Nõmme Rahu Kogudus

Päeva Sõnum. Nr. 59. 12.-18. november




ANDKE ÜKSTEISELE ANDEKS


46 nädal: 12. – 18. november 2017


23. pühapäev pärast nelipüha


Pühapäeva piiblitekstid räägivad andeksandmisest ja sellest avanevast inimestevahelisest ar-mastusest. Kogu meie elu aluseks on andeksandmine, mille saame Kristuse lunastustöö kaudu. See kohustab meid suhtuma ka oma ligimesse sõbralikult, lahkelt ja andeksandvalt. Niisugune hoiak teeb võimalikuks selle, et Jumala mitmesugused annid saavad meie keskel reaalsuseks kogu oma rikkuses

Meelespeetav kirjakoht: Kuid sinu käes on andeksand, et Sind kardetaks. Ps 130:4

Psalmis 130. räägitakse muserdatud ja rõhutud hinge karjest Jumala poole. Ta anub vabane-mist oma piinadest ja ahastusest, et tõusta Jumalani. Võideldes iseenda patuse loomuse, kiusatuse ja ahvatlustega. Inimest võib viia nendesse põhjatutesse sügavustesse mitte ainult süütunne tehtud vigade pärast, vaid ka igapäevased elumured ja nendega toimetulematus ning elu mõtte puudumine.

Ära peida siis oma süüd enda ega Jumala eest. Tunnista Temale oma pahateod, sest Jumal ja andeksandmine kuuluvad teineteise juurde. Kui tahame tõusta Jumala väärilisele tasemele, siis võt-tes vastu andestuse, peame ise ka andestama neile, kes meiega on võlgu.

Kes on oma patud andeks saanud, peab seda oma usu oluliseks osaks. Andestus tõstab me usu-elu uuele ja kõrgemale tasemele. Sellest ajast alates saame uuel viisil aru Jumalast ja tema tööst meie juures.

Issandal, meie Jumalal, on halastus ja andeksand, kuigi me oleme hakanud temale vastu. (Tn 9:9)

Palvetagem: Armastuse ja rahu Jumal, lõpeta meie juures kõik vaen ja kõik riid ning aita, et me igaühega rahus elaksime eeskuju järgi, mille andis Jeesus Kristus, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *


 


PURUNENUD SUHETE TAASTAMINE


Pühapäev – 12. november


Isadepäev


Jeesus ütles jüngritele: "Tõesti, ma ütlen teile, mis te iganes kinni seote maa peal, on seotud ka taevas, ja mis te iganes lahti päästate maa peal, on lahti päästetud ka taevas." Mt 18:18

Selle kirjakoha mõistmiseks tuleb silmas pidada kahte väga olulist seisukohta. Esiteks ei tä-henda "sidumise" ja "lahtipäästmine" meelevalla andmine jüngritele mingeid kohtumõistmise õigu-si, vaid sel on üksnes hingehoidlik funktsioon. Keskne on selles kahetsejale pattude andeksandmise meelevald, mis tegelikult kõige rohkem õigeusklikule juudile ärritas. Negatiivses osas piirdub see õigus ainult vendade osadusest väljalülitamisega: Jeesus on jätnud lõpliku otsustuse täiel määral enda kätte. Kohtumõistja on ainuüksi tema.

Teiseks – Jeesus annab selle meelevalla "jüngritele", mis teisiti öeldes tähendab: kõigile oma tõelistele järgijatele. Sellele rajaneb funksioon, mida hakatakse nimetama "üldiseks preestriame-tiks", ning mis on omane igale tõelisele kristlasele, mitte ainult valitud isikutele või koguduse "juht-konnale" – selles suhtes on kristlik kirik hiljem rängalt eksinud Jeesuse enese korralduse vastu. Jü-ngritele antakse meelevalla teostamine ei tohi kunagi muutuda meelevallatsemiseks või administ-reerimiseks, vaid peab alati toimuma kooskõlas Jumala tahtega. Ainult sel juhul on köitval ning lahtipäästval sõnal temale omane mõjujõud.

Ma annan sulle taevariigi võtmed, ja mis sa iganes kinni seod maa peal, see on seotud ka tae-vas, ja mis sa iganes lahti päästad maa peal, see on lahti päästetud ka taevas. (Mt 16:19) Kellele te iganes patud andeks annate, neile on need andeks antud, kellele te patud kinnitate, neile on need kinnitatud. (Jh 20:23)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas sul on olnud kunagi lahkarvamusi kaaskristlastega? Kuidas oled need lahendanud?

* * *


 


ÕIGE JA ÕEL VASTAKUTI


Esmaspäev – 13. november


Vihkamine õhutab riidu, aga armastus katab kinni kõik üleastumised. Õp 10:12

Me kõik kogeme oma elus aegajalt vaimulikke kõrghetki. Ent enamasti kulgeb argielu oma tavalist, rutiinset rada, ning väga sageli võitleme, et suuta teha seda mis on õige. Nii otsime ka prak-tilist abi, nõuandeid selle kohta kuidas selle võitlusega toime tulla, või tegelikult rohkem - kuidas jõudsalt õiges suunas edeneda.

Õpetussõnad on kogumik praktilisi tähelepanekuid elust enesest, mis osutavad milline käitu-mine toob hea tulemuse. Mõnes mõttes on need otsekui kaasaegse sotsiaalteaduse eelkäijad, süs-tematiseerides inimkäitumise erinevaid mustreid ning nende tagajärgi "Issanda kartuse" raamistikus. Õigesti ja õiglaselt toimimine, ja kohane kõne toob kasu nii tegijale/rääkijale kui ka teistele; vastu-pidine toimimine aga toob kaasa hävituse ning vaesuse.

Kõnel on inimese elus mõjuvõimas osa. Täna me elame ajas, kus sõnadetegemine lausa vohab. Olgu kirjutatuna või kõnelduna, liiguvad sõnad tohutus ajaruumis edasi silmapilgu jooksul.

Nii globaalselt kui ka lokaalselt on just sõnad need, mis kütavad üles vägivalda ja erimeelsusi. Külvavad valet ja laimu. Või siis vastupidi saava elustavaks allikaks. Õiged sõnad voolavad välja "jumalakartusesse juurdunud" südamest. Issanda kartus jätkab elupäevi, aga õelate aastaid lühendatakse. (Õp 10:27).

Kõlvatu inimene, nurjatu mees, käib, vale suus, pilgutab silmi, annab jalaga märku, viitab sõrmedega, tal on kavalus südames, ta kavatseb kurja, ta külvab alati riidu. (Õp 6:12-14) On palju, mida ma vihkan, aga ei midagi nõnda nagu sellist - ka Issand vihkab teda! (Srk 27:24)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Paulus ütles Timoteosele: " …saa usklikele eeskujuks kõnes, käitumises, armastuses, usus, puhtuses!" (1Tm 4:12) Millist eeskuju näitad sina teistele inimestele?

* * *


 


SELGED PÕHIMÕTTED


Teisipäev – 14. november


Ma vihkan valet ja see on mu meelest jäle, ent Sinu Seadust ma armastan. Ps 119:163

Keegi vanaaegne pühak on öelnud: "Kui inimene räägib ligimesest kurja, laidab, mõistab hukka ja pilkab, siis taandub tema juurest Jumala abi."

Vaevalt võiksime leida inimest, kes ei ole valetanud. Rooma kirja 3:4 järgi on iga inimene valelik. Seda pattu on ka meie juures. Johannes ütleb: Kui me ütleme: „Meil ei ole pattu”, siis me petame iseendid ja tõde ei ole meis. (1Jh 1:8) Siiski erinevad inimesed oma suhtumises valesse. Ühed tunnistavad oma vale patuks, teised aga peavad seda oma elu paratamatuks osaks. Olgu meil julgust olla tõe teenrid ja tunnistada pattu patuks.

Valelikud ei tohtinud kuuluda Taaveti õukonda. Neil ei ole kohta ka Taaveti Poja õukonnas.

Ei tohi mu koja keskele astuda see, kes teeb pettust; kes räägib valet, ei jää püsima mu silma ette (Ps 101:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millised on minu usuelu põhimõtted?

* * *


 


LOOTUSE SEEME


Kolmapäev – 15. november


Ärge tasuge kurja kurjaga ega sõimu sõimuga, vaid hoopis õnnistage - sest õnnistamiseks te olete kutsutud -, et ka teie võiksite pärida õnnistuse. 1Pt 3:9

Tänane lõik ja ka eelnev 8 salm algab omadusest koosneva nimekirjaga mis iseloomustavad kristlikku elu. See kuidas käitume ümbritsevate inimestega on meie usu oluliseks proovikiviks. Psalmist 34 võetud salmid, mida Peetrus siin tsiteerib, võtavad endas kokku kirjeldatud eluviisi.

Peetrus innustab igati oma suhteid parandama. Ta rõhutab mitmeid omavaheliseks osaduseks vajalikke omadusi - nt meeldivus, kaastunne, alandlikkus, rahulikkus ning tähelepanelik sõnakasu-tus - need on omadused mida rõhutavad ka mitmed kaasaegsed nõustamisõpikud! Peetrus on suhtle-misküpsuse pooldaja; ta tõstab esile valmisolekut kuulata teist inimest, mitte manipuleerida kuulu-juttudega, ega poolda hoopiski vihast, eneskaitsest tulvi reaktsioone isegi kriitika või solvangute puhul. Leebe vastus maandab enamasti olukorra pinge (Õp 15:1-4). Inimesed, kes on võimelised teiste tundepursked kannatlikult ära taluma, ning nad tagasi tasakaalu aitama, on kogukonnas äär-miselt olulised. Kuid neid pole ka palju.

Tavaliselt toob selline eluviis kaasa tunnustuse ja mitte kriitika, kuigi olles sunnitud kannata-ma õigust tehes, võime teada et järgime ka siin Jeesuse teed. Peetrus kirjutas oma kirja keset kasva-vat tagakiusu ning ka meil tuleb arvestada et ei siis ega nüüd ole kristlastele lubatud kerget usutee-konda (Mt 5:10).

Kes head kurjaga tasub, selle kojast ei lahku õnnetus. (Õp 17:13) Ära ütle: "Ma tasun kätte kurja eest!" Oota Issandat, küll tema aitab sind! (Õp 20:22) Aga mina ütlen teile: Ärge pange vastu inimesele, kes teile kurja teeb, vaid kui keegi lööb sulle vastu paremat põske, keera talle ka teine ette! (Mt 5:39) Õnnistage oma tagakiusajaid, õnnistage ja ärge needke! Ärge tasuge kellelegi kurja kurjaga, hoolitsege selle eest, mis on hea kõigi inimeste silmis! (Rm 12:14,17)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et oleksid valmis vastama igaühele, kes täna sinult su usu kohta küsib, ning neile, kes vajavad täna Kristuse armastusest kantud tegu.

* * *


 


ÜKSMEELE ILU


Neljapäev – 16. november


Vaata, kui hea ja armas on see, et vennad üheskoos elavad! Ps 133:1

See psalm kuulub rõõmsate ja võidukate psalmide hulka. Igaühes neist on oluline võti, kuidas võtta vastu õnnistusi, mida Jumal on meile kavandanud.

Psalm 133 räägib koosolemisest. Kaks kujundit selles näitavad, milline ilu ja imelisus peitub ühises elus. Esimene - see on nagu preesterlik võidmine: püha, eriline, küllastunud. Teine - see on nagu taevalik kaste: värskendav ja eluandev. Paulus õpetab ühtsusest ka Ef 4:1-16. See kuulub meie, kui elame Vaimus, kuid puudub täielikult, kui elame oma elu lihas. Selle hoidmine nõuab pingutust.

Koosolemine ja tänulikus on omavahel seotud, need on koguduse olulised tahud. Osadus või-mendab tänulikust ja tänulikus rikastab osadust. Kuid see osadus ei tohiks olla piiratud tänulikusega ainult kord nädalas. Kujutle, milline on elu üheskoos. See on tohutu väljakutse kultuuris, kus indi-viid on kõige tähtsam. Autoga võime üksi reisida, isiklikud muusikaseadmed võimaldavad meil ava-likes kohtades inimestega mitte rääkida ja telefongi võimaldab suhelda sõltumatult. Aga Piibel üt-leb: "kui hea ja armas on see, et vennad üheskoos elavad!".

Aga kolme vihkab mu hing, ja nende eluviisi pärast ma vihastan väga: ülbe vaene, valelik rikas ja abielurikkuja rauk, kellel puudub aru. (Srk 25:2) Peetrus vastas ning ütles: "Rabi, siin on meil hea olla, teeme kolm lehtmaja: sinule ühe ja Moosesele ühe ja Eelijale ühe." (Mk 9:5)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kiida Jumalat, kes tõi su välja pimedusest oma imelisse valgusesse ja kellelt tulevad kõik õnnistused.

* * *


 


JUMALA TOETAV KÄSI


Reede – 17. november


Sinu Seaduse armastajail on suur rahu ja nad ei komista. Ps 119:165

Kui mõtled kõigile neile, kes on aja jooksul sinu usukaaslased olnud, siis näed, et mõned neist on kogudusest eemaldunud ning valinud teistsuguse eluviisi. On neid keda süüdistaja on suutnud neelata – olgu põhjuseks siis sõbrad, kiusatustele järele andmine, liigne orienteeritus materiaalsele või karjäärile või ka erinevad sõltuvused. Igaühe jaoks on oma püüdepael.

Ometi on meile antud Püha Vaim, kes ise valvab, tuletab meelde, annab märku ning avab sil-mad – kui kaldume õigest teest kõrvale. Needsamad katsumused ei olnud võõrad Kristusele enesele ega ühelegi usukaaslasele, kes on võidujooksu võitjana lõpetanud ning igaviku teele asunud. Meie igapäevane ülesanne on jätkuvalt teha Jumala abiga õigeid valikuid, suuta püsida kaine ning valv-sana. Neis võitlustes pole me ühelgi päeval üksi, vaid Jeesus on igal päeval meie juures, täpselt nii nagu Ta tõotas – maailma ajastu lõpuni. Ta on meie kõrval, et toetada ja julgustada, märku anda tõest siis kui jääme liialt kuulama süüdistajat.

Ja kõigile, kes seda juhtnööri mööda käivad, neile olgu rahu ja halastus, ja ka Jumala Iisraelile! (Gl 6:16) Kes armastab oma venda, see püsib valguses ja ta ei ole pahanduseks. (1Jh 2:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ära anna alla, ära kaota valvsust – kuni oled oma elu võidujooksu lõpetanud ning võid vastu võtta võidupärja!

* * *


 


KARISTUSE ASEMEL TAASTAMINE


Laupäev – 18. november


Jeesus ütles jüngritele: "Tõesti, taas ma ütlen teile, kui iganes maa peal kaks teie seast on ühel meelel mingi asja suhtes, mida nad iganes paluvad, siis nad saavad selle minu Isa käest, kes on taevas." Mt 18:19

Oleks raske üle rõhutada kui oluline oli Jeesuse jaoks tema jüngrite omavahelise läbisaamise kvaliteet. Jeesuse igatsus ja palve olid, et armastus ning ühtsus mida tema oma Isaga koges võiks saada ka jüngritevahelise suhtlemise määrajaks (Jh 13:34,35;17:20-22).

Jeesus realistina teadis, et sellise osaduse saavutamine saab olema vägagi keeruline ning see-pärast andis selged ja praktilised sammud selle kohta kuidas tuleks toimida hõõrdumiste ja tülide puhul kristlikus kogukonnas. See, et meil neid juhiseid pole tavaelus kerge rakendada, näitab meile palju meie eneste sisemise ebakindluse ning kadeduse kohta.

Jeesuse juhiseid tänases salmis tuleks lugeda koos Peetruse vastusega salmis 21. Peame sil-mas pidama ka tema tõsist hoiatust teiste pattude ning nõrkuste üle kohtumõistmise kohta (Mt 7:1-5). Kergemeelne suhtumine sellesse hoiatusse võib meid märkamatult viia enesõigusesse ning ko-hutmõistvasse silmakirjalikkusesse, mis Jeesusele oli täiesti vastuvõetamatu ning mis koguduses on hävitava mõjuga. Kahjuks on kiriku ajalugu täis taolisi juhtumeid. Just seetõttu on nii oluline uurida oma südame motiive igal sammul, eriti kui on tegemist kellegi karistamisega - et kindel olla valitud praktika taastavas toimes ning ühtivuses Jumala ülesehitavate põhimõtetega.

Samas kui oleme omalt poolt tarvitusele võtnud kõik need vaimulikud ettevaatusabinõud ning uurinud oma motiive palves, siis tuleb ka tegutseda. Mõnikord ei ole see mitte alandlikkus mis ta-kistab meid toimimast kellegi õigele teele tagasitoomisel, vaid paljas hirm vastandumise ees. Nii kaotame võimaluse meeleparanduse ja andeksandmise kaudu tuua tervenemist kogukonna keskele.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On aegu kus peame kuulma Jumala häält teiste kriitikas, ning aegu, mil meil enestel tuleb "tõtt rääkida armastuses". Palu, et sul oleks armu neil kahel vahet teha.

* * *


 


PIIBLIKURSUS


"PIIBLI PÕHIMÕISTEID"

"Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga." Johan Kõpp

IV. PALVE.

Kuidas peab palvetama?

Jeesuse Kristuse nimel.

Jh 14:13,14. "Ja mida te iganes palute minu nimel, seda ma teen, et Isa saaks kirgastatud Po-jas. Kui te midagi minult palute minu nimel, siis ma teen seda."

Teie ei ole valinud mind, vaid mina olen valinud teid ja olen seadnud teid, et te läheksite ja kannaksite vilja ja et teie vili jääks. Mida te iganes Isalt palute, seda ta annab teile minu nimel. (Jh 15:16)

Ja sel päeval ei küsi te minult enam midagi. Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes palute Isalt, seda ta annab teile minu nimel. (Jh 16:23)

On veel palju muudki, mida Jeesus tegi. Kui need kõik ükshaaval üles kirjutataks, siis, ma arvan, ei suudaks kogu maailmgi mahutada raamatuid, mis tuleks kirjutada. (Jh 21:25)

Jeesuse Kristuse nimi väljendab kõike seda, kes Ta on ja mis Ta tegi.

Ja tema nimel peab kuulutatama meeleparandust pattude andeksandmiseks kõigi rahvaste seas, alates Jeruusalemmast. (Lk 24:47)

Aga Peetrus ütles: "Hõbedat ega kulda mul ei ole, aga mis mul on, seda ma annan sulle: Jeesuse Kristuse, Naatsaretlase nimel - tõuse ja kõnni!" (Ap 3:6)

Ja sellised olid mõned teiegi seast. Kuid teie olete puhtaks pestud, te olete pühitsetud, te olete õigeks tehtud Issanda Jeesuse Kristuse nimes ja meie Jumala Vaimus. (1Kr 6:11)

Ja kõik, mida te iial teete sõnaga või teoga, seda tehke Issanda Jeesuse nimel, tema läbi Jumalat Isa tänades! (Kl 3:17)

Kui keegi teie seast on haige, siis ta kutsugu kogudusevanemad enese juurde ja need palvetagu tema kohal teda õliga võides Issanda nimel. (Jk 5:14)

Paluda Tema nimel, tähendab paluda ja loota Tema väe ja tegude peale. Usklikud on Kristusega üks – neil on ühine elu Temaga ja paluda Tema nimel, tähendab: paluda Tema asemel, täielikus kooskõlas Kristuse elu ja meelega.