Nõmme Rahu Kogudus

PÄEVA SÕNUM nr. 162


"Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest." Ii 42:10

 

JEESUSE SAADIKUD

  1. pühapäev pärast nelipüha

  2. nädal: 03. – 09. november 2019


 

Jeesus tuli siia maailma selleks, et päästa inimkond. Kristus tuli, et anda inimesele usk igaves-se ellu ja lootus tulevikule. Päästja tuli andma elu mõtet. Issand aitas haigeid, andes tervise neile, kes olid lootusetus olukorras. Ta päästis surmast, äratades surnuid üles. Ta andis patud andeks ka kõige patusemale. Ning Jeesus õpetas Jumala väega, kõnetades inimeste südameid. Jumala Poeg suutis muuta maailma ajalugu nii, et arvestame aegagi tema sünnist.

Taevaminemispühal tõusis Jeesus taevasse, öeldes: "Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni" (Mt 28:19,20). Jeesus läkitas sel hetkel oma järgijad maailma tunnistust andma sellest armust ja teenima inimesi Jeesuse nimel.

Kristlane on Päästja saadik, "Kristus ligimesele". Nii nagu Kristus oma elus tegi teistele head, nii oleme meiegi kutsutud tegema head kõigile inimestele meie ümber. Kristlus levis siin maailmas väga kiiresti ja sai maailma suurimaks religiooniks, sest Jumal oli kristlastega ja usklikud võtsid tõ-siselt Jeesuse käsku anda oma eluga tunnistus usust.

Nüüd oleme meie selles maailmas ja see ülesanne on antud meile. Kuidas täidame meie üle-sannet olla "Kristuseks ligimesele"? Kas meis on armastust, abivalmidust, hoolimist? (Soom 2012: 4)

 

Tema on andnud sulle teada, inimene, mis on hea. Ja mida nõuab Issand sinult muud,

kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid headust ja käiksid alandlikult koos oma Jumalaga? Mi 6:8

 

Piibli loomislugu lõpeb kokkuvõttega: "Ja Jumal vaatas kõike, mis ta oli teinud, ja vaata, see oli väga hea" (1Ms 1:31). Ta tundis rõõmu. Ja Ta oli rahul. Kuid järgnevast selgub, et esimesed ini-mesed - loomise kroon - valmistavad Loojale pettumuse. Aadam ja Eeva võtavad kuulda kiusaja ah-vatlust otsustada ise, mis on hea ja kuri. Nad tahavad ise olla otsekui jumalad, kuigi lahus Jumalast ja tema tahte järgi küsimata, ja see needus saadab inimkonda kuni tänase päevani.

Me elame pattulangenud maailmas. Kuid see on ühtlasi maailm, mida Jumal pole hüljanud, vaid milles on tegev Tema hoidev ja uueksloov vägi. Ta kannab oma rahvast kõrberännakul. Ta il-mutab inimlastele oma tahte. Ta kutsub neid prohvetite läbi meeleparandusele. Ta laseb oma Pojal inimeseks saada, et meid vabastada - vabastada üle jõu käivast koormast tahta ise kangekaelselt kindlaks määrata, mis on hea ja õige. Ta ei oota meilt muud kui usaldust Tema lunastava väe vastu Kristuses.

Prohvetliku kuulutuse olulisi jooni on keskendumine peamisele. Meie ägame ja oleme õnne-tud, sest ei suuda leppida niisuguse maailma ja eluga, nagu need on. Tahaksime, et asjad oleksid teistmoodi. Ootame, et mingi imevägi tooks muutuse, annaks õige suuna kätte ja parandaks, mis viltu läinud. Mõni igatseb tagasi läinud aegu, mõni tantsib kuldvasika ümber, mõni järgib uusi õpe-tusi, mis tõotavad õnne.

Teeme ise asjad keeruliseks. Kui me teeme ka Jumala tahtest probleemi, mille üle lõputult vaielda, siis paneb prohvet sõrme haigele kohale ja ütleb: Ei, te eksite. Te teate kõike, mida teil on vaja teada. Teile on ammugi öeldud, mis on hea ja õige. "Mida nõuab Issand sinult muud, kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid headust ja käiksid alandlikult oma Jumalaga."

 

Sellest lihtsast meeldetuletusest kostab läbi nõue, millega Jeesus on Jumala käsud kokku võt-nud: "Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma jõu-ga ja kogu oma mõistusega, ning oma ligimest kui iseennast!" (Lk 10:27). Ja veel: "Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele! See on seadus ja prohvetid." (Mt 7:12).

Kui vanemad meid kasvatasid, siis tahtsid nad, et meist tuleksid head ja korralikud inimesed. Nad tegid seda oma südametunnistuse järgi ja oma paremat äratundmist mööda. Võtkem kirikut ja kogudust otsekui oma vaimulikku kodu, kus suurem ja targem tahab meid õpetada ja kasvatada sel-listeks, nagu me võiksime ja peaksime olema. See sünnib ikka ainult Jumala Sõna kuulates ja tõsi-selt võttes. See sünnib patukahetsuse ja meeleparanduse, andekssaamise ja lepituse kaudu.

Me seisame Kristuse risti all, kuhu naelutasid Ta surema meiesuguste patuste ülekohtused käed. Kuid me seisame ühtlasi ülestõusmise ülemaises valguses, et me ei elaks enam enestele, vaid Temale, kes on meie eest surnud ja üles äratatud (2Kr 5:15). Apostel Paulus ütleb: "See oli Jumal, kes Kristuses lepitas maailma enesega ega arvestanud neile nende üleastumisi süüks… Andke endid lepitada Jumalaga!" (2Kr 5:19.20). (Kiivit 2001)

 

Ja nüüd, Iisrael, mida nõuab Issand, su Jumal, sinult muud, kui et sa kardaksid Issandat, oma Jumalat, käiksid kõigil tema teedel ja armastaksid teda, ja et sa teeniksid Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest. (5Ms 10:12) Sest ustavus on see, mida ma tahan, mitte ohver; Jumala tundmine on enam kui põletusohvrid. (Ho 6:6)

 

Palvetagem: Issand, vaata hoolitsuse ja armastusega oma rahva peale, et me õpiksime vahet tegema olulise ja ebaolulise vahel ning elaksime Sinu tahet järgides. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

JUMAL ON ANDNUD MEILE KUTSE

Pühapäev – 03. november

Jeesus ütles: "Taevariik on kuninga sarnane, kes tegi oma pojale pulmad. Ja ta läkitas oma sulased kutsutuid pulmapeole paluma, aga need ei tahtnud tulla." Mt 22:1-3

 

Kes Piiblit on lugenud, see teab, et pühakirjas räägitakse tavaliselt inimesest ja Jumalast. Va-hel tehakse seda võrdpiltide kaudu. Tänane tekst peokorraldajast ja pidulistest on üks selliseid. Ju-mal on pakkunud meile võimaluse saada Temaga ühendusse. Kutse on antud edasi meile kõigile. Kristus ütleb: "Tulge minu juurde kõik." Iga inimene võib saada ühendusse Loojaga, juurelda elu mõtte üle. Ja kui oleme oma elus ühenduses Jumalaga, siis oleme tõeliselt õnnelikud. See on otsekui pidu.

Looja on meid tõeliselt armastanud! Ta on meie heaks ohverdanud oma Poja! Nüüd kutsub Ta meid oma Sõna juurde, armulauale, koguduse osadusse. Kui nüüd on kirikus kaetud armulaud, mil-les saame osa Temast, siis on ju solvav jätta sinna minemata ja vabandada end öeldes, et mul on va-ja muud teha. Kui meil on pühakiri, siis on ju solvav jätta lugemata Jumala sõnum, mis on sinule antud! Kui kogudus palvetab koos, on ju solvav jätta Jumalaga kõnelemata!

Tegelikult on kutse tulla Jumala juurde palju enam väärt kui meie vabandused, sest Jumalal on anda meile elus just seda, mida vajame kõige rohkem. Kui tavalisel peol antakse meile süüa-juua, siis Jumalal on meile midagi anda elu sisulise poole jaoks. Ta annab meile elumõtte, avarama pers-pektiivi, ühenduse teiste inimestega, seotuse kogudusega. Elu, milles on koht Jumala jaoks, on tege-likult märksa kirevam ja rõõmsam kui elu ilma Temata. See on kui pidu, millele oleme kutsutud. Ilma Temata on aga elu üks hall argipäev, millel puudub siht. Mis kasu on inimesel oma rabelemi-sest ja tormamisest, kui ta ei saa oma argipäeva saavutusi siit maailmast igavikku kaasa võtta? Kõik peab kord maha jääma. Ja siis on oluline just see, kas oleme järginud Jumala kutset, kas oleme val-mis minema taevasele pidusöögile, igavesse ellu või on meie hing ainult selle maailmaga seotud.

Jumal on andnud meile kutse, kuidas vastame nüüd meie Tema kõnetusele? (Soom 2005:4)

 

Tarkus ehitas enesele koja, raius oma seitse sammast. Ta tappis tapaloomad, segas veini, kat-tis lauagi valmis. (Õp 9:1,2) Aga Jeesus ütles talle: Üks inimene tegi suure pidusöögi ja kutsus pal-jusid. (Lk 14:16) Rõõmustagem ja hõisakem ja andkem talle au, sest Talle pulmad on tulnud ning tema naine on ennast seadnud valmis. (Ilm 19:7)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal ei häbene inimeste tühisust. Ta tuleb nende keskele, Ta valib ühe inimese oma tööriistaks ja teeb oma imesid seal, kus seda kõige vähem oodatakse. Dietrich Bonhoeffer

 

Palvetagem: Hea Jeesus, kes Sa ristil väljasirutatud kätega oled kõikide aegade inimesi enda poole tõmmanud! Tõmba ka meid Sinu järgimise teele ja õpeta Sinu tahtmist tegema. Andreas Heintz

 

* * *

 

AJALIK ÕNNISTUS NÄIDAKU TEED VAIMULIKU ÕNNISTUSE JUURDE

Esmaspäev – 04. november

Jumal õnnistagu meid ja kõik ilmamaa otsad kartku Teda! Ps 67:8

 

Moosese raamatu järgi oli maa needuse all. "Olgu maapind neetud sinu üleastumise pärast! Ta peab sulle kasvatama kibuvitsu ja ohakaid." (1Ms 3:17,18) Ometi võis aga teatud tingimustel maa olla ka õnnistuse all needusest hoolimata. Midagi oli Jumala headuses, mis ületas karistuse.

Nii on see ka vaimulikult. Kõik inimesed on pattu teinud ja õnnistusest ilma. Aga Jumal pa-kub vaimuliku osa, nagu leiba maal, mis on needuse all. Jumala õnnistus seisneb selles, et ta laseb kuulutada evangeeliumi, annab Jeesuse Kristuse, Püha Vaimu ja päästab inimese. Kui tunneme Ju-mala õnnistust oma südames, siis teame, et Kristus võttis needuse endale, kui ta sai needuse meie eest (Gl 3:13).

Nii sünnib "kartuses" Jumala ülistus. Maailm kartku Jumalat, et ta võiks pääseda Jumala ar-mastuse juurde. (Tärk 2014:217)

 

Ja see on meile õiguseks, kui me täidame hoolsasti kõiki neid käske Issanda, meie Jumala ees, nagu ta meid on käskinud. (5Ms 6:25)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala igavene arm tahab meile uusi saladusi ilmutada, ent nende mõistmiseks peame meie ka uuteks inimesteks saama. Ainult uus inimene võib neid salapära-seid tõdesid oma elus teostama hakata. Vaid Taevast sünnitatu võib kuuluda taevasesse perekonda. Harri Haamer

 

Palvetagem: Nüüd Sulle, vägev Isa taevas, toon tänu südamest, et ihu, hinge siin maailmas Sa oled kaitsnud kurja eest. Kõik, mis mul tarvis, toimetad, ja mis mul vaja, valmistad.

 

* * *

 

JUMAL ON SIND KUTSUNUD

Teisipäev – 05. november

Enne kui ma sind emaihus valmistasin, tundsin ma sind, ja enne kui sa emaüsast välja tulid, pühitsesin ma sinu: ma panin su rahvastele prohvetiks. Jr 1:5

 

Pane tähele, et Jumal tundis sind. Enne, kui arst sinu südamerütmi kuulas, oli "raamatusse kirjutati kõik päevad, mis olid määratud, ehk küll ühtainustki neist ei olnud olemas" (Ps 139:16).

Enne, kui sa tulid, oli Ta hoolitsenud, et sul on kõik vajalik olemas, et oma elueesmärk saavu-tada. Jumal pühitses sind. See tähendab, et Ta pani su eriliseks otstarbeks kõrvale. Ta lõi su selliselt, et sa ei sobi mujale kui Tema juurde, et leiad rahu vaid Tema juures ning tunned end mujal eksinu-na.

Jumal on sind ka pühitsenud. Inimesed võivad pühitseda, kuid eelisõigus on Jumalal. Ära mu-retse selle pärast, kes sinu ande hindab. Jumal ütles Jeremijale: "Mine kõikjale, kuhu ma sind läki-tan, ja räägi kõike, mida ma sind käsin. Ära karda neid, sest mina olen sinuga, ja päästan sinu, üt-leb Issand" (Jr 1:7,8). (Raadio7 2017)

 

Jumalale, kes minu on ema ihust alates välja valinud ja oma armu läbi kutsunud, oli meelepä-rane. (Gl 1:15)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: See on põhjalik vaatekoha muutus, kui me ei räägi enam oma mõtetest, oma vaadetest, oma pöördumisest Jumala poole, vaid mõtleme selle üle järele, et Jumal vaatab meile, kõnetab meid ja et me ise oma eluga seisame Tema pilgu all. Sest Jumal näeb meid nii nagu me tõeliselt oleme. Jaan Kiivit noorem

 

Palvetagem: Püha Vaim, anna mulle usku, mis hoiaks mind kõhkluste, hirmude ja pattude eest. Anna mulle armastust Jumala ja inimeste vastu, mis oleks vaba vihkamisest ja kibestumisest. Anna mulle lootust, mis vabastaks mind hirmust ja argusest. Dietrich Bonhoeffer

 

* * *

 

ET JÄTKUKS JULGUST JUMALA SÕNA JAGADA.

Kolmapäev – 06. november

Tuleb aeg, mil nad ei salli tervet õpetust, vaid otsivad endile oma himude järgi õpetajaid, kes kõditavad nende kõrvu. 2Tm 4:3

 

Aeg, mille eest apostel hoiatab, mil tervet õpetust ei sallita on ilmselt alati tundunud kaasaja-na, kuid meie päevil on see tõepoolest käes. Üheltpoolt näeme, et lääne ühiskond on täiesti ilmlikus-tunud, avalik sektor ilusasti usust puhtaks roogitud. Ühiskondlik mentaliteet rahuldub elu puuduta-vates küsimustes täielikult seletustega, mis ei sisalda Jumalat.

Millist mõju see usulise maailmapildi kujundamisele avaldab, seda pole aga nii lihtne väita. Inimesed on religioossed olendid ja vajavad usku, kuid seda soovitakse järjest rohkem harrastada ilma kogudusliku kuulumiseta ja seega ka ilma vastavate kohustusteta. Kirikus inimeste lugemine või koguduseliikmete arvestamine ei anna enam ammu pilti uskujate hulga kohta. Samal ajal, kui võime palju usku leida väljaspool kirikut, näeme ka kiriku liikmeskonna sees hulgaliselt neid, kes ei soovi Kristusest kuulda just palju peale jõululapseks olemise.

Tervet õpetust on raske kuulutada, muidu ei peaks apostel Timoteost taas nii vägeva vannuta-misega julgustama. Oli see noor vend ju üsna kogenuks saanud ja ilmselt paljude vastsündinud ko-guduste seas oodatud ja autoriteetne külvimees. Miks küll on kirikut külastaval laulukooril lihtsam laulda "Ave Mariat" kui Kristuse armust ja pattude andeksandmisest? Kõnedes on meil kergem ülis-tada looduse ilu ja korrapära, raskem aga uskuda Jumala uueksloovat väge meie elus. Taas meenub Jüri Bärgi ütlus, et kui inimene saepuru täis toppida, siis ei sure ta mitte seepärast, et saepuru oleks mürgine, vaid seepärast, et leib ei mahu sisse.

Muutku Jumal meie olukord sobivaks ja aeg parajaks, andku meile julgust esile astuda ja Te-ma Sõna jagada. (Ots 2010:4)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kus taas Jumala Sõna iganes tõsiselt võetakse, kuuldakse ning selle järele tehakse, on sel vägi, et ta alati vilja kannab, ikka uut arusaamist, rõõmu ja palve-meelt äratab ning südame ja mõtted puhtaks teeb. Sest see ei ole jõuetu ega surnud, vaid toimekas ja elav Sõna. Martin Luther

 

Palvetagem: Püha Vaim, puuduta mindki, sügaval südames, sinna usaldus kingi Jeesuse vastu uus! Pia Perkiö

 

* * *

 

ÕNNISTUS SISALDAB PALJU

Neljapäev – 07. november

Maa peal tuntaks Sinu teed, Jumal, kõigi rahvaste seas Sinu päästet! Ps 67:3

 

Ma ei tea, mida keegi mõtleb Jumala õnnistustest? Olen märganud, et paljud mõtlevad selle all head maist käekäiku: tervist, riiet ja leiba. Ka see on õnnistus.

Tõeliselt aga sisaldab õnnistus Jumalat ennast. Kui Jumala nimi on õnnistades nimetatud kel-legi üle, siis selle mõttega, et ta nad teaks, kellele nad nüüd kuuluvad. Nad on Jumala omad. "Tema nimi on nende laupadel."

Eriti rõhutatakse seda, et õnnistatud saaksid päästet ja tee. "Päästmist" vajavad kõik rahvad. Sina ka. Aga meie peame paluma, et inimesed kuuleksid päästmise evangeeliumi ja leiaksid ka päästmise.

"Tee", see tähendab, et Jumalal on inimese jaoks teatud eluviisid ja reeglid, mida ta ette on näidanud. Ainult niiviisi astub päästmine jõusse. Vaja on paluda, et inimesed tunneksid teed ja kao-ks vaimulik pimedus. Õnnistamine sisaldab nii päästmise kui ka Jumala tee tundmist. (Tärk 2014:215)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sind ei ole saadetud maailma tühja juttu rääkima! Mõtle sellele, et sa tunned Jeesust, keda maailm vajab, ja Temast pead sa tunnistama. Osvald Tärk

 

Palvetagem: Tänu Sulle, Taevaisa kõige armu, abi eest, mida kogu eluaja olen saanud Sinu käest. Tänu Sulle, et Sa andsid rõõmu kevadpäevades. Tänu valu eest mis saatsid süngeis sügistor-mides. August Ludvig Storm

 

* * *

 

JUMALA RIIK

Reede – 08. november

Sind ülistavad, Issand, kõik Sinu teod, ja Su vagad tänavad Sind. Nemad kõnelevad Sinu riigi auhiilgusest ja nad räägivad Su vägevusest. Ps 145:10,11

 

Jumala riigi iseloomustavad omadused on auväärsus, vägevus ja igavesus.

See on auväärne riik. Nemad kõnelevad Sinu riigi auhiilgusest. Jumala riigi auhiilgus ei ole välises toreduses, vaid selle moraalses täiuses. See on niisugune auhiilgus, mille väärtus ei kao.

See on vägev riik. Nad räägivad su vägevusest, et teada anda inimlastele tema vägevust. (Ps 145:11,12) Selle vägevus ei seisne vägivallas, vaid halastuses ja pikas meeles. Tema andestab, tõs-tab nõtru ja aitab surijaid.

See on igavene riik. Sinu riik on kõigi ajastute riik (Ps 145:13) Iisraeli riik lõppes. Vaenlased vallutasid maa. Aga Iisrael ei olnud veel Jumala riik.

Jumala riik ei kao. Seda ei suuda vallutada ükski vaenlane, seda ei hävita aeg. Sellest riigist  räägivad vagad.

Kogu loodus tunnistab Jumalat oma olemasoluga, aga üks osa loodusest, inimene, teeb seda teadlikult. Inimesed on võimelised Jumala riigist aru saama, mõtlema ja seda arvestama. Jumala ha-lastust ülistavad Tema teod, aga vagad oskavad seda tänuga vastu võtta. Vagadel inimestel on oma koht looduse suures orkestris. (Tärk 2014:697)

 

Jumal on kuningas rahvaste üle, Jumal istub oma pühal aujärjel. (Ps 47:9)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala riik jõuab meie juurde kahel viisil: esmalt siin aja-likus elus Sõna ja usu kaudu, siis aga juba igavesti Kristuse taastulemisel. Nii me palume mõlemat: et Jumala riik tuleks nende juurde, kes sellesse veel ei kuulu, ja samuti ka nende juurde, kes me küll juba sellesse kuulume, et see meie juures iga päev kasvaks ning et meil ka tulevikus oleks igavene elu. Martin Luther

 

Palvetagem: Armas Isa taevas, tänu Sulle, et ma olen olemas. Aita mind elada õigesti ja teos-tada Sinu tahtmist. Õpeta meid siin maailmas hoolima üksteisest, anna meile tulevik Sinu käte var-jus. Skaudi palve

 

* * *

 

OTSIGE ESMALT JUMALA RIIKI JA TEMA ÕIGUST

Laupäev – 09. november

Sinu riik on kõigi ajastute riik ja Sinu valitsus kestab rahvapõlvest rahvapõlve. Ps 145:13

 

Jumala riik tähistab Jumala valitsust kogu loodu ja inimmaailma, samuti patu, surma ja kur-juse üle. Jumala riik on seal, kus Jeesus Kristus valitseb Issandana: koguduses, meie südametes ja maailmas. Issand on meid õpetanud paluma Jumala valitsusvõimu avalikukssaamise pärast: "Sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal!" (Mt 6:10). Praktiliselt tähendab Jumala riik Jeesuse valitsust meie valikutes, suhetes kaasinimesega, igapäevatöös, kahtlustes, mure-des, rõõmudes ja lootustes.

Täna oleme koos paljude teiste rahvastega küsimas: "Kuidas minna edasi?" Üha selgemini tunnetame kasvavat ebakindlust enda ümber.

Jeesus ütleb: "Ma ehitan oma koguduse ja põrgu väravad ei saa sellest võitu" (Mt 16:18). Meil on eesõigus tunda ja teha tuntuks Issandat, kes ehitab oma kogudust ja vajab selleks iga põlv-konna mehi ja naisi. Issanda valitsust esikohale seades kutsume üles uue põlvkonna töötegijaid võt-ma vastutust ja pühendama oma annid Issanda ja kaasinimeste teenimiseks. Julgustame vanema põlvkonna töötegijaid olema ustavad Issanda teenimisel. Issanda valitsust taotlev ja tunnistav koha-lik kogudus on lootuse ja tervenemise allikaks oma kogukonnale. Issanda valitsust taotlev ja tunnis-tav koguduste liit on õnnistuseks tervele rahvale.

Iga põlvkonda on mingil viisil läbi katsutud väliste ja sisemiste olude, ohtude ja raskuste kau-du. Jumala sõna manitseb meid: "Ärge siis heitke ära oma julgust, mis saab suure palga!" (Hb 10: 35). Isegi kui kuuleme sõjasõnumeid, ei peaks me ehmuma, vaid kasutama võimalusi tunnistada Jeesuse valitsusest meie elu, meie koguduste ja viimselt - kõige loodu üle.

Alandugem palves Issanda ette oma perede, koguduse ja rahva eest ning omavahel konfliktis olevate rahvaste eest. Palvetagem kogudustes, et panna tähele Jumala kõnetust Tema Sõnas ja juhti-mist Tema Vaimus! "Kellel kõrv on, see kuulgu, mida Vaim ütleb kogudustele!" (Ilm 3:22). (EKB Liidu aastakonverentsi läkitus kogudustele 2014)

 

Issand on kuningas igavesti, sinu Jumal, Siion, põlvest põlve! Halleluuja! (Ps 146:10) Kõiki, kes elavad maa peal, ei tule panna mikski, sest tema talitab, nagu tahab, niihästi taeva väega kui maa elanikega, ega ole seda, kes võiks lüüa tema käe peale ja öelda temale: "Mis sa teed?" (Tn 4: 32) Siis kuningas Daarjaves kirjutas kõigile rahvastele, suguvõsadele ja keeltele, kes elasid kogu maal: "Teie rahu olgu suur!" (Tn 6:26)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie, külvajad, oleme tulejad ja minejad, aga Jumal jääb. Küll Tema inglid, kes ükskord lõikust kokku panevad, ka selle järele valvavad, et külvatud ivake raisku ei lähe. Harri Haamer

 

Palvetagem: Issand Jumal, Sina oled meie vankumatu lootus, Sinu tõotus läheb täide. Lase meid jääda kindlaks Kristuse armus kuni aeg täis saab. Christoph Blumhardt

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

 

Koostas Indrek Lundava.

Oktoober 2019