Category Archives: Uudised

Voldemar Ilja 100. sünniaastapäev

Hea kogudus,

13’ndal Novembril möödub sada aastat kunagise Nõmme Rahu koguduse õpetaja (aastatel 1978–1998) Voldemar Ilja sünnist. Mälestamiseks ja meenutamiseks koguneme pool kümme Hiiu-Rahu kalmistul kus puhkab Voldemar Ilja maine ihu. Sealt edasi suundume Nõmme Rahu kirikusse armulauaga jumalateenistusele kus jutlustab õpetaja titulaarpraost Eenok Haamer. Jumalateenistuse järgselt esitletakse Voldemar Ilja mälestusraamatut „Võrumaa metsast Eesti kirikusse“.

Kevadleer 2022

Tänasel Kolmainupühal oli, Nõmme Rahu kirikus ristimis- ja leeripüha.

Leerikooli lõpetas ja  leeritõotuse andis kaheksa vastset kogudusega liitunut.

Leerilastele palju õnnistust ja hoidmist!

Jeesus ütles: “Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kes ei sünni veest ja Vaimust, ei saa minna Jumala riiki. Lihast sündinu on liha, ja Vaimust sündinu on vaim.” Jh 3:5-6

 

NÕMME RAHU KIRIK 100

4. juuni 2022

Kl 11 Ajalookonverents Nõmme Rahu kirikus – Leho Lõhmus, Priit Rohtmets, Tiit Kruusalu ja Ove Sander; Nõmme Rahu kogudus 100 raamatu presentatsioon

Kl 15.30 Nõmme Laulu- ja Tantsupeo lippu õnnistamine Nõmme Rahu kirikus, lipu annetab Nõmme Rahu kogudus

Kl 20 Orelikontsert Nõmme Rahu kirikus – Aivar Sõerd

Kl 21 Orelikontsert Nõmme Rahu kirikus – Brigitta–Selestine Petrpavlova

 

5. juuni 2022

Kl 10.30 Pidulik aastapäeva jumalateenistus Nõmme Rahu kirikus –
koguduse lipu õnnistamine, mille annetab Nõmme Rotary, vaimulike mälestustahvli avamine, diakon Marek Alveuse introdutseerimine koguduse abiõpetajaks, külaliste tervitused, joonistuvõistluse võitjate tunnus- tamine jpm; osalevad peapiiskop Urmas Viilma, riigi, linna ja väliskirikute esindajad.

Jumalateenistuse järel mälestuspingi avamine Nõmme Rahu kirikaias.

Mõlemal päeval avatud kirikukohvik kogudusemajas.

 

Jeesus ütleb. “Mina olen iga päev teie juures.” (Mt 28:20b)

Toidukogumine Nõmmel

Eesti Toidupank on viimastel nädalatel komplekteerinud ligi 400 toidupakki päevas Ukrainast Eestisse saabunud sõjapõgenikele. Meie seni kogutud toit ja varasemad varud hakkavad ammenduma ning vajame toitu juurde.

Eesti Toidupank koostöös EELK Nõmme Rahu kogudusega on otsustanud viia läbi toidukogumise talgud Nõmmel.

Kõige prioriteetsemad toidukaubad, mida vajame on lastetoit, purgitoidud, konservid ja kuivained.

Täpsem nimekiri (pika säilivusega toiduained, mida saab hoida toatemperatuuril):

  • Väikelaste- ja beebitoit
  • Lihakonservid
  • Kalakonservid
  • Purgitoidud, purgisupid
  • Makaronid
  • Kuivained (riis, tatar jm)
  • Pudrumaterjal (kaerahelbed, riisihelbed jm)
  • Tee, kohv, kakao
  • Rosinad, pähklid

 

Palume annetatud toiduained tuua Nõmme Rahu kiriku juurde esmaspäevast pühapäevani 4-10. aprillil kl 16-19, kus taas head Nõmme vabatahtlikud võtavad need toiduained vastu, sorteerivad ning seavad need valmis, et annetused jõuaksid kiiresti abivajajate toidulaudadele, aga kindlasti ka nende südameteni.

Tänuga ning soovides Jumala õnnistust ja hoidmist.

Rahu Ukrainale ja meile kõigile!

Eesti Toidupank ja EELK Nõmme Rahu kogudus

Nõmme Linnaosavalitsus ja Nõmme Rahu kogudus kutsuvad Tartu Rahu Rahulepingu 102. aastapäevale ja koguduse nimepäevale pühendatud muusikalisele tänupalvusele Nõmme Rahu kirikus 2. veebruaril kl 18.

Rahu on aktuaalne igal ajal. Ilmselt on see paratamatu, sest maise elu juurde kuulub alati rahutust ja ebakindlust, kuna Jumala riik on meie keskel alles kuju võtmas. Kas tänane maailm on rahutum kui eilne, on raske öelda. Küll aga jõuab informatsioon sõjakolletest ja maailma rahututest paikadest meieni hetkega ning mõjutab meid. Tulemuseks võib olla apaatsus, aga ka aktiivne kaasasolemine rahutegemisele. Kristlastena on meil alati võimalus palvetada rahu pärast, mis on ilmselt suurim jõud rahu- ja leppimisetee sillutamisel rahvaste ja riikide vahel. See mõte leidis selget rõhutamist 1924-ndal aastal, mil Nõmme noor luterlik kogudus võttis endale Rahu koguduse nime – kõikidel kristlastel on ülesanne ja vastutus ka maailma rahu eest.

Rahu vajame inimsuhetesse – meie tööpaikadesse ja koolidesse, eriti aga kodu- ja pereringi. Tundub, et just suhterahu napib kõige enam, miks muidu räägime raevust liikluses või suusarajal. Kardan, et piirdumine vaid üleskutsetega hoolivamale ja armastavamale käitumiseks, ei too tulemust. Selleks et rahu, armastus ja vastastikune asutus võiksid kasvada meie ümber, vajame eelkõige kasvu ja muudatust enda hinges. Rahutegemist iseenesega. Ent just see ongi üks raskemaid ja elukestvamaid ettevõtmisi, milleni ei vii ei eneseabiõpikud ega teraapiad. Õieti mitte ükski pingutus, mis on rajatud inimlikule tarkusele ja jõuvarudele. Rahu meie sees algab sealt, kus tuleme kahetsusega Issanda ette ning võtame Temalt vastu andestuse ja sellega ka rahu anni. Just seepärast asetati 98-e aasta eest meie kogudusele nime leidmisel esikohale rahu leidmine Jeesuses Kristuses – on Kristuse rahu meie südames ja elus, siis saab Temast ümberkujundav ja tervendav jõud inimsuhetele, mille mõju võib olla veelgi avaram, kui me seda esmapilgul ette kujutame. Selliste, mitte ainult rahust rääkijate ja rahu nõudjate, vaid rahus elavate ja rahutegijate kohta kehtib Issanda õndsakskiitmine – “Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks.” (Mt 5:9)

2.veebruaril meenutame loomulikult Tartu Rahulepingu sõlmimise tagamaid ja tulemusi. Pole kahltust, tegu on meie riigi sünni ja iseseisvumise jaoks dokumendiga, mille tähtsust on võimatu ülehinnata. See ei ole vaid piirileping, vaid Eesti Vabariigi sünnitunnistus, nagu tavatses öelda president Meri. Kiriku ülesandeks on meelde tuletada, et Tartu Rahuni ei viinud ainult meie ennastohverdav vabadusvõitlus, liitlasabi ja targad rahuläbirääkimised – kõike eelnevat mitte kuidagi alahinnates – , vaid eelkõige Jumala arm ja halastus meie rahvale, et kinkida meile tulevikku ja lootust. Mälestuspäevad, nagu Tartu Rahu, annavad meile hea võimaluse näha Jumala tegusid ajaloos, samuti meie endi keskel ning Teda tänada. Kindlasti ka küsida, miks Ta on neid teinud ning mida Ta nende kaudu meile õpetab ja meilt ootab.

COVID-19 vaktsineerimise sõnumid eakate sihtrühmale

MIKS ON OLULINE VAKTSINEERIDA?

  • COVID-19 on tõsine haigus, mis on eriti ohtlik vanematele ja krooniliste haigustega inimestele. Vaktsineerimata jättes riskib vanemaealine väga tõsise haiguse, tüsistuste ja isegi surmaga. Koroonaviiruse ohtlikkus kasvab koos vanusega.
  • Nakatunud Eesti inimestest on haiglasse sattunud umbes iga teine üle 80-aastane, iga kolmas üle 70-aastane ja iga kuues üle 60-aastane.
  • Vaktsineerimata vanemad inimesed on pärast koroonaviiruse põdemist kõige sagedamini hädas pikaaegse tugeva nõrkuse ja hingamisprobleemidega. Need, kes enne said oma eluga iseseisvalt hakkama, pärast koroona põdemist sageli enam iseseisvalt hakkama ei saa.
  • Vaktsineeritud inimesel väheneb koroona raske põdemise oht 4–5 korda. Esiteks ei hakka koroonaviirus vaktsineeritud inimestele nii hästi külge. Teiseks, kui nakkus siiski läbi murrab, põeb vaktsineeritud inimene haigust kergemalt. Tema võimalus haiglasse sattuda väheneb 2–3 Kui sinna tuleb siiski minna, on ravi kiirem ja kergem.
  • Koroona saab kahjuks inimesed kätte ka siis, kui nad enda hinnangul kuskil eriti ei käi ja kellegagi ei kohtu. Piisab ühest kontaktist.
  • Võib juhtuda, et ka vaktsineeritud inimene haigestub koroonasse, kuid sel juhul põeb ta haigust üldjuhul kordades kergemalt. Vaktsineeritud eakad on haiglas üldjuhul lühemat aega kui nende vaktsineerimata eakaaslased.
  • On üsna kindel, et COVID-19 ei kao ära, vaid jääb meie sekka ringlema. Seega vajame me kõik immuunkaitset, mille saab kõige ohutumalt just vaktsineerimise teel.
  • Uuringud on näidatud, et vaktsineeritud inimestelt on võimalik leida elujõulist viirust vaid paari päeva jooksul, samas kui vaktsineerimata inimene võib olla nakkusohtlik nädala või isegi mitu. Seega, kui tahame kaitsta ka oma lähedasi, kellega kokku puutume – lapselapsed, keda vanavanemad hoiavad, lähedased, kes haiguse ajal abistavad – tasub kindlasti olla vaktsineeritud.
  • Mida rohkem inimesi on vaktsineeritud, seda vähem saab koroonaviirus levida ning seda vähem on tõsiseid haigestumisi.

 

MIDA ME TEAME VAKTSIINI KÕRVALTOIMETEST?

  • Nii nagu kõigil ravimitel, on ka COVID-19 vaktsiinidel kõrvaltoimeid. Kõige tavalisem on tunda valu süstikohas ja väsimust, aga mis on päevaks-paariks tuikav õlavars ja väsimus võrreldes pika ja raske haigusega?
  • Tõsisemad kõrvaltoimed on kõigil COVID-19 vaktsiinidel harvemad kui paljudel igapäevastel ravimitel. Eestis on seni vaktsineerimise tõttu arstiabi vajanud 0,03% kaitsesüsti saanutest ehk ühel inimesel kõigi Kärdla või Paldiski elanike peale.
  • Kui pelgate kõrvaltoimet, arutage seda kindlasti enne vaktsineerimist oma perearsti või -õega või helistage perearsti nõuandeliinil 1220.
  • Kui võrrelda kõrvaltoime ja viiruse ohtusid/ võimalust sattuda haiglasse viiruse tõttu võimalusega sattuda sinna vaktsiini tõttu, selgub, et viirus on vaktsiinist vähemalt 200 korda ohtlikum. Näiteks, kui kõik Kärdla elanikud end vaktsineeriks, vajaks üks inimene arstiabi. Kui kogu Kärdla koroonasse nakatuks, siis jõuaks haiglasse 200 inimest.
  • Kui tervis on nõrk, on vahe veelgi suurem. Krooniliste haigustega inimene vajab vaktsiini kaitset veel enam, sest tema terviseprobleemid suurendavad koroona raskelt põdemise ohtu.

 

KUS JA KUIDAS MA SAAN VAKTSINEERIDA?

  • Vaktsineerimisele saad aja kirja panna oma perearsti juures või helistades 1247. Seal antakse sulle ka lisainfot ja vastatakse küsimustele.
  • Vaktsineerida saad ka suuremate linnade apteekides. Palu oma lähedasi, tuttavaid või sotsiaaltöötajat, et nad sulle sobiva apteegi ja aja leiaksid.
  • Kui oled arvutikasutaja, saad vaktsineerimise kohta lugeda vaktsineeri.ee ja vaktsineerimiseks aja kirja panna ka www.digiregistratuur.ee. Apteegis vaktsineerimiseks leia apteek ja vajalik info  https://vaktsineeriapteegis.ee/.
  • Kui oled juba vaktsineeritud ja sellest on möödas pool aastat, kasuta kindlasti võimalust vaktsineerida ka kolmanda doosiga. Iisraeli andmeil väheneb 70+ vanusegrupis kaks nädalat pärast kolmandat vaktsiinidoosi nakatumine viis korda, haigestumine 11 korda ja raske haigestumine peaaegu 20 korda.
    • Kolmanda doosi tegemiseks pöördu oma perearsti juurde. Soovi korral saad tõhustusdoosi teha ka vaktsineerimiskeskustes või eelregistreerimiseta vaktsineerimispunktides.
  • Lisaks koroonaviiruse levikule on lähenemas ka gripihooaeg. Väga oluline on, et inimesed kaitseks end vaktsineerimisega ka gripi vastu. Hooldekodude elanikele ja kõigile vanemaealistele 65+ on Eestis gripivaktsineerimine tasuta. Tasuta gripivaktsineerimist vanemaealistele pakuvad perearstid.
  • Kui vaktsineeritavale nii sobib, võib teha need kaks vaktsiini ka samal päeval.

Registreerimine Jõuluõhtu Jumalateenistusele

Hea kristlik vend ja õde!

Jumalateenistustel ja teistel usulistel talitustel on vajalik ruumi maksimaalse 50% täituvuse nõude ja 2+2 reegli järgimine. Tulenevalt sellest saab korraga kirikusaalis olla 125 inimest. Tagamaks koha koha, palume end ette registreerida endale sobivale teenistusele

 

Link registreerimiseks kella 12:00 jõuluõhtu Jumalateenistusele

https://www.eventbrite.com/e/kell-1200-jouluohtu-jumalateenistus-tickets-132506104325

 

Link registreerimiseks kella 14:00 jõuluõhtu Jumalateenistusele

https://www.eventbrite.com/e/kell-1400-jouluohtu-jumalateenistus-tickets-132506908731

 

Link registreerimiseks kella 18:00 jõuluõhtu Jumalateenistusele

https://www.eventbrite.com/e/kell-1800-jouluohtu-jumalateenistus-tickets-132507033103

EELK KONSISTOORIUMI KORRALDUSED KOGUDUSTELE SEOSES KOROONAVIIRUSE HAIGUSEGA COVID-19

  1. Võtta teadmiseks, et kuna inimeste avalike kogunemiste keelamise eesmärgiks seoses Eesti Vabariigis kehtestatud eriolukorraga on koroonaviiruse leviku ennetamine ja tõkestamine, laienevad samad piirangud ka jumalateenistustele ja teistele sarnastele kogunemistele. Sellega seoses tuleb kõik avalikud jumalateenistused, kirikukontserdid ja muud inimeste kogunemised kuni uute juhisteni või eriolukorra lõpuni lükata edasi või ära jätta.
  2. Kogudustes jagada informatsiooni kristlikest raadiokanalitest (Pereraadio ja Raadio 7) ja koguduste internetilehekülgedest, kus eelnevalt salvestatud või ilma koguduse osaluseta toimuvaid jumalateenistusi üle kantakse.
  3. Soovitav on hoida kirikud ning muud palve- ja pühakojad avatud, et inimesed saaksid viibida palves, süüdata küünlaid ja kindlaksmääratud kellaaegadel kõneleda vaimulikuga. Soovitav on hoida kirikud avatuna ka ajal, mil tavapäraselt on toimunud jumalateenistus.
  4. Kinnitada inimestele, et neil säilib usuvabadusest lähtuvalt usutalitustel osalemise, pihi ja armulaua vastuvõtmise õigus, mille soovist saab anda koguduse õpetajale teada. Koguduse õpetajal korraldada armulaua jagamine oblaadi veini sisse kastmisega ja inimesele otse keelele asetamisega. Rangelt jälgida, et armulauariistad ja jagaja käed oleks eelnevalt puhtad, vajadusel desinfitseeritud. Kõik usutalitused tuleb korraldada selliselt, et on välistatud nakkusoht teistele inimestele.
  5. Kõikides kogudustes suhtuda kõrgendatud tähelepanuga sanitaar- ja hügieeninõuete täitmisse. Eriti puudutab see kirikusse või mõnda teise koguduse avalikku ruumi saabuvate või seal viibivate inimeste kätepesu või desinfitseerimise võimalusi. Samuti tuleb hoolitseda regulaarselt, vajadusel mitu korda päevas selle eest, et kõik kohad ja pinnad, mida inimesed sageli puudutavad, või esemed, millega inimesed vahetult kokku puutuvad oleks puhtad ja vajadusel desinfitseeritud. Kõigil peab olema kirikus turvaline.
  6. Paluda inimestel, kes tunnevad, et on haigestunud, mitte liikuda inimeste hulgas ega tulla ka kirikusse.
  7. Kogudustes, kus on suutlikkus olla kohalikule omavalitusele koostööpartneriks, anda vaimulikel kohalikule omavalitsusele teada, et ollakse valmis oma abi pakkumiseks näiteks kodusel ravil viibivatele haigetele toidu koju viimisel või muu füüsilise või hingehoidliku abi osutamisel.
  8. Jätkuvalt palvetada kõikidel jumalateenistustel ja palvustel viiruse tõttu hukkunud inimeste hingede ja haigestunute pärast; paluda õnnistust arstidele ja meditsiinipersonalile, kes haigeid ravivad ja nende eest hoolistevad; kõigi ametnike ja otsustajate pärast, et Jumal annaks neile kannatlikku ja tasakaalukat tarka meelt õigete sammude astumiseks ja otsuste langetamiseks; hingerahu ja meelekindluse pärast kõigile inimestele; kogu tekkinud olukorra lahenemise pärast Eestis ja kogu maailmas; et Issand Kristus hinge ja ihu arstina oleks ise kõiki tervendamas ja õnnistamas.
1 2