Päeva Sõnum nr. 63, 10. – 16. detsember 2017

SINU KUNINGAS TULEB KIRKUSES

10. – 16. detsember 2017

Advendiaja 2. pühapäev

Pühapäeva teemaks on Kristuse kirkuses tulemine aegade lõpul. Seda väljendab ka päeva vana ladinakeelne nimi adventus glorificationis, mis räägib Kristuse kirkuses tulemisest. Jumala rahva ülesanne on kannatlikult võideldes oodata Kristuse taastulekut. Häda ja patususe keskel on kogudus saanud tõotuse pääste ajast. See tõotus täidab kristlased lootuse ja rõõmuga

Meelespeetav kirjakoht: Tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb! Lk 21:28

Inimestena võime küsida: Millal tuled Sina, Issand, ja tood lõpliku lahenduse? Kirjatunnistu-ses öeldakse: pange tähele tunnusmärke!

Pungade pakatamine kuulutab suve lähenemist. See ei ole märk suve saabumise päeva ega tundi kohta, vaid seda, et suvi paratamatult läheneb ja tema tulemist ei ole võimalik kuidagi takis-tada ega tagasi hoida. Nõnda ei ole ka võimalik Kristuse tulemist – Inimese Poja ilmumist suure väe ja auhiilgusega – tagasi hoida. Ta tuleb ja rahva pääsemise tund läheneb. Ka siis, kui me ei tea päeva ega tundi, millal see toimub. Ta tuleb ootamatult kõigile, kes maailmas elavad. Seepärast valvake siis igal ajal, paludes, et te oleksite väärilised põgenema kõige selle eest, mis tuleb, ja seisma Ini-mese Poja ees! (Lk 21:36)

Meie vajame just niisugust Jeesust. On meie õnn, et ta ei tule veel kogu aus ja hiilguses, et ta ei tule veel kohtumõistjana. Seega on meile kingitud armuaeg, antud võimalus kasutada seda patuste Õnnistegija vastuvõtmiseks ja endale igaveseks õnnistuseks.

Ent mitte üksnes loodu, vaid needki, kellel on Vaimu esmaand, ka meie ise ägame iseenestes, oodates lapseõigust, oma ihu lunastust. (Rm 8:23)

Süüdake teine küünal – RAHU KÜÜNAL.

Palvetagem: Jumal, meie kohtumõistja ja lunastaja, Sina oled oma Poja läbi meile teada and-nud, et taevas ja maa hävivad ja meid kõiki ootab Sinu kohus. Hoia meid kindlalt oma sõna juures, nii et me valvame ja palvetame ning Sinu Poja tulles pääseme Sinu kirkuse kuningriiki. Seda palu-me Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

* * *

MEENUTA NOA AEGA JA LOTI PÄEVI

Pühapäev – 10. detsember

Jeesus ütleb: “Otsekui välk, mis taeva all välgatades sähvib ühest kohast teise, nõnda on Ini-mese Poeg oma päeval.” Lk 17:24

Jumala riik tuleb, nagu välgusähvatus – see on kõigile inimestele korraga nähtav. See on oota-matu ja tähendab ühtlasi Jumala kohut suurele osale inimestest – neile, kes elavad Noa ajal ja Loti päevil.

Meie aja inimesed kasutavad mõnikord väljedit Noa aeg, Noe-aegne. Selle väljendiga märgi-takse tänapäeval lootusetult vananenud asja ja mõtteid. Mõtteid, mis tänapäeva ei sobi, ja asju, mida tänapäeval ei kasutata.

Piibli järgi see nõnda ei ole. Noa-aegne mõtteviis on kaasaegne ellusuhtumine ja see kestab maailma aja lõpuni, Kristuse taastulemiseni. See kinnitab, et inimesed on jäänud, hoolimata toimu-nud muudatustest, põhiliselt samaks. Nad söövad ja joovad, võtavad naisi ja lähevad mehele, osta-vad ja müüvad, istutavad ja ehitavad. Nad teevad seda Jumalata ja Jumalale mõtlemata nagu Noa päevil. Päevakorral on ainult maised huvid. Neil pole aega Piibli lugemiseks ega kirikus käimiseks. Neil pole aega igavikule mõtlemiseks ega palvetamiseks.

Noa aeg ja Loti päevad tuletavad meile meelde ka Jumala tegu. Tolleaegsed inimesed olid kaotanud õiguse edasi elada. Seepärast tuli nende peale Jumala hävitav nuhtlus. Maailm naerab selle tõsiasja üle nagu inimesed Noa ajal ja Soodoma elanikud Loti päevil, aga ega uskmatus ja pilge Ju-mala tegu tühista, ei Jumala armu ega Jumala kohut. Üht Ta teeb küll: jätab uskmatu inimese Jumala armust ilma.

Usklik aga mõistab: auline on see, kuhu Issand oma rahva viib. Ka siis, kui taevavägesid kõi-gutatakse, kui maa ja taevas hukkuvad. Kui Issand tuleb, viib Ta endale lõpuni ustavad aulisele või-dule.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millist osa mängib tulevik sinu mõtetes ja ambitsioonides? Issand, aita mul elada olevikku tuleviku valguses, nii et ma poleks häbistatud sinu tulemisel.

* * *

 

MÄLESTUSI MÖÖDUNUD AEGADEST

Esmaspäev – 11. detsember

Sina, Iisraeli karjane, võta kuulda! Ärata oma vägevus ning tule meid päästma! Ps 80:2,3

Siis, kui Jaakob oma surma eel õnnistas Joosepi poegi, nimetas ta Jumalat oma karjaseks (1Ms 49:24). Jaakob, kes ise oli ööl ja päeval hoolitsenud oma karja eest, ütles Laabanile: Päeval piinas mind palavus ja öösel külm, ja uni põgenes mu silmist (1Ms 31:40). Oma surma eel leidis ta Juma-las niisuguse Karjase. Issand oli teda kaitsnud, toitnud, sidunud ta haavad ja äratanud temas uut us-ku. Sellepärast võis ka Jeesus nimetada ennast Heaks Karjaseks. Aga kas meie oskame hinnata Ju-mala abi?

Kui keegi tunneb, et tal on armu vaja, siis mingu ta Jeesuse Kristuse kaudu Jumala ette. Need, kes Kristuse kaudu paluvad “uuendust” ja “päästmist”, leiavad abi ja õnnistuse.

Sa juhtisid nagu lammaste karja oma rahvast Moosese ja Aaroni käega. (Ps 77:21) Kui Taa-veti kojale anti teada ja öeldi, et Süüria on liidus Efraimiga, siis vabises ta enese ja ta rahva süda, otsekui vabiseksid metsapuud tuule käes. (Js 7:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtleme, kas oskame sõltuda Jumalast? Kas meie vaimulik osa on nii suur, et see kaalub üles teised huvid?

* * *

 

SEISTES ISSANDA EES

Teisipäev – 12. detsember

Nõnda ütleb Issand, Iisraeli kuningas, ja tema lunastaja, vägede Issand: Mina olen esimene ja viimane, ja ei ole muud Jumalat kui mina. Js 44:6

Elame ajal, mil Jumala Vaim tegutseb ja meie oleme vaimulik järelkasv. Kas me oleme aga valmis tõusma püsti ja saama loetud kui Issanda omad? Iisrael oli rahvas, kes oli teiste rahvaste ja kogukondade poolt kergesti äratuntav. Nüüd on Vaim see, kes ühendab kõiki usklikke ja elab ka meis.

Teistest uskudest ja kogukondadest eristab meid see, et oleme Vaimuga täidetud inimesed. Kuid sageli tekib kiusatus pugeda peitu ja vältida oma kuuluvuse avalikuks saamist. Arvestades seda, et me teenime ainukest tõelist Jumalat, on see tegelikult mõistusevastane kiusatus!

Kui meeletult me käitume, kui teeme materiaalsed asjad või inimeste arvamused tähtsamaks sellest, et näidata end Kuninga järeltulijatena. Meil on ju osadus elava Jumalaga! Kui meil on soov laulda ja hüüda, sest meile on andestatud, siis salmid Js 44:21-23 näitavad seda, kuidas ka Jumal meie üle rõõmustab.

“Tuleta seda meelde, Jaakob, ja sina, Iisrael, sest sa oled mu sulane: mina olen su valmista-nud, sa oled mu sulane: Iisrael, ma ei unusta sind! Ma kaotan su üleastumised nagu pilved ja su patud nagu pilvituse. Pöördu minu poole, sest ma lunastan sinu! Hõisake, taevad, et Issand seda teeb, hüüdke, maa sügavused, rõkatage rõõmust, mäed, metsad ja kõik metsapuud, et Issand lunas-tab Jaakobi ja ilmutab Iisraelis oma au!”

Need salmid väljendavad kaunilt külluslikult rõõmu meie lunastusest. Need kajavad ka Uues Testamendis, mis kinnitab, et Jeesus pidas ristil vastu “… tema ette seatud rõõmu …” tõttu (Hb 12:2)

Kes on seda teinud ja teostanud? See, kes algusest peale on kutsunud rahvapõlvi: Mina, Is-sand, olen esimene ja olen viimastegi juures seesama. (Js 41:4) Kuule mind, Jaakob, ja Iisrael, mu kutsutu! See olen mina! Mina olen esimene, mina olen ka viimne. (Js 48:12) Kui ma teda nägin, lan-gesin ma tema jalge ette nagu surnu. Ning tema pani oma parema käe mu peale ja ütles: Ära
karda! Mina olen Esimene ja Viimne. (Ilm 1:17)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Täna Jumalat kõige eest, mida Ta sulle viimastel päevadel rääkinud on. Palu, et ta kõnetaks sind ka täna.

* * *

 

KANNATLIKKUS

Kolmapäev – 13. detsember. Luutsinapäev

Olge nüüd pika meelega, vennad, Issanda tulemiseni! Vaata, põllumees ootab kallist põlluvil-ja pika meelega, kuni ta saab varase ja hilise vihma. Jk 5:7

Siin räägitakse kannatlikust põllumehest, kes ootab pikameelselt vilja küpsemist. Seoses vilja küpsemisega ootab aga põllumees ka hilist vihma. Tuleb meeles pidada, et tegemist on idamaa, mit-te Eestimaa põllumehega. Meil siinmail vähemalt tundub nii, et vihmad tulevad ja lähevad ilma suu-rema reeglipärasuseta, siis kui ise tahavad. Kuid idamaas saabuvad suurem osa vihmadest kindlatel aegadel. Hiline vihm annab vilja lõplikuks küpsemiseks vajamineva kasvujõu ja selle saabumine on ajamärk. Põllumees teab seda ning ootab vihma kannatlikult; ta ootab nii varast kui ka hilist vihma kannatlikult, sest teab, et see peab tulema. Tegemist on teatud võrdumiga usukindlusest Jumala tõo-tustesse. Jumala oma Sõna taga samamoodi nagu loodusseadused loodusnähtuste taga.

Olge nüüd pika meelega, vennad, Issanda tulemiseni! Nii nagu taevane Põllumees ootab pika meelega lõikust, nii oodakem ka meie seda pika meelega teadmises, et see on lähedal, “ukse ees” (Jk 5:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtiskle täna meie Issanda tagasitulemisest ning pane Tema ette kõik oma tulevikuplaanid.

* * *

 

KÜLVILE JÄRGNEB LÕIKUS

Neljapäev – 14. detsember

Issand on meile suuri asju teinud, me oleme rõõmsad. Ps 126:3

Tagasitulnud juudid võtsid uue heateo Jumalalt tänuga vastu. Head sündmused ei ole endast mõistetavad. Usklikel on kalduvus seda unustada. Leidub lapsi, kes võtavad oma vanemate head teod vastu nii, nagu võlgneksid vanemad neile seda. Nad ei vaevu tänamagi. Tõeliselt on vanemad meile Jumalast antud ja meie võlgneme tänu neile ja Jumalale.

Iisrael sai usuliselt vabaks ja oli tänulik Kooresele (Js 44:28;45:1) ja Jumalale. Usuvabadus ei ole inimkonna ajaloos olnud endastmõistetav hüve. Hinnakem seda! Ärgem võtkem seda nii, et maailm võlgneb seda meile! Olgem selle eest tänulikud Jumalale ja inimestele, kelle kaudu seda saame!

Usklikud, kes on kogenud Jumala heategu, ärgu häbenegu oma rõõmu. Maailmas on rõõmu nii vähe, et selle suurendamine usulise rõõmuga on heategu kogu inimkonnale.

Sest mulle on suuri asju teinud Vägev, ja püha on tema nimi.  (Lk 1:49)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tulles täna Jumala ette mõtle sellele, et sa ei ole “enam hirmu vang vaid Jumala laps” (Rm 8:15)

* * *

 

MAHAJÄETU AINUS ABI ON PALVE

Reede – 15. detsember

Me ei tagane Sinust! Elusta meid, siis me kuulutame Sinu nime! Issand, vägede Jumal, uuen-da meie olukord, lase paista oma pale, siis oleme päästetud! Ps 80:19,20

Oleme niisuguses olukorras, kus peame tunnistama, et ise ei suuda ennast päästa, vaid Jumal võib seda teha. Oleme kord juba niisugused nõdrad inimesed, et ise suudame pattu teha, aga oma patu tagajärgi me likvideerida ei suuda. Me võime teistelt elu võtta, aga elu tagasi anda enam ei saa. Me võime ennast ise rikkuda, aga seda rikutud olekut me enam parandada ei suuda. Me satume ko-hutavate jõudude kätte, mis hakkavad meid allapoole kiskuma ja meie ainsaks lootuseks jääb, et tu-leks appi see jõud, mis on temast tugevam. Ainult Jumala arm võib seda teha.

Praegu annab Jumal oma rahvale elu Jeesuse Kristuse kaudu. Need, kes on Kristuse osaduses, on saanud ka selle uue elu. Temas olev elu on surma ära võitnud. Usklik, kelles elab Kristus, on osa saanud ta ülestõusmisest. See on vägi, mis on surmast suurem. Püha Vaimu läbi muutub see uus elu ka meie kogemuseks. Inimene, kes on saanud uut elu, kuulutab Jumala nime.

Kui Jumal on saanud meid selle taevase väega elustada, siis selle tunnuseks on uus elu – ja töötahe.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palvetame, et Issand elustaks meid. Siis antakse meile uus elu- ja töötahe.

* * *

 

JUMALA RIIK ON MEIE KESKEL

Laupäev – 16. detsember

Jeesus ütles: “Jumala riik ei tule ettearvatavalt ega öelda: “Ennäe, siin!” või “Seal!”, sest ennäe, Jumala riik on teie seas!” Lk 17:20,21

Jumala riik maa peal ei ole silmaga nähtav. Ei öelda ka : vaata, ta on siin või ta on seal! Tä-hendab, Jumala riigisaabumist ei ole võimalik vaadelda nagu päiksetõusu või mõnd näitemängu. Õpetlased ei suuda tema saabumist välja arvutada nagu päikese- või kuuvarjutust.

Jumala riik tuleb inimestele märkamata. Meil ei ole silmi ta nägemiseks ega südant selle vas-tuvõtmiseks. Ta tuleb äkki nagu varas öösel. Samuti ei näe me tema saabumist ennustavaid märke. Ja seepärast ärgem muretsegem tuleviku, vaid oleviku pärast. Ärgem küsige, millal ta ükskord tuleb, küsigem, kuidas ta võiks just praegu meie juures alata, sest Jumala riik on juba meie keskel. Jeesus on meie juures. Temaga on Jumala riik alanud. Nüüd on vaja, et me pöörduksime ja ta vastu võta-ksime. Kui see on sündinud, siis on ka kõik muu meile arusaadav. Kui see algus on käes, saabub ka auline lõpp.

See on vastus ka neile, kes tänapäeval kannatamatult ootavad: millal saab see kord avalikuks, mis toob maa peale evangeeliumi õnnistuse? Pöörakem end kõigepealt Kristuse poole. Otsigem pat-tude andeksandmist ja võtkem see Issandalt vastu. Enne seda on kõnelemine Jumala riigist ja selle lõplikult tulemisest asjatu. Esmalt võtkem Jeesus vastu. Kui Jeesusega ja Tema läbi on uus algus meie juures aset leidnud, alles siis on võimalik Jumala riigi lõplikust saabumisest aru saada.

Kui ei ole algust, siis ei ole ka lõppu.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas oskad näha Jumala toimimist praeguses ajas? Issand Jeesus, aita mul hoida oma silmad sinul, ka keset elukriise ning ebakindlust. Sina oled minu Päästja, Issand ja Kuningas.

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

IV. PALVE.

Tänuga.

Palvetage püsivalt, valvake tänupalves! (Kl 4:2) Tänades alati Jumalat ja Isa meie Issanda Jeesuse Kristuse nimel. (Ef 5:20)

Paastudes: Kui need siis Issandat teenisid ja paastusid, ütles Püha Vaim: “Eraldage mulle Barnabas ja Saulus tööle, milleks ma olen nad kutsunud!” Siis nad paastusid ja palvetasid, panid oma käed nende peale ning saatsid nad teele. (Ap 13:2,3) Ja Jeesus ütles neile: “See tõug ei lähe välja millegi muu kui palvega.” (Mk 9:29)

Teistega ühes: Tõesti, taas ma ütlen teile, kui iganes maa peal kaks teie seast on ühel meelel mingi asja suhtes, mida nad iganes paluvad, siis nad saavad selle minu Isa käest, kes on taevas. Sest kus kaks või kolm on minu nimel koos, seal olen mina nende keskel. (Mt 18:19,20)