COVID-19 vaktsineerimise sõnumid eakate sihtrühmale

MIKS ON OLULINE VAKTSINEERIDA?

  • COVID-19 on tõsine haigus, mis on eriti ohtlik vanematele ja krooniliste haigustega inimestele. Vaktsineerimata jättes riskib vanemaealine väga tõsise haiguse, tüsistuste ja isegi surmaga. Koroonaviiruse ohtlikkus kasvab koos vanusega.
  • Nakatunud Eesti inimestest on haiglasse sattunud umbes iga teine üle 80-aastane, iga kolmas üle 70-aastane ja iga kuues üle 60-aastane.
  • Vaktsineerimata vanemad inimesed on pärast koroonaviiruse põdemist kõige sagedamini hädas pikaaegse tugeva nõrkuse ja hingamisprobleemidega. Need, kes enne said oma eluga iseseisvalt hakkama, pärast koroona põdemist sageli enam iseseisvalt hakkama ei saa.
  • Vaktsineeritud inimesel väheneb koroona raske põdemise oht 4–5 korda. Esiteks ei hakka koroonaviirus vaktsineeritud inimestele nii hästi külge. Teiseks, kui nakkus siiski läbi murrab, põeb vaktsineeritud inimene haigust kergemalt. Tema võimalus haiglasse sattuda väheneb 2–3 Kui sinna tuleb siiski minna, on ravi kiirem ja kergem.
  • Koroona saab kahjuks inimesed kätte ka siis, kui nad enda hinnangul kuskil eriti ei käi ja kellegagi ei kohtu. Piisab ühest kontaktist.
  • Võib juhtuda, et ka vaktsineeritud inimene haigestub koroonasse, kuid sel juhul põeb ta haigust üldjuhul kordades kergemalt. Vaktsineeritud eakad on haiglas üldjuhul lühemat aega kui nende vaktsineerimata eakaaslased.
  • On üsna kindel, et COVID-19 ei kao ära, vaid jääb meie sekka ringlema. Seega vajame me kõik immuunkaitset, mille saab kõige ohutumalt just vaktsineerimise teel.
  • Uuringud on näidatud, et vaktsineeritud inimestelt on võimalik leida elujõulist viirust vaid paari päeva jooksul, samas kui vaktsineerimata inimene võib olla nakkusohtlik nädala või isegi mitu. Seega, kui tahame kaitsta ka oma lähedasi, kellega kokku puutume – lapselapsed, keda vanavanemad hoiavad, lähedased, kes haiguse ajal abistavad – tasub kindlasti olla vaktsineeritud.
  • Mida rohkem inimesi on vaktsineeritud, seda vähem saab koroonaviirus levida ning seda vähem on tõsiseid haigestumisi.

 

MIDA ME TEAME VAKTSIINI KÕRVALTOIMETEST?

  • Nii nagu kõigil ravimitel, on ka COVID-19 vaktsiinidel kõrvaltoimeid. Kõige tavalisem on tunda valu süstikohas ja väsimust, aga mis on päevaks-paariks tuikav õlavars ja väsimus võrreldes pika ja raske haigusega?
  • Tõsisemad kõrvaltoimed on kõigil COVID-19 vaktsiinidel harvemad kui paljudel igapäevastel ravimitel. Eestis on seni vaktsineerimise tõttu arstiabi vajanud 0,03% kaitsesüsti saanutest ehk ühel inimesel kõigi Kärdla või Paldiski elanike peale.
  • Kui pelgate kõrvaltoimet, arutage seda kindlasti enne vaktsineerimist oma perearsti või -õega või helistage perearsti nõuandeliinil 1220.
  • Kui võrrelda kõrvaltoime ja viiruse ohtusid/ võimalust sattuda haiglasse viiruse tõttu võimalusega sattuda sinna vaktsiini tõttu, selgub, et viirus on vaktsiinist vähemalt 200 korda ohtlikum. Näiteks, kui kõik Kärdla elanikud end vaktsineeriks, vajaks üks inimene arstiabi. Kui kogu Kärdla koroonasse nakatuks, siis jõuaks haiglasse 200 inimest.
  • Kui tervis on nõrk, on vahe veelgi suurem. Krooniliste haigustega inimene vajab vaktsiini kaitset veel enam, sest tema terviseprobleemid suurendavad koroona raskelt põdemise ohtu.

 

KUS JA KUIDAS MA SAAN VAKTSINEERIDA?

  • Vaktsineerimisele saad aja kirja panna oma perearsti juures või helistades 1247. Seal antakse sulle ka lisainfot ja vastatakse küsimustele.
  • Vaktsineerida saad ka suuremate linnade apteekides. Palu oma lähedasi, tuttavaid või sotsiaaltöötajat, et nad sulle sobiva apteegi ja aja leiaksid.
  • Kui oled arvutikasutaja, saad vaktsineerimise kohta lugeda vaktsineeri.ee ja vaktsineerimiseks aja kirja panna ka www.digiregistratuur.ee. Apteegis vaktsineerimiseks leia apteek ja vajalik info  https://vaktsineeriapteegis.ee/.
  • Kui oled juba vaktsineeritud ja sellest on möödas pool aastat, kasuta kindlasti võimalust vaktsineerida ka kolmanda doosiga. Iisraeli andmeil väheneb 70+ vanusegrupis kaks nädalat pärast kolmandat vaktsiinidoosi nakatumine viis korda, haigestumine 11 korda ja raske haigestumine peaaegu 20 korda.
    • Kolmanda doosi tegemiseks pöördu oma perearsti juurde. Soovi korral saad tõhustusdoosi teha ka vaktsineerimiskeskustes või eelregistreerimiseta vaktsineerimispunktides.
  • Lisaks koroonaviiruse levikule on lähenemas ka gripihooaeg. Väga oluline on, et inimesed kaitseks end vaktsineerimisega ka gripi vastu. Hooldekodude elanikele ja kõigile vanemaealistele 65+ on Eestis gripivaktsineerimine tasuta. Tasuta gripivaktsineerimist vanemaealistele pakuvad perearstid.
  • Kui vaktsineeritavale nii sobib, võib teha need kaks vaktsiini ka samal päeval.