PÄEVA SÕNUM nr. 128

IV aastakäik
“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

JEESUS – KIUSATUSTE VÕITJA

11. nädal: 10. – 16. märts 2019

Paastuaja 1. pühapäev

Invocavit

Igal inimesel on elus oma nõrgad kohad, millest kasvavad välja kiusatused. Nii on mõni meist enesekeskne ja uhke, teine otsib kuulsust, kolmas lööb kõigele käega ja laseb elul allamäge veereda. Kiusatused kuuluvad meie elu juurde. Ei saa elada kiusatustevaba elu, kuid küsimus on selles, mida teeme, kui meil on kiusatusi.

Jeesustki kiusati kõrbes, kuid Tema ei andnud järele, vaid jäi kindlaks oma teele. Võime õppi-da Temalt, kuidas öelda ei kiusatustele. Samas on see vahel vägagi raske ja tunneme, et ei suuda oma katsumustega võidelda.

Inimene ise ei suudagi kiusatustele vastu seista, ta vajab selleks Jumala abi. Püha Vaim aitab meil teha õigeid valikuid ja annab jõu minna õiget teed. Seepärast ongi parim võitlus kiusatustega palvetamine ja pühakirja lugemine. Seistes Jumala ees mõistame, mis on õige ja mis väär, ning Te-malt tuge paludes suudame teha Tema abiga eluteel õigeid valikuid ja võita kiusatused.

Jeesus võitis kiusatused ja Tema abiga suudame meiegi seda teha. Kui midagi on meie elus läinud valesti, saame paluda selle andeks, jätta halva seljataha ning minna edasi Jumala abiga. Olu-line on teada, milline on meie kutsumus siin maailmas, ning mitte järele anda neile ahvatlustele, mis viivad meid eksiteele. Nii võime õppida Jeesuselt kiusatuste võitmist ja õigel teel käimist. (Soom 2016:8)

Selleks ongi Jumala Poeg saanud avalikuks, et Ta tühistaks kuradi teod. 1Jh 3:8b

Kuidas mõista kuradit ja kurje vaime, kellest räägitakse kogu Piiblis kõige rohkem just seoses Jeesusega evangeeliumides?

Kuradi olemasolu sõltub kolmest tõigast. Esiteks, kas on olemas teispoolne vaimuvaldkond. Kui ei ole, siis pole ei kuradit ega Jumalat, vaid üksnes mateeria – nii arutletakse mõtlemata, et ma-terialism on inimese projektsioon. Mis peaks “mateeria” muud olema kui meie mõiste, mille pais-kame lõpmatusse? See on maailmapilt ainult nähtava alusel, mis on üsna piiratud ja nuditud visand kogu kõiksusest.

Kui on olemas vaimuvaldkond, siis järgneb teiseks, et vaimudel kui isikutel peab olema vaba tahe. Kolmandaks me teame, et vaba tahet võidakse kasutada ka kurjasti – piibellik väide aga kõlab, et vaba tahte kurjasti kasutamine oli alanud juba ingellikus maailmas, taevalikes tsoonides. Saatana langusest räägitakse Piiblis piltlikult Paabeli ja Tüürose kuningate langemisena (Js 14 ja Hs 28). Sest nähtamatus maailmas toimuvat saab paremini kirjeldada selle esindajate kaudu nähtavas maail-mas. Igatahes on ka Ilmutusraamatus kurjuse kehastajaks metsalise antikristlik riik, mis on seotud türannide ja impeeriumidega.

Nagu näeme, on üsna loogiline, et on olemas mitmesugune vaimumaailm, ning ega Piibel il-maasjata ei keela sellega suhtlemast. Mine tea, kuhu satud! Samas ei kutsuta kuradiahvatlustega alati ka võitlema, kuna nendega kurat just tõmbab endale tähelepanu. Temast vabanetakse seesmi-selt ka teda irooniliselt välja naerdes. Nii talitas Martin Luther hingevaenlasega, kes piiras ja jälitas teda sageli. Luther ütleb: “Voodisse minnes on kurat mind alati juba ees ootamas. Kui ta hakkab mind vaevama, vastan talle: “Kurat, ma pean magama, see on Jumala käsk: “Päeval tee tööd, öösel maga!” Nii et mine minema.” Kui see ei aita ja ta toob lagedale mu pattude nimekirja, ütlen talle: “Jah, vanapoiss, ma tean seda. Ja ma tean veel mõningaid, mis sulle märkamata on jäänud. Siin on sulle lisa. Pane aga kirja.” Kui ta ikka ei lõpeta ja ahistab mind ja süüdistab mind kui patust, jätan ta põlgusega tähelepanuta.”

Võib-olla aimame ka meie alateadlikult, kui naerame kuradi üle, et nii saame temast kuidagi lahti. Teisalt aga on selge: kurat on kõige tugevam seal, kus tema olemasolu ei usuta. Kurjad vai-mud on just siis pääsenud märatsema, kui nendega pole arvestatud. Sõjad sünnivad ikka ootamatult ja plahvatuslikult, tulles otsekui muust dimensioonist. Eks meiegi oma vaimse ja füüsilise struktuu-riga oleme seotud mitte ainult inimkonna minevikuga, vaid ka käsutamatusse teispoolsusse suundu-vate dimensioonidega.

See pole juhus, et kuradist ja deemonitest räägitakse Piiblis kõige rohkem evangeeliumides. Kurja komme on end varjata, kuid ta ei suuda seda enam teha, kui Jumal talle läheneb. Jumal tuleb aga lähedale Jeesuses – nii saavad paljastud ka kurjad vaimud, kes hakkavad nüüd häält tegema. Se-dasi saabki Jeesus paljastatuid välja ajada. Oma ülestõusmises võitis Ta surma ja kurja väed ning ajab kuradit välja kõikjal, kus Temasse usutakse.

Mis mõtet on väita, et kuradit ei ole olemas, kui maailmas on piisavalt kurja, mis võib meidki haarata oma mõjuvälja? Kuri ei kao enne, kui see välja kihutatakse meie südamest. Seda on öelnud seesama Jeesus, kes kihutab seda välja ka praegu.

Olgem siis avatud kõigele heale, teades et kurja võim on murtud. Et see saaks murtud olla ka meie juures, uskugem Jeesusesse! (Hiob 2017)

Teie olete oma isast kuradist ning tahate teha oma isa himude järgi. Tema on mõrtsukas algu-sest peale, ta ei püsinud tões, sest temas ei ole tõde. Kui ta räägib valet, siis ta räägib enda oma, sest ta on valetaja ja vale isa. (Jh 8:44)

Palvetagem: Issand, meie Jumal, Sina lasid oma Pojal kõrbes kiusatustega võidelda, et Ta võiks aidata inimesi, kes on kiusatustes. Anna meile jõudu Temale järgneda ning lase meil Tema abiga kõik kurja rünnakud ära võita. Kuule meid Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

JEESUSE TUGI JA EESKUJU

Pühapäev – 10. märts

Siis viis Vaim Jeesuse kõrbesse kuradi kiusata. Ja kui Ta oli nelikümmend päeva ja neliküm-mend ööd paastunud, siis tuli Talle viimaks nälg kätte. Mt 4:1,2

Siin on tegemist kuradi salanõuga Inimese Poja vastu. Kurat teab täpselt inimese kõiki nõrku kohti. Ja enne Jeesuse kuulutustöö algust ründab ta neid kõigi jõududega. Kuradi taktika on lihtne kuid saatanlikult kaval. Ta teab, et Jumal on käskinud inimesel hoiduda ebajumalatest. Moosese kol-mandas raamatus on kirjutatud: “Te ei tohi pöörduda ebajumalate poole ega tohi endile teha vala-tud jumalaid! Mina olen Issand, teie Jumal!” (3Ms 19:4) Kuid kurat läheb ja pakub Jeesusele võimu ebajumalate üle, kes inimest siin pattulangenud maailmas valitsevad. Paneme tähele: kurat ei paku inimesele võimalust hoiduda ebajumalatest, vaid nende üle võimust saada.

Kuid kurat jätab mainimata, et võimu andmine ebajumalate üle ei vasta veel küsimusele, kel-lele sel juhul jääb võim inimese üle. Teisisõnu: kui inimene suudab valitseda ebajumalaid, siis kes on päris jumal? Ja kurat oskab jätta inimesele mulje, et sel juhul, kui ta võidab maailmas kõik eba-jumalad, ongi inimene ise jumal.

Tegelikult pole see niimoodi. Maailma ja kõigi ebajumalate valitseja on kurat, kes aga ise pole sugugi ebajumal. Sest ebajumalad on tegelikult illusioon, mis inimese silme ette manatakse. Nad muutuvad aga tühiseks siis, kui kurat seda tahab – nagu kuradilt saadud raha muutub muinasjutus lepalehtedeks. Kurat aga pole illusioon, vaid tegelik olend.

Seega, kui inimene hakkab võitlema ebajumalatega, siis peab ta teadma, kelle võimusesse end anda. Kui ta ei anna end Jumala võimusesse, siis satub ta paratamatult kuradi võimusesse. Jeesus nägi läbi kuradi kavaluse, kes pakkus Talle võimu kõigi ebajumalate üle, justkui saavutaks inimene Jeesus siis tee lunastusele. Jeesus teadis, et lunastus tuleb ainult Jumala kaudu. Ja Ta teadis, et Te-mal endal tuleb see lunastus saavutada oma ristisurmaga, alistudes täielikult Jumala tahtele.

Apostel ütleb meile: “Seiske nüüd ja teie niuded olgu vöötatud tõega ja teil olgu seljas õiguse soomusrüü ja teie jalgades olgu valmidus minna kuulutama rõõmusõnumit rahust!” (Ef 6:14,15) Nii nagu Jeesus läks pärast kuradi kiusatuste võitmist kuulutama maailmale rõõmusõnumit rahust – evangeeliumi – nii seiskem ka meie Jeesuse toel ja eeskujul kindlalt, võitkem ära kiusatused ja kuu-lutagem seda päästesõnumit kõigile, kelle kõrvad suudavad kuulda! (Jaanson 2013)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal vajab sinu häält. Ta vajab teerajajaid selle maailma kõrbes. Sest tema plaanis on just see maailm muuta lunastuse, päästmise ja vabanemise paigaks, millest Temal on hea meel. Joosep Tammo

Palvetagem: Lase oma Sõnal olla minu päästmise kindlus, lase sel olla minu hingele püsiv toidus, minu igapäevane leib, minu jook kuivas kõrbes, minu vastumürk patule, minu arstim haigu-ses, minu valgus pimeduses, minu tugevus nõrkuses, minu mõõk lahingus, minu pelgupaik halval ajal, minu lohutus paljudes muredes, minu kalju ja rõõm viimsel tunnil. Lars Magnus Engström

* * *

ERILINE TÕOTUS NEILE, KES ON RASKUSTES

Esmaspäev – 11. märts

Ta hüüab mind appi ja ma vastan Temale; mina olen Ta juures, kui Ta on kitsikuses, ma va-bastan Tema ning teen Ta auliseks. Ps 91:15

Pühapäeva ladinakeelne nimetus Invocavit (Ta hüüab mind) tuleb pühapäeval loetava psalmi 91:15 algusest.

Saatan ahvatles Jeesust loobuma oma kutsumusest, kuid Kristus võitis saatana kiusatused. Ta suutis seda tänu sellele, et oli Jumala Poeg ja et Tal oli tugev ühendus taevase Isaga. See, et Jeesus ei andnud kiusatustele järele, andis talle võimaluse täita missioon ja lunastada maailm.

Meil, inimestel, on samuti palju kiusatusi. Kord kiusab saatan meid enesekesksusega, teine kord kõrkusega, vahel aga ahnusega. Igaühel on oma nõrk koht, mida hingevaenlane teab ja ära ka-sutab.

Paastuaeg on selleks, et muutuksime puhtamaks ja paremaks oma südames, ja just seetõttu võime vaadata kiusatustele, mis meil eluteel on, ning mõelda, kuidas saame need ära võita.

Meil on hea teada, et me ei pea üksi kiusatustega võitlema, vaid võime alati loota Päästjale, kes koges täpselt sama, mida meiegi. Tema ei andnud alla, vaid jäi kindlaks õigele teele. Kui meid kiusatakse, siis võime Teda appi hüüda ja käia edasi õiget teed. (Soom 2011:8)

Kui sa ta poole palvetad, siis ta kuuleb sind, ja sina saad tasuda oma tõotused. (Ii 22:27) Siis Jumal halastab tema peale ning ütleb: “Vabasta teda haudaminekust, ma olen lunaraha saanud!” (Ii 33:24) Ja ma viin kolmanda osa tulle ning sulatan neid, nagu sulatatakse hõbedat, ja proovin neid, nagu proovitakse kulda. Ta hüüab minu nime ja ma vastan temale. Mina ütlen: “See on minu rah-vas.” Ja tema ütleb: “Issand, minu Jumal!”” (Sk 13:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Välised olukorrad on olnud juba maailma algusest peale kord soodsamad, kord raskemad ja viimselt ei olenegi nendest Jumala arm meie, inimeste vastu. Välised olukorrad on kaotanud teravuse seal, kus inimene ise on loobunud oma saatuse juhtimisest ning andnud ennast täiesti Jumala hooleks. Seal on põhjalikult muutunud tema suhtumine kõigesse välisesse ja talle on kõige olulisemaks saanud Jumala tee. Eduard Salumäe

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus! Anna armu, et me võiksime olla nende hulgas, kes käivad oma eluteed Sinu jälgedes! Halasta meie peale ja võta meid omade hulka! Toomas Paul

* * *

PÖÖRDUGEM TAGASI EEDENI AEDA.

Teisipäev – 12. märts

Madu oli kavalam kõigist loomadest väljal, kelle Issand Jumal oli teinud, ja ta ütles naisele: “Kas Jumal on tõesti öelnud, et te ei tohi süüa mitte ühestki rohuaia puust?” 1Ms 3:1

Enne inimajaloo algust leidis pattulangemine aset vaimulikus maailmas. Osa Jumala loodud mõistuslikest ja vabadest vaimulikest olenditest kasutas oma vabadust halvasti: lahutas end oma Loojast ning sai kurjuse kandjaks, muutudes selle allikaks kogu universumi edasise ajaloo vältel. Need vaimud said said nimeks “pimedusejõud”. Saatan, kurat, deemonid, kurjad vaimud – nii neid kutsutakse.

Milline on kurjuse loomus? Kõik Jumala loodu ning kõik olemasolev looduses on hea ja kau-nis. Kurjus on aga teatud kõrvalekalle Looja algsest nõust, teatud moonutus, mille põhjuseks sai Ju-malast lahkulöönud saatana ja deemonite vaba tahe. Nii nagu pimedus tekib valgusallikast eemal-dumisel, nii tekib ka kurjus Jumalast eemaldumist mööda. Lõputu eemaldumine Jumalast ongi kur-juse kuningriik, saatana maailm.

Piibel jutustab meile, kuidas see pimeduse jõud mõjutas esimeste inimeste teadvust. Aadamat ja Eevat kiusanud mao kuju all oli saatan, kes õpetas neid tegema midagi Jumala tahte ja Looja nõu vastast. Madu sisendas Eevale, et too maitseks keelatud puu vilja, Eeva aga tõukas sellele teole ka oma mehe.

Millised on selle üleastumise motiivid? Selleks, et sundida inimesi olema Jumala vastu sõna-kuulmatud, pidi saatan pakkuma neile üpris veenvat motiivi, välja käima mingi väga tõsise põhjuse. Ning see põhjus leiti. Madu sisendab naisele: Jumal keelab teil sellepärast puust süüa, et süües te tunnete head ja kurja ning “saate Jumala sarnaseks”. Seega tasub vaid seda vilja maitsta, kui juba saadki Jumalaks.

Ent kas mitte selleks ei olnudki Issand inimest kutsunud, luues ta oma näo järgi ja enda sar-naseks? Loodu muutumine Looja sarnaseks ongi eesmärk, mille Jumal inimese ette püstitas. Inime-ne on kutsutud arendama kõik oma sisemisi jõude, et saada Jumala sarnaseks, saada selliseks nagu Tema. Esmapilgul oleks eesmärk nagu sama – saatan ütleb: “Saate Jumala sarnaseks” (1Ms 3:5), ja Jumal ütleb: “Olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik” (Mt 5:48). Kuid samas on vahe olemas, ja see on põhimõtteline.

Jumal kutsub inimest saavutama seda eesmärki arengu ning enesetäiustamise kaudu. Niisugu-ne täiustumine nõuab aga tohutut jõupingutust, elukestvat vägitööd. Ning Jumal aitab inimest sellel teel: laseb tal osa saada oma armust, oma energiast, jagab temaga oma jumaliku elu ande. Ent saatan pakub teed, mis ei nõua inimeselt mingisugust jõupingutust ega sõltu Jumala tahtest. Sest puu viljast maitsemine tähendab teatud jõudude ja vahendite appivõtmist, mis toimivad maagiliselt, Jumalast mööda minnes, Temast lähtumata. Sealjuures peetakse silmas, et inimene ei vaja pärast seda enam Jumalat, sest hõivab ise Tema koha.

Pärispatt on inimese lahtiütlemine Jumalast, Jumalale mittekuuletumine, s.t. teadlik loobumi-ne maailma ja inimest puudutava Jumala nõu elluviimisest, loobumine Jumala poolt kindlaksmää-ratud elukorraldusest, Jumala seadusest üleastumine. (Kirill 2011:40j)

Aga kuradi kadeduse läbi tuli maailma surm,ja seda kogevad need, kes kuuluvad temale. (Trk 2:24)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kõik teed inimese elus ei ole Jumala aetud, mõned on hin-gevaenlase sihitud ja sillutatud. Lähed sa keelatud teede peale, siis ei ole sulle kaitsmise tõotust an-tud. Meid kaitstakse siis, kui me Jumalast loodud ja seatud teedel käime. Siis hoiavad sind inglid ja kannavad sind kätel. Jakob Hurt

Palvetagem: Mõistab hukka vaenlane – Kristus on mind õigeks mõistnud! Kiusab kuri kur-jasti – Jeesus on ta ära võitnud! Tema kostab minu eest – see on minu kindel troost. Karl Bernhard Grave

* * *

KESKENDUGEM PAASTUAJAL JEESUSELE

Kolmapäev – 13. märts

Meil pole niisugune ülempreester, kes ei suuda kaasa tunda meie nõrkustele, vaid selline, kes on olnud kõigiti kiusatud nii nagu meie, ja siiski ilma patuta. Hb 4:15

Sageli peame vanakurja müütiliseks tegelaseks, kel saba ning sarved ja ebardlik välimus. Püha Peetrus hoiatab: “Olge kained, valvake! Teie süüdistaja, kurat, käib ringi nagu möirgav lõvi, otsi-des, keda neelata” (1Pt 5:8). Apostel ei rõhuta siin kohutavat välimust, vaid pigem üüratut ohtu. Seepärast tuleb olla valvas. Saatan ründab meid kõige õrnemast kohast ning väga raske on teda ära tunda, sest mõne jaoks võib ta end moondada ka “valguse ingliks” (2Kr 11:14). Nii mõnigi massi-mõrvar on oma tegusid õigustanud just jumaliku missiooni täitmisega.

Vanatühi tegutseb lihtsates asjades igapäevaelus eesmärgiga köita me tähelepanu, võita aega, jõudu, energiat, mõtteid. Seepärast naudib ta tülisid tühiste asjade pärast. Talle meeldib lõputu koos-olek, kus midagi ei otsustata; vähemuse diktatuur enamuse üle konsensuse asemel; ühine vastutuse hajutamine seal, kus keegi peaks vastutuse võtma; bürokraatia, mis halvab hea; tulevikku suunatud lootusrikas äriprojekt, mis laastab oleviku; asendamatu inimene, kel pole aega teiste jaoks ega oma asenditesse süvenemiseks; kõlavad sõnad tühjade tegude taustal; soov meeldida aususe asemel. Elu-peegli ees saaks seda loetelu veel pikalt jätkata ning vanatühi aina rõõmustaks, sest iga me leid ene-se kohta on juba paigutatud tema vanasse tühja kotti ning sinna mahuks veel lõputult tühja elu, sisu-tuid hetki.

Kuradi vältimiseks ei tohi keskenduda tema peibutistele ega süveneda tema olemusse, vaid pigem Jeesusesse, kes on kurja võitnud.

Jeesus on seisnud vastamisi suurimate kiusatustega, läbinud kõik inimliku olemise juurde kuuluvad mõõtmed ning suudab meile kaasa tunda, sest on “olnud kõigiti kiusatud nii nagu meie, ja siiski ilma patuta”. Kui Kristus on me tähelepanu keskmeks, kui Jumala lihakssaanud sõna püsib meis, siis võime meiegi ära võita kurja (1Jh 2:14).

Alanud paastuaeg kutsubki meid palve ja paastumise kaudu keskenduma Kristusele – Tema kannatusteele, ristilöömisele, surmale ja ülestõusmisele.

“Läki siis julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime pa-rajal ajal!” (Hb 4:16). Peaasi, et me minemata ei jätaks! Isegi siis, kui selgub, et meil pole riideid (vt. 1Ms 3:9,10). (Kirja 2010:8)

Ta oli põlatud ja inimeste poolt hüljatud, valude mees ja haigustega tuttav, niisugune, kelle pealt silmad ära pööratakse: ta oli põlatud ja me ei hoolinud temast. Temale anti haud õelate juur-de, kurjategijate juurde, kui ta suri, kuigi ta ei olnud ülekohut teinud ega olnud pettust ta suus. (Js 53:3,9) Seepärast ta pidigi kõiges saama vendade sarnaseks, et temast saaks halastav ja ustav ülempreester Jumala ees rahva pattude lepitamiseks. (Hb 2:17)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Õnnistegija seisab täna meie vahetus läheduses. Ta tunneb meid läbi ja läbi. Aga imelik – Ta ei möödu meist, ei jäta meid meie üksinduse, murede, patu, kar-tuste, tühiste mõtete ja taotluste neetud ringi. Ta purustab selle ringi oma armu väega. Rudolf Kivi-ranna

Palvetagem: Ärgu kohutagu meid ega tehku me usku nõrgaks olukord, kui patt hetkeks meie üle suurema meelevalla saab, kui meie lapsed või vanemad ikka suurema innuga hakkavad käima patuteed – nemad, kelle eest ometi südamevaluga oleme Jumalat palunud. Ärgem jäägem loiuks, kui meie rahva häda, vaatamata meie palvetele aina kasvab, ja selle asemel, et rahvas pöörduks jumalakartuse teele, näib ta sellelt aina eemalduvat. Palugem täis kindlat usku järelejätmata edasi, kuni abi saabub. Ja Jumala abi ei jää tulemata. Karl Paldrok

* * *

INIMENE LEIAB OMA TOIDU JUMALAS ENESES

Neljapäev – 14. märts

Inimene ei ela üksnes leivast, vaid inimene elab kõigest, mis lähtub Issanda suust. 5Ms 8:3

Evangeelium ütleb, et pärast neljakümnepäevast paastumist tuli Jeesusel “nälg kätte”. Ja kiu-saja soovitas Tal kustutada nälga. Kasutades oma jumalikku väge muuta kivid leivaks. Jeesuse vas-tus, millega Ta seda kiusatust tõrjub, pärineb viiendast Moosese raamatust: inimene ei ela ükspäinis leivast, vaid inimene elab igast sõnast, mis lähtub Jumala suust.

“Leib” ei tähenda siin ainult toitu, mida inimene vajab oma ihulikuks toiduks, vaid pigem se-da, mis “toidab” meeli, kõike seda, mis on omane kehale. Laiemas tähenduses on “leib” ka kõik see, mis on loodud; iga loodud olend, aga ka kõik see, mis toidab inimese tundeid ja mõistust. Kokku-võtlikult – kõik, mis pole Jumal ise. Nii nagu inimese ihu toitub elus püsimiseks toiduainetest, toitub inimese vaim, mis on loodud Jumala näo järgi, Jumala Sõnast ehk Jumalast enesest. Et jõuda oma Jumala näo järgi ja Tema sarnaseks loodud inimloomuse kõrgeima seisuseni, vajab inimene vaimu-likku toitu, milleks on Jumala Sõna.

Jeesuse vastus saatanale paljastab kiusaja pettuse, et inimene võib toituda loodud asjadest, et ta võib leida igavest elu mujal kui Jumalas. Just samasuguse valega ahvatles kiusaja Eevat: “Te ei sure, kindlasti mitte, aga Jumal teab, et päeval, mil te sellest sööte, lähevad teie silmad lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja” (1Ms 3:4,5).

Ning kui esimene inimene, sõi kurja ärgitusel keelatud vilja, lootes seeläbi leida igavest elu ilma Jumalata ja tõi sellega kaasa kogu inimkonna langemise, siis Kristus lükkas tagasi saatana pet-tuse ja heastas eksimuse. Sellisel kombel tõi Ta inimkonna tagasi õigele teele, mida Jumal aegade algusest on soovinud: et inimene leiaks oma toidu Jumalas eneses, saades tõeliselt “Jumala lapseks”, kes saab osa jumalikust elust. (Metropoolia 2005:9)

Aga Jeesus vastas: “Kirjutatud on: Inimene ei ela üksnes leivast, vaid igast sõnast, mis lähtub Jumala suust.” (Mt 4:4; ka Lk 4:4)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ärge kunagi lakake kuulutamast Kristust inimestele, kes teid vajavad. Aga ärge tehke seda sõnade, vaid oma eeskujuga – armastusega, mis teid Kristusega ühendab. Ema Teresa

Palvetagem: Ainult kuiv põld joob januga, aga see, mida on liiga palju kastetud, muutub sooks. Ainult vaene vajab raha endale elatise muretsemiseks, aga rikas teeb endale rahast soo, mil-lesse ta upub. Moše Makarowist

* * *

TEELOLIJATE KAITSE

Reede – 15. märts

Issand annab oma inglitele sinu pärast käsu sind hoida kõigil su teedel. Kätel nad kannavad sind, et sa oma jalga ei lööks vastu kivi. Ps 91:11,12

Need on salmid mida kasutas ka kurat, kiusates Jeesust kõrbes. On huvitav, et saatan teadis et see Piibli koht käib Jeesuse kohta. Sellel rajanes ka kiusatuse jõud. Matteuse evangeeliumis on kir-jas: “Siis võttis kurat tema kaasa pühasse linna ja pani seisma pühakoja harjale ning ütles talle: “Kui sa oled Jumala Poeg, siis kukuta ennast alla, sest kirjutatud on: Sinu pärast käsib ta oma ing-leid ja nemad kannavad sind kätel, et sa oma jalga vastu kivi ei tõukaks.”” (Mt 4:5,6)

Kui selle laulu sõnad ei oleks käinud Jeesuse kohta, siis poleks olnud ka sellel kiusatusel min-git mõttet. Aga nüüd kui kumbgi teadis, et see oli kirjutatud Tema kohta oli kiusatus reaalne. See evangeeliumi lugu meenutab meile, et Piibli sõnade kasutamine ei tähenda sugugi tingimata seda et kasutaja ise nende sõnadega seotud on. Saatan tunneb Piiblit tõenäoliselt paremini kui ükski inime-ne. Aga sellest hoolimata on ta saatan.

Teine tähelepanu vääriv asjaolu on see, et kui saatan tsiteeris Jeesusega rääkides seda laulu siis ta mõnevõrra moonutas seda. Ta jättis nimelt ütlemata tähtsad sõnad – kõigil su teedel. Jeesus kõndis alati teedel kuhu Teda juhtis Tema Taevase Isa tahe, aga templi harjalt alla hüppamise idee ei olnud Jumala juhatatud. Seega saatan kasutas Piibli sõna, moonutades seda vastavalt oma eesmärki-dele. Seda näeme väga palju ka meie ajal.

Tänapäevaste arusaamadega vastuolus olevate kirjakohtade üle pannakse käima diskusioonid või uurimused, mille eesmärk on algusest peale teha lõpuks selgeks et kuigi nii on kirjutatud ei ole see nii mõeldud. See on saatana komme algsest patust langemisest peale. Juba Eevale ta ütles, et Ju-mal hoiatas küll surma eest aga ei te sure. Tegelikult on lugu teisiti. Isegi otse vastupidi.

Eks meiegi tahaksime meelsasti teatud Piibli tõdesid kujundada vastavalt oma arusaamadele. Meie tunded, tahe ja mõistus püiavad meile igati selgeks teha, et teatud olukordades oleks väga aru-kas toimida nii nagu me ise paremaks peame. Jeesus sellesse õnge ei läinud. Saatana moonutustest hoolimata on psalm 91 sõnad tõde. Kui kiusatused olid lõppenud tulidki Jeesusele inglidki külla ja seda sama on kogenud paljud Jumala lapsed. (PKK: Ps 91:1-92:16)               

Ning ütles talle: “Kui sa oled Jumala Poeg, siis kukuta ennast alla, sest kirjutatud on: Sinu pärast käsib ta oma ingleid ja nemad kannavad sind kätel, et sa oma jalga vastu kivi ei tõukaks.” (Mt 4:6) Sest kirjutatud on: Sinu pärast käsib ta oma ingleid, et nad sind hoiaksid. (Lk 4:10) Sest sul on leping kividega väljal ja metsloomadel on sinuga rahu. (Ii 5:23)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ära karda raskusi Jumala teel – Ta suudab need ületada. Os-vald Tärk

Palvetagem: Taevanev Isa, Sina, kes Sa oled pannud oma inglid meid varjama, hoia meid ka tänasel päeval. Õpeta meid tegema oma väikseid tegusid suure armastusega. Mare Palgi

* * *

JEESUSE MOODI PALVETAMINE

Laupäev – 16. märts

Läki siis julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime parajal ajal! Hb 4:16

Kui palvetad, öeldes: “Meie Isa”, määratled seeläbi oma elus ka teised suhted.

1. Sa määratled oma suhte materiaalse maailmaga. Kuna Jumal on Su Isa, ei ole Sa enam võõ-ras, vaid Tema universumi õnnistuste pärija. “Issanda päralt on ilmamaa ja selle täius, maailm ja kõik, kes seal elavad” (Ps 24:1). Hoidu aga maailmameelsete väärtuste omaksvõtmisest: “Ärge ar-mastage maailma ega seda, mis on maailmas! Kui keegi armastab maailma, siis ei ole temas Isa armastust” (1Jh 2:15). Mitte miski ei tohi Su elus võtta Jumala kohta!

2. Sa määratled oma suhte teiste inimestega. Kõik inimesed Su ümber on Jumala looming ning sellena tuleb Sul nad vastu võtta, neid armastada ja hinnata. Meil on kästud armastada ligimest nagu iseennast, vaatamata nahavärvile, usutunnistusele või erinevustele. Me ei pea ligimestega võistlema või püüdma neist üle olla ega neid enda kasuks ära kasutama.

3. Sa määratled suhte iseendaga. Jumal ütleb, et Tema on Su Isa, kas see pole imeline vunda-ment, millele oma eneseväärikus rajada! Vaatamata sellele, mida Sulle minevikus öeldud või tehtud on, et panna Sind tundma ebakindlalt või madalama olendina, võid ometi pea püsti ja selja sirgu lüüa. Sa pole alam ega tähtsusetu, kui Jumal on Sind oma lapseks nimetanud!

4. Sa määratled oma suhte Jumalaga. Tänu Jeesusega loodud suhtele on Isa määranud meid “lapseõiguse osalisteks” (Ef 1:5). Nii nagu Ta võtab vastu Jeesuse, võtab Ta vastu ka Sinu! “Aga kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks…” (Jh 1:12).

Sa ei pea enam Tema ette ilmudes hirmu tundma. Me võime minna “…julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime parajal ajal!” Mis võiks veel parem olla! (Sõna tänaseks päevaks 2014)

Jumal on seadnud tema veres lepitusohvriks usu kaudu, et näidata üles oma õigust sellega, et ta kustutas varem tehtud patud. (Rm 3:25) Küllap te olete kuulnud Jumala armu majapidamisest, mis minu kätte on antud teie heaks! (Ef 3:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sina tahad mulle andeks anda. Kas selles on lootust, et ma pärast olen parem? Muidugi, sest Sina annad mulle selleks jõu. Siis on mul vaja kahetseda oma süüd ja andeksandmine vastu võtta. Eenok Haamer

Palvetagem: Ainult Sina, Issand, saad vaadata inimkonna kõige sügavamasse pimedusse, et aidata neid, kes on hädas, ja lohutada neid, kes on meeleheitel. Sa oled valinud paljude rahvaste seast oma osa, need, kes armastavad Sind Sinu poja Jeesuse Kristuse kaudu. Tema kaudu oled Sa andnud meile tee, teinud meid pühaks ja andnud meile au. Clemens Roomast

* * *

Kasutatud allikad

Koostas Indrek Lundava

Veebruar 2019