PÄEVA SÕNUM nr. 159

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

KRISTLASE VABADUS

  1. pühapäev pärast nelipüha
  2. nädal: 13. – 19. oktoober 2019

 

Sageli arvatakse, et kristlase elus on tohutud piirid, millest peab kinni pidama. Pühakiri annab inimesele eluks teatud reeglid, kuid vahel tundub, et nendest jääb veel väheks ja siis mõeldakse reegleid omalt poolt juurde.

Tulemuseks võib olla see, et kõik kipub elus olema reglementeeritud, alates riietumisest ja lõ-petades ristiinimesele sobiva soengustiiliga. Mida rohkem piire, seda vagam, nii arvavad mõnedki usklikud.

Jeesuse suhtumine piirangutesse oli aga teistsugune. Kristus õpetas inimest reeglite pimeda järgimise asemel mõtlema nende olemuse peale ja sellele, miks reeglid olid elus antud. Nii rikkus Issand mitmeid juutidele olulisi piiranguid ja andis märgi vabadusest.

Kristlane peaks Jeesuse õpetuse kohaselt olema mõtlev inimene, kes teeb ise eetilised otsused olukorrast lähtudes. Kõike ei saa määrata reeglitega. Jeesus andis eeskuju, et parem on aidata hätta-sattunud ligimest hingamispäeval, kui teatada, et puhkepäeval tööd ei tee. Ta murdis reeglit, käitus vabalt, kuid eetiliselt ja põhjendatult.

Vabalt käitumine eeldab aga siiski eetilistest printsiipidest kinnipidamist. Jeesuse jaoks oli sel-liseks põhimõtteks, mida ta järgis, ligimese armastamine ja aitamine. Iga abivajaja pidi saama abi. Armastus Jumala ja ligimese vastu aitab meil käituda õigesti ja vabalt. (Soom 2015/I)

 

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. 1Jh 5:4c  

 

Pole oluline, kes rahvaste kohutavas tapatalgus eile ja täna peale jääb. Oluline on, kes viimseks võitjaks jääb! Pole oluline, kes laipade ja suitsevate ahervarede keskel ellu jääb. Oluline on, kes ae-gade segaduses, kannatustes, uskmatuses ning lootusetuses leiab elutee Jumala juurde.

“Viimne võit on Jeesusel ja Ta armsal Siionil”, nõnda laulavad lunastatud lapsed, kes Jumalast on sündinud, Tema Pühast Vaimust uuesti sünnitatud tundma Jumalas armastavat Isa, kes naeratades vaatab oma lastele.

Oled sa näinud Jumalat naeratamas, siis tähendab see sinu usuelus suurt võitu. Usaldusvahe-kord on Temaga loodud, kelle käes on kõigi rahvaste saatus. Mida peaksid sa siis veel kartma! Sa oled laps ja Jumal on sinu Isa ja taevas on sinu kodu!

Kuigi see maailm sinu ümber näitab sulle kõige võikamat palet, ei heidutaks see sind ometi. Jumala laps läheb võiduka usuga sellest maailmast läbi, hoolimata sellest et teda siin ründavad kiu-satused ja patt, kahtlused ja uskmatus, mure ning ahastus. See kõik ei kohuta teda, kuna Jumal on tema Isa ja Jeesuses on ta näinud Jumala armastavat palet ja silmi, mis naeratavad oma lapsele vaa-dates. (Haamer 1998:440j)

 

Seda ma olen teile rääkinud, et teil oleks rahu minus. Maailmas ahistatakse teid, aga olge jul-ged: mina olen maailma ära võitnud. (Jh 16:33) Aga tänu olgu Jumalale, kes meile võidu annab meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi! (1Kr 15:57)

 

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, kõigi rahvaste Issand, Sa oled ilmutanud oma tahte Sinu rahvale ja tõotanud oma abi meile kõigile. Aita meil kuulda ja teha, mida Sina tahad, et pimedus saaks võidetud Sinu valgusega. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

IGAPÄEVANE LEIB

Pühapäev – 13. oktoober

Lõikustänupüha

 

Lõikustänupüha on päev, mil aastasadu on vaadatud tänuga saagile, mida on põllult korista-tud. Sellest sõltus inimeste elu, sest ikalduse korral võis ees oodata nälg ja puudus. Meie ajal pole enam nii selget sõltuvust saagist, sest kui ühes riigis on ikaldus, tuuakse toiduained mujalt sisse. Nii kipub kergesti ununema ka lõikustänupüha sisu.

Ometi on oluline, et õpiksime tänuga vaatama sellele, mida Jumal on meile andnud. Võime Tema ette tulla tänuga selle eest, et meil on igapäevast leiba, tööd ja raha, mille eest süüa osta. Vahel tundub, et see, mida omame, on meie oma töö vili. Teisalt saame seda tööd teha vaid siis, kui Jumal annab meile tervist ja jõudu ning juhib olukordi meile paremas suunas. Võime olla Jumalale tänuli-kud selle eest, et meil pole sõda ja rahutusi, mis viivad inimesed vaesusesse, nii nagu mitmel pool mujal maailmas.

Kõik, mis meil on, tuleb Jumalalt ja meie saame olla selle eest vaid tänulikud. Tänulikkuse juurde kuulub ka inimese valmidus anda enda omast neile, kel pole läinud nii hästi kui meil. Meie ümber nii Eestis kui mujal maailmas on palju neid, kelle olukord on tunduvalt raskem kui meil. Kas oleme valmis neid toetama ja aitama? Jumal annab meile ja meie võime seda edasi anda teistele. Omakasupüüdmatu teiste abistamine on kõige suurem tänu. (Soom 2015/II)

 

Kõikide silmad ootavad Sind ja Sina annad neile nende roa omal ajal. Ps 145:15

 

Jumala head teod avalduvad elusa looduse toitmises. Tavaliselt mõtleme selle salmi lugemise juures inimese toitmisele. Kuid Taavet mõtles siin kogu elusale loodusele. Jumala ülalpidamisel on kõik kodu- ja metsloomad, linnud, kalad, putukad ja taimed. Jumala “leivatehasest” saavad nad kõik oma roa ja seda juba väga paljud millenniumid. Inimkonna ülalpidamiseks ei kuluta Jumal milli-protsentigi sellest, mida ta kulutab kogu loodusele.

Elus loodus “ootab” oma ülalpidamist. Nad ei saa Jumalalt oma leiba paluda, aga oma igatse-vate silmadega saavad nad oodata. Kuid Jumal annab roa omal ajal. Iga elusolend peab toitu hanki-miseks kasutama temale määratud aega, olgu ta siis sipelgas või mesilane, rändlind või inimene. Vastasel korral sureb ta nälga. Seesama seadus kehtib ka eluleiva kohta. Prohvet Jesaja ütles: “Otsi-ge Issandat, kui ta on leitav, hüüdke teda, kui ta on ligidal!” (Js 55:6). Pärast õige aja möödumist võivad inimesed oma vaimulikkude vajaduste rahuldamiseks rännata ühest mere äärest teiseni, aga nad ei leia seda, mis nende hinge rahuldaks (Am 8:11-14). (Tärk 2014:698j)

 

Kõik nad ootavad sind, et sa neile annaksid nende toidu omal ajal. (Ps 104:27)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas on linnukesel muret, kust ta saab, mis ta sööb? Kas ta nälga sureb? Tema loodab Looja peale, hüppab seal oksa peal, rõõmsalt tõstab hääle. Laurentius Laurenti

 

Palvetagem: Jumal, meie Looja, Sina ei väsi meile andmast oma häid ande, Sinult saame, mi-da me vajame ja kasutame. Me täname Sind selle aasta lõikuse eest. Lase ka oma armu viljadel – õiglusel ja armastusel – küpseda meie sees. Anna meile tänulik süda ja õpeta meid Sinu ande kasu-tama kõigi inimeste heaks. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

VALGUS MU ELURAJAL

Esmaspäev – 14. oktoober

Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal. Ps 119:105

 

Kuningas ja luuletaja Taavetit kirjeldab Piibel kui meest, kes küll tihti eksis, kuid palub alati Jumalalt andestust. See mõjuvõimas valitseja kinnitab, et Jumala Sõna on ta jalale lambiks.

Jalalambi kujundit kasutab luuletaja Taavet, kui räägib, kust leiab ta tarkust, et oma samme seada ja elus tehtud otsusi kriitiliselt vaagida. Muidugi võib Taavetile vastu vaielda ja väita, et on palju usaldusväärsemaid tarkuseallikaid. Eks vaielgu siis pealegi. Jumala Sõna valguseallikana ka-sutanud inimestel on teistsuguseg kogemused.

Jumal on leitav. Inimene leiab Jumala, kui vaid tahab otsida. Ja inimesi, kes on leidnud Juma-laga osadussuhte, on maailmas küll ja küll. Kuidas nad Jumala leidsid? Ikka Sõna abil. Seepärast üt-lebki Sõna, et kes Sõna juurde tahab tulla, peab uskuma. Inimene, kes tuleb Sõna juurde mööda usu-teed, selle ka leiab ja kogeb Jumala osadust. Sõna näitab talle teed.

Ükski tee ei jää õhku rippuma. Kõik teed lõppevad kord. Kõik teed viivad kuhugi. Üksainus tee viib Jumala juurde taevasse – Jeesus. Kõik teised teed lõppevad kusagil mujal. Jumalatuse tee on hukatus. Seda ütleb meile Sõna.

Ainsaks kindlaks toetuspunktiks inimese elus on Sõna. Jumala Sõna, mis on jalale lambiks ja valguseks elurajal. Siis viib rada inimese Jumala juurde taevasesse osadusse. (Himma 2007:56j,59)

 

Ja nii on meil midagi kindlamat prohvetisõnast ja te teete hästi, kui panete tähele seda nagu lampi, mis paistab hämaras paigas, kuni päev hakkab hahetama ning koidutäht tõuseb teie süda-meis. (2Pt 1:19)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kirik ei pea tegema midagi muud kui jutlustama ja õpetama evangeeliumi õigesti ja puhtasti ning sel viisil sünnitama lapsi. Me oleme nõnda üksteisele isad ja lapsed, sest me oleme üksteisest sündinud. Martin Luther

 

Palvetagem: Sinu Sõna on kindel kalju, kindel alus meie elu sees. Tulgu tuuli, torme palju, ei ma kõigu iganes! Kui ma Sinu Sõnast kinni pean, õiget teed siis ikka tean, kuigi taluma pean valu! Kui ka ilm kord hukka läeb, Sinu Sõna ikka seisma jääb.

 

* * *

 

KÕIK ALGSAB MEIE SUHTEST JUMALAGA

Teisipäev – 15. oktoober

Ma kaotan su üleastumised nagu pilved ja su patud nagu pilvituse. Pöördu minu poole, sest ma lunastan sinu! Js 44:22

 

Täna me võime kindlalt väita, et loodu lunastamine on toimunud, kuid selleks, et meie võiksi-me sellest osa saada, tuleb meil pöörduda selle armulise Jumala poole, see lunastus usus vastu võtta ja lunastatuna ka nii elama hakata, et Lunastaja tahe hakkab meie elus sündima. Ja veel – kui Jumal laseb oma prohvetil kuulutada oma rahvale rõõmusõnumit, siis Ta ei ütle, et Ta on otsustanud meile mõned patud andeks anda, mõned meie eksimustest unustada. Ei! Ta teab, et meie üleastumisi on palju, meie pattusid on palju, ja ta teatab: “Ma kaotan su üleastumised nagu pilved ja su patud nagu pilvituse.” Ta kaotab need kõik. Ta lunastab meid kõigest, mis võiks meid hävitada, igavesse huka-tusse viia. Ta lunastab, ostab vabaks ja unustab selle kõik, mille Ta meile on andestanud. Kõik! Miks?

Sest Tema on meid valmistanud. Tema on meile kinkinud elu ja Tema tahab, et me ei huk-kuks. Tema tahab, et me pääseksime, elaksime igavesti. Ta hoolib lõpmata palju oma loodust. Kas me usume sellesse? Kas see üldse huvitab meid? Või on meie jaoks kordades tähtsam see, kellest saab mõneks ajaks meie president või mis saab meie pensionitest ja muu ajutine?

 

Kõik algab meie suhtest Jumalaga. Kui see suhe on korrast ära, katkenud, rikkis, on ääretult raske hoida korras ka suhteid kaasinimestega ja kogu muu Jumala looduga. Jumala andestuse koge-mine, vastuvõtmine muudab kogu maailma. Isegi tähed on seejärel teistsugused kui enne seda. Rää-kimata inimestest.

Süütunne kibestab, muudab negatiivseks, suurendab kriitikameelt. Idas öeldakse, et teiste pa-tud on su omaenda meeleplekkide peegeldus. Kui sa ei suuda uskuda, et sinu patud on sulle andesta-tud, siis muutud sa eriti nõudlikuks teiste suhtes. Sa pole millegagi ega kellegagi rahul. Kuid kui me tunneme, et need sõnad võivad kõnelda ka meist, siis tasub meil mõelda Jeesuse hoiatavale ütlusele Meie Isa palve seletuses, et kui meie ei suuda andestada oma võlglastele, siis ei andesta Jumal, meie Taevane Isa, ka meile.

Pühakirja sõnum on aga rõõmusõnum absoluutsest lunastusest, täielikust andestusest, häm-mastavast armust. Ja see on rõõmusõnum sulle ja mulle! See on ime! (Tammsalu 2016)

 

Mina, mina olen see, kes kustutab su üleastumised iseenese pärast ega pea meeles su patte. (Js 43:25)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Olgu tänane päev alguse päevaks ka selles suhtes, et me pa-neme kõik oma vana elu maha, saame justkui eimillekski, et Jumal võiks meie juures midagi uut luua. Jumal ei taha meid remontida, parandada, mõnda kohta natuke läikima lüüa. Jumal tahab mei-le uue elu kinkida, meid uude ellu sünnitada. Joel Luhamet

 

Palvetagem: Armas Issand! Sa tõusid surmast üles, päästes sedasi meid surmast ja kuradist. Hoia meid ikka oma süles ja aita meid kõiki oma Vaimuga uut elu alata.

 

* * *

 

TÕDE TEEB VABAKS

Kolmapäev – 16. oktoober

Vabaduseks on Kristus meid vabastanud. Püsige siis selles ja ärge laske endid jälle panna orjaikkesse! Gl 5:1

 

Vana pilt kõneleb pimedasse kaevu kukkunud inimesest, kes kukkudes murrab jalaluud. Mis ta ka ei teeks, ei ole tal lootust välja ronida ja veel päikest näha. Ainult kui keegi ülevalt tuleks tema juurde pimedusse ja aitaks ta välja valguse kätte, oleks tal pääsemislootust.

See on pilt. Aga see pilt väljendab täpselt seda, mida Jumal oma seletamatus armastuses meie vastu on teinud. Kristuses on Jumal ise tulnud kaevu põhja, keset meie pimedust ja valu, keset meie võimetust ja meeleheidet. Ta on tulnud meie juurde, et aidata meid välja. Kristuses on Ta kandnud kogu meie häda ja väljapääsmatuse koormat, ja selle suuruse mõõduks on rist. Paulus ütleb: “Jumal oli Kristuses” (2Kr 5:19), kui Ta kõneleb Kristuse ristisurmast ja ülestõusmisest ja meie lepitusest. Kristuses oli ja on Jumal tegev. See on evangeelium, rõõmusõnum. See on, miks võime hõisata: “Vabaduseks on Kristus meid vabastanud!”

See vabadus on kink. Selle alus ei ole meis. Kui me püüame vabadust määratleda vaadates en-dale, oma moraalile, tahtele ja võimetele, siis unustame aluse. See mälukaotus on tänapäeva maail-ma hädade allikas. Sest vabadus usulises mõttes on juur, millest kasvab välja kogu maise vabaduse puu: inimväärikus ja inimõiguste austamine, inimese sõltumatus ja vabadus jõududest, mis teda or-jastavad, vastutus Jumala ees ja ligimesearmastus.

Kristus ütles, et tõde teeb meid vabaks, ainult tõde. Ta ütleb: “Kui nüüd Poeg teid vabaks teeb, olete tõepoolest vabad” (Jh 8:36). (Kiivit 1999:12)

 

Miks te siis nüüd kiusate Jumalat, soovides panna jüngrite kaela iket, mida ei ole jaksanud kanda ei meie isad ega meie? (Ap 15:10) Elage otsekui vabad, ent ärge kasutage oma vabadust kurjuse katteks, vaid olge nagu Jumala sulased! (1Pt 2:16)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tõde, mis teeb vabaks, ei tähenda mitte ainult intellektu-aalset teadmist Jumalast ja Tema loomingust, vaid sisemist küpsemist Jumala valguses, jumalikus-tumist juba selles maailmas, kokkukuuluvust Kristusega. Fanny de Sivers

 

Palvetagem: Hoia meid, taevane Isa, Jeesusel nimel kõige halva ja kahjuliku eest nii ihule kui hingele. Luba meil olla Sinu omad nii elus kui surmas. Hoia meid kindlalt oma isakätes ja juhata läbi kõigi ohtude ja salakavaluse taevasesse kodusse Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi. Adami Stenander

 

* * *

 

JUMALA SUURUS

Neljapäev – 17. oktoober

Tänage Issandat, sest Tema on hea, sest Tema heldus kestab igavesti! Ps 136:1

 

Meie Jumal on hea Jumal. Aga mida tähendab, et Jumal on hea? Mida üldse tähendab headus? Kuna oleme elusolendid, siis meie jaoks on hea see, mis soodustab ja toetab meie elu ja elusolemist, mis hoiab meie elu alal. Jumal on hea, sest Ta teeb kõik selleks, et toetada meie elu, et hoida seda alal.

Mis oleks, kui meie universumit valitseks kuri jumal? Kurjus on suunatud elu hävitamisele, sellepärast hävitaks kuri jumal juba oma valitsemise esimestel hetkedel kõik elava. Kurja jumala va-litsus ei ole lihtsalt võimalik. Ka saatanal on ainult rangelt piiratud võim siin meie maailmas, niipal-ju kui Jumal talle võimu ja meelevalda lubab. Miks lubab hea Jumal üldse kurjusel tegutseda, miks Ta ei hävita seda kohe ja praegu? Sellele küsimusele ei ole meil ühest vastust, ent võime olla kind-lad, et ka kurjuse ajutine lubamine teenib hea Jumala häid eesmärke. Jumal ise on absoluutselt hea, Temas ei ole ega saa olla kübetki kurjust.

Kas hea Jumalaga on hea koos elada? Hea Jumal vaatab kaugemale meie maistest eesmärki-dest ja soovidest ja annab meile ainult seda, mis on hea meile ka meie igavikulise elu seisukohalt. Seega võivad paljud meie palved vastamata jääda, kuigi palusime enda arvates ainult häid asju. Hea Jumal ootab meilt, et ka meie oleksime head. Oleksime head ka oma vaenlaste vastu, kes meile kur-ja teevad, armastaksime neid, andestaksime neile, teeksime neile seda, mis nende elule kasuks tu-leks.

Hea Jumal lubab meie ellu ka vahel üsna suuri kannatusi, mis kõik teenivad Tema head ees-märki meie suhtes. Kui äkki seisame silmitsi sellega, et kogu meie senine elu on koost lagunenud, oleme kaotanud oma kallid lähedased, oma eluvõimalused, oma vara, oma sihid ja unistused kas ka siis usume edasi Jumala headusse, kas ka siis usaldame iseennast ja oma elu täielikult ja tingimus-teta Tema kätte? Kuid just Jumala usaldamine nii heas kui halvas, nii heaolus kui kannatustes on see, mis näitab, et oleme tõeliselt mõistnud ja uskunud Tema headust ja heldust meie vastu. (Teder 2018:13)

 

Pasunad ja lauljad pidid ühekorraga ja kooskõlas kuuldavale tooma kiitust ja tänu Issandale -, ja kui nad häält tõstsid pasunate, simblite ja muude mänguriistadega ning Issanda kiituslauluga:
“Sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!”, siis täitis pilv koja, Issanda koja. (2Aj 5:13)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: .”..sealt tuleb teine rändur. Ta on samuti tormis, mudas, vihmas ja lumes. Aga ta vilistab laulukest ja astub kindlal sammul. Miks? Ta näeb ülal oma kodutulesid! Seal see on – tema kodu! Teda ei kohuta vilets ilm ega halb tee. Nii lähevad läbi maailma inimesed, kes kuuluvad Jeesusele – kellel on elu ajas ja igavikus.” Wilhelm Busch

 

Palvetagem: Hea Jumal, armas taevane Isa! Me täname Sind Sinu headuse ja helduse pärast! Palun jaga meile kõike seda head, mida Sa tahad meile anda ja tee, et me oskaksime, suudaksime ja tahaksime selle ka vastu võtta. Kiitus, ülistus ja au olgu Sinule Sinu Poja Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi. Karin Teder

 

* * *

 

VÄÄRTUSTA JUMALA SÕNA

Reede – 18. oktoober

Evangelist Luuka päev ehk luukapäev

Kuidas ma armastan Sinu Seadust! Iga päev mõlgutan ma mõttes seda. Sinu käsud teevad mind targemaks mu vaenlastest, sest nad on minu päralt igavesti. Ps 119:97,98

 

Jumala Sõna saad väärtustada kolmel viisil: 1) seda uurides. Pane oma sõna kohta tekkivad mõtted kirja. Esita küsimusi, las Piibel annab Sulle rohkem kui lihtsalt informatsiooni. 2) seda meel-de jättes. Vahest arvad, et Sinu mälu ei ole hea, kuid ometi on Sul meeles suurel hulgal fakte ja ideid. Tõde on, et peame meeles seda, mis meile väga oluline on. Kirjasõna aitab kiusatuse vastu, võimaldab teha häid valikuid, vähendada stressi, end sirutada ning oma usku teistega jagada. Mälu on kui lihas – mida enam seda kasutad, seda tugevamaks ta saab. Alusta näiteks oma lemmikvärsi üles märkimisest ning kanna seda endaga kaasas. Loe seda päeva jooksul mitmeid kordi. 3) selle üle juureldes. Mitte miski ei muuda Sind küpsemaks kui Jumala Sõna üle arutlemine. Meid “muudeta-kse samasuguseks kujuks kirkusest kirkusesse” (2Kr 3:18). Jumal nimetas Taavetit “endale meelepä-raseks meheks” (Ap 13:22), kuna Taavet armastas Jumala Sõna mõttes mõlgutada. Väärtusta Jumala Sõna. (Raadio7 2018)

 

See olgu tema juures ja ta lugegu seda kõik oma elupäevad, et ta õpiks kartma Issandat, oma Jumalat, pidades kõiki selle Seaduse sõnu ja määrusi, tehes nende järgi. (5Ms 17:19)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sageli on kasulikum lugeda Piiblit vähem ja aeglasemalt ning oodata, kuni sõna on meisse tunginud, kui Jumala sõnast liiga palju teada, aga seda eneses mit-te säilitada. Dietrich Bonhoeffer

 

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sina kutsusid arst Luuka, et temast saaks Sinu evangee-liumi kuulutaja ja inimhingede ravija. Anna, et tema evangeeliumi ravim tervendaks kõik meie hin-gehaigused ja teeks meie südamed ärksaks armastama ja teenima. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

 

* * *

 

JUMALA KARTUS ON TARKUSE ALGUD.

Laupäev – 19. oktoober

Ma hoian oma jalad eemale kõigilt kurjadelt teedelt, et pidada Sinu sõna. Su korraldustest ma olen saanud arukaks, sellepärast ma vihkan kõiki vale teeradu. Ps 119:101,104

 

Kui me uskmatu inimese käest küsiksime, kas nad tahaksid enestele sõbraks kedagi, kes vale-tab ja iialgi tõtt ei räägi, siis ei oleks meil tarvis vastust kaua oodata. Nad ütlevad: “Mis niisugusega teha, kes alati valetab. Ta on kui kinnikaetud haud, kuhu iga silmapilk võib sisse langeda.” Aga seal juures ei märka nad ise sugugi, et nad täiesti valevaimu juhatusel käivad.

Taavet tunnistab tänases salmis, et ta Jumala käskudest selgust on saanud, valet äratundnud ja vale teerada vihkab, sest et Jumala Sõna sees tõe Vaim elab. Nii näeme, et inimest juhatab kaks vai-mu: üks on Jumala tõe Vaim, kes Jumala Sõna läbi rahvast selle juurde juhatab, kes meile selle Sõna ja Vaimu andnud. Ja teine on vale vaim, kes inimeste meeli oma uskmatusega vangis hoiab, et patu läbi neid hukatuse sügavusse kukkutada, kust see vaim ise on tulnud.

Õpi siis, armas hing, hoolega tundma, kumma vaimu juhatuse all sa oled, et sa eksitusest veel õigel ajal võiksid pääseda. (Lampson 1903:352)

 

Seepärast ma pean kõiki su korraldusi täiesti õigeks, ma vihkan iga valeteed. (Ps 119:128)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui tulemine on nii raske, kui tuhanded käed siis meid kisuvad tagasi vanadele teedele, siis olgu meil teada, et Jumala Poja kutse on siiski tugevam kui inimeste arvamine. Ja meie läheme… Jaan Lattik

 

Palvetagem: Saada mind minu teedel, Issand, selle maailma segaduses ja näita mulle selgelt Sinu meelepärast rada. Seda, mida ma teen täna, luba mul teha, arvestades igavikuga. Michael Weisse

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

  • Haamer, Harri 1998. Avatud taeva all. [Postill] Tallinn: Logos
  • Himma, Paul 2007. Suuremeelne Jumal. Jutlused 1980ndatest [Postill]. Tallinn: Allikas
  • Kiivit, Jaan 1999. Tõde teeb vabaks. [Postill] Tallinn: Logos
  • Lampson, Peeter 1903. Hommiku- ja õhtu- “roaohver” : Esimene jagu. Tartu
  • Raadio7 2018. Väärtusta Jumala Sõna IV. Raadio7, 20.07.2018: https://raadio7.ee/stp/vaartusta-jumala-sona-iv/
  • Soom, Kaido 2015/I. Kristlase vabadus. – Eesti Kirik 23.09.2015
  • Soom, Kaido 2015/II. Igapäevane leib. – Eesti Kirik 07.10.2015
  • Tammsalu, Jaan 2016. Nädala mõte. EELK Tallinna Jaani koguduse koduleht, 19.09.2016: https://www.tallinnajaani.ee/vaimuelu/nädala-mõte/119-nädala-mõte-19-09-2016.html
  • Teder, Karin 2018. Juhtsalm, mõtisklus ja palve. Johannese Sõnumid: EELK Haapsalu Püha Johannese koguduse väljaanne, 01.09.2018: http://haapsalu.eelk.ee/doc/ajakirjad/September2018.pdf
  • Tärk, Osvald 2014. Psalmide seletus. Tallinn: Logos

 

Koostas Indrek Lundava.

Oktoober 2019