Pühitsetud ruumi kasutamine

Eesti Kirikule kuuluva või tema kasutuses oleva kiriku, kabeli või mõne teise pühitsetud ruumi kasutamise üldine kord

I. Pühakoja mõiste, vastutus ja tähistamine

1. Kirik ja kabel (edaspidi ühise nimetusega pühakoda) on korrakohaselt jumalateenistuslikuks otstarbeks pühitsetud hoone või ruum, mida võib kasutada üksnes selle pühadusega kooskõlas oleval otstarbel. Kui pühitsetakse mõni teine ruum, siis laienevad ka sellele ruumile nõuded pühakoja sisustuse ja kasutamise kohta.

2. Kogudusele kuuluva pühakoja sihipärase kasutamise eest vastutab koguduse õpetaja. Kiriklikule asutusele kuuluva pühakoja või pühitsetud ruumi sihipärase kasutamise eest vastutab vastava tööala vaimulik. Koguduse ja kirikliku asutuse juhatus võib koguduse õpetaja või vastava tööala vaimuliku ettepanekul kehtestada pühakoja kasutamise täpsema korra.

3. Kui EELK peapiiskop või piiskop pühitseb eraisikule, riigiasutusele, organisatsioonile või firmale kuuluva hoone pühakojaks, määrab peapiiskop selle kasutamise korra ja vastutava vaimuliku. Vastav kord kooskõlastatakse eelnevalt omanikuga.

4. Riikliku kaplanaadi hallatava pühakoja, mida kasutavad erinevad konfessioonid (nt väeosa, vangla või haigla kabel), pühitsemise korraldamist ja kasutamise korra koostamist koordineerib vastav kaplaniteenistus ja struktuuriüksus, kelle vastutusalal pühakoda asub.

5. Matusekabeli (leinamaja), mis kuulub kogudusele ja on pühitsetud kiriku korra kohaselt, sihipärase kasutamise eest vastutab koguduse õpetaja. Kogudusel on õigus anda oma matusekabelit teistele kasutada ilma praosti kirjaliku luba taotlemata.

6. Pühakoda tähistatakse kergesti nähtava tahvli või sildiga, kus on kirjas pühakoja nimi ja vajadusel hoone või ruumi omanik (kogu­duse, kirikliku asutuse või eraomaniku nimi). Pühakoja sissepääsu läheduses peab olema ka info jumalateenistuste toimumise kohta ja vaimuliku või tema esindaja kontaktandmed.

 II. Pühakoja kasutamine

7. Pühakoda kasutatakse esmajoones jumalateenistuste, palvuste ja kiriklike talituste pida­miseks. Pühakojas ja selle vahetus ümbruses (kirikuaed) võib pidada ka muid koguduse vaimuliku sisuga üritusi ja kirikukontserte, pidades silmas EELK põhikirjas nimetatud eesmärki ja ülesannet.

8. Pühakoda ei tohi kasutada sellisel otstarbel, mis on vastuolus kiriku usu ja õpetusega. Samuti ei tohi pühakoda ja selle vahetut ümbrust (kirikuaed) kasutada poliitilisteks või ärilise sisuga üritusteks.

9. Pühakoda või kirikuaeda võib kasutada mõne teise konfessiooni jumalateenistuseks või talituseks, samuti filmi, telereklaami vms valmistamiseks praosti kirjalikul loal.

10. Pühakojas käitumisel juhindutakse hoone ja ruumi pühadusest ning kooskõlas heade tavadega. Eriti tuleb jälgida, et altarit, kantslit, ristimisallikat, orelit ja kirikukelli ei kasutataks sobimatul viisil.

11. Pühakojas ei tehta põhjendamatut lärmi. Pildistamine ja video sal­vestamine pühakojas on lubatud koguduse õpetaja või tema esindaja loal. Soovitav on paigutada pühakoja sissepääsu juurde mobiiltelefoni kasutamist keelav silt.

12. Lapsed on pühakotta eriliselt teretulnud. Nende pühakojas käitumise puhul arvestatakse nende ealiste iseärasustega. Lapsevanemate või nende kirikusse toojate ülesanne on lapsi kasvatada kirikus väärikalt käituma ja hoolitseda selle eest, et jumalateenistuste, talituste ja muude avalike ürituste puhul oleks teistel osavõtjatel võimalik toimuvat jälgida.

13. Pühakotta ei ole kohane tulla alkoholi- ega narkojoobes, samuti rasket nakkushaigust põdejana. Sinna ei tooda loomi, sõiduvahendeid ega relvi. Erandina võib pühakotta tuua teenistuskoera (nt pimeda juhtkoer, pommikoer). Riigijuhi või Eestit külastava ametiisiku turvalisust tagav ametiisik võib siseneda pühakotta teenistusrelvaga ja kasutada seal tarvilikke sidevahendeid.

14. Koguduse või pühakoja omaniku ülesanne on luua erivajadustega inimestele tingimused pühakotta sisenemiseks ja seal liikumiseks.

III. Pühakojas toimuvate ürituste avalikkus, neile tehtavad piirangud ja tasu võtmine

15. Pühakojas toimuvad korralised jumalateenistused on avalikud ja nendest osavõtmine on tasuta. Koguduse või pühakoja omaniku ülesanne on leida võimalused, et ka jumalatee­nistuste vahelisel ajal saaksid inimesed tulla vabalt pühakotta palvetama ja mõtisklema.

16. Kiriklike talituste, teatud rühmale peetavate teenistuste või muude ürituste puhul võib koguduse õpetaja loal piirata kõrvaliste inimeste sissepääsu pühakotta.

17. Kogudusel või pühakoja omanikul on oma tegevuse toetuseks või tutvustamiseks õigus korraldada pühakojas või kirikuaias müüki.

18. Kirikukontsertidel ja muudel üritustel on võimalik müüa osalejatele sissepääsuks pileteid, kuivõrd see on seotud kontserdi või ürituse korraldamise kulude katmisega või heategevusliku rahakogumisega. Kogudusel või pühakoja omanikul on õigus avalike jumalateenistuste vahelisel ajal küsida kiriku kui turismiobjekti ja vaatamisväärsuse külastajatelt sissepääsu eest rahalist tasu või annetust. Vastava korra üle otsustab koguduse juhatus.

19. Pühakojas toimuva ürituse (nt kontsert) puhul, mille korraldajaks ei ole kogudus või pühakoja omanik, võib selle korraldajalt küsida ruumi kasutamise eest tasu. Selle suuruse ja tasumise korra üle otsustab koguduse juhatus.

EELK piiskopliku nõukogu otsus nr 1, 17. märts 2009.