Nõmme Rahu Kogudus

PÄEVA SÕNUM nr. 174


"Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest." Ii 42:10

 

JEESUS ÄRATAB USULE

  1. pühapäev pärast ilmumispüha

  2. nädal: 26. jaanuar – 1. veebruar 2020


 

Mõtle, Issand, nende peale, kes kannatavad vaimupuude all.

 

Vahel öeldakse, et inimene hakkas usklikuks. Nii lihtne see ei ole, sest usk on midagi erilist ja ainulaadset. Usk on inimese elu kandev jõud ja selle leidmine pole nii lihtne. Õigupoolest pole meie valida, kas usume või mitte, usk on Jumala kingitus inimesele. Usk sünnib inimeses Püha Vaimu töö kaudu.

Kui vaadata Jeesuse maapealsele elule, siis võib näha, kuidas osal inimestel tekkis usk Tema-sse, osal aga mitte. Kõik võisid näha Jeesuse imetegusid ja kuulda Tema õpetusi, kuid mitte kõik ei uskunud Temasse. Mõned otsustasid Kristuse hoopis risti lüüa ja tegid kõik võimaliku selleks, et kaotada ohtlikku konkurenti ja teisitimõtlejat.

Usu puhul sõltub palju inimese avatusest. Kui inimene on avatud Jumalale, siis märkab ta Ju-mala suuri tegusid ka oma elus. Kui aga inimene klammerdub oma kahtluste külge, siis on raske näha seda, mida Jumal meie elus teeb. Kuid ka kahtluste kaudu võib inimene usule jõuda. Kõik sõl-tub Jumalast ja Tema tahtest. Jumal tahab kõigile head. Inimene võib alati hädas olles palvetada ja Jumal aitab. Jeesus ei aidanud ega õpetanud rahvast mitte ainult minevikus, vaid ta teeb seda ka tä-napäeval.

Palves Jumala poole pöördudes võib inimene kogeda abi, mis tuleb ülevalt, ja sellega kaasneb sageli usu sünd palvetaja südames. Paljud on just nii leidnud oma elus usu ja see on Jumala kingitus meile. (Soom 2017:8)

 

Tuleb inimesi idast ja läänest, põhjast ja lõunast, ja nad istuvad lauas Jumala riigis. Lk 13:29

 

Nii vastas Jeesus, kui Temalt küsiti, kas on pisut neid, kes pääsevad. Aga Ta vastas veel muud-ki. Kõigepealt: "Võidelge, et minna sisse kitsast uksest, sest paljud, ma ütlen teile, püüavad minna, aga ei suuda!"

Kui Jumala rahvas on eesmärgile jõudnud, siis on pidu. Pidude lahutamatuks osaks on alati ka rikkalikult kaetud pidulaud. Paraku, palju on peole kutsutuid, kes jätsid minemata. Ühed arvasid, et neil on tähtsamaid tegemisi ja pole lihtsalt aega. Teised rahuldusid Issanda pealiskaudse tundmise-ga. Nad olid elanud seal lähedal, kus Ta õpetas, ning isegi Tema "ees söönud ja joonud". Rohkemat ei pidanud nad vajalikukski. Nad ärkavad alles siis, kui on juba hilja ja uks on lukus. See on suurim, kujutlematu tragöödia.

Teised olid kaugel, igas ilmakaares. Kuuldes aga sõnumit Jeesusest Kristusest, võtsid nad selle vastu ja astusid Jumala riiki. Nad pääsesid.

Pealiskaudsus usuasjus on ülimalt ohtlik. (Kimmel 2009:8)

 

Ja sinu sugu saab maapõrmu sarnaseks ja sa levid õhtu ja hommiku, põhja ja lõuna poole, ja sinu ja su soo nimel õnnistavad endid kõik maailma suguvõsad. (1Ms 28:14) Ja paljud rahvad lähe-vad ning ütlevad: "Tulge, mingem üles Issanda mäele, Jaakobi Jumala kotta, et ta meile õpetaks oma teid ja et võiksime käia tema radu: sest Siionist lähtub Seadus ja Jeruusalemmast Issanda sõ-na!" (Js 2:3) "Sellest on vähe, et sa mu sulasena taastad Jaakobi suguharud ja tood tagasi Iisraeli jäägi: ma panen sind paganaile valguseks, et mu pääste ulatuks ilmamaa ääreni. (Js 49:6) Ja rah-vad tulevad su valguse juurde ning kuningad paistuse juurde, mis sinust kumab. (Js 60:3) Sest päi-kesetõusu poolt päikeseloojaku poole on mu nimi paganate seas suur, ja igas paigas suitsutatakse ning tuuakse mu nimele puhas roaohver. Sest mu nimi on paganate seas suur", ütleb vägede Issand. (Ml 1:11)

 

Palvetagem: Kogu loodu Jumal, Sa kutsud inimesi kõikide rahvaste hulgast oma riiki. Lase meil Sind usus ära tunda ja hoia meidki nende hulgas, kes Sinule loodavad ja Sind tunnistavad. Kuule meid Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

JAGA TÄNA OMA USKU KELLEGAGI

Pühapäev – 26. jaanuar

Me oleme Teda ise kuulnud ning teame nüüd, et Tema on tõesti maailma Päästja. Jh 4:42

 

Ühel päeval kohtus Jeesus naisega, kes tuli kaevu äärde vett ammutama. Peale viit ebaõnnes-tunud abielu ei usaldanud ta enam mehi ja tema enesehinnang oli nullis. Peale esimest kohtumist Kristusega oli ta aga täiesti muutunud.

Usu jagamise juures võib naise loost õppida järgnevat: esiteks, näeb Jeesus kõigis kõige pare-mat. "Variserid ja kirjatundjad nurisesid, öeldes: "Tema võtab vastu patuseid"" (Lk 15:2). Neil oli naise suhtes õigus. Ometi oli just see naine esimene, kellele Jeesus end Messiasena tutvustas. Miks mitte varem? Näiteks oma jüngritele, Nikodeemusele või imetegude tunnistajatele? Sest Jeesus ei vaata sinu positsioonile või päritolule, vaid su potensiaalile.

Teiseks, kui Jeesus on sind muutnud, siis muudab ta läbi sinu teisi. Naine kaevul oli esimene samaarlane, kes Sõna kuulis ning "palju samaarlasi sellest külast uskus Jeesusesse tema sõnade tõt-tu" (Jh 4:39).

Kolmandaks pead sa Jeesust lihtsalt tutvustama ning Ta räägib ise enda eest. Piiblis on kirjas: "Jeesuse enda sõnade tõttu hakkas temasse uskuma veel palju enam inimesi. Aga naisele nad ütle-sid: "Me ei usu mitte enam sinu kõne tõttu, vaid me oleme teda ise kuulnud ning teame nüüd, et te-ma on tõesti maailma Päästja" (Jh 4:41,42). Jaga oma usku kellegagi. (Raadio7 2017)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kogemused, mis võrsuvad isiklikust osadusest Kristusega, kinnitavad kogudusele, et Tema toimib. Osadus Kristusega pole ideaal, vaid reaalsus, mis võimal-dab tunnistada Jumala toimimisest minu isiklikus elus, Tema abi, juhtimise ja hoidmise kogemus-test. Mida enam meie silmad usus avanevad, seda enam näeme endi elus Tema toimimist. Elmar Salumaa

 

Palvetagem: Issand, me toome Sinu ette kiitust, et Sa mõtled meile veel, ja et meile ikka jälle kostab Sinu sõna hääl; et Sa meile usku annad, kõigest hädast välja kannad, kuni võitja hulgaga kii-dame Sind lõpmata.

 

* * *

 

JUMALA TULEK

Esmaspäev – 27. jaanuar

Taevad kuulutavad Tema õigust ja kõik rahvad näevad Tema au. Ps 97:6

 

Vana seaduse rahvas ootas Issanda päeva. Prohvetid rõhutasid korduvalt selle kardetavust. Siis, kui tuli Jeesus, nägid Ta kõige lähedasemad Temas Jumala armu ja tõde. See tuli võitva jõuna.

Nelipühal ilmusid torm, tulekeeled ja kohkunud inimeste kahetsuspisarad. Küsiti ahastuses: "Mis me peame tegema?" Evangeelium tuli ja võitis. Oma taastulekut aga võrdleb Jeesus välgu säh-vatusega. See tuleb ootamatult ja selle sähvatuse valgel näeb maailm ainsa momendiga elu uues val-guses.

Iga kord, kui Jumal ilmub inimestele, kuulutab Ta tulek õigust. Kuid lõpliku kuju võtab see Kristuse taastulekul. (Tärk 2014:400j)

 

Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab tema kätetööd. (Ps 19:2)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Rõõm olla on Jumala laps ja käia päev-päevalt Ta varju all võitluseteel. Rõõm Jumala au ja imesid näha - Ta kandmist ja armastust kogeda veel. Rõõm teada, et Isa mul mõtleb, ei jäta mind kunagi - armust Ta jagab mul kõik. Oma last ei eales jäta Ta hätta - Ta silmade all on mu teed ja ka käik. Peeter Sink

 

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus, häält taevast pole vaja. Aga üks märguanne oleks abiks, üks sõna, mis mind puudutaks ja juhiks mu silmad teele, mida Sa täna koos minuga tahad käia.

 

* * *

 

ÕPI TUNDMA JUMALA HÄÄLT

Teisipäev – 28. jaanuar

Ometi ootab Issand, et teile armu anda, ja jääb kõrgeks, et teie peale halastada. Js 30:18

 

Jumal tahab, et me teaks, et ükskõik kui raskeks me olukorrad ka ei läheks – Tema kannab meid läbi! Kuid seda juhul, kui me usaldame Teda ja Tema vaikset häält, mis kõnetab meid päevast päeva!

Prohvet Jesaja kinnitab seda, öeldes: "Ja su kõrvad kuulevad sõna, mis su tagant ütleb, kui te kaldute paremale või vasakule: "See on tee, käige seda!"" (Js 30:21). On oluline mõista, et Jesaja edastas selle sõnumi iisraellastele keset nende kõige raskemaid aegu. See rahvas oli kõigi poolt huk-kamõistetud ja täiesti laostunud ning kõik see, mis oligi veel alles, oli samuti hääbumas. Mispeale Jesaja ütles Iisraeli juhtidele: "Pöörduge Issanda poole kohe praegu! Ta tahab anda teile juhatuse sõna. Ta tahab rääkida teiega, öeldes: "Minge seda või teist või kolmandat teed...". Kuid nemad ei kuulanud. Nad otsustasid pöörduda tagasi Egiptusesse, et päästa ise oma rahvas! Nad arvasid, et võivad toetuda Egiptuse hobustele, vankritele ja varustatusele, et näha võitu.

 

Sellest hoolimata ei saatnud Jumal oma hukkamõistu nende üle. Ta otsustas hoopis oodata, kuni iga viimnegi kui iisraellaste plaan läbi kukkus ja ütles siis: "Ja ometi ootab Issand, et teile armu anda, ja jääb kõrgeks, et teie peale halastada, sest Issand on õiguse Jumal, õndsad on kõik, kes teda ootavad." Ei läinudki kaua aega, kui kõik inimlikud plaanid põrusid ja rahva olukord muu-tus üha halvemaks. Lõpuks, kui kõik nende plaanid ja kavatused olid täiega läbikukkunud, ütles Jumal oma rahvale: "Las nüüd mina võtta üle! Avage oma kõrvad ja ma kõnelen teile. Mina tean väljapääsuteed ja ma juhatan teid. Ma tahan juhtida igat teie sammu, nii paremale kui vasakule, et päästa teid. Ma juhin teid oma hääle kaudu, andes teile viimse kui detailini teada, mida teha."

On eluliselt tähtis, et sa õpiksid tundma Jumala häält, sest Ta on ikka veel kõnelemas. Ta ütles seda väga selgelt: "Minu lambad tunnevad minu häält!" Tänapäeva maailmas on palju hääli – üsna valjusid ja lausa nõudvaid. Kuid on ka õrn ja vaikne Jumala hääl, mis on kuuldav kõigile, kes usu-vad kõike, mida Jeesus rääkis. (Hellenurm 2020)

 

Ta on võtnud oma hooleks oma sulase Iisraeli, pidades meeles oma halastust. (Lk 1:54) Või suhtud sa üleolevalt tema helduse ja sallivuse ja pika meele rohkusesse ega saa aru, et Jumala hel-dus tahab sind juhtida meelt parandama? (Rm 2:4) Kes sõna tähele paneb, leiab õnne, ja kes loo-dab Issanda peale, on õnnis. (Õp 16:20) Aga õnnistatud on mees, kes loodab Issanda peale, kelle lootuseks on Issand. (Jr 17:7)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal ei tule meisse kärarikkalt. Kes loodab Jumalat nõnda leida, ei pruugi Temaga kohtuda. Jumal ei sunni end peale. Jää vaikseks, et Jumala sageli väga vaik-ne hääl kuulmata ei jääks. Eenok Haamer

 

Palvetagem: Ole truu, ole truu, õige usk on sinu käes! Usu vilja, õigust, headust kanna ar-mastuse väes. Siis sa haljendad ka armust Isa kojas nagu palmipuu. Ole truu, ole truu! Carl Eduard Malm

 

* * *

 

ME EI TEA TÄPSELT, MILLINE SAAB OLEMA ELU JUMALARIIGIS,

KUID MEIL TULEB JÄÄDA USTAVAKS USULE.

Kolmapäev – 29. jaanuar

Usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade tõendus. Hb 11:1

 

Usku peab olema! Seda lauset teavad arvatavasti kõik. Usk vaatab kaugemale olemasolevast, näeb seda, mida veel ei nähta, ja arvestab sellega, mida täielikult ei mõisteta. Usus hüppab inimene iseendast kaugemale, seepärast ainult uskudes saab ta midagi korda saata, ületades ennast. Kellel ei ole usku, see ei suuda hüpata ja tal ei lähe midagi korda. Kõik inimesed, kes on midagi saavutanud, on teatavas mõttes usklikud. Iga inimene usub millessegi, ka siis, kui ta seda eitab või on vähe jõud-nud teha - kuid kõik ei ole religioosses mõttes usklikud. Seda loetelu usu iseloomustamiseks võiks jätkata.

Tõelises mõttes usuisana tõstetakse juutluses, kristluses ja islamis esile Aabrahami. "Ta uskus Issandat ja see arvati temale õiguseks" (1Ms 15:6; vrd Rm 4:3). Aabrahami usk ei piirdunud ainult maise tegelikkusega, vaid tõusis taevasesse nähtamatusse. Jumala kutsel lahkus ta oma maalt, su-merlaste Uri linnast Mesopotaamias – ja siirdus tõotatud maale, mida talle näidati. See oli Iisraeli-maa või teise terminoloogia järgi Palestiina, kus ta liikus ja kus elasid ka tema järglased. "Kui nende meeles oleks olnud maa, kust nad olid välja läinud, küllap neil oleks olnud aega pöörduda tagasi" – nii arutletakse Aabrahami ja teiste usuisade üle Heebrea kirjas. Kuid nende meeles oli taevane tege-likkus, mida ei antud neile kätte isegi veel maisele tõotatud maale jõudes. Nad ihkasid "paremat, see tähendab taevast kodumaad", sest Jumal on "valmistanud neile linna" taevas (Hb 11:15j). Piib-lis räägitakse ka taevasest Jeruusalemmast, mis eksisteerib juba praegu Jumala juures. Taevase linna maiseks eksponendiks on peetud aga maist Jeruusalemma (Hb 12:22jj).

 

Kristlik usk eristub kõigist teistest ja ületab kõiki teisi veendumusega Kristuse ülestõusmisse. Taas Heebrea kirja sõnul on Aabraham ka ses suhtes usuisaks: "Usus viis Aabraham, kui teda proo-vile pandi, ohvriks Iisaki", oma ainsa tõotatud poja, ja oli nõnda "valmis ohverdama oma ainusün-dinu". Sellega osutatakse tuntud loole, kuidas Aabraham siirdus Jumala käsul Iisakit ohverdama Moorija mäele, mis olevat olnud Jeruusalemma templimägi. Jumal muidugi pani ainult proovile te-ma usku ega lasknud Iisakil surra. Ent kuidas suutis Aabraham kuuletuda? "Sest ta arvestas, et Ju-mal võib ka surnuist üles äratada, seepärast ta saigi tema tagasi ettetähenduseks" (Hb 11:17jj). Nimelt ettetähenduseks Kristuse ülestõusmisele, kelle kohta kasutatakse samuti nimetust "ainusün-dinu" (monogenes).

Nii tõstab usk meid kõrgemale maisest tegelikkusest ja ühendab taevase linnaga. Ja kui meile vahel tundub, et juba liiga kauaks jääb viibima jumalariigi tulek maailmaajastu lõpul, mida kirjeldab Johannese ilmutusraamat taevase Jeruusalemma laskumisena (Ilm 21), siis võime teada, et ka meie usuisad "surid uskudes, saamata kätte tõotusi, vaid nähes ja tervitades neid kaugelt". Kõik meie esi-isad on elanud maa peal ainult usus, aga kui palju on korda saatnud nende usk! Nii nagu aeg-ajalt meie, on ka meie usuesiisad tunnistanud "end olevat võõrad ja majalised maa peal" (Hb 11:13), kuid tundnud ühtlasi täit rahu, et nende kodumaa on taevas ja neid ootamas, kui maised ülesanded täidetud. Olgu meil usku ülestõusmisse! (Hiob 2018)

 

Sest me oleme päästetud lootuses. Ent juba nähtava lootmine ei ole lootus: kes siis loodab se-da, mida ta näeb? (Rm 8:24)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Pole ju ükskõik, mida me usume ja kuidas me usume. Kui muutub meie usk, siis muutub ka usund või religioon, mis mõjutab kogu meie elu. Kui religioosne usk üldse kaob, siis säilib mingi ilmaliku usu vorm, mis toob omad tagajärjed. Arne Hiob

 

Palvetagem: Sinu armastusel ja usaldusel ei ole otsa ega äärt, sest Sul ei ole piire. Sina võid jagada ega jää vaesemaks. Kuidas suudan seda mina? Toomas Paul

 

* * *

 

PÕHJUS, MIKS PEAKSIME JUMALAT KIITMA

Neljapäev – 30. jaanuar

Sina, Issand, oled Kõigekõrgem üle kogu ilmamaa, Sa oled väga ülendatud üle kõigi jumalate. Ps 97:9

 

Arvaku teised, mida nad tahavad, aga Taavet teab, mida ta usub. Usk vajab kindlameelseid. Olgu meil julgeid veendumusi ja olgu need veendumused õiged.

Jumal on suurem, kui kõik jumalad. Meil pole mingit raskust seda öelda, aga tol ajal oli see tõeline usukindlus. Teised rahvad ümberringi uskusid oma jumalaid. Iisraelgi kaldus sageli, eriti siis, kui naaberrahvastel oli sõjalisi võite, arvamisele, et teised jumalad on väga tugevad. Taaveti deklaratsioon oli neile pahanduseks. Usuelus on õige veendumus määrava tähtsusega. Meie ei anna Jumalale võrdõiguslikku kohta teiste jõudude kõrval, vaid Ta on suurim kõigist. Jumala suurust kuulutame ka siis, kui see mõnele ei meeldi. (Tärk 2014:647j)

 

Sest mina tean, et Issand on suur ja meie Issand on suurem kui kõik jumalad. (Ps 135:5)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Õnnistegija heaks ei saa sa õigupoolest midagi teha. Aga ometi, kui sa meelt parandad ja ennast päästa lased, siis rõõmustab see Teda ja taeva ingleid. Kui sa tunned oma Õnnistegijat, jää ikka Ta juurde ja tunnista rõõmsalt ning julgelt, mis Tema sulle on tei-nud. Albert Soosaar

 

Palvetagem: Ma tänan Sind, Issand, et Sa oled nii tähelepanelik ja paned ka taevaväed liiku-ma minu heaks. Ma kahtlesin, et Sa mind näed. Anna mulle andeks. Eenok Haamer

 

* * *

 

TÄNA JUMALAT LOOTUSE EEST MIS TEMAS ON.

Reede – 31. jaanuar

Ta on kaldunud nende palve poole, kes on tehtud puupaljaks, ega ole põlanud nende palvet. Ps 102:18

 

See on inimese palve, kes oma viimases hädas Jumala poole hüüab. Kindlasti oled samuti ko-genud seda tunnet - et sind on maha jäetud nii inimeste kui ka Jumala poolt. Miks on see mulle sün-dinud? – mõtled säärases olukorras sageli. Sinu suure meelepaha ja su viha pärast; sest sina oled mind tõstnud üles ja visanud maha (Ps 102:11). Kuid ka sellises ihulises ja hingelises ahastuses kõ-neleb laulik Jumalast, Temale au ja kiitust andes.

Kuidas saab see nõnda olla? Ebaõnnes kipume ikka süüdlast otsima. Laulik seda ei tee - miks? Või õigemini – kuidas suudab ta endas leida veel sisemist kindlust, kui kogu ümbritsev maailm te-male sõrmega osutab? Mis annab säärase kindluse, millele lootes suurimgi ahastus ei suuda sind murda? Aga sina, Issand, istud aujärjel igavesti ja sinu mälestus kestab põlvest põlve. Küll sa tõu-sed ja halastad Siioni peale, sest aeg on käes temale armu anda, paras aeg on juba kätte jõudnud (Ps 102:13,14).

Jumal näeb meie eluteel ettetulevaid käänakuid ja on selleks alati valmistanud meile tee la-henduseni, kuid me ei näe seda kohe, kui tahaksime, sest...

Psalmide raamat on palveraamat. Ka see psalm on palve Jumala poole. Mis on sinu arvates selle palve tulipunktiks?

Kas pole meie teekond Jumala tundma õppimise poole sageli selline, et tahaksime olla isee-neste pingutuste läbi täiuslikud, kuid ometi ei suuda seda. Seepärast on meil vaja lootust Jumala peale, sest üksnes selline lootus ei jäta meid häbisse, vaid saadab Jumala õnnistuse, mille läbi saa-vutame oma eesmärgi. Tema lunastab su elu hukatusest ja ehib sind helduse ja halastusega nagu pärjaga (Ps 103:4). (APÜ 2012)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sa tunned end süüdi, kuna palud vaid raskustes olles. Jumal ei hülga kunagi me palveid vaid seetõttu, et palume vaid kriiside korral. David Wilkerson

 

Palvetagem: Isa! Ma tahan Sind appi hüüda, kui ma oma Jumalat. Su poole kindlalt hoida, kui hädad vaevavad, ning paluda ka Sind, et annaks kannatust. Sa vaigistad mu häda ja pöörad mu ahastust.

 

* * *

 

TEIE PÄÄSEMINE ON VAIKSEKS JÄÄMINE.

Laupäev – 1. veebruar

Issand on sulle tõesti armuline, kui sa appi hüüad. Seda kuuldes Ta vastab sulle. Js 30:19

Iisraeli ajaloos nõudis Jumal oma rahvalt kahte vastandlikku asja: mitte põgeneda ohu eest ja mitte loota omaenda jõule. Järelikult on "me põgeneme hobuste seljas; nobedal ratsul tahame sõi-ta" (Js 30:16) viimane mida Jumal tahab nende huulilt kuulda!

Iisraeli identiteet on sellise rahva oma kes orjadena Egiptuses lahkusid tühjade kätega, relvade ja varustuseta. Väljaränne oli võimalik kuna Jumal ise avas tee edasiminekuks seal, kus seda varem polnud. Ainus mida Iisrael pidi tegema, oli lasta Jumalal juhtida. Aga et lasta ennast juhtida, peab nõustuma sellega, et mitte kontrollida sündmuste käiku ja astuda ohuga silmitsi nii nagu see on - pigem minna läbi merest kui pöörduda tagasi Egiptusse.

 

Meie sees on hääli mis tahaksid meid tagasi Egiptusse tuua: "Kas ei olnud siis Egiptuses hau-du, et tõid meid kõrbe surema?" (2Ms 14:11), nurisesid israeliidid teekonnal Moosese vastu. Osake meist endast eelistab orjuse mugavusi vabaduse ohtudega vastakuti astumise raskustele.

Nõustuda edasi minema sinna kus pole teed, anda käest kontroll sündmuste käigu üle, loota millelegi enamale kui omaenda jõule: see on hoiak mida prohvet kirjeldab sõnadega "vaikseks jää-ma" ja "pöörduma". Kui pääsemise leiab seal, siis sellepärast, et rahulikuks jäämine võimaldab meil tunnistada endi haavatavust ja mitte näha seda takistusena teekonnal vabadusse.

 

Äratundmine et me oleme haavatavad, ilma "nobedate ratsudeta", tähendab lasta "õiguse Ju-malal" toimida, "vastata kui ta meid kuuleb." Kaugel sellest, et viia passiivsuseni, annab see haava-tavus meile julguse edasi minna ilma tagavaradeta ja arvestusteta.

Kõrgtehnoloogilistes ühiskondades, kus hirm nurjumise ees hoiab inimesi tagasi riske võtmast ja kus alati tahetakse enne teada mis juhtuma hakkab, on ülioluline taasavastada julgus mis peitub haavatavuses. See on kutse, mille esitab Iisraeli Jumal, kes "toob meid välja orjusekojast" (2Ms 13: 3). (Taizé vennaskond 2007)

 

Ta hüüab mind appi ja ma vastan temale; mina olen ta juures, kui ta on kitsikuses, ma vabas-tan tema ning teen ta auliseks. (Ps 91:15) Siis sa hüüad ja Issand vastab, kisendad appi ja tema üt-leb: Vaata, siin ma olen! Kui sa oma keskelt eemaldad ikke, sõrmega näitamise ja nurjatu kõne. (Js 58:9)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tõesti, Jumal on tänagi teel. Ta ootab sind oma sõnas, kõ-netab sind oma sulaste ja Vaimu läbi. Sa kõnnid oma argiseid teid ja mõtled tavapäraseid mõtteid ja korraga tunned: ”Ma olen oma elu suurima avastuse lävel. See varandus on, millest ei saa enam üle ega mööda. Avastatust tuleks kindlasti kinni haarata. Uued väärtused tuleb ellu rakendada. Joosep Tammo

 

Palvetagem: Issand, minu Jumal, ma hüüan Sinu poole. Aita mind paluda ja koondada oma mõtted Sinule. Ma ei suuda seda teha üksinda. Minu sees on pimedus, aga Sinuga on valgus. Diet-rich Bonhoeffer

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

 

Koostas Indrek Lundava.

Jaanuar 2020