Päeva Sõnum. Nr 81. 15. – 21. aprill 2018

HEA KARJANE

Ülestõusmisaja 3. pühapäev

Misericordia Domini – Issanda heldus

Kui Jeesus õpetas, siis kasutas ta näiteid igapäevaelust ja kuulajad mõistsid tänu sellele paremini Kristuse õpetuse tähendust. Hea karjase teema on hea näide sellest. Iga inimene teadis, mis tööd karjane teeb, ja sai aru, milline on hea ja milline halb karjane.

Nii nagu kõigi muude töödegagi, on ka heaks karjaseks olemise juures oluline suhtumine töösse, see tähendab oma karja. Hea karjane armastab nii oma tööd kui karja ja teeb kõike südamega.

Jeesus oli hea karjane, inimesed aga olid tema kari, kelle eest ta hoolitses. Kristus kandis siin maailmas inimeste eest hoolt nii õpetades kui imetegusid tehes. Kuni selleni välja, et ta suri patuse inimkonna eest ristil, et päästa nad pattudest.

Jeesus andis Peetrusele ülesandeks olla karjane ja kanda hoolt kristlaste eest siin maailmas. Peetruse kaudu on see ülesanne kõigil vaimulikel ja just selle pärast on üks kirikuõpetaja ameti-nimetusi pastor ehk tõlkes karjane.

Kuid mitte ainult kirikuõpetajad pole karjased, vaid seda on iga kristlane. Martin Luther rõhutas kristlikku kasvatust perekonnas. Nii on vanemad oma laste kasvatajana suure vastutuse kandjad. Samuti on kristlase ülesanne anda oma usust tunnistust kõigile inimestele enda ümber. Seda tehes tasub silmas pidada Jeesust, kes oli armastav, hooliv ja ennastohverdav.

Meelespeetav kirjakoht: Mina olen Hea Karjane. Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle ning ma annan neile igavese elu. Jh 10:11a,27,28a

Miks on Jeesus Hea Karjane? Karjase juurde kuulub kari. Need kaks mõistet “kari” ja “karjane” kuuluvad kokku. Hea karjase kari on Tema kogudus. See on meile selge. Ka sina, armas usklik vend ja õde, kuulud Jumala rahva karja. Kuidas sa sinna said? Kuidas sai Jeesus sinu heaks karjaseks? Kas nõnda, et sina ise otsustasid hea karjase omade hulka tulla? Või nõnda, et usklikud vanemad tõid su lapsena ristimisele ja su nimi kanti koguduse liikmete nimistusse? Inimlikult näib see nõnda olevat. Ometi ei ole. Sa said ristimisele tulla ainult seepärast, et hea karjane sind kutsus ja su vastu võttis. Jeesus ütles oma jüngritele: “Mitte teie ei ole mind, vaid mina olen teid ära valinud” (Jh 15:16). Jeesus on oma karja ise komplekteerinud. Meie kuulume sinna ainult seepärast, et Tema on meid üles otsinud ja vastu võtnud.

Miks Jeesus meid kutsub? Matteuse evangeeliumis seisab: aga rahvahulka nähes hakkas tal neist hale, sest nad olid väsitatud ja vaevatud otsekui lambad, kellel ei ole karjast (Mt 9:36). Mitte sellepärast ei kutsu Jeesus meid oma karja, et Tal meist kasu oleks, vaid seepärast, et Ta meid armastab ja tahab meid aidata: Temata ei ole sinul ega minul tõelist karjast. Jeesus on täiesti ainulaadne karjane. Ta on hea karjane, kes kogub mahajäetuid ja hukule määratuid, et neid päästa.

Ära unusta, selleks et võiksid kuuluda Jeesuse kogudusse, olla Tema juhtimise ja hoolitsuse all, olla Jeesuse Kristuse kaaspärija, on Jeesus sind oma verega lunastanud. Seda meenutasid meile selgesti kannatusaja sündmused. On tõesti nõnda, nagu apostel ütleb: “Te olete kallilt ostetud” (1Kr 6:20). Õnnistegija elu ja vere hinnaga. Ta on tõesti ainuke Hea Karjane.

Sageli on kahjuks nõnda, et nii mõnigi Kristuse koguduse liige selle praktiliselt ära unustab. Ta ei pea hea karjasega mingit ühendust. Jeesus ütles, et ta tunneb omadest igaüht. Jeesusele pole Ta kari kogum, Ta pilk ulatub igaüheni. Ta tunneb igaühe eluolu, ta sisemist maailma. Igaüks on kui avatud raamat hea karjase ees. Aga Ta on andnud igale võimaluse ka ennast tunda, ja see on igati normaalne. Karjane tunneb karja ja kari, selle iga üksik liige, tunneb oma karjast, kuuleb Tema häält ja käib Tema järel. Jeesus ütleb, et Tema ja Ta karja vahekord on nagu Tema ja Isa vahekord – Isa tunneb Teda ja Tema tunneb Isa. See tähendab, et nad on üksteisega lahutamatus osaduses.

Issand on mu karjane, mul pole millestki puudust. (Ps 23:1) Otsekui karjane hoiab ta oma karja, kogub oma käsivarrega tallekesi ja kannab neid süles, talutab imetajaid lambaid. (Js 40:11) Ma viin nad välja rahvaste hulgast, kogun neid maadest ja toon nad nende oma maale; ja ma karjatan neid Iisraeli mägedel, veeojade ääres ja kõigis maa asustatud paigus. (Hs 34:13) Ja mu sulane Taavet on neile kuningaks ja neil kõigil on üksainus karjane; nad käivad minu seaduste järgi ja peavad mu määrusi ning täidavad neid. (Hs 37:24) Teie olite ju “nagu lambad ekslemas”, kuid nüüd te olete pöördunud oma hingede Karjase ja Ülevaataja poole. (1Pt 2:25) Ning siis kui Ülemkarjane saab avalikuks, võite te võtta vastu kirkuse närtsimatu pärja. (1Pt 5:4)

Palvetagem: Issand, rahu Jumal, Sina oled Jeesuse Kristuse, Hea Karjase surnuist üles äratanud ja kutsud meid oma karja hulka. Kingi meile oma Vaimu, et me selle karjase hääle ära tunneme ja järgiksime Teda, meie Issandat Jeesust Kristust, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti. Aamen

* * *

 

TEMA, KES MEILE PIDEVALT TEE SUUNDA MEELDE TULETAB

Pühapäev – 15. aprill

Jeesus ütleb: “Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes ei lähe lambatarasse uksest, vaid ronib üle mujalt, see on varas ja röövel. Aga kes läheb sisse uksest, on lammaste karjane.” Jh 10:1,2

Jeesuse ajal aeti vahel mitu erinevat karja öö saabudes ühte tarasse. Hommikul tulid karjased, öövaht avas värava ja lambad järgnesid karjasele, kelle häälega nad olid harjunud. Võõrale karjasele (saati siis vargale ja röövlile) nad ei järgnenud.

Võrdlus tähendab, et (… ja nad kuulevad minu häält ning siis on üks kari ja üks karjane. Jh 10:16b) Jeesuse tulles tunnevad inimesed, keda Isa on Talle karjatada andnud, Tema kutses ära Ju-mala oma ja lähevad jüngritena Ta kannul. Teised Temaga kaasa ei lähe – ja ka Ta jüngriteks mõeldud pole läinud teiste kutsujatega (Kõik, kes on tulnud enne mind, on vargad ja röövlid, ja lambad ei ole neid kuulanud. Jh 10:8).

Valeprohvetid ja puupäised kirjatundjad, kes takistavad Kristuse tegevust, väärivad röövli nime: nemad võtavad rahvalt ära tõesõnumi, mis päästab kurjast ning teeb õnnelikuks. Muidugi ei saa nende hulka arvata Moosest ja prohveteid, kes ju kuulutasid ja valmistasid ette Lunastaja tulekut.

Seega on Jumala lammaste õige karjane Jeesus.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuidas on meiega? Kas oleme need, kes jätkuvalt leiavad Jeesuse juures toitu, hoolt ja kosutust mis saab eluallikaks. Meie turvalisus seisneb tõelisele Karjasele ligi olemises, tema juhtimisele järgnemises ning võltsjuhtide ära tundmises, kes juhivad inimesi eemale Jumalast.

* * *

 

LOOTUS JUMALA PEALE

Esmaspäev – 16. aprill

Issanda heldus täidab maa. Issanda sõnaga on tehtud taevad ja Tema suu hingusega kõik nende väed. Ps 33:5,6

Meil maksab alati meeles pidada, et Jumal ja õigus kuuluvad kokku. Aga meid päästab see, et Issand pole mitte ainult õige ja õiglane, vaid ka nii helde et see heldus täidab kogu maa. Sellest heldusest elavad kõik inimesed juba ajalikuse mõttes, saades osa päikesest, vihmast ja kõigest muust heast sõltumata oma usust, uskmatusest või elu kvaliteedist. Aga eriliselt mõistavad Issanda heldust Tema lapsed, kes tunnevad pattude andeks andmist ja uut elu koos Issandaga.

Ja Jumal ütles: “Saagu laotus vete vahele ja see lahutagu veed vetest!” Ja nõnda sündis: Jumal tegi laotuse ja lahutas veed, mis olid laotuse all, vetest, mis olid laotuse peal. Ja Jumal nimetas laotuse taevaks. (1Ms 1:6-8) Kõik on tekkinud tema läbi ja ilma temata ei ole tekkinud midagi. (Jh 1:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala kiitmine keset seda maailma on mõne meelest elureaalsusest põgenemine. Kuid Psalm 33. meenutab meile, et kõige kohasem viis seista vastakuti elu väljakutsetega on – kiituslaulus, muusikariistade helisedes ja kustumatus rõõmus Jumala palge ees.

* * *

 

ISSAND PÄÄSTAB OMA RAHVA

Teisipäev – 17. aprill

Karjata kepiga oma rahvast, oma pärisosa lambaid, kes elavad omapäi metsas keset viljakat maad! Käigu nad karjas Baasanis ja Gileadis nagu muistseil päevil! Mi 7:14

Baasan ja Gilead olid head karjaksvatuse piirkonnad Iisraeli põhjaosas ja teisel pool Jordanit. Seal olid head karjamaad. Seepärast hakkasid need meeldima osale Iisraeli suguharudest, kui rahvas Moosese juhtimisel jõudis Tõotatud maa künnisele. Jutt muistsetest päevadest viitabki nimelt sellele rõõmsale ajale, kust Egiptusest vabanenud rahvas sai Tõotatud maa endale. Nii palvetab prohvet, et Issand karjataks oma rahvast ja juhiks samasugusse rõõmu ka tulevikkus.

Su aujärg, Jumal, on ikka ja igavesti, su valitsuskepp on õigluse kepp. (Ps 45:7) Seepärast üt-leb Jumal, vägede Issand, nõnda: Mu rahvas, kes sa elad Siionis, ära karda Assurit, kui ta peksab vitsaga ja Egiptuse kombel tõstab su kohale oma kepi! (Js 10:24) Sest nõnda ütleb vägede Issand pärast seda, kui ta au läkitas mind paganate juurde, kes teid riisusid, sest kes puudutab teid, see puudutab tema silmatera. (Sk 2:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kõik mis Jumal on ja mida Ta teeb on üleujutatud, kaetud Jeesuse verega. Ja isegi neil hetkedel kui Ta meid nuhtleb, on selles alati kogetav ka Tema arm.

* * *

  

JUMALA TÖÖ TEEB VÕIMALIKUKS INIMESE TÖÖ

Kolmapäev – 18. aprill

Rahu Jumal, kes igavese lepingu verega on surnuist üles toonud lammaste suure Karjase, meie Issanda Jeesuse, valmistagu teid kõiges heas tegema Tema tahtmist ja saatku korda meie sees, mis on Tema silmis meelepärane. Hb 13:20,21

Jumal sai inimeseks selleks, et muuta loodud olendid oma lasteks, see on – mitte lihtsalt paremaks, vaid uuteks inimesteks. Kristus teeb meid tõelisteks isiksusteks, aga see ei tohi olla põhjus, miks me Tema juurde läheme. Niikaua kui me muretseme oma isiku pärast, pole me Temani jõudnud. Esimeseks sammuks on unustada oma mina. Meie tõeline, uus loomus ei tule ilmsiks enne, kui lakkame seda ihaldamast.

Meie tõeline loomus tuleb ilmsiks siis, kui me otsime Kristust. Sama kehtib ju igapäevasteski asjades – isegi teiste inimestega suhtlemisel ei jäta me head muljet enne, kui lakkame seda taotlemast.

Andke ära oma “mina”, ja te leiate selle. Andke ära oma elu, ja te leiate selle. Mõistke iga päev surma oma soovid ja ihad, alistuge oma ihuliku surma paratamatusele, alistuge oma olemuse iga rakuga, ja te leiate igavese elu. Ärge hoidke midagi endale. Miski sellest, mida te pole ära andnud, ei saa iialgi teie omaks. Millelegi sellest, mis teis pole surnud, ei saa osaks ülestõusmine.

Otsekui karjane hoiab ta oma karja, kogub oma käsivarrega tallekesi ja kannab neid süles, talutab imetajaid lambaid. (Js 40:11) Ja Issand, nende Jumal, aitab neid sel päeval nagu oma rahva karja; sest otsekui laubaehte kivid peavad nad sätendama tema maal. (Sk 9:16) Mina olen hea karjane. Hea karjane annab oma elu lammaste eest. (Jh 10:11) Aga Jumal on tema üles äratanud, päästes ta surmavaludest, seepärast et surmal ei olnud väge teda pidada oma võimuses. (Ap 2:24) Ning ootama taevast tema Poega Jeesust, kelle ta on surnuist üles äratanud ja kes meid tõmbab välja tulevasest vihast. (1Ts 1:10)

Aga kogu armu Jumal, kes teid on kutsunud oma igavesse kirkusesse Kristuses Jeesuses, parandab, kinnitab, tugevdab ja toetab teid, kes te üürikest aega olete kannatanud. (1Pt 5:10) Meie ei ole ju iseendast kõlblikud midagi lugema oma teeneks, just nagu oleks see meist endist, vaid meie kõlblikkus tuleb Jumalalt. (2Kr 3:5) Aga rahu Jumal ise pühitsegu teid läbinisti ning teie vaim ja hing ja ihu olgu tervikuna hoitud laitmatuna meie Issanda Jeesuse Kristuse tulemiseks! (1Ts 5:23)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Küsimus pole selles, millised meie olla tahame, vaid selles, millistena Tema tahtis meid näha siis, kui Ta meid lõi. Ja selle eest kõrvalehiilimine pole alandlikkus, vaid laiskus ja argus. Sellele alistumine pole enesetähtsustamine või suurusehullustus, vaid kuulekus.

* * *

  

TA TUNNEB IGAÜHT NIMEPIDI

Neljapäev – 19. aprill

Jeesus ütleb: “Mina olen hea karjane ja tunnen omi ja minu omad tunnevad mind.” Jh 10:14

Nüüd on Jeesus tulnud. Mina olen hea karjane! ja hea karjane jätab oma elu lammaste pärast. Ta ei ehita linna inimeste luudele, et seal võiksid kerkida lossid ja kindlused ning et seal võiksid kasvada üles valitsejate uhkus ning ülbus. Tema annab ise oma elu lammaste eest. Nõnda iseloomustab Jeesus head karjast. See ei ole karjane, kes kõigepealt mõtleb enesele ja oma oleskelu kindlustab, vaid see, kes esmalt oma karja peale mõtleb ja nende oleskelu kindlustab.

Ta on tulnud, et anda oma karjale elu. Ta tunneb karja iga lammast ja see on nii pidulik. Kui Iisraeli vagad lugesid seda laulu (Ps 139:16) Laulude raamatust, kus vaga pöördub palves Jumala poole: “Su silmad nägid mind juba mu eos ja su raamatusse kirjutati kõik päevad, mis olid määratud.” Siis usun: seda oli inimesel väga raske mõista. Inimesel, kes elas karjas, massis.

Inimene võis kõigepealt enesest mõelda: ma pole mitte midagi muud kui üks tolmukübe. Tolmukübe selle maailma rahvastiku suures tolmupilves! Mis sa siis viimaks oled?

Jeesus ei ole karjane, kes tahab panna massid voogama, et selles üksik inimene kaotab oma nime, iseteadvuse ja muutub selle massi osaks ning nõnda lükatavaks ja tõugatavaks. Jeesus on tulnud selleks, et anda igale üksikule inimesele elu.

Kui loeme: “Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu” (Jh 3:16), siis saame ainult nõnda sellest õigesti aru, kui loeme: Jumal on mind armastanud ja on andnud minu pärast oma ainusündinud Poja, et mina Temasse uskudes ei hukkuks, vaid päriks igavese elu!

Jeesus on meile selgeks teinud, kuidas Jumal oma karja karjatab. Temale on iga üksik inimene tähtis ja väärtuslik ning Ta tunneb igaühte nimepidi.

Niipea, kui kaotame isikliku sidema elava Jumalaga, muutume osaks sellest suurest massist ja korraga tunneme, et meil polegi tähtis Jumalat austada ja teenida ning oleme selles maailmas niisugused, nagu maailm on, ja võtame õigeks selle sõna: Huntidega peab koos ulguma! Miks ma peaksin tahtma olla parem? Seda pole tarvis!

Nõnda kustub inimene selles hallis massis ja ükskord ei tea ta endast mitte enamat kui seda, et ta on üks raasuke, üks tolmukübe selles tohutus tolmupilves. Mitte keegi ei hooli temast. Mitte keegi …

Sest nõnda ütleb Issand Jumal: Vaata, mina ise otsin oma lambaid ja hoolitsen nende eest. (Hs 34:11) Ometi püsib kindlana Jumala seatud aluskivi, millel on see pitser: “Issand tunneb omi” ja “Ülekohtust taganegu igaüks, kes nimetab Issandanime” (2Tm 2:19)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Keda võiks pidada täna neid kes ei ole “Tema omad” ehk lambad, kes ei ole sellest karjatarast? Ning mida oleks vaja, et nemadki saaksid kuulda Karjase häält?

* * *

JUMALA HOOLITSUS

Reede – 20. aprill

Issand on mu karjane, mul pole millestki puudust. Ps 23:1

Inimene tunneb vajadust lähedase Jumala järele, kes võtaks osa ta muredest ja rõõmudest ja teda aitaks. Avades Uue Testamendi, näeme Kristuses, et see mõte – Issand on mu karjane – on meile antud Jumalast. Sündis ju Jeesus laudas ja karjased olid esimesed, kes sellest teate said. Ja hiljem Ta nimetab ise ennast karjaseks.

Kõigevägevam on sinu karjane. Tema on võtnud sinu eest hoolitsuse endale. Ärgu keegi arvaku oma usku nii viletsaks, et see ei suuda anda taeva rikkusi. Kas Temal peaks midagi puuduma? Kas Ta peaks vaesuse pärast midagi tegemata jätma? Iialgi mitte. Ärgu keegi arvaku Jumalat nii väikeseks. Meie tohime selle eest üksmeelselt Jumalat tänada. Ärgu keegi arvaku ka usku nii viletsaks, et see ei suuda anda taeva rikkust. Suudab küll.

Siin lõpuks on siis rahulolev usklik. Aga pange tähele, et ta ei ole rahul endas, vaid Jumalas. Ta on Jumala hoole all ja selletõttu ei ole tal millestki puudust. Kui avame Ilmutuse 3:17, siis loeme, et Laodikeia kogudus ütleb samad sõnad: … ega ole mul midagi vaja. Seisukohad on aga erinevad. Laodikeia kogudus arvas, et “ta on rikas”. Neid kahesuguseid usklikke on alati olnud. Ühed on nii rikkad, et “ei vaja midagi”, teised tunnevad aga oma viletsust ja armetust.

Otsekui karjane hoiab ta oma karja, kogub oma käsivarrega tallekesi ja kannab neid süles, talutab imetajaid lambaid. (Js 40:11) Ja ma sean neile karjased ning nood karjatavad neid; siis nad enam ei ehmu ega karda, ja ühtegi neist ei jää vajaka, ütleb Issand. (Jr 23:4) Ja ma panen neile üheainsa karjase, kes karjatab neid, oma sulase Taaveti. Tema hakkab neid karjatama ja on neile karjaseks. (Hs 34:23) Mina olen hea karjane. Hea karjane annab oma elu lammaste eest. Palgaline aga, kes ei ole karjane ja kelle omad lambad ei ole, kui ta näeb hunti tulemas, jätab lambad maha ja põgeneb – ja hunt kisub neid ja ajab nad laiali. (Jh 10:11,12) Teie olite ju “nagu lambad ekslemas”, kuid nüüd te olete pöördunud oma hingede Karjase ja Ülevaataja poole. (1Pt 2:25)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand Jeesus, tänu sulle, et oled tulnud ja saanud Heaks Karjaseks, kes oma elu andis oma karja eest ning selle kaudu varustasid meid kõige kaitse ja vajalikuga: pattude andekasandmise ning igavese eluga!

* * *

  

JUMAL KUI VÕÕRUSTAJA

Laupäev – 21. aprill

Jeesus ütleb: “Mina olen uks. Kes iganes läheb sisse minu kaudu, see pääseb ning käib sisse ja välja ning leiab karjamaad.” Jh 10:9

Selliste õpetuste puhul, kus inimene püütakse juhtida pääseteele Jeesusest mööda minnes on alati tegemist saatana tegevusega. Saatana eesmärk on alati varastada, tappa ja hävitada. Teisiti öel-des, meelitada kuhugi mujale inimesi kes tegelikult peaksid Jeesuse Kristuse läbi tulema Jumala juurde, et leida sealt tõeline elu. Valeõpetajad, kes kas lähevad Jeesusest Kristusest üldse mööda või õpetavad Tema kohta midagi muud, juhivad inimesed tegelikult eksitusse, pimedusse ja surma. Ehk-ki nende tõotused võivad olla vägagi ilusad.

Haljale aasale paneb ta mind lebama, hingamisveele saadab ta mind (Ps 23:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millised omadused teevad ühest võõrustajast hea? Oled sa kunagi Jumala kui võõrustaja peale mõtelnud?

* * *

 

Kasutatud allikad

• Haamer, Harri (1998) Avatud taeva all: [postill]. Tallinn: Logos, lk 194-195
• Paul, Toomas (1995) Kusagilt kumab valgus: [postill]. Tallinn: Logos, lk 199,201-202
• Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Ela välja oma rõõmu (Ps 33:1-34:23); Issand päästab oma rahva (Mi 7:9-16); Jeesus on uks ja karjane (Jh 10:1-22). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
• Sivers, Fanny de (2000) Alguses oli sõna : neljas evangeelium. Tallinn: Logos, lk 151-152
• Soom, Kaido. Hea karjane. – Eesti Kirik (26.04.2017): http://www.eestikirik.ee/hea-karjane-10/
• Soosaar, Albert (1996) Usk – lootus – armastus: [postill]. Tallinn: Logos, lk 145-146
• Thurén, Jukka (2001) Johannese evangeelium. Tallinn: EELK Usuteaduse Instituut, lk. 132-133
• Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 41

  

Koostas Indrek Lundava. Aprill 2018