Päeva sõnum. 1. nädal . 1. – 7. jaanuar 2017
JEESUSE NIMEL
1. nädal: 1. – 7. jaanuar 2017
Uusaasta
1. jaanuar on jõulupüha oktaav (kaheksas päev, nädala möödudes peetav järelpüha) ja on saanud kirikliku tähenduse juba enne, kui seda hakati tähistama kalendriaasta vahetumise päevana. Uusaasta ehk nääripäev on Jeesuse ümberlõikamise ja nimepaneku päev. Piiblitekstid räägivad Jeesuse nime tähendusest. Nimi “Jeesus” tähendab “Issand on abi, Issand päästab”. Ühtegi teist nime ei ole meile päästeks antud. Sellele nimele on kindel loota uut aastat alates.
Meelespeetav kirjakoht: Kõik, mida te iial teete sõnaga või teoga, seda tehke Issanda Jeesuse nimel, Tema läbi Jumalat Isa tänades! Kl 3:17
Mõtle sõnadele:
- mida iial (ka mis iganes, üldse) teete – Mida te iial teete, seda tehke kogu hingest, nõnda nagu Issandale ja mitte nagu inimestele. (Kl 3:23) Õpi teda tundma kõigil oma teedel, siis ta teeb su teerajad tasaseks! (Õp 3:6) Kes arvestab teatavat päeva, arvestab seda Issandale; kes sööb, sööb Issandale, sest ta tänab Jumalat, ja kes ei söö, jätab söömata Issandale ja tänab Jumalat. Keegi meist ei ela ju iseenesele ja keegi ei sure iseenesele, sest kui me elame, siis elame Issandale, ja kui me sureme, siis sureme Issandale. Kas me nüüd elame või sureme – me oleme Issanda päralt. (Rm 14:6-8) Niisiis, kas te nüüd sööte või joote või teete midagi muud – tehke seda Jumala austamiseks! (1Kr 10:31)
- sõnaga või teoga – Julgustagu teie südant ja kinnitagu teid igasuguses heas teos ja sõnas! (2Ts 2:17)
- seda tehke – Kuigi kõik rahvad käivad igaüks oma jumala nimel, käime meie Issanda,
oma Jumala nimel ikka ja igavesti. (Mi 4:5) Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse. (Mt 28:19) Sirutades oma käe haigete parandamiseks ning tunnustähtede ja imetegude sündimiseks sinu püha sulase Jeesuse nime läbi. (Ap 4:30) - tänades – Tänades Isa, kes teid on teinud kõlblikuks osa saama pühade pärandist valguse riigis, (Kl 1:12) olles juurdunud ja ülesehitatud temas ning kinnitatud usus, nõnda nagu teid on õpetatud, ja olge ülevoolavad tänus. (Kl 2:7) Tänades alati Jumalat ja Isa meie Issanda Jeesuse Kristuse nimel. (Ef 5:20)
- Jumalat Isa – Ja et iga keel tunnistaks: Jeesus Kristus on Issand – Jumala Isa kirkuseks. (Fl 2:11) Sest missugusele inglile on Jumal kunagi öelnud: “Sina oled mu Poeg, täna ma sünnitasin sinu!” Ja veel: “Mina olen temale Isaks ja tema saab minule Pojaks!” (Hb 1:5) Kes iganes salgab Poja, sellel pole ka Isa; kes tunnistab Poega, sellel on ka Isa. (1Jh 2:23)
Tegutsemine “kellegi nimel” tähendab ühtaegu tema esindamist ning volitusi selleks. Pauluse manitsus on seepärast teretulnud kontrollvahendiks käitumises (“Kas ma tõesti võin seda teha, kui esindan Issandat Jeesust?”) ning julgustuseks tema nimel jätkama ettevõetud raskete ülesannete täitmist, teades, et selleks antakse ka vajalik jõud. Ja taas lisab Paulus endale iseloomuliku rõhu: Tema läbi Jumalat Isa tänades!
Kristliku elu keskpunkt on Jumala tänumeelne teenimine, mis mõjutab “kõike, mida me iganes teeme”. Kuna “kõik” on loodud Kristuse läbi ja põhimõtteliselt tema läbi ka lunastatud, võivad kristlased kõike, olgu see käsitöö, perekonna loomine, kirja kirjutamine või mis iganes, teha tema nimel ja tänumeeles. Jeesus, Jumala tõeline jumalik/inimlik kuju, tema, kelle rist tagab meie lepituse, on meie tänumeele põhjus, “kelle läbi” me võime nüüd tänada Isa ennast.
* * *
JEESUS ON TEE, MIS VIIB PÄRALE
Pühapäev – 1. jaanuar
Uusaasta
Jeesus ütleb: “Kui te midagi minult palute minu nimel, siis ma teen seda.” Jh 14:14
Jumal ise teab, mida meil on vaja. Sellegipärast peame seda Temalt paluma. “Mida te iganes palute minu nimel, seda ma teen.” Kuid elu näitab, et kõiki palveid ei võeta kuulda. Paluma peab, kuid tulemus on ebakindel.
Jumal ei ole automaat, et paned palve sisse ja tuleb ime välja. Meil ei ole ju tõelusest õiget ülevaadet ja me ei tea alati, mis on kasulik ja kahjulik. Aga Jumal teab ja Tema otsustab. Kui Ta meie palve tagasi lükkab, siis Ta annab sellega kõige parema vastuse meie küsimusele.
Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Vahel tuleb leppida ka kaua kestva vaikusega, ent mitte kunagi ei tähenda see, et Jumal oleks meid hüljanud. Ta juhib meid endiselt ja vastab õigel ajal.
* * *
ISSANDA PÄÄSTETEOD JEESUSE ELUS
Esmaspäev – 2. jaanuar
Suured on Issanda teod, uuritavad kõigile, kellel neist on hea meel. Ps 111:2
Sõna “suur” on mitmetahulise tähendusega. See tähendab “palju”. Kuhu me iial vaatame, seal näeme ta tegude hulka. Vaata ringi maailmas, või tõsta oma pilgud taeva poole, iga ruutmeeter on täis tema tegusid. Kes oskab meist öelda, kui suur on tema vaimuliku tegude väärtus. Üks töö, inimese lunastamine, on vist küll kõige kaunim. See võtab keskse koha Piiblis ja ajaloos.
Jumala tööd on suured oma auväärsuses ja mitmekülgsuse poolest. Milline värvide ja vormide rikkus esineb looduses. Aga vaimulikul alal ei ole see väiksem. Ärgu pangu ükski Jumala au enda arvele!
Jumala teod on suured ja aulised, aga neid näevad ainult uurijad, kellel on Jumala tegudest hea meel. Uurimine tähendab seda, et Jumala teod sisaldavad rohkem kui esimesel pilgul suudetaksime haarata. Neid on vaja uurida.
Usklik piibliuurija tungib Jumala sõna sügavustesse, avastades seal tõdesid ja Jumala tegusid, mida tavaline lugeja ei leia.
Jumalale tänulik olla on nii palju põhjusi, et neid kirjeldada võtab oma jagu aega. Kuid esimeseks põhjuseks on ikka Jumala teod.
Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuidas oleme meie praegu Jumala sõna juures? Kas kuuleme ja näeme me Jumala õiguse suurust?
* * *
PÄÄSTETUTE HÄMMASTAV RÕÕM
Teisipäev – 3. jaanuar
Issand, Sina oled mu Jumal, ma tahan Sind ülistada, Su nime kiita, sest Sa oled teinud imet, Su otsused muistsest ajast on õiged ja kindlad. Js 25:1
8. sajandil eKr vajas Iisrael “tormivarju” assüürlaste eest, ning veel enam vajas ta päästet Paabeli käest 6.sajandil eKr. Läbi ajaloo on see väike riik olnud suurte superriikide vahelise rivaliteedi tallermaaks – tol ajal siis Egiptuse ja Mesopotaamia vahel – sõltudes parasjagu selle armust, kes omas kontrolli kaubateede üle.
Kui Iisrael usaldas Jumalat, siis oli ta varjul, kui ta aga hakkas kaasa mängima poliitilisi mänge, sidus end alliansside ja militaarsete strateegiatega, neelati ta enamasti alla koos nõrgema poole kaotusega. Kohe kui Iisrael kaotas pikema vaate – lepingusuhte Jumala kui Iisraeli Kuningaga, ning hakkas selle asemel oma lahingutes usaldama inimlikke kuningaid, ise sõlmima liite ning ühendama liitlasi, viis see vältimatult hävinguni, alandamiseni, pagendamiseni ning kõige hullemas variandis usust taganemiseni. Jumala vastu usalduse kaotamine tõi kaasa hävingu.
Kuid selles tekstis kuuleme Iisraeli kiituslaulu: nende kaotus saab pööratud võiduks. Jumal pühib ära pisarad ning nende asemele tuleb rõõm, sest nad hakkasid jälle silme ees hoida Jumala eesmärke.
Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle ühele võimalusele, kuidas sina võiksid laulda Issanda võidulaulu – nii oma isiklikes suhetes, kui ühiskonnas laiemalt. Millseid praktilisi tegevusi võiks see hõlmata?
* * *
TUNNETUSE AARDED ON KRISTUSES
Kolmapäev – 4. jaanuar
Nii nagu te nüüd olete Kristuse Jeesuse võtnud vastu Issandaks, nõnda käige Temas. Kl 2:6
Pauluse kirjas kerkib jälle esile sõna “jätkama”. Kristlased satuvad ikka aeg-ajalt kokku teistsuguste tõekuulutustega, niisiis pole ime, et Paulus peab neile meelde tuletama, et nad oleksid tugevalt juurdunud õpetuses, mille nad on vastu võtnud. Mõnikord on kasulik mõelda tagasi aega, kui me saime kristlasteks ja meenutama, mida kristlane olemine tegelikult tähendab.
Paulus nimetab kolm asja. Esiteks, kristlaseks saamine kuulutab uut algust. Kristus hävitab meie vana elu ja annab uue, me oleme justkui vastsündinud. Teiseks tähendab see täisväärtuslikku elu. Igasugused muud mõjutused ei oma enam võimu meie üle. Kristus asub nüüd pealetungile. Meile võib tunduda, nagu saaksime amnestia, pääseme vanglast välja. Kolmandaks, kristlaseks saamine tähendab, et Jumal on andestanud meie mineviku patud ja eksimused. Me ei pea tundma end enam süüdi millegi pärast meie minevikus.
Elage jätkuvalt Kristuses!
Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Paljud inimesed ütlevad, et nad tahavad uut algust. Kas pole see suurepärane jätta maha oma minevik ning alustada uuesti? Palveta, et Jumal näitaks sulle, kuidas kristlik eluviis on parim viis alustada oma elu uuesti.
* * *
JUMAL SEKKUB
Neljapäev – 5. jaanuar
Ma meenutan Issanda heldust, Issanda kiiduväärsust. Js 63:7
Rooma kirja 3. peatükkis räägitakse meile Jumala õigusest, mis on Jeesuses ilmunud ilma Seaduseta, ja päästmisest Jeesusesse uskumise kaudu. Jeesuses viidi Jesaja kuulutus täide: Temas mõistis Jumal kohut patu üle ja ühtlasi kinkis läbi aegade päästmise kõigile, kes oma pattu kahetsevad ja Jumala pääste vastu võtavad (“Kes lükkab minu kõrvale ega võta vastu mu kõnet, sellel on juba kohtumõistja. Sõna, mis ma olen rääkinud, see mõistab tema üle kohut viimsel päeval”; Jh 12:48).
Sellele mõeldes on sobiv küsida: ega mina ole ometi muutunud Tema vaenlaseks? Kas on minu südames ehk protestimeelsust või vimma kellegi vastu?
Eelnevate kogemuste najal julgustatakse, meid Issanda rahvast oma minevikust hoolimata taas kord Jumala poole pöörduma. Ja seda eelkõige sellepärast, milline meie Jumal on: helde, kiiduväärt, hea, halastaja, isa, päästja, armastav, kaastundlik ja hooliv. Küsime endalt, millised õnnistused ja tõotused on Piiblis seotud sõnaga jumalakartus!
Õnnis on igaüks, kes kardab Issandat! Ps 128:1
Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Räägi täna Jumalale oma hirmudest. Pane need kõik tema ette ning palu kaitset ja varju, aga ka et Tema annaks sulle teise nägemise – sellise, mis toob su ellu tasakaalukuse ja kindluse.
* * *
JEESUS, MAAILMA VALGUS
Reede – 6. jaanuar
Kristuse ilmumise püha. Kolmekuningapäev Epiphanias
Kristuse ilmumise püha (ld dies epiphaniae Domini – “Issanda ilmumine”) on ristikoguduse üks vanemaid pühasid, mille ajalugu ulatub jõuludest kaugemale. Lääne kiriklikus traditsioonis on ilmumispüha evangeeliumiks ja seega ka päeva teemaks Idamaa tähetarkade külaskäik Petlemma, et avaldada austust juutide vastsündinud kuningale. Targad tulid paganarahvaste keskelt ja nende külaskäik Jeesus-lapse juurde väljendab Jumala plaani, et Kristus on valgus kõigile maailma rahvastele. Sellega tuletab ilmumispüha kogudusele meelde Kiriku misjoniülesannet. Jõulude sõnum puudutab kõiki inimesi.
Pimedus möödub ja tõeline valgus paistab juba. 1Jh 2:8
Sageli mõtleme tõest kui abstraktsest ja teoreetilisest mõistest, mida on võimalik tõestada hästi valitud argumentide toel või läbi hoolika uurimise kusagil laboratooriumis. Jeesuse ja Johannese jaoks aga oli tõde oma olemuselt väga praktiline ning leidis tõestuse inimsuhete raskes töös. Tõde on seotud valguses elamisega, ning see tähendab oma vendade ja õdede armastamist ning neist hoolimist. Kui me teisi ei armasta, siis me kas ei kuuletu Jeesusele või ei järgi Tema eeskuju.
Tegelikult on see raske. Meid ümbritsev maailm rõhutab vajadust hoolitseda eelkõige iseenda eest. Isegi kogudustes saavad isiklikud huvid sageli suurema tähelepanu osaliseks, kui teiste huvid (vrd Fl 2:4). On ju ikka neid, kellega me parema meelega ei räägiks ja teisi, kelledest räägime nende seljataga. Selle peale ütleks Johannes, et nii toimides ei ela me valguses ega tee ka tõtt.
See, kuidas me üksteisega läbi saame ja lävime annab tunnistust, milline on tegelikult meie usk Jeesusesse.
Lase korraks silmad üle oma koguduse liikmete. Täna Jumalat nende kõikide eest ja selle eest, mida nad on toonud su ellu.
Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle mõnele inimesele oma koguduses kellega sul on raske läbi saada. Pane kirja vähemalt kolm nende head omadust ning täna Jumalat nende eest järgnevatel päevadel kuni tunned, et su suhtumine neisse on muutunud. Kui võimalik räägi neile, et tänad Jumalat nende eest.
* * *
TÄIUSLIK PÄÄSTJA
Laupäev – 7. jaanuar
Ja nüüd ütleb Issand, ma panen Sind paganaile valguseks, et mu pääste ulatuks ilmamaa ääreni. Js 49:6
Hämmastaval kombel on paljudel kristlastel meelest läinud, et Jumala kutsumise üks põhilisi eesmärke on “teha jüngriteks kõik rahvad”.
Tänane kirjakoht kinnitab, et Jumala plaan oma rahva jaoks on olnud alati see, et nad oleksid tema tunnistajad tervele maailmale (vt. 1Ms 22:18). Iisraeli ülesandeks oli olla paganaile valguseks ja viia pääste maailma äärteni. Apostel Paulus toob (Ap 13:45-48) väga selgelt välja Iisraeli ebaõnnestumise selles ülesandes:
“Rahvahulki nähes muutusid juudid väga kadedaks ja vaidlesid pilgates vastu Pauluse sõnadele. Paulus ja Barnabas aga ütlesid avalikult: “Meie kohus oli rääkida Jumala sõna esiteks teile, aga et teie selle enesest ära tõukasite ega arva end igavest elu väärivat, siis vaata, me pöördume paganate poole. Sest nõnda on meid Issand käskinud: “Ma olen su pannud paganate valguseks, et sa oleksid päästeks ilmamaa otsani.” Seda kuuldes rõõmustasid paganad ja ülistasid Issanda sõna ning said usklikuks, nii palju kui neid oli määratud igaveseks eluks.”
Samuti nagu Iisrael, võime ka meie läbi kukkuda Jumala saadikuna või teenrina – siis kui hoiame head sõnumit Jumala päästeplaanist üksnes enesele, või kui lubame millelgi saada takistuseks töös, milleks Jumal meid peamiselt kutsunud on. Jeesuse sõnad (Mt 5:13-16) kõlavad tänapäeval sama valjult kui toona: “peita oma valgust” tähendab muutuda viljatuks, raiskavaks ja rumalaks.
Meie valgus (olgu siis meie elustiil, eeskujud, suhtumised või prioriteedid) peab olema nähtav, kui soovime, et Jumal saaks austatud.
Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal võiks seada õigeks sinu prioriteedid ning ka sinu suhtumise, et sulle oleks kõige olulisem olla tema tunnistaja!
* * *
LISA TEADMISED
E 2. jaanuaril on kirikuisade ja piiskopide Basileios Suure ja Gregorios Nazianzosest mälestuspäev.
Basileios Suur, Basileios Kaisareast (umbes 330 – 1. I 379) oli kreeka kirikutegelane ja mõtleja, patristika tähtsamaid esindajaid, õigeusu kirikuisa ja pühak; aastast 370 Kaisarea piiskop. Oli ariaanidevastase (arianism – Aleksandria presbüteri Ariuse (surnud 336) õpetus, mille järgi Kristus ei ole Jumalaga olemuselt üks, vaid Tema loodud ja pojaks võetud. Kirik mõistis aranismi korduvalt hukka, kuid ta levis laialdaselt ja püsis näiteks langobardide juures 7. sajandini.) võitluse juhte, levitas munklust. Rajas idakiriku kloostrielu ja liturgia korra. Pooldas antiikkultuuri.
Gregorios Nazianzosest, ka Gregorios Τheоlоgоs (umbes 330 – umbes 390), kreeka kirikutegelane, luuletaja ja filosoof. Oli kreeka patristika peamisi arendajaid. Rakendas ristiusu teoloogias Platoni idealistlikku dialektikat, kirjutas intiimset mõtteluulet, sh 2 autobiograafilist poeemi. Gregorios on kuulutatud katoliku ja õigeusu kiriku pühakuks.
T 3. jaanuaril on Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev, millega austakse Eesti iseseisvuse eest võidelnuid.
Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ning hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eestist. Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda.
Alates 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asuala taas Eesti Vabariigi kontrolli all. Ka edasistes ägedates lahingutes ei suutnud Punaarmee Eesti sõjaväe ja rahva vastupanu murda.
Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu. Eesti kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses.
N 5. jaanuaril on esimese eestlasest misjonäri Hans Tiismanni mälestuspäev.
Esimese eestlasest misjonäri Hans Tiismanni puhul on tegemist tuntuima ja värvikaima 19.sajandil Rapla kihelkonnast võrsunud mehega. Kolmes erinevas maailmajaos – Aasias, Aafrikas ja LõunaAmeerikas elanud mees polnud 23.eluaastani päevagi koolipingis istunud.
Hans Tiismann sündis Rapla külje all Alu-Metskülas Tuisu talus. 1999.aasta kevadel Raplas peetud EELK misjonipäevade ajal, kui Tiismanni sünnist oli möödunud 170 aastat, pandi maailmaränduri ja koolmeistri sünnikodu lähedal tee ääres seisnud suurele kivirahnule mälestustahvel.
Visadus viis sihile
Oma elu esimese koolihariduse sai Tiismann alles täisealisena Tallinnas Tõnismäe vaestekoolis. Kuna misjonitöö Aafrikas oli Hansu huviks olnud lapsepõlvest peale, avanes tal läbi raskuste võimalus 28-aastase mehena minna Šveitsi misjonikooli. Õppetöö oli seal küll tasuta, aga välispassi eest oli vaja maksta. Tiismann läks kaheks aastaks alanud Krimmi sõtta soldatiks, et demobiliseerununa saada välipass tasuta.
Pühal maal
Kool, kuhu Tiismann õppima asus, valmistas ette misjonäre Palestiinasse. Nii tuli tal lisaks muudele oskustele omandada ka inglise ja araabia keel. Pärast kaht edukat aastat koolmeistriametis Jeruusalemma külje all, kuhu teda taheti tööle jättagi, tuli ta siiski tagasi kodumaale, et koguda raha oma unistuste misjonimaale Aafrikasse jõudmiseks. Ta kirjutas raamatu Betlehem, mille müügist saadud 3000 rubla kindlustas talle sõiduks vajaliku algkapitali.
Unistuste misjonimaa
Tiismann jõudiski Aafrikasse 1866.aastal, kuid tema tegevus Keenias sai olude sunnil kesta ainult veidi üle kahe aasta. Ometi õppis ta lühikese ajaga selgeks 12 kohaliku hõimu murrakud ning lisaks evangeeliumi kuulutamisele uuris ta kohalike hõimude kultuuri, keeli ja etnograafiat. Tiismann oli esimene inimene tolleaegses Vene impeeriumis, kes valdas suahiili keelt, mis oli 19.sajandil Ida-Aafrika rannikualade tunnustatud suhtluskeel ning muutus Euroopa koloniaal-süsteemi tugevnedes Aafrikas ka üldkasutatavaks rahvusvaheliseks keeleks.
Päästev boamadu
Raikkülas elav Ilse Rahkema, kellele Hans Tiismann oli emapoolne vanaonu, on oma emalt kuulnud tõestisündinud loo Tiismanni Aafrika perioodist, mida kasutati ka “Meie misjoni” näidendis. Tema elukoha lähedal Keenias oli elutsenud inimsööjate suguharu. Kord sattunud Tiismann kogemata nende aladele ning tagaajavate inimsööjate eest põgeneda üritades jooksnud ta veel sügavamale nende territooriumile. Näinud ühe puu all palgitaolist istet, mõelnud ta pisut puhata. Seda nähes jäänud misjonäri tagaajanud mehed järsku seisma ja põgenenud seepeale ise kabuhirmus. Alles nüüd märganud Tiismann ehmatusega, et teda inimsööjate käest päästnud “istepink” oli osutnud mürgiseks boamaoks.
Koduvalla kooli asutaja
Mitmete lootuste luhtudes ja ohtlikku troopikahaigust põdenuna kodumaale tervist parandama naastes sai Hans Tiismann siin aga uue väljakutse. 1868.aastal asutas ta esimese Alu vallakooli ning oli kuus aastat selle juhataja. Et Tiismanni koolis oli lugemis- ja kirjutamisoskuse tase märgatavalt kõrgem kui ümberkaudsetes valdades, toodi lapsi tema juurde üle terve kihelkonna. Kuigi tal oli hea vahekord nii Rapla pastori Carl Eduard Malmi kui ka köster Ludvig Johann Karelliga, tekkis ilmselt tõsine vastuolu Alu mõisnikuga, mistõttu Tiismann lahkus 1874 Brasiiliasse ja jäi sinna 10 aastaks saksa asunduste pastoriks ja kooliõpetajaks.
Elu lõpp
Kodumaale naasnuna laulatati 56 aastane Hans Tiismann 1885.aasta jaanuaris Tallinna Kaarli kirikus 18 aastase Ann Loorbergiga. Juba aasta pärast legendaarne misjonär ja koolmeister suri ning on maetud Tallinna Vana-Kaarli (praegu Siselinna) kalmistule. Noor lesk siirdus mehe surma järel Ameerikasse ning Tiismanni võimalikest järeltulijatest pole midagi teada.
Tiismanni haud on Tallinna Siselinna kalmistul kahe torniga peaväravast umbes sadakond meetrit edasi peatee ääres paremat kätt raudaia sees. 2004.aasta sügisel pandi EELK misjonipäevade ajal esimese eestlasest misjonäri haua ajahambast puretud marmorristi alusele uus nimetahvel.
Allikas: Mihkel Kukk. “Esimene eestlasest misjonär pärineb Rapla kihelkonnast.” EELK Rapla Maarja-Magdaleena koguduse leht; Nr 1 (26), jaanuar 2007. Lk 11
N 5. jaanuaril on E.E.L.K. peapiiskopi Johannes Oskar Lauri mälestuspäev.
Johannes Oskar Lauri (6. detsember 1891 Rannu – 5. jaanuar 1974 Stockholm) õppis Rannu kihelkonnakoolis. Kihelkonnakooli lõpetamise järele astus ta Hugo Treffneri gümnaasiumi 3.klassi. Gümnaasiumi lõpueksamid sooritas ta Tartu Aleksandri gümnaasiumi õpilasena kevadel 1912. Õppis Tartu Ülikooli usuteaduskonnas 1912 – 1916, lõpetades selle cand. theol. kraadiga. Konsistooriumi eksamid sooritas ta septembris 1916 ja asus prooviaastale Viljandi Pauluse kogudusse Jaan Lattiku juurde. Ordineeriti pastoriks 17. juulil 1917. aastal praost Mihkel Jürmanni poolt.
Oli 1917–1919 Viljandi praostkonna vikaarõpetaja. Juunis 1919 asus ta Võru praostkonna vikaari ametikohale, asukohaga Otepääl. Novembris 1919 valiti ta Otepää Maarja koguduse õpetajaks, kus teenis Eestist lahkumiseni septembris 1944. Ta valiti aastal 1924 Võru praostkonna abipraostiks ja selle praostkonna jagamise järele 1924. aastal Võru ja Valga praostkondadeks, aastal 1929 Valga praostkonna praostiks. Aastatel 1934 – 1944 oli ta Konsistooriumi assessor ja aastatel 1935–1939 oli ta Lõuna vikaarkonna piiskoplik vikaar. 4. novembril 1943 valis Kirikukogu ta vikaarpiiskopiks.
Lahkus 1944. aastal Saksamaale ja 1947. aastal Saksamaalt Rootsi. Aastal 1957 sai piiskopiks (kuna piiskopiamet muudeti peapiiskopiametiks ja vikaarpiiskopiamet piiskopiametiks). Valiti Kirikukogu poolt 26. mail 1964 peapiiskopiks. Emerituuri läks 31. detsembril 1971. Tema ametijärglaseks sai Konrad Veem.
Johannes Oskar Lauri oli Eesti Komitee esimees. Ta valiti 1966., 1968. ja 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse.
R 6. jaanuaril on pastori ja enamlaste 1918–1919. aasta terrorivõimu märtri Valter Paucker mälestuspäev.
Rakveres kõrgelt hinnatud kiriku- ja kooliõpetaja Walther Hugo Theodor Paucker (07.03.1878 – 06.01.1919) sündis Simunas, tuntud Pauckerite vaimulike dünastiasse. Nende perekond oli Simuna kogudust teeninud 18. sajandi lõpust järjest üle 100 aasta ja Eduard Pauckeri vanimast pojast Valterist pidi saama Simuna pastorist isa mantlipärija. Sellekohane otsus oli juba langetatud ja nüüd jäi veel oodata töökohustutse lõppemist Rakveres, et siis Simuna tee jalge alla võtta.
Paraku kujunes Vabadussõjas olukord sääraseks, et Rakvere langes punavägede kätte ning kohemaid asuti ka siin “ohtlikku elementi” kõrvaldama. Nõnda jõudis ka Valter Paucker Simunasse, kuid seda jalad ees ja puusärgis selleks, et saada maetud Simuna kirikuaeda oma esivanemate hauaplatsile. Keegi kohalik vöörmünder öelnud seepeale: “Vaadake, mis nad on teinud! Elava õpetaja kutsusime, kuid surnult ta tuleb meie juurde”.
Valter Pauckeri kohta kõnelevad tunnistajad, kuidas ta ise vangistuses viibides püüdis kaasvange neid Jumala sõnaga trööstides ja lohutades vaimulikult teenida.
Kolmekuningapäeval 1919. a hukkasid punase terrorivõimu täidesaatjad õp Valter Pauckeri koos paljude linlaste ja koguduseliikmetega Rakvere Palermo metsas. Tunnistuste kohaselt alustanud haua äärel seisev Paucker tuntud koraali “Las ma läen”. Sellega tulid hukatavad kaasa ja peagi kõlas vaimulik palve lauldavana mõrvarite püsside ees. Teise salmi keskel kõlas aga kogupauk ja surmaminejate laul vaikis.
Allikas: www.kolmainu.ee/ajaveeb/valter-pauckeri-malestuspaev
L 7. jaanuaril on Elmar Silvester Salumaa mälestuspäev.
Elmar Silvester Salumaa (kuni aastani 1935 Elmar Silvester Teppan; 15. detsember 1908 Vara vald, Tartumaa – 7. jaanuar 1996 Kilingi-Nõmme) oli eesti usuteadlane ja vaimulik, EELK Usuteaduse Instituudi ja Tartu Ülikooli audoktor (1994).
1929 lõpetas Salumaa Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumi, 1935 TÜ usuteaduskonna teoloogiamagistri kraadiga, kaitstes väitekirja “Dialektilise teoloogia eskatoloogia”. 1937–1940 ja 1942–1944 oli ta TÜ süstemaatilise teoloogia õppejõud, 1935–1941 ja 1942–1943 ka Hugo Treffneri Gümnaasiumi usuõpetaja ning 1942–1943 Tartu koolide inspektor, 1943–1944 TÜ Usuteaduse Instituudi professor.
1944–1945 Laiuse koguduse õpetaja. 1945 Salumaa arreteeriti ning 1945–1955 oli ta vangilaagris ja asumisel. 1956–1995 oli ta EELK Usuteaduse Instituudi süstemaatilise usuteaduse professor, ühtlasi 1962–1969 EELK Konsistooriumi välissuhete referent ja 1969–1995 Saarde koguduse õpetaja.
PIIBLIKURSUS
“KUIDAS UURIDA PIIBLIT?”
“Rohi kuivab ära, õieke närtsib, aga meie Jumala sõna püsib igavesti.” Jesaja 40:8
2. osa. Piibliteadmiste omandamine.
2.5. Piibli uurimine sõnade kaupa.
Mõnel sõnal on eriline tähendus teatud raamatus. Näiteks Johannese evangeeliumi uurimise järel tervikuna ja peatükkide kaupa märkad tekstis sageli erinevat sõna “uskuma” või “usk”. Need sõnad erinevad selles raamatus ligi 100 korda. Lugedes taas need read ja kriipsutades alla iga lõigu, kus ülaltoodud sõnad esinevad, veendud piibliõpetlaste väides, et Johannese evangeeliumi eesmärk on selgesti väljendatud autori poolt 20:31.
-
Palveleht 1.- 7. september 2024
Nädala teema: Tänulikkus Kiitus ja ülistus – kiidame Jumalat selle eest, kes Ta on. Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove. Kohad…
-
Palveleht 18. – 24. august 2021
Nädala teema: Jeesus – meie aitaja Kiitus ja ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat. Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel…
-
Palveleht 28.07 – 03.08 2024
Nädala teema: Ustavus Jumala andide kasutamisel Kiitus ja ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat. Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel…
-
Palveleht 21. – 27. juuli 2024
Nädala teema: Tõde ja eksitus Kiitus ja ülistus – selles palveosas on aeg kiita ja ülistada Jumalat. Oleks hea kui selles palveosas ei oleks veel…