Hea uus ilm on alanud

Eks ole ju veel ainult pisut aega, kuni Liibanon muutub viljapuuaiaks ja viljapuuaeda hakatakse pidama metsaks? Sel päeval kuulevad kurdid kirja sõnu ja pimedate silmad näevad pilkasest pimedusest. Siis tunnevad alandlikud  aina rõõmu Issandas ja kõige vaesemad inimesed hõiskavad Iisraeli Pühas.  / Js 29:17-19

Armas kogudus!

Selles tekstis avaneb meie silme ees hea uus ilm. Ja see tekst lubab meile: „Praegune kestab veel ainult pisut aega! Jumal tõotab meile, et midagi vana jõuab lõpule ja midagi uut algab. Mida meile siis aga konkreetselt tõotatakse?

Seda, et mäed muutuvad viljakandvaks maaks ja viljakandev maa metsaks. Kui maa on viljakandev, pole ei nälga ega janu. Siis on kõigil küllalt süüa! Keskkonna hävitamisest põhjustatud näljahädade ajal on see sõnum palju väärt: ainult pisut aega veel, ja siis on lõpp keskkonnahävitajate kasumiahnusel. Lõpeb kõigi maa viljade ja ressursside ebaõiglane jaotamine. See ei tähenda seda, et kõigil oleks kõike korraga rohkem kui varem – , vaid see tähendab seda, et viimaks ometi on kõigil küllalt selleks, et mitte kannatada nälga. Vaid õige vähe aega veel. Jumal sekkub ja lõpetab ebaõigluse!

Veel ainult pisut aega ja kurdid saavad kuulma ning pimedad nägema. Ja mitte ainult need, kelle kehalised, füüsilised silmad ja kõrvad on haiged, ei saa nägijateks ja kuuljateks. Seni vaimult pimedad ja kurdid saavad kuulma Pühakirja sõnu, Jumala Sõna. Ma kujutan endale ette inimesi, kes on mulle kõige selgemalt öelnud, et Piibel on jama, et Jumalat pole olemas. Ja need inimesed kuulevad korraga Pühakirja sõnu. Need inimesed loevad korraga piiblit ja kuulevad selles Jumala Sõna, mis on mõeldud just neile. Ning nad näevad, et istuvad pimedas, kuid et läbi avatud ukseprao jõuab nendeni valgus, mille järgi nad saavad orienteeruda! Inimesed, kes ütlesid usu kohta: „See pole minu asi“, ei ütle korraga selle kohta enam midagi, kuna neil pole enam aegagi rääkimiseks, vaid nad on läbi ja läbi hõivatud kuulmise ja avastamisega! Äärmisel juhul ütlevad nad: “Ära mind praegu sega!“ Ja need, kelle jaoks usk polnud midagi muud kui manipulatsioon, märkavad, et Jumal ei taha nende aju pesta, vaid et see muutub terasemaks kui kunagi varem ning nad tunnevad hoopis igatsust selle järele, et nende süda pestud saaks, et nende ja Jumala vahel oleks kõik taas korras! Jeesus peseb oma jüngrite jalgu, mitte pead ja aju.
Veel ainult pisut aega ning depressiooni ja vaesuse all kannatanud inimesed juubeldavad ja rõõmustavad, kuna nende elu on nii materiaalselt, hingeliselt kui vaimselt endale aluse leidnud! Nad viskavad ära oma napsipudelid, lähevad oma piinajate juurde, patsutavad neile naerdes õlale ja ütlevad: „Näed sa, ei saanudki sa must jagu!“ Nad võtavad oma depressiooni koos kogu selle poolt tekitatud tüdimuse ja tahtejõuetusega, kisuvad selle maha nagu vana, pleekinud tapeedi ja maalivad oma eluseinad nii kirgaste värvidega üle, et nad enam kunagi halliks ei saa minna. Nad hingavad sisse sügava sõõmu elu ja kogevad suurt elurõõmu!

Nendega, kes tahavad, et kõik jääks nii, nagu on, on kõik peagi ühel pool. Valitsejad, kes elavad enda alamate kurnamisest, kellele inimesed midagi väärt pole. Kes oma võimuihas kõigist headest kommetest loobuvad. Kes ei pea lugu aususest, kelle moraal ei kannata mingit kriitikat. Küünikud, kes naeravad välja need, kes abi vajavad. Need, kes naudivad seda, kuidas teisi inimesi häbistatakse ja piinlikesse olukordadesse pannakse. Jesaja ütleb ju tänases kirjakohas edasi, et vägivaldsele tuleb lõpp ja pilkaja saab otsa ja hävitatakse kõik, kes kavatsevad kurja, kes teevad sõnaga inimese süüdlaseks.
Jesaja kirjeldatud heas uues ilmas pole tulevikku ka korruptsioonil. Korrumpeerunu kahetseb südamest ja kingib pistisena saadud raha sellele, kel midagi süüa pole. Kohtunikud ei mõista kohut mitte formaaljuriidiliste põhimõtete järgi, vaid näevad inimesi ja motiive läbi ning mõistavad õiglaselt kohut. Õigus ei ole enam ostetav, õigus on õiglane. Kas poleks see tõesti hea uus ilm? Kas poleks tore, kui see jõuaks kätte homme-ülehomme? Globaalne muutus maailmas, mis saaks alguse siinsamas, meie juures, ja leviks kõikjale maailmasse! Kui paljudel ideoloogiatel on just selline hea uue ilma pilt silme ees olnud, kui nad on inimesi kutsunud üles barrikaadidele minema. Parema tuleviku nimel. Ainult et seal, kus vaid inimene ilma Jumala abita seda head uut ilma kohe ja kõigile saada on lootnud, pole see paraku õnnestunud.

Armas kogudus! Kõige selle juures on oluline see, mida me palume Meie Isa palve alguses: „pühitsetud olgu Sinu nimi!“. Jumala nime pühitsetakse seal, kus inimesed tunnistavad, et Jumal päästab, vabastab, muudab, kingib, aitab ja uuendab! Seal pühitsetakse Jumala nime. Kui me siis seda Meie Isa palves palume, palume me seda, et Jumal end meie maailmas kehtestaks, et Tema armastus, tõde ja õiglus kõigi poolt ära tuntaks, et inimesed ja vahekorrad radikaalselt paremuse poole areneks. See on tõeliselt revolutsiooniline palve!
Kui Ristija Johannes Jeesuselt oma jüngrite kaudu küsib, kas too on Messias, vastab Jeesus ühe sarnase ettekuulutuse tsiteerimisega. Jeesus sõnab: rääkige Johannesele sellest, mida te näete: „Pimedad näevad ja jalutud kõnnivad“! Jah, ettekuulutus on täide läinud. Kui aeg oli täis saanud, tuli Jeesus ning tegi ja teeb tõeks kõik, millest prohvet Jesaja täna kuuldud kirjakohas kõneles. On see tõesti nii? Jaa! Vaadakem ringi – seal, kus abistatakse vaeseid ja abituid, kus hoolitsetakse kodutute laste eest – seal kõikjal on hea uus ilm juba alanud. Seal, kus neile on kaetud laud, pole kaetud mitte ainult materiaalne laud, vaid ka vaimne!

Kes on oma elus kokku puutunud inimesega, keda Jumala Sõna on mõjutanud, kes on seeläbi paremuse poole muutunud, see teab, et see hea uus ilm on tõepoolest olemas! Ma mõtlen tagasi nende kehvadest oludest pärit noorte peale, kellega ma Saksamaal oma sealses koguduses koos töötasin – selle peale, kui suure hoole ja armastusega nad oma noorte koolikaaslaste eest leerilaagris hoolt kandsid, neid julgustasid ja kiitsid, nemad, kes ise oma vanemate poolt nii harva kiitust olid kogenud! Ja ma mõtlen nende varaste peale, kes Jumala Sõnast puudutatuna oma tegu on kahetsenud ning varastatu andeks paludes omanikule tagasi viinud. Või inimestele, kes on üle saanud sellest ohvrirollist, mille nad endale on võtnud ning kes on korraga enesehaletsejatest muutunud südamlikeks ja sisemist jõudu täis sooja südamega inimesteks. Mõtlen neile, kes on vabanenud oma sõltuvustest ja depressioonidest, kes on need otsekui vana kuue varna riputanud, kuna tundsid enestes selleks korraga jõudu olevat.

See kõik sünnib ka täna, seal, kus toimib Jumala Vaim; seal, kus on Jeesus Kristus. Enamust sellest, mida ma hea uue ilmana kirjeldasin, olen ma ise ühes või teises vormis kogenud. Tõesti, see hea uus ilm on alanud! See hea uus ilm ei võta vaid nii kiirelt maad, nagu meie seda sooviks, ei jõua inimesteni nii jalustrabavalt, nagu mõni äratusjutlus seda tõotab. Sest see hea uus ilm algab alati minu enda juurest. Kuna hea usu ilm avaneb mulle vaid siis, kui ma palun Jumalalt, et ka mina, vaene patune, seda head uut ilma teisteni suudaks tuua. Ma olen alati samaaegselt rudjutud pilliroog, mida Jumal katki ei murra, aga ka see, kes ise ebaõiglaseid tegusid ja sõnu maailma toob.

Jumal armastab seda maailma ja muudab seda. Ta teeb seda aga nii, nagu Tema tahab: Jeesuses Kristuses ja inimeselt inimesele. Kelle elu juurde Kristus kuulub, see ka kogeb seda muutust. See muutus leiab aset iga päev huvitaval, uuel moel. Alati veidi teisiti ja individuaalselt. Kristlase jaoks ei tule sellel muutusel lõppu enne, kui me Jeesust palgest palgesse näeme, enne, kui kõik Jumala nime lõputu juubeldamisega, kogu südamest kiidavad ja ülistavad. Sest Jumal on A ja O ning Tema on see, kes teeb kõik uueks.

Aamen.

õp Matthias Burghardt