Päeva Sõnum. nr. 23, 7. nädal. 12. – 18. veebruar 2017

JEESUS – KIUSATUSTE VÕITJA

10. nädal: 5. – 11. märts 2017

Paastuaja 1. pühapäev. Invocavit

Pühapäeva ladinakeelne nimetus Invocavit (“Ta hüüab mind”) tuleb psalmi antifoni algusest (Ps 91:15).
Pühapäeva evangeelium räägib sellest, et saatan ahvatles Jeesust loobuma oma kutsumusest, kuid Kristus võitis saatana kiusatused. Kiusaja ei jäta ka täna meid rahule, kuid meie abi on Kristus, kiusatuste võitja

Meelespeetav kirjakoht: Selleks ongi Jumala Poeg saanud avalikuks, et Ta tühistaks kuradi teod. 1Jh 3:8b

Mõtle sõnadele:
Jeesus ütles neile: “Kui Jumal oleks teie Isa, siis te armastaksite mind, sest mina olen pärit Jumalast ja tulnud siia. Mina ei ole ju tulnud omapäi, vaid tema on minu läkitanud. Miks te ei mõista mu kõnet? Seepärast, et teie ei suuda kuulata minu sõna. Teie olete oma isast kuradist ning tahate teha oma isa himude järgi. Tema on mõrtsukas algusest peale, ta ei püsinud tões, sest temas ei ole tõde. Kui ta räägib valet, siis ta räägib enda oma,
sest ta on valetaja ja vale isa. Aga et mina kõnelen tõtt, siis te ei usu mind. Kes teist saab tõestada mul ühegi patu olevat? Kui ma räägin tõtt, miks te siis ei usu mind? Kes on Jumalast, see kuuleb Jumala sõnu. Teie ei kuule selle pärast, et teie ei ole Jumalast.”
Jh 8:42-47

Maailm kannatab seesmiste vastuolude pärast, mis on kogu maailma ilme muutnud selliseks, et inimestel on siin raske elada. Inimesed on üksteise vastu ükskõiksed, sageli lausa vaenulikud.
Jeesus tuli ja ilmutas meile armastust nõnda, nagu apostel seda kirjeldab: “Vaadake, kui suure armastuse Isa on meile andnud: meid hüütakse Jumala lasteks ja need me olemegi. Maailm ei tunne meid, sest ta ei tunne teda” (1Jh 3:1). Mida see meie jaoks tähendab? Meid võetakse Jumala perekonda. Me astume välja oma otsimisest, lõhestatusest ja rahutusest ning saades leidja õnne osaliseks, saame südamesse imelise rahu. Nõnda me elame Jumalale vaenulikus maailmas, kus me oleme ja jääme n-ö võõrasteks.

Kas meie oleme maailmas ükskõiksed? Mida me näeme oma perspektiivis kuningate Kuninga lastena? Kas halli argipäeva, karjääriredelit, igavest elu? Me ei saa olla meelepärased maailmale ja tegutseda õigluses. Ainult Jumala armu vastu võttes, siis kui meis püsib Tema “seeme”, suudame elada Tema käskude ja tõotuste kohaselt. Kuna oleme Tema lapsed, võime saada ka maailma jaoks iseäralike kogemuste osaliseks. Me suudame jääda õiglasteks, kui me loodame Jumalale ja teeme Tema tahet.

Ärgem otsigem maailmas rikkust ja au, vaid seda, mis Jumal on meile valmis pannud.

* * *

KAS TUNNED ENNAST?

Pühapäev – 5. veebruar

Sellest ajast peale hakkas Jeesus oma jüngritele selgitama, et Ta peab minema Jeruusalemma ja palju kannatama vanemate ja ülempreestrite ja kirjatundjate poolt ning tapetama ja kolmandal päeval üles äratatama. Mt 16:21

Jeesus ei muutnud oma järgimist jüngrite jaoks iialgi lihtsaks. Mitte kordagi ei üritanud Ta neid kuidagi “ära rääkida” enesele järgnema – näiteks pakkudes mingeid liikmelisuse privileege vm. Pigem andis Ta jätkuvalt mõista, et Tema järgimise hind saab olema kallis.
Igasugune kuulutamine mis varjab seda hinda, meelitades millegi muuga, on halvem kui ükskõiksus, on vastutustundetu. Sisuliselt eeldas Jeesus oma jüngritelt sedasama, mida oodati temalt: täielikku enesesalgamist ning valmisolekut võtta vastu hülgamine ning kannatused. Ei mingit odavat kuulsust või kergeid võite. Igal saabuval päeval tuleb meil pingutada, et oma südamesuhtumine ja meelelaad hoida kooskõlas Temaga. Ja et too noor rikas mees ei olnud valmis siduma end taolise pühendumisega, siis ei saanud ta kogeda ka rõõmu mis tuli Jeesusega koosolemisest, samuti aga keeldus ta pakkumast paljudele vaestele paremat toimetulekuvõimalust. Sakkeus otsustas täiesti vastupidiselt ning tõi sellega suure õnnistuse enesele ning teistele enese ümber.

Meie valmisolekul maksta Jeesuse järgimise hinda on alati meist endist kaugemaleulatuvamad tagajärjed. Igas põlvkonnas peale Kristust on olnud mehi ja naisi, kes on valmis olnud loobuma oma maisest turvalisusest, risikinud naeruvääristmise ning põlgusega, paljudel puhkudel isegi oma eludega, selleks et näidata ja kuulutada rõõmusõnumit Kristusest.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ärge lubage ümbritseval maailmal suruda teid oma mudelitesse, vaid pigem lubage Jumalal uuendada teid nii, et kogu teie meelsus ja mõtlemine saab muudetud

* * *

ERILINE TÕOTUS NEILE, KES ON RASKUSTES

Esmaspäev – 6. veebruar

Ta hüüab mind appi ja ma vastan Temale; mina olen Ta juures, kui Ta on kitsikuses, ma vabastan Tema ning teen Ta auliseks. Ps 91:15

Psalmisti maailm koges sõdu ning looduskatastroofe mis tekitasid inimestes hirmu ning turvatunde kadumist. Võime lugeda sõjalistest, põllumajanduslikes ning majandustrateegiatest, mida rakendati püsimajäämiseks. Samas aga annab Piibel hoopis teistsuguse perspektiivi inimese turvalisusest, osutades, et see on kõrgemal kõigest, mida inimlik pingutus korda saata suudaks. On võimalik kogeda turvatunnet ning julgeolekut ka kesest kõige hullemaid väliseid tingimusi.

Psalm 91 räägib meile täna sellest, mida Jumal võib meie heaks teha, ning kuidas saame ise valida, kas tahame seda kogeda. Jumal pakub pelgupaika, varjumisekohta, päästet, kaitset ning turvalisust. Tema pääste katab meid nagu emalind, kes oma poegi varjab; tema ustavus ümbritseb meid nagu purustamatu linn; Tema inglid hoiavad meid kõige kurja eest.

See kõik aga ei toimi iseenesest. Meie peame valima oma olemise paigaks Tema – “viibima” temas – ja see on kestev olek, mitte ajutine puhkus – tunnistama oma täielikku sõltumist Temast, hoolimata sellest, millised on ümbritsevad välised tingimused. Meie osa on armastada ning austada Teda, hüüda Teda appi hädaajal, teadmises, et Tema tõmbab meid välja. Kas see kõik tundub liiga hea, et tõsi olla? Kas mitte ka jumalarahvas pole määratud kannatama kõike samamoodi kui teised? Jah, enamasti. Meenutage Paulust, Joosepit – ja Jeesust! Ei tohi aga segi ajada tõelist turvalisust igasuguste raskuste ning valu puudumisega. Jumal on tõotanud, et kui meie armastame ning usaldame teda, siis Tema on meiega ka raskustes. Ja see on võrreldamatult parem kui olla raskustes ilma Temata!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Milline kujund aitab sul 91 psalmis kõige paremini mõista seda täiuslikku turvalisust, mis tuleb Jumalalt? Jaga seda mõne sõbraga täna.

* * *

PÜÜNISED

Teisipäev – 7. veebruar

Õnnis on mees, kes peab vastu kiusatuses, sest kui ta on läbi katsutud, siis ta saab pärjaks elu, mille Issand on tõotanud neile, kes teda armastavad. Jk 1:12

Jaakobus hoiatab oma kirjas erinevate pettuste eest, mis meie mõtteviisis võivad hakata domineerima. Võime saada petetud enda positsiooni ja väärtuse küsimustes (Jk 1:9-11), kiusatuste ja himude läbi (Jk 1:13-15), võime hakata kahtlema Jumala usaldusväärsuses (Jk 1:16-18). Need petlikud mõtteviisid lisavad meile kannatusi, sest nii on veel rohkem asju, mille vastu tuleb võidelda.

Samas võime ennast petta ka muul viisil – näiteks arvates, et Jumal valmistab meile kiusatusi, mitte ei anna meile häid asju. Kuigi ise teeme pattu, siis kipume selles süüdistama Jumalat. Kord üks mees õigustas oma abielurikkumist, öeldes, et miks Jumal juhtis ta kokku sellise ligitõmbava naisega, kui Jumal pidi ju teadma tema selleteemalisi nõrkusi. Ometi ei tule patt kunagi Jumalalt – vaid hoopis meie enda kangusest, oma tahtmisest ja enese rahuldamise soovist.

Nii saame Jaakobuse kinnituse salmis 12, et Jumal tõesti õnnistab ja austab meid kui me selles võitluses püsivad oleme.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On ainult üks vastumürk pettusele – see, kui avame end täiesti Jumala tõele. Mis valdkonnas kaldud sina enim petetud saama? Palu, et Jumal vabastaks su pettuse väe alt!

* * *

KIUSATUSE ALLIKAS

Kolmapäev – 8. märts

Ärgu kiusatav öelgu: “Jumal kiusab mind!” Sest Jumalat ei saa kiusata kurjaga, Tema ise ei kiusa kedagi. Jk 1:13

Teame Vanast Testamendist, et Jumal mõnikord testib oma rahvast (Hb 11:17-19). Saatan katsub meid teiselt poolt, mängides ihadele, mida endas hellitame (1Jh 2:1). Nagu kala, lähme õnge ja meid tiritakse kaldale. Kui oleme kord langenud, võtab patt meist võimust. Võrdluseks on toodud loomulik elutsükkel: “Kui seejärel himu on viljastunud, toob ta ilmale patu, aga täideviidud patt sünnitab surma” (Jk 1:15).

Me ei mõtle just tihti niisugustes mõistetes. Jaakobus näitab otse, milline on sündmuste ahel – himu, patt, surm, selle vastandiks on kiusatus, kannatlikkus, elu. Erinevalt kalast saame valida saada piisavalt targaks, et saatana sööt ära tunda ja sellest keelduda.

“Võrgu” kujundit kasutatakse kreeka tragöödiates, kus paganlikud jumalad, võivad sepitseda inimese kokkuvarisemise, kõigepealt teda solvates ja siis pahatahtlikult karistades. Meie Jumal ei ole niisugune. Ta ei anna meile kunagi halba asja ega soovi meile häda. Jumala eesmärk pole meid viia kiusatusse, kuid ta lubab kannatusi, et treenida meis sõnakuulelikkust (5Ms 8:2–5).

“Iga hea and ja iga täiuslik kink tuleb ülalt, valguste Isalt, kelle juures ei ole muutust ega varjutuste varju. Tema on oma tahtel meid sünnitanud tõe sõna kaudu, et me oleksime otsekui uudsevili tema loodute seas.” (Jk 1:17,18). Need on salmid, mis taastavad meie moraalse kompassi.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Võtke siis eeskujuks teda, kes on kannatanud …, et te ei väsiks ega teie hing ei nõrkeks. (Hb 2:3)

* * *

ÄRA VAATA ENDALE

Neljapäev – 9. märts

Inimene ei ela üksnes leivast, vaid inimene elab kõigest, mis lähtub Issanda suust. 5Ms 8:3

Kui Jeesus oli kõrbes kiusatud, tsiteeris ta seda kirjakohta: “Inimesed ei ela üksnes leivast”. Meie materiaalne heaolu sõltub meie vaimsest seedimisest. Nagu meie, nii ka õitsengus Iisrael võis selle unustada. Teised jumalad, nagu materialism ja staatuse armastamine või lihtsalt nauding vähendavad meie igatsust Jumala ja Tema sõna järele, nii et see pole enam põletav nälg, vaid kõigest kerge huvi.

See käsk oli antud neile, kes tulid läbi kõrbe kui alanduse, proovilepaneku ja usaldamise läbikatsumise kohast (5Ms 8:2-6). Rahvas oli jõudmas maale (5Ms 8:7-9), kus neid ootab küllus ja nende kõhud saavad täis (5Ms 8:10). Pärast meeldetuletust järgida Jumala käske (5Ms 8:11), korratakse peatüki koostisosi vastupidises järjekorras. Vaata salme 5Ms 8:12-18, et näha, kuidas see toimib.

Moosesele oli väga oluline, kuidas me oma vaimse pärandi järgmisele põlvkonnale edasi anname, ning see on oluline ka meile. Viimastel aastatel on noorte aktiivsus Lääne kirikus vähenenud, samal ajal kui mujal maailmas kasvab noorte kristlaste arv plahvatuslikult. Miks on see nii? Kas oleme kaotanud silmist selle kirjakoha peamised väiteid? Kui Jumal on meie elu mitmel viisil õnnistanud, peame vältima ohte, mida need õnnistused võivad kaasa tuua, ja mõtlema, kuidas saame edasi anda pärisosa, mis on tõeline õnnistus järgmisele põlvkonnale. See on tõsine vastutus, millest me ei saa loobuda.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Loe läbi psalmist 103 salmid 1-5 ja täna Jumalat õnnistuste ees, mida oled saanud.

* * *

TEELOLIJATE KAITSE

Reede – 10. märts

Issand annab oma inglitele sinu pärast käsu sind hoida kõigil su teedel. Kätel nad kannavad sind, et sa oma jalga ei lööks vastu kivi. Ps. 91:11,12

Meie ühiskond haarab sageli näljaselt kinni iga võimalusest, et vältida meie luupainajaid tõeks saamast. Kaitse vajadus kõigi võimalike hädade vastu paneb inimesed ostma kindlustuspoliise, turvakaameraid ja signalisatsioonisüsteeme ning sunnib valitsusi investeerima järjest põhjalikumatesse informatsiooni kontrollimise ja inimeste jälgimise viisidesse. Psalmis 91 kirjeldakse erinevaid võimalikke hädasid: haigus, sõda, anarhia, salaplaanid. Nende ja meie enda ettekujutatud õuduste ees näib tõotus “Kes Kõigekõrgema kaitse all elab ..” hämmastavana ja ületab kõik meie unistused.

Kuid see ei ole kaitse selle vastu, mis võib meid tabada. Pane tähele, kuidas asesõnad muutuvad – psalmist räägib omaenda kogemustest, kuid teeb seda sellepärast, et anda kindlustunne kellegile teisele. Issand räägib lõpuks tähelepanuväärsete sõnadega “Ma olen ta juures, kui ta on kitsikuses …”, meenutades meile neid hästituntud sõnu “Kui ma kõnnin surmavarju orus, ei karda ma kurja, sest Sina oled minuga…” (Ps 23). See ei ole põgenemine elu katsumuste eest, vaid tõotus, et Jumal on koos meiega ja hoiab meid halbadest tagajärgedest, viib meid läbi kõige kurjematest aegadest.

Saatan kasutas salme 11 ja 12, et panna Jeesust proovile (Mt 4:5-7). Kuid kunstlikult loodud kriis Jumala tõotuste proovilepanekuks ei ole alandlik usaldus. Me ei peaks võtma mõttetuid riske. Soov vältida kurja on õige soov, ja on tähtis osa ligimesearmatusest, kas me mõtleme kindlustusest kaotuse vastu või oleme valvsad potentsiaalsete terroristide suhtes. Kuid me ei saa ega tohi olla halvatud terrori poolt: kui saabub häda, siis tõotab Issand tuua need, kes Teda armastavad, ohutult sellest läbi.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Raskused, häda, tagakius, nälg – kõigis neis asjus peame võitlema. Kuidas me suhtume probleemidesse, ütleb meie usu kohta rohkem, kui ilusad sõnad. Too oma hirmud ja sidumised nüüd Tema ette.

* * *

JUMALA KAITSEALUSE JULGEOLEK

Laupäev – 11. märts

Oma tiivasulgedega kaitseb Ta sind ja Tema tiibade all sa leiad varju; Tema tõde on kilp ja kaitsevall. Ps 91:4

Siin võrreldakse Jumala tegevust linnuga. Kotka tiivasulgedes on ühendatud tugevus ja hellus. Needsamad tiivad, mis ohustavad vaenlast, on varjuks ta poegadele. Nii on ka Jumalas tugevus ja hellus ühendatud.

Selles kirjakohas saab leida usklikule neli õnnistust:

1. Jumal peidab meid kurja eest, et kurjus meid ei leiaks;
2. kui kurjus tungib ligi, siis on Jumal meie kaitse;
3. tema varjab meid liigse külma ja kuumuse (päiksepaiste) eest;
4. tema toidab meid, nagu lind toidab oma pesasolevaid poegi.

Kõik seda on usklikele lubatud juba siinses elus. Mis siis veel seal peaks olema?
Jumala sõna tõde on meie kilp. Inimese seisukohalt nähtuna võib Jumala sõna järgimine olla meile raskuste ja tagakiusu põhjuseks. Tõeliselt on see meie parim kilp. Teatavasti võrdleb Paulus Jumala sõna mõõgaga (Ef 6:17).

Nii võime rõõmsalt veenduda Jumala kaitse tõhususest. Ohud võivad olla avalikud või salajased, need võivad tuleneda haigustest või vaenlastest, aga Jumala kaitsest piisab igas olukorras.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Psalm 91 küsib meilt, kuidas me tuleme toime õnnetusega, olgu see suur või väike. Palu, et Issand ehitaks meie usalduse Temasse, mida iganes tulevik tooks.

* * *

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

I. PIIBEL – JUMALA SÕNA
Piibel käsib usklikku lugeda Pühakirja
Loe 2Tm 2:15

“Püüa hoolega osutuda Jumala ees kõlblikuks töötegijana”, on korraldus. Piiblit uurides sa mõistad, et see üksnes ei sisalda Jumala Sõna, vaid see on Jumala Sõna. Pea seda alati meeles, et Jumala Sõna sisaldab sõnu Jumalast, aga ka saatanast, deemonitest, inglitest ja inimesest, – nii häid kui halbu sõnu. Jumal on tõde ja ta ei või valetada. Saatan “… on valetaja ja vale isa” (Jh 8:44). Inimene on maine, piiratud ja seetõttu ei kõnele alati tõtt (vt. Mt 22:15-46). Siin variserid, saduserid ja heroodeslased püüdsid Jeesust võrgutada ütlema midagi Jumala käsu vastast. Nende sõnad olid kõneldud kurjal eesmärgil, mis väljendasid maise inimese mõtlemist. Jeesus aga kõneles Jumala sõnu.

Piiblit uurides esitagem enesele järgnevad küsimused:
1. Kes kõneleb: Jumal, saatan, ingel või inimene?
2. Kellele Jumal kõneleb: Iisraeli rahvale, paganatele, Kogudusele, inimesele üldiselt või mõnele inimesele individuaalselt?
3. Kuidas ma võin seda Pühakirja rakendada oma ellu, et saaksin paremaks kristlaseks?