest maailma vastu (Jh 3:16). On kaks võimalikku seletust.

Esiteks on sõna maailm mõlemas lauseosas erisugune tähendus. Kui maailma all mõelda inimesi, tuleb maailma armastada. Pidades aga silmas kurjuse süsteemi, mis on organiseerunud saatana, mitte Jumala valitsuse all, ei tohi seda armastada. Teise võimaliku seletuse kohaselt on erinev tähendusvarjund mitte sõnal “maailm”, vaid verbil “armastama”. Ühes tekstis on tegu lunastuse püha armastusega, teises iseka osalemisarmastusega. Esimese eesmärk on patuse isikut päästa, teise eesmärk osaleda tema patus.

Antud korraldus on kompromissitu. Kristlane peab armastama Jumalat ning oma õde ja venda, mitte aga maailma. Kuna armastus ei ole kontrollimatu emotsioon, vaid tahte alaline pühendamine millelegi või kellelegi, võib seda tõepoolest ka keelata või käskida. Põhjus, miks on keelatud maail-ma armastada, on et armastus Isa vastu ja maailma armastus välistavad teineteist. Kui meid kütkes-tavad Kristust hülgava maailma seisukohad ja eesmärgid, on ilmne, et me ei armasta Isa. “Sõprus maailmaga on vaen Jumalaga” (Jk 4:4). “Keegi ei saa teenida kahte isandat” (Mt 6:24; Lk 16:13). Kui me ei saa teenida ühtaegu Jumalat ja mammonat, ei saa me ka armastada Isa ning samal ajal maailma.

Keegi ei saa teenida kahte isandat, ikka on nii, et ta vihkab üht ja armastab teist või et ta pooldab üht ja põlgab teist. Teie ei saa teenida nii Jumalat kui mammonat. (Mt 6:24)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millisena koged end kristlasena – lapsena, noorena või elukogenuna? Millisena Jumal sind võiks näha – või soovida, et kogeksid? Küsi seda palves…

* * *

 

ARMU LÄBI ON MEIE VEAD PIGEM JALATOED KUI KOMISTUSKIVID

Neljapäev – 19. oktoober

Imelised on Sinu tunnistused, sellepärast hoiab neid minu hing. Ps 119:129

Piibel ei too esile inimeste vigu ainult selleks, et meid hoiatada, vaid ka selleks, et ilmutada, kuidas me võime oma vead andeks saada ja neist kõrgemale tõusta. Piibel paljastab tõe, et Jumal ei pigista me patu ees silmi kinni. Kristuse rist on tunnistajaks hinnale, mille Jumal maksis, et meile andeks anda enne ja pärast seda, kui meist said usklikud.

Jumala Sõna järgi elamisel on ka vägi – vägi kaitsta meid vigade tegemise eest, mis haavavad Jumalat ning teevad haiget meile endile ja teistele. Psalm 119 on pühendatud Jumalale tänuks Seaduse eest ja Taavet on selle üle tänulik.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui palju tänulikumad peaksime olema meie, kes teame ülejäänud lugu, Kristuse lugu?

* * *

 

KAKS TEED, KAKS SAATUST JA ÜKS VALIK

Reede – 20. oktoober

Õndsad on need, kes peavad Tema tunnistusi ja nõuavad Teda kõigest südamest, kes ei tee ka ülekohut, vaid käivad Tema teedel! Ps 119:2,3

Selles psalmist peegelduv Jumala Sõna valgus on rahulik ja selge, kahtlusi ja peenutsemist pole; kõik on must-valge. Jumalale pühendatud elu keskseks väljenduseks on Jumala Seaduse armastamine. See on, mis teeb ühe inimese tõeliselt õnnistatuks ja õnnelikuks.

Võimalik, et psalmi kasutati selleks, et noori õigele teele juhtida. Psalmide toimetaja teab, et selles raamatus on palju kurbi laule – kui õiglased kannatavad ja õelate käsi käib hästi ning lahen-dust ei paista. Kuid selle vastandlikkusega me alustame – ja ka lõpetame (Jh 3:15). Loti käekäik (1Ms 13-19) kirjeldab valikut, mille tagajärjed on kohutavad. Kuid Taavet julgustab meid tähele-panelikult, tahtlikult ja jätkuvalt mõtlema Jumalale, meie Loojale ja Tema järgimisele.

Ka sinu sulasele on need hoiatuseks, nende pidamine toob suure palga. (Ps 19:12) Siis otsisid juudid veel enam võimalust teda tappa, sellepärast et ta oli lisaks hingamispäeva rikkumisele nime-tanud Jumala oma Isa olevat, tehes ennast Jumalaga võrdseks. (Jh 5:18)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas sinu raha, abielu, karjäärivalikud ja ambitsioonid peegeldavad seda, kus su rõõm tõeliselt peitub? On su igapäevane usuelu täidetud rõõmuga?

* * *

  

“KURJUSE KOLMAINSUS” – MADALAD IHAD, PSEUDOVÄÄRTUSED JA EGOISM

Laupäev – 21. oktoober

Kõik, mis on maailmas – lihahimu ja silmahimu ja elukõrkus -, ei ole Isast, vaid maailmast. Ja maailm kaob ja tema himu, aga kes teeb Jumala tahtmist, püsib igavesti. 1Jh 2:16,17

Esimene omadus – lihahimu – kirjeldab langenud, patuse olemuse ihasid. Nende kohta võib öelda, et need on maailmas, kuna kuradi valitsetud maailmas on ihadel vaba voli. On tähelepanu-väärne, et Johannes mainib kolmes salmis (1Jh 2:14-16) maailma, ihasid (himu) ja kuradit.

Näib, et silmahimu ei osutata seesmistele kiusatustele, vaid kiusatustele, mis ründavad meid väljastpoolt, silmade kaudu. Tegu on kaduvusega olla kütkestatud asjade välisest hiilgusest, uurima-ta samal ajal nende tõelist väärtust. Ilmsed näited on keelatud vili, mis tegi Eeva “silmale himu” (1Ms 3:6), Aakani himukas pilk “kaunile Sineari kuuele” saagi hulgas (Jos 7:21) ning Taaveti ihaldav pilk end pesevale Betsebale (2Sm 11:2). Siia kuulub ka iluarmastus, mis on lahutatud headusearmastusest.

Sõnaga elukõrkus osutakse kiitlejale (Rm 1:30; 2Tm 3:2; Jk 4:16), enesega rahulolevale, pretensioonikale uhkeldajale, kes püüab oma olematu tähtsusega avaldada muljet igaühele, keda ta kohtab. Ta kiitleb sellest, mis tal on ja mida ta teeb. Tema kõrkus on seotud välisega, olgu see rikkus, seisukoht või riietus; tegu on pretensioonika uhkeldamisega, sooviga silma paista või teised varju jätta luksusliku eluviisiga.
Need kolm omadust võib kokkuvõtta, kui kaks himu pluss kiitlemine – kaks rikutuse vormi, mis pärinevad meie vajadustest ja üks, mis pärineb meie omandist: ebapüha iha asjade järele, mida meil pole, ning ebapüha uhkus asjade üle, mis meil on.

Kristlaste ees seisab täna valik Jumala ja maailma vahel, konkreetsemalt maailma ihaldamise ja Jumala tahte täitmise vahel. Kuuletuksime meelsamini korraldusele “ärge armastage maailma”, kui peaksime meeles, et samal ajal kui maailm koos oma himudega on ajutised, on Jumala tahe ning selle täitjad igavesed (vrd 2Kr 4:18).
Hääl ütleb: “Kuuluta!” Ja teine kostab: “Mida ma pean kuulutama?” “Kõik liha on nagu rohi ja kõik tema hiilgus nagu õieke väljal. Rohi kuivab ära, õieke närtsib, aga meie Jumala sõna püsib igavesti.” (Js 40:6,8) Sest praeguse maailma pale on möödumas. (1Kr 7:31)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal võiks avardada su arusaamist, lisades valmisolekut ja igatsust teenida mistahes rollis Tema seda kõige paremaks peab.

* * *

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

IV. PALVE.
Palve tähtsus?

Kogu Pühakiri tunnistab palve tähtsust. Esimese Moosese raamatust kuni Ilmutus raamatuni juhitakse meie tähelepanu sellele, et inimesed hüüdsid Jumala poole ja Jumal tegi nende palve peale imet – päästis nad vaenlaste käest, andis võidu sõjas, äratas surnud üles ja tegi võimatud asjad võimalikuks.
1. Meid on kästud alati palvetada. Kl 4:2; 1Ts 5:17
2. Palvet järele jätta on patt. 1Sm 12:23
3. Apostlitele oli palvetamine tähtsamaks asjaks. Ap 6:4
4. Palumine on Jumalast määratud abinõu, mille kaudu me saame õnnistust, mis Jumalal on meie jaoks. 1Jh 5:14,15; Mt 7:7-11
5. Meil on sellepärast puudus, et me ei palu. Jk 4:2
6. Vaimne ja ajaline õnnistus antakse meile palve vastusena. Ef 3:14-19; 1Aj 4:10

 

 

Palveleht. 8.-14. oktoober 2017

Palveleht

Nädala teema: Igapäevane leib

Kiitus/ülistus

Selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.

Koht/kohad Piiblist millele saab selles palveosas toetuda: Psalm 104:1,13-14,24,27-28,33

1Kiida, mu hing, Issandat! Issand, mu Jumal, sina oled väga suur,
austuse ja iluga oled sa ennast riietanud. 13Sa joodad mägesid oma ülemistest tubadest; sinu tööde viljast toidab ennast maa. 14Sa lased tärgata rohu loomadele ja orased inimeste tarbeks, et tuua leiba välja maa seest 24Kui palju on sinu töid, Issand! Sa oled nad kõik teinud targasti. Maa on täis sinu looduid. 27Kõik nad ootavad sind, et sa neile annaksid nende toidu omal ajal. 28Sa annad neile, ja nad korjavad kokku; sina avad oma käe, ja nende kõhud saavad täis head. 33Ma tahan laulda Issandale oma eluaja ja mängida oma Jumalale, niikaua kui ma olen elus.

Joeli raamat 2:21-27

21Ära karda, maa! Hõiska ja rõõmusta, sest Issand teeb suuri asju! 22Ärge kartke, välja loomad, sest kõrbe rohumaad löövad haljendama ja puud hakkavad vilja kandma, viigi- ja viinapuud kannavad külluslikult! 23Ja teie, Siioni lapsed, hõisake ja rõõmustage Issandas, oma Jumalas, sest tema annab teile õiglaselt varajast vihma, saadab vihma teile alla, varajase ja hilise vihma nagu ennegi! 24Siis saavad rehealused täis nisu ning tõrred voolavad üle veinist ja õlist. 25Ja ma tasun teile nende aastate eest, kui saagi sõid rohutirtsud, vastsed, mardikad ja röövikud – see mu suur sõjavägi, kelle ma läkitasin teie kallale. 26Te saate küllalt süüa, te sööte kõhud täis, ja kiidate Issandat, oma Jumalat, kes teiega on talitanud imepäraselt. Jah, mu rahvas ei jää igavesti häbisse. 27Ja te saate tunda, et mina olen Iisraeli keskel, et mina, Issand, olen teie Jumal ja ei keegi teine. Jah, mu rahvas ei jää igavesti häbisse.

Patutunnistus – vaikne palve

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele vaikses patutunnistuspalves toetuda on: Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Pärast vaikset palvet võib lugeda: 1. Johannese kiri 1:9

9Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta
annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

Tänupalve

Aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu armu-ja rahuaja eest Eestimaal. Tänu Jumalale, kes hoolitseb jätkuvalt ning õnnistab meie tööd. Tänu Jumala Sõna ja pühade sakramentide eest ning jätkuva armu eest neist osa saada. Tänu kodukoguduse ja ustavate koguduse liikmete eest. Tänu sõpruskoguduste eest. Tänu Rahukiriku siseremondi ning välise värske ilme eest. Tänu kõige eest!

Eestpalve aeg

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Psalm 145:15

15Kõikide silmad ootavad sind ja sina annad neile nende roa omal ajal

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Matteuse evangeelium 6:25-34

25Seepärast ma ütlen teile: Ärge muretsege oma hinge pärast, mida süüa, ega oma ihu pärast, millega riietuda! Eks hing ole enam kui toidus ja ihu enam kui rõivas? 26Pange tähele taeva linde: nad ei külva ega lõika ega kogu aitadesse, ning teie taevane Isa toidab neid. Eks teie ole palju enam väärt kui nemad? 27Aga kes teie seast suudab muretsemisega oma elule ühe küünragi juurde lisada? 28Ja rõivastuse pärast, mis te muretsete? Pange tähele lilli väljal, kuidas nad kasvavad: ei näe nad vaeva ega ketra, 29aga ma ütlen teile, et isegi Saalomon kogu oma hiilguses ei olnud nõnda ehitud nagu igaüks neist. 30Kui aga Jumal nõnda rüütab väljal rohtu, mis täna on ja homme visatakse ahju, eks siis veelgi enam teid, te nõdrausulised!
31Ärge siis hakake muretsema, öeldes: „Mis me sööme?” või „Mis me joome?” või „Millega me riietume?” 32Sest kõike seda taotlevad paganad. Teie taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate. 33Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi! 34Ärge siis hakake muretsema homse pärast, sest küll homne päev muretseb ise enese eest! Igale päevale piisab oma vaevast.

Palume Jumala hoidmist ja õnnistust koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule. Aita, et Sina Issand oleksid meile tõeliseks Eluleivaks. Palume, et näeksime ligimest nii kaasinimeses kui iseendas ning armastaksime ja palvetaksime ustavalt Issanda poole. Hoia meie silme ees igavene elu. Palume Jumalalt õnnistust toetamaks nii kaasinimest kui kogudust. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Ole lähedal kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Palume tröösti leinajatele. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. Palume õnnistust Toidutarele, kus ihu ja hingetoitu saavad Nõmme ja Mustamäe vähekindlustatud inimesed. Palume õnnistust Nõmme Rahukiriku siseremondi lõpule viimiseks. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis ning Ilumäel. Palume õnnistust Lunastaja kirikus toimuvatele jumalateenistustele, palvustele ning ametitalitustele.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 1. kirjast Timoteusele  6:6-10

6Ent jumalakartus on suur tuluallikas, kui inimesele piisab sellest, mis tal on. 7Ei ole me ju midagi toonud maailma, nii ei suuda me ka midagi maailmast ära viia. 8Kui meil on aga elatist ja ihukatet, siis olgu neist meile küll. 9Kes tahavad aga rikastuda, need langevad kiusatusse ja lõksu, paljudesse rumalaisse ja kahjulikesse himudesse, mis vajutavad inimesed sügavale hävingusse ja hukatusse. 10Jah, kõige kurja juur on rahaarmastus, sest raha haldades on mõnedki eksinud ära usust ja on ise endale valmistanud palju valu.

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume jumalakartust ja tarkust presidendile, valitsusele, riigikogule, Nõmme linnaosavanemale ning kõigile, kes seisavad rahva teenistuses. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme ja kiriku tervikuna. Jätkuvalt kanname palvesse Usuteaduse Instituudi, Toomkooli, Kaarli kooli ning Tartu Peetri kooli ning kõik üldhariduskoolid ning lasteaiad ja lastehoiud. Õnnistust palume kiriku allasutustes töötavatele inimestele.  Jumala õnnistust palume kristlastele kes asuvad konfliktipiirkondades või paikkondades, kus inimesi nende usu ja veendumuste pärast taga kiusatakse.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse 1. kirjast Timoteusele 4:4-5

4Sest kõik, mis Jumal on loonud, on hea ja miski pole taunitav, mida võetakse vastu tänuga, 5sest seda pühitsetakse Jumala sõna ja palve läbi.

Palume, et meiegi elu oleks pühitsetud Jumala Sõna ja palve läbi.

“Päeva Sõnum. NR 54. 8. – 14. oktoober 2017

Päeva Sõnumi logo

IGAPÄEVANE LEIB

41 nädal: 8. – 14. oktoober 2017

18. pühapäev pärast nelipüha. Lõikustänupüha

Paljudes maades peetakse lõikuse püha mihklipäevale järgneval pühapäeval. Eestis nihutati 20. sajandi alguses lõikustänupüha oktoobrikuu teisele pühapäevale. Põllumehed tänavad Jumalat lõikuse eest, kuid meie kõigi kohus on tänada igapäevase leiva, toidu ja joogi, ka oma töö ja selle viljade eest. Kogudus palvetab, et meiegi elus küpseksid head viljad – õiglus ja armastus.

Meelespeetav kirjakoht: Kõikide silmad ootavad Sind ja Sina annad neile nende roa omal ajal. Ps 145:15

Jumala head teod avalduvad elusa looduse toitmises. Tavaliselt mõtleme selle salmi lugemise juures inimese toitmisele. Kuid Taavet mõtles siin kogu elusale loodusele. Jumala ülalpidamisel on kõik kodu- ja metsloomad, linnud, kalad, putukad ja taimed. Jumala “leivatehasest” saavad nad kõik oma roa ja seda juba väga paljud millenniumid. Inimkonna ülalpidamiseks ei kuluta Jumal milli-protsentigi sellest, mida ta kulutab kogu loodusele.

Elus loodus “ootab” oma ülalpidamist. Nad ei saa Jumalalt oma leiba paluda, aga oma igatse-vate silmadega saavad nad oodata. Kuid Jumal annab roa omal ajal. Iga elusolend peab toitu hanki-miseks kasutama temale määratud aega, olgu ta siis sipelgas või mesilane, rändlind või inimene. Vastasel korral sureb ta nälga. Seesama seadus kehtib ka eluleiva kohta. Prohvet Jesaja ütles: “Otsi-ge Issandat, kui ta on leitav, hüüdke teda, kui ta on ligidal! ” (Js 55:6). Pärast õige aja möödumist võivad inimesed oma vaimulikkude vajaduste rahuldamiseks rännata ühest mere äärest teiseni, aga nad ei leia seda, mis nende hinge rahuldaks (Am 8:11-14).

Kõik nad ootavad sind, et sa neile annaksid nende toidu omal ajal. (Ps 104:27)

Palvetagem: Helde Jumal, halastaja Isa, me täname Sind, et Sa oled meie selle aasta tööd õnnistanud. Me palume Sind: anna, et me terve oma eluga kannaksime vilja, mida Sina meilt ootad. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti. Aamen.

* * *

 

VARANDUS MAA PEAL JA TAEVAS

Pühapäev – 8. oktoober

Jeesus ütleb: “Koguge endile aardeid taevasse, kus koi ega rooste neid ei riku ja kuhu vargad sisse ei murra ega varasta! Sest kus su aare on, seal on ka su süda.” Mt 6:20,21

Meile on avatud kaks võimalust. Me kas usaldame Jumalat või loodame mammonale. Need, kes usaldavad Jumalat, naudivad “rahu, mis on ülem kogu mõistmisest”, rahu, mis kestab keset tormi ja selle maailma rünnakutes (Mt 8:23-27). Need, kes tegelikkuses kummardavad rikkust või mammonat, jäävad vaevlema muredesse. See on ootuspärane, sest mammon on truudusetuse ja ebastabiilsuse jumal. Ta võib meile anda ainult oma rikkust.

Jeesuse järgi on vagal elul kaks tunnust. Esiteks on see vaba muredest. Jumala lakkamatu ustavus, millest kogu loodu annab tunnistust, teeb muretsemise täiesti ebavajalikuks. Küsige taeva lindudelt, kui te ei usu. Küsige lilledelt väljal, kui teil on vaja olla kindlad. Jumala armastus maa-ilma vastu on piiritu, see ei lakka kunagi (Jh 3:16). Ta on tundlik meie olukordade suhtes.

See kirjakoht on näide, kus Sõna tarkus on piisavalt illustreeritud maailma kogemustega. Ärevuse hiidlaine on materialismi kiiluvees pühkinud üle maailma. Materiaalne rikkus aga ei muundu millegipärast rahuks või üldiseks heaoluks. Elutäius on saavutatav ainult Jumala kuning-riigis. Mammonateenimine aga peletab inimlikud väärtused ja heaolu eemale.

Nõnda on lugu sellega, kes kogub tagavara iseenese jaoks, kuid ei ole rikas Jumalas. (Lk 12:21) Müüge ära, mis teil on, ja andke see almusteks! Tehke enesele kulumatud kukrud ja mure-tsege enesele kahanematu aare taevas, kuhu varas ei saa ligi ja kus koi pole rikkumas. (Lk 12:33) Talletades enesele vara heaks aluskiviks tuleviku tarvis, et haarata kinni tõelisest elust. (1Tm 6:19)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Materiaalsete ressursside Jumalast suurem usaldamine on sisuliselt mammonateenimine. Need, kes seda teevad, hukkuvad elumuredes.

* * *

SAMM SAMMU HAAVAL

Esmaspäev – 9. oktoober

Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal. Ps 119:105

Tolleaegne õlilamp kandis väikest tulukest, mis võbeles tuules ja mille leek valgustas pimedu-ses ainult ühte sammu. Kui rändur astus sammu edasi, liikus valgus temaga koos.

Taavet räägib siin Jumala sõnast kui lambist ja valguse andjast. Kuid see valgus ei kaota lõpli-kult selle maailma pimedust meie ümber. Nii nagu tol ajal oli “õelaid”, kes varitsesid Taavetit, sea-des talle püüdepaelu eksitamiseks, nii on neid “õelaid” mõjusid ka meie elus, et meid Jumala korraldustest eemale juhtida.

Taavet on otsustanud ja andnud tõotuse, et järgib Jumala seadusi. Ta on mõistnud, et sõnast, mis annab elu ja valgust, tasub iga hinna eest kinni hoida. Seda mõistes võib ta Jumala korraldustest rõõmu tunda. Salmis 107 hüüab ta Jumala poole, paludes kõige põhilisemat andi – elu, mis tuleb seadusest enesest.

Kui kerge on kaotada elurõõmu, lootust ja elu ennast usu puudumise tõttu, kuid Jumala tõde-sid meeles pidades on meil võimalik usust, elust kinni hoida.

Ja nii on meil midagi kindlamat prohvetisõnast ja te teete hästi, kui panete tähele seda nagu lampi, mis paistab hämaras paigas, kuni päev hakkab haheta08ma ning koidutäht tõuseb teie südameis. (2Pt 1:19)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Vaata Jumala Sõna, mis sul käes/silme ees on. Palu et Püha Vaim võiks avada sulle veel enam Sõna rikkust ja sügavust, selle elavakstegevat hingust. Täna Jumalat tema imelise kingi eest inimesele!

* * *

 

ÕIGLUS VÕIDUTSEGU!

Teisipäev – 10. oktoober

Saada ära mu eest oma laulude kära, ma ei taha kuulda su naablite mängu! Aga õigus voola-ku nagu vesi ja õiglus nagu kuivamatu jõgi! Am 5:23,24

Siin on Jumala kummardajad, kes pööravad suurt tähelepanu teenistuse üksikasjadele, ning samas ei väljenda nende elu mingil viisil seda, mida Jumala teenimine tegelikult nõuab.

Aamose sõnum kõlab üsna peatselt peale tema päevi vastu ka prohvet Hoosea, Jesaja ja Miika poolt edastatud sõnumitest, ning sama ütleb hiljem ka Kristus ise (Js 1:10-17; Ho 6:6; Mi 6:6-8; Mt 9:13). Samas ei ole selle kirjakoha mõte esile tuua asju, mis on jumalateenimises valesti, vaid mis on jumalateenistuse sooritajate juures valesti. Aamose eesmärgiks ei ole asendada rituaale sotsiaalse toimetamisega, vaid tema sooviks on pigem see, et kõik mis toimub ühiskonnas võiks olla kooskõ-las ja otseühenduses sellega, mida öeldakse ning tehakse jumalateenistusel.

Paljudes kaasaja kirikutes kõlab erakordselt kõrgetasemeline muusika, jumalateenistuse iga detail on hoolikalt ettevalmistatud ning läbi harjutatud, teenistuses on omavahel loovalt põimitud laulud ning liturgia, ja kõige sellega liitub koguduse entusiasm – ja see kõik on tore. Kas siiski on võimalik, et enam tähelepanu pühendatakse ettevalmistustele ning teenistustest osavõtmisele kui õigluse ja õige esiletoomisele kaasaja maailma komplitseeritud argipäevas? Esimest on lihtsam teha, kuid see võib saada ettekäändeks, mitte teha viimast. Veelgi hullem on see, kui aeg ning energia läheb teenistuse üksikasjade üle vaidlemiseks ning konfliktide lahendamiseks. Kui õiglus ning õigus muutuvad juhuslikuks, olles nagu veeojad, mis hakkavad voolama vaid siis kui olnud suur torm, ega ole kui sügavad jõed, mille vool ei lakka.

Tänane tekst viitab, et võtmekriteeriumiks jumalateenimise kvaliteedi kohta on see, kui hästi kõik see mida teeme jumalateenistusel, aitab inimestel selgemalt kogeda õigluse Jumalat ning tajuda Tema igatsust, et õiglust ning õigsust teostataks läbi ühiskonna kõikide kihtide ning julgustaks meid kõiki selle edendamisel (Hb 13:15,16).

See rahvas austab mind huultega, nende süda on aga minust kaugel. (Mt 15:8) Ei tehta paha ega kahju kogu mu pühal mäel, sest maa on täis Issanda tundmist – otsekui veed katavad merepõh-ja. (Js 11:9) Nõnda ütleb Issand: Pange tähele õigust ja olge õiglased, sest mu pääste on ligidal ja mu õiglus ilmumas! (Js 56:1)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand, aita meil kummardada sind nii, et võiksime näha Sind veel selgemini, muutudes enam Sinu sarnaseks oma argielus.

* * *

MIS ON TÕDE?

Kolmapäev – 11. oktoober

Ärgu siis keegi mõistku teie üle kohut sööma või jooma ega mingi püha või noorkuu või hingamispäevade pärast, mis on tulevaste asjade vari, aga Kristuse ihu on tõelisus. Kl 2:16,17

Tundub, et koloslased olid tihedas kokkupuutes nii juutide käsuvagaduse kui ka nägemusi nägevate suundadega. Pauluse eesmärk on vabastada koguduseliikmed kõikidest sellistest komme-test ning uskumustest, millel puudub side usuga Kristusesse, sest need röövivad Jumalala lapselt vabaduse, elamise jõu ning aheldavad ta.

Kui palju meie elus võib olla asju, millel tegelikult pole midagi ühist argikristlusega? Ja kui paljud neist on meie ellu toodud väljastpoolt, teiste määratletuina?

Jah, kindlasti peavad igas ühiskonnas olema reeglid, kuid ükski neist ei tohiks tõusta Kristu-sest kõrgemale. Tõene on vaid Kristuse ihu, tema kogudus.

Kristus ei saa olla koguduse – ihu – pea, kui selle liikmed on üksilduse ning oma jäikade raa-mide poolt halvatud.

Täieliku teovõime Kristuse ihu liikmena saame alal hoida vaid Kristuse poolt toodud täielise andeksandmise jätkuvas vastuvõtmises.

Kes arvestab teatavat päeva, arvestab seda Issandale; kes sööb, sööb Issandale, sest ta tänab Jumalat, ja kes ei söö, jätab söömata Issandale ja tänab Jumalat. (Rm 14:6) Et Moosese Seadus on vaid tulevaste hüvede vari, mitte nende hüvede täiskuju, siis see ei või mitte kunagi teha täiuslikuks neid, kes tulevad Jumala ette igal aastal nendesamade ohvritega, mida nad alatasa ohverdavad. (Hb 10:1)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuidas elab õige kristlane? Milliseid reegleid peaksin ma järgima? Või piisab lihtsalt uskumisest, et Jumal on kõik juba teinud?

* * *

JUMALA SUURUS

Neljapäev – 12. oktoober

Tänage Issandat, sest Tema on hea, sest Tema heldus kestab igavesti! Ps 136:1

Jumal on suur oma headuselt. Tema ise ongi headus. Kõik see, mida ta tahab või teeb, on hea. Variser tänas Jumalat selle eest, et tema, s.o. variser, oli hea, aga Taavet tänab selle eest, et Jumal on hea. Jumala headus on suur. Tema suurus on ka selles, et ta on “jumalate Jumal”. Maailmas on jumaldatud puid ja kive, päikest, kuud ja tähti. Aga Jumal on enne neid asju ja tema on nende looja. Tema on jumalate Jumal.

Pasunad ja lauljad pidid ühekorraga ja kooskõlas kuuldavale tooma kiitust ja tänu Issandale -, ja kui nad häält tõstsid pasunate, simblite ja muude mänguriistadega ning Issanda kiituslauluga:
“Sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!”, siis täitis pilv koja, Issanda koja. (2Aj 5:13)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kindlasti tunned inimesi, kelle elule annab värvi tänulik-kus. Heaolu paistab neist välja ka muul viisil. Tänage Jumalat selle eest, kes Ta on, mida Ta on teinud ja mida Ta teeb.

* * *

 

JUMALA KARTUS ON TARKUSE ALGUS

Reede – 13. oktoober

Su korraldustest ma olen saanud arukaks, sellepärast ma vihkan kõiki vale teeradu. Ps 119:104

Oleme ehk harjunud mõttega, et käsuseadus tähendab vaid külma nõudlikkust. Kuid ilmselt võisid Vana Testamendi usklikud tunda pigem vaimustust käsuõpetuse vastu – eriti siis kui neil olid käes usuliselt rasked ajad.

Jumala sõna armastamine paneb Taavetit jälestama kõike seda, mis on vale. Sama sünnib ka meiega – kui õpime armastama Jumala Sõna, Tema seadmisi; kui mõistame ja kogeme nende elutoo-vat sügavust ja tarkust – siis me ei saa enam rõõmu tunda sellest, mis Jumala seadmistele on vastu-käiv või mis seda halvaks paneb.

Seepärast ma pean kõiki su korraldusi täiesti õigeks, ma vihkan iga valeteed. (Ps 119:128)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas usud, et piiblitundmine võib sind ka tegelikult aidata igapäevases elus? Palu, et Jumal võiks sulle meelde tuletada mõne konkreetse näite.

* * *

 

JUMALA SÕNA IGATSUS

Laupäev – 14. oktoober

Kuidas ma armastan Sinu Seadust! Iga päev mõlgutan ma mõttes seda. Sinu käsud teevad mind targemaks mu vaenlastest, sest nad on minu päralt igavesti. Ps 119:97,98

Millise kadestamisväärse vaimustusega ülistab Taavet Jumala seadusi! Ta räägib sellest kui kõige väärtuslikumast ja meeldivamast asjast, mille üle ta armastab mõtteid mõlgutada.

On ilmne, et Jumala ja Tema seaduste sügavam tundmine paneb inimesi elu ja asju ümber hindama. Just sellepärast võib Taavet öelda, et see tarkus, mis tuleb ülalt, ületab inimliku kavaluse ning teadmised, mida võime saada koolis õppides või hankida elukogemuste kaudu.

See olgu tema juures ja ta lugegu seda kõik oma elupäevad, et ta õpiks kartma Issandat, oma Jumalat, pidades kõiki selle Seaduse sõnu ja määrusi, tehes nende järgi. (5Ms 17:19)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Täna Jumalat Tema sõna eest. Kiida Teda Tema seadmiste, käskude ja elu eest mis on peidetud sõnasse inimese õnnistuseks. Palu et Jumal veel rohkem avaks oma Sõna su südames.

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. KOHUS.

Kohus patuste üle.

Valge trooni kohus järgneb Kristuse tuhande-aastasele valitsusele. See on viimane kohus, kus ainult pattudes surnute üle mõistetakse kohut. Johannese ilmutus raamatu 20:5 põhjal usklikud äratatakse üles tuhat aastat enne seda kohut ja nende teod tasutakse “Kristuse kohtujärje” ees (2Kr 5:10).

1.      Selles kohtus pattudes surnud otsivad varjupaika Issanda Jeesuse Kristuse, kohtuniku palge ees. Kuid midagi sellist nad ei leia.

2.      Selles kohtus “surnud, suured ja pisukesed” seisavad Jumala ees. Kuid suure suurusest ei ole kasu. “Ei ole, kes teeb head, ei ühtainsatki” (Rm 3:12).

3.      Selles kohtus avatakse “eluraamat”. Miks eluraamat, kui selles kohtus ei ole ühtki päästetud? Patustele näidatakse, et Jumal oma armus varus neilegi ruumi eluraamatus, et nad ei saaks vabandada end (Rm 1:18-20).

4.      Selles kohtus surnute üle mõistetakse kohut nende tegude järgi. Jumal on õiglane Jumal. Kuna põrgus on karistuse erinevad astmed, siis ühed saavad suurema karistuse, kui teised (Lk 12:48).

5.      Selles kohtus ei ole otsuse tühistamist ega kõrgemat kohtuinstantsi edasikaebamiseks. Hukkamõistetud on kadunud igaveseks, neetud kogu igavikuks ilma lootuseta. Nende jaoks on surmavald (Lk 16:19-31) ja seal ei ole lootust, kaastunnet ega armastust. Isegi Jumala armastus ei ulatu üle surmavalla väravate.

 

ÄRA HÄDALDA EGA MURETSE

LOE: Matteuse 6:25–34

TAUSTAST: “Jumala riigi õiguse” otsimine tähendab täieliku puhtuse taotlemist mõtetes, sõnades ja tegudes. Ainult selline inimene kõlbab Jumalale ja pääseb taevasse.

1. Loetle oma sõnadega need asjad, mille pärast muretsemise Jeesus siin tekstis ära keelab. Mis Jeesuse poolt mainitud asjadest teeb sulle praegusel hetkel kõige rohkem muret? Kuidas muutuks sinu elu, kui lakkaksid muretsemast selles tekstis mainitud asjade pärast?

2. Mis juhtub perega, mille üks liige kogu aeg muretseb raha, tervise, tuleviku jms pärast? Kuidas mõjutab muretsemine meie ihulikku tervist?

3. Mis on muretsemisel ühist uskmatusega? Kuidas võiksime vähendada hädaldamist ja sellest põhjustatud uskmatust oma elus?

4. Otsi üles kõik tõotused, mis Jeesus selles tekstis oma jüngritele annab. Millist neist tõotustest on sul kõige kergem uskuda? Aga kõige raskem?

5. Loe salmid 31-32. Mis on see asi, mida tunned vajavat praegusel hetkel kõige rohkem? Kas sa usud, et sinu Taevane Isa tõepoolest teab, et sa eelpool mainitud asja vajad? Põhjenda oma vastust.

6. Mida tähendab “esmalt Jumala riigi otsimine” praktikas (33)? Mida otsid sina oma elus esmalt, enne muid asju?

7. Mida tähendab praktikas, et otsime Jumala õigust, mitte iseenda oma (33b)? Kui oled kogenud, mis tunne on lõpetada oma õiguse taotlemine ja hakata otsima Jumala õigust, siis räägi sellest kogemusest teistele.

8. Mida tähendab 34. salm? Meenuta sellist aega oma elus, mil muretsesid eriti palju tuleviku pärast. Mida sa oleksid pidanud selles olukorras hädaldamise asemel tegema?Tundes väga hästi sinu praegust olukorda, ütleb Jeesus sulle ometi salmide 33-34 sõnad. Mida sa talle vastad?
RÕÕMUSÕNUM: Jeesus otsis alati esmalt Jumala riiki, kuid ometi anti talle tänases tekstis lubatu asemel hoopis ristipuu. Sellel puul rippudes kandis ta karistuse, mis oleks pidanud osaks saama meile meie alalise muretsemise ja uskmatuse pärast. Just sellepärast võtab ta täna vastu ka need inimesed, kes ei ole suutnud lõpetada homse pärast muretsemist.

Palveleht. 1.-7. oktoober 2017

Palveleht

Nädala teema: Jeesus annab elu

Kiitus/ülistus

Selles palveosas ülistame ja kiidame Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.

Koht/kohad Piiblist millele ülistusosas toetuda on: Psalm 86:10-13

10Sest sina oled suur ja teed imesid, sina oled Jumal, sina üksi. 11Õpeta mulle, Issand, oma teed; ma tahan käia su tões! Kinnita mu süda kartma sinu nime! 12Ma ülistan sind kõigest südamest, Issand, mu Jumal, ja austan su nime igavesti. 13Sest su heldus on suur minu vastu, ja sa oled mu hinge üles tõmmanud surmavalla sügavusest.

Johannese evangeelium 11:21-29(30-31)32-45

21Siis ütles Marta Jeesusele: „Issand, kui sina oleksid olnud siin, siis mu vend ei oleks surnud. 22Aga ma tean nüüdki, et Jumal annab sulle, mida sa iganes Jumalalt palud.” 23Jeesus ütles talle: „Sinu vend tõuseb üles.” 24Marta ütles talle: „Ma tean, et ta tõuseb üles ülestõusmises viimsel päeval.” 25Jeesus ütles talle: „Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb. 26Ükski, kes elab ja usub minusse, ei sure alatiseks. Kas sa usud seda?” 27Marta ütles talle: „Jah, Issand, ma usun, et sina oled Messias, Jumala Poeg, kes peab maailma tulema.” 28Ja kui Marta seda oli öelnud, läks ta ja kutsus salaja oma õde Maarjat: „Õpetaja on siin ja kutsub sind.” 29Seda kuuldes tõusis Maarja otsekohe ja tuli tema juurde, 30sest Jeesus ei olnud jõudnud külasse, vaid oli alles seal paigas, kus Marta oli talle vastu tulnud. 31Kui nüüd juudid, kes olid ta juures kodus teda lohutamas, nägid Maarjat kiiruga tõusvat ja väljuvat, järgnesid nad talle, arvates, et ta läheb hauale nutma. 32Kui nüüd Maarja jõudis sinna, kus oli Jeesus, langes ta teda nähes ta jalge ette maha ja ütles talle: „Issand, kui sina oleksid olnud siin, siis mu vend ei oleks surnud.” 33Kui nüüd Jeesus nägi teda ja temaga kaasa tulnud juute nutma, ärritus ta vaimus ja võpatas 34ja ütles: „Kuhu te olete ta pannud?” Nad ütlesid talle: „Issand, tule ja vaata!” 35Jeesus nuttis. 36Siis juudid ütlesid: „Vaata, kuidas ta teda armastas!” 37Aga mõned nende seast ütlesid: „Kas see, kes on avanud pimeda silmad, ei oleks suutnud teha, et ka tema poleks surnud?” 38Siis Jeesus ärritus eneses taas ja tuli haua juurde. Aga see oli koobas ja kivi oli selle peal. 39Jeesus ütles: „Tõstke kivi ära!” Surnu õde Marta ütles talle: „Issand, ta lehkab juba, sest on juba neljas päev.” 40Jeesus ütles talle: „Kas ma ei öelnud sulle, et kui sa usuksid, näeksid sa Jumala kirkust?” 41Siis nad veeretasid kivi ära. Aga Jeesus tõstis silmad üles ja ütles: „Ma tänan sind, Isa, et sa oled mind kuulnud. 42Mina küll teadsin, et sa kuuled mind alati, kuid ma ütlesin seda minu ümber seisva rahvahulga pärast, et nad võiksid uskuda, et sina oled minu läkitanud.” 43Ja seda öelnud, hõikas ta valju häälega: „Laatsarus, tule välja!” 44Surnu tuli välja, jalad ja käed mähistega mähitud, ja ta silmade ümber oli seotud higirätik. Jeesus ütles neile: „Päästke ta lahti ning laske tal minna!” 45Nüüd hakkasid Jeesusesse uskuma paljud juudid, kes olid tulnud Maarja juurde ja näinud, mis ta oli teinud.

Patutunnistus – vaikne palve

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./

Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Pärast vaikset patutunnistus palvet võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:9

9Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

Tänupalve

Aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu armu-ja rahuaja eest meie maal. Täname Jeesuse eest, kes on oma ristisurma ja ülestõusmise läbi võitnud surma ning toonud meile igavese elu. Täname koguduse liikmete, töötegijate ja vaimulike eest. Täname meie koguduse sõpruskoguduste eest. Tänu Rahukiriku siseremondi ning ustavate inimeste eest kes on selle remondiga seotud. Tänu kõige eest.

Eestpalve aeg

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Iiobi raamat 19:25-27

25Sest ma tean, et mu Lunastaja elab, ja tema jääb viimsena põrmu peale seisma. 26Ja kuigi mu nahka on nõnda nülitud, saan ma ilma ihutagi näha Jumalat, 27teda, keda ma ise näen, keda näevad mu oma silmad, aga mitte mõne võõra. Mul kõdunevad neerud sisikonnas.

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse 2. kirjast korintlastele 4:7-14

7See aare on meil aga saviastjates, et võrratult suur vägi oleks Jumala oma ja ei midagi meist. 8Meid ahistatakse igati, kuid me ei ole kitsikuses; me oleme nõutud, kuid mitte meeleheitel; 9meid kiusatakse taga, kuid me pole hüljatud; meid rõhutakse maha, kuid me ei hukku; 10me kanname alati oma ihus Jeesuse surma, et ka Jeesuse elu avalduks meie ihus. 11Sest meid, kes me elame, antakse alatasa surma Jeesuse pärast, et ka Jeesuse elu avalduks meie surelikus ihus. 12Nii on surm tegev meis, elu aga teis. 13Aga et meil on sellesama usu vaim, millest on kirjutatud: „Ma usun, seepärast ma räägin”, siis meiegi usume ja ka räägime, 14teades, et see, kes äratas üles Issanda Jeesuse, äratab meidki koos Jeesusega üles ja seab enda ette koos teiega.

Palume Jumala hoidmist ja õnnistust igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume Jumalalt usku ja usaldust, et meil oleks tahet ja julgustust kinnitada neid, kes julgustust ja tröösti vajavad. Hoidku Kristus ise meie silme ees igavene elu. Palume, et võiksime olla Issanda käteks ja jalgadeks siin maa peal, toetamaks kaasinimest ja kogudust. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume Jumalalt lohutust ja abi leinajatele. Ole väga lähedal kõigile, kel peagi seisab ees Kristusega palgest palgesse kohtumine. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ja aseesimehe Andra Indriksoni ning nende perede eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. Palume jätkuvat õnnistust Rahukiriku siseremondile ning uue kirikutee ehitusele. Õnnistust palume sõpruskogudustele Kuopios, Askimis, Destinis ning Ilumäel.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 2. Pauluse kirjast Timoteusele 1:10

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume kõigi eest, kes rahva teenistuses. Palvetame Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõigi koguduste vaimulike ning iga koguduse liikme eest. Kanname palvesse Usuteaduse Instituudi, kristlikud- ja riigikoolid, kaplanaadid, Misjonikeskuse, Laste- ja Noorsootöö Ühenduse, ajalehe Eesti Kirik, EELK Perekeskuse jpt.

Palverühmade eest Eestimaal ning mujal maailmas

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast kolosslastele 4:2a

3Sel päeval, mil ma appi hüüdsin, vastasid sa mulle.

Palume, et Jumal ise tugevdaks meie usku Temasse ning palve jõusse.

Päeva Sõnum. NR 53. 1. – 7. oktoober

Päeva Sõnumi logo

JEESUS ANNAB ELU

40 nädal: 1. – 7. oktoober 2017

17. pühapäev pärast nelipüha

Pühapäeva piiblitekstides tuleb uuesti esile surma ja ülestõusmise teema. Jeesus on võitnud inimest ja kogu loodut rõhuva surma võimu. Seepärast on Jeesusesse uskujail lootus, mis kannab üle surma läve. Kord vabastatakse kogu loodu kaduvuse orjusest.

Meelespeetav kirjakoht: Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. 2Tm 1:10

Kuidas aidata arglikel kristlastel oma usus kindlamaks muutuda? Mis aitaks meil olla julge-mad oma tunnistamises – sõnas ja tegudes?

Timoteosel oli kiusatus vaikida oma usust, et mitte saada häbistatud oma sidemete pärast vangistatud Paulusega. Me võime ennast temaga võrrelda. Vähestele meist meeldib öelda ebapopu-laarseid asju või olla seotud ebaõnnestumistega. Mõned Pauluse sõbrad jätsid ta isegi selle pärast maha. Konfliktivältijana oli Timoteos ilmselt valmis alla andma.

Paulus julgustab Timoteost oma hirmule vastu astuma ja kindlaks jääma, meenutades talle evangeeliumi suurust ja oma vangistuse põhjust. See evangeelium on nii ulatuslik, et muudab inimajalugu, ja selle viis lõpule Jeesus, kes murdis surma väe ja näitas teed ellu. Mis saab olla võrdne sellise sõnumiga?

Miks aga häbeneda armusõnumit, mis muudab meie olukorda ja eluviisi? Pauluse jaoks on häbistav vangistus osa tema kutsumusest. Mõnele võiks see tähendada ebaõnnestumist, kuid Paulus teab, et ta võib usaldada Jumalat, olenemata oma olukorrast. Tema saatus on seotud kannatava Päästja külge, kelle kannatused kulmineerusid ristisurmaga (Fl 2:8). Timoteos peab valvama seda tõde oma eluga, mille jaoks annab talle võimekuse Püha Vaim.

Tema oli selleks ette määratud küll enne maailma rajamist, aga aegade lõpul on saanud avalikuks teie pärast (1Pt 1:20). Ja valge ette tuua kõigile, mis on selle saladuse korraldus, mis on kätketud aegade algusest peale Jumalas, kes kõik on loonud (Ef 3:9). Seda saladust, mis oli varjatud endiste aegade ja sugupõlvede eest, nüüd on aga avaldatud tema pühadele (Kl 1:26) Igavese elu lootuse põhjal, mille Jumal, kes ei valeta, on tõotanud enne igavesi aegu (Tt 1:2).

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sinu Poeg äratas Laatsaruse surnuist üles ja ilmutas oma jumalikku väge, et Tema on ülestõusmine ja elu. Elusta meidki usus Temasse, et me võiksime siin julgelt elada, rahus surra ja Tema väe läbi kord üles tõusta igaveseks eluks. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

  

KASVAV KRISTLANE

Pühapäev – 1. oktoober

Jeesus ütleb: „Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb. Ükski, kes elab ja usub minusse, ei sure alatiseks.” Jh 11:25,26

Jeesus püüab Martat lohutada, kinnitades, et Laatsarus tõuseb üles. Marta saab nii aru, et Jee-sus viitab lihtsalt variseride üldisele usule ülestõusmisse viimsel päeval. Näib, et ka Marta on selles usulauses veendunud, kuigi tema sõnad ei peegelda erilist entusiasmi. Leinaaegadel tuhmistab käesoleva hetke kurbus tulevase õnne ootuse; kujutlusvõimele näitab, et lõplik reaalsus ei ole elu, vaid surm.

Nüüd püüab Jeesus Marta usule täiesti uut suunda anda, väites, et tema ise ongi ülestõusmine. Martal tarvitseb vaid usaldavalt temale vaadata – uskuda Jeesusesse ei tähenda olla vaid veendunud ülestõusmises viimsel päeval, vaid kogeda juba praegu seda igavest elu, mille eelmänguks ülestõus-mine tegelikult on. Selline usklik, kuigi läheb läbi füüsilise surma nagu Laatsarus, jätkab tegelikult elamist; keegi, kes Jeesusesse usub, ei hukku igavesti. Marta ei saa selle ühe hetkega antud ilmutuse kõigist üksikasjadest kohe aru, kuid kinnitab siiski oma usku, et Jeesus on Messias, Jumala Poeg, kelle tulemist Jumala rahvas on oodanud.

Kes minu liha sööb ning minu verd joob, sellel on igavene elu ja mina äratan ta üles viimsel päeval. (Jh 6:54)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtiskle hetke asjade üle mis on kuhjunud su meeltesse ja südamesse praegusel hetkel. Kujutle et asetad need ükshaaval kõrvale selleks, et olla vaid Jeesusega.

* * *

 

JUMAL ON MINU POOLT

Esmaspäev – 2. oktoober

Sa kiskusid välja mu hinge surmast, mu jalad libisemisest, et ma kõnniksin Jumala ees eluvalguses. Ps 56:14

Taavet kirjutas selle psalmi ajal, mil ta oli põgenenud Sauli ja tema meeste eest Gati linna (1Sm 21:11) , mis kuulus vilistitele. Oli neid, kes ta seal ära tundsid, ja nii on Taavetil taas põhjust oma elu pärast karta, aga ta loodab Jumala peale.

Saamuel oli võidnud ta Iisraeli kuningaks, ta oli maha löönud Koljati, päästes sellega oma rahva vilistite käest. Siis pani Saul ta tuhandepealikuks ning sealgi oli Taavet edukas. Selle asemel et nüüd rahulikult kuningana valitseda, pidi ta hoopis põgenikuna elama.

Oled sa ennast leidnud samataolisest olukorrast? Oled enda arvates kõik õigesti teinud, kuid vaatamata sellele lähevad olukorrad hoopis raskemaks.

Taavet annab meile siin hea eeskuju. Ta usub, et Jumalal on öelda viimane sõna, et tema Looja pole ükskõikne ja passiivne pealtvaataja. Jumalale ei ole teadmata meie raskused, meie pisarad. Usk Jumala ustavusse annab Taavetile jõu edasi minna, või õigem oleks öelda, et Jumal oli see, kes Taavetit kandis.

Ta ütleb kahel korral: “Mida võibki inimene mulle teha?” Aga mida võivad siis inimesed meile teha? Nad võivad valetada, sepitseda kurje plaane, võib-olla isegi füüsilist kahju tekitada, kuid midagi ei saa juhtuda Jumala teadmata. Ükskord saabub palvevastus ja ükskord peavad olukorrad muutuma.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta kristlaste eest, keda taga kiustakse. Palu, et Jumal võtaks neilt hirmu ja täidaks nende südamed rahuga.

* * *

 

VALUSALT AUS

Teisipäev – 3. oktoober

Kuigi mu nahka on nõnda nülitud, saan ma ilma ihutagi näha Jumalat, Teda, keda ma ise näen, keda näevad mu oma silmad. Ii 19:26,27

Miks on nii, et kuigi Iiob süüdistab Jumalat selles, et too kohtleb teda nagu võrdset, igatseb ta ka olla Tema poolt päästetud? Kui Iiob ei näe õigust, kuidas ta siis teab, et Lunastaja elab ja saab alati olema?

Alles siis, kui Iiob heidab ära oma sõprade silmakirjalikud arutlused, võime näha tema tõelise suhte algust Jumalaga. Peatüki kulgedes vastandub Iiob nende ilukõnele oma kannatuste karmi tõega. Aeglaselt, hoolimata Iiobi väitest, et Jumal on selle kõige põhjustaja, hakkame aimama et see, mida Iiob kõige rohkem ihaldab, on endise olukorra taastumine. Oma perekonna ja oma tervise loomulikult. Kuid kõige enam soovib ta oma suhte taastumist Jumalaga, keda ta kutsub Lunastajaks, Päästjaks.

Selle punktini jõudmiseks peab aga Iiob kõigepealt konfronteeruma oma enda vihaga. Ta teab oma piina allikat. Jumal on seda teinud ja Iiob ei lakka seda ütlemast. Kui ta seda teeks, oleks religioossus talle olulisem kui ausus. Selle teadmisega tuleb suurem tõde, Iiobi päästja ka kaitseb teda. Oma haavatud kehast näeb siiski Jumalat.

Teie isa Aabraham tundis suurt rõõmu sellest, et ta saab näha minu päeva, ja ta nägi seda ja rõõmustas (Jh 8:56). Vaata, kes on isemeelne, selle hing ei ole siiras ta sees; aga õige elab oma usust (Ha 2:4).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Iiobi aus vastasseis Jumalaga on šokeeriv, kuid see on vältimatu esimene samm. Ära lase võltsvagadusel tulla oma teele.

 * * *

JUMALA VÄGI

Kolmapäev – 4. oktoober

Me kanname alati oma ihus Jeesuse surma, et ka Jeesuse elu avalduks meie ihus. 2Kr 4:10

Paulus jätkab selgitamist, miks ta ei koge end heitununa ning viitab nüüd otse oma jõuallikale. See ei ole mitte temas, ega ka meis – vaid Jumalas. Ja tõesti, oma hilisemas mõttearenduses väidab Pauluse, et meie nõtrus ei ole sugugi takistus vaid pigem võimalus. Sest see toob esile Jumala väe, mis meid hoiab ning võimaldab teistel näha kuidas Jumal toimib meis ja meie läbi.

Ka pole meie nõtrus lihtsalt märk meie inimlikkusest; vaid see on tulemus sellest et oleme leidnud oma identiteedi ristilöödud Kristuses. Ristilööduga samastuda ning teda järgida tähendas tolleaegses ühiskonnas muutuda naeru – ja häbistamisealuseks. Roomas on üks hästituntud seinajoo-nistus, mis kujutab ristilöödud meest, kellel on eesli pea ning pealkiri “Alexamenos kummardab Jumalat”. Paulus väidab, et see ei ole häbistamine, sest see mis loeb, on Jumala reputatsioon; ning tema võtab just nimelt selle maailma nõrgad ja mittetähtsad oma toimimise demonstreerimiseks.

Paulus päevil tähendas taoline käitumine minemist valitseva kultuuri vastu; aga sama on tege-likult meie päevil, kus inimesi hinnatakse nende varandusliku seisundi, positsiooni või intellektu-aalse võimekuse kohaselt. Paulus ütleks meile ka täna, et taolise hindamissüsteemiga ei tohiks meil mingit pistmist olla. Mitte, et need asjad ei oleks olulised, vaid et kristliku elu kontekstis, eriti aga tehes kristlikku teenimistööd, võivad just need asjad muutuda takistusteks, mis ei lase meil näha Jumala väge toimimas. Seal oleme silmitsi kiusatusega hakata Jumala väe asemel usaldama oma isiklikku võimekust.

See, mis tulemust toob on meie veendumus, et Jumala vägi tõesti suudab seda kõike korda saata, mida on tõotanud – ning meie valmisolek usaldada teda; ja mis peale kõiki jõude, mis Jeesuse vastu üles astusid, on endiselt toimimas inimeste sees. Võime kanda enesel surma märke, kuid ainult viisil, mis teeb nähtavaks ülestõusmise väe; võib tunduda et oleme kaotanud kõik – kuid siin on palju kaugem perspektiiv mida silmas pidada – ning auhind mille poole pürgida.

Viimaks veel, ärgu tehku keegi mulle vaeva, sest ma kannan Jeesuse vermeid oma ihu küljes. (Gl 6:17)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meenuta viimaseid kogemusi kus Jumala vägi kandis su läbi ja täna Jumalat veelkord selle eest!

* * *

 

PÕGENEMISTEEKONNA LÕPP

Neljapäev – 5. oktoober

Ma hüüdsin oma kitsikuses Issanda poole ja Tema vastas mulle. Haua sisemuses hüüdsin ma appi ja Sina, Issand, kuulsid mu häält. Jn 2:3

Joona palve on mähitud faktidesse suurest kalast kes ta alla neelas ja siis välja, kuivale maale oksendas. See polnud prohvetile mingi eriliselt austustvääriv tagasitulek. Ehk oli isegi nii, et kalal oli sama paha Joonast oma kõhus, kui Jumalal Joona jätkuvast enesekesksest hoolimatusest ebaju-malaid kummardavate paganate vastu – nii nende vastu, kes elasid Niineves, kui laevameeste vastu, kellede elud ta oma käitumisega ohtu seadis?

Kas nii või teisiti, Joona suust tõusev palve taolises keskkonnas on võimas väljendus võitlu-sest, millesse tema sõnakuulamtus sattus – see oli võitlus elu ja surma peale, ülestõusmie ja alla-käigu vahel. “Suur kala” oli samaaegselt surmapaik ning Jumala armuvahend. See oli viimane aste sellel allakäigul, mis algas Joona esimese sõnakuulmatuse impulsiga minna hoopiski Jaafosse (Jn 1:3), jätkus paanilise hirmuga uppumise ees, ning jõudis sinna kus “maa riivid tema kohal igaveseks sulgusid” (Jn 2:6).

Kala kõhust oli saamas haud. Ometi, hoolimata Joona läbikukkumistest, saab mingil kumma-lisel viisil, see koht tema jaoks ka “üsaks”, kust algab tema tee uude ellu ning uute võimaluste juur-de.

Keegi veel nägi oma elu Joona “tähe” kaudu – ka Tema magas tormis, ning laskus põrgusse sel päeval kui rist Kolgatal avas inimkonnale tee uude ellu tõusmise juurde. Ja üksnes Jeesuse saab sündida see, et asjad, millest valmistatakse meile hauda, võivad saada meie päästmise vahenditeks. Just sel kombel saab Joonast (vaatamata ta isikule) see, kes osutab Jeesuse päästele, päästmise teele meie jaoks, kui oleme silmitsi oma enese õuduse- ja meeleheitehetkedega, kaugenemisega Jumalast ja võibolla isegi surmaga.

Meie Jumal tuleb ega vaiki, tuli põletab tema eel ja tema ümber möllab maru väga. (Ps 50:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millised asjad, harjumused või inimesed hoiavad sind vangis? Palu Jumala poole – et Tema võiks tuua muutuse ja avada tee uude ellu.

* * *

 

USUTÄNU ENNE ABI SAABUMIST

Reede – 6. oktoober

Ma ülistan Sind kõigest südamest, Issand, mu Jumal, ja austan Su nime igavesti. Sest Su heldus on suur minu vastu, ja Sa oled mu hinge üles tõmmanud surmavalla sügavusest. Ps 86:12,13

Paljudes psalmides tänatakse Jumalat enne palve täitumist. See näitab meile tolleaegsete usklikkude usujulgust. Ainult Jumalaga ühendatud süda suudab seda. Meie ei tunne ainult usupal-vet, vaid ka usutänu. Usk suudab tänada Jumalat hoolimata sellest, kas silmad palvevastust näevad või ei. Teame aga seda, et asi on Jumala kätte antud ja tema tahe toimub. Vaja on vaid olla teatud vaimulikul tasemel.

Milline on vaimulik tänu? See on kõigest südamest. Siin ilmnebki me usu terviklikkus. Palve on nüüd vastatud ja kogu süda ülistab ja tänab Jumalat. Palves ja tänus muutub Jumal me isiklikuks Jumalaks ja õnnistused me isiklikeks õnnistusteks. Tänu on igavene väärtus. Siis kui kord palved lõpevad, jääb tänu püsima. Palves oleme inimeste tasemel, tänades aga inglite ja taevaste olendite tasemel.

Mille eest täname? Mõni meist on üle elanud momente, millal oht möödunud, siis on tunne, nagu algaks elu uuesti. Pärast seda oli tänul uus sügavus. Surnuteriigist ei ole tagasitulekut. Ainult Jeesus Kristus on tagasi tulnud, et mitte enamsurra. Usun, et Taavet sai ära põgeneda Sauli eest, siis tundis ta ennast ka nagu surmast päästetuna …Teame, et Jumal ei päästa palujaid ainult maise elu jaoks, vaid ka igavesest surmast igavese elu jaoks.

Nii lõpeb palve põhiline osa tänuga. Tänu olgu palve loomulik lõpp.

Issand, sina tõid mu hinge välja surmavallast, sa elustasid mind nende hulgast, kes lähevad alla hauda. (Ps 30:4)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Usaldagem meiegi täna Jumalat ja andkem Taaveti eeskujul Talle austust ja tänu!

* * *

 

PALVE KÕIGE VAIMULIKUM OSA

Laupäev – 7. oktoober

Õpeta mulle, Issand, oma teed; ma tahan käia Su tões! Kinnita mu süda kartma Sinu nime! Ps 86:11

Jumalal on inimese jaoks tee ja oma kindel plaan. Jumal ei jätnud inimest saatuse hooleks, vaid on tema tee juba määranud. Kuid meie ümber on jõud, mis kisuvad teda teelt kõrvale. Selleks, et leiaksime õige tee ja seda kasutaksime, on vaja paluda ja alluda Jumala õpetusele. Jeesus ütles: “Mina olen tee, tõde ja elu”. Tema kaudu on Jumal meile näidanud, kuidas inimene peab elama. Ai-nult see inimene, kes usub Jeesusesse, palub temalt õiget elu ja võtab selle vastu, on õiguse jälgedel.

Hoiame oma armastust killunemise eest (5Ms 6:5) ja elame osaduses teistega (Ef 3:18). Lõpli-kuks väärtuseks jääb ikkagi osadus Jumalaga. Meie saame vaid palves pöörduda Jumala poole, aga ühendamist teostab Jumal ise.

Issand, anna mulle teada oma teed, õpeta mulle oma teeradu! (Ps 25:4) Õpeta mind, Issand, oma teele ja juhata mind tasasele teerajale mu vaenlaste pärast! (Ps 27:11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta kõikide eest, kes kogevad täna ahastust või on sat-tunud mingisse tragöödiasse. Palu, et Jumala valgus võiks hakta särama neid ümbritsevas pimeduses.

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

 

III. KOHUS.

Kohus rahvaste üle.

 

See ei ole valge trooni kohus (Ilm 20:11-15). Faktide hoolikas kõrvutamine kinnitab järgmist:

1.      Kohus rahvaste üle leiab aset siis, “kui Inimese Poeg tuleb oma auhiilguses, … siis ta istub oma aujärjele.” Suurt valget trooni pole kunagi kutsutud tema aujärjeks (Ilm 20:11-15).

2.      Selles kohtus ta mõistab kohut elavate rahvaste üle (Jl 3:11-16). Valge trooni kohtus ta mõistab kohut pattudes surnud hingede üle.

3.      Selles kohtus ei ole surnute ülestõusmist. Suur valge trooni kohtu ajaks kõik pattudes surnud äratakse üles: “Ja meri andis tagasi oma surnud ning surm ja surmavald andsid tagasi oma surnud …” (Ilm 20:13).

4.      Selles kohtus on kohtunik Jumal Kuningas, mõistes kohut oma maises kuningriigis elavate rahvaste üle. Suure valge trooni kohtus mõistab Jumal kohut ainult pattudes surnute üle.

5.      Selles kohtus ei avata raamatuid. Valge trooni kohtus raamatud avatakse.

6.      Selles kohtus mõistetakse kohut kolmes kategoorias: lambad – päästetud (Ilm 7:9-17); sikud – päästmatud (2Ts 1:7-10); suguharud – Iisraeli valitud (Ilm 7:1-8; Rm 11:25-28). Suure valge trooni kohtus on vaid üks klass: surnud.

7.      Selles kohtus annab Kuningas kuningriigi neile, kellel on igavene elu. Suure valge trooni kohtus ei ole päästetuid ega kuningriike; nad heidetakse tulejärve.

 

ÜLESTÕUSMINE JA ELU

LOE: Johannese 11:21-46

TAUST: Jeesus oli ühe päevateekonna kaugusel Betaaniast, kui ta sai sõnumi Laatsaruse õdedelt.

1. Mida salmid 25-26 tähendavad? Miks Jeesusesse uskujal ei ole vaja karta isegi surma?
2. Milliste tunnetega lausus Maarja 32. salmi sõnad?
3. Miks oli Jeesus sügavalt liigutatud (s 33)?
4. Mida võis Maarjale tähendada see, et Jeesus nuttis koos temaga (s 35)? Mida tähendab sinule see tõsiasi, et Jeesus on – võibolla sinu teadmata – nutnud koos sinuga lahusoleku tõttu armsast inimesest või mingi muu suure mure puhul?
5. Miks Jeesus Marta arvates tahtis lasta haua avada (s 38-39)? Kas Marta uskus, et Jeesus äratab tema venna surnust üles või mitte? Põhjenda oma vastust. Mida tahtis Jeesus öelda 40. salmi sõnadega?
6. Mis asja täpselt palus Jeesus oma palves salmides 41-42? Mida võisid kohalolijad tunda, kui nägid Laatsarust hauast välja tulevat (s 43-44)?
7. Kuidas muutus Marta ja Maarja usk Laatsaruse haual? Milline mõju oli Jeesuse imel kohalolnud juutidele (s 45-46)? Mis põhjusel võivad mõned jääda uskmatuks, kuigi näevad sellist imet?
RÕÕMUSÕNUM: Jeesus äratas üles surnu, kes õigupoolest oli saanud lihtsalt kätte palga oma tegude eest (sest patu palk on surm). Seejärel maksis Jeesus ise tema pattude eest oma surmaga. Seepärast võib Jeesus olla nüüd ülestõusmine ja elu sinule, minule ja meie lähedastele.

Palveleht. 24. – 30. sept. 2017

Palveleht

Nädala teema: Jumala hoolitsus

Kiitus/ülistus

Aeg kiita ja ülistada Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.

Koht/kohad Piiblist: 1. Peetruse kiri 5:7

7heitke kõik oma mure tema peale, sest tema peab hoolt teie eest!

Pauluse kirjast filiplastle 4:10-14

10Väga suureks rõõmuks Issandas oli mulle see, et te viimaks jälle virgusite mõtlema minule; sest teie olete ju mõelnud, aga teil polnud sobivat juhust.  11Ma ei ütle seda puuduse pärast, kuna ma olen õppinud olema rahul sellega, mis mul on. 12Oskan elada kehvalt ja oskan elada ka jõukalt, olen kõigega ja kõigi oludega tuttav: nii kõhtu täis sööma kui nälgima, elama nii jõukuses kui puuduses. 13Ma suudan kõik tema läbi, kes teeb mind vägevaks. 14Ometi, te tegite hästi, et võtsite osa minu kitsikusest.

Patutunnistus – vaikne palve.

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakohad, millele palves toetuda on: Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Pärast vaikset patutunnistuspalvet võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:9

9Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta
annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

Tänupalve

Aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu jätkuva armu-ja rahuaja eest meie maal. Täname Jumala hoolitsuse eest. Täname Kristuse eest, kes on toonud meile jääva elu ning andnud jõu ja julguse maiseks matkateeks. Tänu Jumala  Sõna ja sakramentide eest. Tänu kodukoguduse ja ustavate koguduse liikmete eest. Tänu perede eest, kes peavad oluliseks laste kristlikku kasvatust. Tänu toome Nõmme Rahu kirikus toimuva siseremondi eest. Tänu olgu viimselt kõige eest!

Eestpalve aeg

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Psalm 86:1, 3-7

1Issand, pööra oma kõrv ja kuule mind, sest ma olen vilets ja vaene! 3Ole mulle armuline, Issand, sest ma hüüan su poole kogu päeva! 4Rõõmusta oma sulase hinge, sest sinu poole, Issand, ma tõstan oma hinge!  5Sest sina, Issand, oled hea ja andeksandja, ja rikas heldusest kõigile, kes sind appi hüüavad. 6Võta kuulda, Issand, mu palvet, ja pane tähele mu anumise häält! 7Oma ahastuse päeval hüüan ma sind appi, sest sa vastad mulle.

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 10:38-42

38Aga kui nad teed käisid, astus Jeesus sisse ühte külla. Keegi naine, Marta nimi, võttis ta vastu. 39Ja sel naisel oli õde, keda hüüti Maarjaks. Maarja istus maha Issanda jalgade juurde ja kuulas tema kõnet. 40Marta aga oli ametis mitmesuguste toimetustega. Ja ta tuli Jeesuse juurde ning ütles: “Issand, kas sa ei hooli sellest, et mu õde jättis mu üksinda toimetama? Ütle talle nüüd, et ta tuleks mulle appi!” 41Aga Issand vastas talle: “Marta, Marta, sa muretsed ja vaevad ennast paljude asjadega, 42aga tarvis on vaid üht. Maarja on ju valinud hea osa, mida ei võeta temalt ära.”

Palume Jumala hoidmist igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Aita taibata Jumala hoolitsust meie elus ning kingi piiritut usaldust Jumala vastu.  Palume tervist kõigile, kes seda vajavad. Aita, et meile elus osaks saavad kannatused, katsumused või haigused tuleksid meile imeliselt kasuks ning tooksid meid Kristusele lähemale. Ole ligi ning hoia reisil olevaid inimesi ning neid kes õpivad või töötavad Eestist eemal. Palume Jumalalt tröösti leinajatele. Ole lähedal kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. Palvetame Jumala kätte koguduse juhatuse liikmed: Meelis Pirni, Andra Indriksoni, Vaike Simmo, Ulvar Kullerkupu, Marek Alveuse ning nende pered. Palume õnnistust koguduse laste-ja noorsootööle. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis ning Ilumäel. Palume jätkuvat õnnistust Nõmme Rahu kiriku remondile.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 1. Kuningate 17:1, 8-16

1Tisbelane Eelija, Gileadi Tisbest, ütles Ahabile: “Nii tõesti kui elab Issand, Iisraeli Jumal, kelle ees ma seisan: neil aastail ei ole kastet ega vihma muidu kui minu sõna peale!” 8Ja temale tuli Issanda sõna, kes ütles: 9“Võta kätte, mine Sareptasse, mis kuulub Siidonile, ja ela seal! Vaata, ma olen käskinud ühte lesknaist seal sind toita.” 10Ja ta võttis kätte ning läks Sareptasse. Ja kui ta jõudis linna värava juurde, vaata, siis oli seal üks lesknaine puid korjamas. Ja ta hüüdis teda ning ütles: “Too mulle ometi pisut vett mõne nõuga, et saaksin juua!” 11Ja kui naine läks vett tooma, siis ta hüüdis temale järele ning ütles: “Too mulle ka paluke leiba!” 12Aga naine vastas: “Nii tõesti kui Issand, su Jumal, elab, ei ole mul kakukestki, vaid ainult peotäis jahu vakas ja pisut õli kruusis. Vaata, ma olen korjanud paar puutükki, ja ma lähen ning valmistan midagi enesele ja oma pojale, et saaksime veel süüa, enne kui sureme.” 13Siis ütles Eelija temale: “Ära karda! Mine tee, nagu sa oled öelnud! Aga esmalt valmista sellest mulle pisike kook ja too see minule! Pärast valmista enesele ja oma pojale! 14Sest nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Jahu ei lõpe vakast ja õli ei vähene kruusist kuni päevani, mil Issand annab maale vihma.” 15Ja naine läks ning tegi Eelija sõna järgi. Ja temal, samuti Eelijal ja naise perel oli süüa kauaks ajaks: 16jahu ei lõppenud vakast ja õli ei vähenenud kruusist Issanda sõna peale, nagu ta Eelija läbi oli öelnud.

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palvetame Jumalalt Püha Vaimu meie Kirikule, tema piiskoppidele, preestritele ja diakonitele, kirikuvalitsusele, kõikidele koguduste kaastöölistele ning igale koguduse liikmele. Palume tarkust ja vastutustunnet presidendile, valitsuse liikmetele, riigikogule, Nõmme linnaosavanemale ning kõigile, kes seisavad rahva teenistuses. Palume kristlaste eest erinevates konfliktipiirkondades. Palvesse kanname jätkuvalt Usuteaduse Instituudi, Misjonikeskuse, ajalehe Eesti Kirik, Laste- ja Noorsootöö Ühenduse, Kristlike Raudteelaste Ühingu, Perekeskuse jpt. Palume armastust ja truudust kristlikule abielurahvale ning Issanda lähedalolu ja toetust kõikidele leskedele.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 1. Pauluse kirjast tessalooniklastele 5:17

17palvetage lakkamatult

Palume Jumalalt ustavust oma palveellu ja õnnistust palvetavatele inimestele ning neile, kelle eest palvetatakse.

Päeva Sõnum. Nr 52. 24. – 30. september 2017

Päeva Sõnumi logo

JUMALA HOOLITSUS

16. pühapäev pärast nelipüha

Jeesus õpetab, et Jumalasse uskuv inimene ei pea tundma muret iga asja pärast. Taevane Isa kannab tema eest hoolt ja aitab otsida seda, mis on tähtsaim – Jumala riiki ja Tema õigust. Nõnda vabastab Jumal inimese tegema head oma ligimesele. Kristlane peab meeles Jeesuse sõnu: “Õndsam on anda kui võtta!”

Meelespeetav kirjakoht: Heitke kõik oma mure Tema peale, sest Tema peab hoolt teie eest. 1Pt 5:7

Suur tõke, mis takistab asetada teisi esimesele kohale ja neid tähtsaks pidada, on meie muretsemine: “Aga kes siis kannab hoolt minu eest?” Vastus on, et Jumal ise hoolitseb meie vajaduste eest. Ta suudab seda teha paremini kui me ise (tema käsi on “võimas”; vt 1Pt 5:6), ning ta soovib seda teha, sest ta peab alaliselt hoolt oma laste eest. Seepärast on kogu oma murekoorma heitmine tema peale alanduse tee, mis vabastab inimese alalisest murest iseenda pärast ning võimaldab tal tõeliselt hoolitseda teiste vajaduste eest.

Saavutage alandlikkus oma mured Jumalale usaldades.

Heida Issanda peale oma koorem, ja tema hoolitseb sinu eest; ta ei lase iialgi kõikuda õiget! (Ps 54:23) Sest ei ole muud Jumalat kui sina, kes hoolitseb kõige eest, et peaksid veel tõestama, et sa ei ole ülekohtuselt kohut mõistnud. (Trk 12:13) Sest kõike seda taotlevad paganad. Teie taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate. (Mt 6:32)

* * *

 

SUHTUMINE ÜLE TEGUTSEMISE

Pühapäev – 24. september

Issand ütles: “Marta, Marta, sa muretsed ja vaevad ennast paljude asjadega, aga tarvis on vaid üht. Maarja on ju valinud hea osa, mida ei võeta temalt ära.” Lk 10:41,42

Jeesus vastandab Marta muretsemise ja endale paljude asjadega vaevamise ainsale tõeliselt vajalikule asjale. Tarvis on vähe, õigupoolest üht. Jeesus ütleb selgesti, et Marta muretseb liiga paljude asjade pärast. Elus on vähe tegelikke vajadusi, ja paljuta, millele harilikult rohkesti aega kulutatakse, on võimalik hakkama saada. Jeesus ei määratle täpsemalt, mis on see üks asi; on aga kindel, et ta vihjab oma jalgade ees istuvale ja tema õpetusi kuulavale Maarjale. Tähtis on vaid sõltumine Jeesusest. Ta kinnitab, et Maarja on valinud hea osa, mida ei võeta temalt ära.

Meile, kes loeme seda lugu täna on siin samuti mitmeid väljakutseid. Mõned meie hulgast oleksid meelsamini aktiivsed toimetajad, kui vaikselt koha peal istujad ning õppijad. Teised sooviksid, et tähele pandaks, kuidas nemad teevad ära põhilise osa tööst ning et nägijad end süüdi tunneksid. Jeesuse vastus Martale on eeskuju andev. Ta soovitab Martale vaid ühte – ühineda Maarjaga tema jalge ees.

Õige vaimulik hoiak on omand, mida keegi ei saa ära võtta.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta, et Jumal annaks sulle südamevaikust milles Tema saab sind enese ligi tõmmata, ning, et suudaksid selle osa valida üle päevakiire ning segamiste.

* * *

SÕBRA POOLT REEDETUD

Esmaspäev – 25. september

Heida Issanda peale oma koorem, ja Tema hoolitseb sinu eest! Ps 55:23

Psalm 55. kannab endas prohvetlikult Jeesuse surmaeelse õhtu traagikat – tema vaenajaks on ta oma sõber.

Tihti on kõige hirmsamad hetked meie elus need, kui armsad sõbrad ilma nähtava põhjuseta meile selja pööravad. Ja lõppkokkuvõttes ei ole suurt vahet, kas tegu on sõna otseses mõttes lepingu murdmise või selja taga levitatavate kuulujuttudega, põhjuseta ja teravate näkkuütlemistega, mis tänapäeval kahjuks kellelegi võõrad ei ole…

Nagu Taavet siirast südamest oma Issanda poole hüüab: “Aga mina hüüan Jumala poole ja Issand aitab mind ” (Ps 55:17), võime ka meie, kellele on tehtud haiget, keda on reedetud, tulla oma hingeahastuses Jumala ette, heita kandami Issanda peale ja lasta Temal enda eest hoolitseda. Sedasama tegi ju tol õhtul ka Jeesus.

Kui tihti aga sooviksime ka ise Taaveti kombel paluda, et Issand reetjaid karistaks. Aga kas see oleks õigeim lahendus asjale? Elame ju Jeesuse Kristuse eeskujul ja Tema armastuse seaduses, mis ütleb: “Ärge pange vastu inimesele, kes teile kurja teeb!” (vt Mt 5:39) ja isegi: “Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad!” (Mt 5:43-45). Veelgi enam: meile on ka öeldud, et me ei saa tuua Issanda altarile ohvriandi enne, kui vennaga on otsitud lepitust (Mt 5:23-24)!

Kas Jeesuse sõnad on meil aga alati meeles?

Seepärast ma ütlen teile: Ärge muretsege oma hinge pärast, mida süüa, ega oma ihu pärast, millega riietuda! Eks hing ole enam kui toidus ja ihu enam kui rõivas? (Mt 6:25) Heitke kõik oma mure Tema peale, sest Tema peab hoolt teie eest. (1Pt 5:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas on õudsemaid asju, kui lähedane sõber, keda oled kõiges usaldanud, su raskel hetkel maha jätab? Võib juhtuda, et sellest kasvab välja usaldamatus inimeste vastu üldse. Hetkeks võib kibestus kanduda ka Jumala peale – miks Ta lubas seda juhtuda? Või jääb siiski Jumal pettunud inimesele veel ainukeseks ja viimaseks toeks?

* * *

 

SOOVIDE RIDA

Teisipäev – 26. september

Issand, pööra oma kõrv ja kuule mind, sest ma olen vilets ja vaene! Ps 86:1

Taavet palub Jumala audientsi. “Issand, pööra oma kõrv ja kuule mind”. Palve algab sooviga, et Jumal paneks teda tähele. Ta soovis pääseda Jumala jutule. Sinna pääseme alati ilma järjekorrata. Meil ei ole vaja ennast selleks järjekorda kirjutada. Aga Jumala poole tuleb pöörduda viisakalt. Head kombed on ka palves head. Sügavale palvele on omane, et tullakse väga suure pühadus-tundega Jumala ette. “Sest ma olen vilets ja vaene.”

“Vilets” näitab ta isiku väärtusetust ja “vaene” näitab ta teenete olukorda Jumala ees. Taavet on läbinisti alandlik. Uhke inimene ei palu nii. Variseri palvest näeme seda. Ta julges oma heade omadustega isegi Jumala ees kiidelda. Aga siin on vilets inimene. Siis kui oled nii abitu, et su palve ei tõuse kuhugi, palu, et tema tuleks alla ja kuuleks. Mõnes tõlkes ongi öeldud: “Pööra oma kõrv alla mu poole!” Meie tõeline vajadus on me palve parim põhjendus. Vajadusteta palve on ainult sõnade tegemine.

Väike laps, kes tahab isale ütelda, ei ulatu isa kõrva juurde. Isa, nähes seda, kummardub ise alla lapse suu juurde.

Tulgu mu palve sinu ette, pööra oma kõrv mu halisemise poole! (Ps 88:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta kõikide eest, kes kogevad täna ahastust või on sattunud mingisse tragöödiasse. Palu, et Jumala valgus võiks hakta särama neid ümbritsevas pimeduses.

* * *

  

TÕELINE RAHULOLEMINE

Kolmapäev – 27. september

Oskan elada kehvalt ja oskan elada ka jõukalt, olen kõigega ja kõigi oludega tuttav: nii kõhtu täis sööma kui nälgima, elama nii jõukuses kui puuduses. Fl 4:12

Mis toob meile rahulolu? On tähelepanuväärne, et Paulus ütleb end leidnud olevat rahulole-mise saladuse igas olukorras. Huvitav, kuidas ta selleni jõudis? Võibolla aitavad sellele vastata tema kirja varasemas osas esile toodud asjad: palve, usaldus, pidev tänumeel ja rõõmustamine, edasi pürgimine?

On inimesi, kes tahaksid rahulolemise saladust õppida raamatust või omada seda kui kingitust mis tuleb ilma raske tööta. Ometi olen veendunud, et osa saladusest seisneb just nimelt elu rasketes olukordades, millest tuleb läbi minna. Mõned Pauluse varasemad kirjad kinnitavad, et just nii toimus see tema elus (vt 2Kr 1:7-10;11:16-30;12:7-10).

Küps rahulolemine tuleb sellest, kui inimene on avastanud elu väljakutsetes, et millega iganes Jumal lubab meil elus vastakuti seista, seda me suudame….”läbi tema, kes teeb meid tugevaks” (Fl 4:13). Vaid selliste kogemuste tule läbinuna, saab Paulus kindlalt väita, et Jumal täidab kõik meie vajadused (Fl 4:19). Ta teab, sest on seda kogenud!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Nimeta palves Jumalale oma elu need alad, kus oled rahulolematu. Palu, et Jumal näitaks sulle, kuidas just need asjad on võimalik su elus muuta rahulolemise saladuse õppimise võimalusteks.

* * *

 

KUTSE JUMALA TUGEVUSE VAATLEMISEKS

Neljapäev – 28. september

Jätke järele ja teadke, et mina olen Jumal, kõrge rahvaste seas, kõrge maa peal! Ps 46:11

Jumala kohtud on õiged ja tõelised. Seda nägi Noa pärast veeuputust, seda nägi rahvas Punase mere ääres, seda nägi Jesaja assüürlaste laagriplatsil ja sedasama näeb inimkond siis kui Jumala viimne kohus teeb oma otsuse. Sellele mõtelgu kõik need, kes tahavad sõdida Jumalaga.

Täna on aga meil veel võimalus saada Jumala sõbraks Jeesuse Kristuse kaudu.

Kui sa teed kardetavaid tegusid üle meie ootuse, tuled alla, mäed kõiguvad su ees – sellest ei ole kuuldud muistsest ajast. (Js 64:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jätke järele – meil ei ole võimalik seda välja mõtelda, või kuidagi valmis teha; ainuke võimalus on oodata kuni Jumal selles ootuses ilmutab meile seda, mis juba on olemas, aga mida me veel ei näe.

* * *

 

JUMALA SÕNUMITOOJAD

Reede – 29. september

Peaingel Miikaeli ja kõikide inglite püha. Mihklipäev

Jeesus ütleb: “Tõesti, ma ütlen teile, kui te ei pöördu ega saa kui lapsed, ei pääse te taevariiki! Kes nüüd iseennast alandab selle lapse taoliseks, see on suurim taevariigis.” Mt 18:3,4

Jeesus ei heida jüngritele nende auahnust ette, vaid vaatab märksa sügavamale inimloomuse loomupärasesse olemusse. Taevariigi jõudude tegutsemistee algab just neist sügavikest ning need jõud muudavad inimese sääraseks, et ta taevariiki pääseb. Seda olemuslikku muutust, selle muutuse vajalikkust mõtlebki Jeesus, kõneledes siin pöördumisest, mille tulemusena jüngrid peavad saama kui lapsed, st kujunema oma meelelaadilt väikeste laste sarnasteks.

Tuleb tõepoolest teada, tunda ning mõista end taevase Isa lapsena ja vastavalt sellele käituda nagu vennad omavahel. Sellega pole öeldud, nagu vajaks taevariik mingit šabloonset või sandardi-seeritud inimmaterjali. Nagu maises perekonnas, nii valitseb ka taevases perekonnas tohutu erinevus laste vahel, ilma et sellega kaasneks mingit võistlust nende endi vahel.

Ennast alandada tähendab mitte iseendale, oma võimetele või positsioonile lootmist, vaid usalduslikku, lapsemeelset toetumist kõikide inimlaste Isale. Tõelised jüngrid on lapsed, kuid nad ei ole seejuures lapsikud (1Kr 14:20; ka Ef 4:14). Ja tõeliste laste usk ei põhjusta kunagi vaidlust, kes võiks suurem olla, ei ärata kunagi kadedust, et teisi üle trumbata, mitte kunagi säärast trotsi, milles endale kujutletakse, nagu ei saaks taevariiki kunagi kaotada. Kõik seesugune tekib ainult siis, kui Jumal jääb meile tumedaks ning me ei vaata enam tolle andja poole, kes meis loob kõik selle, mis võrsub igavesse ellu.

Aga Jeesus sai seda nähes pahaseks ja ta ütles neile: Laske lapsed minu juurde tulla, ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik! (Mk 10:14) Vennad, ärge olge lapsed mõtlemise poolest! Olge lapsed kurjas, mõtlemise poolest aga täiskasvanud! (1Kr 14:20)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal aitaks sul eristada ja toime tulla su enese selle poolega mis on liigselt mures staatuse ja kõrgemate tasandite pärast. Palu et võiksid olla hea mõjuga oma koguduse keskel.

* * *

 

ABI KITSIKUSES

Laupäev – 30. september

Ole mulle armuline, Issand, sest ma hüüan Su poole kogu päeva! Rõõmusta oma sulase hinge, sest Sinu poole, Issand, ma tõstan oma hinge! Ps 86:3,4

Taavet palub armu. Ole mulle armuline! Igaüks meist, ka kõige parem, vajab armu. Põhjen-dus: usub arm, sest ta ei ole juhuslik palvetaja, kes ainult hädas appi hüüab, vaid palub “kogu päeva”. Jeesus ise andis tõotuse neile, kes palves ei tüdi (Lk 18). Jumal võib aidata ka juhuslikku palvetajat, aga vaimuliku osaduse saab vaid pidev palvetaja.

Taavet palub rõõmu. Rõõmusta oma sulase hinge! Millist rõõmu Taavet palub? Seda salmi lugedes leiame, et see oli kahekordne rõõm, mida ta palus. Rõõm, et ajalikus elus oleks tunda Jumala abi ja vaimulikus elus rõõmu oma Issandaga.

Jeesus, olles Ketsemanis oma ahastustunnil, ei saanud ka rõõmus olla. Aga pikema aja vältel ei suuda keegi olla usklik ilma rõõmuta. Kui meil peaks puuduma see rõõm, siis teame, et ka see probleem lahendatakse palve kaudu. See on meie usuelus suureks toeks, et Issand jagab oma rõõmu.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Usaldagem meiegi täna Jumalat ja andkem Taaveti eeskujul Talle austust ja tänu!

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. KOHUS.

Kohtumõistmine uskliku tegude üle.

Uskliku tegude üle mõistetakse kohut Kristuse kohtujärje ees, millele viidatakse Piiblis korduvalt. 2 Kr 5:10 hoolikas lugemine kontekstis osutab asjaolule, et Kristuse kohtujärje ette astuvad vaid usklikud. Seal kaalutakse nende tegusid, mitte nende patte, kuna me juba nägime, et kõik usklike patud mõisteti Kristusele Kolgatal ja et “ei ole nüüd enam mingit hukkamõistu neile, kes on Kristuses Jeesuses” (Rm 8:1).

Kohtumõistmine leiab aset õhus, taevaruumis, mis järgneb esimesele ülestõusmisele. “Kristuses surnud tõusevad üles esmalt” (1Ts 4:14-18). Päästetute ja mittepäästetute ülestõusmise vahel on tuhat aastat (Ilm 20:4,5), samuti on “Kristuse kohtujärje” ja “valge aujärje” kohtu vahel tuhat aastat. Esimese ees seisavad vaid usklikud ja viimase ees kõik mitteusklikud.

Kristuse kohtujärje ees usklik annab Jumalale aru iseenesest. Seepärast me peaksime pigem vaatama oma tegude järele ja mitte mõistma kohut teiste tegude üle (Rm 14:10-13).

On rabav mõelda, et ühel päeval usklik näeb kõiki oma tegusid – häid ja halbu. Paljudel on häbi (1Jh 2:28) ja nad “kannavad kaotusi” – mitte päästmise kaotust, vaid kaotust tasu osas (1Kr 3:11-15). Niisiis, mida sa iial teed, tee seda Jumala auks (Kl 3:17).

TARVIS ON VAID ÜHT

Loe: Luuka 10:38-42

1. Mida ootad hea sõbra külaskäigult kõige enam? Jeesus ja Tema jüngrid olid kogu päeva väljas olnud. Mida nad võisid sinu arvates oodata külaskäigult nende õdede juurde?

2. Mõtle sellele, kuidas Maarja ja Marta reageerisid Jeesuse külaskäigule. Kumb viis on sinule mõistetavam ja miks?

3. Marta tegelikku probleemi näeme salmis 40. Mis see oli? Miks ärritus Marta mitte ainult oma õe, vaid ka Jeesuse peale? Millises olukorras oled tahtnud Jeesusele öelda: “Issand, kas sa ei hooli…?”?

4. Mida mõtles Maarja õhtusöögist? Miks Jeesus tahtis, et ka Marta oleks Tema õpetust kuulanud?

5. Mõned kristlased on innukamad Jeesust teenima kui Tema häält kuulma. Miks? Mida võib välja lugeda kahe inimese suhtest, kui üks neist pole huvitatud sellest, mida teisel öelda on?

6. Mida pidas Jeesus silmas, kui Ta ütles: “Tarvis on vaid üht” (salm 42)? Oled sa sellega nõus, et ainus, mida me elus ja surmas vajame, on kuulda Jeesuse sõnu?

7. Miks tahab Jeesus, et sa Tema sõna regulaarselt kuuleksid? Mis juhtub meiega, kui kuuleme Jeesuse sõnu vaid aeg-ajalt? Kus ja kuidas saame tänapäeval Jeesuse sõnu kuulda?

8. Kui otsustame midagi teha, tähendab see, et otsustame midagi muud tegemata jätta. Millised konkreetsed asjad pead sina tegemata jätma, et leida aega Piibli lugemiseks ja kristlikel üritustel käimiseks?

9. Kumba armastas Jeesus sinu arvates rohkem, Martat või Maarjat? Mis sa arvad, kumba salmi ütleb Jeesus täna isiklikult sulle, salmi 41 või 42?

10. Elus ja surmas on tarvis vaid üht: kuulda Jumala sõnu. Miks ei kuulnud Jeesus ristil rippudes Jumala sõnu?

Tähendus Sõnade Taga

Tähendus Sõnade Taga” on muusika ja piibliõpetuse seeriaõhtud, mis on mõeldud kõigile, kes on huvitatud paremini tundma Piiblit. Kuuleme Jeesuse õpetusest ja sellest, kuidas see võiks muuta meie elu.

Piibliõhtud toimuvad 19.sept, 24. okt, 21. nov,  12. dets Nõmme Lunastaja kirikus.
Toiumise kellaaeg 18.30
Rohkem infot: 

 

Palveleht 17.- 23. sept. 2017

Palveleht

Nädala teema: Tänulikkus

Kiitus/ülistus

Aeg kiita ja ülistada Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.
Koht/kohad Piiblist, millele võib kiituspalves toetuda: Psalm 65:2-6, 9

2 Vaikse meelega kiidetakse sind, Jumal, Siionis ning tasutakse sulle tõotused. 3 Sina kuuled palvet, sinu juurde tuleb kõik liha. 4 Minu süüteod on minust vägevamad, aga meie üleastumised annad sina andeks. 5 Õnnis on see, kelle sina valid ja lased tulla enese ligi elama sinu õuedes; küll meid täidetakse su koja, su püha templi hüvedest. 6 Kardetavate tegudega vastad sa meile õigluses, sa meie pääste Jumal, sa kõige ilmamaa otsade ja kauge mere lootus, 9 nõnda et ilmamaa äärte elanikud kardavad su imetähti. Päikese tõusu ja loojaku maad sa paned rõõmsasti hõiskama.

Johannese evangeelium 5:1-15

1 Pärast seda oli juutide püha ja Jeesus läks üles Jeruusalemma. 2 Aga Jeruusalemmas on Lambavärava juures tiik, mida heebrea keeles hüütakse Betsata; sellel on viis sammaskäiku. 3 Siin lamas suur hulk haigeid, pimedaid, jalutuid, halvatuid [kes ootasid vee liikumist, 4sest aeg-ajalt tuli ingel alla tiiki ja segas vett. Kes nüüd esimesena pärast veesegamist sisse astus, sai terveks, ükskõik mis haiguses ta oli]. 5 Aga seal oli inimene, kes oli olnud haige kolmkümmend kaheksa aastat. 6 Kui Jeesus nägi teda seal lamamas ja sai teada, et ta on juba nii kaua aega haige, küsis ta temalt: “Kas sa tahad terveks saada?” 7 Haige vastas talle: “Isand, mul ei ole kedagi, kes mind aitaks tiiki, kui vesi hakkab liikuma. Sellal kui mina olen alles teel, astub mõni teine sisse enne mind.” 8 Jeesus ütles talle: “Tõuse üles, võta oma kanderaam ja kõnni!” 9 Ja inimene sai otsekohe terveks, võttis oma kanderaami ja kõndis. Kuid see päev oli hingamispäev. 10 Siis ütlesid juudid tervenenule: “Nüüd on hingamispäev ja seepärast sa ei tohi kanderaami kanda.” 11 Tema aga vastas neile: “See, kes mu terveks tegi, ütles mulle: Võta oma kanderaam ja kõnni!” 12 Nad küsisid temalt: “Kes on see inimene, kes sulle ütles: Võta oma kanderaam ja kõnni!?” 13 Aga tervenenu ei teadnud, kes see oli, sest Jeesus oli läinud kõrvale seal paigas oleva rahva hulka. 14 Pärastpoole leidis Jeesus tema pühakojast ja ütles talle: “Vaata, sa oled saanud terveks. Ära tee enam pattu, et sinuga ei juhtuks midagi halvemat!” 15 Inimene läks ja ütles juutidele, et see oli Jeesus, kes ta terveks tegi.

Patutunnistus – vaikne palve

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3

3 Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Pärast vaikset palvet võib lugeda: 1. Johannese kiri 1:9

9 Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta
annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

Tänupalve

Aeg tänada Jumalat

/Järgneb sujuvalt patutunnistusele./
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Tänu armu-ja rahuaja eest Maarjamaal. Tänu olgu Jumalale, kes on andnud inimlastele võime olla tänulik. Tänu Jumala Sõna ja pühade sakramentide ning avatud kirikuuste eest. Tänu kodukoguduse ja ustavate koguduse liikmete eest ning osaduse eest, mida Issand ise oma lastele kingib. Täname sõpruskoguduste eest. Tänu Rahukiriku remondi eest. Tänu olgu kõige eest!

Eestpalve aeg

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Psalm 103:2

2 Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki tema heategu!

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 2. Pauluse kirjast korintlastele 9:6-15

6 Aga see on nii: kes kasinasti külvab, see ka lõikab kasinasti, ja kes rohkesti külvab, see ka lõikab rohkesti. 7 Igaüks andku nii, nagu ta süda on lubanud, mitte nördinult või sunnitult, sest Jumal armastab rõõmsat andjat. 8 Jumal on vägev andma teile kogu armu rikkalikult, et teil ikka oleks kõike küllaldaselt ning et te oleksite rikkad iga teo tarvis, 9 nagu on kirjutatud: „Ta on jaganud, andnud vaestele, tema õigus kestab igavesti.” 10 Tema, kes annab seemne külvajale, annab ka leiva toiduseks, teeb rohkeks teie külvi ja kasvatab teie õigusevilja. 11 Te saate kõigiti rikkaks igasuguse siira headuse poolest, mis meie läbi valmistab tänu Jumalale, 12 sest selle teenistuse kaudu antud abi mitte ainult ei leevenda pühade puudust, vaid muutub ka rikkalikuks Jumalale antud rohke tänu kaudu. 13 Selle abistamise ehtsuse tõttu te ülistate Jumalat oma kuulekuses Kristuse evangeeliumi tunnistamisel ja oma osaduse siiruses nende ja kõikidega. 14 Oma palvetes teie eest nad igatsevad teie järele Jumala võrratu armu tõttu, mis teie peal on. 15 Tänu olgu Jumalale tema ütlemata suure anni eest!

Palume Jumala hoidmist ja õnnistust ning tänumeelt koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume silmi nägemaks Jumala hoolitsust ja head oma elus ning olema selle eest Talle väga tänulikud. Palume, et Kristus ise hoiaks meie silme ees igavese elu. Palume Jumalalt õnnistust toetamaks kaasinimest ja kogudust. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole lähedal kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. Palume õnnistust 22.-23. septembrini toimuvale lastele suunatud Kirikuööle ja kirikupäevale. Palume jätkuvat õnnistust Rahukiriku remondile. Palvetame sõpruskoguduste eest.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Psalm 136:1

1 Tänage Issandat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume jumalakartust ja tarkust presidendile, valitsusele, riigikogule, Nõmme linnaosavanemale ning kõigile, kes seisavad rahva teenistuses. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, preestrid ja diakonid, kirikuvalitsuse, koguduste kaastöölised ning iga koguduse liikme ja kiriku tervikuna.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast efeslastele 6:16-18

16 Kõigepealt aga võtke kätte usukilp, millega te võite kustutada kõik kurja põlevad nooled! 17 Võtke ka päästekiiver ja vaimumõõk, see on Jumala sõna!
18 Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus ning selleks valvake kogu püsivusega ja eestpalvetega kõigi pühade eest!

Palume Jumala kätte kõik palvetajad, palume jõudu, püsivust ja tanumeelt.

Päeva sõnum. Nr 51. 17. – 23. september 2017

Päeva Sõnumi logo

TÄNULIKKUS

8 nädal: 17. – 23. september 2017

5. pühapäev pärast nelipüha

Pühapäeva piiblitekstid räägivad tänulikkusest ja tänamatusest. Jeesus aitas eriti teiste poolt hüljatud inimesi. Nendest inimestest, keda Ta aitas, tulid vaid vähesed tagasi Teda tänama ja kinnitama oma usku Temasse. Teisi pahandas see, et Jeesus ei tegutsenud nende soovitud viisil. Kuid Jeesus soovis head kõigile, vahet tegemata isikute vahel.

Meelespeetav kirjakoht: Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki Tema heategu. Ps 103:2

Kuningas Taavet tahtis tänada Jumalat kõigi oma võimetega, seejuures teadis ta aga väga selgesti, et ta suudab oma tänamise ülesannet täita suure puudujäägiga. See on tingitud unustami-sest. Sellepärast oli vaja öelda oma hingele: “Ära unusta ainsatki Tema heategu!”
Kuigi me ei suuda meeles pidada iga heategu, mida Jumal on meile teinud aastate kestel, siiski mõnda neist suudame. See on maksimum, mida me teha võime. Ja seda oleme kohustatud tegema. Tavaliselt peetakse raskeks laituseks, kui mõne inimese kohta öeldakse: “Ta on tänamatu inimene!” Olgem siis ettevaatlikud, et Jumal ei tarvitseks seda meile öelda! Usklik võtku arvesse, et Jumala heategude hulk ületab inimese mälumahu. Paljud tema headteod jäävad meie poolt hoopis märkamata, teised me unustame. Aga iialgi ei tohi unustada kõiki ta heategusid.

* * *

  

KAS TAHAD SAADA TERVEKS?

Pühapäev – 17. september

Jeesus ütles: “Vaata, sa oled saanud terveks. Ära tee enam pattu, et sinuga ei juhtuks midagi halvemat!” Jh 5:14

Jõudnud tagasi Jeruusalemma panevad Jeesus teod tema vaatlejaid taas küsima: kes on see mees? Kahtluseta on ta keegi, kes suudab parandada ja täita isegi pikaajalisi vajadusi nii emotsio-naalseid, kui ka füüsilisi. Aga 38 aastat lamamist?! Ja kohe peale seda käima hakkamine on selgelt ime – isegi juhul kui too mees oleks oma haigust ainult ette kujutanud.

“Kas sa tahad saada terveks?” – ei ole lihtsalt rumal küsimus.
Inimesed hoiavad sageli oma ebaadekvaatsetest toimetuleku mehhanismidest (finantsidesse, emotsioonidesse ja harjumustesse puutuvas) kõvasti kinni, seistes kogu jõuga vastu uue elamisviisi rajamisele. Jeesus aga esitab sellele mehele – ja samamoodi ka meile – väljakutse tervendajaga koos toimida. “Proovi seda!”, “Usalda mind!”. Ja see on üks põjus, miks tervenemine seotakse hingamispäevaga. Pealtvaata-vaid kriitikuid solvas et mees “tegi tööd” oma voodit kandes. Nende negativistlik käsumeelsus näi-tas, et tegelikult nad lihtsalt ei suutnud rõõmu tunda selle uue elu üle mis mehele oli antud. Hinga-mispäeval aga on oma Jumalast antud funktsioon. Nii nagu Iisrael pidi kõrbeteekonnal enne hinga-mispäeva korjama kahe päeva manna – ning see oli heebrea rahvale usalduse üles näitamise tegu. Nad pidid uskuma, et manna mis muidu ühe päevaga rikneb, saab nädalalõpul Jumala väe läbi hoitud värskena. Ja kui asetame hingamispäeva tänapäeva konteksti – siis sunnib see meidki usalda-ma jumalikku varustamist enam kui isiklikke tegusid.

Kus aga kogu selles loos tuleb sisse patt? Mujal teeb Jeesus selgeks, et mitte kõik haigused ei tulene otseselt inimese patususest. Ma võime haigusi põhjustada kui harrastame elustiili mis lõhub vägivaldselt sidet ihu ja hinge vahel. Või võime ennast lihtsalt haigeks muretseda või töötada. Kas aga enese pingutamine on iseenesest halb?
“Ei,” ütleb Jeesus. “Minu Isa tegutseb kogu aeg ja mina samuti”. Ka meie pingutame, sest maailma Looja ja Ülalhoidja toimib siin maalmas jätkuvalt. Kuid töötegemine ilma hingamispäe-vata toob kaasa stressi. Ning haigused, eriti siis kui näeme vaeva selleks, et meile olulised inimesed meid siis tunnustaksid ja tähele paneksid. Pigem peaksime töötama, puhkama ja kõigest rõõmu tundma kuna teame et Jumala plaanid meiega on ainult head.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas sinu töö ja taastumise tasakaal on paigas, vastab sinu vanusele ning Jumala kutsumisele su elu jaoks? Kuidas peaksid ja saaksid sina teha koostööd selles osas täna tervendaja Jeesusega?

* * *

 

KES ON MEIE KALJU?

Esmaspäev – 18. september

Hea on tänada Issandat ja mängida Sinu nimele, Kõigekõrgem. Ps 92:2

Tänamine on palvest ülevam, sest palvetaja tahab midagi saada, aga tänaja mõtleb sellele, mida anda Jumalale. Õndsam on anda kui võtta. Kui me tahame Jumalale midagi anda ja kui see ka tühine asi oleks, aga tuleks armastavast südamest, siis Jumal hindaks ka seda nagu lesknaise veerin-gut. Kui usklikud on koos ja laulavad Jumalale tänu, siis ka pealtvaatajad ei saa tuimaks jääda, nendegi hinges hakkab tänu tõusma Jumala poole.

Halleluuja! Jah, hea on mängida meie Jumalale; jah, kaunis ja kohane on kiituslaul. (Ps 147:1)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas ei räägita 92. psalmis ettehoiatavalt ka tänasest ühepäe-vamentaliteedist meil ja mujal, kus tahetakse kiiruga rikkaks saada ning seda tulevaste põlvede ning ümbritseva looduse arvel?

* * *

 

JUMALA TEGU RAHVA ELUS

Teisipäev – 19. september

Ilmamaa äärte elanikud kardavad Su imetähti. Päikese tõusu ja loojaku maad Sa paned rõõmsasti hõiskama. Ps 65:9

Inimesed elavad rahulikult üksteise kõrval. Nad teevad oma tööd ja elavad üle ka oma väike-sed pahandused. Aga siis haaravad suuri masse rahutused, tülitsemised, sõjad ja tapmised.
Kes suudab seda vaigistada? On vaid üks jõud, mis võib seda vaigistada – Jumal! Inimesele käib see üle jõu. Kuningad kaovad niisugusel juhul kui tolmukübemed. Aga Jumal jääb. Tema, kes kõik targasti teeb, suudab aidata ja ka rahvaste möllu vaigistada

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Täname ja austame Jumalat tema tegude eest!

* * *

 

ARM JA ANNETAMINE

Kolmapäev – 20. september

Jumal on vägev andma teile kogu armu rikkalikult, et teil ikka oleks kõike küllaldaselt ning et te oleksite rikkad iga teo tarvis. 2Kr 9:8

Paulus jätkab korintlaste veenmist (mõni ehk ütleks, et survestamist) et nad annetaksid heldelt. Paulus on juba makedoonlastele kiitnud kui hästi korjandus on läinud ning nüüd ei ole lihtsalt võimalik “lati alt minna”. See mis Pauluse jaoks välistab kahjuliku surve on fakt, et andmine/annetamine toob kaasa õnnistuse. Siin laiendab Paulus oma veenmiskõnet, öeldes, et and-misega käib kaasas arm. Vastupidiselt mõnele innukale, kuid põhimõttelagedale annetuste kogujale, ei luba Paulus, et annetajad saavad tingimata majanduslikku kasu või kuulsust oma tegevusest.
Annetamisega kaasaskäivad õnnistused on kõigepealt vaimsed – ja seda mitte ainult annetaja jaoks, vaid Jumala rahva jaoks tervikuna. Need, kes annavad kogevad Jumala heakskiitu, kes armastab rõõmsameelset andjat, ning sellest tulenevalt kasvab koguduses anntajate hulk, kasvab tänulikkuse ja ülistuse määr, ka palvetamine kasvab; viimselt aga muutub kõikide omavaheline osaduse sügavamaks.
Jätkuvalt saame inimesi jagada nendeks, kellel on ülejääk ja teisteks, kellel on puudujääk. Ka jumalariigi töö vajab pidevalt toetust – ometi on just rahaküsimus see, mida keegi väga arutada ei soovi. Ühiskonnas mis kasvavalt on täis omandiihalust ning saamahimu, võib igaüks meist palju ära teha, vabastades end raha võimu alt läbi andmise ning annetamise (Mt 6:19.20).
Seda tehes, õpime sõltumist Jumala headusest ning heldusest, ning suudame kindlamalt hoidu-da kaasaegsest ebajumalakummardamisest. See aitab meil ka anda rõõmsa südamega – hakkame kogema täiesti uutlaadi vabadust ning sügavamat osadust Jumala ja tema rahvaga. Sel viisil võib annetamine, mis nii tihti näib raske ja piirav, muutuda ülestõstvaks ja vabastavaks kogemuseks, muutes täiesti nii meie suhtumise annetamisse, kui ka meie annetamise olemuse. Samas jääb alles välispidine surve (peidetuna ja kõikjale sisseimbuval kujul) teha kompromisse joondudes praeguse aja väärtuste järgi . Selles osas tuleb jätkuvalt valvel olla

Ent jumalakartus on suur tuluallikas, kui inimesele piisab sellest, mis tal on. (1Tm 6:6)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meenuta mõnd sündmust, kus kogesid Jumala ülevoolavat heldust ning täna teda selle eest.

* * *

JUMAL ON ARMASTUS
Neljapäev – 21. september
Apostel ja evangelist Matteuse päev
Madisepäev
Halleluuja! Hea on mängida meie Jumalale, kaunis ja kohane on kiituslaul. Ps 147:1

Tänamine on hea, sest Jumal hindab seda. Juba 50. psalmis oli Jumal öelnud: “Kes toob ohv-riks tänu, see annab mulle au” (Ps 50:23). Meie ei suuda Jumalale iialgi tasuda tema headust, aga meie võime teda tänada. Need, kes sedagi ei tee, on hoolimatud Jumala vastu.
Tänamine on hea Jumala meelest, aga see on hea ka tänajale. Tänulaul ülendab hinge Jumala poole. See ühendab meid inglite seltskonnaga, kes laulavad: “Au olgu Jumalale kõrges!” Need ajad, millal Jumala rahva tänu ära keelatakse, on Jumala karistusajad. Niisugustest aegadest rääkis proh-vet Jeremija, millal lõpeb rõõmuhääl, peigmehe ja pruudi hääl (Jr 7:34). Vangimaalt lahkudes võtsid juudid kandled remmelgate otsast ja alustasid uuesti rõõmulaulu. Hea oli Jumalale laulda kiitust.

Hea on tänada Issandat ja mängida Sinu nimele, Kõigekõrgem. Ps 92:2

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Koosta oma mõttes nimekiri, asjadest milles märkad Juma-la armastust looduses ning Jumala väge inimeste eludes ja täna Teda täna selle eest!

* * *

PÕHJUSED TÄNAMISEKS
Reede – 22. september
Minu süüteod on minust vägevamad, aga meie üleastumised annad Sina andeks. Õnnis on see, kelle Sina valid ja lased tulla enese ligi elama Sinu õuedes. Ps 65:4,5

Ei ole päris kindel, mis pani Taaveti seda laulu kirjutama. Aga on täiesti selge, et Taavet ei väsinud iial Jumalat kiitmast. Seda nii headel kui kurjadel päevadel. “Kõige hullemate stsenaariu-mite” asemel keskendus Taavet Jumalale ning treenis oma mõtteid seal püsima.
Tänases psalmis vaatleb Taavet Jumala loomuse erinevaid külgi. Esimene neist on andeks-andmine. Oma eksituse tunnistamine on juba iseenesest raske – ja seda ka kogenud kristlastele. Teeme pidevalt nii suuri pingutusi patu vältimiseks, et läbi kukkudes hakkame juhtunud pigem õigustama kui meelt parandama. Üks Taaveti tugevustest oli aga valmisolek avalikult oma eksimist tunnistada. Taavet mõistis, et Jumal ei otsi ideaalseid usklikke keda “enese ligi” tuua, vaid patuseid, kes Jumala ligi olemise privileegi tõesti ka hinnata oskaksid.
Teiseks mõtiskleb Taavet Jumala väe üle. Ta võrdleb seda mägede ja meredega. Vaadates kõiki kaasaegse maailma konfliktiallikaid ja koldeid, on lihtne lubada murekoormal oma kiitusehäält lämmatada. Taavet aga meenutab et rahvaste möllamine ei ole Jumalale midagi uut. Kuigi see võib olla hirmutav, on isegi selline “lainete möllamine” kindlalt Jumala kontrolli all.
Taavet lõpetab selle psalmi palvega Jumala õnnistuse üle. Läänemaailmas kaldume oma õnnistusena nägema eelkõige materiaalset – raha, kodu, mugavust. Tegelikult peaksime Jumalat kiitma iga sellise asja eest, Taaveti vaade aga on palju avaram hõlmates asju mida saavad nautida nii rikkad kui vaesed: vihm, põllusaak, aasa ilu jpm. Taavet lihtsalt nägi Jumala au ka kõige lihtsamates asjades, ning koges tema õnnistuse imet kui oli avanud oma südame kõigele sellele mida ei saa kokku kraapida.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kiitkem Jumalat, kellelt tulevad kõik õnnistused!

* * *

MILLEKS RIKKUS?
Laupäev – 23. september
See on nii: kes kasinasti külvab, see ka lõikab kasinasti, ja kes rohkesti külvab, see ka lõikab rohkesti. 2Kr 9:6

Apostel Paulus paneb Korintose kogudusele südamele täita lubadus, mille nad olid varem andnud (vt 2Kr 8:10-11). Samas peab andmine tulema vabast südamest, mitte sunniviisil. Jumalal on siis hea meel, kui me ei suuda oodata millal saaksime anda, ning kui anname enam kui tunneme et võiksime enesele lubada – nii nagu tegi Makedoonia kogudus (2Kr 8:3,4).
Jumal tasub andjale, kuid meie tasu ei tule sageli mitte peamiselt materiaalses. Me ei anna ju selleks, et saada rohkem tagasi? Meie tasu on eelkõige vaimne: Jumala arm voolab välja meie juurde ning kiitus ja tänu voolavad Jumala ette nende südameist, kes on tunda saanud meie heldust. Kui tol ajal annetasid kristlased raha, siis tänapäevaste kriisidega silmitsi olles on vaja annetada ka aega, innukust, energiat jpm.
Tänast lõiku võiks nimetada annetuste andmise põhjenduseks ja toimimise seaduspärasuseks, seda Vanast Testamendist kuni tänapäevani välja. On vist paljud fraasid sellest lõigust tuttavaks saanud just seoses korjanduste korraldamisega. Külvamise ja lõikamise loogiline põhjendus on väga õnnestunud ja tõenäoliselt avaldas ka loodetud mõju tolleaegses põllumajanduslikus ühiskonnas.
Salmis 2Kr 9:8 on kirjas inimeste varanduse mõte ja eesmärk. Me oleme rikkad iga hea teo, ja mitte iga hea asja tarvis. Raha ja rikkusega kaasneb alati kiusatus osta kõiki võimalikke ja võima-tuid asju. Kuid Jumal on teinud meid rikkaks selleks, et me saaksime teha häid tegusid. On inimesi, kes arvavad, et me ei pea toetama neid, kes ise enda eluga toime ei tule, las Jumal aitab. Jumal on aga just nõnda seadnud, et Tema annab meile ja meie neile, kellel vaja on. Seda kahel põhjusel: et me võidaksime endas ahnuse kiusatuse ja et me praktilise teo kaudu mõistaksime, mida andmine tähendab. Siis saame ka tõeliselt mõista, mida tähendab, et Jumal on andnud oma Poja meie eest.

Vaest vihkavad kõik ta vennad, veel enam hoiduvad sõbrad temast eemale; ajab ta taga sõnu, siis neid ei ole. (Õp 19:7) Kes on helde, seda õnnistatakse, sest ta annab oma leivast kehvale. (Õp 22:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Olgem helded, siis kogeme ka ise Issanda heldust!

* * *

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. KOHUS.
Kohus uskliku “mina” üle.

Kohus uskliku üle on enamat kui kohus teatud asjade üle tema elus. Kui usklik mõistab ise kohut enese üle, siis tuleb päevavalgele nii hea kui halb. Ta tunnistab üles halva (1Jh 1:9) ja hülgab selle (Js 55:7). Ei ole piisav, kui mõistetakse kohut uskliku patu üle; ta peab ise enese üle mõistma kohut (1Kr 11:31).
1. Enese üle kohtumõistmine on enese hukkamõistmine, mis järgneb sellele, kui usklik näeb ennast sellisena nagu näeb teda Jumal. Mina-keskne elu asendub Kristus-keskse eluga (Kl 3:4). Kristus on saanud uskliku eluks.
2. Enese üle kohut mõista tähendab iseennast salata. Kuid see on enam kui enesesalgamine, mis on enese liha rahulduste hülgamine. Praktiseerides vaid enesesalgamist me ravime sümptoome ja mitte põhjusi. Kuid salates iseennast me tegeleme põhjusega, kuna iseeneses (s.o lihas) “ei ole midagi head” (Rm 7:18). Iseennast salata tähendab võtta oma rist ja järgida Kristust (Mk 8:34-38).
3. See tähendab mina-elu kaotamist ja Kristus-elu leidmist (Gl 2:20);
4. tähendab mitte enam olla eneseteadlik, vaid Kristus-teadlik (Mt 28:20).
5. enese üle kohut mõista tähendab mitte enam ise juhtida oma elu, vaid lasta seda teha Kristusel (Ap 9:6).
6. mitte enam harrastada enesest lugupidamist, vaid pigem lugupidamist teistest (Fl 2:3). Enese üle kohtumõistmine muudab inimese omakasupüüdmatuks.

 

KÕIGI POOLT HÜLJATUD
Loe: Johannese 5:1-15

TAUST: Tänane teks kirjeldab Jeesuse esimest sabati-riidu juutidega. Sabat oli juutidele püha puhkepäev. Nad uskusid, et messias ei tule oma rahva juurde enne, kui rahvas on pidanud korrali-kult vähemalt ühe sabati. Arheoloogilistel kaevamistel on Jeruusalemast leitud Betsaida tiik koos sammaskäikudega.

1. Kujuta ette haige mehe igapäevast elu Betsaida tiigi ääres 38 aasta jooksul? Mis tal võis viga olla? Kuidas võisid haiguse esimesed kümme aastat erineda viimasest kümnest aastast?

2. Miks omaksed ei hoolitsenud selle mehe eest (salm 7)? Mis võis olla mehe enda süü, mis sugulaste süü? Millise mulje jätab selle mehe iseloom – vaadake tema sõnu 7. salmis?

3. Millised võisid olla paranemist ootavate haigete omavahelised suhted? Miks ei lasknud teised seda kõige kauem kannatanud meest ees vette?

4. Millesse see mees õieti uskus? (Kust ta abi ootas?) Milliste imelike paranemisviiside peale inimesed tänapäeval loodavad? Mis oli selle mehe patt, millele Jeesus viitas 14. salmis?

5. Miks läks Jeesus teie arvates just selle mehe ja mitte mõne teise haige juurde? Miks küsis Jeesus mehelt sellist iseenesestmõistetavat asja (salm 6)? Miks ei andnud mees selget vastust Jeesuse küsimusele (salm 7)? Mida vastaksid sina Jeesusele, kui ta küsiks sinult, kas soovid, et sinu aktuaalne probleem laheneks?

6. Mis on Jeesuse meelest halvem, kui 38 pikka aastat kestev kannatus (salm 14)? Mis on Jeesuse meelest sinu jaoks halvem variant kui sinu praegune kannatus?

7. Mida võis mees minna templisse tegema, kui oli terveks saanud (salm 14)? Millal hakkas mees Jeesusesse uskuma (kui hakkas)?

8. Miks tegi mees nii, nagu 15. salm räägib – pakkuge erinevaid võimalusi? Jeesus teadis ette, kuidas asi lõpeb – miks ta siiski parandas selle mehe?

RÕÕMUSÕNUM: Lõpuks pidi Jeesus kogema sama, kui tänase teksti mees: kõik hülgasid ta. Tegelikult oli tema olukord mehe omast veelgi raskem – ka Jumal hülgas ta. Sellepärast võib Jeesus nüüd ütelda sellele, kes tunneb, et on jäänud täiesti üksi: “Keegi siiski hoolib sinust. Sul olen mina.”

1 39 40 41 42 43 63