PÄEVA  SÕNUM nr. 145

IV aastakäik

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

KADUNUD JA JÄLLE LEITUD

  1. nädal: 07. – 13. juuli 2019
  2. pühapäev pärast nelipüha

 

Inimese elus kipub olema nii, et häid asju märkame alles siis, kui mingil põhjusel oleme pida-nud neist loobuma. Siis vaatame ajas tagasi ja ütleme, et küll enne oli kõik hästi.

Sageli on nii, et hiljem keerulise olukorra lahenedes oskame olla tänulikud ja aidata neid, kes on samasuguse probleemi küüsi sattunud. Nii aitavad näiteks diakooniatöös teisi tihti just need, kes on ise kannatanud puuduse ja haiguse tõttu. Kui Jumal on aidanud seda, kes on hädas, siis inimene võib seejärel oma elu muuta ja aidata ka teisi.

Halval juhul aga võib inimene oma eluga minna nii ummikusse, et ta ise on kadunud. Siis kaovad nii inimese väärtushinnangud kui maailmapilt. Sel juhul nõrgeneb inimese suhe Jumalasse kui ligimesesse, ununeb ka kirik. See on kurb. Jeesuse tegevus näitab, et Ta ei läinud neid kadunud hingi hukka mõistma, vaid läks nende juurde ja ulatas abikäe. Süüdistamine ja näpuga näitamine teeb olukorra raskemaks, andestamine ja armastamine võib olla siis ainus tee inimese jalule aitami-seks.

Jumal kutsub patuseid enda juurde ja annab neile Kristuse ristisurma pärast kõik andeks. Kas ka meie kristlastena oleme valmis andestama ja halastama? Taevas rõõmustatakse iga kadunu üle, kes on leitud. Kas meiegi kristlastena tunneme sellest rõõmu või näitame näpuga ja tuletame meelde tema halba minevikku? (Soom 2014:8)

 

Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut. Lk 19:10

 

Jumal ütleb, et inimesed on kadunud Jumala jaoks. Kadunud inimest on Jumal tulnud otsima ja õndsaks tegema. Ta on maailma saatnud võimeka ja autoriteetse otsija – Jeesuse Kristuse. Jumal on maailma saatnud Püha Vaimu, kes aitab kadununuil aru saada, et nad on kadunud. Ta on andnud kirja, oma Sõna, mis peaks kadunuile valgustama tee koju.

Inimesi on mitmesuguseid: häid, pisut vähem häid või hoopis halbu, aga neid kõiki otsib Ju-mal. Oluline ja rõhutamist väärt on tõsiasi, et iga inimene peab leidma Jeesuse Kristuse, kui ta on Kristuse leidnud, on probleem lahendatud.

Otsimise ja leidmise puhul on kõige raskem asjaolu, et inimene ise ei mõista oma kadumist. Ta ei usu, et on kadunud. Elul pole ju väga vigagi! Söök ja jook on iga päev laual. Elatustase on pii-savalt kõrge ja aina tõuseb. Mugavustest pole puudu. Nii teebki inimene eksliku järelduse, et rohke-mat tahta polegi põhjust. Tal läheb sootumaks meelest, et suhteliselt turvaline maine elu on ajutine nähtus.

Kaduda võib rikkusse ja küllusse, mida igavikku ei saa kaasa võtta. Kord saab maine teekond otsa ja siis selgub, et inimene on Jumalale kadunud. Vale on arvata, et inimene kaob ära üksnes pat-tuellu. Inimene võib ära kaduda ka elu muredesse ja raskustesse.

Kui me maises elus ei ole leidnud isiklikku päästjat, kui me siin ei ole andeksandmist ja rahu leidnud, siis oleme me Jumalale kadunud ja jäämegi kadunuks. Meile võidakse korraldada väga kaunis ja liigutav matusetalitus. Seal võivad esineda koorid, puhkpilliorkestrid ja kõlada kiidukõ-ned, aga see ei anna meile midagi juurde ega võta midagi ära. Kui me pole Jumalat leidnud, siis jää-megi me Talle kadunuks. Just sellepärast on öeldud, et Jumal on tulnud otsima kadunuid ja õndsaks tegema. Laske end leida Jumalale! (Himma 2007:65jj)

 

Inimese Poeg on ju tulnud päästma kadunut. (Mt 18:11)

 

Palvetagem: Issand Jumal, taevane Isa, Sina ei soovi, et ükski Sinu loodud inimene hukkuks. Sina otsid meid, kui oleme eksinud Sinu teelt, ja palju enam, kui meie Sind otsime, hoolitsed Sina meie eest. Kingi meile ärksad kõrvad, et kuuleksime Sinu kutsuvat häält. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

KARJAST LAHKUNUD KADUNUD LAMMAS

Pühapäev – 07. juuli

Jeesus ütles: “Nõnda on taevas ühe meeltparandanud patuse pärast rohkem rõõmu kui ühek-sakümne üheksa õige pärast, kellele ei ole vaja meeleparandust.” Lk 15:7

 

Nelipüha järgse 4. pühapäeva evangeeliumitekstis jutustab Jeesus loo karjasest, kes ei suhtu oma karja kui nimetusse hulka, vaid näitab oma armastust ja hoolt välja iga üksiku suhtes. Mitte iga valitseja ei taha näha oma valitsetavates nime ja näoga üksikisikuid, vaid paigem kuulekalt alluvat massi, kes peab vaguralt kiitma heaks valitseva kliki valikud ja prioriteedid. Kaasamise all mõelda-kse sellises ühiskonnas kaasakiitmist.

Jumala jaoks ei ole me aga ei rahvana ega ka eraldivõetult kristlastena nimetu anonüümne mass inimkonnas nagu on seda tilgake vett ookeanis. Jumal tunneb meid nimepidi. Ta muretseb iga-ühe pärast eraldi, mistõttu ka pöörab igale meist eraldi tähelepanu. Nagu suure pere emal või isal on ka taevasel Isal meeles iga oma lapse nägu ja nimi. Ta teab iga lapse rõõmudest ja muredest, hirmu-dest ja huvidest. Teda huvitab, milline on minu elu, milline minu usk, milline minu suhtumine ligi-messe, milline on minu suhtumine Jumalasse.

Issand rõõmustab igaühe pärast, kes on oma elu muutnud jumalasõna kohaseks usutunnistu-seks Jumalasse. Ta ka muretseb igaühe pärast, kes elab teisi tähele panemata egoistlikus enesekesk-suses ja enesekindlas enesekiituses. Jumala Päike paistab kõigi peale, sest selles väljendub Jumala valimatu armastus kõigi inimeste vastu, ka nende vastu, kes ligimesele eelistavad alati ennast ja kes Jumalat kunagi ei vaja, sest tänapäevase inimese enda tahe ja õigus on ju alati suuremad kui Jumal.

Kuid Jumala rõõm on suur iga sellise pärast, kes suudab oma eluga välja jõuda kaasligimese märkamiseni ning usuni Issandasse Kristusesse. (Viilma 2016)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie elu on selleks liiga kallis, liiga väärtuslik ja asenda-matu, et me tohiksime seda valesti elada. Rudolf Kiviranna

 

Palvetagem: Issand Jumal, halastaja, Sa mu ainus abimees, Sina ainus armuandja, õnnistus on Sinu käes! Sinu juurde ruttan ma: Issand, Issand, halasta! Minu patud andeks anna, surmaorust välja kanna! Gottfried Wilhelm Sacer

 

* * *

 

RASKED AJAD

Esmaspäev – 08. juuli

Pöördu mu poole, Issand, ja ole mulle armuline, sest ma olen üksildane ja vilets! Ps 25:16

 

Taavetil oli valus. Ta koges end hüljatuna ning muretses et äkki oli Jumal end temast ära pöö-ranud. “Pöördu mu poole ja ole mulle armuline, sest ma olen üksildane ja vilets! Ahastused täida-vad mu südame; tõmba mind välja mu kitsikustest! Vaata mu viletsust ja mu vaeva ja anna andeks kõik mu patud! Vaata mu vaenlasi, sest neid on palju, ja vägivaldset vihavaenu, millega nad mind vihkavad! Hoia mu hinge ja kisu mind välja; ärgu ma jäägu häbisse, sest ma otsin pelgupaika sinu juures!” (Ps 25:16-20).

Teda ümbritses vihkamine ning ta kartis saada häbistatud. Tema karje Jumala poole (Ps 25:4) näidata talle Jumala teerada võis osalt tulla ka sellest, et Taavet ei olnudki kindel, millist teed valida. Arvatavasti oleme kõik sellises olukorras olnud. Aga kuidas Taavet käitus?

 

Kõigepealt ta ootas uskudes. Oodata ei ole kunagi kerge, eriti siis kui kogeme oodates ka valu. Ometi tundub, et Taavet oli kindlalt otsustanud kinni hoida oma lootusest Jumala vastu – ja nii päe-vast teise, ükskõik mis juhtuks. “Juhi mind oma tõeteel ja õpeta mind; sest sina oled mu pääste Ju-mal, sind ma ootan kogu päeva! ” (Ps 25:5).

Lisaks sellele tuletas ta enesele meelde ning uskus Jumala tõotusi mis rääkisid Tema muutu-matust armastusest ning juhtimisest. “Tuleta meelde, Issand, oma halastust ja heldust, sest need on maailma ajastu algusest! Ära tuleta meelde mu nooruse patte ega mu üleastumisi; mõtle minule oma heldust mööda, oma headuse pärast, oh Issand! Hea ja õiglane on Issand; sellepärast ta õpe-tab patustele õiget teed. Ta juhib alandlikud käima õiguses ja õpetab alandlikke oma teele” (Ps 25:6-9). 10. salmist aga leiame Taaveti tunnistuse: “Kõik Jumala teed on heldus ja tõde neile, kes peavad tema lepingut.”

Taavet oli ära tundnud omaenda väärtusetuse ning ilmselt ei kogenud Jumala halastust ja tõde selles olukorras koheselt, ometi vaatamata kõigele sellele – Jumal õnnistas teda. Ning Jumal kasutas Taaveti katsumusi selleks, et jagada julgustust üle kogu maailma ning üle ajaloo. (Ray 2013)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Minu saladus on väga lihtne – ma olen vaid Jumala tööriist. Mina ise pole midagi teinud. Jumal on seda tahtnud. Ema Theresa

 

Palvetagem: Tahaksin paluda Sinult praegu, mil ma seda veel suudan, et Sa halastaksid mu peale siis, kui mina ise enam ei suuda paluda! Toomas Paul

 

* * *

 

JUMAL KANNAB MEIE EEST HOOLT NAGU ISA

Teisipäev – 09. juuli

Ma elan kõrges ja pühas paigas ja rõhutute ning vaimult alandlike juures, et turgutada aland-like vaimu ja elustada rõhutute südameid. Js 57:15

 

Selles prohveti kuulutuses on rõõmusõnum Iisraeli rahvale, aga kinnitus Jumala ligiolekust ja armust tänasel päeval ka meile. Iisraeli inimeste teadmine oli seni, et Jumala ette sai tulla ning see-tõttu Jumal võttis ka kuulda inimest ainult kas templis või pühapaigas. Nüüd kuulutas Jesaja neile uut võimalust. Jumal, kelle “elupaik” on kõrge ja püha, pöördub ise alandlike poole. Jumal andis prohvetile kuulutada rõõmsat uudist, et ta tahab tulla ja jääda inimeste juurde. “Issand on ligi neile, kes on murtud südamelt, ja päästab need, kellel on rusutud vaim” (Ps 34:19).

Jesaja rõhutab oma kuulutuse alguses: “Sest nõnda ütleb kõrge ja üllas, kes igavesti elab ja kelle nimi on püha.” Selline kuulutuse sissejuhatus kinnitab, et Jumalat ei saa kukutada troonilt, veelgi enam, et Ta ise ka ei tagane oma tõotustest. Tema nimi on püha ja see tähendab, et Tema poolt lubatu saab ka teoks. Uus rõõmusõnum andis teada, et seal, kus varem kuulutati kohut, on nüüd koht Jumala armule. Iisraeli rahvas oli oma kannatustes sellist lahendust juba ammu oodanud ning nüüd kinnitas Jumal, et tahab tulla oma rahva keskele. See igatsus on aktuaalne tänini.

Ka tänapäeval tahab Jumal meie eest hoolt kanda – Jumal on armastus ja ta muretseb ning kannab meie eest hoolt nagu isa. Ta ütleb: “Ma olen näinud tema teid, aga ma parandan ja juhatan teda …” (Js 57:18). Siin ongi meile kinnitus ja lohutus, et Jumal ei jäta meid. Ka mitte siis, kui ole-me eksinud Tema teedelt. Ega Jumalal ei ole ju meid otseselt vaja, aga siiski Ta muretseb meie pä-rast, et me ei nõrkeks ega häviks need, keda ta ise on loonud.

 

Jah! Jumal on armuline Isa. Ta on loonud inimese, andnud talle elu ja kõik eluks vajaliku. Ju-mal saatis oma Poja siia maailma, et meie võiksime olla õnnelikud. Ta on andnud inimesele kõike, kuid ometi läheb inimene sageli kaotsi. Kuid Jumal ei jäta meid ka siis. Nagu selle nädalane püha-päeva teema ütleb: “Kadunud ja jälle leitud”. Jumal otsib eksinuid, kutsub neid enda juurde tagasi ja annab süüteod andeks. Inimene on päriselt kadunud vaid siis, kui keegi teda enam ei otsi. Õnneks meiega nii ei ole. Taevas rõõmustatakse iga üksiku kadunu üle, kes on taas üles leitud. Palju on pü-hakirjas säärast tegu kinnitavaid tekste ja Jeesuse räägitud tähendamissõnu.

Kui mõtleme loole kadunud pojast, siis leiame selles üsna sarnast prohvet Jesaja kuulutusega “… ja ma tasun temale troostiga” (Js 57:18). Võetakse ju avasüli vastu ja tehakse pai pojale, kes on olnud teedel, mida küll tema isa ei ole näinud, kuid isa rõõm on suur ning ta tahab edaspidi “paran-dada ja juhatada” oma poega, kes oli eksinud, ent nüüd taas isakodu leidnud.

Poeg lahkus kodust, et leida õnne, kuid materiaalsed asjad ei too meile õnne ega anna rahu – seda rahu, mida elu koos Jumalaga annab. Me ei peaks ringi ekslema ja otsima, sest tegelikult on meile kõik juba antud, kui oleme Kristuse oma ellu vastu võtnud ja usaldame endid taevase Isa hoo-le alla, kes ei riidle meiega igavesti, vaid tahab meid parandada ja juhatada. Veelgi enam – oma rahu kaugel ja lähedal olijaile jätta. “Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie süda-med ja mõtted Kristuses Jeesuses” (Fl 4:7). (Tuulik 2016:8)

 

Sest Issand on kõrge ja näeb madalat, aga kõrgi ta tunneb kaugelt ära. (Ps 138:6) On ju minu käsi selle kõik teinud ja nõnda on see kõik sündinud, ütleb Issand. Aga mina vaatan ka niisuguse peale, kes on vilets, kellel on purukspekstud vaim ja kes väriseb mu sõna ees. (Js 66:2)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Isa, õigusega on mul Poja peale kindel lootus, sest kõik mu haigused ravid Sa terveks Tema kaudu, kes istub Su paremal käel ja palvetab meie eest. Vastasel korral heidaksin meelt, sest rohked ja suured on ju need mu haigused, kuid veelgi tõhusam on Sinu ravim! Augustinus

 

Palvetagem: Oleme Sinu ees, Jumal, tühjade kätega. Puuduta meid. Sina oled valgus pime-duses, armastus, millega kõik sügavikud on läbitavad. Õnnista meid eluveega Jeesuses Kristuses. Günter Ruddat

 

* * *

 

JUMALA HOOLITSUS

Kolmapäev – 10. juuli

Alanduge siis Jumala võimsa käe alla, et Tema teid ülendaks õigel ajal; heitke kõik oma mure Tema peale, sest Tema peab hoolt teie eest! 1Pt 5:6,7

 

Murelikuks teevad meid ikka ajalikud asjad, need, mida koi ja rooste rikuvad. Me alailma mu-retseme – leiva lauale, riided selga, katuse peakohale, rattad alla. Ka lapsed muretseme majja. Ugri-mugrilikus elutõsiduses tundub lausa kohatuna Peetruse üleskutse: “Heitke kõik oma mure tema (Is-sanda) peale, sest tema peab hoolt teie eest.”

Nüüdisaegne mõistujutt pajatab. Kord suri keegi ausalt rikkaks saanud töökas mees. Peetrus võttis ta taevaväravas vastu ning juhatas igavese eluaseme poole. Nad möödusid säravatest palee-dest, uhketest villadest, kõrgetest ja üha madalamatest majadest. Tänavgi oli muutunud kitsaks ra-jaks, kui nad lõpuks peatusid paigas, kus puhma varjus paarile toikale kinnitatult lipendas kulunud palakas. “Jõudsime kohale,” lausus Peetrus. “See peab olema mingi eksitus! Ma olen siiani siiski küll palju paremaga harjunud!” protesteeris mees. “Jah, aga siia oled sa vaid selle jagu investeeri-nud,” kõlas vastus.

Maine vara kasvab kokku hoides ja endale kogudes. Ning alailma on tülinat – läheb lõbuga, aga tuleb vaevaga. Ning viimaks pole mammonat taevas vaja ja põrgus põleb ära. Kuid taevane varandus kasvab vaid andes ja kaasinimestega jagades aega, leiba, turvatunnet, armastust, lohutust, tuge, mõistmist, andestust … Nii saab ajalik elugi üha rõõmsam – Jumala hoolitsusest õnnistatud.

Jeesus ütleb: “Koguge endile aardeid taevasse, kus koi ega rooste neid ei riku ja kuhu vargad sisse ei murra ega varasta! Sest kus su aare on, seal on ka su süda” (Mt 6:20,21). (Salumäe 2018:8)

 

Alanduge Issanda ette, siis ta ülendab teid! (Jk 4:10) Heida Issanda peale oma koorem, ja te-ma hoolitseb sinu eest; ta ei lase iialgi kõikuda õiget! (Ps 55:23) Sest ei ole muud Jumalat kui sina, kes hoolitseb kõige eest, et peaksid veel tõestama, et sa ei ole ülekohtuselt kohut mõistnud. (Trk 12:13) Sest kõike seda taotlevad paganad. Teie taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate. (Mt 6:32, ka Lk 12:30)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Selle asemel, et oma südames protsessida, vihastuda nende peale, kes meid petavad ja meile ülekohut teevad, võta kannatus kannatlikult Jumala käest vastu ja anna see Talle üle Teda usaldades. Ta muretseb sinu eest, Ta võitleb sinu eest! Ema Basilea Schlink

 

Palvetagem: Mina võin eksida, Tema ei eksi, käsi Tal kindlana juhatab mind. Tema mu loo-tus, kui seisan ka üksi, usaldan Teda, ei usalda end. Läbi Ta kannab mind vaenust ja pilkest, läbi ka pimedast kahtluste ööst, hajutab pilved, toob võrratut selgust ellu, mis rikas on usaldusest. Arved Paul

 

* * *

 

JUMALA SÕNA IGATSUS

Neljapäev – 11. juuli

Sinu oma olen mina, päästa mind, sest ma nõuan taga Su korraldusi! Ma olen eksinud nagu kadunud lammas. Otsi oma sulast, sest ma ei unusta Su käske! Ps 119:94,176

 

Imeks tuleb panna, et vaga laulja oma pikka 119. laulu, milles ta oma täit rõõmu Jumala ja Te-ma Sõna ning käskude üle avaldab, niisuguse tunnistusega lõpetab. Ta tunnistab Jumalale oma suurt nõtrust ja eksitust ning palub, et Jumal teda kui oma kadunud lammast otsiks ja hoiaks, muidu võib ta langeda ja igavesti kaduda. Sellised hinged, kes oma vaimu vaesust tunnevad on Issandale arm-sad, sest nad on nagu lambad, kes oma head karjast on tundma õppinud ja hoiduvad Tema taha.

Neile on Jeesus, see uks lammaste jaoks (Jh 10:7) ja sellepärast ei eksi nad ära. Neile on nen-de karjase hääl nii tuttavaks saanud, et nad iga võõra hääle ära tunnevad ja selle eest põgenevad. Kui see, kes on pimedana sündinud, oma hea karjasega tuttavaks saab, ei võta ta enam võõrast häält kuulda ega lase ennast enam ühegi võõrast õpetusest eksitada. Sest ta oli uksehoidja juhatust mööda õigest uksest sisse läinud ja uksehoidja oli ka tema südame ukse heale karjasele avanud.

Kes on see uksehoidja? See on see, kes rahvast kutsub, kogub, valgustab, pühitseb ja Jeesuse Kristuse juures õige ja ainu usu sees hoiab. Tema on Jumala Püha Vaim. (Lampson 1903:414)

 

Me kõik eksisime nagu lambad, igaüks meist pöördus oma teed, aga Issand laskis meie kõigi süüteod tulla tema peale. (Js 53:6) Teie olite ju “nagu lambad ekslemas”, kuid nüüd te olete pöör-dunud oma hingede Karjase ja Ülevaataja poole. (1Pt 2:25)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ole julge, võitle ka, sest võideldes saad võidu. Kui kuri vaenlane su ees, siis Jeesus sinu abimees on häda sees.

 

Palvetagem: Sa püha ja hea karjane, meie Issand Jeesus Kristus. Tee meie südame silmad ja kõrvad lahti ja valgusta meid oma püha Sõna ja Vaimu läbi, et me Sind, oma head karjast tunneksi-me, kes Sa see uks lammaste jaoks oled, kelle läbi üksnes Isa juurde võime saada. Jää meile varju-paigaks ja õpeta meid võõra hääle eest põgenema ning Sinu juures varju otsima.

 

* * *

 

PATUNE, KES PALUB ARMU

Reede – 12. juuli

Õnnis on see, kelle üleastumine on andeks antud, kelle patt on kinni kaetud. Õnnis on inimene, kellele Issand pahategu ei arvesta ja kelle vaimus ei ole kavalust. Ps 32:1,2

 

Õnnis olemine tähendab õnneliku olemist. Tema ei saa olla õnnelik enne, kui teab, et talle on andeks antud. Sellist meelevald pole ühegi inimese käes. Jumalal on see meelevald, aga kas Ta an-destab?  Üks õigeusu preester on selle kohta öelnud: Jumal annab kõik patud andeks. Kõik patud. Aga inimene oma pattudega lükkab selle andeksandmise endast eemale.

Taavet teab, et ta on eksinud, aga sellest teadmisest üksi andekssaamiseks ei piisa. Vaja on nii ülestunnistust Jumala ees, südamest tulevat kahetsust kui ka tõotust meeleparandusele. Nõnda alan-dub suur kuningas Jumala ette. Ja vahet polegi, kas ta on Issanda palge ees seistes kuningas või ker-jus. Ta on patune, kes palub armu.

Kui kaalul on hingerahu ning valida on, kas kanda igavesti süükoormat ja nõrkeda selle all või kanda karistus ning elada armu saanuna, siis tuleb ennast alandada ka kuningal. (Palgi 2017:135)

 

Õndsad on need, kelle ülekohus on andeks antud ja kelle patud on kinni kaetud. (Rm 4:7) Ku-na see oli Jumal, kes Kristuses lepitas maailma enesega ega arvestanud neile nende üleastumisi ning on pannud meisse lepitussõna. (2Kr 5:19)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Inimese uskuvas südames hakkab selguma evangeeliumi saladus. Ta tunnetab nüüd, et Jumal armastab teda mitte tema armastusväärsuse tõttu, vaid selle pärast, et Jumal on armastus. Mingit muud põhjust ei ole! Ole Hallesby

 

Palvetagem: Issand, Sina tead me koormaid ja vaid Sina saad meile anda hingerahu. Aita meil märgata oma eksimusi ning seada oma elu Su tahte järgi. Mare Palgi

 

* * *

 

OLETUSEST JUHTNÖÖRIDENI

Laupäev – 13. juuli

Issand ütleb: “Ma teen su targaks ja õpetan sulle teed, mida sul tuleb käia, ma annan sulle nõu oma silmaga sind juhtides.” Ps 32:8

 

Sul on võimalik kindlaks teha, missugune on Jumala tahe Sinu elu jaoks. Ta on tõotanud: “Ma teen su targaks ja õpetan sulle teed, mida sul tuleb käia…” Tema Sõnas öeldakse: “Õpi teda tundma kõigil oma teedel, siis ta teeb su teerajad tasaseks!” (Õp 3:6). Jumal tahab, et jõuaksid oletustest juhtnöörideni, kuid selleni jõudmine nõuab nelja asja.

  1. Arusaamist, et Jumala tahte täitmine saab alguse meie tahte alistamisest Temale. Jeesus üt-les: “…ma ei otsi oma tahtmist, vaid tema tahtmist, kes minu on saatnud” (Jh 5:30). Sa tunned Ju-mala tahtmise ära vaid siis, kui õpid enda oma kõrvale jätma ning harjutades muutud selles üha osa-vamaks.
  2. Õige vaimuliku meelsuse hoidmist. Jumala tahet ei ole võimalik tunnetada, kui Sind juhi-vad Su enese huvid. “…lihalik mõtteviis on vaen Jumala vastu, sest ta ei alistu Jumala Seadusele ega suudagi seda” (Rm 8:7).
  3. Jumalalt juhtnööride palumist. Taavet palvetas: “Õpeta mind tegema sinu meelt mööda, sest sina oled mu Jumal! Sinu hea Vaim juhatagu mind…” (Ps 143:10). Ka Jaakobus julgustas meid: “Kui kellelgi teist jääb vajaka tarkust, siis ta palugu Jumalalt, kes kõigile annab heldelt ega tee et-teheiteid…” (Jk 1:5).
  4. Jumala Sõna lugemist avatud südamega, kui soovid Teda kuulda võtta. “Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal” (Ps 119:105). Jumala Sõna igapäevane uurimine ning selle üle mõtisklemine aitab Sul Tema häält ära tunda, kui Ta Sind kõnetab. “…lambad järgnevad talle, sest nad tunnevad tema häält” (Jh 10:4). (Raadio7 2015)

 

Kes iganes kardab Issandat, seda ta õpetab teele, mis tuleb valida. (Ps 25:12) Ma õpetan sulle tarkuseteed, ma juhin sind õigeisse rööpaisse. (Õp 4:11) Maa, mille eest hoolitseb Issand, su Jumal, millel alaliselt, aasta algusest aasta lõpuni, viibivad Issanda, su Jumala silmad. (5Ms 11:12)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mida vähem sa endale vabandusi otsid, seda rohkem ar-mastav Jumal sulle andeks annab. Tertullianus

 

Palvetagem: Issand Jeesus, õpeta meid lapsena tulema Sinu juurde ja sirutama oma tühjad käed Sinu poole, vastu võtmaks uut õnnistust, uut armu ja uut jõudu. August Ferdinand Huhn

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

  • Himma, Paul 2007. Suuremeelne Jumal. Jutlused 1980ndatest [Postill]. Tallinn: Allikas
  • Lampson, Peeter 1903. Hommiku- ja õhtu- “roaohver” : Esimene jagu. Tartu
  • Palgi, Mare 2017. Avades südame silmi. Hommikupalvused. EELK Kose Kogudus.
  • Raadio7 2015. Oletusest juhtnöörideni. 28.11.2015: https://raadio7.ee/stp/oletusest-juhtnoorideni/
  • Ray, Johanna 2013. Rasked ajad (Psalm 25). Piiblivõti; Avatud Piibli Ühing, 22.09.2013: http://www.avatudpiibel.ee/en/node/4560
  • Salumäe, Mart 2018. Jumala hoolitsus. – Eesti Kirik, 05.09.2018
  • Soom, Kaido 2014. Kadunud ja jälle leitud. – Eesti Kirik, 02.07.2014
  • Tuulik, Diina 2016. Jumal kannab meie eest hoolt nagu isa. – Eesti Kirik, 08.06.2016
  • Viilma, Urmas 2016. Facebooki sissekanne 11.07.2016: https://www.facebook.com/urmas.viilma/posts/1633831690267948/

 

Koostas Indrek Lundava.

Juuli 2019