PÄEVA SÕNUM nr. 126

IV aastakäik
“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

JUMALA SÕNA KÜLV

nädal: 23. veebruar – 2. märts 2019

pühapäev enne paastuaega
Sexagesima

Tänapäeva maailmas oleme vägagi keskendunud tulemustele. Iga meie tegevus peaks viima mingi positiivse tagajärjeni. Igaüks teab, et tulemuste saavutamiseks peab nägema vaeva ja võtma riske. Kes ei tee tööd ega näe vaeva, see ei saavuta mingil juhul elus häid tulemusi, parimal juhul tähendab tema elu paigal tammumist, halvimal juhul aga on ees allamäge minek. Nii püüdleme elus edasi, kandes hoolt oma lähedaste eest, tehes tööd ja nähes vaeva.
Usueluski on oluline selle edasiarendamine ja viljakandmine. Jumal on see, kes tekitab inime-ses usu, ja Tema on see, kes laseb ususeemnel tärgata. Samas jõuab sõnum Jumalast meieni sageli teiste inimeste vahendusel. Piibli kirjutamise ajal olid apostlid need, kes levitasid Jumala sõna. Nad pidid oma elus paljust loobuma selleks, et anda edasi sõnum Kristuse toodud päästest. Tänu nende ja Jumala koostööle sündisid esimesed kogudused ja pandi kirja piibliraamat.
Päästva sõnumi edasi kandmine ei lõppenud sugugi apostlitega, vaid see kestab tänapäevani. Iga kristlane on kutsutud üles olema Jumala Sõna külvaja ja usu tunnistaja siin maailmas. Usust tun-nistamine on hea märk inimese ja Jumala koostööst, milles Jumal annab meile usku ja meie võime sellest tunnistada teistele inimestele. Nii on meie ülesanne olla Jumala sõna külvajad ja küll Jumal otsustab, millist vilja see kannab. (Soom 2017:8)

Täna, kui teie Tema häält kuulete, ärge tehke oma südant kõvaks. Hb 3:15

Kui uurime Heebria kirja, siis kohtame üha uuesti ja uuesti sama rõhuasetust – ärge mingil ju-hul loobuge Issandast Jeesusest. Sellest võib järeldada, et kirja saajad olid sattunud kiusatusse või ohtu kus nende meelest mõned uued õpetused tundusid huvitavamad ja köitvamad, kui Jeesuse Kristuse seltskond. Kirja autor, aga nägi kõige selle taga lihtsalt uskmatuse pattu. Inimesed hindasid oma arvamusi või mõningate teiste inimeste õpetuslike konstruktsioone kõrgemalt kui Jumala Sõna.
Täpselt sama moodi olid toiminud kunagi ammu iisraellased kõrberännakul. Nemadki olid pidanud tühiseks Jumala tõotusi ja uskunud rohkem oma silmi ja hinnanguid. Nii jätsid nad Jumala kutse vastaselt Tõotatud maale minemata. Nad olid küll näinud korduvalt Jumala imesid ja abi, aga kõigest sellest hoolimata olid nad end paadutanud ja jäänud oma südamelt uskmatuks. Tegelikult oli see juhtunud Iisraeli rahva elus läbi aegade korduvalt. Selle pärast pidigi Jumal ütlema: “Nad aina eksivad oma südames, aga minu teid nad ei ole ära tundnud. Nii ma vandusin oma vihas: Nad ei saa minu hingamisse!” (Hb 3:10,11)

See kirjakoht on tsitaat psalmist 95. Üheks selle Vana Testamendi sõna kordamise põhjuseks on ilmselt see, et autor tahab rõhutada asja tõsidust. Sammuti seda, et see hoiatus ei kuulu kuhugi kaugele mineviku vaid on endiselt ajakohane. Iisraeli rahvas tõstis Tõotatud maa piiril Jumala vastu mässu ja selle tulemuseks oli, et neil tuli kogu oma ülejäänud elu elada kõrbes jõudmata kunagi pä-rale. See kõik tulenes sellest, et ei võetud tõsiselt seda mida Jumal tõotas ja teha käskis.
Seda kõike tuletakse meile meelde sellepärast, et täpselt sama oht varitseb ka kristlasi. Kui vaadata sügavamale, siis isegi Jumal rahvas võib osutada tegelikult uskmatuks rahvaks. Sellest kõi-gest tuleb teha tõsised järeldused. (PKK: Hb 3:15-4:1)

Nii jääb nüüd võimalus, et mõned saavad sinna sisse. Ja et need, kellele evangeeliumi esmalt kuulutati, ei ole sinna sisse saanud oma sõnakuulmatuse pärast -, siis ta määrab jälle ühe päeva tä-naseks päevaks, kui ta nii pika aja pärast Taaveti kaudu ütles, nõnda nagu varem on öeldud: “Täna, kui te kuulete tema häält, ärge tehke oma südant kõvaks!” (Hb 4:6,7)

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, me täname Sind, et Sa külvad meisse oma sõna seemet. Ai-ta meil oma Püha Vaimu läbi seda rõõmuga vastu võtta ning usu, lootuse ja armastuse vilja kanda. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

JUMAL ON KANNATLIK, KES KÜLVAB IKKA UUESTI JA UUESTI.
Pühapäev – 24. veebruar
Iseseisvuspäev
Seemned, mis on heas mullas, on need, kes sõna kuuldes seda kaunis ja heas südames säilita-vad ja kannatlikkuses vilja kannavad. Lk 8:15

Tähendamissõnas külvajast (Lk 8:4-15) näitab Jeesus meile kaht Jumalariiki. Ühes selgitata-kse Jumala külvitööd ja teises pinnast, millesse Ta külvata laseb.
Seeme, mida külvatakse, on Jumala Sõna. Jumala Sõna külvas Jeesus sel ajal, kui Ta maa peal viibis. Sõna laskis Jumal kuulutada Vana Testamendi usklike kaudu enne Jeesuse inimesekssaamist ja jätkab seda ka pärast Jeesuse taevaminemist kuni Issanda taastulemiseni. Iga päev, iseäranis pü-hapäeviti külvavad kuulutajad ja tunnistajad Jumala püha ja õndsakstegevat Sõna kogu maailmas. Tähendamissõnas öeldi, et see kukkus erisugusesse pinnasesse: tee äärde, kaljut katvale õhukesele mullakorrale, ohakate sekka ja heale maale. Tavaline inimene tahaks seda kuuldes ütelda: Jumala külvitöö on ebaproduktiivne. Kolmveerand seemnest on asjatult raisku läinud. Sellest ei valmi vilja. Niisugusel külvil ei ole mõtet. Nii arvab inimene, aga Jumal talitab hoopis teisiti.

Vaatame Peetrusele. Kord oli selle mehe elus eriti raske aeg, kus kogu ta usuelu sarnanes kal-jupealse maaga ja Jeesuse Sõnast külvatud usutaim oli hukkumisohus. See oli Peetruse usuelu põua-aeg, kui ta ülempreestri õues kolm korda vandega kinnitas, et ta Jeesust ei tunne ja seega Temast lahti ütles. Aga Peetruse usutaim ei kuivanud päris ära. Sest Jeesus vaatas temale, Ta jätkas oma külvitööd. Ja seda seemet kastis Peetrus oma kahetsuspisaratega. Sellest külvist kasvas vilja, sest Peetruse südame kaljupealne maa oli heaks saanud. Nüüd võis Peetrus ülestõusnud Jeesusele tun-nistada: Issand, sa tead kõik. Sina tunned, et mina Sind armastan! See tunnistus on heal maal kas-vanud hea vili. Peetruse südame kaljupealne maa oli Jeesuse pideva külvitöö läbi heaks maaks muu-tunud.
Sõna läbi saab meile selgeks, et Jumala Sõna külvi tarvis on vaid teeäärne, kaljune ja ohaka-seemnetega südamete maa. See on üks Jumala riigi saladusi, et head maad iseenesest ei olegi. Aga Jumal on kannatlik, külvab ikka uuesti. Ja siis sünnib ime. Kadunud raha leitakse üles, kadunud lammas tuuakse karja juurde tagasi – kaljupealne pinnas saab uut niiskust, uus külv hävitab ohakad – ja viljatu maa muutub viljakandvaks. (Soosaar 1996:81j)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Põrgu saab olema pungil inimestest, kes olid Jeesusest kuulnud, aga Tema juurde sisse ei astunud. Uskuda Jeesust tähendab Tema juurde sisse astuda. Teh-ke seda! Tema on ainuke, kellele te oma elu kahtlemata võite usaldada. Wilhelm Busch

Palvetagem: Issand, kes Sa mind oled loonud oma näo järele ja patu vastu toonud õnnistust mu hingele. Issand, Su päralt olen ma elades ja surres ka.

INNUKAS APPIHÜÜD
Esmaspäev – 25. veebruar
Virgu, Issand! Miks Sa magad? Ärka üles, ära tõuka meid ära jäädavalt! Tõuse meile appi ja lunasta meid oma helduse pärast! Ps 44:24,27

Kitsikused võivad tuua inimesi sügavamale usule, kuid on neidki, kes kitsikuse ajal pööravad usule selja. Neid leidus juutide hulgas tol ajal küllaldaselt. Ühtesid meelitas paganlik patustamise vabadus, teised kartsid kannatusi, kolmandad tegid niisugusel ajal karjääri.
Psalmi autori elus muutusid kannatused palve põhjuseks. Jumal oli minevikus teinud imet o-ma rahva kasuks. Oleviku raskuste põhjusi ei suutnud inimene avastada, aga Jumala poole võis hüü-da ka siis, kui kannatuste põhjusi ei oska seletada.
Palve kutsub Jumalat tegutsema. “Virgu, Issand!” Näis, nagu oleks Jumal uinunud. Usklikele on alati olnud murelikuks küsimuseks Jumala näiline passiivsus. Näib, nagu läheks elu omapead. Jumala tegutsemist on märgata liiga vähe. Ometi teame, et ei tuku ega uinu magama see, kes Iisra-eli hoiab! (Ps 121:4) (Tärk 2014:111)

Ja vaata, järvel tõusis suur torm, nii et lained katsid paadi. Aga Jeesus magas. Ja jüngrid tu-lid ta juurde ja äratasid ta üles, öeldes: “Issand, aita! Me hukkume!” (Mt 8:24,25)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Olles Kristuse läbi lunastatud, oleme otsekui rändurid, keda iga samm viib lähemale – mitte kaduvusele ja hauale, vaid inimhingede tõelisele kodumaale. Kui Jeesus on meile saanud Teeks ja Tõeks ja Eluks, siis ei karda meie enam surma, vaid siis elame iga-vikuelu juba siin, ajalikus elus. Rudolf Kiviranna

Palvetagem: Vaigista mind, rahusta mind, tee mind tüüneks kui sügisjärv mahedal, pilvitul päeval. Emba mind, toeta mind oma igikestva armastusega. Keldi palve

JUMALA SÕNA EI TULE TÜHJALT TAGASI.
Teisipäev – 26. veebruar
Issand ütleb: “Nõnda on ka minu sõnaga, mis lähtub mu suust: see ei tule tagasi mu juurde tühjalt, vaid teeb, mis on mu meele järgi, ja saadab korda, milleks ma selle läkitasin.” Js 55:11

Mis püsib, tõuseb üles, loob ajaloo, muudab kogu maailma ja toob esile lõpuaja sündmused on Jumala Sõna. Muud toetuspunkti pole meile keset selle elu võitlusi antud.
Jumala Sõnast läheb selles maailmas palju kaduma. Langeb teele ja kaljusele maale, kuid osa kannab ikkagi vilja ja seda isegi “sajakordselt” (Lk 8:8). Jumala Sõnas on vastupandamatu jõud. See on nagu vihn ja lumi. Jumala tegutsemist ei saa peatada looduseski, veel vähem ajaloos. Helepruu-nist kuivanud maast tõuseb korraga roheline rohi, lilled löövad õitsele ja naeratavad helesinisele tae-vale. Mõne tunniga muudab kogu maa oma näo.
Sõbrad, Jumala Sõna ei pöördu kunagi tühjalt tagasi. See Sõna on ise tõelisus. Jumal ütles ja see sai. See Sõna on Jumala loov tegu. See kutsub esile uue elu, otsekui kevadine soe vihm.
Jumal kõnetab sind ja ootab ka vastust. Kui vastad Talle, saad Sõbra. Ta on sellest silmapil-gust su lahutamatu kaaslane. On sündinud kõige suurem ime, inimene ja Jumal on taas koos. See, mis juhtub sinu ja Jumala vahel, juhtub ikka ja jälle terves kirikus. Jumala Sõna ei tule tühjalt ta-gasi.
Vahel me kipume selles kahtlema. Isegi prohvet Jesajat tabas kord mõte: “Aga mina ütlesin: Ma olen asjata vaeva näinud, kulutanud oma jõudu kasuta ja tühja” (Js 49:4). Kuid see oli vaid tema enda inimlik mõte. Jumala Sõna on Jumala Sõna ja teeb, mida Ta ütleb. (Tammo 2000:94j)

Mille pärast ma kannatan kurja ja olen koguni ahelates nagu mõni roimar. Kuid Jumala sõna ei ole ahelais. (2Tm 2:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tõik, et me oleme tulnud oma Issanda juurde, et meil on kõrvad, mis üldse kuulevad Tema häält, osutab, et viimselt on selle taga olnud Tema kutse. Ka meie komistused ei suuda meid lahutada Tema armastusest. Toomas Paul

Palvetagem: Issand, kes Sa pühas sõnas annad kuulda oma häält kuulutuses, õpetuses valgus-tad me südant, meelt: aita, et nüüd minagi sõna seest Sind leiaksin!

JUMAL EI LOONUD MEID KÕRVALSEISJATEKS.
Kolmapäev – 27. veebruar
Otsige Issandat, kui Ta on leitav, hüüdke Teda, kui Ta on ligidal! Js 55:6

Piibel tutvustab meile Jumalat, kes on loonud inimese, et temaga suhelda. Jumal kõnetab ini-mest. Inimene on aga iseenda tegemistega nii hõivatud, et ei pane seda tähele. Või kui paneb, siis püüab mitte välja teha. Sest nii tundub kindlam ja turvalisem. Inimene pigem teeb näo nagu midagi poleks juhtunud. Ent asi ei jää sinnapaika. Jumal kõnetab meid.
Piibel ütleb, et Jumal on olnud pikameelne meie teadmatuse suhtes, ent nüüd ootab Ta, et ini-mesed kõikjal meelt parandaksid ja Tema poole pöörduksid.
Kuidas tulevad meie ellu tõelised muutused paremuse suunas? Kui me pöördume Jumala poo-le kõigest südamest. Kui me otsime Tema lähedust ja lausa hüüame Teda. Palvetades.
Jeesus Kristus on saanud meile teeks Jumala lähedusse, Tema kaudu on Jumal meie ligidal ja meile leitav. Nii saame terve oma elu ja kõik oma suhted paluda Jumala kätte, et Tema meid uuen-daks ja õnnistaks. Enne kui on hilja. (Tamm 2014)

Ei ole ma rääkinud salajas, maa pimedas paigas, ega ole ma öelnud Jaakobi soole: Otsige mind ilmaaegu. Mina, Issand, kõnelen õigust, kuulutan, mis on tõsi. (Js 45:19) Ja te otsite mind ja leiate minu, kui te nõuate mind kõigest oma südamest. (Jr 29:13) Külvake enestele õiguseks, lõigake vastavalt vagadusele; rajage enestele uudismaad, sest aeg on otsida Issandat, kuni ta tuleb ja õpe-tab teile õigust! (Ho 10:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Võib olla oli meie kristlaseks olemine spontaanne kaasa-minek, ilma täie teadlikkuse ja selguseta, ilma õige tõsiduseta. Nüüd peab see lõppema. Me peame endale aru andma, mida tähendab mulle Jumal, mida tähendab Jeesus Kristus, kes on inimeseks saa-nud. Ma pean teadma, miks ma usun. Jaan Kiivit jun

Palvetagem: Jumal, mu süda igatseb Sind! Sinuta rahu ei leie mu rind. Päeval ja öösel otsin Sind ma, õhates paljude palvetega. Sind palun ma: Jumal, kuule mind Sa!

KUI JÄRGNEDA ON RASKE
Neljapäev – 28. veebruar
Jeesus ütles: “Sõnad, mis ma teile olen rääkinud, on vaim ja elu.” Jh 6:63

Ühest küljest saab Jeesus aru, et Tema sõnad on isegi paljudele Ta jüngritele arusaamatud ja tekkitavad pahandusi. Aga ometi ei püüa Ta neid mitte kuidagi pehmendada või paremini vastuvõe-tavamaks muuta. Vastupidi, sõnad mida Ta räägib on vaim ja elu ja nende arvelt ei ole võimalik tin-gida.
Kui inimesed Jeesuse jutu peale pahandavad, siis üksnes sellepärast et nad hindavad seda ini-mlikust vaatenurgast. Mõelgu nad aga järele mida nad siis ütlevad, kui nad ühel päeval näevad asju nii nagu asjad tõeliselt on.
Lihast ehk inimlikust mõtteviisist ei ole Jeesus sõnade mõistmisel mingit kasu. Kuna need on vaim ja elu, siis üksnes Vaim võibki neid sõnu ka õieti tõlgendada ja elavaks muuta. (PKK: Jh 6:53-7:13)

Sest elu Vaimu seadus Kristuses Jeesuses on vabastanud su patu ja surma seadusest. (Rm 8:2) Kes on teinud meid kõlblikuks teenima uut lepingut, mitte kirjatähe, vaid Vaimu lepingut, sest kirja-täht suretab, aga Vaim teeb elavaks. (2Kr 3:6)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Nagu matemaatikas ei saa läbi ilma lõpmatuse mõisteta, nii ei jõuta ka iseenese mõistmises kuigi kaugele ilma Jumala mõisteta. Sest Jumala otsimine tähendab mõtlemist elu sügavusele, oma olemise lättele. Toomas Paul

Palvetagem: Ei meil ole elu loota ilma Piibli sõnata! Ei me või siin Jeesust leida ilma Sõna kuulmata. Tulge, vennad, kuulge, õed: Piibli sõnas vaimuväed!

TAGASIVAADE MÖÖDUNUD AEGADE ÕNNISTUSTELE
Reede – 1. märts
Jumal, me oleme oma kõrvaga kuulnud, meie isad on meile jutustanud: suure teo oled Sa tei-nud nende päevil, muistsel ajal. Ps 44:2

Kirjutatud raamatuid oli tol ajal vähe. Neidki, mis oli, hoiti templis, kus toimus ka ettelugemi-ne rahvale. Suur osa usulisi teadmisi anti edasi suuliselt vanematelt lastele. Jutustamise kohustus oli käsus pandud isadele.”Kinnita neid oma lastele kõvasti ja kõnele neist kojas istudes ja teed käies, magama heites ja üles tõustes!” (5Ms 6:7).
Jutustamine on tänaseni jäänud Jumala meetodiks. Raamatuid on nüüd rohkesti, aga kuuluta-mine ja kuulamine on jäänud omale kohale. Kogudus on Jumala laste pere, kes tuleb kokku kind-laksmääratud ajal Jumala sõna kuulma ja talletama. Aga perekonnalegi on jäänud oma osa. Jutus-tage oma lastele ja lastelastele piiblilugusid ja oma usuelu kogemusi!
Israeliitide vaimulik suurus seisnes eriti selles, et nad oskasid anda igale nähtusele vaimuliku tõlgenduse. Niisugust püha oskust peab uue seaduse ajal Issanda kogudus edasi kandma ja arenda-ma. Kogudus peab igas sündmuses nägema Jumala kätt. (Tärk 2014:107j)

Me olime vaarao orjad Egiptuses, aga Issand tõi meid vägeva käega Egiptusest välja. (5Ms 6:21) Mida me oleme kuulnud ja mida me teame ja mida meie vanemad on meile jutustanud. (Ps 78:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sinu Issand ei hülga sind. Mineviku imede meenutamine aitab sind kindlamini sammuda edasi. Eenok Haamer

Palvetagem: Püha Isa taevas, aita mul tulla koos ligimesega armu otsima, Sinu lapseks saa-ma, õnnistust kogema püha rahva osaduses. Osavald Reier

INIMLIK MÕTTEVIIS ON VAEN JUMALA VASTU.
Laupäev – 2. märts
Õel jätku oma tee ja nurjatu mees oma mõtted ning pöördugu Issanda poole, siis halastab Te-ma ta peale; ja meie Jumala poole, sest Tema annab palju andeks. Js 55:7

See tekst ei kõnele kurjategijaist, selles öeldakse: Õel on see, kes käib oma teed, kellel on omad plaanid ja oma nõu. Ja nurjatu mees on see, kes korraldab oma elu oma mõtete järgi. Maha tuleb jätta oma tee ja oma mõtted ja pöörduda Issanda poole, siis halastab Tema ta peale.
Piiblis öeldakse, et inimlik mõtteviis on vaen Jumala vastu. Tuleb jätta oma tee ja oma mõtted ja pöörduda Jumala poole. See oli prohveti sõnum. Sest “minu mõtted ei ole teie mõtted, ja teie teed ei ole minu teed, ütleb Issand … minu mõtted kõrgemad kui teie mõtted” (Js 55:8,9).
Jumala teed erinevad meie teedest. Küllap meil, inimestel, on üsnagi palju mõtteid, kuidas olukordi lahendada. Aga Jumalal on teistsugune nõu. Jumal töötab, nagu vahel ütleme, seal, kus meie kaotame. Seal, kus elame läbi ebaõnnestumise, võib Jumal avada meile uue tarkuse, uue ko-gemuse ja uue alguse. (Luhamets 2003:83j)

Aga sina, Issand, tead kõiki nende mõrvaplaane minu vastu. Ära lepita nende süüd ja ära kus-tuta nende pattu oma palge eest! Komistagu nad sinu palge ees – talita nendega nõnda oma viha ajal! (Jr 18:23)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui Jumala sõna tõsiselt võetakse, kuulutatakse ja kasuta-takse, on sel selline jõud, et see ei kao iialgi vilja kandmata, vaid äratab üha uut mõistmist, rõõmu ja pühendumust ning teeb puhtaks südame ja mõtted. Martin Luther

Palvetagem: Issand, Jeesus, luba, et Sinu arm ulatuks meie tänasesse päeva, et alanud päev võiks olla üheks nende päevade reas, mil Sina teed oma tööd meie südames ning valmistad meid oma igaviku tarvis! Toomas Paul

Kasutatud allikad

• Luhamets, Joel 2003. Kaks leptonit [Postill]. Tallinn: Logos
• Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni” (PKK): Jh 6:53-7:13 – Kelle juurde me läheme; Hb 3:15-4:1 – Mis takistab pärale jõudmist? Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
• Soom, Kaido 2017. Jumala sõna külv. – Eesti Kirik, 15.02.2017
• Soosaar, Albert 1996. Usk, Lootus, Armastus. Tallinn: Logos
• Tamm, Peeter 2014. Novembri kuukiri. Elva Baptistikogudus: http://elvakogudus.ee/files/Kuukava%2011_2014.pdf
• Tammo, Joosep 2000. Päeva eriline sära [Postill]. Tallinn: Logos
• Tärk, Osvald 2014. Psalmide seletus. Tallinn: Logos

Koostas Indrek Lundava
Veebruar 2019