Nõmme Rahu Kogudus

Päeva Sõnum. Nr 42. 16. juuli – 22. juuli 2017




ISSANDA TEENISTUSES


29 nädal: 16. juuli – 22. juuli 2017


6. pühapäev pärast nelipüha


Juba varasel keskajal on apostlite Peetruse ja Pauluse päeva pühitsetud nende märtrisurma mälestuseks (peeterpaulipäev, 29. juuni). Nad hukati pärimuse kohaselt Roomas keiser Nero korraldatud vaenamiste ajal, 60. aastail. Kui luterlikus kirikus apostlite päevade tähistamine soikus, tõsteti peeterpaulipäeva piiblitekstid üle sellele pühapäevale.

Apostlite pühapäeval meenutatakse kõiki apostleid. Pühapäeva piiblilugemised räägivad apostlite kutsumisest ja jüngri ülesandest laiemalt. Kristus on meidki arvanud vääriliseks osalema Tema töös. Kuulekana Jumala sõnale saame meiegi osa uuest elust Kristuses. .

Meelespeetav kirjakoht: Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed. Ef 2:19

Üks meie aja omapära on see, et paljudel inimestel pole soovi kuhugi kuuluda, olgu see kas mõni liikumine, rahvus või kristlik kogudus. Kui see on veel ühendatud "evangeelse" survega isiklikule usule, siis on tulemuseks tarbimismentaliteet isegi kristlaste hulgas. Koguduse tööga liitutakse vaid siis, kui on niisugune tunne. Ja kui vastutus läheb ebamugavaks, jäädakse kõrvale. Paulus teab targa hingekarjasena sellist suhtumist ja et see tuleneb mälu puudulikkusest. Raviks on inimestele meenutada, kes nad on, ja rääkida sellest, kust nad tulid.

Meenutame, kes me olime. Lindpriid ja lootusetud. Välja arvatud Jumala rahva hulgast, meie eneste süül. Kultuuriliste ja vaimsete jõudude läbi, mille üle polnud meil kontrolli.

Ja tuletame meelde, mida Jumal on teinud. Jeesus oli risti läbi murdnud mitte ainult patu barjääri, mis eraldab meid Jumalast, vaid ka kõikide religioossete süsteemide barjäärid, mis eraldavad meid üksteisest. Religioossed traditsioonid teenivad head eesmärki, kui nad kasvatavad usku ja identiteeti. Moodustades meie, usklike ümber kaitsva tõkke. Kuid sellest tõkkest võib ka saab kergesti Berliini müür, mis eraldab inimesed üksteisest ning toidab uhkust ja eelarvamusi.

Ning meenutame, kes me nüüd oleme. Tema perekonna liikmed, kivid uues templis. Esimene räägib meie kuulumisest temale ja üksteisele. Teine teeb selgeks, et kui me töötame koos vastastikuses tunnustamises ja praktilises jagamises, siis võivad ülejäänud inimesed näha, kust võib Jumalat tänapäeval leida.

Jumal on ehitamas hoonet, kus elada – ei kellegi muu kui Püha Vaimu abil. Aga Vaim on tundlik nagu tuvi (Mt 10:16). Ta igatseb, et me võtaksime üksteist innukalt vastu – isegi kui need inimesed, keda kohtame, on meist väga erinevad.

* * *


 


USU SÜND ON IME


Pühapäev – 16. juuli. Apostlite pühapäev


Jeesus vastas Peetrusele: "Ja mina ütlen sulle: Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma ehitan oma koguduse, ja põrgu väravad ei saa sellest võitu. Ma annan sulle taevariigi võtmed." Mt 16:18,19

Meie usk on nüüd apostlite alusel, kuid nurgakivi koht kuulub Jeesusele endale (Ef 2:20). Ja sinna, kus inimesed nõnda tunnistavad, rajab Issand oma võitmatu koguduse. Filippuse Kaisareas tõotatud sai nelipühal tõeks. Seal, kus see tunnistus tõeliselt elab, seal võidab Issanda kogudus, tema kirik ka tänapäeval.

Ärme unustame tänasest kirjakohast kõige tähtsamat. Seal, kus on Issanda kogudus, on ka Issanda annid. Tervis, kodu, töövõime, igapäevane leib ja head inimesed meie ümber. Koguduse sõna, palve ja sakramendi osadus, igavene elu. Kuid sellest osasaamine on seotud tähtsaima Jumala anniga.

Jeesus ütleb: "Ma annan sulle taevariigi võtmed, ja mis sa iganes kinni seod maa peal, see on seotud ka taevas, ja mis sa iganes lahti päästad maa peal, see on lahti päästetud ka taevas."

Jeesus räägib siin pattude andeksandmisest, sest see on meie elu peamine probleem. Kui me elame pattude andeksandmisest ja pattude andeksandmises, siis ei ole meil ajalikus elus enam ühteki lahendamata probleemi. Mitte et me elaksime inimeste arusaamist mööda õnnelikku elu. Ei! Meie elu on võitlus, aga hea võitlus. Sest kui oleme osaduses elava Jumalaga, siis on ka igavene elu meie päralt.

Siimon, Siimon, vaata, saatan on väga püüdnud sõeluda teid nagu nisu! Aga mina olen sinu pärast Jumalat palunud, et su usk ei lõpeks. Ja kui sa ükskord pöördud, siis kinnita oma vendi! (Lk 22:31-32). Tulles tema, elava kivi juurde, kes küll inimeste poolt on tunnistatud kõlbmatuks, ent Jumala silmis on valitud ja hinnaline (1Pt 2:4). Jah, teist alust ei saa keegi rajada selle kõrvale, mis on juba olemas - see on Jeesus Kristus (1Kr 3:11).

Tõesti, ma ütlen teile, mis te iganes kinni seote maa peal, on seotud ka taevas, ja mis te iganes lahti päästate maa peal, on lahti päästetud ka taevas (Mt 18:18). Kellele te iganes patud andeks annate, neile on need andeks antud, kellele te patud kinnitate, neile on need kinnitatud (Jh 20:23).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta, et keegi su uskmatuist sõpradest võiks hakata mõistma, kes Jeesus tegelikult on.

* * *


 


RÕÕMUSÕNUM TOOB RÕÕMU


Esmaspäev – 17. juuli


Kui armsad on mägede peal sõnumitooja sammud. Ta kuulutab rahu, toob häid sõnumeid. Js 52:7

Prohvet Jesaja räägib käskjalgadest, kes Iisraelile eksiili peatset lõppu kuulutasid. Kuna rahva ajalik vabanemine vangipõlvest on eeltähendus täilikust messiaanlikust õnnistusest, mille Kristus juutidele ja paganatele on valmistanud, siis on täiesti loomulik, et Kristus nüüdki oma saadikud välja läkitab, kogu maailmale õnnistust kuulutama. Nad peavad maailmas kuulutama seda, mida taevas tahab ja see on evangeelium, hea sõnum.

Heade sõnumite sisu peaks valmistama rõõmu nii kuulutajale kui kuulajale. Selle kaudu leiab inimene tee niisuguste võrratute hüvede juurde nagu pattude andeksandmine, rahu ja pühadus ning igavene elu. Evangeelium annab inimesele taas õiguse elada puhta hinge, ilusate mõtete ja pühade tunnetega. Ta annab inimesele vabaduse väljendada mõtteid nii, et inetud sõnad välja jäävad, ja õiguse elada nii, et inetud teod tegemata jäävad.

Issand annab sõnumi; heade sõnumite kuulutajaid on suur vägi (Ps 68:12). Vaata, juba on mägede peal sõnumitooja jalad, tema kuulutab rahu. Pühitse, Juuda, oma pühi! Tasu oma tõotused!
Sest iialgi enam ei tule su kallale nurjatu - ta hävitatakse sootuks (Na 2:1). Kuidas aga saadaks kuulutada, kui ei olda läkitatud? Just nagu on kirjutatud: "Kui kaunid on nende jalad, kes kuulutavad head rõõmusõnumit." (Rm 10:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas su mittekristlastest naabrid, sõbrad ja sugulased teavad, et Jumal sirutab oma käed nende poole, oodates nende vastust? Kuidas nad saaksid seda teada?

* * *


 


ÄRA KARDA INIMENE


Teisipäev – 18. juuli


Issand rääkis Hesekielile: "Neil lastel on jultunud näod ja paadunud südamed; ma läkitan sind nende juurde ja sa pead neile ütlema: Nõnda ütleb Issand Jumal." Hs 2:4

Hesekieli kutsuti saama prohvetiks omaenese rahvale, kes oli koos temaga eksiilis ning talle anti mitte kadestamisväärt ülesanne jutlustada just sellele kangekaelsele ning vastupanevale hulgale. Nagu näeme, oli Hesekielile antud sõnum täiesti hukkamõistev. Teda hoiatati ette, et nende sõnumite kuulutamine ei too talle kaasa positiivset reaktsiooni. Pigem muudab see tema elu otsekui elaks ta mürkmadude keskel! Pole siis ime, et Jumal tõotab muuta ta kõvasüdameliseks (Hs 3:8,9), samamoodi kui oli veidi enne teda teeninud prohvet Jeremia (Jr 1:18).

Hesekieli kutsumine ei olnud mingisse meelitavasse, eksootilisse maailma, nagu mõnikord misjonäride elulugudest võime lugeda. See oleks olnud liiga lihtne. Hesekieli kutsuti jääma seisma, jääma püsima ja jutlustama oma sõpradele, naabritele ning sugulastele.

Jeesus kutsub ka meid oma jüngriteks ning tunnistajaiks, kus iganes me oleme ning tõotab anda meile kogu vajaliku vaimse varustuse. Ja nii nagu oli Jeesusel ja tema jüngritel, on ka meil kohtumõistmise sõnum, mida kuulutada koos lootusesõnumiga (vt ka Hb 9:27,28; 2Kr 5:10,11; Rm 2:12–16). Meil kõigil on mingil tasandil vaja teenida ka Hesekieli kombel. Kui Jumala käsi puudutab meie elu, siis mõjutab see meid väga sügavalt.

Ma teadsin, et sa oled kangekaelne, et su kuklakõõlus on raudne ja otsaesine vaskne (Js 48:4). Issand! Kas su silmad siis tõe peale ei vaata? Sina lõid neid, aga nad ei tundnud valu; sina hävitasid neid, aga nad ei võtnud õpetust. Nad on teinud oma palged kaljust kõvemaks, nad keelduvad pöördumast (Jr 5:3). Jeesus ütles aga neile: "Teie kõva südame pärast kirjutas ta teile selle käsu" (Mk 10:5).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meenuta Jumala kutsumisi oma elus. Kas ja kuidas oled neile vastanud?

* * *


 


KIVID JA NURGAKIVI


Kolmapäev – 19. juuli


Te olete ehitatud hooneks apostlite ja prohvetite alusele, mille nurgakiviks on Kristus Jeesus ise. Ef 2:20

Apostel Paulus näeb meid, usklikke, kui elavaid kive, keda kujundab ja töötleb Jumal ise nii, et kokkuliidetuna moodustame võimsa vaimuliku hoone. Me kõik vajame puhastamist, kujundamist, teravate nukkide eemaldamist või silumist, et üldse kokku sobida. Ja kui Jumal meid niimoodi vormib, leiame oma paiga ümbritsedes Jeesust, kes on Nurgakivi.

Selle hoone ühe osa moodustavad ka apostlid ja prohvetid, kes olid täidetud ja juhitud Vaimust. Kuna nad võtsid Jumala sõna vastu, uskusid seda ja tunnistasid sellest, hakkasid nad püstitama ehitist, mida teised (ja ka meie) peavad edasi ehitama.

Kristus Jeesus on just see, kes annab hoonele selle olemuse ning hoiab kõike koos (Kl 1:15-20).

Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Vaata, see olen mina, kes paneb Siionis aluskivi, valitud kivi, kalli nurgakivi, kindla aluse: kes usub, see ei tunne rahutust (Js 28:16). Tulles tema, elava kivi juurde, kes küll inimeste poolt on tunnistatud kõlbmatuks, ent Jumala silmis on valitud ja hinnaline (1Pt 2:4).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle kõige kaunima hoone peale mida kunagi näinud oled. Meenuta selle ilu ja au….

* * *


 


VASTUTUS ON INIMESEL


Neljapäev – 20. juuli


Kogu maale on kostnud nende hääl ja ilmamaa äärteni nende sõnad. Rm 10:18

Sellest hetkest alates, mil Jeesus kutsus juute meeleparandusele ja usu juurde, langes vastutus neile. Kui Peetrus nelipühi päevil ja apostlid hiljem maailma läksid, jäi vastutus neile, kes evangeeliumi kuulsid. Juudid ei jäänud usu õnnistusest ilma mitte Jumala äravalimise, vaid oma uskmata südame tõttu. Jumala äravalimisplaan hõlmas oma avaruses kogu maailma. Juudid ise jätsid oma maa sellest ilma.

Meie maal on evangeeliumi kuulutatud juba mitu sajandit. Kõigil tõeotsijail on olnud võimalik seda leida. Kui mõni on arvanud, et ta hoiab end meelega Jumala sõnast eemale ja pääseb niiviisi vastutusest, siis ta eksib. Teda võiks võrrelda õpilasega, kes jätab kooli minemata, kuna kardab halba hinnet saada. Kord tuleb tal oma puudumistest aru anda. Ka ei paranda see tema hinnet. Teadmatus, mis tuleneb meie endi süüst, ei vähenda vastutust.

Üle kogu ilmamaa käib nende kõla, maailma otsani nende sõna; neisse on ta püstitanud telgi päikesele (Ps 19:5). Ja seda Kuningriigi evangeeliumi kuulutatakse kogu ilmamaale, tunnistuseks kõigile rahvastele, ja siis tuleb lõpp (Mt 24:14). Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse (Mt 28:19).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta kellegi eest, kes on Jumalast kaugenenud!

* * *


 


JUMALA SUURUS


Reede – 21. juuli


Su suure headuse mälestust kuulutatagu ja Su õiguse üle hõisatagu! Ps 145:7

Tänase psalmi märksõnadeks on kiitus ja ülistus. Läbi kogu psalmi kordub mõte Jumala kiitmisest – Tema rahvas räägib Tema aust ja tegudest.

Psalmi autor Taavet ülistab Jumalat iga päev, kuid ta on veendunud, et kogu Jumala rahvas räägib Temast ja Ta tegudest. Sedasama oleme meiegi Tema rahva liikmetena kutsutud tegema.

Kas minugi südamest tõuseb esile niisugune tänu ja rõõm nagu Taavetil? Kas olen koos Jumala rahvaga tunnistaja ja räägin Tema suurtest tegudest? "Et teada anda inimlastele tema vägevust ja tema riigi auhiilguse ilu." (Ps 145:12)

Kui palju on meie ümber täna inimesi, kes elavad andestamatuses, kibestunult ja lootusetuses ega aimagi, et Jumal on armuline ja halastaja. Viigem neile hea sõnum armastavast Jumalast, kes tahab ja suudab aidata. Kui oleme ise kogenud seda, kuidas Issand aitab meid meie suurtes ja väikestes muredes, siis kuidas võiksime seda vaid endale hoida? Kui palju enam vajavad meie kaasinimesed teadmist, et kõik ei lõpe selle elu materiaalsusega – Jumala riik on igavene ja Tema valitseb selle üle.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala kiitmine peab olema ka meie usuteekonna igapäevane osa. Miks või kuidas tõstad sina Teda täna kõrgeks?

* * *


 


ELU KRISTUSES


Laupäev – 22. juuli


Madlipäev ehk Issanda õpilase
Maarja Magdaleena mälestuspäev


Te ei ole nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakond-sed. Ef 2:19

Selle kirjakohaga pöördub apostel Paulus konkreetselt efeslaste poole, et kõnelda veel muutustest nende staatuses ja seisundis.

Enne olid nad "ilma Kristuseta, kaugel eemal Iisraeli kodakondsuse õigusest ja võõrad tõotuselepingule, teil ei olnud lootust ega Jumalat siin maailmas" (Ef 2:12). Jumala lepingurahva jaoks olid nad võõrad ja majalised, st inimesed, kes võisid küll elada nendega külg külje kõrval samal maal, kel endal aga maad ei olnud ning kellel olid vaid võrdlemisi pinnapealsed kodanikuõigused.

Selline oli nende endine seisund, kuid nüüd enam see polnud nii. Apostel väidab, et nad on nüüd kodakondsed koos Jumala rahvaga. Nüüd kristlastena kuuluvad nad Jumala rahva hulka võrdväärsetel alustel. Neil on veelgi suurem lähedus Jumalaga ning üksteisega. Kõik on Jumala lapsed usu läbi Kristuses Jeesuses (Gl 3:26), moodustades sedasi ühtse perekonna kui hoone. "Kristus on aga tema koja üle kui ustav Poeg. Ja tema koda oleme meie, kui me vaid peame kinni julgusest ja lootusest, mille üle me kiitleme." (Hb 3:6)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mida me saaksime teha, et uued kristlased saaksid uhkusega kuuluda Jumala rahva hulka?

* * *


 


PIIBLIKURSUS

"PIIBLI PÕHIMÕISTEID"

"Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga." Johan Kõpp

III. PÜHA VAIM

Püha Vaimu vili.

"Aga Vaimu vili on armastus" (Gl 5:22). Üksnes armastuses elades võime me täita Jumala tahet oma elus. Usklik peab saama inspireeritud, valitsetud ja juhitud armastuse poolt (2Kr 5:14). Ilma Vaimu viljata – armastuseta – me oleme vaid religioosne kumin (1Kr 13:1).

"Vaimu vili on armastus," ja see avaldub rõõmus, rahus, pikkas meeles, lahkuses, headuses, ustavuses, tasaduses, enesevalitsuses.

Rõõm on armastuse tugevus.

Rahu on armastuse julgeolek.

Pikk meel on armastuse vastupidavus.

Lahkus on armastuse eluviis.

Headus on armastuse iseloom.

Ustavus on armastuse usaldus.

Tasadus on armastuse alandlikkus.

Enesevalitsemine on armastuse võit.

"Selliste vastu ei ole käsk."

Püha Vaimu poolt kontrollitud inimene ei vaja käsku, mis sunniksteda õiget elu elama. Vaimuga täidetud elu saladus peitub pühendumises Jumalale (Rm 12:1,2). Pane kõik altarile ja Püha Vaim täidab sinu südame Jumala armastusega (Rm 5:5).

PEETRUS TUNNISTAB JEESUSE KRISTUSEKS

LOE: Matteuse 16: 13–20

TAUSTAST: Uue Testamendi tiitel "Kristus" tähendab sama kui "Messias" Vanas Testamendis, eesti keeles "võitud isik". Kuningaid ja ülempreestreid võiti õliga, kui neid ametisse pühitseti.

1. Mida arvad väitest "igaüks saab õndsaks oma usu kaudu" tänase teksti põhjal (salmid 13–17)? Miks on kristluses usutunnistuse sisu otsustava tähtsusega asi?

2. Mida oleks sinu meelest olnud kõige kergem uskuda: kas seda, et Jeesus on prohvet Eelija (kes oli surnud 800 aastat tagasi), prohvet Jeremija (surnud 600 aastat tagasi), paar aastat varem tapetud Ristija Johannes või et ta on Kristus, Jumala Poeg? Kas sinu meelest võib kutsuda kristlasteks neid inimesi, kes vastavad 14. salmis toodud viisil? Miks?

3. Miks enamus inimesi sellel ajal ei mõistnud, et Jeesus on Kristus, Vanas Testamendis ettekuulutatud Messias – hoolimata kõigist tema tehtud imedest?

4. Kuidas võib leida inimene õige, päästva usu tänase teksti järgi (salm 17)?

5. Mis tunne võis Peetrusel olla, kui Jeesus nimetas ta kaljuks? Mõned arvavad, et Jeesus mõtles kalju all Peetrust ennast. Teised jälle usuvad, et kalju tähendas Peetruse usutunnistust 16. salmis. Mis sina arvad?

6. Mida tähendab sinu meelest 19. salm? Mis on taevariigi võtmed? Kelle käes nad tänapäeval on?