Päeva sõnum. Nr 39. 25. juuni – 1. juuli 2017

KUTSE JUMALA RIIKI

26. nädal: 25. juuni – 1. juuli 2017

3. pühapäev pärast nelipüha

Päeva piiblilugemiste keskne teema on kutse Jumala riiki ja kutsumise kuulmise tähtsus. Maise elu ülesanded ja ahvatlused võivad inimesele Jeesuse kutse vastuvõtmisel takistuseks saada. Kes kahtleb ja viivitab, kaotab pakutud võimaluse.

Meelespeetav kirjakoht: Kristus ütleb: “Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!” Mt 11:28

Seda salmi nimetakse Jeesuse õndsuskutseks. Ta pöördub siin otseselt kuulajate poole, kes pole veel tema järelkäiad. Kuid on vaimselt ja kõlbeliselt siirad püüdlejad, kes oma elukogemuste kaudu on jõudnud oma küündimatuse äratundmisele Jumala ees ning kes seetõttu kannatavad käsunõuete raskuse all. Jeesus tõotab neile puhkust anda, kusjuures rõhutatult on esile tõstetud, et üksnes tema seda teha suudab ja ka teeb.

Jeesus ei nõua inimestepoolseid pingutusi, vaid annab rahu ja kosutust, kuulutades pattude andeksandmist. Selle rahu konkreetset kosutust tohib kogeda ainult andekssaamise rõõmus. Kuid Jeesus ei mõtle tema poolt pakutava rahu all mingit pasiivselt nautitavat rahulolemist. Sest Jeesusele järelkäimine, tema juures olemine, ei vabasta inimest ülesannetest ega kohustustest. Ei lülita teda ükskõikse pealtvaatajana elust eemale. Sunnitud kuulekuse asendab siin vaba, rõõmus andumine ja teenimine, enesearmastuse asendab ligimesearmastus. Sellises rõõmsas kuulekuses Jumalale ning armastuses inimeste vastu leiab otsiv ja janunev hing viimaks rahu.

Tuleb aga meeles pidada, et väljaspool Jumala abistavat armu osutuvad Jeesuse nõuded raskeks ikkeks, tema juhised teostamatuks käsukoormaks. Jumala abistava armu valdkond on aga ainult Jeesuse juures, avaneb inimesele ainult tema kaudu, temale järelkäimises. Seda kutset ei kuule kahjuks kõiketeadvad moraliseerijad, need “vooruse verstapostid”, kes kunagi ei suvatse märgata oma küündimatust Jumala ees. Nad oskavad pahandada, et teised inimesed pole niisugused, nagu nemad ise on. Neil puudub rahu Jumalaga. See sama rahu, mille kohta öeldakse, et see on “ülem kõigest mõistusest” ning et selle omamine hoiab “südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses” (Fl 4:7).

Võtke enda peale minu ike ja õppige minult, sest mina olen tasane ja südamelt alandlik ja te leiate hingamise oma hingedele, sest minu ike on hea ja minu koorem on kerge! (Mt 11:29,30)

* * *

SÜDAMEST TULNUD VASTUS

Pühapäev – 18. juuni

Jeesus ütleb: “Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut.” Lk 19:10

Jeesuse vastus selgitab, et Sakkeus on nüüd päästetud. Selle põhjus ei olnud niivõrd tema patukahetsustegu, kuivõrd asjaolu, et ta nagu Aabrahamgi sai osa Jumala armust. Jeesus otsis üles mehe, kes kindlasti kuulus kadunute hulka, aga Jeesus ei jätnud teda sinna. Ta päästis ta.

Jeesuse sõnum on suunatud neile, kes on maailma silmis tähtsusetud (vrd Mt 18:12-14). Sest Jeesuse töö siin maa peal oli “väikeste inimeste” teenimine. See ei lahutanud teda aga osadusest oma Isaga, vaid pigem just nende teenijana seisab ta pidevalt Isa palge ees.

Inimese Poeg on ju tulnud päästma kadunut. (Mt 18:11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand, õpeta mind aru saama, et ma ei saa teenida Sinu soosingut, ja et kõik head teod peaksid olema vastus sinu armastusele, mitte katse seda osta.

* * *

KANNATLIK AHASTUSES

Esmaspäev – 19. juuni

Issand tõi mu välja lagedale, ta päästis minu, sest tal oli minust hea meel. Ps 18:20

On olemas kannatusi, mis viivad inimese ahastusse, endahaletsemisse ja meeleheitesse. On ka neid, kes ütlevad, et ei ole üldse lootust. Kaebus on mõne inimese juures ainult viletsuse loendus. Nad seavad igal õhtul kõik päevased kannatused ritta ja nõnda nad elavadki oma kannatusile ja mõtlevad neist.

Usulise väärtuse annab aga selles olukorras kannataja jõud paluda. Ta talub eluraskusi, palvetab ja see annab kannatajale tüdimatust ja väsimatust. Kas oleme mõelnud, et ükski inimene ei suudaks kannatuses paluda, kui mingi seesmise jõu juurdevool talle seda ei annaks. See on Jumala tegu, et palvetaja jääb “püsivalt palvesse”. Taevas äratab meis aina uut lootust ja selle kordamise taga on Jumala virgutav jõud. Palvetage lakkamatult! (1Ts 5:17)

Meelsus ja osadus, millega Jumala ette läheme, on siin tähtis ja sellepärast ei ole vaja kartaka korduvate sõnadega palvetada.

Issand, sinu poole ma hüüdsin ja oma Issandat ma anusin (Ps 31:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meenuta millistest eluraskustest oled läbi tulnud, tundes palve jõudu.

* * *

MUUTUS ON VÄLTIMATU

Teisipäev – 27. juuni

Pöörduge minu juurde, siis ma pöördun teie juurde, ütleb vägede Issand! Sk 1:3

Jumal manitseb tõeliselt oma rahvast pöörduma Jumala poole. Ta tuletab meelde, mis oli vanematega sündinud. Iisraelis oli aegu, kus Jumal oli saanud väga vihaseks nende üleastumiste pärast. Aga ta tahab Iisraeli rahva välja tuua. Ta räägib nüüd uuele põlvkonnale ja annab neile võimaluse.

On väga oluline, kui Jumal kutsub meid pöörduma, et me ka kuuleme seda häält ja teeme oma valiku. Vastasel juhul, kui me ei tee oma valikut, me teame seda, et Jumal on väga kannatlik Jumal, ja Ta ei ole Iisraelile rääkinud mitte üks kord, vaid ta on rääkinud korduvalt pöördumisest. Aga kui nad on pidevalt oma pöördumise edasi lükanud, siis Jumal on karistanud neid inimesi. Jumal ütleb, et kui te pöördute minu poole, siis ma pöördun ka teie poole. Meil tuleb ümber pöörata Jumala poole.

Jumal võib ilmutada end mitmel viisil. Ta võib anda su südamesse sõnumi selges eesti keeles. Ta võib ilmutada end teise kaudu, Tal on palju teid, kuidas rahvaid ja meid igat üksikut manitseda.

Pöörduge tagasi tema juurde, kellest te olete taganenud nii kaugele, Iisraeli lapsed! (Js 31:6) Pöörduge minu poole ja laske endid päästa, kõik maailma ääred, sest mina olen Jumal ja kedagi teist ei ole! (Js 45:22) Mine ja hüüa neid sõnu põhja poole ja ütle: Pöördu, taganeja Iisrael, ütleb Issand, siis ma ei vaata teie peale enam süngel pilgul, sest mina olen armuline, ütleb Issand, mina ei pea viha mitte igavesti. (Jr 3:12) Seepärast ma mõistan kohut teie üle, Iisraeli sugu, igaühe üle ta eluviiside kohaselt, ütleb Issand Jumal. Pöörduge ja taganege kõigist oma üleastumistest, et teie süü ei saaks teile komistuseks. (Hs 18:30) Ütle neile: Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, ei ole mul hea meel õela surmast, vaid sellest, et õel pöörduks oma teelt ja jääks ellu. Pöörduge, pöörduge oma kurjadelt teedelt, sest miks peaksite surema, Iisraeli sugu! (Hs 33:11) Pöördu, Iisrael, Issanda, oma Jumala juurde, sest sa oled komistanud omaenese süü läbi! (Ho 14:2) Aga veel nüüdki ütleb Issand: Pöörduge minu poole kõigest südamest, paastudes, nuttes ja kurtes! (Jl 2:12) Oma vanemate päevist alates olete te lahkunud mu määrustest ega ole neid pidanud. Pöörduge tagasi minu juurde, siis pöördun mina teie juurde, ütleb vägede Issand. Aga teie ütlete: “Kuidas me peaksime pöörduma?” (Ml 3:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sest kui me käime oma kanguses, siis me käime kurjal teel. Me südamed lähevad kõvaks ja me hukkume. Jumal tahab säästa meid.

* * *

KAS USKLIKUD ON TÄHTSUSETU RAHVAS?

Kolmapäev – 28. juuni

Jumal on valinud maailma meelest narrid, et häbistada tarku, ja Jumal on valinud maailma meelest nõrgad, et häbistada tugevaid. 1Kr 1:27

Jumala meetodi vastupidisust illustreerib see, milliseid inimesi ta on kutsunud. Ta oleks võinud keskenduda haritlastele või muudele väljapaistvatele tegelastele, kuid selle asemel on ta valinud inimesed, kelle kasuks maailma vaatevinklist ei räägi mitte miski. Jumala vägi teeb imesid kõige lootusetuma materjaliga ja nii ületab tema tarkus parima, mida inimesed võivad pakkuda.

Ära salga maha seda, mis Jumal Sulle andnud on ja mis aitab Sul inimeste vajadustele vastu tulla. Jüngrid ei sulandunud, vaid paistsid välja ja maailm pani tähele, et “need mehed olid olnud Jeesuse kaaslased.” (Ap 4:13) Jüngrid jutlustasid, toimisid Jeesuse õpetuse kohaselt ja tegid imesid. Ka Joosep oskas tähendada vaarao unenägusid ja päästis rahva näljasurmast (vt. 1Ms 41).

Kui Jumal Sind kutsub, siis annab ta ka oskused. Oled töö jaoks sobiv

Ja purustame iga kõrkuse, mis tõstab end jumalatunnetuse vastu, ja me võtame vangi Kristuse sõnakuulmisse kõik mõtted. (2Kr 10:5)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas mõni Piibli seisukoht tundub kummaline? Palu, et mõistaksid Jumala tööd tänases päevas.

* * *

MANITSUS PALVETAJALE

Neljapäev – 29. juuni

Apostlite Peetruse ja Pauluse päev. Peeterpaulipäev

Täna, kui te kuulete Ta häält, ärge tehke kõvaks oma südant. Ps 95:7,8

Tänane päev on Jumala armu päev. Tema ootab meilt tähelepanu selle kohta, mida tema pakub täna. See mõte läbib Piiblit. Siis kui Jumal ütleb “täna”, ei tohi me talle vastu vaieldes öelda – “homme”. Tema teab meist paremini, millal õige aeg on. See kehtib eriti pöördumise kohta.

Inimene saab vaevalt midagi teha oma südame tundlikkuse suurendamiseks. Küll võib ta aga oma südame kõvaks teha. Selle ohu ees seisab igaüks, kes kuuleb Jumala tahtmist. Võime oma hinge sulgeda, Jumala tahtmise oma mõtetest välja heita ja järele jääb kõva süda.

Uskmatul südamel ei ole hingamist. Ei manna taevast ega vesi kaljust suutnud Iisraeli rahuldada. Need, kes elasid uskmatu meelega tõotatud maal, neid ei suutnud rahuldada seegi koht, mis andis piima ja mett.

Niikaua, kui me südamesse jääb vastupanu Jumalale, ei suuda meid rahuldada ükski õnnistus ega ime.

Seepärast on nõnda, nagu Püha Vaim ütleb: “Täna, kui teie tema häält kuulete, (Hb 3:7) siis ta määrab jälle ühe päeva tänaseks päevaks, kui ta nii pika aja pärast Taaveti kaudu ütles, nõnda nagu varem on öeldud: “Täna, kui te kuulete tema häält, ärge tehke oma südant kõvaks!”” (Hb 4:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kiida täna Jumalat kõige selle eest, mis jääb sulle mõistetamatuks, saladuslikuks ning isegi selle eest, mida sa ei oska hoomata. Ta on nii palju suurem ja väärt kogu meie kiitust!

* * *

NII SUUR PÄÄSTE

Reede – 30. juuni

Issand, heldele Sa osutad heldust, laitmatu mehe vastu Sa oled laitmatu. Ps 18:26

Psalm 18 on Taaveti tänulaul kõigi pääsemiste eest ta elus, kokkuvõte Jumala suurusest ja abist. Selles laulus on tõde Taavetist ja ta vahekorrast Jumalaga. Mis näitab, millist inimest Jumal õnnistab.

Kui Taavet hoidis Jumala teid, ei taganenud Temast, hoidus pahateost, siis tasus Jumal talle heaga vastavalt ta õigusele ja käte puhtusele. “Tulge Jumala ligi, siis tuleb tema teie ligi! Patused, puhastage käed ja kasige südamed, te hingelt kahestunud! Tundke oma viletsust, leinake ja nutke! Teie naer muutugu nutuks ja rõõm kurbuseks! Alanduge Issanda ette, siis ta ülendab teid!” (Jk 4:8-10). Siit järgneb tõde, mida Piibel nimetab pühitsuseks. Võime tulla ikka lähemale Jumalale, enam puhastades ennast ja tehes õigust. See avab meile järjest rohkem Jumala ilmutust.

Jumal ei ole “heasüdamlik valge habemega jõuluvana”, vaid lõpmatu oma pühaduses, õigluses ja tões. Ta on küll pikameelne ja kannatlik vastupanijatega, kuid Ta õiglus mõistab igaühele kohut vastavalt teenetele.

Puhta vastu sa oled puhas ja kõvera vastu sa osutud keeruliseks. Sest sina päästad viletsa rahva, aga alandad suurelised silmad. (Ps 18:27,28)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sageli küsitakse, miks Jumala juurde tulekuks on esmalt vaja uskuda, nagu Hb 11:6 nõuab. Vastus on lihtne: uskmatuse tõttu eemaldus inimene Jumalast, tagasitulekuks on vaja esmalt uskuda.

* * *

KIITLE AINULT KRISTUSES

Laupäev – 1. juuli

Jumala tõttu teie olete Kristuses Jeesuses, kes on saanud meile tarkuseks Jumalalt ning õiguseks ja pühitsuseks ja lunastuseks. 1Kr 1:30

Uus elu tuleneb Jumalast (vrd Rm 9:11; 2Kr 5:17,18; Ef 2:18), nad on Kristuses Jeesuses. See saladusliku fraasi kohta, mida Paulus tavaliselt kasutab usklike ja Kristuse suhte tähistamiseks, on kirjutatud terveid raamatuid. Lühidalt öeldes näitab see, et usklik on ühendatud oma Issandaga kõige lähedsemal mõeldaval viisil.

Kristus on see atmosfäär, milles usklik elab, kuid me ei tohi tõlgendada seda mehaaniliselt. Kristus on isik. See fraas kirjeldab isiklikku seotust isikliku Päästjaga. Olla “Kristuses” tähendab olla lähedaselt seotud kõigi nende teistega, kes on samuti “Kristuses”, ehk olla osa Kristuse ihust.

Kristlastele on see üleskutse troostiks. Neil ei tarvitse otsida tarkust või tunnetust mujalt; neil juba on see. Samal ajal on veel pikk tee ees – uurida kogu seda rikkalikku pärandit, mille nad on vastu võtnud, ning see tõeliselt omandada. Kõigele, mida võiksime küsida Jumala ja tema eesmärkide kohta, saab vastata ristilöödud ja ülestõusnud Jeesus, Messia kaudu. Paulus nimetab niisugust mõistmist “rikkuseks” ja “aardeks”, õhutades lugejaid seda innukalt ära kasutama.

Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil ma lasen tõusta Taavetile ühe õige võsu; tema valitseb kui kuningas ja talitab targasti, tema teeb maal õigust ja õiglust. (Jr 23:5) Ja ma pühitsen ennast nende eest, et ka nemad oleksid pühitsetud tões. (Jh 17:19) Teid pole lunastatud kaduvate asjadega, hõbeda või kullaga teie tühisest esiisadelt päritud eluviisist, (1Pt 1:18) kelles peituvad kõik tarkuse ja tunnetuse aarded. (Kl 2:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal aitaks sul anda edasi sõnumit ristist arukate sõnade ja muudetud elu kaudu!

* * *

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. PÜHA VAIM

Püha Vaimu sümbolid

Tõde on tihti raske edasi anda sõnade abil. Sageli nad väljendavad vaid pool tõest, jättes teise poole varjatuks. Piibli kirjutajad kasutasid teatud sümboleid, et avada Püha Vaimu saladusi, kuna sümbolid illustreerivad paremini kui ulatuslikud seletused. Need on:

tuli kui sümbol (Lk 3:16) kõneleb Püha Vaimu põletavast ja puhastavast jõust uskliku elus (Ap 2:3; Js 6:1-7);

tuul kui sümbol (Jh 3) kõneleb tema vägeva ümbermuutva jõu varjatud sügavusest;

vesi kui sümbol (Jh 7:37-39) kõneleb Püha Vaimu jõust täita usklikku vaimuliku rikkustega kuni ülevoolamiseni;

pitser kui sümbol (Ef 1:13) kõneleb Püha Vaimu omandiõigusest uskliku üle; see on lõpetatud ja igavene leping;

õli kui sümbol (Ap 10:38) kõneleb Püha Vaimu võidmise väest teenistuse tarvis;

tuvi kui sümbol (Mk 1:10) kõneleb tema suursugusest, õrnast, rahuarmastavast olemusest. Püha Vaimu läbi võime tunda “Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest” (Fl 4:7) üksnes siis kui oleme täielikult allutatud Jumalale.

MAKSUKOGUJA PUU OTSAS

LOE: Luuka 19:1-10

TAUSTAST. Jeesuse päevil olid maksukogujad tuntud oma ebaaususe poolest. Nad kogusid inimestelt liiga palju makse ning jätsid enestele rohkem, kui oli ette nähtud. Tavaliselt mõtleme Jeesusest kui rõhutute ja vaeste kaitsjast, ent siin näeme Teda rõhuja poolel. Juudi kultuuris tähendas kellegi koju lõunale minek sõpruse märki.

1. Milline võis olla Sakkeuse, Jeeriko linna maksukogujate ülema igapäevaelu? Mida head ja mida halba võis seal olla?

2. Mida võis Sakkeus oma tööalase käitumise ja eluviisi õigustamiseks enesele öelda? Mis sa arvad, miks tahtis Sakkeus nii palju raha?

3. Mis sa arvad, miks tahtis Sakkeus Jeesust näha? Nimeta võimalikult palju põhjusi. Mis sa arvad, kas maksukogujate ülem oleks tahtnud, et teda puu otsas nähakse? Põhjenda.

4. Meenuta mõnd juhtu, kui keegi võttis sinult ebaõiglaselt raha ära. Kui sina oleksid olnud üks Sakkeuse ohvritest, mis tundega oleksid sa Jeesuse käitumisele salmis 5 reageerinud?

5. Mida üllatavat on Jeesuse esmakohtumises Sakkeusega? Meenuta, et see oli Jeesuse esimene ja ka viimane käik Jeerikosse.

6. Mis sa arvad, millal hakkas Sakkeus Jeesusesse uskuma (salmid 5-8)? Arutle erinevate võimaluste üle.

7. Mida oleks Sakkeus sinu arvates teinud, kui Jeesus oleks öelnud: “Tule kohe alla ja anna pool oma varandusest vaestele. Siis tulen ma sinu kotta.”? Kuidas reageeriksid sina, kui Jeesus ütleks sulle: “Kõigepealt maksa oma pattude eest ja siis olen ma sinu sõber!”?

8. Kujutle, kuidas oleks anda ära rohkem kui pool oma varandusest üheainsa päeva jooksul? Mis ajendaks sind midagi sellist tegema? Mida sai Sakkeus tagastatud raha eest vastu?

9. Mis on suurim erinevus Sakkeuse ja Jeeriko elanike vahel? Vaata salmi 7. Miks tahtis Jeesus külastada linna halvimat meest?

10. Jeesus ütleb sulle täna: “Täna pean ma jääma sinu kotta.” Ta tahab sinuga su koju minna ja sinna jääda. Mida sa Talle vastad?

11. Kes otsis keda selle teksti põhjal? Kas Sakkeus otsis Jeesust või Jeesus otsis Sakkeust (salmid 3,9,10)?

 

RÕÕMUSÕNUM. Teel Jeruusalemma, kus Ta risti löödi, tegi Jeesus ringi, minnes läbi Jeeriko. Võib-olla tegi Ta seda üksnes Sakkeuse pärast. Kui Jeesus andis andeks Sakkeuse patud, siis teadis Ta, et peab nende eest Jumala karistust kandma. Pattude andeksandmine oli Sakkeuse jaoks ilma tasuta ning on seda ka meie jaoks – ent see maksis Jeesusele Tema elu.