Nõmme Rahu Kogudus

Päeva Sõnum. Nr 83. 29. aprill – 5. mai 2018




TAEVARIIGI KODANIKUNA MAAILMA


"Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest." Ii 42:10


Ülestõusmisaja 5. pühapäev


Cantate – Laulge!


Kristlaseks saab inimene ristimises, mis tähendab tema vastuvõttu taevariigi kodanike hulka. Ristimisest alates on inimesel kõik taevariigi kodaniku õigused ja kohustused.

Nagu maises elus kannab riik oma kodaniku eest hoolt, nõnda hoolitseb Jumal oma lapse eest. Jumal annab meile seda, mida vajame. Tema kuuleb meie palveid ja aitab meid nii, nagu on meile kõige parem. Isegi surm ei saa lahutada inimest Jumala armastusest, vaid on ukseks igavesse ellu. Nii võib taevariigi kodanik tunda end selles maailmas kindlalt ning olla rõõmus ja rahul oma eluga. Ta ei pea muretsema oma saatuse pärast, vaid võib usaldada Jumalat, sest on Jumala oma.

Nagu maise riigi kodanik peab täitma riigi seadusi, nii on Jumala lapselgi oma elu juhtnöörid. Pühakiri annab siin juhiseid, kuidas toimida õigesti. Need reeglid on Jumal andnud inimesele, et te-ma elu oleks õnnelik. Kristlane on kutsutud oma elus armastama Jumalat ja ligimest ning kohtlema kaasinimest nõnda, nagu ta ootab teisi enda suhtes käituvat. Uskliku inimese eetiliseks printsiibiks siin maailmas on halvast loobumine ja selle asemel hea tegemine. Olles saanud Jumalalt kõike head, kuulub kristlase ülesannete hulka ka tunnistamine oma usust neile, kes pole Jumalast veel kuulnud. Nii tehes võib igaüks kasvatada taevariiki siin maailmas.

Meelespeetav kirjakoht: Laulge Issandale uus laul, sest Ta on teinud imetegusid. Ps 98:1

Rõõmu põhjuseks on Jumala vägevad teod. Uue seaduse usklikel on veel suurem põhjus Ju-mala ülistamiseks. Meie oleme päästetud patust ja surmast. Oleme saanud Jumala lapse õiguse ja igavese elu. Meie kohus on laulda: Ta on teinud imetegusid. Issand ei ole veel lõpetanud oma ime-tegusid. Iga aasta iga päevaga lisab ta midagi oma senistele tegudele. Need, kellel on kõrvad kuul-miseks ja silmad nägemiseks, tunnevad neid.

Jumala teod tunnistavad Tema sõltumatusest.

Ma vaatasin, aga aitajat ei olnud, imestasin, aga ükski ei toetanud; siis aitas mind mu oma käsivars ja mulle oli toeks mu tuline viha. (Js 63:5)

Palvetagem: Issand, meie Jumal, Sina äratasid oma Poja surnuist ja andsid meie hinge uue laulu, millega võime Sind kiita ja ülistada. Julgusta meid kuulutama Sinu tegusid sõnade ja muusi-kaga, et taevane rõõm täidaks meie südamed. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *


  


KUULUTAJA ÜLESANNE


Pühapäev – 29. aprill


Jeesus ütleb: "Teie ei ole valinud mind, vaid mina olen valinud teid ja olen seadnud teid, et te läheksite ja kannaksite vilja ja et teie vili jääks." Jh 15:16


Juutide rabi valiti kogukonna poolt. Meid valib kõigepealt Kristus. Temalt saame oma kutsumuse, eluülesande, olgu see näiliselt suur või võike. Meie valik seisneb kutsumuse vastuvõtmises või tagasilükkamises. Kõik on kutsutud Jumalariigi ehitamisele. Igaüks saab seda teha oma võimete kohaselt. Iga ausa töö tulemus on tarvilik, olgu see siis raamatukirjutamine või põllukündmine. Ju-malariik on mosaiikne ehitus, kuhu iga inimene võib tuua oma kivikese.

Kristlase esimene kohus on töötada iseenese kallal, et paremaks muutuda, pühaks saada. Siis peab ta oma teadmised kaasinimestele kättesaadavaks tegema. Evangelisatsioon ei võrdu propagan-daga ega ka vaimse kolonisatsiooniga. Tähtis on, et me oma varandust endale ei hoia, vaid edasi an-name ka neile, kes seda soovivad. Sunduslik kristianiseerimine on igal juhul kurjast. Religioossete teadmiste mahavaikimine näitab aga sügavama veendumuse puudumist.

Ja Jeesus ütles neile: "Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule!" (Mk 16:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Päästja armastus meie vastu on sama mis Isa armastus Poja vastu. See on ääretu, lai, sügav, mõõtmatu armastus, mis ületab inimmõistuse ja millest inimene iialgi täielikult aru ei saa.

Palvetagem: Juhi mind surmast ellu, valedest tõesse. Juhi mind meeleheitest lootusesse, hir-must usaldusse. Juhi mind vihkamisest armastusse, sõjast rahusse. Las rahu täidab meie südant, meie maailma, meie universumit. Ema Teresa

* * *


  


RÕÕM JUMALA VALITSEMISEST


Esmaspäev – 30. aprill


Laulge Issandale uus laul, sest Ta on teinud imetegusid: Tema parem käsi ja Tema püha käsi-vars on toonud Temale võidu! Ps 98:1

Jumal saavutab oma võidud teiste abita. Tema ei sõltu nendest abinõudest, millest sõltuvad inimeste võidud. Tema ei sõltu poolt- ega vastupropagandast ega maailma arvamisest. Vaadake vaid, kui vähe lootis Jeesus nendele vahenditele. Tema ei sõltu oma liitlaste tugevusest. Jumal kasutab inimesi oma riigi töös, aga ta ei sõltu neist. Kõik võidud on ta saavutanud oma "parema käe" abil, kaasa arvatud ka võit patu, surma ja maailma üle.

Meie usu julgustuseks on need teod, mis on juba tehtud.

Ma vaatasin, aga aitajat ei olnud, imestasin, aga ükski ei toetanud; siis aitas mind mu oma käsivars ja mulle oli toeks mu tuline viha. (Js 63:5)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtiskle veidi Jumala suuruse üle ja täna Teda selle eest, mis Ta on ja mida Ta on teinud sinu heaks.

Palvetagem: Õnnistus ja kirkus, tarkus ja tänu, suur vägi ja võim olgu Kuningale, kes valitseb üle kõige. Lahkus ja kuulsus ja au, tänu ja ülistuslaul iga lauliku suust, ülevoolav armastus igast sü-damest olgu taeva ja maa Kuningale! Keldi palve

* * *


 


ANNA JUMALALE TEMA KOHT


Teisipäev – 1. aprill


KEVADPÜHA


Apostlite Filippuse ja Jaakobus Noorema päev ehk viilipipäev


Sel päeval on Issanda võsu iluks ja auks, ning maa vili on uhkuseks ja ehteks Iisraeli pääsenuile. Js 4:2

Sõna võsu on üks Messia tiitleid Vanas Testamendis. Pealegi on siin juttu mitte lihtsalt võsust, vaid Issanda võsust. Aga see on tuttav ka Uuest Testamendist. "Ning ta tuli ja asus elama külla, mida kutsutakse Naatsaretiks, et läheks täide, mida on räägitud prohvetite kaudu, et teda hüütakse Naatsaretlaseks." (Mt 2:23) Heebria keelne sõna millest tuleb sõna naatsaretlane on "netzer" ja see tähendab "võsu" või "võrset". Prohvetite ennustusi, millele Matteus viitab on mitmeidki. Näiteks Jesaja raamatus öeldakse, et "Iisai kännust tõuseb võrse ja võsu tema juurtest kannab vilja" (Js 11:1) ja "ta tõusis meie ees nagu võsuke, otsekui juur põuasest maast" (Js 53:2).

Esimest korda aga räägib Jesaja võsust seoses messiaanliku ajaga siin neljanda peatükki teises salmis. Messias hävitab surma ja needuse. Uues olukorras pööratakse kõigepealt tähelepanu maa viljakusele, mida kujutakse väga posiktiivselt. Ei ole enam jälgegi sellest, needuse all olevast maast mis pattu langemise järel kasvatas ohakaid. Selle needuse tõttu tuleb meil praeguki higi ja vaevaga leiba teenida. Jesaja kirjeldusest tõuseb vili maast nagu iseendast. See on õitsev ja lopsakas ning on õnnistuseks neile, kes on jäänud järele. Samasuguse pildi annab edasi ka Ilmutusraamat. "Keset linna tänavat ja mõlemal pool jõge on elupuu, mis kannab vilja kaksteist korda, andes iga kuu oma vilja, ning puu lehed annavad tervist rahvastele. Ja midagi äraneetut ei ole enam. Jumala ja Talle troon on seal ning ta sulased teenivad teda ning näevad tema palet ning tema nimi on nende otsaesisel." (Ilm 22:2-4) Patu põhjustatud needus ja surm on kadunud. Midagi täiesti uut on tulnud asemele.

Võsust ja patu kõrvaldamisest räägitakse nii Sakaria raamatus: "Sest vaata, ma toon oma sulasse Võsu! Sest vaata, kivi, mille ma panin Joosua ette - selle ühe kivi peal on seitse silma. Vaata, ma uurendan sinna kirjad, ütleb vägede Issand, ja pühin üheainsa päevaga ära selle maa süü. Sel päeval, ütleb vägede Issand, kutsute te üksteist viinapuu alla ja viigipuu alla." (Sk 3:8-10); ja ka Jeremija raamatus: "Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil ma lasen tõusta Taavetile ühe õige võsu; tema valitseb kui kuningas ja talitab targasti, tema teeb maal õigust ja õiglust. Tema päevil päästetakse Juuda ja Iisrael elab julgesti; ja see on nimi, millega teda hüütakse: "Issand, meie õigus"" (Jr 23:5,6)

Meil räägitakse juba siin ajast mis ikka veel ootab täitumist, aga mis Jeesuses Kristuses maa-ilma tulekuga on hakkanud täituma. Nüüd on patt juba lepitatud. Ühel päeval kuhjati kogu maailma patt Kristuse ehk Messia peale ja Tema ülestõusmise vägi murdis selle võimu. Nii on meil juba praegu võimalik tänu Temale minna surmast ellu, aga selle ennustuse lõpliku täitumist pole inimkond näinud.

Millegi pärast on Jumala otsustanud teostada oma riigi tulemise järkjärgult. Juba esimesel perioodil, milles meie praegu elame, kõrvaldab Ta haigusi, patu tekitatud rikutust ja surma, aga vahetevahel ja ajutiselt. Inimese ja kogu maailma täielik uuendamine toimub alles Jeesuse Kristuse teise tulemise järel, siis ilmutatakse Kristuse kirkus sellele maailmale vastuvaidlematult. Kuni selle ajani tuleb meil leppida eluga võitlustes ja kannatustes, kiusatustes ja usus. Meil pole veel võimalik näha ega kogeda täiuslikust, aga nagu võib näha siint Jesaja kirjakohast et selle lõplik teostumine on kindel ja vääramatu.

Tõeline valgus, mis valgustab iga inimest, oli maailma tulemas. (Jh 1:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Miks meile nii sageli tundub (ja seda isegi jumalateenistus-tel), et Jumal on kusagil eemal või ära või ükskõikne?

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, õpeta meid tundma Sinu Poega Jeesust Kristust kui teed, tõde ja elu, aita meil käia Sinu apostlite Filippuse ja Jaakobuse jälgedes ning Sinu juurde jõuda. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *


 


ARMASTUSE OLEMUS ON ENESEOHVERDUS


Kolmapäev – 2. mai


Lapsed, ärgem armastagem sõnaga ja keelega, vaid teoga ja tõega! 1Jh 3:18

Johannes meenutab taas nii enesele kui oma lugejatele, keda ta jälle nimetab lasteks, et armastuse sõnalisest väljendamisest ei piisa. Teod kõnelevad sõnadest valjemini. Olemuslikult ei ole armastus ei tunne ega jutt, vaid teod. Kui meie armastus on tõeline, on see vältimatult positiivne ja praktiline, me armastame tegudega.

Vihkamine iseloomustab maailma, kelle prototüüp on Kain. See on pärit kuradist, viib mõrvani ning osutab vaimulikule surmale. Armastus iseloomustab kogudust, kelle prototüüp on Kristus. See pärineb Jumalast, viib eneseohverduseni ning osutab igavese elu olemasolule usklikus.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meiegi muutume Jeesuse armastuskäsku järgides maail-male võõraks ja mõistetamatuks. Kas me oleme valmis ka armastuse negatiivseks vastukajaks?

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus, me usume, et Sa oled suurem kui ülesanded, mida Sa meile annad. Me usume, et Sa ei taha meilt midagi, mida me teha ei suuda. Andesta meile me nõrk usk. Hanna Hümmer.

* * *


  


KRISTLASE TUNNUSMÄRK


Neljapäev – 3. mai


Jeesus ütleb: "Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist!" Jh 13:34


Kristuse uuele käsule kuuletudes avastavad jüngrid, et lahkumise kurbus on kadunud. Vana käsusõna järgi tuli armastada ligimest nagu iseennast; uus käsusõna ei annulleeri vana. Armastus teiste vastu on mitte seepärast, et nad meile meeldivad või on meiega seotud perekondlike, sotsiaal-sete või rahvuslike sidemete kaudu, või on juhuslikult geograafiliselt või muus mõttes meie ligime-sed, vaid ainuüksi seetõttu, et nad on Kristuse poolt lunastatud kaaspatused – see on tõeliselt kuule-kus uuele käsule. See käsk ei ole uus ainult praktilise mõju ja seda ajendavate motiivide poolest, vaid ka eneseohverduse määra poolest, mille see kaasa toob.

Vana Testamendis nõuti, et inimesed armastaksid ligimest nagu iseennast (3Ms 19:18), siis uue käsu kohaselt peavad nad armastama vendi rohkem kui iseennast ning surema oma sõprade eest (Jh 15:13).

Minu käsk on see: armastage üksteist, nagu mina olen armastanud teid! (Jh 15:12) Aga vennaarmastusest ei ole vaja teile kirjutada, sest Jumal on teid endid õpetanud armastama üksteist. (1Jh 3:11) Jah, see ongi sõnum, mida te olete kuulnud algusest peale, et me peame üksteist armastama. (1Ts 4:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Armastus soovib head, püüab aidata, anda võimalusi suu-reks kasvada, vabastada takistustest, mis peatavad täiuse tee. See, kes armastab, ei nõua midagi en-dale.

Palvetagem: Püha Jumal, tee meid armulisteks ning kaota hukkamõistmine koguni! Vaid Sina tunned südant ja hindad tema kavatsusi, seepärast on Su kohtuotsused õiged. Ärgu olgu ükski venna eksimus nõnda suur, et ütleksime temale "ei". Sa ei taha ju kaotada ainsatki oma lastest ning ootad meilt eksimuste tunnistamist, et võiksime terveks saada ja julgustada üksteist taevateel. Ove Sander

* * *


  


JUMALA ÕIGLANE KOHUS


Reede – 4. mai


Issand on andnud teada oma pääste, Tema on ilmutanud oma õigust paganate silme ees. Ps 98:2

Tema päästmine ja õigus on Ta avaldatud teod. Neid näevad isegi paganad. Jumala mõtted on kõrgemad meie omadest. Ta tegudes on paljugi, mis ei allu meie seletustele. Aga oma päästmistöö ja õige kohtumõistmise on Ta teatavaks teinud kogu maailmale. See on Kristuse evangeeliumi kuulutuse sisu. Iga inimene võtku teatavaks, et temal on pattudest pääsemise võimalus ja ees on Jumala kohus, mis on õige. Sellest suudavad kõik aru saada.

Issand paljastab oma püha käsivarre kõigi rahvaste nähes, ja kõik maailma ääred saavad nä-ha meie Jumala päästet. (Js 52:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Inimloomusele on omane oodata nii kohtunikelt kui ka kaasinimestelt õiglasi otsuseid. Kuid kas see alati on nii?

Palvetagem: Oh anna, et Su sõna kuuleks kõik rahvad seal, kus tema kuulutus, et paganate hulk ka tuleks ning saaks Su linn ja koda täidetud! Sa ärata ka üles Iisrael, et elaks Temagi Su val-gusel. Karl Heinrich von Bogatzky

* * *



ARMASTUS ON RÕÕMU ALLIKAS, KUID ARMASTUS ON NÕUDLIK


Laupäev – 5. aprill


Jeesus ütleb: "Kui teie peate minu käske, siis te jääte minu armastusse, nõnda nagu mina olen pidanud oma Isa käske ja jään Tema armastusse." Jh 15:10

Jumala armastus on nagu kolmeastmeline kosk: Isa armastus Poja vastu, Poja armastus oma jüngrite vastu ja jüngrite armastus omavahel. Alguses on Jumala Isa armastus, mis on ilmsiks saa-nud Tema pojas Jeesuses Kristuses. "Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusün-dinud Poja on andnud ..." (Jh 3:16). Samasuguse armastusega on Jeesus armastanud oma õpilasi, andes ennast nende eest.

Õpilasi kutsutakse üles neile kingitud armastusse jääma. Kuidas see on võimalik? On see tu-gev poolehoiutunne? Ei! Tõelise usu ja armastuse vahel valitseb ühtsus, mis väljendub sõnakuulmi-ses. Usu ja armastuse ühtsuses valdab südant rõõm ja innukus õpetaja käske täita. Pole juhuslik, et Vaimu vilja kirjeldades nimetab apostel Paulus armastuse järel kohe rõõmu (Gl 5:22). Täiuslik rõõm on usu ja armastuse ühtsuse tulemus.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kristuse käskude täitmine on märk sõprusest Jumalaga.

Palvetagem: Ei miski sellest armust mind iial lahuta, sest vabaks surma hirmust sain Jeesu surmas ma. Nii tulen julgusega Ta armu järele, sest oma lapsi Isa ei jäta hädasse. Simon Dach

* * *


 


Kasutatud allikad



  • Piibliõppekursus "Piibel kaanest kaaneni": Üllatav pulmasõnum (Js 4:2-6). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio

  • Soom, Kaido. Taevariigi kodanikuna maailmas. - Eesti Kirik (10.05.2016): http://www.eestikirik.ee/taevariigi-kodanikuna-maailmas-6/

  • Sivers, Fanny de (2000) Alguses oli sõna : neljas evangeelium. Tallinn: Logos, lk 186-187

  • Stott, John R. W. (2002) Johannese kirjad. Tallinn: Logos, lk 151

  • Tammo, Joosep (2000) Päeva eriline sära [postil]. Tallinn: Logos, lk 297

  • Tasker, R.V.G. (2002) Johannese evangeelium. Tallinn: Logos, lk 179,180

  • Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 403-404


 

Koostas Indrek Lundava. Aprill 2018