Päeva sõnum. 2. nädal 8. – 14. jaanuar 2017

RISTIMISE AND

Kristuse ristimise püha
1. pühapäev pärast ilmumispüha

Pühapäeva evangeelium käsitleb ilmumispüha vanakiriklikku teemat Jeesuse ristimisest. Jeesuse ristimiselt laieneb pühapäeva teema ristimise sakramendile ja selle tähendusele kristlase elus. Ristimisest algas Jeesuse avalik tegevus ja kannatustee. Meiegi oleme ristimises liidetud Jeesusega ja Tema Kirikuga, et saaksime osa nii Tema kannatusest kui ka võidust.

Meelespeetav kirjakoht: Keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed. Rm 8:14

Mõtle sõnadele:

• juhib (ka viib) – Tulge mu juurde, kuulge seda! Mina ei ole algusest peale rääkinud salajas, juba kui see sündis, olin ma seal. Ja nüüd on Issand Jumal läkitanud minu ja oma Vaimu. Nõnda ütleb Issand, su lunastaja, Iisraeli Püha: Mina olen Issand, su Jumal, kes sulle õpetab, mis on kasulik, kes sind juhatab teele, mida sa pead käima. (Js 48:16,17) Sest need, kes elavad loomuse järgi, mõtlevad lihalikke mõtteid, kes aga Vaimu järgi, need Vaimu mõtteid. (Rm 8:5) Ma tahan öelda: Käige Vaimus, siis te ei täida lihalikke himusid. Kui aga Vaim juhib teid, siis te ei ole Seaduse all. Aga Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus, enesevalitsus – millegi niisuguse vastu ei ole Seadus. Jeesuse Kristuse omad on lihaliku loomuse risti löönud koos kirgede ja himudega. Kui me elame Vaimus, siis käigem ka Vaimus! (Gl 5:16,18,22-25)
• on (oleme) – Vaadake, kui suure armastuse Isa on meile andnud: meid hüütakse Jumala lasteks ja need me olemegi. Maailm ei tunne meid, sest ta ei tunne teda. (Jh 3:1) Kui me oleme aga lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui Kristuse kaaspärijad; ning kui me koos temaga kannatame, siis meid ka koos temaga kirgastatakse. (Rm 8:17) Õelate vägivald viib ära neid endid, sest nad ei taha õigust teha. (Õp 21:7)

Jumala lapseks olemine tähendab kolme asja:
Sõnakuulelikkus. Pojad ja tütred peaksid kuuletuma oma isale ja niimoodi muutuma tema sarnaseks. Paulus räägib meile, kuidas me saame olla vabad “patu seadusest” järgides Vaimu juhtimist. Kui me Vaimu abil ütleme “ei” tungidele, mis tõusevad meie langenud inimlikust loomusest, kuuletume me oma Isa soovidele ja muutume Tema sarnasteks. (Mt 5:45)
Eesõigus. Antiikmaailmas rakendati adopteerimist üldjuhul mitte lasteta paari poolt, kes oleksid otsinud perekonnaks olemise rõõmu, vaid seda tegid suursugused mehed, kes soovisid põlistada oma nime. Nii oli siis adopteeritud olemine suur privileeg ning antud kirjakohas Paulus meenutab meile, et kui keegi saab kristlaseks, õpib ta palvetama “Abba” – kasutades sama sõna, mida Jeesus ise kasutas (Mk 14:36).
Pärandus. Lapsed võivad loota, et nad pärivad oma vanemate vara ning ehkki meie Isa ei sure, näeb Paulus idees olla Jumala lapsed lootust mitte ainult olevikuks, vaid ka tulevikuks. “Jumala pärijad” on selle peatüki pöördepunkt, mis viib meid mõttelt võidu kohta patu üle mõttele võidust surma üle.

“Iga kord kui ütleme: “ma usun Püha Vaimu”, anname me tunnistust oma usust elavasse Jumalasse, kes on võimeline ja tahteline sisenema inimestesse ja neid seestpidiselt muutma.”
John Bertram Phillips. 1906 – 1982

* * *

SÕNA JA HÄÄL

Pühapäev – 8. jaanuar

Johannes tunnistas: “Ma nägin Vaimu tuvina taevast laskuvat ja Tema peale jäävat.” Jh 1:32

Milleks oli Jeesusel vaja Püha Vaimu, kui ta oli juba sündinud Pühast Vaimust ning elanud patuta elu?

Jeesuse ristimisest rääkides juhtis Peetrus Korneeliuse kojas tähelepanu sellele,”kuidas Jeesus Naatsaretist, keda Jumal oli võidnud Püha Vaimu ja väega” (Ap 10:38). Iisraelis toimus kuninga ametisse võidmine õliga. Ristimise järel toimus Jeesuse võidmine messialikuks kuningaks. Tema võidjaks ei olnud ükski inimene ega maine asutus, vaid seda tegi Jumal ise, kusjuures võidmiksõliks oli Püha Vaim. Sellest ajast alates oli Jeesus kuulutatud taeva otsuse kohaselt Messiaks, s.o. Jumala Võituks ehk Kristuseks. Kuningate kuninga armas Poeg oli ülendatud uude ametisse.

Juhime tähelepanu sellele, et Jumal ei adopteerinud Jeesust Jordani kaldal oma Pojaks, vaid Jeesus o l i seda. “Sina oled mu armas Poeg.” Jumal ainult kinnitas seda Jeesusele endale ning tegi selle teatavaks ka Ristijale Johannesele. Teised said seda teada nende kaudu. Seegi toimus evangeeliumi kuulutuse printsiibi kohaselt.

Maised suud kuulutavad taevast tulnud rõõmusõnumit. Ainult uskujad saavad sellest kasu. Neile, kes kuulutust ei usu, jääb selle taevane olemus mõistetamatuks.

Kristliku usu südamesse on peidetud põhimõte, et tõelist usku ei saa sundida.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand, tänan et jätkuvalt kutsud mind Sinu peale vaatama, Sind kuulama ja Sinu juurde jääma.

* * *

MA TÄNAN SIND ISSAND

Esmaspäev – 9. jaanuar

Te ammutate rõõmuga vett päästeallikaist. Js 12:3

Taevane Kuningriik on samaaegselt juba siin ja ei ole ka veel. Me naudime seda juba praegu, kuid täius tuleb hiljem. Nii me siis ootame!

Jesaja kirjeldab hiilgavat lõpuaja kirikut. Muudetud inimesed moodustavad uue ühiskonna, kus on võimas kirik mis võtab vastu Vaimu täiuse. Jumal varustab meid veega, kui oleme kõrbes. Praegune põud paljude usklike elus võib lõppeda. Kaev on ligipääsetav ega ei jää kunagi kuivaks (Jh 4:13,14). Võta sügav sõõm. Ära sure janu kätte.

Rõõm on taeva tõsine töö

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Võta aega, et imetleda Jumala armu ning heldust. Vaatle aukartuse ja hämmastusega tõotusi, mida Tema sulle andnud on. Seejärel jaga neid kellegagi.

* * *

VÕITU TOOB RÕÕMU

Teisipäev – 10. jaanuar

Ta on mind läkitanud viima rõõmusõnumit alandlikele, parandama neid, kel murtud süda, kuulutama vabastust vangidele ja avama pimedate silmi. Js 61:1

Püha Vaimu tõeline mõju ilmneb just selles, et see kirgastab vaeseks jäänud ja patust murtud usklikule evangeeliumi. Nüüd on algamas rõõmuaasta. Meile, kristlastele algas rõõmuaasta Kolgatal. Nüüd saavad kõik murelikud lohutatud; pisarad võivad muutuda rõõmuks ning masenduse asemel võib südant täita tänulikkus. Nüüd on igaüks, kes Kristusesse usub – vaga, on kui Jumala istutatud tammepuu, mis seisab kindlalt Jumala auks ja kiituseks.

Rõõm täidab südant, see on rõõm Issandas, rõõmutsemine Jumalas. Rõõmu eriline põhjus on selles, et usklikud on tohtinud riietuda Talle veres valgeks pestud rüüdesse ja iga uskuja juures täitub see mida enne koges vaid ülempreester Joosua, kui ingel talle kuulutas: “Vaata mina olen ära võtnud sinu süü ja mina riietan sind piduriidesse” (Sk 3:5).

Ainult evangeelium vabastab ja loob uut elu.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui rõõmus ja lohutav sõna on Jesajal seekord kuulutada! Palveta, et juba üsna pea jääb maha kõik mis on poolik ning tuleb see mis on täiuslik

* * *

JUMALA LEPING OMA VÕITUGA

Kolmapäev – 11. jaanuar

Ma olen leidnud Taaveti, oma sulase, oma püha õliga olen ma Tema võidnud. Teda toetab mu käsi kõvasti ja mu käsivars tugevdab Teda. Ps 89:21,22

Jumal tahtis oma rahvast aidata ja pani selle ülesande üsna noortele õlgadele. Ta saatis ta kannatuste kooli, aga tegi temast tõelise abi oma rahvale.

Niisugune on Jumala tee. Tema valib. Uus Testament räägib sageli sellest, et usklikud on valitud. See tähendab, et nad ei ole isehakanud usklikud.

Jumal on ka meid valinud. Mitmed on tulnud uskumatutest kodudest, aga ühel päeval kutsus Jumal meid nagu Taavetit. Ta on meid kutsunud Jeesus Kristuse läbi ja Püha Vaim on meile selle kutse elavaks teinud. Muidugi on inimesel õigus oma valik tagasi lükata või hiljem tühistada. Teame Piiblist, et rikas noormees läks Jeesuse juurest ära kurva meelega. Jeesus kutsus teda, aga ta läks siiski ära. Kindlasti on ka neid, kes kutse vastu võtavad ja siis hiljem taganevad. Seda tegi ka Juudas. Usklikud on võitud inimesed.

Peale kutsumise ja valimist antakse meile ülesandeid. Taavetit ei kutsutud paleesse laisklema ja mõnulema, vaid võitlema, laulma ja psalme kirjutama. Ka meid kutsutakse midagi tegema teiste kasuks.

Valimise, võidmise ja ülesandega koos käib ka abistamise tõotus ehk Jumala toetust. Jumal andis Taavetile töö. Aga Jumala oma käsi oli see, kes Taaveti käte kõrval oli teda aitamas. Inimestele näis küll, et Taavet tegi, aga Jumala Vaim ilmutas, nii et tõeliselt oli tegev Kõigekõrgema käsi. See käsi oli temaga pidevalt. Tal oli imeline kordaminek, mida ei saanud panna ühegi inimese oskuse arvele.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle täna miks on Jumal sind kutsunud ja väljavalinud. Milliseid ülesandeid või kohustusi Ta sulle on andnud?

* * *

RISTIJA JOHANNES TUNNISTAB JEESUST

Neljapäev – 12. jaanuar

Johannes nägi Jeesust enda juurde tulevat ja ütles: “Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu.” Jh 1:29

Jeruusalemlased on läinud, kuid ikka on ristitavaid Johannese ümber, kui kohale tuleb Jeesus. Juuresolijaile ja nende vahendusel kogu Iisraelile tunnistab Johannes, kes see mees on. Ta on Jumala Tall ja Jumala Poeg.

Mis tall, küsime kohe? Alles teist korda Johannese evangeeliumi lugedes tajume et, Jeesus suri samal ajal kui paasatalled, et iisop, millel oli oma osa 2Ms 12 antud paasaöö kombetalituses, oli kasutusel ka risti juures, ja et Jeesuse luid ei murtud nagu paasatalledegi omi mitte (Jh 19). Ka Paulus ütleb, et Jeesus on tapetud meie paasatallena (1Kr 5:7). Ilmutuse raamat kujutab ülestõusnud Jeesust Tallena, kes on tapetud.

Jeesus on süütu, puhas, patuta nagu loom (vrd 1Pt 1:18-20). Tema ohver kustutab kõik maailma patud ja lõpetab sellega ka loomade ohverdamise. Selles kirjakohas tunnistab Ristija Johannes, et andeksandmine põhineb Jeesuse ohvril ja karistuse ärakandmisel. Nii et Ristija kuulutab andeksandmist, kuid üksnes Jeesusest tunnistades.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tule Jumal Isa juurde nagu sa oled, ja palu, et tänane kirjakoht inspireeriks sind jagama teistega tunnistust, mis on aus ja tõepärane

* * *

TÕOTUS TAAVETI JÄRGLASTELE

Reede – 13. jaanuar

Ma hoian oma helduse Temale igavesti ja mu leping Temaga jääb püsima. Ps 89:29

Taaveti järglastele lubati kestev troonipärimise õigus. Saul oli kuningas, kuid tema järglastele troonipärimise õigust ei lubatud. On olemas suur ja kohutav võimalus, mis võib järglasi kahjustada, ja see on patt.

Inimlik kuningavõim tõstis Vanas Testamendis esile suure probleemi. Kuningate raamatus mainitakse sageli, kuidas kuningad juhtisid rahva eksiteele: see ja see kuningas “tegi kurja Issanda silmis.” Kuningavõim tõi endaga Jumala rahva ellu mitmesugust kurja ja needust. Teisalt sai rahvas kuningas Taaveti ajal kogeda Jumala headust ja hoolt. Ka pärast Taavetit tuli kuningaid, kelle kohta öeldakse, et nad tegid seda, mis oli Issanda silmis hea. Üks neist oli Joosija, õigemeelne Juuda kuningas (2Kn 22–24; 2Aj 34–35). Joosija saatus kätkeb endas Vanas Testamendis ilmutatud Jumala varjatud plaani, mis teostus kuningavõimu kaudu. Jumal on valmis neile andestama ja oma lepingut uuendama. Heldus ja ustavus on patuse ainus lootuse alus.

Ei ole küsimus, kui vähe või palju me eksinud oleme, vaid Jumala heldus ja ustavus kehtib kõigi kohta. Arusaadav, et iga eksija peab oma süüd kahetsema, patust loobuma ja andeks paluma. Helduse ja ustavuse nimel võime ka andestuse vastu võtta.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Psalmi 89 juures võivksime mõelda Joosija saatusele ja näha selles Jeesuse ärapõlgamise ja surma ettetähendust.

* * *

RASKED TÕOTUSED

Laupäev – 14. jaanuar

Ta on mind läkitanud kuulutama Issanda meelepärast aastat ja meie Jumala kättemaksu päeva, trööstima kõiki leinajaid. Js 61:2

Prohveteering võib olla mitmekihiline. Prohvetisõna võib tuua kindla sõnumi neile, kes seda esimest korda kuulevad või loevad. Aga samas võivad needsamad sõnad hiljem tagasivaates veel palju enam lugeja jaoks tähendada.
Huvitav, kas selle prohveteeringu esmakordsete kuulajate reaktsioonid sõnumile olid niisama erinevad kui ajal, mil Jeesus neid sõnu kuulutas, tehes neist oma maapelase missiooni manifesti?

Nii mõnigi kuulaja võis neid pidada häirivateks ideedeks, alternatiivseteks visioonideks, mis sealsamas, uuesti elukõlblikuks muudetud Jeruusalemmas, ohustasid inimeste eluviisi, kelle mugav elu sõltus otseselt isikliku kasu taotlemisest või teiste ekspluateerimisest. See, mis on “rõõmusõnum rõhutuele”, on halb sõnum rõhujatele. Prohvetikuulutus “Issanda meelepärasest aastast” viitab tähtsusele, mille Jumal on andnud, mis võimaldavad maal puhata, tugevdavad peresidemeid, heldele ärilisele praktikale, vaeste eest hoolitsemisele ning võõrastele oma kodu avamisele (4Ms 25).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta inimeste eest enda kogukonnas, eriti aga nende eest, kes on võibolla kogenud kõrvale jäämist või – panemist teie kirikust, olgu siis keele, nahavärvi, sotiaalse kuulvuse või mingi muu põhjuse tõttu.

* * *

LISA TEADMISED

R 13. jaanuaril on Hilarius’e, Poitiers’i piiskopi ja kirikuisa mälestuspäev.

Hilarius sündis 315. aastal Poitiers’is (Prantsusmaal). Kristlaseks sai ta alles täiskasvanuna. Kodupaiga Poitiers’i piiskopina (353-368) võitles ta ägedalt Kristuse jumalikkust eitava arianismi* vastu. Ta sattus keisri põlu alla ning pagendati aastateks riigi idaossa.

Pagenduses olles kirjutas Hilarius oma peateose “Kolmainsusest”. Viimastel eluaastatel valmis tal rida ladinakeelseid hümne ja Piibli osade kommentaare. Püha Hilarius suri 368. aastal.

* Arianism – Aleksandria presbüteri Ariuse (surnud 336) õpetus, mille järgi Kristus ei ole Jumalaga olemuselt üks, vaid Tema loodud ja pojaks võetud. Kirik mõistis aranismi korduvalt hukka, kuid ta levis laialdaselt ja püsis näiteks langobardide juures 7. sajandini.

R 13. jaanuaril on pastor Jakob Hurda mälestuspäev.

Tartu Ülikooli haridusega ja Helsingi ülikooli doktor Jakob Hurt (22. juuli 1839 Himmaste küla – 31. detsember 1906/13. jaanuar 1907 Peterburg) on tegutsenud koduõpetajana, gümnaasiumiõpetajana, pastorina Otepääl (1872-80) ja Peterburi Jaani koguduses (1880-1901).

Oli tunnustatud jutlustaja ja austatud hingekarjane, aktiivne ühiskonnategevuses ja rahvuslikus ärkamisliikumises. Juhtis Eesti Aleksandri kooli asutamist, tema eestvõttel asutati Eesti Kirjameeste Selts. 1860 algatas suureulatusliku rahvaluule kogumise ja publitseerimise.

L 14. jaanuaril on õigeusu piiskopi Platoni. Usuteadlase ja pastor Traugott Hahni ja pastor Wilhelm Schwartzi ning õigeusu preestrite Nikolai Bezanitski ja Mihail Bleive, enamlaste 1919. aasta terrorivõimu märtrite mälestuspäev.

 

PIIBLIKURSUS

“KUIDAS UURIDA PIIBLIT?”
“Rohi kuivab ära, õieke närtsib, aga meie Jumala sõna püsib igavesti.” Jesaja 40:8

2. osa. Piibliteadmiste omandamine.

2.6. Piibli uurimine teemade kaupa.

Siin on võimalik uurida Piiblit kindlate teemade või ainevaldkondade lõikes: Piibli palved, Piibli tõotused, Piibli jutlused, Piibli laulud, Piibli poeesia jne.

Mõni võib huvitatud olla Pühakirja geograafiast, pöörates tähelepanu lugemisel ette tulevatele jõgedele, meredele, mägedele jne. Näiteks mäetipp, kus Aabraham elas läbi oma elu raskeima õppetunni (1Ms 22:14).

Hea võimalus Piibli uurimiseks teemade kaupa oleks evangeeliumidest või kirjadest Issandalt meile antud korralduste väljanoppimine. On ju kõik inimelu põhiteemad Piiblis põhjalikult kirjas. Palve temaatiliseks uurimiseks vaata kõigepealt järele sõna “palve”, “palvetaja” jne. Võrdle nende sõnade erinevaid vorme ja nendega lähedasi sõnu, nagu “küsima”, “eest kostma”, “eestpalve” jne. Pärast teemaga seotud salmide järelevaatamist uuri neid lähemalt ning püüa koondada enda jaoks kõik, mis sa palve ja palvetamise kohta leidsid. Kokkuvõttes avastad: palvetamise tingimused, sõnad, mis võid kasutada palvetamisel, palve tulemused, samuti millal ja kus tuleb palvetada.