Jõulutervitus

Minu jaoks üks erilisemaid jõuluaja sündmusi on Tallinna Tondi kooli jõulujumalateenistus Nõmme Rahu kirikus. Olen vahel öelnud, et ilma selle imelise ettevõtmiseta ei olegi Jõulud minu jaoks justkui pärised. Nõnda leidsin oma arvutist selle toreda jumalateenistuse kava ning kavalt jõululaulu, mis on meile kõigile ilmselt tuttav – Väike Küünal. Kuigi tegu on lastelauluga, on tema kaunitesse sõnadessee peidetud mitte ainult jõulusõnum ja -teoloogia, vaid kristlik sõnum selle avaruses, mis on omakorda toetatud usuinimese sügava elukogemusega.

Väike küünal, sära, näita valgust öös!
Ära kustu ära katsumuste sees.
Väike küünal, sära, näita valgust öös! 
Ära kustu ära katsumuste sees.
Ära kustu ära katsumuste sees.

Kuigi rännak viikski läbi mureöö,
Sära, sära siiski, see on sinu töö!
Kuigi rännak viikski läbi mureöö,
Sära, sära siiski, see on sinu töö!
Sära, sära siiski, see on sinu töö!

Puhtas säras loitku sinust valgusläik
Enne kaunist koitu – et ei kaoks su helk.
Puhtas säras loitku sinust valgusläik
Enne kaunist koitu – et ei kaoks su helk.
Enne kaunist koitu – et ei kaoks su helk.

Kui sa puhtalt vilgud oma meistri käes,
Igal silmapilgul rõõmu tood siis öös
Kui sa puhtalt vilgud oma meistri käes,
Igal silmapilgul rõõmu tood siis öös 
Igal silmapilgul rõõmu tood siis öös

Viis: R. Kõrgemägi

Sõnad: M. Krimm 

Tõepoolest, tänane maailm elab katsumuste ja kannatuste pimedas öös. Oleme teadlikud sellest, mis toimub Ukrainas ja Pühal Maal, kuid paraku ei ole need ainsad sõjakoleduste kolded. Ent mitte ainult inimene ei kannata, vaid koos temaga kannatavad loomad ja linnud, puud ja põõsad. Kasutades Püha Apostli sõnu, „kogu loodu ägab üheskoos sünnitusvaludes tänini.“ (Rm 8:22) Ja muidugi lisandub siia üksikinimese väga erinev valu, kannatus, äng ja rist, mille kandmisest viimsena ei ole ju selles maailmas ükski prii.

Just selles olukorras vajame valgust, lohutust ja lootust. Selle imelise Väikse Küünla sära, mis näitab valgust öös ja katsumuste sees ning mille üle me laulus palume, et see ei kustuks iial ära. Et tema tuli loidaks nii kaua, kui ööst on saanud hommikukoit ning kirikus on ära võitnud kogu kannatuse. Ehk taas laulusõnadega: „Puhtas säras loitku sinust valgusläik. Enne kaunist koitu – et ei kaoks su helk.“

Kristlastena teame, et küünal, olgu ta siis väiksem kui suurem, on märk ja sümbol igavesest valgusest, jõust ja lootusest, kelleks on meile Jõululaps Jeesus Kristus. Teame samuti, et Tema valgusesära ei kustugi iial ära. Mida aga palume, et see Valgus võiks täita meie elu ja südant täienisti. Selleks on aga tarvis ikka ja uuesti oma südameuks avada Temale, kes selle taga vaikselt seisab ja koputab ning igatseb süüa rõõmsat õhtusööki koos meiega. (Ilm 3:20)

Viimaks tuletavad need kaunid read meile meelde, et ka meie saame olla üksteisele valguseks ja lootuseks, õeks ja vennaks Kristuses. Kasutades Martin Lutheri väljendit, võime saada üksteisele kristusteks. Just sellises vastastikkuses ja tingimusteta armastuses, mõistmises ja toetamises täituvadki laulusõnad: „Kui sa puhtalt vilgud oma meistri käes, igal silmapilgul rõõmu tood siis öös“

Soovin ja palun kõigile Jumala õnnistusest, rahust, rõõmust ja valgusest täidetud Advendiaega ja Jõulupühi. 

Ove Sander