Kategooria postitused

Meie jumalateenistustel saab osaleda pilidis ja sõnas

Seoses Eestis kehtiva eriolukorraga ning valitsuskomisjoni ja kirikujuhtide otsusega, et „kõik usulised avalikud organiseeritud üritused, sealhulgas avalikud jumalateenistused, kirikukontserdid ja muud inimeste kogunemised tuleb lükata edasi või ära jätta kuni uute juhiste või eriolukorra lõpuni ja nende vahendamiseks soovitame kasutada elektroonilisi vahendeid“, on EELK Nõmme Rahu kiriku jumalateenistustest võimalik otsepildis osa saada Nõmme Rahu koguduse Facebookis pühapäeviti kl 10.30 ning jumalateenistuse helisalvestusena Pereraadios kl 17.00.

Nõmme Rahu kirik on palvetamiseks avatud iga päev kl 12.00-16.00.

Kiriklike talituste, hingehoiu jms osas palume eelnevalt helistada või kasutada kontakti saamiseks muid elektroonilisi vahendeid.

Info EELK Nõmme Rahu kodulehel: https://nommerahu.ee

Koguduse õpetaja: Ove Sander
e-kirja aadress: ove.sander@eelk.ee
telefon +372 5090011

Koguduse abiõpetaja: Toivo Treiblut
e-kirja aadress: toivo.treiblut@eelk.ee
telefon +372 56323238

Koguduse diakon: Marek Alveus
e-kirja aadress: marek.alveus@eelk.ee
telefon +372 5092243

Koguduse diakon: Katri Aalav-Tepand
e-kirja aadress: Katri.Aaslav-Tepandi@regionaalhaigla.ee
telefon +372 56453144

Vaimulik juhendamine ja -toetus: Liina Sander
e-kirja aadress: liina.sander@eelk.ee
telefon +372 58173444

EELK KONSISTOORIUMI KORRALDUSED KOGUDUSTELE SEOSES KOROONAVIIRUSE HAIGUSEGA COVID-19

  1. Võtta teadmiseks, et kuna inimeste avalike kogunemiste keelamise eesmärgiks seoses Eesti Vabariigis kehtestatud eriolukorraga on koroonaviiruse leviku ennetamine ja tõkestamine, laienevad samad piirangud ka jumalateenistustele ja teistele sarnastele kogunemistele. Sellega seoses tuleb kõik avalikud jumalateenistused, kirikukontserdid ja muud inimeste kogunemised kuni uute juhisteni või eriolukorra lõpuni lükata edasi või ära jätta.
  2. Kogudustes jagada informatsiooni kristlikest raadiokanalitest (Pereraadio ja Raadio 7) ja koguduste internetilehekülgedest, kus eelnevalt salvestatud või ilma koguduse osaluseta toimuvaid jumalateenistusi üle kantakse.
  3. Soovitav on hoida kirikud ning muud palve- ja pühakojad avatud, et inimesed saaksid viibida palves, süüdata küünlaid ja kindlaksmääratud kellaaegadel kõneleda vaimulikuga. Soovitav on hoida kirikud avatuna ka ajal, mil tavapäraselt on toimunud jumalateenistus.
  4. Kinnitada inimestele, et neil säilib usuvabadusest lähtuvalt usutalitustel osalemise, pihi ja armulaua vastuvõtmise õigus, mille soovist saab anda koguduse õpetajale teada. Koguduse õpetajal korraldada armulaua jagamine oblaadi veini sisse kastmisega ja inimesele otse keelele asetamisega. Rangelt jälgida, et armulauariistad ja jagaja käed oleks eelnevalt puhtad, vajadusel desinfitseeritud. Kõik usutalitused tuleb korraldada selliselt, et on välistatud nakkusoht teistele inimestele.
  5. Kõikides kogudustes suhtuda kõrgendatud tähelepanuga sanitaar- ja hügieeninõuete täitmisse. Eriti puudutab see kirikusse või mõnda teise koguduse avalikku ruumi saabuvate või seal viibivate inimeste kätepesu või desinfitseerimise võimalusi. Samuti tuleb hoolitseda regulaarselt, vajadusel mitu korda päevas selle eest, et kõik kohad ja pinnad, mida inimesed sageli puudutavad, või esemed, millega inimesed vahetult kokku puutuvad oleks puhtad ja vajadusel desinfitseeritud. Kõigil peab olema kirikus turvaline.
  6. Paluda inimestel, kes tunnevad, et on haigestunud, mitte liikuda inimeste hulgas ega tulla ka kirikusse.
  7. Kogudustes, kus on suutlikkus olla kohalikule omavalitusele koostööpartneriks, anda vaimulikel kohalikule omavalitsusele teada, et ollakse valmis oma abi pakkumiseks näiteks kodusel ravil viibivatele haigetele toidu koju viimisel või muu füüsilise või hingehoidliku abi osutamisel.
  8. Jätkuvalt palvetada kõikidel jumalateenistustel ja palvustel viiruse tõttu hukkunud inimeste hingede ja haigestunute pärast; paluda õnnistust arstidele ja meditsiinipersonalile, kes haigeid ravivad ja nende eest hoolistevad; kõigi ametnike ja otsustajate pärast, et Jumal annaks neile kannatlikku ja tasakaalukat tarka meelt õigete sammude astumiseks ja otsuste langetamiseks; hingerahu ja meelekindluse pärast kõigile inimestele; kogu tekkinud olukorra lahenemise pärast Eestis ja kogu maailmas; et Issand Kristus hinge ja ihu arstina oleks ise kõiki tervendamas ja õnnistamas.

100 AASTAT VABADUSSÕJA SÕJATEGEVUSE LÕPPEMISEST OIKUMEENILINE JUMALATEENISTUS NÕMME RAHU KIRIKUS 3. JAANUARIL 2020.a

 

Liturg: Eesti Kirikute Nõukogu president Andres Põder

Assistent: EELK Nõmme Rahu koguduse õpetaja Ove Sander

 

Kaasa teenivad:
Eesti Kirikute Nõukogu asepresident piiskop Philippe Jourdan
Eesti Kirikute Nõukogu asepresident pastor Meego Remmel
Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus
Eesti Metodisti Kiriku superintendent Robert Tšerenkov
Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku juht piiskop Alur Õunpuu
Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liidu president
pastor Andres Ploompuu
Eesti Karismaatilise Episkopaalkiriku preester Thomas Eriste
Eesti Kirikute Nõukogu täitevsekretär pastor Ruudi Leinus

 

Kose kiriku pasunakoor, juhendaja Kahro Kivilo
Nõmme Rahu koguduse meeskoor, dirigent Imbi Laas
Nõmme Rahu koguduse noorteansambel, juhendaja Imbi Laas

Orelil/klaveril Imbi Laas ja klaveril Kersti Petermann

 

 

L: — Liturg

K: — Kogudus

E – Eestpalvetaja

Tärniga (*) märgitud kohtades kogudus seisab

 

 

 

 

Joel Siim, MA me fecit
Keikæl AD MMXIX

I. Sissejuhatus

* Protsessioon

1. Kaunistagem Eesti kojad
kolme koduvärviga,
mille alla Eesti pojad
ühiselt võiks koonduda.
Ühine neil olgu püüe
ühes vennaarmuga,
kostku võimsalt meie hüüe:
„Eesti, Eesti, ela sa!”
2. Sinine on sinu taevas,
kallis Eesti, kodumaa,
oled kord sa ohus, vaevas,
sinna üles vaata sa!
Must on sinu mullapinda,
mida higis haritud.
Must on kuub, mis Eesti rinda
vanast’ juba varjanud.
3. Sinine ja must ja valge
kaunistagu Eestimaad!
Vili võrsugu siin selge,
paisugu tal täieks pead.
Vaprast meelest, venna armust
Eesti kojad kõlagu!
Kostku taeva poole põrmust:
„Eesti, Eesti ela sa!”

Viis: Enn Võrk (1905-1962).
Sõnad: Martin Lipp (1854-1923).

* Eesti Vabariigi hümn

Tervitus
Riigikogu esimees Henn Põlluaas

Alguslaul                                                                                           KLPR 456

2. Sa, Issand, ole varjuks meile,
kui vaenutuuled puhuvad,
ja vii meid ise rahuteile,
kui lahku sihid lähevad:
Sa anna oma armu meil,
me kõnnime siis õnneteil.
3. Kui Sina meie riiki hoiad,
siis pole karta ahastust.
Las usus kasvada me pojad,
kes hoidma peavad vabadust!
Sa ole ise nendega
ja nende jõudu kinnita.

Viis: “Oh võitlejad, et käige peale”
(Komm betend oft und mit Vergnügen)
Sõnad: Philip Aleksander Tammaru,1909-1998

* Algustervitus

I-   sa  ja  Po-  ja   ja + Pü- ha Vai-mu  ni-mel.

Aa- men.

Is-   sand  ol-   gu   tei-   e-  ga.

 

Ja    si-  nu  vai-mu-ga.

* Päeva palve

L    Palvetagem.

Püha Jumal, kõigi rahvaste Issand, juhi meie rahvast oma Vaimuga, et me käiksime õiguses ja rahus. Lase meil saavutada õitsengut, mis on Sinule meelepärane. Aga üle kõige anna meile usku Sinusse, et kogu rahvas austaks Sinu nime ja me teeniksime üksteist Sinu armastuses. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

Aa-  men.   Aa-  men.

II. Sôna

Esimene ja teine lektsioon                                                                            

Lektsioon Vanast Testamendist                                                             Js57:18-21

Lugemine prohvet Jesaja raamatu 57. peatükist:

Nõnda ütleb Issand:

Ma olen näinud tema teid, aga ma parandan ja juhatan teda;
ja ma tasun temale troostiga ning pakun ta leinajaile huultevilja.
Rahu, rahu kaugel ja lähedal olijale, ütleb Issand, ja ma parandan teda.
Aga õelad on otsekui mässav meri, mis ei saa rahuneda
ja mille veed kobrutavad kõntsa ja muda.
Õelatel ei ole rahu, ütleb minu Jumal.

See on Jumala sõna.

K    Tänu olgu Jumalale.

Meeskoor:
Ülo Vinter, Enn Vetemaa: „Laul Põhjamaast“

Lektsioon Uuest Testamendist                                                               1Pt 3:9-12

Lugemine apostel Peetruse 1. kirjast, 3. peatükist:

Ärge tasuge kurja kurjaga ega sõimu sõimuga, vaid hoopis õnnistage – sest õnnistamiseks te olete kutsutud -, et ka teie võiksite pärida õnnistuse. Sest

«kes tahab armastada elu ja näha häid päevi,
see vaigistagu keelt kõnelemast kurja ja huuli rääkimast pettust.
Ta hoidugu eemale kurjast ja tehku head,
otsigu rahu ja taotlegu seda,
sest Issanda silmad on õiglaste poole
ja tema kõrvad on lahti nende anumistele,
aga Issanda pale on nende vastu, kes teevad kurja.»

See on Jumala sõna.

K    Tänu olgu Jumalale.

 

Päeva laul                                                                                                                   KLPR 436

2. Kui on Jeesus sinuga,
siis saad rahu maitsta.
Jeesus võtab armuga
vaenu eest sind kaitsta.
Tema peale looda sa,
ära lootes väsi!
Usu, siis sind aitab Ta,
kindel on Ta käsi.
3. Kui sa Jeesusega läed
oma tööle, vaata!
Jeesus võtab, küll sa näed,
sihile sind saata,
siis on õnnistus su peal,
töö siis tulu kannab,
viimaks sulle Jeesus veel
taevariigi annab.

Viis: “Christe, wahres Seelenlicht”, Johann Crüger, 1598-1662.
Sõnad: tundmatu autor.
Tõlge: Jakob Tamm, 1861-1907.

* Halleluuja

L     Tõuskem kuulama püha evangeeliumit Matteuse järgi, 5. peatükist:

Hal-    le-    luu-     ja,  hal-   le-    luu-    ja,    hal-   le-    luu-   ja!

 

 

* Evangeelium                                                                                 Mt 5:3-10

Jeesus Kristus ütleb:

Õndsad on need, kes on vaimus vaesed,
sest nende päralt on taevariik.

Õndsad on kurvad, sest neid lohutatakse.

Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa.

Õndsad on need, kellel on nälg ja janu õiguse järele,

sest nemad saavad küllaga.

Õndsad on halastajad, sest nende peale halastatakse.

Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad näevad Jumalat.

Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks.

Õndsad on need, keda õiguse pärast taga kiusatakse,

sest nende päralt on taevariik.

See on püha evangeelium.

 

Kii-  tus ol-   gu  Sul- le, Kris- tus.

Pasunakoor:
Rahvakoraal Vormsilt, seadnud Ott Kask, „Aita, Jeesus, korda minna“

Jutlus

* Usutunnistus

L    Tunnistagem oma püha ristiusku:

Kõik koos:

Mina usun Jumalasse, kõigeväelisse Isasse, taeva ja maa Loojasse. Ja Jeesusesse Kristusesse, Tema ainsasse Pojasse, meie Issandasse, kes on saadud Pühast Vaimust, ilmale tulnud neitsi Maarjast, kannatanud Pontius Pilatuse all, risti löödud, surnud ja maha maetud, alla läinud surmavalda, kolmandal päeval üles tõusnud surnuist, üles läinud taeva, istub Jumala, oma kõigeväelise Isa paremal käel, sealt Tema tuleb kohut mõistma elavate ja surnute üle. Mina usun Pühasse Vaimusse, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. Aamen.

Pasunakoor:
Karl August Hermann, „Troostilaul“

* Lahkunute mälestamine

* Mälestuslaul
Meeskoor:
August Topman, „Requiem aeternam“

* Kirikupalve

L     Vennad ja õed, tänagem Armulist Jumalat Eesti Vabariigi ja meie vabaduse eest ning palugem kogu maa ja rahva pärast, et Jumal oleks oma pühaduses igal päeval meie lähedal, näitaks meile tõe valgust ning laseks oma armul paista meie peale. Me palvetame:

E    Kõigeväeline Jumal, taeva ja maa Looja, me täname Sind Eestimaa eest. Palun õnnista meie kodumaad ja kingi meile tarka meelt kogu Eestimaad heaperemehelikult hoida ja armastada. Olgu see maa, mille Sa meile oled ajalikuks eluks kinkinud, püha meie silmis, et võiksime selle järeltulevatele põlvedele edasi anda puhta ja elamisväärsena. Me palume Sind!

Kuu- le   meid, ar-   mas   Is-   sand   Ju- mal!

E    Püha Jumal, me täname Sind eesti rahva ja eesti keele eest. Luba meie emakeelel kesta ja elada koos rahvakilluga, kelle Sa siia oled elama asetanud. Me täname Sind, et Sa oled meile kinkinud vaba tahte ja võimaluse teha valikuid. Anna meile teadmisi ja valgusta meie mõistust, et meie valikud oleksid kiituseks Sulle ja õnnistuseks selle maa rahvale. Me palume Sind!

Kuu- le   meid, ar-   mas   Is-   sand   Ju- mal!

E    Kõigeväeline Jumal, tänu Sulle, et Sa oled siin Maarjamaal andnud kodu erinevatele rahvastele. Luba, et me tunneksime alati ära hädasolija ning ulataksime talle oma abistava käe. Saagu selle kaudu nende ja meie eludes ilmsiks Jumalapoja Jeesuse omakasu-püüdmatu kaastunne ja armastus. Me palume Sind!

Kuu- le   meid, ar-   mas   Is-   sand   Ju- mal!

E    Armurikas Taevane Isa, me täname Sind nende eest, kes on seatud ametisse korraldama elu Eestimaal. Me palume Vabariigi presi-dendi, peaministri ja ministrite ning riigikogu liikmete eest. Anna oma Vaimu ja väge, et kõik head ettevõtmised võiks korda minna ja saada meie maale ja rahvale õnnistuseks. Me palume Sind!

Kuu- le   meid, ar-   mas   Is-   sand   Ju- mal!

E    Kõige oleva Jumal, Sa näed, et maailm käärib inimeste erimeelsuste pärast. Me palume rahu kõikide inimeste südametesse ja lepitust kõikide rahvaste keskele. Palun leevenda inimeste vaevusi ja ole ligi neile, kes kannatavad vägivalla käes. Luba, et keerulistes olukordades võiks meil olla rahutegija kuulsus, ja et meie maa ja rahvas jääksid turvaliselt püsima. Me palume Sind!

Kuu- le   meid, ar-   mas   Is-   sand   Ju- mal!

L    Püha Jumal, me täname, et Sina oled palvete kuuldavõtja ning et me võime Sinu lastena tulla oma tänu ja palvega Sinu ette. Õnnista oma Kirikut ja kõiki, kes Sind ja ligimest teenivad. Ole oma Püha Vaimuga meie juures nüüd ja igavesti.

Aa-   men.

 

 

 

 

* Issanda palve

L     Jeesuse nimel meie palume:

Meie Isa, kes Sa oled taevas. Pühitsetud olgu Sinu nimi. Sinu riik tulgu. Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev. Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele. Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast. Sest Sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti. Aamen.

Meeskoor:
Leo Semlek, tekst 4. Ms 6 : 24 – 26, „Issand õnnistagu“

 

III. Läkitamine

* Õnnistamine

E     Jumal, meie Isa kinkigu teile oma taevast õnnistust, et te elaksite õigluses ja pühitsuses Tema ees.

Aa-   men.

E     Jumal õpetagu teid tõe sõna läbi, kujundagu teie südameid Kristuse evangeeliumi kohaselt ja andku teile osa oma kirkusest.

Aa-   men.

E     Jumal täitku teid vennaliku armastusega, millest maailm tunneb, et te olete Kristuse jüngrid.

Aa-   men.

 

L     Seeläbi õnnistagu teid Kolmainu Jumal Isa ja Poeg ja + Püha Vaim.

Aa-   men.

* Lõpulaul                                                                                                                   KLPR 450B

2. Õnnista me rahvast,
saada kosumist.
Puhasta meid kurjast,
anna kasvamist.
Aita võita vaevad,
vägev kaitseja!
Jõudu andku taevad
sulle, kodumaa.

Viis: Juhan Aavik, 1884-1982.
Sõnad: Aleksander Leopold Raudkepp,1877-1948.

Noorteansambel:
Eesti vaimulik rahvalaul, seadnud Kadri Hunt, „Mo mano tulge, latse“
Mari Amor, sõnad Artur Adson, „Esä taivan“
Alo Mattiisen, sõnad Jüri Leesment, „Sind surmani“
Renè Eespere, „Ärkamise aeg“ (koos koguduse meeskooriga)

Kirikuteated

* Läkitamine
L     Minge Jumala rahus.
K    Tänu olgu Jumalale.

* Protsessioon
J. Aavik, “Püha, põline ja üllas”.

 

Marek Alveus ordineeriti koguduse diakonist

10. märtsil 2019 ordineeriti Marek Alveus Nõmme Rahu koguse diakoniks. Ordinatsiooni viisid läbi peapiiskop Urmas Viilma, Randar Tasmuth ja koguduse õpetaja/UI rektor Ove Sander.

Pildid ordinatsiooniteenitusest Nõmme Rahu kirikus

pühitsemine

Tartu Rahu 99. aastapäev

Rahu on aktuaalne igal ajal. Ilmselt on see paratamatu, sest maise elu juurde kuulub alati rahutust ja ebakindlust, kuna Jumala riik on meie keskel alles kuju võtmas. Kas tänane maailm on rahutum kui eilne, on raske öelda. Küll aga jõuab informatsioon sõjakolletest ja maailma rahututest paikadest meieni hetkega ning mõjutab meid. Tulemuseks võib olla apaatsus, aga ka aktiivne kaasasolemine rahutegemisele. Kristlastena on meil alati võimalus palvetada rahu pärast, mis on ilmselt suurim jõud rahu- ja leppimisetee sillutamisel rahvaste ja riikide vahel. See mõte leidis selget rõhutamist 1924-ndal aastal, mil Nõmme noor luterlik kogudus võttis endale Rahu koguduse nime – kõikidel kristlastel on ülesanne ja vastutus ka maailma rahu eest.

Rahu vajame inimsuhetesse – meie tööpaikadesse ja koolidesse, eriti aga kodu- ja pereringi. Tundub, et just suhterahu napib kõige enam, miks muidu räägime raevust liikluses või suusarajal. Kardan, et piirdumine vaid üleskutsetega hoolivamale ja armastavamale käitumiseks, ei too tulemust. Selleks et rahu, armastus ja vastastikune asutus võiksid kasvada meie ümber, vajame eelkõige kasvu ja muudatust enda hinges. Rahutegemist iseenesega. Ent just see ongi üks raskemaid ja elukestvamaid ettevõtmisi, milleni ei vii ei eneseabiõpikud ega teraapiad. Õieti mitte ükski pingutus, mis on rajatud inimlikule tarkusele ja jõuvarudele.
Rahu meie sees algab sealt, kus tuleme kahetsusega Issanda ette ning võtame Temalt vastu andestuse ja sellega ka rahu anni. Just seepärast asetati 95-e aasta eest meie kogudusele nime leidmisel esikohale rahu leidmine Jeesuses Kristuses – on Kristuse rahu meie südames ja elus, siis saab Temast ümberkujundav ja tervendav jõud inimsuhetele, mille mõju võib olla veelgi avaram, kui me seda esmapilgul ette kujutame. Selliste, mitte ainult rahust rääkijate ja rahu nõudjate, vaid rahus elavate ja rahutegijate kohta kehtib Issanda õndsakskiitmine – “Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks.” (Mt 5:9)

1.veebruaril meenutame loomulikult Tartu Rahulepingu sõlmimise tagamaid ja tulemusi. Pole kahltust, tegu on meie riigi sünni ja iseseisvumise jaoks dokumendiga, mille tähtsust on võimatu ülehinnata. See ei ole vaid piirileping, vaid Eesti Vabariigi sünnitunnistus, nagu tavatses öelda president Meri. Kiriku ülesandeks on meelde tuletada, et Tartu Rahuni ei viinud ainult meie ennastohverdav vabadusvõitlus, liitlasabi ja targad rahuläbirääkimised – kõike eelnevat mitte kuidagi alahinnates – , vaid eelkõige Jumala arm ja halastus meie rahvale, et kinkida meile tulevikku ja lootust. Mälestuspäevad, nagu Tartu Rahu, annavad meile hea võimaluse näha Jumala tegusid ajaloos, samuti meie endi keskel ning Teda tänada. Kindlasti ka küsida, miks Ta on neid teinud ning mida Ta nende kaudu meile õpetab ja meilt ootab.

Kirikuöö ja kirikupäev 21.-22. septembril 2018

Nõmme Rahu koguduses on juba mõned aastad alustatud pühapäevakooli hooaega kirikuöö ja kirikupäevaga. Nii oli see ka AD 2018. Reedel, 21. septembri õhtul, pärast kooli- või tööpäeva lõppu kogunesid lapsed, pühapäevakooli õpetajad ning laste emad – isad Nõmme Rahu kiriku aeda.

Enne, kui pidasime alguspalve kirikus võtsime üheskoos aega mõelda, mida kellegi jaoks tähendavad sõnad ENNE, KUI. Enne, kui lähen sõbraga mängima, teen ära koolitöö või enne, kui ütlen, mõtlen jne. Kirikuöö ja kirikupäeva piibli-pooltundides uurisime lähemalt Luuka evangeeliumi näitel, kuidas Jeesus Kristus toimis enne, kui ta valis omale jüngrid või enne, kui ta söötis 5000 meest või enne, kui tervendas halvatu. Niisiis on meie tähelepanu all Jeesuse palve eeskuju.

Lisaks piibli-pooltundidele said lapsed osa põnevast maastikumängust. Koos tegime troonifoto. Koos sai meisterdada, laulda, mängida, süüa, palvetada, valmistada küpsisetorti, võimelda, teha nukunäidendit ning palju muud. Taevaisa õnnistas meid suviselt sooja ilmaga. Tundsime koosolemisest siirast rõõmu ning palusime Jumala hoidmist ja õnnistust pühapäevakooli aastale, kõikidele lapstele, pühapäevakooli õpetajatele ja pühapäevakooli laste pereliikmetele ja Nõmme Rahu kogudusele ning meie maale ja rahvale.

Hingedekuu muusika

16. november kl 19 – professor Andres Uibo ja õpilased, orel
23. november kl 19 – Kristel Aer, orel
30. novenber kl 19 –  Jaan Sööt, vokaal ja instrumentaal