Nõmme Rahu Kogudus

PÄEVA SÕNUM nr. 153


"Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest." Ii 42:10

 

ENESE LÄBIKATSUMINE

  1. pühapäev pärast nelipüha

  2. nädal: 01. – 07. september 2019


 

Olen sageli märganud enda elus, et teiste inimeste läbikatsumine on küllaltki lihtne. On ole-mas õiged vastused ja valed vastused, õiged teod ja valed teod. Nii lihtne on öelda teise inimese kohta, et ta talitab valesti ega ole piisavalt hea. Eriti lihtne on seda teha siis, kui inimene sellest teada ei saa. Otse teise inimese puudustele tähelepanu juhtimine on juba tunduvalt raskem. Veelgi raskem on märgata aga seda, mis enda elus on valesti ja mis vajab muutmist. Kõige keerulisem on ennast muuta.

Ometi kutsub Jumala Sõna just ennast muutma, sest vaid ennast muutes muutub maailm pare-maks. Tölnerid olid tolliametnikena võõrvõimu teenistuses ja kogusid lihtinimeste arvel endale rik-kust. Variserid olid vagad inimesed, kes püüdsid kõiges järgida Jumala tahet. Ometigi asus Jeesus pigem tölnerite kui variseride poolele. Põhjus oli selles, et eksijad tundsid oma vigu ja tahtsid end parandada, õiged aga olid enda meelest nii õiged, et ei vajanud Päästjat.

Iga inimene peaks tundma oma puudusi. Jumala ees seistes ei ole kasu endale vastu rinda ta-gumisest ja ütlemisest, et mina olen parem kui see teine inimene. Oleme kõik patused ja vajame päästet. Usuelu juurde kuulub alandlikkus ja soov end muuta. Seega kõik saab alguse enese läbikat-sumisest ja oma patu tundmisest. Kui suudame end Jumala abiga muuta, siis täidame Jumala tahet. (Soom 2016:8)

 

Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele annab armu! 1Pt 5:5b

 

Suurelisus ei kaunista inimest. Ennast täis inimesele on iseloomulik täielik iseenesega rahul-olu. Ta halvustab kõiki ja kõike enda ümber. Oma saavutused võlgneb ta ainult tänu enese jõule ja osavusele. Ta peab oma häid tegusid alati meeles ning nõuab seda teisteltki. Tema otsuste järgi tuleb toimida, kuna need on ainuõiged. Ka Jumala ees seistes õhutab suurelisus inimeses vaatama vaid iseendale, kiideldes ja esile tuues kõike seda, mida ta on teinud.

Suurelisus muudab inimese elu vaevarikkaks, sest ta ei märka Jumalat ja iseenda tõelist palet. Nii on suureline inimene üsna õnnetu vaatepilt. Kõige kurvem on see, et ta ei saa sellest ise aru. Sest märgata saab ta oma tegelikku, armetut olukorda alles siis, kui iseennast alandada laseb. Siis näeb ta, kui kõrgele tegelikult oli ennast upitanud. Nii on see Jumala arm, kui ta suurelisi alandab.

Usk annab inimesele alandlikkuse. Kristus ise on jätnud meile selles osas oma eeskuju. Peet-ruse esimese kiri keelitab õpetussõnadele toetudes samuti kinni hoidma alandlikkusest. Ka variseri ja tölneri loost näeme, kui oluline on alandlik meel. Uhkuses ei saa palvetada ega Jumala poole pöörduda. Taeva väravad on nii madalad, et sealt pääseb sisse vaid põlvili laskudes. Samuti ei ole õige võrrelda end teiste inimestega neist üle vaadates. Kõigil tuleb põlvitada armulise Jumala trooni ees. Ehtne palve ei ole suunatud inimesele endale, vaid elavale Jumalale. Kui vaatame iseennast Ju-mala pühadusest lähtudes, siis saame vaid öelda: ole mulle patusele armuline.

Alandlikkus tähendab tõeks elada kristlikud väärtused. Teadmatuses inimesed peavad aland-likkuseks lömitamist, lipitsemist, võimukandja tahte täitmist jne. See pole alandlikkus, vaid alla-jäämine. Need mõisted on täiesti erinevad. Tõeline alandlikkus jumalikus printsiibis on vastupida-vus ja ustavus Kristusele. Alandlikkus annab julguse ja väärikuse. Alandlikud on need, kes tunnis-tavad Jumala pühaks. Riietuda alandlikkusega tähendab ühtlasi ülendamist. Jumal ise ülendab alan-dlikke, kinkides neile oma armu. (Melder 2003:8)

 

Või arvate, et Pühakiri ütleb asjata: "Kadeduseni ta igatseb Vaimu, kes on asunud meisse"? (Jk 4:5) Alistuge üksteisele Kristuse kartuses. (Ef 5:21)

 

Palvetagem: Issand Jumal, Sina oled püha ja õiglane, aga meie oleme patused. Aita meil hoi-duda eneseimetlusest ja valevagadusest, paranda oma armastuses meie vead ja lase meid alanduda vastu võtma Sinu armu. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

MILLES SEISNEB MEIE AU JA VÄÄRIKUS?

Pühapäev – 01. september

Teadmiste päev

Jeesus ütleb: "Igaüht, kes ennast ise ülendab, alandatakse, kes aga ennast ise alandab, seda ülendatakse." Lk 18:14

 

Miks peab Jumal tölnerit õigemaks kui variseri? Variser vaatab maailmale ülevalt alla, oma ilmeksimatuse ja üleoleku seisukohast. Jumala poole pöördudes mainib ta oma õiglust ning tänab selle eest, et Kõigekõrgem on loonud ta just selliseks, ja mitte teistsuguseks, ent ta ei suuda näha oma hinges pesitsevat valet ja pattu. Variser on enesega rahulolev ja enesekindel, tema vaimulik elu kulgeb ilma reflektsiooni ja enesearenduseta.

Tölner aga vaatab, vastupidi, maailmale alt üles. Ta tajub oma elu valet, oma pattu ja oma ebatäiuslikkust ning anub palves Issanda poole pöördudes andestust. Tölner püüab tõusta üles oma väärituse sügavikust, tema kõlblustaju elab ja kannatab, tema nutt oma pattude üle on suunatud tae-va poole, ning Jumal vastab sellele hinge patukahetsusliigutusele, võttes eksinu vastu ja õigustades teda. Pangem tähele: Issand ei teata oma kohtuotsusest mõlema palvetaja tegude ja elu üle, vaid õi-gustab tölnerit, sest tema asub erinevalt variserist seesmise enesetäiustumise, puhastumise ja oma hinge uuendamise teel.

Inimese võime näha oma üleastumisi on Jumala silmis suur voorus, selle omaduse puudumine ja enesekriitika ja meeleparandustunde vähesus tähistab aga inimhinge patust rikutust. Jumal ei oota meilt mitte leidlikku eneseõigustust, vaid siirast patukahetsust ja enesesüüdistust. Patukahetsus ongi võime näha ja taga nutta oma pattu ja valet, tunnistada seda Issanda ees soovi ja valmisolekuga pa-randada meelt, muuta ennast paremaks. Patukahetsus on esimene samm pääsemise teel. Ja seda õpe-tabki meile Issand oma tähendamissõnas variserist ja tölnerist. (Kirill 2011:265jj)

 

Kui kedagi alandatakse, ütleb ta: "Üles!" ja ta aitab neid, kes silmad maha löövad. (Ii 22:29) Inimest alandab ta oma ülbus, aga kes on alandliku vaimuga, saab au. (Õp 29:23; vt ka Mt 23:12; Lk 14:11)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ei ole tähtis, mida ma võin ja kes ma olen, vaid see, mida Kristus suudab minu kaudu teha. Osvald Tärk

 

Palvetagem: Issand, õpeta minu südant Sinu järele igatsema ja Sind otsima, kuni ta Sind lei-ab, ja Sind armastama, kui ta Sind on leidnud. Anna mulle, Jumal, sõnakuulelik meel, ja tee minu käed valmis kõigele heale tööle. Minu kuningas, kustuta himude tuli minu sees ja süüta selle asemel armastuse õrn leek põlema. Issand, tee mind vabaks uhkusest ja riieta mind alandlikkuse rüüga, saa-da eemale ägestav viha ning relvasta mind kannatlikkusega. Cantebury Anselm

 

* * *

 

ÕIGE OHVER ARMU SAAMISEKS.

Esmaspäev – 02. september

Jumalale meelepärane ohver on murtud vaim, murtud ja purukslöödud südant ei põlga Jumal. Ps 51:19

 

Me teame, et tööriista, mis on katki murtud, ei saa enam kasutada – see ei kõlba enam. Pu-rukslöödud, see tähendab kildudeks löödud, teeb anuma või nõu kõlbmatumaks. Sellise töörista kil-dusid me ei suuda kahjuks taastada. Mõte on selline, et inimene tunneb oma kõlvatust Jumala ees. Ta olukord on lootusetu, sest ta on nagu murtud ja kildudeks löödud ese.

Just seda patust, kes tunneb oma süüd, ega näe enam ainsatki võimalust oma jõust selle taas-tamiseks ja pöördub Jumala poole, seda aitab ka Jumal. See ongi see moment, kui Jumal võtab meie süü meie pealt ära. Seda murtud südame ohvrit võib tuua ka kõige vaesem inimene. Veel ei ole Ju-mal neid ära lükanud, kelle südames on ehtne kahetsus. (Tärk 2014:150)

 

Ohverdage õiguse ohvreid ja lootke Issanda peale! (Ps 4:6) Jumal olgu meile armuline ja õn-nistagu meid; ta lasku oma pale paista meie peale. (Ps 67:2) Aga tölner seisis eemal ega tahtnud silmigi tõsta taeva poole, vaid lõi endale vastu rindu ja ütles: "Oh Jumal, ole mulle patusele armu-line!" (Lk 18:13)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala nägemine oleneb sellest, milline on vaataja süda. Karl Raudsepp

 

Palvetagem: Issand, meie Jumal! Sina oled meile kinkinud oma armsas Pojas mitte vähem kui iseenda ja kõik, mis Sina oled. Võta meid nii nagu oleme. Julgusta meid meie nõtruses. Tee meie vaesus rikkuseks oma külluses. Karl Barth

 

* * *

 

OMA ELU VAAGIMINE JUMALA PILGU EES.

Teisipäev – 03. september

Kes oma üleastumisi varjab, ei jõua sihile, aga kes neid tunnistab ja need hülgab, leiab armu. Õnnis on inimene, kes alati kardab Jumalat, aga kes teeb oma südame kõvaks, langeb õnnetusse. Õp 28:13,14

 

Tänase pühapäeva teemaks on enese läbikatsumine - oma elu vaagimine Jumala pilgu ees. See pole ehk tänasel päeval sugugi kerge, sest paljud mõisted on aja jooksul muutunud või oma tähen-dust kaotanud. Paljud suured elulised probleemid, millega veerand sajandit tagasi inimesed end iga-päevaselt vaevama pidid, on tänaseks täiesti unustatud. Asemele on tulnud hoopis uued väljakutsed ja uut laadi mured, millest tollal me poleks osanud undki näha. Elu koosneb paljudest muutuvatest pisiasjadest, mis moodustavad antud hetkel elu terviku. Aga kõige olulisemad väärtused, mis ka tä-na maailma koos hoiavad - usk, lootus ja armastus - on endiselt kõige olemise aluseks.

Elus on palju olulisi asju, millest meie olevikus ja tulevikus sõltub äärmiselt palju. Aga kui meie südames ei ole kohta teistele inimestele ja Jumalale, siis pole selle eluga midagi peale hakata. Siis meie eluratas veereb tühja - just for fun. Eesti keeles on tabav väljend - "ise ennast täis". Nii täis oma tahtmisi, oma teadmisi, oma õigust, oma arvamist, et sinna ei mahu kellegi teise soovid, ootu-sed ega vajadused - rääkimata siis Jumalast kõigi Tema seatud korraga ja nõudmistega … Nii võib ju elada küll. Ja nii võib elada isegi väga hästi ja edukalt - isegi nii hästi, et kõik teised kadestavad, aga eluõhtul jätab see meid üksindusse ja tühisusse.

Elu eesmärk peabki olema elust endast suurem. Seepärast vajame elu keskmeks ajas muutu-matuid ja pühi väärtusi, mille ümber meie elu võib julgelt kulgeda, kartmata õigelt teelt kraavi vee-remist - telge, mille ümber liikudes suudame kanda pärale kõik elukoormad ja viia edasi rõõmusõ-numit. Täna soovingi meile kõigile, et ka meie elul oleks see kindel pidepunkt - Jumala halastus - mille ümber kogu elu võiks sihipäraselt kulgeda läbi tuleviku ajast igavikku. Sest õnnis on inimene, kes alati kardab Jumalat. Temale toetudes saavad kõik koormad õnnelikult pärale kantud ja kõik sihid saavutatud. (Salumäe 2016:13j)

 

Oma patu ma andsin sulle teada ja oma pahategu ma ei katnud kinni; ma ütlesin: "Ma tun-nistan Issandale oma üleastumised." Siis andsid sina mu patu süüteo andeks. (Ps 32:5) Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust. (1Jh 1:9)

Sest see, mille ees ma tundsin hirmu, tuli mulle kätte, ja mida ma kartsin, see tabas mind. (Ii 3:25) Õige küll! Nemad on ära murtud uskmatuse pärast, sina püsid aga usu läbi. Ära mõtle kõrgilt, vaid karda. (Rm 11:20)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kes patu pärast mures, neid Jumal rõõmustab, et elades ja surres hing lootust, julgust saab. Sest elu põhjaks meile on Issand Jeesus Krist, seesama täna, eile, nüüd ja ka igavest. Böömi vennad

 

Palvetagem: Uut, täielikku puhastust palun. Aita leida vahepeal kaotatut. Ma ei taha Sulle ka-duma minna. Siruta käsi ja puhasta, palun. Eenok Haamer

 

* * *

 

USK ON ARMASTUS SELLE VASTU, KES MEID ON TÄHELE PANNUD JA ARMASTAB.

Kolmapäev – 04. september

Kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest ning mõistetakse õigeks Tema armust päris muidu, lunastuse kaudu, mis on Kristuses Jeesuses. Rm 3:23,24

 

Siin öeldakse, et ükski inimene, ka kõige parem, nagu sina ja mina, ei kõlba Jumalaga suhtle-ma. Kõik me oleme jumalatuse vangid. Mõelgem vaid sellele, mis meid kõige enam huvitab. Kes kellega käib? Mis uudist? Kus rohkem teenida? Kas ma olen ikka tasemel? Aga Looja, Tema on kõrvalteema. Tema jaoks pole aega ja tahtmist. Nii peab Jumala Sõna paika, et kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest.

Õnneks pole see Jumala viimane sõna. Korraga kõlab uus noot: ning mõistetakse õigeks Tema armust päris muidu, lunastuse kaudu, mis on Kristuses Jeesuses. - "See on lõpetatud!" ütleb Issand surres. Sõbrad, Jumal on meie õiguse olla armastatud ja armastada taastanud. Oo, kui raske! Kui me seda õigesti mõistaksime, oleksime kõik juba kristlased. Aga kuidas selle mõistmiseni jõuda? Usu läbi! Usk, see on vastuarmastus. Usk on armastus selle vastu, kes meid on tähele pannud ja armas-tab.

Usklikena me tunneme, et me ei vääri Jumalat, aga samas mõistame, et Kristus oma surmas on meile taas väärtuse andnud. See mõistmine aitab meid julgelt ja tänuliku südamega astuda juma-likku elutäiusse. Siin valitseb armastuse ja vastuarmastuse saladus ja teadmine, et Jumal on meid armastanud enne, kui meie Teda oskasime armastada. (Tammo 2000:306j)

 

Nõnda nagu on kirjutatud: "Ei ole õiget, ei ühtainsatki". (Rm 3:10) Sellepärast, nii nagu üheainsa inimese kaudu on patt tulnud maailma ja patu kaudu surm, nõnda on ka surm tunginud kõikidesse inimestesse, kuna kõik on pattu teinud. (Rm 5:12)

Kõik janused, tulge vee juurde! Ka see, kellel ei ole raha, tulgu, ostku ja söögu! Tulge, ostke ilma rahata, ilma hinnata veini ja piima! (Js 55:1) Tema, kes oma Poegagi ei säästnud, vaid loo-vutas tema meie kõikide eest, kuidas ta ei peaks siis koos Pojaga meile kõike muud kinkima? (Rm 8:32)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sulle on uks taevasse lahti tehtud. Tule sellest uksest sisse, meie su sõbrad, oleme seal ees. Meie ei sunni sind, et mine! Me kutsume sind: tule! Oleme ise ees ja teame, et seal on hea; oleme rõõmsad ja sirutame sulle käe. Iga tilk taevast toob maast välja ühe uue õie. Karl Raudsepp

 

Palvetagem: Me palume Sind, et Sa Püha Vaimu läbi tahaksid äratada meis nälga ja janu Sinu armu ja osaduse järele Sinuga. Näita meile, kui tühi ja vilets on elu patus ja kui õnnelik see on, kes tuleb Sinu juurde ja usub Sinusse. Vaata selle peale armus, kes on hakanud Sind otsima. Henrik Flo-rus Ringius

 

* * *

 

ARMU TUNNISTAMISE TÄHTSUS.

Neljapäev – 05. september

Issand, ava mu huuled, et mu suu kuulutaks Sinu kiidetavust! Ps 51:17

 

Kuningas Taavetit hirmutab tema patu suurus. Talle tundub, nagu peaks ta vaikima ja oma elu suurest veast mitte rääkima, katsuma seda unustada, siis unustavad ka teised. Võib see ju mõnele isegi kahjuks tulla ja Jumala nimele häbi teha. Sellepärast ta palub: Issand, ava mu huuled, et mu suu kuulutaks Sinu kiidetavust!

Taavet mõistab, et kui Jumal ise need teeb kõlbavaks, nagu Jesaja huuled, siis võib ta rääkida, kartmata, et ta tunnistus kellelegi kahju teeks. Vastasel korral nagu Psalm 50:16 loeme, pole õelal luba jutustada Jumala seadmisi. Taavet tohib seda teha vaid Jumala loal. See, kelle suu Jumal avab, võib tunnistada ka oma süüd Jumala ülistuseks.

Mida kõik see meie muldne suu võib teha! Jaakobuse kirjast loeme, et see võib teha kurja ja võib teha ka head (Jk 3 ptk). Tundes, et Jumal on ta huuled selleks puhastanud, tahab Taavet jutus-tada ja kuulutada, ta tahab seda teha ka lauluga. (Tärk 2014:149)

 

Minu suu on täis sinu kiitust ja su ülevust kogu päeva. (Ps 71:8)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ei ole midagi ravivamat kui tänulik ülistuslaul, mis algab maa peal alati siis, kui keegi paneb armastuse, kannatlikkuse, lootuse ja headuse noodi kõlama, kuuldes taevalist muusikat. Jörg Zink

 

Palvetagem: Tee lahti suu Sind tänama, Sind kiitma südant valmista! Meil õiget usku anna ka, Su nime tundma õpeta! Vilhelm II, Saksen-Veimari hertsog

 

* * *

 

ALLES PÄRAST JUMALALE VAATAMIST JULGEME ÖELDA,

MIDA ME ARVAME OMA PATUST.

Reede – 06. september

Üksnes Sinu vastu olen ma pattu teinud, ja olen teinud seda, mis on paha Sinu silmis, et Sa oleksid õiglane oma sõnades ja selge oma kohtumõistmises. Ps 51:6

 

Patt oma viimses olemuses on süü Jumala vastu. Öeldakse, et Taavet unustas inimesed, ta ek-sis ju nende vastu. Ei! Eksimus inimeste vastu on ka eksimus Jumala vastu. Kas sina võid eksida inimeste vastu nii, et sa Jumala vastu ei eksi? Ei või! Aga Jumala vastu võid sa küll eksida nii, et sa inimeste vastu ei eksi. Meie süütegude kokkuvõte on Jumala trooni ees.

Taavetil on korraga selge, et ta patustas Jumala "silme ees", Jumala nähes. See, kes mõtles sa-laja teha, tunnistas, et ta süü oli Jumala ees katmata ja avalik. Mõeldes sellele, et kõik meie salaja-sed patud on Jumala ees avalikud, peaksime küll ütlema: Sinu vastu olen ma pattu teinud ... et Sa oleksid õiglane oma sõnades ja selge oma kohtumõistmises. Taavetil ei ole ainsatki argumenti enda kaitseks, kui Jumala kohus teda kohe karistaks. Süü on päevaselge ning väljaspool kahtlust ja tun-nistajaid ei ole vaja.

Oled sa endaga niiviisi Jumala kohtus olnud ja öelnud:"Jumal, Sinu kohtud on õiged, kui Sa mind süüdi mõistad!" (Tärk 2014:143j)

 

Kindel on, et Jumal on tõemeelne, aga iga inimene valelik, nagu on kirjutatud: "...selleks, et sind tunnistataks õigeks su sõnades ja sa võidaksid, kui sinuga käidaks kohut." (Rm 3:4)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meeleparandus on meie teekonna lähtepunkt. See ei tähen-da enese haletsemist ja südametunnistuse piinu, vaid seda, et me seame Kolmainu Jumala oma elu keskpunktiks. See ei tähenda mitte kahetsedes tahapoole, vaid lootuses ettepoole vaatamist - mitte alla, oma eksimuste peale vaatamist, vaid üles, Jumala armastuse poole vaatamist. Kallistos Ware

 

Palvetagem: Ustav Kristus, tõmba meid nõrku inimesi enese järel käima, muidu ei suuda me Sind järgida. Anna meile julge ja kindel vaim, kartmatu süda, õige usk ja kindel lootus; meie nõrku-ses juhi meid oma armuga. Jan Hus

 

* * *

 

KAHETSEJA PALVE PÄRAST PATU NÄGEMIST JA TUNNISTAMIST.

Laupäev – 08. september

Peida oma pale mu pattude eest ning kustuta kõik mu pahateod! Loo mulle, Jumal, puhas süda, ja uuenda mu sees kindel vaim! Ps 51:11,12

 

Peida oma pale mu pattude eest ning kustuta kõik mu pahateod! Issand nähku vaeva selleks, et Ta tema süüd enam ei näeks. Patt on olemas, aga Issand võib seda mitte vaadata. Sellepärast Taa-vet paluski nõnda. Ta oli seda juba varem palunud.

Näib, et patune võib oma palvet korrata, seda ei loeta asjatuks lobisemiseks. Vajaduse sunnil võib seda teha. Jeesus ise palus ka Ketsemanis kolm korda sama palvet. Sama toimis ka Paulus.

Taavetit ei rahuldanud ainult see, et Jumal ei vaataks, vaid ta vajas ka patu kustutust.

 

Loo mulle, Jumal, puhas süda. Taavet oli hingeliselt murtud ja tundis, et ta luud-kondid olid "puruks löödud". Lootust loomulikuks paranemiseks ei olnud, vaid oli vaja Jumala lootvat jõudu. Oli vaja, et Jumal parandaks ta rikutud südame ja looks temas uue taevase elu.

Seal, kus patt on teinud oma hävitustöö, peab appi tulema Looja vägi. Iseenesest olukord ei parane. Uus pidi olema puhas. Taavet oli kaotanud usalduse oma vana petise südame vastu. Ta ei palunud, et Jumal teeks ta vana südame puhtaks, vaid oli vaja uut ja puhast südant.

Uuenda mu sees kindel vaim. Sõna kindel tähendab "õige" aga ka "järjekindel". Taavet tundis, et ta senine vaim oli kõikuv ja ebajärjekindel. Kõik me kannatame selle all. Teeme küll uusi otsuseid, aga ei ole järjekindlad nende pidamises. Ka see on parandatav uue südame kaudu ja seda võivad kogeda uuestisündinud inimesed . Peaksime paluma, et Jumal looks meile uue südame ja uuendaks seda uut iga päev, et vana võitu ei saaks. (Tärk 2014:146)

 

Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündi-nud. (2Kr 5:17) Sest ei ümberlõikamine ega ümberlõikamatus ole midagi, vaid uus loodu. (Gl 6:15) Sest meie oleme tema teos, Kristuses Jeesuses loodud heade tegude tegemiseks, nii nagu Jumal on juba enne meile seadnud, et me teeksime seda. (Ef 2:10)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Uudishimust või edevusest võib minna kaasa inimestega, kelle keskel viibimine määrib. Kui keegi julgeb öelda "Ei", siis ei tähenda see, et ta oleks õelate seltsi jaoks "liiga hea". Pigem tuleb meil keelduda õigel ajal sellepärast, et me ei ole küllalt head, et toime tulla kõigi kiusatustega, ega küllalt targad, et hakkama saada kõigi probleemidega, mida toob kaasa näiteks teatud seltskonnas veedetud õhtu. Toomas Paul

 

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus! Ära pööra meile selga! Anna täna veel kahetsemise ja pöördumise võimalus! Toomas Paul

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

  • Kirill, Moskva ja kogu Venemaa pühim patriarh 2011. Hingekarjase sõna: Jumal ja inimene. Päästmislugu. Vestlused õigeusust. Tallinn: Tarbeinfo

  • Melder, Katrin-Helena 2003. Ehtne palve on suunatud elavale Jumalale. - Eesti Kirik, 28.08.2003

  • Salumäe, Mart 2016. Praost Mart Salumäe jutlus Haapsalu Toomkirikus 7. augustil 2016. EELK Haapsalu Püha Johannese koguduse infokiri "Johannese Sõnumid", september 2016: http://haapsalu.eelk.ee/doc/ajakirjad/September_2016.pdf

  • Soom, Kaido 2016. Enese läbikatsumine. - Eesti Kirik, 03.08.2016

  • Tammo, Joosep 2000. Päeva eriline sära. [Postill] Tallinn: Logos

  • Tärk, Osvald 2014. Psalmide seletus. Tallinn: Logos


 

Koostas Indrek Lundava.

August 2019