Päeva Sõnum. 49. nädal: 04. – 10. detsember 2016

SINU KUNINGAS TULEB KIRKUSES

49. nädal: 04. – 10. detsember 2016
Advendiaja 2. pühapäev

Pühapäeva teemaks on Kristuse kirkuses tulemine aegade lõpul. Seda väljendab ka päeva vana ladinakeelne nimi adventus glorificationis, mis räägib Kristuse kirkuses tulemisest. Jumala rahva ülesanne on kannatlikult võideldes oodata Kristuse taastulekut. Häda ja patususe keskel on kogudus saanud tõotuse pääste ajast. See tõotus täidab kristlased lootuse ja rõõmuga

Meelespeetav kirjakoht: Tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb! Lk 21:28

Mõtle sõnadele:
Vaadake üles – Pimedus katab maad ja pilkane pimedus rahvaid, aga sinu kohal koidab Issand ja sinu kohal nähakse tema auhiilgust. (Js 60:2) Ma tänan sind, Issand! Sa olid küll vihane minule, aga su viha pöördus ja sa trööstisid mind. Vaata, Jumal on mu pääste! Ma olen julge ega karda, sest Issand Jumal on mu tugevus ja kiituslaul, ja tema oli mu päästja. (Js 12:1,2) Ta neelab surma ära igaveseks ajaks. Ja Issand Jumal pühib pisarad kõigilt palgeilt ning kõrvaldab oma rahva teotuse kogu maalt. Vaata, see on meie Jumal, keda me ootasime, et ta meid päästaks. See on Issand, keda me ootasime, hõisakem ja tundkem rõõmu tema päästest. (Js 25:8,9)

Teie lunastus – Ärge kurvastage Jumala Püha Vaimu, kes on kinnitanud teid oma pitseriga lunastuspäevani! (Ef 4:30) Sest loodu ootab pikisilmi Jumala laste ilmsikssaamist. Ent mitte üksnes loodu, vaid needki, kellel on Vaimu esmaand, ka meie ise ägame iseenestes, oodates lapseõigust, oma ihu lunastust. (Rm 8:19,23) Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes meid on taevast õnnistanud kõige vaimuliku õnnistusega Kristuses, kes on meie pärandi tagatis omandi lunastamiseni – tema kirkuse kiituseks. (Ef 1:3,14)

Jeesus teatab, et ta tuleb väe ja auhiilgusega, mis osutab kuninglikule väele. Luukas toob ainsana ära korralduse tõstke oma pea ja vaadake üles. Kui nõutukstegevad märgid hakkavad aset leidma, ei peaks Jeesuse järgijad sattuma masendusse. Nende vabastus on lähedal. Lunastus tähendab vabastamist lunahinna tasumise alusel. Teatud mõttes on lunastus lõplikult teostatud juba ristil; aga selle täielik tähendus avaneb alles tulevikus ja sellest Jeesus siin kõnelebki.

Süüdake teine küünal – RAHU KÜÜNAL.

* * *

ME OLEME TEELISED

Pühapäev – 04. detsember

Jeesus ütleb: “Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu ja teie olge inimeste sarnased, kes ootavad oma isandat pulmapeolt koju, et kui ta tulles koputab, võiksid nad kohe talle ukse avada.” Lk 12:35,36

Väljakutse elada teisiti on vaimse tervise rikkus. Kui võtame seda tõsiselt, võib see muuta meie kristliku elu olemust ja motiive. Jumal ise on meid kutsunud, veatu Talle, kes on meid lunastanud ning Jumala kõikumatu Sõna juurde mis jätkuvalt hoiab meie silme ees õiget elu.

Kas vajame veel midagi julgustuseks? Jah me vajame jätkuvalt intellektuaalset, vaimulikku ja ka sotsiaalset distsipliini. Selles mõttes on see tõeline meelte pingutus, austusega Jumala peale vaatamine ning ehtne armastus kaasinimeste vastu. Pühadus pole mingi tabamatu eeterlik tundumus või vaimulik heaolu tunne. See on intensiivne, vägagi kahe jalaga maa peal olev praktiline Kristuse sarnane käitumine. Ja seda tuleb rakendada kõiges mida teeme.

Vaimulik erksus on valmidus nägema Jumala tegutsemist ning reageerida sellele kohese kuulekusega.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Võtke aega palveks, saage pühaks, rääkige sageli oma Issandaga; jääge temasse alati ja toituge Tema Sõnast.” (William Dunn Longstaff, 1822-1894)

* * *

MÄLESTUSI MÖÖDUNUD AEGADEST

Esmaspäev – 05. detsember

Sina, Iisraeli karjane, võta kuulda! Ärata oma vägevus ning tule meid päästma! Ps 80:2,3

Siis, kui Jaakob oma surma eel õnnistas Joosepi poegi, nimetas ta Jumalat oma karjaseks (1Ms 49:24). Jaakob, kes ise oli ööl ja päeval hoolitsenud oma karja eest, ütles Laabanile: Päeval piinas mind palavus ja öösel külm, ja uni põgenes mu silmist (1Ms 31:40). Oma surma eel leidis ta Jumalas niisuguse Karjase. Issand oli teda kaitsnud, toitnud, sidunud ta haavad ja äratanud temas uut usku. Sellepärast võis ka Jeesus nimetada ennast Heaks Karjaseks. Aga kas meie oskame hinnata Jumala abi?

Kui keegi tunneb, et tal on armu vaja, siis mingu ta Jeesuse Kristuse kaudu Jumala ette. Need, kes Kristuse kaudu paluvad “uuendust” ja “päästmist”, leiavad abi ja õnnistuse.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtleme, kas oskame sõltuda Jumalast? Kas meie vaimulik osa on nii suur, et see kaalub üles teised huvid?

* * *

 

PÜHAL TEEL KÄIJAD

Teisipäev – 06. detsember

Jumal ise tuleb ja päästab teid. Js 35:4

Jesaja 34 peatükk räägib meile Jumala vihast rahvaste, eriti Edomi vastu. Kuid järgmises peatükis on Edomi laastamine tühermaaks möödas ning Jesaja kutsub meid nüüd äratuntavalt juudamaalikku vaatlema.

Kord küll alandatud, kannab see maastik nüüd kõiki uueneva ökosüsteemi märke. Kirjeldatud paiga kaunidus ületab isegi põllumajandusliku viljakuse, tootlikkuse ja ilu poolest kuulsaid paiku. Miks? Sest Jumal ise annab sellele looduslikule pärlile omaenda ligiolu võimsa hiilguse! See esimene stseen paneb meid küsima: “kes on nood nimetud “nemad”, kes saavad näha Jumala ilu ja au?”

Need värisevad käed, põlved ja südamed on Juudamaal elavate hingede sisemine maastik, mis on paanikas Assüüria vaenlaste hirmus. Täpselt samamoodi nagu oli Iisraeliga, kes ei olnud välja teeninud Tõotatud maad, mis nende ees seisis, lasub tõeline lootus sellel hetkel Jumala heldel lubadusel olla neile Jumalaks ja Tema tõotusel – tulla ja päästa neid.

“Õnnis on inimene, kelle tugevus on sinus, kelle mõttes on pühad teekonnad. Nutuorust läbi käies teevad nad selle allikate maaks; ka varajane vihm katab neid õnnistusega.”
– Ps 84:6,7 –

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tulles Jumala ette, ära püüa eemalduda täiesti ümbritsevast maailmast. Mõtle kõigele, mis sünnib praegu maailmas laiemalt, aga ka sinu enda elus. Räägi siis Jumalale, mis tunne sul on ja ole täiesti avameelne.

* * *

MINEVIKUKOGEMUSTE VÄÄRTUS

Kolmapäev – 07. detsember

Meie ei ole need, kes taganevad hukatuseks, vaid need, kes usuvad ja päästavad hinge. Hb 10:39

Heebrea kirja autor toob välja punkti, et hoiatada, julgustada ja veenda meid.
Kõigepealt tuleks meil reageerida sellele, mille Kristus on võimalikuks teinud: minna Jumala ligi. Väga lihtne on jääda mõtisklema meetodite üle ning unustada täiesti asja sisu: räägi Jumalaga, kuula Teda, ole koos Temaga. Selleks tuleb aega võtta.

Teiseks, peaksime üksteist julgustama koosolemise kaudu. Kui jätad vahele koguduse või kodugrupi koosoleku – teeb see kahju mitte ainult sinule vaid ka su kaaslastele.

Kolmandaks – peame usaldama ja uskuma ainult Jeesust. Heebrealaste usaldus Jeesuse täielikku päästvasse väesse oli löönud kõikuma ning oli suur oht, et nad pöörduavd tagasi nende asjade juurde, millele enne Jeesuse tundma õppimist olid toetunud.

Palveta kellegi eest, kes on julguseta, et ta püsiks usus ja oleks päästetud.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kelle julgustus on sulle kõige olulisem? Kuidas mõjutab sinult saadud julgustus teisi su ümber?

* * *

TEEKONNA ALGUS JA LÕPP

Neljapäev – 08. detsember

Ma rõõmustasin, kui mulle öeldi: “Lähme Issanda kotta!” Ps 122:1

Mitte kõigil ei ole võimalus Jumala koda külastada. Ühele ei luba seda tema tervislik olukord, teisele on takistuseks kauge maa ja kolmandale keelavad seda kodused olukorrad. Need, kes oma püüdlustest hoolimata on pika aja vältel Jumala kojast eemal olnud, teavad, kui suureks võib kasvada nende igatsus.

Jumalateenistusele tulek on kerge, võtab meilt ainult mõne tunni, kuid kirikud jäävad aina tühjemaks.

Oleks hea, kui anname endale aru põhjustest, miks oleme meie Jumala kojas. Tõelised usklikud ei tule siia arhitektuuri imetlema ega inimestega kohtuma, vaid Jumalat kummardama vaimus ja tões. Need inimesed leiavad Jumala kojas väärtusi, mida nad mujalt ei leia. Siin võtab taevane jõud me maise olemuse oma kätte ning ülendab kogu me elu uuele tasemele. Siin on midagi, mis määrab kindlaks me suhted Jumala ja inimestega. Siin viivad jumalikud jõud inimese elu õigele ja normaalsele tasemele.

Rõõmustugem siis Jumala koja olemasolust, rõõmustugem nende pärast, kes siia tulevad, ja rõõmustugem ka selle pärast, et me ise võime koos teistega siin Jumalat teenida!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millised olukorrad hoiavad meid kirikust ja Kristusest kaugemal?

* * *

MAHAJÄETU AINUS ABI ON PALVE

Reede – 09. detsember

Me ei tagane Sinust! Elusta meid, siis me kuulutame Sinu nime! Ps 80:19

Oleme niisuguses olukorras, kus peame tunnistama, et ise ei suuda ennast päästa, vaid Jumal võib seda teha. Oleme kord juba niisugused nõdrad inimesed, et ise suudame pattu teha, aga oma patu tagajärgi me likvideerida ei suuda. Me võime teistelt elu võtta, aga elu tagasi anda enam ei saa. Me võime ennast ise rikkuda, aga seda rikutud olekut me enam parandada ei suuda. Me satume kohutavate jõudude kätte, mis hakkavad meid allapoole kiskuma ja meie ainsaks lootuseks jääb, et tuleks appi see jõud, mis on temast tugevam. Ainult Jumala arm võib seda teha.

Praegu annab Jumal oma rahvale elu Jeesuse Kristuse kaudu. Need, kes on Kristuse osaduses, on saanud ka selle uue elu. Temas olev elu on surma ära võitnud. Usklik, kelles elab Kristus, on osa saanud ta ülestõusmisest. See on vägi, mis on surmast suurem. Püha Vaimu läbi muutub see uus elu ka meie kogemuseks. Inimene, kes on saanud uut elu, kuulutab Jumala nime.

Kui Jumal on saanud meid selle taevase väega elustada, siis selle tunnuseks on uus elu – ja töötahe.

Usu, et Jumal on valmis ka praegu sind uuendama.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palvetame, et Issand elustaks meid. Siis antakse meile uus elu- ja töötahe.

* * *

ÄRA TAGANE ELUST

Laupäev – 10. detsember

Teile läheb vaja kannatlikkust, et te Jumala tahtmist täites saaksite kätte tõotuse. Hb 10:36

Kannatlikkus on üks julguse spetsiifilisi omadusi. See kätkeb endas vastupidavust ning kindlaksjäämist ka ebasoodsates tingimustes.

Kannatlikkuse eesmärki väljendavad sõnad tehes Jumala tahtmist. Jeesuse pühendumist Jumala tahtele on mainitud Heebria kirjas 10:5-7, nüüd püstitakse sama eesmärk. Varasemast julgusest loobumine ei ole kindlasti Jumala tahtmine. Samas on selge, et Jeesuse Kristuse eeskuju sisaldab ka kannatamist. Küpse kristlase tunnus ongi, et tema arusaamises Jumala tahtest on ruumi ka ebasoodsatele olukordadele, kui neid peaks juhtuma. Just Jumala tahte täitmise alusel saavad inimesed kätte tõotuse. Ärge siis heitke ära oma julgust, mis saab suure palga. (Hb 10:35) Auline pärand, mis on täiesti usaldusväärne.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meenuta oma kannatlikkuse katsumusi ehk vastupidavust. Kui kasulikud olid varasemad õppetunnid, eriti need, mis olid rasked?

* * *

LISA TEADMISED

T 06. detsembril on Myra piiskopi Nikolaus’i mälestuspäev.

Püha Nikolaus (ka püha Nikolai) sündis arvatavasti 3.–4. sajandil Pataras (Lüükias) kristlastest peres. Juba väga noorelt pühendus ta Jumalale. Tema onu oli Myra peapiiskop ja mõistis ta sügavat kutsumust ning pühitses ta preestriks. Hiljem, olles ise Myra piiskop, muutis ta sealse piiskopkonna oma vagaduse, energia ja imedega peagi edukaks. Idakirikus oli tema austamine levinud juba 6. sajandil ja 10. sajandil muutus ta populaarseks pühakuks ka läänes.
Kui moslemid 1087 Myra vallutasid, viidi Nikolause põrm Barisse (seda päeva 9. maid – kevadine nigulapäeva hakati tähistama paralleelselt surmapäevaga). Seal ehitati haua kohale uus kirik, mille paavst Urbanus II sisse õnnistas.

Püha Nikolaus on laste, pandimajapidajate, vallaliste tüdrukute, kaupmeeste, apteekrite, parfüümitootjate ja -müüjate, meremeeste, kalurite kaitsepühak. Ta on ka üks Venemaa kaitsepühakutest.

Tema nime järgi on nimetatud Lääne-Nigula ja Viru-Nigula kirikud; Kirbla ja Kose Nikolause kirikud; Põltsamaa ja Tallinna Niguliste kirikud; Paldiski Nikolai kirik; Narva-Jõesuu Niguliste kogudus. Haapsalu kahest kirikust üks oli Niguliste kirik. Ka Karja kiriku puhul on nimetatud teise pühakuna Nikolaust. Hävinud on Narva-Jõesuu ja Pärnu Niguliste kirikud.

Lisa lugemist: PERSOON. Püha Nikolaus, pühakust piiskop. Meiekirik.ee http://www.meiekirik.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=2286

T 06. detsembril on nigulapäev.

Talvine nigulapäev on üks vana kalendri aegadest säilinud pühadest, mida on tähistanud õigeusklikud Ida- ja Kagu-Eesti äärealadel. Seal on nigulapäeva peetud talve alguseks. Vana kalendri järgi langes nigulapäev 19. detsembri kanti, talve alguse lähedale. Eeskätt on teatud seda kui ilmade külmenemise tähist ja mäletatud vanasõna, et Siim (simunapäev, 28. oktoober) tegi sillad, Nigul needib need kinni. Setumaal on Nigula nimekuju Mikul. Nagu muudegi õigeusupühade ajal oli keskne ristikäik. Vanade kirjalike allikate järgi on seda päeva peetud 18. sajandil karjapühaks.

Ilmselt on see päev kunagi olnud laiemalt tuntud, millele osutab, et kunagi on tuntud nigulapäeva järelpäeva ehk nigulamaarjapäeva. Nigulapäeval on palju sarnast vanade mardipäeva kommetega ja viljakusriitustega. Nigulapäeval tõi püha Nikolaus, mitmel pool Euroopas aga hoopis püha Martin või mardivana headele lastele pähkleid ja kooke ning andis halbadele lastele vitsa.

Lisa lugemist: Nigulapäev – 06. detsember. BERTA, Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas; Mall Hiiemäe. Eesti rahvakalender (6. osa), Eesti Raamat 1991

K 07. detsembril on Milano piiskopi ja kirikuisa Ambrosius’e mälestuspäev.

Ambrosius (kr “taevalik, surematu”) elas aastatel u 340 – 4. IV 397 ja oli üks neljast (Augustinuse, Hieronymuse, Gregoriusega) varakristluse perioodi suurest teoloogist ehk kirikuisast. Ta sündis Trieris Gallia prefekti pojana. Nooruses pühendus Ambrosius advokaadi elukutsele, õppis kreeka keelt ja tegeles filosoofiliste tööde uurimisega. Hiljem sai temast Põhja-Itaalias Liguuria ja Aemilia provintsi kuberner.

Ambrosius valiti 374. aastal Milano piiskopiks veel enne, kui ta jõuti ristida. Temaga seostatakse sümboolselt lääne kirikumuusika sündi. Tema loodud on hulk hümnitekste, mis on käibel tänase päevani. Tema järgi nimetati ambroosiuse laul.

Tugevdas kiriku organisatsiooni, vastustas arianismi* ja paganlust. Ambrosiuse jutluse mõjul pöördus 386. aastal Augustinus, mõjutades tema vaimu maailma. Kirjutas eetika- ja dogmaatikaalaseid teoseid.

Ambrosius on mesinike, vahapuhastajate, koduloomade ja Prantsuse Komissariaadi patroon. Ta on Milano kaitsepühak. Atribuudid: tuvi, mesilastaru, piits.

* Areiose doktriini pooldajad, kes vaidlustasid Jeesuse jumaliku päritolu ja Püha Kolmainsuse idee.

PIIBLIKURSUS

“KUIDAS UURIDA PIIBLIT?”

“Rohi kuivab ära, õieke närtsib, aga meie Jumala sõna püsib igavesti.” Jesaja 40:8

2. osa. Piibliteadmiste omandamine.

2.1. Piibli uurimine peatükkide kaupa.

Vanas ja Uues Testamendis on kokku 1189 peatükki. Lugedes ühe peatüki päevas kulub veidi üle kolme aasta, et läbi võtta kogu Piibel. Soovitav on alustada Uuest Testamendist.

1. Loe peatükk tähelepanelikult läbi, püüdes leida selle peateemat, juhtmõtet või võtmesalmi.

2. Lisa peatükkidele omapoolsed pealkirjad, mis iseloomustaksid sisu kõige paremini.
Näiteks Johannese evangeeliumi peatükkide pealkirjad võiksid olla:
1 ptk “Jeesus Kristus, Jumala Sõna”
2 ptk “Kaana pulm”
3 ptk “Uussünd”
4 ptk “Naine kaevul”
5 ptk “Mehe tervendamine Betsata tiigi juures”
6 ptk “5000 mehe söötmine”

3. Loe peatükk uuesti läbi ja tee väike sisukokkuvõte, mis hõlmaks peatüki peamisi mõtteid. Näiteks Johannese evangeeliumi 1 ptk “Jeesus Kristus, Jumala Sõna”.
(1) Jeesus Kristus on Jumala Igavene Sõna, salmid 1-9
(2) Jeesuse Kristuse tulek sellesse maailma, salmid 10-18
(3) Johannes kuulutab Kristuse tulekut, salmid 19-28
(4) Johannes tunnistab, et Jeesus on Jumala Tall, salmid 29-37
(5) Jeesus Kristus kutsub oma esimesed jüngrid, salmid 38-51

4. Esita küsimusi ja vasta neile nagu on soovitatud eespool, peatükis Pühendunud Piibli uurimine (Päeva Sõna nr. 9) punkt 4. all. Pööra erilist tähelepanu praktilistele ja teoloogilistele probleemidele antud peatükis. Seejärel leia võtmesõnad loetud salmidest ja uuri ka viiteid teistele inspireeritud kirjakohtadele. Võrreldes neid erinevaid kirjakohti omavahel, võid leida käsitletava teksti täpsema tähenduse. Mõned olulise peatüki paremaks mõistmiseks tuleb seda lugeda koos eelneva või järgneva peatükiga.