Nõmme Rahu Kogudus

PÄEVA SÕNUM nr. 147


IV aastakäik

"Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest." Ii 42:10

 

ISSANDA TEENISTUSES!

  1. nädal: 21. – 27. juuli 2019

  2. pühapäev pärast nelipüha


 

Me ei tea, miks just Peetrus sai selle ülesande (Mt 16:18) endale. Eks kandidaate oleks olnud rohkemgi. Ja me ei peagi teadma, sest Jumal kasutab, keda Ta tahab. Me võime inimlikult hinnata küll, kes kõige paremini sobiks ja kõige õppinum ja võimekam oleks, kuid Jumala mõõdupuud on vähe teised. Ta ei läkita valmis töötegijaid, vaid varustab ja valmistab neid, keda Ta kutsub. Ja Ta võib kasutada igaühte. Tähtis ei ole meie tarkus ja edukus või meie usu tugevus, vaid tähtis on Te-ma, kellesse me usume, ja Tema vägevus. Kõige olulisem asi Jumala teenistusse astudes on see, et me saame aru sellest, et Jeesus on meie Issand ja meie Lunastaja, elava Jumala Poeg. Ja nagu Jee-suse sõnadest Peetrusele näeme, ka see arusaamine ei tule meie endi tarkusest. Aga sellest algab kõik. Kui me ei tunne Jeesust, ei saa me aru ka millestki muust Jumalariigis. Me saame paluda, et Püha Vaim aitaks meil iga päev aina paremini Jeesust tundma õppida ja talle järgneda. (Hämäläinen 2014)

 

Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed. Ef 2:19

 

Piiblisalm räägib, et me ei ole enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Juma-la kodakondsed. Kristuses ei ole enam kaugelolijaid ja lähedalseisjaid, vaid Kristuses on kõik võrd-sed Jumala kodakondsed. Selles salmis kõlab meeldiv kutse olla Jumala kodakondne. Kõrgemale ei saakski enam ühtegi inimest asetada, kui seda on elada Jumala kodakondsena. Siin on juttu kodust kõige paremas mõttes, sest rohkem ei saa inimene kuskil enam kodus olla kui oma usus. Selle kodu-ga võib inimene kõikjal ringi rännata. Mida tähendab uskliku jaoks elada Jumala kodakondsena sel-les maailmas? Kodakondsusega inimesel on kõik õigused, ja kohustused.

Jumala kodakondsena elamine tähendab meie jaoks usaldada Jumalat ja valmisolekut Teda teenida igal ajahetkel ja igas paigas ja olukorras, kus me just viibime. Tihti ei ole me seda paika en-dale ise välja valinud, Jumal on meid sinna asetanud ja seal ootab Ta meilt usku ja kuulekust. Ini-mestena tahame küll pea alati paremat aega ja maailma, kus elada ja unistame teistsugustest oludest kui need, milles meil tuleb seista.

Kuid meie ülesanne ei ole siin maailmas, erinevates olukordades lihtsalt vastu pidada, vaid midagi enamat. Peame enestelt küsima, mida tohime usus teha, mida tuleks teha, et usku hoida ja lasta sellel nähtavale tulla. See on Jumala kodakondse vastutus selles maailmas. Jumala tahe on, et leiaksime julgust ja tahet elada ka meile võõrastes oludes. Julgust elada käesolevas hetkes, isegi kui see on risti vastu meie soovile ja igatsusele.

Me ei ela usklikena ainult iseendale, vaid ka maailmale meie ümber. See ei tähenda mugandu-mist maailmaga, vaid Jumala otsimist käesolevas hetkes. Meie eesõigus on ammutada lõpmatust al-likast, oma turvalisest ja igavesest kodust jõudu, julgust ja usku eluks, et mitte lasta endast võitu saada selle maailma hädadel ja kannatustel, ükskõiksusel ja hirmul, valel ja ülekohtul. (Melder 2003:8)

 

Palvetagem: Issand Kristus, meie taevane Kuningas, tänus ja rõõmus pühitseme Sinu apost-lite mälestust ning palume Sind: anna oma Kirikule seda armu, et ta armastaks ja elaks selles, mida Sinu apostlid on uskunud, kuulutanud ja õpetanud. Kuule meid, kes Sa koos Isaga Püha Vaimu üht-suses elad ja valitsed igavesest ajast igavesti.

 

* * *

 

LASKE VÕRGUD VETTE JA KASUTAGE KAALUKS EVANGEELIUMI.

Apostlite pühapäev – 21. juuli

 

Seda pühapäeva kutsutakse apostlite pühapäevaks ja sel päeval meenutatakse kõiki apostleid. Apostel on kristlikus tähenduses Jumala saadik maailmas. Apostlid olid Jeesuse jüngrid, kes said te-ma ülestõusmise tunnistajateks selles maailmas.

Kui vaadata apostlite tegevust, siis nad pühendusid jumalasõna kuulutamisele maailmas. See polnud sugugi kerge töö, sest nii variserid ja kirjatundjad kui ka Rooma riigi võimud tegid kõik või-maliku selleks, et nende tööd nurjata.

Nii pidid mitmed apostlitest oma usu kuulutamise ja tunnistamise pärast surema märtrisurma. Nende kogemus Jumalast oli sedavõrd tugev, et nad ei salanud oma usku ka siis, kui pidid elust loo-buma. Tagakiusust hoolimata ei jätnud nad oma tööd, vaid tegid kõik võimaliku selleks, et sõnum Jumala päästest leviks kõigi inimesteni. Nii sai ristiusust maailma suurim religioon.

Nüüd oleme meie tänapäeva maailmas apostlite töö jätkajad. Kristus on andnud meilegi mis-jonikäsu ja sellega kaasneva tõotuse: "Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaa-ta, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni." (Mt 28:18-20)

Jumal on andnud meile kõik eluks vajaliku, kuidas täidame meile antud ülesannet? Kas suudame olla apostlite töö väärikad jätkajad selles maailmas? (Soom 2013:8)

 

Jeesus ütles Siimonale: "Ära karda! Nüüdsest peale pead sa püüdma inimesi!" Lk 5:10

 

Kui võrratu on see lugu (Lk 5:1-11), mis kinnitab, et usaldus Jeesuse vastu on parim vahend jõuetuse ja lootusetuse vastu! Luukas annab sellega Peetrusele pääsemise võtme: Jeesuseta jäävad võrgud tühjaks. Samas näitab see lõik ka meile, et Jeesust usaldades oleme suutelised enamaks kui arvata oskame. Kõige tähelepanuväärsem on, et evangelist valib oma sõnumi edastamiseks Peetrust ja tema kaaslasi kõige enam mõjutatava seiga - nende ameti - millele ta läheneb üsna ebatavalisel moel: puusepa poeg annab nõu elupõlistele kaluritele, kes on pettunud ja väsinud terve öö kestnud viljatust püügist. "Aga sinu sõna peale lasen ma võrgud vette. Ja kui nad olid seda teinud, püüdsin nad nii suure hulga kalu, et nende võrgud rebenesid".

Peetrus, olles aru saanud Jeesuse suurusest, langes maha tema põlvede ette ja ütles: "Mine minu juurest ära, Issand, sest ma olen patune mees!" Sel hetkel annab Jeesus patusele mehele lu-baduse nüüdsest hakata inimesi oma võrku püüdma: "Ära karda! Nüüdsest peale pead sa püüdma inimesi!"

 

Milline erakordne hetk! Kui Peetrus kaladest lookas paadiga kaldale sõudis, ei osanud ta ai-matagi, et teda ootab ees hoopis teistsugune, palju isiklikum tee, millest saab alguse kogu meie Ki-riku tee, selle Kiriku, mille evangelist ka Luukas on. Sellest hetkest saab alguse ka täiesti uus mõõ-de kalameeste elus ja tähenduses. Nüüdsest said neist mitte enam kala- vaid inimeste püüdjad. Peet-rus ei jätka oma teed üksi, vaid talle järgnesid peale seda sündmust ka teised kalurid (Lk 5:7,8).

Peetrus valis oma tee Issandale kuuletudes ja uuesti paadiga järvele sõudes. Nii toimides ja end Jeesuse tahtele allutades valis ta otsimata ja ootamatagi oma edasise tee. Ta sai esialgu väljava-lituks ja hiljem apostliks, kes Pühast Vaimust saadetuna kuulutas uudist nii Jeruusalemmas kui ka kogu maailmas.

Hiljem tunnistab ta oma teises kirjas (2Pt 1:16), et "Meie Issanda Jeesuse Kristuse väge ja tulemist ei ole me teile teatanud mingeid targutavaid müüte jäljendades, vaid me oleme tema suu-rust näinud oma silmaga."

 

Niimoodi isiklikult kõnetab Jeesus meist igaühte. Kõigepealt jõuetuse tunne, siis lootusetuse hetk, kui jõukatsumine liiga raskeks muutub ning pärast Jumala leidmist tärkav lootus ja lootus as-tuda vastu kõikidele raskustele, millega igapäevaelus silmitsi seisame.

Inimese elu eesmärk ei ole mitte koguda maist rikkust või uhkeid tiitleid ega lükata murede lahendamine kõrvale, ilma neile silma vaatamata. Me oleme maailma tulnud selleks, et otsida ja leida Jumalat, et olla Temaga ühendatud.

Nii nagu lind on määratud taevalaotusele lendama ja kala vette ujuma, nii oleme ka meie siia maailma tulnud elama üheskoos Jumalaga, oleme tulnud, et Teda armastada, et oma lakkamatuis mõtetes Temaga olla.

Isegi kui see tundub meile esmapilgul arusaamatu, peame mõistma täna loetud evangeeliu-milõigus Peetruse südamest tulnud lootusetusehüüet kui tõelist vaimulikku tegu, sest selles väljen-dub inimlikust nõrkusest ülesaamine ja otsustav samm Kõigevägevama Issanda poole.

Enne Issanda tee valimist on ka pühad inimesed oma lootusetuse maailmale välja hüüdnud. Nagu apostlidki, on nad otsustanud end edaspidi Jumala poole pöörata ja usaldada ennast ja oma mõtted Issandale.

 

Siinkohal mõistame, et üleminek meeleheitelt lootusele, inimest vaevavatelt kahtlustelt ja vas-tuseisudelt usaldusele, ei toimu pelgalt teoorias. Sõna pole kirjutatud ainul eesmärgiga lohutada ja üles ehitada inimese kaotatud ja purunenud moraalitunnetust. Hoopis vastupidi - Sõna aitab teostada uut teed, mille inimene valib jättes maha oma "mina" ja andes end täielikult ja piiramatult Issanda hoolde. Lühidalt öeldes on see ainus käimist vääriv tee, see ainus elu, mis elamist väärib - elu Is-sandas. Elu, mis on meile antud maitsmiseks ja rõõmupisaratega endi ümber jagamiseks. (Metro-poliit Stefanus 2011)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Paganliku vaimsusega ühiskonnas peetakse kristlasi sageli naeruväärseks. Seda tunnistavad ohtralt meie ajakirjandus ja kultuuritegelaste sõnavõtud. Peab ole-ma julgust oma kristlikke põhimõtteid igas olukorras avalikult välja öelda. Kui meie ei julge tunnis-tada oma usku, siis ei tunnista ka Jumal meid omaks. Ja Jeesus on see, kes otsustab meie saatuse. Fanny de Sivers

 

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus, Sina oled valinud oma kiriku kõikide maailma rahvaste hulgast. Samal ajal Sa seisad südamliku ustavusega oma iisraeli rahva kõrval. Anna andeks, kui kristlased on süüdi iisraeli rahva ees. Juhata mõlemad teele, mis viib Sinu riiki. Vennastekoguduse liturgiast

 

* * *

 

RÕÕMUSÕNUM TOOB RÕÕMU

Esmaspäev – 22. juuli

Maarja Magdaleena, Issanda õpilase päev ehk madlipäev

Kui armsad on mägede peal sõnumitooja sammud. Ta kuulutab rahu, toob häid sõnumeid. Js 52:7

 

Pärast seda, kui saatan oli inimese patulangemise läbi Jumalast eemaldanud, ehitas see vaen-lane Jumala ja inimese vahele kõrged lahutuse mäed ja kantsid. Peites inimese nende taha selle loo-tusega, et teda sealt keegi tema käest enam kätte ei saa. Ei leitud inimeste ega inglite seas ühtegi, kes seda sõda oleks võinud ette võtta. Ometi see, kelle nimi on Jeesus Kristus, kes on Jumal ja ini-mene, sõdis põrgu vürstiga ja võitis teda ära.

Prohvet näeb seda Äravõitjat nende lahutuse mägede peal seismas ja kuuleb Tema rõõmu sõ-numit kuulutamas: "Ma olen surmale mürk ja põrgule katkuks saanud!" Tema suust hoovab välja terve evangeeliumi sõnum. Nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu. (Jh 3:16) Keda see sõ-num ei rõõmusta, see magab veel patuunes. Ärka üles, kes sa magad, ja tõuse üles surnuist, siis sä-rab sulle Kristus (Ef 5:14). (Lampson 1903:24)

 

Issand annab sõnumi; heade sõnumite kuulutajaid on suur vägi (Ps 68:12). Vaata, juba on mägede peal sõnumitooja jalad, tema kuulutab rahu. Pühitse, Juuda, oma pühi! Tasu oma tõotused! Sest iialgi enam ei tule su kallale nurjatu – ta hävitatakse sootuks (Na 2:1). Kuidas aga saadaks kuulutada, kui ei olda läkitatud? Just nagu on kirjutatud: "Kui kaunid on nende jalad, kes kuulu-tavad head rõõmusõnumit." (Rm 10:15)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala kojas pole vaja publikut. Siin on igaüks kaasatöö-taja. Osvald Tärk

 

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sinu Poeg Jeesus Kristus tervendas Maarja Magdaleena vaimu, hinge ja ihu ning tegi temast oma ülestõusmise tunnistaja. Puhasta meid pattudest ja uuenda meid oma Vaimuga, et me võiksime Sind teenida Jeesuse Kristuse ülestõusmise väes, kes koos Si-nuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

 

* * *

 

JÄRGIDES JUMALA TÕOTUST.

Teisipäev – 23. juuli

Issand ütles Aabramile: "Mine omalt maalt, omast sugukonnast ja isakojast maale, mille ma sulle näitan!" 1Ms 12:1

 

Jumal ootas Aabrahamilt tohutut sõnakuulelikkuse väljendust - seda, et Aabraham astuks tundmatusse tulevikku. Aabraham tegi selle sammu, omades ainsa pidepunktina Jumala tõotust: "Mine omalt maalt, omast sugukonnast ja isakojast maale, mille ma sulle näitan!"

Heebrealaste kirja autor ütleb: "Usus oli Aabraham kuulekas, kui teda kutsuti minema paika…ja ta läks välja, teadmata, kuhu ta läheb" (Hb 11:8). Jumal ei laotanud Aabrahami ette selget ja põh-jalikku reisiplaani. Ta ütles lihtsalt: "Võta oma pere, paki kõik asjad, jäta oma sugulased ja mine paika, mille mina sulle näitan." Olles 75-aastane, pidi Aabraham usaldama end täiesti Jumala usta-vuse hoolde. Talle ei jagatud ühtki selgitust ega hoiatust võimalike eesootavate ohtude suhtes. Nii ta siis läks – teadmata, mis või kuidas. Ainus, millele ta tugineda sai, oli tõotus: "Mina näitan sulle ja mina õnnistan sind."

Aabrahami naine Saara ei erinenud eeldavasti suurt palju tänapäeva naistest. Eeldavasti küsis ta seda sama, mida iga naine küsiks: "Kas me läheme Lõunasse või Põhja? Millised riided ma peaks kaasa pakkima? Kas me jääme kusagil ka paikseks, või oleme pidevas liikumises?" Kõik aga, mida Aabraham öelda oskas, oli: "Jumal ütles, et tuleb minna, nii et me läheme. Tema ise näitab meile järgmise sammu, niipea, kui oleme hakanud liikuma."

 

Meil on vahel kalduvus arvata, et kui Jumal käsib meil midagi teha ja me kuuletume sellele, kulgeb kogu ülejäänud tee kui lepse reega. Arvame, et Jumal on nii ütlemata rõõmus me sõnakuule-likkuse üle, et asetab meid hoobilt 4-realisele õnnistuste teele. Aabraham kuuletus Jumala sõnale, kuid üksainus sõnakuulelikkuse samm ei kätke endas veel kogu sõnakuulelikkuse teekonda.

Aabrahamil oli küll Jumala tõotus, kuid sellel tõotatud teekonnal pidi ta minema läbi nii Ne-gevi kõrbest, lumistest mägedest, veel ühest kõrbest ja Kaanani maa sõdalastest. Kuniks lõpuks lõ-petas keset Egiptuse näljaaega. Küll on tore, et Jumal ei hoiatanud Aabrahami ette teda eesootavast teekonnast! Oli ju tegu rajaga, mille sarnast Aabraham polnud kunagi varem kõndinud. Samas, ke-set seda kõike, ei sattunud ta mitte kordagi ohtu. Keegi ei saanud teda puutuda. Jumal oli tema kilp ja kaitse igal päeval ja tänu oma usule sai temast Jumala sõber. (Wilkerson 2016)

 

Stefanos ütles: "Mehed, vennad ja isad, kuulge! Kirkuse Jumal näitas ennast meie isale Aab-rahamile, kui ta oli Mesopotaamias, enne Haaranisse elama asumist, ning ütles talle: "Mine välja oma maalt ja oma sugulaste seast ja siirdu sinna maale, mille ma sulle näitan!"" (Ap 7:2,3)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Usk ei tähenda mitte mõistuse väljalülitamist, vaid Jumala mõistuse sisselülitamist. Osvald Tärk

 

Palvetagem: Ära sa karda tundmata teel - Jeesus su Päästja käib ise su eel, kõnni Ta järel kindlana sa, siis sulle särab kord tõotatud maa. Elvi Vares, kogust "Taevalind laulis"

 

* * *

 

ALISTUMINE – JEESUSELE TAGASI ANDMINE

Kolmapäev – 24. juuli

Minu peale on halastatud seepärast, et Kristus Jeesus saaks osutada kogu oma pikka meelt. 1Tm 1:16

 

Alistu. Kõige otsesemas mõttes tähendab alistumine millestki loobumist kellegi teise heaks. See tähendab ka millestki loobumist, mis kuulub sulle - loobumist oma varast, võimust, eesmärki-dest ja isegi oma elust. Kristlased kuulevad palju alistunud elust, kuid mida see tegelikult tähendab? Alistunud elu tähendab anda Jeesusele tagasi elu, mille Ta on sulle andnud. See tähendab oma elu täielikku üleandmist Talle, et Ta võiks sellega teha, mida iganes Ta soovib.

Jeesus ise elas alistunud elu: "Ma ei ole ju taevast alla tulnud oma tahtmist tegema, vaid tema tahtmist, kes minu on saatnud" (Jh 6:38). Jeesus ei teinud kunagi midagi isepäi. Ta ei teinud ühtai-nustki liigutust ega öelnud ühtainustki sõna ilma selleks esmalt Isalt juhiseid saamata. "…ma ei tee midagi iseenesest, vaid räägin nõnda, nagu Isa mind on õpetanud. Ja minuga on tema, kes minu on saatnud, ta ei ole jätnud mind üksi, kuna ma teen alati seda, mis talle meeldib" (Jh 8:28,29).

Jeesuse täielik alistumine Isale on näide sellest, kuidas ka meie peaks elama. Võid nüüd öelda: "Jeesus oli Jumal inimese kehas. Ta elu oli alistatud juba enne, kui Ta veel maa peale tuligi." Tõsi, kuid alistatud elu ei saa kellelegi peale suruda. Isegi Jeesusele mitte. Keegi pole sunnitud oma elu Jumalale üle andma. Fakt on see, et saame osa Kristusest just täpselt nii palju, kui seda ise soo-vime. Apostel Paulus teadis seda ja otsustas järgida Jeesuse eeskuju täielikult alistatud eluga. Tema, kes oli varasemalt olnud täieõiguslik Jeesuse vihkaja ja kristlaste tagakiusaja. Ta ise ütles, et ta sõna otseses mõttes vihkas Kristuse järgijaid. Ta oli hästi haritud, teotahteline ja ambitsioonikas mees, kes liikus edukuse radadel. Ja ometi võttis Issand selle iseennast täis, enesekindla ja enda soovidest lähtuva mehe ja tegi Temast hiilgava eeskuju alistunud elust. Paulusest sai üks läbi ajaloo kõige enam Jumalast sõltuv, Jumalaga täidetud ja Jumala poolt juhitud inimene.

Paulus kuulutas, et ta elu on kui eeskuju ja mudel kõigile, kes igatsevad elada täielikult Kris-tusele alistatud elu: "Kuid minu peale on halastatud seepärast, et Kristus Jeesus saaks osutada ko-gu oma pikka meelt kõigepealt mind eeskujuks tuues neile, kes edaspidi hakkavad temasse uskuma ja pärivad igavese elu." (Wilkerson 2018)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tõde ei peitu meis ega meie veendumustes, ka usutõde mitte, vaid see leidub Jumala Sõnas ja üksnes Jeesus Kristus on tõeline tõde. Meie peame Sõnale alistuma ka siis, kui me ei ole veel jõudnud kindlale usule temasse. Sest tõde saame me ikka ainult siis kätte, kui me jääme Kristuse sõnasse. Harald Põld

 

Palvetagem: Issand, tee meid inimesteks, keda Sina saad kasutada teiste kinnitamiseks, tõst-miseks ja aitamiseks! Arpad Arder

 

* * *

 

JUMAL EI OLE SÜÜDI

Neljapäev – 25. juuli

Apostel Jaakobus Vanema päev ehk jaagupipäev

Kogu maale on kostnud nende hääl ja ilmamaa äärteni nende sõnad. Rm 10:18

 

Paulus peab kurbusega tunnistama, et enamik juute on jäänud uskmatuks. Miks oli see nii? Miks on see nii? Miks oli Pauluse ajal nii palju uskmatust ja miks on seda nii palju meie ajal? Kes selle eest vastust kannab?

Ja Paulus väidab, et Jumalat ei saa teha vastutavaks tegeliku olukorra eest. Usk tuleneb evan-geeliumi kuulutamisest ja kuulutamise võimaluse eest on Jumal hoolitsenud. Sest üle kogu ilmamaa käib nende hääl ja maailma otsteni nende sõna!

Paulus mõtleb siin kahtlemata lunastustöö avalikku laadi. Ei ole see ju kuskil kolkas toimunud (Ap 26:26). Suure reede sündmused pühadeks kokku tulnud rahvahulkade silme all. Jeesuse ohvri-surm ei näinud ainult Jeruusalemma ja Palestiina elanikud, vaid ka kaugetest maadest tulnud juudid ja usklikud paganad. Sama võis öelda ka nelipüha kohta, mil Jeruusalemma oli tulnud jumalakart-likke mehi kõigist rahvaist (Ap 2:5).

Kas nad ei ole siis kuulnud? Muidugi on (Rm 10:18a) Taevased väed ise hoolitsesid selle eest, et Jeesuse ristisurm, ülestõusmine ja Püha Vaimu väljavalamine kujuneksid kiiresti inimkonna usu-liste teadmiste raudvaraks. Eks laulnud Taavet oma laulus: "Taevad jutustavad Jumala au ja taeva-laotus kuulutab tema kätetööd ..." (Ps 19:2) Keegi ei ole inimesele nii tuttav kui Jumal, kui Teda tahetakse tunda. (Tärk 2002:409)

 

Üle kogu ilmamaa käib nende kõla, maailma otsani nende sõna; neisse on ta püstitanud telgi päikesele (Ps 19:5). Ja seda Kuningriigi evangeeliumi kuulutatakse kogu ilmamaale, tunnistuseks kõigile rahvastele, ja siis tuleb lõpp (Mt 24:14). Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse (Mt 28:19).

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas sina oled nende hulgas, kes tunnistavad Kristust? Kas sina oled Issanda Kristuse käeks? Uno Plank

 

Palvetagem: Armuline Jumal, me meenutame täna Sinu ees Sinu sulast ja apostlit Jaakobust, esimest jüngrite seas, kes suri märtrina Jeesuse nime pärast. Vala oma Kiriku juhtide peale ennast-salgava teenimise vaimu, mis Sinu väge ja au tunnistab. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issan-da läbi.

 

* * *

 

JUMALA SUURUS I

Reede – 26. juuli

Sinu kardetavast jõust räägitagu ja ma jutustan Sinu suurtest töödest. Ps 145:6

 

Suured on Ta "tööd". Tema kohtud on "kardetavad" ja "võimsad", Tema imeteod on suured. Niisugused "kardetavad" teod olid veeuputus ja Soodoma hukkumine. Imeteod olid Iisraeli pääst-mine Egiptusest ja teekond kõrbes. Aga iga põlvkond võib Jumala tegusid näha oma kaasajal ning neid ülistada. (Tärk 2014:696)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jeesus tuleb meie juurde kui valgus, mis meie jaoks pime-duse helendama paneb; kui rahuvürst, kes rahu toob - ja hirm taganeb. Ta astub meie juurde kui aitaja ja laseb meid hädas abi kogeda. Kui kardetav sisse murrab, siis on Tema, Jeesus Kristus seal ja Ta toimib meiega armastuse seaduse järgi, olles valmis aitama. Ema Basilea Schlink

 

Palvetagem: Jumal, tee, et Sinu õiguse tõeline valgus paistaks meie südametesse, valgustades mõistust ja puhastades meeli. Anna meile jõudu käia ausasti kui päeva ajal Sinu käskude teel, kuni jõuame igavesse ellu. Kreeka kirik

 

* * *

 

JUMALA SUURUS II

Laupäev – 27. juuli

Su suure headuse mälestust kuulutatagu ja Su õiguse üle hõisatagu! Ps 145:7

 

Suur on ka Ta headus ja õigus. Maavärin, torm, pikne, päike, kuu ja tähed jutustavad kõik Ju-mala aust ja vägevusest, aga mitte nii põhjalikult nagu seda teeb Tema headus ja õigus. Jumal ei ole kitsi. Tema headus ja õigus on suur, ilmnegu see siis toidu jagamises Tema loodud olenditele või pattude andestuse. (Tärk 2014:696)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie ei tohi unustada, et kannatuste rohkus ei ole tingitud Jumala headuse puudumisest, vaid sellest, et inimesed põlgavad Jumala headust ja mööduvad sel-lest. Osvald Tärk

 

Palvetagem: Issand, aita mul ustavalt käia oma teed, olles õigel kohal selles suures inimkon-na protsessioonis. Üle kõige aita mul Sind tunda. Michel Quoist

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

 

Koostas Indrek Lundava.

Juuli 2019